Kiri

KSH aruanne avalikustamisele 05.10.2021 /// Töö nr 20003670 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe Keskkonnamõju strateegilise hindamise ARUANNE Töö nr 20003670 Tallinn-Tartu 2021 Riin Kutsar KSH juhtekspert Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Sisukord LÜHENDID ................................................................................................................. 5 SISSEJUHATUS ........................................................................................................ 6 1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST .......................... 7 2 KSH METOODIKA ................................................................................................ 11 3 VASTAVUSANALÜÜS .......................................................................................... 13 3.1 Nutikam Eesti ................................................................................................................................... 15 3.2 Rohelisem Eesti ............................................................................................................................... 24 3.3 Ühendatum Eesti ............................................................................................................................. 31 3.4 Sotsiaalsem Eesti ............................................................................................................................ 38 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti ........................................................................................................... 49 3.6 Õiglase Ülemineku Fond ................................................................................................................. 54 4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS .................................................................................. 60 4.1 Mõju looduskeskkonnale ................................................................................................................. 60 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) ................................... 60 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele .. 64 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule ........................ 66 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse) 68 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale ........................................................................................ 69 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile ...................................................................................... 69 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus) 83 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele ................................................................................... 87 4.2.4 Mõju kultuuripärandile................................................................................................................... 91 5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS................................................................................................. 96 6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST ........... 98 6.1 Ülevaade KSH protsessist ............................................................................................................... 98 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine ............................................................................................. 99 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside ................................................................................ 102 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ..................................................... 102 7 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 104 LISAD ..................................................................................................................... 106 Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) ................................................ 106 Lisa 2. Laekunud seisukohad (lisatakse eraldi failikataloogina) .......................................................... 107 3 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne LÜHENDID CLLD Kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led local development) EL Euroopa Liit ERF Euroopa Regionaalarengu Fond ESF Euroopa Sotsiaalfond KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine MH mõjuhindamine SPD strateegiline planeerimisdokument TA teadus- ja arendustegevus TAI teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooni TEN-T turvaline ja mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk VKE väike- ja keskmise suurusega ettevõtted ÜF Ühtekuuluvusfond OÜF Õiglase ülemineku fond 5 6 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne SISSEJUHATUS Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile (edaspidi SPD), milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise on algatanud Rahandusministeerium lähtuvalt 8. juuni 2017. aasta Vabariigi Valitsuse otsusest1. Perioodi 2021–2027 EL vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava koostamise vastutavaks ministeeriumiks on Rahandusministeerium. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ „Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine“ ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisega samaaegselt korraldada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. EL ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 KSH algatas rahandusminister 2020. aasta 6. jaanuaril käskkirjaga nr 1.1-4/1. a (vt Lisa 1). KSH ruumiline ulatus on lähtuvalt SPD eesmärgist vähemalt Eesti Vabariigi territoorium. KSH koostamisel lähtutakse arengukava üldistusastmest. 1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6953510 www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 1 ÜLEVAADE RAKENDUSKAVAST JA PARTNERLUSLEPPEST Strateegiline planeerimisdokument koosneb kahest dokumendist: EL vahendite kasutamise partnerlusleppest ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavast ning nendes on neli ühtekuuluvuspoliitika fondi – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Õiglase ülemineku fond (ÕÜF). EL vahendite kasutamise partnerluslepe on EL vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda üldised suunad ja prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi jooksul aastatel 2021–2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Õigusakti eelnõu, millele tuginedes töötatakse välja poliitikaeesmärgid on „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad finantseeskirjad.“2 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on kuus üldist poliitikaeesmärki. Need on: ▪ PO1 „Nutikam Euroopa“ ▪ PO2 „Rohelisem Euroopa“ ▪ PO3 „Ühendatum Euroopa“ ▪ PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“ ▪ PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ▪ Õiglane üleminek 2 Määrus 2021/1060 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN 7 8 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Täpsemad põhjendused on leitavad rakenduskavas ja hindamise aluseks oleva tööversiooni kirjeldused on leitavad peatükis 3. Esmane KSH aruanne koostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati. Hindamise alusdokumentideks ekspertrühmale oli Valitsukabineti nõupidamise memorandum (seisuga 02.03.2021) ja ÕÜF-i meetmete uuendatud ettepanek (seisuga 10.03.2021). Ühtlasi oli hindajatele kasutada rakenduskava esmane selgitustega versioon seisuga juuli 2020. Mõjuhindamise aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes vaadati täiendavalt üle ja hinnati muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku väljapanekut. Avalikustamisele suunatud KSH aruannet on korrigeeritud rakenduskava 13.08.2021 tööversiooni alusel (mh on poliitikaeesmärkide 1 ja 2 tegevusi täpsustatud peatükis 3 jooksvalt Rahandusministeeriumilt saadud info alusel) ning dokumentides püsitatud eri-eesmärgid ja meetmed on kajastatud kokkuvõtlikult peatükis 3 poliitikaeesmärkide lõikes enne vastavusanalüüsi hindamistabeleid. Tabel 1-1. Seosed riiklike ja horisontaalsete arengudokumentidega Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus Ühtekuuluvuspoliitika vahendite planeerimise Arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline kõikehõlmav strateegia. Määrab kindlaks Eesti säästva arengu neli peamist eesmärki: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke ja Eesti riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ 4 Eesti säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärke viiakse ellu valdkondlike arengukavade ning tegevusplaanide kaudu. Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid integreeritakse kõikidesse valitsuse tasandi valdkondlikesse arengukavadesse. Lisaks on säästva arengu eesmärkidest lähtutud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel, mis seab Eestile 3 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 4https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/el_sa_strat eegia_eesti_keeles.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seosed muude riiklike arengudokumentidega Arengudokumentide kirjeldus pikaajalised strateegilised sihid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused. Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava Tegevuskava annab juhised inimeste ja planeedi aastaks 20305 kaitseks ning heaolu saavutamiseks. Strateegilise dokumendi eesmärk on otstarbeka 6 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Kliimamuutuste horisontaalse, see tähendab pea kõiki majanduse valdkondi hõlmava mõõtme tõttu lähtutakse arengudokumendis seatud Kliimapoliitika põhialused aastani 20507 poliitikasuundadest edaspidi riikliku kliimapoliitika kujundamisel, rahvusvahelistel läbirääkimistel ja asjakohaste riiklike strateegiliste arengudokumentide koostamisel, uuendamisel ning elluviimisel. Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani arengukava aastani 2030“ esitatakse 20308 tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala- Eesti keskkonnastrateegia aastani 20309 valdkondlikele arengukavadele, mis peavad juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 5 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content -editors/Failid/SA_eesti/saastva_ arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 6 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline -planeerimine/uleriigiline-planeering 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pdf 8 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0.pdf 9 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 9 10 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Täpsem ülevaade seotud strateegilistest planeerimisdokumentidest esitatakse SPD-s ehk rakenduskavas ning seda siinkohal ei korrata. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine teiste strateegiliste eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav (vastavust hinnati peatükis 3). www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 2 KSH METOODIKA KSH protsessi läbiviimisel lähtutakse KeHJS-e nõuetest ning väljakujunenud praktikast. KSH eesmärk on muuta strateegiliste otsuste ehk SPD kvaliteeti paremaks. Selleks analüüsib KSH SPD põhimõtteid ja kavandatud tegevusi ning pakub välja meetmeid soodsate keskkonnamõjude võimendamiseks ning ebasoodsate mõjude vältimiseks, ennetamiseks ja leevendamiseks. Selleks, et KSH sisend SPD-sse oleks asjakohane, arvestatakse hindamisel ja ettepanekute esitamisel SPD üldistusastet. Lisaks sisulisele hindamisele on KSH-l oluline roll erinevate osapoolte täiendaval kaasamisel ning KSH protsessi korrektsel dokumenteerimisel. KSH aruande koostamisel on metoodilises mõttes eristatavad kolm erinevat hindamise etappi: I. VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsiga selgitati välja, kas SPD-s välja pakutud erieesmärkid ja kavandatavate tegevuste saavutamiseks väljatöötatud lahendused aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste oluliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Lisaks hinnati vastavust sotsiaalsetele eesmärkidele lähtudes „Säästev Eesti 2021“ seatud säästva arengu eesmärkidest. Vastavalt KeHJS §-le 40 lõige 4 tuleb hinnata; 2) strateegilise planeerimisdokumendi seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulisi rahvusvahelisi, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärke ja kirjeldust, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud. SPD seosed muude strateegiliste planeerimisdokumentidega on esitatud peatükis 3. Vastavusanalüüsis kasutatud keskkonnaeesmärgid ning vastavusanalüüsi tulemused on esitatud peatükis 4. II. VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS EHK KESKKONNAMÕJUDE PROGNOOSIMINE Välismõjude analüüsiga selgitati välja, kas rakenduskava eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste teostamiseks väljatöötatud instrumendid avaldavad loodus- ja sotsiaalsele keskkonnale olulist ebasoodsat või soodsat mõju. 11 12 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Välismõjude analüüs on esitatud peatükis 5, kus on käsitletud SPD-de temaatikaga seotud eeldatavaid võimalikke mõjusid keskkonna valdkondade kaupa. Lähtutud on KeHJS §-s 40 ning KSH programmis nimetatud teemadest, tuues välja asjakohasemad võimalikud välismõjud, arvestades SPD üldistustaset ja sisu. Alapeatükkide alguses on esitatud ka olemasoleva olukorra kirjeldus, ulatuses, mis on asjakohane SPD-de mõjude hindamiseks. Seejuures tuleb tähele panna, et mõjusid on võimalik hinnata täpsusastmes, mis vastab SPD enda täpsusastmele – konkreetsemalt saab võimalikku mõju määratleda juhul, kui rakenduskavas nähakse ette konkreetseid tegevusi (projekte, meetmeid) kindlas asukohas. (St, teemades, mida SPD-ga ei reguleerita, ei ole käesoleva KSH käigus tõenäoliselt võimalik detailsemalt hinnata ka keskkonnamõjusid.) Mõjude hindamisel ei töötatud välja erinevaid rakenduskava mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnati SPD koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja kavandatavate tegevuste eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Vajadusel tehti ettepanekuid ebasoodsate mõjude mõju ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks. III. KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE, ENNETAMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED Vastavusanalüüsis leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsis leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks pakuti välja keskkonna ja sotsiaalse arengu leevendusmeetmeid (vt ptk 5). Leevendavate meetmete all toodi vajadusel välja, kas ja mis juhtudel on vaja keskkonnamõju edaspidi (planeeringute, projektide, tegevusloa tasandil) üksikasjalikumalt hinnata. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3 VASTAVUSANALÜÜS Vastavusanalüüsi eesmärk on välja selgitada, kas SPD-des sõnastatud poliitikaeesmärgid, nende all kirjeldatud erieesmärgid ja tegevused toetavad või ei toeta erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike keskkonnaeesmärkide saavutamist. EL-s on 2021. aastal oma määruses 2019/2088 sätestanud põhimõtte, et investeering on jätkusuutlik ainult siis, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (do no significant harm, DNSH) ühtegi nimetatud määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Kuus keskkonnaeesmärki, mida määrus nimetab ja peaks hõlmama, on järgmised: kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutustega kohanemine; vee ja mere elusressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Vastavusanalüüsi läbiviimiseks seatud hinnatavad keskkonnaeesmärgid (peatükkides 3.1-3.6) ja nende hindamine katavad mh määruses 2019/2088 nimetatud keskkonna- või sotsiaalseid eesmärkide tagamise. Lisaks viiakse rakenduskava meetmetele läbi täiendav DNSH hindamine. Rakenduskava eesmärkide ja põhimõtete vastavusanalüüsis võrreldakse sama üldistustasemega teisi, kõnealuse valdkonna või sellega seotud asjakohaste strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärke. Vastavusanalüüsis kasutati eelkõige rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu taseme strateegilisi dokumente ning nendes sätestatud asjakohaseid eesmärke (loetelu siinkohal pole ammendav ja leitav hinnangute juures): ▪ Euroopa roheline kokkulepe ja Eesti vastavasisulised raamkokkulepped ▪ Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ▪ Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ▪ Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia ▪ Euroopa Liidu merestrateegia ▪ Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ▪ Säästev Eesti 21 ▪ Keskkonnastrateegia aastani 2030 13 14 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ▪ Kliimapoliitika aastani 2050 ▪ Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise strateegiad on mh seatud eelnevas peatükis 1 välja toodud strateegilistes planeerimisdokumentides ja nende koostamise aluseks olevates direktiivides, siseriiklikes õigusaktides või muudes raamdokumentides, mida siinkohal ei korrata. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.1 Nutikam Eesti Tabel 3.1-1. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti 1.1 Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 1.1.1 Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) võimekuse suurendamine / Teadus- ja Ettevõtete TAI võimekuse tõstmine arendustegevuse ning innovatsiooni ühiskondliku Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm nõudluse tugevdamine Ettevõtte arenguprogramm (sh tootearendus toetus, tugi- ja arenduskeskuste toetus) Innovatsiooni- ja arendusosak Innovaatilised riigihanked 1.1.2 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku teadus- ja arendustegevuse võimekuse sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. suurendamine Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel. Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+). Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades 1.1.3 Valdkondlik teadus-ja arendustegevus Analüüsid ja uuringud (Eesti olulistele arenguvajadustele lahendusi pakkuvad). Tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks (uued lahendused, eksperimendid, prototüübid). Avaliku sektori teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse tõstmine. (kõik tegevused kooskõlas nutika spetsialiseerumise raamistikuga) 15 16 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti 1.1.4 Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine 1.1.5 Teadussüsteemi järjepideva toimimise T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga kindlustamine 1.2 Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 1.2.1 Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja IKT-arenduste ja lahenduste toetamine kasutuselevõtt avalikus sektoris Avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt (sh õiguskaare digitaliseerimine, rahvastikuregistri uusarendus) Avaliku sektori IKT füüsilise ja tarkvaralise taristu ja platvormide edasiarendamine ja uute kasutuselevõtt Küberriskide halduse kindlustamine Digiriigi juhtimise arendamine VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute 1.3 kaudu 1.3.1 Ettevõtluskeskkonna arendamine, Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordilaste kompetentside ja võimekuse arendamine) soodustamine Rahastamisvahendite pakkumine ettevõtetele (laenud, garantiid, omakapitali investeeringud) Iduettevõtluse hoogustamine Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel) Starditoetus Ettevõtte arenguprogramm light Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE) Ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine 1.3.2 Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö Loomemajanduse toetamine ja rahvusvahelistumine 1.3.3 VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele VKEde konkurentsivõime tugevdamine Kagu-Eestis (kapitalile), sealhulgas piirkondades www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 1 Poliitikaeesmärk 1: Nutikam Eesti 1.4 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 1.4.1 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku Maakondlike arenduskeskuste toetamine (VKEde võimekuse kasvatamisel nutika ja ettevõtluse oskuste arendamine spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas) 1.4.2 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse ja ettevõtluse oskuste arendamine teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+) 1.4.3 Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku Arenguprogrammid ja arendusprojektid avaliku sektori innovatsioonialase võimekuse tõstmiseks. ja ettevõtluse oskuste arendamine 1.5 Digitaalse ühenduvuse suurendamine 1.5.1 Sideturu ja ühenduste areng Väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamine; 5G arendamise toetamine Tabel 3.1-2. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist Eesmärgil 1.1 on potentsiaal panustada strateegilise eesmärgi saavutamisse läbi valdkondliku teadus- ja Vähendada mõju kliimamuutustele (sh innovatsioonivõime arendamise ja ettevõtete teaduspotentsiaali kasvatamise. Erieesmärk on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, kliimamuutuste leevendamine, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist. Samuti on eesmärk 1.1 kui 1.2 kliimamuutustega kohanemine) ja puhas potentsiaal panustada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutuse kohandamise keskkonnaeesmärkide elluviimisesse kui lisaks teadus- ja innovatsioonivõime arendamise kasvatamisele toetatakse ka tegevussuunda energia ja sellega seotud tegevusi, mis aitavad luua lisandväärtust keskkonnasõbralike tehnoloogiate, praktikate jmt teaduslike ja rakenduslike teadmiste parendamist ja loomist Eestis. Oluline on mh toetatada digilahenduste teket, mis võimaldaksid parendada seiresüsteemide arendamist, seireandmete ühtset süsteemi, jne. Järjepidevalt läbi 17 18 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist viidav ja piisavas mahus keskkonnanäitajate seire võimaldab omakorda pikaajaliste aegridade pealt teha erinevaid keskkonnateadlikuimaid (sh poliitilisi) otsuseid. Erieesmärk on vastavuses: ELi Läänemere piirkonna strateegia ülesandega arendada heaolupiirkonda soodustades innovatsiooni ja teadustööd ning ettevõtlust; Säästva Eesti 21 eesmärgiga „heaolu kasv“ ja selle alaeesmärkidega ja eesmärgiga „sidus ühiskond“ ja selle alaeesmärkidega; EL säästva arengu strateegia valdkondade vahelise poliitikaga, mis aitab kaasa teadmistepõhisele ühiskonnale teadusuuringute ja arendustegevus toetamisega; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „Teadusuuringute rakendamine ja innovatsiooni edendamine“; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse. Säästev transport, piirkondade parema Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi ligipääsetavuse tagamine saavutamisse. Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke Enamus kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga. Võimalik otsene positiivne mõju läbi valdkondliku teadus-ja arendustegevusse panustamisel, mille läbi toetatakse nutikat vähendamine, puhas ringmajandus) spetsialiseerumist ressursside väärindamise ja energiatehnoloogia valdkondades. Samuti on kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse. Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad kaudselt majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Kavandatud erieesmärkidel puudub otsene mõju hinnatava keskkonnaeesmärgiga, v.a see kui taasakaalukaltkasutatakse loodusressursse, avaldub mõju sellele, kui kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel. Võimalik kaudne positiivne mõju läbi ettevõtete teaduspotentsiaali, tehnoloogilise võimekuse ja digivõimekuse parandamise, millest tulenevalt saavad ettevõtted ja riik (koostööprogrammid) enam panustada selle eesmärgi saavutamisse. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist Tervis ja elukvaliteet Mitmetel kavandatud eesmärkidel on nii otsene kui ka kaudne positiivne mõju tervisele ja elukvaliteedi tõusule terve Eesti kontekstis. Eesmärk 1.1 toetab innovatsiooni ettevõtluses ja teadusvõimekuse kasvu, mis eeldatavalt parandavad elukvaliteeti. Innovaatilised tehnoloogiad vähendavad eeldatavalt heiteid õhku jm häiringuid, mis kaudselt vähendab negatiivseid mõjusid tervisele. Innovaatilised tehnoloogiad võivad vähendada toorme-ja energiavajadust, mis kaudselt vähendavad keskkonnakoormust ja seeläbi hankivate harude mõju elukvaliteedile ja tervisele. Uued tervisetehnoloogiad mõjutavad tervist eeldatavalt ka otsesemalt (nt ravimeetodid/seadmed vms). Eesmärk 1.2. toetab e-riigi arendamist ja uuenduste väljatöötamist avalikes teenustes ja riigivalitsemises, millel on otsene positiivne mõju tervisele avalike teenuste (sh terviseteenuste, sotsiaalteenuste) ja andmete parema kättesaadavuse mõistes. E-riigi arendamise mõju võib olla ka kaudne: nt ehitamise/planeerimisega seotud e- teenuste arendamine, mis parandavad ruumiotsuste kvaliteeti ja toetavad seega kaudselt tervist ja elukvaliteeti. Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 edendavad küll laiemalt aga kaudselt samuti elanikkonna tervist ja parandavad inimeste elukvaliteeti, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud töökohad, sh nt teadlased, insenerid), samuti tööhõivet nendes ettevõtetes ja konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid- teenuseid eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis soodustab tõusu elukvaliteedis. Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega; on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). 19 20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Eesmärkide 1.1 ja 1.2 all toetatakse avaliku sektori innovatsiooni, digilahendusi ja digiriigi kontseptsiooni, ent kirjeldatud ei ole selleks vajalike töötajate teadmiste-oskuste – kompetentside parendamist, nt mis haridustasemega, millise kvalifikatsiooniga tööjõudu on vaja selleks hariduse tasemeõppes koolitada. Lisaks oleks vajalik välja tuua, mis muutusi oleks vaja teha praegustes õppekavades, nt mis õppekavu tuleks lõimida, ning milliseid uusi õppekavu oleks vaja luua (tuleviku töökohtade tarvis avalikus sektoris). Digiriigi kontseptsioonis on vajalik edendada nii nt digioskusi, andmete analüüsiga seotud oskusi kui andmeteadlikkust. 2. Ühiskonnas on tendents selles suunas, et suureneb istuva tööga ja ekraani, monitori jt seadmete jälgimise, kontrollimise ning juhtimisega seotud töö osakaal, mille mõju tervisele ja elukvaliteedile on negatiivne. Järelikult on nende töövõtete ja -tehnoloogiate puhul vaja tähelepanu pöörata sellele, et kuidas oleks tagatud inimeste, töötajate normaalne liikumisaktiivsus. Samuti on neid riske ja ennetusviise vaja teadvustada ning õpetada haridussüsteemis. 3. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Kõik seatud erieesmärgid ja valdav osa nende saavutamiseks kavandatud meetmetest ja regionaalne tasakaal ja tugev tegevussuundadest on ruumipimedad, st ei panusta eesmärgipäraselt Eesti regionaalse tasakaalustatuse, kodanikuühiskond) regioonide funktsionaalse seostatuse ja piiriülese sidususe strateegilistesse keskkonnaeesmärkidesse. Arvestades investeeringute tõenäoliste kasusaajate (TA asutuste, tugevamate TA mahukate ettevõtete) paiknemist, tugevdab erieesmärkide suunas liikumine Eesti seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) eelisarengut. Regionaalselt tasakaalustava mõjuga tegevusuundadeks on meetme 1.3.1. tegevussuund „Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“ ja meetme 1.3.3. tegevussuund „VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele“, mille sihtpiirkonnaks on Kagu-Eesti. Meetme 1.4. Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine raames kavandatud tegevused maakondlike arenduskeskuste toetamiseks VKEde võimekuse kasvatamisel nutika spetsialiseerumise, tööstuse kolmikpöörde ja ettevõtluse valdkonnas omavad lisaks tasakaalustavale mõjule ka regioonide funktsionaalset sidusust suurendavat mõju. Poliitikaeesmärgi raames rahastatavatest tegevustest moodustavad investeeringud nendesse tegevustesse siiski väikese osa (Kagu-Eesti VKE – 10,7 miljonit, MAK-ide toetamiseks eeldatavalt veel vähem – mitte üle 2% www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist poliitikaeesmärgi investeeringute kogumahust). Tasakaalustava tegurina rakendatakse regionaalse abi puhul lisaks ka riigiabi reegleid, kus Ida- ja Kagu-Eesti ettevõtetele võib anda kõrgema määraga toetust kui ülejäänud Eestile. Rakenduskavas on kirjeldatud digilahenduste arendamise ja kasutuselevõtu (meetme 1.3.1.) raames võimalust kasutada investeeringuid piiriülese sidususe tugevdamiseks - digitaalsete lahenduste väljatöötamisel piiriülese äri halduskoormuse vähendamiseks. Samas, selget kohustust vastavate meetmete rahastamiseks ei ole võetud. Meetme 1.3.1. tegevuse „rahastamisvahendi pakkumine ettevõtetele“ osas on rakenduskavas kavandatud pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Mõlemad kavatsused oleksid regionaalselt tasakaalustava mõjuga. Kaudset regionaalset tasakaalustavat mõju omavad ka erieesmärk 1.2. meetmed ja tegevussuunad digilahenduste kasutuselevõtuks avalikus sektoris – kui teenuste ühtlasemat kättesaadavust tagavad lahendused sõltumata elanike ja ettevõtete territoriaalsest paiknemisest. Digitaalse ühenduvuse erieesmärgi (1.5) tegevused on kavandatud regionaalse tasakaalustatuse mõjudes kahesuunaliselt. Ühelt poolt kavandatakse aidata vähemarenenud ja hajaasustusega turutõrke piirkondi järgi, suunates sinna toetusi lairibavõrgu arendamiseks. Teiselt poolt kavandatakse uuema 5G tehnoloogia kasutuselevõttu esmalt ja pigem keskustes, kus on suurem nõudlus. Viimane omab regionaalset tasakaalustamatust suurendavat mõju. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Rakendada nutika spetsialiseerumise lähenemist (ka) kui Eesti sisese regionaalpoliitika meedet (regionaalsed kohapõhised ettevõtlikul avastusprotsessil ja CLLD mudelil põhinevad spetsialiseerumise strateegiad. 2. Täiendada teadmussiirde ettevõtetele suunatud meetmeid regionaalsete kriteeriumitega. 3. Kavandada jätkuvalt regionaalsete kriteeriumite rakendamist meetmete disainil. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Erieesmärgid 1.1 ja 1.3 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi TAI-tegevuste olulisuse toetamise ettevõtete ärimudelites, infrastruktuuris, teenustes ja rahvusvahelistes koostööprojektides ja -võrgustikes. turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) Erieesmärgid 1.1, 1.2 ja 1.3 ja edendavad heaolu kasvu ühiskonnas, toetades kirjeldatud tegevustega kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet (juhid, ettevõtjad, ettevõtluse, teadus-, arendus- ja innovatsiooniga seotud 21 22 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist töökohad, sh nt teadlased, insenerid, arendus- ja innovatsioonijuhid), samuti nende tööhõivet avalikus sektoris ja neis ettevõtetes ning konkreetselt VKEdes, kes pürgivad välisturgudele ja soovivad enda tooteid-teenuseid eksportida. Ettevõtete toetamine TAI tegevustes tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, mis parandab elukvaliteeti ja kasvatab heaolu. Kõrge kvalifikatsiooniga koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökohad on suurema tõenäosusega tervislikumad ja säilitavad elukvaliteeti pikas perspektiivis (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). Tervelt elatud aastate suurenemine aitab kaasa heaolu kasvule. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire avaliku sektori ja erasektori tööturgudel loovad mitmekesiseid võimalusi koostööks ja jätkuvaks majandusarenguks. Järjepidev TAI tulemuste kasutamine ja ülekandmine ettevõtlusesse, tööstusesse, avalikku sektorisse jms toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele. Erieesmärgid on vastavuses: EL säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada osapoolte, sh eraettevõtete rolli teadustöö edendamisel, tagamaks majandusarengu ja keskkonnakaitse omavahelist tugevdamist; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks, sh eraettevõtluses; Säästev Eesti 21 eesmärgiga heaolu kasv, sh majanduslik jõukus, mis toetab siirdumist innovatsioonikesksesse majandusse; ELi Läänemere piirkonna strateegia heaolu piirkonna eesmärgiga, mis ühe tegevusena toetab teenuste innovatsiooni alast koostööd; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga suurendada teaduse ja innovatsiooni rolli andmete ja digitaristu kasutuselevõtu ja kättesaadavuse suurendamisel ja eesmärgiga kasutada programmi „Euroopa Horisont“ vahendeid VKE-de innovatsiooni arendamiseks, mida saab kasutusele võtta üleilmsetel turgudel. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise keskkonnaeesmärgi jaoks sõnastatud) täitmist Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesti säästva arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ on Eesti kultuuriruumi mõiste väga lai ning määratletud kui eesti traditsioonil ja keelel põhinev ühiskonnaelu korraldus. Kultuuriruum hõlmab eesti keelt, kultuuri (sh loometegevust ja rahvakultuuri), traditsioone, teadust ning selle kultuuri kandjaid (end eestlasena määratlevaid ja eesti keeles suhtlevaid inimesi). Eesti kultuuriruum eksisteerib seega nii Eestis kui mujal maailmas. Püsitatud eesmärgid 1.1, 1.3 ja 1.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt: eeldusel, et mida toimivam ja targem on Eesti majandus, seda elujõulisem on Eesti ühiskond ja kultuuriruum; seda paremini toimetulevad on Eesti kultuuriruumi kandjad. Säästev Eesti 21 mõistes toetab eesmärk seega kultuuriruumi ulatuse alameesmärki. Ette nähtud eesmärgid toetavad otseselt Eesti teadust ja selle rahvusvahelistumist (nt eesmärk 1.1.5), seega nii Säästva Eesti 21 mõistes kultuuriruumi ulatuse kui ka funktsionaalsuse eesmärke. Samuti on otsene positiivne mõju Eesti kultuuriruumi teatud komponentidele: erieesmärk 1.2.1- digilahenduste arendamine avalikus sektoris, millel on otsene positiivne mõju avalikele teenustele (sh kultuuriteenustele) ja andmete parema kättesaadavuse mõistes (nt ehitatud kultuuriväärtusliku keskkonna andmed võimaldavad teha paremaid ruumiotsuseid) ning erieesmärk 1.3.2, mille peamiseks tegevuseks on loomemajanduse toetamine. 23 24 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.2 Rohelisem Eesti Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti 2.1 Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2.1.1 Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks Korterelamute rekonstrueerimise toetamine; Korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel 2.1.2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia Üleminek säästvamale energiatarbimisele (energiatõhusus, taastuvenergia) soojuse tootmisel osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja jaotamisel katlaüksuste ja soojustorustiku renoveerimise teel; Vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. 2.1.3 Inimkeskse tervishoiu arendamine Tervishoiuasutuste energiatõhusus 2.1.4 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 2.1.5 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine; kiirgusohutus Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; Asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 2.2 Taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.2.1 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia Biometaani kasutuselevõtu soodustamine osakaalu suurendamine lõpptarbimises Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid 2.3 lähenemisviise 2.3.1 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja Kombineeritud sadeveesüsteemid sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; Mitteheas kiirgusohutus seisundis veekogumite tervendamine; KOV kliimameetmed ja muud kohanemisemeetmed; Keskkonna-, ilma- ja tugisüsteemide arendamine 2.3.2 Eluslooduse kaitse ja kasutus Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks; Rohestamiskavad www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 2 Poliitikaeesmärk 2: Rohelisem Eesti 2.3.3 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine/ Päästevõimekuse suurendamine Kiire ja asjatundlik abi/Kindel sisejulgeolek 2.3.4 Kvaliteetne ja ohutu taristu Sadamate akvatooriumi kaitse Teeilmajaama seiresüsteemi uuendamine 2.4 Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.4.1 Ringmajanduse korraldamine Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine; Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine 2.5 Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.5.1 Liikuvuse korraldamine Tallinna trammiliikluse arendamine; Linnades ohutuse tagamiseks jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine, sh hoiukohtade ja läbipääsutunnelite rajamine; Sõlmpunktide arendus, sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne 25 26 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Tabel 3.2-2. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Terviklikult on poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti all kavandatud tegevustel otsene mõju vähendamaks mõju kliimamuutustele ja tagamaks parem keskkonnahoid. Kõik kavandatud erieesmärgid on suunatud kliimamuutuste leevendamine, keskkonnahoiule ja selle parendamiseks, mis omab otsest positiivset mõju. kliimamuutustega kohanemine) ja puhas Erieesmärgi sekkumine-korterelamute rekonstreerimiseks (eesmärk 2.1.1 all) ja sellega seotud investeeringute energia tulemuseks on energiatõhususe märkimisväärne paranemine. Kavandatud eesmärgi ja meetme sekkumisvaldkonna olemus toetab otseselt kliimamuutuste leevendamise eesmärki. KSH tähelepanekud, ettepanekud: 1. Peamiste tegevuste juures on välja toodud vajadus soodustada korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas on korterelamufondi rekonstrueerimisel pikk vaade oluline, et riiklikud toetusmeetmed oleksid parimal viisil kujundatud. Hajapiirkondade kortermajades tuleks vaadata ühtlasi, kui jätkusuutlikud need investeeringud on, sest majad jäävad tühjaks ja seetõttu on eelnev jätkusuutlikkuse analüüs oluline. Rahandusministeeriumil on tühjenevate korterelamute projekt10. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ettevalmistamisel (2021. aastal) tööriist11, et kaardistada Eesti tervikpilt, kus on pooltühjad või täiesti tühjad hooned. See annab kohalikule omavalitsusele ja riigile võimaluse täiendavaks analüüsiks. Täpsemate rahastus- ja toetusmeetmete jaotamisel tuleks lähtuda terviklikust ja pikaajalisest perspektiivist. 2. Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine. Näiteks ehitistes soodustada ja kasutatada järjest enam kohaliku toormena kättesaadavat puitu. Seda toetab „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ toodud põhimõte- „Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“.Ebakvaliteetsete 10 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegev used/riigivara/tuhjenevate -korterelamute -projekt 11 file:///C:/Users/Riin/Downloads/Kokkuv6te_Eluhoonete_energiat%C3%B5hususe_su urendamine_Rohelisem_Eesti%20(1).pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist materjalide ja ehitusvõtete kasutamine võib tagada küll parema soojuslahenduse vanematele kortermajadele, kuid probleemiks võib saada inimese tervist säästva õhukvaliteedi tagamine ja ventilatsioonisüsteemide paigaldamise vajadus (viimane võib vanemates majades energiakulusid hiljem suurendada). Eesmärgi 2.1 all on ette nähtud meede „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ (2.1.2), mille all on tegevusena ette nähtud toetada kaugküttesüsteemide renoveerimist ning vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. KSH tähelepanekud, ettepanekud: 1. Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et igasugune taastuvate allikate kasutamine pole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, see tähendab valdavalt puitkütuseid. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. Otsene positiivne mõju on eesmärgil 2.3.2, kus peamiste tegevustena on ette nähtud mh linnalise elurikkuse suurendamine ja rohestamiskavad. Nimetatud tegevused oleks otseselt vastavuses Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud eesmärkidega. 27 28 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Erieesmärk 2.5 toetab otseselt säästvat liikumist ja on suunatud eelkõige suurematele linnapiirkondadele. Säästev transport, piirkondade parema Tähelepanu pööratakse linnalise liikuvuse arendamisele, sh aktiivsete liikumisviiside, jalgrattateede ligipääsetavuse tagamine põhivõrgustiku arendamisele, sobiliku liikumisruumi kujundamisele ning multimodaalsete sõlmpunktide (Pargi&Reisi parklate lahendamine) ehitamisele, et suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu. Säästev tarbimine ja tootmine, (jäätmetekke Erieesmärk 2.4 toetab otseselt säästva tarbimise ja tootmise edendamist läbi ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise. Toetus suurendamaks ettevõtete teadlikkust ja tehnoloogilist võimekust vähendamine, puhas ringmajandus) ringmajanduse arendamiseks, sh pakendi ja jäätmetekke vähendamiseks, motiveerib ettevõtteid selles suunas tegutsema, samas toetab nende tegevuse lisandväärtuse kasvatamise võimalusi. Erieesmärk on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga edendada säästvaid tarbimis- ja tootmisviise ning suurendada ettevõtete vastutustunnet säästva tootmise saavutamisel; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kaasata tööstust puhta ringmajanduse saavutamiseks. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärk 2.3 toetab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist taastades halvas seisus olevad veekogud ja võimaldades sellega valdkondlikel ettevõtetel tegeleda sellistel veekogudel majandustegevusega, sh veekogu seisundit kahjustamata. Olulise otsese positiivse mõjuga on eesmärk 2.3. ja tegevus elupaikade taastamine (2.3.2). Sõltuvalt sellest kui taasakaalukalt. kasutatakse loodusressursse, avaldub mõju sellele, kui kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel Tervis ja elukvaliteet Eesmärgid toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Heaolu kasv. Eesmärk 2.1. toetab elukvaliteeti korterelamute parendamise kaudu kui ka tervist ja elukvaliteeti kaudselt, kuna säästlikum energiatarbimine vähendab õhuheiteid ja selle kaudu mõju tervisele. Kliimamuutustega kohanemise eesmärk (2.3) keskendub otseselt elukeskkonna ohutuse tõstmisele, kaudselt toetab tervist ja elukvaliteeti elupaikade taastamine. Erieesmärgid 2.3.1 ja 2.4.1 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi edendamist läbi säästva veemajanduse korraldamise ja ettevõtete ringmajandusele ülemineku soodustamise, mis eeldatavalt vähendab keskkonnakoormust. Säästev linnaline liikumine (2.5) toetab ühistranspordi arengut (tramm), jalgrattateede ja seda toetava võrgu kavandamist ning multimodaalsust. Tegevused toetavad Säästev Eesti 21 eesmärki Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamise alameesmärki). www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Kavandatud tegevusuundadest omavad otsest regionaalset mõõdet meetme 2.1.1. tegevussuund „Korterelamute regionaalne tasakaal ja tugev tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamine äärealadel“ ning erieesmärgi 2.5. kodanikuühiskond) meetmed ja tegevused Eesti suuremate linnade ja linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamiseks. Meetme 2.1.1. raames on kavandatud toetuseid kortermajade renoveerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et “meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“. Eesmärgipärane olekski rakendada piirkondlikke erisusi meetme mõlema tegevussuuna – nii korterelamute rekonstrueerimise kui ka korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise – toetamisel. Erieesmärgi 2.5. tegevussuunad võivad soodsate projektivalikute (reisijaveo sõlmpunktide arendamine linnapiiridel, keskuslinnade kergliiklussõbralikkuse arendamine) korral toetada Tallinna, Tartu ja Pärnu (linna)regioonide liikuvusliku sidususe kvaliteeti. Veel mitmete kavandatud meetmete ja tegevusuundade puhul on kavandatud rakendada rakenduskava tööversioonides regionaalset arengut toetavaid kriteeriume asjakohastel juhtudel. Meetme 2.2.3. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse. Ringmajanduse erieesmärgi (2.4) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade projekte“. Piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada ka KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Meetmete välja töötamisel lubatakse arvestada ka piirkondade erinevaid võimekusi. Piiriülest (Eesti-Läti) koostööd jäätmemajanduses käsitletakse võimaluste ja võimalikkuse võtmes. Selliseid regionaalsele tasakaalustatusele suunatud kriteeriumeid on jätkuvalt vajalik säilitada ka rakenduskava lõplikus versioonis ning hiljem meetmete disainil täpsustada selliselt, et vähemarenenud piirkondadesse ja „turutõrke piirkondadesse“ jõuaks ka tegelikult piisava regionaalse mõjuga investeeringuid. KSH ettepanekud/tähelepanek: 1. Erieesmärgid ja nende täitmise mõõtmiseks kasutavad indikaatorid ei oma regionaalset mõõdet ning see ei ole ka vajalik. Sisulises mõttes on kõige probleemsem linnapiirkondadele arendamiseks 29 30 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kohustuslikult eraldatavatest vahenditest (vähemalt 8% ERDF investeeringutest) suurema osa (73%) suunamine mitmeliigilise liikumiskeskkonna arendamiseks ning sellest omakorda olulise osa suunamine Tallinna ehk enim arenenud pealinnaregiooni trammivõrgustiku arendamisele. Kohapõhise, kohalike arenguvõimekuste tugevdamisel põhineva ja samas tasakaalustava regionaalpoliitika seisukohast on tegemist tugevalt probleemse valikuga. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Erieesmärk 2.3 toetab eesmärgi saavutamist läbi ettevõtluse arendamise, sest selle tegevused toetavad ettevõtete tehnoloogia ja teenuste arengut ringmajandusel põhineva ärimudeli arendamiseks, mis on oluline ettevõtete turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) konkurentsivõime ja turundusstrateegiate parandamiseks rahvusvahelistel turgudel, arvestades üha nõudlikuma tarbija soove. Erieesmärgid 2.1, 2.3 ja 2.4ja nende all kirjeldatud tegevused toetavad neid töökohti ja tööhõivet, kus on vaja keskkonnaalaseid teadmisi-oskusi ja kasutada uuemaid keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid (nt ehituses, ringmajanduses, energiasektoris, keskkonna valdkonnas sh nt keskkonnaspetsialistid). Uute keskkonnasäästlike tehnoloogiate ning materjalide kasutamisega nii ehituses, transpordis, energiasektoris, vee- ja elamumajanduses jne paraneb laiemalt töötajate ja elanike tervis ning elu- ja töökeskkond, millest omakorda paraneb laiemalt inimeste heaolu, ühiskonna rahulolu ja turvatunne. Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab paremad võimalused astuda vastu kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna investoritel ja tööandjatel on suurem kindlustunne töökohtade loomiseks. Samuti suurendab päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna turvalisust Eesti kultuuriruumi elujõulisus Püsitatud eesmärgid 2.1-ja 2.3, 2.4 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt: mida energiatõhusam ja energiasäästlikum on Eesti elukeskkond ning mida paremini on toimunud kohanemine kliimamuutustega, seda paremas ja turvalisemas keskkonnas eesti kultuuri kandjad tegutsevad. Eesmärgil on seega kaudne positiivne mõju Säästva Eesti 21 alameesmärgile „Eesti kultuuriruumi ulatus“. Eesmärk 2.4 (ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine) toetab majandussektorit ja elukeskkonda ning kaudselt seega Eesti kultuuriruumi elujõulisust. Eesmärgil on eeldatav positiivne kaudne mõju loodus- ja kultuurmaastikele, kuna esmase toorme vajaduse vähenemisel väheneb seeläbi surve mõju maastikele. Eesmärk toetab kaudselt Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärke „Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine“ ja „Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine“. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.3 Ühendatum Eesti Tabel 3.3-1. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 3 Poliitikaeesmärk 3: Ühendatum Eesti Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) 3.1 arendamine 3.1.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine Säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse 3.2 arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 3.2.1 Kvaliteetne ja ohutu taristu Raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalikud peatused); Raudtee elektrifitseerimine 3.2.2 Regionaalareng KOV jalgratta- ja/või jalgteede ehitus Tabel 3.3-2. Poliitikaeesmärgi Ühendatum Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Eesmärgil 3.1 puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk taastuvenergeetika Vähendada mõju kliimamuutustele (sh suurendamisele. Samas on Eesti inimesed jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust sõiduvahendist, seega seni kliimamuutuste leevendamine, kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikkus ja pole toimunud harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu maanteedel ja sellega võib kaasneda kliimamuutustega kohanemine) ja puhas potentsiaalne kaudne ebasoodne mõju kliimamuutustele. energia Eesmärk 3.2 on suunatud keskkonnasäästliku transpordi arendamisele, kus suur osa kavandatud rahastusest on suunatud suurprojekti Rail Balticuga seotud tegevuste elluviimiseks. Koostatava 31 32 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastani 2021-2035“ kohaselt tuleb Rail Baltic kasutusvõimaluste suurendamiseks pidada silmas selle potentsiaali rajada ja kasutusele võtta trassil ette nähtud kohalikud peatused. Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (Hendrikson&Ko 202112) tuuakse samas välja, et koostatavas arengukavas ja selle koostamise aluseks olnud uuringus13 rõhutatakse, et raudtee kasutusfookuse nihutamine rahvusvahelistelt ühendustelt siseriiklike vajaduste täitmise suunas võib kahjustada raudtee võimet täita rahvusvahelise reisijate ja kaubaveo eesmärke, seda enam et kavandatud kohalikud peatused on eemal suurematest asumitest. Oluline on tähele panna, et rongiühenduse puhul on suured energiakaod ja sellest tulenevad KHG heite kogused seotud just rongi pidurdamise ning sõitma hakkamisega. Seega juhul, kui kohalike peatuste lisamine hakkab takistama/pidurdama rahvusvahelise ühenduse kiirust, tõstab see eeldatavasti märkimisväärselt rongikasutuse ressursimahukust ja kaudselt läbi elektrienergia tootmise CO2 heitkoguseid, mis aga peaks olema üks peamine Rail Balticu kasutegur kliimamuutuste vähendamisel. Samas võimaldavad uued rongipeatused arendada säästvat liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Eesmärgiga on lisaks ette nähud raudteetranspordi arendamine elektrifitseerimise suunas, arvestades, et tegemist on väikseima keskkonnajalajäljega olemasoleva lahendusega kütusega raudteeliikluse jaoks. Samas tuleb toetusmeetmete rakendamisel arvestada, et transpordiliigi kliimamõju silmas pidades on oluline see, millistest energiaallikatest on kasutatav elekter toodetud. Erieesmärgid on vastavuses: EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist. 12 13 The Future of passenger mobility and goods transaport in Estonia. International Transport Forum, June 2020. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Säästev transport, piirkondade parema Ühendatum Eesti alla kavandatud eesmärgid on valdavalt seotud transpordisektori investeeringutega, mis mõjutab ressursikasutust mitmeti – läbi fossiilsete kütuste tarbimise, transpordiinfrastruktuuri ehitamise ligipääsetavuse tagamine ning läbi maakasutuse transpordi infrastruktuuri tarbeks. Transporditaristu rajamiseks ja rekonstrueerimiseks kulub suurel hulgal taastumatuid loodusvarasid ja pinnast. Arengukavas, Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke „Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava 2011-2020“, toodud hinnangu14 kohaselt kasutatakse Eestis suurem osa ehitusmaavaradest täitematerjalina, sellest omakorda 71% tee-ehituses ja 29% betooni vähendamine, puhas ringmajandus) valmistamiseks. Koostatava „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ kohaselt tuleb taristut kavandada säästvalt - taristu arendamise eelduseks on põhjuste ja soovitavate eesmärkide analüüs. Seejuures on öeldud, et transpordisüsteemi arendamisel ja investeerimisotsuste langetamisel järgitakse esmajärjekorras 4- astmelist printsiipi, mille kohaselt võib hakata kaaluma uue taristu ehitamist kui alternatiivi alles siis, kui kolmes esimeses astmes kavandatud tegevused ei lahenda probleemi (nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega). Seejuures tuleb linnadevaheliste ühenduste arendamisel maanteearendusi vaadata koos raudteeühendusega ning võimalusel kasutada sekundaarseid materjale nagu aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmed. Nii kavandatud Ühendatum Eesti eesmärgid kui koostatav „Transpordi ja liikuvuse arengukava“ näeb samal ajal ette TEN-T maanteede väljaehitamist mitmes põhisuunas. Koostatavas arengukavas tõdetakse küll, et maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdluseid säästva transpordi arendamisel, kuid vajadust põhjendatakse TEN-T direktiivi nõuete täitmise vajadusega. Samas vastavalt arengukavale lähtutakse põhimaanteede arendamisel eelkõige liiklusohutusest ning nõudlusest, arvestades seejuures siiski ka nn 4-astmelist arendamise printsiipi. Viimane lause on aga juba sisemiselt vastuoluline, kuna 4-astmelise printsiibi esimene aste on nõudluse mõjutamine ning nõudlusest lähtumine ei vasta sellele15. 14 Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu andmetel 15 Transpordi ja liikuvuse arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Hendrikson&Ko 2021 33 34 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Eesmärk 3.2 all kavandatud meetmed on suunatud mh Rail Balticu liini Tallinn-Ikla kohalike peatuste rajamiseks ja väljaehitamiseks. Uued rongipeatused võimaldavad arendada säästvat liikuvust ning on olulised maapiirkondade elujõulisuse tagamisel. Pargi-reisi parklate populaarsus just raudteepeatuste lähedal on siin heaks näitajaks. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Toetusmeetmete rakendamisel pöörata tähelepanu terviklikele taristulahendustele piirkondade elujõulisuse tagamiseks (nt Rail Balticu kohalikes peatustes hästi läbimõeldud pargi-ja reisi parklad, transpordiliikide vaheline ühenduvus), et võimendada positiivset mõju regionaalarengule. 2. Taristuehituse lahenduste valikul ja investeerimisotsuste tegemisel tagada, et maksimaalselt lähtutakse „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2030“ nimetatud 4-astmelisest printsiibist ja mõjusid vaadatakse kompleksselt, mh viiakse enne otsustamist läbi alternatiivsete lahenduste keskkonnajalajälje hindamine. 3. Taristuobjektide rajamisel võimalusel kasutada maksimaalselt sekundaarseid materjale. Erieesmärgid on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga muuta transpordisüsteem ühiskonna majanduslikele vajadustele vastavaks; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga kiirendada üleminekut arukale liikuvusele, sh vähendada seisakuid transpordiühendustes; Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 eesmärgiga pikaajaliselt kavandada integreeritud transpordi arendamist; EL-i Läänemere piirkonna strateegia eesmärgiga tagada üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääs; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärgiga suurendada hästi integreeritud asustuse ja transpordikorralduse planeerimist. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). 2. Soovitatav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide ülevaatamiseks maa kui ressursi ja biloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi. 3. Mõjusid aitab oluliselt minimeerida see, kui transpordisüsteemi arendamisel peetakse tugevalt kinni eespool nimetatud 4-astmelisest printsiibist ehk uue taristu arendamist hakatakse kaaluma alles siis, kui kolm esimest varianti (nõudluse mõjutamine; olemasoleva taristu ja sõidukite tõhusam kasutus; olemasoleva taristu kohendamine) ei ole selgelt piisavad probleemi lahendamiseks. Tervis ja elukvaliteet TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine (eesmärk 3.1) parendab liiklusohutust ja aitab tagada parema sõidumugavuse. Samuti vähendab maanteede ehitus teekonna läbimiseks kuluvat aega ning võimaldab kvaliteetsema elukeskkonna toimimist ja tagamist (transiitliikluse asulatest eemale viimine). Siiski on TEN-T maanteede ehitusel ka kaudsed negatiivsed kõrvalmõjud tervisele ja elukvaliteedile läbi ühiskonna autokesksuse suurendamise. Vananevas ühiskonnas tuleks vältida individuaalset auto omamist ja juhtimisõigust eeldavaid taristulahendusi. Raudtee arendamine (eesmärk 3.2.1) vähendab samuti teekonnale kuluvat aega, võimaldades kvaliteetsema elukeskkonna toimimist. Raudteetranspordil on kaudne positiivne mõju tervisele – ühistranspordina võimaldab see vähenda õhuheiteid võrreldes individuaalse auto kasutamisega, mis mõjutab kaudselt inimese tervist. Eesmärgi 3.2 alla kuuluvad teemad tõstavad elukvaliteeti ja võimaldavad harrastada tervislikke liikumisviise. 35 36 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. KOV jalgratta- ja/või jalgteede kavandamise toetamisel pöörata tähelepanu kergliikluse mitmekesistumisele ja erinevate elulaadide toetamisele. Standardi järgi rahuldava või hea tasemega taristulahendused ei pruugi olla piisavad erinevate kergsõidukite, liikumise abivahendite jms mahutamiseks teeruumi. 2. Soovitame eesmärki 3.2 ja selle all olevat regionaalarengu meetme 3.2.2 all ette nähtud toetatavat tegevust laiendada kui „KOV kergliiklustaristu ehitus“, mis on laiem käsitlus ja hõlmab mh parklaid, istepinke jmt. 3. Kergliiklustaristu arendamisel tuleb teadlikult toetada nii keskkonnasäästlikku puhkeotstarbelist kui ka sundliikumist ja teadvustada nende erinevaid vajadusi (nn liikumisringid, kus on eristatud kiiret rattasõitu võimaldavad rajad; laiemad kergliikluse „kiirteed“ radiaalidena töökohti koondavatesse keskustesse). Eesmärk toetab Säästev Eesti 21 eesmärki „heaolu kasv“ ja selle alameesmärke „turvalisuse kasv“ ja „võimaluste mitmekesisus“. Eesmärgil on otsene positiivne mõju elukvaliteedi tõstmisele (kiiremad ühendused, kergliiklusteed) ja tervisele (ohutuse tõstmise mõistes). Raudteetranspordi parendamine vähendab autokasutust ning seega vähendab õhuheiteid, mõjutades seeläbi kaudselt tervist. Jalgratta- ja/või jalgteede ehitus toetab ka igapäevast rattaga/jalgsi liikumist ja tervisesporti, millel on positiivne mõju tervisele. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, regionaalne Erieesmärgid toetavad sidusa ühiskonna edendamist läbi ettevõtlussektori võimaluste parandamise. TEN- tasakaal ja tugev kodanikuühiskond) T võrgustiku ja mitmeliigilise liikuvuse parandamine võimaldab ettevõtetel tõsta teenuse mahtu ja kvaliteeti ka maapiirkondades ja kaugemal suurematest transpordivõrkudest. Siiski eeldab sidus ühiskond iga ühiskonnaliikme maksimaalset võimalikku liikumisvabadust, mida toetab eelkõige erieesmärgis 3.2 kirjeldatu. TEN-T transpordivõrgustiku (3.1.) arendamise erieesmärk toetab esmajoones regioonidevahelise sidususe arengut ning Tallinna-keskse funktsionaalse asustussüsteemi tugevnemist, kuid teisejärguliselt pakuvad võimalusi ka regioonide sisese funktsionaalse sidususe tugevnemiseks, seda paranevate liikumisvõimalustega arengukoridoride ümber. See eeldab siiski teadlikku liikuvuse planeerimist ka kohalikul tasandil, et luua pealinnaga seotud põhimagistraale toetav süsteem. Erieesmärk on suunatud www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele. Positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. TEN-T võrgule juurdepääsu erieesmärgi (3.2.) KOV jalgratta- ja/või jalgteede meede omab keskpikas perspektiivis nõrka positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele tulenevalt sellest, et kergliiklus ei ole ning kõige tõenäolisemalt ei muutu ka lähimal kümnendil Eestis oluliseks töö- ja õpirände liikumisviisiks ning sõltuvalt konkreetsete projektide valikust kuni tugevat positiivset mõju. Üksikute keskus-tagamaa funktsionaalsete regioonide jaoks võib soodsate tingimuste (nt liikumisvahendite tehniline areng, tööandjate soosiv poliitika) jalgratta- ja/või jalgteede ehitust täiendavate meetmete rakendamisel (teehooldus, mugavad parklad) saavutada ka tugevat positiivset koosmõju. Raudteede arendamise meetmega (3.2.1.) luuakse eeldused üle-eestiliste arenguvööndite tugevnemiseks raudteede (kohalike) peatuste ümbruses ning seega ka regionaalse tasakaalustatuse suurenemiseks. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, turvalisuse Erieesmärgid 3.1 ja 3.2 toetavad majandusliku heaolu kasvu läbi ettevõtlustegevuse soodustamise, kuna transpordiühendused on kogu tarneahela, sh kaupade ja teenuste liikumiseks väga oluline faktor, mis tase ja võimaluste mitmekesisus) mõjutab ettevõtlussektori konkurentsivõimet tervikuna. Paranenud liiklusohutus tõstab turvalisuse taset. Suunatult ja läbimõeldult arendatav raudtee- ja kergliiklustaristu mitmekesistavad elu- ja töökohade asukohtade võimalusi kõikidele ühiskonna gruppidele ja pakuvad liikumisvabadust. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Eesmärgid mõjutavad kultuuriruumi elujõulisust kaudselt läbi heaolu ja keskkonnakvaliteedi tõusu ning ühendatuma ühiskonna loomise, mis toetab mh erinevate kultuuriteenuste kättesaadavust ning seeläbi kultuurielus osalemise osatähtsust. Eesmärgid toetavad seega Säästev Eesti 21 alameesmärki „Eesti kultuuriruumi ulatus läbi kultuuriteenuste kättesaadavuse paranemise“. 37 38 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.4 Sotsiaalsem Eesti Tabel 3.4-1. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste 4.1 sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 4.1.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete Kodude kohandamine kodus elamist toetavate teenuste arendamiseks sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele Hoolekandeasutuste dementsussõbralikuks kohandamine Erihoolekande teenuskohtade loomine Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas 4.2 parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 4.2.1 Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete Kogukonna ja kohalike omavalitsuste võimestamine sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine Ühtsete hindamissüsteemide ja –instrumentide kohandamine, loomine ja kasutusele võtmine pikaajalise hoolduse vajaduse tuvastamiseks Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine Eestkostesüsteemi korrastamine Hoolekandeteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmine ja järelevalve edendamine Erinevate valdkondade integreerimine sotsiaalkaitseteenuste pakkumiseks, sh innovaatiliste lahenduste suurendamine sotsiaalkaitsesektoris Hoolduskoordinatsiooni mudeli katsetamine ja arendamine üle Eesti Dementsusega inimestele suunatud teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamine Toetavad meetmed hoolduskoormusega inimestele Meetmed sotsiaalkaitse sektori ja lastega töötavatele töötajatele Edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi 4.3 kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti 4.3.1 Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine hoidmine/Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja ja inimeste piiriülest liikumist arvestava erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine sotskindlustussüsteemi kujundamine Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine Haiguste ennetusmeetmete, nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks Pensionisüsteemi reformimine Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige 4.4 ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet Eesti keele jätkusuutlikkuse tagamine/ Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele formaalharidussüsteemis 4.4.1 Eesti keele kui teise keele õpetamise tagamine ja Eesti keele õpe täiskasvanutele õppe toetamine 4.4.2 Kinnipeetavate lõimimine Kinnipeetavate lõimimine Tõhus ja proaktiivne kohanemispoliitika Kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine 4.4.3 Avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel Uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil 4.4.4 Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks) Töövahendusprogramm keeleõppe eesmärgi Kogukondade vahelised kontaktid Side riigiga Sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine 4.4.5 Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem Laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu/Lastele ja Teenused riskinoortele: Käitumisoskuste Mäng peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja 39 40 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti vastavad perede vajadustele//Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine 4.4.6 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine 4.4.7 Ennetav ja turvaline elukeskkond Teenused riskinoorteleja kohaliku tasandi võrgustikutööl põhinev koostöömudel 4.4.8 Kodanikuühiskonna mõju suurendamine Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine ja arengu toetamine Vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning 4.5 võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 4.5.1 Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja Toidu ja/või esmatarbekaupade pakkumine (nt voucherite skeemi alusel) inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine Parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse 4.6 rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu 4.6.1 riskirühmade tööturul osalemise toetamine Edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja 4.7 digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 4.7.1 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed / Kutsesüsteemi reform Õpivõimalused ja hariduse Täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemise toetamine ning koolitusasutuste võimekuse korraldus suurendamine Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine Täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendus ning täiskasvanute õpiteede paindlikumaks muutmine Õppimisvõimaluste populariseerimine www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Meede Peamised tegevused 4 Poliitikaeesmärk 4: Sotsiaalsem Eesti Muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja 4.8 informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 4.8.1 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Õpetajate Õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine ning haridus- ja noortevaldkonna järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - töötajate järelkasvu ja kvalifikatsiooni kindlustamine keskkonnad/Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Õpivalikute suunamise meetmed kutse- ja kõrghariduses Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine 4.8.2 Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed IT hariduse ja digioskuste arendamine 4.8.3 Teaduse kõrge taseme ja mitmekesisuse Avatud teadus ja teaduse populariseerimine kindlustamine 4.8.4 Õpivõimalused ja hariduse korraldus/Hariduse, Kõrgharidusõppe kvaliteet ja vastavus ühiskonna vajadustele ühiskonna ja tööturu seosed 4.9 Edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja - koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 4.9.1 Noortevaldkonna arendamine Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks, NEET noortele tugimeetmete pakkumine, hariduse tugiteenused Hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades 4.10 juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 4.10 Õpivõimalused ja hariduse korraldus Koolivõrgu korrastamise jätkamine (haridusinfrastruktuuri arendamine kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste vahelise koostöö toetamiseks) Kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimise arendamise tööriistakast kohalikele omavalitsustele ja haridusasutustele (investeeringud kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet) 41 42 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Tabel 3.4-2. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt kliimamuutuste mõju vähendamisse ja puhta energia kasutamisse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu kliimamuutuste leevendamine, riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja kliimamuutustega kohanemine) ja puhas noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. energia Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas. Eesmärkide 4.6, 4.7 ja 4.8 elluviimisel tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-, täiend- ja ümberõpe) paraneb sellest kaudselt keskkonna seisukord. Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke. Säästev transport, piirkondade parema Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa säästva transpordi arengule ja piirkondade parema ligipääsetavuse tagamisele, tõstes õppijate, töötajate ja ligipääsetavuse tagamine tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi) ning teadmisi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke Erieesmärgid 4.3, 4.4, 4.7, 4.8, 4.9 ja 4.10 panustavad kaudselt säästva tarbimise ja puhta energia kasutule võtmisesse, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh vähendamine, puhas ringmajandus) nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Keskkonnateadlikkust ja keskkonnaharidust tuleb koolisüsteemis arendada varakult, järjepidevalt, toetades sellega laste-noorte keskkonda hoidvaid valikuid täiskasvanueas. Eesmärgid 4.6, 4.7 ja 4.8, tõstes iga töötaja, tööotsija konkurentsivõimet tööturul (taseme-, täiend- ja ümberõpe) parandavad sellega kaudselt ka keskkonna seisukorda. Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum ühiskonna keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. Koostöö teadlaste ja ülikoolide, tööandjatega toetab innovatsiooni, uusi lahendusi valdkonnas ja seega panustab kliimamuutuste vähendamisse. Hariduse ja noorte valdkonna töötajad tunnevad kaasaegseid õpetamis- ja õppimismeetodeid (kvalifikatsioon) ja oskavad olulisi valdkondi (nt säästev areng) integreerida õppesse, õppekavadesse. Tihe koostöö erialaliitude, katusorganisatsioonide ja haridusasutuste vahel aitab uuendada õppekavu vastavalt ühiskonna strateegilistele eesmärkidele (säästev areng), aidates sellega täita strateegilisi kliimaeesmärke. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine Erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest väga kaudselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste, hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. 43 44 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Tervis ja elukvaliteet Kõik erieesmärgid toetavad Eestis otsesemalt elukvaliteeti – võimalust osaleda ühiskonnaelus, tööturul, saada vajalikku hooldusabi jms. Otsesed positiivsed mõjud on töötervishoiu, haiguste ennetamise ja terviseedenduse eesmärkidel. Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist läbi paranevate võimaluste tööturul osaleda. Tööturu- ja haridussüsteemi täiendamist toetavad tegevused võimaldavad erinevatel ühiskonnagruppidel tõsta enda kvalifikatsiooni tööturule pääsemiseks ja väiksema töötusriskiga seal tegutseda, mis on oluline inimeste sissetuleku tagamiseks ja sellega elukvaliteedi parandamiseks. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, -probleemidega. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist (sh konkreetselt sotsiaal- ja tervishoiu- ja hooldusvaldkonnas). Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives püsida ja tõstab nende elukvaliteeti. Paranev töötervishoid ja tööohutus, kaasaegsed töötingimused panustavad tervislikemasse töökohtadesse ja toetavad pikka tööiga, -elu hõives. Parem eesti keele oskus võimaldab inimestel osaleda tööturul, kasutada kohalikke teenuseid sh tervishoiuteenuseid. Tööturu vajadustest lähtuva haridussüsteemi toimimine võimaldab ettevõtetel luua aktiivselt töökohti ja sellega toetada inimeste elukvaliteedi säilimist/parandamist. Erieesmärk 4.1.1 aitab kaasa elukvaliteedi ja tervise paranemisele nii neil, kellele teenused on mõeldud, kui ka nendega koos elavatel ja/või neile tuge või hooldust pakkuvatel inimestel. Tegevuste planeerimisel ja rahastamisel on oluline järgida regionaalset jaotust, et pakutud teenused ja lahendused ei koonduks üksikutesse keskustesse, vaid täidaksid eesmärki tuua teenused ja keskused inimestele lähemale, st saavutada parem regionaalne tasakaal teenuste pakkumisel ja saamisel. Erieesmärgid on vastavuses ELi säästva arengu strateegia eesmärkidega varustada ettevõtteid kvalifitseeritud tööjõuga ning Säästva Eesti 21 eesmärgiga tagada tööjõu kvaliteedi vastavus majanduse arenguvajadustele. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad sidusa ühiskonna saavutamist läbi tööturumeetmete ja tugiteenuste, mis on regionaalne tasakaal ja tugev suunatud tööturu nõudluse rahuldamisele läbi kõiki ühiskonnarühmi kaasavate tegevuste. Erieesmärgid kodanikuühiskond) toetavad haridussüsteemi ja tööturunõudluse vastavust ja elukestva õppe süsteemis osalemise võimalusi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Erieesmärgid aitavad saavutada ettevõtete tegevuseks vajaliku tööjõu olemasolu, mis on oluline haritud, regionaalselt tasakaalustatud ja avalikku sektorit toetava ühiskonna kujunemisel. Üksnes erieesmärk 4.10. raames ja juures rõhutatakse regionaalset vaadet, täpsemalt funktsionaal- administratiivsete regioonide olulisust koolivõrgu korrastamisel - investeeringuid kavandatakse teha „kooskõlas piirkondlike ja/või maakondlike arengudokumentidega ning arvestades regionaalset mõõdet“. Lähtudes rakenduskavas kirjeldatust, ilmneb, et valdava osa erieesmärkide raames kavandatakse tegevusi, mille rakendamisel kasutatakse regionaalse mõjuga eristavaid kriteeriume. Tööturu edendamise erieesmärgi (4.6.) rakendamise põhimõttena kavandati välja töötada kohalikele ja piirkondlikele vajadustele vastavaid meetmeid. Tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel võiksid suurendada regioonide funktsionaalset sidusust. Töö keskkonna kohandamise erieesmärgi (4.3.) tegevustes kavandati piirkondlike võimekuste tasakaalustamist KOV volikogu liikmete koolitustegevustega ning kohapõhise arengumudeli rakendamist tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Lastekaitse ja noorsootöö erieesmärgi(4.5.) raames taotletakse regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV- üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. Samuti kavandatakse lähtuda piirkondliku majanduse ja tööturu vajadustest, sh ka mitte-eesti rahvastiku olulise osakaaluga piirkondade eripärasid arvestada. Eesti keele ja lõimumise erieesmärgi (4.4.) raames on kavandatud lähenemine eelmise erieesmärgiga sarnane – eristatakse vajadustest lähtuvalt peamised sihtpiirkonnad (Ida-Viru ja Harju), kuhu meetmeid eelistatult suunatakse, ning samaaegselt kavandatakse piirkondliku haldusvõimekuse tasakaalustatut arendamist. Integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) raames kavandatakse tasakaalustatud regionaalset arengut toetavana arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi ning võtta seejuures investeerimisel arvesse regionaalseid vajadusi. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames kavandatakse väikesemahulisi investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni alusel ning piirkondlikest vajadustest lähtuvalt toetab see regioonide funktsionaalse sidususe kasvu. Mitmed kavandatavad eesmärgid ja eri-eesmärgid toetavad hariduse ja tugiteenuste pakkumise jätkamist, toetavad selleks erinevate osapoolte koostööd ja suurendavad nii sotsiaalset kaasatust ja tugevamat 45 46 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kodanikuühiskonda. Erieesmärgi 4.1.1 tegevused „Kogukonnapõhiste teenusmajade loomine vanemaealistele“ ning „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused“ parandavad üldist hooldusteenuste kättesaadavust, sh kaasatakse teenuste pakkumisse kogukonnad. See aitab kaasa sidusama ühiskonna ja tugevama kodanikuühiskonna loomisele. Erieesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused edendavad sidusat ühiskonda erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tugiteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. Parem haridus ja teadmistele, oskustele (kvalifikatsioonile) vastav töökoht tagavad inimesele konkurentsivõimelise ja väärilise sissetuleku ning pakuvad eneseteostust. Need loovad võimalusi ka aktiivselt ühiskonna ja kogukonna elus osaleda. Kui tegevustes suudetakse järgida regionaalseid erinevusi ja kasutada ära just sellest tulenevaid võimalusi, siis on mõju keskkonnaeesmärgile positiivne. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Rakenduskava regionaalsete kriteeriumite rakendamine on vajalik ning loob eeldused positiivsete regionaalsete mõjude saavutamiseks. Vastasel juhul võivad mõjud olla regionaalset tasakaalustamatust suurendavad või vähendavad. 2. Kaaluda läbivalt regionaalselt tasakaalustatumat lähenemist, st suure tööpuudusega ja kliimaeesmärkidest rohkem mõjutatud piirkonnad ja nende tööjõud võiks olla teravdatud tähelepanu all. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Eesmärgid 4.1-4.10 ja nende raames kirjeldatud tegevused kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste; hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppega ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate ühiskonnagruppide (NEET noored, uussisserändajad ja ajutise töövõimetusega töötajad, hoolduskoormusega töötajad) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade teket nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ja paindlik osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja võimaldades tööhõives osaleda kõigil ühiskonnagruppidel. Erieesmärgid 4.6-4.8 toetavad heaolu kasvu, sh majandusliku jõukuse saavutamist, panustades haridussüsteemi muutmisele tööturu nõudlusele vastavaks. See on eriti oluline ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõu olemasolu tagamiseks, mis omakorda on ettevõtlussektori konkurentsivõime üheks alustalaks. Erieesmärkides pakutud tegevused lahendavad otseselt või kaudselt ettevõtete tööjõu leidmisega seotud probleeme, tõstavad töötajate tööoskusi ning suurendavad seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel konkureerida. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Tööturumeetmeid disainides tuleb arvestada ka arengutega tööturul ning muuhulgas ka tööturgu varitseva pandeemilise kontekstiga, nagu kasvav kaugtöö ja kodukontori osakaal, platvormi töö, digivahendite (digitööriistade) suurem osakaal töös. Tööturumeetmed, tugiteenused peaks võtma arvesse ka muutuvat töö iseloomu ja erinevate töövormide, tööviiside paljusust. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures. 47 48 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid ja nende raames kirjeldatud tegevused aitavad tööturu ja hariduse vaatest kaudselt kaasa Eesti kultuuriruumi elujõulisusele, tõstes õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade (sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimekaoga inimeste); hariduse ja noorte ning sotsiaalkaitsevaldkonna töötajate õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi), teadmisi. Haritum ja koolitatud elanikkond teadvustab ja toetab enda tegevusega kogukonnas kultuuri, kultuuriruumi püsima jäämist. Eesmärgid mõjutavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust pigem kaudselt – hoitum ja tervem ühiskond, mis loob võrdsemaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi, toetab kultuuriruumi elujõulisemaid kandjaid („Kultuuriruumi ulatuse“ eesmärki Säästev Eesti 21 mõistes). Otsene mõju on haridust puudutavatel eesmärkidel (4.7-4.10) kultuuriruumi elujõulisusele ja funktsionaalsusele. Samuti toetab kultuuriruumi elujõulisust eesmärk 4.4 läbi keeleõppe, kohanemis-ja lõimumistegevuste, mis on oluliseks osaks Eesti kultuuriruumis toimimisele ning omab positiivset mõju kultuuriruumi jätkusuutlikkusele. Sisserändajate ja teistest rahvustest elanike keeleõppe, lõimumise ja kohanemise toetamine suurendab eesti keele rääkijate ning eesti kultuuri kandjate hulka. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.5 Inimestele Lähedasem Eesti Tabel 3.5-1. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 5 Poliitikaeesmärk 5: Inimestele lähedasem Eesti Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine 5.1 linnapiirkondades 5.1.1 Regionaalareng Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine, targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis) (linnapiirkonnad Ida-Virus ja Tallinn, Tartu, Pärnu) Tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku 5.2 soodustamine mujal kui linnapiirkondades 5.2.1 Regionaalareng Regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste toetamine (sh elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamine, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine, investeeringud vee infrastruktuuri, KOV võimekuse tõstmine) Tabel 3.5-2. Poliitikaeesmärgi Inimestele Lähedasem Eesti kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste mõju vähendamisele eeldusel, et suuremate linnapiirkondade arendamise puhul on olemas vähemalt üks (tavaliselt mitu) strateegiline dokument, näiteks kliimamuutuste leevendamine, asjakohane strateegia, programm või tegevuskava, koos kindlate keskkonnaeesmärkidega. Peamised tegevused, 49 50 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist kliimamuutustega kohanemine) ja puhas mis on meetme 5.1.1. all ette nähtud - (targa linna pilootlahendused, elurikkuse suurendamine linnaruumis jne) on positiivse mõjuga vähendamaks mõju kliimamuutustele. Erieesmärgil 5.1 on otsene positiivne mõju energia suurendada linnalist elurikkust. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veeteede ehitamist Säästev transport, piirkondade parema jne. Rohealad pakuvad linnades kuumalainete ajal varju, et tagada mh inimeste tervise kaitse. Nimetatud tegevused on otseselt vastavuses Kliimamuutustega kohanemise arengukavas aastani 2030 seatud ligipääsetavuse tagamine eesmärkidega. Oluline on siinkohal enne täpsemate meetmete rahastamist ja rakendamist analüüsida linnapiirkondade Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke vajadusi, mis on konkreetsemad linnaruumi probleemid ning mis lahendused aitavad tagada tulevikus vähendamine, puhas ringmajandus) rohelisema ja keskkonnasõbralikuma linnakeskkonna. Nt on Tallinna puhul oluliseks peetud tegevuste planeerimisel esmalt strateegiliste valdkondlike dokumentide vastuvõtmine ja kehtestamine (ja seal sätestatud Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine prioriteetsed tegevusvaldkonnad ja eesmärgid) ning peale tegevuste elluviimist ka strateegiatele vastavuse regulaarne hindamine. Parendamist vajavad ühistranspordi süsinikukoormus ning liiklusest ja tööstusest tingitud müra, mis on liiga kõrged. Tallinnal tuleb oluliselt vähendada mahajäämust olmejäätmete ringkasutusse võtmisel. Samuti tuleks kasuks, kui linnale kuuluv autopark kasutaks ainult rohelist energiat.16 Suurte linnapiirkondade arendamine vajab jätkuvat tähelepanu ning seal rakendatavad lahendused peaksid olemas keskkonna heaolu toetavad, nt looduspõhiste lahenduse kasutuselevõtt sademevee immutamiseks jms. Inimestele Lähedasema Eesti saavutamisel on kriitilisem maakondlike teenuskeskuste säilimise toetamine ja ääremaalistes piirkondades töökohtade tagamine, mis aitaks vähendada sundliikumisi. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Erieesmärgi 5.2 puhul tuleks kaaluda ka regionaalsete eripärade arvestamist ja rõhutamist (nt vee infrastruktuuri toetamisel tugineda omavalitsuse üldplaneeringus määratud tiheasustusaladele). 2. Ääremaalistes piirkondades tuua erieesmärgi 5.2 puhul välja paindlikumad teenuslahendused (liigub teenusepakkuja, mitte tarbija). 16 https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2020/12/seitsme-euroopa-rohelise-pealinna-vordlus.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist 3. Rõhutada on vaja pealinnaregioonist ja suurematest linnadest kaugemale jäävate omavalitsuste koolitusvajadust. Erieesmärk 5.2 toetab avalike teenuste kättesaadavust, mis mh näeb ette investeeringuid puhtama linna- ja looduskeskkonna heaolu tagamisse, nt investeeringud vee infrastruktuuri, millel oleks oluline positiivne mõju Eesti veekogude seisundi parandamiseks. Tervis ja elukvaliteet Eesmärk 5.1.1 toetab tervist ja elukvaliteeti eelkõige suuremates linnapiirkondades, sh meetmete läbi, mis toetavad tervist mitmekülgselt (nt elurikkus linnaruumis toetab vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik tervisele). Linnaruumi arendamine ja targa linna lahendused aitavad eeldatavalt kaasa Säästva Eesti 21 eesmärgi „Heaolu kasv“ täitmisele, mh ruumi turvalisuse saavutamisele (inimeste tervisliku seisundi paranemine, kuritegevuse vähendamine). Eesmärk 5.2.1. toetab ettevõtluse (parem majanduslik sissetulek) ja avalike teenuste (nende kättesaadavuse ja kvaliteedi, sh infrastruktuuride kvaliteedi) kaudu elanike toimetulekut ja panustab Säästva Eesti 21 eesmärki „Heaolu kasv“. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Regionaalselt tasakaalustavat positiivset mõju omab poliitikaeesmärgi erieesmärkide vaheline ja sisene toetuste regionaalne tasakaal ja tugev ja investeeringute jaotus – nimelt see, et valdav osa on investeeringutest kavandatakse suunata erieesmärgi 5.2. kodanikuühiskond) „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ saavutamiseks (81%), mille raames on välistatud abikõlbulike piirkondade seast Eesti kõige arenenum regioon – Tallinna pealinnaregioon. Lisaks sellele, et piirkondliku arengu erieesmärgi (5.2.) sihtpiirkondade seast on välistatud Tallinna linnapiirkond, on kavas erilist tähelepanu suunata Kagu-Eesti ja Ida-Viru piirkondadele, mis mõlemad toetavad regionaalse tasakaalustatuse strateegilist eesmärki. Mõlema erieesmärgi tegevuste rakendamisel kavandatakse kasutada kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlaliselt maakondlikke strateegiaid, kus prioriteetide seadmine ja otsused projektide rahastamise osas võiks ideaalis jääda regionaalsele tasandile (täpsem rakendusmudel hetkel teadmata). Muuhulgas kavandatakse ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse sidususe kasvu. 51 52 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Ettevõtetele suunatud tegevused kompenseerivad osaliselt PO1 (Nutikam Eesti) regionaalset ebavõrdsust suurendavaid mõjusid, seda eeldusel, et meetmete disainil pööratakse tähelepanu ka ettevõtete tegevuse teadmusmahukuse tõstmisele ning teadmussiirde jõudmisele väljapoole Tallinna ja Tartu linnaregioone. Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1,) tegevuste regionaalselt tasakaalustav mõju on võimalikust oluliselt tagasihoidlikum, kuivõrd suurem osa kohustuslikust 8% ERDF investeeringust säästvasse linnalise arengusse on määratud kolme enim arenenud linnaregiooni liikuvuse arendamiseks ning väiksem osa jagatud 4 maakonna linnapiirkondadevahel, sh ka vähemaarenenud Ida-Viru linnapiirkonnad. Laiemas kontekstis tasakaalustab seda kahtlemata ÕÜF vahendite suunamine üksnes Ida-Virumaale. Linnapiirkondade arendamise erieesmärgi (5.1.1) tegevused keskenduvad muuhulgas targa linna pilootlahendustele, mille puhul on mõistlik kaaluda võrgustikupõhist lähenemist, kus lahendusi töötatakse välja kõigi linnapiirkondade koostöös. KSH tähelepanekud/ettepanekud: 1. MH aruande aluseks olevas rakenduskava tööversioonis puuduvad regionaalse arengu tasakaalustatuse ja regioonide funktsionaalse sidususe indikaatorid.. Ettepanek on sellised indikaatorid rakenduskavasse lisada. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Erieesmärgil 5.2 on potentsiaal toetada majandusliku heaolu kasvu läbi regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise. Heaolu kasvule aitavad kaasa ka linnaruumi arendamismeetmed, mis tõstavad elukeskkonna turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) atraktiivsust ja linnade konkurentsivõimet. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Erieesmärgid 5.1 ja 5.2 toetavad Eesti kultuuriruumi elujõulisust kaudselt, toetades elu- ja majanduskeskkonna parendamist nii suuremates linnapiirkondades kui ka nendest väljaspool, mis omakorda toetavad positiivselt kultuuriruumi ulatust läbi elujõulisemate kultuurikandjate. Eeldatavalt toetavad erieesmärgid 5.1 ja 5.2 kultuuriruumi elujõulisust ka otseselt, kuna nähakse ette kultuuri soodustamist linnapiirkondades ja mujal kui linnapiirkondades. Alameesmärk 5.1.1 toetab suuremate linnapiirkondade linnaruumi arengut, millel võib, kuid ei pruugi olla otsene positiivne mõju kultuuriruumi elujõulisusele materiaalse pärandi (nt ehituspärand) ja loodava uue ruumikvaliteedi (sh arhitektuuri, maastikuarhitektuuri) mõistes. Alameesmärk 5.1.2 toob välja, et meetmeid võib olla vajalik kombineerida investeeringutega avalikku linnaruumi, sh linnakeskuste rajamise ja www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist ehituspärandi taaskasutamisega, mistõttu väljaspool suuremaid linnapiirkondi võib mõju avalduda samuti loodava uue ruumikvaliteedi ja pärandi väärtustamise mõistes. 53 54 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 3.6 Õiglane Üleminek Tabel 3.6-1. Poliitikaeesmärgi Õiglane Üleminek kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad Meede Peamised tegevused 6 Poliitikaeesmärk 6: Õiglane Üleminek Erieesmärk: Võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe 6.1 alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 6.1.1 Tegevussuund 1- Majandus ja tööjõud Ida-Virumaa suurinvesteeringute toetus Ida-Viru ettevõtete teadmusmahukuse suurendamine Majanduse mitmekesistamist toetavad teenused Ida-Virumaa VKEde investeeringutoetus Õiglase ülemineku fondi tööturumeetmed Täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumise mahu suurendamine 6.1.2 Tegevussuund 2 - Keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahutamine põlevkivist Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude leevendamine Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal Kohaliku omavalitsuse investeeringud õiglase ülemineku fondi toetusõiguslikele aladele Toetus piirkondlikele algatustele, mis võimendavad õiglast üleminekut www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Tabel 3.6-2. Poliitikaeesmärgi Õiglase Ülemineku Fond kavandatu vastavus keskkonnaeesmärkidele Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Vähendada mõju kliimamuutustele (sh Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, kuna tegevussuuna kavandatud meetmeted aitavad regioonil muuta majandusmudelit ja tulla toime põlevkivisektori osakaalu vähendamisega. kliimamuutuste leevendamine, Sekkumine toetab investeeringuid kaugkütte lahutamiseks põlevkivist, sealhulgas biomassil põhinevate kliimamuutustega kohanemine) ja puhas soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade ehitamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut jms. energia Strateegilisele keskkonnaeesmärgile aitavad kaasa erieesmärk 6.1.1, mis panustavad piirkonna majanduse, sh ettevõtete tegevuse tagamisele ja nende kohanemisele planeeritud muudatustega. Need tegevused toetavad ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga soodustada kliimamuutuste mõjudega arvestavat ettevõtlust. Samas erieesmärgi tegevused toetavad majandusvaldkondi töötajatele uute oskuste omandamisel ja pakuvad inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi. Suund on vastavuses „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ eesmärgiga toetada haridusasutuste kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Strateegilist keskkonnaeesmärki toetab kaudsemalt ka erieesmärk 6.1.1 laiemalt, edendades hariduses nii täiendkoolitust kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) hariduse pakkumise mahtu. Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ ja tervislikumad töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. Mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetab kaudselt ka tegevussuund 2, inspireerides hariduse ja oskuste aspektist piirkondlikke algatusi hariduse valdkonnas nt oskuste arendamiseks, digitaliseerimiseks, samuti keskkonnateadlikkuse kasvuks, keskkonnateemadest energiatõhususe, taastuvenergia ja ringmajanduse kogukondlikuks edendamiseks. Eelnev toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. 55 56 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Haritum ja koolitatud tööjõud on teadlikum keskkonnaväljakutsetest ja oskab kasutada uudseid, keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid, töövõtteid, tehnikaid, meetodeid jne. Neil on selleks sobilikud digipädevused ja üld- ning erialased oskused. Aktiivselt end töiselt ja erialaselt täiendav tööotsija, töötaja on teadlikum ühiskonna väljakutsetest, sh kliimamuutuste negatiivsetest mõjudest. Seda eriti siis, kui keskkonnaharidus on loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest. KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1) Mõju kliimamuutustele vähendaks ja puhta energia kasutamist toetaks otseselt ka erieesmärgi 6.1.1 all hariduse tasemeõppes õppekavade täiendamine, sh keskkonnahariduse ja säästva arengu teadmiste, arengute, oskustega arvestamine, võimendades selliselt kirjeldatud tegevuse „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ kasulikkust piirkonnale ja laiemalt keskkonnateadlikkuse, -teadmiste tõusu ühiskonnas. Kirjeldatud tegevustes võiks rõhutada keskkonnahariduse tähtsust ja vajalikkust õppekavades, tasemeõppes, täiendkoolituses. 2) Hariduse vaatevinklist, mõju kliimamuutustele vähendab ja puhta energia kasutamist toetavad erieesmärgi 6.1.1. all kirjeldatud hariduse mahu pakkumise suurendamine, kuid täpsustatud ei ole, kuidas olulisi seotud valdkondi hariduse tasemeõppes ja/või täiend- ja ümberõppes kasutatakse. Säästev transport, piirkondade parema Tegevussuunal 2 on otsene positiivne mõju jäätmetekke vähendamisele ja elupaikade taastamise osas. ligipääsetavuse tagamine Sekkumisega toetatakse mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine ja/või nende looduslikkuse taastamine ning kohalike ohtlike jäätmete töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamist. Säästev tarbimine ja tootmine (jäätmetekke Strateegilisi keskkonnaeesmärke toetab kaudselt erieesmärk 6.1.1., suurendades hariduses nii täiendkoolitust vähendamine, puhas ringmajandus) kui tasemeõppes (ja seda nii kutse- kui kõrghariduses) mahtu. Täiendkoolituse mahu suurendamine, uued tasemeõppe õppekavad toetavad tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kasutavate ning piirkonnale kasulike töökohtade loomist. Tervis ja elukvaliteet Tegevussuunal 2 on positiivne mõju inimese tervise, elukvaliteedi ja heaolu vaates. Erieesmärk 6.1.2 ja selle alla kavandatud tegevusmeetmed – „Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist tervisemõjude leevendamine“ ning „Inimeste heaolu suurendamine Ida-Virumaal on suunatud otse inimeste ümbritseva elukeskkonna, tervise ja heaolu parendamiseks. Inimese tervise ja elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1. läbi ettevõtete tegevuse soodustamise, mis pakub kohalikele elanikele paremaid tööturu võimalusi ning atraktiivsema elukeskkonna edendamise. Tegevused toetavad keskkonnaeesmärgi saavutamist läbi uute ettevõtete ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise, mis pakuvad paremaid töötamise võimalusi, sissetulekute kasvu ning seeläbi parandavad inimeste elukvaliteeti. Inimese elukvaliteedi parandamist toetab erieesmärk 6.1.1., pakkudes inimestele vajalikke täienduskoolitusvõimalusi ja muutes kohaliku haridussüsteemi, sh õppekavade sisu vastavalt kohalikele oludele. Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus, Õiglase ülemineku mehhanismi meetmetega kavandatakse vähemarenenud ja majanduskeskkonna muutusest regionaalne tasakaal ja tugev (EL roheleppest tulenevad eesmärgid) ohustatud piirkonda – Ida-Virumaale – investeerida 340 miljonit kodanikuühiskond) (lisaks, tehniline abi) eurot ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks. Suurem osa investeeringutest kavandatakse suunata regiooni majandusstruktuuri uuenemise toetamiseks (80%), sh olulisena ka ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamisele. Sellel on oluline positiivne mõju Eesti regionaalse tasakaalustatuse strateegilisse eesmärki ning ka Ida-Viru kui funktsionaalse regiooni tugevnemisele arendustegevuse subjektina. Sidusa ühiskonna kujunemist toetavad tegevussuunad 1 ja 2, panustades ettevõtluse arengu soodustamisele ja tagades sellega regionaalset tasakaalu ülejäänud Eesti piirkondadega. Sidusa ühiskonna arengut toetab hariduse tasemeõppe aspektist erieesmärk 6.1.1., edendades hariduses nii täiendkoolitust kui tasemeõppes uute õppekavade loomet ja seda nii kutse- kui kõrghariduses aga ka kogukondliku algatusena. Töökoht ja sissetulek annavad inimesele majandusliku ja sotsiaalse turvatunde, võimaldades tegutseda aktiivse ühiskonnaliikmena kogukonnas. Meetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning toetavad praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on keskmisest kõrgem palk, see parandab tööjõu ja piirkonna sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning heaolu. 57 58 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist Ühe piirkonna sihistatud toetamine aitab parandada piirkonnas sotsiaalset sidusust ja regionaalset tasakaalu võrreldes teiste piirkondadega. Heaolu kasv (sh majanduslik jõukus, Majandusliku heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku arengu edendamisega. Suund on vastavuses turvalisuse tase ja võimaluste mitmekesisus) „Säästva Eesti 21“ eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena. Heaolu kasvu toetab erieesmärk 6.1.1., sest see on otseselt seotud Ida-Viru piirkondade haridusvõimaluste suurendamisega tõstes Ida-Viru taseme- ja täiendkoolituse mahtu . Suund on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetsest haridusest kõikidel haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga tõsta heaolu, läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige läbi hariduse. Täiendkoolituse mahu suurendamine, toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, digitaaloskusi, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate ning tervist vähem kahjustavate töökohtade loomist. Uued keskkonnale kasulikumad, „rohelisemad“ töökohad aitavad piirkonnas vähendada mõju kliimamuutustele ja elu- ning töökeskkonnale. Kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, oskust koostööd teha kui ka teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö), mitmekesised töösuhted (nt renditöö), paindlik osalemine tööturul toetavad üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele. Suunad on vastavuses: ELi säästva arengu strateegia eesmärgiga tugevdada kvaliteetset haridust kõikidel haridustasanditel säästva arengu saavutamiseks; ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiga parandada teadmisi, haridust ja oskusi; Säästva Eesti 21 eesmärgiga tõsta heaolu, sh majanduslikku jõukust läbi haridussüsteemi ja väljaõppe parandamise majanduse arengu alusena; EL-i Läänemere piirkonna arengu strateegia eesmärgiga suurendada piirkonna atraktiivsust, eelkõige hariduse valdkonna meetmetega; Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgiga „haridus- ja koolitusvaldkonna kaasamine“ toetades tööjõul oskuste omandamist, arengut (konkurentsivõimet tööturul), mis on vajalik, et tööjõul liikuda hääbuvatest sektoritest kasvavatesse sektoritesse; Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 kogu majandust hõlmavate www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegiline keskkonnaeesmärk (KSH jaoks SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada strateegilise sõnastatud) keskkonnaeesmärgi täitmist poliitikasuunistega kujundada ühiskonna teadlikkust kliimamuutuste leevendamisest ja mõjudega kohanemisest, kliimamuutuste temaatika käsitlemist kõigil haridustasemetel ja mitteformaalses keskkonnahariduses; Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 prioriteese valdkonna „ühiskond, teadlikkus ja koostöö“ alaeesmärgiga 6, „Teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest on suurenenud“, kus teavitus- ja haridusmeetmete eesmärk on toetada koole, vabaharidusasutusi kliimamuutuste mõjuga kohanemisel ja pakkuda vajalikku tuge, et õppekavadesse lõimida kliimamuutuste mõjuga kohanemist. Eesti kultuuriruumi elujõulisus Õiglase ülemineku fond toetab Ida-Virumaal Säästev Eesti 21 alameesmärke – kultuuriruumi ulatust, funktsionaalsust (eesti keele kasutust) ja pidevust (jätkumist muutuvas ühiskonnas) – kaudselt läbi kvaliteetsema ja mitmekülgsema ettevõtlus- ja elukeskkonna. Näiteks eesmärk 6.1.1 toetab Ida-Viru ettevõtluse mitmekülgsust ja selle teadmusmahukust, suurinvesteeringuid ja väikeettevõtlust, mis tugevdab kultuuriruumi tugevama ühiskonna ja toimivama majanduskeskkonna kaudu. Samuti toetab eesmärk hariduse (täiendkoolitus, ümberõpe) kaudu nii kultuuriruumi ulatust kui funktsionaalsust. 6.1.2 toetab eelkõige kultuuriruumi kandjaid keskkonna parenemise ja sotsiaalse kaasatuse läbi. Eesmärkide ja tegevuste otsesemat mõju kultuuriruumi teatud komponentidele saab välja tuua väikeettevõtluse toetuse juures (6.1.4), mis eeldatavalt toetab ka loomemajandust. Piirkondlike algatuste toetus (6.2.5) võib toetada mh piirkondlikku kultuuri innovatsiooni ning kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamist. Eesmärk 6.2.2 käsitleb põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist, millega võib kaasneda positiivne mõju ka maastikele kui kultuuriruumi materiaalsetele kandjatele (kaevandusmaastike korrastamine, mis võimaldab maastike taaskasutust). 59  60 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4 VÄLISMÕJUDE ANALÜÜS 4.1 Mõju looduskeskkonnale 4.1.1 Kliimamuutustega seotud mõjud (välisõhu kvaliteet; üleujutused, tormid) Kliimamuutused ei ole tulevikustsenaarium, need toimuvad juba praegu. Lisaks looduslikele jõududele on inimese panus kliimamuutustesse märkimisväärne ning see võimendub ajas üha kasvava rahvaarvu ning tarbimise tulemusel. Me ei saa kliimamuutusi vältida, küll aga saame neid leevendada ja paremini kohaneda kliimamuutuste mõjudega17. Peamised inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajad on fossiilkütuste - söe, nafta, gaasi, põlevkivi - põletamine energia tootmises. 2019. aastal pärines 83,5 % Eesti kasvuhoonegaaside heitkogusest (edaspidi: KHG) energeetika valdkonnast. Suurem osa energeetikasektori KHG heitkogustest – 99,8 %- pärineb kütuste põletamisest ja ainult 0,2% on hajusheide. Eestis põhjustab just põlevkivitööstus üle 70% kogu meie kasvuhoonegaaside heitest. Transpordisektor moodustab 19,5 protsenti energeetikasektori heitkogusest ja 16,3 protsenti Eesti koguheitest.18. Lisaks mõjutab kliimamuutusi põllumajandus (ennekõike ulatuslikum loomakasvatus ning lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamine), metsade maharaiumine ja turbamaade kuivandamine. Kliima soojenemise võimalikeks tagajärgedeks on muuhulgas äärmuslike ilmastikuolude sagenemine, üleujutusriski suurenemine ning ebasoodsad mõjud inimeste tervisele ja varale, aga ka jäitepäevade arvu kasv (perioodil 2020-2030 < 7 päeva). Aastaks 2041 on prognoositud sademete hulga suurenemist sõltuvalt stsenaariumist 10% või 14% ja aastaks 2100 16% või 19%. Oluliselt väiksemaks jääb prognooside kohaselt lumikattega päevade arv19. 24. veebruaril 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi uue strateegia „Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine“ (edaspidi Kohanemise strateegia). Kohanemise strateegiaga seatakse pikaajaline eesmärk, et aastaks 2050 on 17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=SWD:2021:25:FIN&from=EN 18 https://old.envir.ee/et/eesmargid -tegevused/kliima/rahvusvaheline -aruandlus/kui -palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib 19 Sama, mis eelmine www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Euroopa Liit kliimamuutuste vältimatute mõjudega täielikult kohanenud ja kliimamuutustele vastupidav ühiskond. Strateegial on neli peamist suunda: muuta kliimamuutuste mõjuga kohanemine targemaks, kiiremaks ja süsteemsemaks ning tõhustada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Sellega täiendatakse 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja viiakse ELi kohanemise strateegia kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega ja Euroopa kliimaseaduse ettepanekuga. Eestis on olulisemad kliimamuutusi käsitlevad dokumendid Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja Kliimapoliitika põhialused aastani 205020 (edaspidi KPP). Viimane neist sätestab Eesti pikaajalise eesmärgina üle minna vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Samas on KPP koostatud ning vastu võetud ajal (2017), mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad. Kui praegu on EL võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalne majandus aastaks 2050 –eesmärk, mida on siseriiklikult kinnitanud ka Eesti valitsus, siis 2017. aastal vastu võetud KPP lähtub eesmärgist vähendada kollektiivset heidet 80% aastaks 2050, võrreldes 1990. aasta tasemega. Sarnaselt tugineb KPP praegu vahe-eesmärgile, et aastaks 2030 tuleb EL-is tervikuna vähendada heitmeid 40%, kuigi praeguseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku tõsta see eesmärk 55%-ni. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad tuleks ellu viia valdkondlike arengukavade ja nende uuendamisega. Eestis rakendatakse kliima- ja energiaeesmärke paljude valdkondlike arengukavade kaudu, kuid paraku tervikpilt puudub ja mitmed olulised arengukavad on vastu võetud ajal, mil nii Eesti kui ka EL ambitsioonid kliimamuutust pidurdada olid praegusest tunduvalt madalamad ja kooskõlas värskeimast teadusinfost tulenevate soovitustega, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030.21 Samuti on mitmed olulised arengukavad ja strateegiad jätkuvalt uuendamisel. Eestil oleks vaja selgust, kuidas ehk milliste meetmetega ja millistes valdkondades oleks KHG heitmete vähendamine kõige tõhusam22. Just nendes kokkulepetes pannakse paika meie laiemad suundumused edaspidiseks, seatakse riikidele selged eesmärgid ja piirid, millest lähtuda. Nendest peaksid juhinduma omakorda ettevõtted, omavalitsused, kodanikud jne. 20 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf 21 https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KPP%26ENMAK%20avamise%20taotlus%20keskkonnauhendustelt.pdf 22 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs, SEIT 219 61 62 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste kavandamisel tuleb ette näha, et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut mitte-tagavate tegevuste toetamist. ➢ KSH juhib tähelepanu ja soovitab, et Nutikam Eesti erieesmärgi - Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine all oleks võimalik toetada mh keskkonnasõbralikke tehnoloogiate, praktikate jmt teadusliku ja rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise (sh mudelite) täiendamist ja andmete kogumist Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes (mh seiremetoodikate ja – süsteemide arendamine). ➢ KSH juhib tähelepanu (ja soovitab), et suunatavate meetmetega peavad kaasnema tingimused, et poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti (ja ka muud toetusmeetmed) puhul rakendatakse järjest enam toodete ja teenuste hankimisel keskkonnahoidlike hankeid. Keskkonnahoidliku hanke eesmärk on läbi tarbimise mõjutada uudseid keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Kõige otsesemalt avaldavad positiivset mõju kliimamuutuste vähendamisele tegevused, mis on suunatud kliimamõjude vähendamiseks läbi energiatõhususe suurendamise, säästliku energiatarbimise ning kliimamuutustega kohanemise ja valmisoleku tõstmise. Sellesse panustab terviklikult poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti alla kavandatud eesmärgid ja meetmed. Kuna enamik KHG heitkogustest pärineb energeetikasektorist, on selles sektoris ka suurim potentsiaal heitkoguseid vähendada. Positiivne mõju KHG heitkoguste vähendamisele ja piiramisele on vähendada fossiilsete kütuste kasutamist, soodustada taastuvenergia osakaalu suurendamist lõpptarbimises ning biokütuste laialdasemat kasutamist. Kavandatavad ÕÜF tegevussuunad, mis panustavad Ida-Virumaa piirkonna tegevustele ja kohanemisele seoses planeeritud eesmärgiga väljuda põlevkivienergeetikast aitavad vähendada kliimamuutustega seotud mõjusid. Need tegevused toetavad nii otseselt kui ka kaudselt nii kohaliku ettevõtlussektori arengut kliimamuutustega kohanemisel kui laiemalt elukeskkonna paranemist (nt välisõhu kvaliteedi muutused). ➢ Eesmärgi 2.1.2 toetavate tegevuste puhul tuleb toetusmeetme rakendamisel arvesse võtta, et igasugune taastuvate allikate kasutamine ei ole alati keskkonnasõbralik ning selle toetusmeetmete valesti rakendamise korral võib kaasneda mh potentsiaalne oluline ebasoodne mõju, seades ohtu nii elurikkuse säilimise kui kliima eesmärkide saavutamise. