dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 7. oktoober 2021
Viit
8-3/2012-1
Registreeritud
7. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Tantsuhuvihariduse Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
8 Spordipoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
8-3 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes
Toimik
8-3/2021 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes
Vastutaja
Katre Väli
Lahendamise tähtaeg
5. november 2021

Failid

  • 📎ETHLi liikmete_avalik pöördumine_07.10.2021.pdf125 KB
  • 📎RK_21-02174-2.asice297 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 08.10.2021 nr 7-5.1/21-02174-2 Kirja edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu avaliku pöördumise Vabariigi Valitsusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Tere! Käesolevaga edastame Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmete, kelleks on tantsukoolid ja -stuudiod üle Eesti, avaliku pöördumise Vabariigi Valitsusele, mis on lisatud kaasapanekus. Lugupidamisega Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu esindajad Kontakt: Krõõt Kiviste Shaté Tantsukooli juhataja tel 509 0030 -- Eesti Tantsuhuvihariduse Liit e-post: [email protected] www: https://tantsuharidus.ee/ FB: https://www.facebook.com/EestiTantsuhuvihariduseLiit/ Tantsu e-ajakiri: http://kuukiri.tantsuliit.ee/ ETHLi liikmete_avalik pöördumine_07.10.2021.pdf AVALIK PÖÖRDUMINE 07.10.2021 Avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele Tantsuhuviharidus Eestis on tõsises ohus, kannatajateks on lapsed ja noored Pandeemia on mõjutanud tugevalt laste ja noorte osalust tantsuõppes, mis lisaks eesti elanikkonna terviseriskidele seab tantsukoolid väga raskesse olukorda. Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu (ETHL) liikmete seas läbi viidud küsitlusest ilmneb, et üle- eestiliselt on tantsuhuvihariduses ja -tegevuses osalevate õpilaste osakaal langenud keskmiselt 40% ning töö on kaotanud septembri algusega juba mitmed tantsuõpetajad. Kogu pandeemia jooksul on huviharidusele võrreldes teiste haridusliikidega rakendatud ridamisi ebaproportsionaalseid ja raskesti mõistetavaid piiranguid. Ebamõistlikud piirangud ja negatiivse alatooniga kommunikatsioon huvihariduses osalemise suunal on pannud tantsuõppest loobuma tuhandeid noori, sealhulgas eriliselt andekaid ja võimekaid noori, kes on aastaid oma eesmärkide nimel vaeva näinud. Tantsuhuviharidust omandatakse valdavalt erahuvikoolides, mida toetatakse üle-eestiliselt väga ebaühtlaselt. Tantsukoolide toimetulek sõltub väga suures osas õppemaksudest ja õpilaste arvust, sest riiklikud ja KOV toetused on väikesemahulised või puuduvad üldse. Läbi KOV-ide huviharidusse suunatud riiklik lisatoetus ei jõua paljude tantsukoolideni, näiteks Tallinnas, kus tegutseb enamus tantsuõpet pakkuvaid erahuvikoole, saavad toetust ainult üksikud koolid ning sedagi väga väikeses mahus (ca 30 eurot õpilase kohta aastas). Tantsuvaldkond vajab täna riigipoolset tuge. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on tantsuhuvihariduse valdkonnal järgmised ettepanekud: 1. Kohelda huviharidust samaväärselt teiste haridusliikidega, k.a piirangute ja COVID-19 leviku tõkestamise meetmete kehtestamisel. Huviharidus on täisväärtuslik haridusmaastiku osa, millest on igal lapsel ja noorel õigus osa saada. 2. Toetada tantsukunsti õpet pakkuvaid kvalifitseeritud professionaale riikliku palgatoetusega nagu tehakse seda spordivaldkonna treenerite ning laulu- ja tantsupeo protsessi panustavate rahvakultuuri juhendajatega. See loob eeldused nii valdkonna jätkusuutlikkuseks kui ka tantsuõpetajate sotsiaalsete garantiide tagamiseks. 3. Arvestada tantsuhuviharidust kui olulist liikumisharrastuste populariseerimise võimalust ning võtta lisaks spordiorganisatsioonidele tantsuvaldkonna katusorganisatsioonid partneriks riikliku liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamisel, ellurakendamisel ja rahastamisel. 4. Lähtuda vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise edendamisel teaduslikest uuringutest, mis tõendavad tantsuga tegelemise positiivset mõju. Kaasata tantsukoole antud valdkondade programmidesse. 5. Luua toetusmeede andekate ja pühendunud noorte tantsijate arengu toetamiseks, et tagada tantsu professionaalide järelkasv. Tantsuhuviharidus panustab väga paljudesse eluliselt olulistesse valdkondadesse - tervise hoidmisesse ja edendamisse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste paranemisse, professionaalide ja kultuuripubliku kasvatamisse, sotsiaalse sidususe loomisesse jpm. Tantsuhuvihariduse suurem väärtustamine ja stabiilsem rahastamine tagab Eesti elanike parema tervise ja heaolu. Muutusi valdkonna püsimajäämiseks on vaja teha täna. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed, tantsukoolid ja -stuudiod üle Eesti: Arrakis Tantsustuudio Ciara Tantsukool Dance Republic Tantsukool DanceAct Tantsustuudio Danceda Studio Tantsukool Desiree Tantsustuudio Elva Huviala- ja Koolituskeskus (RN Stuudio) Error Tantsukool ETA Tantsukool Eve Stuudio Fouetté Balletikool Free Flow Studio Goltsman Ballet Studio Ian Dance Company Janne Ristimetsa Tantsustuudio Just Tantsukool KOIT Tantsukool Minu Tantsukool MyDance Tantsuklubi Rüht võimlemiskool SaareSära Tantsukool Shaté Tantsukool S-Stuudio Step Up Dance Studio Studio Happy Dancers Stuudio dotE Tantsukool Tantsukool SK Finess Tantsukool WAF Dance Tantsuselts Pärliine Tantsustuudio DC Tantsuteater Polly Tiina Tantsustuudio T-Stuudio Türi Tantsustuudio V.A.T Stuudio Võimlemis- ja tantsuklubi “Keeris” Kontakt: Krõõt Kiviste Shaté Tantsukooli juhataja tel 509 0030 AVALIK PÖÖRDUMINE 07.10.2021 Avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele Tantsuhuviharidus Eestis on tõsises ohus, kannatajateks on lapsed ja noored Pandeemia on mõjutanud tugevalt laste ja noorte osalust tantsuõppes, mis lisaks eesti elanikkonna terviseriskidele seab tantsukoolid väga raskesse olukorda. Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu (ETHL) liikmete seas läbi viidud küsitlusest ilmneb, et üle- eestiliselt on tantsuhuvihariduses ja -tegevuses osalevate õpilaste osakaal langenud keskmiselt 40% ning töö on kaotanud septembri algusega juba mitmed tantsuõpetajad. Kogu pandeemia jooksul on huviharidusele võrreldes teiste haridusliikidega rakendatud ridamisi ebaproportsionaalseid ja raskesti mõistetavaid piiranguid. Ebamõistlikud piirangud ja negatiivse alatooniga kommunikatsioon huvihariduses osalemise suunal on pannud tantsuõppest loobuma tuhandeid noori, sealhulgas eriliselt andekaid ja võimekaid noori, kes on aastaid oma eesmärkide nimel vaeva näinud. Tantsuhuviharidust omandatakse valdavalt erahuvikoolides, mida toetatakse üle-eestiliselt väga ebaühtlaselt. Tantsukoolide toimetulek sõltub väga suures osas õppemaksudest ja õpilaste arvust, sest riiklikud ja KOV toetused on väikesemahulised või puuduvad üldse. Läbi KOV-ide huviharidusse suunatud riiklik lisatoetus ei jõua paljude tantsukoolideni, näiteks Tallinnas, kus tegutseb enamus tantsuõpet pakkuvaid erahuvikoole, saavad toetust ainult üksikud koolid ning sedagi väga väikeses mahus (ca 30 eurot õpilase kohta aastas). Tantsuvaldkond vajab täna riigipoolset tuge. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on tantsuhuvihariduse valdkonnal järgmised ettepanekud: 1. Kohelda huviharidust samaväärselt teiste haridusliikidega, k.a piirangute ja COVID-19 leviku tõkestamise meetmete kehtestamisel. Huviharidus on täisväärtuslik haridusmaastiku osa, millest on igal lapsel ja noorel õigus osa saada. 2. Toetada tantsukunsti õpet pakkuvaid kvalifitseeritud professionaale riikliku palgatoetusega nagu tehakse seda spordivaldkonna treenerite ning laulu- ja tantsupeo protsessi panustavate rahvakultuuri juhendajatega. See loob eeldused nii valdkonna jätkusuutlikkuseks kui ka tantsuõpetajate sotsiaalsete garantiide tagamiseks. 3. Arvestada tantsuhuviharidust kui olulist liikumisharrastuste populariseerimise võimalust ning võtta lisaks spordiorganisatsioonidele tantsuvaldkonna katusorganisatsioonid partneriks riikliku liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamisel, ellurakendamisel ja rahastamisel. 4. Lähtuda vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervise edendamisel teaduslikest uuringutest, mis tõendavad tantsuga tegelemise positiivset mõju. Kaasata tantsukoole antud valdkondade programmidesse. 5. Luua toetusmeede andekate ja pühendunud noorte tantsijate arengu toetamiseks, et tagada tantsu professionaalide järelkasv. Tantsuhuviharidus panustab väga paljudesse eluliselt olulistesse valdkondadesse - tervise hoidmisesse ja edendamisse, loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisse, eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste paranemisse, professionaalide ja kultuuripubliku kasvatamisse, sotsiaalse sidususe loomisesse jpm. Tantsuhuvihariduse suurem väärtustamine ja stabiilsem rahastamine tagab Eesti elanike parema tervise ja heaolu. Muutusi valdkonna püsimajäämiseks on vaja teha täna. Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu liikmed, tantsukoolid ja -stuudiod üle Eesti: Arrakis Tantsustuudio Ciara Tantsukool Dance Republic Tantsukool DanceAct Tantsustuudio Danceda Studio Tantsukool Desiree Tantsustuudio Elva Huviala- ja Koolituskeskus (RN Stuudio) Error Tantsukool ETA Tantsukool Eve Stuudio Fouetté Balletikool Free Flow Studio Goltsman Ballet Studio Ian Dance Company Janne Ristimetsa Tantsustuudio Just Tantsukool KOIT Tantsukool Minu Tantsukool MyDance Tantsuklubi Rüht võimlemiskool SaareSära Tantsukool Shaté Tantsukool S-Stuudio Step Up Dance Studio Studio Happy Dancers Stuudio dotE Tantsukool Tantsukool SK Finess Tantsukool WAF Dance Tantsuselts Pärliine Tantsustuudio DC Tantsuteater Polly Tiina Tantsustuudio T-Stuudio Türi Tantsustuudio V.A.T Stuudio Võimlemis- ja tantsuklubi “Keeris” Kontakt: Krõõt Kiviste Shaté Tantsukooli juhataja tel 509 0030
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel