Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ (edaspidi ka TAT) Käskkirja alusel viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme 1.3 „Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ eesmärke ja Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 1 (muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) eesmärke. 01.08.2020. a loodi SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka Harno). Harno loomine võimaldas kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel ning muuta tööjaotus selgemaks ja loogilisemaks, vähendada dubleerimist ning hoida kokku kulusid. Seega 1. augustist 2020. aastal vahetusid sisuliselt elluviija ja partnerite rollid, sest toetuse rakendamine liikus ministeeriumist Harnosse. Rakendustasandi reformimisele järgnenud esimesel aastal oli põhitähelepanu suunatud kahe asutuse (HTMi ja Harno) töökorralduse efektiivsemaks muutmisele. Õppevara valdkonnas on edasiviivam ja mõistlikum hoida poliitika kujundamine ning rakendamine ühes asutuses koos. 1. oktoobrist 2021. aasta tuuakse Harno endise õppekava ja õppevara osakonna funktsioonid täies mahus ministeeriumi erinevatesse osakondadesse: üldhariduspoliitika osakonda; kõrg- ja kutsehariduspoliitika osakonda; elukestvaõppe osakonda. Täiendavalt tuuakse Harno tehnoloogiajuhtimiseosakond HTMi koosseisu. Käskkirja muutmise eesmärk on selgemalt määratleda, millised õppevara tegevused viiakse üle HTMi kui partneri tegevusteks ning sellest tulenevalt täpsustatakse partneri eelarvet (sh otseseid personalikulusid). Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse valdkonna peaekspert Kaisa Musting (735 0202, [email protected]), kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kutseharidusevaldkonna peaekspert Karin Ruul (735 0099, [email protected]), õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite planeerimise juht Kristjan Sahtel (735 4064, [email protected]) ja Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni- ja koostöö osakonna välisvahendite rakendamise juht Dirgis Kaarlõp (7350526, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu lisas 1 tehakse alljärgnevad muudatused: 1. Punktis 4.1 muudetakse tegevuse elluviija osakonna nimetust, seoses ümberkorraldustega Harnos. 2. Punktis 4.2 muudetakse partnerite tegevuste elluviimise kirjeldusele viitamise punkti number, kuna tegevuste täpsustamisega on see nihkunud teise punkti alla. 1 3. Punktis 6 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi, sest partnerile üle toodava tegevuse (LÕK ja TÕK digiõppematerjalide arendamine) lõpptähtaeg on 2023. aasta detsembris. Personalikulud jätkuvad 2023. aastani lõpuni, et tagada projektipõhine tegevuste lõpetamine. Ülejäänud sisutegevused lõppevad 30. august 2023. aasta seisuga. 4. Punktis 8.1 täpsustatakse ning grupeeritakse tegevuste kirjeldusi, mis struktuurimuudatuse elluviimise käigus partnerile üle tulevad. Samuti täpsustatakse iga alategevuste eest vastutaja. Tegevuste sisu ei muutu. 5. Punktis 8.1.1. on täpsustavalt nimetatud kutsehariduse tegevussuunad, millest kaks tegevust on lõppenud (simulaatorite soetamine koolidele, õpilaste keele oskuse taseme tõstmine) ja üks jääb Harnosse (IKT erialade õppevara arendamine). Antud käskkirja muudatusega tuuakse partneri tegevusena üle e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtu toetamine. 6. Punktis 8.1.2. on täpsustavalt kirjeldatud alus- ja üldhariduse tegevussuunad. Tegevussuuna kahte alategevust - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil ning keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine ja kaasajastamine - viivad ellu nii elluviija kui partner HTM. Elluviija vastutada jääb pilootprojekti Digitund lõpetamine. Ülejäänud tegevusi viib ellu partner HTM. Õpilaste keele oskuse taseme tõstmise tegevus toodi partneri tegevuseks eelmise käskkirja muudatuse alusel ja on praeguseks lõppenud. Alategevuse - toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust üldhariduses- rakendamine jääb Harnosse, kuna seda tegevussuunda ei tooda üle partnerile. 7. Punktis 8.1.3. on nimetatud E-hindamise tegevussuunad. Nimetatud tegevussuunad jäävad täitmiseks elluviijale. 8. Punktis 8.1.4. on täpsustavalt nimetatud haridustasemeteülesed arendustegevused. E- koolikoti sisulised ja tehnoloogilised arendused liiguvad partneri tegevusteks üle 01.10.2021 seisuga. Eristatakse ka turundus ja kommunikatsiooni tegevusi, et tagada teadlikkuse kasv digitaalse õppevara võimalustest ning tegevusi kasutuselevõtu toetamiseks. 9. Punktis 8.1.5. täiendatakse HTM kui partneri tegevustega, mis tulevad elluviijalt üle 01.10.2021 seisuga. 10. Punktis 12 täpsustatakse eelarve jaotust abikõlblikkuse perioodi lõpuni (vt tabel 1). Tegevussuundade üleviimisega suureneb HTM-i kui partneri tegevuste (sh otseste personalikulude) eelarve. TAT üldine eelarve ei muutu. a. Toetavas tegevuses 8.1 partneri eelarve suureneb 4 647 943 euro võrra, mis on tingitud 1. oktoobrist 2021. aasta tegevuste üleviimise muudatusest, kui Harno endise õppekava ja õppevara osakonna funktsioonid viiakse täies mahus ministeeriumi erinevatesse osakondadesse: üldhariduspoliitika osakonda; kõrg- ja kutsehariduspoliitika osakonda; elukestvaõppe osakonda. Täiendavalt tuuakse Harno tehnoloogiajuhtimiseosakond HTMi koosseisu. b. Üle viidavate tegevuste kulu sisaldab partneri otseseid personalikulusid, mis suureneb 400 000 euro võrra, kuna tegevuste üleviimisega liigub Harnost viis ametikohta HTMi, mille kulud kaetakse 2023. aasta lõpuni. 2 Tabel 1: TAT eelarve, selle muudatus ja uus eelarve UUS KEHTIV MUUDATUS alates 01.10.2021 Abikõlblike Abikõlblike Abikõlblike TOETATAVAD kulude/ sh partnerite kulude/ sh partnerite kulude/ sh partnerite TEGEVUSED ja toetatavate kulud ja toetatavate kulud ja toetatavate kulud ja TULEMUS VÄLJUND kindlaksmääratud tegevuste toetatavad tegevuste toetatavad tegevuste toetatavad kulukohad eelarve tegevused eelarve tegevused eelarve tegevused kokku kokku kokku Kaasaegse ja uuendusliku 8. klassi õpilaste õppevara osakaal, kes 7.1. 28 621 795 3 037 874 4 647 943 28 621 795 7 685 817 Väljund 1: arendamine, õpivad koolides, soetamine ning Valdkondade kus õpetajad juurutamine arv, milles on kasutavad ESF-i välja töötatud toel arendatud Otsene uuenduslik sh 4 247 000 244 634 400 000 4 247 000 644 634 IKT lahendusi personalikulu õppevara vähemalt 25% tundidest Muud kulud sh (kauba/teenuse 24 374 795 2 793 240 4 247 943 24 374 795 7 041 183 ost) 3  Teadlikkuse tõstmine digikultuuri 7.2. õppeprotsessi 130 000 0 ei muutu ei muutu 130 000 0 Väljund 2: integreerimise Läbiviidud võimalustest ja ürituste arv vajadustest Muud kulud sh (kauba/teenuse 130 000 0 ei muutu ei muutu 130 000 0 ost) Projektijuhtimise Horisontaalsed tegevused 380 000 0 ei muutu ei muutu 380 000 0 kulu KOKKU 29 131 795 3 037 874 4 674 943 29 131 795 7 685 817 Sh projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel 694 050 694 050 4 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima selle allkirjastamisest. Käskkirja muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2021. a, et tagada tegevuste järjepidevus. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja 5  EELNÕU 09.11.2021 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle tervikuna uuesti (lisatud). 2. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2021. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 24.11.2021 nr 8-2/21/4972 Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Haridus ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 8 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Lisa 3. Seletuskiri Kaisa Musting 735 0202 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine Tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine“ juurde Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ tegevuse 1.3.1 „Uuendusliku e-õppevara arendamine üld- ja kutsehariduses. E-hindamisvahendite arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahenduste soetamine ja ühiskasutuse korraldamine“ (edaspidi digiTAT) täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Tegevuse eesmärk Eesmärk on kaasaegse õppijast lähtuva õpikäsituse rakendumise toetamine ja õppijate digipädevuse arendamine digikultuuri integreerimise abil õppeprotsessi. Tegevusega tagatakse vajaliku uuendusliku õppevara kättesaadavus üldhariduse ja kutsehariduse õppekavaliste eesmärkide saavutamiseks. 4. Elluviija ja partnerid 4.1. Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 4.2. Tegevuse partnerid on Tartu Ülikool ning Haridus-ja Teadusministeerium (edaspidi HTM). Partnerite roll tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 8.1.5. 5. Juhtimine 5.1. Elluviija võib tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks moodustada vastavalt vajadusele ekspertidest koosnevaid valdkondlike töörühmi. 5.2. DigiTATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 6. Tegevuse abikõlblikkuse periood Tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.05.2015-31.12.2023. 7. Mõisted Digipädevus on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. 