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Kaugküttekatlamajade ja koostootmisjaamade valdavaks kütuseks on saanud õli või maagaasi asemel biomass, mis tähendab valdavalt puitkütuseid. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides (nt vältida tuleb väärtusliku suuremahulise metsapuidu põletamist, mis avaldab ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise). Selleks tuleks antud tegevuste abil soodustada lahendusi, mis toetaksid laiemalt keskkonda. Nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. ➢ KSH ettepanek on meetme 2.1.2 puhul välja tuua, mis tingimustel on toetusmeede kasutatav ja rakendatav. Selleks tuleks lisada tingimus, et elluviidavate tegevuste abil tuleb rakendada keskkonna hoidvaid tehnoloogiad, praktikaid ja lahendusi. Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette KOV-ile suurema rolli andmist avalike teenuste sh keskkonnateenuste pakkumisel. Seega on oluline tegur KOV-i pädevus ja võimekus ning laiemalt kliimamuutuste mõjuga kohanemises pädevate spetsialistide olemasolu. Nii viimastes OSKA23 roheoskustega seotud uuringutes kui ka ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegiaga seotud kaasamisüritustel on probleemina välja toodud, et tuleb tugevdada ülikoolides vastavates õppekavades kliimamuutustega seotud õpet kui ka kiiremas tempos pakkuda koolitusi kliimamuutustega seotud teemadel. Nimetatud probleemidega aitab otseselt tegeleda poliitikaeesmärgi 2 – Rohelisem Eesti alla kavandatud teadlikkuse tõstmise tegevused (nt „Teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Kliimamuutuste alase teadlikkuse suurendamine kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste maakasutuse, planeerimisspetsialistide, planeerijate ja arhitektide hulgas”) ning kaudselt toetavad ja on positiivse mõjuga Sotsiaalsem Eesti alla kavandatud meetme 4.8.1 all toetatav tegevus „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks“ ja Inimestele lähedasem Eesti meetme 5.2.1 regionaalareng all ette nähtud tegevus „KOV võimekuse tõstmine“. ➢ KSH ettepanek/soovitus: Kliimaneutraalse majanduskeskkonna saavutamist aitaks paremini tagada, kui läbivalt oleks poliitikaeesmärkide all välja toodud toetusmeetmete tegevused, mis panustaksid ja toetaksid muutusi antud teemaga paremini kohanemiseks, näiteks 23 OSKA digi- ja roheoskuste analüüs (koostamisel) 63  64 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne • tugevdada õppekavades kliimamuutustega ja rohetehnoloogiatega seotud õpet; • töötada välja metoodilised juhendmaterjalid (mh seiremetoodikad) kliimamuutustega kohanemise rakendamiseks riigi ja KOV tasandil. Säästvate transpordilahenduste soodustamine on positiivse mõjuga, näiteks Rohelisem Eesti meede (2.5.1) „liikuvuse korraldamine“, kus soositakse auto kasutamise asemel eelistama jalgratast ja paranenud ühistransporti, mis lisaks positiivsele kliimamõjule aitab kaasa ka paremale elukeskkonnale linnas, kus on vähem õhusaastet ja ummikuid. Samuti panustab säästva transpordilahenduste poole liikumisele Ühendatum Eesti alla kavandatud meetmed 3.2.1 ja 3.2.2. Samas on Ühendatum Eesti all ette nähtud meede (3.1) “TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine”, millel puudub otsene mõju kliimamuutuste vähendamisele ja puhta energia ehk taastuvenergeetika suurendamisele ning millega võib kaasneda potentsiaalne ebasoodne mõju looduskeskkonnale. Eesti inimesed on jätkuvalt suuresti sõltuvad isiklikust sõiduvahendist, seega seni kuni ei ole kasvanud inimeste keskkonnateadlikus ja pole toimunud harjumuste muutust ühiskonnas, võib antud meetme rakendamine suurendada autostumise kasvu maanteedel. ➢ KSH üldine soovitus: meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg, koht ja ulatus, siis vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Kliimamuutustega kohanemisel ja elurikkuse säilimise poolest on oluline positiivne meede samuti 2.3.2 „elupaikade taastamine“. Näiteks on kliima seisukohast mõistlik mh turvasmuldade kuivendamiseks mõeldud kraavid kinni ajada ja need alad taas looduslikeks märgaladeks muuta. Sellisel juhul hakkaksid need alad süsiniku eraldamise asemel hoopis süsinikku siduma. 4.1.2 Mõju loodusressursside kasutusele (ressursi- ja maakasutus) ja jäätmetekke vähendamisele Mõju loodusressursside kasutusele kui ka jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast, kaubanduse edenemisest ja tarbimisest (majanduskasvu ajal tarbimine suureneb, tekib rohkem jäätmeid, majanduslangus toob aga kaasa tarbimise ja jäätmete vähenemise). Oluline on siin teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel ehk ringmajanduspõhimõtete soodustamine. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Alates 2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini. Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu 2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas. Kuni aastani 2014. oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv ning 2017. aastal oli jäätmeteke juba üle 25. miljoni tonni. Põlevkivitööstuse tootmismahud vähenesid 2018. aastal ja seetõttu tekkis jäätmeid, võrreldes eelneva aastaga, ka 6,8% võrra vähem. Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal keskmiselt 10 miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega24. Üldine jäätmete taaskasutusmäär on kasvavas trendis, aga pole piisav (2000. a 13% versus 38% 2017. a), sest olmejäätmete ringlusesse võtmise osakaal oli 2017. a ainult 28%, ülejäänud olmejäätmetest 50% põletati energia tootmiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Vähene ringlusse võtmine suurendab Eestis keskkonnakoormust. Ringmajandus on tõhus alternatiiv valitsevale lineaarsele majandusmudelile ehk „tooda-tarbi-viska minema“, mis vajab suurt kogust sisendit ning tekitab ühtlasi palju kasutuid jäätmeid, seega on otsene positiivne mõju poliitikaeesmärk 2 Rohelisem Eesti erieesmärgil 2.4 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“, milles nähakse ette ringmajanduse korraldamiseks vajalike tegevuste toetamist. Ringmajanduse eesmärk on majanduskasvu lahtisidumine esmase toorme kasutusest, luues võimalikult väikeste kadudega ringse tootmis- ja tarbimissüsteemi. Kaudset positiivset mõju võiks avaldada ka poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti alla kavandatud meetmed tõstmaks valdkondliku teadus- ja arendustegevuse taset, juhul kui soodustatakse ka kavandatud tegevusi ringmajanduse ja roheinnovatsiooni lahenduste väljatöötamiseks. ➢ KSH juhib tähelepanu, et ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise ning üldisemalt säästva tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ja eesmärkide elluviimiseks on oluline roll tootedisainil ning sellega seotud teadusliku ja rakendusliku teadmise loomisel. Seega soovitab KSH erieesmärgi 2.4 mh toetada nimetatud tegevusi püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 24 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/ jaatmed-1 65  66 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga mitmekesine. Elurikkus on eluks hädavajalik. Loodus varustab meid toidu, ravimite ja materjalidega, pakub meile vaba aja veetmise võimalusi ning on kasulik meie tervisele ja heaolule. Elujõuline ökosüsteem filtreerib õhku ja vett, aitab hoida kliima tasakaalus, muudab jäätmeid tagasi ressurssideks, tolmeldab ja väetab põllukultuure ning toob palju muud kasu. Bioloogiline mitmekesisus ehk meie planeedil elavate erinevate liikide rikkus on viimastel aastatel vähenenud ohtlikul kiirusel, mille üheks peamiseks põhjuseks on inimtegevused - maakasutus, saaste ja kliimamuutused.25 Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 99 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on ebasoodsas seisundis, mistõttu nende säilimine Eestis ei ole veel tagatud. Euroopa Komisjoni rohelise leppega26 seotud kohustustest on 2030. aasta bioloogilise mitmekesisuse strateegial27 oluline osa. Ökosüsteemide elurikkuse hoidmine ja taastamine peab olema oluline osa kliimaeesmärkide saavutamisest, et säiliks ökosüsteemide võimekus süsinikku siduda. Enamus kavandatavaid meetmeid ja tegevusi on elurikkusele neutraalse kui ka soodsa mõjuga, nagu uuringute ja analüüside läbiviimine, koolitused jmt. Olulise otsese positiivse mõjuga tegevused ja eesmärgid on näiteks Rohelisem Eesti alla kavandatud meetme (2.3.2) tegevused elupaikade taastamine ja linnapiirkondade elurikkuse suurendamine, meetme 2.3.1 kavandatud tegevus mitteheas seisundis veekogude taastamine ning Inimestele Lähedasem Eesti alla kavandatud tegevused nagu targa linna pilootlahendused ja elurikkuse suurendamine linnalistel aladel (meede 5.1.1). Samuti on otsene positiivne mõju elurikkuse taastamiseks ÕÜF-ga kavanadatud tegevussuunal 2, kus on ette nähtud meede mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamiseks ja/või nende looduslikkuks taastamiseks. Ühendatum Eesti alla on kavandatud meetmeid ja tegevusi, mis on seotud maanteede ehitusega, raudteede rekonstrueerimisega, jalgratta- ja/või jalgteede rajamisega jne. Transpordi- ja teedeinfrastruktuuri ehitamine vajab olulises mahus maad kui ressurssi ning võib potentsiaalselt 25 https://www.europarl.europa.eu/news/et/headlines/society/20200109STO69929/bioloogilise -mitmekesisuse-vahenemine -selle-ohtlikus-ja- pohjused 26 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:b828d165 -1c22-11ea-8c1f-01aa75ed71a1.0009.02/DOC_1&format= PDF 27 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities -2019-2024/european -green-deal/actions-being-taken-eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne mõjutada ebasoodsalt sellele alale ja selle mõjualasse jäävaid ökosüsteeme. Transport mõjutab elusloodust negatiivselt peamiselt elupaikade kao ja killustamise läbi, takistab liikide looduslikku levikut ja põhjustab loomade hukkumist teel. Rakenduskava üldistusastmest tulenevalt ei ole käesolevas KSH-s võimalik detailselt hinnata ühegi konkreetse uue maismaainfrastruktuuri rajamisega kaasnevaid mõjusid. Tagamaks looduslike ökosüsteemide sidusus ja erineva tasemega rohevõrgustiku elementide (kaitsealad kui tugialad, koridorid) sidusus, on üle Eesti planeeringutega määratud rohevõrgustik. Maismaatransporti planeerides on vajalik tagada rohevõrgustiku toimimine ja vältida olulist mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Kui olulise ebasoodsa mõju tekke vältimine ei ole võimalik, sh rohevõrgustiku sidususele, tuleb transpordivajaduse rahuldamiseks leida teised lahendused. Oluliste mõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate, sh vältivate meetmete kavandamine peab toimuma läbi keskkonnamõju hindamise/keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse, kus mh tuleb hinnata tegevuse kaudseid mõjusid elurikkusele. ➢ KSH ettepanekud/tähelepanekud: 1. Kõigi selliste uute taristuobjektide rajamisega (ja olemasoleva taristu olulise laiendamisega) kaasnevaid mõjusid (sh bioloogilisele mitmekesisusele ja elupaikade sidususele) tuleb hinnata eriplaneeringute/projektide käigus lahenduste välja töötamisel, enne kui tehakse realiseerimisotsused. Seejuures on kindlasti oluline tähelepanu pöörata koosmõjule ja kumulatiivsele mõjule teiste olemasolevate ja teadaolevalt kavandatavate taristuobjektidega ning arvestada tee kui terviku mõju (mitte analüüsida vaid üksikuid projekteeritavaid lõike eraldi). 2. Soovitav on anda suunis hetkel kasutusel olevate teede projekteerimisnormide ülevaatamiseks maa kui ressursi ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vaatenurgast. Hetkel kasutusel olev praktika teede rekonstrueerimisel ja ehitamisel toodab üledimensioneeritud taristulahendusi, mille hooldusel ei kasutata looduspõhiseid lahendusi. Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärkidele või terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud eri-eesmärgid on liiga üldised 67  68 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne (sh ka TEN-T kavandatud maanteede nimetamine), et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid täpsemaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimiseks. Rakenduskava täpsusastmest tulenevalt ei ole ette nähtud eri-eesmärke ja meetmeid, millel oleks igal juhul otsene ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Meetme tegevusi planeerides tuleb järgmistest etappides välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning mitte toetada tegevusi millega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist. ➢ Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude hindamisega. 4.1.4 Mõju veekeskkonnale (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; veeressursid, mida mõjutatakse) Eestis on alates 2020. aasta aprillikuust eristatud pinnaveekogumeid 744: 635 vooluveekogudel, 93 seisuveekogudel ja 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid (jõed, järved, rannikumeri, põhjavesi) vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei Eestis ega ka Euroopas ning eesmärgi poole alles liigutakse ja seatakse uusi sihte28. 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (55%) heas seisundis, kolmandik (31%) kesises seisundis, 14% halvas seisundis ning alla 1% väga heas (ainult kogum Lemmjõgi Hüpassaare ojast suudmeni) või väga halvas seisundis (kogumid Kloostri jõgi, Lehtma oja, Narva veehoidlast suudmeni, Pirita lähtest Sae paisuni).29 Põhilised seisundi mõjutajad on võõrliigid, kalade ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Otsese olulise positiivse mõjuga meetmena saab välja tuua Rohelisem Eesti alla kavandatud meetmega 2.3.1 seonduvad tegevused sademeveesüsteemide paigaldus ja mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Samuti on ette nähtud meetmed kohalikule tasandile, nt meetme 5.2.1 alla kavandatud tegevus investeeringud vee infrastruktuuri. 28 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/vesi -3 29 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite -seisundiinfo www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ÕÜF-iga on kavandatud meede - Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude leevendamine, mille üks osa koosneb tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamisega ja/või nende looduslikkuse taastamisega. Sellel meetmel on otsene positiivne mõju veekeskkonna parendamisele Ida-Virumaal. Hindamisel ei tuvastatud meetmeid millel oleks oluline ebasoodne mõju veekeskkonnale. 4.2 Mõju inimesele/sotsiaalsele keskkonnale 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile 4.2.1.1 Mõju regionaalse arengu tasakaalustatusele (sh heaolu tasakaalustatusele ning regioonide ja kohtade sisemise arenguvõime tasakaalustatusele) ning mõju avaliku sektori kvaliteedi ja ökonoomsuse kasvule Regionaalse arengu tasakaalustamatus on oluline probleem nii ELs tervikuna (siit ka ühtekuuluvuspoliitika vajadus, vt ka Territorial Agenda 203030) kui ka Eestis. Probleem on laiapõhjalise valdkondliku iseloomuga. Arengustrateegias Eesti 2035 kirjeldatakse regionaalse arengu ebavõrdsust Eestis seoses rahvastikuprotsessidega (kahanemise ja vananemise piirkondlikud mustrid, vt ka Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2030 eelnõu31), majandusarenguga (ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtete teadusmahukuse, kõrgema lisandväärtuse, investeeringute ja töökohtade koondumine 1-2 linnapiirkonda, vt ka TAIE strateegia eelnõu32), haridusliku ebavõrdsusega nii elukestvas õppes osalemise kui ka kättesaadavuse mõttes (vt ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eelnõu33). Spetsiifilised lähituleviku väljakutsed tulenevad kliimaneutraalsuse eesmärgi mõjudest süsinikumahuka Ida-Virumaa majandusele, kus need täiendavad juba välja kujunenud sotsiaal- majandusliku arengu probleemistikku. Asustussüsteemis eristuvad hajaasustusega piirkondade väljakutsed – teenuste ja töökohtade kesine kättesaadavus, traditsiooniliste transpordilahenduste ebaadekvaatsus (vt ka Üleriigiline planeering Eesti 203034). Laiemalt iseloomustab territoriaalse 30 https://territorialagenda.eu/home.html 31 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/arengukava_eelnou_1312.pdf 32 https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 33 https://www.hm.ee/et/kaasamine -osalemine/strateegiline -planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti -haridusvaldkonna-arengukava 34 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 69 70 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne kättesaadavuse väljakutseid Eestis see, et ühendused kohtade vahel on jätkuvalt tagatud eelkõige kõrge keskkonnakoormusega liikuvuslahenduste poolt. Kokkuvõttes ongi oluline silmas pidada, et tegemist on süsteemsete väljakutsetega, mis nõuavad integreeritud valdkondlikult koordineeritud sekkumisi. Regionaalselt tasakaalustatud arengut eesmärgistatakse mitmetes kesksetes EL ja Eesti strateegilistes arengudokumentides. Euroopa Liidu Territoriaalne Agenda 203035 määratleb 2 üldeesmärki (Õiglane Euroopa ja Roheline Euroopa), mille raames omakorda eristatakse kokku kuut arenguprioriteeti. Alljärgneva EL ühtekuuluvuspoliitika fondide Eesti rakenduskavas ja partnerlusleppes kavandatud poliitikasekkumiste regionaalsete mõjude üldhinnangu sõnastamisel on võetud struktuurseks aluseks selle arengudokumendi need prioriteedid, mis seostuvad otseselt regionaalse arengu tavapärase käsitlusega – nimelt Õiglase Euroopa prioriteedid „tasakaalustatud regionaalareng“ ja „funktsionaalsed regioonid“ (piiriülese lõimumise problemaatikaga tegeletakse EL teiste poliitikasekkumistega (Interreg) ning seetõttu on teema kolmandajärgulisus rakenduskavas mõistetav ja õigustatud) ning Rohelise Euroopa prioriteet „säästvad ühendused“ (tervisliku keskkonna ja ringmajanduse prioriteedid leiavad käsitlust teiste teemade all). Strateegias Eesti 2035 riigi arengu aluspõhimõttena (kui elukohast sõltumatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks) määratletud tasakaalustatud regionaalarengusse panustab rakenduskava kolmes olulises aspektis. Kõige otsesemalt omavad positiivset mõju regionaalsele tasakaalustatusele meetmed ja tegevussuunad, kus kavandatakse rakendada spetsiifilisi regionaalseid kriteeriume investeeringute suunamiseks üksnes või eelistingimustel vähemarenenud piirkondadesse. Tervikuna kuuluvad siia rühma ÕÜF investeeringud Ida-Virumaale. Märkimisväärse tasakaalustava mõjuga oleks ka Inimestele lähedasema Eesti üldeesmärgi raames kavandatu, mille alusel piirkondade konkurentsivõime erieesmärgi rakendamisel välistatakse Tallinna linnaregioon sihtregioonina. Spetsiifilisi vähemarenenud piirkondi positiivselt diskrimineerivaid kriteeriume kavandatakse rakendada ka üldeesmärkide Rohelisem Eesti ja Nutikam Eesti meetmetes ja tegevussuundades. Nii on Rohelisema Eesti meetme 2.1.1. raames kavandatud toetuste tingimusi kortermajade rekonstrueerimiseks piirkondlike turutõrgete leevendajana sellisena, et „meedet rakendatakse kõikides regioonides, kuid toetusi diferentseeritakse selliselt, et suurem osa toetustest läheb madalama kinnisvarahinnaga piirkondadesse“ ning eraldi toetusmeede äärealade korterelamute etapiviisiliseks renoveerimiseks. Meetme 2.1. tegevussuuna „biometaani kasutuselevõtu 35 https://territorialagenda.eu/home.html www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne soodustamine“ raames tuuakse seoses ühistranspordi üleminekuga jätkusuutlikumale energiatarbimisele esile mõte suunata toetused nimelt perifeersematesse maakondadesse. Ringmajanduse erieesmärgi (2.3) tegevusi kavandatakse rakendada üle-Eestiliselt nii, et sekkumised parendavad regioone ja tööstusparke kõikjal, kuid võimalusel „eelistatakse vähemarenenud piirkondade projekte“. Nutikam Eesti üldeesmärgi meetme 1.4.3. all on VKE kapitalile juurdepääsu parandamise spetsiifiliseks sihtalaks määratud Kagu-Eesti, millel on selge regionaalselt tasakaalustav mõju, , kuivõrd selle piirkonna VKE tootlikkus vajab kõige enam järele aitamist. Erieesmärgi 1.4. tegevussuunaga „Ettevõtluse kasvu toetamine“ on kirjeldatud kavatsust pakkuda regionaallaenu ehk allutatud laenu väljaspool Tallinna ja Tartut tegutsevatele ettevõtetele. Selline meetme disain omaks positiivset mõju regionaalsele arengule. Regionaalselt tasakaalustava mõjuga on ka investeeringud üleriigiliste võrgustike välja arendamisesse ja toetamisesse. Üldjuhul omavad sellised tegevused piirkondliku tasakaalustatuse mõju maakondlikul tasandil – tugevnevad maakonnakeskused ja nende tagamaad. Nutikama Eesti üldeesmärgi raames on sellisteks tegevusteks „Maakondlike arenduskeskuste toetamine (nõustamisteenuse pakkumisel)“. Sotsiaalsema Eesti integreeritud meetmeteerieesmärgi (4.1.) saavutamiseks kavandatakse arendada maakonnakeskustes integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi ning põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames väikesemahulisi investeeringuid regionaalsesse koostöösse piirkondlike hariduskonsortsiumite partnerlusel põhineva kontseptsiooni alusel. Kolmandaks regionaalselt tasakaalustavaks lahenduseks rakenduskavas on KOV võimekuste edendamine. Vastavaid tegevusi kavandatakse läbivalt üldeesmärgi Inimestele Lähedasema Eesti erieesmärgi Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine all. Samuti leidub neid üldeesmärgi Rohelisem Eesti ringmajanduse erieesmärgi (2.3) raames - piirkondlikke erisusi kavandatakse vähendada KOV-üksuste võimekuse tõstmisel ringmajanduse strateegilises juhtimises ja jäätmemajanduse korraldamisel. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi 4.2. sotsiaalteenuste meetme (4.2.1.) raames kavandatakse kogukondade ja kohalike omavalitsuste võimestamist ning hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamist üle Eesti, mille mõju võib olla regionaalseid võimekusi ühtlustav, kuid samuti on risk, et võimekamad KOV-üksused kasutavad toetusmeetmeid aktiivsemalt ning võimekuse erinevused suurenevad. Oluline on meetme rakendamise disain. Erieesmärk „Lapsed ja noored“ (4.5.) raames taotletakse regionaalset tasakaalustatust läbi teenuste (taseme) ühtlustamise ning KOV-üksuste nõustamise. Ka elukestva õppe võimaluste edendamise erieesmärgi (4.8.) üheks kavandatavaks tegevuseks on KOV-üksuste võimekuste tasakaalustamine valdkonda panustamisel. 71 72 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Selliste meetmete lõplikud regionaalselt tasakaalustavad mõjud sõltuvad loomulikult sellest, millised konkreetsed KOV-üksused meetmetes osalevad – kas üksnes võimekamad või suudetakse meetmete rakendamisel tagada ühtlane ja ideaalis isegi n-ö järele aitav osalus. Vähemarenenud regioonide positiivsel diskrimineerimisel põhinevate rakenduskava sekkumiste koondmõju sõltub nende piisavusest võrdluses olemasolevate ja regionaalse süsteemi n-ö loomulike arenguprotsesside tulemusel kujunevate arengueristuste määraga. Selles kontekstis on rakenduskava tasakaalustavad sekkumised ebapiisavad ja osalt ka vastassuunalised. Kõige olulisemana, valdav osa Nutikama Eesti poliitikaeesmärgi investeeringutest tugevdavad ilma lisatingimusteta Eesti seniste kasvukeskuste (Tallinna ja Tartu) sotsiaal-majandusliku arengu potentsiaali. ➢ KSH märgib, et regionaalse tasakaalustatuse huvides oleks vajalik anda nutika spetsialiseerumise ja teadmusiirde meetmetele regionaalpoliitiline dimensioon - spetsiifilised meetmed ja/või meetmete tingimused, mis motiveeriks osalema/kaasama ettevõtteid väljaspool Tallinna ja Tartu linnaregioone. ➢ Rakenduskava investeeringutes riikliku innovatsioonisüsteemi tugevdamiseks tuleb koht leida piirkondlikele kompetentsikeskustele. ➢ Regionaalse tasakaalustatuse eesmärgi seisukohast on problemaatiline ka see, et säästva linnaarengu vahenditest eraldatakse suurem osa jõukamate linnapiirkondade (rohelistesse) transpordilahendustesse ning sellest omakorda oluline osa sihistatuna pealinnaregiooni. Investeeringud uute kohapõhiste arenguvõimekuste loomisesse (nt targa linna lahendused) saavad aga oluliselt vähem toetusi. ➢ ÕÜF investeeringute mõjukuse hindamisel on asjakohane kõrvutada nende mahtu traditsioonilise süsinikumahuka põlevkivisektori poolt loodava väärtusega, mida need peaksid kompenseerima. Arvestades rahvamajanduse arvepidamise andmeid ning põlevkivisektori poolt tellitud analüüse moodustavad ÕÜF poolt 7 aasta jooksul investeeritavad vahendid mitte enam kui poole põlevkivisektori iga-aastaselt loodud majanduslikust lisandväärtusest. Funktsionaalsete regioonide tugevdamine on keskseks regionaalse arengu kontseptsiooniks üleriigilises planeeringus Eesti 2030. Rakenduskava sekkumised omavad positiivset mõju funktsionaalsete regioonide tugevnemiseks ja selle läbi eelduste loomiseks koha-põhiseks regionaalarenguks peamiselt kahel viisil. Esiteks on need meetmed, mille osaks on piirkondliku koostöö korralduslikud lahendused. Valdkonnaülesena kavandatakse KOV-üksuste piirkondlikku koostööd võimestada maakondlike strateegiate abil, mis peaksid olema aluseks üldeesmärgi Inimestele lähedasem Eesti mõlema erieesmärgi tegevuste täpsemal kavandamisel ja elluviimisel. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Muuhulgas kavandatakse üldeesmärgi raames ka KOV-teenuste koostöös osutamise mudelite välja arendamist ja rakendamist ning regionaalsete võrgustike toimimist, mis toetavad regioonide funktsionaalse sidususe kasvu. Meetme 5.2.1. all kavandatud investeeringute puhul vee infrastruktuuri sisaldab tegevuse täpsustus ka tingimust, et toetused suunatakse üksnes piirkondlikele vee-ettevõtetele. Selle kriteeriumi rakendamine võib vee-ettevõtte tegevuspiirkonna ja funktsionaalse regiooni territooriumi kattumisel tugevdada regioonide funktsionaalset terviklikkust. Piirkondlikku koostööd edendavaid lahendusi sisaldavad ka mitmed üldeesmärgi Sotsiaalsem Eesti meetmed. Tööhõive erieesmärgi (4.6.) tegevused tööjõu liikumise geograafiliste takistuste kõrvaldamisel ning Töökeskkonna erieesmärgi (4.3.) tegevused kohapõhise arengumudeli rakendamiseks tööturuteenuste kavandamise viimisel kohalikule ja piirkondlikule tasandile võiksid suurendada regioonide funktsionaalset sidusust, samuti ka pikaajalise hoolduse korralduse erieesmärgi (4.2.) saavutamisel kavandatud kohapõhise regionaalarengu kontseptsiooniga kooskõlalise CLLD mudeli rakendamine projektide tasandil. Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi (4.10.) raames räägitakse piirkondlikest hariduskonsortsiumite partnerluste kontseptsioonist, mille alusel investeeringutoetusi eraldada. Teiseks ja osaliselt kattuvana regionaalset tasakaalustatust vahetult edendavate üleriigiliste võrgustike arendamisega panustab funktsionaalsete regioonide arengusse nende regioonide keskuste tugevdamine riiklike võrgustike sõlmpunktidena. Lisaks maakondlike arenduskeskuste teenuse toetamisele Nutikama Eesti raames kavandatakse integreeritud sotsiaalteenuste erieesmärgi (4.1.) all maakonnakeskustes arendada ka integreeritud tervise- ja hoolduskeskusi. Regioonide funktsionaalset sidusust toetavad ka keskus-tagamaa liikuvusvõimalusi parandavad taristulised investeeringud (vt säästvate ühenduste prioriteeti edendavad tegevused). Viimaste puhul tuleb arvestada, et mõjud saavutatakse üksnes eelduste tasandil. ➢ Nendele loodud eeldustele tuginedes tuleb luua asjakohased liikuvusteenused - rohkem regionaalseid rongiühendusi, keskus-tagamaa kergliikluse vajadusi rahuldav teehooldus jms. Laiemalt sõltub funktsionaalsete regioonide tugevdamiseks tehtavate investeeringute mõju sellest, kas paralleelselt astutakse Eestis samme ka haldustasandite (riik, KOV) ja valdkondade regionaalse koordinatsioonimudeli välja arendamisel ja kehtestamisel, millele rakenduskava asjakohaseid sekkumisi lõimida. Asjakohased probleemid - valitsemise valdkondlik „silotornistumine“, valitsemistasandite koostöö nõrkus, regionaalse koordinatsiooni kesisus - on riiklikes 73 74 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne arengudokumentides teadvustatud. Ka EL Territoriaalne Agenda 203036 rõhutab mitmekihilise valitsemismudeli osadena sektoriülese ja valitsustasandite vahelise koostöö olulisust regionaalarengu eesmärkide saavutamisel. EL Territoriaalse Agenda 2030 säästlike ühenduste prioriteet on rakenduskava regionaalse arengu mõjude hindamise kontekstis esmatähtis territoriaalse kättesaadavuse ja piirkondade omavahelise seostatuse parandajana. Enim võiksid sellesse loomulikult panustada üldeesmärgi Ühendatum Eesti saavutamiseks kavandatud tegevused. Siiski, erieesmärgid on suunatud üleriigilise ja üle-Euroopalise ühendatuse suurendamisele ning positiivne mõju Eesti sisesele regionaalsele tasakaalustatusele on sekundaarne ja sõltuv üleriigilistest Tallinna-kesksetest ruumiseostest. Rakenduskava raames tehtavaid investeeringuid peavad täiendama siseriiklikud liikuvusvõrgustikke tihendavad lahendused. Vastasel juhul luuakse uut regionaalset ebavõrdust peamiste liikumiskoridoride lähedal paiknevate piirkondade ning siseperifeeriate vahel. Sama kehtib ka üldeesmärgi Nutikam Eesti raames kavandatud investeeringute osas IT-taristu ja e-teenuste arendamiseks. ➢ Kuigi rohkem paremaid e-teenuseid peaks põhimõtteliselt vähendama teenuste asukohast sõltuvaid kättesaadavuse probleeme, võib IT-taristu ebaühtlane areng (viimase miili probleemid lairibavõrgu ühenduste loomisel hajaasustuses, 5G võrkude eelisarendamine kõrgema nõudlusega piirkondades) tekitada uut regionaalset ebavõrdsust. Kokkuvõtteks tuleb nentida, et, et Eesti regionaalse arengu tasakaalustatus on rakenduskavas selgelt teisejärguline. Rakenduskaval puudub süsteemne regionaalpoliitiline alus, mis pakuks lõimiva käitluse valdkondlikest sekkumistest ning näitaks, kuidas rakenduskava täiendab muid riiklike regionaalpoliitilisi sekkumisi. Rakenduskava mõju riigi sisese regionaalse arengu tasakaalustatusele on parimal juhul olemasoleva tasakaaluseisu säilitamine. Arvestades seda, et rakenduskava fookus on EL poliitikatega kooskõlaliselt keskkonnaeesmärkidel ning riiklikes vaates prioriseeritakse riigi kui sellise (riigi kui EL regiooni) nutikat sotsiaal-majanduslikku arengut olemasolevate TA ja ettevõtlusvõimekuste baasil, siis on see nimetatud fookusi ja siseriiklikku prioriteeti nõrgestamata ka parim oodatav rakenduskava regionaalpoliitiline mõju. Kaasnev järeldus sellest on, et Eesti regionaalse arengu tasakaalustatuse suurendamiseks on riigil vaja rakenduskava meetmete kõrval olulises mahus rakendada täiendavaid meetmeid (investeerimistoetuste kõrval ka nt regionaalses halduse ja valitsemise reform) regioonide arenguvõime tugevdamiseks. 36 https://territorialagenda.eu/home.html www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu) Eesti riigi majandus on seotud Euroopa Liidu ühtse turuga ning sõltub rahvusvahelisest koostööst ja kokkulepetest. Kogu maailmas kasvavad tehnoloogilised ja digilahendusi hõlmavad arengud survestavad ka Eesti ettevõtteid järjest enam kasutusele võtma uusi lahendusi ja ärimudeleid, tänu millele on võimalik hakkama saada üha karmistuvas konkurentsis. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu kohaselt on ettevõtluskeskkond üldjoontes konkurentsivõimeline, kuid hõlmab olulisi arenguvõimalusi, mis tagaksid selle valmisoleku tulevikuks. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 eelnõu37 kohaselt on Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasvu pidurdavateks teguriteks ebaühtlaselt jaotunud ja piiratud kasvutempoga tööjõu tootlikkus, digitehnoloogiate ja automatiseeritud lahenduste ebapiisav integreeritus äritegevustesse, ettevõtete TA-kulutuste madal osakaal, teadustöö tulemuste vähene rakendamine ettevõtluses, ettevõtlusaktiivsuse piirkondlik erinevus, uute, sh keskkonnahoidlike, tehnoloogiate ja ärimudelitega vähene kohanemine ja nende rakendamine, majanduse madal tulutase ja kesine koht rahvusvahelistes väärtusahelates, välisinvesteeringute vähene osakaal, jm. TAIE arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud mõõtühikud ettevõtluse TA mahukuse ja konkurentsivõime kasvule vastavalt selles arenguskavas seatud sihtidele. Aastaks 2035 on eesmärk suurendada erasektori TA-kulutuste taset SKP-st 0,59%-lt 2%-ni, parandada riigi kohta Euroopa innovatsiooni tulemustabelis tugeva innovaatori asemel innovatsiooni liidriks, tõsta teadlaste ja inseneride arvu ettevõtlussektoris, parandada Eesti positsiooni Doing Business indeksi tabelis praeguselt 18-lt kohalt vähemalt 5 esimese sekka, kahekordistada kaupade ja teenuste eksporti ning tõsta väljaspool Harjumaad loodud SKP-d elaniku kohta. Eesti majanduse tugevdamist, uute ärimudelite kasutuselevõttu ja konkurentsivõime kasvu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Nutikam Eesti, sh eriti nutika spetsialiseerumisega seotud eesmärk, mis toetab Eesti majanduse teadmistepõhist lähenemist, tingimuste loomist TA-tegevuse ja innovatsiooni arenguks, ettevõtete TAI teadlikkuse ja võimekuse kasvu ning edendab tipptehnoloogiate kasutuselevõttu. Poliitikaeesmärgi raames pakutakse ettevõtetele tuge rakendusuuringute ja 37 https://www.hm.ee/sites/default/files/1_taie_arengukava_2035_eelnou_riigikogusse_29.10.2020.pdf 75 76 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne eksperimentaalarenduse programmi raames, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning parandatakse andmevahetust ja suhtlust ettevõtete ja riigi vahel läbi e-riigi arendamise ning parandatakse VKEde konkurentsivõimet ja finantseerimisvõimaluste kättesaadavust. Samuti toetatakse selle poliitikaeesmärgi raames VKEde rahvusvahelistumist läbi võrgustikes ja ühisüritustel osalemise ning ekspordi võimekuse arendamise. Keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõttu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Rohelisem Eesti, sh eriti ringmajanduse ja roheinnovatsiooniga seotud eesmärgid. Need tegevused suurendavad vastutustundliku ettevõtluse arengut, sh ringmajanduse põhimõtetega arvestavat tootmistsükli rakendamist, ringlussevõtu suurendamist, jäätmetekke vähendamist, jmt. Ettevõtetele vajaliku väljaõppega tööjõu olemasolu toetab eelkõige poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, sh eriti tööhõivega, elukestva õppe võimaluste edendamisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid, mis soodustavad ettevõtjate ja haridusasutuste koostööd ja tööturule vajalike töötajate koolitamist. ➢ Kokkuvõttes vajaks poliitikaeesmärkide seas rohkem tähelepanu ärikeskkonna parandamise ja tugevdamisega seotud tegevused nagu õigusaktide ja maksukeskkonna arendamine uute ärimudelite, töövormide ja vastutustundliku ettevõtluse rakendamiseks, sh bürokraatialike barjääride vähendamine, finantsturu arendamine ja majandusjulgeoleku tagamine. 4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele, sh taseme- ja täiendõppele Eesti tööturgu mõjutavad demograafilised protsessid, sh rahvastiku vananemine ning madal sündivus. Kuna tuleviku tööturul jääb töökäsi vähemaks, tuleb leida võimalusi, kuidas tööturult nii vanuse ja pensionile siirdumise kui tööõnnetuste ja terviseprobleemide ning väheste oskuste või vananenud oskuste tõttu lahkuvaid inimesi asendada või nende tööturult eemale jäämist paindlikult pidurdada ja erinevate riskirühmade tööhõives püsimist toetada. Kuigi prognooside järgi kahaneb töötajate (absoluut)arv tööturul, siis erinevate hõive kasvu toetavate poliitikatega on võimalik seda kompenseerida, sh nt haridustaseme tõusuga (uutel põlvkondadel on kõrgem haridus), pensioniea tõusuga (kasvab vanemealiste tööhõive), eduka lõimumispoliitikaga (mitte-eestlaste hõivemäär võrdsustub eestlaste hõivemääraga) ja parimate hõive- ja tööturupraktikate poliitikaga.38 38 RITA-ränne projekt 2018, teema kokkuvõte #1, Eesti tööjõu prognoos: sisseränne vs hõivemuutus: https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/luhikokkuvote_1_toojou_pakkumine_sisseanne_ja_hoive_4_02.07.2018.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Peamised väljakutsed Eesti tööturul on kvalifitseeritud tööjõu puudus, vananenud kvalifikatsioon ja teadmised-oskused, tööealise elanikkonna (eriti vanemaealiste) vähene osalemine elukestvas õppes, palgavaesus ning töötus- ja mitteaktiivsuslõksud (erinevad toetused, hüvitised, pensionid, mis aitavad tööturult ära olla), mitmekesiste töövormide ja paindlike tööaja kokkulepete ja mittepüsivate lepingute kasutamise vähene levik, tööjõu vähene Eesti-sisene mobiilsus, töötingimuste kollektiivse kujundamise ja sotsiaaldialoogi nõrkus (väike hõlmatus kollektiivlepingutega ja ametiühingutesse kuuluvus on madal). Palgavaesus on nt tugevalt seotud puuduva või madala hariduse ja kvalifikatsiooniga.39 Peamised väljakutsed hariduses on täiskasvanute madal osalus elukestvas õppes (eriti nt mehed, eesti keelest erineva emakeele ja madalama haridustaseme, oskustega inimesed), erialase hariduseta, madala haridustasemega või aegunud oskustega inimeste suur osakaal, taseme-, täiendus- ja ümberõpe ei vasta piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, tööandjate panus kutse- ja kõrgharidusse ning täiendusõppesse on ebapiisav, karjääri- ja ettevõtlusõppe tase ning võimalused tutvuda töömaailma ja erialade mitmekesisusega on ebaühtlased, formaalõppes ja kutse taotlemisel ei arvestata piisavalt mitteformaalses ja informaalses õppes ning töökogemuse kaudu omandatud teadmisi ja oskusi, hariduslike erivajadustega õppijate ebapiisav või ebaühtlane toetamine, koostöö erinevate haridustaseme ja –liikide vahel on ebapiisav, nüüdisaegne õpikäsitus ei ole planeeritud mahus teostunud, poiste kaks korda suurem väljalangevus põhikoolist võrreldes tüdrukutega, doktoriõppe madal atraktiivsus, Eesti üliõpilaste madal osalus õpirändes, digioskuste tase, areng on ebaühtlane kõikides eagruppides, kutseharidusega avanevad karjääriteed ei ole ühiskonnas väärtustatud40. Üldhariduses on katkestanute ja klassikordajate osakaal (mõlemal) õppijatest ca 1,5%41. 18-24- aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osatähtsus 2020. aastal oli 7,6%42. Viimase viie aasta jooksul on näitaja märgatavalt paranenud. Kutseõppest 39 Heaolu arengukava 2016-2023: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 40 Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021 -2035: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 41 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsia alelu, haridus, üldharidus, HT140U: ÜLDHARIDUSE ÕPILASED, KATKESTAJAD JA KLASSIKORDAJAD SOO, ELUKOHA, EMAKEELE, KOOLIASTME JA ÕPPEKEELE JÄRGI, HALDUSJAOTUS SEISUGA 01.01.2018: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__uldharidus/HT140U/table/tab leViewLayout1 42 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT0100: HARIDUSE PÕHINÄITAJAD SOO JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__harid ustase-ja- keeleoskus/TT0100/table/tableViewLayout1 77 78 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne väljalangenute osakaal on viimased viis aastat püsinud 23% juures43. Kõrgharidusest väljalangenute osakaal on viimase viie aasta jooksul langenud ja 2019. aastal oli see ca 15% (nähtavalt parem kui kutsehariduses)44. Tööealise elanikkonna (vanuses 15-74-eluaastat) hõivemäära näitajad on oluliselt madalamad esimese taseme või sellest madalama haridusega inimestel võrreldes kõrgema haridustasemega inimeste ning kogu hõivemääraga, ja vastavalt ligi kaks korda kõrgem on nende töötusemäär võrreldes kogu tööealise elanikkonna töötusemääraga45. Tööealise elanikkonna vanuses 25-64 eluaastat osalemine elukestvas õppes oli 2019. aastal vaid 20,1%46, kuigi see on ajas paranenud. Veel kehvem on see näitaja meeste ning mitte-eestlastest meeste ja naiste seas47. See aitab kaasa tööturul vajalike oskuste, teadmiste vananemisele ning võimendab lõhet tööturul nõutavate ja toimetulekuks vajalike ning tööturul pakutavate oskuste-teadmiste ning kvalifikatsiooni vahel. Digipädevuste levikut elanikkonnas väljendab osakaal, mis näitab vähemalt baastasemel digipädevusega elanike osatähtsust 16–74-aastaste hulgas. Selle väärtus 2019. aastal oli 62%48. Ka siin saab toetusmeetmetega olukorda parandada. Riskirühmad tööturul on haridustee katkestanud ja erialase hariduse, oskusteta noored ja eriliselt NEET noored, kes ei õpi ega tööta. Põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate 18–24-aastaste noorte osatähtsus oli 2019. aastal 9,8%49. Vananeva elanikkonnaga Eestis on riskirühmaks tööturul ka vanemaealised, kelle tööhõive pärast pensioniikka jõudmist väheneb vanuse kasvuga üsna kiiresti. Seda põhjustavad nii vähene või aegunud kvalifikatsioon, tervisemured ja võimalikud tööõnnetused, mis vähendavad töövõimet ja samuti tööandjate eelarvamused nende suhtes. Kehvemas olukorras tööturul on ka muukeelsed elanikud ja uussisserändajad, kelle toimetulekut takistab otseselt vähene riigikeele oskus, mida töökohtadel sageli eeldatakse või nõutakse. Samuti ei tunne nad võrreldes kohalike elanikega riigi, KOVi, kogukonna toimimisloogikat, asjaajamiskultuuri jms. Väga oluline riskirühm on pikaajalised töötud. Pikaajalise 43 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kutseharidus, HT60: KUTSEÕPPEST VÄLJALANGENUD ÕPPELIIGI JA ÕPPEVORMI JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kutseharidus/H T60/table/tableViewLayout1 44 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, haridus, kõrgharidus, HT307: KÕRGHARIDUSEST VÄLJALANGENUD SOO, HARIDUSASTME JA EMAKEELE JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__haridus__kergharidus/HT307 45 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, haridustase ja keeleoskus, TT109: 15 -74- NING 25- 64-AASTASTE HÕIVESEISUND SOO JA HARIDUSTASEME JÄRGI: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku - haridustase__haridustase -ja-keeleoskus/TT109/table/tableViewLayout1 46 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvaliteetne haridus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev -areng/4- kvaliteetne-haridus 47 Statistikaamet. Statistika andmebaas. S otsiaalelu, tööturg, tööealise rahvastiku haridus, TT162: 25 -64-AASTASTE ELUKESTVAS ÕPPES OSALEMINE NELJA VIIMASE NÄDALA JOOKSUL | Näitaja, Rahvus, Sugu, Elukestvas õppes osalemine ning Aasta: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__rahvastiku -haridustase__eppes-osalemine -4-nadalat/TT162/table/tableViewLayout1 48 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, kvaliteetne haridus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev -areng/4- kvaliteetne-haridus 49 Statistikaamet. Valdkonnad, sä ästev areng, kvaliteetne haridus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev -areng/4- kvaliteetne-haridus www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne töötuse määr 2019. aastal oli Eestis 0,9%50. Töötukassa statistika järgi oli veebruaris 2021 nende registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 12-23 kuud, ca 12% (6962 inimest) ja nende registreeritud töötute osakaal, kes on olnud tööta 24 ja enam kuud, ca 4% (2292 inimest)51. Viimane oluline sihtrühm, kelle töö- ja haridus- ning täiend- ja ümberõppe võimalusi tuleb toetada, on vähenenud töövõimega inimesed. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste hõive määr 2019. aastal oli 51,8 ja puudega inimeste tööhõive määr oli 31,5%52 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli tööhõive määr 68,4%53). Töötuse määr oli vähenenud töövõimega tööealiste inimeste seas 9,8% ja puudega inimeste töötuse määr oli 11,2%54 (võrdluseks üldiselt 15-74-aastaste grupis oli töötuse määr 4,4%55). Riskirühmad hariduses on erialase hariduseta ja madala haridustasemega inimesed, eakad ning hariduslike erivajadustega inimesed. Elukestva õppe tähtsus Eesti täiskasvanute elus on üha kasvanud. Samas, Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu kohaselt ei vasta täiendus- ja ümberõpe piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele, kõikidel sihtrühmadel ei ole piisavat valmisolekut oma oskusi täiendada, tööandjate panus täiendusõppesse ebapiisav, sh töötajate digioskuste arendamisse, ning nutika spetsialiseerumise valdkondades ja ühiskonnas eelisarendamist vajavates valdkondades pakutakse vähe täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Lisaks on täienduskoolituse tase Eestis ebaühtlase kvaliteediga. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõus on seatud eesmärgiks baastasemest kõrgema taseme digioskused 16–74 a elanike seas seniselt 35%-lt 60%-ni. Toetusmeetmete positiivne ja otsene mõju tööturule, tööhõivele ja oskustele ning haridusele on kõige suurem ja selgem poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti puhul, samuti regionaalselt piiritletud ÕÜF puhul ja mõõdukas ning kitsama valdkonna põhine poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti puhul. Sotsiaalsem Eesti erieesmärgid ja kirjeldatud tegevused on kooskõlas praegu kehtiva Eesti Heaolu Arengukava 2016-2023 üldeesmärkide „Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ja 50 Statistikaamet. Valdkonnad, säästev areng, tööhõive ja jätkusuutlik majandus: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/saastev- areng/8-toohoive-ja-jatkusuutlik-majandus 51 Eesti Töötukassa. Peamised statistilised näitajad. Registreeritud töötud. Registreeritud töötuse kestus: https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud -tootud 52 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSE RÜHMA JÄRGI , 2019: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue -tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 53 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg 54 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Sotsiaalelu. Tervis. Puudega inimesed. Puudega inimeste tööhõive. >> THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND PUUDELISUSE JA TÖÖVÕIME NING VANUSERÜHMA JÄRGI , 2019: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega -inimesed__puue -tooheive/THV601/table/tableViewLayout1 55 Statistikaamet. Valdkonnad, tööelu, tööturg: https://www.stat.ee/et/avasta -statistikat/valdkonnad/tooelu/tooturg 79 80 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne „Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“ ning nende alaeesmärkidega; samuti praegu kehtiva ja toimiva „Haridus ja noorte-programm 2021- 2024“56 eesmärkide „Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad ning haridussüsteem võimaldab sujuvat liikumist haridustasemete ja -liikide vahel“, „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“ ning nende meetmete ja tegevustega; ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 strateegiliste eesmärkidega. Poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas heaolu erinevatele sihtrühmadele mõeldud tööturumeetmete ja tööturu tugiteenustega, sotsiaalhoolekandemeetmete ja sotsiaalteenustega, samuti õpivõimaluste ja haridusteenustega. Toetusmeetmed aitavad luua uusi töökohti ja ümber kohandada olemasolevaid töökohti. Kirjeldatud tegevused tõstavad õppijate, töötajate ja tööotsijate, hoolduskoormusega inimeste, tööturu riskirühmade sh nt noorte, NEET noorte, uussisserändajate, ajutise töövõimetusega inimeste õpivõimalusi ja haridust (nii tasemeõpe kui täiendõpe, nii formaalne kui mitteformaalne õpe), oskusi (sh nt digioskusi, keeleoskusi) ning teadmisi. ➢ KSH märgib, et vajalik on kavandada eraldi toetusmeetmed ka erialase ja madala haridustasemega inimestele ja hariduslike erivajadustega inimestele. ➢ Keskkonnaharidus (sh nt säästev areng) peaks olema loomulik osa kõigi erialade ja ainete õpetusest (uute õppekavade loomine ja olemasolevate täiendamine, lõimimine keskkonnaharidusega, sh kliimamuutuste mõju ja kohanemise teemadega). Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate ühiskonnagruppide konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Meeldiv, eneseteostust, arengut ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja soodustab tema osalemist ühiskonnaelus, kogukonnas, aidates seeläbi ka teisi ühiskonnaliikmeid. Haridusele vastav töökoht annab inimestele sissetuleku ja nii sotsiaalse kui majandusliku turvatunde. Tööjõu järjepidev hariduse, oskuste ja pädevuste tõus toetab kõrgema kvalifikatsiooni ja suurema sissetulekuga, vähem tervist kahjustavate töökohtade (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt) teket nii linna- kui maapiirkondades. Kõrgema hariduse ja kvalifikatsiooniga töökohtadel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, kaasaegseid töövõtteid, digilahendusi jms. Sellistel töökohtadel on vaja nii digioskusi, 56 Haridus- ja noorte-programm 2021-2024: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus_ja_noorteprogramm_2021_2024.pdf www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne oskust koostööd teha kui teisi (sektoriti, valdkonniti, haruti) ülekantavaid nii erialaspetsiifilisi kui üldoskusi. Poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti toetusmeetmed kasvatavad ühiskonnas TAI võimalusi ja võimekust ning aitavad juurde luua kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu hõivet, kõrgema lisandväärtusega töökohti ning toetavad ka olemasolevaid töökohti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Laiemalt ettevõtete ja kitsamalt VKEde TAI tegevuste toetamine tõstab nende konkurentsivõimet (sh positsiooni väärtusahelas) ja pakub omakorda elanikkonnale, kogukonnas kõrgema lisandväärtusega töökohti. Kõrgema lisandväärtusega töökohtadel on sissetulekud kõrgemad, millest paraneb töötajate majanduslik toimetulek ja elukvaliteet. Nende toetusmeetmetega paraneb otseselt TAI-ga seotud tegevuste, valdkondade, sh nt nutika spetsialiseerumise valdkonna, valdkondliku teadus- ja arendustegevusega ning VKE-de innovatsiooni, rahvusvahelisusega seotud töötajate kvalifikatsioon, paranevad nende teadmised-oskused ja majanduslik toimetulek. Järelikult toetusmeetmetel on otsene positiivne mõju kõrgema kvalifikatsiooniga tööhõivele ja nende oskustele nutika spetsialiseerumise valdkondades ja kitsamalt valdkondlikus teadus- ja arendustegevuses ning tõenäoliselt kaudne nõrk positiivne mõju teistele eelnevaga seotud tegevustele, sfääridele. ÕÜFi toetusmeetmetel on positiivne koondmõju tööturule, uute ja kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomele, samuti tööhõive säilitamisele, töökohtade teisenemisele ja oskuste arendamisele, mitmekesistamisele ning inimeste hariduse taseme tõusule ja keskkonnahariduse ja –teadlikkuse kasvule. Konkreetsemalt, ÕÜFi toetusmeetmetel erieesmärgil 6.1.1. on otsene positiivne mõju tööturule, tööhõivele ning inimeste haridusele ja oskustele, mitmekesistades Ida-Viru majandus- ja ettevõtlustegevust, rikastades seda TAI tegevuste toetamisega, pakkudes selleks vajalikke tugiteenuseid, töötajatele täiend- ja ümberõpet ning luues sellega juurde kõrgema lisandväärtusega töökohti. Laialdane teadmus- ja tehnoloogiasiire teaduse (teadus- ja arendusasutused, haridus- ja õppeasutused) ning erasektori ettevõtete, ettevõtjate vahel toetab inimeste oskuste, teadmiste ning kvalifikatsiooni tõusu ning soodustab samuti kõrgema lisandväärtusega töökohtade teket. ➢ KSH märgib, et samas ei ole selge, millise kiirusega toimub teadmussiire ja kui hästi liigub see ühes taktis töökohtade loomega. Mitmekesist majandus- ja ettevõtlustegevust toidab inimeste haridustaseme tõstmine, koolitamine. ➢ KSH märgib, et tegevustel on kindlasti tugev mõju lühiajaliselt, ent ei ole teada, mis saab nt pärast töölt-tööle liikumise toetust, kas kõik loodud töökohad säilivad, kuidas need lühiajaliselt või keskpikas vaates teisenevad; kuidas muutub inimeste, töötajate motivatsioon 81 82 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne end uuel töökohal, uues sektoris proovile panna (rahulolu, kohanemise edukus, inimeste kohanemisvõime ja kiirus on väga erinev); uusi oskusi, teadmisi täiendavalt juurde õppida (elukestev täiend-, ümberõpe, tasemeõpe). Seda tuleb kindlasti ka edasi seirata. Üldiselt ÕÜFi toetusmeetmed aitavad vähendada ja pidurdada tööturu, tööhõive ja oskuste regionaalset tasakaalutust, toetades kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomet ning parandades praeguse ja tuleviku tööjõu konkurentsivõimet tööturul. Suure riski ja määramatusega on see, kui hästi õnnestub erieesmärgi 6.1.1. toetusmeetmeid õigesti ajastada, millised on täpsemad tegevused ja kui kiiresti peavad enne käivituma ning mõnede tegevuste puhul ei ole täpselt teada, sh millal nende kasutegur nt tööturule, tööhõivele ilmneb. Laiemalt paindlikumad töövormid (nt kaugtöö, platvormi töö, tööampsud), mitmekesised töösuhted (nt renditöö) ning igasugune paindlik osalemine tööturul toetab üldist heaolu kasvu, pakkudes mitmekesiseid võimalusi tööturul ja tööhõives osaleda kõigile ühiskonnagruppidele (sh riskirühmadele). Vajalik on, et tööturumeetmed ja tööturu tugiteenused võtaks parimal võimalikul viisil arvesse ka arenguid tööturul ja töö muutuvat iseloomu. Inimese töösuhe ja töökoht võib olla korraldatud mitmel erineval viisil, sh mitme erineva tööandja juures ja isesuguste koormuste ning tööaegadega. ➢ Tähelepanu tuleb pöörata, et lõhed traditsioonilise töösuhte ja kaasaegsele ühiskonnale iseloomulike erinevate töövormide, töösuhete vahel ei suureneks, vaid et kaasaja töövormide ja töösuhete sotsiaalne kindlustatus paraneks. Täiendus- ja ümberõppe ühiskonna ja tööturuvajadustele vastavaks viimist toetab poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti, eelkõige elukestva õppe võimaluste edendamisega ja õppe tööturu vajadustega seostamisega seotud eesmärgid. Nende tegevustega toetatakse õppekavade arendamist selliselt, et õppe maht ja sisu oleksid paremas kooskõlas tööturu ja ühiskonnavajadustega, õppe kvaliteedi ja mitmekesisuse parandamist, vajalike haridustöötajate järelkasvu, jm. Õppijate motivatsiooni ja valmisoleku suurendamist toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk elukestva õppe võimaluste edendamine, millega edendatakse õppimisvõimaluste populariseerimist ja täiskasvanute mitteformaalses õppes osalemist. Digioskuste parandamist kõikides eagruppides toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk õppe seostamine tööturu vajadustega, millega arendatakse IT haridust ja digioskusi. Täienduskoolituse kvaliteedi tagamist ja ühtlustamist toetab poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti alaeesmärk „elukestva õppe võimaluste edendamine“, mille raames toetatakse täienduskoolitussüsteemi kvaliteediarendust. www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ➢ KSH märgib, et poliitikaeesmärgid ei too eraldi alaeesmärkidena välja tööandjate motivatsiooni ja panuse suurendamise toetamist töötajate täiendus- ja ümberõppes osalemiseks (v.a õiglase ülemineku fondi eesmärgid, kus koolitustegevuste arendamine on eraldi välja toodud) ning täiendus- ja ümberõppevõimaluste parandamist nutika spetsialiseerumise ja ühiskonnas muudes eelisarendamist vajavates valdkondades (eelkõige oleks see seotud poliitikaeesmärgiga Nutikam Eesti). 4.2.2 Mõju sotsiaalsele sidususele (sh lõimumisele) ja võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus) Säästev Eesti 21 eesmärk „Heaolu kasv“ on jaotatud kolmeks komponendiks 1) majanduslik jõukus, 2) turvalisuse tase ja 3) võimaluste mitmekesisus eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks. Arengukavas on heaolu kasvu ohtudena välja toodud noorte lahkumine ja üldine elanikkonna vananemine, materiaalse heaolu vähenemine või ebapiisav tagamine, majandusarengu pidurdumine, tööhõive vähene kasv. Säästev Eesti 21 eesmärk „Sidus ühiskond“ on jaotatud kolmeks 1) sotsiaalne kaasatus, 2) regionaalne tasakaal ja 3) tugev kodanikuühiskond. Arengukavas on sidusa ühiskonna ohtudena välja toodud, et Eestis on suur majanduslik ebavõrdsus (Gini kordaja), jätkub regionaalne tasakaalustamatus leibkondade sissetulekutes, tööhõive määras, hariduses. Probleemiks on ka avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning kolmanda sektori vähene suutlikkus ühiskonna huvide esindamisel. Eesti 2035 arengukavas on „Sidusa ühiskonna“ alla koondatud teemad, mis tagavad Eestile sidusa ühiskonna ja inimestele võrdsed võimalused – majanduslik toimetulek ning ebavõrdsuse vähendamine ühiskonnas, sotsiaalkaitse, perepoliitika, tööturumeetmed. Peamiste probleemidena on kirjeldatud elanikkonna üldist vähenemist, elanikkonna vananemist, sündivuse vähenemist, suurenevat hoolduskoormust, puuetega inimeste osakaalu kasvamist, regionaalseid erinevusi suhtelises vaesuses elavate inimeste hulgas, soolist ja rahvuslikku palgalõhet. Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 203057 eesmärk „Sidus Eesti“ on sõnastatud järgmiselt – „Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti 57 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/arengukava_eelnou_1312.pdf 83 84 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile inimestele.“ Peamiste probleemidena on välja toodud, et esineb piirkondlikku, sotsiaalset ja virtuaalset segregatsiooni, kohanemis- ja lõimumisteenused kohati dubleerivad üksteist ning sihtrühmad pole neist teadlikud, riigiasutustel on raske jõuda eesti keelest erineva emakeelega elanikkonnani, eri rahvusest ja erineva emakeelega inimesed suhtlevad omavahel vähe, tööturul esineb soolist ja keelepõhist segregatsiooni, mis väljendub palgalõhes ning ebavõrdsuses, paljud eesti keelest erineva emakeelega elanikud ei valda piisavalt hästi eesti keelt, kohanemis- ja lõimumisvaldkonna teenused pole piisavalt efektiivsed ning partnerite koostöö teenuste pakkumisel pole tõhus. Lõimuv Eesti 2030 arengukava eesmärk on luua tingimused, et Eesti ühiskond oleks lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele ja kultuuritaustaga inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja jagaksid omavahel demokraatlikke väärtusi. Peamised teemad arengukavas on: tugev ja usalduslik side Eestiga, tihedad inimeste- ja kogukondade vahelised kontaktid, sotsiaalmajanduslik toimetulek ja ettevõtlikkus, tõhus eesti keele omandamine, ühise infovälja loomine, koos õppimine. Lõimumiskava tegevused on suunatud nii eesti emakeelega inimestele, pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele ja pagulastele, ning rahvuskaaslastele, kes elavad väljaspool Eesti riigi piire, ja tagasipöördujatele. Eesti heaolu arengukava 2016–202358 on samuti otseselt suunatud sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste loomiseks. Arengukavas on esitatud kaks peamist eesmärki: 1) tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu ning 2) sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Eestis esinevad suured sotsiaalsed erinevused nii soolises, rahvuslikus kui ka majanduslikus mõttes. Vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus on jätkuvalt suur. Statistikaameti andmetel elas 2019. aastal Eestis absoluutses vaesuses 2,3% ja suhtelises vaesuses 20,7% elanikest. Kõige suurem on suhteline vaesus üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusgrupis. Esineb ka piirkondlikke erinevusi, nii on suhtelise vaesuse määr suurem Hiiu (31,7%), Valga (30,3%) ja Ida-Viru (29,3%) maakonnas ning madalaim Harju (15,7%), Saare (19,2%) ja Lääne-Viru (19,6%) maakonnas. Materiaalses ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale mitmeid ühiskonnas üldiselt levinud hüvesid lubada, oli 2020. aastal 6,5% Eesti elanikest. Eurostati andmetel oli 2019. aastal 58 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2016 –2023. https://www.sm.ee/sites/default/files/content - editors/eesmargid_ja_tegevused/he aolu_arengukava_eelnou_0.docx www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne keskmiselt 21,1% ELi elanikest suhtelise vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus ning sissetuleku vaesuses 16,5% ELi elanikest. Tõsises materiaalses puuduses oli 2019. aastal 5,6% ELi elanikest. Eesti sooline palgalõhe on Eurostati andmetel ELi suurim, kuid siiski vähenenud viimase seitsme aasta jooksul 7,7 protsendipunkti (24,8% aastal 2013 ja 17,1% aastal 2019). Rahvusvähemuste seas on palgalõhe veelgi suurem.59 Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Vene keelt kõnelevate naiste keskmine tunnitasu moodustab vaid 63% Eesti meeste keskmisest tunnitasust. ELi riikide palgalõhe oli 2019. aastal keskmiselt 14,1%.60 Üldine töötuse määr Eestis 2020. aastal Statistikaameti andmetel oli 6,8% (Kirde-Eestis 12,3% ja muudes piirkondades 6–7%, mitte-eestlaste töötuse määr on suurem kui eestlastel). Euroopa Liidus oli Eurostati andmetel töötuse määr sel aastal 7,3%. Eesti haridusnäitajad on võrreldes teiste riikidega küll valdavalt väga head, kuid õpitulemustes on märgatavad erinevused nii piirkondlikult kui ka eesti ja vene õppekeelega koolide vahel. Soolised erinevused esinevad ka üld-, kutse- ja kõrghariduses ja seda nii hariduses, oskustes kui ka hilisemas tööturu konkurentsivõimes. Hariduses on vahe tüdrukute kasuks. Poiste väljalangevus põhikoolist on tüdrukutest kaks korda suurem. Ka mitteõppivate noorte (18–24a) hulgas on noormehi kuni kaks korda rohkem kui neide. Poistest jätkab kutseõppes 36%, tüdrukutest pea kaks korda vähem ehk 19%. Gümnaasiumisse suundub 60% põhikooli lõpetanud poistest ja 78% tüdrukutest. Üliõpilaste hulgas on 60% naisi ja 40% mehi. Eri õppeastmetel ja –liikides on sooline jaotus suhteliselt sarnane. Valdav enamus Eesti etnilisi vähemusi elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sh Tallinnas. Vähemused moodustavad 26% Eesti elanikkonnast, ent üksnes 4% vähemusrahvuste esindajatest elab mujal Eestis. Võrreldes teiste piirkondadega on halvimad integratsiooninäitajad Ida-Virumaal. Eesti ühiskonna üldine sidusus pole olulistes võtmevaldkondades (sh tööturg, haridus, rahvuste regionaalne paiknemine, eri kodukeelega inimeste omavaheline suhtlemine) oluliselt muutunud.61 Viimastel aastatel on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal kasvanud, kuid vanemaealised, noored ja eesti keelest erineva emakeelega inimesed on keskmisest vähem aktiivsed. Üks peamisi poliitilisi vahendeid ebavõrdsuse vähendamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on investeerimine haridusse ja oskustesse. Palgaerinevustega võitlemiseks on parim võimalus 59 Eesti võrdse kohtlemise võrgustik (2020). Ühisaruanne Eesti kolmanda üldise korralise ülevaatuse (UPR) jaoks. https://humanrights.ee/app/uploads/2020/12/ UPR_ET.pdf 60 Gender Pay Gap across EU. https://ec.europa.eu/eurostat/statistics -explained/pdfscache/6776.pdf 61 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava, 2030. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/arengukava_eelnou.pdf 85 86 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne täiendada madala kvalifikatsiooniga töötajate oskusi, et reageerida tehnoloogia arengust tulenevatele muutustele, ning luua rohkem töökohti. Lastele ja noortele aitab võrdsemaid võimalusi luua kvaliteetse hariduse kättesaadavus, olenemata nende taustast või asukohast. Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisele aitab kaasa sobiv maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteem. Võimaluste kasvava ebavõrdsuse vastu saab võidelda kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumisega (sh lapsehoid, hooldusteenused), aga ka investeerides transporti ja e-teenuste kättesaadavusse. Sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimalustega on peamiselt seotud neljas poliitikaeesmärk Sotsiaalsem Eesti. Samas võib kaudsemaid mõjusid leida ka teiste poliitikaeesmärkide alt. Erieesmärkidest on sotsiaalsete erinevuste vähenemisega seotud järgnevad: ▪ Sotsiaalse kaasatuse ja sidususe suurenemisele aitavad kaasa järgmised erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.4 Eesti keel ja lõimumine,; kaudsemalt erieesmärgid 6.2.3 Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine ning 6.2.4 Omavalitsuste ja keskvalitsuste investeeringud sotsiaalse sidususe suurendamiseks. ▪ Sotsiaalse sidususe regionaalsele tasakaalule aitavad kaudselt kaasa erieesmärgid 1.3.3 Regionaalareng , 1.4 Kiire internet, 2.1.1 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond, 6.1.1 Majandus ja tööjõud, 6.2.5 Piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks. ▪ Majandusliku heaolu paranemist toetavad erieesmärgid – 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus (kaudselt), 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.5 Lapsed ja noored, 4.6 Enim puudust kannatavad inimesed, 4.7 Tööhõive, 4.9 Õppe seostamine tööturu vajadustega. ▪ Võrdseid ja mitmekesiseid võimalusi toetavad erieesmärgid – 4.1 Sotsiaal ja tervishoiu taristu investeeringud, 4.2 Pikaajalise hoolduse korraldus, 4.3 Töövõimereform II ja terviseedendus, 4.6 Tööhõive, 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine, 4.8 Õppe seostamine tööturu vajadustega, 4.10 Põhikoolivõrgu korrastamine. Täiendavalt: 1.2 E-riigi arendamine, 1.4 Kiire internet, 2.4 Suuremate linnapiirkondade säästev liikuvus, 3.1 Maanteetransport, 3.2 Keskkonnasäästlik transport. ▪ Soolise võrdõiguslikkuse parandamisele on kaudselt suunatud erieesmärk 4.6 Tööhõive. ▪ Lõimumise parandamisele on suunatud erieesmärgid 4.4 Eesti keel ja lõimumine ning kaudselt 4.7 Elukestva õppe võimaluste edendamine. Eelnevast on näha, et soolise võrdõiguslikkuse parandamisele ja lõimumisele on suunatud vaid üksikud erieesmärgid, teiste puhul pole soolise võrdõiguslikkuse aspekti või lõimumise toetamist eraldi välja toodud, kuigi kavandatavad tegevused võivad hiljem neile suunatud olla. www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4.2.3 Mõju inimese tervisele, tervisekäitumisele Üleilmne Säästva arengu eesmärk „Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu“ on Eestis seotud järgmiste näitajatega: oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, liigne kehakaal, surmaga lõppenud õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, välditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse, ohtlike viirustega nakatumine, enesetapud, psüühika- ja käitumishäired, alkoholi ja tubakatarbimine. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 74,4 ja naistel 82,8 aastat. Oodatav eluiga on tõusnud, kuid see jääb alla Euroopa Liidu keskmise: 2018.a andmetel oli EL’i meeste oodatav eluiga 78,3 aasta ja naistel 83,6 aastat62. Oodatav eluiga erineb nii sooliselt kui ka piirkondlikult: Kagu-Eestis on tervena elatud eluiga üle kümme aastat lühem võrreldes Põhja- ja Lääne-Eesti elanikega63. Oodatav eluiga sõltub paljudest teguritest (sh ümbritsev keskkond, tervishoiuteenuste kättesaadavus, tööohutus, inimeste elatustase ja terviseteadlikkus). Sooline erinevus tuleneb sellest, et mehed on sageli riskialtimad (sh tarvitavad enam alkoholi ja suitsetavad), hõivatud füüsilistel raskematel ja ohtlikematel töökohtadel. Tervisekäitumine sõltub ka haridustasemest. Tervena elavad mehed 54,1 ja naised 57,6 eluaastat64, tervena elatud eluiga pole aga viimasel kümnel aastal pikenenud. Ülemäärase kehakaaluga inimeste arvu suureneb (2018.a oli liigse kehakaaluga 51% elanikkonnast), sh suureneb ülekaaluliste noorte arv. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv on järjest vähenenud, kuid endiselt on meeste suremuskordaja neli korda suurem kui naistel. Vähenenud on suremus kroonilistesse haigustesse, välditavate surmade, HIV nakkuse, tuberkuloosi, B- ja C-hepatiidi uute juhtude esinemise ning enesetappude arv. Võrreldes aga Euroopa Liidu keskmiste näitajatega on Eestis endiselt kõrgem nii uute HIV-juhtude kui ka tuberkuloosi haigestumise arv. Ka enesetappe on Eestis rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumuskordaja Eestis suureneb, samuti on Eesti kõnealuse näitaja väärtus 62 www.stat.ee 63 Strateegia Eesti 2035 64 Statistikaamet, 2019.a andmed 87 88 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne kõrgeim Euroopa Liidu võrdluses. Alkoholitarbijaid ja igapäevasuitsetajaid on Eestis samuti rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuigi Eesti-siseselt on alkoholi tarbijate ja igapäevasuitsetajate arv vähenenud.65 Rakenduskava ja partnerlusleppe elluviimisega kaasnev mõju tervisele ja tervisekäitumisele ning eeltoodud tervisenäitajatele on valdavalt kaudne ja kumulatiivne, kuigi teatud tegevuste mõju võib olla eeltoodud tervisenäitajatele ka otsene (nt teede ohutuse parendamisel surmaga lõppenud õnnetusjuhtude arvule; tööohutus ja töötervishoid). Poliitikaeesmärkide positiivne kumulatiivne mõju tervisele ja tervisekäitumisele avaldub läbi keskkonnaohutuse tõstmise ja keskkonnakoormuse vähendamise, liikluskeskkonna parendamise, hariduse ja teadlikkuse tõstmise ning teenuste kättesaadavuse parendamise. Keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist toetavad kaudselt Nutika Eesti eesmärgid kui innovatiivsete tehnoloogiatega kaasneb vähem heiteid õhku ning väiksem toorme- ja energiavajadus. Rohelisem Eesti toetab keskkonnaohutust elamufondi parendamise kaudu ja säästlikuma energiatarbimise läbi, mis kumulatiivselt vähendavad õhuheiteid. Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt sademeveelahendused, turvalisemad sadamate akvatooriumid jms). Päästevõimekuse suurendamine ning kvaliteetne ja ohutu taristu mõjutavad otseselt inimese elu ja tervist. Kliimamuutustega kohanemise tegevused parandavad elanike teadlikkust riskidest ja soodustavad kahjusid vältivat käitumist. Ringmajanduse soodustamise eesmärgid toetavad samuti seda, et väheneb keskkonnakoormus. Keskkonnakoormuse vähendamist toetab ka säästva linnalise liikumise arendamine. Ühendatum Eesti toetab raudteetranspordi arengut, mis vähendab autokasutust ja seega õhuheiteid. Linnalise keskkonna parendamist toetab Inimesele Lähedasema Eesti linnapiirkondade eesmärk. Toodud suundade eesmärgid toetavad tervist nii otseselt kui ka kaudselt, vähendades kumulatiivselt keskkonnakoormust ja tõstes keskkonnaohutust. ➢ KSH märgib, et samas võib kavandatavate tegevustega kaasneda tervise seisukohast ka negatiivne mõju – nt Ühendatuma Eesti tegevusega TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine võib sõidukiiruse ja -mugavuse osas veelgi atraktiivsemaks muutuda autokasutus, mis suurendab keskkonnakoormust. Liikluskeskkonna parendamist toetavad Rohelisema Eesti säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna eesmärgid, mis toetavad aktiivsemaid liikumisviise (sh jalgsi ja rattaga), multimodaalsust ning seeläbi loovad autokasutusele atraktiivsemaid alternatiive. Ühendatum Eesti 65 Statistikaamet (2018) Säästva arengu näitajad www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne toetab ühenduste ohutust ning jalgratta- ja/või jalgteede ehitust, mis soodustab igapäevast rattaga/jalgsi liikumist ja ka tervisesporti. Säästva liikumise fookus on valdavalt aga suurtel linnapiirkondadel ning ka Tallinnal (kuna eesmärgist eeldatavalt suur osa on ette nähtud Tallinna trammi kavandamisele). Hariduse ja teadlikkuse kasv toimub valdavalt läbi Sotsiaalsema Eesti eesmärkide. Haritum ja koolitatum tööjõud on terviseteadlikum, võimekam terviseprobleemide seoste nägemisel ja lahenduste otsmisel. Töötajate haridustaseme ja oskuste taseme tõus aitab neil kauem ja tervena hõives püsida. Kvaliteetse ja kättesaadava tasemeõppe ning paindliku täiend- ja ümberõppega paraneb erinevate ühiskonnagruppide (osalise ja vähenenud töövõimega töötajad, terviseprobleemiga tööjõud, NEET noored, vähese hariduse ja erialase hariduseta tööjõud, uus sisserändajad jt) konkurentsivõime ja võrdsed võimalused tööturul ning ühiskonnas. Rahuldust ja väärilist sissetulekut pakkuv töökoht toetab inimese arengut ja vaimset heaolu ning soodustab osalemist ühiskonnas. Kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu toetavad Sotsiaalsema Eesti kõrval ka Nutika Eesti eesmärgid. Kõrgemat tehnoloogiat nõudvad töökohad ja kõrgemat kvalifikatsiooni vajavad töökeskkonnad on suurema tõenäosusega tervislikumad (nt vähem müra, vähem reostust, puhtam õhk, tervislikumad ja keskkonnasäästlikumad materjalid, tehnoloogiad jmt). ➢ KSH märgib, et samas võib kõrgema kvalifikatsiooniga töökohtade arv tähendada ka, et kuigi väheneb tervist kahjustavate ja ohtlike töökohade osatähtsus, suureneb istuva kontoritöö osatähtsus, millega kaasnevad teised terviseriskid (nt väiksem kehaline aktiivsus, liigne kehakaal jms). Teenuste kättesaadavust toetavad erinevad eesmärgid erineval moel: digi lahendusi ja -ühendust toetavad Nutikama Eesti eesmärgid, füüsilist juurdepääsetavust läbi paremate ühenduste toetavad nii Ühendatuma Eesti kui ka Rohelisema Eesti eesmärgid. Teenuste valiku ja kättesaadavuse osas on otsene ja kaudne mõju tervisele Sotsiaalsema Eesti eesmärkidel, mis pööravad tähelepanu tervishoiutaristule, pikaajalisele hooldusele jms teenuste tagamisele. Inimesele lähedasem Eesti toetab teenuste kättesaadavuse tõstmist regionaalselt. ÕÜF eesmärgid toetavad Ida-Virumaa keskkonnaohutust ja keskkonnakoormuse vähendamist. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad on eeldatavalt keskkonnaohutust arvestavad ja keskkonnakoormust vähendavad (nt vähem häiringuid ja õhuheidet, suurem 89 90 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ressursitõhusus). Fondi tegevussuund 6.2.2 on seotud ka füüsilise keskkonna probleemide lahendamisega ja tervisemõjude leevendamisega. Fondi eesmärgid toetavad hariduse ja teadlikkuse kasvu, edendades hariduses täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumise mahu suurenemist. Haritum ja koolitatud tööjõud hoolib enam ja on teadlikum enda tervisest, oskab sellele tähelepanu pöörata ja seostada keskkonnariskide, - probleemidega. Täiendkoolituse mahu suurendamine toetab tööjõu uute ja tulevikuoskuste arengut, seega targemate ja uusi tehnoloogiaid kasutavate töökohtade loomist. Uued kaasaegsed keskkonnasäästlikud lahendused ja tehnoloogiad aitavad hoida inimeste, töötajate tervist. Samas on sarnaselt kogu ülejäänud Eestiga ka siin ohuks istuva töö osatähtsuse kasv ning kaasnevad terviseriskid. KSH aruande esmane versioon (mis esitati ametkondadele seisukohtade esitamiseks) juhtis tähelepanu, et liikluskeskkonna parendamist ÕÜF-st üheselt välja ei tule – nt jalgratta- ja/või jalgteede kavandamist (samuti ei olnud selge, kas Rohelisema Eesti eesmärk „suuremate linnade säästev liikumine“ katab Ida-Virumaa linnapiirkondi ). Rakenduskava tööversioonis (seisuga 13.08) on lisandunud vastava poliitikaeesmärk 5 juurde meede- „Ida-Viru linnapiirkonna taaselustamine linnades /… /“, kus on toodud välja, et Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastikukaoga. Meetmel on positiivne mõju ning aitab hoida ja parendada inimeste ja töötajate tervist antud piirkonnas. Kokkuvõtvalt võib eeldada, et SPD elluviimisel eespool toodud tervisenäitajad paranevad. Regionaalne mõõde on välja toodud teatud eesmärkide puhul (nt eelistatakse linnapiirkondi, eelistatakse ääremaid). Selgema regionaalse fookuse annab ÕÜF, mille elluviimisel eeldatavalt paranevad Ida-Virumaa tervisenäitajad. www.hendrikson.ee  Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 4.2.4 Mõju kultuuripärandile Kultuuripärandi all mõistetakse käesolevas KSH-s eelkõige materiaalset ehk ainelist pärandit. Pärandi käsitlus tuleneb rakenduskava olemusest ja täpsusastmest66. Materiaalse kultuuripärandi valdkonda kuuluvad väga erinevad objektid ja alad: ehitised ja ehitatud keskkond, kultuurmaastikud, erinevat materiaalset pärandit kandvad objektid (nt arheoloogiamälestised, pärandkultuuriobjektid, looduslikud pühapaigad jms). Materiaalse pärandi hulka kuulub ka veealune pärand (nt vrakid). Materiaalne pärand on erinevalt väärtustatud – kaitstud õigusakti(de)ga riigi tasemel, kaitstud kohaliku omavalitsuse tasemel, väärtustatud maakonna ja/või kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (tingimuste või soovituste kaudu) jms. Materiaalse pärandi väärtustamine on eesmärkidena toodud nii üleriigilises planeeringus Eesti 2030, strateegias Eesti 2035+, Säästev Eesti 21 ja Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. Ehituspärand. Eesti ehituspärandist on osa kaitstud muinsuskaitseseadusega. Eestis on ehitismälestistena kaitse all 5274 objekti67, mille hulka kuuluvad nii hooned kui ka erinevad rajatised (nt piirdeaiad, teed jms objektid). Täiendavalt on Eestis ajaloomälestistena kaitse all 1273 ajaloomälestist, mille seas leidub samuti hooneid, aga sageli ka muid objekte (nt kalmistuid, ühishauad jms). Kuna kõiki objekte ei ole vajalik ega ka otstarbekas kaitse alla võtta, on paljud objektid väärtustatud omavalitsuste arengudokumentide (planeeringute) kaudu, kus seatakse nendele säilimise ja kasutamise tingimused. Sellisteks objektideks on nt XX sajandi arhitektuuripärandi objektid (1943 objekti), maaehituspärandi objektid (nt rehemajad, vallamajad ja koolid, kokku 618 objekti), militaarpärandi objektid (348 objekti)68. Erinevaid hooneid ja rajatisi väärtustavad ka pärandkultuuriobjektid (39 146 objekti). Pärandkultuuriobjektid on väga erinäolised, need peegeldavad teatud perioodi elu- ja töökorraldust mõisakultuurist kuni Nõukogude perioodini (nt veskid, kõrtsid, taluhäärberid; mõisahooned jms). 66 Pärand on aineline ja vaimne. Vaimse kultuuripärandi moodustavad nt suulised traditsioonid ja väljendusvormid; esituskunstid; kogukondlik tegevus, rituaalid ja pidulikud sündmused; looduse ja ilmaruumiga seotud teadmised ja tavad; traditsioonilised käsitööoskused jms. SPD valdavalt vaimse pärandi valdkondi ei suuna, v.a Õiglase ülemineku fondi kaudu kogukondlikke tegevusi. Samuti ei suuna SPD teisaldatava materiaalse pärandiga (nt maalid, skulptuurid, käsikirjad jms) seotud teemasid. 67 Allikas: register.muinas.ee, 25.03.2021 seisu ga 68 Register.muinas.ee, andmed seisuga 25.03.2021 91 92 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Strateegia Eesti 2035 toob välja, et kolmandik Eesti ehituspärandist69 on avariilises või halvas seisundis ning strateegilise suunana toob Eesti 2035 välja, et elukeskkonna kavandamine toimub pärandit hoidvalt; samuti on kultuuriruumi püsimiseks vajalik kultuuripärandi austamine. Koostatav Kultuuri arengukava 2021-203070 toob samuti välja, et kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole piisavalt tagatud, see puudutab ka halvas või avariilises seisus arhitektuurimälestiste osakaalu. Rakenduskava eesmärgid ja tegevused toetavad väärtusliku ehituspärandi hoidmist ja säilimist minimaalselt. SPD täpsusastmes ehitispärandi otsest käsitlust välja tuua ei saa– mõju võib, kuid ei pruugi avalduda muu eesmärgi täitmisel kaasuva mõjuna (vt allpool). ➢ Otsese käsitluse puudumist saab avariilise või halvas seisundis ehituspärandi mõistes lugeda ka negatiivseks mõjuks – planeerimisdokumendi elluviimisel pärandi seisund ei parane. Pärandile võib, aga ei pruugi olla positiivne mõju ÕÜF’i piirkondlike algatuste meetmel (6.2.5), mille raames on võimalik väärtustada tööstuspärandit. Väärtuslikule ehituspärandile võib, aga ei pruugi olla positiivset mõju antud eesmärgil: 2.1.1 Toetus korterelamute renoveerimiseks, mis toetab korterelamute rekonstrueerimist ning korterelamute tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide rekonstrueerimise toetamist äärealadel. Samas ei ole eesmärk väärtusliku ehituspärandi keskne ning ehituspärandiga arvestamine võib olla juhuslik või ka puududa (nt toetus suunatakse nö tavalisse elamufondi, millel ehituspärandi mõistes märkimisväärne väärtus puudub). Mitmed poliitikaeesmärgid on suunatud majandus- ja elukeskkonna parandamisele, millel võib olla kaudne positiivne mõju ehituspärandile: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja elanikkonnaga, siis väärtustatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam ehituspärandit kui osa kvaliteetsest elukeskkonnast. Samas toimib nii majandus- kui elukeskkonna paranemine käesoleva rakenduskava elluviimisel eeldatavalt Eesti lõikes selektiivselt – ühelt poolt seetõttu, et rakenduskava kavandatud eesmärgid on sageli üldised ja regionaalsete erieesmärkide/tegevusteta; teiselt seetõttu et võimekamad taotlejad on ruumiliselt koondunud suurematesse keskustesse. Antud järeldustele on jõudnud ka eelmise rahastusperioodi vahe- ja järelhindamised, mis toovad välja, et suur osa toetustest lähevad suurematesse keskustesse: Tallinnasse (laiemalt Harjumaale) ja ka Tartusse, mis tugevdavad veelgi suuremate keskuste suhtelist 69 Strateegia ei täpsusta, kas mõeldud on ehitusmälestisi või ehituspärandit laiemalt. Eeldatavalt on viidatud ehitusmälestistel e. 70 Käesoleva KSH koostamise ajal on kättesaadav arengukava raamdokument Kultuuri arengukava 2021 -2030 koostamise ettepanek (https://www.kul.ee/et/kultuur2030 www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne toimimist võrreldes väiksemate kohtadega71. Ehituspärandi kontekstis tähendab see, et ka majanduslik võimekus pärandit väärtustada ja korrastada koondub suurematesse keskustesse. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi oleks ehituspärandi renoveerimisel eeldatavalt suurim mõju maakonnakeskustes ja väikelinnades (eelkõige kahanevates linnades), ruumiliselt eelkõige linnakeskustes. Väiksemate linnade keskustes ehituspärandi renoveerimise mõju ei piirne vaid renoveeritava hoonega. See parandab keskuse ja linna imagot, tõstab kesklinna atraktiivsust, tugevdades seega linnakeskust nii elu- kui ettevõtluskeskkonnana. ➢ KSH teeb ettepaneku otsese positiivse mõju tekitamiseks ehituspärandi kontekstis töötada välja või siduda teatud eesmärk või tegevus ehituspärandiga: • Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine; • Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks72 oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka ehitusmälestiste) rekonstrueerimine. ➢ Kaudse positiivse mõju suurendamiseks seada regionaalsed eesmärgid ja/või tegevused (vt ptk 4.2.1) Linnaehituslikud väärtuslikud alad. Ehitatud linnalises keskkonnas väärtustatakse teatud perioodi ehitus- ja planeerimistraditsioone hästi kandvaid piirkondi. Muinsuskaitseseadusega on kaitstud muinsuskaitsealad 11-s Eesti linnas, sh on Tallinna vanalinn ka UNESCO maailmapärandi objektiks. Kohalikud omavalitsused väärtustavad ehitatud keskkonna omanäolisi piirkondi miljööväärtuslike hoonestusaladena linnalistes asulates: linnades, alevites ja alevikes. Rakenduskavaga kavandatud eesmärkide mõju on linnalise keskkonna väärtustatud aladele kaudne: kui eesmärkidega saavutatakse Eesti ühiskonna parem toimimine, elujõulise majanduskeskkonna ja elanikkonnaga, siis hinnatakse ja korrastatakse eeldatavalt ka enam väärtuslikke linnapiirkondi osana elukeskkonnast. Otsene positiivne mõju on võimalik juhul, kui rakenduskava tegevuste elluviimisel paraneb ehitiste seisund linnalise ehituspärandi mõistes väärtustatud piirkondades. Positiivne mõju aladele võib olla 71 Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014 –2020 vahehindamine, Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus-ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine 72 Nt linna maamärgid, olulised ja sageli külastatavad hooned, vaatamisväärtuseks olevad hooned. 93 94 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne seega eesmärgil 2.1.1 - Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks. Samas on ka võimalik, et antud eesmärgi täitmisel ei arvestata eraldi väärtustatud linnaliste piirkondadega ning raha suunatakse pigem n-ö tavalisse elupiirkondadesse. ➢ KSH märgib, et väärtustatud linnapiirkondi toetaks eelpool toodud ettepanek: 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine. Positiivne mõju väärtustatud linnapiirkondadele võib kaudselt kaasneda eesmärgiga 5.1 – „Linnapiirkondade areng“, mille tegevuseks on „Suuremate linnapiirkondade arendamine (sh linnaruumi arendamine)“. Linna avaliku ruumi areng tõstab piirkonna ruumi fookusesse, mistõttu sageli kaasneb sellega ka piirkonna hoonete korrastamine73. Eesmärk 5.2, mis on suunatud regionaalarengule ja muude piirkondade konkurentsivõime tugevdamisele, tuues välja, et piirkondlikult pööratakse tähelepanu Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale. Väiksemate linnakeskuste rajamisel pööratakse erilist tähelepanu kultuuripärandi kaitse alla jäävatele keskustele. Eesmärk 5.2. toetab seega ka kultuuripärandi kaitset väiksemates keskustes. ➢ KSH teeb ettepaneku lisada eesmärgile 2.1.1 ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine ning eesmärgile 5.2.1 linnaruumi arendamise maakonnakeskustes ja väikelinnades. Kultuurmaastikud. Eestis toimub kultuurmaastike kaitse ja säilitamine erinevaid meetmeid kasutades. Rangeima kaitsega on kultuurmaastikud, mis kuuluvad rahvusparkide või maastikukaitsealade koosseisu (sh looduspargid, arboreetumid, pargid) – need alad on kaitstud looduskaitseseadusega. Kultuurmaastikud võivad olla kaitse alla võetud ka kohaliku omavalitsuse tasemel. Kultuurmaastike säilitamine ja hoidmine toimub väärtuslike maastike kaudu – väärtuslike maastike sisendi annavad regionaalselt maakonnaplaneeringud, maastike piiride ja kasutustingimuste täpsustamine toimub omavalitsuste üldplaneeringutes. Kultuurmaastik võib olla üldplaneeringutes väärtustatud ka miljööaladena (nt miljööväärtuslikud karjamaad, kadastikud jms). Kultuurmaastikud väljaspool väärtuslikke maastikke või miljööalasid on eelkõige traditsiooniline hajaasustus, kus võib samuti paikneda erinevaid kultuuriväärtuslikke objekte, pärandkooslusi jmt. Maastike kui ressursi olulisuse (sh elukeskkonnana) toob välja Säästev Eesti 21 ja väärtuslike maastike hoidmise vajaduse üleriigiline planeering Eesti 2030+. 73 Analoogne positiivne kaudne mõju oleks ka üksikutele ehitus pärandiobjektidele www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Rakenduskava kavandatavate eesmärkide mõju erinevatele kultuurmaastikele võib olla nii kaudselt positiivne kui ka kaudselt negatiivne. Kaudne positiivne mõju saavutatakse erinevate kavandatavate eesmärkide koosmõjus eeldatavalt seeläbi, et kasvab ühiskondlik jõukus, toimetulek ja teadlikkus, mistõttu ka elanikkond väärtustab kultuurmaastikke kui olulist osa elukeskkonnast. ➢ Kaudne negatiivne mõju on tegevuste elluviimisel võimalik sel juhul, kui ettevõtluse areng (nt ka taastuvenergeetika) toimub maastikuväärtuste arvelt või maastikuväärtusi ebapiisavalt kaaludes – st maastikke ennast ei nähta ressursina, vaid ettevõtlust piirava faktorina. Eeldatav positiivne mõju maastikele on ringmajanduse arendamisel ja ressursitõhusal majandusel (eesmärk 2.3), mis vähendab primaarse ressursi vajadust ning seeläbi survet maastikele, samuti vähendab see jäätme ladestamiseks eeldatavalt vajaminevaid maa-alasid74. Piirkondlikult on eeldatavalt positiivne mõju Ida-Viru maastikele ÕÜF-l, eelkõige tegevussuunal 2., mis toetab 6.2.1. kaugkütte lahtisidumist põlevkivist ja 6.2.2 põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamist. Muu kultuuripärand. Rakenduskava ei käsitle veealasid, seega mõju veealusele pärandile puudub. Samuti ei käsitleta üldjuhul vaimse pärandi teemasid75. Mõjuhindamise osaks on ka soovituste andmine järgmise taseme tegevusteks – konkreetsete toetusmeetmete rakendamiseks. Toetusmeetmete rakendamisel on pärandi säilimise seisukohast kohane arvestada Euroopa Komisjoni tellitud ja Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisega „Euroopa kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju kultuuripärandile“ (2020). Juhis keskendub eelkõige ehitatud pärandile ja kultuurmaastikele ning sisaldab 40 peamist soovitust ja valikukriteeriume, et hinnata kultuuripärandit potentsiaalselt mõjutatavate projektide kvaliteeti76. 74 Kuna enim jäätmeid tekib põlevkivienergeetikas ja -tööstuses, oleks ringmajanduse maastikuline mõju oluline Ida -Virumaal. 75 SPD käsitleb eesti keele õpet, kuid mitte otseselt vaimse pärandi mõistes (nt Eesti piirkondlikud murrakud, kõn epruuk). 76 Dokumendi eesti ja inglise keelsed versioonid on leitavad Kultuuriministeeriumi kodulehelt: https://www.kul.ee/kultuurivaartused -ja-digitaalne -kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine 95 96 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 5 ETTEPANEKUD RAKENDUSKAVA JA PARTNERLUSLEPPE TÄIENDAMISEKS, SOODSATE MÕJUDE VÕIMENDAMISEKS NING EBASOODSATE MÕJUDE LEEVENDAMISEKS. SEIRE. 5.1 Ettepanekud/leevendavad meetmed KSH poolt tehtud ettepanekud ja soovitused ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis 3 on need välja toodud eristatuna tekstist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, ning peatükis 4 tähistatud sümboliga (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava teemakäsitluse juures). Neid läbivalt esitatud ettepanekuid siinkohal ei korrata. Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et rakenduskavas kirjeldatud eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema tagatud läbivalt keskkonnahoid ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või temaatilised eeltingimused, et meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus „keskkonnahoiu ja kliima“ eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest (nt Euroopa Roheline kokkulepe; ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030; Eesti Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; jne). Rakenduskavaga seatud eesmärgid on pigem positiivse mõjuga ja nende elluviimine aitab kaasa keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskavaga ei kavandata poliitikaeemärke, mille rakendumisel oleks ette näha ebasoodsat mõju või mõju suurenemist looduskeskkonna aspektidele võttes arvesse käesolevas KSH-s toodud tähelepanekuid/ettpanekuid rakenduskava täiendamiseks või edaspidi meetme ja tegevuspasside koostamisel (sh toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel). 5.2 Seire EL direktiivi 2001/42/EÜ artikkel 10 määratleb tegevuste järelevalve vajaduse ning toob välja, et selleks et varakult kindlaks määrata ettenägematu kahjulik mõju ning võtta kohaseid heastavaid www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne meetmeid, peavad liikmesriigid korraldama järelevalve kavade või programmide rakendamisega kaasneva olulise keskkonnamõju üle. Eesti KeHJS § 40 lg 13 alusel peab KSH aruanne sisaldama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate indikaatorite kirjeldust. Kavandatavate seiremeetmete kinnitamise eesmärk on teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline negatiivne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ja leevendavaid meetmeid (KeHJS § 42 lg 4). Perioodi 2021-2027 partnerlusleppes ning ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning nende dokumentide täpsusastmes ei seata eri-eesmärke ega meetmeid, mille rakendumisel oleks ette näha olulise mõju avaldumine ja ebasoodsa mõju suurenemine looduskeskkonna aspektidele. Seega KSH ekspertrühm ei näe ette täiendavaid seire meetmeid ebasoodsa keskkonnamõju hindamiseks ja minimeerimiseks. Eestis on mitmete keskkonnavaldkondade seire reguleeritud õigusaktidega ja nende läbiviimine toimub läbi riikliku keskkonnaseire ja/või valdkonnapõhiste arengukavade. Vastava valdkonna ametkond peab hoolitsema keskkonna eest oma haldusalal, ohjeldades kavandatavatest tegevusest tulenevaid ohte ja suunates uute projektide/tegevuste terviklikku ja keskkonnahoidlikku elluviimist. Oluline on, et keskkonnaseire oleks tagatud riiklikult ja/või ametkondade üleselt ning seiresüsteemid- ja nende andmestik oleks kõikidel tasandil toetusmeetme tegevuste Otsustajatele kättesaadav. 97 98 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 6 ÜLEVAADE KSH KORRALDUSEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST 6.1 Ülevaade KSH protsessist KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava on esitatud tabelis 4. Seejuures tuleb märkida, et ajakava võib protsessi vältel täpsustuda ja muutuda, vastavalt reaalsetele arengutele SPD ja KSH töös. Tabel 6.1-1. SPD ja KSH aruande koostamise orienteeruv ajakava EL vahendite Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine planeerimise etapp Partnerlusleppe ja rakenduskava Oktoober - KSH programmi nõuetele eelnõude täiendamine, Detsember 2020 detsember 2020 vastavuse kontroll läbirääkimised Euroopa Komisjoniga Avalik konsultatsioon, partnerlusleppe ja rakenduskava esmase versiooni heakskiitmine VV-s, Jaanuar - märts KSH aruande koostamine Veebruar - mai 2021 Euroopa Komisjoniga 2021 täiemahuline mitteametlik kooskõlastusmenetlus ja läbirääkimised KSH aruande kontroll ja Mai – juuli 2021 seisukohtade küsimine KSH aruande täiendamine töörühma poolt ning üle September-oktoober 2021 vaatamine ministeeriumi poolt Euroopa Komisjoniga KSH aruande avalik mitteametlik Oktoober 2021 Aprill - detsember väljapanek ja avalik arutelu kooskõlastusmenetlus ja läbirääkimised 2021 KSH aruande kooskõlastamiseks esitamine ja KSH aruande nõuetele November-detsember 2021 vastavuse kontroll ja seiremeetmete kehtestamine KSH aruande nõuetele Detsember 2021 vastavaks tunnistamine www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne EL vahendite Aeg KSH etapid ja tegevused Aeg/teostamine planeerimise etapp Planeerimis- dokumentide ametlik esitamine Euroopa Komisjonile ja SPD ja KSH tulemusi Detsember 2021 Detsember 2021 läbirääkimised. tutvustav infopäev Rakenduskava heakskiit Euroopa Komisjoni poolt 6.2 KSH protsessi osapooled, kaasamine Strateegilise planeerimisdokumendi algataja ja koostamise korraldaja Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn E-post: [email protected] Tel: (+372) 611 3558 SPD koostamise kontaktisik: Kadri Tali E-post: [email protected] Tel (+372) 611 3083 SPD KSH kontaktisik: Miryam Vahtra E-post [email protected] Tel 611 3047 KSH koostajad: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8, 51004 Tartu E-post: [email protected] Kontaktisik: Riin Kutsar 99 100 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne E-post: [email protected] Tel: (+372) 5269962 Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (RAKE) Lossi 36, 51003, Tartu Kontaktisik: Veiko Sepp E-post: [email protected] Tel: (+372) 516 0975 KSH ekspertrühm koosneb tabelis 5 toodud järgmistest liikmetest. Tabel 6.2-1. KSH ekspertrühma liikmed ja nende vastutusvaldkonnad Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus Projektijuht ja töörühma juht, suhtlemine Hankijaga KSH juhtekspert: KSH töökoosolekud, Hendrikson & Ko Riin Kutsar suhtlemine vajadusel asjaomaste asutuste ja OÜ avalikkusega, avalike arutelude läbiviimine. Looduskeskkonnamõjude analüüs, Natura hindamine Hendrikson & Ko Jaak Järvekülg KSH ekspert OÜ KSH ekspert, sh taristuobjektide, energeetika, Hendrikson & Ko Pille Metspalu transport jmt valdkonnas. Sotsiaalsete mõjude OÜ analüüs Sotsiaalsete mõjude hindamise spetsialist, Hendrikson & Ko Ann Ideon sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude analüüs OÜ Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute laias valdkonnas, sh Veiko Sepp RAKE regionaalse majandusarengu ning TA&I teemade analüüsil Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute Kaidi Nõmmela RAKE laias valdkonnas, sh TA&I teemade analüüsil Analüütik ja metoodik sotsiaalteaduslike Merli Aksen rakendusuuringute laias valdkonnas, sh sotsiaal ja RAKE tööhõivepoliitika analüüsil www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Nimi Roll ja vastutusvaldkond Asutus Analüütik sotsiaalteaduslike rakendusuuringute Aivi Themas laias valdkonnas, sh sotsiaalne sidusus (sh RAKE lõimumine) ja võrdsed võimalused Käesoleva KSH aruande dokumendi allkirjastamisega KSH juhtekspert Riin Kutsar kinnitab, et vastab KeHJS § 34 lg 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Kaasamine Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle SPD vastu, on: ▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamise juhtrühm ▪ Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamises osalevate töörühmade liikmed ▪ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ▪ Keskkonnaamet ▪ Valitsusvälised (ettevõtlusega ja keskkonnakaitsega tegelevad) organisatsioonid (sh Eesti Keskkonnaühenduste Koda) ja kodanikeühendused ▪ Laiem avalikkus. Mõjutatud ja huvitatud osapoolte teavitamine KSH protsessi etappidest ja tulemustest toimub vastavalt KeHJS-e nõuetele. Vastavalt seadusele teavitatakse KSH dokumentatsiooni avalikustamisest laiemat avalikkust kuulutusega ajalehes, arengukava koostaja veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded; huvitatud või mõjutatud institutsioone elektrooniliselt. Avalikkuse kaasamisega KSH ja SPD protsessis tegeleb SPD koostamise korraldaja, kelleks on Rahandusministeerium. 101 102 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 6.3 KSH aruande sisu osas laekunud tagasiside KeHJS-i § 401 kohaselt peab Otsustaja enne keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamist KSH aruande sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KSH osas esitasid omapoolsed seisukohad ja ettepanekud KSH aruande kui ka rakenduskava täiendamiseks Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohad/ettepanekud ja nendega arvestamisega seotud vastused on koondatud Lisas 2 tabelisse 1. Kõik laekunud seisukohad kirjadena on leitavad eraldi failikataloogist lisa 2) 6.4 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel 1. Ajagraafikust tingitud probleemid ▪ Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamist raskendas rakenduskava koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud aja- ja tegevuskavast ning sellest tulenev hindamisele kuluv aeg protsessis. Rakenduskava valmimist takistasid valitsuse vahetumine ja COVID-19 tingitud probleemid. 2. Rakenduskava osas puudusid tervikdokumendid ▪ Asjaolu, et rakenduskava töödokumente koostati ja puudusid terviklikud SPD dokumendid hindamise aluseks, sh kavandatud eesmärke ja meetmeid alles kujundati, seadis strateegilise keskkonnamõju hindamisele omad raamid. Seega sai hindamisrühm tugineda infole, mis oli hindamise aluseks olevates dokumentides ja üldistustasemele selleks ajahetkeks. 3. Rakenduskava täpsusaste ▪ Samuti tuleb silmas pidada seda, et SPD-ga kavandatavad eesmärgid, meetmed ja toetatavad tegevused ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva SPD keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis suhteliselt suur määramatuse tase ning üldistusaste, võrreldes nt muude ruumiliste SPD-de ja objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ▪ Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid. Rakenduskavas toodud meetmetele ja toetatavatele tegevustele, millel on konkreetne asukoht ja suurus, saab vajadusel läbi viia objektipõhise keskkonnamõjude hindamise enne tegevuse elluviimist. 103 104 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne 7 KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõju strateegiline hindamine koostatakse strateegilisele planeerimisdokumendile, milleks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ESF+, ÜF, ÕÜF) rakenduskava eesmärk on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 fookuses on viis üldist poliitikaeesmärki. Need on: PO1 „Nutikam Euroopa“, PO2 „Rohelisem Euroopa“, PO3 „Ühendatum Euroopa“, PO4 „Sotsiaalsem Euroopa“, PO5 „Inimestele lähedasem Euroopa“ ja Õiglane Üleminek. Üldiste poliitikaeesmärkide alusel töötati rakenduskavas välja poliitikaeesmärgid ja nende all omakorda erieesmärgid ja kavandatavad tegevused/meetmed. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise raames viidi läbi vastavusanalüüs, mille käigus hinnati rakenduskava eelnõus väljatöötatud poliitikaeesmärkide, erieesmärkide, kavandatavate tegevuste ja meetmete vastavust ning kooskõla riiklike ja rahvusvaheliste keskkonnaeesmärkidega ning välismõjude analüüs, mille käigus hinnati rakenduskavas sätestatud erieesmärkide ja nende kavandatavate tegevuste elluviimiseks väljatöötatud meetmetega kaasneva eeldatava keskkonnamõju (nii soodsa kui ka ebasoodsa mõju) avaldumist. Vastavusanalüüsil ei tuvastatud, et rakenduskava oleks otseselt vastuolus mõne muu sarnase taseme strateegilise dokumendi eesmärgiga, kuid tõi välja ettepanekud/tähelepanekud, mille puhul tuleks KSH ekspertrühma hinnangul koostatava rakenduskava eelnõu täiendamisel ja elluviimisel tähelepanu pöörata – vt täpsemalt peatükk 3. Peatükis 4 läbiviidud välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel, erieesmärkidel ja nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Sarnaselt vastavusanalüüsile toodi välismõjude analüüsis välja ettepanekud võimalikud ebasoodsa mõju leevendamiseks ja positiivsete mõjude võimendamiseks. KSH poolt tehtud ettepanekud ja soovitused ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks on konteksti säilitamiseks esitatud aruande sisupeatükkides läbivalt, vastavate teemakäsitluste juures, seda nii peatükis 3 (vastavusanalüüs) kui ka 4 (välismõjude analüüs). Peatükis 3 on need välja toodud eristatuna tektsist jaotusega- KSH tähelepanekud/ettepanekud, www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne ning peatükis 4 tähistatud sümboliga (mis võimaldab need lihtsasti leida vastava teemakäsitluse juures). Rakenduskavade rahastamise protseduurid peavad välistama olulise ebasoodsa keskkonnamõjuga projektide/tegevuste rahastamise. Seega KSH juhib tähelepanu, et rakenduskavas kirjeldatud eesmärkide ja meetmete elluviimisel ning rakendamisel peab olema tagatud läbivalt keskkonnahoid ja seega soovitab KSH lisada horisontaalse eeltingimuse ja /või temaatilised eeltingimused, et meetmed/toetatavad tegevused (projektid jmt) ei tohi olla vastuolus „keskkonnahoiu ja kliima“ eesmärgiga lähtudes kehtivatest asjakohastest dokumentidest. Kokkuvõttes võib öelda, et rakenduskava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna eeldatavalt pigem soodsad. Rakenduskava sisaldab poliitikaeesmärke ja erieesmärke, mille järgimisel on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise ja vähendamise suunas. KSH hindamisel ilmnenud peamine raskus oli tingitud rakenduskava suurest üldistustasemest, millest lähtuvalt said ka hinnangud ning soovitused jääda samale tasemele. Rakenduskava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid. 105 106 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne LISAD Lisa 1. KSH programm koos lisadega (lisatud eraldi failikataloogina) www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Lisa 2. Laekunud seisukohad Tabel 1. Laekunud seisukohtade ja nendega arvestamise koondtabel (kirjad lisatakse eraldi failikataloogina) Seisukoht Seisukohaga arvestamine Keskkonnaamet, 03.08.2021nr 6-5/21/15262-2 KSH aruande lk 8 kohaselt: „Käesoleva KSH aruande hindamine teostati ajal, millal rakenduskava oli veel koostamisel ja sisustamisel ning poliitikaeesmärke koos eri-eesmärkide ja meetmetega alles kujundati. /…/ Mõjuhindamise aruannet uuendatud poliitikaeesmärkide lõikes vaadatakse täiendavalt üle ja hinnatakse Strateegilise planeerimisdokumendi muudatuste valguses pärast KSH seisukohtade koostamine on koostöös Euroopa küsimise etappi ning enne KSH aruande avaliku Komisjoniga jooksev protsess, mille väljapanekut.“ Keskkonnamõju hindamise ja paralleelset koostati keskkonnamõju keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)§ 40 strateegiline hindamine. Selguse huvides lg-te 1 ja 2 kohaselt KSH aruanne on strateegilise viidati seisukohtadele esitatud KSH planeerimisdokumendi juurde kuuluv dokument, aruande eelnõus, mis alusdokumentidele 1 mis sisaldab KeHJS § 40 lg-tes 2–4 nimetatud tuginedes on hinnangud antud. teavet. KSH-l peab selgitama, kirjeldama ja Arvestame, et hilisemas etapis, kui hindama strateegilise planeerimisdokumendi muudatustest lähtuvalt on elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja Keskkonnametil olulsii ettepanekuid ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja täiendusi, tuleb nendega KSH protsessis ülesandeid, arvestades strateegilise arvestada. planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Sellest tulenevalt peab KSH aruanne käsitlema ka rakenduskavas tehtavaid võimalikke muudatusi/täiendusi ning mitte piirduma rakenduskava varasemate versioonide hindamisega. Seetõttu tuleb Teil ka arvestada, et täiendavad ettepanekud KSH aruande kohta võivad 107 108 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine laekuda KSH aruande menetluse järgmistes etappides. KSH aruande lk 19 (ja 29), bioloogilise mitmekesisuse säilitamine: tähelepanu alt jääb välja asjaolu, et see, kui tasakaalukalt kasutatakse 2 loodusressursse, avaldab otsest mõju sellele, kui Ettepanekuga arvestatud kalliks kujuneb ökosüsteemiteenuse hind erieesmärkide saavutamisel. Teeme ettepaneku see asjaolu KSH aruandesse lisada. KSH aruande lk 26 (p 2.4.1) ja lk 28 (eesmärk 2.4): Juhime tähelepanu, et tootedisain on ringmajanduse tootmis-ja tarbimismudelite kasutuselevõtmise ning üldisemalt säästva KSH aruannet on ettepaneku alusel 3 tarbimise ja tootmise edendamise eelduseks ning täiendatud peatükis 4.1.2. sellele eelnev samm, mida meetmete ja tegevustega toetades erieesmärke saavutada. Palume KSH aruandesse lisada ka tootedisaini etapis teostatavad tegevused või soovitus nende osas. KSH aruande lk74 kohaselt: „Rakenduskava ei hõlma samuti tulenevalt oma üldistustasemest ruumilisi/tehnilisi/ajalisi lahendusi ega tegevusi, mille puhul oleks võimalik Natura hindamist täpsemalt läbi viia või mille rakendamisel võiks ilmneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitseeesmärkidele või Ettepanekust lähtuvalt on aruannet 4 terviklikkusele. Praeguse Rakenduskava seatud täpsustatud. eri-eesmärgid on liiga üldised (sh ka TEN-T kavandatud maanteed), et hinnata nende rakendamisega kaasnevaid mõjusid ning seega puudub vajadus Natura (eel)hindamise läbi viimiseks. ➢Natura (eel)hindamise vajalikkust tuleb kaaluda rakenduskava elluviimise järgmistes etappides kui on hoomatavad tegevuse ruumiline www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ulatus ja aeg ning vajadusel näha ette keskkonnamõju (strateegiline) hindamine koos vajalikus täpsusastmes Natura 2000 mõjude hindamisega.“ Teeme ettepaneku KSH aruandes anda rakenduskava täpsusastmes üldhinnang rakenduskava meetmete sobivuse kohta Natura 2000 võrgustikumvõtmes (nt kas rakenduskavas pakutud suunad toetavad Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide täitmist) ja märkida järeldusena, et tegevusi planeerides tuleb välistada ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele. KSH aruande ptk-s 4.1.4 on pinnaveekogumite seisundite hinnangu kirjeldamisel kasutatud 2017. a andmeid. Keskkonnaagentuuri (KAUR) kodulehelon olemas andmed 2019.aastast1, samuti KSH aruandes on veekogude seisundi info 5 ei ühti KSH aruande tekstis toodud info uuendatud ja teksti vastavalt pinnaveekogumite kohta KAUR-i kodulehel korrigeeritud. olevaga. Teeme ettepaneku KSH aruandes kasutada kõige uuemaid ehk 2019. Aandmeid (seisundi hinnanguid). Teeme ettepaneku tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p-st 13 KSH aruandes välja tuua rakenduskava Ettepaneku alusel on KSH aruannet elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju 6 täiendatud ning lisatud eraldi alapeatükk seireks kavandatud meetmete ja mõõdetavate 5.2. indikaatorite kirjeldus. Kui antud juhul ei ole seire vajalik, siis see KSH aruandes ära märkida. Maaeluministeerium, 06.08.2021 nr 4.1-5/1401-1 109 110 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Ühe üldisema tähelepanekuna märgiksime, et Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD) dokumendis ei leia kajastamist rakenduskava mõju täpsusastmest ja selles kavandatud mullale (pinnasele), mida seaduse kohaselt peab tegevustest lähtuvalt on võimalik KSH aruanne sisaldama (§ 40 lg 4 p 6), va üks kujundada keskkonnamõju strateegilise seisukoht 2.3.2-s turvasmuldade kohta. Tõsi, seda hindamise täpsusaste. KSH programmis ei ole kavandatud ka antud KSH programmis. on seega välja toodud, et mõju erinavatele Palume võimalusel seda siiski aruandes kajastada, keskkonnaeelementidele hinnatakse 1 kuna Maa üks kõige kriitilisemaid ressursse on just üldistatumalt ja mõju mullale on seega muld. Muldade hea seisund on võtmetähtsusega käsitletud peatükis 4.1 Mõju rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisel. looduskeskkonnale läbivalt, kus Samas peame väga oluliseks, et tõite lk 36 kujundatud meetmetega seosed. soovitustes välja maa (ja omalt poolt täiendatuna Rakenduskavaga ei kavandata meetmeid, mulla) kui olulise taastumatu ressursi säilitamise mis eeldatavalt avaldaksid ebasoodsat vajaduse küsimuse taristuobjektide rajamise juures. mõju muldade seisundile. Lk 28 ja 69-70 on toodud küsitav väide: „Juhul kui katelseadmetes jätkatakse väärtusliku suuremahulist metsapuidu põletamist, avaldab see ebasoodsat mõju, seades ohtu kliima ja elurikkuse eesmärkide tagamise.