Kiri

Ministeeriumid 04.10.2021 nr 1-4/21/3501-2 Keskkonnaministri määruste „Jõgeva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“ ja „Jõgeva maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruste „Jõgeva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus“ ja „Jõgeva maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine“ dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Määruse eelnõu (piiranguvööndi ulatus) 2. Määruse seletuskiri (piiranguvööndi ulatus) 3. Määruse eelnõu (objektide väljaarvamine) 4. Määruse seletuskiri (objektide väljaarvamine) 5. Loodusobjektide piiranguvööndi kaardid (35 kaarti) Marica-Maris Paju, 5336 5805 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 4.10.2021 MÄÄRUS Tallinn Jõgeva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel. § 1. Määruse eesmärk (1) Määruse eesmärk on tagada Jõgeva maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine. (2) Määrusega nimetatakse Jõgeva maakonnas asuvate kaitstavate looduse üksikobjektide või üksikobjektide rühma nimi ja asukoht ning määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või üksikobjektide rühma piiranguvööndi ulatus või 1 pindala on esitatud kaartidel määruse lisades . § 2. Üksikpuude ja puude rühmade piiranguvööndi ulatus Määrusega kehtestatakse Jõgeva maakonnas kasvavatele üksikpuudele ja puude rühmadele järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Avinurme pärnad2 Mustvee vallas Avinurme alevikus – 0,23 ha (lisa 1); 2) Imukvere tamm4 Jõgeva vallas Imukvere külas Imukvere parkmetsas – 0,07 ha (lisa 2); 3) Jõemetsa lõhislehine valgelepp5 Mustvee vallas Jõemetsa külas – 0,05 ha (lisa 3); 4) Jõemetsa pärn5 Mustvee vallas Jõemetsa külas – 30 m (lisa 4); 5) Kaarli tamm3 ehk Laiuse tamm Jõgeva vallas Laiuse alevikus Laiuse mõisapargis – 0,08 ha (lisa 5); 6) Karuallika künnapuud3 Põltsamaa vallas Lustivere külas – 0,58 ha (lisa 6); 7) Kobinsaare elupuu6 Põltsamaa vallas Vitsjärve külas – 15 m (lisa 7); 8) Kuldokkaline kuusk7 Jõgeva vallas Vanavälja külas – 50 m (lisa 8); 9) Laiuse pärn3 Jõgeva vallas Laiuse alevikus Laiuse kirikupargis – 0 m (lisa 9); 10) Luua lehis3 Jõgeva vallas Luua külas Luua mõisapargis – 0 m (lisa 10); 11) Miku hiiepärn3 Põltsamaa vallas Tõrenurme külas – 0,24 ha (lisa 11); 12) Prohveti mänd5 Jõgeva vallas Liikatku külas – 30 m (lisa 12); 13) Puurmani Jaani-Hansu mänd3 Põltsamaa vallas Jüriküla külas – 50 m (lisa 13); 14) Rootsiküla künnapuu8 Põltsamaa vallas Tammiku külas – 30 m (lisa 14); 15) Torma tamm9 Jõgeva vallas Torma alevikus – 0,09 ha (lisa 15); 16) Vaiatu lehis5 Jõgeva vallas Vaiatu külas – 0,2 ha (lisa 16); 17) Vitskuusk7 ehk sugakuusk Jõgeva vallas Jõune külas – 30 m (lisa 17). § 3. Geoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus Määrusega kehtestatakse Jõgeva maakonnas paiknevatele geoloogilistele üksikobjektidele järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Juudikünka suurkivi8 Põltsamaa vallas Pudivere külas – 30 m (lisa 18); 2) Kalevipoja lingukivi3 ehk Prossa hiidrahn Jõgeva vallas Pikkjärve külas Vooremaa maastikukaitsealal – 0 m (lisa 19); 3) Kivioja rändrahn9 Jõgeva vallas Kaave külas – 15 m (lisa 20); 4) Liivoja I rändrahn10 Põltsamaa vallas Tammiku külas – 30 m (lisa 21); 5) Liivoja II rändrahn10 Põltsamaa vallas Tammiku külas – 0,2 ha (lisa 22); 6) Linnanõmme rändrahn4 Mustvee vallas Piilsi külas – 30 m (lisa 23) 7) Liulaske kivi11 Mustvee vallas Ruskavere külas – 10 m (lisa 24); 8) Moori kivi12 Põltsamaa vallas Neanurme külas – 30 m (lisa 25); 9) Näkikivi9 Põltsamaa vallas Tammiku külas – 15 m (lisa 26); 10) Puiatu (Sarve talu) rändrahn6 Põltsamaa vallas Puiatu külas – 10 m (lisa 27); 11) Ruskavere Kalevipoja lingukivi11 Mustvee vallas Ruskavere külas – 30 m (lisa 28); 12) Taska-Sepasare rändrahn9 Põltsamaa vallas Uuevälja külas – 15 m (lisa 29); 13) Torma ohvrikivi3 Jõgeva vallas Torma alevikus – 10 m (lisa 30); 14) Umbusi rändrahn2 Põltsamaa vallas Umbusi külas – 10 m (lisa 31); 15) Värava kivi5 Mustvee vallas Piilsi külas – 5 m (lisa 32). § 4. Hüdrogeoloogiliste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus Määrusega kehtestatakse Jõgeva maakonnas paiknevatele hüdrogeoloogilistele üksikobjektidele järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Laiuse siniallikas13 Jõgeva vallas Vilina külas – 50 m (lisa 33); 2) Tarakvere allikad9 Mustvee vallas Jaama külas – 1,53 ha (lisa 34). § 5. Maastikuelemendi piiranguvööndi ulatus Määrusega kehtestatakse Jõgeva maakonnas paiknevale maastiku üksikelemendile järgmine piiranguvööndi ulatus: 1) Rahakirstumägi14 Põltsamaa vallas Pauastvere külas – 0,7 ha (lisa 35). § 6. Kaitsekord (1) Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. (2) Kaitstava looduse üksikobjekti paiknemisel kaitsealal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda ka vastavas kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatust. § 7. Üksikobjektide kaitsmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise põhjendused Määruse seletuskirjas15 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi piiri kulgemise kohta. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 9. Määruse muutmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruses nr 29 „Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2 Kaitse alla võtmine Jõgevamaal võetakse kaitse alla järgmised üksikobjektid: 1) Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas; 2) Näkikivi Puurmanni vallas Tammiku külas; 3) Ruskavere rändrahn Ruskavere külas; 4) Taska-Sepasaare rändrahn Pajusi vallas uuevälja külas; 5) Tarakvere allikad (5tk) Saare vallas Tarakvere külas; 6) Torma tamm Torma alevikus.“ 2) lisas esitatud kaardid tunnistatakse kehtetuks. § 10. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 11. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/124 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 11. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Üksikobjektid ja piiranguvööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaartidele, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 2 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 6. oktoobri 1939. a otsusega üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus. 3 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud ENSV MN juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirjaga nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põlispuude nimekirjade kinnitamisestˮ. 4 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Looduskaitse nõukogu 22. mai 1937. a otsusega üksikute puude ja rändrahnude kaitses. 5 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 4. märtsi 1939. a otsusega üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus. 6 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Põltsamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 4. novembri 1958. a otsusega nr 157 „Loodusekaitse organiseerimisest rajoonisˮ. 7 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva Maavalitsuse 29. juuli 1992. a määrusega nr 118 „Kohalike looduskaitsealade moodustamine ja üksikobjetide kaitse alla võtmineˮ. 8 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsusega nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ. 9 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrusega nr 29 „Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmineˮ. 10 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 2. septembri 1938. a otsusega üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus. 11 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a otsusega üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus. 12 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari 22. veebruari 1941. a otsusega üksikute puude, rändrahnude ja hiiukirnu looduskaitse alla võtmise asjas. 13 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuni 1964. a otsusega nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ. 