1  Digitaalne õppevara ehk e-õppevara on digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjal, sh e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused. Haridusliku erivajadusega õpilane/laps on õpilane/laps, kelle andekuse, õpiraskuste, terviseseisundi, puude, käitumis- ja tundeeluhäirete, pikemaajalise õppest eemal viibimise või kooli õppekeele ebapiisava valdamise tõttu on temale rakendatavas õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemuste saavutamiseks vaja teha muudatusi või kohandusi õppekeskkonnas, sh õppevahendite ja alternatiivsete suhtlusvahendite osas. Riiklikud õppekavad määravad kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, taotletavad õpiväljundid, sh õpitulemused, ainevaldkonnakavade ülesehituse, õppe mahu ja õppetegevuse korraldamise, nõuded õppekeskkonnale, sh sotsiaalsele ja vaimsele. Valdkond - üldhariduses on kokku 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja kutsehariduse on kokku 8 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus) Õpiobjekt on terviklik õpetusliku väärtusega õppematerjal - (nt veebileht, multimeedia- esitlus, digitaalne ülesanne või ülesannete kogu, interaktiivne harjutus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja -keskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingu, neist terviklikku õppematerjali koostada ja seda esitada. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille keskmes on õppija areng ja tema omandatavad õpiväljundid. Õpikäsitlus on viisid ja meetodid, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise korraldamiseks õppija arengu vajadusi arvestades ja tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpiväljundite saavutamiseks. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine. Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kohaselt saab Eesti hariduses valdavaks muutunud õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijakesksusest, võtmepädevuste olulisusest, vajadusest siduda uus teadmine õppeprotsessis olemasolevaga, lõimingust aine- ja eluvaldkondade vahel ja sellest, et rõhuasetus õppeprotsessis peaks kanduma faktiteadmistelt probleemilahendus- ja meekonnatööoskustele. Sealjuures on oluline ja asjakohane kasutada õppeprotsessis interaktiivseid õpilase arengut ja õpilase individuaalsust ja erivajaduse arvestamist toetavaid õppevaralahendusi. Digitaalne õppevara, piisaval tasemel digioskused ning erinevate digilahenduste eesmärgipärane ning tark integreerimine õppesse annavad selleks hea võimaluse. Oluline on digipädevuse kui ühe riiklikus õppekavas kehtestatud üldpädevuse arendamine. Tegevuse raames soodustatakse digikultuuri jõulisemat integreerimist õppeprotsessi digitaalse õppevara arendamise ja kättesaadavaks tegemise abil. Tegevuse käigus kaardistatakse digitaalse õppevara vajadus ja lähtuvalt sellest soetatakse, arendatakse või kohandatakse digitaalset õppevara. Digitaalse õppevara vajaduse väljaselgitamiseks, loomise või soetamise nõustamiseks ja juurutamise toetamiseks kaasatakse eksperte, kes omavad valdkondlikku teadmust, on digipädevad ning omavad kogemust õppevara loomes. Sihtgrupi (eelkõige koolid, õpetajad, 2 õppijad) tagasiside ja õpitulemuste analüüsi ning muu informatsiooni alusel koondatakse ettepanekud õppevaravajaduse osas. 8.1.1. Kutsehariduse tegevussuunad: Peamised tegevused eesmärkide saavutamisel on järgmised: - simulaatorite soetamine koolidele (tegevus lõppenud); - e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine (partner – HTM alates 01.10.2021); - IKT erialade ja erinevate valdkondade erialaste IKT oskuste arendamiseks vajalike õppekavade ja õppevara arendamine (Harno, Innovatsiooni ja koostöö osakond); - õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine digitaalsete õppematerjalide loomise kaudu (partner – HTM). 8.1.2. Alus- ja üldhariduse tegevussuunad: Alus- ja üldhariduse puhul on oluline, et arendatud saaksid kõik ainevaldkonnad. Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks on järgmised: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil (tegevust viiakse ellu elluviija ja partneri HTM vahel alates 01.10.2021); - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine ja kaasajastamine (tegevust viiakse ellu elluviija ja partneri HTM vahel alates 01.10.2021); - õpilaste eesti keele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine (partner – HTM); - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil (partner – HTM alates 01.10.2021); - toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust üldhariduses (Harno, Innovatsiooni ja koostöö osakond). 8.1.3. E-hindamise tegevussuunad: - õppimist toetavate (sh kujundavat hindamist) e-hindamisinstrumentide loomine; - e-hindamissüsteemi (nt e-tasemetööd, e-eksamid) väljatöötamine ja rakendamine; - e-kutseeksamite loomine ja rakendamine erialadel, kus see on mõistlik ning võimalik. 8.1.4. Haridustasemeteülesed arendustegevused: - arendatakse jätkusuutlik õppevaraloomet toetav ja selle kasutamist võimaldavad e- teenuseid (e-koolikott) (partner – HTM alates 01.10.2021); - turundus ja kommunikatsiooni tegevused õppevara kasutuselevõtu toetamiseks (Harno, Innovatsiooni ja koostöö osakond). Digitaalse õppevara arendamisel ja soetamisel selgitatakse välja ja tagataks kutsehariduse ja üldhariduse uuendusliku digitaalse õppevara lõimingu-ja ühiskasutusvõimalused. Eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu tegevusi, mis toetaks koole nii tegevuse raames loodud kui ka muude digitaalsete õppevaralahenduste tulemuslikul ja eesmärgipärasel kasutuselevõtul, sh digioskuste arendamisel ja e-õppe pakkumisel õpilastele. Olemasoleva õppevara kaasajastamiseks, uue digitaalse õppevara soetamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi, nt õpetajate koolitus konkreetse õppevara kasutamiseks, juhendmaterjalide (sh õpilugude) väljatöötamine, pilootkoolides õppevara kasutamise juurutamine, koolide toetamine õppevahenditega, haridustehnoloogilise toe kättesaadavuse tagamine, parimate praktikate ja teadmuse jagamine muul viisil (nt töörühmad õppevara loojate ja ekspertide vahel jne). 3 Tegevuse raames loodud digitaalsele õppevarale kohaldatakse (kui võimalik ning kohane) selle tasuta levitamist lubavat litsentsi (nt Creative Commons: http://www.creativecommons.ee). Selliselt luuakse võimalus loodud materjali taaskasutada, levitada ja ka edasi arendada. Nii saab parimat teadmust taaskasutada ning õpiobjekti aja- ja asjakohasena hoida ilma dubleerivate kulutusteta. Digitaalne õppevara tehakse õppijatele ja õpetajatele kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis (E-koolikott), mis koondab ühesel märksõnastamise rakendusprofiilil loodud digitaalset õppevara (sh nii tasuta kui tasuline (nt õppekirjandus). Portaalis hõlmatud digitaalse õppematerjali üle teostatakse seiret koostöös õpetajate ja õpetajate ühendustega. Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppevaraloomet toetavate ja selle kasutamist võimaldavate e-teenuseid (sh nt E-koolikott, Moodle, eksamite infosüsteem, autentimislahendus, õpianalüütikat toetavad lahendused jne) ja tagatakse nende koosvõime. Tegevuse raames võidakse põhjendatud juhtudel anda edasi toetust lõppsaajale. Ennekõike õpetajate ühenduste jõustamiseks tegevuse eesmärkide saavutamisel. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale sätestatakse punktis 14. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara vajaduste ja kasutamise mõju hindamise uuringute ja analüüside regulaarne läbiviimine tegevuse raames tagab kohaldatavate meetmete aja- ja asjakohase planeerimise. 8.1.5. Partneri roll tegevuse elluviimisel: Partneri nimi Tegevused, millesse panustab Tartu Ülikool Programmi „Tiigrimatemaatika“ elluviija. Tegevuse raames teostatavad programmi meetmed on: matemaatikavaldkonna digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine; antud õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik õpetajakoolitus; teemavaldkonna, oskuste ja saavutatavate õpitulemuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile. Tegevused teostatud aastatel 2016- 2018. Haridus- ja Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb eesti-vene-eesti Teadusministeerium keeleinfo täiendamine ja arendamine. 2020-2021 Haridus- ja Teadusministeeriumi roll partnerina on tellijana digiõpikute hankelepingu ’’Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele’’ täitmise ja teenuse kvaliteedi eest vastutamine, pidades järelvalvet lepingu täitjate (Star Cloud OÜ ja Fox Solutions OÜ) üle läbi aruandluse (sisaldab teenuse sisulist ülevaadet ja kasutusaktiivsust) ja kvartaalsete kohtumiste. Tegevused teostatud aastatel 2019- august 2021. Alates 01.10.2021 on HTMi tegevused: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil va digitunni piloodtprojekti tegevus; - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine ja kaasajastamine va digitunni pilootprojekti tegevus; 4  - õpilaste eesti keele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine nii kutse- kui ka üldhariduses; - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil; - kutsehariduses e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine. - arendatakse jätkusuutlik õppevaraloomet toetav ja selle kasutamist võimaldavad e-teenuseid (e-koolikott) 8.2. Õppijate, õpetajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine muutunud õpikäsitusest ja digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest Tegevuse raames toetatakse uute kaasaegsete õppevaralahenduste loomist, nende kasutamise vajalikkust ja digipädevuse olulisust selgitavate tegevuste ja ürituste läbiviimist, et aidata kaasa õppeprotsessiga seotud sihtgruppide teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisele digitaalse õppevara rakendamisel. Tegevuse tulemusena on elanikkonna teadlikkus suurenenud. 