“. Palume kontrollida, kas ametlikud andmed kinnitavad, et katelseadmetes toimub just väärtusliku metsapuidu suuremahuline Märkuse alusel on KSH aruandes esitatud 2 põletamine ning vajadusel seda lauseosa seisukohti täpsustatud ja sõnastust korrigeerida. Hea oleks ka täpsustada, mida hindaja muudetud. väärtusliku puiduna käsitleb. Lisaks märgime, et meie hinnangul on oluline, et igasuguse biomassi kasutamisel tuleb jälgida, et selle juures hoitakse ka keskkonda. Teeme ettepaneku KSH tähelepaneku sõnastust muuta, kuna meie arvates ei ole asjakohane soovitada www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine keskkonda laiemalt soodustavate lahendustena biomassi, biogaasi jmt lahendusi (ei saa öelda, et metsapuidu põletamise asemel toetavad laiemalt keskkonda biomassi, biogaasi jm lahendused). Kõigi mainitute, nii metsapuidu, rohtse biomassi kui biogaasi kasutamisel (sh tooraine varumisel ja põletamisel järele jääva materjali kasutamisel) peab kasutama keskkonda (vesi, muld, õhk, elurikkus) hoidvaid tehnoloogiaid ja praktikaid. Lahendused võiks adresseerida terviklikku tarneahelat, näiteks: 1) taimekasvatuseks mittevajalik biomass (hein) võiks olla niidetud põllumajandustootmisega võrreldes hiljem, soodustades nii põllulindude pesitsemist ja tolmeldajaid; 2) biogaasi tootmisel üle jääv digtestaat kui väärtuslik väetusaine tuleks muuta tahkemaks, mis võimaldaks vähendada selle kasutamisel transpordikulusid ja tekkida võivat vee- ning mullareostust. Linnapiirkondade tasandi toetused on Tervitame struktuurifondide raames kavandatavaid leitavad poliitikaeesmärgi 5 Inimestele tegevusi elurikkuse suurendamiseks linnaruumis lähedasem Eesti all, kus läbi nagu looduslikud veealad, arhitektuur, liigirikkad linnastrateegia või tegevuskava on alad. Linnalise elurikkuse suurendamise vastavad tegevused toetavad, kui soovitusena võiks eraldi välja tuua ka taimede sidusrühamad seda prioritiseerivad 3 valiku olulisuse linnahaljastuses, eelistades nt vajalike tegevustena. Teie poolt esitatud tolmeldajatele sobivaid liike. Sama ettepanek sobib ettepanek väljub strateegilise tabeli 3.5-2 (Inimestele Lähedasem Eesti) planeerimidokumendi ja selle bioloogilise mitmekesisuse säilitamise eesmärgi mõjuhindamise detailsusastmes. juurde. Ekspertrühmana tunnustame ja toetame teie ettepanekut. 111 112 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine KSH juhib tähelepanu, et rakenduskava meetmete ja tegevuste seadmisel tuleb ette näha, et toetusmeetmete jagamise hetkel peab arvestama parimat selle aja teaduslikku teadmist ja mitte Täname ettepaneku eest, nõustume, et soodustama kliimaneutraalsusele üleminekut oluline on toetada ka mittetagavate tegevuste toetuste soodustamist. keskkonnasõbralikke tehnoloogiate, Leiame, et KSH aruandes oleks asjakohane välja praktikate jmt teaduslike ja rakenduslike 4 tuua, et toetama peab ka selle teadusliku ja teadmiste parendamist ja loomist Eestis. rakendusliku teadmise loomist Eestis ja välismaise KSH on ettepaneku alusel aruannet (sh mudelite) täiendamist ja andmete kogumist korrigeerunud ja sellele tähelepanu Eesti-spetsiifilisi olusid arvesse võttes. Samuti on juhtinud. oluline viia järjepidevalt läbi piisavas mahus keskkonnanäitajate seiret, mille pikaajaliste aegridade pealt on võimalik teha erinevaid (sh poliitilisi) otsuseid. Meie hinnangul ei ole korrektne teha punkti 4.1.3 juures vahet maakasutustüübi poolest tähtsamatel ja vähem tähtsatel elupaikadel, mistõttu palume lause sellises sõnastuses „Tähtsamateks elupaikadeks on metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood.“ Märkuse alusel on nimetatud lause 5 eemaldada või asendada sobilikumaga. Näiteks on eemaldatud. viimasel ajal tähelepanu pööratud põllumajandusmaa (selle liigendatus jm) kui olulise biotoobi ja paljudele liikidele (tolmeldajad, põllulinnud jt) vajaliku elupaiga seisundile. Erinevatel liikidel on erinevad elupaigalised vajadusel ja eelistused. Punkti 2.3.2 „elupaikade taastamine“ juures, kus Täname ettepaneku eest, soovitav on käsitletakse looduslike märgalade taastamist, kasutada vesiviljeluse põhimõtteid 6 teeme ettepaneku mainida ka märgalaviljeluse märgalade taastamisel juhul, kui võimaluste arendamist. tegevused on ÜFist rahastamiskõlblikud. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Dokumendis „Prioritized Action Framework for the Multiannual Financial Framework for period Täname ettepaneku eest, rahastatavad 2021 – 2027“ (eelisjärjestatud tegevuskava e tegevused on Vabariigi Valitsuse tasandil lühidalt PAF) on toodud erinevad tegevused, mida otsustatud 4.03 ja Euroopa Komisjoni kavandatakse rahastada Euroopa Regionaalarengu 7 esialgse heakskiidu saanud, mistõttu Fondi vahendite toel. Ühtekuuluvusfondide tänase seisuga ei ole enam täiendavaid rakenduskavas on toodud neist üks – elupaikade tegevusi piiratud eelarve tingimustes taastamine. Teeme ettepaneku lisada ÜF võimalik lisada. rakenduskavasse ka teisi PAFis toodud ning ERF vahendite toel kavandatud tegevusi. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruande lk 24 toodud lauset: „Oluline on tähelepanu pöörata, et korterelamute rekonstrueerimise puhul tagatakse kvaliteetsete ja keskkonnasõbralike/jätkusuutlikute materjalide kasutamine“, lauseosaga „ning ehitistes kasutatakse järjest enam (kohaliku toormena kättesaadavat) puitu“. Riigikogu otsuses KSH aruande sõnastust on korrigeeritud ja 8 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ punktis teksti täiendatud. 26 on toodud „Järjepidevalt edendatakse puidukasutust ning suurendatakse süsinikuvaru puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Arendatakse kodumaise puidu kasutust ja tootmist, näiteks suurendatakse puidu kasutust ehituses.“. Teeme ettepaneku täiendada aruande eelnõu tabelit 3.1-2 strateegilise keskkonnaeesmärgi „Vähendada KSH aruannet on täiendatud ja üldisel mõju kliimamuutustele (sh kliimamuutuste tasandil viidatud, et TA meetmed ning leevendamine, kliimamuutustega kohanemine) ja digilahendustele suunatud meetmed 9 puhas energia“ real järgmise tähelepanekuga: võiskid hõlmata ka seiresüsteemide Eesmärkide 1.1 all toetatakse avaliku sektori väljatöötamist ja vastavate andmebaaside teadus- arendus ja innovatsioonialase võimekuse haldamist. tõstmist, ent ei ole ette nähtud vajalike 113 114 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine seiremetoodikate ja –süsteemide arendamist. Samas juhime tähelapanu, et juba hetkel Arengudokumendis „Kliimamuutustega on rakenduskavaga teie poolt viidatud kohanemise arengukava aastani 2030“ punktis tegevused kaetud. Kavandatud on 3.3.2 on toodud, et „Riskide ennetamiseks ja investeeringutoetused keskkonna-, tagajärgede leevendamiseks tuleb käigus hoida ja eluslooduse-, ilmaseire ja tugisüsteemide arendada randade seiremetoodikaid ja -süsteeme, arendamisse, mis suurendavad otseselt identifitseerida olulised ohustatud objektid.“. Eesti riigi võimekust looduskatastroofide ennetamisel. Esimeses etapis 2022-2024 Arvestades hiljutisi üleujutusi Kesk-Euroopas on plaanis ellu viia investeeringud oleks vajalik analüüsida näiteks ka, kas Eesti radarivõrku. Teises etapis 2025-2029 vooluveekogude hüdroloogilise (kvantitatiivsete investeeritakse eluslooduse ja näitajate) seisundi seire ja selle seirevõrgustik ning keskkonnaseire arendamisse ning sellega seotud eelhoiatussüsteemid kliimamuutuste tugisüsteemide rekonstrueerimisse. kontekstis vastavad muutunud või muutuvatele Siinkohal ehk on oluline, et me rahastame vajadustele. Võimalike sademete hulga kasvu ja seiresüsteemide arendamist ka 2014-2020 äärmuslike sündmuste, näiteks üleujutuste perioodil ja seda just eelkõige esinemistõenäosuse ja selle ulatuse prognoosimise meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire täpsuse parandamiseks oleks vajalik tagada jätkusuutlikkuse tagamiseks (meetme kliimamuutuste kontekstile vastavate tegevus 8.2.1 „Meteoroloogiliste ja seiremetoodikate ja –süsteemide arendamine ka hüdroloogiliste näitajate seire arendamine vooluveekogudel. kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks (2014-2020.8.2.1)“. 2023 a eesmärgiks on 60% hüdrometeoroloogia seirevõrgust ära uuendada, mis tänaseks on juba saavutatud. Siseministeerium, 06.08.2021 nr 14-13.1/62-2 Lehekülje 31 veeru „SPD erieesmärgid, meetmed ja tegevused, mis aitavad või ei aita tagada 1 strateegilise keskkonnaeesmärgi täitmist“ esimesel Ettepanekuga arvestatud. real palume asendada kaks viimast lauset järgnevaga: www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine „Päästevõimekuse tagamine heal tasemel avab paremad võimalused astuda vastu kliimamuutustele ka tööhõive vallas, kuna investoritel ja tööandjatel on suurem kindlustunne töökohtade loomiseks. Samuti suurendab päästevõimekuse kasv võimalike vahetute kahjude vähenemise kaudu kogu Eesti elanikkonna turvalisust.“. Leheküljel 95 (lõigus, mis käsitleb keskkonnaohutuse tõstmist ja keskkonnakoormuse vähendamist) palume lisada täiendus järgnevas sõnastuses: „Kliimamuutustega kohanemise eesmärgid toetavad ohutumat keskkonda otsesemalt (nt 2 Ettepanekuga arvestatud. päästevarustuse uuendamisest tulenev vahetu kahju vähenemine keskkonnale, varale, elule ja tervisele; elanike teadlikkuse suurenemine riskidest ja kahjusid vältivast käitumisest; üleujutusohu vältimine; sademeveelahendused; turvalisemad sadamate akvatooriumid jms).“. Kultuuriministeerium, 11.08.2021 nr 9-1/1533-2 Teeme ettepaneku lisada keskkonnamõju Strateegilise dokumendi (edaspidi SPD) strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande ptk täpsusastmest ja selles kavandatud 4.2.1 Ruumi ja elukeskkonna kvaliteeti käsitleva tegevustest lähtuvalt on võimalik punkti sõnastusse vajaduse kvaliteetse ruumi kujundada keskkonnamõju strateegilise aluspõhimõtete elluviimise ja Davosi hindamise täpsusaste. KSH programmis 1 kvaliteedisüsteemi järgimise kohta. on varasemalt kokku lepitud, mis on KSH On tervitatav, et Eesti ruumilises arengus aruande hindamise fookuses. Nõustume pööratakse järjest enam tähelepanu kahanemisega teie poolt välja toodud tähelepankutega, kohandamisele ja territoriaalsele kuid peame tõdema, et hetkel on tasakaalustatusele. Üldsõnalisusest ja üldistest rakenduskava piisavalt üldine ega 115 116 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine loosungitest edasi liikumiseks tuleb ka riiklikes võimdalda selliselt hinnata olulist osa kavades, samuti KSHs sõnastada kvaliteetse ruumi põhimõttetest. Ühtlasi kvaliteedikriteeriumid, mida ruumilise arengu on KSH kohutus keskenduda toetamisel ja elukeskkonna arendamisel silmas keskkonnamõju hindamises peetakse. Eesti kultuuriministergi allkirjastas Keskkonnamõju hindamises ja Davosi deklaratsiooni 2018. a jaanuaris koos teiste keskkonnajuhtimissüsteemis toodud Euroopa kultuuriministritega, mistõttu on hea keskkonnaaspektidel ning veenduda, et tugineda deklaratsiooni-järgses protsessis kavandatava tegevusteja ei kaasne oluline koostatud Davosi kvaliteedikriteeriumitele, kus ebasoodne keskkonnamõju. tuleb üheaegselt silmas pidada kaheksat aspekti. Nendeks on kõrgetasemeline haldus (governance), ruumilahenduste otstarbekus (functionality), majanduslik mõõde (economy), keskkonnamõõde (environment), kontekst (sh pärandi küsimused), mitmekesisus (diversity), kohatunnetus (sense of place) ja esteetika (beauty). Teeb murelikuks, et KSH aruande punkt 4.2.1 Mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile kõneleb väga paljust muust (4.2.1.2 Mõju ettevõtete konkurentsivõime kasvule (mh läbi tegevuse TAI mahukuse kasvu; 4.2.1.3 Mõju tööturule ja tööhõivele (sh oskuste vajadusele) ning mõju haridusele, sh taseme- ja täiendõppele), aga otseselt mõju ruumi ja elukeskkonna kvaliteedile käsitletakse põgusalt või üldse mitte. Eesti peaks kvaliteetse elukeskkonna eesmärke ellu viies rakendama parimat praktikat, mis tänaseks välja töötatud, kuid praeguses KSH aruandes käsitletakse teemat ebapiisavalt. Näiteks jääb selgusetuks, millistest kvaliteetidest käib jutt, samal ajal kui meil oleks võimalik aluseks võtta k.a maikuus publitseeritud ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud Davosi kvaliteedisüsteem ehitatud keskkonna kohta, https://davosdeclaration2018.ch/quality-system. Ingliskeelne dokument on lisatud käesolevale www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kirjale. 2019. a tegutsenud ministeeriumitevahelises töörühmas lepiti kokku kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, mille leiab nii Kultuuriministeeriumi veebilehelt (https://kul.ee/kunstid- jaloomemajandus/arhitektuur) kui ka Rahandusministeeriumi planeerimise veebilehelt (https://planeerimine.ee/juhendid-ja- uuringud/ligipaasetavus). Nendeski on välja toodud põhiaspektid (ruumilahenduste aja- ja asjakohasus, otstarbekus, kohandatavus, säästlikkus ja tõhusus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ohutus ja tervislikkus, ligipääsetavus, sotsiaalne sidusus, mitmekesisus, eristatavus ja kohataju, pärandisõbralikkus, esteetika), millele kvaliteetne ruumiloome tugineb. Lisame kirjale ka kvaliteetse ruumi elluviimiskava, mida saab eesmärkide ja tegevuste osas KSH puhul orientiiriks võtta, kuivõrd nimetatud aluspõhimõtete rakendamiseks tuleb need lõimida erinevatesse ruumiloome otsustusprotsessidesse. Üldise selgitusena palume peatükk 4.2.1 sõnastusse lisada: „Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine 2 (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja Vt eelnev vastus projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta 117 118 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Leiame, et KSH aruanne täidab kultuuripärandi osas eesmärki muuta strateegiliste otsuste kvaliteeti paremaks. KSH järeldab, et kuna kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid puuduvad, on strateegiliste otsuste mõju pärandile pigem juhuslik või kaudne. Samas on KSH-s tehtud ettepanekuid tekitada positiivset mõju kultuuri-, täpsemalt ehituspärandile (ptk 4.2.4), mille olukord Eestis on hetkel halb. On oluline, et lisaks elujõulise majanduskeskkonna tagamisele ühiskonnas (mis avaldab pelgalt kaudset mõju pärandile), on tehtud ka konkreetsed ettepanekud otsese mõju tekitamiseks. Nõustume KSH ettepanekuga otsese positiivse mõju tekitamiseks 3 ehituspärandile ja teeme ettepaneku ptk 4.2.4 Ettepanekutega arvestatakse. sõnastuse täpsustamiseks järgmiselt: - lk 99 täiendada järgmiselt (kursiivkirjas): „Näiteks eesmärk 2.1.1 puhul lisada eesmärgile ehituspärandiks olevate korterelamute (kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) renoveerimine“; - lk 100 muuta ja täiendada järgmiselt: „Luua uus eesmärk/tegevus: Maakonnakeskuste ja väikelinnade märgiliseks hooneks oleva ehituspärandi (või kitsamalt ka kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja miljööväärtuslike alade hoonestuse) rekonstrueerimine. www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine Põhjendus: kultuurimälestised, muinsuskaitsealad ja miljööväärtuslike alade hoonestus on vastavalt riikliku ja kohaliku tasandi kaitse all olev ehituspärand. See on see osa ehituspärandist, millele on õigusaktidega seatud säilitamise tingimused ning mille säilimine on seega oluline kas riiklikul või kohalikul tasandil. Kuna väikelinnades on ehitismälestisi pigem vähe, on põhjendatud laiendada ettepanekut miljööväärtuslikele hoonetele või veelgi laiemalt märgilistele hoonetele (kõigis omavalitsustes ei ole miljööväärtuslikke alasid planeeringuga kehtestatud, mis ei tähenda nagu puuduks neis linnades väärtuslik ehituspärand). Täiendavalt teeme ettepaneku tuua KSH-s sisse viide Euroopa Komisjoni tellitud ja Rahvusvahelise Mälestiste ja Pärandipaikade Nõukogu (ICOMOS) koostatud juhisele „Euroopa kvaliteedipõhimõtted EL-i rahastatud sekkumistele, millel on potentsiaalne mõju kultuuripärandile“ (2020). Tegu on soovitusliku juhendiga liikmesriikidele. See sisaldabsoovitusi ja 4 valikukriteeriume, et hinnata kultuuripärandit Ettepanekutega arvestatakse. potentsiaalselt mõjutavate projektide kvaliteeti. Muu hulgas ütleb juhend, et liikmesriigid peavad kaasama programmide ettevalmistamisse riiklikud kultuuripärandiga tegelevad (haldus)asutused alates kavandamise ja läbirääkimiste etapi algusest kuni järgnevate etappide lõpuni, sh mõju hindamisel. Kuigi strateegilistes otsustes kultuuripärandile keskenduvad otsesed eesmärgid puuduvad, võib siiski avalduda mõju 119 120 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kultuuripärandile – näiteks investeeringukomponendiga meetmetes. Oleme varasemalt seoses ehituspärandiga juhtinud meetmete rakendajate tähelepanu nii võimalikele negatiivsetele mõjudele (nt lammutamise toetamine) kui ka lihtsatele võimalustele positiivse mõju suurendamiseks (nt lisapunktide andmine hindamisel, kohustusliku omafinantseeringu vähendamine). Lisame juhendi kokkuvõtte eesti keeles. Täispika versiooni inglise keeles leiab Kultuuriministeeriumi koduleheküljelt https://www.kul.ee/kultuurivaartused-ja- digitaalne- kultuuriparand/muinsuskaitse/rahastamine. Keskkonnaministeerium, 10.08.2021 nr 7-12/20/220-6 Teeme ettepaneku muuta sõnastust lk 25 olevas tabelis: Tabel 3.2-1. Poliitikaeesmärgi Rohelisem Eesti kavandatavad erieesmärgid, nende meetmed ja peamised rahastatavad tegevussuunad - meetme 2.2.4 Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus tegevus "Elamute liitumine Poliitikaeesmärkide kirjeldused on kaugküttevõrkudega" tuleb sõnastada ümber kaasajastatud 13.08.2021 rakendukava 1 "Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel tööversioonile tuginedes, mh on kütusel põhineva kütteseadme uuendamine" muudetud esile tõstetud meetme vastavalt seisukoha päringu manuses saadetud sõnastust. 16.06.2021 seisu kajastava rakenduskava tööversioonile (OP EE ENG 6072021.pdf). Seoses selle muudatusega tuleb lisada ka KSH aruandesse meetme otsene positiivne mõju inimese tervisele ja elukvaliteedile. Pöörame tähelepanu, et lk 67 viidatud KHG KSH aruandes on KHG andmeid 2 inventuuri andmeid uuendatakse igal aastal. Nt uuendatud. hetkel kinnitatud viimased andmed on 2019. aasta www.hendrikson.ee Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine kasvuhoonegaaside inventuuri kohta, mis on leitavad siit: https://old.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/rahvusvaheline-aruandlus/kui- palju-eestis-kasvuhoonegaase-tekib Palume täpsustada, mida mõeldakse elupaigana lk 72 KSH punktis 4.1.3 Mõju elurikkusele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikule, kus on märgitud: "Eesti on oma territooriumi suuruse kohta maastikuliselt väga Nimetatud lause on eemaldatud ja 3 mitmekesine. Tähtsamateks elupaikadeks on vastavalt aruannet korrigeeritud. metsad, mis moodustavad ligi poole Eesti territooriumist, rohumaad ja sood." Eestis on metsamaad pool territooriumist, mille alla käivad nt nii Natura elupaigad kui ka majandusmetsad ja lageraielangid. Täpsustame sama punkti lk 73: "Eestis on esindatud EL tasemel 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 loodusdirektiivi lisadesse kantud liiki. Pooled elupaikadest ja kolmandik liikidest on 4 ebasoodsas seisundis, mistõttu nende säilimine Sõnastust on korrigeeritud. Eestis ei ole tagatud." Eestis on liike loodusdirektiivi lisadesse kantud 99. Lisaks võib sõnastust täiendada "... mistõttu nende säilimine Eestis ei ole veel tagatud." Täiendame punkti lk 74 4.1.4 Mõju veekeskkonnale ÕÜF-iga on kavandatud meede - (põhja- ja pinnavesi; veekogumite seisundid; Põlevkivi kaevandamisest ja töötlemisest veeressursid, mida mõjutatakse) võttes arvesse ka tulenevate keskkonna- ja tervisemõjude 5 Õiglase Ülemineku Fondist kavandatud leevendamine, mille üks osa koosneb investeeringuid põlevkivi kaevandamise ja tegevusete toetamisest, mis aitab tegeleda töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks ja mahajäetud tööstusalade (sh vähendamiseks, sh jääkreostusobjektide veeökosüsteemid) saastest puhastamisega 121 122 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerluslepe KSH aruanne Seisukoht Seisukohaga arvestamine ohutustamist ning Kurtna järve veerežiimi ja/või nende looduslikkuse taastamisega. taastamist. Lisaks loob tegevussuund 6.2.2 Vastava info alusel on KSH aruannet Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud täiendatud. keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine meetmest Ida- Virumaa ühisveevärgi varustuskindluse uuring eeldused veeressursside jätkusuutlikumaks kasutamiseks tulevikus, sest uuringuga antakse hinnangud alternatiivsete veeressursside kasutuselevõtuks ja selleks vajalikeks investeeringute mahtudeks. Haridus- ja Teadusministeerium, e-kiri 9.08.2021 Hindamisdokumendis välja toodud soovitused HTMi sekkumistele on üldjuhul asjakohased ja arvestatavad, seda aga mitte alati rakenduskava tasandil. Kuna soovitused lähtuvad vanast rakenduskava versioonist, on mõned neist vananenud ja pole enam asjakohased. Nt kriitika koolivõrgu investeeringute aadressil: "Põhikoolivõrgu korrastamise erieesmärgi 1 olulisemad investeeringud lähtuvad rakenduskava Ettepanekuga arvestatud. 31.07.2020 versioonist lähtuvalt ressursitõhususe ja õppekvaliteedi kriteeriumitest ning selle elluviimisel põhihariduse regionaalne kättesaadavus eeldatavalt halveneb, esmajoones hajaasustusega piirkondade elanike jaoks." Nimelt viimases rakenduskava versioonis on koolivõrgu sekkumise regionaalset mõõdet oluliselt tugevdatud. www.hendrikson.ee  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fond Ühtekuuluvusfond Euroopa Sotsiaalfond+ Õiglase Ülemineku fond NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel peetavatele läbirääkimistele. 1 Tööversioon seisuga 1.10.2021 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED....... 5 1.1. TÖÖHÕIVESSE JA MAJANDUSKASVU INVESTEERIMISE EESMÄRGI JAOKS: .......................................................................... 14 2. PRIORITEEDID ...................................................................................................................................................32 2.1 MUUD PRIORITEEDID KUI TEHNILINE ABI........................................................................................................................... 32 2.1.1. Nutikam Eesti ............................................................................................................................................ 32 Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine ................................................................................................................................................33 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks ........................................................................................................................................................................39 2.1.1.3. Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu ...........................................................................................................41 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine ..............45 2.1.2. Digitaalse ühenduvuse arendamine .......................................................................................................... 48 2.1.1.5 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine ..............................................................................................49 2.1.3. Rohelisem Eesti ......................................................................................................................................... 51 2.1.2.1 Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine .....................51 2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega ...............................................................................................................................56 2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.......................................................................................58 2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine ..............................................62 2.1.4. Säästev linnaline liikumine ........................................................................................................................ 66 2.1.2.5 Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele ......................................................................................................................................................66 2.1.5. Ühendatum Eesti....................................................................................................................................... 69 2.1.3.1 Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine ...........................................................................................................70 2.1.3.2 Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine ...........................................................................................................................................................73 2.1.6. Sotsiaalsem Eesti....................................................................................................................................... 76 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu ...................................................76 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske ...................................79 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, 2 Tööversioon seisuga 1.10.2021 sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu .....................................................................................................................................................................82 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks ...........................................................86 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust ...........................89 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet ...........92 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet ...........................................97 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega ............................................................................................................................................100 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu .......................................................................................................................103 2.1.7. Materiaalse puuduse vähendamine ........................................................................................................ 105 2.1.7.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 106 2.1.8. Inimestele lähedasem Eesti ..................................................................................................................... 107 2.1.8.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades ..................................................................107 2.1.8.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades ..................................................112 2.1.9. Õiglane üleminek .................................................................................................................................... 116 2.1.9.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega ........................................................................................................116 3. RAHASTAMISKAVA .........................................................................................................................................121 3.1. ÜMBERPAIGUTUSED JA PANUSED ......................................................................................................................... 121 3.2. JTF: ERALDISED PROGRAMMIS JA ÜMBERPAIGUTAMISED .......................................................................................... 122 3.3. RAHALISED ASSIGNEERINGUD AASTATE KAUPA ........................................................................................................ 123 3.4. KÕIK RAHALISED ASSIGNEERINGUD FONDIDE JA RIIKLIKE KAASRAHASTAMISTE KAUPA....................................................... 125 4. EELTINGIMUSED .............................................................................................................................................128 3 Tööversioon seisuga 1.10.2021 4.1. TEMAATILISED EELTINGIMUSED ERF, ESF+ JA ÜF KASUTAMISELE............................................................................... 128 4.2. HORISONTAALSED EELTINGIMUSED ....................................................................................................................... 149 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED .............................................................................................................155 6. PARTNERLUS ..................................................................................................................................................155 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS .......................................................................................................................157 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE ...................................................................................................................................159 LIIDE 1. LIIDU PANUS, MIS PÕHINEB KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISEL ..........................................................160 LIIDE 2. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA ............................................165 LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA) ..................................165 4  Tööversioon seisuga 1.10.2021 1. PROGRAMMI STRATEEGIA: PEAMISED ARENGUGA SEOTUD KATSUMUSED JA POLIITILISED LAHENDUSED Horisontaalsed aspektid Eesti makromajanduslik keskkond Valitsemissektori kulud Eestis (2018. aastal 39,3% SKPst) on alla ELi keskmise (45,7% SKPst 2018. aastal). Samuti on Eesti avalike teenuste kulud (33,8% SKPst 2018. aastal) või valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud investeeringud, alla ELi keskmise (43,0% SKPst 2018. aastal) – Eestis on avaliku teenuse kogukulud ELis neljandal kohal. Eesti riigieelarve on kestlik ja makromajanduslikult tasakaalus, kuid SKP kasvuprognoos järgmiseks kaheks aastaks on madal ning 2030. aastaks langeb majanduskasvu potentsiaal tööealise elanikkonna vähenemise tõttu alla kahe protsendi. Vastavalt Eesti Riigirahanduse väljavaatele 20701 on lähikümnenditel Eesti makromajandust mõjutavad kõige olulisemad tegurid demograafilised muutused – vähenev ja vananev rahvastik. Kuigi rahvastiku vähenemine pärsib majandusarengut, tasakaalustab seda kättesaadava kapitali ja tööviljakuse suurenemine. Eeldatakse, et tööviljakuse kasv ületab 2035. aastani palgakasvu, kuid pärast 2035. aastat peaksid need võrdsustuma. Tööhõive määr peaks 2070. aastani langema ja väheneb 2035. aastaks 4% võrra. Prognooside kohaselt väheneb töötajate arv 2070. aastaks 25% võrra, mis tähendab, et tööturul on 135 000 inimest vähem. Teisest küljest vähendab tööealise elanikkonna vähenemine töötuse määra 2035. aastaks 5,1%ni. Eeldades, et poliitika ja suundumused jäävad praegusele tasemele, prognoositakse, et Eesti majanduskasv on järgmise 15 aasta jooksul ligikaudu 2,1%. 2019. aasta andmete põhjal prognoositakse majanduskasvu langustendentsi, mis jõuab 2050. aastaks 1%ni, misjärel toimub rahvastikudünaamikast tulenev ajutine kasvu kiirenemine, kuid perioodi lõpuks toimub taas kasvu aeglustumine 1,2%-ni. Eesti esmase arenguvajaduse analüüs koostati riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kavandamise käigus, võttes arvesse ülemaailmseid suundumusi, riigi rahanduse väljavaateid ja praegust olukorda Eestis. Nutikas valitsemine Teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks väga vähe. Teadlastel puuduvad vahendid ja motivatsioon poliitika kujundamisse panustamiseks. OECD hinnangu kohaselt on poliitika mõju hindamise süsteemi rakendamine Eestis problemaatiline. Valitsusasutuste vaheline teabevahetus on puudulik ja ebatõhus. Näiteks 418 ettepanekust sisemise bürokraatia vähendamiseks on rakendatud vaid 192. OECD andmetel on valitsusasutuste töö keskpärane, mitte ootustele vastav. Ava- ja suurandmeid ei ole märkimisväärselt kasutatud lisaväärtuse loomiseks. Lisaks on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus ministeeriumide ja piirkondade lõikes erinev. E-teenuste arendamisel peab Eesti keskenduma olemasolevate teenuste parandamisele ning kohalike omavalitsuste pakutavatele e-teenustele teenuste kvaliteet on erinev, mõned teenused ei ole veebis kättesaadavad ja teisi on raske leida. IMD World Talent Ranking, mis mõõdab riikide võimet hoida talente ja neid ligi meelitada, on asetanud Eesti 63 arenenud riigi seas 28. kohale, mis tähendab, et on vaja täiendavaid investeeringuid programmidesse, mis toovad Eestisse talente ja välisinvesteeringuid (nt reklaamides Eesti pakutavaid võimalusi). Eesti on tööjõukulude ning energia- ja toorainehindade tõusu tõttu muutunud välisinvestorite jaoks vähem atraktiivseks. Õigussüsteem ja maksukeskkond ei ole piisavalt paindlikud, et võimaldada muudatusi, mida nõuavad uued ärimudelid ja innovatsioon eri valdkondades. Strateegilisi eesmärke takistavad erihuvid ja riigieelarve paindlikkuse puudumine (nt ligikaudu 80% eelarvest on eraldatud õigusaktide alusel). Eri tasandite vahel killustunud strateegiline planeerimine ei toeta ulatuslikku ja kriitilist otsuste tegemist riigi tasandil. See teeb keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rollijaotuse eri 1 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/riigirahanduse_pikk_vaade_aastani_2070_1.pdf 5 Tööversioon seisuga 1.10.2021 vastutusvaldkondades ebaselgeks. Strateegilisel juhtimisel tuleb seada prioriteedid avaliku sektori vahendite võimalikult tõhusaks haldamiseks, mida toetab pikaajalise strateegia väljatöötamine riigi tasandil. Teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamiseks on vaja kasvatada ametnike pädevust teadusuuringute tellimiseks, tulemuste tõlgendamiseks ja rakendamiseks. Otsused tuleb muuta läbipaistvamaks ja arusaadavamaks. Ministeeriumide teadus- ja arendustegevused on killustunud ja riigi teadus- ja arendustegevuse strateegiline juhtimine on lünklik. Oluline on parandada teabe kättesaadavaust ja liikumist ning tõsta eri osapoolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloome võimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Piirkondliku arengu suunamiseks ja läbiviimiseks tuleks parandada koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste ning kogukondade vahel. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Õigus- ja maksukeskkonna arendamisega tegelevad avaliku sektori asutused peaksid muutma oma struktuuri ja töökorraldust, et olla paremini ette valmistatud uute ettevõtlus- ja töövormide jaoks ning neid kiiremini kohandada. Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuühiskonna tugevdamiseks on vaja investeerida toetussüsteemidesse, et kaasata kodanikuaktivistid kohalikesse omavalitsustesse ühiste eesmärkide saavutamiseks. See sõltub noorte teadlikkuse suurendamisest ja osalusdemokraatia edendamisest noorte seas. Eesti rahvusvahelise positsiooni säilitamiseks ja parandamiseks on vaja investeeringuid mainekujundusse (rõhutades Eesti tugevaid külgi) ning olemasolevate lahenduste kasutamist majanduse ja muude valdkondade edendamiseks (nt e-residentsuse programm). Nutikam Eesti Nutika majanduskasvu ja ettevõtluse eeltingimuste loomine 2019. aastal oli Eesti tööviljakus 78,8% ELi keskmisest ja 2020. aasta eesmärk (80%) on endiselt täitmata. 2017. aasta andmetel moodustab tootmissektor 19% töökohtadest ja 15,7% SKPst, samas on selle sektori tootlikkus vaid 50% ELi keskmisest. See tähendab madalat positsiooni rahvusvahelises väärtusahelas ja selle sektori vähest teadmusmahukust. Sarnast lõhet ELi keskmisega täheldatakse ka IT- ja kommunikatsioonisektoris. Idufirmade arv ja investeeringute kaasamise võime on suurenenud, kuid ülikoolide ja ettevõtjate koostöö on endiselt puudulik. Väike osa ettevõtetest investeerib teadus- ja arendustegevusse (286 ettevõtet 2019. aastal) ja investeeritud summad ei ole suured – kokku 246,8 miljonit eurot 2019. aastal. Peamised põhjused, miks ettevõtted arendustegevusse ei investeeri, on riskikartlikkus, pikad tasuvusperioodid ja üldine huvipuudus. Eesti erasektori suhtelised teadus- ja arendustegevuse kulud (2019. aastal 0,88% SKPst) jäävad ELi keskmisest maha ning ettevõtete ja teadusasutuste vaheline koostöö on vähene. Erasektoris on teadus- ja arendustöötajate arv ELi keskmisega võrreldes väike (2018. aastal ELis 1000 töötaja kohta keskmiselt 6,3, Eestis 3,4). Teadussüsteem on tugevalt orienteeritud akadeemilistele tulemustele nagu teadusartiklite publitseerimine ja nende tsiteeritavus, samal ajal on uute patentide ja litsentside arv väike. Teadus- ja arendustegevuse teenuste turg on väike ja killustunud. Kohalike ressursside, näiteks puidu, toidu, mineraalide ja teisese toorme väärindamine on piiratud, neid eksporditakse sageli väikese lisandväärtusega ja väärtusahela madalal tasemel. Samal ajal kui Eesti on digitaalsete avalike teenuste valdkonnas Euroopas juhtpositsioonil, on puudulik digitehnoloogia integreerimine erasektorisse (20. koht ELis). Tootlikkust saab parandada hästikavandatud investeerimistoetustega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et vähendada riske ja parandada positsiooni üleilmses väärtusahelas. Digitehnoloogia ja automatiseerimise toetamine võib aidata toime tulla suureneva tööjõupuudusega. Selleks, et soodustada erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtu ning edendada koostööd, tuleks kasvatada ettevõtete võimekust arendada teadus- ja arendustegevusele tuginevaid ärimudeleid ning toetada suure ekspordipotentsiaaliga ettevõteteinvesteeringuid valdkondades, mis ulatuvad prototüübi loomisest tootearenduseni. Erasektori ja teadusasutuste vahelise koostöö vähesuse tõttu on oluline suurendada ja mitmekesistada kontakte teadustöötajate ja ettevõtjate vahel. Lisaks tuleb parandades ettevõtete juurdepääsu teadusinfole, uurimisandmetele ja -tulemustele ning arendustööks vajalikele teadustaristu teenustele. Välismaal konkureerimiseks on vaja tugevat välisvõrgustikku, et aidata Eesti ettevõtetel uutel turgudel areneda. Lisaks tuleks pakkuda mitmesuguseid koolitusvõimalusi ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks. Usaldusväärse ja kestliku (kliimaneutraalse) tarbija kuvandi loomiseks tuleks kujundada teadlikkust ja hoiakuid koolitus- ja teavitustegevuse kaudu. Kuna ettevõtlus ja ettevõtte asutamine võivad olla väljaspool 6 Tööversioon seisuga 1.10.2021 suuremaid linnu rasked (kapitali- ja tööjõupuudus), tuleks nõustada uusi ja väljakujunenud piirkondlikke ettevõtteid ning viia ellu tegevusi, et suurendada ettevõtlusalast teadlikkust (nt idufirmade toetamise kaudu). Innovatiivsed idufirmad peavad kiiresti kasvama ja oma ideid katsetama, seega vajavad nad eelseemne- ja seemnefaasi investeeringuid. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 3, eelkõige ettepanekuga edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni, arvestades piirkondlikke erinevusi. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni suurendavad tootlikkust ja võimaldavad kohalikel tootjatel väärtusahelas tõusta Samal ajal nõuab erasektori innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse edendamine asjakohast ning paindlikku nõudlusest lähtuvat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumist. See hõlmab piisava hulga pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist valdkondades, mis vastavad erasektori praegustele ja tulevastele vajadustele. Vaatamata Eesti teadustöö kõrgele kvaliteedile on teadussüsteemi ning majanduse ja ühiskonna vajaduste vahel ebakõla. Teadusasutuste teadus- ja arendustöö arvestab liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Teadusasutuste- ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alane võimekus vajab parandamist, arendada tuleb teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikke oskusi ja teenuseid ning kasvatada teadus- ja kõrgharidusasutuste võimekust leida koostöös erasektoriga toimivaid lahendusi Eesti ees seisvatele arenguvajadustele ning tõsta Eesti ettevõtete teadmusmahukust ja lisandväärtust. Analüüside ja hindamiste kohaselt esineb puudusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimises, koordineerimises ja innovatsiooni ökosüsteemides, eriti arvestades missioonidepõhise innovatsioonipoliitika rakendamist ja avaliku sektori aktiivsema juhirolli võtmist struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses. Vaja on kasvatada ministeeriumide, rakendusasutuste, teadusasutuste, ettevõtete ja teiste osapoolte koosloome võimekust, sealhulgas ettevõtliku avastusprotsessi kaudu. Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse ning kujundada selleks soodne keskkond, peab kasvama. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata Eesti innovatsioonisüsteemis osalejate võrgustike ja koostööplatvormide loomisele ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete tugevdamisele. Kõiki eelnevalt nimetatud probleeme adresseerib uus riiklik teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. Nutika spetsialiseerumise riiklik juhtimine kujundatakse ümber ja integreeritakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava üldisesse juhtimissüsteemi. Olulised õppetunnid varasematest kogemustest näitavad, et vaatamata Eesti teadustöö ja teadustaristu kõrgele tasemele ja soodsale ettevõtluskeskkonnale valitseb teadussüsteemi ja ühiskonna ning majanduse arenguvajaduste vahel ebakõla. Et ebakõla vähendada, ei piisa ainult sektorisisestest arengutest akadeemilises ja ettevõtlusvaldkonnas, vaid on vaja süsteemseimaid muutusi, sealhulgas sektoritevahelist koostööd ja nn innovatsiooni „surmaoru“ ületamist nii nõudluse kui pakkumise poolt. Senine kogemus on ühtlasi näidanud, et avalik sektor peab kandma olulisemat juhtrolli uute arengute esilekutsumisel ja turu loomisel innovatiivsete toodete ja teenuste jaoks. See omakorda tähendab vajadust senisest tugevamalt keskenduda sihistamisele ja valikute tegemisele ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika temaatiliste prioriteetide rakendamist selleks, et paremini adresseerida Eesti arenguvajadusi ja viia ellu Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia sihte. Rohelisem ja ühendatum Eesti Mitmekesise looduskeskkonna säilitamine Eestis on ELi tasandil määratletud 60 ohustatud elupaigatüüpi ja 100 looduse direktiivi lisades loetletud liiki. Pool elupaikadest ja kolmandik liikidest on ohustatud ning nende ellujäämine Eestis ei ole tagatud. Eesti majandus tekitab kolm korda rohkem kasvuhoonegaase kui ELis keskmiselt ühe euro kohta SKPst (2019. aasta andmed). 2018. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 19,97 kt CO 2 ekvivalenti, kasvuhoonegaaside heide on vähenenud 0,9 kt CO2 ekvivalendi võrra. Samal ajal kui suured energiatootjad vähendavad oma heitkoguseid, on tööstuse ja põllumajanduse heitkogused üldiselt suurenemas. Inimeste keskkonnateadlikkus on tõusuteel, nagu ka keskkonnateadlik käitumine, kuid need keskkonnahoidlikumad väärtused ja hoiakud ei ole tarbijakäitumist mõjutanud. Võrreldes 2000. aastaga on jäätmeteke Eestis suurenenud peaaegu kaks korda. Kuigi üldiselt on jäätmete 7 Tööversioon seisuga 1.10.2021 taaskasutamise määr tõusuteel, on see endiselt ebapiisav (13% 2000. aastal võrreldes 38%ga 2018. aastal), sest 2018. aastal võeti ringlusse vaid 28% kodumajapidamisjäätmetest, 50% ülejäänud kodumajapidamisjäätmetest põletati energia saamiseks ja 10% ladestati prügilatesse. Madal ringlussevõtu määr suurendab Eestis keskkonnakoormust. Punktreostus ja hajareostus mõjutavad veeökosüsteeme. Saastatust võib süvendada üha intensiivsem põllumajandus, mis mõjutab pinnase ja vee elurikkust. Eestis on 45% pinnaveekogumitest (2019. aasta andmed) ja 26% põhjaveekogumitest (2020. aasta andmed) vähem kui heas seisukorras, rannikuvetest ei ole ükski heas või suurepärases seisundis – enamik neist on halvas seisundis. Nende seisundit mõjutavad tegurid on peamiselt invasiivsed liigid, ülepüük, eutrofeerumine, saasteained ja mereprügi. Läänemeri on tiheda liiklusega piirkond, mistõttu on mere- ja kaldapuhastusvõime säilitamine eluliselt tähtis. Linnastumine, transport ja tootmine mõjutavad õhukvaliteeti ja kasvuhoonegaaside heidet Eesti eri piirkondades. Paljudes linnapiirkondades ületab kütteperioodil peenosakeste ja benso(a)püreeni tase sageli piirväärtusi. Õhusaaste mõjutab tervist ja põhjustab hingamisteede haigusi, põhjustades Eestis l krooniliste haiguste ja haiguspäevade arvu suurenemisest tingitud väliskuludesuurenemist ja ligikaudu 600 varajast surma aastas. Keskkonnateadliku käitumise ja väärtuste edendamiseks tuleks inimesi teavitada ja harida ning parandada keskkonnaandmete kättesaadavust. Loodusvarade kasutamisel tuleks eelistada keskkonnasõbralikke alternatiive, võttes arvesse kõiki võimalikke keskkonnamõjusid ja viies läbi keskkonnamõju hindamisi (avaliku sektori otsused). Toetada tuleks uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate väljatöötamist ja rakendamist. Ringmajanduse edendamiseks ja prügilasse ladestamise vähendamiseks on vaja integreeritud planeerimist ja arendamist kõigil ringmajandusega seotud tasanditel – riigil, omavalitsustel, tootjatel, kauplejatel ja tarbijatel. Otsuste tegemisel tuleks arvesse võtta ELi ja ülemaailmseid suundumusi, mis on seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramise ja kliimaneutraalsuse saavutamisega. Koos teiste Läänemere-äärsete riikidega tuleks teha jõupingutusi mere keskkonnaseisundi parandamiseks. Nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses rõhutatakse, et Eesti peab keskenduma säästvale transpordi- ja energiataristule, sh ressursi- ja energiatõhususele, mis on seotud õhus levivate heitkoguste vähendamise ja keskkonnasõbralike meetmete rakendamisega. Ühiskonna vajadustele vastavate kvaliteetsete ruumide ja taristute arendamine Avaldatud rahvastikuprognooside kohaselt on Eesti rahvaarv vähenemas, välja arvatud juhul, kui praegused suundumused muutuvad. Koos vananemise ja linnastumisega toob see kaasa elamuarenduste kasvu suurte keskustega piirnevatel aladel. 2020. aastal elas 69,2% Eesti elanikkonnast linnades ja Eesti on üks kiiremini linnastuvaid OECD riike. Sellele vaatamata ei kooskõlastata investeeringuid riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ning ruumilisel planeerimisel eeldatakse piirkondades kasvu arvestamata reaalprognoosi või linnastumise trende. Ehitus- ja taristuarendajad ei ole vananeva elanikkonna jaoks olulist ligipääsetavuse põhimõtet ega kliimamuutustega seotud riske enamasti arvesse võtnud. Eestis moodustab hoonetes tarbitav energia üle 50% energia kogutarbimisest, mis on 10% rohkem kui ELi keskmine. Kodumajapidamiste energiakasutus moodustab üle 40% Eesti energia kogutarbimisest. Viimastel aastatel on Eesti kohalike transiidivõrkude ühendamine üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) järk-järgult paranenud, kuid täiendav investeerimisvajadus säilib Arendatud on Tallinna Lennujaama ja sellega ühenduvust (trammiliini pikendamine lennujaamani), kavandamisel on Rail Baltic (sh Ülemiste mitmeliigiline rongijaam lennujaama vahetusse lähedusse) ja parandatud ühendust vanasadamaga (valminud on Reidi tee, RRFi toel rajatakse 2026. aastaks trammiühendus Tallinna sadamaga) ning maantee kaubaveo pudelikaela (Tallinna ringtee). Rahvusvahelistumine ja konkurentsivõime sõltuvad suuresti ühendustest teiste Euroopa keskustega ning Tallinna lennujaama eesmärk on otseühenduste arvu kasvatada . Ettevõtted vajavad häid ühendusi ja konkurentsivõimelisi logistikaahelaid (kiirus, hind ja vastastikune seotus). Raudteedel ja sadamate kaudu toimuv kaubavedu on viimastel aastatel säilinud või mõõdukalt suurenenud, maanteekaubavedu väheneb. Eesti teedevõrk hõlmab ligikaudu 40 000 kilomeetrit üldkasutatavaid teid. Riigimaanteede teekatte seisukord on ajas paranenud, kuid siiski on 25% riigimaanteedest 2020. aasta andmete kohaselt halvas või väga halvas seisukorras. Hajaasustusega piirkondades kasutab enamik inimesi igapäevasteks sõitudeks isiklikku autot – viimastel aastatel on vähenenud ühistranspordi kasutajate arv (tööl käimiseks kasutas 2020. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 36,9% inimestest). 76% maa- ja linnaelanikest on ligipääs ühistranspordile, kuid ajalised ja ruumilised vahemaad ning transpordiliikide nõrk omavaheline ühendatus (sh ühtse piletisüsteemi puudumine) ei soodusta ühistranspordi kasutamist. Investeeringuid vajab ühistranspordi ja rattakasutuse ühendamine, viimasel on suur kasvupotentsiaal linnades. Hübriidsõidukite (nii tava- kui ka maagaasi hübriidid), maagaasil töötavate autode ja elektriautode osakaal sõidukipargis on väike (1,8%). Energia-, veevarustus- ja internetitaristud 8 Tööversioon seisuga 1.10.2021 on problemaatilised. Eesti energiavarustuse kindlus väheneb ja energiatootmine põhineb suurel määral ühel ressursil – erinevate energiaallikate kasutamine ei ole ikka veel piisav energiajulgeoleku tagamiseks. Energiaallikate mitmekesistamist piiravad võrgu võimsus ja taristu üldine seisund. Ühisveevärgid ei vasta 1% tarbijate standarditele ning reovee kogumine ja puhastamine ei vasta standarditele 9% kogukondades, kus elab 2000 või rohkem inimest. Väiksemates kogukondades lahendusi ei pakuta. Väljaspool linnapiirkondi puudub endiselt juurdepääs kiire interneti püsiühendusele. Teisest küljest on kasvav nõudlus suure kiirusega internetitaristu järele, mis on vajalik uutele ettevõtetele ja eri liiki kaugtöö tegemiseks. 2020. aastal kasutas 26% Eesti majapidamistest internetiühendust kiirusega vähemalt 100 Mbs. Laiaulatuslik ruumiline planeerimine nõuab üldist planeerimise ja riiklike arengukavade süsteemi, milles võetaks arvesse ühiskonna vajadusi ja kliimamuutusi. See võimaldaks arengut kooskõlas kohalike huvide ja riigi strateegiliste vajadustega. Lisaks tuleb ELi 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vähendada kodumajapidamiste, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja transpordi (v.a lennundus) CO2-heidet 13% võrra. Kuna isikliku auto kasutamine on üks peamisi saasteallikaid, on vaja arendada säästlikku ja nutikat liikuvuskeskkonda – ühist piletisüsteemi ja nõudetransporti maapiirkondades. Transpordiühenduste parandamine nõuab koostööd peamiste partnerite ja turgudega, et parandada lennuühendusi ja kaubavedu, ning üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamist. Kliimaeesmärke toetab ka alternatiivkütuste taristu loomine transpordile ja taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine, sh sektorite üleselt. See panustab energiajulgeolekusse , mis nõuab lisaks elektrivõrgu arendamist, ELi tasandi koostööd ja alternatiivsete (sealhulgas taastuvate) energiaallikate kasutamise toetamist, et vähendada elektrienergia tootmise ja tarbimise ökoloogilist jalajälge. Elukeskkonna planeerimisel tuleb eelistada tervislikke keskkondi ning kestlikke, arukaid ja uudseid lahendusi – kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade kasutamist, bioloogilist mitmekesistamist, vihmavee taaskasutamist, veetaristu väljaehitamist (veekvaliteet), jalgratta- ja jalakäijate radade ehitamist, pakiroboteid, autonoomseid sõidukeid. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste toetamiseks on vaja paindlikku õiguskeskkonda. Universaalse disaini kohaldamine tagaks, et teenused, ruumid ja hooned jäävad elanikkonna vananedes kogu Eestis kasutatavaks ja ligipääsetavaks. Lisaks on vaja rajada järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgud ning arendada 5G-taristut, et parandada e-teenuste kättesaadavust ja toetada ettevõtjaid hõredalt asustatud piirkondades. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes keskenduda investeeringutele järgmistes valdkondades: säästev transpordi- ja energiataristu ning ressursi- ja energiatõhusus, võttes samal ajal arvesse piirkondlikke erinevusi. Ohutus ja turvalisus Kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja maakondlikud asutused ei ole kriisideks, sealhulgas kliimamuutustest tulenevatest , piisavalt hästi ette valmistatud. Puudub kriisiolukorraks valmisolek ning teadmised, mida ja kuidas käituda – näiteks mida teha pikaajalise elektri- või veekatkestuse korral ja kuidas selleks valmistuda. Täiendav oht on nende kalduvus alahinnata kriise, mis võivad tegelikus kriisis põhjustada suuremat kahju. Hõredalt asustatud piirkondades võib turvalisuse tagamine olla kulukas ja keeruline, mis nõuab kogukondadega tehtava koostöö edasiarendamist. Eestis on endiselt suur sotsiaal-majanduslik ja piirkondlik ebavõrdsus, mistõttu ei pruugi kogukonna toetus olla tegelikus hädaolukorras usaldusväärne ega tõhus. Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal oli 2019. aastal Harju maakonnas 15,7% (absoluutne 2,1%) ja Valga maakonnas 30,3%. Linnades on ühiskondlikus elus osalevate inimeste osakaal väiksem ning ühiskonna süvenev polariseerumine võib kaasa tuua väärtuskonfliktide eskaleerumise, sealhulgas piirialade destabiliseerimise. Tehnoloogia arengu tempo, digiüleminek ja e-teenuste arvu suurenemine ning mitmesugused küberohud nõuavad suuremaid investeeringuid küberkaitsevõimesse ja e-teenustesse (elutähtsad süsteemid ja teenused). Eesti piirkondlike iseärasuste tõttu tuleks kogukondi julgeoleku tagamise eest suurema vastutuse võtmisel toetada. See tähendab vabatahtlike suuremat kasutamist julgeoleku tagamiseks ja paremat koostööd valitsustasandite vahel. Kogukondliku turvalisuse toimimiseks on oluline hõlbustada erinevate kogukonnarühmade integreerimist avatud kultuuriruumi kaudu. Samuti on sisejulgeoleku tagamiseks vaja paremini valmistuda väliste tegurite, näiteks ilmastikunähtuste või võimaliku rändesurve leevendamiseks. Vajadust parandada kogukondade integratsiooni turvalisuse suurendamiseks on 9 Tööversioon seisuga 1.10.2021 nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse sotsiaalse turvavõrgu ja sotsiaalteenustele juurdepääsu piisavuse olulisust. Sotsiaalsem Eesti Edukas kohanemine rahvastikudünaamikaga Statistikaameti hinnangul väheneb Eesti rahvaarv 2035. aastaks ligikaudu 1,3 miljoni elanikuni. Eakate osakaal suureneb 25%-ni ja tööealine elanikkond väheneb 100 000 inimese võrra. Üldine sündimus on suurenenud, kuid 2035. aasta rahvastikuprognoosi kohaselt langeb 14-aastaste ja nooremate inimeste osakaal 14,6%-le (2018. aastal 16,3%). Riigisisene linnastumine (eriti noorte hulgas) mõjutab oluliselt piirkondliku tööturu potentsiaali. Näiteks kui Tartu maakond säilitab oma vanuseprofiili järgmise 10 aasta jooksul, siis Ida-Viru ja Hiiu maakonnas on 10 uue pensionäri kohta vähem kui 6 tööealist inimest. Rahvastikumuutused mõjutavad kõige enam Ida-Viru maakonda, Kagu- ja Kesk-Eestit ning keskustest kaugemal asuvaid maapiirkondi. Vähenev ja vananev elanikkond mõjutab otseselt Eesti majanduse konkurentsivõimet ja haldussuutlikkust. Suurenev tööjõupuudus on probleem nii era- (eelkõige tootmissektoris) kui ka avalikus sektoris (nt haridus ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne ja õiguskaitse). Suuremat tähelepanu tuleks pöörata rühmadele (nt kõrgharidusega naised), kellel on keskmisest suurem erinevus soovitud ja tegeliku laste arvu vahel. Muud olulised meetmed hõlmavad peredele mõeldud tugiteenuste arendamist ning uusi viise töö- ja pereelu ühitamiseks ning positiivsete lapsevanemaks olemise põhimõtete edendamist. Elanikkonna vananemise tõttu tuleks keskenduda eakatele võimaluste pakkumisele (nt elukestva õppe meetmed). Põlvkondadevahelise koostöö edendamine ja eakate suurem kaasamine (nt vabatahtlikus töös ja kogukonna tegevuses) aitab ära kasutada nende küpsust ja elukogemust. Lisaks aktiveerimismeetmetele tuleb veelgi parandada eakate hoolekande taristut. Vaja on investeerida paindlikesse toetavatesse sotsiaalteenustesse, keskendudes toetatud iseseisvat elu võimaldava keskkondna loomisse investeerimisele ja ühiskonnaelu osalemise võimaldamisse üldiselt (nt kodupõhiste sotsiaalteenuste ja ligipääsetavuse suurendamine). Paindlikud teenused, tervishoiuinvesteeringud ja vanussurve vastased jõupingutused võivad aidata edendada pensionäride jätkuvat tööhõivet. Oluline on parandada tervist (eriti keskealiste ja eakate meeste hulgas), et vähendada enneaegset haigestumist, suremust ja töövõimetust ning nendega seotud töötuse riski. Tööealise elanikkonna vähenemise tõttu tuleks prioriteediks seada meetmed, millega aidatakse töötutel või mitteaktiivsetel rühmadel (vähenenud töövõime ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja mitteõppivad noored, hoolduskoormusega inimesed) tööturule siseneda. Oluline on võimestada ja kaasata noori, toetades nende arengut ja võimaldades neil kujundada oma elu, edendades avaliku sektori ja kodanikuühiskonna tegevust ning aidates vältida noorte sotsiaalset tõrjutust (muutumist mittetöötavateks ja mitteõppivateks noorteks). Töötuse (sh pikaajalise töötuse) praegune madal tase (2019. aastal 4,4%) on suuresti tingitud praegusest majanduskasvu perioodist, mis varjab tööturu olemuslikke probleeme. Piirkondlikult paistab Ida-Viru maakond selgelt silma töötusega (8,7% 2019. aastal), mis on Eesti keskmisest kaks korda kõrgem. Töötajate arvu prognoositavat vähenemist 2035. aastaks saab leevendada, toetades uute põlvkondade ligipääsu haridusele enne tööealiseks saamist, tõstes veelgi pensioniiga ning edendades eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive taseme võrdsustamist. Need kolm meedet võivad koos leevendada töötajate arvu vähenemist kuni 43 000 inimese võrra. See näitab, kui oluline on eesti keelt mittekõneleva elanikkonna edukas integreerimine ja sihipärased meetmed, et kõrvaldada takistused, mis ei lase eesti keelt mittekõnelevatel inimestel tööturule siseneda (eesti keele ebapiisav valdamine, väiksem osalemine elukestvas õppes, tasakaalu puudumine eri piirkondade vahel, ühiskondlikud hoiakud). Veel üks küsimus, mida arutada, on see, mil määral saaks võõrtööjõudu kasutada tööjõupuuduse leevendamiseks teatavates sektorites. Rakendada tuleks arukat ja integratsioonikeskset rändepoliitikat, mis keskenduks mitte ainult välismaa kvalifitseeritud ja kvalifitseerimata tööjõule, vaid toetaks ka Eesti kodanikke, kes soovivad tagasi pöörduda. Tehnoloogia areng ja muutuvad ärimudelid pakuvad võimalusi kasutada mitmesuguseid digilahendusi (meelelahutustööde automatiseerimine, digiplatvormid) ja uusi töötamise viise (nt kaugtöö, nn digitaalne ränne). Digilahenduste laialdasem rakendamine aitab edendada tööhõivet maapiirkondades ja tuua tööturule erivajadustegainimesi. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ja selles esile toodud probleemidega, eelkõige oskuste nappuse ja tööturu nõudlusele mittevastavusega ning tööturu 10 Tööversioon seisuga 1.10.2021 suundumuste ja tööealise elanikkonna vähenemisega, mis kujutavad endast haridussüsteemile pikaajalisi väljakutseid. Ebavõrdsuse vähendamine 2018. aastal oli suhtelise vaesuse üldine määr Eestis 21,7% (ligikaudu 295 000 inimest), kellest 50% olid eakad (suhtelise vaesuse määr 47,5%) või töötud (suhtelise vaesuse määr 52,3%) ja 15,9% lapsed (0– 17-aastased). See on seotud eri piirkondade vahelise ebavõrdusega (sh maakondades) – Põhja-Eestis oli suhtelise vaesuse määr 15,8%, Kirde-Eestis 35%. 2018. aasta lõpus oli Eestis 156 729 puudega inimest, kellest 46,6% elas 2017. aastal suhtelises vaesuses. Sama näitaja osalise töövõime kaotusega inimeste hulgas oli 35,1%. 2017. aastal elas 44 000 inimest absoluutses vaesuses. Tervisenäitajad erinesid piirkonniti ning sugude ja hariduse lõikes – 2017. aastal ületasid naiste eeldatav eluiga ja eeldatavad tervena elatavad eluaastad meeste näitajaid vastavalt 8,7 aasta ja 4,5 aasta võrra ning piirkondlikul tasandil oli Lõuna-Eesti ja Ida-Viru maakonna oodatav eluiga ülejäänud Eestiga võrreldes 10 aastat lühem. Algharidusega isikute keskmine eeldatav eluiga on 8,4 aastat lühem kui kolmanda taseme haridusega inimestel. Suurim lõhe tööturul on eestlaste ja mitte-eestlaste vahel viimaste ebapiisavate eesti keele oskuste tõttu. 2018. aastal oli kodakondsusel põhinev tööhõive määra erinevus meestel 4,3% ja naistel 8,6%. Eesti keelt kõnelevate mitte-eestlastega võrreldes (7,4%) oli töötuse määr peaaegu kaks korda madalam (4,4%) ja peaaegu kolm korda madalam eesti keelt mittekõnelevate mitte-eestlastega võrreldes (13,0%). Juhtivatel ametikohtadel ja vanemspetsialistidel oli 1,6 korda rohkem kohalikke eestlasi kui kohalikke venelasi. Elukestvas õppes osalemises on sarnased erinevused: 2018. aastal osales 22,4% eestlastest ja 14,1% mitte-eestlastest. Piirkondlikud töötuse määrad on väga erinevad: 2018. aastal olid need madalaimad (4,4%) Harju ja Tartu maakonnas ning kõrgeimad Ida-Viru ja Valga maakonnas (vastavalt 11,1% ja 9,1%). Eestis on suur sooline palgalõhe (17,19% 2019. aastal), millel on palju põhjuseid (sh haridus- ja tööturuvalikute sooline segregatsioon, ebavõrdne esindatus otsustustasanditel ja hoolduskoormuse jagamisel, diskrimineerivad tavad töökohal jne), kuigi see on viimase kuue aasta jooksul mõnevõrra vähenenud. Piirkondlikul tasandil on sooline palgalõhe suurim Ida-Viru maakonnas (27,9%) ning sektorite puhul on palgalõhe suurim rahanduse ja kindlustuse valdkonnas. Tegemist on vanuselise diskrimineerimisega, mille puhul üle 50-aastased inimesed teenivad keskmiselt 20% vähem kui nooremad töötajad. 36% ennetähtaegselt pensionile jäänud inimestest ütleb, et see oli tingitud sellest, et nad kaotasid töö ja ei suutnud leida uut tööd. Puudega inimeste puhul on ilmajäetuse määr (2018. aastal 18,6%) peaaegu kaks korda suurem kui ülejäänud elanikkonnal (2018. aastal 9,9%). Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et erivajadustega inimestel ei ole piisavat ligipääsu avalikele teenustele (nt sotsiaaltransport, tööle ligipääsu teenused, tugiisikute puudus, perekonnale suunatud toetusmeetmed). Eesti 2016. aasta sotsiaaluuringu kohaselt abistas või hooldas leibkonnaliiget ligikaudu 65 000 inimest. Ligikaudu 5 500 pereliiget, keda abistati või keda hooldati, olid alla 18-aastased ja 59 500 pereliiget olid 18-aastased või vanemad. Ligikaudu 20 000 inimest hooldas pereliikmeid (last või täiskasvanut) ulatuslikult (20 või rohkem tundi nädalas). Pereliikmeid hooldavate isikute hoolduskoormus on suur nii oma jõupingutuste kui ka õendus- või isikuhooldusteenuste tasumisenäol. Omavalitsused pakuvad abivajajatele vajalikku abi ja sotsiaalteenuseid, kuid asjaomaste kohalike teenuste tase ja kättesaadavus on piirkonniti erinev. Sotsiaalteenuste osutamise, täiustamise ja vajaliku taristusse investeerimise toetamine on äärmiselt oluline mitte ainult mitteametlike hooldajate, vaid ka laiema elanikkonna ja tasakaalustatud piirkondliku arengu jaoks. Töötuse ja sellega seotud probleemide (vaesus, majanduslik kihistumine, sotsiaalne ebavõrdsus) leevendamiseks tuleks stimuleerida piirkondlikku ja kohalikku ettevõtlust ning arendada pädevus- ja/või tootearendus- ning inkubatsioonikeskusi, et stimuleerida uute ettevõtete loomist ja seega uute töökohtade loomist. Ettevõtjatele suunatud tugi- ja nõustamisteenused motiveerivad ja aitavad neil luua maapiirkondades uusi ettevõtteid. Kaugtöö võimaluste loomine hõredalt asustatud piirkondades, digiplatvormidel jne aitab vähendada piirkondlikke erinevusi. Oluline on võimestada töötuid ja majanduslikult mitteaktiivseid inimesi Tööhõive määra suurendamise ja piirkondliku tasakaalustamatuse vähendamise võimalikud meetmed hõlmavad piirkondlikke rahalisi stiimuleid töökohtade loomiseks, piirkondlikke koolitusprogramme ja mitmesuguseid mobiilsusmeetmeid. Selleks et toetada eakate osalemist tööturul, tuleks välja töötada meetmed tööandjate hoiakute muutmiseks ja sotsiaalpartnerite võimekuse tõstmiseks. Soolise ebavõrdsuse vähendamine nõuab paremat teadlikkust soolise ebavõrdsuse 11 Tööversioon seisuga 1.10.2021 olemusest, selle põhjustest ja sellega kaasnevatest probleemidest ning vajadusest ja võimalustest edendada soolist võrdõiguslikkust tööandjate seas, aga ka valitsuse ja omavalitsuse tasandi poliitikakujundajate seas ning haridusasutustes ja meedias. Soolise tasakaalu parandamiseks kõikidel tasanditel ja soolise segregatsiooni vähendamiseks, eelkõige teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas ning hariduse, tervise ja heaolu valdkonnas, on vaja haridusasutuste, tööhõiveasutuste ja tööandjate vahelist teadmistepõhist koostööd, samuti uusi meetmeid, et edendada muutusi inimeste hoiakutes ja käitumises ning toetada sooliste stereotüüpide leviku vähendamist. Ebapiisava eesti keele oskusega isikud peaksid saama täiendavat tuge, näiteks töökohapõhist keeleõpet, mentorlust ja nõustamisteenuseid. Erivajadustega inimeste toetamisel tuleks keskenduda lahendustele, mis toetavad nende aktiivset osalemist ühiskonnaelus ja majanduslikku iseseisvust (nt tööturuteenused), ning neid tuleks eelistatavalt pakkuda nii isiklikul kui ka kogukonna tasandil. Integreeritud lähenemisviis, milles kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja universaaldisaini, aitab suurendada positiivset mõju. Halduskoormuse vähendamine ja ennetusmeetmete rakendamine nõuab otsustavalt kogukonna võimestamist ja hooldajate teadlikkuse suurendamist ning täiendavat toetust investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse ja uuenduslikesse lahendustesse. Need meetmed aitaksid parandada hooldusteenuste kvaliteeti tervikuna ja deinstitutsionaliseerida teenuseid. Hooldajate tugisüsteem ja nõustamine aitaks hooldajaid tööturule tagasi tuua. See arenguvajadus on seotud nõukogu 2019. aasta riigipõhise soovitusega nr 2 ja eelkõige ettepanekuga parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele, kus esineb suuri piirkondlikke erinevusi. Edasine arenguvajadus puudutab soolist ja vanuselist diskrimineerimist, sealhulgas soolist palgalõhet, mis on seotud riigipõhises soovituses nr 2 esitatud ettepanekuga vähendada soolist palgalõhet ja parandada palkade läbipaistvust. Tervise parandamine ja tervena elatud eluea pikendamine Eesti eeldatav tervena elatud aeg on märkimisväärselt alla Euroopa keskmise ja Eestil on tervisenäitajates Euroopas üks suurimaid sooliseid erinevusi. Tähelepanu tuleb pöörata ka olulistele piirkondlikele erinevustele Eestis – tervena elatud eluiga Lõuna-Eestis ja Ida-Viru maakonnas on peaaegu 10 aastat väiksem kui Põhja- ja Lääne-Eestis. Haridustase mõjutab märkimisväärselt tervisekäitumist – 2017. aastal oli algharidusega meeste eeldatav eluiga 9,5 aastat madalam kui kolmanda taseme haridusega meestel; naiste puhul oli erinevus 7,2 aastat. Enneaegse suremuse ja haigestumuse üks peamisi põhjuseid on riskantne või hooletu tervisekäitumine – 2017. aastal oli peaaegu 53% kõigist enneaegse suremuse ja haigestumuse juhtudest tingitud välditavatest riskiteguritest või riskikäitumisest. Üle poole Eesti elanikkonnast, sealhulgas veerand 1. klassi õpilastest, on tasakaalustamata toitumise ja ebapiisava kehalise koormuse tõttu ülekaalulised. Halb terviseteadlikkus ja ebatervislikud valikud panevad lisakoormuse nii Eesti tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandesüsteemile. Võrreldes ülejäänud Euroopaga esineb Eestis palju vaimse tervise häireid. Nii lastel kui ka täiskasvanutel sagenevad meeleolu- ja ärevushäired. Tööõnnetuste arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 25%. Haridussüsteemil, noortepoliitikal ning spordil ja kultuuril on märkimisväärne mõju inimeste teadlikkusele ja väärtustele, millel on oluline roll ebatervisliku käitumise vähendamisel. Lisaks tuleks vaimset tervist ja heaolu edendada nii koolis kui ka tööl. Ebatervislike valikute ennetamine, haiguste varajane avastamine ja ebatervisliku käitumise peatamine nõuab integreeritud ja tõhusat multidistsiplinaarset lähenemisviisi, juhtumipõhist toetust, eraldi koordineeritud teenuste osutamist, ennetust toetavaid õigusakte ja uuenduslikke lahendusi, et aidata inimestel elada pikaajalist ja tervislikku elu ning vähendada ennetatavatest haigustest tulenevat koormust tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemile. Lisaks isiklikele valikutele käitumise ja tarbimise osas on peamised tervisetegurid loodus- ja tehiskeskkond. Oluline on arvesse võtta ümbritsevat keskkonda (sealhulgas töökohti ning vee ja õhu kvaliteeti), samuti kliimamuutuste võimalikku mõju inimeste tervisele. Tuleks luua taristu, et toetada tervislikku eluviisi. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähenenud töövõime ja puude ennetamisele, pakkudes ohutut töökeskkonda ja tõhusaid töötervishoiuteenuseid. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused ei ole piisavalt integreeritud ega kooskõlastatud ning nende kättesaadavus ja kvaliteet on piirkonniti väga erinev. Hooldusteenuste omaosalus ja puudega pereliikmete eest hoolitsevate inimeste töökoormus on ebaproportsionaalselt suur. Lisaks seisab tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektor silmitsi kvalifitseeritud töötajate puudusega, mis on eriti terav teatavates piirkondades. Tervishoiuteenused, sotsiaalteenused ning 12 Tööversioon seisuga 1.10.2021 laste ja noorte puhul haridusalased tugiteenused vajavad tihedamat integratsiooni. Tervishoiusüsteemi eri tasandite vahelise koostöö parandamine aitaks parandada meditsiiniteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Tervishoiutaristu võrgustik vajab täiendavat kohandamist demograafiliste muutustega, et pakkuda tõhusalt kvaliteetseid meditsiiniteenuseid. Jätkuvalt on vaja investeerida erinevate terviseteabesüsteemide integreerimisse ja sisemiste andmete kvaliteedi parandamisse, et veelgi suurendada tervishoiusüsteemide haldamise tõhusust. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhistes soovitustes, milles rõhutatakse vajadust parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust ning juurdepääsu taskukohastele ja integreeritud sotsiaalteenustele. Paindlike ja vajadustel põhinevate elukestva õppe võimaluste loomine Eesti seisab silmitsi väljakutsega, mis on seotud eri või kutsealase hariduseta inimeste suure osakaaluga ning 18–24-aastaste noortega, kellel on madal haridustase ja kes ei õpi. Eesti ühiskonna jaoks toob haridussüsteemist väljalangemise kõrge määr kaasa pikaajalised sotsiaalsed riskid ja raiskab väärtuslikku inimkapitali. See viitab ka probleemile , et õpilasi ei toetata sisuliste valikute tegemisel ja haridustasemete vahelistel üleminekute. Praegune haridussüsteem ei ole piisavalt paindlik ja õpp ijakeskne ning kesk-, kutse ja kõrghariduse õpiteede valikul on suured piirkondlikud ja soolised erinevused, eriti kutsekeskhariduses on oluline keskenduda õppijakeskse ja individuaalselt paindlikkust võimaldava haridussüsteemi tagamisele ning personaliseeritud hariduse arendamisele. Suurepärane hariduse- ja õppekavavälise tegevuse süsteem koos haaravate noorsootöö tegevustega arendaks järgmise põlvkonna sotsiaalset kapitali ja tulevast konkurentsivõimet ning oleks oluline tegur, mis kujundab nende väärtussüsteemi. Oluline on aktiivselt kaasata noori ühiskonda, suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja edendada nende seotust Eestiga. Kuigi Eesti haridusnäitajad võrreldes teiste riikidega üldiselt suurepärased, on nii piirkonniti kui ka eesti ja vene õppekeelegakoolide vahel märkimisväärseid erinevusi. Polariseerumise vähendamiseks on väga oluline, et praegune haridussüsteem kujundataks ümber ühisõppe kooliks, mis edendab integratsiooni ja ühtekuuluvust alates varasest lapsepõlvest. Eesti tööturgu iseloomustab nii struktuurne töötus kui ka struktuurne tööjõupuudus, mis ei tulene üksnes piirkondlikest erinevustest, vaid ka tööotsijate kvalifikatsioonidest ja pädevustest, mis ei vasta tööandjate vajadustele. Tööandjate sõnul on erasektoris puudu kvalifitseeritud tööjõust, mis on osaliselt piirkondlik probleem. Ühelt poolt on see tingitud jäigastharidussüsteemist, mis ei vasta kiiresti muutuvale nõudlusele tööturul. Teisest küljest on väiksemates linnades ja ka maapiirkondades raske leida oskustöölisi. Kõrg- ja kutsehariduse omandanute oskused ei vasta jätkuvalt tööandjate ootustele ning väljalangemise määr on endiselt kõrge, eriti kutsehariduses ja -koolituses (kõrghariduses on koolist väljalangemise määr 14,5%, aga kutsehariduses 19,2% ehk ligikaudu 5 000 õpilast aastas). Lisaks osalevad õppes vähem sotsiaaldemograafilised rühmad, kes vajavad elukestvat õpet kõige rohkem , nimelt madalama haridustasemega ja vanemad inimesed. Paindliku elukestva õppe rakendamine koos jätkuva tööhõivega on tulevikus hariduse oluline tugisammas. Kuigi elukestvas õppes osalemine on Eestis märkimisväärselt suurenenud, tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate paindlike lahenduste pakkumisele nii kõrghariduses kui ka kutsehariduses ning töökoha põhise õppe võimalustele. Töökoha põhise õppe ja ümberõppe edendamine ja ulatuslik pakkumine aitavad vähendada töötajate töötuse riski ning sotsiaalset, piirkondlikku, riiklikku ja soolist ebavõrdsust. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad täiskasvanute koolituse täiendavat toetamist. Seega vajavad kõik inimesed juurdepääsu oskuste parandamiseks, kombineerides digioskusi erialaspetsiifiliste rohe- ja ülekantavate oskustega. See nõuab pideva elukestva oskuste täiendamise võimalusi ja elukestva õppe väärtustamist ühiskonnas. Kõrghariduses on vaja suurendada suutlikkust valdkondades, kus tööjõuvajaduse prognoosisüsteemi andmeil tekib lähiajal tööjõupuudus . Lisaks koolitusmahu suurendamisele on vaja parandada ka õppekavade paindlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. Kõrgema taseme oskuste ja doktoriõppe osas peaksid nii teadusuuringud kui ka õppekavad olema paremini kooskõlas majanduse ja ühiskonna vajadustega. Doktoriõppe kavade eesmärk peaks olema nii avaliku kui ka erasektori teadlaste, õppejõudude ja tippekspertide uue põlvkonna ettevalmistamine. Seni on väljaspool teadusasutusi olnud vähe nõudlust doktorikraadiga spetsialistide järele. Doktoriõppekavade ja teadusuuringute parem lõimimine erasektori vajadustega nõuab süstemaatilist valdkondadevahelist koostööd, paremat liikuvust ja suuremaid 13 Tööversioon seisuga 1.10.2021 stiimuleid. Seda arenguvajadust on nimetatud ka nõukogu 2019. aasta riigipõhises soovituses nr 2, milles rõhutatakse vajadust tegeleda oskuste nappusega ning parandada haridussüsteemi suutlikkust ja vastavust tööturu vajadustele. 1.1. Tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi jaoks: Tabel 1 Poliitikaeesmärk Erieesmärk või Põhjendus või JTF spetsiaalne prioriteet erieesmärk Nutikam Eesti i) teadus- ja Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning (PO1) innovatsioonivõimekuse innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning kõrgetasemeliste ning innovatsiooni edasisele levitamisele ühiskonnas, aidates tehnoloogiate kaasa riiklikus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning kasutuselevõtu ettevõtluse arengukavas ja arengustrateegias “Eesti 2035” arendamine ja määratletud eesmärkide elluviimisele, arvestades riiklikke suurendamine nutika spetsialiseerumise prioriteete. Valdkonna probleeme käsitletakse kolmes suunas : 1. Erasektori innovatsioonivõimekus ning nõudlus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele – Eesti ettevõtete suutlikkus rakendada uusi teadmisi ja tehnoloogiaid on praegu ebapiisav. – Eesti innovatsioonisüsteemi suutlikkus ja tulemuslikkus on endiselt ebapiisav, seetõttu on teadus- ja tehnoloogiamahukus ettevõtetes väike. Enamik Eesti ettevõtteid on väikesed ja üsna noored, mistõttu neil ei ole piisavalt innovatsioonialast võimekust ja teadus- ja arendusmahukuse kasvatamise suutlikkust. – Kuigi Eestis asub seitse ükssarvikut, mis on märkimisväärne tulemus elanike arvu kohta, valitseb endiselt lõhe kõige innovaatilisemate ettevõtete, kes on oma väärtusahelas kõrgel kohal, ja enamiku Eesti ettevõtete vahel, mistõttu erasektori üldine tootlikkus ja positsioonid ülemaailmsetes väärtusahelates on madalad. 2. Asjakohase ja paindliku nõudlusest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine – Teadus- ja arendus ning kõrgharidusasutuste suutlikkus rahuldada nõudlusest tulenevaid ühiskonna ja ettevõtete vajadusi on väike. Teadustegevus ja uurimisteemad ei ole kooskõlas ettevõtlussektori vajadustega, teadlikkus akadeemilise ja ettevõtlussektori ühishuvidest on madal. – Eesti pikaajalise arengustrateegiaga ”Eesti 2035” ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ühiskondlikud väljakutsed ja nutikas spetsialiseerumine tuleks paremini integreerida Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi. Vähesed teadus- ja arendus- ning innovatsioonialased tegevused on temaatilise suunitlusega ja teadus- ja kõrgharidusasutused ning ettevõtted teevad vähe koostööd, et luua eeliseid tekkivatel uutel turgudel ja tehnoloogiates. – Teadus- ja arendusalaste teenuste turg on väike ja killustunud. Teaduse tippkeskuste ja teadustaristu teenuste 14 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kasutamine ja kättesaadavus väljaspool akadeemilisi ringkondi on piiratud. 3. Hästitoimiv teadmussiirde süsteem - Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline suhtlus ja koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud. - Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse, sealhulgas võtta juhtroll innovaatiliste lahenduste rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud. - Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente ja muid nõudlusest lähtuvaid innovatsioonipoliitika , instrumente kasutatakse vähe selleks, et Soodustada innovatsiooni ettevõtluses ja toetada akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ja teadus- ja arendustegevuse-, innovatsiooni- ning ettevõtluse arengukavas käsitletavate arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatuslikum uute teadmiste ja innovatiivsete lahenduste kasutamine vältimatu. Kavandatud sekkumiste mõju: - erasektori teadusmahukus suureneb, teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvad, paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete , äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused; - avaliku sektori suurenenud nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate innovaatiliste toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris ning laiem avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele väljakutsetele. Nutikam Eesti (ii) digitaliseerimisest Riigiaruande lisa D kohaselt on Eesti avaliku sektori e-teenuste kasu toomine kodanike, kasutajasõbralikkus ning andmete kasutamine ja kvaliteet (PO1) ettevõtjate, endiselt puudulik. Samuti on esile tõstetud valitsusasutuste teadusasutuste ja digitaristu ja -süsteemide tehnilise kestlikkuse probleeme (nt avaliku sektori asutuste Riigikontrolli iga-aastane ülevaade 2019). jaoks Lisaks on murekohaks: - Valitsusasutuste ja avalike e-teenuste kasutajate vajadused muutuvad üha kiiremini, sealhulgas iga poliitika- või õigusreformi puhul. Digilahendusi tuleb pidevalt ümber ehitada, ümber kujundada või võtta kasutusele uusi lahendusi. Selline pidev edasiarendus ja uue kasutuselevõtt ongi innovatsioon. - Tehnoloogia areneb muudkui edasi, luues uusi võimalusi avalike teenuste ja halduse paremaks osutamiseks. Nende eeliste kasutamiseks on vaja kiiret innovatsioonisuutlikkust (katsetamine, teadus- ja arendustegevus jne). - Küberriskide skaala ja ulatus kasvab ning neid on keerulisem hallata, uued lahendused tekitavad ka uusi riske. Eestis on digiteerimise süvendamise 15 Tööversioon seisuga 1.10.2021 jätkamiseks vaja suurendada küberjturvalisuse võimekust. - Omavalitsuse tasandil on digitaalse arengu ja digitaalteenuste tase väga ebaühtlane ja enamasti madal. Valitsusvälised organisatsioonid ei paku ka lahendust – digiteerimine ei ole veel jõudnud kolmandasse sektorisse. Oluline probleem kohalikele omavalitsustele on küberturvalisus (mida on rõhutanud ka Riigikontroll). Selle valdkonna reform muudaks (digitaalsed) avalikud teenused kogu riigis võrdselt kättesaadavaks. - Nagu näitas OECD 2020. aasta digitaalse valitsemise indeks, ei ole Eesti digitaalne valitsemine olnud piisavalt küps digitaalse koordineerimise, oskuste ja hoobade osas. Seega on vajalik vastava suutlikkuse suurendamine. Peame tagama, et Eesti digiriik vastab kasutajate vajadustele ja on tehnoloogiliselt uuenduslik, olles samal ajal turvaline. Sel viisil investeerime oma riikliku tugevuse täiendavasse tugevdamisse. Digiriigi arendamine on osa ELi digitaalarengu tegevuskavast, nagu on sätestatud 2020. aasta teatises „Euroopa digituleviku kujundamine“. Kavandatud sekkumised ja vajadus nende järele tulenevad otseselt uuest riiklikust digiühiskonna tegevuskavast aastani 2030 (vastuvõtmisel). Nutikam Eesti (iii) VKEde kestliku Kõigist uutest ettevõtetest on vaid vähesed innovatiivsed, majanduskasvu ja teadmistepõhised ja keskenduvad suure lisaväärtuse (PO1) konkurentsivõime andmisele. Selliste ettevõtete osakaalu suurendamine eeldab tõhustamine ning teadmisi ja oskusi, kuid ka ökosüsteemi, mis soodustab VKEdes töökohtade paindlikku ettevõtlust ning pakub asjakohaseid ja loomine, muu hulgas kättesaadavaid teenuseid. Kavandatud teenused annaksid tootlike investeeringute VKEdele konkurentsivõimelised pädevused ning oleksid kaudu keskselt hallatavaks koostööplatvormiks nii sektorite sees kui ka nende vahel. Eritoetust on vaja ka idufirmadele, et nad saaksid kasvada, ja idufirmade ökosüsteemile. Eesti võib olla digitaalmajanduse teerajaja, kuid digiteenuste kasutamise ja rakendamise poolest on Eesti ettevõtted ELis 19. kohal. See lõhe on osaliselt tingitud sellest, et ettevõtetel puuduvad teadmised digiteerimise juhtimise kohta ja et digipädevuse tase on madal. VKEde tootlikkus ja positsioon ülemaailmsetes väärtusahelates, sealhulgas loomemajanduses ja turismis, on madal. Tegeleda tuleb VKEde konkurentsivõime ja tootlikkuse piirkondlike erinevustega väljaspool arenenumat pealinnapiirkonda. 69% Eesti ettevõtete investeeringutest kulutatakse materiaalsele põhivarale ja vähem kui kolmandik immateriaalsele varale. Tegeleda tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga ja VKEde investeeringutega tehnoloogia ajakohastamisse, pidades eelkõige silmas tööstuslikku üleminekut. Eesti majandust iseloomustab ka suure lisandväärtusega toodete ja teenuste vähene eksport, vähene rahvusvaheline tunnustus ja marginaalne positsioon ülemaailmses kaubanduses. Eesti kaupade ekspordihinnad ei ole Euroopa keskmisega võrreldes piisavalt tõusnud. Ligikaudu 98% Eesti ettevõtetest on VKEd, seetõttu on enamikul neist piiratud ressursid ekspordi strateegiliseks arendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks. Oluline on pakkuda strateegilist ja ennetavat tuge 16 Tööversioon seisuga 1.10.2021 rahvusvahelistele turgudele sisenevatele ettevõtetele. Juurdepääs kapitalile on problemaatiline, eriti väljaspool suuri linnu. Nutikam Eesti (iv) nutika Innovatsiooni leviku vältimatuks eelduseks on vastavate spetsialiseerumise, teadmiste ja oskustega inimeste olemasolu. Selleks on vaja (PO1) tööstusliku ülemineku ja kasvatada teadmussiirde, kommertsialiseerimise ja ettevõtluse oskuste innovatsioonialast pädevust teadmussiirde protsessidega arendamine seotud võtmeisikute seas. Sekkumistega adresseeritakse järgmisi probleeme valdkonnas: - Enamus Eesti ettevõtteid on väikesed ja noored, seetõttu on ettevõtete innovatsioonivõimekus ja teadusmahukus piiratud ja puudulikud on ettevõtjate oskused teadustulemusi oma ärile sobivaks kohandada ja kasutusele võtta. - Ettevõtetel ja avalikul sektoril napib teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni ning tootearenduse oskuste ja kogemustega töötajaid. - Teadmust ja tehnoloogiaid vahendavate üksuste ja organisatsioonide (nt ülikoolide tehnosiirdekeskused ja arendusosakonnad, maakondlikud arenduskeskused) töötajatel napib oskusi ja kogemusi teadustulemuste kasutamiseks ärilistel eesmärkidel, sh intellektuaalomandi, patenteerimise ja litsentseerimise alaseid oskusi. - Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmus- ja tehnoloogiasiirde alane võimekus, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalikud oskused, pädevus arendada vajalikke teenuseid ning osaleda ettevõtlikus avastusprotsessis on väike. - Probleemiks on teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimis- ja koordineerimisvõimekus. Selleks, et avalik sektor suudaks võtta aktiivsema juhirolli struktuursete muutuste esilekutsumiseks majanduses, kujundada missioonidepõhist innovatsioonipoliitikat ning rakendada ettevõtlikku avastusprotsessi, napib avaliku sektori juhtidel ja töötajatel vajalikke kompetentse ja kogemusi. Eesti avaliku sektori juhtide suutlikkus tellida ja integreerida teadus- ja arendustegevuse tulemusi riiklikku poliitikasse ja riigi kavandatavatesse sekkumistesse on piiratud. Koostöö teadusasutustega on ebapiisav ning vastastikuste vajaduste ja huvide mõistmine vähene. - Nutika spetsialiseerumise ja rohepöörde teemad on teadmistemahukad ja komplekssed. Selleks, et tellida vastavasisulisi uuringuid ja käivitada projekte, vajavad nii juhid kui spetsialistid sellealaseid teadmisi. Projektide edukaks käivitamiseks on vajalik koostöö keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel. Kavandatud sekkumiste tulemus: Erinevate nutikat spetsialiseerumist, innovatsiooni levikut, teadmus- ja tehnoloogiasiiret ja ettevõtluskoostööd toetavate kompetentside ja võimekuse paranemine erasektoris, teadusasutustes ja avalikus sektoris. Kompetentside ja võimekuse paranemine hõlmab nii innovatsioonialaseid, juhtimisalaseid ja administratiivseid, ettevõtlusalaseid, koostöö ja koosloome alaseid (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui muid oskusi, mis toetavad riiklikke nutika spetsialiseerumise sihte, tööstuslikku üleminekut, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. 17 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Nutikam Eesti (v) digitaalse Eesti üleüldine lairibaühenduvuse tase on hea, kuid digilõhe ühenduvuse linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel nii katvuse kui ka (PO1) suurendamine kasutuselevõtu osas on endiselt olemas. Ülikiire lairibavõrgu kaetus hõredalt asustatud piirkondades on 32,8%. Vaatamata võrkude kättesaadavusele on kiire (45%) ja ülikiire (19%) lairibaühenduse kasutuselevõtt alla ELi keskmise (vastavalt 50% ja 32%). 5G-võrkude tõhus kasutuselevõtt aitab samuti kaasa usaldusväärse ja kiire ühenduvuse tagamisele. Investeerimisvajaduste kaardistamise kohaselt on Eestis ikka veel ligikaudu 65 000 asukohta nn valgetes turutõrgetega piirkondades, kus puudub juurdepääs väga suure läbilaskevõimega lairibataristule, millest 17% asub Kagu- Eestis. Väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ja 5G leviala puudumine avaldab negatiivset mõju piirkondlike erinevuste vähendamisele ja häirib nüüdisaegsete teenuste kättesaadavust. Uued lairibatehnoloogiad piirkondades võimaldavad uuendusi kommunikatsiooni- ja infosisuteenustes elanikele ja ettevõtjatele. Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud maapiirkondade baasvõrkude arendamisse juba üle 80 miljoni euro. Selle tulemusena on rajatud ligikaudu 7 000 km pikkune kiudoptiline võrk, mis hõlmab Eesti peamisi transporditeid, mis on 5G arendamiseks kindel alus. Kuid täiendavaid investeeringuid on vaja turutõrgetega seotud valdkondades: väga suure läbilaskevõimega lairibataristu ehitamine; 5G- tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine; 5G leviala suurtes transpordikoridorides, elamu- ja äripiirkondades. Kavandatud investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Rohelisem Eesti (i) energiatõhususe Eestis moodustavad hooned umbes 50% kogu edendamine ja energiatarbimisest (ELi keskmine on 40%) ja aastas (PO2) kasvuhoonegaaside rekonstrueeritakse vähem kui 1% (hoonete energiatõhususe heitkoguste direktiivis soovitatakse 3%) elamufondist. Enamik hooneid vähendamine (umbes 80%) ehitati enne 1990. aastat. Eluasemesektori peamised probleemid tulenevad hoonete vanusest ja piirkondlikest erinevustest: elamute halb kvaliteet, rekonstrueerimise väiksem kestlikkus ja vähene energiatõhusus; energiatõhusate ja hea sisekliimaga eluasemete piiratud kättesaadavus; eluasemeturu piiratud areng väljaspool suuremaid keskusi ja väljaspool aktiivseid kinnisvarapiirkondi. Kaugkütte ettevõtjate ja eramajade omanike motivatsioon aidata kaasa energiatõhususele ja taastuvenergia kasutuselevõtule on madal, sest sellised investeeringud ei ole tavaliselt majanduslikult elujõulised. See kehtib ka sotsiaalse taristu, näiteks tervishoiuasutuste energiatõhususe kohta. Erieesmärgi nr 1 meetmed on suunatud ( lisa D kohaselt) energiatõhususe meetmete edendamisele, et edendada rekonstrueerimist ja üleminekut taastuvatele kütustele kooskõlas riikliku energiamajanduse arengukavaga aastani 20302, riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 20303, hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia 4, Euroopa 2 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 3 https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/energeetika/eesti-riiklik-energia-ja-kliimakava-aastani-2030 4 https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf 18 Tööversioon seisuga 1.10.2021 rohelise kokkuleppe ning Euroopa Komisjoni renoveerimislaine strateegiaga. Selleks et leevendada negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada olulisi terviseriske, on väga oluline vähendada õhusaasteaineid, kasvuhoonegaase (nagu CH4 kehvast põlemisprotsessist) ja lühiajalise kliimamõjuga saasteaineid. Välisõhu puhul on teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030 kokku lepitud meetmed kõigi seotud sektorite (energia, elamu- ja kaugküte jne) jaoks. Õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside hindamine linna- ja tööstuspiirkondades on vahend, mille abil hinnata meetmete tulemuslikkust ja tegelikku mõju ning keskkonnapoliitika tõhusust, samuti suurendada üldsuse teadlikkust. Rohelisem Eesti (ii) taastuvenergia Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevalt on riigil edendamine kooskõlas kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu (PO2) direktiiviga (EL) transpordisektoris (aastaks 2020 10% ulatuses ning aastaks 2018/2001, sealhulgas 2030 14% ulatuses) ning vähendada sektorite põhiselt CO2 selles sätestatud jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 ka transpordisektori säästlikkuse sisene alameesmärk ka täitustatud biokütustele (jäätmetest ja kriteeriumidega jääkidest jms toodetud biokütused, vastavalt direktiivi lisa 9 osale A). Eesti transpordisektor on Euroopa üks energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO2 jalajälg üsna suur. CO2 jalajälje vähendamiseks, transpordikütuste portfelli mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud Biometaan on kodumaine keskkonnasõbralik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaaniga sõites atmosfääri vabanev CO2 loetakse nulliks (CO2 eralduks looduslike protsesside käigus ilma kinni püüdmiseta ja korduvkasutamiseta (rohegaasi näol) atmosfääri niikuinii). Selleks, et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist biometaani tootmist), et ära täita ülal välja toodud eesmärke, on mõistlik motiveerida läbi toetuse nn suurtarbijaid (ühistransporti), kelle tarbimine avaldab suuremat mõju kui väiketarbijad (erasõidukid). Meetme eesmärk on vanade liiniveolepingute lõppemisel ühistransporditeenuse pakkumisel asendada vanad diiselbussid biometaani bussidega, mis liinivedu teostades tarbivad suures mahus biometaani, ühtlasi toetatakse meetme alt ka biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist). Rohelisem Eesti (iv) kliimamuutustega Vastavalt 2019. aasta riigiaruande lisale D, milles käsitletakse kohanemise ja kliimamuutustega seotud riske, kannatab Eesti (PO2) katastroofiriski rannikuerosiooni ja üleujutuste all, mis kahjustavad taristut. ennetamise ning Vaja on investeerida kliimamuutustega kohanemisse, riskide vastupanuvõime ennetamisse ja katastroofidele vastupanu võimesse. edendamine, võttes Riskihindamise ja suutlikkuse analüüsi põhjal on äärmiselt arvesse oluline parandada tormide, üleujutuste ja metsatulekahjude ökosüsteemipõhiseid põhjustatud hädaolukordadele reageerimisele kuluvat aega lähenemisviise ning tagada üleujutusriski parem maandamine ja sadeveesüsteemide toimimine sagedasemate vihmade tingimustes. Üleujutusriskiga on tegemist siis, kui vihmavee pinnasesse imbumist on märkimisväärselt vähendanud halvasti juhitud või mittejuhtivad pinnakatendid. Seetõttu on oluline 19 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kliimamuutustest tingitud täiendavate hüdrauliliste koormustega vastu luua kaasaegsed sadeveesüsteemid, et vältida sademevee põhjustatud üleujutusi ja leevendada kuumalainest põhjustatud soojussaare efekti. Investeeringud meteoroloogia-, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks tagavad, et asjakohastel institutsoonidel oleks täpne ja õigeaegne info päästetööde läbiviimiseks ning ennetusmeetmete väljatöötamiseks. Tormilised jäävabad talved on osutunud kiiresti kasvavaks ohuks sadamarajatistele ja eri laevade ohutule teenindamisele. Sadama kaitserajatiste puudumine viib sadamarajatiste kasuliku tööea kiire lühenemiseni. Elurikkuse säilitamine on ökosüsteemipõhise lähenemise aluseks ja seetõttu oluline vahend kliimamuutuste mõju leevendamiseks. Toimivad ökosüsteemid on kliimamuutuste kahjulikule mõjule vastupidavamad ja olulised süsinikuvaru säilitamiseks. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb parandada kliimatundlike märgalade seisundit. Eestlaste teadlikkus kliimamuutustest (2019. aastal 59%) jääb alla ELi keskmise (79%). Siseturvalisuse arengukava eesmärk on suurendada 2030. aastaks inimeste teadlikkust hädaolukordadest ja kriisiolukordadest. Üldsus vajab hästi väljaarendatud vahendeid, et mõista võimalikke ohte, tagajärgi ja enesekaitse meetmeid. Rohelisem Eesti (vi) ring- ja Üleminek ringmajandusele on konkurentsivõime suurendamise ressursitõhusale ja üleilmsete suundumuste vältimatu eeltingimus. Kavandatud (PO2) majandusele ülemineku meetmed on kooskõlas 2020. aasta riigiaruandega suunatud edendamine järgmistele teemadele: i) olulised investeerimisvajadused ringmajanduses, ii) madal ressursitootlikkus ja iii) suur kodumaine materjalitarbimine ja jäätmeteke pärsivad konkurentsivõimet Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 käsitleb vajadust vältida ja vähendada jäätmeteket ning töötada välja keskkonnahoidliku tehnoloogia investeerimisprogramm. Väljakutsete ja sekkumiste aluseks on eesmärk minna 2050. aastaks üle ressursitõhusale kliimaneutraalsele ringmajandusele (nagu on sätestatud lisas D) ning ELi uus ringmajanduse tegevuskava ja tööstusstrateegia. Eesti peab oluliselt parandama ressursitootlikkust (0,64 eurot/kg, EL 2,33 eurot/kg). Ringmajandusele üleminekuks on vaja põhjalikke muudatusi, eelkõige ressursside kasutamise ahela esimestes etappides, et jätkata ressursitõhususe parandamist ja rakendada jäätmekäitluses täielikku ringmajandusele üleminekut. Peamised valdkonnad on ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid, ökodisaini edendamine ning ettevõtete energia- ja ressursitõhususe tõstmine. Meil on olemas juba eelmise perioodi kogemusi ja uuringuid ressursitõhususe ja jäätmekäitluse meetmete kohta. Eesmärk on, et aastaks 2035. on juurdunud ringmajandusel põhinev ettevõtlusmudel. Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad Riigi Jäätmekava ja jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. Jäätmetekke ja pakendamise vähendamine toob kaasa kulude ja keskkonnamõju vähenemise kogu tooteahelas. Eesti on olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude osas veel kaugele maha 20 Tööversioon seisuga 1.10.2021 jäänud, 2019. aastal võeti Eestis ringlusse 31% jäätmetest (eesmärk on 2025. aastaks 55%). Tuleb arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sealhulgas kõrget liigiti kogumise määra ja sobivate ringlussevõtuvõimsuste olemasolu. Rohelisem Eesti (viii) säästva Eesti elanikkond on koondunud linnapiirkondadesse, mis mitmeliigilise linnalise põhjustab probleeme seoses juurdepääsetavuse, (PO2) liikumiskeskkonna liiklusummikute ja heidetega. Igapäevaste pendelrändajate arv edendamine osana avaldab suurt survet olemasolevale taristule ja suurendab üleminekust CO2- vajadust arendada edasi inimmõõtmelist ja kestlikku neutraalsele linnatranspordisüsteemi. Kavandatud meetmed on suunatud majandusele nende oluliste probleemide lahendamisele:  sõiduaegade ja -kulude suurenemine;  suurenev sõltuvus isiklikust autost ja sellest tulenev ebavõrdsus;  säästlike liikumisviiside osakaalu vähenemine (ebaatraktiivsed tänavad, laste iseseisva liikumise vähenemine, killustatud ühistransporditeenused);  transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2-heite suurenemine;  suurenev negatiivne mõju tervisele;  maakasutust ja transpordi planeerimist ei ole piisavalt integreeritud. Suurimat mõju on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. Tallinna piirkonnas elab pool Eesti elanikkonnast ning seal on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelrändeliiklus. Pool Eesti CO2-heitest tuleb Tallinna piirkonnast – 1 400 000 tonni CO2-heidet aastas (eesmärk 930 000 tonni 2030. aastaks). Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonnas ei ole jalgrataste kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasõbralik ühistranspordiliik. Kavandatud meetmed on kooskõlas riikliku transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035 (koostamisel Ühendatum Eesti (i) kliimamuutuste Hõredalt asustatud riigina sõltub Eesti toimivast suhtes transpordisüsteemist. Paraku on Eesti TEN-T põhivõrgu (PO3) vastupanuvõimelise, väljaehitamisel saavutanud vaid vähest edu. Transpordisektori intelligentse, turvalise, investeerimisvajadused kuni 2030. aastani suurenevad. kestliku ja mitmeliigilise Vajadus on ajakohastada põhimaanteid, et need vastaksid üleeuroopalise määruse (EL) nr 1315/2013 nõuetele. Liiklusohutust on vaja transpordivõrgu (TEN- suurendada , sest Eesti on maanteede ohutuse poolest alla ELi T) arendamine keskmise. Jalakäijate ja jalgratturite ohutust parandatakse kõnniteede ja tunnelite abil. Lisaks on vaja rohkem investeeringuid keskkonnaga seotud leevendusmeetmetesse. 21 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Kõik direktiivi 2014/94/EL kohased kohustused on täidetud, teede laadimistaristut täiustatakse pidevalt. Eesti sisetranspordi väliskulud kokku on hinnanguliselt 1,5 miljardit eurot aastas, mis vastab 5,3%-le Eesti SKPst, millest 51% moodustavad keskkonnakulud (ELi keskmine on 44%). Koostamisel on uus transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, milles võetakse arvesse keskkonnamõju ning keskendutakse säästva liikuvuse ja selle taristu arendamisele. Pidades silmas 2020. aasta Euroopa poolaasta riigiaruannet, on kavandatud raudteemeede, mis keskendub säästva transpordi arendamisele: raudteede elektrifitseerimine, kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongide kiirust ja kasvatama rongireisijate arvu. Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning selleks, et tagada sünergia Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi Rail Balticu vahel, ehitatakse kohalikud peatused Tallinna ja Ikla vahele. Kavandatud meetmed aitavad kaasa ELi säästva ja aruka liikuvuse strateegia eesmärkide saavutamisele. Digitaalne taristu peab saama liikuvusteenuse ja -taristu osaks, et kiirem andmeside võimaldaks intelligentsete transpordisüsteemide sektoril arendada, luua ja katsetada uusi juhtimis-, teabe- ning liikuvusteenuseid. Ühendatum Eesti (ii) säästva, Regionaalarengu edendamiseks on vaja lahendada kliimamuutuste suhtes kitsaskohad, mis takistavad inimestel jalgsi liikumist ja (PO3) vastupanuvõimelise, jalgratta kasutamisest või igapäevaseks pendelrändeks eri intelligentse ja transpordiliikide kombineerimise, ning parandada mitmeliigilise riigi, ühistranspordi ja teenuste paremaks ligipääsuks olulist taristut, piirkondliku ja kohaliku mis on hädavajalik ühistranspordile ja -teenustele tasandi liikuvuse juurdepääsuks aktiivsete transpordiliikide abil. arendamine ja Meede aitab luua ohutuid ja säästvaid liikuvusvõrgustikke, edendamine, sealhulgas edendades jalgratta- ja/või kõnniteede arendamist väljaspool TEN-T võrgule suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Nende juurdepääsu ja piiriülese radade arendamine peaks tagama parema ja kestlikuma liikuvuse parandamine juurdepääsu teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikud peatused) ja töökohtadele. Selliste paremini välja arendatud jalgrattasõidu/jalakäijate liikuvuse võrgustikel on potentsiaal märkimisväärselt suurendada raudtee kasutamist, suurendada ühistranspordi kasutamist ja kestlikkust tervikuna ning vähendada sõltuvust eraautodest ja seega vähendada riiklikul tasandil kasvuhoonegaaside heidet. Sekkumine aitab arendada integreeritud transpordisüsteeme, sealhulgas toetada jalgrattasõidu ja jalgsi käimise üldvõrkude loomist ning mugavama elektriraudteejaama kasutatavust. Eeldatakse, et investeeringutel on soodne mõju kliimamuutuste vähendamisele. Selleks et COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule Sotsiaalsem Eesti (a) parandada kõigi kiiresti taastuda ning toetada majanduses toimuvaid tööotsijate, eelkõige (PO4) struktuurimuutusi, vajavad tööotsijad, sealhulgas töötud, noorte ja pikaajaliste mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete töötute ning tööturult tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad eemalejäänud ja tööturul silmitsi erinevate probleemidega tööturule sisenemisel, ebasoodsas olukorras tööturule naasmisel ja seal püsimisel või üleminekul eri oskusi olevatesse rühmadesse vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja kuuluvate isikute vertikaalselt eraldatud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse töölesaamise võimalusi alusel. Stereotüübid on endiselt probleemiks. Need probleemid ja aktiveerimismeetmete ei takista mitte ainult soolist võrdõiguslikkust ja edusamme kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte 22 Tööversioon seisuga 1.10.2021 puhul eelkõige soolise palgalõhe kaotamisel, vaid takistavad ka oskustel ja noortegarantii vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. rakendamise kaudu, Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad ning füüsilisest isikust inimesed sageli töökohtadel, mis jäävad allapoole nende ettevõtjana tegutsemise omandatud haridus- või oskuste taset. 2016. aasta andmete ja sotsiaalmajanduse kohaselt (PIAAC) töötab 36,1% töötajatest – ligikaudu 200 000 edendamise kaudu – töökohal, mis nõuab madalamat haridustaset. OECD andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 73% EL 28 keskmisest töötajast, mille põhjus on madal haridustase ning vananenud haridus ja oskused. Vananenud oskuste või madala haridustasemega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamas olukorras, lisaks on tööandjate huvi nendesse investeerimise vastu väiksem. Noorte töötuse määr on kõrgem kui üldine töötuse määr, eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. aastal 12,6%-le 2020. aasta II kvartalis). Noored vajavad töökogemuse puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääride või muude takistuste tõttu intensiivsemat toetust. Esineb erinevaid sotsiaal-majanduslikke ja piirkondlikke erinevusi, mis põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Takistuseks on endiselt ka hoolduskoormus ja terviseprobleemid. Tööturul esineb märkimisväärne kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige palgalõhe ja töötuse (2019. aastal 1,5-kordne erinevus töötuse määras) ning tööhõive (69,6% vs. 66% 2019. aastal) näitajates. Selle kõige tõttu on märkimisväärne osa elanikkonna tööturupotentsiaalist endiselt ebapiisavalt ära kasutatud. Kiireks taastumiseks COVID-19 kriisi mõjust majandusele ja tööturule , ning majanduses toimuvate struktuurimuutuste toetamiseks vajavad tööotsijad, sh töötud, mitteaktiivsed ja töötavad tööotsijad, aktiivsete tööturumeetmete sihipärast paketti. Eri rühmad seisavad silmitsi eri probleemidega tööturule sisenemisel, naasmisel ja seal püsimisel või liikumisel teistsuguseid oskusi vajavatele töökohtadele. Tööturg on horisontaalselt ja vertikaalselt segregeerunud soo, vanuse, töövõime ja kodakondsuse alusel. Stereotüübid on endiselt probleemiks, mis takistavad lisaks soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja palgalõhe kaotamise kõrval ka oskustel ja vajadustel põhinevat tööjõu liikuvust. Kuigi eestlased, eelkõige naised, on hästi haritud, töötavad inimesed sageli töökohtadel, mis ei vasta nende omandatud haridus- või oskuste tasemele. 2016. a PIAAC andmete kohaselt töötab 36,1% töötajatest (ca 200 000) töökohal, mis eeldab madalamat haridustaset. OECD andmetel moodustab töötaja töötunni tootlikkus umbes 73% EL 28 keskmisest ja see on põhjustatud madalast haridustasemest, vananenud haridusest ja oskustest. Vananenud oskuste või madala haridusega inimestel on vähe vahendeid oskuste uuendamiseks ja nad on tööturul haavatavamavad, lisaks on tööandjate huvi nendesse investeerida väiksem. Noorte töötuse määr on üldisest kõrgem, seda eriti kriisiolukorras (kasv 6,9%-lt 2019. a 12,6%-le 2020. a II kv). Nad vajavad töökogemuse puudumise, madalama hariduse, piirkondlike erinevuste, keelebarjääri või muude takistuste tõttu suuremat toetust. Erinevad sotsiaal-majanduslikud ja piirkondlikud takistused, sh näiteks hoolduskoormus, terviseprobleemid jne, põhjustavad täiendavaid struktuurseid erinevusi. Märkimisväärne on ka kodakondsusel põhinev segregatsioon, mis väljendub eelkõige 23 Tööversioon seisuga 1.10.2021 palgalõhe, töötuse (2019. a 1,5-kordne erinevus) ja tööhõive (69,6% vs. 66% 2019. a) näitajates. Eelnevast tulenevalt on märkimisväärne osa elanikkonna tööturu potentsiaalist endiselt ebapiisavalt rakendatud Järgmisel kümnendil on Eesti üks suurimväljakutse leida viis, Sotsiaalsem Eesti (d) edendada töötajate, kuidas hoida inimesi tööturul tervena ja nii kaua kui võimalik. ettevõtete ja ettevõtjate (PO4) Tuleb parandada töötervishoidu ja tööohutust. Tööõnnetuste kohanemist muutustega arv on viimase viie aasta jooksul suurenenud 25%, suurendades ning aktiivse ja tervena töötajate, tööandjate ja riigi kulusid. Töösuhted ja töövormid vananemist ning mitmekesistuvad, tuues kaasa uued riskid ja töötajate suurema tervislikku ja hästi vastutuse. Tööõnnetuste vältimiseks ja töötajate töövõime kohandatud säilitamiseks on vaja suurendada teadlikkust töökeskkonna töökeskkonda, kus ohtudest ja riskidest. Töövõimet mõjutavad ka uute tööviiside, ohjatakse terviseriske sealhulgas kaugtöö ja muu paindliku korra kasutuselevõt. Parandada tuleb füüsiliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ja mõõtmise süsteemi töökohal. Vähene järelevalve töökeskkonna üle ning piiratud teenustega töötervishoiusüsteemi halb kvaliteet ja kestlikkus takistavad tööga seotud terviseprobleemide ennetamist ja nende varajast avastamist. Ajutise töövõimetuse korral ei sekkuta töövõime, tööalase konkurentsivõime ega oskuste säilitamisse. Selle perioodi toetussüsteem on ebatõhus ja võib põhjustada osalise või püsiva töövõimekaotuse. Inimesed lahkuvad ka seetõttu, et pensionisüsteem tagab soodsatel tingimustel vanaduspensioni, mis kipub motiveerima ennetähtaegset pensionile jäämist. Samuti lahkutakse tööandjate suhtumise ja terviseprobleemide tõttu. Tervisekaotuse peamised põhjused on südame-veresoonkonna haigused, pahaloomulised kasvajad ja vigastused, mida mõjutavad suuresti elustiil ja keskkond. Tervist mõjutavate tegurite (alkohol, tubakas, uimastid, toitumine, kehaline aktiivsus) peamisi riskitegureid ei ole tõhusalt ennetatud. Lisaks on nõustamis- ja raviteenused killustatud, halvasti integreeritud esmatasandi arstiabi teenustega ja neid ei pakuta piisavalt. Samuti ei leevendata piisavalt vaimse tervisega seotud riske. Vajaka on koostööst eri sektorite (tervis, haridus, sotsiaalvaldkond, õigus, sisejulgeolek jne) ja eri tasanditel (riik, kohalik tasand, kolmas ja erasektor) vahel. Eesti haridussüsteem ei vasta piisavalt tööturu vajadustele ning Sotsiaalsem Eesti (e) muuta haridus- ja oskuste nappus ja mittevastavus j nõudlusele suurenevad. koolitussüsteemid (PO4) Tagatud ei ole piisaval arvul haridustöötajaid. Õpetajte oskusi kvaliteetsemaks, on vajalik täiendada, mh seoses eeldatava üleminekuga kaasavamaks, keskkonnahoidlikumale ja digitaalsemale majandusele. tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu Ei ole juurdunud personaliseeritud ja individualiseeritud hulgas mitteformaalse ja õpetamine ja õppimine i ning õpimotivatsiooni arengule informaalse õppimise toetamine. 