9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave nimetus 2016 2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja 8. klassi 57% 70% 95% Mõõtmis- õpilaste metoodikana osakaal, kes kohaldatakse õpivad põhikooli lõpuklassis koolides, kus läbi viidavat õpetajad digipädevuse kasutavad IKT tasemetööd, mille lahendusi (sh raames küsitakse ESF toel õpilastelt ka infot arendatud) IKT kasutamise vähemalt 25% kohta tundidest TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Valdkondade 0 3 12 Sihttase aastaks tegevusele: E- arv, milles on 2023 on 12 õppevara välja töötatud valdkonda, milles on arendamine üld- uuenduslik välja töötatud, ja kutsehariduse õppevara kohandatud või valdkonnas. E- kättesaadavaks ja hindamisvahend kasutatavaks tehtud ite uuenduslik õppevara arendustegevus ja 5  kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahend uste hankimine ja ühiskasutuse korraldamine. Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Valdkondade 0 3 12 Sihttase selgitatakse tegevusele 8.1. arv, milles on välja otseste Kaasaegse ja välja töötatud tegevuste uuendusliku uuenduslik tulemustena õppevara õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine. Uuenduslike õppevaralahend uste ühiskasutuse korraldamine Väljundnäitaja Teavitatud 0 100 000 400 000 Indikaator on tegevusele 8.2. isikute arv mõõdetav Õppijate, meediateavituste õpetajate ja sihtgrupi suuruse, avalikkuse erinevate üritustel teadlikkuse osalenud isikute arvu tõstmine või muul viisil digikultuuri teavitustegevustes õppeprotsessi kaasatud isikute integreerimise hulka arvestades. võimalustest ning vajadustest 10. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Kliima ja Toetav mõju. Digitaalse õppevara kasutamine loob eeldused paberivabaks keskkonnahoid asjaajamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne. Võrdsed Otsene mõju. Digitaalsed õppevaralahendused võimaldavad võimalused nüüdisaegsemalt hinnata õppevara mõju poiste ja tüdrukute arengule ning võtta kasutusele vastavaid õppematerjale ja metoodikaid, toetades poiste ja tüdrukute võrdsust õppeprotsessis ning mõjutades naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja teaduses ning lõpptulemusena tööturul. 6  Digitaalsed õppevaralahendused ja nende kättesaadavus võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi parandamiseks. Digitaalse õppevara loomisega toetatakse õpilaste võtme-/ üldpädevuste arendamist, millega aidatakse kaasa kõigi õpilaste toimetulekule kaasaaja ühiskonnas, vähendatakse tõrjutust. Infoühiskond Otsene mõju. Digikultuuri õppeprotsessi integreerimise eesmärk on digipädevuse arendamine ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamine. Digitaalsed õppevaralahendused edendavad IKT-lahenduste kasutuselevõtu eeldusi õppimises ja tööelus. Regionaalareng Toetav mõju. Digitaalse õppevara parem kättesaadavus ühtlustab haridusasutuste võimalusi õppevaravaliku mitmekesistamisel, toetades kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumist eri piirkondades. Tervikuna tagab digipädevuse arendamine ka parema digitaalselt pakutavate teenuste kättesaadavuse, neid oskuslikumalt ja mugavamalt arvuti teel tarbida ning tekitada kaugtöö võimalusi. Riigivalitsemine Toetav mõju. Digitaalse õppevaralahenduste kasutuselevõtt kujundab valmisolekut ressursikasutuse tõhustamiseks ja haridusteenuse kasutajasõbralikumaks osutamiseks, lähtudes selle terviklikust vaatest. 11. Sihtgrupp Tegevuse otsesed sihtgrupid on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad ja teised õppetööd läbiviivad või seda toetavad spetsialistid, üldhariduse ja kutsehariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused ning koolipidajad. Tegevuse kaudne sihtgrupp on kõik elukestvas õppes osalejad ja avalikkus tervikuna, sest paremad õpitulemused ja ootuspärane digipädevus aitab kaasa töö, tööhõive, õppimise, puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamisele tervikuna. 