18–24-aastaste vanuserühmas on mitteõppivate valideerimise kaudu, noorte osakaal endiselt liiga suur, samuti keskhariduseta toetamaks noorte osakaal, eriti nooremates vanuserühmades. Soolised võtmepädevuste, erinevused põhihariduses on samuti murettekitavad. Tulevikus sealhulgas ettevõtlus- ja vajalike üldoskuste ja võtmepädevuste arendamist ja hindamist digioskuste omandamist, ei peeta piisavalt oluliseks, sidusus ja järjepidevus eri ning edendades haridustasemete ja -liikide vahel ei ole piisav ning kaasava duaalkoolitussüsteemide hariduse põhimõtteid ei ole rakendatud nii palju kui on ja õpipoisiõppe eeldatud. Õpingud ei ole piisavalt seotud tulevase karjääri ja kasutuselevõttu tööga. Haridusasutuste koostöö ettevõtetega on ebapiisav, et muuta õpe praktilisemaks ja siduda seda enam tegeliku eluga. Üldine teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisest on madal. Õpetajate ja koolijuhtide oskused õppeprotsessi ja -keskkonna 24 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kujundamisel on ebaühtlased, sh digitaalsete lahenduste potentsiaali ei kasutata maksimaalselt õppimise ja õpetamise edendamiseks. Kasutatavad õpetamismeetodid ja -vahendid on mõnikord aegunud ning arvesse ei võeta kõigi õppijate individuaalsust ja hariduslikke erivajadusi. Puudub suutlikkus õppekavade teaduspõhiseks ja kaasavaks väljatöötamiseks jarakendamiseks. Õppijate õpitulemuste ning haridusasutuste sise- ja välishindamise tulemuste tagasisidestamine ei ole piisavalt sidus. Formaalharidussüsteem seisab jätkuvalt silmitsi õpetajaskonna vananemisega ja sellest tuleneva vajadusega tagada uute õpetajate järelkasv. Noorsootöötajatest on kõrgharidusega ligikaudu 90%, samas; 60%-l ei ole erialast haridust või noorsootöötaja kvalifikatsiooni ning sektorit iseloomustab tööjõu voolavus. Õppimisvõimalused ja üliõpilaste valikud ei ole piisavalt kooskõlas ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega. Nagu Euroopa Komisjon 2019. aastal riigipõhistes soovitustes märkis, peab Eesti parandama hariduse ja koolituse kvaliteeti ja tõhusust ning vastavust tööturu vajadustele ja toetama võtmepädevusi, sealhulgas digi- ja valdkonnaüleseid oskusi ning innovatsiooni juhtimist kõikidel haridustasanditel. Õpirajad keskhariduse tasemel ei taga piisavaid valikuid, paindlikkust või individualiseeritust ning kutseharidus on endiselt vähepopulaarne. Tööjõu ja oskuste suur puudus mitmes sektoris (sh IKT, inseneriteadus, sotsiaal- ja tervishoiusektor ning muud kasvuvaldkonnad, sh teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) on tõusuteel ja see takistab edasist majandusarengut ning Eesti jõudmist järgmisesse arenguetappi. Nende õppevaldkondade atraktiivsus tulevaste kutseõppijate ja üliõpilaste jaoks on väike, mitmes valdkonnas ei vasta lõpetajate arv tööturu vajadustele. Näiteks ainuüksi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on puudu üle 14 000 inimese. Üks probleem, millega tuleb tegeleda, on soolised stereotüübid poiste ja tüdrukute õppekavade valikul. Lisaks sektoripõhisele lähenemisviisile on vaja ka piirkonnapõhist lähenemisviist, et paremini tegeleda tööturu jaoks vajalike oskuste ja oskuste tasemetega. Õppijate haridus- ja karjäärivalikud ei vasta hinnangulistele tööjõuvajadustele ning kutse- ja kõrgharidusest väljalangemise määr on kõrge. Seoses töökohal toimuva õppega (töökohapõhine õpe, sh õpipoisiõpe) on väljakutseks VKEde motivatsioon ja suutlikkus pakkuda õppimisvõimalusi ja kaasata õppesse kuni 25-aastasi noori (ilma eelneva töökogemuseta) ning hariduslike erivajadustega õppijaid. Keerulisemates oludes kasvavad lapsed ja mitteaktiivsed Sotsiaalsem Eesti (f) edendada eelkõige noored, nende kõrvalejäämine hariduse omandamisest, ebasoodsas olukorras (PO4) tööturult ja noorsootöö pakutavatest võimalustest on tõsine olevate rühmade võrdset sotsiaalne probleem. Kuna tööturul suureneb kvalifitseeritud juurdepääsu tööjõu puudus, on väga oluline kaasata noori tööturule või tõsta kvaliteetsele ja nende kvalifikatsiooni edasiõppimise kaudu. kaasavale haridusele ja koolitusele alates 2020. aastal oli Eestis 15–29-aastaste vanuserühmas 24 300 alusharidusest ja noort, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitusel (nn NEET-noored), lapsehoiust läbi üld- ja s.o 11,7% vanuserühmast. Võrreldes 2019. aastaga on kutsehariduse ja -õppe mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv suurenenud ja kuni kolmanda taseme tõusnud tasemele, kus see püsis aastatel 2016–2018 (20 700 hariduseni, samuti ehk 9,8% 2019. aastal). Peame keskenduma ennetavatele täiskasvanuharidusele ja sekkumistele noorsootöö ja formaalhariduse kaudu ning -koolitusele, ning sellise töötama välja tõhusamaid meetmeid ja laiemat teavitustegevust 25 Tööversioon seisuga 1.10.2021 hariduse ja koolituse mittetöötavate ja mitteõppivate noorte jaoks tugevama läbimist, sealhulgas partnerluse kaudu (riigi, kohalikul ja perekonna tasandil), et hõlbustada õpirännet tugevdada noortegarantiid koos tööturumeetmetega. kõigile ja ligipääsetavust Konkurentsivõime ja oskuste valdkonnas tuleks tagada puuetega inimeste jaoks praktika. Noorte vajadustele vastavate teenuste mõju ja kvaliteedi kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks on vaja arendada ja edasi arendada noorte seire- ja analüüsisüsteemi. Koolist väljalangemise ja tõrjutuse ohu vähendamiseks peavad lastele ja noortele olema kättesaadavad kvaliteetsed haridus- ning tugiteenused, olenemata nende elukohapiirkonnast, emakeelest või võimalikest erivajadustest. Sotsiaalsem Eesti (g) edendada elukestvat Inimesed vajavad juurdepääsu paljudele oskustele, õpet, eelkõige kõigile kombineerides digioskusi tööspetsiifiliste ja valdkonnaüleste (PO4) kättesaadavaid oskustega. Eesti ettevõtete arengut takistav peamine tegur on paindlikke oskuste oskustööjõu puudus. Selleks, et COVID-19 kriisi mõjust täiendamise ja majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada ümberõppe võimalusi, inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine toob võttes arvesse suurt kasu majanduse taastamisel kestlikule majanduskasvule, ettevõtlus- ja digioskusi, et säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja paremini prognoosida konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. muutusi ja uusi vajalikke OECD 2018. aasta andmed näitavad, et Eesti töötaja tootlikkus oskusi tööturu vajaduste moodustab umbes 73% EL 28 töötaja keskmisest töötunni põhjal, hõlbustada tootlikkusest. Selle lõhe peamiseks põhjuseks on vananenud karjäärialaseid haridus ja oskused. Suure osa inimeste haridustase on madal üleminekuid ning (ligikaudu 84 000 inimest vanuses 25–64) ja neil puudub soodustada ametialast erialane haridus (2020. aastal 26%). Ka kutsehariduses ja liikuvust mittestatsionaarses üldhariduses on koolist väljalangemise määr kõrge. Hoolimata elukestvas õppes osalemise üldisest kasvust (2019. aastal 20,2%), on see eakate, madalama hariduse ja oskustega inimeste, eesti keelt mittekõnelevate inimeste ja meeste hulgas endiselt madal. Koolitusturu killustatus ja kvaliteedihindamissüsteemi puudused muudavad mitteformaalse koolituse pakkumise keeruliseks. Üliõpilaste heterogeensus ja vajadus tasakaalustada õpinguid töötamisega suurendavad vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Puudub teave mitteformaalse õppe võimaluste kohta ning kasutajasõbralik viis teabele juurdepääsuks. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA on edukalt käivitanud, kuid kutsekvalifikatsioonisüsteemi reformimiseks on vaja täiendavaid reforme ja koostööd. Stiimulid ja koostöövormid haridusasutuste ning tööandjate koostöö korraldamiseks ja sisu ajakohastamiseks peaksid olema oluliselt tõhusamad. Oskuste hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel. Oskuste kirjeldused, klassifikatsioonid ja andmebaasid ei sobi kokku ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele reageerimist. 26 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Sotsiaalsem Eesti (h) soodustada aktiivset Lapsed ja noored on täiskasvanutest oluliselt vastuvõtlikumad kaasamist, et edendada erinevatele keskkonnateguritele ja sekkumistele. See tähendab, (PO4) võrdseid võimalusi, et ebarahuldavates tingimustes kasvamine vähendab lapse diskrimineerimiskeeldu arengupotentsiaali, soodustab riskikäitumist ja vaimse tervise ja aktiivset osalemist, probleeme. Laste abistamise eest vastutavad kohalikud ning parandada eelkõige omavalitsused ja riik, kuid süsteem ei vasta vajadustele. ebasoodsas olukorras Kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajad tegelevad igal aastal olevate rühmade ligikaudu 10 000 abivajava lapsega, st lastega, kes kogevad tööalast seksuaalset, vaimset ja füüsilist vägivalda; kellel on tõsiseid konkurentsivõimet käitumis- ja vaimse tervise probleeme ning kellel ei ole piisavat vanemapoolset hooldust. Hetkel ei pakuta abivajavatele lastele kvaliteetseid ja ligiääsetavaid teenuseid. See põhjustab probleemide kuhjumist ja süvenemist. Kitsaskohtadeks on abivajaduse hiline kindlakstegemine, vajaduste hindamise killustatus ja toetuse andmine eri süsteemide – sotsiaal- ja tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsesüsteemide – vahel. Lõpuks kasvavad paljud neist lastest selle asemel, et saada sotsiaalsetest panustajatest ja lisaväärtuse loojatest, täiskasvanuks, kes vajavad abi. See nõiaring läheb edasi põlvest põlve, hävitades potentsiaalse inimkapitali. Riskide ennetamine ja ohjamine varases lapsepõlves on noorte edasise edu alus. Tegevused, mille eesmärk on parandada laste ja noorte heaolu ning arengut, näiteks kodanikuhariduse edendamine ja aktiivse osalemise hõlbustamine, võivad aidata ennetada sotsiaalset tõrjutust ning toetada laste ja noorte täiskasvanueluks ettevalmistamist. Oluline on anda panus ulatuslikesse meetmetesse, mis toetavad Euroopa Lastegarantii rakendamist, sealhulgas tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, eri tasandite ja sektorite vahelise koostöö edendamine, meetmed laste ja noorte riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutuse ohu ennetamiseks, kriminaalõigussüsteemiga seotud laste ja noorte toetamine jne. Ligi 30% Eesti elanikkonnast on mõne muu etnilise rühma esindajad ega räägi eesti keelt esimese keelena ning viimase kümne aasta jooksul on ränne suurenenud (2020. aastal on lisaks tagasipöördujatele asunud Eestisse elama 4 710 inimest kolmandatest riikidest ja 3 724 ELi kodanikku). Keeleoskuse, vanuse ja tervisenäitajate osas valitsevad silmnähtavad sotsiaalmajanduslikud lüngad ning tugev sooline ja rahvuslik segregatsioon tööturul. Uuringute kohaselt on rahvuslik segregatsioon alates 1990. aastate algusest kasvanud, st etnilised vähemused elavad koos etniliste vähemustega ja ei suhtle eestlastega. Lisaks on Ida-Virumaal kõige halvemad integratsiooninäitajad võrreldes teiste piirkondadega, kus elab samuti etnilisi vähemusi. Seetõttu on koostöö kohalike omavalitsustega ja nende suutlikkuse arendamine lõimumis-, sh kohanemisprobleemide lahendamiseks kohalikul tasandil väga oluline. Teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad ja Eestisse tagasipöördujad võivad jääda ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud sotsiaal-majanduslike probleemide tõttu Eestis isoleerituks osalemaks tööturul, elukestvas õppes jne Ebapiisavast eesti keele oskusest tingitud probleemid on seotud mitmete sotsiaal-majanduslike valdkondadega - tööturg, haridus, kontaktid eestlastega, osalemine kultuurielus, meedia tarbimine, kodanikuühiskonnas osalemine, avatus ja hoiakud Eesti ühiskonnas. Eesti vajab rohkem lõimumist, sh kohanemist toetavaid teenuseid, et kõik elanikud oskaksid eesti keelt tasemel, mis on 27 Tööversioon seisuga 1.10.2021 vajalik hariduse omandamiseks, tööturul ja ühiskonnas tervikuna osalemiseks. On oluline, et elanikel oleks ühine inforuum ja nad tunneksid end täielikult ühiskonda lõimununa. Ühtne lähenemisviis on hädavajalik, et käsitleda kõiki probleeme, mis on seotud teisest rahvusest püsielanike, uussisserändajate ja tagasipöördujatega, et edendada nende aktiivset kaasamist ja osalemist, parandada nende tööalast konkurentsivõimet ja tagada neile võrdsed võimalused. Sotsiaalsem Eesti (k) parandada võrdset ja Pikaajalise hoolduse süsteem on killustatud valitsemistasandite õigeaegset juurdepääsu ja sektorite vahel. Kuna kohalike omavalitsuste suutlikkus (PO4) kvaliteetsetele, investeerida kodu- ja institutsioonipõhistesse pikaajalise kestlikele ja hoolduse teenustesse on ebavõrdne, sõltub ligipääs nendele taskukohastele teenustele suuresti isiku elukohast. Vaatamata Eesti teenustele, sealhulgas hoolekandepoliitika üldisele eesmärgile pakkuda teenuseid, teenustele, millega mis toetavad iseseisvat toimetulekut kodus nii kaua kui parandatakse eluaseme võimalik, on koduteenused kättesaadavad vaid 15% ulatuses ja isikukeskse hoolduse, kogunõudlusest, samas on institutsionaalsete teenuste osakaal sealhulgas tervishoiu suurenenud. Uuringud näitavad, et 16–23% hooldust vajavatest kättesaadavust; eakatest vajab oma igapäevaelus rohkem abi, kui praegune ajakohastada süsteem suudab pakkuda. Dementsus on tugevalt sotsiaalkaitsesüsteeme, aladiagnoositud, olles ligikaudu 12 korda madalam kui eeldatav sealhulgas parandada 7% tase 60+ rühmas. Umbes 45% üldhooldusteenuste saajatest juurdepääsu kannatavad ka dementsuse all . Teenuseid, mis toetavad sotsiaalkaitsele, iseseisvat elamist kodus, pakutakse märkimisväärselt harvem pöörates erilist kui vaja. Selle tulemusena on perekondadel nii hoolduse kui ka tähelepanu lastele ja teenuste eest maksmise seisukohast suur koormus. Umbes ebasoodsas olukorras 60 000 inimesel on hoolduskohustused, sh üle 8 100 inimesel, olevatele rühmadele; kes ei tee selle tõttu tasustatavat tööd, ja umbes 6500 inimest, parandada kes on olnud sunnitud tegema osalise tööajaga tööd. tervishoiusüsteemide ja Elanikkonna vananemine suurendab veelgi abi ja hoolduse pikaajalise hoolduse vajadust. teenuste kättesaadavust Suurema hooldusvajadusega inimesed on sagedamini (sealhulgas puuetega ühiskonnast ja perekonnast füüsiliselt eraldatud, mis piirab inimeste jaoks), tõhusust nende sõltumatust ja võimet olla kogukonna täisliige. Hoolduse ja vastupanuvõimet pakkumisel on vaja rakendada uusi tehnoloogilisi lahendusi, teenusemudeleid ja mentaliteeti, mis võiksid toetada inimeste võimet kodus toime tulla ning aidata suurendada nende ohutust ja elukvaliteeti. Pikaajalise hoolduse süsteemi parandamine peab käima käsikäes tööjõu arenguga. Hinnangud näitavad, et Eestis puuduvad kaasaegsete ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks vajalikud oskused (sh digioskused). Pikaajalise hoolduse ümberkorraldamine toob kaasa vajaduse uute pädevuste järele ja suurendab sotsiaalkaitsesektori tööjõuvajadust. Demograafilised muutused ja linnastumine nõuavad pidevaid Sotsiaalsem Eesti (ii) hariduse, koolituse ja jõupingutusi koolivõrgustiku ümberkorraldamiseks ning elukestva õppe (PO4) kaasavale ja kvaliteetsele haridusele juurdepääsu valdkonna kaasavatele ja parandamiseks. Esmatähtsad investeerimisvajadused kvaliteetsetele taristusse ja innovatsiooni juhtimisse peaksid edendama teenustele võrdse koostööd haridusasutuste vahel ning vähendama piirkondlikke juurdepääsu erinevusi kvaliteetsele ja kaasavale haridusele juurdepääsul. parandamine, arendades juurdepääsetavat Koolikohustuslike õpilaste arv väheneb järgmise 10 aasta taristut, sealhulgas jooksul 4% (kasvutendents ainult Tallinnas, Harjumaal ja osal tugevdades Tartumaast, teistes maakondades 5–25%, suurim langus vastupidavust seoses toimub Ida-Viru- ja Valgamaal). Pikemas perspektiivis muutub kaug- ja e-õppe ja - langus tõenäoliselt veelgi olulisemaks enamikus maakondades koolitusega ning koos vananevate haridusvaldkonna töötajatega tekib probleem kvaliteetse ja kaasava hariduse kestlikule pakkumisele piirkondades, kus elanikkond väheneb ja vananeb. 28 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Venekeelsetes piirkondades ja madala tihedusega piirkondades on õpilaste tulemused halvemad, sõltumata õpilase sotsiaalmajanduslikust taustast. Samuti esineb piirkondlikke erinevusi nii põhiharidusest keskharidusse ülemineku kui ka keskhariduse omandamise edukuse määra osas ning on vajadus parandada hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele. Eri haridusvormide (formaalne, mitteformaalne, informaalne) koostöö ning ressursside ja teenuste taristu ristkasutus ei ole optimaalne. Õpikeskkonna sidusus füüsilise ruumi, väljaspool ametlike õppesüsteemide õppimise võimaluste ja virtuaalsete õppekeskkondade kombinatsioonina ei ole piisav – tehnoloogiasse, digitaalruumi ja noorsootöö juurdepääsetavusesse, sh hobiõppesse tehtud investeeringud võivad jääda täies mahus realiseerimata. Sageli ei toeta õpikeskkond hariduspoliitikaga seotud eesmärkide saavutamist, nt õppele ja õpetamisele koostööl põhineva lähenemisviisi kasutuselevõtmine, keskendudes selgelt võtmepädevustele, suurem keskendumine tööturul vajalikele oskustele ja pädevustele jne. Erivajadustega õpilaste kaasava hariduse edendamiseks tuleb jätkata füüsilise ruumiga seotud programme, parandada tuleb juurdepääsu koolirajatistele, hankida asjakohased seadmed, varustus ning õpetamis- ja õppevahendid. Kohalike omavalitsuste haldus- ja haridusasutuste peamine edutegur on tõhus innovatsioon ja kvaliteedijuhtimine, mis loob raamistiku muutuste juhtimiseks ja õppeprotsessi täiustamiseks, et ennetada ja lahendada madalaid saavutusi kohalikul ja kooli tasandil. Tuleb välja töötada paindlik ja tõhus positiivse sekkumise ja innovatsiooni juhtimise mudel, võttes arvesse konkreetse kooli eripära, mis olukorra analüüsi, toetava juhtimise, eksperdiarvamuste ning koostööl põhineva kvaliteedijuhtimise kaudu aitaks luua kestlikult toimivat haridusprotsessi, eriti raskustes või hiljuti loodud koolides. 2040. aastaks suurenebeakate ja puuetega inimeste osakaal Sotsiaalsem Eesti (iii) tõrjutud vastavalt 19,8%-lt 25,6%-le ja 11,9%-lt 17%-le. Umbes1/3 üle kogukondade, madala (PO4) 65-aastastest on teatanud, et nende igapäevane tegevus on sissetulekuga terviseprobleemide tõttu piiratud ning nad vajavad abi leibkondade ja igapäevases tegevuses ja enesehoolduses. Samal ajal tõrjuti ebasoodsas olukorras 8 000 inimest tööturult hoolduskoormuse tõttu. Kvaliteetsete olevate rühmade, ja taskukohaste sotsiaalteenuste osutamine on paranenud, kuid sealhulgas erinevused kohalike omavalitsuste vahel on säilinud ning kuigi erivajadustega inimeste astutakse samme tugevama silla loomiseks sotsiaal- ja sotsiaal-majandusliku tervishoiusüsteemi vahel, on sujuv lõimimine endiselt kaasamise edendamine väljakutse, mida ei ole võimalik lahendada üksnes teenuste integreeritud meetmete, osutamise mudeli parandamisega, vaid vaja on investeerida ka muu hulgas eluaseme- ja taristusse. sotsiaalteenuste kaudu Sotsiaalsüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise põhimõttel. Praegu on 80 000 pikaajalist hooldust saavat inimest, kuid tegelik vajadus on hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimest. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Hooldussektor peab sammu pidama ka tehnoloogilise ja digitaalse arenguga, suurendama oma innovatsioonisuutlikkust ja toetama tehnoloogia kasutuselevõttu. Investeeringuid on vaja ka tervishoidu, eriti väiksemates maakondades ja äärealadel. Maakondades asuvate suurte haiglate taristu ei toimi 29 Tööversioon seisuga 1.10.2021 integreeritud hoolduse eesmärgil ega ole ressursikasutuse seisukohast tõhus. Pikaajalise hoolduse reformi edukaks rakendamiseks ning tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimiseks tehtavad investeeringud peavad tuginema deinstitutsionaliseerimise põhimõttel ning toetama täielikult inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimestele igakülgse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektoris institutsioonipõhiselt lähenemiselt integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sotsiaalsem Eesti (m) vähendada Hoolimata olukorra paranemisest on vaesus, sotsiaalne tõrjutus materiaalset puudust, ja sissetulekute ebavõrdsus Eestis suured. 2018. aastal elas (PO4) andes toidu- ja/või 21,7% Eesti elanikkonnast vaesuse ohus ja 2,4% absoluutses esmast materiaalset abi vaesuses. enim puudust Vaesuse oht vähenes üksikleibkondades, st üksi elavate kannatavatele isikutele, inimeste hulgas, samuti üksikvanemate hulgas. sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära meetmeid, mis toetavad hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata nende isikute sotsiaalset oleks 39,1% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,7% kaasamist absoluutses vaesuses. Vaesuse oht püsis 16–24-aastaste noorte seas 20,9% tasemel. Alla 18-aastaste laste hulgas suurenes vaesusriski määr 2018. aastal 1,9 protsendipunkti 17,1%-ni. Samal ajal langes laste absoluutne vaesuse määr 2,5%-lt 2017. aastal 1,6%-le 2018. aastal. Vaesuse ohus elavate eakate osakaal on vähenenud – 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal vähenes 46,4%-lt 2017. aastal 43,1%-le 2018. aastal. 2019. aastal elas 7,6% Eesti elanikkonnast puuduses. Puuduse määr oli kõrgeim eakate seas (vähemalt 65-aastased) (10,4%) ja madalaim 18–24-aastaste hulgas (5,3%). Inimestele (i) tervikliku ja kaasava Linnapiirkondade arendamisel on oluline roll riigi majanduse sotsiaalse, majandusliku arengus, see on ka prioriteetne sihtvaldkond, millele Euroopa lähedasem Eesti ja keskkonnaalase Komisjon on tähelepanu juhtinud ja mille jaoks on vaja eraldada (PO5) arengu, kultuuri, vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi rahalistest looduspärandi, säästva vahenditest. Suurematel linnapiirkondadel on mitmeid turismi ja julgeoleku probleeme, mis tulenevad ebaühtlasest kasvust, näiteks soodustamine valglinnastumisega kaasnev soovimatu keskkonnamõju, linnapiirkondades ebaratsionaalne maakasutus, ebapiisav tehniline ja teenustetaristu, suurenenud pendelrändest põhjustatud liiklussageduse kasv ja õhusaaste , elurikkuse vähenemine, avaliku linnaruumi ebaühtlane kvaliteet jne. Linnapiirkonna jaoks valitud sekkumised kajastavad piirkondlikes ja kohalikes arengukavades kirjeldatud väljakutseid ja eesmärke, kuna kohaliku elukeskkonna kvaliteet on linnapiirkondade jaoksläbivalt väga oluline. Linnapiirkondade üha olulisem ühine väljakutse seisneb keskkonna- ja kliimaküsimustes. Pärnu linnapiirkond ja Ida- Virumaa linnapiirkonnad seisavad koos maapiirkondadega silmitsi sarnaste probleemidega nagu kirjeldatud SO2 poliitikaeesmärgis nr 5. Erilist tähelepanu tuleb pöörata elukeskkonna vähesele atraktiivsusele Ida-Viru linnapiirkondades. Suur alakasutatud linnapiirkondade osakaal, tänapäevastele vajadustele mittevastav elukondlik kinnisvara, vähene rahulolu kohalike omavalitsuste teenustega ning vähem võimalusi vabaaja- ja kultuuriüritustel osalemiseks 30 Tööversioon seisuga 1.10.2021 on väljakutsed, , millele peab poliitikaeesmärk nr 5 raames tähelepanu pöörama. Poliitikaeesmärgi nr 5 raames kavandatud sekkumised täiendavad teiste poliitikaeesmärkide, eelkõige poliitikaeesmärgi nr 2 tegevusi, mis keskenduvad säästva linnatranspordi arendamisele ja kliimamuutustega seotud küsimustele linnapiirkondades. Nende väljakutsete lahendamiseks on kasvav potentsiaal, innapiirkondade arukate ja uuenduslike lahenduste arendamisel, mille rakendamine on Eestis veel endiselt piiratud. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 raames linnapiirkondades kavandatud meetmete ühine eesmärk on parandada elukeskkonna kvaliteeti linnapiirkondades, suurendades linnade konkurentsivõimet ja vähendades CO2-heidet. Ida-Viru linnapiirkonna kestliku elukeskkonna toetamine täiendab teiste poliitikaeesmärkides ja õiglase ülemineku fondi sekkumisi, mis on suunatud peamiselt sotsiaalsele ja majanduslikule üleminekule järgmistel aastatel. Vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest suunatakse kestlikule linnaarengule poliitikaeesmärkides nr 2 (erieesmärk viii) ja nr 5 (erieesmärk i) ning neid rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis. 2020. aasta riigiraportis rõhutatakse mitmeid Eesti Inimestele (ii) tervikliku ja kaasava regionaalarengu väljakutseid, mis on samuti PO5 raames sotsiaalse, majandusliku lähedasem Eesti kavandatud sekkumiste fookuses. ja keskkonnaalase (PO5) kohaliku arengu,  Sotsiaal- ja majandusnäitajate vahe pealinnapiirkonna kultuuri, looduspärandi, ja riigi ülejäänud osa vahel on suurenenud. säästva turismi ja  Erinevused SKPs elaniku kohta kajastuvad ka julgeoleku soodustamine piirkonniti erinevas tööviljakuses. SKP oli 2018. aastal mujal kui ELi keskmise lähedal pealinnapiirkonnas Põhja-Eestis linnapiirkondades (97% ELi keskmisest), jäädes ülejäänud NUTS3 piirkondades 52% ja 59% vahele ELi keskmisest.  Praegune riiklik toetus innovatsioonitegevusele ei vasta piirkondlikele ega ettevõtete vajadustele, mistõttu tuleb suurendada toetust mahajäänud piirkondadele.  Muudest piirkondadest pealinna kolivate inimeste arv on vähenenud, kuid pendelrändajate arv on suurenenud. Riigisisene liikuvusliikuvus muude suuremate linna- ja funktsionaalsete linnapiirkondade suunas on intensiivne. Eesti rahvastik väheneb kõikjal, välja arvatud kahes linnapiirkonnas. Lisaks majanduslikule järelejõudmisele esitab see väljakutseid, ka kohaliku tasandi teenuste osutamisele, tugevate kogukondade säilitamisele, atraktiivsele elukeskkonnale ja üldisele ruumi kasutamisele. Praegune teenuste osutamise mudel ja vajalik taristu on välja töötatud suurema arvu elanike jaoks, kui rahvastiku prognoosid ette näevad, Kohaliku tasandi teenuste nõudluse struktuuri muudavad ka demograafilised protsessid. Elanike lahkumisel kaovad ka teenused ja hooned jäävad tühjaks , väheneb ettevõtlus ja seetõttu ka töövõimalused. Vajadust rahvastikumuutustega edukalt kohaneda kirjeldatakse ka kui pikaajalise strateegia Eesti 2035. üht arenguvajadust. Kuna poliitikaeesmärgi nr 5 puhul algatavad projektide valimise piirkonnad ja kavandatud projektid põhinevad integreeritud piirkondlikel strateegiatel, tuleb toetada ja tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust töötada välja asjakohased piirkondlikud strateegiad ning hinnata ja valida projekte. 31 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2019. aastal liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050. Õiglane Üleminek Võimaldada aastaks kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa piirkondadel ja inimestel (JTF) Komisjoni 2030. aasta kliimaalase eesmärgi kavaga, milles tegeleda liidu 2030. tehakse ettepanek vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aasta energia- ja 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja kus määratletakse kliimaeesmärkide Euroopa vastutustundlik tegevuskava 2050. aastaks saavutamise ja Pariisi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu 2019. aasta detsembris esitas Eesti Euroopa Komisjonile oma kliimaneutraalsele riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles majandusele ülemineku seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside sotsiaalsete, heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada tööhõivealaste, taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal majanduslike ja energiavarustuskindluse. keskkonnamõjudega Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. Seetõttu mõjutab Eesti edusamme kliimaneutraalsuse suunas kõige rohkem energeetikasektori, eriti põlevkivisektori ümberkujundamine . Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu, kliimaneutraalsusele üleminekul saab olema, ja on juba praegu, suurim mõju just Eesti Ida-Viru maakonnale. Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920ndatest aastatest ja see on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevatest ettevõtete töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab märkimisväärselt kõrgem keskmine palk kui maakonna ja Eesti keskmine palk. Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järkjärguliselt lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. PRIORITEEDID 2.1 Muud prioriteedid kui tehniline abi 2.1.1. NUTIKAM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m 32 Tööversioon seisuga 1.10.2021 See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki Erieesmärk: (i) teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine 2.1.1.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib süsteemset lähenemisviisi, mis põhineb riigiaruande lisal D, Euroopa poolaasta investeerimissuuniste riigipõhistel soovitustel ning Eesti teadus-, arendus-, innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemustel. Sekkumistega toetatakse uue riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava (2021–2035) rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse suurendamine; 2 nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine; 3. teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine tõhusate teadmussiirde mehhanismide kaudu, sealhulgas arvestades avaliku sektori aktiivsemat rolli teadmussiirde protsessis. Võrreldes varasema perioodiga nihkub sekkumiste fookus teadmussiirde edendamisele (sh tehnosiirdele) ja teadussüsteemi ning ettevõtlussektori koostöö toetamisele, arendades nõudlusest lähtuvaid teadus- ja arendus- ning innovatsiooniteenuseid era- ja avalikule sektorile (teadustaristu ja tippkeskuste teenused, teadus- ja kõrgharidusasutuste teadmussiirdevõimekus) ja toetades akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet (temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, avaliku sektori teadus- ja innovatsioonimahukuse kasvatamine). Kavandatakse uusi sekkumisi teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse toetamiseks ning Eesti osalemiseks Euroopa Teadusruumi algatustes. Toetatakse teadmiste ja teadustöötajate vaba liikumist kooskõlas Euroopa Teadusruumi põhimõtetega. Teadus- ja kõrgharidusasutuste institutsionaalsel arendamisel keskendutakse teadmus- ja tehnoloogiasiirdealaste teenuste ja kommertsialiseerimissüsteemide arendamisele. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse suurendamine Sekkumismeetmed hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtete ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtete teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastusedjne); suutlikkuse suurendamise meetmed ja töötajate toetamine, sealhulgas (välis-) tippspetsialistide ligimeelitamine. Rakendusuuringute ja tootearenduse programmi rakendamisel lähtutakse ettevõtete vajadustest (teadus- ja arendustegevus, mida saab ettevõtluses rakendada). Sekkumised hõlmavad ka toetust suurema lisaväärtusega investeeringutele, mis põhinevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni suutlikkusel (arenduskeskused, olemasolevate investeeringute laiendamine arendustegevusele, idufirmad), pakkudes teadus- ja arendustegevuse vautšereid ja kasutades tehnoloogia arenduskeskuste potentsiaali; ettevõtete osalemise edendamine ja toetamine rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides, partnerlustes, võrgustikes (nt digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik ja Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustik), organisatsioonides (nt CERN, ESA, EUROSTARS jne) ja 33 Tööversioon seisuga 1.10.2021 väärtusahelates strateegilist ühist huvi pakkuvates valdkondades; toetus Eestis välja töötatud tehnoloogiate laiendamiseks rahvusvahelistele turgudele (sealhulgas keskkonnahoidliku tehnoloogia ja innovatsiooni turulähedaste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldab järgida Euroopa rohelist kokkulepet ning minna üle vähese CO2-heitega ja ringmajandusele) ning selliste investeeringute heakskiitmine, mis toetavad ettevõtteid üleminekuprotsessis. Samuti toetatakse tegevusi, mis tugevdavad riigi rolli teadus- ja arendustegevuse aktiivse kasutajana ja innovatsiooninõudluse eelkäijana, sealhulgas innovatiivsed riigihanked, avalikust sektorist lähtuv arendustegevus ettevõtetele, avalike teenuste kavandamine, avaliku ja erasektori partnerlus, näidisprojektid ning selleks vajalikud taristu- ja infotehnoloogilised lahendused. 2. Nõudlusest lähtuva asjakohase ja paindliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni pakkumise tagamine 2.1. Teadus- ja arendusteenuste ja institutsioonaalse teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides Sekkumismeetmed hõlmavad terviklikku tegevuste paketti teadus- ja arendusasutustele ning kõrgkoolidele institutsionaalse teadmus- ja tehnosiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja pakkumise arendamiseks, et paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste kiiremale kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Sekkumistega toetatakse nii asutusepõhiseid kui asutuste ühistegevusi. Toetatakse asutustes tõhusa teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamist, sealhulgas hargettevõtluse mudelite arendamist, partnerlusprogrammide arendamist teadusasutuste ja ettevõtete ühisprojektideks, teadlaste ja ettevõtete mentorlusprogramme, koosloomeplatvorme, hackatone, kiirendeid, intellektuaalomandi ja ärivormide alast nõustamist, asutuste teadustulemuste ja teenuste tutvustamist potentsiaalsetele huvilistele jms. Panustatakse kvaliteetsete teenuste pakkumiseks vajalike test- ja demokeskkondade, laborite, platvormide jms arendamisesse. Olulisel kohal on kõrge potentisaaliga teadustulemuste arendamine erainvestorite või ettevõtjate jaoks atraktiivsesse vormi eksperimentaalarendusgrantide (proof-of-concept) ja teiste tugimeetmete kaudu. Soodustatakse teadusasutuste ning kõrgkoolide ühistegevusi (nt ettevõtlussektorile teenuste ühisarendamine, Adapter-tüüpi tegevused, ühislaborid jms). Sekkumised hõlmavad ka kasutajakesksete lahenduste väljatöötamist Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS) ja avatud teaduse põhimõtete rakendamist, et tagada potentsiaalseltele era- ja avaliku sektori kasutajatele parem juurdepääs olemasolevatele teadusressurssidele, sh teadusandmetele ja - infole, ja nende parem rakendatavus uute toodete ja teenuste arendamiseks. See hõlmab muu hulgas paremat ülevaadet teadlaste ja teadusrühmade uurimisprofiilidest ja pädevustest, kasutajasõbralikke lühikokkuvõtteid käimasolevatest ja lõppenud teadusprojektidest, koostööpakkumisi ettevõtlusele jms. 2.2. Nõudluspõhiste temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine TAIE fookusvaldkondades Tegevus keskendub kvaliteetse ja asjakohase teadus- ja arendustegevuse ja teadlaste hulga kindlustamisele TAIE fookusvaldkondades, et tõsta uurimisrühmade suutlikkust käsitleda ettevõtjate nõudlusest lähtuvaid uurimisküsimusi ja pakkuda turule orienteeritud teaduslahendusi. Sekkumise raames toetatakse rakendus- ja vajadusel alusuuringuid, uute uurimisuundade väljaarendamist, toetatakse teadus- ja arendustöötajate järelkasvu, arendatakse teadus- ja arendustööks vajalikku labori- ja uurimistaristut, siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd, toetatakse tipptasemel teadlaste värbamist, valdkonna teadustulemuste kommertsialiseerimist, valdkonna teadus- ja arendustegevuse populariseerimist ja kommunikeerimist ja muid valdkonna teadus- ja arendustegevuseks vajalikke tegevusi. Uurimissuunad, -eesmärgid ja -küsimused ja selleks vajalikud tegevused kavandatakse temaatilistes programmides koostöös ettevõtlussektori esindajatega, järgides ettevõtliku avastusprotsessi ja koosloome põhimõtteid 2.3. Tipptasemel teadmiste ja teadustaristu teenuste pakkumise parandamine, era- ja avaliku sektori nõudlusest tulenevate vajaduste rahuldamiseks TAIE fookusvaldkondades Sekkumise keskmes on praeguseks välja arendatud tipptasemel teadusvõimekuse mõju ja kättesaadvuse kasvatamine väljaspool akadeemilist sektorit, sh ettevõtluse ja avaliku sektori nõudlusest lähtuvate teenuste arendamise ja pakkumise toetamine TAIE fookusvaldkondades. Sekkumised hõlmavad kahte olulist suunda: 1) tippkeskuste tegevuste ja teadusuuringute tulemuste kättesaadavaks ja kasutatavaks tegemine era- ja avaliku sektori nõudluspõhiste vajaduste rahuldamiseks ning 2) teadustaristu teenuste avamine kasutamiseks väljaspool akadeemilisi ringkondi. Sekkumiste eesmärk on saavutada märkimisväärne majanduslik ja ühiskondlik mõju, sidudes nn eesliiniuuringud ettevõtlussektori ja ühiskonna vajadustega. Toetatavad tegevused hõlmavad teadmiste ja tehnoloogia ülekandmist ettevõtetele patentide, litsentside ja oskusteabe kaudu, ettevõtlussektorile suunatud teadus- ja arendustöötajate ettevalmistamist, ettevõtlussektori vajadustel ja potentsiaalil põhinevat teadustegevust (sh nõudlusest lähtuvaid alusuuringuid) jne. Teadustaristuga seotud sekkumised hõlmavad toetust turu vajadustest lähtuvate teadus- ja arendusteenuste arendamiseks era- ja avalikule sektorile, tuginedes olemasolevale taristule TAIE fookusvaldkondades. 34 Tööversioon seisuga 1.10.2021 3. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni nõudluse ja pakkumise poole ühendamine teadmussiirde mehhanismidega 3.1. Teadmusvõrgustike ning äri- ja akadeemiliste ringkondade vaheliste sidemete arendamine teadus. Ja arendustöötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel Uut tüüpi sekkumise eesmärk on soodustada isiklike kontaktide ja võrgustike tekkimist ja arenemist akadeemilise, era- ja avaliku sekotri vahel. Sekkumised hõlmavad eri liiki teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna töötajate liikumise toetamist eri sektorite vahel, sealhulgas teadlaste ja teiste teadus-, arendus- ja innovatsioonivaldkonna spetsialistide lühi- ja pikaajalise liikuvuse toetamist nii erasektorisse kui erasektorist akadeemiasse (sh professuuride jm kaudu), teadmussiirde doktorantuuri toetamist ettevõtetes ja avalikus sektoris (doktoriõpingud läbitakse töökohaga seonduvalt tööandja ja ülikooli koostöös), koostöö- ja võrgustikutegevusi jne. 3.2. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: osalemine rahvusvahelisel teadmisteturul Sekkumises toetatakse Eesti teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumi tegevustes, et panustada tegevuste koordineerimise ja ressursside koondamise kaudu Euroopa Teadusruumi eesmärkide saavutamisesse, sh teadmiste ja teadlaste vabasse ringlusse, teadustaristu ühisarendustesse ja -kasutusse ning Euroopa ja globaalsete väljakutsete lahendamisesse. Tegevus hõlmab Eesti osalemist EL raamprogrammi, partnerlustes, missioonides, teaming tegevustes ja teistest Euroopa Teadusruumis algatustes, rahvusvaheliste teadusprojektide ettevalmistamise ja konsortsiumide arendamise toetamist, toetust teadusuuringute rahvusvahelisele turundustegevusele, teadlasmobiilsuse (sh noorteadlaste mobiilsuse) toetamist, toetust Euroopa Teadusruumi õppetoolidele. Toetust kavandatakse kooskõlas Eesti nutika spetsiliseerumise starteegiaga. Tegevuste rahastamisel rakendatakse sobival võimalusel nn EL raamprogrammi kvaliteedimärgist (Seal of Excellence) 3.3. Riigi kui targa tellija ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eestvedaja võimekuse arendamine Sekkumised kasvatavad avaliku sektori nõudlust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni järele, mis omakorda loob turu teadmusmahukate toodete ja teenuste pakkumiseks. Riigi võimekust toimida innovatsiooniliidrina arendatakse järgmiselt: 1) toetatakse Eesti arenguvajadustele lahendusi loovaid strateegilisi sektoriteülesed ja interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid; 2) astutakse samm kaugemale, toetades teadus- ja arendusmahukaid innovatsiooniprojekte, uute meetodite ja töövahendite arendamist selleks, et suurendada avaliku sektori TAI-nõudlust ja -mahukust (nt juhendid, juhtumianalüüsid, erinevate ministeeriumiteüleste koostöövormide eksperimenteerimine, lahenduste testimine, eksperimendid ja prototüüpimine uute toodete ja teenuste arendamiseks, mida saab eksporditurgudele skaleerida). Toetatavad tegevused võimaldavad avaliku, era- ja akadeemilise sektori koostöös leida ja katsetada uusi lahendusi ühiselt määratletud väljakutsete ja vajaduste adresseerimiseks; 3) arendatakse ministeeriumide ja ettevõtete haruliitude teadus-, arendus- ja innovatsiooninõunike koostöövõrgustikke ja ühistegevusi informeeritud ja asjatundliku nõudluse arendamiseks. Tegevuste rahastamisel arevstatakse Eesti nutika spetsiliseerumise strateegiaga, kus see on asjakohane ja võimalik. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted, kes on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; kes praegu rakendusuuringute ja tootearenduse abil oma majandustulemusi veel ei paranda; kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu; ekspordiettevõtted, kellel on ambitsioonid ja suutlikkus ülemaailmsetes väärtusahelates tõusta; energiamahukad tööstusharud, mis aitavad märkimisväärselt kaasa kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele. Teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, teadlased, uurimisrühmad, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, teadmussiirde üksused teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusasutustes, ettevõtete ja erasektori ühendused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), tippkeskused, teadustaristute omanikud, valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Meetmed hõlmavad järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs, 35 Tööversioon seisuga 1.10.2021 komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondade- ja riikidevahelisi meetmeid rahastatakse peamiselt kahe meetmega: – temaatiliste teadus- ja arendusprogrammide rakendamine, et edendada akadeemilise, era- ja avaliku sektori koostööd ja koosloomet nutika spetsialiseerumise valdkondades, kus muude tegevuste hulgas toetatakse rahvusvahelist koostööd, osalemist projektides, programmides ja partnerlustes jms tegevusi, mis on vajalikud valdkondade arendamiseks; – teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamise meede on täielikult pühendatud rahvusvahelisele koostööle, eelkõige osalemisele Euroopa teadusruumis, rahvusvahelistes teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni võrgustikes, partnerlustes, EIT teadmis- ja innovaatikakogukondades, ühisprogrammides, Euroopa raamprogrammis „Horisont 2020“ jne. Rahvusvahelise koostöö osa on aga kaasatud ka muudesse sekkumistesse, näiteks teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse kasvatamise meetmesse, toetades muu hulgas osalemist rahvusvahelistes teadmussiirde- ja koostöövõrgustikes, õppekülastusi ja töökogemuse omandamist välismaal asuvates kõrgetasemelistes teadmussiirdekeskustes jne. Sekkumised panustavad EL Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ja katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi nagu innovatsioon, aga ka energia, tervishoid, toitained, biomajandus jne. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 2.1.1.1.2 Näitajad Tabel 2: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID 1 (i) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad Ettevõ 590 1935 ettevõtjad (millest: tjad mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (i) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega Ettevõ 90 460 toetatavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist Ettevõ 550 1750 toetust saavad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku RCO07 Koostööprojektides Teadu 6 18 osalevate sasutu teadusasutuste arv s 36 Tööversioon seisuga 1.10.2021 1 (i) ERF Ülemineku RCO10 Teadusasutustega Ettevõ 80 355 koostööd tegevad tjad ettevõtjad 1 (i) ERF Ülemineku PSO01 Toetust saanud Innova 8 56 innovatiivsed tiivsed projektid projek tid 1 (i) ERF Ülemineku PSO02 Mobiilsusskeemide Osalej 1200 3100 s osalejate arv a 1 (i) ERF Ülemineku PSO03 Euroopa Liidu Organi 100 350 raamprogrammide satsioo tegevustes nid osalevate organisatsioonide arv Tabel 3: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) [200] Fond ID 1 (i) ERF Ülemin PSR01 Ettevõtetega Euro 0 2020 18 000 Baasfina eku sõlmitud teadus- 000 ntseerim ja arendusalaste ist lepingute maht saavate asutuste andmed 1 (i) ERF Ülemin PSR02 Tippkeskuste ja Euro 0 2020 4 500 000 SFOS, eku teadustaristute projektiar teenuste uanded pakkumisest saadud tulu 1 (i) ERF Ülemin RCR02 Erasektori Euro 0 2021 94 136 SFOS, eku investeeringud, 035 taotluse mis täiendavad rahuldam ise avaliku sektori otsused toetust (sellest: toetused, rahastamisvahen did) 1 (i) ERF Ülemin RCR05 Ettevõttesisese Ettevõt 0 2021 40 SFOS, eku innovatsiooniga jad projektiar tegelevad VKEd uanded 1 (i) ERF Ülemin RCR08 Toetatud Publik 0 2020 800 SFOS, eku projektide atsioon projektiar publikatsioonid id uanded, veebialli kad 1 (i) ERF Ülemin PSR05 Uued, kasutusele Uued 0 2020 22 SFOS, eku võetud lahend projektiar lahendused ja used uanded algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks 37 Tööversioon seisuga 1.10.2021 1 (i) ERF Ülemin RCR25 VKEd, kellel on Ettevõt 0 2021 560 SFOS, eku suurem jad Äriregist lisandväärtus er töötaja kohta 1 (i) ERF Ülemin RCR10 Toetatud Täistö 0 2020 50 SFOS, eku 2 üksustes loodud öaja projektiar teadus- ja ekvival uanded arendustegevuse ent ga seotud töökohtade arv 1 (i) ERF Ülemin PSR04 Toetatud Projekt 0 2020 15 SFOS, eku innovatsioonipro projekti jektide arv aruande d 1 (i) ERF Ülemin PSR03 Eesti osalemine Mln 0 2020 44 Horizon eku Euroopa eurot Europe teadusruumi elaniku andmed: tegevustes: kohta e-Corda; panus Eurostat rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse 2.1.1.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 4: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 010 37 361 920 1 ERF Ülemineku i 011 4 030 080 1 ERF Ülemineku i 012 118 200 031 1 ERF Ülemineku i 027 1 968 000 1 ERF Ülemineku i 028 75 740 000 1 ERF Ülemineku i 029 95 000 000 Tabel 5: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 01 332 300 031 Tabel 6: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 33 332 300 031 Tabel 7: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku i 03 332 300 031 38 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.1.2 Erieesmärk: (ii) digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks 2.1.1.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste teravik on suunatud Eesti avaliku sektori digimuutuste süvendamisele, investeerides Eestile, konkreetsele valdkonnale või organisatsioonile uuenduslike lahenduste väljatöötamisse ja kasutuselevõttu iisil, mis märkimisväärselt uuendab olemasolevaid digiteenuseid ja digiriiki Eestis (võttes arvesse eespool põhjenduses esile tõstetud probleeme). • Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris Erilist tähelepanu pööratakse valdkondlikele digimuutustele ja reformiprogrammidele poliitikakujundamise, avalike teenuste ja avaliku halduse alal, eelkõige valdkondades, kus digitaalne küpsus või „ärimudeli“ ümberkujundamine on seni olnud väiksem (nt kohtusüsteemi elutsükli digiteerimine, digitaalne tervishoid, integreeritud sotsiaalteenused, digitaalne kultuuripärand jne). Täiendavad sihid: • suurendada avalike teenuste kättesaadavust, turvalisust ja kasutajasõbralikkust ning vähendada kodanike ja eelkõige ettevõtjate halduskoormust kõigil valitsustasanditel; • suurendada riigiasustustes andmepõhist poliitikakujundamist ja teenuste osutamise suutlikkust, sealhulgas andmeteaduse (sh suurandmed) kasutamist, andmete kvaliteedi parandamist ja avatud andmete kättesaadavust; • soodustada uudsete lahenduste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate katsetamistja laiemat kasutuselevõttu (alustades tehisintellektist), sealhulgas edendades rakenduslikku teadus- ja arendustegevust ja suutlikkust digiriigi ja küberturvalisuse valdkonnas ning tõhustades innovatsioonialast koostööd erasektoriga. • järgmise põlvkonna digitaristu ja platvormiteenuste arendamine ja kasutuselevõtt, mis toetab avaliku sektori digilahendusi (sh pilvandmetöötlus, ühised küberturvalisuse platvormid jne); • küberturvalisuse võimekuse suurendamine asutustes ja üleriiklikult; • pädevuste, koostöö ja koordineerimise arendamine digiriigi valitsemise, küberturvalisuse ja digitaalteenuste arendamise valdkonnas, et viia digiriigi juhtimise küpsus uuele tasemele; • kohalike omavalitsuste digitaliseerimise ja valitsusvälistes organisatsioonides digilahenduste kasutuselevõtu hoogustamine, pöörates erilist tähelepanu nende teenuste osutamise uuendamisele, tõugates tagantkohaliku tasandi IT-korralduse reformi ja suurendades küberturvalisust. Sekkumistega toetatakse 2017. aasta Tallinna (ministrite) e-riigi deklaratsioonis kokku lepitud suuniseid ja võetud kohustusi, toetades ka teenuste piiriülest osutamist ja tugevdades asjakohast koosvõimet ning vajaduse korral Euroopa ühiste digitaristute kasutuselevõttu või kohandamist. Sekkumised täiendavad riikliku taaste- ja vastupidavuskava digiriigi investeeringuid, mis on suunatud prioriteetsetele digiteenuste kvaliteedi arenguhüppe programmidele ja digivalitsuse taristu reformile. Peamine eraldusjoon on see, et riikliku taaste- ja vastupidavuskava kaudu rahastatavaid tegevusi ei rahastata samal perioodil rakenduskavast. Vajaduse korral võib, pärast riikliku taaste- ja vastupidavuskava perioodija rahaliste vahendite lõppemist rakenduskava kasutada täiendavateks uuendusteks ning riikliku taaste- ja vastupidavuskava reformivaldkondade jätkuvaks arendamiseks. Eespool nimetatud sekkumiste tulemusena paraneb avalike (digitaalsete) teenuste kvaliteet: kasutajate rahulolu suureneb, teenuseprotsesside kulutasuvus paraneb, protsesside kestus lüheneb, kasutajad säästavad rohkem aega teenuste kasutamisel ja avalik sektor pakub tõhusamalt (digitaalseid) teenuseid. Samuti suureneb avalike (digitaalsete) teenuste turvalisust – suuri küberriske ei realiseeru ja vahejuhtumeid esineb harvem. Peamised sihtrühmad Kõik avaliku teenuse osutajad, osaliselt erasektor (kui nad loovad tasuta lahendusi avalikuks kasutamiseks), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja selle allüksused, muud kohalikud ja avaliku sektori asutused, kelle suhtes kohaldatakse küberturvalisuse seadust – teenuseosutajad. 39 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti (piirkonnapõhist lähenemisviisi ei ole kavandatud, sest Eesti suuruses riigis ei ole see praktiline ega vajalik digitaalsete valitsuslahenduste puhul). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Kui seda peetakse asjakohaseks seoses eespool kirjeldatud sekkumisloogikaga, võivad sekkumised hõlmata toetust sihipärastele piirkondadevahelistele ja riikidevahelistele meetmetele (nt digitaalsete lahenduste väljatöötamine halduskoormuse vähendamiseks piiriüleses ettevõtluses). Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.1.2.2 Näitajad Tabel 8: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 1 (ii) ERF Ülemineku RCO14 Avaliku sektori Avaliku 20 50 asutused, keda sektori toetatakse asutused digiteenuste, - toodete ja - protsesside väljatöötamiseks Tabel 9: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (ii) ERF Üle RCR11 Uute ja uuendatud Kasuta 0 2020 5 000 SFOS, min avalike digiteenuste, jaid/aa 000 projektiaru eku -toodete ja - stas anded protsesside kasutajad 40 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.1.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 10: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 016 154 065 048 Tabel 11: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa number kategooria (eurodes) 1 ERF Ülemineku ii 01 154 065 048 Tabel 12: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 33 154 065 048 Tabel 13: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku ii 03 154 065 048 2.1.1.3. Erieesmärk: (iii) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu 2.1.1.3.1 Fondide sekkumine Seonduvate meetmete liigid Sekkumised keskenduvad ettevõtluse edendamisele ning teadmismahukate ettevõtete loomisele ja kasvule, suurema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomisele ja ekspordile ning investeeringutele Eesti kõikidesse piirkondadesse. Sekkumised aitavad kaasa aruka spetsialiseerumise valdkondadele (IKT, tervishoiutehnoloogiad ja -teenused; ressursside ümberkujundamine; arukad ja säästvad energialahendused). Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda: 1. Ettevõtluse kasvu toetamine, ettevõtluse alustamine, idufirmade ökosüsteemi arendamine ning ettevõtluse toetamise süsteemi ja võrgustike arendamine Eesti eri piirkondades 2. VKEde konkurentsivõime ning suurema lisandväärtuse ja ekspordi loomise suutlikkuse suurendamine 3. VKEde juurdepääsu parandamine rahastamisele (kapitalile), sealhulgas piirkondades Sekkumismeetmed hõlmavad ettevõtluse toetamist ja ettevõtte loomist. Toetatakse uute ärimudelite, sealhulgas ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist; tugiteenused tehnoloogilise innovatsiooni, parimate olemasolevate tehnoloogiate kasutamise, parema juhtimise ja põlvkondade vahetuse soodustamiseks. Toetatakse digitaalkaubanduse (e-kaubandus, platvormimajandus, koostöömajandus) kasutuselevõttu, et parandada Eesti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, ning reaalajalise majanduse arendamist ja rakendamist. Ettevõtetes tuleks rohkem kohaldada automatiseerimis-, sealhulgas digitaliseerimis-, standardimis-, tehisintellekti- ja 41 Tööversioon seisuga 1.10.2021 robootikatehnoloogiaid. Sekkumisega toetatakse ka idufirmade ökosüsteemi suuremat konkurentsivõimet ning rohkem teadus- ja arendustegevusemahukaid idufirmasid. Eesmärk on muuta Eesti atraktiivsemaks selliste kasvavate ettevõtete asutamiseks, kellel on üleilmne ulatus. Tehnoloogiaettevõtete arendamiseks sobiva keskkonna loomist soodustatakse avaliku ja erasektori partnerlusena, mis põhineb idufirmade ökosüsteemi praegustel väljakutsetel ja ülemaailmsetel arengutel selles valdkonnas. Suurendatakse idufirmade konkurentsivõimet, et säilitada ja arendada talente pikas perspektiivis ning edendada mitmekesisust (sooline ja ealine mitmekesisus, erineva haridustasemega inimeste kaasamine). Teadus- ja arendustegevusemahukates valdkondades tegutsevatele idufirmadele ja kasvufirmadele luuakse paindlikud ja kestlikud rahastamisvahendid. Lisaks eraldatakse kapitali olemasolevatele edukatele Eesti loodud riskikapitalifondidele kõigis kasvuetappides (sealhulgas jätkuinvesteeringud alustavatele ettevõtetele) ning uutele riskikapitalifondidele, kes investeerivad teistesse esilekerkivatesse valdkondadesse, näiteks idufirmad, kes on teadus- ja arendustegevuses intensiivsemad (keskkonnahoidlikud tehnoloogiad jne). Meetmed, millega suurendatakse VKEde konkurentsivõimet ning suutlikkust luua suuremat lisandväärtust ja eksporti, hõlmavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate toodete ja tehnoloogiate ekspordi kasvu toetamist, parandades nende paigutamist üleilmsetesse väärtusahelatesse. Sekkumine keskendub teenuste osutamisele, mis jagunevad kolme põhikategooriasse – turuteave (nõuandeteenistus, et teha kindlaks teave ja kontaktid, mis on kõige olulisemad); turuteadlikkus (kasvuprogrammid ja koolitus turulepääsu ettevalmistamiseks ja toetamiseks) ja turu nähtavus (ühised kaubandusstendid, B2B kaubandusmissioonid, sektoripõhine turundustoetus). Sellised teenused võimaldavad jõuda suurema osa rahvusvahelistumise toetust vajavate ettevõteteni ja pakuvad erinevaid koostöövorme (nt kaubandusmesside või -missioonide kulude jagamine, rahvusvahelistumisega seotud tegevuste hanked, mida ettevõtted viivad ellu ühiselt). Kirjeldatud lähenemisviis on seega suunatud kahe turutõrke kõrvaldamisele: a) ebatäiuslik ja ebaühtlane teave, mis on tingitud turgudeüleselt kättesaadava teabe rohkusest ja keerukusest, ning b) koordineerimine ja võrgustiku puudulik sisenemine turgudele ühiselt, kulutõhusalt ja hästi ettevalmistatud pakkumisega. Investeerime väärtusahelapõhiste koostöömudelite väljatöötamisse ning loome vahendid teadmiste ja tehnoloogia tõhusaks ülekandmiseks teadusasutustelt ettevõtetele. Toetust antakse muu hulgas inkubatsiooni- ja kiirendusprogrammide, koolituste, meistrikursuste, mentorlus- ja arenguprogrammide, konsultatsioonide ning rahvusvahelise ja sektoritevahelise koostöö arendamise edendamise kaudu. Toetatakse tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute kaasamist, eriti nutika spetsialiseerumise valdkondades. Lisaks toetatakse teenuseid, mis on vajalikud VKEde innovatsioonivõime suurendamiseks. Eespool nimetatud meetmete rakendamiseks käivitatakse VKEde arenguprogramm, sealhulgas selleks, et toetada tööstuslikku üleminekut ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, investeeringuid tehnoloogiasse, digiteerimisse ja tootearendusse (sh prototüüpide loomisse). Lisaks hõlbustatakse ja toetatakse VKEde koostööd olemasolevate klastrialgatuste ja uute võrgustikutegevustega. Ettevõtete kasvu ja laienemise toetamine olemasolevatel ja uutel eksporditurgudel, sealhulgas vajalike kontaktide leidmise, välisesindajate võrgustiku, messidel osalemise, konsultatsioonide, sihtturgudel põhinevate suunatud teenuste ning ärikoostöö ja ühistegevuse edendamise kaudu. Suurendatakse ettevõtjate suutlikkust teha turuanalüüse, avastada turusignaale, arendada turusuunitlusega tooteid ja teenuseid ning turustada tooteid ja teenuseid. Suurendatakse ettevõtete suutlikkust integreeritud müügi- ja turundusjuhtimisel rahvusvahelistele turgudele sisenemisel, nt seminaride, koolituste ning kasvu- ja arenguprogrammide kaudu. Käsitletakse Eesti ettevõtete rahvusvahelise nähtavuse suurendamist, sealhulgas äridiplomaatia ning sihipärase reklaami ja turunduse kaudu. Eesti ettevõtete konkurentsivõime on piirkonniti endiselt väga erinev. Piirkondlikud erinevused on olulised lisandväärtuse, ekspordi, teadus- ja arendustegevuse rakendamise suutlikkuse ning ettevõtluse valdkonnas. Kagu-Eestis antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Toetus VKEde juurdepääsu parandamiseks rahastamisele (kapitalile) hõlmab siiski tegevust konkurentsivõimelise ja paindliku investeerimiskeskkonna loomiseks kõigis Eesti piirkondades, sealhulgas sobivate rahastamisvõimaluste tagamise kaudu. Peamised sihtrühmad Ambitsioonikad ja majanduskasvu soodustavad VKEd (sealhulgas Kagu-Eesti VKEd) mitmesugustes sektorites, sealhulgas loovmajandus ja turism; idufirmad, sealhulgas tehnoloogiamahukad ettevõtted, ning uued ja väljakujunenud piirkondlikud ettevõtted. 42 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti, Kagu-Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Põhjamaades ja Balti riikides töötatakse eelolevateks perioodideks välja reaalajas majanduse tegevuskavasid ja projekte paralleelselt Eestiga. Seetõttu on väga oluline, et Eesti teeks Balti riikide ja Põhjamaadega aktiivselt koostööd ja lepiks kokku, et sünkroniseerida nende meetmed ühiste standardite ja majandustehingute andmete semantika väljatöötamiseks. Koostöö nende riikidega aitab Eesti ettevõtjatel teha piiriüleseid tehinguid lihtsamalt ja tõhusamalt, kusjuures tugifunktsioonid toimivad suures osas automaatselt, ilma liigse sekkumiseta, nagu on kavandatud riigisiseselt. Kavandatud sekkumised aitavad saavutada ELi Läänemere piirkonna strateegia eesmärke ning hõlmavad mitut kindlaksmääratud poliitikavaldkonda, nagu innovatsioon, aga ka turism ja kultuur. Piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus kohalike omavalitsuste jalgratta- ja kõnniteedesse tehtavate investeeringute mõõtmisel sõltub kohalike omavalitsuste arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka ja Narva-Ivangorodi sõpruslinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Läänemere keskosa programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm, Eesti-Venemaa programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Rakendatakse laenude ja tagatiste vormis rahastamisvahendeid. 2.1.1.3.2 Näitajad Tabel 14: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iii) ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad Ettevõtjad 1950 9840 (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 1 (iii) ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad Ettevõtjad 80 820 ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO03 Rahastamisvahenditest Ettevõtjad 50 300 toetatavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust Ettevõtjad 2430 9450 saavad ettevõtjad 1 (iii) ERF Ülemineku RCO05 Toetatavad uued Ettevõtjad 210 1090 ettevõtjad 43 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 15: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iii) ERF Ülemineku RCR17 Uued ettevõtjad, Ettev 0 2021 275 SFOS, mis endiselt õtjad Äriregister tegutsevad 1 (iii) ERF Ülemineku RCR25 Töötaja kohta Ettev 0 2021 4300 SFOS, kasvanud õtjad Äriregister lisandväärtusega VKEde arv 2.1.1.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 16: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 010 17 540 000 1 ERF Ülemineku iii 013 10 314 632 1 ERF Ülemineku iii 014 1 126 068 1 ERF Ülemineku iii 021 118 033 276 1 ERF Ülemineku iii 023 613 900 1 ERF Ülemineku iii 024 11 586 124 1 ERF Ülemineku iii 025 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 026 770 000 1 ERF Ülemineku iii 027 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 029 5 000 000 Tabel 17: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 01 161 965 206 1 ERF Ülemineku iii 03 7 016 000 1 ERF Ülemineku iii 04 10 524 000 Tabel 18: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 28 7 505 206 1 ERF Ülemineku iii 33 162 000 000 Tabel 19: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iii 03 179 505 206 44 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.1.4 Erieesmärk: (iv) nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine 2.1.1.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika järgib riigiaruande lisa D ja Euroopa Semestri investeerimissuuniseid ning Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise tulemusi. Sekkumistega toetatakse riikliku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035)5 ja Eesti pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035”6 rakendamist. Sekkumised keskenduvad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuste kasutamise ja mõju suurendamisele ning innovatsiooni levitamisele ühiskonnas kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Sekkumisloogika hõlmab kolme suunda kooskõlas erieesmärgi “(i) teadus- ja innovatsioonivõimekuse arendamise ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu suurendamine” all kirjeldatud lähenemisega: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni nõudluse, pakkumise ja teadmussiirde võimekuse toetamine. Sekkumised on suunatud nimetatud võimekuste suurendamiseks vajalike kompetentside kasvatamisele. See hõlmab nii innovatsioonialaseid, juhtimisalaseid ja administratiivseid, ettevõtlusalaseid, koostöö- ja koosloomealaseid (sh osalemine ettevõtlikus avastusprotsessis) kui ka muid oskusi, mis toetavad riiklikke nutika spetsialiseerumise sihte, tööstuslikku üleminekut, digi- ja rohepööret ning ettevõtlust. Innovatsiooni levikuks ja süsteemsete muutuste toimumise vältimatuks eelduseks on inimressurssi ja vastavate komptentside olemasolu. Selle tõttu keskenduvad sekkumised teadmussiirde- ja innovatsioonialastele oskuste, sh teadustulemuste kommertsialiseerimiseks vajalike oskuste parandamisele teadmussiirde protsessidega seotud võtmeisikute seas: ettevõtjad, teadusasutuste ja kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, avaliku sektori juhid ja spetsialistid. 1. Erasektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumised hõlmavad toetust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rolli suurendamiseks ettevõtete ärimudelites ning innovatsiooni edendava ettevõttejuhtimise kultuuri arendamise kaudu, suurendades ettevõtete teadlikkust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eelistest ja võimalustest (nt nõustamine, konsultatsioonid, õppekülastused). Samuti hõlmavad sekkumised töötajate pädevuste arendamise toetamist, sh (välis-)tippspetsialistide kogemuse ja kompetentside kaasamise kaudu. Suurendatakse ettevõtete TAI võimekust, sh innovatsiooniks vajalike pädevuste arendamise kaudu; arendatakse ettevõtjate võimekust juhtida terviklikult müüki ja turundust, et siseneda rahvusvahelistele turgudele ja seal püsida (nt seminaride, koolituste, kasvu- ja arenguprogrammide kaudu), sh arvestades e-kaubanduse võimalusi. Pakutakse tuge ettevõtlikkuse kasvatamiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. Toetatakse ettevõtete olemasolevate ja uute tehnoloogiate, toodete, teenuste, protsesside ja personali arendamise, tootmise innovatsiooni, müügi- ja turundustegevusega seotud kompetentside arendamist. Soositakse uute ärimudelite, sh ringmajanduse ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete rakendamist ettevõtjate juhtimiskultuuris mh teavitustöö ja koolitustegevuse kaudu. Tõstetakse ettevõtjate teadlikkust nn digi- ja rohepöördest ning ettevõtete üleminekust ning pakutakse tugiteenuseid, et soodustada tehnoloogia uuendamist, parimate võimalike tehnoloogiate kasutamist, juhtimiskvaliteedi tõusu ja põlvkondade vahetust. 2. Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Teadmussiirde- ja innovatsioonivõimekuse toetamiseks luuakse teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele ja tugipersonalile (sh teadmussiirdeüksuste ja arendusosakondade töötajad) võimalused oma teadmussiirdealaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Selle tulemusel tõuseb teadus- ja arendusalaste ja teadmussiirdega seotud teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteet, suutlikkus osaleda ettevõtluskoostöös ja ettevõtlikus avastusprotsessis ja seda rakendada oma asutuse teadmussiirde võimekuse laiendamisel. Sekkumised hõlmavad mh enesetäiendamise võimalusi spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamiseks ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamiseks, kvaliteetsete teadushalduse ja vastavate tugiteenuste arendamiseks, koostöö juhtimiseks ettevõtliku avastusprotsessi vaimus, teadusandmete ja -info paremaks kasutamiseks jne. 5 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 45 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuse omandamist võrgustikutegevuste kaudu (sh osalemine ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes, siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös, ettevõtliku avastusprotsessitegevustes jms võrgustikutegevustes). Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine jms, arvestades ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi kaasamise mõõdet (nt oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide jt tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused jms). Toetatakse nii asutusepõhiseid kui asutuste ühistegevusi. 3. Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse suurendamiseks vajalikud pädevused Sekkumiste kaudu suurendatakse avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning sektoriteülese koostöö loojatena. Sekkumiste tulemusena kasvab sihtrühma kompetentsus nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaalsete teenuste valdkonnas; samuti paraneb nende suutlikkus tellida nendes valdkondades teadusmahukaid uuringuid ja projekte ning võimekus neid edukalt ellu viia. Sekkumised keskenduvad avaliku sektori juhtide innovatsiooni edendava juhtimiskultuuri ja selleks vajalike kompetentside arendamisele. Juhtidele luuakse võimalused täiendada oma teadmisi ja kogemusi nutika spetsialiseerumise, rohepöörde ja digitaliseerumise valdkondades nii individuaalsete kui ka grupiviisiliste arendustegevuste kaudu (arenguprogrammide, õppekäikude, stažeerimiste, konsultatsioonide, nõustamiste jmt vormis). Sektoriteüleste koostööformaatide kaudu parandatakse koostööd teadus-arendusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori vahel, luues sel moel eeldused efektiivsete lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Temaatilistes ühisprojektides töötatakse välja lahenduste või avalike teenuste prototüüpe. Võrgustike arendamise, konverentside ja seminaridega luuakse eeldused ja võimalused kogemuste jagamiseks ja vastastikuseks õppimiseks. Vajadusel kaasatakse arendustegevuste sihtrühma kohalike omavalitsuste ja erasektori juhte. Peamised sihtrühmad Ettevõtjad, teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiline ja tugipersonal, sh doktorandid/noorteadlased, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde üksused, ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Meetmed hõlmavad järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs, komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Nutika spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse toetamiseks vajalike oskuste täiendamine hõlmab mh koolitustel, seminaridel, õppevisiidid, mentorluses, töövarjutamisel, praktikal vms osalemist, arvestades seejuures rahvusvahelist mõõdet (nt täiendamine välismaal, välisekspertide ja koostööpartnerite kogemuse kaasamine, koostöö rahvusvaheliste teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide teadmussiirdeüksuste jt partneritega, võrgustikutegevused, kogemuste jagamine ja parimate praktikate vahetamine jms). Sekkumised panustavad EL Läänemere strateegia eesmärkide elluviimisse ja katavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas määratletud fookusvaldkondade (nutika spetsialiseerumise valdkondade) kaudu erinevaid poliitikavaldkondi nagu innovatsioon, aga ka energia, tervishoid, toitained, biomajandus jne. 46 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 2.1.1.4.2 Näitajad Tabel 20: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 1 (iv) ERF Ülemineku RCO101 VKEd, kes Ettevõtjad 2250 7900 investeerivad aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskustesse 1 (iv) ERF Ülemineku PSO04 Nutikat Organisatsioonid 35 70 spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid Tabel 21: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 1 (iv) ERF Ülemineku RCR98 VKEde töötajad, Osalejad 0 2021 23 700 SFOS, kes läbivad projekt koolituse aruka iaruan spetsialiseerumise ded , tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks (oskuste liigiti: tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, keskkonnahoidlik ud jm oskused) 1 (iv) ERF Ülemineku PSR06 Nutikat Töötajad 0 2020 680 SFOS, spetsialiseerumist, projekt tööstuslikku iaruan üleminekut ja ded ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised, 47 Tööversioon seisuga 1.10.2021 juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad 2.1.1.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 22: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 023 5 800 000 1 ERF Ülemineku iv 028 4 900 000 Tabel 23: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 01 10 700 000 Tabel 24: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 33 10 700 000 Tabel 25: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 1 ERF Ülemineku iv 03 10 700 000 2.1.2. DIGITAALSE ÜHENDUVUSE ARENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 48 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.1.5 Erieesmärk: (v) digitaalse ühenduvuse suurendamine 2.1.1.5.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Toetust väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrgu ehitamiseks antakse hõredalt asustatud piirkondades, kus ettevõtted ei suuda või ei soovi ise investeerida, sealhulgas kirde- ja kagupiirkondades. Eesti on investeerinud 7000 km tagasiühenduse võrkude ehitamisse hõredalt asustatud piirkondades, mis on väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrkude loomise eeltingimus. Siiski on nn valgetes turutõrgete piirkondades ligikaudu 65 000 aadressi. Aadressid või nn valged piirkonnad kaardistatakse üksikasjalikult enne toetuse andmist (2021–2022). Prioriteediks seatakse piirkonnad, mis on kõige mahajäänumad ja eeldavad nõudluse kasvu, et tagada lairibateenuste tõhusus ja kasutuselevõtt. 5G leviala jaoks vajaliku taristu arendamist toetatakse suuremates transpordikoridorides ning elamu- ja äripiirkondades. 5G-võrkude laialdane kasutuselevõtt nõuab erasektorilt märkimisväärseid investeeringuid mitte ainult 5G-spetsiifilisse taristusse, vaid ka tagasiühenduse võrgu ja tugijaamade katvuse suurendamisse. 5G-tehnoloogia potentsiaali vallandamiseks on oluline, et teenus oleks kättesaadav mitte ainult katseprojektina, vaid ka suuremas ulatuses, kui äriinvesteeringud ei ole kasumlikud. 7000 km pikkune tagasiühenduse võrk annab hea võimaluse investeerida 5G-taristusse ja teenustesse. 5G-koridorid ja turutõrkega alad määratakse kindlaks enne riigiabi andmist (2022–2023). Investeeringud aitavad vähendada digilõhet linna- ja hõredalt asustatud piirkondade vahel ning luua ettevõtjatele ja inimestele võimalusi uute teenuste väljatöötamiseks ja kasutamiseks. Peamised sihtrühmad Peamine sihtrühm on kiire lairibaühenduse ja 5G-teenuse võimalik lõppkasutaja – kodumajapidamised (elanikud), ettevõte või avaliku sektori organisatsioon, kellel puudub juurdepääs järgmise põlvkonna lairiba- ja 5G-võrkudele või kes asub nõrga ühendusega piirkonnas. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Sekkumisi valmistatakse ette koostöös erasektori turuteenuste osutajate ja kohalike omavalitsustega. Turutõrgete piirkonnad määratakse kindlaks sekkumiste käigus enne toetuse andmist – piirkondlike erinevuste vähendamisel eelistatakse mahajäänud territooriume. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik, kuid rohkem tähelepanu on pööratud mahajäänud piirkondadele, nagu Kagu- ja Kirde-Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed 5G piiriülesed koridorid Läti ja Leeduga Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 49 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.1.5.2 Näitajad Tabel 26: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 2 (v) ERF Ülemineku RCO41 Lisandunud elamud, Eluruumid 3000 14 500 millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku RCO42 Lisandunud ettevõtjad, Ettevõtjad 200 500 kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele 2 (v) ERF Ülemineku PSO06 Rajatud 5G mastid Mastid 0 200 Tabel 27: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 2 (v) ERF Ülemineku RCR5 Elamud, kus on Eluruu 0 2020 4800 SFOS, 3 tellitud mid projektiar lairibaühendus uanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku RCR5 Ettevõtjad, kes on Ettevõt 0 2020 200 SFOS, 4 tellinud jad projektiar lairibaühenduse uanded väga suure läbilaskevõimega võrku 2 (v) ERF Ülemineku PSR08 5G levialaga kaetud Transp 0 2021 5 SFOS, transpordikoridori ordiko projektiar d ridorid uanded 2.1.1.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 28: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 032 17 000 000 2 ERF Ülemineku v 034 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 036 1 720 000 50 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 29: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 01 63 720 000 Tabel 30: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 31 45 000 000 2 ERF Ülemineku v 33 18 720 000 Tabel 31: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku v 03 63 720 000 2.1.3. ROHELISEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.1 Erieesmärk: (i) energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine 2.1.2.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Rekonstrueerimise toetamisel toetuste ja rahastamisvahendite kaudu on vahetu positiivne mõju elanikele. Elamute põhjalik rekonstrueerimine tähendab, et hoone energiatarbimine väheneb oluliselt ning elutingimused paranevad tänu paremale sisekliimale ja eluasemete üldisele kvaliteedile, näiteks tänu ligipääsetavusele. Rekonstrueerimisel on oluline mõju ka maapiirkondades, kus esinevad turutõrked, sest rekonstrueerimise toetamine loob konkurentsivõimelisi ja kvaliteetseid eluasemeid, vähendades linna- ja maapiirkondade vahelist lõhet. 1. Toetus korterelamute rekonstrueerimiseks 51 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eestis elab 70% elanikkonnast korterelamutes. Kui korterelamute rekonstrueerimine ei kiirene, elab ligikaudu 200 000 elanikku eluruumides, mis on jõudnud 2030. aastaks oma eeldatava eluea lõpuni. Meedet rakendatakse kõikides piirkondades, kuid toetusi diferentseeritakse nii, et suuremad toetussummad suunatakse madalamate kinnisvarahindadega piirkondadesse (turutõrgetega piirkondadesse). Rekonstrueerimise toetusmeetme statistika näitab, et Ida-Viru maakonnas, Valga maakonnas ja muudes äärepoolsetes piirkondades on esitatud vähe taotlusi. Korterelamute rekonstrueerimist ergutatakse toetuste ja laenudega, mis võimaldab saavutada eluasemete energiatõhususe ja sisekliima parandamisega seotud eesmärke. Laene antakse olukorras, kus krediidiasutused ei paku korteriühistutele laene või annavad laene turu keskmisega võrreldes ebamõistlikel tingimustel. Laenuvõimalus on mõjus turutõrke piirkondades, kus kinnisvaratehingute keskmised hinnad on madalad ja krediidiandjad peavad riske liiga kõrgeks. Üksikasjalikumad tingimused on väljatöötamisel, sh eluaseme investeeringute fondi kontseptsioon kombineeritud toetusmeetmete rakendamiseks. Ühtlasi toetatakse korterelamute rekonstrueerimist ka taasterahastust (RRF), et tagada rekonstrueerimisturul stabiilne rahastus üleminekul struktuurivahenditest avanevatele uutele toetusskeemidele. 2. Toetus äärealade korterelamute etapiviisiliseks rekonstrueerimiseks Aastaks 2030 on Eestis ligikaudu 1000 probleemset, osaliselt asustatud korterelamut. Osaliselt asustatud korterelamud (korteriühistud) ei ole kulude jaotuse tõttu võimelised hoonet hooldama. Äärealadel on vaja rakendada toetusmeedet, mis jagab tervikliku rekonstrueerimise väiksemateks tööpakettideks, mille eesmärk on energia säästmine ja hoonete etapiviisilise rekonstrueerimise hõlbustamine, et vältida nende seisukorra edasist halvenemist. Hoonete rekonstrueerimispassiga tagatakse korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise järjepidevus, mis on tervikrekonstrueerimise aluseks. Üleminek säästvamale energiatarbimisele soojuse tootmisel ja jaotamisel katelde kaudu ning soojustorustiku renoveerimine on oluline meede energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks. Samuti aitab see kaasa õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele energiasektoris. See võimaldab vähendada õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandada välisõhu kvaliteeti linnades ja vähendada selle mõju inimeste tervisele. Rekonstrueerimismeetmetega toetatakse paremat elatustaset vanades korterelamutes, tuginedes tänapäevastele kvaliteedikriteeriumidele – madalamad energiakulud, parem sisekliima, parem juurdepääsetavus ning korterelamute edasise halvenemise välistamine. Rekonstrueerimissmeetmed annavad eluruumidele parema kvaliteedi, mis omakorda annab kohalikele ettevõtetele parema juurdepääsu ka tööjõule, kuna hea elukeskkond mõjutab positiivselt kohaliku elukeskkonna atraktiivsust. Kohaliku küttesektori puhul on oluline edendada uusi tehnoloogiaid ja võimaluse korral toetada eramajade ühendamist kaugküttevõrguga ning asendada olemasolevad kodumajapidamises kasutatavad kütteseadmed uute taastuvenergial töötavate kütteseadmetega, mis vastavad rangematele heite piirnormidele. Sellise meetme väljatöötamine aitaks otseselt kaasa õhusaaste vähendamisele linnades ning seda tuleks esmalt rakendada piirkondades, kus õhukvaliteedi piir- ja/või sihtväärtused on ületatud. Peamine vahend õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks rakendatud meetmete tõhususe ja üldise keskkonnapoliitika kontrollimiseks on õhukvaliteedi hindamine. Oluline on hinnata selliste ainete mõju nii ökosüsteemile kui ka inimeste tervisele. Integreeritud hindamine võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist inimeste terviseriskidega. Erasektori kasvuhoonegaaside ja saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Selle läbi on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), mis vähendab eramajade kütmisel tekkivaid heitkoguseid ning energiatõhusust ja kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad valdkonnad: 1) üleminek säästvamale energiatarbimisele (energiatõhusus, taastuvenergia) soojuse tootmisel ja jaotamisel katlaüksuste ja soojustorustiku rekonstrueerimise teel. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid; 2) vananenud tahkekütuse-kütteseadmete asendamine keskkonnanõuetele vastavate kütteseadmetega tihedalt asustatud piirkondades ja ühendamine kaugküttevõrguga. Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid; 3) õhukvaliteedi ja kasvuhoonegaaside seirevõrgu arendamine ning seireandmete parem jaotamine, et hinnata rakendatud meetmete tõhusust ja teavitada elanikkonda; 4) asukohapõhise terviseriski hindamise süsteemi loomine ja elanikkonna teavitamine õhukvaliteedist tulenevatest terviseriskidest. 52 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Sekkumised aitavad saavutada 2050. aastaks seatud renoveerimismahu eesmärke. Elanikud on vähendanud energiatarbimist ja kulutusi, mis toob kaasa üldise positiivse mõju Eesti majandusele. Fossiilkütusekatlad renoveeritakse taastuvate energiallikatel töötavateks katlamajadeks maksimaalselt 21 MW ulatuses, kaugküttetorustik renoveeritakse maksimaalselt 55 km ulatuses. Üleminek fossiilkütuste kasutamiselt kaugkütteks taastuvate energiaallikate kasutamisele ja vanade kaugküttetorude asendamine uute energiatõhusate torudega aitab kaugküttesüsteeme tulevikukindlamaks muuta, tehes need tulevastele muutustele vastupidavamaks (fossiilkütuse hinnatõus ning kliimamuutustest (nt üleujutustest või tormidest) tulenevad riskid). Samuti aitab see saavutada meie energia- ja kliimaeesmärke. Tihedalt asustatud piirkondades toetatatakse ligikaudu 1 850 eramajas vananenud tahkekütuse-kütteseadme välja vahetamist või selle ühendamist kaugküttevõrku. Kütteseadmed peavad vastama õiguslikele ja säästvuse nõuetele, st energiatõhusad seadmed peavad olema vastavad ökodisaini ja energiamärgistuse standarditele. Sekkumise tulemusena on ajakohastatud riiklikku seirevõrgustikku ja see võimaldab hinnata õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside, näiteks metaani ja lühiajalise kliimamõjuga saasteainete (nt must süsinik) tasemeid. Mõõtevõrgu ja modelleerimissüsteemi kombineerimine võimaldab piisava ruumilise lahutusvõimega hinnata vastavate ühendite sisaldust kogu Eesti territooriumil. Tiheasustusaladel on välisõhu keskmine saasteainete sisaldus vähenenud kuni 20%. Lühiajalise kliimamõjuga õhusaasteainete koguheide välisõhku on Eestis vähenenud 10% võrra. Välisõhu saasteainete sisaldusest tingitud surmajuhtumite arv on vähenenud 20% võrra. 3. Tervishoiusektori taristu energiatõhusus COVID-19 kriis on toonud teravama rõhuasetuse tervishoiutaristule. Eesti maakonnahaiglate taristu on aegunud. Maakonnahaiglad ehitati 1950. ja 1970. aastatel, mitmes maakonnas isegi varem (nt 1906. ja 1938. aastal jne). Hooned on sageli liiga suured, neid kasutatakse ebatõhusalt ja need suurendavad püsikulusid. Maakonnahaiglate taristu energiatõhususe suurendamine aitab saavutada suuremat kulutõhusust, säästa halduskulusid, parandada energiatõhusust ja kaotada liigset ruumi, mis mõjutab üldiselt tervishoiusektori jätkusuutlikkust. Energiatõhususe arendamine maakonnahaiglates käib käsikäes tervishoiu- ja sotsiaalsfääri integreerimiseks vajalike investeeringutega ning maakonna heaolukeskuste loomisega, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest poliitikaeesmärgi nr 4 raames. Peamised sihtrühmad Korteriühistud, kohalikud omavalitsused, tihedalt asustatud piirkondades asuvad eramajad/kortermajad, kus kasutatakse tahkeküttuse kütteseadmeid, kaugkütteettevõtted, integreeritud sotsiaalkeskused, poliitikakujundajad, linnaõhu saasteainetega kokkupuutuvad elanikud, üldsus. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Eluasemesektori energiatõhususe meetmete puhul keskendutakse eluasemete parandamiseks tasakaalustatud meetmete pakkumisele kõigis piirkondades, et vältida ebavõrdsust, sealhulgas energiaostuvõimetust. Kuna maapiirkondades on tervikrekonstrueerimise läbiviimiseks korteriühistute finantsvõimekus madal, siis töötatakse välja etapipõhine rekonstrueerimise meede, mis võimaldab korterelamu rekonstrueerida pikema aja jooksul hajutades võetud kohustusi. Maapiirkondadesse ehitatakse või on ehitatud uusi ligipääsetavaid korterelamuid vähe ja seetõttu suureneb korterelamute rekonstrueerimise tulemusel ka kergemini ligipääasetavate eluruumide arv. Ligipääsetavus on eriti oluline seetõttu, et ühiskonnas kasvab eakate ja erivajadustega inimeste osakaal. Samuti kaasati hoonete rekonstrueerimise riiklikku pikaajalisse strateegia väljatöötamisse asjaomased sidusrühmad, et kaaluda ettepanekuid, mis tagaksid laiema kasu energiatõhususe, ligipääsetavuse, ohutuse ja piirkondade tühjenemise seisukohast. Meetmed taastuvenergiaallikate osakaalu ning taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks kaugküttes ja –jahutuses töötatakse välja kaasates asjaomaseid sektoreid (st kaugkütteettevõtteid). Meetmed tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. 53 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis pööratakse erilist tähelepanu suure piirkondliku/maapiirkonna kasu tagamisele. Kuna seni on üle 60% toetustest jaotatud Tallinnas ja Tartus ning nende naaberpiirkondades, keskendutakse järgmisel programmi perioodil rohkem piirkondlikule mõõtmele ja suurem osa toetustest suunatakse madalama kinnisvarahinnaga turutõrke piirkondadesse. See saavutatakse peamiselt sellega, et piirkondadele eraldatakse teatav rahasumma, mis põhineb keskmistel kinnisvaratehingute hindadel ja korterelamute hulgal piirkonna kohta. Elamute ühendamine kaugküttevõrkudega või tahkekütuse kütteseadme renoveerimine: tihedalt asustatud piirkonnad suurtes linnades. Kaugküttesüsteemide ja katlamajade renoveerimise ja ehitamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse): kogu Eesti. Õhuseirevõrgu ja õhusaasteainete modelleerimise süsteemi täiustamine ja ajakohastamine hõlmab kogu Eestit. Sotsiaalsesse taristusse investeerimine ja konkreetsed investeerimisobjektid valitakse piirkondlike ja sotsiaal- majanduslike profiilide alusel, eelistatades kõige ebasoodsamas olukorras asuvaid objekte. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Eluasemesektori energiatõhususe parandamise rahastamisvahendeid kasutatakse piirkondlike erinevuste vähendamiseks ja finantsinstrumentide pakkumiseks nendes piirkondades, kus esineb turutõrkeid. Laenuvõimaluse rakendamiseks töötatakse välja investeerimisfond, mis pakub eluasemete rekonstrueerimiseks sobivaid intressimäärasid ja tagasimaksetähtaegu. Planeeritakse kombineeritud toetusmeetmete rakendamist (finants- ja toetusmeetmed). 2.1.2.1.2 Näitajad Tabel 32: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond Siht- Eri- 2 i ERF Ülemineku RCO18 Suurema energiatõhususega Eluruumid 13 800 32 000 elamud 2 i ERF Ülemineku PSO01 Parendatud korterelamutes Eluruumid 3 600 8 100 asuvate eluruumide arv 2 i ERF Ülemineku RCO22 Lisandunud võimsus MW 7 21 taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia) 2 i ERF Ülemineku RCO20 Äsja ehitatud või täiustatud Km 15 55 kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud 2 i ERF Ülemineku PSO05 Paranenud küttesüsteemiga Elamud 230 1 850 elamud 54 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2 i ERF Ülemineku PSO06 Õhukvaliteedi hindamiseks Arv 4 16 kasutatavad hindamis- ja seiresüsteemid 2 i ÜF - RCO19 Suurema energiatõhususega Ruutmeetrid 0 40 000 üldkasutatavad hooned Tabel 33: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 2 i ERF Ülemineku RCR26 Primaarenergia MWh/aas 3 100 000 2020 2 978 000 SFOS, aastane tarbimine tas projekti (sellest: elamud, aruand üldkasutatavad ed hooned, ettevõtted, muu) 2 i ERF Ülemineku RCR29 Hinnangulised Tonni 2 168 000 2018, 2 138 230 SFOS, kasvuhoonegaaside CO2 2020 projekti heitkogused ekv/a aruand ed 2.1.2.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 34: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 041 85 200 000 3 ERF Ülemineku i 042 280 800 000 3 ERF Ülemineku i 044 16 200 000 3 ERF Ülemineku i 045 6 300 000 3 ERF Ülemineku i 077 10 000 000 3 ÜF - i 044 30 000 000 Tabel 35: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 01 346 800 000 3 ERF Ülemineku i 03 70 200 000 Tabel 36: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 33 402 000 000 3 ERF Ülemineku i 32 15 000 000 55 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 37: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku i 03 28 500 000 3 ÜF - i 03 388 500 000 2.1.2.2 Erieesmärk: (ii) taastuvenergia edendamine kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001, sealhulgas selles sätestatud säästlikkuse kriteeriumidega 2.1.2.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Taastuvenergia direktiivist (EL) 2018/2001 tulenevalt on riigil kohustus suurendada taastuvenergia osakaalu transpordisektoris (aastaks 2020 10% ulatuses ning aastaks 2030 14% ulatuses) ning vähendada sektorite põhiselt CO2 jalajälge. Ühtlasi on seatud aastaks 2030 ka transpordisektori sisene alameesmärk täiustatud biokütustele (jäätmetest ja jääkidest jms toodetud biokütused, vastavalt direktiivi lisa 9 osale A). Eesti transpordisektor on Euroopa üks energiamahukaimaid, mistõttu on ka CO2 jalajälg üsna suur. CO2 jalajälje vähendamiseks, transpordikütuste portfelli mitmekesistamiseks ja taastuvenergia transpordieesmärgi (sh täiustatud biokütuste alameesmärgi) täitmiseks on riik võtnud prioriteetseks suunaks biometaani kasutuse suurendamise transpordisektoris. Biometaan on kodumaine keskkonnasõbralik kütus, sest selle tootmise käigus muidu looduslikul teel rohtse biomassi ja põllumajandusjäätmete bioloogilisel lagunemisel atmosfääri eralduv metaan ning CO 2 püütakse kinni ning puhastatakse ära. Biometaaniga sõites atmosfääri vabanev CO2 loetakse nulliks. Selleks, et edendada biometaani tarbimist (see suurendab ja motiveerib korrelatsioonis ka kodumaist biometaani tootmist), et täita ülal välja toodud eesmärke, on mõistlik motiveerida läbi toetuse nn suurtarbijaid (ühistransporti), kelle tarbimine avaldab suuremat mõju kui väiketarbijad (erasõidukid). Meetme eesmärk on vanade liiniveolepingute lõppemisel ühistransporditeenuse pakkumisel asendada vanad diiselbussid biometaani bussidega, mis liinivedu teostades tarbivad suures mahus biometaani, ühtlasi toetatakse meetme alt ka biometaani tarbimiseks vajaliku tankimistaristu loomist. Oluline on silmas pidada, et taastuvenergia transpordieesmärk lähtub tarbitud (mitte toodetud) kütuste mahust ning sellest tulenevalt on peamine prioriteet just tarbimist suurendada, lisades sellega ka sektorisse investeerimiskindlust. Selleks laiendatakse käesoleva meetme raames aktiivselt üle-eestilist biometaani tanklate võrku ning toetatakse ja motiveeritakse kohalikke omavalitsusi avalike liinivedude korraldamisel biometaanibussidele üle minna. Kokku võetakse kasutusele 260 bussi, mis meetme tulemusena võiksid kasutada taastuvkütust – biometaani. Umbes 260 biometaanil töötava bussi kasutuselevõtt toob endaga kaasa 55 GWh mahus biometaani tarbimist transpordisektoris. Eeldatakse, et selline tarbimine nõuab korrelatsioonis vastava koguse biometaani tootmist. Meetme tulemusena tuleks luua kuni 10 täiendavat biometaani tanklat, et varustada neid busse biometaaniga. Peamised sihtrühmad Avaliku liiniveo ettevõtted (biometaani busside pool) ja kütuse tarnijad (biometaanitankla taristu pool). Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Töötatakse välja asjakohane meede biometaani osakaalu suurendamiseks transpordisektoris. Meedet välja töötades kaasatakse huvitatud osapooli ning turuosalisi ning seotud ministeeriume, sh meede tehakse kõigile turuosalistele avalikult kättesaadavaks. 56 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Biometaani tarbimise hõlbustamine: maapiirkonnad, kus kehtivad liiniveolepingud lõppevad, hangitakse uute lepingute teenindamiseks biometaanibussid ning rätseplahedusena luuakse busside tankimiseks samasse piirkonda biometaani tanklaid (nt Valga, Põlva, Rapla). Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane 2.1.2.2.2 Näitajad Tabel 38: Väljundnäitajad Eri-eesmärk Siht-väärtus kate-gooria Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk Näitaja (2024) (2029) Vahe- ID [5] [255] Fond 2 (ii) ERF Ülemineku RC059 Alternatiivkütuste Tankimis-/ 3 10 taristu (tankimis- laadimis- /laadimispunktid) punktid Tabel 39: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk kategooria Sihtväärtus Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] (2029) [200] Fond 2 (ii) ERF Üle PSR01 Transpordis GWh 63 2019 118 SFOS, min täiendavalt kasutusse projektia eku võetud biometaani ruanded aastane kogus 2.1.2.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 40: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 2 ERDF Transition ii 049 12 000 000 Tabel 41: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 2 ERDF Transition ii 01 12 000 000 57 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 42: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 28 12 000 000 Tabel 43: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonnakategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 3 ERF Ülemineku ii 03 12 000 000 2.1.2.3 Erieesmärk: (iv) kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise 2.1.2.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid 1) Üleujutuseriskide maandamiskava meetmete toetamine, millega vähendatakse üleujutuste mõju määratletud riskipiirkondades ja hoitakse ära uute üleujutustega seotud riskipiirkondade tekkimist. Riskide maandamine hõlmab kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks, üleujutuste prognoosimist ja varajase hoiatamise süsteeme. Toetused investeeringuteks, mis vähendavad rannikualade erosiooni, üleujutuste ja veepuuduse ohtu, keskendudes ennetusele Eesti rannikualadel ja jõekallastel. 2) Märgalade, jõgede, järvede ja sootide, sealhulgas halvas seisukorras veekogude taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030, Natura 2000 proriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Viimati nimetatud eesmärk on ka suurendada elurikkust linnapiirkondades. 3) Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine, et lahendada sadeveeprobleeme tiheasustusaladel. 4) Päästevõimekuse suutlikkuse ja valmisoleku suurendamine äärmuslike ilmastikuoludega toimetulekuks. See hõlmab järgmist: suurendada inimeste teadlikkust, merepäästet, metsatulekahjude kustutamist, otsingu- ja päästetöid, aga ka kriisiohjesuutlikkust ja suutlikkust, mis on vajalik päästekeskustele ka üldisteks päästeoperatsioonideks, mis põhinevad Päästeameti riskianalüüsil. Päästeteenistused peavad olema valmis hädaolukordadele igal ajal reageerima, mistõttu peame tagama ka päästesuutlikkuse, nagu hooned ja side. See sekkumine põhineb siseturvalisuse arengukaval aastateks 2020–2030 ja riiklikul kohanemisstrateegial, millel on alleesmärk 1 (täiustatud päästevõimekus ning inimeste võime kaitsta oma tervist ja vara on vähendanud kliimamuutuste negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile) ning meetmel 1.2, mis on seotud päästevõime suurendamisega. 5) Sadamate akvatooriumiala kaitsmine ja rannikumeres asuvate laevateede rekonstrueerimine, et kindlustada avalik parvlaevaliiklus. Sadamate akvatooriumialade kaitsmine kliimamuutuste mõjude eest – tormide sagenemine, muudatused rannikutuule suunas ja pikemad tormiperioodid jäävabade talvede tõttu, millega kaasnevad kiired muutused merevee tasemes ja üleujutused – näeb ette lainemurdjate ehitamise sadamatesse, mis tagavad regionaalse liikuvuse ja regulaarse ühistranspordi Eesti saartele. Kliimamuutuste mõjud on halvendanud ka veeteede navigatsioonitingimusi madalates rannikumeredes. Selleks et vältida häireid avalikus parvlaevaliikluses, tuleb rekonstrueerida olemasolevad veeteed ja ehitada alternatiivsed läbipääsud avaliku liiniveo tagamiseks. Seoses äärmuslike tuulte ja üleujutuste sagenemisega on oluline ajakohastada avalikke sadamaid ja veeteid, et need oleksid kliimamuutustele vastupanuvõimelised, et tagada saartel elavate Eesti elanike parem kohanemine kliimamuutustega. 58 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Kõige enam kliimamuutusest mõjutatud piirkond on Eesti läänerannik ja saarestik. Rohuküla ja Heltermaa sadamates on vahetu vajadus lainemurdjate järele, et kindlustada avalik parvlaevaliiklus Eesti suuruselt teisele saarele Hiiumaale. Nende sadamate vahelised veeteed tuleb rekonstrueerida, et need vastaksid meresõiduohutuse tingimustele (Rukki kanal, Heltermaa kanal, Kuivarahu läbisõit). Väikestel kaugetel saartel on vaja täiendavaid lainemurdjaid sadamates, mis kindlustavad ühenduse Ruhnu (Ringsu sadam) ja Kihnuga (Kihnu sadam). Saartele ühistranspordi tagamine ja avaliku parvlaevaliikluse häirete vältimine on oluline, et säilitada ja soodustada saartel püsivat elamist ja teenuseid. Investeeringud meteoroloogia, keskkonna- ja hüdroloogilise seire võrgustiku ning ilmaradarite võrgustiku arendamiseks ja ajakohastamiseks. Selleks et vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile, on vaja investeerida ka keskkonnaseiresüsteemidesse (nii kohapealsesse kui ka kaugseiresse (meteoroloogilised radarid), et koostada/tagada usaldusväärsed ilmaprognoosid ja varajased hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta. Ilmaprognooside ja hoiatuste aluseks on meteoroloogia ja hüdroloogilise seire võrgustikult saadud andmed. Lisaks saab meteoroloogilisi ja hüdroloogilisi andmeid kasutada teadusuuringuteks ja muudeks uuteks digitaalteenusteks. 6) Teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest. Kliimamuutuste alase teadlikkuse suurendamine kohanemist ja leevendamist käsitlevate teabekampaaniate, koolituste, teabepäevade ja haridusprogrammide kaudu nii elanikkonna hulgas üldiselt kui ka kohalike omavalitsuste maakasutuse, planeerimisspetsialistide, planeerijate ja arhitektide hulgas. Kohanemismeetmete rakendamise peamine väljund on üldsuse suurem teadlikkus ning kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamine. Üleujutusriski maandamise meetmete toetamine aitab vähendada kliimamuutuste mõju majandusele ja looduskeskkonnale. On rakendatud üleujutustega seotud riskide maandamiskava meetmeid. Üleujutuste mõju vähendamine 16 üleujutusriskiga piirkonnas ja uute üleujutusriskiga alade tekkimise ärahoidmine. Märgalade taastamine, kliimamuutuste leevendamine ja kohanemisvalmiduse suurendamine, sealhulgas üleujutusohu ja metsatulekahjude vähendamine. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogude ökoloogilist seisundit. Halvas seisundis veekogumite seisundi parandamine: a) mitteheas seisundis järvede setetest puhastamine ja sette kasutuselevõtu toetamine, sealhulgas järvemuda väärindamise tehnoloogiate väljatöötamise toetamine; b) mitteheas seisundis olevate vooluveekogude loodusliku hüdromorfoloogia taastamine vastavalt hüdromorfoloogilisele koormusele, sealhulgas jõgede looduslike sängide taastamine, sootide avamine ja muud maastikukujundusega seotud tegevused; c) veevahetuse parandamine veekogudes, biomanipulatsioon ja muud tehnilised tegevused, mille tulemuseks on veekogumi hea seisund. Märgalade taastamise ja veekogude seisundi parandamise geograafiline ulatus on Eesti väikese ja tiheda pinnaveevõrgu tõttukogu Eesti territoorium. Kombineeritud sadeveelahenduste toetamine vähendab reoveepuhastite koormust, mis lõppkokkuvõttes tähendab veeteenuste hinna langust lõppkasutajale. Sadevee üleujutuste väiksem mõju tihedalt asustatud aladele, vähemalt 10 eraldi kanalisatsioonisüsteemi rajamine. Tõhustatud päästekorraldus ja valmisolek tulla toime äärmuslike ilmastikutingimustega. Peamised sihtrühmad Kohaliku omavalitsuse üksused, kohalik elanikkond, ülikoolid ja teadlased, ettevõtted ja ettevõtjad, valitsusvälised organisatsioonid, äriühingud, sealhulgas vee-ettevõtted, kes kuuluvad 100% ulatuses kohalikule omavalitsusele, Päästeamet, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektide Liit, haridusasutused, turistid, kogu Eesti elanikkond. 59 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Üleujutusriskiga piirkonnad (Pärnu linn; Võiste alevik; Häädemeeste alevik; Virtsu alevik; Kuressaare linn ja Nasva alevik; Kärdla linn, Haapsalu linn, Tartu linn, Aardlapalu küla, Võru linn, Tallinna linn (Haabersti, Põhja- Tallinn, kesklinn ja Pirita), Kiisa alevik ja Maidla küla, Maardu linn, Paide linn, Sindi linn, Raasiku alevik), Saared ja rannikualad. Muu tegevus: kogu Eesti. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Rahvusvahelisel tasandil püüame tugevdada koordineerimist ja paremat teadmiste vahetamist Balti riikide vahel seoses kliimamuutustega seotud katastroofide ennetamise valmisoleku ja neile reageerimisega. Lisaks toetame pidevalt Eesti ülikoolide osalemist erinevates ELi Läänemere piirkonna strateegia projektides. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.2.3.2 Näitajad Tabel 44: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik väärtus eesmär eesmärk (2024) (2029) Vahe- Siht- Näitaja gooria konna k ID [5] [255] kate- Fond Piir- Eri- 3 iv ERF Ülemineku RCO25 Uued või tugevdatud rajatised km 1 7 üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel 3 iv ÜF - PSO07 Seisundi parandamiseks ha 500 11 400 toetust saanud elupaikade pindala 3 iv ÜF - RCO26 Kliimamuutustega ha 100 350 kohanemiseks rajatud uus või uuendatud roheline taristu 3 iv ÜF - PSO02 Kohalike omavalitsuste arv, Kohalikud 7 60 kus on toimunud koolitused, omavalitsused seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid. 3 iv ÜF - RCO24 Investeeringud uutesse või Euro 3 500 000 5 220 uuendatud 000 looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse 3 iv ÜF - PSO03 Veekogumi tervendamiseks ha 0 300 rakendatud tegevustega hõivatud pindala 3 iv ÜF - RCO28 Ala, mis on hõlmatud ha 720 000 1 200 kaitsemeetmetega metsa- või 000 60 Tööversioon seisuga 1.10.2021 maastikutulekahjude ennetamiseks 3 iv ÜF - PSO04 Sadamate arv, kus on Sadamad 2 4 rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid Tabel 45: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] allikas [200] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete (2029) ID [5] Fond 3 iv ERF Ülemineku RCR35 Üleujutuste vastu Inimesed 0 2021 35 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastik võetud uregister meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - RCR35 Üleujutuste vastu Inimesed 0 2021 65 000 SFOS, kindlustamiseks rahvastik võetud uregister meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR02 Osakaal % 59 2019 85 Eurobaro inimestest, kes meeter on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad. 3 iv ÜF - RCR96 Muude kui Inimesed 0 2021 200 000 SFOS, kliimaga seotud projektiar loodusriskide ja uanded inimtegevusega seotud riskide vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR03 Veekogumite arv, Veekogumid 0 2021 2 SFOS, mille seisund on projektiar paranenud uanded mitteheast heasse seisundisse 3 iv ÜF - PSR04 Alade arv, kus Alad 0 2020 60 SFOS, elupaikade ja projektiar liikide seisund uanded on toetuse abil paranenud 3 iv ÜF - RCR36 Metsa- või Inimesed 0 2020 400 000 SFOS, maastikutulekahj rahvastik ude vastu uregister kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav elanikkond 3 iv ÜF - PSR05 kasulik eluiga 25 2020 50 SFOS, Liinivedusid aastates projektiar teenindavate uanded sadamate 61 Tööversioon seisuga 1.10.2021 pikaajaline toime-kindlus 2.1.2.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 46: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 058 16 210 229 3 ÜF - iv 058 34 400 000 3 ÜF - iv 059 27 450 000 3 ÜF - iv 060 13 600 000 3 ÜF - iv 064 4 000 000 3 ÜF - iv 078 16 000 000 3 ÜF - iv 079 2 550 000 Tabel 47: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 01 16 210 229 3 ÜF - iv 01 98 000 000 Tabel 48: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ERF Ülemineku iv 33 16 210 229 3 ÜF - iv 30 9 500 000 3 ÜF - iv 33 88 500 000 Tabel 49: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - iv 3 98 000 000 3 ERF Ülemineku iv 3 16 210 229 2.1.2.4 Erieesmärk: (vi) ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine 2.1.2.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumiste peamine eesmärk on edendada üleminekut ringmajandusele ja käsitleda jäätmehierarhia kõiki tasandeid, et vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikke kavandamispõhimõtteid. 62 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Sekkumisi on viis: 1. Toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning toodete korduskasutuseks Vastavalt ringmajanduse põhimõtetele peaksid need olema esmatähtsad. Tegevused aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuna vähendavad vajadust toota uusi materjale ja tooteid. Sihtrühm on korduskasutuskeskused, korduskasutamisega tegelevad ettevõtted, nt paranduskohvikud, ettevõtjad, pakendamise vähendamist ja muud jäätmetekke vältimist praktiseerivad ettevõtted ning need, kes soovivad oma lahendusi katsetada või selliste lahenduste kasutamist märkimisväärselt laiendada. Meetmed sidustatakse tarbijate rollile suurema rõhuasetuse seadmisega ning ärimudelitega, mis toetavad just ressursside kasutamise ahela esimestes etappides kestlikuma tootepoliitika rakendamist. 2. Toetus ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks, vastavate ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimisest tulenevate kahjude vähendamiseks Teiseste toorainete osakaalu on vaja suurendada, luues ringmajanduse koostöö projekte, et kasutada tõhusamalt ettevõtetevahelise koostöö ressursse ning tööstussümbioosi, kasutades ühe ettevõtte tootmisprotsessis tekkivaid tootmisjääke teise ettevõtte tootmisprotsessi sisendina. Biomajandusel on potentsiaali toota väärtuslikke kemikaale, kavandada uuenduslikke puittooteid ja biotooraineid ning tervislikke ja kestlikke toidusüsteeme. Ringmajanduse tootmismudelite arendamine võimaldab vähendada toorme hankimise vajadust ning sellega seotud kahjusid tulevikus, samuti tööstussümbioosi kaudu juba tekkinud kahjude likvideerimist ning toormeallikate taastamist. Sekkumised peavad parandama regionaalset ja tööstusparkide arengut. Üks osa teisese toorme kasutamise soodustamisest on varem kasutatud ja praeguseks hüljatud toormeallikate korrastamine, alustades aladest, mis kujutavad ohtu inimeste ja loomade tervisele või avaldavad otsest negatiivset mõju looduskeskkonnale ning mis aitaks piirkondadel, mida need mõjutavad ja mis võivad olla ka vähem arenenud, olla tootjatele ja elanikele atraktiivsemad. Samuti on oluline suurendada teadlikkust kestlikest tootmis- ja tarbimistavadest ja -käitumisest ning et oleks olemas asjakohased eksperdid, kes pakuksid ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele täiendavat tuge, et pakkuda piisavat oskusteavet, pöörates erilist tähelepanu vähem arenenud piirkondadele. Seetõttu liigume juba koolitatud ressursitõhususe ekspertidelt üle ringmajanduse ekspertide koolitamisele. Pädevad eksperdid, kes abistavad ettevõtteid ja kohalikke omavalitsusi nende tegevuse terviklikus ja tehnilises analüüsis, on ringmajanduse põhiste tootmis- ja arendusmudelite väljatöötamise eeltingimus. Ringmajandus on integreeritud materjaliringluse kontseptsioon, mis ühendab erinevaid tegevusvaldkondi, ning selle terviklik rakendamine nõuab ekspertide suuremat pädevust ringmajandusega hõlmatud valdkondades. Kohalikud omavalitsused saaksid oma piirkondlike kavade jaoks soovitusi ringmajandusega seotud investeeringute kohta. 3. Toetus tööstus- ja teenindussektori energia- ja ressursitõhususele ning ressursitõhususe auditite tegemiseks Jätkame ressursitõhususe, sealhulgas energiatõhususe parendamist. Majandusliku konkurentsivõime parandamiseks tuleks keskenduda siiski laiemalt ringmajandusele. Olemas on pädevad ressursitõhususe spetsialistid (audiitorid) ja ettevõtete ressursitõhususe alane teadlikkus on suurenenud. Ettevõtted on näidanud üles suurt huvi meetme vastu ja on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid, mis põhinevad valminud ressursiaudititel. Meedet arendatakse edasi ja sihtrühma laiendatakse lisaks tööstussektorile ka teenindussektorile. Samuti on see rohkem seotud energiatõhususe, digiteerimise ja automatiseerimisega. Selline kombineerimine suurendab toetusmeetmete omavahelist seotust ja tõhusust. Meede aitab kaasa kasvuhoonegaaside vähendamise kohustuse täitmisele Eestis ja Eesti ressursitootlikkuse suurendamisele. Meetmete kavandamisel on oluline, et see põhineks keskkonnaga seotud kasudel ja oleks kooskõlas antud prioriteetse suuna eesmärkidega ning et muid uuenduslikke ja tarku lahendusi toetataks mujal. Suuremahulised ressursitõhususe projektid toetatakse taaste- ja vastupidavuskava raames. 4. Toetus liigiti kogumise taristule Uute ärimudelite jaoks on vaja teiseste toorme kvaliteeti ning see nõuab materjalide liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi, sealhulgas digilahenduste kasutamise eeltingimus. Kohalikud omavalitsused on riigi peamine partner olmejäätmete valdkonnas. Tagasisidest nähtub, et lähitulevikus on endiselt suur vajadus olmejäätmete käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja muude arukate kogumislahenduste järele, mida ei saa katta püsikuludest. On ka muid suuremahulisi jäätmevooge, mis vajavad ulatuslikku kogumissüsteemi. Riiklik prioriteet on arendada täielikult välja kogu jäätmekäitlustaristu ning see nõuab märkimisväärseid investeeringuid aruka ja tõhusa taristu arendamisse. Tuleb parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust, sealhulgas ohtlike jäätmete liigiti kogumist jäätmekogumispunktide ja kokkukogumisringide kaudu. Koolitatud eksperdid nõustaksid kohalikke omavalitsusi ning annaksid soovitusi, mis sobivad nende piirkondade ja omapäraga. Keskkonnaministeerium on alustanud külastustega jäätmevaldkonna inimeste poolt ning koostanud juhised ja soovitused. 5. Toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjalide ringluseks 63 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Erilist tähelepanu pööratakse jäätmekäitluslahenduste ja valdkondliku innovatsiooni toetamisele. Jäätmekäitlussuutlikkuse puudumise tõttu tekitavad raisatud teisesed materjalid kogu ELis probleemi. Ringlussevõtu eeltingimus on jäätmete kogumise taristu ning jäätmetes leiduvate ohtlike ainete tuvastamine ja käitlemise võimekuse toetamine, et tagada materjalide ohutu ringlus ja edendada tootearendust ohtlike ainete asendamiseks tootmisprotsessides ja toodetes. Meetmed toetavad käitlemistehaseid liigiti kogutud jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks piisava võimekuse loomisel. Sekkumismeetmed toetatavad tervikuna ning on kooskõlas strateegiaga „Eesti 2035“ ja uue Riigi Jäätmekavaga, milles keskendutakse neljale peamisele sambale: kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimise ja jäätmete korduskasutamise edendamine, sealhulgas riiklik jäätmetekke vältimise programm, ohutu materjaliringluse suurendamine ning jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Sekkumiste tulemusena on Eestis ettevõtteid, kes kasutavad ressursse tõhusamalt ning on ülemaailmsel turul jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised. Eestil on ettevõtteid, kes praktiseerivad uusi ringmajanduse ärimudeleid. Toimib jäätmete liigiti kogumine ja jäätmekäitluses seatud sihtarvud on täidetud. On rohkem ringmajanduse eksperte, kes abistavad nii avalikku kui ka erasektorit. Jäätmekäitluse suutlikkus on suurenenud jäätmehierarhia kõrgemal tasandil ja teisese toorme kasutamine tootmises on suurenenud. Investeeringud loovad ettevõtetes, sealhulgas tootmis- ja jäätmekäitlussektoris, rohkem väärtust. Loodusvarasid kasutatakse tõhusamalt, vähendades survet keskkonnale. Sekkumised vähendavad ka piirkondlikke erinevusi, kuna maapiirkondade ettevõtetel on keeruline saada täiendavat erasektori poolset rahastamist, sest maa väärtus on väike. Toetust saavad ka vähem arenenud omavalitsused, kuna nende investeerimissuutlikkus on piiratud. Vajaduse korral julgustame keskkonnahoidlikke riigihankeid. Peamised sihtrühmad VKEd, suurettevõtted (peamiselt väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad), valitsusvälised organisatsioonid, korduskasutuskeskused, ringmajanduse ja ressursitõhususe eksperdid, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste ühendused, jäätmekäitlusettevõtted, tootmisettevõtted, kes kasutavad tootmises rohkem jäätmeid ja vähem kemikaale. Ringmajandusele üleminek nõuab panust kõigilt sidusrühmadelt, seepärast on kavas toetada ka suuri ettevõtteid, peamiselt väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel oleks suurem mõju teiste osaliste mõjutamisele ja kes seaksid kestliku tootmise normiks. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eestis, keskendudes tasakaalustatud piirkondlikule arengule ja pidades silmas vajadust tagada meetmed erineva suutlikkusega piirkondade toetamiseks. Kuna Eesti on väike, tuleks lahendusi edendada kogu Eestis. Vajaduse korral eelistatakse projekte pigem vähem arenenud piirkondades. Ringmajandusel põhinevate tootmis- ja tarbimismudelite rakendamine, sealhulgas parandamine ja korduskasutus, jäätmete liigiti kogumise praktikad, kohalikud jäätmekäitluslahendused (nt kompostimine) ja varasemast saastest tuleneva kahju vähendamine või keskkonnaseisundi halvenemise mõju leevendamine, sealhulgas kaevandamine. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Eestil ja Lätil on Interregi (Eesti-Läti) projekt PACKGDEPO (2021–2022), et soodustada pandipakendi süsteemide täiustamist ja piiriülest koostööd. Samuti on arutatud võimalikku koostööprojekti Läti, Leedu ja Eesti vahel ohtlike jäätmete piiriülese liikumise ja aruandluse ühtlustamiseks. Ringmajandus ja selle lahendused on uuel perioodil erinevate Interregi programmide oluline osa. 64 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Kuna ärimudelid ja ringmajandusel põhinevate kvaliteetsete ressursivoogude arendamine kujutavad endast investeeringute puhul endiselt suuremaid riskimarginaale ja neil võib olla tavapärasemate projektidega võrreldes pikem tasuvusperiood, oleme hinnanud, et rahastamisvahendid ei lahenda turutõkkeid piisava hooga, et stimuleerida meetmete võtmist, milleks on toetused. Samuti näeme, kuidas koroonaviirus on viimasel ajal investeeringuid takistanud, põhjustades turgudel veelgi suuremat ebakindlust. Keskkonnahoidliku ja ringmajandusele suunatud majanduse elavdamiseks on oluline pakkuda võimalikult kiiresti piisavaid stiimuleid keskkonnahoidlikule majandusele üleminekuks. Viiakse läbi uuring, et hinnata rahastamisvahendite kasutamise võimalust. 2.1.2.4.2 Näitajad Tabel 50: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- 3 vi ÜF - PSO08 Ringmajanduses toetatavad Ettevõtjad 20 150 ettevõtjad 3 vi ÜF - RCO107 Investeeringud jäätmete liigiti Euro 16 000 53 293 463 kogumise rajatistesse 000 Tabel 51: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik (2029) ID [5] [200] Fond 3 vi ÜF - RCR1 Liigiti kogutud Tonni/aa 0 2021 45 000 SFOS, 03 jäätmed stas projektiaru anded 3 vi ÜF - PSR0 Esmase toorme Tonni/aa 0 2021 80 000 SFOS, 6 sääst stas projektiaru projektidega anded 2.1.2.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 52: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 067 35 528 963 3 ÜF - vi 069 35 000 000 3 ÜF - vi 071 6 000 000 3 ÜF - vi 075 24 500 000 3 ÜF - vi 076 10 000 000 65 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 53: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 01 111 028 963 Tabel 54: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 33 111 028 963 Tabel 55: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 3 ÜF - vi 3 111 028 963 2.1.4. SÄÄSTEV LINNALINE LIIKUMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.2.5 Erieesmärk: (viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele 2.1.2.5.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Investeeringuid säästvasse linnalisse liikuvuskeskkonda toetatakse kolme liiki meetmetega: jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine, mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine ja trammiliikluse arendamine. Tegevused on rahastamiskõlblikud Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsetes linnapiirkondades (trammiliiklus ainult Tallinnas), sest kitsaskohtade kõrvaldamisel nendes piirkondades on kõige suurem mõju (kõige probleemsemad piirkonnad). Lisaks on rattateede arendamine Ida- Viru linnapiirkondades samuti rahastamiskõlblik poliitikaeesmärgi nr 5 raames. Toetatakse terviklike jalgrattateede põhivõrkude ehitamist kesklinna piirkondades, sh rattaparkimisvõimaluste parandamist, et edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist linnapiirkondades. Aastatel 2021–2027 ehitatavate jalgrattateede pikkus sõltub suurel määral taristu ümberkorraldamisega kaasnevatest vajadustest, millest sõltub ka jalgrattatee 1 km arendamise maksumus. Näiteks on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu hinnanguline kogupikkus 165 km Tallinnas, umbes 40 km 66 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tartus jne ning vajadus uute jalgrattateede järele neis kolmes linnapiirkonnas kokku kuni 150 km. Terviklike jalgrattateede põhivõrkude välja arendamine ja uute rattatee lõikude ühendamine olemasolevate jalgrattateedega (sh üsna hästi arendatud ühendused naaberomavalitsustest linnapiirini) on tervikliku piirkondliku jalgrattateede võrgustiku loomisel otsustava tähtsusega. Tallinnas ja Tartus on hiljuti välja töötatud jalgrattstrateegiad, mida võetakse arvesse sekkumiste kavandamisel (Tallinna rattastrateegia 2018– 20287, Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019–20408, Pärnu strateegiline dokument on koostamisel). Toetatakse mitmeliigiliste ühistranspordi sõlmpunktide (liikuvuskeskuste) arendamist, sh on tähelepanu “Pargi ja Reisi” teenusel, turvalistel jalgrattaparklatel ja reaalajainfoga platvormidel. Pakkudes häid lahendusi nn esimese ja viimase kilomeetri liikuvusele, aitab see suurendada ühistranspordi teeninduspiirkonda ning parandada linnakeskuste ja ümbritsevate piirkondade vahelisi ühendusi, mille tulemuseks on ohutumad ja kiiremad teekonnad ning tõhusam inimeste kodude ja töökohtade ühendamine, parandades seeläbi keskkonnahoidlike transpordiliikide konkurentsivõimet ja aidates vähendada autosõltuvust. Mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine on vajalik eri transpordiliikide ja liikumisviiside sujuvaks ühildumiseks. Tallinna olemasolevad „Pargi ja Reisi“ parklad on ülekoormatud ning koos ühistranspordi arenguga (sh trammiliiklus) muutuvad sellised lahendused atraktiivsemaks ja vajalikuks ka väljaspool Tallinna linna. Tallinna trammiliikluse arengut toetatakse ühistranspordikasutuse osakaalu suurendamiseks (autokasutuse vähendamine, sh pendelrändes), laiendades trammiteede võrku. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist ja võimalike ehitatavate lõikude loetelu on järgmine: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Lasnamäe (Tallinna Haigla), Tondi-Järve. Hinnanguline keskmine hind on ligikaudu 2,5 miljonit eurot (lihtsamad lõigud) kilomeetri kohta. Keerulisemates lõikudes (ristmikud, südalinn) võib hind olla kuni 10 miljonit kilomeetri kohta. Pärast seda, kui on sõlmitud raamkokkulepe trammiteede meetme osas, saab linn hakata projekte ette valmistama ja kavandama hankeid. Pärast ettevalmistamist võib sõltuvalt marsruudist kuluda projekti realiseerumiseks kuni 5 aastat. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. RRFi toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadama ja Rail Balticu rahvusvahelise terminali. Kavandatavad meetmed peavad olema kooskõlas riigi transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021– 2035 9(koostamisel) ja kohaliku liikuvuse strateegiatega, mida täpsustatakse üksikasjalikumate valdkondlike arengukavadega (näiteks Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035 10“ ja Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 11; Tartu linna arengukava 2018-2025 12ja Tartu linna üldplaneering 2030+ 13. Kavandatud meetmed on osa üleminekust süsinikdioksiidiheitevabale majandusele, millel on positiivne mõju juurdepääsetavuse, liiklusummikute ja heidetega seotud probleemidele. Eraldatud jalgrattateede arendamine, uute trammiühenduste loomine ja mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede rajamine on kõik säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamise olulised osad, mis aitavad parandada aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning ühistranspordi tõhusust ja kiirust ning selle konkurentsivõimet võrreldes sõiduautodega. Selle tulemusena on nendel sekkumistel positiivne mõju sõiduaegade ja -kulude vähenemisele, sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsusele, säästvate liikumisviiside kasutamisele, transpordiga seotud energiatarbimise ja CO2-heite vähenemisele, samuti negatiivsete tervisemõjude vähendamisele ning maakasutuse ja transpordi planeerimise paremale integreerimisele. Peamised sihtrühmad Eesti elanikud, turistid, ettevõtjad, Tallinna linnapiirkonna elanikud 7 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-Rattastrateegia-2018-2028 8https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevuskava_Final_22042 019.pdf 9 https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/transport/transpordi-ja-liikuvuse-arengukava-2021 10 https://strateegia.tallinn.ee/ 11 https://www.tallinn.ee/est/liikuvuskava2035/ 12 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengukavad/AK2025_dets2020.pdf 13 https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnaplaneerimine/Tartu_yldplaneering_2017.pdf 67 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Üleminek säästvamale transpordile võib tuua märkimisväärset kokkuhoidu, eriti madala sissetulekuga leibkondadele, parandades samal ajal liikuvust (sh transporditeenuse kättesaadavust) ja turvalisust ühiskonna kui terviku jaoks (sealhulgas haavatavamate rühmade, näiteks eakate, laste, puudega inimeste jt jaoks). Näiteks moodustavad iga-aastased kulud, mis on seotud jalgratta omamise ja kasutamisega, vaid umbes 5% või 10% (elektrijalgrataste puhul) auto omamise ja kasutamisega seotud kuludest. Pakkudes soodsaid transpordivõimalusi ja alternatiive autosõidule (jalgrattasõit, ühistransport, kõndimine), saame parandada ebasoodsas olukorras olevate elanikerühmade juurdepääsu töökohtadele ja ühiskondlikus elus osalemisele. Säästvate liikumisvõimaluste arendamine toob kasu ka soolisele võrdõiguslikkusele (teadusuuringud näitavad, et naised kasutavad rohkem ühistransporti või kalduvad rohkem kasu saama suuremast jalgrattasõidust osakaalust). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna, Tartu ja Pärnu funktsionaalsed linnapiirkonnad ning nende linnakeskuste ja eeslinnade vahelised ühendused, samuti ümbritsevad kohalikud omavalitsused. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.2.5.2 Näitajad Tabel 56: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- ID [5] [255] kate- Fond Siht- Piir- Eri- k 4 viii ERF Ülemineku RCO55 Uute trammi- ja metrooliinide Km 0 3 pikkus 4 viii ERF Ülemineku RCO54 Uued või ajakohastatud Mitmeliigilised 0 1 mitmeliigilised ühendused ühendused 4 viii ERF Ülemineku RCO58 Toetatav sihtotstarbeline Km 0 10 jalgrattataristu 4 viii ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 0 1 territoriaalse arengu strateegiad strateegiatesse Tabel 57: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Näitaja [255] (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik ID [5] [200] Fond 4 viii ERF Ülemineku PSR07 Uute või Kasutajaid 0 2020 540 000 SFOS, ajakohastatud /aastas projektiar mitmeliigiliste uanded ühenduste 68 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kasutajate arv aastas 4 viii ERF Ülemineku RCR64 Toetatud Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, sihtotstarbelise /aastas projketiar jalgrattataristu uanded kasutajate arv aastas 4 viii ERF Ülemineku RCR63 Uute või Kasutajaid 0 2020 720 000 SFOS, ajakohastatud /aastas projektiar trammi- ja uanded metrooliinide kasutajate arv aastas 2.1.2.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 58: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 4 ERF Ülemineku viii 081 54 000 000 4 ERF Ülemineku viii 083 42 000 000 Tabel 59: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 01 96 000 000 Tabel 60: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 19 96 000 000 Tabel 61: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 2 ERF Ülemineku viii 03 96 000 000 2.1.5. ÜHENDATUM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki 69 Tööversioon seisuga 1.10.2021 See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.3.1 Erieesmärk: (i) kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN- T) arendamine 2.1.3.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Raudteetaristu arendamine, rongide sõidukiiruste tõstmine ja reisirongiliikluse tihendamine on oluline raudteetaristu kasutuse kasvatamiseks ning reisi- ja kaubaliikluse suunamiseks maanteelt raudteele. Investeeringud raudteesse aitavad vähendada vajadust investeerida tulevikus maanteedesse, suunates nõudlust säästvale ja ohutumale liikumisviisile. Prioriteetsed projektid raudteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavas tegevuskavas [1]. Ettevalmistused raudtee elektrifitseerimiseks algasid 2019. aastal. Praegu saab sõita elektrirongiga Tallinnast Turbasse, Paldiskisse ja Aegviitu. 2029. aasta lõpuks laiendatakse elektrivõrku Narva, Tartusse, Koidulasse ja Valka. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse Tallinnast ida ja kagu suunda uus 25 kV õhuliin ja uued veoalajaamad. Tallinnast lääne suunas jääb kasutusele olemasolev 3 kV elektrisüsteem. Projekti eesmärk on viia raudteetransport uuele kvaliteeditasemele ja oluliselt vähendada transpordisektori keskkonnamõju, kasutades raudteetranspordis taastuvenergiat, ning luua raudteetaristu, mis võimaldab rongidel saavutada kiiruse kuni 160 km/h (see aitab saavutada Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärke). Kuna Eesti tegutseb Põhjamaade avatud elektriturul, toodavad taastuvelektrit kõik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvad riigid, seda ostetakse vastavalt pakkumise ja nõudluse suhtele ning see on vajaduse korral kättesaadav. See annab võimaluse kasutada raudteetranspordisüsteemis taastuvenergiat ja vähendada keskkonnamõju. Raudtee elektrifitseerimine avaldab otsest mõju CO2-heite vähendamisele. Selleks et suurendada raudtee-reisijateveo ohutust ja tõsta kiirus 160 km/h Tallinnast Narva ja Tartusse ning 135 km/h teistesse suundadesse, uuendatakse liikluskorraldussüsteemi (seda ei tehta Ühtekuuluvusfondist). Raudtee õgvendamine Tallinna-Tartu ja Tapa-Narva lõikudel: Tallinna-Tartu linnadevaheliste rongide ühendusaja märkimisväärseks lühendamiseks 1 tunni ja 36 minutini on vaja raudteeliin õgvendada ja kohandada rööbastee geomeetriat vastavalt kiirusepiirangu suurenemisest tulenevatele nõuetele. Raudteeliini õgvendatakse projektijärgse kiiruse 160 km/h alusel ligikaudu 28 kohas. Tallinna-Tartu, Tapa-Narva, Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude rekonstrueerimine: Raudtee ja rajatiste rekonstrueerimise eesmärk on suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, et need vastaksid projektkiirusele kuni 160 km/h. Tallinna-Tapa-Tartu raudteeliini investeerimisprojekti alustati 2018. aastal ja seda rahastati riigieelarvest. Projekti teise etapi eesmärk on rekonstrueerida need lõigud, mida esimene etapp ei hõlmanud. Tallinna-Lelle lõigu suutlikkuse suurendamine ja rekonstrueerimine: Tallinna-Rapla-Lelle (TEN-T üldraudteevõrk) on oluline raudteetrass säästva ühistranspordi arendamiseks Tallinnas ning seda ümbritsevates Harju ja Rapla maakondades. See on kiire ühistransport Tallinnasse sisenemiseks. Nõudlus selle raudteeliini järele kasvab ning võimalus pakkuda tihedamat ja kvaliteetsemat ühistransporti on väga oluline, et pakkuda autodele head alternatiivi. Võrgu läbilaskevõime suurendamiseks ja sagedasema rongiliikluse pakkumiseks tuleb ehitada raudtee möödasõidukohad. Rail Baltic Rail Balticu tõhususe maksimeerimiseks ning Euroopa ühendamise rahastu ja Ühtekuuluvusfondi vahelise koostoime tagamiseks ehitatakse kohalikud peatused RB Tallinna ja Ikla vahelisele raudteelõigule. Investeering aitab kaasa piirkondlikule arengule ja vähendab CO2-heidet, võimaldades igapäevast pendelrännet elektrikiirrongiga. Kohalike peatuste asukohad on osalusprotsessi raames määratletud maakonnaplaneeringutes. Kohalikud peatused ühendavad sisemaad linnakeskustega, aidates vähendada liikluskoormust maanteedel. Kohalikest peatustest saavad väikesed mitmeliigilised reisiterminalid. Peatustel 70 Tööversioon seisuga 1.10.2021 on hea ligipääs ka olemasolevale teede- ja jalgratta- ning kõnniteetaristule, need varustatakse jalgrataste ja autode parkimiskohtadega (sh elektrisõidukite laadimisvõimalustega), bussipeatusega ja muude vajalike rajatistega. Kohalike peatuste rajamine RB raudteemarsruudile täiendab poliitikaeesmärgi nr 2 raames kavandatud investeeringuid, mis on suunatud isiklike autode kasutuse suurenemisest ning säästvate transpordiliikide kasutamise vähenemisest tekkinud probleemide ja väljakutsete lahendamisele. Rail Balticul, Balti riikide suurimal uuel raudteel, on Eesti territooriumil kaks rahvusvahelist reisijaama – Ülemiste ja Pärnu. Mõlema jaama raudteetaristu ehitamiseks kasutatakse Euroopa ühendamise rahastu toetust. Pärnu reisiterminal ja selle ümbrus moodustavad Pärnu peamise transpordisõlme, aidates kaasa ühistranspordi kasutamise suurendamisele piirkonnas; investeeringuga parandatakse ka jaama ligipääsetavust, kuna terminalihoone juurde rajatakse ühistranspordipeatused ja parkimisalad ning renoveeritakse ka ümbritsevad peatust teenindavad tänavad. Rahastamise seisukohast nähakse ette koostoime Euroopa ühendamise rahastu, Ühtekuuluvusfondi ning taaste- ja vastupidavusrahastu (Ülemiste terminali ehitamise rahastamisallikas) kasutamisel. Rail Balticu projekteerimine ja ehitamine muudab maastikku Eestis kõigis kolmes puudutatud maakonnas. Uued lineaarsed ruumiobjektid nagu kiirraudtee toovad endaga kaasa vajaduse kujundada ümber ja uuesti ehitada olemasolevad ühendused (teed ja rohekoridorid), mis tuleks raudteetammi tõttu ära lõigata. Selleks tuleb Kangrusse (Harju maakond) ja Kohilasse (Rapla maakond) ehitada uued liikluslahendused. Lisaks raudteeületuskohtadele, mida rahastatakse Rail Balticu projekti raames Euroopa ühendamise rahastust, ehitatakse struktuurivahenditest kuni 10 uut eritasandilist liitumist (sh maantee-raudtee ristumised, jalakäijate ülepääsud ja ristumised maanteede vahel) koos juurdepääsuteede ja rampidega. Investeeringud maantee transporditaristusse on olulised majanduskasvu ja tööhõive hoogustamise võimaldajad. Peamised eelised on liiklusohutuse [2] parandamine, sõiduaja vähendamine ning inimeste ja ettevõtjate ühenduvuse edendamine. Samuti aitab see parandada maakasutuse tõhusust, kaasata piirkondadesse nii era- kui ka avaliku sektori investeeringuid (logistikaparkide arendamine, elamuehitusprojektid ja muud kinnisvarainvesteeringud), vähendada keskkonnakulusid (müra, CO2, looduslike liikide rändetingimuste parandamine jne), arendada intelligentseid transpordisüsteeme ning sellel on nii otsene kui ka kaudne mõju tööhõivele. Prioriteetsed projektid maanteetaristu arendamiseks on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Teehoiukavas [3]. TEN-T maantee transpordiühendused on endiselt ebapiisavad ja takistavad reisimist (bussireisid) või kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, samuti on vajaka jäämisi liiklusohutuse tagamisel. Seetõttu on tehtavad investeeringud peamiselt seotud liiklusohutusega (sh intelligentsete transpordisüsteemidega), sõiduaja vähendamisega, teekasutajate kuludega ja keskkonnaalaste leevendusmeetmete väljatöötamisega. Teedevõrgu intensiivne arendamine on vajalik ka seoses TEN-T põhivõrgu välja ehitamise kohustusega 2030. aastaks. TEN- T põhivõrgu E263 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteest on valmis ehitatud 22% (hõlmab 64 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 283 km). 2019. aasta lõpuks vastas 19% TEN-T põhimaanteest E67 Tallinna-Pärnu-Ikla (hõlmab 34 km 2+2 ja 2+1 teelõiku, kokku 179 km) määruses nr 1315/2013 sätestatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele. TEN-T E20 Tallinna-Narva maanteest on nõuetele vastavalt välja ehitatud 38% (80 km 2+2 maanteelõigust, kokku 209 km). Liiklusohutuse tagamiseks ehitatakse ohtlikud ühetasandilised ristmikud eritasandiliseks, paigaldatakse nõuetekohane valgustus ning rajatakse ohutud parkimisalad. Olemasolevad maanteed läbivad mitmeid asulaid ning tänu rajatavatele ümbersõitudeedele, tõuseb liiklusohutus, paraneb asulate elu- ja liikluskeskkond ning paranevad ka jalakäijate ja jalgratturite tingimused ohutuks liiklemiseks. Keskkonnanõuete tagamiseks paigaldatakse müratõkked ning loomadele rajatakse piirdeaiad ning ökoduktid ja -tunnelid (ja muud alternatiivsed nutikad lahendused). Negatiivse keskkonnamõju leevendusmeetmeks kasutatakse haljastamist. Teelõikude projekteerimisel ja ehitamisel arvestatakse kliimamuutuste mõjuga. Toetust kasutatakse kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punkti c nõuetega ning need aitavad kaasa TEN-T põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Peamised sihtrühmad Rahvusvaheline transport, ettevõtjad, kohalikud elanikud, turistid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. 71 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Tallinna-Narva raudteelõigu elektrifitseerimine ja Tapa-Narva raudteelõigu tugevdamine vähendavad Narva ja pealinna Tallinna aegruumilist vahemaad. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed hõlmavad Pärnu-Ikla (Via Baltica) piiriala avalike teede rekonstrueerimist. Samuti hõlmavad need Tartu-Koidula ja Tartu-Valga lõikude raudteede rekonstrueerimist ning Rail Balticu – Balti riikide suurima uue raudtee – ehitamist. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.3.1.2 Näitajad Tabel 62: Väljundnäitajad Prioriteet Mõõtühik eesmärk väärtus eesmär Näitaja (2024) (2029) gooria konna Vahe- kate- Fond Siht- Piir- Eri- ID k 5 i ÜF - RCO45 Rekonstrueeritud või km 19 41 ajakohastatud teede pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO49 Rekonstrueeritud või km 20 105 ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T 5 i ÜF - RCO53 Uued või ajakohastatud Raudteejaamad 0 13 raudteejaamad ja peatused ja peatused 5 i ÜF - PSO01 Elektrifitseeritud raudteede km 50 450 pikkus – TEN-T Tabel 63: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 i ÜF - PSR01 Hukkunute arv hukkunut/ 1,2 2019 0,84 SFOS, uutel ja aastas projektiaruanded, rekonstrueeritud Transpordiamet maanteelõikudel 5 i ÜF - PSR03 Raudteede mln 5,98 2020 15 Statistikaamet kasutajate arv reisijat/aastas aastas 72 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.3.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 64: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 087 134 100 000 5 ÜF - i 088 25 000 000 5 ÜF - i 096 129 697 000 5 ÜF - i 097 71 054 000 5 ÜF - i 100 113 124 000 5 ÜF - i 101 28 225 000 Tabel 65: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 01 501 200 000 Tabel 66: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 33 501 200 000 Tabel 67: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - i 03 501 200 000 2.1.3.2 Erieesmärk: (ii) säästva, kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse ja mitmeliigilise riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvuse arendamine ja edendamine, sealhulgas TEN-T võrgule juurdepääsu ja piiriülese liikuvuse parandamine 2.1.3.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Paremad ühendused väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi Väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi toetatakse omavalitsuste investeeringuid aktiivsete liikumisviiside taristusse, mis tagab ohutu ja mugava juurdepääsu avalikele teenustele, töökohtadele ja ühistranspordile (sh Rail Balticule). Investeeringud aitavad kaasa regionaalarengule ja vähendavad CO2-heidet, võimaldades igapäevaste teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sealhulgas kombineeritud liikumisviiside, üldist kasutamist. Projektivaliku aluseks on kohalikele omavalitsustele suunatud avatud taotlusvoorud. 73 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid ja muudavad tööle ning kooli mineku lihtsamaks ja vähendavad pendelrännet ning sõidule kuluvat aega. Eesti liikuvuspoliitika keskne eesmärk on vähendada inimeste sõltuvust isikliku auto kasutamisest. Omavalitsused saavad anda oma panuse jalgrattasõidu ja jalgsikäimise edendamisega, sealhulgas jalgratta- ja/või jalgteede ehitamisega, et tagada parem ja ohutu juurdepääs teenustele ning transpordile. Meetme eesmärk on suurendada omavalitsuste motivatsiooni leida lahendusi liikluses ohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast liikuvust (jalgrattasõit või kõndimine), et tagada parem juurdepääs teenustele, ühistranspordile (sh Rail Balticu kohalikesse peatustesse) ja töökohtadele väljaspool suurimaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu ja Pärnu). Rail Balticu projekti raames ehitatakse ühendused kohalikest peatustest ainult lähima avaliku maanteeni. Meede aitab omavalitsustel ühendada jalgratta- ja/või kõnniteed Rail Balticu kohaliku peatuse lähimast üldkasutatavast maanteest ülejäänud jalgrattavõrgustikuga omavalitsusüksustes. Seega võimendab meede ka keskkonnasõbraliku ühistranspordi positiivset mõju, sealhulgas kiiret ja ohutut raudteeühendust Eestis ning Eesti ühendamist Kesk-Euroopa, Lääne-Euroopa ja naaberriikidega. Meetme peamine tegevusala on jalgratta- ja/või kõnniteede ehitamine koos tugitaristuga (valgustus, jalgrattaparklad, pingid ja väikevormid). Poliitikaeesmärgi nr 2 meetme eesmärk on jalgratta- ja/või kõnniteede arendamine suurimates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Taaste- ja vastupidavusrahastu meetmel on sama eesmärk kui poliitikaeesmärgi nr 3 meetmel, kuid see algab varem. Taaste- ja vastupidavusrahastu (5 miljonit eurot) ja Ühtekuuluvusfondi poliitilise eesmärgi nr 3 (20 miljonit eurot) investeeringute kasutamine annab omavalitsustele võimaluse luua ulatuslikumad jalgratta- ja kõnniteede võrgustikud. Erieesmärgi ja projekti tasandil on välistatud topeltrahastamine ja näitajate topeltarvestus: toetust sama jalgratta- ja/või jalgtee ehitamiseks antakse ainult ühe meetme alusel ja seda võetakse näitajana arvesse ainult üks kord. Taaskäivituskava 5 miljoni euro suurune avatud taotlusvoor peaks algama varem kui Ühtekuuluvusfondi poliitikaeesmärgi nr 3 kohane 20 miljoni euro suurune taotlusvoor. Peamised sihtrühmad Elanikud, turistid, ettevõtjad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Need võivad olla kohandused taristu loomisel 8–80-põhimõtte kohaselt. See tähendab, et taristu, teabevahetus, e-teenused jne peavad olema mugavad nii 8- kui ka 80-aastastele kasutajatele. See sisaldab üksikasju, et parandada nähtavust ja kasutatavust kõigi kasutajate jaoks, kellel on erinevad vajadused, ning peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiviga (EL) 2019/882, mis käsitleb toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu riik. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 74 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.3.2.2 Näitajad Tabel 68: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 5 ii ÜF - PSO02 Toetatud jalgratta- ja/või jalgteede km 10 76 infrastruktuur Tabel 69: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 5 ii ÜF - PSR02 Toetatud jalgratta- Kasutajaid 0 2020 600 SFOS, ja/või jalgteede aastas 000 projektiaruanded infrastruktuuri kasutajate arv aastas 2.1.3.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 70: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria - 5 ÜF ii 083 20 000 000 Tabel 71: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 01 20 000 000 Tabel 72: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 32 20 000 000 Tabel 73: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 5 ÜF - ii 03 20 000 000 75 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.6. SOTSIAALSEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.6.1. Erieesmärk (a) parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu 2.1.4.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Erinevad suundumused (automatiseerimine, digiteerimine, uute tehnoloogiate kasutamine, üleminek kliimaneutraalsusele, pikaajaline eeldatav eluiga, vananev elanikkond jm) muudavad üha olulisemaks mitmekülgsemate ja aktiivsemate tööturumeetmete pakkumise kõikidele sihtrühmadele, sealhulgas haavatavamatele rühmadele, kelle hulgas on vähenenud töövõimega ja terviseprobleemidega inimesed, madalama kvalifikatsiooni või vananenud oskustega inimesed, suure töötuse või kliimaeesmärkide tõttu suurema töötuse riskiga piirkondades elavad inimesed, kelle hulgas on ka mitte-eestlaste suur osakaal; noored (eelkõige mittetöötavad ja mitteõppivad noored), aga ka inimesed, kellel on kõrge kvalifikatsioon, kuid mis ei vasta tööturu vajadustele. Sekkumised käsitlevad takistusi ja puudusi parema positsiooni saavutamisel tööturul, sujuvamat tööalast liikuvust või konkurentsivõimelisust tööturul. Sekkumised: • Töötatakse välja paindlikud ja mitmekesised tööturumeetmed ning tugiteenused, et edendada sotsiaal- majandust ja kõrvaldada tööturutõkked töötute ja tööturult eemalejäänud isikutele ning suure töötuse riskiga rühmadele. • Vähendatakse naiste ja meeste ning eestlaste ja mitte-eestlaste koondumist erinevatesse valdkondadesse nii hariduses kui ka tööturul, edendades mitmekülgsemaid kutse- ja haridusvalikuid ning kasutades seeläbi paremini ära tööjõu potentsiaali. Soodustatakse mitmekesisemaid karjäärivalikuid naiste ja meeste seas. Pööratakse tähelepanu ka soolise, geograafilise ja keelepõhise tööjõu liikuvuse takistuste kõrvaldamisele. • Piirkondlike ja sotsiaalmajanduslike erinevuste vähendamiseks töötatakse välja ja pakutakse suure tööpuudusega piirkondades tööturumeetmeid, milles võetakse arvesse kohalikke ja piirkondlikke olusid ning kliimaeesmärke. Rändetaustaga noorte, eelkõige vene keelt kõnelevatest piirkondadest pärit noorte karjäärivõimaluste parandamiseks töötatakse välja lisategevusi, et suurendada nende võimalusi sobiva töökoha leidmiseks (nt töövarjuprogramm, teabe- ja motivatsiooniüritused). Rändetaustaga täiskasvanutele, eriti neile, kelle seotus 76 Tööversioon seisuga 1.10.2021 tööturuga on nõrk, pakutakse täiendavat sihipärast toetust, milles on ühendatud erinevad elemendid, nt teavitustegevus, nõustamine, koolitused ja järelmeetmete raames antav tugi. • Valmistatakse ette ja töötatakse välja tööturumeetmed (sh meetmed tööoskuste omandamise toetamiseks), et toetada terviseprobleemidega isikute (sh piiratud töövõimega isikud) jätkuvat aktiivset töötamist ja tööturule siirdumist. • Töötatakse välja meetmed eakate inimeste tööturul osalemise toetamiseks, muutes tööandjate ja töötajate stereotüüpset suhtumist. • Tagamaks, et tööjõu oskused on kooskõlas COVID-19-järgse kriisi ja majanduse elavdamise ning tööturu vajadustega, pakutakse oskuste täiendamist ja toetust paindlike täiendus- ja ümberõppe koolitusprogrammide ning piirkondlike meetmete kaudu. Nende kaudu pakutakse töötuse ohus olevatele rühmadele juurdepääsu õppimisvõimalustele, rahalist toetust (nt kraadiõppetoetus, stipendium, transpordi- ja majutustoetus jne) ning muid tugiteenuseid. See hõlmab ka aktiivse tööturupoliitika täiustamiseks vajalikke süsteemiarendusi. Sekkumised kavandatakse koostöös tööandjate ja sidusrühmadega, võttes arvesse tööjõunõudlusega sektorite vajadusi ning pidades silmas piirkondlike erinevuste ja segregatsiooni vähendamise eesmärki. Samuti käsitletakse takistusi või tõkkeid, mis takistavad sihtrühmade osalemist (takistuste näideteks on hoolduskoormus, tervisega seotud piirangud, keelebarjäärid ja digioskuste madal tase, NEET-noorte olukord). Eesmärk on tõhus ja sujuv üleminek uutele töökohtadele, tööjõu mittevastavuse leevendamine ning piirkondlike ja sotsiaalmajanduslike erinevuste vähendamine. Peamised sihtrühmad Haridusasutused, tööandjad, töötajad, värbamis- ja karjäärispetsialistid, poliitikakujundajad, õpilased ja üliõpilased, haridustöötajad, töötajad, ühiskond tervikuna, haavatavamad rühmad (sh NEET-noored, ebapiisava eesti keele oskusega isikud, piiratud töövõimega ning madala või aegunud haridusega isikud, vanemaealised), sotsiaalpartnerid (ametiühingud, tööandjad), valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, ettevõtted, riigiasutused, eakad, kõrge töötuse määraga piirkondades elavad töötajad (tööealine elanikkond, sh riskirühmad ja sidusrühmad), piirkonnas töökohtade loomisest huvitatud ja tööturu arengust mõjutatud ettevõtted, tööturu vajadustele mittevastavate oskustega isikud või madala kvalifikatsiooniga isikud, tööturuteenuseid osutavad organisatsioonid, Eesti Töötukassa, piiratud töövõimega inimesed ja teenuseid osutavad organisatsioonid. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed [2000 tähemärki] Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine [1000 tähemärki] Ei ole asjakohane. 77 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.4.1.2 Näitajad Tabel 74: Väljundnäitajad eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 a ESF+ Ülemineku Osalejate arv Number 8901 23356 Tabel 75: Tulemusnäitajad Andmete allikas Sihtväärtus võrdlusväärtus (2029) Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 a ESF+ Ülemineku Osalejad, Osalejate 0 2020 8363 kelle olukord arv tööturul on kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist paranenud 2.1.4.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 76: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 134 54 930 270 Tabel 77: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 01 54 930 270 Tabel 78: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 33 54 930 270 Tabel 79: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 05 54 930 270 78 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 80: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku a 02 54 930 270 2.1.6.2. Erieesmärk (d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske 2.1.4.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Meetmete üldeesmärk on edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonna loomist, kus ohjatakse terviseriske. Pikaajalise ja tervisliku tööelu säilitamiseks töötatakse välja töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, võttes arvesse ka ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia. See hõlmab ka meetmeid sotsiaalpartnerite võimekuse suurendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmiseks. Ettevõtete tööohutust toetatakse kvalifitseeritud spetsialistide abiga ning valdkonnaga tegeletakse erinevate uuringute ja koolituste raames. Töötatakse välja töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolituskava ning rakendatakse koolitusprogramm, mis hõlmavad e-õppe võimaluste arendamist ja edendamist ning sektoripõhise ja töökeskkonnapõhise riskipõhise koolituse kavandamist. See sekkumine on seotud muude sekkumismeetmetega, mille eesmärk on vähendada tööturu struktuurseid probleeme, töötada välja pikaajalise hoolduse süsteem, investeerida integreeritud heaolukeskuste loomisesse, ning sekkumisega, mis on suunatud lastele ja noortele. Samuti mõjutab see sekkumist, mis on suunatud enim puudust kannatavatele isikutele. Töötatakse välja meetmed, et varakult avastada ja ennetada töövõime kaotust ja tervise halvenemist, toetades ohutu ja tervist säilitava töökeskkonna arendamist ning selliste teenuste väljatöötamist, mis edendavad tervislikke eluviise kogu elu jooksul. Kavas on töötada välja meetmed tööga seotud tervisekahjustuste varajaseks avastamiseks ja diagnoosimiseks, sealhulgas töötervishoiuteenuste reformimine. Samuti on fookuses meetmed, mille eesmärk on parandada institutsionaalset suutlikkust jälgida töötingimuste täitmist; paindlike töömeetodite edendamine, töö korraldamise uuenduslike viiside edendamine ning ametiasutuste, sealhulgas sotsiaalpartnerite ja muude töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega tegelevate esindusorganisatsioonide võimekuse tõstmine. Töökeskkonna kõrval võetakse fookusesse ka elukeskkond ja selle füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste riskide kindlakstegemise ning mõõtmisega seotud süsteemi vajakajäämiste kaardistamine, selle pinnalt süsteemi parandamiseks meetodite ning vajalike vahendite ja mudelite väljatöötamine, katsetamine ning Eestis vastava pädevuse ja suutlikkuse suurendamine. Eraldi võetakse fookusesse ajutise töövõimetusega inimesed ja nende töövõime säilimiseks selliste meetmete väljatöötamine, katsetamine ja rakendamine, mis aitaksid neil säilitada oma töökohta ja vältida püsiva töövõimetuse tekkimist. Terviseedendamiseks analüüsitakse hetkel eri sektorites (tervishoid, haridus, sisejulgeolek, tööturg, sotsiaalkaitse) ja eri tasanditel pakutavate killustatud teenuseid, töötatakse välja täiustatud integreeritud mudelid ning peamisi töövõimekaotust põhjustavate terviseriskide (südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise probleemid, sealhulgas ainete kuritarvitamine, luu- ja lihaskonna haigused, vähktõbi jne) maandamise ja tegelemisega seotud meetmed. Samuti tegeletakse sekkumise raames krooniliselt haigete isikute ja sõltlaste konkurentsivõime parandamiseks vajaliku toe tagamisega. Terviseedendamisega seotud meetmed hõlmavad nii terviseriskide varajast avastamist ja sekkumist, nõustamist, ravi ja eri asutuste poolt pakutavat rehabilitatsiooni (sh töötervishoiu- ja esmatasandi tervishoiusüsteemis). Analüüsitakse ka teenuste vajaduse hindamist, teenuse pakkumisega seotud osapoolte praeguseid oskusi, huvi ja valmisolekut uusi meetmeid ja mudeleid. Sekkumise raames panustatakse ka tööturu osapoolte ja tööandjate teadlikkuse suurendamisse tööohutusnõuete täitmisel ning toetatakse sotsiaalpartnerite ja teiste huvirühmade võimekuse tõstmist. 79 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Sekkumise raames võetakse fookusesse soodustingimustel vanaduspensionisüsteemi ja töötatud aastatel põhinevate pensionite süsteemi reformimine, võttes arvesse teiste riikide häid tavasid. Töötatakse välja tugistruktuur süsteemi ümberkorraldamiseks ja parandamiseks; kavandatakse ja pakutakse sihtrühmale teenuseid, mis hõlmavad teabevahetust, erinevaid tööturuteenuseid, ümberõpet ja koolitusprogramme. Ligikaudu 45% programmi toetusest suunatakse töötervishoiu ja tööohutuse teenuste arendamiseks, 47% püsiva töövõimetuse ennetamiseks ja 8% haiguste ennetamise meetmete kättesaadavuse parandamiseks. Tööalalase ohutuskultuuri edendamise, nõustamise ja teiste teenuste arendamise ning pakkumise juures võetakse arvesse sihtrühma vajadusi ning panustatakse järelevalve parandamisse. Teenuste osutamine ja kättesaadavus kavandatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Asjakohasema tulemuse saavutamiseks kaasatakse asjakohaste meetmete väljatöötamisse kohalikud omavalitsused ja kogukonna esindajad, aga ka kõik teised asjaomased sotsiaalpartnerid. Meetmete detailsemal kavandamisel kaalutakse sotsiaalsete ettevõtete suuremat kaasamist. Peamised sihtrühmad – Töötajad ja tööandjad, sh VKEd (sotsiaalsed ettevõtted), spetsialistid ja organisatsioonid, kes tegelevad töökeskkonna ja töötingimustega seotud küsimustega, sealhulgas sotsiaalpartnerid ja muud esindusorganisatsioonide töötajad, tervishoiuteenuste osutajad, arendajad ja tööjõuga seotud õigusraamistiku rakendajad; – töötajad ja tööandjad, partnerorganisatsioonid, poliitikakujundajad ja rakendajad tööjõu valdkonnas; – tervise edendamise eest vastutavad isikud, esmatasandi tervishoius ja töötervishoiusüsteemis töötavad tervishoiutöötajad; – terviseriskide ja riskikäitumisega inimesed ja nende pereliikmed, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad, ennetamise, nõustamise, ravi, rehabilitatsiooni ja tugiteenuste osutajatega seotud riigiasutused, elanikkond, töötajad, tervishoiupoliitika kujundajad ja rakendajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkondlik tasand Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.2.2 Näitajad Tabel 81: Väljundnäitajad kate-gooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 d ESF+ Ülemineku Töötingimuste, töötervishoiu- ja Nr 6 12 ohutuse alaste arendatud lahenduste arv 80 Tööversioon seisuga 1.10.2021 6 d ESF+ Ülemineku Püsiva töövõimekao N/A 1 1 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi loomine 6 d ESF+ Ülemineku Püsiva töövõimekao Nr 0 37 700 väljakujunemise ennetamise ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetussüsteemi kasutajate arv Tabel 82: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 d ESF+ Ülemineku Uute osalise ja puuduva % 1,12 2019 1,11 töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust 6 d ESF+ Ülemineku Tervislikel põhjustel tööhõivest % 12 2019 12 väljalangenute osakaal (15 aastase ja vanemad) 2.1.4.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 83: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 144 38 050 000 Tabel 84: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 01 38 050 000 Tabel 85: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 33 38 050 000 Tabel 86: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 05 38 050 000 Tabel 87: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku d 02 38 050 000 81 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.6.3. Erieesmärk (e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu 2.1.4.3.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Kiiresti muutuvas maailmas peavad õppimisvõimalused olema mitmekesised, kättesaadavad, tulevikku suunatud ning vastama õppija võimetele ja huvidele. Sekkumised peavad samas aitama viia õppimisvõimalusi vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandama võrdseid võimalusi. Sekkumiste tõhusust toetab ühine sekkumisloogika, mida kohaldatakse formaalse ja mitteformaalhariduse suhtes ning mis põhineb järgmistel vajadustel: • toetada nüüdisaegset õpikäsitust formaalhariduse kõikide haridustasemete lõikes, võtta kasutusele teadusuuringutel põhinev ja kaasaegne lähenemisviis õpetamise ja õppimise individualiseerimisele ning õpimotivatsiooni ja õpioskuste arendamisele õppija elu jooksul; • tagada kvalifitseeritud haridustöötajate olemasolu ning toetada nende kutsealast arengut; • luua kättesaadavad ja valikurohked õpivõimalused, mis võimaldavad sujuvat üleminekut formaalhariduse ühelt haridustasemelt teisele; • luua tingimused õppekavade kaasavaks ja teaduspõhiseks väljatöötamiseks ning rakendamiseks formaalhariduse eri tasemetel, eesmärgiga viia õppekavad vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega, edendades õppekavade sidusust haridustasemete ja -liikide lõikes, sealhulgas võimaldades võtta formaalhariduses arvesse mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi; • tagada hariduse ja koolituse vastavus tööturu vajadustele;  • suurendada majanduse rohe- ja digimuutusega seotud õppesuundade alast teadlikkust ja atraktiivsust. Meetmed õppekavade arendamiseks, õpingute korraldamiseks ning haridus töötajatega kvalifikatsiooni ja juurdekasvu tagamiseks Õppijakesksete õppekavade väljatöötamine ja rakendamine on sekkumise kaudu varasemast paremini seotud õpetajakoolitusega, õpitulemuste hindamise ja jälgimisega ning õppematerjalidega. Eri haridustasemete ja - liikide puhul kavandatakse meetmed, millega toetatakse õppekavade keskendatust, olulistele teemadele võtmepädevusi, tulevikuoskusi ja olulisi valdkondi (nt võõrkeeled; teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; digioskused; ettevõtlus; karjäärivõimalused, kestlik areng; sotsiaalsed oskused ja suhtlemisoskused) koostöös haridusväliste huvirühmadega (sh teiste ministeeriumide, tööandjate ja koolidega) ning nende pädevust kasutades. Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine ning ettevõtlikkuse arendamine üld-, kutse- jakõrghariduses ning noorsootöös aitab tõsta õppijate teadlikkust oma annetest ja võimalusi arendada neid andeid ning luua tugevam seos õpingute ja iga õppija tulevase karjääri vahel. Toetatakse erinevate võimete ja võimalustega õppijate tipptasemel oskuste (sealhulgas digioskuste) arendamist, et õppijad saaksid osaleda talente arendavates projektides ja praktilises tegevuses. Tagatakse, et õppekavad toetavad õppijakeskset lähenemisviisi ja praktiliste oskuste omandamist ning et õpingute sisu vastab paremini ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad suurendada metoodikat ja didaktikaalast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sealhulgas toetada erineva emakeelega õppureid ja hariduslike erivajadustega õppureid. Toetatakse uuenduslike õpimeetodite rakendamist, töötatakse välja õppematerjalid ja tagatakse nende kättesaadavus, samuti lõimitakse õppesse paremini digitaalpedagoogika, et tagada õppimise ja õpetamise suuremat diferentseerimist ja personaliseerimist. Toetatakse uuenduslike õppematerjalide loomist, sealhulgas hariduslike erivajadustega lastele. Õppematerjalide koostamisel võetakse arvesse õpingute eripära ning vajadust toetada eri vanuses ja eri vajadustega õppijate, sealhulgas erineva emakeelega õppijate põhipädevusi ja tulevikuoskusi ning kasutada erinevaid õpikeskkondi. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. 82 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Toetatakse teadusuuringutel ja tõenditel põhineva kvaliteedihindamise ja arenguvajaduste seire kasutuselevõttu ning pikemaajalisi ja ulatuslikumaid haridusteadusteadusuuringuid, võttes arvesse piirkonna arenguvajadusi. Rakendusuuringud (nt PIAAC) annavad tõenduspõhise panuse õpetajakoolitusse ning poliitika kujundamisse ja/või aitavad reageerida sotsiaal- ja hariduspoliitikaga seotud probleemidele. Õppekavade väljatöötamise ja riiklike õpieesmärkide saavutamise toetamiseks tagatakse haridusasutustele toetus nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise ja aineülese didaktika valdkonnas. Nüüdisaegsete õppekavade rakendamiseks luuakse seiresüsteem ja -vahendid. Õpitulemuste hindamisel luuakse lisaks ainespetsiifiliste teadmiste hindamisele ka võimalusi anda tagasisidet tulevikuoskuste ja võtmepädevuste kujunemise kohta. Kehtestatakse tingimused, mille alusel hinnatakse haridusasutuste tegevuse tõhusust ja kvaliteeti, sealhulgas õpianalüütikat, et toetada õppe personaaliserimist. Sekkumismeetmed on kavandatud ka hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja teaduskommunikatsiooni kaudu. See populariseerib õppijate seas vajalikke valdkondi (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkond) ning seostab tööandjate vajadustega, toetab kõrgetasemeliste (tulevaste) spetsialiste jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate ettevõtete jaoks ning toetab teadmistepõhise hariduse ja teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonimahuka ühiskonna arengut laiemalt. Meetmed hõlmavad eri vanuserühmadele ja haridustasemele suunatud kodanike teadusalgatusi ning teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatusi, ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna algatusi, et suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ligitõmbavust ning teadustulemuste kasutamist. Toetatavad tegevused aitavad tagada (teadus) hariduse kõrge kvaliteedi ja selle vastavuse Eesti tööturu vajadustele. Toetatakse kutsehariduse ajakohastatud kvaliteedihindamise rakendamist, et hindamistulemusi saaks kasutada haridusasutuste tegevuse parandamiseks, asjakohase kvaliteedikultuuri arendamiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, samuti selleks, et teavitada huvirühmi kutsehariduse vastavusest riiklikele nõuetele, asjaomaste arengukavade eesmärkidele, tööturu vajadustele ja õppijate ootustele. Selleks et tagada tööjõud hariduse valdkonnas, luuakse sekkumise kaudu paindlikud võimalused tööleasumiseks, toetus alustajatele ja kutsealase arengu võimalused kogu karjääri jooksul. Töötatakse välja meetmed nii valdkonnasisese kui ka -välise liikuvuse suurendamiseks ning asjaomase kutseala populariseerimiseks. Haridusasutuste juhtidel ja kohalike omavalitsuste ametnikel on õigus levitada ja rakendada innovatsiooni hariduses ning luua koostööl põhinev koolikultuur. Noorsootöö kvaliteedi parandamiseks tuleb suurendada asjakohase erialase haridusega noorsootöötajate arvu ning levitada süstemaatilisemalt parimaid tavasid. Noorsootöötajatele pakutakse täienduskoolitust prioriteetsetel teemadel (nt nurikas noorsootöö, noorte vaimne tervis, erivajadustega noorte osalemise toetamine, 19–26-aastaste noorte kaasamine), luuakse platvorm parimate tavade jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks. Lisaks pakutakse noorsootöötajatele intervjuu- ja protsessipõhist töönõustamist kui tõhusa enesetäiendamise ja arengu vormi. Kõrgkoolide õpetamissuutlikkuse ja -paindlikkuse parandamine ning õppevalikute suunamine kutsehariduses ja kõrghariduses Meetmed, millega toetatakse õppekorralduse ajakohastamist ja õppekorralduse parendamist, et parandada kõrghariduse, sealhulgas doktoriõppe kvaliteeti ja paindlikkust. Toetatakse digiõpet, et suurendada õppimise paindlikkust ja digipädevuste kaasamist eri õppevaldkondadesse. Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et tõsta kvaliteeti. Valitud valdkondades pööratakse tähelepanu kõrghariduse õpetamise suutlikkuse suurendamisele, sealhulgas akadeemiliste töötajate liikuvuse toetamisele ja täiendavate õppejõudude palkamisele, kui õppekohtade kvaliteet või arv ei vasta ühiskonnaprobleemidele või tööturu vajadustele. Käivitatakse meetmed, et viia kutse- ja kõrgharidus paremini vastavusse tööandjate ja tööturu vajadustega ning suurendada nõutava kvalifikatsiooniga lõpetajate arvu. Toetatakse kutseühingute või tööandjate katusorganisatsioonide ja haridusasutuste koostööd, õppekavade ajakohastamist ja õpingute, sealhulgas doktoriõppe kvaliteedi parandamist, et tutvustada õppijatele vajalikke valdkondi ja viia õpingud vastavusse tööandjate vajadustega. Keskendutakse valdkondadele, kus tööturul esineb lünki, näiteks IKT-oskustele, sealhulgas õpingute ajakohastamisele, ning digipädevuse kasutuselevõtule kõrghariduses ja kutsehariduses (IT ja mehhatroonika/tööstusinformaatika), sotsiaal- ja tervishoiutöötajatele. Toetatakse ka eri haridusasutuste vahelist koostööd, et hõlbustada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele ja luua sünergiat. Stipendiumide pakkumine majanduskasvu valdkonnas motiveerib õppureid valima nende valdkondade õppekavu, toetab õpingute edukat lõpuleviimist ning motiveerib õppureid tegema koostöös ettevõtetega uuringuid ja projekte, võttes arvesse ettevõtete huve. Antakse eritoetust IKT-oskuste arendamiseks kõigil formaalhariduse tasemetel. Kutse- ja kõrghariduse kohandamine tööturu vajadustega (PRÕM+) Sekkumisega laiendatakse töökohapõhist õpet prioriteetsetele valdkondadele ja sihtrühmadele (eelkõige noored). Tagatakse praktika ja töökohapõhise õppe protsessi kvaliteet ning juurdepääsetavus (sh ettevõtete ja 83 Tööversioon seisuga 1.10.2021 koolide juhendajate koolitamine, koolide ja ettevõtete koostöö praktika ja töökohapõhise õppe arendamisel ja rakendamisel, teaduspõhine ja koostöine õpe (võrdlev õppimine), arendustegevus). Toetatakse tööandjate ja haridusasutuste koostööd praktikasüsteemi ja töökohapõhise õppe arendamisel. Katsetatakse erinevaid töökohapõhise õppe mudeleid, nt valdkondades, mis on koolide, väikeettevõtete ja kutseliitude vahelises koostöös esmatähtsad. Korraldatakse riiklikke kutsemeistrivõistlusi, samuti arendusprogramme võistlejatele ja koolitajatele ning suurendatakse juhendajate ringi, et tagada edukamad tulemused rahvusvahelises konkurentsis. Peamised sihtrühmad - Haridusasutuste meeskonnad (õpetajad, sh kutseõpetajad, lektorid, juhid, tugispetsialistid), noorsootöötajad, praktikajuhendajad, ülikoolid (sh õppejõud ja teadlased), haridusametnikud, poliitikakujundajad, kvaliteedihindamist korraldav asutus, hindajad, ettevõtted, tööandjad, potentsiaalsed õpetajad, spetsialistid ja juhid, kõrgkoolis õppijad, kes õpivad asjaomase sektori õppekavade alusel, haridus- ja noorsootöötajad, õppijad, haridus- ja noortevaldkonna siht- ja sidusrühmad, üldsus; - teadusalase teabevahetuse ja teadusharidusega seotud asutused ja sidusrühmad, eri haridustasemete pilased, üldsus; - kõrgkoolid, kutseharidusasutused, õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjate organisatsioonid ja kutseliidud; - õppijad (sh hariduslike erivajadustega õppijad), tööandjad, sh VKEd, kutseharidusasutused, kõrgharidusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Sekkumised aitavad viia õppimisvõimalused vastavusse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega ning parandada võrdseid võimalusi. Nn õppijakeskne lähenemisviis hõlmab kõiki õpilasi, eelkõige kõige haavatavamaid õpilasi, kellel on erinev emakeel ja madalam sotsiaal-majanduslik taust. Vajaduse korral võetakse konkreetseid meetmeid, et toetada konkreetseid rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele rühmadele või ohustatud piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Haridustöötajatele suunatud meetmed aitavad arendada nende metoodika ja didaktika alast pädevust, et rakendada õppijakeskset lähenemisviisi, sealhulgas toetada hariduslike erivajadustega õppijaid, erineva emakeelega õppijaid jne. Meetmetes käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasamist ja mittediskrimineerimist, kehtestades osalejatele nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/komiteede koosseis (nt sooline tasakaal asutuste/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikuprotseduurid (projektide hindamise ja valiku mittediskrimineerivad põhimõtted ning menetlused). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Kogu Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 84 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.4.3.2 Näitajad Tabel 88: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 e ESF+ Ülemineku Koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja osalemiskord noortevaldkonna töötajate arv 3800 16 750 6 e ESF+ Ülemineku õppesuundade 2 3 Toetatud prioriteetsete arv (ISCED õppesuundade arv 2013)) 6 e ESF+ Ülemineku Õppe kvaliteedi arendamise 13 13 õppeasutuste projektides osalenud arv kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku Töökohapõhises õppes 800 3000 osaleja osalenute arv Tabel 89: Tulemusnäitajad võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Andmete Näitaja (2029) allikas Fond ID 6 e ESF+ Ülemineku Osalejad, kes said osalejad 70% 2020 12560 koolituse lõppedes (75% kvalifikatsiooni. kõigist osalejatest) 6 e ESF+ Ülemineku Prioriteetsetes % kõigist 22,5% 2020 >25% õppesuundades õppijatest õppivate õppijate osakaal 6 e ESF+ Ülemineku Õppe kvaliteedi õppeasutuste 0 NA (uus 13 arendamise arv tegevus) projektid lõpetanud kõrgharidusasutuste arv 6 e ESF+ Ülemineku Osalejad, kes said osalejad 69% 2020 2250 (75% tegevuse lõppedes kõigist kvalifikatsiooni (2) osalejatest) 2.1.4.3.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 90: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 6 ESF+ Ülemineku e 145 15 690 673 6 ESF+ Ülemineku e 148 9 628 666 6 ESF+ Ülemineku e 149 57 771 997 6 ESF+ Ülemineku e 150 48 499 339 Tabel 91: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 131 590 675 85 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 92: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 01 131 590 675 Tabel 93: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 02 15 790 881 6 ESF+ Ülemineku e 10 115 799 794 Tabel 94: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku e 03 131 590 675 2.1.6.4. Erieesmärk (f) edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade võrdset juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustada õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks 2.1.4.4.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumise eesmärk on järgida Eestile esitatud riigipõhiseid soovitusi (2019)  Rahvastik väheneb ja vananeb. Demograafiliste muutuste tõttu suureneb surve tööturule, tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile. Madala sündimuse ja tööealise elanikkonna vähenemise kontekstis on inimressursi kvaliteet Eesti konkurentsivõime ja kestlikkuse seisukohast võtmetähtsusega. Olukorras, kus tööturule on sisenemas väikesearvulised põlvkonnad, on vaja tagada, et nad saaksid ühiskonna- ja tööelus maksimaalselt osaleda.  Koolist väljalangemise ennetamine ning puuetega laste ja noorte kaasava hariduse toetamine ning sellega seotud teenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamine  Osalemise suurendamine aktiivsetes ja ennetavates tööturumeetmetes. Tegevused hõlmavad märkimisväärset osa Eesti elanikkonnast: 2019. aasta jaanuari seisuga oli Eestis 374 811 last ja noort (0–26-aastased), mis moodustab 28,3% kogu elanikkonnast. Sekkumine on seotud laste ja noorte sotsiaalse kaasatusega, mida käsitletakse erieesmärgis (h). Võttes arvesse ESF+ prioriteete, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid järgmistes valdkondades. I Noorsootöö meetmed tööturule sisenemise toetamiseks koostoimes noortegarantiiga Selleks et vähendada noorte riskikäitumist ja ennetada tõrjutuse ohtu, toetatakse piirkondliku juurdepääsu parandamist noorsootööle ja noorte kaasamist noorsootöösse. 1) Toetatakse kohalikke omavalitsusi noorsootööteenuste ühisel kavandamisel, sealhulgas kohalike omavalitsuste strateegilise planeerimise suutlikkuse tõstmisel, rakendusmudelite loomisel ning parimate tavade jagamisel, võrgustike loomisel ja ühisteenuste pakkumisel. 2) Noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks toetatakse noorteseire- ja analüüsisüsteemi toimimist ja edasiarendamist3) Noorte konkurentsivõime toetamiseks ja tööhõiveks valmisoleku parandamiseks toetatakse noortele suunatud ja peamiselt sotsiaalsele ettevõtlusele keskenduvate uuenduslike programmide rakendamist. 86 Tööversioon seisuga 1.10.2021 II Toetusmeetmete pakkumine mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele Noorsootöö asutustele täiendava toe pakkumine mittetöötavate ja mitteõppivate noortele (NEET- staatuses noored) abistamiseks. Tugiteenuse eesmärk on leida üles mittetöötavad ja mitteõppivad noored, motiveerida neid ja aktiveerida nad, pakkudes neile individuaalseid tugiteenuseid. Täiendavad vahendid eraldatakse mobiilseleks noorsootööks (st tänavatööle), mille raames luuakse esmane kontakt noortega ja millest sõltub noorte esialgne kaasamine programmi tegevustesse. Ka see meede panustab koostoimes teiste noortele suunatud sekkumistega noortegarantiisse.III Hariduse tugiteenused Hariduse tugiteenuste süsteemi edasiarendamine. Riik toetab kohalikke omavalitsusi hariduse tugiteenuste korraldamisel ja tagab Rajaleidja keskuste võrgustiku toimimise. Rajaleidja võrgustiku eesmärk on toetada kõigi laste (alates lasteaiast, so vanusest 1,5 a) ja noorte arengut ja õppimist ning edendada kaasava hariduse põhimõtteid. Rajaleidja võrgustik pakub teenuseid lastele, õppijatele, nende vanematele, õpetajatele, tugispetsialistidele jne. Teenused põhinevad ühtsetel standarditel, nende osutamine on kooskõlas 2035. aastaks seatud haridus- ja oskustealaste eesmärkidega hariduse ja oskuste ala ning kohandatud piirkondlike ja kohalike vajadustega. Lastele ja noortele suunatud sekkumismeetmed, mis aitavad võidelda koolist väljalangemisega ja seega vältida sotsiaalset tõrjutust, toetavad Euroopa lastegarantii eesmärke ja põhimõtteid. Lapsi ja noori, kes on haridusest ja tööturult kõrvale jäänud ning kes soovivad teha teadlikke valikuid tulevikuks, tuleb toetada ja võimestada. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, avalikud tööturuasutused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Rakendades asjakohaseid sekkumisi, 1) pakutakse kõikide piirkondade noortele mitmekülgseid, arendavaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 2) aidatakse mittetöötavatel ja mitteõppivatel noortel naasta kooli või tööturule, et nad saaksid end parimal võimalikul viisil ise ellu viia; 3) tegeleme laste ja noorte tõrjutusega nii varakult kui võimalik, keskendudes tõrjutuse ja koolist väljalangemise riski varajasele avastamisele, ennetamisele ja sellele reageerimisele; paraneb ligipääs hariduse tugiteenustele nii lastel kui ka nende vanematel. Peamised sihtrühmad - 1,5–7-aastased lapsed; formaalõppes osalevad õppijad, koolist väljalangemise ohus olevad õpilased; vanemad; haridusasutuste juhid; õpetajad; tugispetsialistid; noorsootöötajad ja muud kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. - 10–19-aastased noored (sealhulgas mittetöötavad ja mitteõppivad noored), üldhariduskoolides õppivad lapsed ja noored, ohustatud lapsed ja noored, vanemad, õpetajad; 10–14-aastased noored, kõik laste ja noortega tegelevad kohalikud omavalitsused, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumised aitavad otseselt edendada võrdseid võimalusi, tagades juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja toetatud õppele, et vähendada koolist väljalangemist ja maksimeerida iga inimese potentsiaali. Erieesmärgi alt toetavate teenustega luuakse võrdsemad tingimused ebasoodsas seisundis lastele ja noortele, panustades niiviisi Euroopa sotsiaalõiguste sambasse ning Euroopa lastegarantiisse. Sekkumiste tulemusena on noortele tagatud kõikides Eesti piirkondades võrdsemad võimalused oma elukvaliteedi parandamiseks ning vajaliku toetuse ja teenuste saamiseks. Edendatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse riski, et noored jäävad kõrvale ja üksi. Konkreetsete olukordade analüüsi põhjal võetakse vajaduse korral erimeetmeid spetsiifiliste rühmade toetamiseks (nt meetmed ja tegevused, mis on suunatud haavatavatele rühmadele või riskipiirkondadele). Lisaks spetsiifilistele meetmetele käsitletakse võrdõiguslikkust, kaasatust ja mittediskrimineerimist horisontaalselt, kehtestades nt osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused teenustele juurdepääsul, projektide hindamis- ja valikumenetlustes lähtutakse mittediskrimineerivatest põhimõtetest jne. 87 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Terve Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.4.2 Näitajad Tabel 95: Väljundnäitajad Piirkonna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 f ESF+ Ülemineku Õppenõustamisteenuseid 7500 30000 Nõustamis- saanud laste ja õppijate juhtum arv 6 f ESF+ Ülemineku 19 600 136 900 Noorsootöö teenustes (sh 2100 (sh 10 osalemiskord osalenute koguarv NEET) 000 NEET) Tabel 96: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 f ESF+ Ülemineku Õppenõustamistee soovitusind 75% 2019 75% Toetus nuse eks (%) e saaja klienditagasiside aruand ed 6 f ESF+ Ülemineku Tugimeetmetes % 68% (2016- 65% Toetus osalenud NEET osalejatest 2020) e saaja noorte osakaal, aruand kes 6 kuud peale ed tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.1.4.4.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 97: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 136 8 846 597 88 Tööversioon seisuga 1.10.2021 6 ESF+ Ülemineku f 152 20 642 061 Tabel 98: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 01 29 488 658 Tabel 99: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 33 29 488 658 Tabel 100: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 10 29 488 658 Tabel 101: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku f 03 29 488 658 2.1.6.5. Erieesmärk: (g) edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust 2.1.4.5.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Selleks, et COVID-19 ja muude võimalike kriiside mõjust majandusele ja tööturule kiiresti taastuda, on vaja toetada inimeste ümber- ja täiendusõpet. Oskuste arendamine aitab taastada kestliku majandus ning säilitada ja edendada tehniliselt uuenduslikku ja konkurentsivõimelist majandust ning heaolu. ELi liikumine ressursitõhusa, ringluspõhise, digiteeritud ja kliimaneutraalse majanduse suunas ning tehisintellekti ja robootika laialdane kasutuselevõtt eeldavad inimeste oskuste uuendamist ning ning täiskasvanute koolituse märkimisväärset toetamist. koolitamisele. Inimesed vajavad võimalusi mitmekesiste oskuste omandamiseks. Täiskasvanute osalus elukestvas õppes on kasvanud. Arvestades tööturu suundumusi ja tulevikus vajaminevaid oskusi, ei pakuta täiskasvanute täiendus- ja ümberõpet aga paindlikult ja vajalikus mahus. Samuti on koolitustes osalemises suur sooline ja piirkondlik ebavõrdsus ning vanemaealised on elukestvast õppest vähem huvitatud. Seetõttu on esmatähtis arendada ja pakkuda kvalitateetseid ning paindlikke elukestva õppe võimalusi. Koolitusturu killustatus, teabe puudumine mitteformaalse õppimisvõimaluste kohta, kasutajasõbralike võimaluste puudumine koolitusteabele juurdepääsuks ning puudused kvaliteedi hindamise süsteemis on peamised väljakutsed kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumisel. Täiskasvanud õppijate sihtgrupp on heterogeenne. Vajadus leida õppimise ja töö vahelise tasakaa suurendab vajadust paindlike ja kvaliteetsete õppimisvõimaluste järele. Oskuste prognoosimise ja seire süsteem OSKA kutsekvalifikatsioonisüsteemi osana on edukalt käivitunud, kuid kutsete süsteemi ümberkujundamiseks on vaja täiendavaid reforme ning arendus- ja koostööd. Oskuste kirjeldused ja kvalifitseerimine on riiklikes andmebaasides erinev ega anna võrreldavat ülevaadet elanikkonna vajaminevatest oskustest. Tööstandardite muutmise protsess on jäik ega võimalda tõhusalt tööturu vajadustele 89 Tööversioon seisuga 1.10.2021 reageerimist. Haridus- ja koolitusasutuste ning tööandjate koostöövormid peaks arenema ning oskusprofiilide ja kutsestandardite sisu peaks olema märkimisväärselt tõhusam. Omandatud oskuste (enese) hindamise ja valideerimise võimalused on endiselt ebapiisavad ja ebaühtlase kvaliteediga ega ega toeta üksikisikuid õpingute ja karjääri kavandamisel, samuti ei ole mikrokvalifikatsioone (mikrokraade) veel välja arendatud. Uuendusliku tehnoloogia, automatiseerimise, digiteerimise ja oodatava eluea pikenemise tõttu on üha olulisem pakkuda täiskasvanutele rohkem täiendus- ja ümberõppe võimalusi ning mittestatsionaarset formaalharidust. Sekkumisega toetatakse haridus- ja koolitussüsteemi suutlikkuse arendamist, tööturu vajadustega kooskõlas oleva kvaliteetse mitteformaalse koolituse pakkumist ning tagatakse, etkoolitused on kaasaegsed, kvaliteetsed ja paindlikud. Täiskasvanuhariduses tuleb arvesse võtta piirkondlikke erinevusi ning käsitleda eri vanuserühmade ja ka mitte-eestlastest elanikkonna vajadusi. Kavandatud meetmed peavad tagama, et täiskasvanud elanikkonna oskused vastavad koroonajärgse ühiskonna vajadustele, elavdades majandust ning tööturu lühi- ja pikaajalisi arenguid. Rakendatakse täiskasvanutele suunatud teadlikkuse suurendamise, teavitus- ja populariseerimismeetmeid, et suurendada osalemist elukestvas õppes, parandada õppimisega seotud hoiakuid ning tõsta teadlikkust elukestvast õppest ja enesetäiendamise tähtsusest. Parandatakse täiendus- ja ümberõppe võimalusi käsitleva teabe kättesaadavust. Töötavatele täiskasvanutele, kelle oskusi on vaja ajakohastada või kelle oskused on vananenud, pakutakse tänapäevast kvaliteetset paindlikku mitteformaalset täiendus- ümberõpet j, milles võetakse arvesse OSKA- süsteemi prognoositud oskuste nõudlust ning mis on kooskõlas majanduse ja tööturu vajadustega, võttesarvesse piirkondlikke ja riskirühmade vajadusi. Oskuste täiendamise peamised sihtrühmad on eelkõige tööealine elanikkond, sh ilma erialase hariduseta, väheste või vananenud oskustega töötavad täiskasvanud ja täiskasvanud, kes vajavad oma töö lisaväärtuse suurendamiseks erioskusi ning täiskasvanute koolitajad. Toetatakse madala haridustaseme ja väheste oskustega täiskasvanuid, et nad jätkaksid õpinguid mittestatsionaarses formaalhariduses, tagamaks, et nende oskused vastaksid edasiste karjääri- ja õppimisvõimaluste nõuetele. Meetmete eesmärk on arendada ka haridusasutuste suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust (sealhulgas uute õppekavade väljatöötamine, mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) ja koolitajate oskuste arendamine). Käivitatakse meetmed mitteformaalõppe kvaliteediraamistiku edendamiseks. Viiakse läbi mitteformaalõppe pakkujate kvaliteedi hindamine. Töötatakse välja ja rakendatakse mikrokvalifikatsioonide (mikrokraadide) põhimõtteid ja nõudeid, et viia täiendus- ja ümberõpe paremini vastavusse praegu ja tulevikus vajaminevate oskustega. Paindlike õppeviiside toetamiseks suurendatakse võimalusi mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise süsteemi (VÕTA) kohaldamiseks haridus- ja kutsekvalifikatsioonide süsteemis. Õppenõustamise suutlikkust parandatakse täiskasvanute õppe nõustajatele ja hindajatele koolituse pakkumisega. Kaasatakse sotsiaalpartnereid ja tööandjaid, luues ja rakendades kaasamistavasid mitteformaalsete ja informaalsete õpingute tunnustamisel ja valideerimisel. Arendatakse mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist ning vastavate juhendamis- ja hindamismaterjalide ning muude vahendite väljatöötamist. Toetatakse digitaalsete lahenduste väljatöötamist elukestva õppe ja koolitusajaloo dokumenteerimisel. Käivitatakse kutsekvalifikatsioonisüsteemi reform, et majanduse oskusnõudeid paremini kvalifikatsioonides kajastada. Oskuste klassifikatsiooni ajakohastatakse, oskuste kirjeldused ühtlustatakse kutsekvalifikatsioonide andmebaasides ja eespool nimetatu sidustatakse oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO). Arendatakse edasi oskuste prognoosimise ja seire süsteemi OSKA, et paremini jälgida, analüüsida ja prognoosida oskuste nõudlust ja tööjõu pakkumist tööturul. OSKA jälgib ka oskuste ja tööjõu kättesaadavuse parandamiseks tehtud ettepanekute rakendamist. OSKA meetodid hõlmavad täiendavate andmeallikate kasutamist (suurandmed ja andmekaeve). Laiendatakse ja parandatakse OSKA tulemuste ja oskuste nõudluse ja pakkumisega seotud teabe esitlemist ja jagamist eri sihtrühmadele. Peamised sihtrühmad Tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, täiskasvanud õppijad, koolitusasutused, täiskasvanud õppijate õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. 90 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Vajaduse korral võetakse kasutusele konkreetseid meetmeid, et toetada spetsiifilisi rühmi (nt soopõhised sihipärased meetmed ja tegevused, haavatavatele sihtrühmadele või ebasoodsas olukorras piirkondadele suunatud meetmed), tuginedes konkreetsele olukorrale ja analüüsidele. Meetmetes rakendamisel lähtutaksevõrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest, kehtestades osalejatele võrdsed nõuded ja tingimused (mittediskrimineeriv juurdepääs), valikuasutuste/-komisjonide koosseis (nt sooline tasakaal organite/komisjonide koosseisus), hindamis- ja valikumenetlused (mittediskrimineerivad põhimõtted projektide hindamisel ja valikul). Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti, piirkonnad Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.5.2 Näitajad Tabel 102: Väljundnäitajad Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 g ESF+ Ülemineku Täiskasvanute 16500 66 000 täienduskoolitusel osalemiskord osalenute arv 6 g ESF+ Ülemineku Täiskasvanute 1250 5000 tasemeharidusse tagasitoomise osaleja tegevustes osalejate arv Tabel 103: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 g ESF+ Ülemineku Osalejad, kes osalejad 93% 2020 56 000 said koolituse (85% lõppedes osalejatest) kvalifikatsioo ni 91 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.4.5.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 104: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 151 81 939 502 Tabel 105: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 01 81 939 502 Tabel 106: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 33 81 939 502 Tabel 107: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 10 81 939 502 Tabel 108: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku g 03 81 939 502 2.1.6.6. Erieesmärk (h) soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet 2.1.4.6.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitsealased probleemid on omavahel seotud ja neid on võimalik ennetada. Lastesse ja noortesse investeerimine on kõige kulutõhusam viis, kuidas ennetada ja lahendada Eesti riigi märkimisväärseid probleeme, mis on seotud majanduse, tööhõive, sotsiaalkaitse, õiguskaitse ja tervishoiuga. Need valdkonnad on seotud ka hariduse, selle tugiteenuste ja noorsootööga, mida käsitletakse erieesmärgis f. Laste ja noortega seotud sekkumismeetmed keskenduvad võrdsete ja õigeaegsete juurdepääsuteenuste edendamisele, toetades aktiivse kaasamise integreeritud meetmeid ning ennetades riskikäitumist kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna kaasamise abil. Lastega seotud meetmete planeerimisel ja disainimisel on aluseks Lastegarantii. Võttes arvesse ESF+ prioriteete, riiklikke arengusuundi ning laste ja noorte inimeste ees seisvaid probleeme, kavandatakse meetmeid kahes järgmises valdkonnas. 1) Lastele ja noortele suunatud sekkumised, mis ennetavad sotsiaalset tõrjutust. Oluline on pakkuda lastele ja noortele ning nende vanematele kvaliteetseid teenuseid, mis põhinevad asjaomaste sihtrühmade vajadustel, parandades ka nendega töötavate spetsialistide pädevust. Laste ja noorte sihtrühmas on üha olulisemad vaimse tervisega seotud teemad. Lastele ja noortele suunatud meetmed töötatakse välja ja neid rakendatakse koostöös kohaliku tasandi ja sidusrühmadega (kohalikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid jne). Noorte 92 Tööversioon seisuga 1.10.2021 süstemaatiline ja võrgustikupõhine kaasamine ning kogukondade mõjuvõimu suurendamine nõuab kodanikualgatuse arendamist ja rakendamist. 2) Tervikliku lastekaitsesüsteemi loomine, sealhulgas koostöö eri tasandite ja sektorite vahel. Lastele ja noortele suunatud teenuste korraldamine ja integreerimine, võrgustike ja juhtumite haldamise mudelite ning teenuste korraldamise süsteemide väljatöötamine laste ja noorte toetamiseks, sealhulgas kohalike omavalitsuste toetamine teenuste korraldamisel. Asjakohaste meetmete rakendamisega toetame Euroopa lastegarantii rakendamist: 1) ennetame vaimse tervise probleemide ja riskikäitumise põhjuseid noortel ning neil noortel, kes osalevad pidevates õigusrikkumistes; 2) pakume kõigile noortele mitmekülgseid, arenevaid ja huvitavaid tegevusi (sh noorsootöö võimalusi), mis toetavad nende osalemist hariduses või tööturul ning valmistavad neid paremini eluks ette; 3) tagame lastele ja noortele sobivad teenused ning piisava toetuse nende füüsilisele ja vaimsele tervisele ning intellektuaalsele ja sotsiaalsele arengule; 4) loome aluse kodanikuühiskonna järgmise põlvkonna juhtidele ja osalejatele; 5) arendame valdkonnaülest koostööd lastekaitse valdkonnas ja toetame erivajadustega laste toetussüsteemi uuendamist. Kohalike omavalitsustega seotud tegevusi kavandatakse ühiselt kolme ministeeriumi raames. Kohalikud omavalitsused saavad meetmete rakendamiseks toetust riiklikult tasandilt. See hõlmab rahalist toetust ja kohalike omavalitsuste spetsialistide nõustamist, metoodiliste juhendmaterjalide ja hindamisvahendite väljatöötamist ning koolitust, järelevalvet ja võrgustike loomist. Edukas lõimumine, sh kohanemine, tööturule integreerimine ning uussisserändajate, teisest rahvusest püsielanike ja tagasipöördujate osalemine ühiskonnaelus toetab Eesti ühiskonna turvalisust ning majandusarengut - väheneb sotsiaalsüsteemi koormus ning julgeoleku, sotsiaalse tõrjutuse, etniliste konfliktide, radikaliseerumisega jne seotud riskid. Mida paremini lõimuvad, sh kohanevad teisest rahvusest püsielanikud, uussisserändajad ja kodumaale tagasipöördujad, seda suurem on nende heaolu Eestis ja sidusam on Eesti ühiskond. Sekkumised toetavad Eesti (kui vastuvõtva ühiskonna) suutlikkust kultuurilise mitmekesisusega toime tulla ning sihtrühmade lõimumist, sh kohanemist, pannes rõhku piirkondlikele aspektidele. Eesti rahvusvähemuste valdav enamus elab Ida-Virumaal ja Harjumaal, sealhulgas Tallinnas (26% Eesti kogurahvastikust). Planeeritakse järgmisi integreeritud meetmeid kaasates kohalikke kogukondi ja kodanikuühiskonda: 1. Strateegiline kommunikatsioon rände, kohanemis- ja kodakondsusteemade ning lõimumise valdkonnas, et mõista rändeprotsesse ja kujundada välja objektiivne arvamus. Strateegilise kommunikatsioonita võivad tekkida rahvuste ja kogukondade vahelised konfliktid. Lisaks takistavad kallutatud teave ja väärarusaamad sihtrühmade edukat tööhõivet ja tööturule integreerumist. Oluline on leida ühiskonnas toimuva avatud arutelu kaudu konsensuslik tasakaal rände, kohanemis-, sh ja lõimumis- ning kodakondsusteemadega seotud küsimustes. 2. Piirkondliku võimekuse arendamine kohalike omavalitsuste, avaliku ja erasektori organisatsioonide, sealhulgas kultuuri ja spordiga seotud institutsioonide ning valitsusväliste organisatsioonide seas lõimumise, sh kohanemise ja kodakondsuse valdkonnas. Kohalikud omavalitsused osutavad sisserändajatele oma pädevuse piires kohalikke teenuseid, kuid neil puudub siiski strateegiline arusaam oma rollist, funktsioonist, lahendustest ja ootustest kohanemis- ja kodakondsusteema toetamisel ja uussisserändajate pikaajalisel lõimumisel. Samal ajal suureneb Eestis uussisserändajate ja tagasipöördujatega omavalitsuste arv, suuremate keskuste kõrvale kerkivad uued sihtkohad (nt Pärnu). Sekkumise raames saavad piirkondlikud omavalitsused, näiteks Narva ja Ida-Virumaa (Kirde-Eesti), Tartu ja Tartumaa (Kagu-Eesti), Tallinn ja Pärnu (Edela-Eesti) toetust kohaliku tasandi lõimumisstrateegiate ja -tegevuste väljatöötamiseks. Toetades kohalikke omavalitsusi, avaliku ja erasektori organisatsioone ning valitsusväliseid organisatsioone, aitame neil iseseisvalt pakkuda sisserändajatele laiemas ulatuses täiendavaid lõimumis-, sh kohanemis- ja kodakondsusteemalisi lõimumisteenuseid. 3. Keeleõppevõimalusi tuleks pakkuda mitte ainult formaalses haridussüsteemis, võttes arvesse sihtrühma asjakohaseid vajadusi, vaid ka mitteformaalses õppes ja muude uuenduslike keeleõppemeetodite kaudu, mis toetavad igapäevaelus suhtlemisoskuste arendamist. Tööalase eesti keele arendamiseks ja harjutamiseks ning eesti keelt kõnelevas keskkonnas töötamiseks valmisoleku parandamiseks on tõhus pakkuda keeleõppevõimalusi ja keeletuge tööturumeetmete abil, 93 Tööversioon seisuga 1.10.2021 võimaldades noortel ja täiskasvanutel, kelle emakeel ei ole eesti keel, osaleda töökohaga seotud vahetusprogrammides ja kasutada mentori abi eestikeelses töökeskkonnas. Keeleõppevõimalusi pakutakse ka kinnipeetavatele, et edendada nende integreerumist. Lisaks keeleõppele tuleb luua keelekeskkond, mis toetab keelepraktikat kogukondadevaheliste kontaktide kaudu erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel, keelekohvikutes ja kultuuriklubides. Lisaks keeleõppele pakutakse asjakohase teadlikkuse tõstmiseks ka kodanikuõpetuse ning riigikaitsega seotud õppimisvõimalusi. Alushariduse raames tuleb lasteaedades välja töötada varase keeleõppe metoodika ning tagada eesti keele õpetamise professionaalsete meetodite katkematu säilimine põhihariduses. Kutsehariduses ning keskhariduses tuleks välja töötada ja rakendada kompensatsioonimeetmed õppijate keeleoskuse parandamiseks. Tuleks tegeleda eesti keele õpetajate ja koolitajate nappusega ning kvaliteetsete õppe- ja õppematerjalide puudumisega ning edendada koostööd haridus- ja teadusasutuste (ülikoolide) vahel, et parandada keeleõppe metoodilist kvaliteeti. 4. Kohanemisprogramm, mis võimaldab hiljuti Eestisse elama asunud välismaalastel ja tagasipöördujatel iseseisvalt toime tulla, leida vajalikku teavet ning edukalt osaleda tööturul, elukestvas õppes ja ühiskonnas, sealhulgas kodanikuühiskonnas laiemalt. Kohanemisprogramm toetab sotsiaalse ühtekuuluvuse tekkimist ning vähendab uussisserändajate ja kodumaale tagasipöördujate lõimumis-, sh kohanemisraskuste riski Eesti ühiskonnas, suurendab uussisserändajate aktiivset osalemist tööturul, pakub vajalikku teavet ja vahendeid juurdepääsuks haridusele. Kohanemisprogramm annab uussisserändajatele põhiteadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevaelu korralduse, töö ja ettevõtluse, õppimise, teaduse ja pereelu kohta. Uussisserändajad (sh lühiajalised töötajad ja nende pereliikmed) saavad mh tööga seotud teavet ja nõustamist seoses Eesti tööturuga, et tagada uussisserändajatele kõrge tööhõive ja aktiivne osalemine Eesti tööturul. Eeltoodud sekkumised, mis soodustavad aktiivset kaasamist ja osalemist, parandavad tööalast konkurentsivõimet ning tagavad võrdsed võimalused uussisserändajatele, tagasipöördujatele ja teisest rahvusest püsielanikele, täiendavad mitut muud kavandatud meedet ning aitavad kaasa muudele ESF+ erieesmärkidele, näiteks tööturu probleemide leevendamisele, sotsiaal-majandusliku integratsiooni edendamisele, tööturule ja sotsiaalteenustele võrdse ja õigeaegse juurdepääsu parandamisele, mitteaktiivsete inimeste kaasamise edendamisele ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohu vähendamisele. Samuti tagatakse hea koostoime ESF+ ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahel (AMIF). ESF+ raames rakendatavate meetmete eesmärk on edendada uussisserändajate ja alaliste elanike ning kodumaale tagasipöördujate sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. AMIF keskendub varajase sekkumise meetmetele ning esmasele ja kiirele reageerimisele, toetades lõimumist, sh kohanemist ühtse kontaktpunkti põhimõttel kohe pärast kolmandate riikide kodanike Eestisse saabumist, nt tugiteenused, teabe- ja osalustegevus, nõustamine, lahkumiseelsed meetmed jne, eritähelepanu pööratakse rahvusvahelise kaitse saanud isikutele. AMIF rakenduskava koostamine toimub paralleelselt ESF+ planeerimisega, seetõttu on võimalik vältida topeltrahastamist ja tagada vastastikune täienduvus. Peamised sihtrühmad - Lapsevanemad, lapsed ja tõsise traumaatilise kogemusega noored; laste asendushooldus, asendushooldusteenuste osutajad; kasuperesse astunud noored; laste olukorra hindamisega tegelevad isikud, lastega töötavad spetsialistid, kohalikud omavalitsused; laste ja noortega töötavad spetsialistid ning neid esindavad organisatsioonid, ülikoolid, asjaomane kutseliit; noored, sh mittetöötavad ja mitteõppivad noored - Kahtlustatavad ja süüdistatavad, kriminaalhooldusametnikud, kuni 29 aasta vanused kinnipeetavad, kes on kaasatud kriminaalõigussüsteemi. Kriminaalõigussüsteemis osalevate laste ja noortega tegelevad spetsialistid - Ohustatud lapsed ja noored, vanemad, kõik kohalikud omavalitsused, kes tegelevad laste ja noortega, kohalike asutuste esindajad, ettevõtete ja organisatsioonide esindajad, valitsusvälised organisatsioonid ja kogukonnad ELi liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest saabuvad lapsed ja noored, sealhulgas ajutiselt Eestis viibivad lapsed ja perede noored; formaalhariduses alalised elanikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; kohalikud omavalitsused (lasteaedade, lapsehoidude ning koolide omanikud), ametnikud ja töötajad; õpetajatele ja teistele haridusasutuste rühmade liikmetele alushariduses ja lapsehoius; kutseharidus ja -koolitus, üldkeskharidus, teadlased ja õpetajate koolitajad; täiskasvanud õppijad ja eesti keele teise keele õpetajad, õpetajate koolitajad; teadlased, ülikoolide ja kõrgharidusasutuste töötajad; kinnipeetavad; üksikisikud, kelle esimene keel ei ole eesti keel; tööandjad; uued sisserändajad, sealhulgas kolmandate riikide kodanikud, ELi kodanikud ja nende pereliikmed; kohalik elanikkond; avalik-õiguslikud, eraõiguslikud ja kolmanda sektori 94 Tööversioon seisuga 1.10.2021 asutused, kes puutuvad kokku uute sisserändajatega; muudesse rahvustesse ja etnilistesse rühmadesse kuuluvad isikud, kes elavad Eestis. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Laste ja noorte valdkonnas hõlmavad kavandatud sekkumised nii üldisi kui ka sihipäraseid tegevusi. Meetmed on suunatud eri sihtrühmadele, võttes arvesse nende eripära. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Viidates asjakohasele sekkumisloogikale, on meetmed suunatud 1) kogu Eestile (mitmekesistamisega seotud ühiskondliku suutlikkuse parandamine). 2) Arvestades sisserändajate ja teiste rahvuste alaliste elanike geograafilist paiknemist (peaaegu 30% Eesti kogurahvastikust), pööratakse erilist tähelepanu Ida-Viru ja Harju maakonnale, sh Tallinnale, kus elab enamik sihtrühma esindajaid (vastavalt 8,8% ja 17% kogurahvastikust). Meetmed on suunatud ka mujale, kus sihtrühma esindajad moodustavad olulise osa kohaliku omavalitsuse (Tartu, Pärnu, Valga jne) elanikkonnast. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.6.2. Näitajad Tabel 109: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 6 h ESF+ Ülemineku Keeleõppe ja lõimumisega osaluskord 2500 10000 seotud koolitustel (maht vähemalt 32 ak tundi) osalenute arv 6 h ESF+ Ülemineku Loodavate e-keeleõppe uus teenus 1 4 teenuste arv 6 h ESF+ Ülemineku Lastekaitse korraldusmudeli Mudel 0 1 väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku Riskis olevatele Sekkumiste 2 5 lastele/noortele sekkumiste arv väljatöötamine 6 h ESF+ Ülemineku Osalejate koguarv osalejad 1500 6000 95 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 110: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Märkused Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 h ESF Ülemineku Osalejad, kes osale 70% 202 7500 (75% keeleõppe + said koolituse jad 0 osalejatest) ja/või lõppedes integratsi kvalifikatsiooni ooniga seotud koolituse d 6 h ESF Ülemineku Osakaal % 74 202 80 + meetmest 0 kasusaajatest, kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud et group 6 h ESF Ülemineku Lastekaitse 0 2020 1 4 + korraldusmude li rakendamine 6 h ESF Ülemineku Riskis olevatele 0 2020 5 4 + lastele/noortel e sekkumiste rakendamine 2.1.4.6.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 111: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 152 102 420 255 6 ESF+ Ülemineku h 154 8 428 729 6 ESF+ Ülemineku h 158 2 195 788 Tabel 112: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 01 113 044 772 Tabel 113: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 33 113 044 772 Tabel 114: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 05 31 748 316 96 Tööversioon seisuga 1.10.2021 6 ESF+ Ülemineku h 06 33 547 670 6 ESF+ Ülemineku h 07 1 330 848 6 ESF+ Ülemineku h 08 5 799 208 6 ESF+ Ülemineku h 09 40 618 729 Tabel 115: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku h 02 42 472 834 6 ESF+ Ülemineku h 03 70 571 938 2.1.6.7. Erieesmärk (k) parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet 2.1.4.7.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumine hõlmab selliste tegevuste arendamist, mis toetavad iseseisvat elu ja kohalike kogukondade võimekuse suurendamist, eri poliitikavaldkondade koordineerimist ja integreerimist, et hõlbustada ligipääsu kvaliteetsetele sotsiaalteenustele ning suurendada sotsiaaltöötajate ja muu tööjõu pädevust ja oskusi. Sekkumise eesmärk on töötada välja terviklik pikaajalise hoolduse süsteem, mis ennetaks, vähendaks ja aitaks tulla toime hooldusvajadustega, edendaks inimeste iseseisvat elu ja toimetulekut ning toetaks hooldajaid. Sellise süsteemi nurgakivid on: 1) hea üldine koordineerimine; 2) hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas; 3) hästi toimivad ja piirkondlikult kättesaadavad sotsiaalteenused; 4) professionaalsed sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalises hoolduses; 5) mida toetatakse investeeringutega kaasaegsesse sotsiaalteenuste taristusse (vt taristusse tehtavaid investeeringuid käsitlev peatükk). Hea üldine koordineerimine ning hästi kavandatud tänapäevane töömetoodika ja teadmistebaas  Pikaajalise hoolduse oluline osa on tervikliku hindamissüsteemi loomine, mis hõlmab vajalikke andmeladusid, andmevahetussüsteeme ja -vahendeid. Praegu on puudu sektorisisesest koostööst, riikliku ja kohaliku tasandi ning sotsiaal- ja tervishoiusektori vahelisest koordineerimisest ning innovatsioonist.  Toimiva süsteemi loomiseks on vaja suurendada poliitikakujundajate suutlikkust nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil ning arendada teenuseosutajaid, samuti koostööd kohalikul tasandil.  Toetatavate meetmete üks eesmärk on suurendada kogukondade, klientide ja nende katusorganisatsioonide võimekust. Selleks on vaja suurendada nende teadlikkust ja toetada meetmeid, mis suurendavad uuenduslike digitaalsete ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Edu saavutamiseks on otsustava tähtsusega avaliku sektori, aga ka era- ja mittetulundussektori ning haridusasutuste kaasamine. 97 Tööversioon seisuga 1.10.2021  Uuenduslike lahenduste kasutamise toetamine hõlmab erinevate tugitehnoloogiate laialdasema kasutamise võimaldamist nii kodukeskkonnas kui ka erinevate teenuste osutamisel. Samuti tuleb toetada meetmeid, mis edendavad kvaliteeti, kättesaadavust ja tõhusat järelevalvet. Hästi toimivad ja piirkondlikult juurdepääsetavad sotsiaalteenused  Eesti sotsiaalpoliitika eesmärk on luua tingimused ja toetada väärikat elu, iseseisvat toimetulekut, kodus elamist ning vaimsete erivajadustega inimeste ja eakate osalemist ühiskonnas nii kaua kui võimalik. Eesti on loonud uued teenused (nt intervallteenused), katsetab kohalikele omavalitsustele suunatud teenusemudeleid ja loob kaitstud töökoha teenuse. Iseseisva elu eeltingimus on kvaliteetse sotsiaalse taristu olemasolu ja selliste sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis aitavad vältida institutsionaliseerimist.  Uuenduslike lahenduste kasutuselevõtu suurendamiseks on vaja toetada kohalikke algatusi. See aitab parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti; teenuste integreerimine ja koordineerimine; isikukeskne teenuste osutamine; inimeste igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamine nende kodus; uued toetusmeetmed eakatele, kes ei suuda üksi toime tulla, kuid vajavad hooldusasutustest vähem abi, uued meetmed uutele sihtrühmadele (nt vaimsete häiretega sõltlased, autismiga inimesed jne), mis võimaldavad eakatele, erivajadustega inimestele ja hoolduskoormusega inimestele paindlikke töötingimusi; tervena ja aktiivsena vananemise toetamine; keerukate probleemide tõhusam lahendamine; täiendavate vahendite mobiliseerimine sotsiaalküsimustega tegelemiseks.  Üks eesmärk on toetada teenuste arendamist ja osutamist dementsuse all kannatavatele inimestele.  Toetatakse kogukonna juhitud kohaliku arenguga seotud projekte, et suurendada kogukonna kaasatust ning aidata kogukondadel lahendada piirkonna probleeme ja edendada uuenduslikke lahendusi.  Kutselised sotsiaaltöötajad ja muu tööjõud pikaajalise hoolduse valdkonnas. Muudatused teenustes toovad samuti kaasa vajaduse uute oskuste järele. Selleks et rahuldada sotsiaalkaitsesektoris nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele, on vaja kaasata sektorisse täiendavaid spetsialiste ja tõsta seal juba töötavate inimeste oskusi. Hetkel osutatakse pikaajalise hoolduse teenuseid ja abi enam kui 80 000 teenuse osutamise kohas, samas on tegelik vajadus vähemalt 132 000 kohta. See tähendab, et tööjõu nõudlus on isegi suurem kui 2016. aastal OSKA aruandes prognoositi.  On vaja välja töötada õppeprogrammid. See hõlmab formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet jne, sealhulgas valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ja juba töötavate inimeste pädevuste suurendamine (koolitused, õppematerjalide väljatöötamine jne). Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad spetsialistide põhikoolitust ja täiendusõpet.  On vaja populariseerida töökohti sotsiaalhoolekandesektoris ja toetada sektorisse sisenemist. Probleem seisneb selles, et suur osa inimestest õpib sotsiaalvaldkonnas, kuid ei jätka pärast ülikooli lõpetamist seal töötamist. Vastavalt uuringule, milles analüüsiti nende inimeste edukust, kes omandasid kutse- ja kõrghariduse tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, töötas neist hiljem sektoris ainult 54% ja 58%. Sotsiaal- ja käitumisteadused annavad üliõpilastele universaalsed oskused, mida saab rakendada eri sektorites, seega ei saa eeldada, et isegi kui nende tööhõive määr on kõrge, lähevad nad otse tööle inimestega, kes vajavad teenuseid. Sotsiaalhoolekande populariseerimine peab toimuma koostöös ülikoolide ja tööandjatega ning tuleks võtta muid toetavaid meetmeid, nagu järelevalve, nõustamine ja muud töökohapõhised meetmed.  Meede „Haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi, kaasavuse, tõhususe ja tööturu vajadustele vastavuse parandamine, sealhulgas mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kaudu, põhipädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamise toetamine ning duaalõppesüsteemide ja õpipoisiõppe edendamine“ ei hõlma sotsiaaltöötajate kvalifikatsiooni parandamisega seotud tegevusi. Tuleb arvesse võtta, et sotsiaaltöötajate kvalifikatsioonibaas algab õppekavadest ja koolitusest, mis vastavad tööturu vajadustele, st kvaliteetsest täiendusõppest. Sotsiaalvaldkond võib aidata eelkõige leida erikoolituse pakkujaid ja vajaduse korral saada koolitust teemadel, mis on omased või oma olemuselt kitsamatele sihtrühmadele ning mida ei ole otstarbekas arendada näiteks kõrghariduse raames. Muutused teenustes toovad samuti kaasa vajaduse uute oskuste järele. Puudub sektorisisene koostöö, koordineerimine riikliku ja kohaliku tasandi, sotsiaal- ja tervishoiusektori vahel, ning innovatsioon. Kaasaegsete ja inimkesksete teenuste arendamiseks ja pakkumiseks ei ole piisavalt oskusi, sealhulgas puuduvad digipädevused. Selle tulemusena ei suuda sektor, sealhulgas kohalikud omavalitsused, pakkuda inimestele kvaliteetseid teenuseid ning seetõttu suureneb pidevalt surve sotsiaalkaitse kuludele. On vaja välja töötada õppeprogrammid. See hõlmab formaalharidust, täiendusõpet, töökohapõhist õpet jne, sealhulgas valdkonnas töötavatele inimestele kvalifikatsiooninõuete kehtestamine ja juba töötavate inimeste pädevuste 98 Tööversioon seisuga 1.10.2021 suurendamine (koolitused, õppematerjalide väljatöötamine jne). Erilist tähelepanu pööratakse lastega töötavatele spetsialistidele. Toetatavad tegevused hõlmavad spetsialistide põhikoolitust ja täiendusõpet. Peamised sihtrühmad erivajadusega inimesed; hooldusvajadusega inimesed; dementsuse all kannatavad inimesed ja nende pereliikmed; hoolduskoormusega või hoolduskoormuse tekkimise potentsiaaliga inimesed; kohalikud omavalitsused ja kogukonnad; Sotsiaalkindlustusamet; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiupoliitika kujundajad; sotsiaal-, tööhõive- ja tervishoiutöötajad ning teenuseosutajad; sotsiaal-, haridus-, tööhõive- ja tervishoiusektor; (tehnoloogia)ettevõtted; eestkostesüsteemi osalised, eraõiguslikud ja mittetulunduslikud organisatsioonid Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.7.2. Näitajad Tabel 116: Väljundnäitajad Piir-konna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) gooria Vahe- kate- Fond Siht- Eri- ID 6 k ESF+ Ülemineku 900 11 100 Hoolekandeteenuste Arv saajate arv Tabel 117: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 6 k ESF+ Ülemineku Osalejate arv, kelle Arv 0 2020 8500 toimetulek paranes või säilis 6 k ESF+ Ülemineku Osalejate arv, kelle Arv 0 2020 3600 hoolduskoormusega seotud olukord paranes 99 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2.1.4.7.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 118: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 161 48 160 000 Tabel 119: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 01 48 160 000 Tabel 120: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 33 48 160 000 Tabel 121: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 10 48 160 000 Tabel 122: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ESF+ Ülemineku k 02 48 160 000 2.1.6.8. Erieesmärk (ii) hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonna kaasavatele ja kvaliteetsetele teenustele võrdse juurdepääsu parandamine, arendades juurdepääsetavat taristut, sealhulgas tugevdades vastupidavust seoses kaug- ja e-õppe ja -koolitusega 2.1.4.8.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Sekkumisloogika on kooskõlas erieesmärgi (e)vmitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades kooli- ja töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” “ raames kavandatud sekkumistega ja täiendab neid ning aitab lahendada selliseid probleeme nagu haridustöötajate nappus ning hariduse ja koolituse ebapiisav vastavus muutuvate oskuste vajadustele. Kvaliteetse ja kaasava hariduse ning haridusasutuste ressursitõhusa võrgustiku ja taristu tagamiseks on vaja võtta arvesse piirkondlikke demograafilisi muutusi ning vaadata läbi hariduse sisu ning haridussüsteemi osaliste ülesanded ja rollid. Kavas on arendada ja rakendada piirkondlike hariduskeskuste kontseptsiooni, mis ühelt poolt soodustab koostööd üld-, kutse- ja kõrghariduse ning teiselt poolt hariduse ja töömaailma vahel. Rahvastiku vähenemisest ja vananemisest tingitud muutustel on suurim mõju Ida-Virumaale, Kagu- ja Kesk-Eestile ning keskustest kaugemal asuvatele piirkondadele. Piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on keskmisest halvem, rahvaarv väheneb ja kus elab palju teisest rahvusest alalisi elanikke, on vaja leida erilahendusi, milles võetakse arvesse piirkonna kultuurikeskkonda ja arengutausta. Investeerimisvajadusi kujundavad järgmised tegevussuunad. 1) Investeeringud, millega toetatakse erinevate haridusasutuste, sealhulgas kutseharidusasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja kõrghariduse (sh näiteks ülikoolide piirkondlikud 100 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kolledžid) vahelist koostööd. Projektid valitakse välja partnerlusel põhineva hariduskonsortsiumi kontseptsiooni alusel ning täielikus kooskõlas piirkondlike ja kohalike oludega. Projektid peaksid pakkuma kvaliteetseid keskhariduse õppekavasid vähemalt kesk - ning üldkeskharidusasutuste koostöös, kaasates vajaduse korral ka kõrgharidus- ja mitteformaalse õppe pakkujaid ning põhikoole (kui see on vajalik, et hõlbustada üleminekut põhikooli kolmandast astmest keskharidusse). Väikesemahulised investeeringud suunatakse nüüdisaegse kvaliteetse õppe- ja õpetamiskeskkonna loomisele, sealhulgas digiõppe taristu loomisele, samuti juba olemasoleva taristu ümberehitamisele ja ajakohastamisele, mis on vajalik kvaliteetse keskhariduse pakkumiseksmitme haridusasutuse koostöös. Sekkumine aitab vähendada hariduslikku kihistumist ja piirkondlikke erinevusi. Eelistatakse projekte piirkondades, kus on suur teisest rahvusest alaliste elanike osakaal ja kus noorte koolist väljalangemise oht on suurem, ning projekte, millel on positiivne mõju innovatsiooni edendamisele ning koolide ja ettevõtete vahelisele koostööle, et parandada töökohapõhise õppe ja õpipoisiõppe tüüpi koolituse kvaliteeti. 2) Investeeringud põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldab uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju piirkondades, kus sotsiaal-majanduslik olukord on alla keskmise ning enamik elanikkonnast väheneb ja vananeb, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele kõigile õpilastele. Toetuse saamiseks peavad projektid olema pikas perspektiivis kestlikud (vastavalt õppekohtade prognoosile aastani 2035), aitama tõsta hariduse kvaliteeti, sealhulgas avaldama mõju haridustöötajate töötingimustele ning õppekeskkonna kvaliteedile, ning toetama formaal hariduse, mitteformaalse ja informaalse õppe vahendite ja taristu ristkasutamist noorte ja täiskasvanute poolt, et teha koostööd hariduskeskustega, eelkõige põhikooli kolmandas astmes. Projektide tulemusena tuleks saavutatakse seatud ressursitõhususe kriteeriumid, võttes arvesse piirkondade haridusasutuste võrku tervikuna ning muud taristut, mida kasutatakse mitteformaalse ja informaalse õppe pakkumiseks kogukonna noortele ja täiskasvanud õppijatele. Kõik selle tegevussuuna raames ehitatud või rekonstrueeritud ehitised ja rajatised vastavad ligipääsetavuse, energiatõhususe ja muudele horisontaalsetele kriteeriumidele. 3) Investeeringud, mis võimaldavad ning toetavad erivajadustega inimeste ligipääsu ja kaasamist üldhariduskoolidesse, kutseharidusasutustesse ning noorsootööasutustesse. Toetatakse investeeringuid õppekeskkonda, et hõlbustada kaasava hariduse põhimõtete rakendamist hariduses ja noorsootöös. 4) Eespool nimetatud sekkumismeetmete rakendamist toetatakse meetmetega, millega edendatakse hariduse kvaliteedi hindamist ning kvaliteedi ja innovatsiooni juhtimist. Toetatakse koolivõrgu ja koolide juhtimisele keskendunud kompleksse ja tervikliku teenuse väljatöötamist ja juurutamist. Teenus põhineb tõenduspõhise kooli/koolivõrgukvaliteedijuhtimise metoodikal, mis sobib erinevatesolukordades kasutamiseks. See on teadmistepõhine viis pakkuda kohalikele omavalitsustele tööriistakasti, mis võimaldab kavandada tegevusi koolivõrgu ajakohastamiseks ning õpetamise ja õppimise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks ning seirata nende tegevustega seotud sisendit, protsesse ja mõju. Peamised sihtrühmad õpilased, õpetajad, kohalikud omavalitsused, riik; kohalikud omavalitsused, koolijuhid, haridusasutused (koolijuhid, õpetajad). Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Sekkumine loob paremad võimalused kaasava hariduse põhimõtete edendamiseks koolides. Kõik investeeringud hoonetesse ja õpikeskkonda peavad vastama puuetega inimeste juurdepääsetavuse kriteeriumidele. Koolipidajad saavad eritoetust väikelahendusteks, et tuge vajavaid lapsi saaks hõlpsamini tavakoolidesse kaasata. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Põhikoolide võrgustiku arendamisse investeerimisel keskendutakse väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkondadele, kus on suur osa rändetaustaga ja madalama sotsiaal-majandusliku taustaga elanikkonnast. Selline lähenemisviis tagab kaasamise ja võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad on põhikoolide võrgustiku toetusmeetmetest välja jäetud. 101 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.8.2 Näitajad Tabel 123: Väljundnäitajad Piir-konna eesmärk Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) eesmärk Vahe- Siht- Näitaja gooria kate- Fond Eri- ID 6 ii ERF Ülemineku Kaasajastatud pind ruutmeetrid 3000 25000 Tabel 124: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 ii ERF Ülemineku Ruutmeetreid õpilase m2/õpilane 8,3 ( 2020 <=11,5 kohta haridusvõrgu 2020 korrastamisel toetust aastaks) saanud objektidel 2.1.4.8.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 125: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 122 72 000 000 Tabel 126: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 01 72 000 000 Tabel 127: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 31 67 000 000 6 ERF Ülemineku ii 33 5 000 000 Tabel 128: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 09 N/A 102 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 129: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku ii 03 72 000 000 2.1.6.9. Erieesmärk: (iii) tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu 2.1.4.9.