12. Tegevuste eelarve Tegevuse kogumaksumus on 29 131 795 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 24 762 025 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 369 770 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Abikõlblike TOETATAVAD kulude/ sh partnerite kulud TEGEVUSED ja TULEMUS VÄLJUND toetatavate ja toetatavad kindlaksmääratud tegevuste eelarve tegevused kulukohad kokku 8. klassi Väljund 1: Kaasaegse ja 28 621 795 õpilaste Valdkondad uuendusliku 7 635 817 osakaal, kes e arv, milles 7.1. õppevara õpivad on välja arendamine, koolides, kus töötatud soetamine ning 7 õpetajad uuenduslik juurutamine kasutavad õppevara ESF-i toel Otsene 4 247000 arendatud sh personalikulu 644 634 IKT lahendusi 24 374 795 vähemalt Muud kulud 25% sh (kauba/teenuse 6991183 tundidest ost) Teadlikkuse 130 000 0 tõstmine digikultuuri 7.2. õppeprotsessi Väljund 2: integreerimise Läbiviidud võimalustest ja ürituste arv vajadustest Muud kulud 130 000 0 sh (kauba/teenuse ost) Projektijuhtimise 380 000 0 Horisontaalsed tegevused kulu KOKKU 29 131 795 7 635817 Sh projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel 6940 13. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 13.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Sealhulgas on abikõlblikud järgmised punkti 8 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud:tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1-4 ja lõikele 4; 13.2.1. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 13.2.2. toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. 13.2.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud: 13.2.4. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 13.2.5. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 8 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 14.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 14.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 14.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale toetatava tegevuse 8.1 raames 15.1. Toetatava tegevuse 8.1 alategevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine" raames nähakse ette minikonkursside läbiviimist. Järgmiselt on toodud välja minimaalsed nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse raames: 15.1.1. lõppsaajaks saavad olla õpetajate ühendused; 15.1.2. taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi, õppevara kasutamise ulatuse (õppeaineid/valdkondi lõimivalt) projekti tulemuste ja mõju ning projekti maksumuse kohta; 15.1.3. kui taotleja on taotluses sisalduva õppevaraga seotud või sarnase õppevara soetamiseks taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe; 15.1.4. taotlusvormid, taotlusvooru tingimused ja toetuse piirmäärad kinnitab elluviija. 16. Elluviija ja partneri kohustused 16.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 16.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 16.2.1. kinnitama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmise kalendriaasta 20. detsembriks, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 16.2.2. esitama punktis 16.2.1. (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 16.2.3. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9  16.2.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 16.2.5. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 16.2.4 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist; 16.2.6. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneriga lepingut ei sõlmita, vastav eelarve ja tegevuskava on punktis 16.2.1 nimetatud dokumendis eristuvalt välja toodud; 16.2.7. korraldama toetuse edasiandmise lõppsaajale punktis 15 esitatud tingimustel. 16.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 17. Tegevuste elluviimise aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande, mille esitamise tähtajad on 20. august (poolaasta kohta) ja 20. jaanuar (aasta kohta). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 9 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 17.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 17.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 18.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 18.5. Elluviija muudab punkti 16.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama 10  rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 19. Finantskorrektsioonid 19.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 20. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta 31. detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 21. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 11 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-1429 - Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.12.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ca43272-a499-4f00-b7ed-50c48e023aee Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8ca43272-a499-4f00-b7ed-50c48e023aee?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main