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üheks suureks väljakutseks sotsiaalsektoris on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse, piisavuse ja kvaliteedi tagamine, teenuseosutajate valiku laiendamine, tööjõu kvalifikatsiooni ja motivatsiooni parandamine ning pikaajalise hoolduse rahalise kestlikkuse parandamine. Selgelt joonistub välja vajadus suurendada pikaajalise hoolduse riiklikku rahastamist, rakendada kulutõhusamat lähenemisviisi ja suurendada kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda kodus osutatavaid pikaajalise hoolduse teenuseid. Nö pehmete sekkumiste: süsteemi arendamine ja ümberkorraldamine, rahastusmudelite uuendamine, uute teenuste disainimine ja pakkumine jne kõrval on vajalik tegeleda ka pikaajalise hoolduse jaoks vajaliku taristuga sh nii sotsiaalkaitse sektoris kui ka tervishoius, et tagada inimkesksete ning integreeritud teenuste pakkumine. Partnerite, sidusrühmade ja ekspertide koostöös välja töötatud pikaajalise hoolduse mudel näeb ette, et teenuste osutamine toimub riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös. Riik võtab suurema vastutuse selliste pikaajalise hoolduse teenuste arendamise eest, mida ei ole mõistlik igal omavalitsusel eraldiseisvalt välja arendada, samal ajal kui kohalik tasand teab kõige paremini oma abivajajaid ning saab seetõttu pakkuda parimat abi. Pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise õnnestumiseks – teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks - tuleb suurendada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Sekkumise eesmärk on toetada tegevusi ja taristuinvesteeringuid, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist. Sekkumise lähtekohaks on deinstitutsionaliseerimise põhimõte ja eesmärgiks on toetada inimeste iseseisvat elu ning toimetulekut niipalju kui võimalik ning säilitada inimeste sidet kogukonnaga. Sotsiaalkaitse ja tervishoiusüsteemide kestlikkuse tagamiseks ja inimkeskse abi osutamiseks on vaja üleminekut tervishoiu- ja sotsiaalhooldussektorite institutsionaalsest hooldusest integreeritud koostööle ja koordineerimisele. Sekkumisel on kaks peamist tegevussuunda, mis on üheks osaks pikaajalise hoolduse süsteemi ümberkorraldamise tervikpaketist. Esimene tegevussuund on suunatud sotsiaalhoolekandesektorile. Põhitegevus on seotud investeeringutega, mis võimaldavad pakkuda täiendavaid kogukonna- ja kodupõhiseid teenuseid kõrvalabi vajadusega inimestele. Tegevus hõlmab nii uut tüüpi teenuste (nt kogukonna majad vanemaealistele või isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamiseks kohalikus omavalitsuses teenuskohade jms) loomist kui olemasolevate teenuste ümberkujundamist (sh abitehnoloogiate, nutilahenduste kasutamine, jms) toetamaks inimeste iseseisvust ja vältimaks institutsionaliseerimist. Erihoolekandeteenuse ümberkorraldamisel kohaldatakse koduläheduse põhimõtet. Teenuste ja taristu arendamisel on esmatähtis säilitada kontakt perega ning võimaldada inimestel saada toetust oma perekondadelt ja minna üle kergematele kogukonnapõhistele teenustele, kui inimene on valmis väiksemaks abiks ja suuremaks sõltumatuseks. Samuti toetatakse tegevusi, mille eesmärk on julgustada era- ja mittetulundussektorit investeerima sotsiaalhoolekande valdkonda; soodustatakse tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laialdasemat kasutamist sotsiaalkaitse valdkonnas nii selleks, et parandada ligipääsu kohalikele omavalitsustele, riiklikele teenustele ning haridus- ja teadusasutustele, kui ka erasektori kaasamiseks. Teine tegevussuund on suunatud tervishoiusektorile ning selle eesmärk on luua maakondlikud integreeritud heaolukeskused, mis ühendavad endas nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid, ja üldhaigla, eriarstiabi ja muud ühiskondlikud teenused; kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Viljandi maakonnas on käimas esimese integreeritud heaolukeskuse loomine, kuid selliste keskuste loomine on mõistlik ka teistes maakondades. 2015. aastal tellis Eesti Haigekassa Maailmapangalt uuringu, mille tulemusena koostati koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi haiglaga tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise projekt. Projekti tulemusena loodi haigla-, esmatasandi tervishoiu- ja sotsiaalsektori vaheline piirkondlik koostöömudel, mida saab rakendada mujal Eestis. Projekti ja 103 Tööversioon seisuga 1.10.2021 ka Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastamise tulemusena on Viljandi Eestis esimene, kes ehitab uue maakondliku integreeritud tervise ja heaolukeskuse, mis vastab tänapäevastele vajadustele ja on majanduslikult elujõuline, vastupidiselt praegusele olukorrale teistes maakondades, kus kasutusel olev haiglahoone on liiga suur, ebatõhusa planeeringuga ning mille püsi- ja halduskulud on kõrged. Eesmärk on saavutada sama tulemus ka teistes maakondades ning pakkuda seeläbi inimestele õigeaegseid ja tõhusaid teenuseid. Ressursside piiratuse tõttu ei ole võimalik paralleelselt alustada integreeritud tervise ja heaolukeskuste loomist kõikidesse Eesti maakondadesse, mistõttu lähtutakse konkreetsete objektide valikul põhimõttest, et esmajärjekorras suunatakse investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaalmajandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest kehvemal positsioonil. Investeeringud moodustavad tervikpaketi poliitikaeesmärk II raames tehtavate investeeringutega maakonnahaiglate energiatõhususe suurendamiseks. Tervishoidu tehtavad investeeringud põhinevad inimesekesksel integreeritud haigla üldkaval, mis töötatakse välja struktuursete reformide tugiprogrammi toel. Peamised sihtrühmad - Hooldamist vajavad isikud, sealhulgas eakad, kognitiivsete häiretega inimesed ja sotsiaalse toimetulekuraskustega isikud - Kohalikud omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, erasektor, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajad, k.a spetsiaalne tööjõud), hooldust vajavate isikute pereliikmed, st võimalikud isikud, kelle suhtes hoolduskoormust kohaldatakse - Tervishoid ja sotsiaalvaldkond (teenuseosutajad, sh spetsiaalne tööjõud) Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Eesti Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Ei ole asjakohane. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.4.9.2 Näitajad Tabel 130: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna Prioriteet Mõõtühik väärtus (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 6 iii ERF Ülemineku Kaasajastatud haiglate arv arv 0 2 6 iii ERF Ülemineku Loodud või kohandatud elu- ja 0 4695 arv teenuskohtade arv 104 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 131: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 6 iii ERF Ülemineku Uue või Kasutajaid/aastas 0 2020 3756 ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv 2.1.4.9.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 132: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 127 95 600 000 Tabel 133: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 01 95 600 000 Tabel 134: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 33 95 600 000 Tabel 135: Mõõde 4 – ESF+ teisesed valdkonnad Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 09 N/A Tabel 136: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 6 ERF Ülemineku iii 03 95 600 000 2.1.7. MATERIAALSE PUUDUSE VÄHENDAMINE See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l 105 Tööversioon seisuga 1.10.2021 See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.7.1. Erieesmärk: (m) vähendada materiaalset puudust, andes toidu- ja/või esmast materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, sealhulgas lastele, ning võtta kaasnevaid meetmeid, mis toetavad nende isikute sotsiaalset kaasamist 2.1.4.10.1 Fondide sekkumine Toetuse liigid Rahalisi vahendeid kasutatakse sihtrühmale toidu ja esmase materiaalse abi andmiseks, toiduannetuste kogumiseks annetamiseks ja kaasnevate meetmete pakkumiseks. Hoolimata olukorra paranemisest on vaesus, sotsiaalne tõrjutus ja sissetulekute ebavõrdsus Eestis suured. 2018. aastal elas 21,7% Eesti elanikkonnast vaesuse ohus ja 2,4% absoluutses vaesuses. Võrreldes 2017. aastaga vähenes vaesuse ohus elavate inimeste osakaal 0,2 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal 0,3 protsendipunkti võrra. Vaesuse oht vähenes üksikleibkondades, st üksi elavate inimeste hulgas, samuti üksikvanemate hulgas. Vanuserühmade lõikes on lõhe kõige väiksem vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate) hulgas, kuigi viimasel kümnendil on see igal aastal veidi suurenenud. Vanuserühmade lõikes on lõhe kõige väiksem vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate) hulgas, kuigi viimasel kümnendil on see igal aastal veidi suurenenud. Sotsiaalsiirded, st riiklikud hüvitised ja pensionid, aitasid ära hoida vaesusesse sattumist. Neid sissetulekuid arvesse võtmata oleks 39,1% elanikkonnast olnud vaesuse ohus ja 22,7% absoluutses vaesuses. Vaesuse oht püsis 16–24-aastaste noorte seas 20,9% tasemel. Alla 18-aastaste laste hulgas suurenes vaesusriski määr 2018. aastal 1,9 protsendipunkti 17,1%-ni. Samal ajal langes laste absoluutne vaesuse määr 2,5%-lt 2017. aastal 1,6%-le 2018. aastal. Vaesuse ohus elavate eakate osakaal on vähenenud – 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal vähenes 46,4%-lt 2017. aastal 43,1%-le 2018. aastal. 2019. aastal elas 7,6% Eesti elanikkonnast puuduses. Puuduse määr oli kõrgeim eakate seas (vähemalt 65- aastased) (10,4%) ja madalaim 18–24-aastaste hulgas (5,3%). Peamised sihtrühmad Absoluutses vaesuses elavad inimesed, kodutud ja vaesuse ohus olevad inimesed. Riiklike või piirkondlike toetuskavade kirjeldus Sekkumise üldeesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja aidata kaasa vaesuse, sealhulgas laste vaesuse kaotamisele Eestis. Täpsemalt antakse enim puudustkannatavatele isikutele toitu ja esmast materiaalset abi ning sotsiaalse kaasamise meetmeid. Toidu pakkumine võimaldab luua paremat kontakti abivajava isikuga ja seega kaasata ta muudesse teenustesse ja/või tugiteenustesse, sealhulgas näiteks aktiivsetele tööturuteenustesse, sotsiaalhoolekandeteenustesse, haridusele ja koolitusele juurdepääsule, mis pikemas perspektiivis võiks aidata parandada isiku sotsiaal-majanduslikku olukorda ja vähendada abivajadust. Selle eesmärgi saavutamiseks on kavandatud järgmised tegevused. 1) Toidu ja esmase materiaalse abi kättesaadavaks tegemine sihtrühmale ning 2) toiduannetuste kogumine ja jaotamine, mis vähendab ka toidu raiskamist. Esimeses punktis osutatud tegevus hõlmab toidu ja/või esmase materiaalse abi ostmist keskselt ja jaotamist kohalikul tasandil või sihtrühma vautšerite pakkumist, mis võimaldab neil otse osta/saada esmast toiduabi ja materiaalset abi. Meetmed viiakse ellu koostöös selliste partneritega nagu valitsusvälised organisatsioonid, toidukauplused ja hulgimüüjad, kohalikud omavalitsused jne. Vastastikune õppimine, võrgustike loomine ja sotsiaalse vastutuse edendamine toiduainesektoris aitab kaasa sekkumise tõhususele. Mõlemat tegevust täiendavad mõned kaasnevad meetmed, mille eesmärk on leevendada enim puudustkannatavate isikute sotsiaalset tõrjutust. Need meetmed hõlmavad näiteks nõuandeid ja teavet toitumise ning toiduretseptide kohta, olemasolevate sotsiaalteenuste või muud liiki avaliku ja erasektori abi 106 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kohta, aktiivsete tööturumeetmete, mõne põhilise nõustamistegevuse ja seminaride kohta, nt leibkonna eelarve haldamise, toiduvalmistamise klasside jms kohta. Osa neist meetmetest eraldatakse otse muudest ESF+ meetmetest, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada ebavõrdsust. Kõige vaesemad lapsed suunatakse täiendavatele teenustele, nagu tasuta alusharidus ja lapsehoid, tasuta haridus ja tasuta tervishoid. Tegevuste valimise kriteeriumid Rakendamise kavandamise lähtepunkt on jõuda võimalikult laia sihtrühmani, pöörates samal ajal tähelepanu toidu toiteväärtusele ja kvaliteedile ning toetusesaajate väärikusele. 2.1.4.10.2 Näitajad Tabel 137: Väljundnäitajad Prioriteet Erieesmärk Fond Piirkonna- ID Näitaja Mõõtühik kategooria 7 m ESF+ Ülemineku Jagatud toidu ja kauba 17 138 667 rahaline koguväärtus eur Tabel 138: Tulemusnäitajad Andmete allikas Võrdlusväärtus Võrdlusaasta Erieesmärk kategooria Piirkonna- Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 7 m ESF+ Ülemineku Toiduabi lõppsaajate arv arv 2020 2.1.8. INIMESTELE LÄHEDASEM EESTI See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.8.1. Erieesmärk: (i) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine linnapiirkondades 2.1.5.1.1 Fondide sekkumised 107 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Seonduvate meetmete liigid Abi antakse toetustena. Funktsionaalsetelt linnapiirkondadelt oodatakse sekkumiste valikul keskendumist piiratud arvule arenguväljakutsetele, mis vajavad oodatud tulemuste saavutamiseks kompleksseid ja integreeritud tegevusi. Projektide suurema mõju saavutamiseks tuleks luua integreeritum lähenemisviis, laiendades toetusõiguslike organisatsioonide (erasektor, valitsusvälised organisatsioonid ja ettevõtjad, eraisikud) ringi. Tegevused valitakse välja linnapiirkonna strateegia ja tegevuskava koostamise käigus, mis lisatakse maakonna arengustrateegia struktuuri. Strateegiad töötatakse välja koostöös kohalike omavalitsuste ja asutustega kasutades alt üles lähenemisviisi. Maakonna arengustrateegia linnade osa koostavad asjaomased linnalised omavalitsused ja linna sidusrühmad. Maakonna arengustrateegia ja linnapiirkonna tegevuskava peavad heaks kiitma vastava linnapiirkonna kohalikud omavalitsused. Linnapiirkonna tasandil korraldatakse projektitaotluste kogumiseks avatud konkursid. Asjaomaste linna sidusrühmade esindajad vastutavad piirkondlike valikukomisjonide vormis projektide valimise eest. Kõik projektid peavad olema kooskõlas strateegiatega. Projektide valiku tulemuste põhjal koostatakse tegevuste loetelu sisaldavad linnade tegevuskavad. Maakonna arengustrateegia koos koostatud linnade tegevuskavaga esitatakse korraldusasutusele arvamuse saamiseks enne heakskiitmist linnapiirkondade omavalitsustes, et tagada vastavus ühissätete määruse artiklis 29 sätestatud miinimumnõuetele. Projektide valikule kaasa aitamiseks ja projektide loetelu sisaldava linnade tegevuskava koostamiseks luuakse üksikasjalikud suunised ja võrgustikud. Vajalike analüüside rahastamine tehakse kättesaadavaks ka kõigile linnade asjaomastele osapooltele. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamiseks projektide väljatöötamisel koordineeritakse ja toetatakse nõustamist ja koolitust tsentraalselt. Poliitikaeesmärkide nr 2 ja 5 meetmed, mis on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, on kavandatud integreeritud viisil, ühendades sekkumised iga funktsionaalse linnapiirkonna konkreetsete probleemide lahendamiseks meetmetega, mis on suunatud keskkonna- ja säästva liikuvuse kitsaskohtadele suuremates linnapiirkondades. Sünergia teiste poliitikaeesmärkide ja erieesmärkidega saavutatakse maakondlike strateegiate rakendamisega. Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamisega seotud sekkumismeetmeid kavandatakse poliitikaeesmärgi nr 2 raames. Poliitikaeesmärgi nr 5 kohane linnapiirkondade erieesmärk keskendub üldistele elukeskkonnaga seotud takistustele ja arenguvõimalustele, mis on kindlaks määratud territoriaalsete strateegiate ajakohastamise käigus. Nutikad lahendused (sealhulgas rohelahendused) Seni ei ole suured funktsionaalsed Eesti linnapiirkonnad teenuste osutamiseks, transpordikorralduse muutmiseks ega linnaruumi atraktiivsemaks muutmiseks piisavalt digitaalseid ja muid nutikaid lahendusi kasutanud. Tänu uuenduslike ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste olemasolule on linnad hea keskkond uuenduslike lahenduste katsetamiseks ja rakendamiseks. Selliste lahenduste katsetamine võimaldaks lahendada linnade jaoks aktuaalseid arenguprobleeme, toetades samal ajal nende rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetust antakse linnades pakutavate nutikate teenuste ja lahenduste arendamiseks, katsetamiseks ja rakendamiseks (nt uued e-teenused, suur- ja avaandmete kasutatavus, e- demokraatia/kaasamislahendused, intelligentsed süsteemid (sh seireks) ja nutivõrgud (liiklus, valgustus jne)). Neid sekkumisi täiendab ka poliitikaeesmärgi nr 1 sekkumisloogika, mille kohaselt toetatakse ettevõtteid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavates investeeringutes ja toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostoimet. Rohelahenduste projektide eesmärk on suurendada linnaruumi elurikkust, muutes linnakeskkonda kliimamuutustele vastupanuvõimelisemaks ja inimestele elamisväärseks. Tegevused hõlmavad elurikkust suurendavate elementide ja projekteerimistehnikate kasutamist linnaplaneerimises, liigirikaste alade loomist, looduslike veekogude rajamist jne. Need sekkumised on suunatud kõigile linnapiirkondadele. Ida-Viru linnapiirkonna taaselustamine Ida-Viru linnapiirkonnas tuleb erilist tähelepanu pöörata alakasutatud linnaaladele. Nagu on märgitud vahehindamise aruandes, on säästvate linnameetmete raames võetavad sekkumised Ida-Viru maakonna mahajäänud ja alakasutatud linnapiirkondade uuendamiseks olnud selgelt ebapiisavad. Ida-Viru maakonna puhul on oluline jätkata linnakeskkonna arendamise toetamist, investeerides linnaruumi kasutamisse ja avaliku taristu (sh jalgrattataristu) renoveerimisse, et muuta linnapiirkondade elukeskkond atraktiivsemaks kvalifitseeritud tööjõule ja kohaneda rahvastiku vähenemisega. Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata eluasemete tühjenemisega seotud probleemidele, mis toovad endaga kaasa vajaduse linna kompaktsemaks muuta. Need sekkumised on suunatud ainult Ida-Virumaal asuvatele linnapiirkondadele. 108 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused Need meetmed on suunatud Ida-Virumaal ja Pärnu funktsionaalses linnapiirkonnas asuvatele linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme (vt kirjeldus peatükis 2.5.2). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus Need meetmed on suunatud kõigile linnapiirkondadele, et lahendada maapiirkondadega ühiseid probleeme. (vt kirjeldus peatükis 2.5.2). Meetmete mõju kodanikele ja ettevõtjatele on peamiselt seotud linnakeskkonna paranemisega, muutes linnapiirkonnad elu- või majandustegevuse jaoks atraktiivsemaks ja mugavamaks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtud investeeringute rakendamisel võetakse arvesse ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, ühistranspordikeskused, ettevõtted, valitsusvälised organisatsioonid ja sihtasutused, teadus- ja arendusasutused. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendustesse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Funktsionaalse linnapiirkonna strateegia ettevalmistamisel kaasatakse asjakohased linnapiirkonna partnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös sotsiaalministeeriumiga kavandatakse projektide valikukriteeriumid võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Linnataristusse või nutikate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peavad olema kättesaadavad suunised ja parimad praktikad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peavad olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses, nii et igas vanuses inimesed saaksid seal iseseisvalt ja turvaliselt liikuda. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Nii poliitikaeesmärgi nr 2 (erieesmärk viii säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine) kui ka poliitikaeesmärgi nr 5 (erieesmärk i) meetmete kaudu eraldatakse vähemalt 8% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest säästvale linnaarengule. Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalne vahendi, millega toetatakse liikmesriikide kavandatud algatusi“ vormis vastavalt ühissätete määruse artikli 28 punktile c. Eelmise perioodi õppetundide näitel on leitud, et säästva linnaarengu küsimuste integreerimisel olemasolevasse strateegiliste kavade raamistikku võiks olla lisaväärtus funktsionaalsete piirkondade tervikliku planeerimise tähenduses. Seetõttu lisatakse olemasolevatele maakondlikele strateegiatele eraldi linnapiirkondi käsitlev osa, milles keskendutakse konkreetse linnapiirkonna erinevaid valdkondi hõlmavatele arenguprobleemidele ja vajadustele ning tuuakse välja asjakohased arengueesmärgid- ning lahendused (sh majanduse, kliima ja keskkonna, liikuvuse, demograafia -ja sotsiaalvaldkonnas) Riikliku määrusega kehtestatakse alasuunast toetatavate tegevuste kohta rakendamise tingimused, muuhulgas sätestatakse linnapiirkonna tegevuskava koostamise põhimõtted ning linnapiirkonna asjaomaste osapoolte roll ja ülesanded tegevuste valikuks. Projektide rahastamist haldab keskne rakendusüksus. Funktsionaalne linnapiirkond (käesoleva erieesmärgi sihtpiirkond) hõlmab nii keskuslinna kui ka sellega lähedalt seotud tiheasustusega ala. Lähitagamaad defineeritakse kui keskuslinna ümbritsevat katkematu asustusega valglinnastunud ala, mida seob keskuslinnaga igapäevane tihe pendelränne. Toetus on suunatud funktsionaalsetele linnapiirkondadele, mille elanikkond ületab 50 000 inimest – suuremad funktsionaalsed linnapiirkonnad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Ida-Viru maakonnas (Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe linnastud). Linnapiirkondade geograafiline mõõde on kooskõlas metoodikaga, mille on välja töötanud Statistikaamet, kasutades sarnase rahvastikutihedusega asustusklastreid ja kohandades laialdaselt kasutatavat 109 Tööversioon seisuga 1.10.2021 OECD linnapiirkonna määratlust Eesti territooriumi suurust silmas pidades. Linnapiirkonna võimaliku määratlemise üle võivad otsustada linna ametiasutused, võttes arvesse funktsionaalseid seoseid, nagu igapäevane pendelränne või ühiselt korraldatavad teenused. Konkreetne geograafiline sihtpiirkond võib sõltuvalt sekkumisest erineda. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Võimalikud seosed linnaarengu erinevate sekkumismeetmete vahel tehakse kindlaks maakonna arengustrateegiates, piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete puutumus ja ulatus sõltub konkreetse linnapiirkonna arengustrateegiast ja tegevuste valikust. Potentsiaalselt võivad kõik sekkumised täiendada piirkonnaüleste (INTERREG, URBACT) programmide tegevusi, kuna linnapiirkondade arenguväljakutsed on olulised nii riiklikul kui ka piiriülesel tasandil. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.5.1.2 Näitajad Tabel 139: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 8 i ERF Ülemineku RCO114 Avalik ruum, mis on m2 0 80 000 linnapiirkondades loodud või taastatud 8 i ERF Ülemineku RCO36 Roheline taristu, mida toetatakse ha 10 40 muudel eesmärkidel kui kliimamuutustega kohanemine 8 i ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse arengu Projektid 6 26 projektid 8 i ERF Ülemineku RCO75 Toetatavad integreeritud Panused 1 1 territoriaalse arengu strateegiad strateegiatesse 8 i ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse arengu Inimesed 678 678 strateegiate raamistikku 588 588 kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond 8 i ERF Ülemineku PSO01 Uute ja uuendatud korraldusega Teenused 1 6 teenuste arv 110 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 140: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta Erieesmärk Sihtväärtus kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja (2029) Fond ID 8 i ERF Ülemineku PSR02 Arendatud avalikust Inimesed 0 2021 232 SFOS, linnaruumist kasu 000 Statisti saanud elanike arv kaamet 8 i ERF Ülemineku RCR11 Uute ja täiendatud Kasutajate 0 2021 128 SFOS, avalike digitaalsete arv aastas 000 projekt teenuste, toodete ja iaruan protsesside kasutajate ded arv 8 i ERF Ülemineku PSR03 Projektide arv, milles Projektid 0 2021 6 SFOS, teenustega seotud projekti pinnakasutus / aruand e halduskulud on vähenenud vähemalt 20% 8 i ERF Ülemineku PSR04 Integreeritud Organisatsio 0 2021 16 SFOS, projektidest kasu onid projekti saanud aruand e organisatsioonide arv 2.1.5.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 141: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 8 ERF Ülemineku i 168 21 516 000 8 ERF Ülemineku i 083 2 000 000 8 ERF Ülemineku i 079 4 000 000 8 ERF Ülemineku i 018 8 000 000 8 ERF Ülemineku i 158 6 000 000 8 ERF Ülemineku i 170 200 000 Tabel 142: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 8 ERF Ülemineku i 01 41 716 000 Tabel 143: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 8 ERF Ülemineku i 33 41 716 000 111 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 144: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 8 ERF Ülemineku i 3 41 716 000 2.1.8.2. Erieesmärk: (ii) tervikliku ja kaasava sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kohaliku arengu, kultuuri, looduspärandi, säästva turismi ja julgeoleku soodustamine mujal kui linnapiirkondades 2.1.5.2.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Abi antakse toetustena. Projektid valitakse välja avatud taotlusvoorudes, kus projektivaliku protsessi on kaasatud erinevad kohaliku tasandi osapooled. Projektid peavad olema kooskõlas maakonna arengustrateegiaga. Toetuse saajad peaksid oma tegevused fokusseerimakõige olulisematele väljakutsetele, tulemuste saavutamiseks rakendama kompleksseid ning integreeritud tegevusi. Positiivne näide territoriaalse ja integreeritud lähenemisviisi kasutamisest perioodil 2014–2020 on piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamiseks. Selle tegevuse jaoks koostati kõigi oluliste kohalike ja regionaalsete organisatsioonide koostöös pikaajalised tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamise kavadmaakonnas. Sama lähenemist kasutati ka investeeringumeetme puhul, kus projektid valiti välja maakonnas, kaasates erinevaid osapooli. Eelmisest perioodist saadud positiivne õppetund on see, et piirkonna väljakutsed ja integreeritud lahendused oli võimalik läbi mõelda maakonnas kohapeal ja seetõttu on nimetatud meetmed olnud tõhusad. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste suutlikkust projekte koostada ja ellu viia ning kaasata kõiki vajalikke osapooli, koordineeritakse keskselt nõustamised ja koolitused käesoleva erieesmärgi osana. Kuna paljude Eesti piirkondade rahvastik väheneb ja vananeb ning teistes piirkondades kasvab, tuleks kohalikes omavalitsustes arendada kaasaegset ja eesmärgile suunatud teenuste arendamise suutlikkust, sealhulgas suutlikkust arendada tarkasid teenuseid ja digilahendusi. Vähene kohaliku tasandi arengusuutlikkus takistab toetusmeetmete, reformide ja poliitikameetmete edukat rakendamist. Territoriaalse haldusreformiga on loodud eeldused arenguhüppeks kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid ilma suutlikkuse suurendamiseta jätkavad kohalikud omavalitsused vana teed ja arengutempo ei muutu. Kui 2010. aastal tuli 69,9% riigi SKPst Harju- ja Tartumaalt, siis 2017. aastal oli see juba 74,4%, mis on samal ajal 0,2% vähem kui aasta varem. Piirkondadest ületab SKP elaniku kohta riigi keskmist ainult Harju maakond (143%), samas on see mõnes maakonnas alla 50% riigi keskmisest. Kuigi ettevõtlustegevus on kõigis maakondades alates majanduskriisist pidevalt kasvanud, on see olnud kiirem kõige suurema majandustegevusega Tallinna ja Tartu linnapiirkondades ning aeglasem kõige väiksema ettevõtlusaktiivsusega piirkondades. Samuti esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi juurdepääsul kapitalile ja kvalifitseeritud töötajatele. Lisaks Hiiumaale on Ida-Viru maakonnas endiselt kõige aeglasem kasv ja madalaim ettevõtlusaktiivsuse tase. Mitmed analüüsid on näidanud, et ekspordi kasv toob kaasa brutopalga tõusu. Seepärast on oluline, et innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamine ning muu ettevõtluse arendamist toetav tegevus (sealhulgas poliitikaeesmärgi nr 1 raames) aitaks piirkondlikel ettevõtetel muutuda ekspordile orienteeritumaks ning liikuda edasi väärtusahelas ja tõhususes, lisades kohalikele ressurssidele suuremat väärtust. Ida-Viru maakond erineb ülejäänud Eestist, sest töötuse määr on jätkuvalt kõrgem, baasitaristut ei olepiisavalt arendatud, piirkonnas on suur hulk kasutuseta hooneid ja tööstuslikku tühermaad ning elamukinnisvaral on madal väärtus. Euroopa Komisjoni käivitatud õiglase ülemineku fond täiendab selles piirkonnas investeeringuid, mida on juba kavandatud teiste poliitikaeesmärkide ja riiklike toetusmeetmetega. Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond: Ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on piirkonniti väga erinev: väljaspool pealinnapiirkonda elanikkond vananeb ja väheneb, tuues kaasa kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja kinnisvara madala väärtuse ning takistades kohalike ettevõtete juurdepääsu kapitalile, kes sooviksid investeerida toodete/teenuste lisandväärtuse suurendamisse. Kohalike omavalitsuste potentsiaali on atraktiivse ettevõtluskeskkonna arendamisel alakasutatud. Avaliku sektori toetus ettevõtluskeskkonna soodustamisel, arendus- ja innovatsioonivõimekuse arendamisel ning 112 Tööversioon seisuga 1.10.2021 piirkonnaspetsiifiliste tugiteenuste pakkumine muudab ettevõtted väljaspool pealinnapiirkonda konkurentsivõimelisemaks ja võimaldab saada poliitikaeesmärgist nr 1 rohkem kasu. Selleks et tugevdada kohalike omavalitsuste rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel ja suurendada piirkondliku ettevõtluskeskkonna atraktiivsust, on vaja toetada erinevaid tegevusi integreeritult. Sellised tegevused võivad olla turismiedendus ja kohaturundus, ettevõtlusvõrgustike, piirkonnaspetsiifiliste kompetentsikeskuste ja klastrite arendamine ettevõtlikkuse ja kaugtöö edendamine, ettevõtete diagnostika, koolitusted ja muud maakonna arengustrateegias kavandatud tegevused. Samuti võib vajadusel kombineerida tegevusisihistatud investeeringutega (külastusobjektid, tööstusalade ja muu ettevõtluseks vajaliku tehnilise taristu (nt juurdepääsuteed) parem kasutamine, avalik linnaruum, sealhulgas linnakeskuste elavdamine ja ehituspärandi taaskasutusele võtt, tootearendus- ja koostöö keskused või inkubaatorid). Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused: Selleks et tagada juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele, pakuvad meetmed piirkonnas tegutsevatele teenuseosutajatele võimalusi kavandada integreeritud tegevusi, mis on vajalikud oodatavate tulemuste saavutamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata avalike teenuste arendamist (paranenud teenusekvaliteet ja uuenduslikud viisid teenuste osutamiseks, nt e-teenused, mobiilsed teenused, kohalike omavalitsusega koostöös osutatavad teenused, kogukonnateenused, mitmesugused pilootprojektid) ning avalike teenuste taristu kohandamisega seotud tegevusi (multifunktsionaalsed teenusekeskused või taristuvõrgustiku terviklik väljaarendamine, säästva veemajanduse edendamine). Kohalike omavalitsuste parem suutlikkus: On vaja arendada kohaliku ja piirkondliku tasandi suutlikkust (kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, maakondlikud arenduskeskused jne) rakendada maakonna arengustrateegiaid ja koostada suure mõjuga projekte. Vajalikud sekkumised hõlmavad järgmist:  Majandusarengut ning teenuste disaini ja teenusvõrgustike kavandamist toetavad uuringud, analüüsid, ekspertiisid, nõustamised;  Arendussuutlikkust toetavad ja tõstvad arendus- ja koolitusprogrammid kohalikele ja piirkondlikele võtmeosapooltele (keskendudes teenustele, ettevõtlusele, tööturule, oskustele ja majandusarengule);  Võrgustike töö toetamine (piirkondlike võtmeosapoolte esindajaid hõlmavad rakke- ja eksperdirühmad kindla eesmärgi saavutamiseks). Uuringute, analüüside ja ekspertiiside eesmärk on aidata ette valmistada teisi projekte ja parandada projektide kvaliteeti. Koolitused ja toetav võrgustikutöö koordineeritakse keskselt ja on kättesaadav kõigile olulistele osapooltele kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Toetatud tegevused tagavad elanikele kättesaadavaid ja kvaliteetseid teenuseid ning paremaid tööhõive ja ettevõtluse arendamise võimalusi väljaspool pealinnapiirkonda. Oodatavad tulemused on järgmised:  piirkondlike ettevõtete teadus- ja arendustegevuse suutlikkuse suurendamine ning parem koostöö teadus- ja arendusorganisatsioonidega;  piirkondliku ettevõtluse suurem lisandväärtus;  hästi tasustatud töökohtade lisandumine;  parem juurdepääs kvaliteetsetele avalikele teenustele;  alakasutatud hoonete ja alade pindala vähenemine linnakeskustes;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid;  kohalike omavalitsuste suurem suutlikkus rakendada strateegiaid, koostada ja rakendada projekte;  teenuste võrgustik ja korraldus vastavad kahaneva elanikkonna vajadustele. Peamised sihtrühmad Kohalikud omavalitsused, maakondlikud arenduskeskused ja muud piirkondlikud organisatsioonid, VKEd, valitsusvälised organisatsioonid, piirkondlikud vee-ettevõtted. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. 113 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Taristusse tehtavate investeeringute rakendamisel võetakse arvesse juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Teenuste arendamisel võetakse arvesse mittediskrimineerimist ja juurdepääsetavuse põhimõtteid. Kohalike omavalitsuste suutlikkuse suurendamisel võetakse arvesse võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. Sekkumise kavandamise ettevalmistamisse tuleks kaasata asjakohased sotsiaalpartnerid, sh kodanikuorganisatsioonid. Koostöös sotsiaalministeeriumiga (https://kompetentsikeskus.sm.ee/vorgustik/) kavandatakse projektide valiku kriteeriumid, täpsustatakse ja vajadusel kohaldatakse võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamiseks. Erieesmärgi nr 2 „kohalike omavalitsuste paremat suutlikkust“ käsitlev meede integreerib võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise lähenemisviisi koolitusteemadesse, õpetades, kuidas tagada võrdõiguslikkus, kaasamine ja mittediskrimineerimine projekti eri valdkondades. Taristusse või arukate lahenduste arendamisse tehtavate investeeringute rakendamisel tuleb arvesse võtta juurdepääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtteid. Taotlejale peaksid olema kättesaadavad suunised ja parimad tavad. Kõik toetatud avaliku ruumi arendused peaksid olema kergesti ligipääsetavad 8–80 põhimõtte tähenduses. Toetuse andmise otsuses tuleks selgelt sätestada vajalikud rakendamis- või järelevalvekohustused. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Erieesmärki rakendatakse „muu territoriaalse vahendi“ vormis ja see põhineb maakondlikel arengustrateegiatel, milles kirjeldatakse piirkonnale omaseid väljakutseid ja arenguvajadusi erinevates valdkondades. Eesti puhul on funktsionaalsed piirkonnad arenenud linnade võrgustiku alusel. Iga selline linn tegutseb ümbritsevate maapiirkondade keskusena, pakkudes teatud teenuseid, töökohti (kui tööjõuareaali keskus) ja transpordiühendusi teiste linnadega. Eesti funktsionaalsed piirkonnad (pendelrände andmetel) kattuvad suuresti maakonnapiiridega. Maakonnad on Eestis kõige levinum koostööpiirkond avalike teenuste osutamisel, ühistranspordi korraldamisel ja ettevõtetele tugiteenuste osutamisel. Pärast haldusreformi koostati kõigis Eesti maakondades arengustrateegiad. Erieesmärk on suunatud kõikidele funktsionaalsetele piirkondadele Eestis, kuid toetuse saajatena on välistatud erieesmärgi 1 sihtpiirkonnaks olevad suuremad linnad oma linnalise territooriumi ulatuses. Erilist tähelepanu pööratakse Kagu-Eestile ja Ida-Viru piirkonnale, et toetada järelejõudmist ülejäänud riigile. Väiksemate linnakeskuste elavdamisel pööratakse erilist tähelepanu muinsuskaitse alla jäävatele keskustele. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevaheliste ja riikidevaheliste meetmete olemasolu ja ulatus sõltub arengustrateegiatest ja valitud tegevustest. Piirialad teevad koostööd naaberpiirkondadega (nt Valga-Valka kaksiklinnad), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Läti programm, Eesti-Vene programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Ei ole asjakohane. 2.1.5.2.2 Näitajad Tabel 145: Väljundnäitajad kategooria eesmärk Piirkonna väärtus Prioriteet Mõõtühik (2024) (2029) Vahe- eesmärk Siht- Näitaja Fond Eri- ID 8 ii ERF Ülemineku RCO76 Integreeritud territoriaalse Projektid 38 127 arengu projektid 8 ii ERF Ülemineku RCO01 Toetatavad ettevõtjad (millest: Ettevõtjad 15 160 mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad) 114 Tööversioon seisuga 1.10.2021 8 ii ERF Ülemineku RCO02 Toetustega toetatavad ettevõtjad Ettevtõjad 0 10 8 ii ERF Ülemineku RCO04 Mitterahalist toetust saavad Ettevõtjad 15 150 ettevõtjad 8 ii ERF Ülemineku PSO02 Uute arenguprogrammide arv Programmid 8 20 8 ii ERF Ülemineku PSO01 Uute ja uuendatud korraldusega Teenused 9 64 teenuste arv 8 ii ERF Ülemineku RCO75 Integreeritud piirkondliku Panused 1 1 arengu strateegiad strateegiatesse 8 ii ERF Ülemineku RCO74 Integreeritud territoriaalse Inimesed 0 475 arengu strateegiate raamistikku 000 kuuluvate projektidega hõlmatud elanikkond Tabel 146: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 8 ii ERF Ülemineku RCR02 Erasektori euro 0 2021 9 300 SFOS, investeeringud, mis 000 taotluse täiendavad avaliku rahulda sektori toetust mise (sellest: toetused, otsused rahalised vahendid) 8 ii ERF Ülemineku PSR03 Projektide arv, projektid 0 2021 44 SFOS, milles teenustega projektia seotud pinnakasutus ruande / halduskulud on vähenenud vähemalt 20% 8 ii ERF Ülemineku PSR05 Terviklikult teenusvõr 0 2021 20 SFOS, arendatud gustikud projektia teenusevõrgustike ruande arv 8 ii ERF Ülemineku PSR04 Integreeritud organisat 0 2021 254 SFOS, projektidest kasu sioonid projektia saanud ruande organisatsioonide arv 8 ii ERF Ülemineku PSR06 Arenguprogrammi osalejad 0 2021 2 000 SFOS, läbinud osalejate arv projektia (ametialase ruande kompetentsi tõstmiseks) 2.1.5.2.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 147: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 8 ERF Ülemineku ii 169 83 890 000 8 ERF Ülemineku ii 158 64 000 000 8 ERF Ülemineku ii 170 3 300 000 115 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 148: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 8 ERF Ülemineku ii 01 151 190 000 Tabel 149: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 8 ERF Ülemineku ii 20 151 190 000 Tabel 150: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 8 ERF Ülemineku ii 3 151 190 000 2.1.9. ÕIGLANE ÜLEMINEK See on noorte tööhõivet käsitlev spetsiaalne prioriteet See on sotsiaalse innovatsiooni meetmeid käsitlev spetsiaalne prioriteet See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis m See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb enim puudust kannatavate isikute toetamist erieesmärgi kohaselt, mis on sätestatud ESF+ määruse artikli 4 lõike 1 punktis l See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis viii sätestatud linnalise liikumiskeskkonna erieesmärki See on spetsiaalne prioriteet, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määruse artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis v sätestatud digitaalse ühenduvuse erieesmärki 2.1.9.1. Erieesmärk: võimaldada piirkondadel ja inimestel tegeleda liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja Pariisi kokkuleppe alusel 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja keskkonnamõjudega 2.1.6.1.1 Fondide sekkumised Seonduvate meetmete liigid Üleminekuprobleemide lahendamiseks ja õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase ülemineku fondi rakendamisel Ida-Virumaal ette nähtud kaks sekkumisvaldkonda. See lähenemisviis on valitud selleks, et kõige tõhusamalt leevendada Ida-Viru maakonna ainulaadseid probleeme seoses üleminekuga CO2-neutraalsele majandusele 2050. aastaks. Fondi rakendamisel tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega. Esimene tegevussuund on „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada see, mida enamik kohalikke sidusrühmi ja Ida-Viru elanikkond tajub ülemineku peamise väljakutsena: vajadus mitmekesistada kohalikku 116 Tööversioon seisuga 1.10.2021 majandust ja ümberkorraldada tööjõudu. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud meetmetele. Ülemineku peamine väljakutse on Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Seetõttu on esimese tegevussuuna põhirõhk suurte investeeringute toetamisel, suhteliselt suurte tööstusarengute ligimeelitamisel ja uute, suurema lisandväärtusega töökohtadega ettevõtete loomisel. Lisaks põhivarasse tehtavatele investeeringutele on ette nähtud ka toetus ettevõtete teadmusmahukuse suurendamiseks. See ei hõlma üksnes ettevõtetesisest teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, vaid ka kohalike haridus- ja teadusasutuste võmekuse suurendamist, et saavutada piirkonnas pikaajaline positiivne mõju. Kuna majanduse mitmekesistamist peetakse üleminekuprotsessis oluliseks arenguvajaduseks, on piirkonna majanduse terviklikuks ümberkujundamiseks ülimalt oluline spetsiaalse tugitaristu loomine mikroettevõtete, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekkeks. Sel põhjusel on plaanis pakuda täiendavaid majanduse mitmekesistamist toetavaid teenuseid ja VKEde investeerimistoetusi. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrgustiku neile, kelle jaoks üleminek saab alguse sissetuleku kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma põlevkivisektori töötajatele ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi. Ette on nähtud tööturumeetmed, näiteks ajutine sissetulekutoetus töötajatele, kes lähevad üle uuele tööle, ning põlevkivitööstuse töötajate ümberõppe- ja täiendusõppeprogrammid. Selleks et vastata piirkondade uute ettevõtete ja uusi ärimudeleid viljelevate ettevõtete vajadustele, vajab piirkond ka ulatuslikumat koolituspakkumist, mis tagab kasvuvaldkondades tegelevatele ettevõtetele nende vajadustele vastava oskusteprofiiliga tööjõudu. Seepärast on üleminekuprotsessi positiivsete tulemuste saavutamiseks vaja suurendada ka täiendusõppe, kutse- ja kõrghariduse pakkumist. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud meetmetele. Põlevkivist väljumise kontekstis tuleb Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed küttelahendused, kuna varasemalt on neid köetud elektritootmise ja põlevkiviõli tootmise kõrvalproduktina tekkiva soojuse ja gaasiga. Sellepärast kavandatakse Ida-Viru maakonna suuremates linnades sekkumist kaugkütte lahtisidumiseks põlevkivist. Ülemineku ajal peame tegelema põlevkivi kaevandamise järelmõjuga keskkonnale ja tervisele, taastades ja ennistades saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkust, suurendades piirkonna ringmajandussuutlikkust (arendades seda majanduse ümberkorraldamise osana) ja mõistes paremini põlevkivi töötlemise mõju tervisele. Toetatakse põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonna- ja tervisemõju leevendamist, et luua eeltingimused saastunud alade taaskasutamiseks teiste sektorite, nt metsanduse, tööstusalade arendamise jm vajadusteks. Põlevkivi töötlemise tervisemõjude paremaks mõistmiseks viiakse läbi biomonitooring, mis on üks tõhusamaid meetodeid inimeste kokkupuute hindamiseks looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töökeskkonnas. Üleminekuprotsessi jaoks on samuti oluline suurendada inimeste heaolu Ida-Virumaal. Sellepärast töötatakse fondi raames välja sotsiaalset muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamise meede, et tagada sotsiaal- ja tervishoiusektori areng, luua piirkonnas ühtne ja kergesti juurdepääsetav teenuste võrgustik, arendada paremaid sidemeid tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi, sealhulgas lastekaitse vahel, ning toetada sotsiaal-majanduslikku arengut, aidates seeläbi kaasa õiglase ülemineku protsessile Ida-Virumaal. Kohalikel omavalitsustel on piirkonnas oluline roll üleminekumõju leevendamisel ja üleminekuprotsessi kiirendamisel. Kuna omavalitsused peavad samal ajal toime tulema survega oma eelarvetele, mis on tingitud põlevkivisektori vähenemisest, õiglase ülemineku fondist toetatakse investeeringuid, mis leevendavad ülemineku mõjusid kohalikele omavalitsustele. Näiteks, plaanis on toetada omavalitsusi sotsiaal- ja hooldusteenuste osutamise valdkonnas (kuna varem võisid paljusid selliseid tegevusi teostada põlevkivimajapidamiste töötud liikmed), ning energiatõhususe valdkonnas, mis võimaldab neil vähendada oma püsikulusid. Samuti, oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole pelgalt üleminekuprotsessi subjektid, vaid selle aktiivsed osalejad ja kujundajad. Oluline on tagada, et kohalik kogukond tunneb oma kaasvastutust kliimaneutraalsusele ülemineku eest, seega peab julgustama inimeste individuaalseid pingutusi selles protsessis. Kogukondadele ja mittetulundusorganisatsioonidele antakse toetust piirkondlike algatuste läbiviimiseks, mis võimendavad õiglast üleminekut, ehk tulenevad kliimaneutraalsusele üleminekust või aitavad sellele kaasa. Sellisteks tegevusteks võivad olla nt kogukonnapõhised haridusalased ja sotsiaalse kaasamise algatused; keskkonnateadlikkuse ja 117 Tööversioon seisuga 1.10.2021 ringmajanduse edendamine; sotsiaalne, kultuuriline ja muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused jne. Peamised sihtrühmad Nii uued kui ka olemasolevad ettevõtted (peamiselt VKEd), kes on huvitatud töökohtade loomisest ning teadmuste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite arendamisest Ida-Viru maakonnas, teadus- ja arendusasutused, kõrgharidusasutused, piirkondlikud organisatsioonid, omavalitsused, kogukonnad, mittetulundusühendused, kaugkütte pakkujad, üleminekuprotsessi keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest mõjutatud elanikkond, põlevkivisektori töötajad, täiskasvanuhariduse omandajad. Võrdõiguslikkuse, kaasatuse ja mittediskrimineerimise tagamise meetmed Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Teave õiglase ülemineku protsessi ja toetusmeetmete kohta tehakse kättesaadavaks eesti ja vene keeles kogu rakendamisprotsessi vältel. Ida-Virumaal on Eesti suurim sooline palgalõhe ning eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on märkimisväärne tööalane lõhe viimaste ebapiisava eesti keele oskuse tõttu. Et toetada täiskasvanute õppijate valmisolekut õppida, koolitustegevuses on oluline tagada vene keele õppekavade pakkumine koos põhjaliku eesti keele õppega, et, ühelt poolt pakkuda võimalust õppida tuttavas keelekeskkonnas, kuid samal ajal kindlustada õpijate laiemad karjäärivõimalused eestikeelses keskkonnas. Konkreetsed sihtpiirkonnad, sealhulgas territoriaalsete vahendite kavandatud kasutamine Õiglase ülemineku sihtpiirkonnaks on Ida-Viru maakond, kuna see on Eesti piirkond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek kõige rohkem mõjutab. Territoriaalsete vahendite kasutamist õiglase ülemineku fondi raames ei kavandata, kuid kõik sekkumised töötatakse välja tihedas koostöös piirkondlike organisatsioonidega. Piirkondadevahelised, piiriülesed ja riikidevahelised meetmed Piirkondadevahelised ja riikidevahelised meetmed ei ole sekkumistega otseselt hõlmatud, kuid plaanis on toetada Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu osalemist üle-euroopalise õiglase ülemineku platvormi töös, et hõlbustada teadmiste omandamist üleminekuprotsessist ja kogemuste vahetamist teiste samasugust üleminekut läbivate ELi piirkondadega. Ida-Viru maakond on piiriala, mis teeb koostööd naaberpiirkondadega (näiteks Narva-Ivangorodi kaksiklinnad; Soome rannikualad üle Soome lahe), et lahendada vastastikuseid probleeme, eelkõige osalemisega piiriülestes programmides, nagu Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Eesti-Vene programm. Rahastamisvahendite kavandatav kasutamine Õiglase ülemineku fondi sekkumistes ei kavandata finantsinstrumentide kasutamist. Vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi sambade vahel on selgitatud õiglase ülemineku territoriaalses kavas. 2.1.6.1.2 Näitajad Tabel 151: Väljundnäitajad kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik eesmärk eesmärk väärtus Näitaja (2024) (2029) Vahe- Fond Siht- Eri- ID 9 JTF JTF Ülemineku RCO 01 Toetatavad ettevõtjad 40 108 ettevõtjad 9 JTF JTF Ülemineku RCO 02 Toetust saavad ettevõtjad 20 78 ettevõtjad 9 JTF JTF Ülemineku RCO 04 Mitterahalist toetust ettevõtjad 20 30 saavad ettevõtjad 118 Tööversioon seisuga 1.10.2021 9 JTF JTF Ülemineku RCO 15 Loodud ettevõtjad 10 40 ettevõtlusalase inkubatsiooni suutlikkus 9 JTF JTF Ülemineku VVV672 Osaluskordade arv osaluskord 4402 14 798 9 JTF JTF Ülemineku RCO 22 Täiendav võimsus MW 0 75 taastuvenergia tootmiseks 9 JTF JTF Ülemineku RCO 34 Täiendav jäätmete tonne/aastas 0 10 000 ringlussevõtu suutlikkus 9 JTF JTF Ülemineku RCO 38 Toetatava taastatud ha 20 100 maa pindala Tabel 152: Tulemusnäitajad Andmete allikas võrdlusväärtus Sihtväärtus Lähtetase või Võrdlusaasta (2029) Erieesmärk kategooria Piirkonna Prioriteet Mõõtühik Näitaja Fond ID 9 JTF JTF Ülemineku RCR 01 Toetust saavates ett FTE- 0 2021 1 135 SFOS / evõtetes loodud töö de arv projekti kohad aruanded 9 JTF JTF Ülemineku RCR 10 Toetust saanud ette FTE- 0 2021 40 SFOS / 2 võtetes loodud tead de arv projekti us- aruanded arendustööga hõivat ud töötajate arv 9 JTF JTF Ülemineku RCR 02 Erasektori investeer euro 0 2021 168 SFOS / ingud, 000 projekti mis täiendavad riigi 000 aruanded toetusi 9 JTF JTF Ülemineku RCR 03 Toote- või protsessii ettevõtj 0 2021 30 FOS / nnovatsiooni kasutu ad projekti sele võtvad VKEd aruanded 9 JTF JTF Ülemineku RCR 04 Turundus- või organ ettevõtj 0 2021 20 SFOS / isatsiooniinnovatsio ad projekti oni kasutusele võtva aruanded d VKEd 9 JTF JTF Ülemineku VVT67 Osalejad, kes said la osalejat 0 2021 11 475 SFOS / 2 hkudes kvalifikatsio e arv projekti oni aruanded 9 JTF JTF Ülemineku EECR 0 Pärast programmist osalejat 0 2021 1 077 SFOS / 4 lahkumist tööle läin e arv Statistikaa ud, sh füüsilisest isik met ust ettevõtjana tegut sema asunud osaleja d 9 JTF JTF Ülemineku RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtj 0 2021 40 SFOS / ettevõtlusinkubaato aid projekti ri teenuseid pärast i aastas aruanded nkubaatori asutamis t 9 JTF JTF Ülemineku RCR 29 Hinnangulised t 1 701 2018 1 523 SFOS / kasvuhoonegaaside CO2 ekv 000 000 projekti heitkogused /a aruanded 119 Tööversioon seisuga 1.10.2021 9 JTF JTF Ülemineku RCR 52 Taastatud maa, ha 0 2021 60 SFOS / mida kasutatakse projekti rohealade, aruanded sotsiaaleluruumide, majandusliku või muu kasutuse jaoks 2.1.6.1.3 Programmi rahaliste vahendite (EL) esialgne jaotus sekkumise liigi järgi Tabel 153: Mõõde 1 – sekkumise valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 JTF Ülemineku JTF 002 30 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 003 50 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 004 10 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 010 72 500 000 9 JTF Ülemineku JTF 011 22 500 000 9 JTF Ülemineku JTF 012 15 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 013 3 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 020 20 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 021 12 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 023 5 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 027 3 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 044 5 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 046 16 740 431 9 JTF Ülemineku JTF 054 20 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 070 3 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 073 6 160 000 9 JTF Ülemineku JTF 121 6 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 127 4 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 140 3 500 000 9 JTF Ülemineku JTF 146 1 500 000 9 JTF Ülemineku JTF 149 6 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 150 9 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 151 10 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 152 1 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 158 1 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 159 1 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 160 840 000 9 JTF Ülemineku JTF 162 1 000 000 9 JTF Ülemineku JTF 163 1 000 000 Tabel 154: Mõõde 2 – rahastamise vorm Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 JTF Ülemineku JTF 01 339 740 431 Tabel 155: Mõõde 3 – territoriaalne rakendusmehhanism ja territoriaalne suunitlus Prioriteedi Fond Piirkonna Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number kategooria 9 JTF Ülemineku JTF 32 339 740 431 120 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 156: Mõõde 5 – ESF+, ERF, ÜF ja JTF soolise võrdõiguslikkuse valdkond Prioriteedi Fond Piirkonna kategooria Erieesmärk Kood Summa (eurodes) number 9 JTF Ülemineku JTF 01 339 740 431 3. RAHASTAMISKAVA 3.1. Ümberpaigutused ja panused Tabel 157: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamiste Ümberpaiguta Jaotus aastate kaupa allikas miste siht Piirkon Piirkonna Fon na Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total kategooria d katego oria 2 3 5 6 6 6 Ei ole ESF Ülemine 31 ÜF 207 784 676 622 622 622 asjakohane + ku - 535 473 240 360 420 420 420 334 1 1 1 1 Ei ole Ülemine ÜF ERF 629 988 438 977 977 977 8 989 asjakohane ku - 278 866 351 732 732 732 691 Tabel 158: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuulusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse (kokkuvõte) ERF ESF+ ÜF EMFAF AMIF ISF BMVI Kokku Ülemineku Ülemineku ERF Ülemineku -8 989 0 0 0 0 -8 989 691 691 ESF+ Ülemineku -31 535 0 0 0 0 -31 535 334 334 121 Tööversioon seisuga 1.10.2021 ÜF N/A 8 989 691 31 535 334 0 0 0 0 40 525 026 EMFAF N/A 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 8 989 691 31 535 334 - 40 525 0 0 0 0 0 026 Ümberpaigutuste põhjendus Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni poolt antud riigipõhised soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia Eesti2035 eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajaduste osas on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud raha on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste- ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja – õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud. 3.2. JTF: eraldised programmis ja ümberpaigutamised Ei ole asjakohane – Eesti ei plaani teha ülekandeid ESF+ist ja ERFist JTFi. 122 Tööversioon seisuga 1.10.2021 3.3. Rahalised assigneeringud aastate kaupa Tabel 159: Rahalised assigneeringud aastate kaupa 2026 2027 Rahaline Rahaline Fond Piirkonna kategooria 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata ERF Ülemineku 227 232 236 241 246 125 690 966 125 690 128 208 625 128 208 1 692 571 650 210 860 605 445 966 625 463 471 021 767 635 388 Kokku 227 232 236 241 246 125 690 966 125 690 128 208 625 128 208 1 692 571 650 210 860 605 445 966 625 463 471 021 767 635 388 ESF+ Ülemineku 67 68 70 71 73 37 325 304 37 325 304 38 073 167 38 073 167 502 622 601 955 337 746 184 002 378 717 146 594 226 Kokku 67 68 70 71 73 37 325 304 37 325 304 38 073 167 38 073 167 502 622 601 955 337 746 184 002 378 717 146 594 226 JTF JTFi määruse artikli 3 20 21 21 22 22 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 154 961 kohased vahendid 844 261 686 120 562 870 224 109 331 057 459 JTFi määruse artikli 4 38 79 80 198 934 kohased vahendid 848 250 835 412 307 547 558 123 Tööversioon seisuga 1.10.2021 2026 2027 Rahaline Rahaline Fond Piirkonna kategooria 2021 2022 2023 2024 2025 assigneering assigneering Kokku Kohandatav Kohandatav ilma ilma summa summa kohandatava kohandatava summata summata JTFi määruse artikli 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 3 kohaste vahenditega) JTFi määruse artikli 7 0 0 0 0 kohased vahendid (mis on seotud JTFi määruse artikli 4 kohaste vahenditega) Kokku 59 100 102 22 22 11 506 854 11 506 854 11 736 991 11 736 991 353 896 692 511 521 120 562 282 531 656 889 057 459 Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 110 112 114 117 119 60 908 293 60 908 293 62 126 458 62 126 458 820 247 333 539 790 086 428 039 034 694 488 298 024 Kokku 465 514 524 452 461 235 431 416 235 431 240 145 241 240 145 3 369 277 217 510 558 620 416 241 336 786 414 088 290 584 097 124 Tööversioon seisuga 1.10.2021 3.4. Kõik rahalised assigneeringud fondide ja riiklike kaasrahastamiste kaupa Tabel 160: Kõik rahalised eraldised fondide ja liikmesriigi osaluste kaupa Liidu Liikmesriigi osaluse Kaasra osalus esialgne jaotus Liikmesri hastam Prioriteet Kokku igi osalus ise Liidu osaluse jaotus määr Liidu Poliitik toetuse aeesmä arvutamis (a)=(b)+( Avalikud eraallikad rk/ e alus c)+(i)+(j) allikad JTFi (rahastam Piirkon eriees iskõlbliku na (d)=(e)+(f (h)=(a)/ Fond (e) (f) (g)=(a)+(d) märk d kulud katego ) (g) numbe või oria r või avaliku Liidu osalus Kohandatav summa tehnili sektori ne abi osalus Artikli Ilma Ilma kokku) 36 lõike artikli Artikli artikli 36 5 36 lõike 36 lõike lõike 5 kohase 5 5 kohase kohase tehnilis kohase tehnilise tehnilise e abi tehnilis abi jaoks abita jaoks e abita (b) (c) (i) (j) 125 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Avalik ERF Ülemine 1 701 1 395 50 246 921 8 1 129 405 521 724 2 831 Prioriteet 1 sektor/ 60% ku 561 154 084 898 598 934 616 955 706 767 956 965 245 991 329 111 kokku Avalik ESF+ Ülemine 534 433 18 78 3 217 215 673 1 751 Prioriteet 2 sektor/ 71% ku 157 336 922 718 213 727 705 958 314 933 393 659 659 720 000 550 995 kokku JTF määruse artikli 154 961 126 449 5 268 22 314 98 847 9 603 89 243 253 809 3 kohased 929 754 61% 870 304 721 091 406 784 621 276 vahendid J JTFi määruse Prioriteet 3 T 198 934 190 977 7 957 126 896 12 328 114 567 325 831 artikli4 kohased 61% F 412 036 376 704 989 715 116 vahendid 353 896 317 426 13 226 22 314 225 744 21 932 203 811 579 640 Kokku 929 754 61% 282 340 097 091 110 773 337 392 Avalik ÜF Ei 779 722 648 655 16 632 111 573 2 860 249 766 176 456 73 309 1 029 488 Prioriteet 4 sektor/ 76% kohaldu 013 230 185 733 865 182 621 561 196 kokku Prioriteet 5 Ühissäte ERF või ESF+ te või JTF või määruse Ei Ühtekuuluvu 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0% artikli 37 kohaldu sf kohane ond tehniline abi 126 Tööversioon seisuga 1.10.2021 ERF kokku Ülemin 1 701 1 395 50 246 921 8 1 129 405 521 724 2 831 60% eku 561 154 084 898 598 934 616 955 706 767 956 965 245 991 329 111 ESF+ kokku Ülemin 534 433 18 78 3 217 215 673 1 751 71% eku 157 336 922 718 213 727 705 958 314 933 393 659 659 720 000 550 995 JTFi määruse artikli 3 154 961 126 449 5 268 22 314 98 847 9 603 89 243 253 809 929 754 61% kohased 870 304 721 091 406 784 621 276 vahendid JTF kokku JTFi määruse artikli 4 198 934 190 977 7 957 126 896 12 328 114 567 325 831 61% kohased 412 036 376 704 989 715 116 vahendid Ühtekuuluvu 779 722 648 655 16 632 111 573 2 860 249 766 176 456 73 309 1 029 488 76% sfond kokku 013 230 185 733 865 182 621 561 196 3 369 336 2 795 089 98 670 459 515 16 061 1 822 671 819 585 1 003 5 192 008 Kogusumma 60% 786 185 944 399 258 907 018 086 889 693 127  Tööversioon seisuga 1.10.2021 4. EELTINGIMUSED 4.1. Temaatilised eeltingimused ERF, ESF+ ja ÜF kasutamisele Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine 1.1 riikliku ERF 1) teadus- ja JAH Nutika spetsialiseerumise strateegiat 1. JAH „Teadus- ja Kriteeriumid on täidetud uue „Teadus- ja ja innovatsioonisuutl (strateegiaid) toetavad: 2. JAH arendustegevuse, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse piirkondliku ikkuse 1. probleemide, sealhulgas innovatsiooni innovatsiooni ning (TAIE) arengukavaga 2021–2035“, mille valitsus nutika arendamine ja 3. JAH ettevõtluse (TAIE) leviku kitsaskohtade analüüs; kiitis heaks 15. juulil 2021. spetsialiseer suurendamine 4. JAH arengukava 2021– umise ning 2. pädeva piirkondliku/riikliku institutsiooni 2035“ https://www.hm.ee/sites/default/files/taie_arenguka või asutuse olemasolu, mis vastutab nutika 5. JAH strateegia kõrgtehnoloogia https://www.hm.ee/et va_kinnitatud_15.07.2021.pdf spetsialiseerumise strateegia elluviimise 6. JAH hea kasutuselevõtt /TAIE-2035 valitsemine eest; 7. JAH 3. seire- ja hindamisvahendid tulemuslikkuse 1. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi hindamiseks strateegia eesmärkide vastastikune eksperdihinnang: saavutamisel; 4. sidusrühmade koostöö toimimine (nn Eesti valitsus taotles eritoetust „Horisont 2020“ ettevõtjalik avastamisprotsess); poliitika toetusvahendi kaudu, et toetada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja 5. vajaduse korral vajalikud meetmed riiklike Teadusministeeriumi tööd ühise teadus-, arendus-, või piirkondlike teadus- ja innovatsiooni- ja ettevõtlusstrateegia innovatsioonisüsteemide täiustamiseks; ettevalmistamisel ajavahemikuks 2021–2027 ning 6. vajaduse korral meetmed tööstussektori edaspidi läbi teadus- ja innovatsioonisüsteemi ülemineku toetamiseks; tõhususe üldhindamise ning teadus- ja 7. meetmed nutika spetsialiseerumise innovatsioonisüsteemi poolse lisandväärtuse strateegia toetatavates prioriteetsetes loomise rolli ja mõju üksikasjalikuma hindamise valdkondades koostöö tugevdamiseks edendamisel. väljaspool konkreetset liikmesriiki asuvate 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi partneritega. ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastastikune vastutus; teadus- ja arendustegevuse seaduse muutmise järgselt moodustatakse juhtkomisjon (TAIE juhtkomisjon). Kuni seaduse muutmise ja juhtkomisjon kinnitamiseni, täidab selle ülesandeid Teaduspoliitika Komisjoni ja Innovatsioonipoliitika Komisjoni ühendkomisjon, mille baasilt luuakse TAIE juhtkomisjon. 3. Esitatakse aastaaruanded; samuti korraldatakse regulaarselt juhtkomisjoni koosolekuid, et jälgida 128  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine strateegia edenemist. Kavandatud on vähemalt kaks vahehindamist. Samuti valmib 2021. aasta sügiseks uuring nutika spetsialiseerumise poliitika juhtimismudeli ja seiresüsteemi uuendamiseks Eestis. 4. „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035“ kohaselt võetakse kasutusele uus juhtimis- ja rakendusmudel, sealhulgas uuendatud sidusrühmadega tehtava koostöö protsess TAIE fookusvaldkondade raames. 5. 2021. aastal käivitati ümberkujundatud rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. 6. TAIE kohaselt toetatakse üleminekut lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele, ettevõtete ärimudelite kohandamist vähese süsinikdioksiidiheitega, ringmajandust soosiva, kestliku ja keskkonnasäästliku tehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks. 7. TAIE-s on kavandatud meetmed ja neid rakendatakse rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks prioriteetsetes valdkondades (nt temaatilised teadus- ja arendusprogrammid, teadus- ja arendustegevusega seotud institutsioonide ja ettevõtete osalemine rahvusvahelistes algatustes ja võrgustikes jne). 1.2 Riiklik ERF v) digitaalse Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH Riiklik lairibakava koostatakse 2021. aasta lõpus või ühendatuse lairibakava, mis hõlmab järgmist: 1a. pärast „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ piirkondlik parandamine 1. investeerimispuudujäägi hinnang, TÄITMIN vastuvõtmist. lairibakava millega tuleb tegeleda, et tagada E MITTE 1a. Üksikasjalik kaardistamine väga suure kõigile liidu kodanikele juurdepääs HILJEM läbilaskevõimega võrkudes tehakse 2021. aasta KUI septembriks (enne riigiabi andmist). 2021. AA 1b. Konsultatsioon kavandatud investeeringute STAL kohta väga suure läbilaskevõimega võrkudesse 1b. korraldatakse 2021. aasta septembriks. MITTE 129  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine väga suure läbilaskevõimega HILJEM 2. Asjakohased riiklikud sekkumistingimused võrkudele14, põhinedes järgneval: KUI toetuste taotlemiseks kehtestatakse ministri a) a) hiljutine olemasoleva 2021. AA määrusega. era- ja avaliku taristu ning STAL 2a. Eestis on hõredalt asustatud piirkondades umbes teenusekvaliteedi 2. JAH 60 000 majapidamist, kus väga suure kaardistamine15 lairiba 2a. JAH läbilaskevõimega võrkude rajamiseks on vaja kaardistamise riigiabi. 5G-koridoride ja piirkondade turutõrked 2b. JAH määratakse kindlaks riiklikus lairibakavas. standardnäitajate abil; b) b) konsultatsioon 2c. JAH https://www.netikaart.ee kavandatavate 3. JAH 2b. Konsultatsioonid huvirühmadega parima investeeringute üle 4. JAH investeerimismudeli leidmiseks kestsid 2021. aasta vastavalt riigiabi nõuetele. suveni. Nende tagajärjel jõuti järeldusele, et 2. Kavandatud riikliku sekkumise 5. JAH rahalised vahendid tuleks eraldada lairibavõrkude selgitus jätkusuutlike katvuse piirkondlike erinevuste põhjal. Rahaline abi investeerimismudelite alusel, mis: jätkub tõenäoliselt eraettevõtjate jaoks a) a) suurendab kapitalitoetuse vormis. taskukohasust ja ligipääsu 2c. Tulevased riigiabimeetmed hõlmavad kõiki avatud, kvaliteetsele ja sobivaid saadaolevaid rahastamisallikaid. tulevikukindlale taristule ja 3. ELi direktiivi kiire elektroonilise side võrkude teenustele; kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta b) b) kohandab finantsabi võeti Eesti siseriiklikusse õigusesse üle 2016. aastal. võimalusi kindlaks tehtud Bürokraatiaga seotud kulude vähendamiseks tehti ka turutõrgetega; täiendavaid muudatusi asjakohastes õigusaktides. c) c) võimaldab ELi, riiklikest Näiteks uute fiiberoptiliste kaablite paigaldamise või piirkondlikest allikatest korral olemasolevatele elektripostidele ei ole vaja pärit erinevate kohalikult omavalitsuselt täiendavaid lube taotleda, rahastamisvormide ning kui rajatakse kaabelliin, mis ühendab täiendavat kasutust. lairibavõrgu lõpp-punkti ja lõpp-kasutajate ruumes 3. Meetmed väga suure läbilaskevõimega asuvat pääsupunkti, ei ole vaja kohalikku võrkude nõudluse ja kasutuse omavalitsust teavitada. toetamiseks, sealhulgas meetmed 4. Lairiba kompetentsi büroo ülesandeid täidab nende kasutuselevõtu hõlbustamiseks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, mis eelkõige ELi direktiivi kiire rakendab kooskõlastustegevust koos teiste elektroonilise side võrkude asjaomaste asutustega: Rahandusministeerium 14 Kooskõlas artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud eesmärgiga, mis on koostoimes põhjendusega 24 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 15 Kooskõlas artikliga 22 [ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik]. 130  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine kasutuselevõtukulude vähendamise (regionaalareng, riigiabi, Euroopa struktuuri- ja meetmete kohta16 tõhusa rakendamise investeerimisfondide vahendid jne), kaudu. Maaeluministeerium (maaelu areng), riigi reguleeriv 4. Tehnilise abi ja ekspertide nõustamise asutus (kaardistamine, turuanalüüs, juurdepääsu mehhanismid, näiteks reguleerimine). lairibakompetentsi büroo, et 5. Eesti riigi reguleeriv asutus haldab andmebaasi, tugevdada kohalike sidusrühmade kus saab jälgida lairibaühenduse kiiruse suutlikkust ja nõustada projekti aadressitaseme andmeid (www.netikaart.ee). elluviijaid. 5. Seiremehhanism, mis põhineb lairiba kaardistamise standardnäitajatel. 2.1 ERF ja i) JAH 1. Vastavalt direktiivi 2018/844 (millega 1. JAH „Hoonete 1. 9.07.2020 võeti vastu riiklik hoonete Strateegilin Ühtek energiatõhususe muudetakse direktiivi 2010/31/EL 1a. JAH rekonstrueerimise rekonstrueerimise strateegia, millest teavitati e uuluv edendamine ja hoonete energiatõhususe kohta ja pikaajaline Euroopa Komisjoni (energiatõhususe direktiivi 1b. JAH poliitikaraa usfon kasvuhoonegaasi direktiivi 2012/27/EL energiatõhususe strateegia“ 2012/27/EL artikkel 4 ja Eesti energiamajanduse mistik d (ÜF) de heitkoguste kohta) nõuetele on vastu võetud riiklik 1c. JAH (https://ec.europa.e korralduse seaduse § 4). elamute ja vähendamine hoonete rekonstrueerimise pikaajaline 2. JAH u/energy/sites/ener 1a. Strateegia sisaldab energiatõhususe direktiivi mitteeluho strateegia elamute ja mitteeluhoonete /files/documents/ee 2018/844/EL artikli 1 lõike 2 punkti 2a nõudeid. onete riikliku elamufondi rekonstrueerimise _ltrs_2020.pdf) Vajalik analüüs on osaliselt kirjas Eesti energiatõh toetamiseks, mis: „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“. ususe a. hõlmab soovituslikke vahe-eesmärke „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ „Energiamajanduse kordasead 2030., 2040. ja 2050. aastaks; alapeatükis 7.1 on määratletud eesmärgid arengukava aastani mise olemasolevale hoonefondile (2030. aastal 22%, b. annab soovitusliku ülevaate 2030“ toetamisek 2040. aastal 64% ja 2050. aastal 100%). rahalistest vahenditest strateegia (https://www.mkm. s 1b. Nõue on täidetud „Hoonete rekonstrueerimise rakendamise toetamiseks; ee/sites/default/file s/enmak_2030.pdf) pikaajalise strateegiaga“ (alapeatükid 7.2 ja 10.5). c. määratleb tõhusad mehhanismid Rahalised vahendid strateegia elluviimiseks hoonete rekonstrueerimisse lepitakse kokku iga-aastase riigieelarve strateegia tehtavate investeeringute Riigieelarve strateegia protsessi käigus. edendamiseks. protsess – 1c. Nõue on täidetud uue „Hoonete 2. Energiatõhususe parandamise meetmed (https://www.mkm.ee/ rekonstrueerimise pikaajalise strateegiaga“. vajaliku energiasäästu saavutamiseks et/tegevuspohine- Tõhusaid mehhanisme investeeringute eelarve) edendamiseks on kirjeldatud 10. peatükis. 2. Nõue on täidetud energiamajanduse korralduse seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/109102020009) 8. peatükis. Valitsuse meetmed energiatõhususe 16 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/61/EL (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0061&from=ET). 131  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine edendamisel ja energiateenuste arendamisel ning „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ 10. peatükk. Meetmed (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/docume nts/ee_ltrs_2020.pdf). 2.2 ERF ja i) JAH „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast 1. JAH „Eesti riiklik energia- 1. Nõuded on täidetud „Eesti riiklikus energia- ja Energiasekt ÜF energiatõhususe aastani 2030“ teavitatakse komisjoni ja kliimakava aastani kliimakavas aastani 2030“, mis esitati Euroopa 2. JAH ori edendamine ja vastavalt määruse (EL) 2018/199917 artikli 3 2030“ Komisjonile 2019. aasta detsembris. haldamine kasvuhoonegaasi sätetele ja kooskõlas Pariisi kokkuleppe https://ec.europa.eu 2. Riiklik energia- ja kliimakava sisaldab eesmärke de heitkoguste kohaste kasvuhoonegaaside heitkoguste /energy/sites/ener/ ja meetmeid vähese süsinikdioksiidiheitega energia vähendamine vähendamise pikaajaliste eesmärkidega ning files/documents/ee_ edendamiseks 3. peatüki. „Poliitikasuunad ja see hõlmab järgmist: final_necp_main_en.p meetmed“ ja alapeatüki 5.3 „Investeerimisvajaduste 1. kõik selle lisas I esitatud vormis df ülevaade“ kohaselt. nõutavad elemendid18; 2. ülevaade kavandatud rahastamisvahenditest ja mehhanismidest vähese süsinikdioksiidiheitega energia edendamiseks. 2.4 Tõhus ERF ja iv) JAH Kehtestatud on riiklik või piirkondlik 1. JAH 1. Hädaolukorra 1. EK otsuse nr 1313/2013/EL kohane riiklik katastroofi ÜF kliimamuutusteg katastroofide riskijuhtimiskava, mis on 2. JAH riskihindamise hädaolukorra riskihindamise koondanalüüs de a kohanemise, koostatud riskihinnangute põhjal, võttes koondanalüüs - esitati EK-le 2020.a detsembris. riskijuhtimi katastroofiohtud nõuetekohaselt arvesse kliimamuutuste 3. JAH https://www.siseminis 2014.a koostas Eesti Keskkonnaagentuur se e ennetamise ja võimalikku mõju ja olemasolevaid teerium.ee/sites/defaul kliimakriteeriumite aruande, milles määratleti raamistik vastupanuvõime kliimamuutustega kohanemise strateegiaid, t/files/disaster_risk_m kliimaohtudena tormid, ulatuslikud metsa- ja edendamine, ning see hõlmab järgmist: anagement_summary maastikutulekahjud, äärmuslikud temperatuurid võttes arvesse 1. peamiste ohtude kirjeldus, mida on _of_estonia_2020_fin ja üleujutused tiheasustatud piirkondades. ökosüsteemil hinnatud vastavalt otsuse nr al.pdf 2020.a koostati kooskõlas riikliku hädaolukorra põhinevaid 1313/2013/EL19 artikli 6 lõike 1 seadusega (HOS) ja võttes arvesse lähenemisviise sätetele, kajastades praegust ja kliimamuutustega kohanemise arengukava 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013. 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013 liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. 132  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine muutuvat riskiprofiili. Hinnang põhineb „Kliimamuutustega aastani 2030 uued hädaolukorra lahendamise kliimaohtudest tulenevalt kohanemise plaanid, mis on üksnes asutusesiseseks kliimamuutuste prognoosidel ja arengukava aastani kasutuseks. Üldsusele avaldatakse riskianalüüsi stsenaariumidel; 2030“ osana riskiankeet. 2. katastroofide ennetamise, valmisoleku ja https://envir.ee/kliima reageerimismeetmete kirjeldus muutustega- kohanemise- 2. HOS kohaselt koostatakse riskianalüüs ning tuvastatud peamiste ohtude loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest arengukava kõrvaldamiseks. Meetmeid sündmustest. prioriseeritakse proportsionaalselt ohtude ja nende majandusmõjuga, Hädaolukorra lahendamise plaanid hõlmavad mh Riiklik hädaolukorra hädaolukorra ohu vähendamist (ennetus-, suutlikkuse puudujääkide20, seadus - valmisoleku- ja reageerimismeetmed). tulemuslikkuse ja tõhususega, võttes https://www.riigiteataj arvesse võimalikke alternatiive; Üldsusele suunatud käitumisjuhised on a.ee/akt/11806202100 avaldatud veebisaidil 3. teave ennetamise, valmisoleku ja 3 https://www.rescue.ee/et/metsa-ja- reageerimisega seotud käitus- ja 2. Tihedalt asustatud maastikutulekahju. hoolduskulude katmiseks saadaolevate piirkonnas tormi rahastamisvahendite ja -mehhanismide põhjustatud üleujutuse kohta. riskiankeet - 3. Hädaolukordade ennetamise, ettevalmistamise https://www.rescue.ee ja reageerimise tegevus- ja hoolduskulud /files/2021- kaetakse riigieelarvest. Suuremate 01/riskiankeet- hädaolukordade korral taotletakse toetust EL uuendatud-vorm- Solidaarsusfondist. ueleujutus.docx?ac46 1b61a1 Suurõnnetuse ohuga ettevõtte riskiankeet - https://www.rescue.ee /files/2021- 01/riskiankeet- uuendatud-vorm- doomino.docx?25424 8f0e1. 20 Otsuse 1313/2013 artikli 6 punktis b nõutava riskijuhtimissuutlikkuse hindamise kohaselt . 133  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine 2.6 ÜF vi) JAH Jäätmekava(d) on kehtestatud vastavalt 1. JAH „Riigi jäätmekava 1. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi Jäätmekäitl ringmajandusele direktiivi 2008/98/EÜ (muudetud 2. JAH 2014–2020“ ja jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi use ülemineku direktiiviga EL 2018/851/EL) artiklile 28 ja täitmise aruanne kaudu. Täpsemalt: Eesti jäätmekäitlustrendid 2014– 3. JAH vahearuanne „Eesti ajakohastat edendamine see hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi https://www.envir.ee/ 2018, Maailmapanga ud ning see sisaldab järgmist: 4. JAH et/eesmargid- olmejäätmete käitlussüsteemi ülevaade“, „Riigi kavandami 1. jäätmekäitluse hetkeolukorra analüüs tegevused/jaatmed/rii jäätmekava 2014–2020“ rakendusaruanne. ne asjaomases geograafilises üksuses, gi-jaatmekava-2014- Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on sealhulgas tekkivate jäätmete liik, 2020 2 analüüsi: Maailmapanga „Jäätmesüsteemi kogus ja allikas ning nende edasise https://www.envir.ee/ analüüs” ja Technopolis Group „Eesti arengu hindamine, võttes arvesse sites/default/files/lisa_ jäätmevaldkonna uuring”, mis valmivad 2021. väljatöötatud jäätmetekke vältimise 1_riigi_jaatmekava_2 aastal. programmis sätestatud meetmete 014- Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi eeldatavat mõju vastavalt direktiivi 2020_taitmise_aruann artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi 2008/98/EÜ, mida on muudetud e.pdf kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka direktiiviga 2018/851/EL, artiklile 29; Jäätmeseaduse ja korduskasutamist soodustavaid meetmeid. 2. olemasolevate pakendiseaduse Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et jäätmekogumissüsteemide analüüs, muutmine selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on sealhulgas liigiti kogumise https://www.riigiteataj arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh materjaliline ja territoriaalne katvus, a.ee/akt/10505202100 kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva ning meetmed selle toimimise 1 ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu. parandamiseks, samuti uute Eesti jäätmekäitluse Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt kogumissüsteemide vajadus; trendid november 2022. 3. investeeringute puudujäägi analüüs, https://jats.keskkonnai Eesti Keskkonnaagentuuri tegi ülevaate milles on põhjendatud olemasolevate nfo.ee/failid/Jaatmeka jäätmekäitlustrendidest 2014-2018. jäätmekäitluskohtade sulgemise itluse_trendid_2014- 2. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi vajadust ja täiendavat või 2018.pdf jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi ajakohastatud jäätmetaristut, Mereprügi plaan kaudu. Täpsemalt: Maailmapanga vahearuanne sisaldades teavet käitus- ja „Eesti olmejäätmete käitlussüsteemi alusülevaade“ hoolduskulude katmiseks saadaolevate https://www.envir.ee/ sites/default/files/new ja „Riigi jäätmekava 2014–2020“ rakendusaruanne; tuluallikate kohta; s-related- Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on 4. teave selle kohta, kuidas määratletakse files/mereprugi_plaan 2 analüüsi: Maailmapanga „Jäätmesüsteemi tulevased jäätmekäitluskohad ja _.pdf analüüs” ja Technopolis Group „Eesti tulevaste jäätmekäitlusrajatiste jäätmevaldkonna uuring”, mis valmivad 2021. suutlikkus. aastal. Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka korduskasutamist soodustavaid meetmeid. 134  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu. Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt november 2022. 3. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi kaudu. Täpsemalt: 2020. aasta analüüsid – korraldatud jäätmeveo olukorra kohta omavalitsustes (Keskkonnaamet) ja omavalitsuste jäätmekäitluse ülevaade (Keskkonnaministeerium); Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on 2 analüüsi: Maailmapanga „Jäätmesüsteemi analüüs” ja Technopolis Group „Eesti jäätmevaldkonna uuring”, mis valmivad 2021. aastal. Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka korduskasutamist soodustavaid meetmeid. Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu. Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt november 2022. Lisaks tehti 2020 mitmed jäätmekäitluse ülevaated kohalikul tasandil. 4. Kriteerium on täidetud pikendatud riigi jäätmekava ja uue strateegilise lähenemisviisi kaudu. Täpsemalt: „Riigi jäätmekava 2014–2020“ rakendusaruanne ja jäätmekava pikendamine, mida toetab tulevase jäätmeraamistiku analüüs (Maailmapanga „Jäätmesüsteemi analüüs” ja Technopolis Group „Eesti ringmajanduse ja 135  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring“). Jäätmekava pikendati 2022 lõpuni, kuna käimas on 2 mainitud analüüsi, mis valmivad 2021. aastal. Jäätmekava käsitleb ka jäätmete raamdirektiivi artiklit 28 ja hõlmab kogu liikmesriigi territooriumi kattes nii jäätmetekke vältimise kava kui ka korduskasutamist soodustavaid meetmeid. Praeguse jäätmekava analüüsis jõuti järeldusele, et selles seatud eesmärgid on asjakohased. Vaja on arendada tõhusat ja tulemuslikku jäätmekäitlust, sh kõrget liigiti kogumise määra ja sobiva ringlussevõtu suutlikkuse olemasolu. Uus jäätmekava 2022–2028 võetakse vastu hiljemalt november 2022. 3. Põhjalik ÜF ii) kestliku, JAH Olemasolevate ja kavandatavate taristute 1. JAH „Transpordi ja 1. ITF/OECD uuring (mida finantseerib komisjoni sobival kliimamuutuste mitmeliigiliste liikumisvõimaluste 2. JAH, liikuvuse arengukava struktuurireformi tugiteenistus) Eesti „Transpordi ja tasemel suhtes kaardistamine, välja arvatud kohalikul eeldatava 2021–2035“ – liikuvuse arengukava 2021–2035“ sisendina transpordi vastupanuvõimel tasandil, kuni 2030. aastani on olemas ning: lt võetakse eeldatavasti hõlmab strateegilise poliitikamudeli loomist kogu kavandami ise, aruka, 1. sisaldab kavandatavate investeeringute 2021. aas vastu 2021. aasta Eesti jaoks, kajastab kõiki transpordiliike ja aitab ne turvalise ja majanduslikku hinnangut, mida tal lõpuks. Eesti poliitikakujundajatel mõista peamisi ühendvedu transporditegevuse käivitajaid Eestis ja teha toetavad nõudlusanalüüs ja liikluse 3. JAH, https://www.mkm.ee/ võimaldava tõenduspõhiseid otsuseid oma transporditaristu modelleerimine, mis peaks võtma eeldatava sites/default/files/mk üleeuroopalise arvesse raudtee liberaliseerimise m_transpordi_ja_liiku edasise arendamisel. Seda kasutatakse riikliku transpordivõrgu lt arengukava väljatöötamise jaoks (esitatud eeldatavat mõju; 2021. aas vuse_arengukava_202 (TEN-T) 0_a4_web_small.pdf Riigikogule 19.04.2021 ja valitsus võtab selle vastu 2. on kooskõlas riiklike energia- ja tal 2021. aasta lõpuks, arendamine kliimakavadega; 4. JAH, https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transp iii) kestliku, 3. hõlmab investeeringuid TEN-T eeldatava Praegu kehtiv ordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_smal kliimamuutuste põhivõrgukoridoridesse, nagu on lt „Transpordi l.pdf ) suhtes määratletud [määruse ettepanekus, 2021. aas programm aastateks Modelleerimisvahend võimaldab prognoosida vastupanuvõimel millega luuakse Euroopa ühendamise tal 2021–2024“ liiklusvoogude arengut ning hinnata ise, aruka ja rahastu ning tunnistatakse kehtetuks 5. – https://mkm.ee/sites/d transpordipoliitika ja investeeringute mõju. Seda ühendvedude määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr efault/files/transpordi kavandatakse strateegiliste otsuste tegemise alase riikliku, 6. JAH, 283/2014] kooskõlas asjaomaste TEN-T _programmi_2021- vahendina, mille kavandamise periood on 2050. piirkondliku ja eeldatava võrgukoridoride töökavadega; 2024_kinnitamine.pdf aasta. kohaliku lt liikuvuse 4. TEN-T põhivõrku mittehõlmavate 2021. aas arendamine ja investeeringute jaoks tagab vastastikuse tal 136  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine täiustamine, täiendavuse, võimaldades piirkondade 7. JAH, ITF/OECD uuring: https://www.itf- sealhulgas ja kohalike kogukondade piisavat eeldatava oecd.org/sites/default/files/docs/passenger- parem ühendatust TEN-T põhivõrguga ja selle lt mobility-goods-transport-estonia.pdf juurdepääs TEN- sõlmedega; 2021. aas 2. Uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– T-le ja piiriülene 5. vajaduse korral aruanded ERTMSi tal 2035“ on kooskõlas riiklike energia- ja liikuvus juurutamise kohta vastavalt komisjoni 8. JAH, kliimakavadega. 5. jaanuari 2017. aasta eeldatava 3. Uues transpordi ja liikuvuse arengukavas rakendusmäärusele EL 2017/6 Euroopa lt visandatakse investeerimisalaste prioriteetide raudteeliikluse juhtimissüsteemi 2021. aas üldsuund kooskõlas TEN-T võrgukoridoride Euroopa arenduskava kohta; tal plaanidega. Investeerimiskavasid käsitletakse 6. edendab mitmeliigilist transporti, 9. JAH, üksikasjalikult nelja-aastastes tuvastades mitmeliigilist transporti eeldatava transpordiprogrammides, mida vaadatakse läbi igal võimaldavate või ümberlaaditava lt aastal, ning taristuga seotud investeerimiskavasid kauba- ja reisiterminalide vajadused; 2021. aas vaadatakse üksikasjalikult läbi igas asjaomases tal ametiasutuses (nt Maanteeamet ja Eesti Raudtee). 7. sisaldab taristu kavandamise seisukohast Kehtiv „Transpordi programm aastateks 2021– olulisi meetmeid, mille eesmärk on 2024“: edendada alternatiivkütuseid kooskõlas https://mkm.ee/sites/default/files/transpordi_progra asjakohaste riiklike mmi_2021-2024_kinnitamine.pdf, „Riigiteede poliitikaraamistikega; teehoiukava 2021–2030“: 8. esitab liiklusohutusriskide https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- koondanalüüsi kooskõlas olemasolevate editors/Failid/thk_2021-2030.pdf. riiklike liiklusohutusstrateegiatega koos 4. Arengukavaga tagatakse vastastikune täiendavus. mõjutatud teede ja lõikude 5. Ei kohaldata, ERTMSi juurutamist ei kavandata. kaardistamise ning asjaomaste investeeringute prioriteetidega; 6. See sisaldub arengukavas, mitmeliigiline transport on arengukavas keskne põhimõte – seetõttu 9. annab teavet rahastamisvahendite on seda käsitletud arengukava kõigis peatükkides. kohta, mis vastavad kavandatavatele investeeringutele ning mis on vajalikud 7. See on lisatud arengukavasse ja seda käsitletakse olemasoleva ja kavandatud taristu kõikide transpordiliikide korral ning ka üldiselt käitus- ja hoolduskulude katmiseks. taristut käsitlevas peatükis. 8. See sisaldub strateegilisel tasandil arengukavas, transpordiprogrammide põhisuundades ja üksikasjalikult liiklusohutuse strateegia meetmetes. Strateegilisel tasandil on liiklusohutuse riskihindamine osa transpordi arengukavast ja täpsemaid tegevusi on kirjeldatud „Liiklusohutusprogrammis 2016–2025“. Rahastatakse liiklusohtlike kohtade ohutuse valdkonda ja liiklusohtlike kohtade valimise metoodikat. 137  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine Metoodika: https://www.mkm.ee/sites /default/files/riigiteede_teehoiukava_2020- 2030.pdf. 9. Teave investeeringutele vastavate rahastamisvahendite kohta saab olema taristu investeerimiskavas (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3200/4202/100 2/VV_k93_lisa_145k.pdf#) ja transpordiprogrammides (https://mkm.ee/sites/default/files/transpordi_progr ammi_2021-2024_kinnitamine.pdf), mis on kooskõlas arengukavaga. Käitus- ja hoolduskulud kaetakse strateegilisel tasandil transpordiprogrammidega ja üksikasjalikult iga konkreetse asutuse asjakohastes taristuhalduse kavades (nt Transpordiamet https://transpordiamet.ee – https://www.transpordiamet.ee/en/media/156/downl oad ja Eesti Raudtee https://www.evr.ee – https://www.mkm.ee/sites/default/files/avaliku_rau dteeinfrastruktuuri_arendamist_._19.02.docx.pdf). 4.1 Aktiivse ESF a) Kõigi JAH Vastu on võetud aktiivse tööturupoliitika 1. JAH „Heaolu arengukava Aktiivse tööturupoliitika strateegiaraamistikku on tööturupoli tööotsijate, eriti strateegiline poliitikaraamistik, pidades 2. JAH 2016–2023“ kirjeldatud „Heaolu arengukavas 2016–2023“ itika noorte, silmas tööhõivesuuniseid, ja see hõlmab (https://www.sm.ee/si (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016- 3. JAH 2023). „Heaolu arengukava 2016–2023“ sisaldab strateegilin pikaajaliste järgmist: tes/default/files/conte e töötute, 4. JAH nt- kõiki tööhõivealaseid eesmärke. 1. meetmed tööotsijate profiilide poliitikaraa ebasoodsas koostamise ja nende vajaduste 5. JAH editors/eesmargid_ja_ 1. Eesti Töötukassa korraldab teenuseid vastavalt mistik olukorras hindamise jaoks; tegevused/Sotsiaalse_ tööturuteenuste ja -toetuste seadusele: olevate rühmade turvalisuse_kaasatuse https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021022 § 10. 2. teave vabade töökohtade ja ja mitteaktiivsete _ja_vordsete_voimalu Individuaalne tööotsimiskava töötamisvõimaluste kohta, võttes inimeste ste_arengukava_2016 arvesse tööturuvajadusi; Tööhõiveprogramm 2021-2023: tööhõivele _2023/heaolu_2016- juurdepääsu 3. meetmed, mis tagavad, et selle 2023_juhtkomitee.pdf https://www.riigiteataja.ee/akt/108052021006 parandamine kavandamine, rakendamine, seire ja ) Programmi üldeesmärk on lühendada töötuse kestust ning füüsilisest läbivaatamine toimuks tihedas ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on isikust koostöös asjaomaste sidusrühmadega; „Eesti Töötukassa pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu ettevõtjana 4. meetmed aktiivse tööturupoliitika arengukava 2020– raskendatud, samuti leevendada tööjõupuudust ja tegutsemise ja jälgimise, hindamise ja läbivaatamise 2023“ ennetada töötust. sotsiaalmajandus jaoks; (https://www.tootukas Eesti tööjõudu jälgitakse pidevalt Eesti tööjõu- e edendamine; sa.ee/sites/tootukassa. uuringu kaudu 138  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine 5. noorte tööhõivealaste sekkumiste ee/files/arengukava_2 (https://www.stat.ee/index.php/et/avasta- korral on tõenduspõhised ja 020-2023.pdf) statistikat/metoodika-ja- sihtotstarbelised võimalused kvaliteet/statistikatood/2020/40701 mittetöötavate, hariduse või ). Uuringu eesmärk on hinnata tööturu olukorda ning koolituseta noorte jaoks, sealhulgas omada ülevaadet majandustegevusest (tööhõive, teavitamismeetmed, ja tuginedes töötus) ja töötingimustest. kvaliteedinõuetele võetakse arvesse 2. OSKA (https://oska.kutsekoda.ee) analüüsi kvaliteetse töökohapõhise õppe ja tehakse pidevalt, et analüüsida Eesti õppepraktika kriteeriume, sealhulgas majandusarengu jaoks vajalikke tööjõuvajadusi ja noortegarantii kavade rakendamise oskusi järgmise 10 aasta jooksul. Analüüsi kontekstis. korraldatakse koostöös järgmiste Eesti ministeeriumidega: Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium. Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste online andmebaas: https://www.tootukassa.ee/toopakkumised, https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood 3. „Heaolu arengukava 2016–2023“ juhtkomiteesse kuuluvad lisaks ministeeriumidele ka mitmesuguste sotsiaalpartnerite esindajad (https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalse_turvalis use_kaasatuse_ja_vordsete_voimaluste_arengukava _2016_2023/heaolu_2016-2023_juhtkomitee.pdf). Heaolu arengukava juhtkomisjoni moodustamise käskkiri: https://www.sm.ee/sites/default/files/hea_juhtkomis joni_moodustamine_kk_0.pdf Töötukassa nõukogu moodustatakse järgmiselt: valitsus nimetab ühe liikme; Ametiühingute Keskliit ja Töötajate Ametiühingute Liit nimetavad mõlemad ühe liikme; Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks liiget. Valdkonna eest vastutav minister on ametialaselt nõukogu liige. 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ eesmärkide täitmise kohta koostatakse igal aastal aruanne, mis esitatakse heaolu arengukava juhtkomiteele. 139  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine Vastavalt „Eesti Töötukassa arengukavale 2020– 2023“ hindab nõukogu arengukava ja aastaplaani elluviimist nõukogule esitatud aruannete põhjal. https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast Töötukassa arengukava 2021-2024: https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/ arengukava_2021_2024.pdf Arengukava on töötukassa strateegiline dokument, mis on aluseks aastaplaani koostamisele. Arengukava ja aastaplaan on aluseks töötukassa eelarve koostamisele. Arengukava täitmist korraldab ja selle eest vastutab töötukassa juhatus. Nõukogu hindab arengukava ja aastaplaani täitmist (tegevustulemusi) kord aastas aruannete põhjal. Arengukava uuendatakse igal aastal ning sh arvestatakse teiste riiklike strateegiatega. 5. Noorte tööhõivepoliitika on adresseeritud läbi noortegarantii tegevuskava, kuhu on koondatud olulisemad noorte töötust leevendavad ja ennetavad meetmed. Meetmed on planeeritud tuginedes parimatele praktikatele ja uuringutele, sh võetakse arvesse Euroopa Komisjoni soovitusi ja kvaliteedijuhiseid. Noorte tööhõivepoliitika on valdkondadeülene ehk kaasatud on nii haridus-, tervise-, sotsiaal- kui ka töövaldkond. Tugevdatud noortegarantii tegevuskava valmistatakse hetkel ette ja saab valitsuses kinnitatud hiljemalt 2022 aasta II kvartaliks. Tegevuskava:  Sisaldab tegevusi, mis aitavad kaasa noorte oskuste arendamisele.  Kirjeldab tegevused, mis aitavad ennetada ja tegeleda noorte töötuse ja NEET- olukorras olevate noorte probleemiga  Kirjeldab tegevuskava rakendamise võtmeosapooled 140  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine Tegevuskava rahastatakse riigieelarvest, RRF-ist ja ESF-ist. 4.3 ERF ja ii) taristu JAH A national or regional strategic policy 1. JAH „Haridusvaldkonna „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ (võtab Haridus- ja ESF arendamise framework for the education and training arengukava 2021– vastu valitsus 2021. aastal kooskõlas kõikehõlmava 2. JAH koolitussüs kaudu kaasavate system is in place and includes: 2035“ strateegiaga „Eesti 2035“) teemi kõiki 3. JAH ja kvaliteetsete Kasutusele on võetud riiklik ja piirkondlik (https://www.hm.ee https://www.hm.ee/et/kaasamine- tasandeid teenuste 4. JAH osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks- haridus- ja koolitussüsteemi strateegiline /et/kaasamine- hõlmav kättesaadavuse 2021-2035 hõlmab haridus- ja koolitussüsteemi poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: 5. JAH osalemine/strateegil strateegilin parandamine poliitikaraamistikku. 1. tõenduspõhised süsteemid oskuste 6. JAH ine-planeerimine- e haridus-, „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ (link) ennetamiseks ja prognoosimiseks; 7. JAH aastateks-2021- poliitikaraa koolitus- ja on haridusvaldkonna terviklik strateegia (kõik 2035) mistik elukestva õppe 2. koolilõpetajate seiremehhanismid ning 8. JAH tasemed, formaalne, mitteformaalne ja informaalne valdkondades; teenused kvaliteetse ja tõhusa õppimine). Strateegia eesmärgi ja alameesmärkide juhendamise jaoks igas vanuses saavutamise jaoks on olemas programmid, mis õppijatele; koostatakse ja mida muudetakse riigi ESF 3. meetmed võrdse juurdepääsu eelarvestrateegia ja riigieelarve raames. e) haridus- ja tagamiseks kvaliteetsele, asjakohasele ja 1. OSKA süsteem (https://oska.kutsekoda.ee) on koolitussüsteemi kaasavale haridusele ja koolitusele, tööturu jälgimise ja tulevikuoskuste prognoosimise de kvaliteedi, selles osalemiseks ja selle süsteem. OSKA analüüse tehakse pidevalt, et tõhususe ja lõpuleviimiseks ning põhipädevuste analüüsida ja prognoosida Eesti majandusarengu tööjõuturu omandamiseks kõikidel tasanditel; jaoks vajalikke tööjõuvajadusi ja oskusi erinevates vajadustele valdkondades järgmise 10 aasta jooksul. 4. koordineerimismehhanism, mis hõlmab vastavuse Karjäärispetsialistid kasutavad süsteemide kõiki haridus-ja koolitustasemeid, ning parandamine, et sektorianalüüse, et tagada igas vanuses õppijatele selge vastutuse kindlaksmääramine toetada kvaliteet ja tõhus juhendamine. OSKA analüüsid ja asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike põhipädevuste, prognoosid annavad HTMile ja õppeasutustele asutuste vahel; sealhulgas väärtusliku sisendi õppe sisu ja koolitusmahu digioskuste 5. strateegilise poliitikaraamistiku seire, kavandamisele ning koolituskohtade kavandamine omandamist; hindamise ja läbivaatamise kord; toimub koostöös sotsiaalsete partnerite ja koolide 6. sihtmeetmed väheste oskuste ja madala nõunike kogudega. Majandus- ja kvalifikatsiooniga täiskasvanute ning Kommunikatsiooniministeeriumi ning OSKA f) kvaliteetse ja ebasoodsas sotsiaal-majanduslikus prognoosimetoodikate baasil töötatakse välja ja kaasava hariduse olukorras olevate inimeste jaoks ning käivitatakse terviklik OSKA+ tööjõu ja oskuste ja koolituse oskuste täiendamise meetmed; keskpika vajaduse prognoosisüsteem, kus senise võrdse 7. meetmed õpetajate, koolitajate ja valdkondliku lähenemise asemel saab keskseks kättesaadavuse akadeemilise personali toetamiseks osaks üldprognoos ning OSKA seotakse rohkem ja läbimise seoses asjaomaste õppemeetodite, Töötukassa baromeetriga, arvestamaks soodustamine, regionaalseid vajadusi. eriti ebasoodsas olukorras 141  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine olevate rühmade põhipädevuste hindamise ja 2. Seiratakse kutse- ja kõrghariduse lõpetanute jaoks, alates kinnitamisega; seisundit tööturul, analüüsides eri registrite andmete alusharidusest ja 8. meetmed õppijate ja töötajate liikuvuse põhjal nende hõivet, sissetulekut ja tegevusala hooldusest kuni ning haridus- ja koolitusteenuse (regulaarne uuring „Edukus tööturul“). „Edukus üld- ja osutajate riikidevahelise koostöö tööturul“ andmestik kombineerib Eesti hariduse kutsehariduse edendamiseks, sealhulgas õpiväljundite infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, ning rahvastikuregistri, kaitseväekohuslaste registri, ja kvalifikatsioonide tunnustamise kõrghariduseni, Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa andmed. kaudu. samuti Uuringu tulemusi kasutatakse laiema avalikkuse täiskasvanuharid informeerimiseks, aga ka riigi tasandil ja use ja -õppe haridusasutustes andmepõhiste otsuste tegemiseks. edendamine, Näiteks poliitikakujundamises kasutatakse neid sealhulgas andmeid poliitikanalüüsides, mõju ja tulemuslikkuse õpirände hindamisel ning kutse- ja kõrgkoolidele hõlbustamine tulemusrahastuse määramisel. Uuring on üheks kõigi jaoks; sisendiks oskuste ja tööjõu vajaduse prognoosimisse. Statistika ja uuringud on leitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel: g) elukestva https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja- õppe, eelkõige statistika-0. paindlike täiendus- ja 3. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ümberõppe üldeesmärgi ja strateegiliste eesmärkide võimaluste elluviimiseks luuakse igal aastal programm, mis koostatakse ja mida muudetakse riigi edendamine eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise raames. kõigi jaoks, Strateegia rakendamise jaoks on minister heaks võttes arvesse kiitnud „Haridus- ja noorteprogrammi, mis digioskusi, kinnitatakse igal aastal järgmiseks 4-aastaseks paremini perioodiks ning mis hõlmab kõiki haridustasemeid prognoosides ja -valdkondi. Programmis on kavandatud muutusi ja erimeetmed ja tegevused ning eraldatud vahendid, et tööturu tagada kvaliteetse hariduse ja koolituse võrdne vajadustest kättesaadavus kõigile, selles osalemine ja selle lähtuvaid uusi lõpuleviimine kõikidel tasanditel. Võrdse oskustealaseid juurdepääsu tagamiseks eri haridusliikidele on nõudeid, programmis nt kehtestatud tegevused 1.2 – 1.4 ning hõlbustades 3.3. Võrdsete võimaluste ja kaasatuse tagamiseks karjäärivahetust (alates alusharidusest) on programmis eraldi tegevus ja edendades 2.2. Võtmepädevuste omandamise tagamisega on tööalast seotud ennekõike tegevus 2.1 ehk õppekava ja liikuvust; koolikorralduse arendustegevused. Täiskasvanute 142  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi ning arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti (tegevus 3.3). Programmidokumendi link: https://www.hm.ee/sites/default/files/haridus_ja_ noorteprogramm_2021_2024.pdf. 4. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ning Haridus- ja noorteprogramm hõlmavad kõiki haridus- ja koolitustasemeid ja -valdkondi, seavad neile aluspõhimõtted, eesmärgid ja mõõdikud ning juhtimisstruktuuri. Arengukava rakendamise koordineerimist on kirjeldatud peatükis „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. Koordineerimismehhanism, sh asjaomaste riiklike ja/või piirkondlike asutuste vastutusalade jaotus on tsentraalselt reguleeritud järgmiste haridussüsteemi korraldavate õigusaktidega: https://www.hm.ee/et/eesmargid- tegevused/oigusloome . Eesti Vabariigi haridusseadus hõlmab kõiki haridustasemeid ja -asutusi ning määrab haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse; hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti Hariduse Infosüsteemi alused.: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062020003. 5. Riiklik seiresüsteem. Haridusvaldkonna arengukava täitmise kohta antakse aru iga-aastaselt tulemusvaldkonna aruandluse raames programmide kaupa ja vajaduspõhiste hindamiste kaudu. Arengukava eesmärkide täitmist hinnatakse sõltumatute ekspertide poolt vähemalt kaks korda arengukava elluviimise perioodil, sh viimane vahehindamine mitte hiljem kui kolm aastat enne arengukava lõppu. Arengukava elluviimist ja aruandlust toetab laiapõhjaline juhtkomisjon. Komisjon annab nõu ministrile, toetab arengukava 143  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine elluviimisel valdkondadevaheliste seoste ja mõjude arvessevõtmist ning analüüsib tulemusaruandeid ja hindab arengukava eesmärkide suunas liikumist. Juhtkomisjon annab tulemusaruannete põhjal soovitusi programmide algatamiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Vt peatükk „Arengukava juhtimine ja elluviimine“. 6. Täiskasvanuhariduse arengusuunad on toodud Haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 3. “Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele“, ennekõike tegevussuunas 3.2. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 3.3 „Täiskasvanuhariduse arendamine, õppimisvõimaluste loomine ja täiskasvanuõppe populariseerimine“. Sh juba toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd (sh regionaalselt) ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest. Populaarsed on aegunud oskustega täiskasvanutele suunatud tasuta koolituskursused. Töökohtadega seotud kursusi võimaldatakse riikliku täiendusõppe pakkumise kaudu, kursused on suunatud peamiselt madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega täiskasvanutele. https://www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus /tasuta-kursused Samuti arendatakse piirkondlikku koostööd keskkooli- ja kutsehariduseta madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute formaalhariduse juurde toomiseks. 7. Õpetajakoolituse arengusuunad on toodud Haridusvaldkonna arengukava strateegilises eesmärgis 2. “ Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“, tegevussuunas 2.4. Haridus- ja noorteprogrammis vastab sellele tegevus 144  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine 2.1. „Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused, õpetajate täiendkoolitused ja järelkasv“, millega on eraldatud vahendid õpetajate, koolitajate ja akadeemilise personali toetamiseks asjakohaste õppemeetodite omandamisel. „Juba käimasolevatest tegevustest nt Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav ÕKPATi programm (https://www.innove.ee/opetaja-ja-koolijuhi- areng/okpat/), TALIS (rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring), ITEL (innovatiivne õpetamine tõhusa õppimise toetamiseks). 8. „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035“ ja riigi eelarvestrateegia programmid sisaldavad meetmeid õppijate ja töötajate liikuvuse, haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö edendamiseks. Haridusvaldkonna arengukavas on sellele pühendatud strateegilise eesmärgi 1 all eraldi tegevussuund 1.3. „Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet“. „Haridus- ja noorteprogrammis 2021–2024“ on kavandatud tegevused (meede 1, tegevus 1.5 „Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine“) ja eraldatud vahendid liikuvuse ning haridus- ja koolitusteenuse osutajate riikidevahelise koostöö toetamiseks. Tegevused aitavad kaasa hariduse rahvusvahelistumisele, sh rahvusvaheline haridusturundus, kutse- ja kõrghariduse alase rahvusvahelise koostöö arendamine. On juba olemas tegevused, mis pakuvad stipendiumiprogramme, et hõlbustada õpirännet ning korraldada välisriigis omandatud hariduskvalifikatsioonide hindamist; teabe ja tugiteenuste pakkumine välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamiseks. 4.4 Riiklik ERF iii) Tõrjutud JAH Sotsiaalse kaasamise ja vaesuse 1. JAH „Heaolu arengukava Strateegiaraamistikku on kirjeldatud “Heaolu või kogukondade, vähendamiseks on vastu võetud riiklik või 2016–2023“ arengukavas 2016-2023" ja vastavalt sellele on ja ESF 2. JAH piirkondlik rändajate ja piirkondlik strateegiline poliitikaraamistik (https://www.sm.ee koostatu neli programmi - “Töötuturuprogramm sotsiaalse 3. JAH 2020-2023", “Sotsiaalkindlustuse programm 2020- ebasoodsas või õigusraamistik, mis hõlmab järgmist: /et/heaolu- kaasamise olukorras 4. JAH arengukava-2016- 2023”, “Hoolekandeprogramm 2020-2023" ning 1. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse olevate rühmade 2023) “Laste ja perede programm 2020-2023" tõenduspõhine hindamine, sealhulgas 145  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine vähendami sotsiaal- laste vaesus, juurdepääs (https://www.rahandusministeerium.ee(et/riigieelar se majandusliku alusharidusele ja kvaliteetsele „Tööturuprogramm ve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia). strateegilin integratsiooni hooldusele, kodutus, ruumiline ja 2020–2023“ 1. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse hindamine, e suurendamine hariduslik segregatsioon, piiratud (https://www.sm.ee sealhulgas laste vaesus, juurdepääs poliitikaraa integreeritud juurdepääs esmateenustele ja - /sites/default/files/l kvaliteetsele hooldusele, kodutus, piiratud mistik meetmete, taristule ning igas vanuses haavatavate isa_8_tooturuprogra juurdepääs esmatasanditeenustele ja taristule sealhulgas inimeste erivajadused; mm.pdf) ning igas vanuses haavatavate inimeste eluaseme ja 2. meetmed segregatsiooni ennetamiseks erivajadused on hõlmatud ülalnimetatud sotsiaalteenuste ja selle vastu võitlemiseks kõikides strateegilistes dokumentides. Heaolu kaudu valdkondades, sealhulgas „Sotsiaalkindlustuse arengukava eesmärk sotsiaalse ebavõrdsuse ja programm 2020– vaesuse vähendamine ning sotsiaalse kaasatuse h) aktiivse sotsiaalkaitse, kaasavad tööturud ja 2023“ suurendamine. kaasamise haavatavate inimeste, sealhulgas (https://www.sm.ee 2. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja edendamine rändajate ja pagulaste juurdepääs /sites/default/files/l nende vastu võitlemise meetmeid käsitletakse võrdsete kvaliteetsetele teenustele; isa_5_sotsiaalkindlus tööturu, sotsiaalkindlustuse- ja hoolekande võimaluste ja 3. meetmed üleminekuks tuse_programm.pdf) programmides. Tööturule sisenemisega seotud aktiivse institutsionaalselt hoolduselt osalemise tõkete vähendamiseks suurendatakse kogukonnapõhisele hooldusele; tööandjate teadlikkust ja vähendatakse edendamise teel „Hoolekandeprogra 4. asjakohased meetmed, et selle eelarvamusi erinevate sihtrühmade suhtes (nt ning tööalase mm 2020–2023“ kavandamine, rakendamine, seire ja vanemad inimesed, muukeelsed inimesed, konkurentsivõim (https://www.sm.ee läbivaatamine toimuks tihedas vähenenud töövõimega inimesed). Tööandjate e parandamine; /sites/default/files/l koostöös asjaomaste sidusrühmadega, oskused mitmekesisuse haldamiseks ja isa_4_hoolekandepro sealhulgas sotsiaalpartnerite ja organisatsioonis võrdse kohtlemise tagamiseks asjaomaste kodanikuühiskonna gramm_2020_2023.p on paranenud. Pensionäride töötamise organisatsioonidega. df) edendamiseks pakutakse neile „Laste ja perede tööturuteenuseid. Parandatakse iseseisvat programm 2020– toimetulekut toetavate hooldusvõimaluste 2023“ kättesaadavust ja kvaliteeti, sh pereliikmete ja (https://www.sm.ee lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks. /sites/default/files/l Erinevate sihtgruppide kvaliteetsetele teenustele isa_7_laste_ja_perede juurdepääsu tagamiseks tõsttakse teenuse pakkujate _programm_2020_20 kui ka kogukondade teadlikkust, arendatakse 23.pdf) vajalikke oskusi, tegeletakse eelarvamuste vähendamisega ühiskonnas ning tugevdatakse huvikaitset. Vanemaealiste ja erivajadustega inimeste ühiskonnaelus osalemise toetamiseks rakendatakse kohalikul tasandil vabatahtlike kaasamist. 4. „Heaolu arengukava 2016–2023“ juhtkomisjoni kuuluvad valdkondadega kõige tihedamalt seotud 146  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine partnerid ning ekspertkogusse muud arengukava valdkondadega seotud organisatsioonid (https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016- 2023). Arengukava toetavate programmide kohta koostatakse igal aastal tulemusaruanne, mis esitatakse Rahandusministeeriumile (https://www.sm.ee/et/sotsiaalministeeriumi- valitsemisala-tegevuspohine-eelarve). 4.6 ESF k) kvaliteetsete, JAH Kasutusele on võetud riiklik või piirkondlik 1. JAH „Heaolu arengukava Kehtestatud on kaks riiklikku strateegiat : „Heaolu Tervishoiu- jätkusuutlike ja tervishoiuvaldkonna strateegiline 2016–2023“ arengukava 2016–2023“ ja „Rahvastiku tervise ja taskukohaste 2. JAH arengukava 2020–2030“. 2022. aastal valmib uus poliitikaraamistik, mis hõlmab järgmist: (https://www.sm.ee/et pikaajalise teenuste võrdse 3. JAH /heaolu-arengukava- „Heaolu arengukava 2023-2030“ hoolduse ja õigeaegse 1. tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse 2016-2023) teenuste kättesaadavuse vajaduste kaardistamine, sealhulgas 1. Tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse vajadusi koos strateegilin parandamine; meditsiini- ja hoolduspersonali vajadus, „Rahvastiku tervise asjaomaste poliitikameetmetega käsitletakse e sotsiaalkaitsesüs et tagada jätkusuutlikud ja arengukava 2020– „Heaolu arengukavas 2016–2023“, „Heaolu poliitikaraa teemide kooskõlastatud meetmed; 2030“ arengukava 2023-2030“ ja „Rahvastiku tervise mistik ajakohastamine, (https://www.sm.ee/et arengukavas 2020–2030“. Elanikkonna vähenemise 2. meetmed tervishoiu- ja pikaajalise /rahvastiku-tervise- ja vananemise kontekstis seisab tervishoiusektor sealhulgas hoolduse teenuste tõhususe, sotsiaalkaitse arengukava-2020- silmitsi tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide jätkusuutlikkuse ja kättesaadavuse 2030) puudusega. Koolitussuutlikkust tuleb suurendada kättesaadavuse tagamiseks, sh pöörates erilist edendamine, peamiselt õenduse valdkonnas. Pikas perspektiivis tähelepanu tervishoiu- ja pikaajalise on probleemiks ka ebapiisav koolitussuutlikkus tervishoiusüstee hoolduse süsteemidest välja jäetud mide ja „Hoolekandeprogram proviisorite ja arstide tagamiseks ning vananevad isikutele; m 2020–2023“ meditsiinitöötajad. Tõsine probleem on perearstide pikaajalise (https://www.sm.ee/si puudus, eriti maa- ja hõredalt asustatud hoolduse 3. meetmed kogukondlike ja perepõhiste tes/default/files/lisa_4 piirkondades. Vananevat elanikkonda silmas teenuste teenuste edendamiseks _hoolekandeprogram pidades suureneb vajadus pikaajalise hoolduse ning kättesaadavuse, deinstitutsionaliseerimise, sealhulgas m_2020_2023.pdf) seda toetavate meetmete väljatöötamise järele. tõhususe ja ennetamise ja esmatasandi tervishoiu, Sotsiaalvaldkonnale täiendava tööjõu tagamiseks vastupidavuse koduhoolduse ja kogukonnapõhiste ning olemasoleva toetamiseks ja arendamiseks on parandamine; teenuste kaudu. 2022. aastal valmimas uus „Heaolu arengukava“, mis sisaldab pikaajalisi eesmärke ning nende elluviimiseks meetmeid. Aluseks on 2021. aasta lõpuks valmiv OSKA tööjõu vajaduste analüüs. 2. Meetmed tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse teenuste tagamiseks on välja töötatud järgmistes dokumentides – „Heaolu arengukava 2016–2023“, „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja „Hoolekandeprogramm 2020–2023“. Pikaajalise 147  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine hoolduskoormuse vähendamiseks ja vältimiseks, et võimaldada hoolduskoormusega pereliikmete töötamist ja ühiskonnas osalemist, sotsiaalsete tagatiste pakkumiseks ja leibkondade toimetuleku toetamiseks, kus on pikaajalisi ülalpeetavaid, realistlikud sekkumised jätkusuutliku rahastamise kaudu, eriti sotsiaal-, tervisehoiu- ja töövaldkondades ning nende vastastikuses toimes. Jätkatakse ka sotsiaalteenuste, sealhulgas uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel põhinevate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, et vähendada hoolduskoormust. Esmatähtsaks peetakse mitme kohaliku omavalitsuse koostöös rakendatavate lahenduste väljatöötamist. Poliitikavahendiga kujundatakse ümber erihoolekandeteenuste struktuur, muudetakse teenuste kasutust ja korraldust paindlikumaks, korraldatakse ümber erihooldustaristu ning parandatakse teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. 3. Kogukonnapõhiseid teenuseid edendavad meetmed on hõlmatud „Heaolu arengukava 2016– 2023“, „Heaolu arengukava 2023-2030“ ja „Hoolekandeprogrammiga 2020–2023“. Uus Heaolu arengukava võtab arvesse DI printsiipe, mille eesmärk on pakkuda teenuseid, mis toetavad kodus elavaid inimesi ja pakkuda võimalusi kogukonnapõhiste erihoolekandeteenuste saamiseks. Täiustatakse teenindussüsteemi ja korrastatakse kogukonnapõhiste teenuste järjekordi, et tagada olemasolevate erihoolekandeteenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus. Praeguste erihoolekandeteenuste rahastamine muudetakse tegevuspõhiseks ja kasutajatele kättesaadavaks. Korraldatakse ümber suured (üle 30 koha) ööpäevaringsed hoolekandeasutused ja hangitakse kogukonnas elavate inimeste jaoks eluase, mille tagajärjel väheneb suurtes üksustes tegutsevate ööpäevaringsete erihoolekandeasutuste hulk ja suureneb kogukonnapõhiste asutuste hulk. Pikemaajalisem eesmärk on anda toetavate erihoolekandeteenuste korraldamine üle kohalikele 148  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingimu Fond Erieesmärk Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide asjakohastele Põhjendus sed muse mide dokumentidele täitmine täitmine omavalitsustele. DI eesmärkide saavutamisele aitab kaasa hoolduskoordinatsiooni ja teenuste integratsiooni juurutamine. 4.2. Horisontaalsed eeltingimused Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus mused muse mide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Tõhusad JAH Kehtestatud on järelevalvemehhanismid, mis Riigihangete 1. Kõik riiklikku lävendit ületavad riigihankelepingud ja nende hanked fondidest järelevalv hõlmavad kõiki riigihankelepinguid ja nende 1. JAH register vastavalt ELi hankeõigusele avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete keskportaalis emehhani hankeid fondidest kooskõlas ELi hankeõigusega. 2. a. JAH (https://riigihan „Riigihangete register“ (https://riigihanked.riik.ee), mida haldab smid Selleks on vaja järgmist: ked.riik.ee) Rahandusministeerium kooskõlas komisjoni 11. novembri 2015. aasta riigihang 2. b. JAH rakendusmäärusega (EL) 2015/1986. Riigihangete seaduse kohaselt vastutab 1. meetmed, mis tagavad tõhusate ja ete turu usaldusväärsete andmete kogumise Rahandusministeerium järelevalve, aruandluse ja nõustamise eest vastavalt jaoks riigihankemenetluste kohta, mis ületavad direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84 ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ELi lävendeid, kooskõlas direktiivi ja 100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad kesksest riigihangete registrist hangitud 2014/24/EL artiklitest 83 ja 84 ning andmetel. direktiivi 2014/25/EL artiklitest 99 ja 100 2. a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne pakkujate arv ja lepinguline maksumus tuleneva aruandluskohustusega; avaldatakse riigihangete registris lepingu sõlmimise teate vormis vastavalt 2. meetmed andmete tagamiseks vähemalt komisjoni 11. novembri 2015. aasta rakendusmäärusele (EL) 2015/1986. järgmiste aspektide jaoks: 2. b. Hankija kohustuseks on pärast hanke lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust a. konkurentsi kvaliteet ja intensiivsus: tulenev teave lõpliku hinna kohta riigihangete registris. Teave VKEde kui võitnud pakkujate nimed, esialgne otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse süsteemi lepingu sõlmimise teates – pakkujate arv ja lepinguline 100% e-hankeid teostatakse keskses hankeregistris. maksumus; 3. Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav asutus on Rahandusministeerium. b. teave lõpliku hinna kohta pärast Järelevalvega seotud kohustused on sätestatud riigihangete seaduses. Järelevalve valituks osutumist ja VKEde kui eest vastutavad 4 inimest ja üks inim6ene vastutav riigihangete andmete üldanalüüsi otsepakkujate osalemise kohta, kui eest. sellist teavet pakuvad riiklikud 4. Järelevalvearuanded ja iga-aastased järelevalvekokkuvõtted on kättesaadavad süsteemid; Rahandusministeeriumi veebilehel 3. meetmed pädevate riigiasutuste jaoks (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete- andmeseire ja -analüüsi tagamiseks kooskõlas poliitika/jarelevalve). Igal aastal avaldatavad statistilised andmed riigihangete kohta direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja ja andmeanalüüs on samuti kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2; (https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete- poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-kokkuvotted). 149  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus mused muse mide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 4. analüüsitulemuste üldsusele kättesaadavaks 5. Teabevahetuse osas on Konkurentsiametiga sõlmitud mitteametlik kokkulepe. tegemise kord kooskõlas direktiivi 2014/24/EL Riigihangete seaduses on samuti säte, et kui järelevalve käigus teatavaks saanud artikli 83 lõikega 3 ja direktiivi 2014/25/EL asjaolud võivad anda aluse süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete seaduse §-des artikli 99 lõikega 3; 213–215 sätestatud väärteona, või millel on võimaliku korruptsioonijuhtumi 5. meetmed tagamaks, et kogu teave, mis viitab tunnused, teavitab Rahandusministeerium uurimisasutust või prokuratuuri talle võimalikule pakkumismahhinatsioonile, teadaolevatest asjaoludest. Konkurentsiamet on selles tähenduses ka uurimisasutus. edastatakse pädevatele riigiasutustele kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikli 83 lõikega 2 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 99 lõikega 2. Vahendid JAH Korraldusasutustel on vahendid ja suutlikkus 1. JAH Teatavat liiki abi 1. Vabariigi Valitsuse 21.08.2014 määruse nr 133 § 3 lõike 2 p. 3 seatakse ja kontrollida riigiabi eeskirjade järgimist: 2. JAH tunnistamine tingimuseks, et taotlejad ei ole Euroopa Liidu õiguse kohaselt raskustes ettevõtjad, suutlikku 1. raskustes olevate ja tagasinõudmisele siseturuga kui nad on riigiabi saajad. s riigiabi kuuluvate ettevõtjate korral; kokkusobivaks Rakendusüksused (RÜ) järgivad raskustes olevate ettevõtjate määratlust, mis on eeskirjad ELi aluslepingu esitatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ja 2014. a teatises e 2. juurdepääs kohalike ja riigiasutuste artiklite 107 ja riigiabiekspertide pakutavale spetsiaalsele „Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja tõhusaks 108 alusel ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil saavad RÜd kohaldam riigiabialasele nõustamisele ja suunistele. (https://eur- kontrollida taotlejate maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti (https://www.emta.ee) iseks lex.europa.eu/le andmebaasi ja e-äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-ariregister). RÜdel on gal- e-äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta aruannetele ning content/ET/TXT kontrollküsimustikud, et kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes ettevõtjad. /PDF/?uri=CELE Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri kaudu kontrollida X:32014R0651&f ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud tagasinõudmist. rom=ET) 2. RM riigiabi koordineerijana annab nõu ja suuniseid abiandjatele. Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt Ühenduse §-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese tähtsusega abi register, mis on kasutusel suunised aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja arvatud raskustes olevate põllumajandus- ja kalandusvaldkond. Registrit kasutatakse vähese tähtsusega abi äriühingute nõuete täitmise kontrollimiseks. RM vastutab registri kaudu tehtavate riigiabi ja päästmiseks ja vähese tähtsusega abi aruandluskohustuste eest. ümberkorraldam iseks antava Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab teha veebisaidil: riigiabi kohta https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi, kus on ka teave riigiabi kohta, (https://ec.euro viited Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja RM riigiabi käsiraamat. pa.eu/competitio On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub umbes 90 inimest, mille eesmärk on n/state_aid/legis kiiresti jagada riigiabialast teavet ja kogemusi. Igal riigiabi andjal on vähemalt üks lation/rescue_re töötaja, kes tunneb põhjalikult riigiabialaseid regulatsioone. sctructuring_com munication_en.p df) 150  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus mused muse mide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele Rahandusministe eriumi teave riigiabi kohta (https://www.ra handusministeer ium.ee/et/riigiab i) Euroopa JAH Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise 1. JAH ÜRO, ühine 1. Eestis on siseriikliku õiguse ja rahvusvaheliste lepingute kaudu loodud mehhanism Liidu tagamiseks on olemas tõhusad mehhanismid, 2. JAH põhidokument, inimõiguste, sealhulgas EL põhiõiguste harta järgimise tagamiseks. põhiõigus mis hõlmavad järgmist: mis on osa te harta 1. kord, mis tagab fondidest toetatavate osalisriikide Fondidest toetatavate programmide vastavus ja nende rakendamine ELi harta sätete tõhus programmide vastavuse ja nende aruannetest – kohaselt tagatakse harta põhimõtete lõimimise kaudu strateegia „Eesti 2035“ kohaldam rakendamise harta asjakohaste sätete Eesti aluspõhimõtetesse ja strateegilistesse sihtidesse, valdkondlikesse arengukavadesse, ine ja kohaselt; (https://tbintern projektide valikukriteeriumidesse ja meetmepõhistesse õigusaktidesse. Põhiõiguste rakenda et.ohchr.org/_lay kaitsmisega seotud institutsioonid (sh soolise võrdõiguslikkuse volinik ja Eesti mine 2. aruandekord seirekomisjonile juhtumitest, outs/15/treatyb Puuetega Inimeste Koda) on juhtkomiteede ja seirekomisjonide liikmed ning mis on seotud fondide toetatavate tegevuste odyexternal/Do kaasatud strateegiate ja õigusaktide väljatöötamisse ja meetmete rakendamisse hartaga mittevastavusega. wnload.aspx?sy (https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/strateegia-eesti- mbolno=HRI%2f 2035/kontakt-ja-osalus). Rakenduskava panustab „Eesti 2035“ eesmärkidesse ja CORE%2fEST%2 näitajatesse. Projektide valikukriteeriumid sisaldavad määruse 2021/1060 artiklis f2015&Lang=en) 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid. Programmide rakendamisel tagatakse vahendusasutustele, taotlejatele ja toetuse saajatele vajalik tugi ELi harta põhimõtetega arvestamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse Eesti Vabariigi kompetentsikeskus nõustab ja koolitab soolõime, mittediskrimineerimise ja põhiseadus erivajadustega inimestele ligipääsu tagamise osas programmide ja projektide (https://www.rii kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23, 25 giteataja.ee/akt/ ja 26) ning kooskõlastab toetuse andmise tingimusi. 115052015002) Soolise Iga ministeerium vastutab inimõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. võrdõiguslikkuse 2021+ hindamiskava sisaldab 2021/1060 artiklis 9 sätestatud põhimõtete seadus rakendamise tulemuslikkuse hindamisi. (https://www.rii giteataja.ee/akt/ 2. Seirekomisjoni kuuluvad partnerid, kes jälgivad harta täitmist ja kelle ülesandeks 126042013009) on esitada oma valdkonna konsolideeritud visioon ja vajadusel probleemid seirekomisjonile (nt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Õiguskantsler jne.). Võrdse Seirekomisjonil on suhtluseks eraldi e-post ja komisjoniliikmete nimekiri on kohtlemise kättesaadav struktuurifondide kodulehel https://www.rtk.ee/seire-ja- seadus 151  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus mused muse mide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele (https://www.rii seirekomisjonid#seirekomisjoni-koosseis; https://www.rtk.ee/seire-ja- giteataja.ee/akt/ seirekomisjonid#seirekomisjoni-liikmed. 106072012022) Kõigil komisjoniliikmetel on võimalik avada arutelu e-posti loendi abil või lisada Õiguskantsler arutelupunktid seirekomisjoni koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema juhtum, https://www.oig mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale, sh mis tahes uskantsler.ee/et) kahtluse korral, et vaatamata kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele võib esineda harta mittejärgimist. Lasteombudsma n http://lasteomb udsman.ee/et/w elcome Puuetega Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 1. JAH „Heaolu 1. „Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine on jagatud erinevate strateegiate ja inimeste rakendamise tagamiseks on olemas riiklik 2. JAH arengukava valdkondlike arengukavade vahel. (nt strateegia „Eesti 2035“). Strateegia õiguste raamistik, mis hõlmab järgmist: 2016–2023“ puuetega inimeste õiguste kaitse poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas konventsi 1. mõõdetavate tulemustega eesmärgid, (https://www.s 2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid probleeme, poliitikameetmeid ja ooni andmekogumise ja -seire mehhanismid; m.ee/et/heaolu- asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud „Heaolu arengukava 2016-2023“ kohaldam arengukava- erinevates programmides. Näiteks „Sotsiaalkindlustusprogrammis 2020-2023“ ine ja 2. meetmed, et tagada ligipääsetavuspoliitika, 2016-2023). koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks rakenda õigusaktide ja standardite nõuetekohane lahendusteede pakett. „Hoolekandeprogramm 2020-2023“ keskendub mine arvessevõtmine programmide Ligipääsetavuse sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, teenuste kooskõlas väljatöötamisel ja rakendamisel. nõukogu arendamisele, mis hõlmavad inimesi ühiskonnas, ning põhiõiguste kaitsmisele. nõukogu (https://www.s Statistikat puudega inimeste olukorrast kogub Statistikaamet Eesti otsusega m.ee/et/ligipaas Sotsiaaluuringu, Eesti Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja Leibkonna eelarve 2010/48/ etavuse- uuringu kaudu ja vastavate tervise-, vananemise- ja pensoniteemaliste EÜ JAH noukogu) uuringutega link . Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse korral viib läbi konkreetseid uuringuid (Nt link).“ Ligipääsetavuse 2. „Ligipääsetavus on „Eesti 2035“ strateegiline eesmärk ja aluspõhimõte PIK rakkerühm konventsiooni artikli 9 tähenduses. Tervikliku ligipääsetavuspoliitika https://www.rii väljatöötamiseks.loodi Vabariigi Valitsuse poolt 2019 Valitsuse Ligipääsetavuse gikantselei.ee/lig rakkerühm. Sotsiaalministeerium on kõigi sektorite ligipääsetavuse riiklik ipaasetavus koordinaator ja edendaja: toetades ligipääsetavuse nõukogu tööd; tellides analüüse ja uuringuid („Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“. „Laste ligipääsetavuse uuring“); koordineerides ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882 Õiguskantsleri ülevõtmist; korraldades 2018.–2022. sotsiaaltranspordi katseprojekti. seadus Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus annab nõustamis- ja koolitusüksusena nõu ja (https://www.rii jälgib nõuete täitmist meetmete põhistes õigusaktides korraldus- ja giteataja.ee/akt/ rakendusasutustele ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste aspektides. 2018. aastal jõustusid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrused: „Puudega inimeste 152  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus mused muse mide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele 12788991?leiaK erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ „Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1. ehtiv) jaanuarist 2019 teostab määruste kohaldamise üle riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Puudega 3. „Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler puuetega inimeste õiguste inimeste konventsiooni rakendamise edendamise, kaitse ja seire ülesandeid. 2019 moodustati erivajadustest õiguskantsleri juurde puuetega inimeste nõukoda. Puuetega inimeste nõukoja tulenevad eesmärk on nõustada õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste edendamise, kaitse nõuded ehitisele ja järelevalve teemal. Nõukoda on moodustatud ÜRO puuetega inimeste õiguste (https://www.rii konventsiooni artikli 33 lõike 3 alusel. Struktuurifondide korral on arutelude giteataja.ee/akt/ kontaktpunktiks seirekomisjon. Komisjon koosneb asjaomastest 131052018055) katusorganisatsioonidest ja vajaduse korral laiendab liikmesriik partnerite nimekirja. Seirekomisjoni liige (seirekomisjoni kuuluvad puuetega inimeste vaatest Eluruumile EPIK, Õiguskantsler, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik) võib teha esitatavad seirekomisjoni esimehele põhjendatud ettepaneku seirekomisjoni nõuded kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava päevakorra punkti ettepaneku kui peaks (https://www.rii ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta fondidest toetatav tegevus ÜRO puuetega giteataja.ee/akt/ inimeste õiguste konventsioonile. 103072015034?l eiaKehtiv) WCAG 2.0 rakendusjuhised https://www.mk m.ee/et/wcag- 20- rakendusjuhised Sotsiaalkindlustu se programm https://www.sm. ee/sites/default/ files/lisa_5_sotsi aalkindlustuse_p rogramm.pdf Hoolekandeprog ramm https://www.sm. ee/sites/default/ 153  Tööversioon seisuga 1.10.2021 Eeltingi Eeltingi Kriteeriumid Kriteeriu Viide Põhjendus mused muse mide asjakohastele täitmine täitmine dokumentidele files/lisa_4_hoole kandeprogramm _2020_2023.pdf Soolise võrdõiguslikkuse programm https://www.sm .ee/sites/default /files/lisa_6_sool ise_vordoiguslik kuse_programm. pdf 154 Tööversioon seisuga 1.10.2021 5. PROGRAMMI HALDAVAD ASUTUSED Tabel 161: Programmi haldavad asutused Programmi haldavad Asutuse nimetus Konktakti nimi E-post asutused Korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus Martin Karro [email protected] Auditeerimisasutus Rahandusministeerium Kaur Siruli [email protected] Asutus, kellele laekuvad Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] komisjoni maksed Kui kohaldatav, asutus või Rahandusministeerium Marge Kaljas [email protected] asutused, kellele laekuvad komisjoni maksed ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul Raamatupidamisülesanne, kui Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane Ei ole asjakohane selle ülesande täitmine on antud asutusele, mis ei ole korraldusasutus Tabel 162. See osa ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 punktis b sätestatud protsendimääradest, mis hüvitatakse asutustele, kes saavad komisjonilt makseid ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 kohase tehnilise abi puhul (protsendipunktides) Rahandusministeerium 100 protsendipunkti 6. PARTNERLUS Sarnaselt teiste riigi arengule suurt mõju omavate dokumentidega on ka 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel järgitud kõigile soovijatele igakülgse ja võrdse koostöövõimaluste pakkumist ning tiheda ja sisulise dialoogi loomist partnerite, huvirühmade esindajate ning ekspertidega. Partnerite kaasamise põhimõtted on sätestatud Eesti riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ osalemiskavas ning 2021-2027 Struktuurivahendite partnerlusleppe ja rakenduskava kaasamisplaanis, mis lähtub Ühissätete määruse artiklist 8, Euroopa Partnerluse käitumisjuhendist ning riigiasutuste kaasamise heast tavast. Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on seatud oluliseks eri tasandite partnerite osalus, tagamaks et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandavad lahendused oleksid maksimaalselt asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttega alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine on kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018-2020,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020-2021,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. Lisaks on partnereid põhjalikult kaasatud toetuste rakendamisega seotud arengukavade koostamisse, valdkondlike tegevuste planeerimisse. Partnerlusleppe kaasamine algas koos „Eesti 2035“ loomega 2018. a, koondades võimalikult paljude riigi käekäigust huvitatute arvamusi ning ekspertide teadmisi. Koostöö hõlmas globaalsete trendide, riigi arenguvõimaluste kaardistamist, arenguteede, eesmärkide seadmist, vajalike reformide ja muudatuste selekteerimist. Ühtlustati toetuste ja riigieelarve prioriteete. „Eesti 2035“ koostamisse kaasatud huvirühmasid ja eksperte on hoitud regulaarselt infoväljas ning kaasatud ka partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse. Partnerite alla kuuluvad katusorganisatsioonid, valdkondlikud partnerid ja eksperdid ning koostööpartnerid. Strateegia koostamise raames on korraldatud arvukalt seminare ja arutelupäevi 155 Tööversioon seisuga 1.10.2021 nii eesti kui vene keeles, pealinnas ja väljaspool. Suurimaks algatuseks oli riigi arengusihtide seadmine läbi üle- eestilise ideekorje, kus osales üle 14 000 inimese. Teise etapina toimusid valdkondlikud konsultatsioonid ning laiapõhjalised arutelud uue perioodi ettevalmistamiseks. 2020. a märtsis toimus üle-eestiline partnerite ja huvirühmade arutelupäev, et anda strateegiasse viimased täiendused ning arutada ühtekuuluvuspoliitika vahendite fookust ja jaotust. Toimusid arutelud ja seminarid ministeeriumide, erinevate asutuste ning Riigikogu liikmetega, käsitleti teemasid arvamusfestivalil. 2021. a alguses viidi ministeeriumide vedamisel läbi kahepoolsed kohtumised valdkondlike partneritega, fookusega partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel. Ühe suurema algatusena korraldati 2021. a märtsis virtuaalne seminarinädal, mida Rahandusministeeriumi eestvedamisel aitasid läbi viia ministeeriumid. Sellele eelnes arvamuskorje olulisemate probleemkohtade ja arutamist vajavate teemade selekteerimiseks. Partnerid, eksperdid ja huvirühmade esindajad said viiel päeval kaasa rääkida 46 virtuaalses töötoas, osavõtjaid oli ca 1000. Käsitleti teemasid alates toetuste jagamise põhimõtete lihtsustamisest konkreetsete poliitikaeesmärkide sisustamise, eelarve jaotuse ja tingimuste seadmiseni. Kirjalikud kokkuvõtted on kättesaadavad struktuuritoetuste kodulehel. Seminarinädala järel sai esitada kirjalikke kommentaare, jätkusid konsultatsioonid, tehti täiendavaid ettepanekuid. 2021. a aprillis toimusid virtuaalselt eesti ja vene keeles „Ida-Virumaa õiglase ülemineku visioonipäevad“. Ürituse eesmärgiks oli tutvustada laiale avalikusele õiglase ülemineku eesmärke ja vahetulemusi ning inspireerida osalisi Ida- Virumaal avanevatest võimalustest osa võtma. Esimese päeva avasid president ja riigihalduse minister, õiglase ülemineku strateegilise raamistiku tutvustavate ettekannetele järgnesid modereeritud arutelud Ida-Viru tuleviku visiooni üle, milles osalesid põlevkivisektori tööandjate ja ametiühingute esindajad, ettevõtjad, kultuuritegelased, teadlased, noored jpt. Teisel päeval toimusid õiglase ülemineku sekkumiste lauaarutelud, ühiselt analüüsiti üleminekufondi kavandatavaid meetmeid ning nende sobivust. Visioonipäevad tõid kokku üle 450 osaleja, kohalikud moodustasid üle 40%, üritust jälgiti ka teistest riikidest. Tagasiside on integreeritud õiglase ülemineku meetmete kujundamisse. Lisaks visioonipäevadele korraldati õiglase ülemineku kava koostamise algusfaasis 2020. a suvel ka avalik arvamuskorje kohaliku elanikkonna seas, kaardistamaks olulisi valupunkte ning arenguvajadusi. Kogu kava ettevalmistamise vältel on korraldatud hulgaliselt seminare, tutvustusi, kohtumisi huvigruppidega jms. 2021. teises pooles algatatakse partnerlusleppe ja rakenduskava avalik konsultatsioon läbi ametliku eelnõude infosüsteemi, osalusveebi, partnerite listi ning teemat käsitletakse Linnade ja Valdade Päeval. 2022. a on kavas korraldada regionaalseid infoseminare huvigruppidele, partneritele ja kasusaajatele erinevates Eesti paikades. Kaasamise protsessi käigus on siht- ja sidusrühmadele tehtud kättesaadavaks võimalikult mitmekesiseid suhtluskanaleid, arvestades inimeste erinevaid ligipääsu võimalusi ja tarbimisharjumusiKoostööformaadid hõlmasid silmast-silma arutelusid ja kohtumisi, aga ka e-tagasiside vorme ja ametlikke kooskõlastuskanaleid. Aruteluseminarid on toimunud lisaks pealinnale ka teistes regioonide, eraldi tähelepanu on suunatud Ida-Viru regiooni kaasamisele, kus emakeeleks on valdavalt vene keel. Regulaarsed dialoogi võimaldavad kanalid ja formaadid on olnud järgnevad:  Kõik „Eesti 2035“, 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahendite partnerlusleppe ja rakenduskava puudutavad materjalid on koondatud Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Riigikantselei kodulehtedele 21.  Loodud on infolistid ettepanekute, tagasiside ning kommentaaride esitamiseks, kuhu saadetakse ka regulaarselt infokirju.  Arutelud, seminarid, ümarlauad jm üritused, kus osalejad on saanud ülevaate strateegia ning partnerlusleppe ja kava loomise seisust ning võimaluse kaasa rääkida.  Eelnõude avalikud konsultatsioonid eelnõude infosüsteemi, osalusveebi ja kodulehe kaudu. Rakenduskava edenemise jälgimiseks moodustatavas seirekomisjonis osalevad seotud ametkondade kõrval partnerite katusorganisatsioonid, kes esindavad rakenduskava elluviimisest mõjutatud huvirühmi. See võimaldab partnerite esindajail jälgida nii sekkumiste väljatöötamist ja elluviimist kui vajadusel teha ettepanekuid sekkumiste tulemuslikkuse suurendamiseks. 2014–2020 programmperioodil kuulusid seirekomisjoni koosseisu Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Rektorite Nõukogu, Vabaühenduste Liit ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Katuspartnerite ringi on kavas järgmisel perioodil laiendada, kutsudes osalema partnereid, kelle valdkondadeks on mh laste ja noorte õigused ning inimõiguste kaitse, samuti regionaalset vaadet esindavad partnerid. Õiglase ülemineku suunamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga loodud nn õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon, 21 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/koosloome ; https://rtk.ee/toetusfondid-ja- programmid/euroopa-liidu-valisvahendid 156 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kuhu on kaasatud ministeeriumite esindajad, Ida-Viru Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt organisatsioonid. Seirekomisjoni moodustamisel lähtutakse ametiasutuste ja partnerorganisatsioonide tasakaalustatud esindatuse põhimõttest ja rakenduskava eesmärkidest. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Rahandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute kokkuvõtted avalikustatakse struktuurifondide veebilehel. Lisaks osalevad huvirühmade esindajad ja eksperdid valdkonna arengukava juhtkomisjonide töös, mille moodustab valdkonna arengukava eest vastutav minister. Partnerite kaasamine siseriiklikku meetmete planeerimisse on loonud ja loob edaspidi olulist lisandväärtust tegevuste elluviimisele. Partnerite initsiatiivi ja koosloome võimestamist peetakse oluliseks ka toetuse andmise tingimuste kujundamisel ja meetmete rakendamisel. Sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse tagamist ning suurendamist toetatakse poliitikaeesmärkide sotsiaalsem Eesti, inimestele lähedasem Eesti, Õiglase Ülemineku Fondi ning tehnilise abi eelarvest. Toetatakse töökeskkonna ja töötingimuste kaasajastamist, töökeskkonnast tulenevate tervishoiuriskide vähendamist ja tööelu edendamist, inimkesksete ja integreeritud teenuste arendamist ja osutamist, elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist, avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamist, kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmist. Õiglase Ülemineku Fondi raames toetatakse huvigruppide, rakenduspartnerite ja Ida-Virumaa omavalitsuste suutlikkuse tõstmist ning põhjalikku kommunikatsiooni sihtpiirkonnas. Tehnilisest abist jätkatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist, sotsiaalpartnerite rahastamist, keskset eri sihtrühmade koolitamist, analüüse, rakke- ja ekspertrühmasid ning toetuse saajate ringi laiendatakse ka muudele olulistele katusorganisatsioonidele. Partnerite võimestamiseks toetatakse tehnilisest abist fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute läbiviimist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamiseks, kaasamise suutlikkuse tõstmiseks ning täiendõpet, liikmehõive suurendamist ja mainekujundust. 7. TEABEVAHETUS JA NÄHTAVUS Teabevahetustegevuse eesmärk Struktuurifondide 2021.–2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus ELi struktuuritoetuste kohta igakülgse, avatud ja asjakohase teabevahetuse ning ELi rahaliste vahendite positiivse mõju kaudu. Suurem teadlikkus ELi struktuuritoetuste otstarbest, tagajärgedest ja mõjust Eesti arengule saavutatakse, teavitades sihtrühmi struktuuritoetuste alastest eesmärkidest, sealhulgas planeerimine, ühtekuuluvuspoliitikast üldiselt, samuti rakenduskava valdkondadest, ning tagades toetatud projektide nähtavuse ja toetuste kaudu Eestis ellu viidud muudatuste reklaamimise. Eesmärki toetavad alameesmärgid: · ELi panuse Eesti majanduskasvu ning digi- ja rohepöörde saavutamisse tähtsuse tunnustatuse suurendamine, keskendudes ka transpordile ja digiühendustele ning kvaliteetse tööhõive, hariduse, tervishoiu, kohaliku arengu ja kestliku linnaarengu toetamisele; · toetuste taotluste kvaliteedi ja huvi parandamine selgete ja lihtsate teavitustegevuste ja -nõuete abil ning tagades, et teave oleks kõikidele huvitatud isikutele selges ja lihtsas keeles kättesaadav; · ELi toetatavate projektide nähtavuse tagamine (nt reklaamid, logod, üritused, meediasuhted, veebilehed jne); · toetuste andmise läbipaistvuse parandamine. Sihtrühmad ja sidusrühmad - Üldsus: o Eestikeelne elanikkond; o Venekeelne elanikkond. - Meedia - Taotlejad ja potentsiaalsed taotlejad - Kasusaajad: o otsesed kasusaajad; o kaudsed kasusaajad (st kogukonnad, piirkonnad). - Sidusrühmad: o katusorganisatsioonid (sh valitsusvälised organisatsioonid, ametiühingud jne); o poliitikakujundajad; o avalik sektor. 157 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Peamised kanalid Meedia, nt: - üleriigilised ja kohalikud ajalehed; - veebiportaalid; - televisioon ja raadio. Veebisaidid, nt: · avatud taotlusvoorude ülevaated; · edulood Eesti kaardil; · kasulikud materjalid potentsiaalsetele toetuse saajatele ja näpunäited abikõlblik projekti koostamiseks; · ELi logo kasutamine (plakatigeneraator, KKK-d logo kasutamise kohta jne). Sotsiaalmeedia (korraldusasutus, koostöö ministeeriumide ja rakendusasutustega), nt: Facebook, nt: · teave avatud taotlusvoorude ja teabepäevade kohta; · väljavalitud edulood; · videosisu edulugudest (vähemalt 5 videot aastas). Instagram/Messenger, nt: - reklaamid; - mängud; - lood. Vähem teadlikele sihtrühmadele suunatud tegevused Iga-aastase riikliku Euroopa fondide teadlikkuse alase uuringu põhjal on fondide positiivsest mõjust vähem teadlikud sihtrühmad noored ja venekeelne elanikkond. Teismelised ja noored täiskasvanud, nt: - sotsiaalmeedia kaudu kaasamine (teismeliste ja noorte täiskasvanute jaoks kõige olulisemate sotsiaalvõrgustike iga-aastane ülevaatamine); - õpilaste jaoks mõeldud tasuta vihiku meelelahutuslik sisu (st mängud, ristsõnad, graafika). Venekeelne elanikkond, nt: - pressiteated ja artiklid meedias saavutuste kohta; - teave Euroopa rahastusvõimaluste kohta dubleeritakse vajaduse korral vene keelde. Hindamine Eesmärkide saavutamise hindamiseks kasutatakse järgmisi allikaid: - iga-aastased struktuuritoetuste teadlikkuse alased uuringud; - meediakajastuse analüüs (struktuuritoetuste nähtavuse ja dünaamika jälgimine); - taotlejate rahulolu regulaarne seire; - veebisaidi liikluse jälgimine (külastused); - sotsiaalmeedia jälgimine (kaasatuse arv). Näitajad: - üldine teadlikkus Euroopa rahastamisest 73%-lt 80%-le; - teadlikkus ELi kaasrahastatud piirkondlikest projektidest 42%-lt 45%-le; - noorte (18–24-aastased) teadlikkus 52%-lt 55%-le; venekeelse elanikkonna teadlikkus 51%-lt 55%- le; - ühtekuuluvuspoliitika fondide positiivne mõju Eesti arengule – positiivse hinnangu sama taseme säilitamine (80% vastustest). Programmi kommunikatsioonijuhi vastutusalad - üldsusele mõeldud teavitustegevused traditsiooniliste ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu (nt telesaated, spetsiaalsed ajalehed, raadiointervjuud, artiklid, üritused, seminarid jne); - mõjuhindamise toetamine ja nõustamine teavitustegevusest tulenevalt; 158 Tööversioon seisuga 1.10.2021 - asjaomase veebisaidi ajakohastamine, et pakkuda meediale, poliitikakujundajatele, toetusesaajatele ja -taotlejatele kasulikku teabematerjali; - Facebooki lehe „Eurotoetus“ haldamine, et reklaamida avatud taotlemisi ning taotlemiste ja projektide tulemusi; - uute taotlusvoorude info avaldamise laialdane levitamine; - osalemine riiklikus suhtlusvõrgustikus ja ELi kommunikatsioonialgatustes; - teavitusalase koostöö tugevdamine kohalike omavalitsustega, et teha koostööd kohalike taotlejatega ja leida tõhusamaid võimalusi nendeni jõudmiseks. 8. ÜHIKUHINDADE, KINDLASUMMALISTE MAKSETE, ÜHTSETE MÄÄRADE JA KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISE KASUTAMINE Tabel 163: Ühikuhindade, kindlasummaliste maksete, ühtsete määrade ja kuludega sidumata rahastamise kasutamine Ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kavandatud kasutamine JAH EI Programm kasutab alates vastuvõtmisest prioriteedi raames liidu osaluse [ ] [x] hüvitamist ühikuhindade, kindlasummaliste maksete ja ühtsete määrade alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 94 (kui jah, täitke 1.liide] Programm kasutab alates vastuvõtmisest liidu osaluse hüvitamist [x] [ ] kuludega sidumata rahastamise alusel vastavalt ühissätete määruse artiklile 95 (kui jah, täitke 2.liide] 159 Tööversioon seisuga 1.10.2021 LIIDE 1. LIIDU PANUS, MIS PÕHINEB KULUDEGA SIDUMATA RAHASTAMISEL Andmete esitamise vorm komisjonile kaalumiseks (ühissätete määruse artikkel 95) Ettepaneku esitamise kuupäev pp.kk.aaaa Täidetakse esitamise päeval A. Põhielementide kokkuvõte Priori Fon Alaeesmärk Valdkonn Kuludega Hõlmatud tegevuste liigid Täidetavad tingimused ja Näitaja Täidetavate Kavandatav teetsu d a sidumata saavutatavad tulemused, tingimuste ja hüvitamismee s kategoori rahastamis millega kaasneb komisjoni saavutatavate tod, mida a est kaetud hüvitis tulemuste kasutatakse summa (millega abisaajale või kaasneb abisaajatele komisjoni hüvituse hüvitamine) pakkumiseks mõõtühik Kood Kirjeldus Kood Kirjeldus 22 23 PO4 – ESF a) parandada kõikide Üleminek 60,6 miljonit 134 Meetmed tööhõive 1. tingimus. EECO0 Osalejate Konkreetne Ühekordne sotsiaa tööotsijate, eriti noorte eurot 144 kättesaadavuse Hindamiskomisjon on heaks 1, koguarv toetusõiguslik summa lsem (eelkõige noortegarantii parandamiseks; kiitnud esimese rakendamise EECO0 isik, kes osaleb Eesti rakendamise kaudu), eduaruande. 3, Näitaja on meetmetes/teen pikaajaliste töötute ja meetmed tervisliku ja 2. tingimus. EECO0 seotud ustes, mille tööturul olevate hästi kohandatud Hindamiskomisjon heaks 4 eesmärgiga eesmärk on ebasoodsas olukorras töökeskkonna kiitnud teise rakendamise pakkuda parandada olevate rühmade ning loomiseks, kus eduaruande. kõikidele juurdepääsu mitteaktiivsete inimeste tegeletakse 3.–8. tingimus. Kumulatiivsed tööotsijatele tööhõivele, juurdepääsu tööhõivele ja terviseriskidega, kvantifitseeritud paremaid osalejatele aktiveerimismeetmetele, sihtväärtused 37%, 65%, töövõimalusi. suunatud 22 Selle all mõeldakse sekkumisvaldkonna ulatuse koodi ühissätete määruse I lisa tabelis 1 ja EMKVFi määruse IV lisas . 23 Selle all mõeldakse kohaldatavuse korral üldnäitaja koodi. 160 Tööversioon seisuga 1.10.2021 sealhulgas füüsilisest sealhulgas kehalist 75%, 84%, 94%, 100% on Näitaja hõlmab täiendus- ja isikust ettevõtjana aktiivsust edendades. saavutatud. töötuid, ümberõppemeet tegutsemise ja mitteaktiivseid meid ning sotsiaalmajanduse ja tööga tööturuteenuseid edendamise kaudu; hõivatud tööle saamiseks, isikuid, töökoha d) edendada töötajate, sealhulgas säilitamiseks, ettevõtete ja ettevõtjate vähenenud paremale muutustega kohanemist, töövõimega töökohale, aktiivsena ja tervena inimesi, sealhulgas vananemist ning ebasoodsas paremat tervislikku ja hästi olukorras kvalifikatsiooni kohandatud olevaid rühmi nõudvale tööle töökeskkonda, kus ja pikaajalisi suundumiseks. tegeletakse töötuid. terviseriskidega 161 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tegevuse liigist tulenevad üksikasjad Tegevuse eesmärk on toetada tööturumeetmete pakkumist töötutele või töötavatele tööotsijatele, sealhulgas vähenenud töövõimega inimestele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, et aidata neil tööturule siseneda ja naasta tööturule või parandada seal nende võimalusi. Rakendatavate tegevuste eesmärk on parandada osalejate oskusi ja kvalifikatsioone, mis on seotud tööalase konkurentsivõimega; tööturul osalemist ja vajadusi ning aktiveerimist. Selle tegevuse elluviimiseks on volitused antud Eesti Töötukassale (abisaaja), kellel on õigus rakendada tööturuteenuste ja -toetuste seadust (mille Riigikogu võttis vastu 1. Tegevuse liigi kirjeldus 28. septembril 2005), mis sisaldab tööturuteenustega seotud sätet. Nimetatud õigusakti alusel võtab valitsus vastu tähtajalise tööhõiveprogrammi (THP), mis hõlmab selle sätte reguleerimist, sealhulgas toetusõiguslike tööturuteenuste täieliku loetelu ja tööturutoetuste maksmist (välja arvatud töötushüvitised) programmi kestel, samuti programmi rakendamisega seotud teavet ja aruandeid. Tööhõiveprogramm kehtestatakse järjestikusteks perioodideks aastate kaupa ja on aluseks Töötukassa tööturuteenuste ja - toetuste rakendamisel. a) Parandada kõikide tööotsijate, eriti noorte (eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu), pikaajaliste töötute ja tööturul olevate ebasoodsas olukorras olevate rühmade ning mitteaktiivsete inimeste juurdepääsu tööhõivele ja 2. Alaeesmärk (alaeesmärgid) aktiveerimismeetmetele, edendades ettevõtjana tegutsemist ja sotsiaalmajandust; d) edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate muutustega kohanemist, aktiivsena ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus tegeletakse terviseriskidega C 1. Hindamiskomisjon on heaks kiitnud esimese tegevuse rakendamise eduaruande, mis sisaldab teavet vahe-eesmärkide saavutamise kohta. 1. vahe-eesmärk. Vastu on võetud tööhõiveprogramm, mis hõlmab muu hulgas tööturuteenuste ja -toetuste, välja arvatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses loetletud teenuste ja toetuste, osutamise tingimusi. 2. vahe-eesmärk. Töötukassa on vastu võtnud rehabilitatsioonikavad ja -tingimused. 3. vahe-eesmärk. Vastu on võetud toetatava tööhõive alane 3. Täidetavad tingimused või koolituskava. saavutatavad tulemused C 2. Hindamiskomisjon on heaks kiitnud teise tegevuse rakendamise eduaruande. 1. vahe-eesmärk. THP raames kavandatakse ja kiidetakse heaks piirkondlike oskuste hindamine ja asjakohased oskuste arendamise meetmed. 2. vahe-eesmärk. Sotsiaalministeerium ja Töötukassa on heaks kiitnud üksikasjaliku tegevuskava oskuste parandamiseks. 3. vahe-eesmärk. Sotsiaalministeerium on välja töötatud ja heaks kiitnud töövõimereformi II süsteemikirjelduse. 1. eesmärk. Toetatava tööhõivega seoses on 128 teenuseosutajate spetsialisti edukalt koolituse läbinud. 162 Tööversioon seisuga 1.10.2021 C 3. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 10 568 (37%) on saavutatud. C 4. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 18 464 (65%) on saavutatud. C 5. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 21 155 (75%) on saavutatud. C 6. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 23 861 (84%) on saavutatud. C 7. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 26 579 (94%) on saavutatud. C 8. Kumulatiivne kvantifitseeritud sihtväärtus 28 393 (100%) on saavutatud. C 1. IV kvartal 2022 C 2. IV kvartal 2023 C 3. IV kvartal 2024 4. Täidetavate tingimuste või C 4. IV kvartal 2025 saavutatavate tulemuste tähtaeg C 5. IV kvartal 2026 C 6. IV kvartal 2027 C 7. IV kvartal 2028 C 8. IV kvartal 2029 5. Näitaja määratlus Osalejate koguarv Konkreetne toetusõiguslik isik, kes osaleb meetmetes/teenustes, 6. Täidetavaid tingimusi või mille eesmärk on parandada juurdepääsu tööhõivele, saavutatavaid tulemusi (millega osalejatele suunatud täiendus- ja ümberõppemeetmeid ning kaasneb komisjoni hüvitis) tööturuteenuseid töö saamiseks, töökoha säilitamiseks, paremale kajastav mõõtühik töökohale, sealhulgas paremat kvalifikatsiooni nõudvale tööle suundumiseks. Kavandatav Summad Vahetulemused kuupäev (eurodes) D 1. Hindamiskomisjon on 8 miljonit heaks kiitnud esimese IV kvartal 2022 eurot rakendamise eduaruande. D 2. Hindamiskomisjon on 12,29 heaks kiitnud teise IV kvartal 2023 miljonit rakendamise eduaruande. eurot 7. Vahetulemused (kohaldatavuse D 3. Tegevustes on osalenud 9,43 miljonit IV kvartal 2024 korral), millega kaasneb 10 568 inimest. eurot komisjoni hüvitamine koos D 4. Tegevustes on osalenud 8,93 miljonit IV kvartal 2025 hüvitamise ajakavaga 18 464 inimest. eurot D 5. Tegevustes on osalenud 8,11 miljonit IV kvartal 2026 21 155 inimest. eurot D 6. Tegevustes on osalenud 7,11 miljonit IV kvartal 2027 23 861 inimest. eurot D 7. Tegevustes on osalenud 3,7 miljonit IV kvartal 2028 26 579 inimest. eurot D 8. Tegevustes on osalenud 3,03 miljonit IV kvartal 2029 28 393 inimest. eurot 8. Kogusumma (sh ELi ja riiklik 60,6 miljonit eurot rahastamine) Vähemalt ühel korral kahe aasta jooksul hinnatakse Sotsiaalministeeriumis välistegurite mõju tingimuste, tulemuste ja tulemusnäitajatega seotud eesmärkide vastavusele ja 9. Reguleerimismeetod(id) sobivusele ning eesmärkide saavutamise võimalustele (võttes arvesse viimaseid arenguid). Järelduste põhjal tehakse EK-le ettepanekud mudeli kohandamiseks rakenduskava muudatusettepanekuna. SFOSi (struktuurifondide operatsioonisüsteem) üles laaditud: 10. Tulemuse või tingimuse (ja heakskiidetud esimene ja teine rakendamise eduaruanne; žürii vajaduse korral vahetulemuste) koosolekute protokollid. saavutamise kontroll: C 1. M1: tööhõiveprogramm avaldatakse Riigi Teatajas. 163 Tööversioon seisuga 1.10.2021 – kirjeldada, millist dokumenti või C1. M2: tervise- ja tööministri vastu võetud määrus(ed) dokumente ning süsteemi rehabilitatsioonikavade ja -tingimuste kohta on avalikult kasutatakse tulemuse või kättesaadav(ad). tingimuse (ja vajaduse korral iga C1. M3: vastuvõetud toetatava tööhõive alane koolituskava on vahetulemuse) saavutamise Töötukassalt nõudmisel saadaval. kontrollimiseks; C2. M1: hindamisdokument on Töötukassalt nõudmisel saadaval. – kirjeldada, kuidas teostatakse ja C2. M2: tegevuskava on Töötukassalt või Sotsiaalministeeriumilt kes teostab korralduskontrolli nõudmisel saadaval. C2. (sealhulgas kohapealne kontroll); M3: töövõimereformi II süsteemikirjeldus on – kirjeldada, milliseid meetmeid Sotsiaalministeeriumilt nõudmisel saadaval. võetakse asjakohaste andmete ja C2 T1: SFOSi sisestatud teave ja andmed. dokumentide kogumiseks ja C3–C8: teave ja andmed, mille Töötukassa on edastanud säilitamiseks. sotsiaalministeeriumile ja on sisestanud SFOSi. Tegevus sisestatakse SFOSi konkreetse kordumatu numbriga raamatupidamise jaoks. SFOSis on olemas konkreetsed väljad, mille kaudu kogutakse teavet tegevusnäitajate kohta ja teatatakse abisaaja saavutatud sihtnäitajatest. Abisaaja vastutab SFOSi sisestatavate eesmärkide kohta teabe edastamise eest; Sotsiaalministeerium vastutab SFOSi sisestavate vahe- eesmärkide kohta teabe ja dokumentide (vajaduse korral) edastamise eest. Auditile põhinev kinnitus abisaaja raamatupidamissüsteemi nõuetekohase toimimise kohta tagab usaldusväärsed ja täielikud andmed tegevuse jaoks oluliste sihtrühmade ja meetmete kohta. SFOSi sisestatakse asjakohased dokumendid, mis tõendavad vahe-eesmärkide saavutamist, samuti andmed ja teave abisaaja tegevusnäitajate saavutatud taseme kohta. Tingimuste täitmine põhineb SFOSis oleval teabel. 11. Kuludega sidumata rahastamise vormis toetuste kasutamine Kas liikmesriigilt abisaajatele EI antav toetus toimub kuludega sidumata rahastamise vormis? [JAH/EI] Abisaaja on kohustatud koguma kogu asjaomase teabe meetmete 12. Meetmed kontrolljälje ja asjakohaste sihtrühmade kohta oma raamatupidamissüsteemi, tagamiseks sisestades teabe SFOSi ja andes aru Sotsiaalministeeriumile. Palun loetleda nende meetmete Sotsiaalministeerium vastutab eduaruannete esitamise eest eest vastutavad asutused. korraldusasutusele, et tagada vahe-eesmärkide saavutamine ja rakendada dokumentide täitemenetlust. 164 Tööversioon seisuga 1.10.2021 LIIDE 2. KAVANDATUD STRATEEGILISELT OLULISTE TEGEVUSTE LOETELU JA AJAKAVA Strateegiliste algatuste nimekiri täpsustub: allolevatest meetmest valitakse välja konkreetsemad tegevused/projektid ning lisatakse rakenduskava lõppversiooni. Poliitika- Strateegiline algatus Elluviimise aeg eesmärgi nr 1 Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm 2022-2028 1 5G arendamise toetamine 2023-2027 1 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine akadeemilise, era- 2022-2029 ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks TAIE fookusvaldkondades 1 Teadmusvõrgustike rajamine ning teadusmaailma ja ettevõtete sidemete 2022-2029 tugevdamine, soodustades töötajate liikumist teadus-, era- ja avaliku sektori vahel 1 Arenguvajadustele lahendusi pakkuvate innovatsiooniprojektide toetus (paraneb avaliku sektori, teadusasutuste ja ettevõtete innovatsioonialane koostöö) 2 Elamuinvesteeringute fond 2023-2029 2 Linnades jalgrattateede põhivõrgustike ehitamine (fookus suuremate linnapiirkondade kesklinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu), sh rattaparkimisvõimaluste 2023-2029 rajamine 2 Kliimamuutustega kohanemismeetmed: üleujutusohtu ennetamine ja leevendamine 2022-2029 ning kombineeritud (sh looduspõhiste süsteemide) ning lahkvoolsete süsteemide rajamine 2 Ettevõtete ressursitõhusus 2022-2029 2 Päästesõidukite soetamine (sh üks elektripäästesõiduki prototüüp) 2022–2025 3 Raudtee elektrifitseerimine 2022-2029 4 Pikaajalise hoolduse korraldus (eesmärk k, ESF) 2022-2029 4 Pikaajalise hoolduse ja tervishoiu taristu (eesmärk iii, ERF) 2022-2029 4 Kutsesüsteemi reform 2022-2029 4 Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses e Tehnoloogiaprogramm 2022-2029 (aka Inseneriakadeemia) 4 Kohanemise ja lõimumise toetamine kohalikul tasandil 2022-2029 5 Teenuste võrgustiku kohandamine rahvastikumuutustega 2022-2029 5 Ettevõtluskeskkonna arendamine maakondlikus koostöös 2022-2029 5 Ida-Virumaa linnapiirkondade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamine 2022-2029 JTF Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus 2022-2029 JTF Ida-Viru ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused 2022-2029 JTF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse kasvatamise toetus 2022-2029 LISA 1. ÕIGLASE ÜLEMINEKU TERRITORIAALNE KAVA (LISATUD ERALDI FAILINA) 165  Partnerluslepe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks perioodil 2021–2027 NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel peetavatele läbirääkimistele. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Sisukord 1. Poliitikaeesmärkide ja JTF erieesmärgi valik ...............................................................3 2. Poliitikavalikud, koordineerimine ja vastastikune täiendavus ....................................10 2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul .........................................................10 2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine ...................12 2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime ....................................................................12 3. InvestEU raames eelarvelise tagatise vormis antav panus koos põhjendusega ..........14 4. ÜMBERPAIGUTAMISED ........................................................................................14 4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised ................................................14 4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse ...............................................................................................14 4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse ....................................................................................................................................14 4.4 ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega ....................................................................................................................................15 4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki ......................................16 5. Tehnilise abi liidu osaluse vorm .................................................................................16 6. Valdkondlik keskendamine.........................................................................................17 6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele ........................................................17 7. Partnerlusleppega hõlmatud iga fondi rahaeraldised poliitikaeesmärkide, JTF erieesmärgi ja tehnilise abi kaupa riiklikul ja asjakohasel juhul piirkondlikul tasandil ................18 8. Partnerlusleppega hõlmatud fondidest rahastatavate kavandatud programmide loetelu, kus on esitatud asjaomased esialgsed rahalised eraldised fondide kaupa ja vastavad liikmesriigi osalused piirkonnakategooriate kaupa ...............................................21 9. Kokkuvõte meetmetest, mida kavatsetakse võtta, et tugevdada haldussuutlikkust partnerlusleppega hõlmatud fondide rakendamisel ....................................................23 10. Demograafiliste probleemide või piirkondade ja alade erivajadustega tegelemise integreeritud käsitus ....................................................................................................24 11. Esialgne kliimaalase panuse eesmärk .........................................................................25 2 Tööversioon seisuga 1.10.2021 1. POLIITIKAEESMÄRKIDE JA JTF ERIEESMÄRGI VALIK Tabel 1: Poliitikaeesmärgi ja JTF erieesmärgi valik koos põhjendusega Valitud Programm Fond Poliitikaeesmärgi või JTF erieesmärgi valimise põhjendus eesmärk Strateegia „Eesti 2035“ üks viiest pikaajalisest strateegilisest eesmärgist on Nutikam ERF tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti majandus. 2035. aastaks Eesti soovime saavutada ELi keskmise tööviljakuse taseme määra ja suurendada (PO1) immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute osakaalu. Investeeringud on suunatud strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste ja eesmärkide täitmisse ning valdkondlikus poliitikas ja arengudokumentides kirjeldatud eesmärkide täitmisse, näiteks riiklik teadus-, innovatsiooni- ja arendustegevuse strateegia ning ettevõtluse strateegia, mille eesmärk on luua konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks ning tagada Eesti ühiskonna kestlikkus läbi tõhusa ja tulemusliku poliitika, soodustades teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ja ettevõtlust. 2018. aastal moodustas tööjõu üldine tootlikkus Eestis 77,2% ja töötlevas tööstuses 50% ELi keskmisest. Riigi üldine innovatsioonisuutlikkus on mõõdukas, pigem langustrendis, tööstussektor tugineb kõrgtehnoloogiaettevõtete väiksele baasile ning kiiresti kasvavate ettevõtete tööhõive osakaal innovaatilistes ja kõrge lisandväärtusega sektorites on endiselt väike. See omakorda pärsib tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimet. Murekohaks on ka ettevõtete ja teadusasutuste tagasihoidlik koostöö, kohalike ressursside eksport toorainena, vähene teadmusmahukus ja tagasihoidlik positsioon rahvusvahelises väärtusahelas. Ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringute osakaal SKPs jääb Eestis alla EL keskmise (2018. aastal moodustas see Eestis 0,61% SKPst, samal ajal kui EL keskmine näitaja oli 1,43%) ja investeeritud summad on tagasihoidlikud (kokku 241,5 miljonit eurot 2019. aastal). Ettevõtlussektori teadus- ja arendustööga seotud inimeste hulk on väike (2019. aastal umbes 2600 inimest) ning digitehnoloogiate integreerituse tase ärisektoris on ülejäänud ELiga võrreldes madal (Eesti oli 2020. aastal 16. kohal1). Keskenduda tuleb teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringute suurendamisele ning innovatsiooni edendamisele, teadmussiirdega seotud suutlikkuse kasvatamisse ning ettevõtete ja teadusasutuste koostöö edendamisele, mis võimaldab digitehnoloogiate ja automatiseerimise suuremat rakendamist, aidates ettevõtetel kohaneda tööjõu vähenemisega. Ekspordipotentsiaali edendamiseks tuleks kõrge ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele pakkuda koolitusi, nõustamist ja muid toetuste vorme, alates prototüüpide kuni turustatava toote loomiseni. Ekspordi hõlbustamiseks on vaja vahendada kontakte välispartneritega, leida uusi sihtturge ja toetada ettevõtteid tugeva rahvusvahelise võrgustiku kaudu, mida mh saavad pakkuda ka Eesti diplomaatilised esindused. Erilist tähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKE), sh kultuuri-, loome- ja turismisektori ettevõtetele, mis on olulised üldise lisandväärtuse ja tööhõive seisukohast. Nende tootlikkuse kasv on endiselt suhteliselt aeglane ja positsioneerimine üleilmsetes väärtusahelates nõrk. Ettevõtluse edendamiseks on lisaks vaja pakkuda tugiteenuseid, teadmiste ja oskuste 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020SC0505&from=ET 3 Tööversioon seisuga 1.10.2021 arendamist ning toetusi, sh dünaamilistele ja atraktiivsetele idufirmadele, et tagada nende ärilahenduste elujõulisus ja vastupidavus. Eestis pakutakse ligikaudu 27732 avaliku sektori digiteenust (2020), kuid nende kvaliteet, juhtimine ja kasutajasõbralikkus on ebaühtlasel tasemel ning ebapiisavalt on tähelepanu pööratud nutiseadmete kasutajatele mõeldud teenuste arendamisele ja teenuste inimkesksusele (sh digiteenuste kättesaadavus vaegnägijatele ja teistele erivajadustega inimestele). Olenemata Eesti juhtivast positsioonist e-valitsemise valdkonnas takistab tööstussektori ning VKE-de üleminekut uutele tehnoloogiatele ettevõtete väike innovatsioonisuutlikkus ja ebapiisavad digioskused. Avalike teenuste kvaliteedi ja hea ligipääsetavuse ühtlustamist toetavad ühised, integreeritumad, koosvõimelised, usaldusväärsed ja tõenduspõhised lahendused, mis on välja töötatud kasutajapõhist lähenemisviisi arvestades ning mis panustavad teadustegevusse ja tõenduspõhisesse poliitikakujundamisse. Maapiirkondades on kiirele internetile ligipääs endiselt raskendatud. Samal ajal vajavad hõredamalt asustatud piirkondades loodud uued ettevõtted ja uued töövormid paremat juurdepääsu kiirele internetile, et luua toimiv äri- ja töötamiskeskkond väljaspool linnapiirkondi. 2020. aastal moodustas 100 Mbit/s (või kiirem) ühendus kõigist interneti püsiühendustest vaid 26%. Digiteenuste kättesaadavuse parandamiseks (kvaliteet), digilõhe kaotamiseks linna- ja hõredamalt asustatud piirkondade vahel ning ettevõtete ja tööalaste lahenduste toetamiseks hõredamalt asustatud piirkondades on vaja investeeringuid uutesse väga suure suutlikkusega juurdepääsuvõrkudesse ja 5G-ühenduvusse. Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on Rohelisem ERF, ÜF, kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. Eesti (PO2) EMKVF 2035. aastaks soovime suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Strateegia eesmärkide saavutamist toetatakse investeeringutega, mis põhinevad alltoodud arenguvajadustel. Kasvuhoonegaaside heitkoguste näitajad on Eestis olnud stabiilsed. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused, (v.a LULUCF), olid 2019. aastal 14 699,12 kt CO2 ekvivalenti3. Eesti 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seotud eesmärk on üks ELi ambitsioonikamaid (–70% vs 1990). Kuid seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi, sh sektorites, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi. Tööstus- ja põllumajandussektoris on kasvuhoonegaaside heitkogused kasvanud. Lisaks avaldavad kliimale negatiivset mõju ka renoveerimata küttesüsteemide ja hoonete kasutamisega seotud kõrged energiakulud. Hoonete energiatarbimine moodustab Eesti energiabilansist märkimisväärse osa (40–45%). Elamute energiatõhususe suurendamiseks planeeritavad investeeringudpõhinevad dokumentidel „Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja määratletud Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia’’ Hoonefondi rekonstrueerimisega võib väheneda kuni 50% hoonete soojusenergia vajadusest. Jäätmekäitlussektoris ja ringmajanduses on üks peamisi probleeme olmejäätmete ringlussevõtu määr, mis on Eestis 30,8%4 (2019), ELi keskmine näitaja on 47,7%. Teine probleem on madal ressursitootlikkus (0,44 eurot 2 https://e-estonia.com/ 3 Keskkonnaministeerium, 2019, „Kasvuhoonegaaside heitkogused Eestis aastatel 1990–2019. Riiklik inventuuriaruanne“, Tallinn, allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990- 2019_15.03.2021.pdf 4 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/t2020_rt120/default/table?lang=en 4 Tööversioon seisuga 1.10.2021 kilogrammi kohta 2018. aastal), kus on suur lõhe ELi keskmise näitajaga (1,91 eurot kilogrammi kohta 2018. aastal) Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele, tõhusale tootmisele ja kohalike loodusvarade loodavale väärtusele. Umbes 21% Eesti VKEdest rakendab meetmeid energia säästmiseks, kuid ainult 8% säästab vett ja 9% minimeerib jäätmeid. Eesti VKEd säästavad kõige vähem materjale (15%), rakendavad ettevõttesiseselt materjali korduvkasutust või jäätmete ringlussevõttu (13%). Jäätmekäitluse ja ringmajanduse kitsaskohti (sh jäätmetekke vältimine) käsitletakse dokumendis „Riigi jäätmekava 2022–2028“. Kliimamuutused mõjutavad Eestit juba rannikuerosiooni ja üleujutuste kujul, mõjutades majandust ja kahjustades taristut. Taristu planeerimisel ja linnakujunduses tuleb arvestada kliimamuutuste mõju ja seda ennetada Kohalike omavalitsuste ja riigi valmisolek kriisidele reageerida on väike, koostöö on kesine ja võimalikke kriise võidakse alahinnata. Riskide hindamiseks ja ennetamiseks koostatakse riskianalüüs, mis põhineb „Eesti tuleviku kliimastsenaariumidel aastani 2100“ ja milles käsitletakse kõiki loodus- ja kliimamuutustest tulenevaid ohte. Keskkonda ja õhukvaliteeti mõjutab suuresti transport. Eelistatakse kasutada erasõidukeid (enamasti sõiduautod) ning seetõttu ei ole ühistranspordi kasutajate hulksuurenenud. Sellel on otsene negatiivne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele (eriti linnapiirkondades). Transpordisektor on Tallinna õhukvaliteedi halvenemise peamine põhjus. 2016. aastal põhjustas kokkupuude tahkete peenosakestega (PM2,5) umbes 500 enneaegset surma. Alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite hulk on väike (2019. aastal 1,9%). Samuti on oluline alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite sh ühistranspordi kasutamine hõredalt asustatud piirkondades. Rattaradade võrgustik on puudulik ja ebapiisav selleks, et märkimisväärselt motiveerida jalgratta kasutamist igapäevase liikumisviisina. Puhta õhu tagamiseks linnakeskkonnas tuleb samuti soodustada mittefossiilkütuseid kasutavate sõidukite kasutuselevõttu, vaja on investeeringuid jalgrattateede võrku ja muid terviklahendusi säästva liikuvuse edendamiseks. Õhusaaste vähendamiseks ja tervise toetamiseks tuleb suurendada energiatõhusust ja linnatranspordisüsteemide suutlikkust ning arendada keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Kalandus- ja vesiviljelussektori arengu strateegilised eesmärgid on paika pandud dokumendis „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa). Veekogude rohkus ja looduslikud tingimused Eestis tagavad suhteliselt head ja mitmekesised kalavarud ning nende loodusliku taastootmise. Keskkonnamuutuste ja inimtegevuse tõttu on kudemispaikade arv siiski märkimisväärselt vähenenud ja suurel hulgal kasutatakse ka majanduslikult olulisi kalavarusid, mis ei ole pikaajaliselt kestlik. Läänemere traalimine on muutunud elujõuliseks tänu investeeringutele ja tootjaorganisatsioonide asutamisele, kuid kitsaskohaks on laevade pikk kasutuskestus. Kaugpüügi arengut piiravad nõrk püügivõimsus ja püügilaevastiku vananemine. Kalatööstus on orienteeritud ekspordile – külmutatud kala moodustab 65% kogu kalatoodete ekspordist. Magevee vesiviljelus on killustatud, madalal tootmistasemel kasutatakse küll mitmesuguseid tootmismeetodeid, kuid merevee vesiviljeluses nähakse uusi arenguvõimalusi. Kogu sektori probleemiks on veel ka tööjõu vananemine, spetsialistide ja oskustööliste nappus ning kalanduse vähene atraktiivsus noorte jaoks. Kuigi kalapüügilubade ja andmevahetuse jaoks on loodud erinevad digilahendused, mis tõhustavad järelevalvet, siis professionaalses ranna- ja siseveepüügis kasutatakse digilahendusi veel tagasihoidlikult. Innovatsiooni ja tootearendusse tehtavate erainvesteeringute tase on üldiselt madal. Kõigis allsektorites tuleb tähelepanu pöörata loodusvarade, sealhulgas energiatõhususe paremale kasutusele. 5 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Ühendatum ERDF, ÜF Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke on kvaliteetne elukeskkond, Eesti mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. Elukeskkonnaga rahulolumäär on 84,54% (2020) ja ebaloomulike surmapõhjuste osakaal 100 000 elaniku kohta (PO3) oli 57,96 (2019). Investeeringutega toetatakse strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide saavutamist ja need põhinevad allpool esitatud arenguvajadustel. Eesti on hõredalt asustatud riik ELi äärealas ja paljud valdkonnad sõltuvad hästitoimivast transpordisüsteemist. Ühendatusesse ja linnakeskkonda tehtavate investeeringute kavandamisel tuleb arvesse võtta elanikkonna vananemist ja linnastumist. Eesti elas linnades 2018. aastal 69,4% elanikkonnast ja eakate elanike osakaal kasvab 2035. aastaks 25%ni. Selliste muutustega kohanemiseks peavad riiklikud ja kohalikud investeeringud olema jaotatud tasakaalustatult ning omavahel kooskõlastatult. Linnastumine avaldab täiendavat survet kestlikule liikuvusele, ligipääsetavusele, liiklusummikutele ja heitmetele. Sellistest suundumustest tulenevalt peab teenuste hea kättesaadavuse tagamiseks rakendama universaalseid planeerimisprintsiipe. Samuti on maapiirkondade jaoks vaja rohkem investeeringuid, mis tagaks parema ühenduse selleks, et pakkuda inimestele häid elamis- ja töötingimusi alternatiivina linnakeskkonnale.Statistiliste andmete kohaselt on 25% kõigist avalikest teedest halvas või väga halvas seisukorras. Maapiirkondades kasutatakse valdavalt sõiduautosid, mistõttu on heal tasemel teehooldus väga oluline. Seetõttu on hädavajalik investeerida üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu terviklikkuse suurendamisse, kus Eesti on nii raudtee- kui ka teedevõrkude taseme poolest üks kehvemaid ELis. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalisse transpordivõrku kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 17 lõike 3 punkti b ja artikli 39 lõike 2 punkti c nõuetega ning aidatakse kaasa põhivõrgu ja selle juurdepääsude valmimisele , ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Investeeringute vajadus transpordisektoris on kuni 2030. aastani hinnanguliselt 2 miljardit eurot maanteevõrgule ja 2,4 miljardit eurot raudteevõrgule. Samuti on eesmärk suurendada kaubavedu raudteel maanteetranspordi arvelt. Ühistransport on maa- ja linnapiirkondades kättesaadav 76%-le Eesti elanikkonnast, kuid ajakasutus, rongide, busside ja piletisüsteemide ühildamatus ühistranspordi kasutajate hulga kasvu ei soosi. Hõredalt asustatud piirkondades on eelkõige probleemiks kehvad teekatteolud,, mis halvendab raskete ilmastikutingimuste korral läbitavust ja ligipääsu ühistranspordile. Eestis on ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks ja sõiduaja vähendamiseks vaja investeerida ühistranspordisüsteemi. Võttes arvesse Eesti väikest asustustihedust , on vaja parandada ka avalikku teedevõrku, et tagada ligipääsetavus ja vähendada transpordist tulenevat CO2-heidet. Ühistranspordi kasutajate arv on võrreldes autokasutajatega langustrendis. 2019. aastal kasutas 2,6% inimestest ühistransporti, 15,6% liikles jalgsi ja 2,5% kasutas jalgratast (kõik kokku vaid 39%), ehkki ligipääs ühistranspordile on 76%-l elanikkonnast. . Peamised takistused on erinevate sõitude ühildamatus ja pikk sõiduaeg, mistõttu eelistatakse kasutada enamasti sõiduautot. 94% transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogustest tekib maanteetranspordis,sellest 67% on sõiduautode tekitatud . Raudtee võib küll vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on raudteemeede, mis keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh 6 Tööversioon seisuga 1.10.2021 raudteede elektrifitseerimine ja kurvide õgvendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongi liikumiskiirust ja rongireisijate arvu. Sotsiaalsem ERF, ESF, Pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihid on järgmised: Eestis elavad arukad, Eesti EMKVF tegusad ja tervist hoidvad inimesed ning Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. 2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena (PO4) elatud eluaastaid ja elukestvas õppes osalemise määra, samuti tööturul ning kultuuri-, spordi- ja vabatahtliku tegevuse valdkondades osalemise määra. Meie eesmärk on tõsta ka inimeste hoolivuse ja koostöövalmiduse näitajat, suhtarvu, millega mõõdetakse erinevate sotsiaalsete rühmade vahelist suhtlust, samuti oluliste riskide näitajat. 5 Üldine töötuse määr Eestis on madal (6,8% 2020. aastal), kuid Ida-Virumaa piirkond eristub selgelt teistest, seal on töötuse määr Eesti keskmisest koguni kaks korda kõrgem (2020. aastal 12,3%). COVID-19 kriisi tagajärjel vähenes Eestis tööhõive Euroopa riikide keskmisest rohkem, mis viitab sellele, et ettevõtete reageerimine kriisile on olnud keskmisest tugevam, olenemata töötukassa küllaltki ulatuslikust palgatoetusmeetmest. Samal ajal napib sobivat tööjõudu tööstus-, teenindus- ja eelkõige IT-sektoris. Tööjõupakkumine ei ole sammu pidanud majanduse muutuvate vajadustega ja tööjõu oskused ei vasta tööturu vajadustele. Hiljutiste kutsehariduse ja -õppe lõpetajate tööalane konkurentsivõime ei ole piisav. Õppurite osakaal, kes lahkuvad varakult haridus- ja koolitussüsteemist ilma keskharidust omandamata, on 9,8% (2019. aastal) 18–24-aastastest noortest (ELi keskmine näitaja on 10,3%). Peale selle on COVID-19 kriisi mõjust majanduse ja tööturu kiireks taastumiseks vaja pakkuda inimestele ümber- ja täiendõpet. Lisaks haridussüsteemist varakult lahkumisele on kõrghariduses probleemiks teadus- ja inseneriõppekavade väiksem populaarsus. Eesti ja vene õppekeelega põhikoolide tulemuste vahe püsib ja suurendab piirkondlikke erinevusi ning takistab keelebarjääri tõttu liikuvust kogu riigis. Teist emakeelt kõnelevate õpilaste eesti keele oskus on endiselt kesine. Seetõttu tuleb vähesest keeleoskusest tulenevate lünkade ületamiseks suurendada võimalusi noores eas eesti keele õppimiseks. Ligi 30% Eesti elanikkonnast moodustavad muust rahvusest inimesed, kelle emakeel on muu keel kui eesti keel. Nii suure elanikkonnarühma integreerimine, et vähendada etnilist segregatsiooni tööturul ja sotsiaal-majanduslikke lõhesid, on Eesti jaoks suur probleem. Vajadus pakkuda kohanemis- ja integratsioonitoetusi (koostöömeetmed, suhtlus, teabevahetus) uutele ja suurematele sihtrühmadele suureneb sisserändajate ja tagasipöördujate arvu tõusu tõttu. Tööealine elanikkond väheneb 2035. aastaks umbes 12% võrra ning 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab 25%ni, mis toob kaasa kasvava nõudluse tööjõu järele. Erinevate paindlike lahenduste, vanussurve vähendamise ja elanikkonna tervise parandamisening vanurite ja elukestva õppe võimaluste suurendamise, abil saab riik leevendada tööjõupuudust ja soodustada pensionipõlves töötamist. Töötute või mitteaktiivsete inimeste toomine tööturule ja kõige suuremate riskirühmade toetamine (nt vähenenud töövõimega ja terviseprobleemidega inimesed, mittetöötavad ja mitteõppivad noored, hoolduskoormusega inimesed, muukeelsed ja vanemad töötajad, pärast lapsehoolduspuhkust tööle naasvad noored emad, väheste või vananenud oskustega töötajad vms) on hädavajalik. Riskirühmade positsiooni parandamiseks tööturul, soolise palgalõhe vähendamiseks ja samal ajal tööandjate ootuste täitmiseks on oluline pakkuda õppijakeskseid koolitusi ja digioskuste edendamisvõimalusi, mis valmistavad töötajaid ette lahkumiseks vananenud tehnoloogiaga majandussektoritest, toetada tööhõive edendamist maapiirkondades ja aidata integreerida erivajadustega inimesi tööturule. 5 https://www.oecd.org/social/risks-that-matter.htm 7 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust, täiustada integreeritud ja inimkesksetele tervishoiuteenustele võrdset ja õigeaegset juurdepääsu ning vähendada materiaalset puudust. Samuti on vaja tähelepanu pöörata turvalise elu- ja töötamiskeskkonna loomisele ning töötervishoiu kvaliteedi tõstmisele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata suurele hoolduskoormusele, mis takistab tööturul osalemist ja suurendab vaesusriski. Vananeva elanikkonna ja krooniliste haigustega inimeste osakaalu suurenemise tõttu on vaja tervishoiuteenuste, sealhulgas pikaajalise hoolduse ja töötervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks nõuetekohaseid, asjatundlikke ja motiveeritud tervishoiutöötajaid ja spetsialiste, keda toetavad nii teenusehaldus kui ka uuenduslikud digilahendused. Hoolekandesüsteemi arendamine põhineb deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõttel. Praegu on Eestis 80 000 pikaajalist hooldatavat, kuid tegelikult vajab pikaajalist hooldust hinnanguliselt vähemalt 132 000 inimest. Vaja on investeerida kogukonnapõhistesse teenuste üksustesse, teenusekeskustesse, päevahoidu ja muude teenuste arendamisse, mis vähendaks hoolduskoormust ja toetaks inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmiseks on vaja toetada sekkumisi, mis aitavad kaasa tervishoiu- ja hoolekandesektori integreerimisele. See hõlmab nii teenuste arendamist kui ka investeeringuid sotsiaal ja tervishoiu sektori taristusse deinstitutsionaliseerimise põhimõttest ning inimeste iseseisvat elu ja toimetuleku igakülgset toetamisest lähtuvalt. Varasematel programmiperioodidel on väikesemahulist ranna- ja siseveekalandust tulemuslikult arendatud, kasutades kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi, kuid keskmine sissetulek ja investeerimissuutlikkus on vähese kalasaagi, madala kalahinna ning kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmis- ja töötlemissuutlikkuse alakasutamine tõttu endiselt väikesed. Kalasadamad ja lossimiskohad vajavad jätkuvalt investeeringuid, et täiustada taristut ja varustust ning edendada multifunktsionaalsust. Strateegia „Eesti 2035“ sihid on järgmised: ,,Eesti ühiskond on hooliv, Inimestele ERF koostöömeelne ja avatud’’, ,,Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja lähedasem kvaliteetne elukeskkond ning ,,Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja Eesti inimesekeskne riik.’’ Rahulolu elukeskkonna ja kestliku arengu keskkonnanäitajatega on 2035. aastal suurenenud. Kavandatud (PO5) investeeringud on kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja vastavad alltoodud arenguvajadustele. Samuti peaksid sekkumised allpool mainitud probleemide lahendamiseks põhinema Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetel. Eestis on suured piirkondlikud erinevused elatustasemes ja töötuse määras. 2019. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7 % elanikkonnast (ELi keskmine näitaja on 17%), ja erisused on piirkondlikult suured – Lõuna-Eestis elas suhtelises vaesuses 25%, Ida-Virumaal aga 29.3%. 2019. aastal oli töötus Harjumaal 3,4% ja Tartumaal 4,1%, Ida-Virumaal oli see aga 8,7% ja Valgamaal 9,1%. Vaesus ja töötus on üksteisega seotud ning nende vastu võitlemise jaoks on vaja piirkondlikke meetmeid, sh uute töökohtade loomise eesmärgiga Atraktiivse piirkondliku ettevõtluskeskkonna loomiseks on oluline toetada piirkonna vajadustest tulenevaid tegevusi integreeritult. Teiselt poolt on oluline võimaldada töötutele ja mitteaktiivsetele töötajatele tugiteenuseid. Linnastumise ja rahvastikumuutustega tegelemisel tuleb investeerida ettevõtluse, hariduse ja muude oluliste valdkondade arendamisse, võttes arvesse piirkondlikke eripärasid. Samuti on vaja kohalike omavalitsuste 8 Tööversioon seisuga 1.10.2021 suutlikkust toetavaid meetmeid, sh avalike teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa tervisealase ebavõrdsuse. Harjumaal, kus elab 45% Eesti elanikkonnast (2020) ja luuakse 65% riigi SKPst (2018), on sissetulekud küll ELi keskmise lähedal, kuid teistes piirkondades on need palju madalamad. Endiselt on probleemiks ka sooline palgalõhe. Selgelt paistab soolise palgalõhe poolest silma Ida-Virumaa seal on see 27,9% (2017), Eesti keskmine oli 2018. aastal 18,7%. Piirkondlike sissetulekute erinevus Harjumaa ja teiste piirkondade vahel tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest teistes piirkondades ning eelkõige noorte väljavoolust. Kõrgema kvalifikatsiooniga töötajad ja töökohad on liikunud üksikutesse suurematesse linnapiirkondadesse, mille tagajärjeks on madala sissetulekuga elanike ja eakate suur osakaal väljaspool linnapiirkondi. Seetõttu valitseb tööandjate hinnangul kvalifitseeritud tööjõu puudus, mistõttu tuleb tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks edendada vajaduspõhiseid ümberõppevõimalusi või kasutada muid lahendusi. Ida-Virumaa (ja vähemal määral ka Kagu-Eesti) eristub teistest Eesti piirkondadest, sest seal valitsevad kõige suuremad piirkondlikud sotsiaal- majanduslikud erinevused. OECD 2018. aasta andmete kohaselt oli Ida- Virumaa OECD 395 piirkonnast viimase 20% hulgas, mis on kõige madalama arengutasemega piirkonnad. Inimeste eeldatavad tervena elatud eluaastad varieeruvad piirkondade lõikes – Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal on see näitaja Põhja- ja Lääne-Eestiga võrreldes umbes 10 aastat lühem (2018), ning samuti on see proportsionaalne sissetuleku suurusega. Füüsilisel ja sotsiaal- majanduslikul elukeskkonnal on märkimisväärne mõju inimese tervisele ning selle kujundamisel on oluline kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostöö. Ettevõtlus on Ida-Virumaal Eesti madalaimal tasemel – Eesti keskmine näitaja oli 2018. aastal 99,8 ettevõtet 1000 elaniku kohta, Ida-Virumaal oli aga asjakohane näitaja 45,8 ettevõtet. Linnapiirkondade arendamisel on riigi majandusarengus oluline roll. See on ka Euroopa Komisjoni poolt esile tõstetud prioriteetne eesmärk. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlasekasvuga kaasnevate probleemidega, nagu valglinnastumisega kaasnevad soovimatud keskkonnamõjud, ühise probleemina muutuvad aina olulisemaks keskkonna- ja kliimaküsimused. Nutikad linnakeskkonna lahendused pakuvad üha suuremat võimalust probleemidega toimetulekuks. Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud linnasiseste alade suure osakaalu ja elamufondi vajadustele mittevastavusega. 2019. aastal liitus Eesti ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks Õiglane Õiglase kliimaneutraalne Euroopa ja 2020. aastal Euroopa Komisjoni 2030. aasta Üleminek ülemineku kliimaeesmärgi kavaga, milles tehakse ettepanek vähendada fond (JTF) kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra ja määratletakse Euroopa vastutustundlik tegevuskava selleks, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 2019. aasta detsembris edastas Eesti Euroopa Komisjonile oma riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030), milles seatakse eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja primaarenergia tarbimist ning suurendada taastuvenergia osakaalu, säilitades samal ajal energiavarustuskindluse. Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor, see moodustas 2018. ja 2019. aastal vastavalt 68% ja 56% kasvuhoonegaaside koguheitest. Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste ulatuslik tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks. 2019. aastal oli primaarenergia pakkumine 218,9 PJ, millest 9 Tööversioon seisuga 1.10.2021 põlevkivi (mitte segi ajada põlevkiviõliga) moodustas 65%. Seetõttu mõjutab energeetikasektori ja eriti põlevkivisektori ümberkujundamine kõige rohkem Eesti edusamme kliimaneutraalsuse suunas. Teiselt poolt, näeme viimastel aastatel toimunud energeetikasektori heitmete 12% langusest, et energeetikasektoris on juba toimumas suured muutused. Põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti Ida-Viru maakonda, mistõttu seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted toodavad üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu on kliimaneutraalsusele üleminekul kõige suurem mõju, ja seda juba praegu, eelkõige sellele piirkonnale. Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920ndatest aastatest ja on olulisel määral mõjutanud Ida-Virumaa sotsiaal- majanduslikke ja keskkonnatingimusi. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kui ainuüksi kaevandustes töötas üle 14 000 inimese. Alates 1990ndatest aastatest on sektor olnud languses ja praegune töötajate hulk kõikides sektori tuumikettevõtetes kokku on ligikaudu 5000 inimest. Põlevkivisektori töötajad moodustavad 13% kõigist piirkonnas tegutsevate ettevõttete töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest. Põlevkivisektorit iseloomustab maakonna ja Eesti keskmisest palgast märkimisväärselt kõrgem keskmine palk, mis muudab töötajate liikuvuse raskeks. Põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Viru maakonna majanduse nurgakiviks nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektritootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal- majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 2. POLIITIKAVALIKUD, KOORDINEERIMINE JA VASTASTIKUNE TÄIENDAVUS 2.1. Kokkuvõte poliitikavalikutest ja peamistest tulemustest, mida oodatakse partnerlusleppega hõlmatud iga fondi puhul Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel on 2021–2027 eelarveperioodil ja osana poliitikaeesmärgist „Nutikam Eesti“ tehtud ettepanekteadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamiseks töötada välja arengu stiimulid.. Toetusi suunatakse tehnoloogia- ja teadmusmahukate sektorite suunas liikumisele, suurendades ettevõtete vajaduste ja teadusasutuste prioriteetide vahelist koostoimet, samuti investeeringuid organisatsioonide digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, et parandada tootlikkust, innovatsiooni ja edupotentsiaali nutika spetsialiseerumise sektorites. ERFi ja nutika spetsialiseerumise raames Kavandatud sekkumiste tulemusena suureneb riikliku teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsioonisüsteemi kohalik mõju sotsiaal-majanduslikule valdkonnale, millega kaasneb kasvuvaldkondade ettevõtete lisandväärtuse kasv. VKE-dele suunatud sekkumiste fookus on kasvupotentsiaali suurendamine ja konkurentsivõime, toetades ekspordisuutlikkust, rahvusvahelistumist ja parandada positsiooni ka globaalsetes väärtusahelates. Nende sekkumiste tagajärjel paranevad ettevõtete tõhusus ja ekspordisuutlikkus, kasvab lisandväärtus, suureneb ettevõtlusega tegelemine Eesti elanike seas, kaasneb ärikasvupotentsiaali realiseerimine ning VKEde jaoks kapitali kättesaadavuse arendamine.Internetipõhiste teenuste täiustamisega seotud ERFi investeeringud on suunatud avaliku ja erasektori ühise teenindusruumi loomisele, , et toetada uusi interaktiivseid veebilahendusi (sh valmisolek või loodavad tingimused võimaliku piiriülese suhtluse jaoks) ja nende rakendamist, samas toetades endiselt meetmete järjepidevust, toimivust ja olemasolevate kohati aegunud süsteemide kestlikkust. Eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldatakse märkimisväärne osa ERFi vahenditest investeeringuteks hoonete energiatõhususe parandamiseks ja selle kaudu kliimaeesmärkide saavutamiseks. Samuti aidatakse kaasa säästva energiatarbimise suurendamisele, moderniseerides kaugküttesüsteeme, rakendades säästvamaid küttelahendusi ja edendades biometaani kasutust. Investeeringute kaudu suureneb energiatõhusate ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutus kohalikes taristutes (kaugküttesüsteemid) ning kaasneb taastuvenergia kogutarbimise osakaalu tõus kogu 10 Tööversioon seisuga 1.10.2021 energeetikasektoris Lisaks kasutatakse eesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames ERFi toetusi kliimamuutustega seotud riskide ennetamiseks, kliimamuutuste mõjudega tegelemiseks valmisoleku suurendamiseks ja kliimamuutuste mõjude leevendamisele kaasaaitamiseks, sidudes CO2 märgalade kohal. Linnapiirkondade säästliku liikuvuse jaoks on kavas taotleda ERFi rahalisi vahendeid tsentraalse rattateede võrgustiku rajamiseks, head avalikku ligipääsu võimaldavate kogukondlike keskuste kavandamiseks ja Tallinna kergrööbastranspordivõrgu arendamiseks – need on vaid mõned eesmärgid, et saavutada süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine kestlike ja elujõuliste transpordiühenduste arendamise kaudu. Eesmärgi „Nutikam Eesti“ raames suunatakse ERFi vahendid suure suutlikkusega lairibataristu arendamisse, et tagada usaldusväärse ja kiire internetiühenduse kättesaadavus Eesti maapiirkondades, arendades 5G-võrku kõige olulisemates transpordikoridorides, samuti elu- ja äripiirkondades, et luua ettevõtete ja inimeste jaoks tingimused 5G- sideteenuste ja 5G kasutuseks, et arendada ettevõtete pakutavaid teenuseid. ERFi vahendid on seotud ka poliitikaeesmärgiga „Sotsiaalsem Eesti“, mille raames investeeritakse avalikesse tervishoiuteenustesse ja sotsiaalhoolekande taristusse, millega toetatakse teenuste kättesaadavuse parandamist, pikaajalist hooldust ja integreeritud sotsiaalteenust deinstitutsionaliseerimise põhimõtete kohaselt. Eesmärgi „Inimestele lähedasem Eesti“ raames suunatakse ERFi rahalised vahendid linnapiirkondade terviklikku sotsiaal- ja majandusarengusse, samuti kasutatakse neid atraktiivsete piirkondlike elu- ja äripiirkondade, kättesaadavate avalike teenuste ja kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmisekskogu riigis. Selliste sekkumiste tagajärjel saab piirkondlik ettevõtlussektor hoogu juurde ja loob lisandväärtust. Väheneb piirkondlik jõukuslõhe ja elukvaliteet paraneb kogu Eestis: linnades, väikelinnades ja maapiirkondades. Ühtekuuluvusfondi vahendeid on kavas poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ raames eraldada, valmisoleku parandamiseks toimetulekuks kliimamuutuste mõjudega ja nendega kohanemiseks. Samuti on eesmärk minimeerida kliimamuutusest tulenevaid ohte ja vähendada selle mõjudest tulenevat kahju majandusele ja loodusele. Samuti soovitakseÜhtekuuluvusfondi toel parandada ringmajandust ja suurendada ettevõtete ressursitõhusust, et vähendada jäätmeteket, suurendada jäätmete ringlussevõtu suutlikkust ning rakendada tootmis- ja tarbimismustreid, mis põhinevad ringmajanduse põhimõtetel. Taristu puhul on kavas fondi vahendeid investeerida raudtee elektrifitseerimisse, et vähendada sõiduaega ja süsinikdioksiidi heidet, seades prioriteediks säästvate transpordiliikide arenduse. Lisaks sellele on fondi vahendeid kavas suunata teedevõrku, et täita 2030. Aastaks üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaehitamise kohustus. Investeeringud on peamiselt suunatud liiklusohutuse suurendamisele, sõitjate sõiduaja ja transpordikulude vähendamisele ning transpordi keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisele. Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahendite abil tehakse ettepanek tegeleda Eesti peamiste arenguvajadustega sotsiaal- , tervishoiu-, elukestva õppe ja tööturu sektoris. Keskendutakse mh laste ja noorte (sh tõrjutusriskiga noorte) haridustee toetamisele, tööturule sisenemise võimaluste edendamisele, integratsiooni toetamisele, pikaajalise hoolduse korraldamisele, inimeste tervena elatud eluea pikendamisele, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele, töövõime kaotuse prognoosimisele ja töötervishoiu edendamisele, tööturu vajadustest lähtuva elukestva õppe toetamisele ja puudust kannatavate inimeste aitamisele. Selliste sekkumiste tagajärjel suureneb sotsiaalne ühtekuuluvus, sotsiaalne kaasatus, noorte osalus hariduses, tööhõive suurenemine, kuid samuti hooldusvajadustega ja enim puudust kannatavate inimeste hulga suurnemeine tööturul. Eeldatav tulemus on tervem tööealine elanikkond, vähem tervisekahjustusi ja osalise tervisekaotusega inimeste suurem osalemine tööhõives. Uus- sisserändajad teistest riikidest, kes räägivad võõrkeelt, samuti Eesti alalised elanikud, kes ei oska eesti keelt, on lõimunud ja nad osalevad aktiivselt tööhõivesektoris ja Eesti ühiskonnas laiemalt. Tööealiste elanike kvalifikatsioon ja oskused vastavad tööturu nõudmistele ja need toetavad nende jätkuvat töötamist või tööturule sisenemist ning sellega kaasneb sissetuleku tõus. Selliste sekkumiste tagajärjel paraneb raskustes olevate inimeste toimetulek ja samuti nende elukvaliteet. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF 2021–2027) vahendeid kasutatakse kooskõlas Euroopa ühise kalanduspoliitika (ÜKP) keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaal-majanduslike eesmärkidega. Sekkumised on suunatud heas seisundis kalavarude saavutamisele, kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikkuse suurendamisele ning arengule, mis tagab konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrgema lisandväärtuse, ekspordikasvu ja keskkonnateadliku harrastuskalapüügi suurenemise. Sekkumiste tagajärjel on selgunud, et nii heas seisundis kalavarude osakaal kui ka harrastuspüügi mõju majandusele on suurenenud. Soovitud tulemused on kalandus- ja vesiviljelussektoris töötatavate inimeste keskmise vanuse vähenemine ning töötajate keskmise töötasu kasv.. Kasvab ettevõtete kasum, lisandväärtus ja eksporditavate kaupade koguväärtus. Sekkumine võimaldab arendada merekeskkonda kahjustamata kestlikku kalandus- ja vesiviljelussektorit, kohanedes kliimamuutuste mõjudega, majanduslikult tasuvat töötlevat tööstust ning suurendada rannikualade kogukondade tööhõivet ja võimalusi. Õiglase ülemineku fondi abil tegeleb Eesti kliimaneutraalsusele ülemineku majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega Ida-Viru maakonnas, kuhu on koondunud väga süsinikdioksiidimahukas põlevkivisektor. 11 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Avalikkuse teavitamise ja sihtuuringute tulemuste kohaselt ulatuvad üleminekumõjud alates mitmeastmelisest majandusmõjust kogu piirkonna majandusele (mõjutades näiteks tööhõivet, ettevõtlust, karjääri- ja koolitusvõimalusi) kuni piirkonna kohalike omavalitsuste suutlikkuseni osutada avalikke teenuseid. Nende põhjal kaardistati kolm peamist arenguvajadust: 1) Ida-Viru maakonna majanduse ümberkorraldamine eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, 2) üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine ning 3) kaevandustegevuse ja põlevkivi töötlemisega seotud keskkonnamõjude vähendamine. Selliste arenguvajaduste rahuldamiseks on õiglase ülemineku fond Eestis jagatud kaheks peamiseks programmiliseks tegevussuunaks: „majandus ja tööjõud“ ning „keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ (proportsionaalne jagunemine on ligikaudu vastavalt 80% ja 20%). Sellest tulenevalt toetatakse hinnanguliselt üle 400 VKE, luuakse enam kui 2000 uut töökohta ja ligikaudu 60 ha saastatud maad taastatakse kasutuseks rohealadena, arendusmaana jne. 2.2. Fondide koordineerimine, piiritlemine ja vastastikune täiendavus ning, kui see on asjakohane, riiklike ja piirkondlike programmide koordineerimine 2021–2027 perioodi partnerlusleppe ettevalmistamine ja a vahendite rakendamise planeerimine toimus koos riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisega, et ühendada struktuurifondide eesmärgid üleriigiliste ja piirkondlike strateegiliste algatustega. „Eesti 2035“ , loomist, kui üldist katusstrateegiat, on ühiselt juhtinud Rahandusministeerium ja Riigikantselei. Strateegias kaardistatakse Eesti eelseisvad arenguvajadused, seatakse Eestile pikaajalised arengusuunad ja -eesmärgid ning määratletakse eesmärkide saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegia on piirkondlike arengukavadealusdokument, ,, millega viiakse vastavusse riiklikud planeerimisprotsessid, hõlmates kavandamist ja eelarvestamist, ELi vahendite planeerimistsh ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava koostamise. Strateegia „Eesti 2035“ ettevalmistamisse, maakonna arengukavade, samuti partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on panustanud nii huvirühmad, laiem avalikkus kui ka kõik fondide rakendamisega seotud ministeeriumid. Siseministeerium, vastutab siseturvalisuse ja rändepoliitika väljatöötamise ja elluviimise eest. See hõlmab ka spetsiifiliste EL fondide [Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) ning Sisejulgeolekufond (ISF)] rakendusasutuse ülesannete täitmist. Kaasatud on ka Maaeluministeerium, mis koordineerib ja kavandab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja nende rakendamist Eestis. Peale selle on protsessi kaasatud Rahandusministeeriumi esindajad koos Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu ja mitmesuguste huvirühmadega, kes vastutavad õiglase ülemineku kava koostamise ja selle elluviimise eest kogu Eestis. Lisaks strateegilisele tasemele on ulatusliku koostöö raames toimunud põhjalikud arutelud rahaliste vahendite kasutamise teemal – kuidas parimal võimalikul moel 2021–2027 perioodil eesseisvaid probleeme ja arenguvajadusi lahendada. Aruteludest tulenevad kokkulepped ja meetmete jaotus on sõnastatud rakenduskavas. Koostöö struktuurifonde haldavate asutuste vahel jätkub nii meetmete väljatöötamise protsessis kui ka rakendamise ja järelevalve ajal, vajalike meetmete tingimuste koostamise protsessis osalevad kõik asjaomased asutused ja peamised partnerid. Peale igapäevase kaasamise, teabevahetuse ja koostöö, toetatakse fondide haldamisi ühiste elektrooniliste infosüsteemidega. Need süsteemid on liidestatud ja jagatav teave on kõigile osapooltele kättesaadav. 2.3. Partnerlusleppega hõlmatud fondide, AMIFi, ISFi ja BMVI ning muude liidu vahendite vastastikune täiendavus ja koostoime Erinevate vahendite ja rakenduskavade kooskõlastamine, vastastikune täiendamine ja koostoime on tagatud ühtse planeerimise ja mitmesuguste eelarvestamisega seotud protsesside sünkroniseerimise teel. Vahendite kasutamise aluspõhimõtted ja strateegiline võrgustik baseerub „Eesti 2035“ pikaajalisel katusstrateegial ning uutel riiklikel arengukavadel, milles määratletakse valdkondade arengusuunad ja prioriteetsed meetmed. Ühe- ja nelja-aastase riigieelarve planeerimise raames tagab see suutlikkuse täiendada erinevaid vahendeid ja sünergiat, olenemata allikast. Lisaks muudele alusdokumentidele kaalutakse nii Läänemere strateegia kui ka tegevuskava kasutamist, et luua piiriüleste meetmete kaudu võimendus ja sünergia. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimisel ja piirkondlikes 12 Tööversioon seisuga 1.10.2021 arengukavades eesmärkide saavutamise eelarve tegemise protsessis käsitletakse kõiki vahendeid ühiselt (sh erinevad ELi fondid). Riiklik taaste- ja vastupidavuskava on riikliku reformiprogrammi „Eesti 2035“ lisa, mis hõlmab taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatavaid reforme ja investeeringuid ning täiendab ühtekuuluvuspoliitika ja liidu rahalistest vahenditest rahastatavaid meetmeid. Rahastamise piiritlemine tagatakse Rahandusministeeriumi juhitud ja valdkondlike ministeeriumidega kooskõlastatud eri fondide programmitöö protsessis ning samuti meetmete kavandamise protsessis. Eelarveperioodi 2021–2027 partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisse on kaasatud ka muud ELi rahastamisvahendid (sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö programmid, Euroopa ühendamise rahastu, programm „Horisont 2020“, programm LIFE, siseküsimuste ja justiitsprogrammid, Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra rahastus, Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetuskava) ja aktiivsed asutused (nende hulgas Läänemere strateegia riiklik kontaktpunkt ja töörühm). Koostöö on vajalik nii rahastatavate meetmete kattumise vältimiseks kui ka sünergia suurendamiseks erinevaid allikaid hõlmavates piirkondades. Eesti ja ELi keskfondide kavandatud vahendid (nt Euroopa ühendamise rahastu, programmi „Horisont 2020“ erinevad meetmed, programm LIFE jt) kooskõlastatud kasutuse saavutamiseks toimub fonde haldavate asutuste vahel koostöö ja teabevahetus, et rakendada Eesti jaoks olulisi tegevusi ja edendada rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemist (nt programmiga „Erasmus+“ koostööd tegevad ülikoolid; ettevõtjad konsortsiumides teadus- ja arendusasutusega programmi „Horisont 2020“ rakendamisel; programmi LIFE eesmärkide täitmisega tegelevad keskkonnaalased vabaühendused). Kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele suunatud meetmete kavandamise osana ja koostöös rahastamisasutustega kaalutakse ka lubatud ELi-sisese kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikute kauplemissüsteemi tulude kasutust. Õiglase ülemineku fondi kasutamise kavandamisel võeti arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid tegevusi, sealhulgas REACT-EU, taaskäivitamisrahastu ja HKSi kauplemistulu. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kavaga tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või kui neil on analoogid, kuid nende maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Temaatiline kooskõlastamine, sealhulgas huvipakkuvate valdkondade rahastamisega seotud erinevate rahastamisallikate ühendamine, toimub eelarvestrateegia ja valdkondlike arengukavade juhtkomisjonide kaudu. Selliste komisjonide koosseisu kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, huvirühmade esindajad ja eksperdid. Nende ülesandeks on esitada kooskõlas valdkondlike arengukavadega ettepanekuid; anda aru, milliseid programme algatada, mis aitavad kaasa valdkonnaeesmärkide saavutamisele; mida programmides muuta ja milliseid programme lõpetada ning teha ettepanekuid hindamiste kohta ja tõhustamiskavade koostamiseks, sh ühtekuuluvuspoliitikas rakendatavate programmidega seotud meetmete koordineerimine ja arengukavade eesmärkide saavutamise jälgimine. Rahastamisega tegelevad asutused jälgivad ja suunavad riigi eelarvestrateegia seireraamistikus ning igal aastal riigieelarvealaste õigusaktide väljatöötamise ja nende rakendamise kaudu ELi muid rahastamisvahendeid ning riigieelarve tuludest ja mitmesugustest vahenditest rahastatavate meetmete vastastikust täiendavust. Näiteks käsitletakse transpordi rahastamise kavandamist selliselt, et võetakse arvesse nii kütuseaktsiisist kui ka ELi vahenditest (sh fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust) saadud kogutulu; keskkonnapoliitika kaudu rakendatakse keskkonnatasudest laekuvaid rahalisi vahendeid, taastuvenergial põhinevate õigusaktide täiustamiseks elektriturule suunatavaid vahendeid, samuti keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahendeid; tööturupoliitikas rakendatakse töötukassa kaudu suunatavaid rahalisi vahendeid ja ressursse; teadus- ja arendustegevuse ning kõrghariduse kvaliteedi parandamiseks kasutatakse riigieelarve tulemuslepingutest tulenevaid vahendeid, osalust programmis „Horisont 2020“, samuti Euroopa teadusruumi vahendeid. Riigi eelarvestrateegias seatud eesmärkide saavutamise jaoks on eriti oluline rahaliste vahendite panus konkurentsivõimelisse majanduskeskkonda, haridusse, tervesse tööturgu, sotsiaalkindlustusse ja heasse rahvatervisesse, energeetikasse, transpordi- ja infoühiskonda, integratsiooni, keskkonnakaitsesse ning piirkondlikku arengusse. Vabariigi Valitsusel on olemas eelarve täitmist käsitlevate regulaarsete ülevaadete aruanded ELi rahaliste vahendite kasutuse kohta. See tagab, et valitsus saab osa ühisarutelust struktuurifondide, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi , Sisejulgeolekufondi, Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, maaelu, merendus- ja kalatööstussektorite ning nende toetuse ja muude ELi vahendite rakendamise üle koos tulemuste, probleemide ja asjakohaste lahendustega. Kirjeldatud mehhanism annab võimaluse vajaduse korral kooskõlastada rakenduskavade muutmist, töötada läbi muudatusettepanekuid ja sõnastada asjakohaseid otsuseid. 13 Tööversioon seisuga 1.10.2021 3. INVESTEU RAAMES EELARVELISE TAGATISE VORMIS ANTAV PANUS KOOS PÕHJENDUSEGA Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet InvestEU-sse. 4. ÜMBERPAIGUTAMISED Liikmersiik [ ] ümberpaigutamist piirkonnakategooriate vahel taotleb [ ] ümberpaigutamist eelarve otsese või kaudse täitmise all kuuluvatesse rahastamisvahenditesse [x] ümberpaigutamist ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muusse fondi või muudesse fondidesse [ ] ERFi ja ESF+ vahendite ümberpaigutamist JTF täiendava toetusena [ ] ümberpaigutamisi Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki 4.1. Piirkonnakategooriate vahelised ümberpaigutamised Ei ole asjakohane: Eesti on üks NUTS2 regioon. 4.2. Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse. 4.3. Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse Tabel 2: Ümberpaigutamised ERFi, ESF+ ja Ühtekuuluvusfondi vahel või muudesse fondidesse (jaotus aastate kaupa) Ümberpaigutamise Ümberpaigutamise Jaotus aastate kaupa allikas siht Piirkonnak Piirkon ategooria Fond nakateg Fond 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku (asjakohas ooria el juhul) 14 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Ühtekuu Ei ESF+ Ülemineku 0 2 207 3 784 5 676 6 622 6 622 6 622 31 535 334 473 240 360 420 420 420 lvusfond kohalda piirkond ta Ühtekuu Ei ERDF Ülemineku 0 629 988 866 1 438 1 977 1 977 1 977 8 989 691 278 351 732 732 732 lvusfond kohalda piirkond ta Põhjendus Fondide vaheliste ümbertõstete tegemisel on silmas peetud Eestile Euroopa Komisjoni poolt antud riigipõhised soovitusi 2019-2020 ning riigi arenguvajadusi kooskõlas strateegia Eesti2035 eesmärkidega. Olulised märksõnad arenguvajaduste osas on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine (struktuurne probleem on kirde- ja kagupiirkonna majanduslik ja sotsiaalne mahajäämus võrreldes muude Eesti piirkondadega); sotsiaalse turvavõrgu parandamine ja hoolekande teenuste kättesaadavuse tõstmine; haridussüsteemi paremasse vastavusse viimine tööturu nõudlusega, samuti oskuste nappuse vähendamine. ERFi suunatud vahendit on mõeldud esiteks Kagu-Eesti ettevõtete arengu toetamisele, et vähendada regionaalset ebavõrdust. Piirkonnas antakse täiendavat toetust VKEde tootlikele investeeringutele, et kiirendada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja suurendada lisandväärtust töötaja kohta. Teiseks toetatakse ERFi lisandunud vahenditest hoolekandega seotud tegevusi, mis aitavad ellu viia pikaajalise hoolduse reformi ning toetada tervishoiu- ja sotsiaalsektori integreerimist (investeeringud tagamaks kogukonnapõhist erihoolekandeteenust, tehnoloogia ja uuenduslike lahenduste laiem kasutamine sotsiaalvaldkonnas). ESF+ vahendid toetavad laste vaesuse vähendamist, noorte varajase koolist lahkumise ennetamist ja vähendamist ning hariduse vastavusse viimisega tööturu nõudlusele. Lastele ja noortele on suunatud sekkumised, mis vähendavad sotsiaalset tõrjutust ning aitavad ennetada riskikäitumist, mh tegeletakse tervikliku lastekaitsesüsteemi loomisega. Haridusvaldkonnas on suunaks õppekavade vastavusse viimine tööturu vajadustega, õppijakeskne lähenemine haridusele ja piisav kvalifitseeritud haridustöötjate arv. Laste- ja noortegarantii eesmärkidega kooskõlas on kavandatud sekkumised lastele ja noortele, et võidelda koolist väljalangemisega ning pakkuda erinevaid hariduslikke tugiteenuseid, samuti tugimeetmed mittetöötavate ja – õppivate noorte haridusse või tööturule suunamiseks. Ümberpaigutuste üldine eesmärk on vähendada regionaalset ja sotsiaalset ebavõrdsust Eestis ning sekkumistega on hõlmatud erinevad sihtrühmad: lapsed, noored, hoolduskoormusega, eri- ja hooldusvajadusega inimesed ning Eesti eri piirkondade elanikud 4.4 . ERF ja ESF+ vahendite ümberpaigutamine JTF täiendava toetusena, põhjendusega Ei ole asjakohane: Eesti ei tee täiendavat ülekannet ESF+ist või ERFist JTFi. 15 Tööversioon seisuga 1.10.2021 4.5. Ümberpaigutamised Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alt tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärki Ei ole asjakohane: Eesti ei tee ülekannet Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg). 5. TEHNILISE ABI LIIDU OSALUSE VORM Tehnilise abi liidu osaluse vormi valik [ ] Artikli 36 lõike 4 kohane tehniline abi* [x] Artikli 36 lõike 5 kohane tehniline abi** Programmiperioodil 2021-2027 soovib Eesti kasutada tehnilist abi ühtse määra alusel, kuna see toob kaasa olulise rakendussüsteemi lihtsustamise vähendades seejuures arvestatavalt administratiivset koormust. Ühtse määra alusel tehnilise abi kasutamine võimaldab keskenduda kõige olulisemale, st tulemuste saavutamisele, mitte tekkinud kuludele. Tehnilisest abist rahastatakse Rahandusministeeriumi (liikmesriik, auditeeriv asutus, rakendusasutus), korraldusasutuse, vahendusasutuste (ministeeriumid rakendusasutustena ja rakendusüksused) ning uuena partnerite Ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakendamisega seotud kulusid. Tehnilisest abist toetatakse rakenduskava tõhusa ja tulemusliku elluviimisega seotud kulusid: toetuste planeerimiseks, rakendussüsteemi ja õigusraami ettevalmistamiseks, projektide valikuks, taotluste ja maksetaotluste menetlemiseks, kontrollideks ja rakendamiseks vajalikke tööjõukulusid, lähetuskulusid ja koolituskulusid; seire ja seirekomisjoni tööga seotud kulusid; rakenduskava tulemuslikkuse hindamiste, analüüside ja uuringute läbiviimise kulusid; auditeerimise, teavitustegevuste, vajalike IT süsteemide kohandamise ja ülalpidamisega seotud kulusid ning keskse administratsiooni ja sihtrühma koolitamisega seotud kulusid. Uudsena lisandub sotsiaalpartnerite ja partnerite katusorganisatsioonide ning vajadusel muude oluliste partnerite suutlikkuse tõstmise rahastamine tehnilisest abist ning mõjude hindamise süsteemi arendamise, mõju-, tuleviku- ja õigusanalüüside läbiviimise, sh uudsete lahenduste katsetamise, ning rakke- ja ekspertrühmade rahastamine tehnilisest abist, mida eelmisel perioodil rahastati haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Partnerite võimestamiseks toetatakse fondidega seotud seminaride, kohtumiste ja uuringute läbiviimist riigi reformide ja poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse ja kaasumise suutlikkuse tõstmiseks; partnerorganisatsioonide juhtide ja liikmete võimekuse tõstmist (sh täiendõpet), liikmehõive suurendamist ja mainekujundust. Tehnilisest abist jätkatakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kompetentsikekskuse rahastamist suurendamaks struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustamaks ja toetamaks nende põhimõtete arvestamist toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel ning rakendamisel. Tehnilise abi kulude planeerimisel lähtutakse seotud asutustega kokku lepitavast eelarve jaotusvõtmest, mida korrigeeritakse vajadusel riigi eelarvestrateegia protsessis kord aastas. Vahendid planeeritakse kokkulepitud jaotusvõtme alusel seotud asutuste eelarvesse, eraldi taotlemist ja vahendite kasutamise aruandlust (üldjuhul) ei toimu. Hindamiste eelarve planeerimisel lähtutakse hindamiste kavast, teavitamiste korral lähtutakse teavitamise strateegiast, muude kulude korral lähtutakse valdkonna ekspertide prognoosidest ning täistööajale taandatud ametikoha hüvitamisel eelmise struktuurivahendite rakendusperioodi keskmisest palgakulust, mida on suurendatud 15% üldkulude ühtse määraga ning lisatud keskmine lähetus- ja koolituskulu ning inflatsioon. Partnerite võimestamise rahastamisel lähtutakse toetuse andmise tingimustes fikseeritavatest aastastest lagedest ning järgmise aasta eelarve ja tulemused lepitakse korraldusasutusega kokku eelmise aasta oktoobris, partneritele 16 Tööversioon seisuga 1.10.2021 tehakse väljamakseid kuni 2 korda aastas ning nad esitavad aruande seatud eesmärkide täitmise kohta kord aastas. 6. VALDKONDLIK KESKENDAMINE 6.1. Vastavus valdkondliku keskendumise reeglitele Liikmesriik otsustab [x] Järgida valdkondlikku keskendamist riiklikul tasandil [x] Järgida valdkondlikku keskendamist piirkonnakategooria tasandil [ ] Võtta valdkondliku keskendamise eesmärgil arvesse Ühtekuuluvusfondi vahendeid Tabel 3: Valdkondlik keskendamine ESF+is Liikmesriik täidab valdkondliku 25% sotsiaalse kaasatuse puhul Kavandatud ESF+ programmid: keskendamise nõudeid Kavandatud ESF+ määruse artikli 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 4 erieesmärkide h-l raames rakenduskava perioodiks 2021- 2027 3 % enim puudust kannatavatele Kavandatud ESF+ programmid: isikutele mõeldud toetuse puhul 1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide Kavandatud ESF+ määruse artikli rakenduskava perioodiks 2021- 4 erieesmärgi m ja nõuetekohaselt 2027 põhjendatud juhtudel erieesmärgi 1 raames … % noorte tööhõive jaoks ette Ei ole asjakohane N/A nähtud toetuse puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide a, f ja l raames ... % laste vaesuse vastu võitlemise ei rakendu toetuse puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 erieesmärkide f ja h–l raames ... % sotsiaalpartnerite ja ei rakendu valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamise puhulKavandatud ESF+ määruse artikli 4 kõikide erieesmärkide (välja arvatud m) raames 17 Tööversioon seisuga 1.10.2021 7. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD IGA FONDI RAHAERALDISED POLIITIKAEESMÄRKIDE, JTF ERIEESMÄRGI JA TEHNILISE ABI KAUPA RIIKLIKUL JA ASJAKOHASEL JUHUL PIIRKONDLIKUL TASANDIL Tabel 4: Esialgsed rahaeraldised ERFist, Ühtekuuluvusfondist, JTFist, ESF+-ist, EMKVFist poliitikaeesmärkide, JTFi erieesmärgi ja tehnilise abi kaupa EMKVF i jaotus Poliitika ERF JTF** ESF+ Kokku riiklikul eesmärgi Ühtekuuluv tasandil d, JTFi us erieesmä Jaotus fondi jaotus Piirkonn JTFi JTFi Piirkonn rk või Jaotus piirkonna riiklikul Jaotus Jaotus a Jaotus määruse määruse a tehniline riik tasandil riik piirkonna riiklikul vahendid vahendid abi likul kategooria likul kategooriate kategoor tasandil artikli 3 artikli 4 kategoor tasandil te tasandil lõikes ia alusel alusel ia lõikes Poliitika Ülemine Ülemine 740 290 740 290 740 290 eesmärk kupiirko kupiirko 285 285 285 1 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 541 210 541 210 239 028 780 239 eesmärk kupiirko kupiirko tbc 229 229 963 192 2 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 521 200 521 200 eesmärk 0 kupiirko 0 kupiirko 000 000 3 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 167 600 167 600 512 628 680 228 eesmärk kupiirko kupiirko 512 628 677 000 000 677 677 4 nnad nnad Poliitika Ülemine Ülemine 192 906 192 906 192 906 eesmärk kupiirko kupiirko tbc 000 000 000 5 nnad nnad JTFi 339 740 339 740 148 763 395 190 977 036 erieesmä 431 431 rk 18 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Ühissäte te määruse artikli 36 lõike 5 Ülemine Ülemine kohane 19 493 21 528 21 528 5 843 120 575 59 554 640 kupiirko 59554640 14 155 851 6 198 475 7 957 376 kupiirko 050 660 660 464 665 nnad nnad tehniline abi (kui see on asjakoha ne) Ülemine Ülemine 1 701 561 1 701 561 779 722 353 896 534 157 97 391 3 466 727 Kokku kupiirko 154 961 870 198 934 412 kupiirko 534 157 336 154 154 013 282 336 060 846 nnad nnad 19 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Põhjendus: Praegused investeeringud on suunatud arenguvajadustele ja eesmärkidele, mis on seatud meie pikaajalises strateegias „Eesti 2035“. Samuti asjakohases valdkondlikus poliitikas ja arengudokumentides (näiteks riiklik teadus- ja arendustegevuse strateegia ning ettevõtluse strateegia) kirjeldatud eesmärkides, mille otstarve on luua konkurentsitingimused teadmuspõhise tootlikkuse ja heaolu kasvuks. Strateegia „Eesti 2035“ üks eesmärke keskendub elukeskkonnale – Eestis on kvaliteetne elukeskkond, mis on kõigi vajadusi arvestav ja turvaline. See tähendab, et meie 2035. aasta eesmärk on suurendada inimeste rahulolu elukeskkonnaga ja parandada kestliku arengu keskkonnategevuse tulemuslikkuse näitajaid. Mis puutub elukeskkonda, siis Eesti on hõredalt asustatud perifeerne riik ELis ja paljud poliitikavaldkonnad sõltuvad hästitoimivast transpordisüsteemist. See tähendab, et maapiirkondade jaoks on vaja rohkem ühendatusealaseid investeeringuid, et tagada head elamis- ja töötamisvõimalused linnakeskkonna alternatiivina. Seepärast tehakse investeeringuid üleeuroopalise transpordivõrguga vastavusse viimiseks ning me panustame samuti põhivõrgu ja selle juurdepääsude lõpuleviimisesse, ehitades 2+1 ja 2+2 teelõike, et täita liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Muudeks takistusteks on erinevate vedude ja aeganõudva sõiduaja ühildamatus. Raudtee võib küll vähendada maanteetranspordi kasutust suuremate keskuste vahel, kuid selle jaoks on vaja rohkem investeeringuid, et parandada sõiduaega ja suurendada tõhusust (suurendades maksimaalset piirkiirust). Kavandatud on raudteemeede, mis keskendub üksnes säästva transpordi arendamisele: sh raudteede elektrifitseerimine ja kurvide sirgendamine, mis peaks tulevikus suurendama rongi liikumiskiirust ja rongireisijate arvu. 2035. aastaks soovime tõsta eeldatavaid tervena elatavaid eluaastaid ja elukestvas õppes osalemise määra. Oodatava eluea ja keskmiselt tervena elatud aastate pikendamiseks on oluline toetada meetmeid, mis aitavad parandada elanikkonna tervisealaseid teadmisi, vähendada tervisealast ebavõrdsust ja parandada tervishoiuteenustele võrdset ligipääsu. Sissetulekutes on suuri piirkondlikke erinevusi, mis toob samuti kaasa tervisealase ebavõrdsuse. Harjumaa ja teiste piirkondade erinevus tuleneb elanikkonna kiiremast vähenemisest ja vananemisest teistes piirkondades ning eelkõige noorte väljavoolust. Seetõttu mängib linnapiirkondade areng riigi majandusarengus olulist rolli. Suuremad linnapiirkonnad seisavad silmitsi mitmete ebaühtlase majanduskasvuga seotud probleemidega, nagu äärelinnastumise ebasoovitavad keskkonnamõjud, ning keskkonna- ja kliimaküsimused muutuvad linnapiirkondade ühise probleemina aina olulisemaks. Ida-Virumaa linnapiirkondade probleemid on seotud elukeskkonna vähese atraktiivsuse, alakasutatud piirkondade suure osakaalu ja hoonefondi tänapäeva vajadustele mittevastavusega. Lisaks, kuna põlevkivisektor on suurel määral koondunud just Ida-Virumaale, toodavad seal piirkonnas asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Mõned põlevkivisektori tuumikettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Et põlevkivist elektri tootmist saaks õiglaselt järk-järgult lõpetada, on üleminekuperioodil vaja sihtotstarbelist toetust põlevkivist väljumise sotsiaal-majanduslike ja keskkonnamõjude vähendamiseks. 20 Tööversioon seisuga 1.10.2021 8. PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDEST RAHASTATAVATE KAVANDATUD PROGRAMMIDE LOETELU, KUS ON ESITATUD ASJAOMASED ESIALGSED RAHALISED ERALDISED FONDIDE KAUPA JA VASTAVAD LIIKMESRIIGI OSALUSED PIIRKONNAKATEGOORIATE KAUPA Tabel 5: Kavandatud programmide loetelu koos esialgsete rahaliste eraldistega Liikmesriigiosa Liidu osalus Kokku lus Nimetus [255] Fond Piirkonnakategooria Liidu osalus ühissätete Liidu osalus, v.a ühissätete määruse artikli 36 lõike 5 määruse artikli 36 lõike 5 kohaseks tehniliseks kohane tehniline abi abiks Ühtekuuluvuspoliitika ERF Üleminekupiirkonnad 1 642 006 514 59 554 640 1 134 800 918 2 836 362 073 fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027, Eesti Ühtekuuluvusfond Ei kohaldata 760 228 963 19 493 050 249 766 182 1 029 488 196 ESF+ Üleminekupiirkonnad 512 628 677 21 528 660 217 393 659 751 550 995 21 Tööversioon seisuga 1.10.2021 JTF – eraldis (artikkel 3, JTFi Ei kohaldata 148 763 395 6 198 475 98 847 406 253 809 276 määrus) JTF – eraldis (artikkel 4, JTFi Ei kohaldata 190 977 036 7 957 376 126 896 704 325 831 116 määrus) ERF, Kokku Ühtekuuluvusfond, 3 254 604 584 114 732 202 1 827 704 869 5 197 041 655 ESF+, JTF Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi EMKVF Ei kohaldata 91547597 5 843 464 41 739 026 139 130 086 rakenduskava perioodiks 2021- 2027, Eesti Kokku Kõik fondid 3 346 152 181 120 575 665 1 869 443 895 5 336 171 741 22 Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tabel 6: Kavandatud Interregi programmide loetelu Programm 1 Eesti-Vene programm Programm 2 Eesti-Läti programm Programm 3 Kesk-Läänemere programm Programm 4 Läänemere piirkonna programm Programm 5 Interreg Euroopa programm Programm 6 Interact programm Programm 7 Espon programm Programm 8 Urbact programm 9. KOKKUVÕTE MEETMETEST, MIDA KAVATSETAKSE VÕTTA, ET TUGEVDADA HALDUSSUUTLIKKUST PARTNERLUSLEPPEGA HÕLMATUD FONDIDE RAKENDAMISEL Rakenduskava eduka elluviimise kriitiliseks eduteguriks on süsteemsus ja läbimõeldud lähenemine. Olulisim on tagada toimiv ning läbipaistev juhtimissüsteem, kus kõik osapooled teavad selgelt oma rolli ja vastutust, ning leppida kokku info liikumine. Korraldusasutus on viimase kahe aasta jooksul reforminud toetuste andmise korraldamist. Reformi peamiseks eesmärgiks oli luua uueks programmperioodiks lihtsam ja selgem juhtimissüsteem ning vältida ülesannete dubleerimist. Info peab liikuma kiirelt ja operatiivselt ning juhtimisinfo peab olema kvaliteetne. Iganädalaselt toimuvad rakendussüsteemi osapooltega kohtumised, kus antakse ülevaade rakendamise hetkeseisust ning väljakutsetest. Vajadusel kavandatakse ühiselt edaspidised tegevused. Lähtutud on ACB roadmap seminaridelt saadud juhistest luua terviklikult toimiv süsteem. Oluline on pöörata tähelepanu nii toetust andvate asutuste ja töötajate arendamisele, kui ka sellele, et toetuse saajad oleksid võimelised toetusi rakendama ning tulemusi saavutama. Toetuse saajate võimekus on sageli tulemusliku elluviimise võtmekohaks. Välja töötatud meetmed peavad olema ka rakendatavad. Oluline on jätkata haldusvõimekuse tõstmist kõikidel tasanditel ning mitte keskenduda üksnes toetusi andvate asutuste võimekuse tõstmisele. Struktuurifondide rakendamine ja haldamine peab toimuma ladusalt ning selleks peab korraldusasutus toetama kogu administratsiooni ning administratsioon omakorda peab toetama taotlejaid ja toetuse saajaid, pakkudes pidevat nõustamist, juhendamist ja koolitusi. Selleks on loodud kesksed juhised ning kasutatakse ühte infosüsteemi. Nii on toetuse saajal lihtsam kohaneda erinevate toetuse andmise infosüsteemide ja reeglitega. Sihtgrupile esitatav info peab olema esitatud õigeaegselt ja asjakohasel vormil ning ei tohi toetuse saajaid liialt koormata. Eraldi on tähelepanu pööratud nn „gold plating”-ule, et vältida ülereguleerimist ja hoida rakendussüsteem, õigusraamistik ning juhendid võimalikult lihtsana. Lihtsam rakendussüsteem aitab vältida vigu, 23 Tööversioon seisuga 1.10.2021 saavutada tulemusi ja tõstab struktuurifondide mainet. Samuti väheneb toetuse saaja finantskorrektsioonide risk, mis on sageil põhjustatud mitte pahatahtlikkusest vaid reeglite keerukusest. Kliendi rahulolu mõõtmiseks on loodud süsteem, kus igakuiselt mõõdetakse toetuse saaja rahulolu e-toetuse infosüsteemiga, reeglite selguse ja arusaadavusega ning koostöökogemust toetuse andjaga. Saadud tagasisidet analüüsitakse süsteemselt. Loodud on erinevate valdkondade võrgustikud: riigihanked, lihtsustamine, õigus, riskid, teavitamine, infosüsteem, kliendikogemus, järelevalve ja finantsinstrumendid. Võrgustike kohtumised on regulaarsed ja iga kohtumise järel küsitakse osalejatelt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse uute kohtumiste kavandamisel ühe sisendina. Suurt tähelepanu pööratakse teenuse disainile. Riigi Tugiteenuste Keskusesse on loodud eraldi üksus, mis kasutab meetmete väljatöötamisel teenuse disaini tööriistu (kliendi teekond, kliendi profiil, retrospektiiv jne). Meetmete väljatöötamisse kaasatakse aktiivselt sihtgruppe. Et sotsiaalpartnerid aitaksid välja töötada asjakohaseid meetmeid ja oleksid heaks partneriks riigile, on neile võimekuse tõstmiseks ette nähtud eraldi vahendid. Kahe eelmise programmperioodi raames on sotsiaalpartneritele vahendeid eraldatud ja käesoleva rakenduskava edukaks elluviimiseks on kavas sellega jätkata. Koolitusvajadusi ja arendustegevusi analüüsitakse, et selgitada välja nii administratsiooni kui ka sotsiaalpartnerite vajadused. Osapoolte vahel lepitakse kokku koolitused ja tegevusplaan ning seatakse eesmärgid ja vastutajad. Välja on töötatud tulemusjuhtimisega seotud hindamissüsteem, mille mõõdikuid juhid igakuiselt üle vaatavad. Vajadusel nähakse ette täiendavad tegevused või vaadatakse üle tegevuskava asjakohasus. Tegevuskava ja selle täitmine on seotud ka strateegiliste mõõdikutega. Korraldusasutus viib iga-aastaselt läbi rakendussüsteemi toimimise analüüsi, mille põhjal luuakse konkreetne tegevuskava süsteemi toimimise tagamiseks. Iga valdkonna koolitus- ja arendusvajadust analüüsitakse ning kavandatakse järgmise perioodi tegevused. Rakendussüsteemi toimimise analüüsi tutvustatakse kogu administratsioonile ning vajadusel viiakse tagasiside põhjal sisse parendused. Lisaks koostatakse kokkuvõte, mida jagatakse avalikkusega, et tagada läbipaistvus. Eespool nimetatud tegevused on vahendid, mis hoiavad rahastamise juhtimise ja kontrollisüsteemi asutusi ühtse ja terviklikuna. 10. DEMOGRAAFILISTE PROBLEEMIDE VÕI PIIRKONDADE JA ALADE ERIVAJADUSTEGA TEGELEMISE INTEGREERITUD KÄSITUS Eesti regionaalpoliitika elluviimise eest vastutab Rahandusministeerium. Selle ülesanded hõlmavad regionaalpoliitika koordineerimist ja suunamist vastavalt piirkondlikele probleemidele ja vajadustele. Rahandusministeerium koordineerib regionaalhaldust ja kohalike omavalitsustega seotud poliitikakujunduse väljatöötamist, ruumilist planeerimist ja toetab regionaalarengut regionaalpoliitika kujundamise kaudu. Rakendadeskooskõla muude poliitikaeesmärkidega ning pidades silmas piirkondlikke probleeme ja kujundades regionaalpoliitikat, tagatakse Eesti eri piirkondade tasakaalustatud üldine regionaalareng, mille tulemuseks on erinevuste vähenemine piirkondade vahel ja väiksem mahajäämus. Rahandusministeeriumi peamised koostööpartnerid regionaalpoliitika elluviimisel on ministeeriumid, ülikoolid, teaduskeskused, kohalikud omavalitsused ja nende liidud, maakondlikud arendusorganisatsioonid, põhiseaduslikud institutsioonid ja välispartnerid. Et tagada riiklike ja piirkondlike arenguprioriteetide tihe lõimumine, on oluline, et kõikidel haldussüsteemi kuuluvatel ministeeriumidel oleksid piirkondlikud teadmised kõikide kohalike arenguvajaduste ja tingimuste kohta ning et neid võetaks arvesse toetusmeetmete kavandamisel. Olulise panuse annavad siinkohal maakonna arengustrateegiad ja koostöö piirkondlike partneritega. Peale muude poliitikaeesmärkide kooskõlastatud rakendamise on kavandatud, et PO5 raames rakendatakse täiendavaid integreeritud piirkondliku arengu toetusmeetmeid. Integreeritud lähenemisviisi kasutatakse piirkondlike arenguprobleemide lahendamiseks maakonna ja linnapiirkonna tasandil. Integreeritud territoriaalse lähenemisviisi aluseks on maakonna arengustrateegia, mis määratleb piirkondlikud prioriteedid erinevates arenguvaldkondades. Maakonna arengustrateegiale tuginemine tähendab seda, et lähenemisviis erinevatele piirkondadele ei ole ühtne, kuid sekkumiste kavandamisel võetakse arvesse piirkonna probleemide eripära ja 24 Tööversioon seisuga 1.10.2021 arengutingimusi. Enamiku Eesti piirkondade jaoks on üks suurimaid probleeme elanikkonna vähenemine ja vananemine. See toob kaasa probleeme avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse ning piirkondliku tööhõive säilitamisega, mis tagab elanike sissetuleku. Elanikkonna ja tööturu vähenemise tõttu väheneb ka omavalitsuste tulubaas. Väike tulubaas piirab arendustegevusi, mis parandaks ettevõtluskeskkonda, samuti avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Strateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste kohaselt on kõigist Eesti piirkondadest kõige kõrgem töötuse määr, kõrgeim suhtelise vaesuse määr ja halvad tervisenäitajad Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondades. Mõlemat piirkonda iseloomustavad piirkonnakeskustest eemal olevad hõredalt asustatud äärealad , mis võimendavad ülalnimetatud erinevusi teiste Eesti piirkondadega. Kagu-Eestit iseloomustab keskmisest kiirem elanikkonna vähenemine. Statistikaameti rahvastikuprognooside kohaselt elab piirkonnas 2040. aastaks 30% vähem inimesi, pensionäride osakaal elanikkonnas suureneb ja tööealiste osakaal väheneb. Keskmine eluiga ja eeldatavad tervena elatud eluaastad on Eesti keskmisest madalamad. Elanikkonnale on iseloomulik väljaspool kodumaakonda töötavate inimeste suur osakaal. Kagu-Eesti tööjõu haridustase on Eesti keskmisega võrreldes madalam: vähem on kõrgema haridustasemega töötajaid ja rohkem põhiharidusega töötajaid. Tööturu kahanemine ja sellega kaasnevad vähenenud valikud soodustavad väljarännet või haritud tööjõu pendelrännet. Samas iseloomustab Kagu-Eestit ka hõredalt asustatud ja reljeefne maastik ning puutumatu loodus, mis edendab turismi ja puhkemajandust. Piirkonnal on potentsiaali muutuda atraktiivseks nii digi- kui ka kaugtöötajate jaoks. Hajaasustusega piirkondadel on aga piiratud juurdepääs kiirele internetiühendusele, mistõttu on kohaliku omavalitsuse ja ettevõttete jaoks võimaluste arendamine problemaatiline. Kagu-Eesti taristut iseloomustab kruusateede suur osakaal. Hõre asustus ja kattega teede vähesus suurendavad sõiduaega, rohkem kulub aega bussidega sõitmisele, mis on ühtlasi ka piirkonna peamine ühistranspordivõimalus. Sellest tingituna on eelistatuim transpordivahend isiklik sõiduauto, mis aga omakorda piirab liikuvust – kui töötajad pääsevad oma töökohtade juurde üksnes autoga, kulub palju suurem osa palgast transpordikuludele. Ida-Virumaad iseloomustab püsivalt kõrge töötuse määr, ettevõtlusaktiivsuse madal tase ja tööstussektori (põlevkivitööstus) sõltuvus nafta maailmaturu hindadest. Piirkonnale on iseloomulik ka end eestlaseks pidavate elanike väike osakaal, mis kajastub nii elanikkonnas kui ka kultuurilistes erinevustes – maakonna elanikkonnast moodustavad eestlased 17,5% (2019. aastal). Suhteliselt väike eesti keelt kõnelevate inimeste arv ja kultuurilised erinevused avaldavad mõju piirkonna tööturu näitajatele – väiksem tööjõus osalevate naiste hulk ja piiratud töökohtade valik eesti keele oskamatuse tõttu. Samuti on Ida-Virumaa üks kiiremini kahaneva ja vananeva elanikkonnaga maakond Eestis. Statistikaameti andmetel väheneb 2040. aastaks elanikkond 27%. Ida-Virumaal on alla 14-aastaste laste ja noorte osakaal 14% elanikkonnast kogu Eesti madalaim ja Statistikaameti prognoosi kohaselt võib see 2040. aastaks kahaneda 10%-ni. See toob kaasa olukorra, kus tööturult lahkub rohkem inimesi kui sinna siseneb – iga 10 pensionile jääva inimese kohta on 6 uut tööealist inimest. Tööealiste inimeste arvu vähenemine toob kaasa sõltuvusmäära kasvu ja probleemid tööjõudu kasutavate ettevõtetele. Ida-Virumaa tööjõud on enamasti kohalik ja töötuse määr oli 2019. aastal 8,7%. Piirkonda kimbutab aga tööjõupuudus - 25% tööstussektori tööandjatest (domineeriv sektor Ida-Virumaal) ja 28% teenindussektori tööandjatest olid 2019. aasta esimeses kvartalis seisukohal, et nende äritegevust pärsib sobiva tööjõu puudus. Ida- Virumaa haridusväljavaadetele avaldab peamiselt mõju ebapiisav eesti keele oskus. Suur osa õpilastest, kes ei tunne, et nad oskaks piisavalt eesti keelt, suundub kutsekoolidesse, kus nende keeleoskus märkimisväärselt ei parane. Võttes arvesse piirkondlikke erinevusi, on Eestis vaja fondide, sealhulgas PO5 toetusmeetmete koordineerimist, et tagada ühtlane piirkondlik areng ja konkurentsivõime kasv. 11. ESIALGNE KLIIMAALASE PANUSE EESMÄRK Fond Esialgne kliimaalane panus ERF 30% Ühtekuuluvusfond 37% 25  Tööversioon seisuga 1.10.2021 ,,Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027’’ Lisa 1. Õiglase ülemineku territoriaalne kava NB! Tegemist on dokumendi tööversiooniga, mis on esitatud avalikule konsultatsioonile. Eelnõu täieneb vastavalt avalikul konsultatsioonil esitatud ettepanekutele ning Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni vahel peetavatele läbirääkimistele. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Sisukord 1. Ülevaade üleminekuprotsessist ja kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumide määramine liikmesriigis ............................................................................. 3 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade............. 3 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine ................. 8 2. Üleminekukatsumuste hindamine iga määratud territooriumi puhul ................... 10 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine...................................................................... 10 2.2. Arenguvajadused ja –eesmärgid 2030.aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050.aastaks.............................................. 14 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega ......................................................................................................... 16 2.4. Kavandatud tegevuste liigid .................................................................................................... 18 3. Juhtimismehhanismid ................................................................................................................ 23 3.1. Partnerlus ....................................................................................................................................... 23 3.2. Seire ja hindamine ....................................................................................................................... 24 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) ........................................................................................ 24 4. Programmipõhised väljund- või tulemusnäitajad .......................................................... 24 Liide 1: Suurettevõtete võimalikud tulusad investeeringud ....................................................... 26 Tööversioon seisuga 1.10.2021 1. ÜLEVAADE ÜLEMINEKUPROTSESSIST JA KÕIGE NEGATIIVSEMALT MÕJUTATUD TERRITOORIUMIDE MÄÄRAMINE LIIKMESRIIGIS 1.1. Liidu 2030 aasta energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise ja 2050.aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku eeldatava protsessi ülevaade Kehtiv strateegiline raamistik Eesti ühines ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga (ingl lühend UNFCCC) 1994. aastal, paar aastat pärast iseseisvuse taastamist ja ratifitseeris Pariisi kokkuleppe 2016. aastal (link). 2019. aastal liitus Eesti ka ühiseesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning 2020. aastal Euroopa Komisjoni 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga. Eesti kliimapoliitika peamised põhimõtted on kindlaks määratud 2017. aastal Riigikogus vastu võetud dokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (link). Dokumendis seatakse eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks ligikaudu 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega ning määratakse nii üldised kui ka valdkondlikud poliitikasuunised selle eesmärgi saavutamiseks. Samal aastal võttis Eesti valitsus vastu ka „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ (link), milles esitatakse tegevuskava kliimamuutustest tulenevate riskide leevendamiseks, ja „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ehk ENMAKi (link). 2019. aasta detsembris teatas Eesti vastavalt määruse (EL) nr 2012/2018 artikli 3 lõikele 1 Euroopa Komisjonile oma dokumendist „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ (REKK 2030) (link), mis täiendab ENMAKi, ja milles määratletakse järgmised peamised eesmärgid: • kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2050. aastaks 80% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (2019. aastaks on juba saavutatud –64% vähenemine); • jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%; • taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030. olema vähemalt 42%; • energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a; • primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga); • energiajulgeoleku tagamine. Seega on REKK 2030 kooskõlas Euroopa Liidu 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõikes 11. Ajakohastatud kohustused Ehkki ülalkirjeldatud strateegiad ja kavad aitavad kaasa Pariisi kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmisele, 2050. aastaks Euroopas kliimaneutraalsuse saavutamisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele 2030. aastaks vähemalt 55% võrra, mitmed strateegilised dokumendid on hetkel ülevaatamisel, et võtta arvesse Eesti suurenenud kliimaeesmärke. Eesti Vabariigi Riigikantselei tegi 2019. aastal Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusele ülesandeks analüüsida samme, mida riigil tuleb järgmise kolme aastakümne jooksul võtta kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Tulemuseks olevas aruandes „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ (link) esitatakse analüüs sektorispetsiifiliste aspektide kohta, millega Eestil tuleb tegeleda teel kliimaneutraalsuse poole, tehakse kokkuvõte seotud meetmetest ning rõhutatakse kliimaneutraalsuse saavutamise jaoks Tööversioon seisuga 1.10.2021 iseloomulikke olulisi poliitika- ja ettevõtlusvõimalusi. Aruandes jõutakse järeldusele, et kliimaneutraalsuse saavutamine on „võimalik ning strateegiliselt tarkade investeeringute korral potentsiaalselt pikaajaliselt tulutoov“. Samuti määratakse aruandes kindlaks kasvuhoonegaaside heitkoguste maksimaalne tase, mis võimaldaks Eestil kliimaneutraalsuse saavutada: 2,25 miljonit tonni aastas (2019. aastal oli Eesti heitkogus 14,7 miljonit tonni CO2 ekv). Ülalmainitud aruanne andis sisendit Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ väljatöötamisele, mille riigikogu kiitis heaks 12. mail 2021. Strateegias on selgelt sõnastatud Eesti eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ja on mainitud ka erilise tähelepanu pööramise vajadust piirkondadele, mida üleminek mõjutab kõige rohkem (link, lk 15, 25). Eesti uus valitsus, mis vannutati ametisse 26. jaanuaril 2021, on lubanud lõpetada täiendavaid investeeringuid fossiilsetesse kütustesse. Valitsus on samuti lubanud väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna hiljemalt aastaks 2040. Seda silmas pidades leppis valitsus kokku „Tegevuskavas kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050“, mis hõlmab järgmist:  2021. aasta novembriks „Energiamajanduse arengukava kuni aastani 2030“ ajakohastamise algatamine, võttes arvesse roheüleminekut, kliimaneutraalsust ja digitaliseerimist;  2022. aasta novembriks „Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030“ läbivaatamise algatamine;  2023. aasta märtsiks „Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030“ vahearuande ja 2023. aasta juuniks selle ajakohastatud versiooni esitamine Euroopa Komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artiklitega 7 ja 14. Praegu on ülevaatamisel ka „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Muutmisakt on kavas vastu võtta 2022. aasta kevadel. Üleminekuprotsess kliimaneutraalse majanduse suunas Eesti on edukalt teel kliimaneutraalse majanduse poole. 2019. aastal ulatus taastuvenergia osakaal kogu energia lõpptarbimises 31,9%ni, ületades tublisti 2020. aastaks seatud eesmärki (25%). 2020. aastal langes põlevkivielektri osakaal tarbimises 31,5%-ni (2018. aastal moodustas see ~80%), samal ajal kui taastuvenergia tarbimine kasvas 26%ni. Viimase kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt vähenesid 2019. aastal Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused 64% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega (arvestades LULUCFi sektoriga –63%). Tööversioon seisuga 1.10.2021 Joonis 1. Kasvuhoonegaaside heitkogused sektorite kaupa perioodil 1990-2019, kt CO2 ekv Enamiku Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest toodab energeetikasektor: 2018. ja 2019. aastal moodustas ta vastavalt 68% ja 56% kasvuhoonegaaside koguheitest. Ühelt poolt on selle sektori ümberkujundamisel, võttes arvesse selle suurt osakaalu üldistes heitkogustes, kõige suurem mõju Eesti kliimaneutraalsuse saavutamisele; teiselt poolt näeme viimastel aastatel toimunud 12% heitkoguste langusest, et selles sektoris on juba praegu toimumas suured muutused. Joonis 2. Energeetikasektori heitkogused võrreldes 2019. aasta koguheitega, protsentides Märkimisväärse osa energeetikaga seotud heitkogustest põhjustab fossiilkütuste, eelkõige põlevkivi (keemiline nimetus kerogeen) ulatuslik tarbimine elektri- ja soojusenergia tootmiseks: 65% kogu primaarenergiaga varustusest (218,9 PJ) 2019. aastal. Viimastel aastatel Tööversioon seisuga 1.10.2021 on aga põlevkivielektri järkjärguline kasutuse lõpetamine olnud märkimisväärne: kui 2018. aasta kogu elektritootmine Eestis oli 10,58 TWh, millest kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia moodustas 8,9 TWh, siis 2020. aastaks oli kohalikest taastumatutest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal Eesti energeetikasektoris vaid 2,5 TWh. Joonis 3. Primaarenergiaga varustamise struktuur Eestis 2019. aastal, protsentides See edasiminek on EL heitkogustega kauplemise süsteemis (ETS) CO2 hinna ning riiklike meetmete kombineeritud tulem. Viimaste aastate järsk ETS ühikute hinnatõus muudab põlevkivielektri Põhjamaade energiaturul konkurentsivõimetuks. Peale selle on põlevkivi töötlemiseks kasutatavate seadmete kasutuskestus järk-järgult lõppemas, mis vähendab veelgi põlevkivist toodetava elektri konkurentsivõimet. Lisaks otsesele põletamisele elektri tootmise eesmärgil, kasutatakse põlevkivi ka naftakeemiatööstuse toorainena. Suurem osa selle tööstussektori praegusest toodangust on keskendunud toornaftale analoogse põlevkiviõli tootmisele, mida Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelus kirjeldatakse kui „keerukat süsivesinike segu, mis on saadud kerogeeni termilisel lagundamisel (temperatuuril 399 °C (750 °F) või rohkem). See koosneb süsivesinikest ja heterotsüklilistest ühenditest, mis sisaldavad lämmastikku, väävlit või hapnikku“ (Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu nr 68308-34-9). Peale selle saab põlevkivi kasutada ka vaikude, alküülresortsinooli, peenkemikaalide jms tootmiseks. Eesti üleminek kliimaneutraalsele energiasüsteemile põhineb tulevikus neljal sambal: 1. Põlevkivipõhise elektritootmise järkjärguline kaotamine. Vastavalt „Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandele 2020“ (link, lk 84–87) oli aastal 2020. Eesti elektrijaamade summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 3041 MW, millest 1949 MW põhineb põlevkivil. Pärast mitmeid seiskamisi lähima 10 aasta jooksul, 2031. aastaks jääb ainsaks põlevkivil töötavaks elektrijaamaks Auvere elektrijaam (netotootmisvõimsus 272 MW, tootmisvõimsus 250 MW), kus saab kütusena kasutada ka biomassi (praegu kuni 50%); 2. Taastuvenergia tootmise suurendamine. 2021. aasta seisuga on Eestil kokku 175 MW biomassienergia, 164 MW päikeseenergia ja 329 MW maismaa-tuuleenergia võimsust. Järgmise kolme aasta jooksul korraldatakse taastuvenergia vähempakkumisi, et tuua turule 1115 GWh rohkem taastuvelektrienergiat. 2030. aastaks on kavas paigaldada kokku 1200 MW tuuleenergiat ja 415 MW päikeseenergiat tootvaid rajatisi. Biomassil põhinev võimsus ei muutu märkimisväärselt. Uued tehnoloogiad, nagu näiteks kütuseelemendid, superkondensaatorid, automatiseerimine ja virtuaallahendused, koos energiatõhususe meetmetega integreeritakse Tööversioon seisuga 1.10.2021 praegusesse energiajuhtimissüsteemi madalama süsinikdioksiidiheitega lahenduste pakkumiseks; Juhitamatud (päike, tuul) Juhitavad (biogaas, jäätmed, gaas, põlevkivi, puit) 46% 42% 49% 50% 52% 55% 59% 60% 66% 74% 84% 54% 58% 51% 50% 48% 45% 41% 40% 34% 26% 16% 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 Joonis 4. Prognoos kontrollitavate ja muutlike elektriallikate võimsuste osakaalu kohta Eesti elektritootmises, lähtudes „Eesti riiklikust energia- ja kliimakavast aastani 2030“ 3. Energiajulgeoleku tagamine. Uus tuule- ja päikeseenergia võimsus on muutlik, seetõttu tuleb välja töötada energiavarustamise tasakaalustamise lahendused. Tavapärane elektritarbimine Eestis on umbes 900 MW, kuid talvel külmades tingimustes saavutab see tipptaset, mis on ligikaudu 1500 MW. 2020. aastal importis Eesti ~ 42,5% tarbitud elektrist – see näitaja jääb tõenäoliselt püsima kliimaneutraalsele elektritootmisele ülemineku vältel. Ülekandevõimsused meie ELi naabritega (~ 2500 MW) ületavad meie tipptarbimist suurel määral. Käimasolev protsess Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimiseks ELi võrkudega 2025. aastaks suurendab veelgi meie energiajulgeolekut. Tootmise piisavusega seotud probleeme saab lahendada spetsiaalse võimsusmehhanismi abil, eelistades turupõhiseid lahendusi; 4. Innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, sh uuringud ja pilootprojektid järgmistes valdkondades: energiatõhusus, kliimaneutraalsed elektrisüsteemid, süsinikuneutraalsed kütte- ja jahutussüsteemid, gaasisüsteemide süsinikuheite vähendamine, vesiniku potentsiaali uurimine, süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise või kasutamise tehnoloogiate katsetamine, tarbimiskajale reageerimine jms . Kliimaneutraalsusele ülemineku kontekstis on oluline mainida veel kahte aspekti: 1. Ehkki kaevandatava põlevkivi mahud on aastate jooksul vähenenud (2013.–2019. aastal kaevandati keskmiselt 75% põlevkivi lubatud aastasest kogusest, samal ajal kui 2019. aastal vaid 60%), on Ida-Virumaa territoorium kaetud mitme põlevkivi kaevandamise loaga, millest mõned on välja antud varem ja on hetkel ootel (nt Uus-Kiviõli), teised aga veel menetlemisel (nt Ahtme II, Ojamaa, Sompa); 2. Eesti riiklik energiaettevõte Eesti Energia on hiljuti teada andnud oma eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus 2045. aastaks. Oma 2021. aasta juunis avaldatud pikaajalise strateegia kohaselt (link) lõpetab Eesti Energia 2030. aastaks täielikult põlevkivielektri tootmise, mis on 5 aastat varem, kui valitsuse poolt väljakäidud tähtaeg. Samuti, plaanib Eesti Energia 2035. aastaks kujundada oma põlevkiviõli tootmisüksused ümber plastjäätmetel ja vanadel rehvidel töötavateks käitisteks. Aastaks 2024. kavatseb ettevõte rajada Ida-Virumaale uue põlevkiviõli tootmisüksuse (investeering oli siseriiklikult kokku lepitud enne uut mitmeaastast finantsraamistikku; õiglase ülemineku fondi kaudu pole sellele toetust ette nähtud), mis kaitseb Tööversioon seisuga 1.10.2021 piirkonnas umbes 500 otsest ja kaudset töökohta. Uue rajatise heitkogused moodustavad umbes 0,5 miljonit tonni CO2 ekv aastas, kuid need heitkogused kompenseeritakse täielikult põlevkivielektri tootmise järkjärgulise lõpetamisega (vt eespool). Tulemusena saavutatakse CO2 heitme neto vähendamine ja püsitakse teel kliima neutraalsuse poole. 1.2. Eeldatavasti kõige negatiivsemalt mõjutatud territooriumi määramine Eesti põlevkivisektor on suurel määral koondunud Eesti idapoolsemasse Ida-Viru maakonda (lühidalt: Ida-Virumaale), mistõttu tootsid seal asuvad põlevkiviga seotud ettevõtted 2019. aastal üle 50% kogu Eesti kasvuhoonegaaside heitkogustest. Joonis 5. Ida-Virumaa paiknemine suuremas Ida-Balti kontekstis, sealhulgas vahemaad regionaalsetest keskustest Ida-Virumaa „faktileht“  Rahvaarv oli 2019. aastal 136 240 inimest, ning mis vananeb ja väheneb kiiresti. Praeguste suundumuste jätkudes väheneb 2045. aastaks Ida-Virumaa elanike arv tänasega võrreldes ligi 50 000 inimese võrra. Naiste arv väheneb Ida-Virumaal kiiremini (–25%) kui meeste oma (–19%).  Eesti keelt räägib emakeelena üksnes 17,5% maakonnas elavatest inimestest. Enamasti räägitakse vene keelt.  Piirkonna majandus sõltub 5900 ettevõttest, mille kvartali kogukäive on 505 miljonit eurot ja mis annavad tööd 40 800 inimesele (hõivatute arv maakonnas kokku, sh mujal registreeritud ettevõtetes, on u 55,500; 2020. aastal). Piirkonnas tegutseb 15 tööandjat, kelle juures töötab enam kui 250 töötajat; neist 11 tööandjat on äriettevõtted ja neist omakorda 67% on põlevkivisektori ettevõtted.  Sissetulekud on Ida-Virumaal kogu riigi madalaimate seas ning moodustavad keskmiselt 1161 eurot kuus (võrreldes Eesti keskmisega 1448 eurot kuus 2020. aastal), välja arvatud põlevkivisektor, kus keskmine palk on 1663 eurot kuus. Piirkonna väljakujunenud madal palgatase ja töövõimaluste puudus väljaspool energeetikasektorit on oluliseks põhjuseks, Tööversioon seisuga 1.10.2021 miks teistest Eesti piirkondadest pärit inimesed tihti ei soovi kaaluda Ida-Virumaale elamaasumist; sama kehtib ka piirkonna noorte kohta.  Tööturu tõrgetel on Ida-Virumaa elanikkonnale halvav mõju. Esimene neist on tööjõulõhe eestlaste ja mitte-eestlaste vahel, mis on tingitud viimaste ebapiisavast eesti keele oskusest. 2018. aastal oli riiklikul tasandil eestlaste töötuse tase peaaegu kolm korda madalam (4,4%) võrreldes muukeelsete mitte-eestlastega (13,0%). Teine suurem erinevus on sooline palgalõhe, mis on Ida-Virumaal Eesti suurim (2019. aasta seisuga 27,9%).  Töötuse määr on Ida-Virumaal pikka aega olnud Eesti keskmisest kõrgem. Enne COVID- 19 pandeemiat 2019. aastal oli Ida-Virumaa töötuse määr 10,2%, ehk kaks korda kõrgem kui Eestis tervikuna (5,3%). 01.01.2021 seisuga on töötuse määr 13,9%.  Suhteline vaesus on igapäevane reaalsus 35% maakonna elanikkonna jaoks (vs Eesti keskmine 21%) ja see näitaja on viimase kümnendi jooksul pidevalt kasvanud. 2018. aasta seisuga on suhteline vaesuspiir 576 eurot kuus leibkonnaliikme kohta. Ida-Virumaa põlevkivitööstus  Põlevkivisektor on olnud Eesti majanduse jaoks strateegiliselt tähtis alates 1920ndatest aastatest ja see on märkimisväärselt mõjutanud Ida-Viru maakonna sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnatingimusi. 2019. aastal moodustas põlevkivitööstus hinnanguliselt 5% siseriiklikust majandusest ja u 2,5% kogu tööhõivest. Sektori töötajad moodustavad 13% piirkonna ettevõtetes töötavatest töötajatest, kuid nende eest makstavad tööjõumaksud moodustavad 1/4 piirkonna tööjõumaksudest.  Sektoris on juba pikkalt toimumas transformatsioon. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tippaeg oli Ida-Virumaal 1980ndatel aastatel, kus ainuüksi kaevandustes töötas üle 14 000 inimese. Alates 1990ndatest aastatest on sektor languses (vt joonist 7 allpool). 31.12.2019 seisuga töötas Ida-Virumaal põlevkivisektoris 5813 inimest. 2020. aasta jooksul lõpetas neist töö 1033 ja veel 43 lepingut on peatatud.  Sektori suurim tööandja on riiklik energiaettevõte Eesti Energia ja sellega seotud ettevõtete kontsern, kus töötab kokku ligi 3500 inimest. Äriühingu nimi EMTAK Asukoht Riiklikud maksud Tööjõumaksud Käive Töötajate kood (€) (€) (€) arv Eesti Energia AS 35141 11 891 758 4 029 647 926 Tallinn Elektrilevi OÜ 35131 3 475 426 2 373 666 704 Enefit Energiatootmine 35111 Narva- 2 223 741 2 188 325 212 976 622 762 AS Jõesuu Enefit Kaevandused AS 6101 2 157 012 2 306 393 856 Jõhvi Enefit Solutions AS 33121 2 376 517 2 549 902 990 Viru Keemia Grupp AS 70101 281 056 296 670 101 Kohtla-Järve Viru RMT OÜ 33201 292 292 314 926 130 VKG Elektrivõrgud OÜ 35131 Narva 135 335 96 117 36 VKG Energia OÜ 35301 284 067 255 671 99 48 778 354 VKG Kaevandused OÜ 6101 1 532 346 1 647 124 474 VKG Logistika OÜ 52219 Kohtla-Järve 229 388 246 402 128 VKG Oil AS 19201 1 774 459 1 605 088 625 VKG Soojus AS 35301 44 334 47 122 17 Kiviõli Keemiatööstuse 35301 Lüganuse - 36 853 5 OÜ 6 189 715 vald KKT Oil OÜ 19201 814 157 871 067 539 Silpower AS 35301 Sillamäe - 289 369 2 313 201 139 KOKKU 27 511 886 19 154 342 270 257 892 6 531 KOKKU, kohandatud Ida-Virumaa töötajatele 20 291 943 14 765 835 200 756 554 5 148 Osakaal Ida-Virumaa kõikidest ettevõtetest 27% 25% 40% 13% Joonis 6. Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtete profiil (2020. a III kvartali seis) Tööversioon seisuga 1.10.2021 Joonis 7. Käimasolev üleminek: Ida-Virumaa põlevkivisektoris töötavate inimeste arv (1995– 2020) Ülalpool esitatud teabe põhjal on selge, et kliimaneutraalsusele üleminekul saab olema, ja on juba praegu, suurim mõju just Eesti Ida-Viru maakonnale. See vastab Euroopa Komisjoni dokumendi „2020. aasta aruanne Eesti kohta“ D lisas esitatud järeldusele (link, lk 62). 2. ÜLEMINEKUKATSUMUSTE HINDAMINE IGA MÄÄRATUD TERRITOORIUMI PUHUL 2.1. 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse mõju hindamine Majanduslik mõju Põlevkivisektori ettevõtted on Ida-Virumaa majanduse nurgakivi nii käibe kui ka suure mõju poolest neist sõltuvatele ettevõtetele. Kõige paremini saame kirjeldada väheneva põlevkivisektori majandusmõju Ida-Virumaa majandusele Poliitikauuringute Keskus Praxis poolt teostatud uuringus „Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega“ (link) toodud mõjutasandite kirjeldusega:  I tasand – põlevkivisektori tuumikettevõtted;  II tasand – tuumikettevõtetest otseselt sõltuvad majandusüksused, mille teenused või tooted on suurel määral suunatud põlevkivisektori tuumikettevõtetele või mis saavad sealt olulist sisendit, näiteks lõhkeainete tootjad, termomehaaniliste ja naftakeemiaseadmete koostajad jne. Tulenevalt selliste ettevõtete spetsiifilistest tegevusvaldkondadest on neil põlevkivisektori hääbumise tõttu keeruline ümberprofileeruda;  III tasand – kaudselt sõltuvad majandusüksused, mille jaoks on kasulik nii I ja II tasandi ettevõtete kui ka nendega seotud tööstusliku taristu lähedus, ning millega kaasneb teatud (mastaabi) efekt, näiteks: piirkondlikud kaubasadamad, tööriiete tootjad, mitmesuguste tööstusseadmete paigaldajad ja hooldajad, ohtlike jäätmete käitlejad jne;  IV tasand – muud kaudselt sõltuvad majandusüksused, nagu näiteks teenindussektori ettevõtted ja väikese- ja keskmise suurusega ettevõted (VKEd). Põlevkivisektori vähenemine mõjutab selliseid ettevõtteid peamiselt töötajate kaudu, sest põlevkivisektori töötajad ja nende majapidamised tarbivad IV tasandi ettevõtete tooteid ja teenuseid;  V tasand – muud majandusüksused, näiteks mitmesugused valitsusvälised organisatsioonid, valitsus- ja riigiasutused, jms. On selge, et lisaks põlevkivisektori tuumikettevõtetele on üleminekust kõige rohkem ohustatud II ja III tasandi majandusüksused. Tööversioon seisuga 1.10.2021 „Eesti põlevkivitööstuse aastaraamatu 2019“ (link) kohaselt oli 2019. aastal põlevkivisektori ettevõtete koondtulu u 725 miljonit eurot. Sektori tuumikettevõtete aastaaruannete põhjal võime eeldada, et vähemalt 10% eelnimetatud tulust kulus toodete või teenuste hankimisele kohalikelt ettevõtetelt. Võttes arvesse seda, et tööhõive standardkordaja on Eestis 6,2 töökohta iga 1 miljoni euro müügi kohta, tooks põlevkivisektori tegevuse lõpetamine ainuüksi põlevkivi tuumikettevõtete otsestes partnerettevõtetes kaasa 450 töökoha kohese kaotamise. Ka KPMG Balticsi 2020. aastal tehtud uuringu „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“ (link) kohaselt toob üks töökoht põlevkivisektoris kaasa 1,3–3,9 kaudset töökohta teistes sektorites. See tähendab, et 2021. aasta jaanuaris põlevkivisektoris eksisteerinud 4737 töökohta võivad kaudselt mõjutada veel 6158–18 474 töökohta piirkonnas. Võttes arvesse, et kogu Ida- Virumaa töötava elanikkonna moodustab umbes 55 500 inimest, võib põlevkivisektor mõjutada 20– 42% kõigist Ida-Virumaal hõivatutest. Lisaks, Eestis saavad kohalikud omavalitsused suurt osa oma tuludest nende territooriumil elavate inimeste üksikisiku tulumaksust. Ida-Virumaal moodustab üksikisiku tulumaks keskmiselt 46% omavalitsuste tuludest. 2019. aastal saadi keskmiselt u 14% sellest summast põlevkivisektori töötajate eest makstud tulumaksust. Peale selle saavad omavalitsused põlevkivisektorist kasu kaevandamise ja vee erikasutuse eest makstavate tasude kaudu, mis moodustavad keskmiselt vaid 4% omavalitsuste tulust kahe tähelepanuväärse erandiga: Alutaguse vald – 42% ja Narva-Jõesuu linn – 11%. Seetõttu vähendab põlevkivisektori vähenemine Ida-Viru omavalitsuste kogutulu u 10% võrra (üksikute omavalitsuste korral vahemikus 5–45%), millel on tõsised tagajärjed Ida-Viru omavalitsuste suutlikkusele tagada vajalikud teenused oma elanikele, nagu näiteks sotsiaalteenused, kohalik transport, jäätmekäitlus ja avaliku taristu korrashoid. Sotsiaalne mõju Üleminek süsinikuneutraalsele majandusele Ida-Virumaal saab olla õiglane ja jätkusuutlik ainult siis, kui see hõlmab ulatuslikumat haridus- ja sotsiaalsüsteemi arendamist, sest sellest sõltub, kas inimesed tajuvad seda piirkonda elamiseks, töötamiseks ja investeerimiseks sobiva kohana. Ida-Virumaa elanike arv on vähenenud 221 807 inimeselt 1990. aastal 133 888 inimeseni 2020. aastal, mis on riigi suurim rahvastiku vähenemine. See on viinud tööealise elanikkonna vähenemiseni ja ülalpeetavate osakaalu suurenemiseni. Seepärast paistab Ida-Virumaa silma halvemate sotsiaal-majanduslike näitajate poolest (näiteks suhteline vaesus, tervisealase ja sotsiaalse kuuluvuse parameetritel põhinev ebavõrdsus – sugu, vanus, puue jne). Sellele tuleb seetõttu rohkem tähelepanu pöörata ESF+ ja muude sotsiaalse ja territoriaalse kaasatuse alaste fondide kaudu. Käimasolev üleminek võib seda olukorda veelgi süvendada. Ülemineku sotsiaalne mõju avaldub eelkõige põlevkivisektori töötajate ja nende perede heaolus. Põlevkivisektoris on keskmine tööstaaž 10 aastat, keskmine kuu sissetulek 1663 eurot (mediaanpalk 1470 eurot) ning töötajate keskmise vanus on 47 aastat. See kõik muudab sektori töötajate tööjõu liikuvuse keeruliseks. Oluliseks suundumuseks on noorte töötajate arvu vähenemine põlevkivisektoris. Alla 35-aastaste inimeste osakaal on praegu 16% ja viimase viie aasta jooksul on alla 35-aastased moodustanud ainult 30% uutest töötajatest. Sektori töökohtade atraktiivsust on vähendanud nii ELi kliimapoliitika kui ka Eesti deklaratsioon kliimaneutraalsuse saavutamise kohta 2050. aastaks. Selline noorte väljavool väljendab ka ulatuslikumat probleemi: piirkonnas väljakujunenud madal palgatase ja heade töövõimalustee puudus väljaspool energeetikasektorit on oluliseks põhjuseks, miks Ida-Viru noored ei soovi oma kodumaakonda elukohana kaaluda. Selleks, et motiveerida neid jääma, tuleb luua uued loomingulised ja noorte ootustele vastavad töökohad. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Vanus Haridus BA/ rakenduskõrg- haridus, 11% 46-55; 56-65; 32% Kutsekesk- või 23% keskeriharidus 66 ja vanem; Magister või ; 54% 2% kõrgem; 11% 36-45; 18-25; 3% 26-35; Üldkesk 23% Põhiharidus või 17% haridus; madalam; 4% 20% Töökohtade asukohad Ametirühmad Lihttöölised; 3% Sillamäe; 135 Juhid; 6% Narva- Tippspetsialistid; Jõesuu Lüganuse 10% ; 1669 vald; 591 Seadme- ja masinaoperaatorid Tehnikud ja Jõhvi vald; 331 ning koostajad; 37% keskastme Alutaguse spetsialistid; 13% vald; 1404 Kohtla- Narva ; Kontoritöötajad ja Järve 400 Oskus- ja klienditeenindajad; 3% linn; käsitöölised; 1283 27% Teenindus- ja müügitöötajad; 1% Joonis 8. Põlevkivisektori tuumikettevõtete töötajate profiil Põlevkivisektoris töötavates leibkondades elab u 16 000 inimest, kellest 3500 on alaealised, kusjuures 34%’s leibkondadest on ainult üks palgatulu saaja. Põlevkivisektori vähenemise kontekstis on umbes 8000 inimesel otsene oht langeda alla vaesuspiiri. Nagu eespool on selgitatud, tähendab põlevkivisektori vähenemine ka üha suuremat survet kohalike omavalitsuste eelarvele, mis ei võimalda neil oma kogukondadele piisavaid teenuseid pakkuda. Ülemineku tagajärjel toimetulekutoetuste saajate arvu suurenemine toob kohalike omavalitsuste jaoks kaasa lisaprobleeme, sest nende sotsiaalabiteenuste osutamise võime on piiratud ning sotsiaalprojektide kaudu rahastamise taotlemiseks puudub sageli suutlikkus. Ülemineku varjatud aspekt on ka selle mõju piirkonna identiteedile ja kultuuripärandile. Põlevkivitööstus on kohaliku kogukonna jaoks olnud uhkuse allikaks alates 1920ndatest aastatest ning see on suuresti määranud kohalike elanike väärtuseid, hoiakuid ja püüdlusi. Põlevkivisektori tegevuse järkjärgulise lõpetamise kontekstis tuleb säilitada põlevkivikogukondade identiteet ja kaitsta nende järjepidevust, sh pöörates tähelepanu materiaalsele ja immateriaalsele tööstuspärandile ja kultuurile. Keskkonnamõju Põlevkivi kasutusel on piirkonnas olnud märkimisväärne keskkonnamõju, millele tuleb tähelepanu pöörata. Ida-Virumaal on põlevkivi kaevandatud kokku ~ 450 km2 alal, millest 300 km2 asub maa all. Vanade ja madalate (< 15 m) kaevanduskohtade varisemine on viimasel ajal sagenenud, põhjustades ohtlikke ja ootamatuid muutusi pinnases. Madalam põhjaveetase kaevanduspiirkondades avaldab ka mõju veerežiimile, õõnestades ordoviitsiumi põhjaveekihti (sulfaadid, karedus) ja muutes sellistes Tööversioon seisuga 1.10.2021 piirkondades pinnavee joogikõlbmatuks. See mõjutab veest sõltuvaid ökosüsteeme, mis Ida-Virumaal on peamiselt märgalad. Samuti toodab põlevkivitööstus ligi 90% kõigist jäätmetest Eestis. Ehkki kaevandamisel tekkiv jäätmekivim on tänapäeval enamasti inertne, on vanad jäätmekivimimäed jääkreostuse allikateks. Põlevkivijäätmete korduskasutuse määr on suhteliselt väike: 60% jäätmekivimist suunatakse küll kasutusse, kuid 97,6% uuest põlevkivituhast suundub siiski tuhamägedele. Joonis 9. Ida-Virumaa põlevkivi kaevanduspiirkondade ja Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis (EU ETS) osalevate ettevõtete kaart See kõik avaldab mõju mitte ainult looduslikele süsteemidele ja elupaikadele, vaid ka Ida-Virumaa elanike tervisele. Esimesed uuringud põlevkivi tervisemõju kohta, mis on tehtud 30 aastat tagasi, näitasid raskmetallide ja polüaromaatsete süsivesinike metaboliitide suurenenud taset põlevkivisektori töötajate ja elanikkonna seas. 2014.–2015. aastal korraldati esialgne „Põlevkivisektori tervisemõjude uuring“, mis andis kinnitust, et Ida-Viru maakonna elanike tervislik seisund on mitmes mõttes halvem kui mujal Eestis, mille üks võimalik põhjus on põlevkivisektorist tulenev keskkonnareostus. Selliste leidude kinnitamiseks tuleb teha põhjalik terviseuuring. Võimalikud kasvuvaldkonnad Kuna Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, mille inimestel on tööstusettevõtetes töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused, peaks piirkonna majanduse restruktureerimise korral olema keskne roll töötleva tööstuse toetamisel. Uute ettevõtete korral on ülitähtis toetada arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ja aitab Eestil saavutada kliimaeesmärke, nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Samuti on oluline säilitada olemasolevad tööstusharud, mis omavad pikaajaliste traditsioonide, kvalifitseeritud tööjõu ja taristu tõttu endiselt kasvupotentsiaali, näiteks kemikaalide, plasti, metalltoodete, tekstiili ja rõivaste, elektriseadmete ja elektroonika, laevavarustuse tootmine ning maavarade kaevandamine. Teiseks prioriteediks peab olema IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digitaliseerimise kontekstis kohalike ettevõtete konkurentsivõimet. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Tuleb toetada ka muid sektoreid, mis mitmekesistaksid veelgi Ida-Virumaa majandust ja edendaksid selle mainet: turism, ehitus, tervishoid ja sotsiaaltöö, kultuurisektor ja loomemajandus, sealhulgas filmitööstus, mis on piirkonnas juba olemas ja mida saab ainulaadse eelisena kasutada tegevuse lõpetanud kaevandus- ja tööstuskohtades. Kõik see tagab elanikele mitmesugused töötamisvõimalused, meelitab ligi erinevaid talente, parandab piirkonna atraktiivsust ja kindlustab selle majanduse tuleviku. Tasakaalustatud arengu huvides on samuti oluline kogu Ida-Virumaa piirkonna atraktiivsuse parandamine. Ümberkvalifitseerumisvajadused Lähtudes erinevate ametirühmade riskiteguritest (vt joonist 8), vajab umbes 49% kogu põlevkivisektori tööjõust väljaõpet või ümberõpet, et toetada selle üleminekut uutesse valdkondadesse. Ülejäänud 51% ei vaja põhjalikku täiendus- ega ümberõpet, kuna nende oskused on hõlpsasti rakendatavad teistes valdkondades; nad võivad siiski vajada täiendavat tuge tööotsingutel. Ümberõppe vajadus on suurim juhtivatel ametikohtadel: kõrgharidustasemel on ümberõpet peamiselt vaja juhtidel ja tippspetsialistidel (2% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest) ja kutseõppetasemel eriti tehnikutel ja keskastmespetsialistidel (13% kogu täiendus- ja ümberõppe vajadusest). Ümberõppe asendamine täienduskoolitusega on võimalik eelkõige keemia- ja kütusetehnoloogia valdkonnas, kuna piirkonnas on selles valdkonnas vaja asjaomaseid spetsialiste tänu keemiatööstuse arengule muudes valdkondades kui põlevkivikeemia. Kaevandusvaldkonna spetsialistide korral saab ümberõppe asendada täiendusõppega, kui piirkonnas tekivad uued võimalused teiste maavarade kaevandamiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata oskustöölistele ja masinaoperaatoritele, et toetada nende üleminekut teiste tööstusharude spetsiifikale või rakendada oskusi võimalikes kasvuvaldkondades. Täienduskoolitusest peaks enamikul juhtudel piisama, kuid oskuste ülepakkumise korral võib tekkida vajadus ka täieliku ümberõppe järele või kui on soov end uuel alal rakendada. Sellisel juhul, suur potentsiaal on töökohapõhise õppe rakendamisel, mis võimaldab omandatud oskusi kohe töötamiskohal rakendada. Kuigi piirkonna koolituspakkumine on juba praegu mitmekesine, on oluline arvesse võtta võimalikke uusi kasvuvaldkondi Ida-Viru maakonnas. Põlevkivisektori potentsiaalne täiendus- ja ümberõppe sihtrühm ületab kutsekoolide praegust suutlikkust, mistõttu on oluline haridusasutusi ette valmistada kasvavaks koolitusnõudluseks, eelkõige võimalikes kasvuvaldkondades. Olenemata ametirühmast on oluline tagada venekeelsete õppekavade pakkumine, et toetada täiskasvanud õppijate valmisolekut õppida tuttavas keelekeskkonnas. Õpinguid peaks toetama eesti keele süvaõpe ja vajaduse korral erialane keeleõpe (sh inglise keele õpe), et arendada valmisolekut töötada erinevates keelekeskkondades. 2.2. Arenguvajadused ja –eesmärgid 2030.aastaks, pidades silmas liidu kliimaneutraalse majanduse saavutamist 2050.aastaks Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava üldeesmärk on võimaldada üleminekut kliimaneutraalsele majandusele Ida-Virumaal sellisel viisil, mis tagab kohaliku kogukonna heaolu, toetades samal ajal ettevõtjaid üleminekuga seotud uute ärivõimaluste väljaselgitamisel ja rakendamisel. Selle saavutamiseks on ülemineku esimene ja peamine väljakutse Ida-Viru maakonna majanduse ümberkujundamine eesmärgiga seda mitmekesistada ja luua uusi kõrge lisandväärtusega töökohti. Nii ülalnimetatud Poliitikauuringute Keskuse Praxise analüüsis kui ka Ida-Virumaa „Äriplaanis“ (vt peatükki 2.3) leitakse, et aastakümneid kestnud tööstusarengust, vastupidavatest taristuvõrgustikest, rohketest hoonestamata ja mahajäetud tööstusalade arenduspiirkondadest ning tugevate teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika alaste oskustega töökast tööjõust tulenevalt Tööversioon seisuga 1.10.2021 peaks nüüdisaegse töötleva tööstuse arendamine olema Ida-Virumaa jaoks esmatähtis kliimaneutraalsele majandusele ülemineku kontekstis. Samal ajal juhitakse mõlemas uuringus tähelepanu sellele, et edukas majanduse ümberkujundamine seisneb mitmekesistamises nii eespool võimalike kasvuvaldkondadena esitatud valdkondades kui ka Eesti oma nutika spetsialiseerumise strateegias valitud fookusvaldkondades (vt peatükki 2.3 allpool), samuti abivaldkondades. Olenemata tegevusvaldkonnast peab eesmärk olema kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamine, mis omakorda loob töökohti, mille palgatase ületab asjaomaste sektorite keskmist. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja kasutada kohalike teadusasutuste asjatundlikkust, et suurendada kohalike ettevõtete tehnoloogiateadlikkust ning toetada neid omaenda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendamisel. Mitmekesistamine ei ole midagi, mis võiks eeldatavalt iseenesest toimuda, seepärast on piirkonna majanduse terviklikul üleminekul tähtis mikroettevõtjate, idufirmade, loomemajanduse, IKT ja muude abivaldkondade aktiivse ökosüsteemi tekke jaoks spetsiaalse tugitaristu loomine. Sellise ülemineku edendamiseks peame tegelema kapitali kättesaadavusega seotud turutõrgetega, mis on pikaajaliselt olnud kohalike VKEde probleemiks. Teine suurem üleminekuga seotud probleem on üleminekuprotsessist mõjutatud inimeste ja kogukondade toetamine. Õiglase ülemineku fondi kaudu peame tagama turvavõrku neile, kelle jaoks saab üleminek alguse sissetuleku kaotamisega. Kui soovime vältida pikaajalist töötust ja vaesust, peame soodustama tõhusat ümberprofileerimist ja pakkuma ulatuslikke tööturul liikuvust soosivaid lahendusi põlevkivisektori töötajatele. Sotsiaalsed probleemid, millega Ida-Virumaal tuleb silmitsi seista, on juba praegu ulatuslikud ja kliimaneutraalsusele üleminek suurendab neid tõenäoliselt veelgi. Seega tuleb ajakohastada kohalikke sotsiaalteenuseid, et edukalt toime tulla nende eeldatava nõudluse kasvuga. Täpsemalt on vaja tervishoiu- ja hoolekandeteenuste paremat integreeritust, sest need kaks valdkonda on tavaliselt tihedalt seotud. Tuleb tegeleda ka jätkuvalt väljakutseks oleva kvalifitseeritud tervishoiutöötajate Ida-Virumaale meelitamisega. Aastakümneid kestnud keskendatus tööstussektorile on avaldanud mõju ka Ida-Virumaa inimeste ettevõtlikusele, mis on Eesti üks madalamaid, ning on võõrandanud piirkonna noori (vt 3. peatükki allpool). Seetõttu tuleb lisaks põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimisele välja töötada ka ulatuslikum koolituspakkumine, mis oleks tihedalt seotud võimalike kasvuvaldkondadega, pakuks õpilastele põhjalikke keele-, digi- ja ettevõtlusoskusi ning suurendaks entusiasmi nende rolli suhtes oma kodupiirkonna ümberkujundamisel. Olenemata asjaolust, et naised moodustavad üle poole Ida-Virumaa elanikkonnast, moodustavad nad täna vähem kui pool piirkonna töötajatest. Põlevkivisektoris on 34% leibkondadest ainult üks palgatulu saaja ja enamikul juhtudel on ta meessoost (u 80%). Seega on oluline naiste võimekuse suurendamine loomingulise ja sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse arendamise kaudu, ning naistele vajaliku toetuse pakkumine selliste probleemide lahendamiseks, mis on neid seni tööturult eemal hoidnud. Naiste toetamine on oluline tagamaks, et üleminek toetab ulatuslikumat sotsiaal- majanduslikku muutust. Kohaliku elanikkonna ja omavalitsuste eelarve vähenemise kontekstis tuleb kohalikele omavalitsustele eraldada täiendavaid vahendeid, et aidata neil vähendada kulutusi, optimeerides nende hoonefondi energiatõhusust. Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste jaoks tuleb samuti välja töötada alternatiivsed kliimaneutraalsed küttelahendused, kuna tihti on seal varasemalt kütmiseks kasutatud elektri- ja põlevkiviõli tootmise heitsoojust ja -gaasi. Põlevkivi töötlemise tervise- ja keskkonnamõjudele tuleb tähelepanu pöörata saastunud mahajäetud tööstusalade looduslikkuse taastamise ja ennistamise kaudu, suurendades seega ka piirkonna ringmajandusalast suutlikkust (arendades seda samal ajal osana majanduse restruktureerimisest), ja suurema teadlikkuse kaudu põlevkivi töötlemise tervisemõjude kohta. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Oluline on meeles pidada, et inimesed ei ole mitte ainult ülemineku subjektid, vaid ka selle elluviijad. Ida-Virumaa kohalik kogukond ei ole veel täielikult taastunud identiteedikriisist ja emotsionaalsest traumast, mis järgnes nõukogudeaja tööstuse kokkuvarisemisele umbes kolmkümmend aastat tagasi, seepärast on esmatähtis tagada kohalikule kogukonnale selle järjekordse ülemineku korral nö omanikutunne. Seda saab kõige paremini saavutada kogukonnapõhiste rohujuuretasandi algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja kultuuri ning soodustavad inimeste individuaalset tegutsemist. See omakorda eeldab üleminekust teavitamist kohalikule elanikkonnale arusaadavas ja vastuvõetavas keeles ning kogukondade suutlikkuse suurendamist. Reageerimisel ülalmainitud arenguvajadustele tuleb tõhusalt tegeleda nii ülemineku otseste mõjudega (nt tööjõutoetuste kavad) kui ka Ida-Viru maakonnas vajalike pikaajaliste struktuurimuutustega (nt majanduse mitmekesistamine, haridus, tervishoid). 2.3. Kooskõla muude asjakohaste riiklike, piirkondlike või territoriaalsete strateegiate või kavadega Peale eespool mainitud Eesti kliima- ja energiaalaste strateegiate, mis annavad üldise raamistiku Eesti üleminekule kliimaneutraalsele majandusele, on Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava strateegiline raamistik paika pandud kahes strateegiadokumendis: riiklik „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030“ ja piirkondlik „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+“. Tähelepanu. Mõlemat dokumenti muudetakse samaaegselt Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava valmimisega, seetõttu võib osa allpool esitatud teavet olla aegunud ja seda ajakohastatakse Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava lõplikul valmimisel. Dokumentides esitatud üldine lähenemisviis ja struktuur siiski kehtib. „Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030“ on riiklik strateegiline dokument, mille eesmärk on toetada Ida-Virumaa kui Eesti jaoks majanduslikult ja strateegiliselt olulise piirkonna arengut. Arenguvajaduste kaardistusest tulenevalt on tegevuskava eesmärgiks kontekstualiseerida mitmesuguseid riiklikke strateegiaid Ida-Viru maakonna situatsiooni kohaselt, ja kavandada konkreetseid meetmeid riiklikul tasandil. Peamiselt, tegevuskava eesmärki saavutatakse ministeeriumide meetmete väljatöötamisega piirkonna arengu kiirendamiseks ja regionaalarengu strateegia rakendamise toetamiseks, uute piirkonnapõhiste sekkumiste kavandamisega ning riiklike või ELi vahendite kasutustingimuste kohandamisega. Tegevuskava aluseks olevate strateegiate hulgas on „Eesti regionaalarengu strateegia“ ja Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“. Ida- Virumaa tegevuskava on hetkel ülevaatamisel, kuna lähiaastatel ajakohastatakse ka mitut riiklikku valdkondlikku strateegiat. Õiglase ülemineku mehhanismi rakendamine (edaspidi: ÕÜM) hõlmab ainult osa Ida-Viru tegevuskavast. Õiglase ülemineku fondi investeeringud täiendavad ülejäänud rakenduskava ja need on suunatud konkreetselt Ida-Virumaale. Tegevuskava koostamise, edenemise jälgimise ja ajakohastamise eest vastutab Rahandusministeerium. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+“ (link) on piirkondlik strateegiadokument, mille koostab Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit tihedas koostöös kohalike sidusrühmadega ja mis on „territoriaalne strateegia“ uue ühissätete määruse artiklis 23 osutatud tähenduses (edaspidi: ÜSM). Strateegias määratletakse kohalik visioon Ida-Virumaa arenguks ja tuuakse välja kõige olulisemad arenguprioriteedid kuni 2030. aastani. See strateegia on aluseks maakonna kaheksa kohaliku omavalitsusüksuse ja nende koostööpartnerite ühistegevuste loomiseks, ülemaakonnaliste ühisinvesteeringute kavandamiseks ja selliste investeeringute jaoks toetuse taotlemiseks. Strateegias esitatud visiooni kohaselt saab Ida-Virumaast 2030. aastaks majanduslikult hästi arenenud piirkond, kus on kiired transpordiühendused ja hinnatud elukeskkond, ning mis on osa arenevast Soome lahe Tööversioon seisuga 1.10.2021 majanduspiirkonnast. Selle visiooni saavutamiseks määratletakse strateegias valdkondlikud eesmärgid. Strateegia sisaldab ka valdkondlike allkavade süsteemi:  plaan B – piirkondlik äriplaan ettevõtluse arendamiseks ja investeerimiseks;  plaan C – piirkondlik süsinikdioksiidi kasutuse plaan;  plaan G – piirkondlik roheplaan rohe-, bio-, sini- ja ringmajanduse sektorite edendamiseks;  plaan E – piirkondlik haridusplaan. Maakonna arengustrateegias on kõige suuremaks probleemiks välja toodud see, kuidas tagada väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnas kvaliteetsete avalike teenuste kättesaadavus, majandusareng ja elanikkonna heaolu. Olles ELi piiriregioon, sõltuvad Ida-Viru maakonna arengustrateegias kavandatud meetmed ja eeldatavad tulemused suurel määral muutuvast väliskeskkonnast, sealhulgas ELi suhetest Venemaaga. „Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+“ on praegu läbivaatamisel ja Ida-Viru maakonna kohalikel omavalitsustel tuleb see vastu võtta 2022. aastal. Joonis 10. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava strateegiline raamistik Kontseptuaalselt on Eesti õiglase ülemineku territoriaalne kava kahe eelmainitud strateegiadokumendi tulem. Õiglase ülemineku territoriaalse kava koostamiseks leitakse kahe eelmainitud strateegiadokumendi ühisosi ning neid käsitletakse konkreetselt kliimaneutraalsele majandusele ülemineku perspektiivist. Kuigi üleminekuprotsess ise on väga pikaajaline, keskendutakse õiglase ülemineku territoriaalses kavas ajavahemikule, mis kestab kuni 2030. aastani. Õiglase ülemineku territoriaalset kava koostamist toetab ka „Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+“. Maakonnaplaneering hõlmab kogu Ida-Virumaa territooriumi ja annab kohalikele strateegiadokumentidele ruumilise mõõtme, määratledes Ida-Virumaa põhilisi ruumilisi arengusuundi ning olles aluseks konkreetsete omavalitsuste üldplaneeringute väljatöötamisel. Maakonnaplaneeringus määratletakse laias laastus piirkonna maakasutus, tööstuspiirkondade ja muude arenguvõimalustega alade asukohad, olemasolevale ja kavandatavale taristule eraldatud koridorid, kultuuri- ja keskkonnaväärtuslikud objektid ja maastikud jms. Lisaks eelnimetatud dokumentidele laieneb Ida-Virumaale ka Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia, mis praegu hõlmab nelja fookusvaldkonda: Tööversioon seisuga 1.10.2021  info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite;  tervisetehnoloogiad ja -teenused;  ressursside väärindamine;  nutikad, säästvad ja kliimaneutraalsed energialahendused. Kuna Eesti tervikuna moodustab üht ainsat NUTS 2 piirkonda, kehtivad riiklikud strateegiad kogu Eesti territooriumil, sealhulgas Ida-Viru maakonnas. 2.4. Kavandatud tegevuste liigid Õiglase ülemineku territoriaalses kavas kavandatud ja allpool üksikasjalikult kirjeldatud sekkumiste eesmärk on kõige tõhusamalt leevendada ainulaadseid probleeme, millega Ida-Viru maakond seisab silmitsi üleminekul süsinikuneutraalsele majandusele, ning võtta arvesse nii võimalikke kasvuvaldkondi kui ka piirkondlike arenguvajadusi (vt eespool). Kontseptuaalselt on Eesti õiglase ülemineku fond jagatud kaheks tegevussuunaks. Esimene tegevussuund kannab nimetust „Majandus ja tööjõud“ ning selle eesmärk on lahendada ülemineku peamine probleem: kohaliku majanduse ja tööjõu ümberkorraldamine ja mitmekesistamine. Esimese tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides a, b, c, d, k, l ja m kirjeldatud tegevustele. Teine tegevussuund kannab nimetust „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ ning käsitleb ülemineku sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja kogukondlikke aspekte. Selle tegevussuuna osana kavandatud meetmed vastavad suures osas õiglase ülemineku fondi asutamise määruse artikli 8 lõike 2 punktides d, e, f, g, h, i, j ja o kirjeldatud tegevustele. Enamiku sekkumiste korral on rahastamise taotlemise protsess konkurentsipõhine, tuginedes avatud voorudele. Meetme jaoks kehtestatakse nõuetepakettid, mille alusel saab esitada projektiideid; seejärel hinnatakse esitatud ideid vastavalt kehtestatud nõuetele ja, nõuete edukal täitmisel, neile võimaldatakse rahastamine. Kõik meetmed peavad vastama taksonoomiamääruse (EL) nr 2020/852 artiklis 17 sätestatud põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava keskmes on VKEde kasvu, mitmekesistamise ja konkurentsivõime toetamine. Võttes arvesse asjaolu, et suurem osa Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKEd, tuleb Eesti puhul ÕÜF tugimehhanismide kujundamisel rakendada granulaarsemat lähenemisviisi, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada ettevõtete erisusi. Tulemuseks olev õiglase ülemineku fondi struktuur on järgmine: Sekkumise nimetus Lühikirjeldus Tegevussuund nr 1: majandus ja tööjõud Ida-Viru ettevõtluse Selle meetme eesmärk on piirkonna majanduse mitmekesistamine, investeeringute toetades uusi suuremahulisi tootlikke investeeringuid kõrgema toetus (sh tööstus) lisandväärtusega töökohtadega ettevõtetesse. Projektid võistlevad rahastamise eest kahes kategoorias: a) keskmise suurusega uued projektid, mille investeeringute kogusumma jääb alla 50 miljoni euro, b) suured uued projektid üle 50 miljoni euro. Meede on kättesaadav nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele (vt allpool esitatud soovituslikku loetelu), kui need vastavad õiglase ülemineku fondi asutamise määruses sätestatud nõuetele, samuti ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja riigiabi nõuetele. Rahastust jagatakse avatud konkursside kaudu. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Ida-Viru ettevõtluse Sekkumisel on kaks eesmärki: teadmusmahukuse 1) toetada ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning kasvatamise toetus innovatsioonitegevust, mille eesmärk on kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamine ning seeläbi töökohtade loomine, mille palgatase on asjaomaste sektorite keskmisest kõrgem. Sekkumine on kättesaadav eraettevõtetele, nii VKEdele kui ka suurematele ettevõtetele, tingimusel et need vastavad õiglase ülemineku fondi asutamise määruses sätestatud nõuetele. Rahastust jagatakse avatud konkursside kaudu. 2) võimestada kohalikke haridus- ja teadusasutusi, näiteks toetada teadus- ja arendustegevust kohalike ettevõtete vajadustega seotud valdkondades, eriotstarbeliste laborite loomist, teadustöötajate palkamist jms. Teadusuuringute valdkondi rahastatakse uurimistoetuste kaudu. Ettevõtluse Sekkumine hõlmab nõustamis- ja arendusteenuseid, mis toetavad uute mitmekesistamise ettevõtete asutamist ja parandavad olemasolevate ettevõtete tugiteenused ja suutlikkust, elavdavad piirkondlikku ettevõtluskeskkonda (sealhulgas -taristu iduettevõtete, turismi ja loomemajanduse ökosüsteemi arendamist) ning tutvustavad piirkonda välisinvesteeringute, turismi ja elamise jaoks sobiva kohana. Rahastamist jagatakse programmipõhise tegevus- ja investeerimiskava kaudu kaheaastaste kiirmeetmetena kohalike strateegiliste partnerite, näiteks regionaalsete arendusorganisatsioonide kaudu. See sekkumine omab eriti olulist mõju kohalike noorte ja naiste võimekuse suurendamiseks. Väikeettevõtluse Selle sekkumise eesmärk on suurendada Ida-Virumaal tegutsevate toetus väike- ja mikroettevõtjate pikaajalist konkurentsivõimet ja ekspordisuutlikkust, toetades uuenduslike, ringmajanduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste, tehnoloogiate ja protsesside arendamist või suurendades piirkonna väikeettevõtjate struktuuri- ja inimkapitali. Selle meetme kohaselt välja töötatud teenus või protsess ei pea olema turule orienteeritud, vaid see võib olla suunatud ka ettevõtte sisemise suutlikkuse suurendamisele uute ja suurema lisandväärtusega toote või teenusega seotud protsesside väljatöötamiseks ja juurutamiseks, sealhulgas personaliarendus, müük ja turundus, tootmis- ja teenindusprotsessid jms. Rahastamist jagatakse avatud konkursside kaudu. Töölt-tööle liikumise Sekkumine koosnevad kahest meetmest: ning töötajate 1) ajutine sissetulekutoetus põlevkivisektori töötajatele, kes siirduvad ümberprofileerimise uutele töökohtadele. Meetme eesmärk on ajutiselt vähendada toetused põlevkivisektorist lahkuvate töötajate eelneva ja uue põlevkivisektori sissetulekutaseme erinevusi. See motiveerib neid kiiremini uut tööd töötajatele leidma, aidates ära hoida pikaajalist töötust. Toetusmeetme põhikomponent on põlevkivisektori endiste töötajate palgavahe osaline kompenseerimine teatud ajavahemiku jooksul; 2) ümber- ja täiendusõppeprogrammid, mis hõlmavad paremat täiendus-, ennetus- ja ümberõppepakkumist, toetades põlevkivisektorist teistesse valdkondadesse lahkuvate inimeste sujuvat üleminekut või nende ümberprofileerimist samas ettevõttes. Meede on peamiselt suunatud põlevkivisektori praegustele ja endistele Tööversioon seisuga 1.10.2021 töötajatele. Rahastust jagatakse programmiliselt. Ida-Viru Sekkumise eesmärk on arendada hariduspakkumist Ida-Viru täiendkoolituse maakonnas, sh integreerides paremini formaalset ja mitteformaalset mahu suurendamine õppimist, pakkudes inimestele võimalikes kasvusektorites vajalikke ning uute oskuste omandamist, arendades digipädevust, rakendades elukestvat tasemeõppe õpet, sidudes hariduse tõhusamalt ettevõtlusega jms. Meetme eesmärk õppekavade on tagada õppijatele keeleoskused, digipädevus ja ettevõtlik arendamine ja suhtumine. Meetme sihtrühmaks on inimesed, kes lahkuvad käivitamine kutse- ja põlevkivisektorist, aegunud või puuduvate oskustega inimesed kõrghariduses (sealhulgas tulevased ja praegused üliõpilased), samuti praegu töötavad inimesed. Rahastust jagatakse programmiliselt. Alusprogrammi hallatakse koos kohalike sidusrühmadega äri-, koolitus- ja haridussektorist. Tegevussuund nr 2: keskkond ja sotsiaalne kaasatus Kaugkütte lahti Ida-Virumaa on Eestis viimane piirkond, kus kaugküttes kasutatakse sidumine põlevkivist ulatuslikult fossiilkütuseid, kuna põlevkivitööstuse ja elektritootmise jääksoojust kasutatakse hoonete kütmiseks. Põlevkivisektori vähenemise olukorras võivad Ida-Viru omavalitsused jääda lähitulevikus ilma elujõuliste küttelahendusteta. Käesolev sekkumine toetab investeeringuid kaugkütte lahutamisse põlevkivist, sealhulgas biomassil põhinevate soojus- ja elektrienergia koostootmisjaamade ehitamist, taastuvatele energiaallikatele üleminekut jms. Rahastamine jaotatakse konkurentsipõhiselt kohalike ja uute soojusenergia pakkujate vahel. Põlevkivi Sekkumise eesmärk on leevendada põlevkivi ekspluateerimisest kaevandamise ja tulenevaid keskkonnamõjusid, luues seeläbi tingimused saastatud töötlemisega seotud alade korduskasutuseks, näiteks metsamajandusmaana, keskkonna- tööstusaladena jms. Meede koosneb kolmest tegevusest: a) probleemide mahajäetud tööstusalade (sh veeökosüsteemid) saastest puhastamine lahendamine ja ja/või nende looduslikkuse taastamine, b) kohalike ohtlike jäätmete tervisekahjude töötlemise ja ringmajandusalase suutlikkuse parandamine, c) vähendamine pikaajalise uuringu korraldamine kohalike inimeste kokkupuute kohta looduslike ja sünteetiliste ühenditega elu- ja töötamiskeskkonnas ning nende mõju hindamine inimeste tervisele ja heaolule (asjaomane erialatermin on biomonitooring). Rahastust jagatakse programmiliselt. Ühiskondlikku Võttes arvesse õiglase ülemineku fondi kohaldamisala ja vastastikust muutust toetavate täiendavust muude riiklike ja Euroopa Liidu programmidega, sotsiaal- ja keskendub see sekkumine kolmele konkreetsele tegevusele, mis terviseteenuste täiendavad üldisi riiklikke jõupingutusi Eesti (sh Ida-Viru maakond) arendamine heaolusüsteemi ajakohastamisel: a) integreeritud teenuste (sotsiaal- ja tervishoiuteenused) kättesaadavuse parandamine Ida-Viru maakonnas, mille tulemiks on katkematu teenus klientide jaoks; b) motivatsioonipaketi loomine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide jaoks; c) innovatsiooni- ja arendusfondi loomine, et arendada ja katsetada Ida-Viru sotsiaalsete probleemide lahendamiseks innovaatilisi Tööversioon seisuga 1.10.2021 lahendusi. Rahastust jagatakse programmiliselt. Kohalike Sekkumise eesmärk on leevendada ülemineku negatiivset mõju Ida- omavalitsuste Virumaa kohalikele omavalitsustele, nimelt aidata omavalitsustel investeeringud vähendada oma püsikulusid, toetades sh energiatõhususe meetmeid. õiglase ülemineku Rahastust jagatakse avatud konkursside kaudu. toetuskõlbulikes valdkondades Piirkondlike Kuna õiglase ülemineku fond on kavandatud piirkondade ja inimeste algatuste toetus jaoks kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjude õiglaseks käsitlemiseks, on selle sekkumise eesmärk anda inimlik mõõde ja üleminekuks konstruktiivne emotsionaalne taust üleminekuprotsessile, toetades kohalikke rohujuure tasandi algatusi, mis aitavad kaasa õiglase ülemineku fondi üldmissioonile. Toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused: kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse alased algatused; noortele suunatud ja noorte algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandusalaste tavade edendamine; sotsiaalne, kultuuriline ja muu innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine jms. Selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna kasv, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arendamine. Rahastust jagatakse avatud konkursside kaudu. Eeldatav panus ülemineku mõju leevendamisse Õiglase ülemineku fondi kogueraldis Eestile on praegu 353,90 miljonit, sealhulgas 14,16 miljonit tehnilist abi. Võttes arvesse, et Ida-Viru maakonna elanike arv NUTS 3 kohaselt on praegu 136 240 inimest (2019), on sellest tulenev abi osakaal 2 598 eurot inimese kohta. Mõned eespool nimetatud meetmete eeldatavad tulemid on järgmised:  > 400 VKEd, mida toetatakse mitmesuguste sekkumiste kaudu;  > 2000 uut töökohta, mis on loodud toetatud ettevõtetes;  > 300 miljoni euro väärtuses on rakendatud täiendavaid erainvesteeringuid;  > 11 000 osalejat koolituskursustel, lähtudes tööandjate oskustealastest nõuetest;  60 ha taastatud maad, mida kasutatakse rohealade jaoks, majanduslikul või muul otstarbel. Tulusate investeeringute soovituslik loetelu muudele ettevõtetele kui VKEd Vastavalt õiglase ülemineku fondi asutamise määrusele, õiglase ülemineku territoriaalses kavas peab eraldi välja tooma ning põhjendama võimalikke investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd. 2021. aasta jaanuari seisuga oli Eesti põlevkivisektoriga Ida-Virumaal seotud 4 737 otsest töökohta, ning veel 6 158–18 474 kaudset töökohta abistavates sektorites. 2017. aastal prognoosis Sihtasutuse Kutsekoda poolt teostatud OSKA analüüs, et aastaks 2028 kaotab Ida-Virumaal töökohta ligikaudu 2 000 inimest võrreldes 2021. aastaga. Selline prognoos oli suuresti tingitud põlevkivisektori kahanemisest ja kasvavates sektorites (IKT, tervishoid jne) tegutsevate ettevõtete puudusest Ida-Virumaal. Analüüs viidi läbi enne Euroopa rohelist kokkulepet ja Eesti suurenevaid kliimaeesmärke. Võttes arvesse valitsuse poolt võetud kohustust loobuda energeetikasektoris põlevkivi kasutusest täielikult 2040. aastaks, võib õiglase ülemineku fondi rakendamise lõpuks töökohtade kadu sektoris (prognoosituna lineaarselt ja arvestamata kaudset mõju) hõlmata enam kui 2 000 inimest. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Seega, eeldatavalt kaob maakonnas järgmise 8 aasta jooksul umbes sama arv töökohti, kui praegu loodetakse luua õiglase ülemineku fondi rakendamise kaudu. Arvestades aga ELi suurenenud kliimaeesmärke, kaotatavate töökohtade arv saab tõenäoliselt olema suurem ja üleminekuga seotud protsess järsem nii põlevkivisektoris endas kui ka abisektorites. Seepärast, õiglase ülemineku fondi vahenditest on põhjendatud muude ettevõtete kui VKEd toetamine. Selleks, et tagada õiglase ülemineku territoriaalse kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvust, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorjet. Selle tulemusena saadud loetelu võimalikest tulusatest investeeringutest on esitatud käesoleva õiglase ülemineku territoriaalse kava lisas A. Lisas A esindatus ei taga projektiideede automaatselt rahastamist ning neil tuleb siiski asjakohaste sekkumiste kaudu taotleda rahastamist konkurentsipõhiselt. Lisas A esitatud projektiideesid kontrolliti ainult nende vastavuse suhtes määruses, millega asutatakse õiglase ülemineku fond, sätestatud nõuetele; neid ei hinnatud nende võimaliku väärtuse põhjal. Direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevusalade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud investeeringute ammendav loetelu Vt palun lisa A. Koostoime ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu programmidega Õiglase ülemineku fondi kavandamisel on võetud arvesse ajavahemikul 2021–2027 muude struktuurifondide ja riiklike programmide kaudu rahastatavaid meetmeid, sealhulgas REACT-EU, ümberkorraldamisrahastu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kauplemistulu. Käesolevas õiglase ülemineku territoriaalses kavas tehakse ettepanek rahastada ainult selliseid meetmeid, millel puuduvad riiklikult kavandatud analoogid või analoogide maht ei ole piisav, et toetada tõeliselt õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Kõikide eri rahastamisallikatega hõlmatud meetmete, sealhulgas muudest allikatest rahastatavate erilahenduste ja Ida-Virumaale suunatud suurprojektide kumulatiivne mõju kajastub Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2030 rakenduskavas. Koostoime ja vastastikune täiendavus õiglase ülemineku mehhanismi teiste sammastega Eesti kaalub võimalust kasutada õiglase ülemineku mehhanismi II samba vahendeid (programm „InvestEU“), et lahendada kapitali kättesaamatuse probleemi, mis on pikaajaliselt takistanud VKEde arengut Ida-Viru maakonnas. Õiglase ülemineku mehhanismi II sammas võiks tagada, et olemasolevatel ja uutel kohalikel VKEdel oleks juurdepääs nende ümberkujundamiseks vajalikule kapitalile, muuhulgas selleks, et suurendada omafinantseeringut, mida on vaja õiglase ülemineku mehhanismi I samba raames kavandatud sekkumistes ja programmides osalemiseks. Samuti kaalutakse avaliku sektori laenurahastu (õiglase ülemineku mehhanismi III sammas) kasutamist. Õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba alusel toetatavad sektorid ja valdkonnad Toetust tuleks kaaluda kõigile õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba kohaselt toetuskõlblikutele sektoritele (sh jätkusuutlik taristu, turismitaristu, teadustegevus, innovatsioon ja digitaliseerimine jne). Praegu ei ole sektoritele ega valdkondadele mingeid piiranguid ette nähtud. Tööversioon seisuga 1.10.2021 3. JUHTIMISMEHHANISMID 3.1. Partnerlus Kooskõlas uue ühissätete määruse artikliga 6 on Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava ettevalmistamisel kavandanud ja rakendanud laiaulatuslikku partnerlust, võttes arvesse õiglase ülemineku fondi eripära. Riiklikul tasandil moodustas Rahandusministeerium õiglase ülemineku territoriaalse kava ettevalmistamise ja järelevalve jaoks juhtkomisjoni. Juhtkomisjoni kuulub 18 peamist sidusrühma: asjaomased ministeeriumid, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (IVOL) ja muud piirkondlikud asutused, tööandjate, töötajate, VKEde, keskkonnaalaste valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide jms esindajad. Juhtkomisjon tegutseb ka seirekomisjoni töörühmana (kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse 240/2014 artikliga 15). Piirkondlikul tasandil rajas IVOL piirkondliku õiglase ülemineku platvormi, mis ühendab 52 piirkondlikku ja muud sidusrühma. Peale selle annavad nii õiglase ülemineku territoriaalsesse kavasse kui ka maakonna arengustrateegiasse panuse muud nn pehmed võrgustikustruktuurid (Ida-Viru teadusnõukogu, haridus- ja turismiklastrid jne). Kavatseme integreerida õiglase ülemineku fondi nii partnerite kui ka abisaajate jaoks vajalikud suutlikkuse suurendamise meetmed peatükis 2.4 loetletud sekkumistesse. Siiski on mitmeid haldussuutlikkusega seotud vajadusi, mida kavatseme õiglase ülemineku fondi tehnilise abi raames toetada, nimelt:  venekeelsetele abisaajatele ja kogukonnale keskenduv kommunikatsioon;  peamise piirkondliku koordineeriva asutuse (IVOL) toetamine tõhusate teabevoogude tagamiseks ja abisaajate abistamiseks projektide ettevalmistamisel ja koordineerimisel ning üleminekuga seotud teadmiste suurendamiseks piirkondlike partnerite seas;  IVOLile ja abisaajatele võimaluste pakkumine, et osaleda üleeuroopalistes õiglase ülemineku teemalistes võrgustikes, parimate tavade jagamises ja oskuste arendamisega seotud meetmetes;  suuremate ühiskondlike sidusrühmade (ametiühingud, äri- ja keskkonnaorganisatsioonid) suutlikkuse suurendamine aktiivseks osalemiseks õiglase ülemineku protsessis. Avaliku konsulteerimise tulem Lisaks juhtkomisjoni ja piirkondliku õiglase ülemineku platvormi loomisele toimus õiglase ülemineku territoriaalse kava ettevalmistamise käigus mitmekesine avalik konsultatsioonitegevus, sh avalikud seminarid, kirjalikud konsultatsioonid, teemarühmad, arutelud sidusrühmadega, üldsusele kommunikeerimine ja teabe levitamine jms. 2020. aasta suvel korraldati avaliku arvamuse küsitlus, mille eesmärk oli hinnata kohalike elanike rahulolu piirkonna praeguse olukorraga ja saada kinnitust tulevaste arenguvajaduste kohta. Küsitluse käigus koguti üle 1500 vastuse. Küsitluse kohaselt olid u pooled vastanutest rahul Ida-Virumaa looduskeskkonna ja külastuskohtade mitmekesisusega; peaaegu üks kolmandik oli rahul ka piirkonna kultuurilise mitmekesisuse, avalike ruumide, haritud ja töökate inimeste ning transpordiühendusega. Kõige sagedamini mainitud arenguvajadused olid töökohtade loomine, ettevõtluskeskkonna arendamine ja konkurentsivõimelised palgad. Uuele majandusele üleminekul peeti kõige olulistemaks fookusvaldkondadeks mahajäetud kaevandus- ja tööstusaladele uue kasutuse leidmist, tööstussektori arendamist ja uute ettevõtete loomist. Küsitluse kohaselt erinevad noortelt (alla 30-aastased isikud) saadud vastused Ida-Virumaa arenguvajaduste ja -eesmärkide tavapärasest käsitlusest: nad on vähem rahul piirkonna vaatamisväärsuste, haritud ja töökate inimeste, kultuurilise mitmekesisuse ja avalike ruumidega ning rohkem rahul aktiivse ja kokkuhoidva kohaliku kogukonna ning kohalike avalike teenustega. Arengueesmärkide prioriseerimisel peavad noored oluliseks investeerida taastuvenergiasse, samal ajal aga näivad tööstusareng, uute maavarade kasutamine, põlevkivitööstuse kaasajastamine ja uute Tööversioon seisuga 1.10.2021 ettevõtete loomine neile vähem olulised. Konkreetsete teemarühmade korral ilmnes, et noored peavad Ida-Viru inimtekkelist keskkonda aegunuks ja aktiivsete transpordiliikidega seotud võimalusi puudulikuks; nad väärtustavad sõbralikkust ja lahkust – omadusi, mida nad näevad praeguses vanemas põlvkonnas raskusega – ning näevad oma tulevikku töökohtadel, mis eeldavad inimestega suhtlemist või mis on loomingulised (sh IT-sektor). 3.2. Seire ja hindamine Õiglase ülemineku fondi sekkumisi jälgitakse kogu rakendusperioodi jooksul pidevalt vastavalt peatükis 4 esitatud näitajatele. Samuti tehakse kaks üldhindamist: vahehindamine töötatakse välja 2023. aastal ja viiakse ellu 2024. aastal; lõpphindamine töötatakse välja 2029. aastal ja viiakse ellu 2030. aastal. Mõlemal hindamisel käsitletakse õiglase ülemineku fondi edusamme, kuid võetakse arvesse ka õiglase ülemineku mehhanismi II ja III samba projekte, poliitikaeesmärgi nr 5 (inimestele lähedasem Eesti) projekte, mida viiakse konkreetselt ellu Ida-Virumaal, samuti muid konkreetselt Ida-Virumaale suunatud meetmeid. See lähenemisviis tagab, et õiglase ülemineku fondi analüüsitakse vastastikuse täiendavuse alusel teiste meetmetega. 3.3. Koordineerimis- ja seireorgan(id) Eesti õiglase ülemineku fondi korral on rakendusasutused (st 2. tasandi vahendusasutused) samad, mis struktuurifondide sekkumiste puhul, seega on õiglase ülemineku fondi rakendamise koordineerimise ja järelevalve eest vastutav struktuurifondide rakenduskava seirekomisjon. Seirekomisjoni kuuluvad kõik asjaomased ministeeriumid ja peamised riiklikud katuspartnerorganisatsioonid (ametiühingud, ettevõtlusorganisatsioonid, keskkonnaorganisatsioonid, kohalike omavalitsuste liit, akadeemilised ringkonnad jne). Õiglase ülemineku fondi juhtkomisjon (mida on kirjeldatud eespool) tegutseb seirekomisjoni alluvuses töörühmana. 4. PROGRAMMIPÕHISED VÄLJUND- VÕI TULEMUSNÄITAJAD Programmipõhised näitajad on ette nähtud ainult meetmete jaoks, mis on seotud kohalike omavalitsuste investeeringutega õiglase ülemineku fondi toetusõiguslikesse aladesse ja piirkondlike algatuste toetuseks, et võimendada õiglast üleminekut. Mõlemad meetmed võimaldavad taotlejatel valmistada ette ulatuslikumat tegevust ja seetõttu on vaja programmipõhiseid näitajaid, et vältida mitmekordset kohaldamist väga piiratud arvu tegevuste korral, mis vastavad igale väljundile või tulemusnäitajale. Tabel 1: Väljundnäitajad Erieesmärk ID Näitaja Mõõtühik Vahe- Sihtväärtus eesmärk (2029) (2024) JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 40 108 JTF RCO 02 toetust saavad ettevõtjad ettevõtjad 20 78 JTF RCO 04 mitterahalist toetust saavad ettevõtjad 20 30 ettevõtjad Tööversioon seisuga 1.10.2021 JTF RCO 15 loodud ettevõtlusalase inkubatsiooni ettevõtjad 10 40 suutlikkus JTF VVV672 osaluskordade arv osaluskord 4402 14 798 JTF RCO 22 täiendav võimsus taastuvenergia MW 0 75 tootmiseks JTF RCO 34 täiendav jäätmete ringlussevõtu tonne aastas 0 10 000 suutlikkus JTF RCO 38 toetatava taastatud maa pindala ha 20 100 JTF RCO 01 toetatavad ettevõtjad ettevõtjad 40 108 Tabel 2: Tulemusnäitajad Sihtväärtus Mõõtühik Andmete Baas- või eesmärk võrdlus- Vaatlus- väärtus Näitaja (2029) allikas aasta Eri- ID JTF RCR 01 toetust saavates ettevõtetes lo FTE- 0 2021 1 135 SFOS / odud töökohad de arv projekti aruanded JTF RCR 10 toetust saanud ettevõtetes loo FTE- 0 2021 40 SFOS / 2 dud teadus- de arv projekti arendustööga hõivatud töötaja aruanded te arv JTF RCR 02 erasektori investeeringud, euro 0 2021 168 000 SFOS / mis täiendavad riigi toetusi 000 projekti aruanded JTF RCR 03 toote- või protsessiinnovatsio ettevõtjad 0 2021 30 SFOS / oni kasutusele võtvad VKEd projekti aruanded JTF RCR 04 turundus- või organisatsioonii ettevõtjad 0 2021 20 SFOS / nnovatsiooni kasutusele võtva projekti d VKEd aruanded JTF VVT67 osalejad, kes said lahkudes kv osalejate a 0 2021 11 475 SFOS 2 alifikatsiooni rv / projekti aruanded JTF EECR 0 pärast programmist lahkumist osalejate a 0 2021 1 077 SFOS / 4 tööle läinud, sh füüsilisest isik rv Statistikaa ust ettevõtjana tegutsema asu met nud osalejad JTF RCR 18 VKEd, kes kasutavad ettevõtlu ettevõtjai 0 2021 40 SFOS / sinkubaatori teenuseid pärast d aastas projekti inkubaatori asutamist aruanded JTF RCR 29 hinnangulised t 1 701 2018 1 523 000 SFOS / kasvuhoonegaaside CO2 ekv/a 000 projekti heitkogused aruanded JTF RCR 52 taastatud maa, mida ha 0 2021 60 SFOS / kasutatakse rohealade, projekti sotsiaaleluruumide, aruanded majandusliku või muu kasutuse jaoks Tööversioon seisuga 1.10.2021 LIIDE 1: SUURETTEVÕTETE VÕIMALIKUD TULUSAD INVESTEERINGUD Selgitus: Vastavalt õiglase ülemineku fondi reeglitele, peab õiglase ülemineku kavas eraldi välja tooma nimekirja kaalumisel olevatest suurettevõtete projektidest Ida-Virumaal. Selleks, et tagada õiglase ülemineku kavas suurettevõtete projektiideede kajastamise läbipaistvust, korraldati 2021. aasta juunis kõikide Eesti suurettevõtete seas ideekorje. Selle tulemusena saadud loetelu võimalikest tulusatest investeeringutest on koondatud käesolevasse õiglase ülemineku kava liidesesse. Rahandusministeerium kontrollis esitatud projektiideede vastavust õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud nõuetele (sh fossiilkütuste välistus), samas projektiideid ei hinnatud nende võimaliku väärtuse või muude kriteeriumite põhjal. Käesolevas lisas ära nimetamine ei tähenda automaatselt suurettevõtete projektiideede finantseerimist või eelistamist väljaspool konkurssi ega too kaasa kohustust meetmete avamisel toetust taotleda, vaid annab suurettevõtetele võimaluse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kõrval õiglase ülemineku fondi raames ettenähtud toetustele kandideerida teiste projektiideedega ühtsetel alustel; kavas kajastamata jäämisel ei oleks see võimalik. Ettevõtte nimi Plaanitava Plaanitava tegevuse lühikirjeldus tegevuse nimetus AS Sillamäe Sadam Reisilaevade kai Lühikirjeldus: Reisilaevade kai ehitamine Sillamäele, mis võimaldaks rajamine taasavada Sillamäe ja Kotka (FI) vahelise regulaarse parvlaevaliini ning teenindada ka Sankt Peterburgi (RU) külastavaid kruiisilaevu. Tegevus muudaks kogu Kirde-Eesti avatumaks maailmale, motiveeriks ettevõtluse arendamist, suurendaks tööhõivet, lihtsustaks kaubavahetust, parandaks elanike elukvaliteeti ning pidurdaks nende väljarännet. Panus 2050. a eesmärki: Aitab reprofileerida Ida-Viru majandust loodus- ja puhketurismi suunas, mille mõju kliimale on märgatavalt väiksem, kui põlevkivi baasil funktsioneerival majandusel. Loodavad / säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta (sadamas, PPAs ja MTAs koos) ning hinnanguliselt 1 000+ kaudset töökohta. Investeeringu maht: ~15 mln €. EU ETS käitis: ei. Kiviõli Keemiatööstuse Lühikirjeldus: Projekt kasutab põlevkivi uuendusliku keemilise protsessi Keemiatööstuse OÜ põhikemikaalide sisendina, millega ei kaasne fossiilkütuste teket. Projekti eesmärgiks on sh plastmasside ja põlevkivi jääkideta kasutamine, kaasaarvatud põlevkivi mineraalosa, ilma ehituskemikaalide fossiilkütuste tootmiseta: põlevkivi orgaaniline osa muundatakse lähteainete keemiatööstuse põhikemikaalideks – dikarboksüülhapeteks ja tootmine otse anorgaaniline osa talveteede hooldusvahendiks ja kruusateede põlevkivist tolmutõrjevahenditeks. Tehnoloogiline lahendus oli väljatöötatud Archimedese programmi raames koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, finantseeritud Struktuurifondist „ERDF“ ning Kerogen OÜ poolt; patent kuulub Kerogen OÜ’le; tehnoloogia on piloteerimise faasis. Saadud toodete hind ületab põlevkiviõli hinda 10 kuni 500 korda. Panus 2050. a eesmärki: Lumetõrje- ja tolmutõrje vahendid asendavad kasutatavaid keskkonnavaenulikke kloriide. Tootmine osaliselt võib asendada õlitootmist põlevkivist. Loodavad / säilitatavad töökohad: u 40 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: täpsustamisel. Waste2Oil Lühikirjeldus: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja VKG koostöös arendatav tehnoloogia plastijäätmete keemiliseks taaskasutuseks: plastjäätmete pürolüüsi (muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta) Tööversioon seisuga 1.10.2021 (koostöös Viru tulemusel saadakse õliaurud, millede puhastamisel ja kondenseerimisel Keemia Grupp saadakse pürolüüsiõli ja -gaas. Tehnoloogia on hetkel väljatöötamisel, kuid AS’iga) baseerub täna põlevkiviõli tootmiseks kasutatava tahke soojuskandja tehnoloogia edasi arendamisel. Kemikaalide tootmisel ei kasutata täiendavaid fossiilkütuseid (sh põlevkivi), soojuskandjaks on tuhamägedel eelnevalt ladestatud poolkoks ja/või tuhk. Panus 2050. a eesmärki: Tootmisprotsess põhineb ringmajanduse põhimõtetel. Tootmine asendab õlitootmist põlevkivist, mille kliima jalajälg (CO2 heide) on kuni 2-4 korda suurem kui loodava tööstuse toime. Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse üle 200 töökoha; luuakse 54 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: 66 mln €. EU ETS käitis: jah. Eesti Energia AS Auvere Lühikirjeldus: Tõstetakse Auvere elektrijaama võimekust põletada elektrijaama jäätmepuitu praeguselt 50%-lt 100%-le. Aastani 2035 säilitatakse üleviimine võimekus kasutada üleminekukütusena 50% põlevkivigaasi. Selliselt jäätmepuidule muutub Eesti kõige võimsam elektrijaam täielikult taastuvelektrit tootvaks. Panus 2050. a eesmärki: Projekt omab otsest mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele, 10 aasta jooksul ca 9 Mt. Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse u 100 töökoha; luuakse u 10 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 80 kaudset töökohta kohalikus metsandussektoris. Investeeringu maht: 50-80 mln €. EU ETS käitis: ei. Balti elektrijaama Lühikirjeldus: Tõstetakse Balti elektrijaama 11 ploki võimekust põletada 11. ploki jäätmepuitu praeguselt 30%-lt 100%-le. Selliselt muutub Eesti üks konverteerimine võimsamaid elektri- ja soojatootmise plokke täielikult taastuvelektrit jäätmepuidule tootvaks. Panus 2050. a eesmärki: Projekt omab otsest mõju kasvuhoonegaaside vähendamisele, 10 aasta jooksul ca 9 Mt. Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse u 200 töökoha; luuakse u 10 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 140 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 60-100 mln €. EU ETS käitis: ei. Enefit Lühikirjeldus: Projekti käigus arendatakse välja võimekuse õlitootmiskomplek olemasolevates põlevkiviõli tehastes kasutusele võtta põlevkivi kõrval si konverteerimine toorainena jäätmeplastikud: leitakse sobivad jäätmeplastikute segud, jäätmeplastide nende osakaalud toormes, viiakse läbi katsetused ja ümberehitused taaskasutuskomple tehases, otsitakse lahendus jäätmeplastikust toodetud kütuse ksiks suunamiseks keemiatööstuse sisendiks jne. Panus 2050. a eesmärki: Esialgsed katsetused näitavad, et jäätmeplastikutest saadav õlisaagis on suurem kui põlevkivil ning jääkproduktina tekkiv poolkoksi kogus väiksem, seega väheneb sama koguse õli tootmisel emiteeritav CO2 heide. Lisaks, õli kasutamisel keemiatööstuse toormena seotakse süsinik toodetesse. Loodavad / säilitatavad töökohad: Säilitatakse u 300 töökoha õlitööstuses. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: jah. Estonia Lühikirjeldus: Eesmärgiks on kuni 50 MW nimivõimsusega ning kuni 500 pumphüdroelektrij 000 m3 mahtuvusega energiasalvestusüksuse (pumphüdroelektrijaama) aama rajamine rajamine. Rajamisel kasutatakse inimtekkelisi pinnavorme sh Estonia kaevanduskäike ning ülemise veereservuaari. Projekti kontseptsiooni oleme välja töötanud koostöös AFRY Austria GmbH-ga. Panus 2050. a eesmärki: Estonia pumphüdroelektrijaam vähendaks õhku paisatava CO2 kogust aastas kuni 200 000 t võrreldes põlevkivi energiaga. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Estonia pumphüdroelektrijaam vähendab oma ehituse perioodil Eesti jäätmeteket taaskasutades aherainet ning võtab taaskasutusse Estonia kaevanduskäigud ja tööstusterritooriumi. Loodavad / säilitatavad töökohad: Uued ajutised töökohad ehitamise perioodil (u 3 aa): u 400. Uued püsivad töökohad (võimalik olemasoleva personali ümberõpe): u 25. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: ei. Taastuvenergia Lühikirjeldus: Taastuvenergia korrashoiukeskus luuakse arvestades korrashoiukeskus taastuvenergeetika tootmisvarade prognoositavat hüppelist kasvu Eestis ja lähi piirkonnas. Taastuvenergia korrashoiukeskuse eesmärk on pakkuda oma klientide varade halduseks terviklikke ja efektiivsust tõstvaid lahendusi. Keskuse teenuste hulka hakkavad kuuluma taastuvenergia varade plaaniline hooldus, riketele reageerimine, seadmete remont, mitmesugused eriinspektsioonid, demontaaž ja muud teenused. Panus 2050. a eesmärki: Projektiga tagatakse klientide taastuvenergia varade efektiivsust ja pikendatakse nende eluiga, kasvatatakse ettevõtte tegevuse kaudu valdkonna spetsialistide hulka, mille kaudu paraneb valdkonna jätkusuutlikus. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 45 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: ei. Vesiniku tootmine Lühikirjeldus: Projekti eesmärgiks on toota keskkonnasõbraliku ja lõppkasutamine rohevesinikku Ida-Virumaal ja olla osa erinevates transpordisektori gaasitaristus ja vesinikuprojektides ning toota vesinikku ka asendamaks maagaasi rasketranspordis gaasitaristus. Panus 2050. a eesmärki: Rohevesiniku kasutus diislikütuse asemel aitab rasketranspordis vähendada CO2 heidet. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 40 kaudset töökohta. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: ei. NPM Silmet OÜ RE magneti tehas Lühikirjeldus: Eesmärgiks on rajada Sillamäele RE magnetite tootmistehase tootmisvõimsusega 5000 tonni aastas, et rahuldada taastuvenergeetika ja autotööstuse jaoks vajalike magnetite rohepöördest tekitatud suurenevat nõudlust. Magnetitehas saab olema esimene omataoline täistsükliga ettevõte- alustades muldmetallide tootmisest maagi kontsentraadist ja lõpetades magnetite valmistamisega. 100% tootmisjäätmetest taaskasutatakse ettevõttesiseselt. Antud tehas võimaldab ümbertöödelda juba kasutuses olnud magneteid, millega asutakse pika sammu magnetite ringmajanduse suunas. Silmet on ainus tööstuslikult muldmetalle tootev ettevõte Euroopas. Planeeritud tehas on NPM Silmeti oluline laiendusprojekt, mis aitab 2035. aastaks rahuldada 10,5% EL-i magnetite nõudlusest. Seoses kasutatava tehnoloogia uudsusega, tehas pakub võimalust kohalikel noortel rakendada oma potentsiaali kaasaaegsete tehnoloogiate rakendamisel. Panus 2050. a eesmärki: Tehas on süsinikdioksiidi net negatiivne ning aitab märkimisväärselt kaasa Roheleppe eesmärkide täitmisele, kuna RE magnetid on keskkonnasäästliku tehnoloogia põhikomponendid. Nt elektrisõidukitesse ja tuulikutesse paigaldatud 5000 tonni magneteid vähendavad süsinikdioksiidi heitmeid 8–15 Mt/a. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 1 000+ uut otsest töökohta. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: täpsustamisel. VIRU KEEMIA Puidukeemia Lühikirjeldus: Projekti peamiseks eesmärgiks on Ida-Virumaal GRUPP AS toodete tootmine madalakvaliteetsest paberipuidust puidukeemiatoodete tootmine. Tehase Tööversioon seisuga 1.10.2021 toodang leiab kasutust paberi-, tekstiili- ja keemiatööstuses s.h. farmaatsia-, toiduaine-, värvitööstuse- ja kosmeetikatoodetes ning biokomposiitidel põhinevates materjalides. Lisaväljundina on biomassil põhineva taastuvelektrienergia tootmine, mille tarnitakse avatud turule ja soojusenergiat piirkonna kaugküttevõrkudele ja tööstustarbijatele. Panus 2050. a eesmärki: Taastuvast allikast toodetud keemiatooted asendavad nafta baasil toodetud kemikaale, vähendades keemiatööstuse sõltuvust fossiilsetest kütustest. Tootmine on negatiivse CO2 heitmega. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 250 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 1 000 kaudset töökohta; lisaks 500 töökohta ehituse ajal. Investeeringu maht: ~800 mln €. EU ETS käitis: ei. Biopolüoolide Lühikirjeldus: Eesmärgiks on biopolüoolide tootmine rapsiõlist või tootmine tallõlist. Harilikult toodetakse polüooli nafta baasil ning kasutatakse polüuretaani (maailmas levinumaid polümeermaterjale) tootmisel. Üha enam suureneb aga nõudlus taastuval toorainel põhineva biopolüooli järele. VKG vaikude sünteesi baasilt arendatakse biopolüooli tootmine mahus 12 000 t/a. Panus 2050. a eesmärki: Projekti tulemusel asendatakse nafta baasilt toodetud polüoolid looduslikust toorainest toodetud biopolüooliga, mille tulemusena fossiilse tooraine tarbimine väheneb. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 50 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta. Investeeringu maht: 0,1 mln € arendustegevuses, 10 mln € tehase rajamisel. EU ETS käitis: ei. Päikesepargi Lühikirjeldus: Aidu ja Ahtme päikeseparkide rajamine koguvõimsusega 35 rajamine MW, mis võimaldab lisaks taastuvenergia tootmisele kasutusele võtta Ahtme endise prügila väheväärtusliku maa ja Aidu karjääris taaskasutada elektrijaama alustarindi rajamisel aheraine killustikku. Panus 2050. a eesmärki: Tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heitmete vähendamisel. Võimaldab võtta kasutusse väheväärtuslikku maad ja taaskasutada aheraine killustikku. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 15 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 50 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,15 mln € arendustegevuses, 25 mln € päikesepargi rajamisel. EU ETS käitis: ei. Tuulikupargi Lühikirjeldus: Lüganuse valda tuulikuparkide rajamine 50 MW, mis rajamine võimaldab toota konkurentsivõimelist taastuvenergiat. Panus 2050. a eesmärki: Tegevusel on pikaajaline mõju Eesti tootmise CO2 heitmete vähendamisel. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 20 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 100 kaudset töökohta tootmise arendamisel ja rajamisel. Investeeringu maht: 0,5 mln € arendustegevuses, 65 mln € tuulikupargi rajamisel. EU ETS käitis: ei. Aquaphor Uue Lühikirjeldus: Aquaphor arendab ja toodab joogi- ja kodu veepuhatus- International OÜ veepuhastussüstee ning tööstuslikke, kaubanduslikke ja meditsiinilisi veepuhastussüsteeme. mide tehase ehitus Kliima soojenemise, mikrobioloogilise saaste, rannikualade soolase vee, plastist ühekordsetest toodetest loobumise jm aspektide tagajärjena kasvab koduvee puhastamise ja kõrgtehnoloogilise veepuhastusturg eeldatavasti hüppeliselt kuni 2035. aastani. Aquaphor International OÜ plaanib turule tuua uue põlvkonna äri- ja tööstuslikud POE-klassi veepuhastussüsteemid, millega seoses on tekkinud vajadus laiendada ettevõtte tootmisvõimsusi ~ 110 000 ruutmeetri suuruse tehase võrra. Tööversioon seisuga 1.10.2021 Panus 2050. a eesmärki: Tegevus aitab kaudselt leevendada kliimamuutuste tagajärge. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 700 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 200 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 160 mln €. EU ETS käitis: ei. Jeldwen Eesti AS Saeveski loomine Lühikirjeldus: Eesmärgiks on ehitada täiesti uus täis-automaatne saeveski Ida-Virumaale Ida-Virumaale, kus teisi saeveskeid pole. Väljundtoodangu koguvõimsus u 150 000 m3. Panus 2050. a eesmärki: Uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 30-50 uut otsest töökohta, perspektiiviga tõsta töökohtade arvu kuni u 150. Investeeringu maht: u 40 mln €. EU ETS käitis: ei. Põllumeeste ühistu Heinatehase Lühikirjeldus: Eesmärgiks on rajada Ida-Virumaale heinatehas, kus KEVILI rajamine kuivatada ja pakkida ekspordiks rohelist haljasmassi, pressida looduslikult kuivatatud heina, paigaldada söödapelleti tootmisliin ja seda toodangut samuti eksportida. Haljasmassi kuivatite jaoks vajalikku soojusenergiat toodetakse biomassi kateldega. Kirjeldatud tehas töötab täna Lääne-Viru maakonnas, Roodeväljal, kus tänastest toormetarnijatest ca 50% on Ida- Virumaa põllumajandusettevõtted. Tegu on tootmise laiendamisega. Panus 2050. a eesmärki: Heintaimedest toorme tootmine on keskkonnasõbralik tegevus. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 15 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: ei. Utilitas Tallinna Elektri ja soojuse Lühikirjeldus: Biomassist soojuse tootmine Narva Soojusvõrkudele ja Elektrijaam OÜ koostootmisjaama elektri tootmine müügiks börsile või otseliinidega kohalikele tarbijatele. rajamine Panus 2050. a eesmärki: Investeering asendab põlevkivist toodetud suure KHG emissiooniga soojusenergia biomassist toodetud CO2 vaba energiaga. Loodavad / säilitatavad töökohad: Luuakse u 35 uut otsest töökohta. Investeeringu maht: N/A. EU ETS käitis: jah. Ragn-Sells AS Kliimaneutraalse Lühikirjeldus: Projekti eesmärgiks on toota kliimaneutraalset kõrge ülipuhta puhtuseastmega sünteetilist kaltsiumkarbonaati (PCC), mida kasutatakse kaltsiumkarbonaa erinevates materjalitööstustes. Toormaterjalina kasutatakse keskkonda di tootmine jäätmetena ladestatud põlevkivi elektritootmise tuhka, mida on põlevkivituhast praeguseks akumuleerunud hinnanguliselt kuni 600 miljonit tonni. Täna suuremahuliste maailmas toodetav PCC saadakse lubjakivi kaevandamise ja põletamise materjalitööstuse teel, mille tootmise jalajälg on võrreldav tsemenditööstusega. Ragn-Sellsi tarbeks tehnoloogias põletamisprotsessi ei kasutata, selle asemel rakendatakse põlevkivituha jäätmete töötlemisel leostamisprotsessi, kusjuures kasutatav vesi on ringluses. Ühtlasi seotakse tootesse CO2, mille maht on suurem kui kogu toomisprotsessi vältel emiteeritav CO2 kogus. Eelistatult pärineb PCC tootmise käigus seotav CO2 biomassil põhinevast elektri- ja soojusenergia sektorist, alternatiivina kaalume liitumist Northen Light projektiga, mille raames atmosfäärist Rootsis kokku kogutud CO2 transporditakse Eestisse. Tulemuseks on kliimapositiivne toode. Esimeses faasis 2025-2035 on planeeritud ümber töödelda 1 mln t põlevkivituha, millest saadakse 0,5 mln t PCC. 2035. a on planeeritud tootmismahu suurendamine kuni 7,5 mln t PCC aastas, milleks kasutatakse vastavalt 15 mln t põlevkivituhajäätmeid. Projekti tulemusena rajatav tehas ei ole ETS käitis. Panus 2050. a eesmärki: Tehnoloogia baseerub ringmajanduspõhimõtetel, aitab oluliselt vähendada PCC tootmise ökoloogilist jalajälge ning uhiuute Tööversioon seisuga 1.10.2021 materjalide kaevandamisest tekkivat jalajälge, sidudes tootmisprotsessi käigus tootesse rohkem CO2, kui emiteeritakse. Loodavad / säilitatavad töökohad: Esimeses etapis luuakse u 50-70 uut otsest töökohta ning hinnanguliselt u 300-400 kaudset töökohta tarneahelas. Investeeringu maht: u 250 mln €. EU ETS käitis: ei.  Hr Tõnis Mölder Keskkonnaministeerium Meie 08.10.2021 nr 9.2-4.3/21- [email protected] 27/01/7023-1 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustamine Austatud minister Rahandusministeerium annab teada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lõik 1 alusel „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja vahendite kasutamise partnerlusleppe“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamisest. Rahandusministeerium algatas kõnealuse KSH oma 6. jaanuari 2020 käskkirjaga nr 1.1-4/1. „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerluslepe“ on Euroopa Liidu vahendite kasutamise aluseks olev Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitav kokkulepe, mille eesmärk on määratleda prioriteedid Euroopa Liidu eelarve vahendite kasutamiseks järgmise Euroopa Liidu finantsperspektiivi jooksul aastatel 2021-2027. Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgiks on määratleda struktuurivahenditest rahastatavad tegevused ning rahastamise mahud. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise osapooled on: 1) koostamise algataja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected], 611 3083; 2) koostamise korraldaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected], 611 3083; 3) koostaja on OÜ Hendrikson&Ko (Raekoja plats 8, 51004 Tartu, kontaktisik KSH juhtekspert Riin Kutsar, [email protected], telefon 7409807); 4) kehtestaja on Rahandusministeerium, kontaktisik Kadri Tali, e-post: [email protected], 611 3083. KSH aruanne on tutvumiseks kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel ja struktuurivahendite kodulehel, https://www.rtk.ee/hindamine, ajavahemikus 08.10.-01.11.2021. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 KSH aruande kohta ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid võib esitada kirjalikult Rahandusministeeriumile aadressil [email protected] või [email protected] või saates postiga aadressil Suur-Ameerika 1, Tallinn 15006 kuni 01.11.2021. KSH aruande avalik arutelu toimub 01.11.2021 algusega kell 15:00 Rahandusministeeriumi saalis (Suur-Ameerika 1, Tallinn). KSH aruande avalikul arutelul osalemise soovist palun andke teada aadressil [email protected] või helistades telefonil 611 3047. Osaleda on võimalik samal kuupäeval ja kellaajal ka veebi teel, lingi saadab Rahandusministeerium kõigile koosolekul osalemise soovist teada andnutele hiljemalt 29.10.2021. Välismõjude analüüsil selgus, et rakenduskava poliitikaeesmärkidel, erieesmärkidel ja nende elluviimiseks kavandatud tegevustel on valdavalt otsene või kaudne soodne mõju looduskeskkonnale ning samuti inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile ja varale läbi soodsate muutuste looduskeskkonna seisundis. Negatiivset piiriülest keskkonnamõju ei nähtu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler 2  Lisa1: KSH aruanne Lisa 2: Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava Sama: Haridus- ja Teadusministeerium - [email protected]; Justiitsministeerium- [email protected]; Kaitseministeerium - [email protected]; Kultuuriministeerium - [email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - [email protected]; Siseministeerium- [email protected]; Sotsiaalministeerium - [email protected]; Välisministeerium - [email protected]; Maaeluministeerium - [email protected]; Keskkonnaamet - [email protected]; Miryam Vahtra, 611 3047, [email protected] Kadri Tali, 611 3083, [email protected] 3