14 Üksikobjekt on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsusega nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ. 15 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Avinurme pärnad Lisa 2. Imukvere tamm Lisa 3. Jõemetsa (Matsra) lõhislehine valgelepp Lisa 4. Jõemetsa (Matsra) pärn Lisa 5. Kaarli tamm ehk Laiuse tamm Lisa 6. Karuallika künnapuud Lisa 7. Kobinsaare elupuu Lisa 8. Kuldokkaline kuusk Lisa 9. Laiuse pärn Lisa 10. Luua lehis Lisa 11. Miku hiiepärn Lisa 12. Prohveti mänd Lisa 13. Puurmani Jaani-Hansu mänd Lisa 14. Rootsiküla künnapuu Lisa 15. Torma tamm Lisa 16. Vaiatu lehis Lisa 17. Vitskuusk ehk sugakuusk Lisa 18. Juudikünka suurkivi ehk Juudskunna kivi Lisa 19. Kalevipoja lingukivi ehk Prossa hiidrahn Lisa 20. Kivioja rändrahn Lisa 21. Liivoja rändrahn I Lisa 22. Liivoja rändrahn II Lisa 23. Linnanõmme rändrahn Lisa 24. Liulaske kivi Lisa 25. Moori kivi Lisa 26. Näkikivi Lisa 27. Puiatu (Sarve) rändrahn Lisa 28. Ruskavere Kalevipoja lingukivi Lisa 29. Taska-Sepasaare rändrahn Lisa 30. Torma ohvrikivi Lisa 31. Umbusi rändrahn Lisa 32. Värava kivi Lisa 33. Laiuse siniallikas Lisa 34. Tarakvere allikad Lisa 35. Rahakirstumägi  Keskkonnaministri määruse „Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 ja § 11 lõike 3 alusel ja lähtudes §-st 7, et täpsustada (optimeerida) määruses nimetatud kaitsealuste looduse üksikobjektide piiranguvööndite ulatus. Kehtivat kaitsekorda ei muudeta ja kaitse-eesmärke ei täiendata. Määruse eesmärk on Jõgeva maakonna esinduslikumate põlispuude, puuderühmade, rändrahnude ja maastikuelementide säilimise tagamine, määrates neile sobivaim kaitsevööndi ulatus. Jõgevamaal täpsustatakse 34 kaitstava looduse üksikobjekti – 17 puu ja puuderühma, 14 rändrahnu, kahe allika ja ühe maastikuelemendi – piiranguvööndi ulatust, sh on Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide hulka liidetud neli objekti, mis asusid haldusreformieelsel Ida-Virumaal. Need objektid on Avinurme pärnad, Jõemetsa pärn, Jõemetsa lõhislehine hall-lepp ja Väravakivi. Lisaks kantakse keskkonnaregistrisse Linnanõmme rändrahn, mille kohta puudus seni registrikanne. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla võtmise dokumendid ning 2019. aasta aprillist 2020. aasta septembrini inventeeriti kõik 1. jaanuari 2019. aasta seisuga keskkonnaregistris olevad Jõgeva maakonna haldusreformijärgsetes piirides asuvad kaitstavad puud ja puudegrupid, allikad ning rahnud, mille kohta on keskkonnaregistris kaardimaterjal. Lisaks tehti välitööd, et leida keskkonnaregistris olevad ilma kaardimaterjalita objektid ja selle töö käigus tugineti kaitse alla võtmise aegsele aktile. Välitöid tegid Kaidi Eerik, Eleri Laidma ja Marica-Maris Paju. Välitööde aluseks oli 2010. aastal Liisa Renneli ja Uudo Timmi koostatud inventuuriaruanne. Pindalalise üksikobjekti ehk maastikuelemendi piiranguvööndi ulatuse määramisel on alusmaterjalina kasutatud Are Kaasiku ja Kalev Sepa 2005. aastal koostatud tööd „Jõgevamaa kaitsealuste maastikuelementide inventuuri aruanne”. 2. Eelnõu sisu ja piiranguvööndi ulatuse põhjendus 2.1. Objektide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse- eeskiriˮ ei defineeri loodusobjektide kaitse-eesmärki, kuid sätestab kaitstava looduse üksikobjekti olemuse: üksikobjekt on teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Vastavalt LKS §-le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus ka selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Rahvusvahelised lepingud looduse üksikobjekte ei käsitle, seega puudub rahvusvaheline kohustus määruses käsitletavad objektid kaitse alla võtta ja tegu on siseriikliku kaitse tagamisega. Ohustatus ja haruldus Looduse üksikobjektide kaitsel on esmatähtis konkreetne eluta looduse objekt või isend (puude puhul), mitte isendi liigikaitseline aspekt. Haruldane loodusobjekt on erakordne, ebatavaline ja/või harva esinev kas oma kuju, vanuse või tekke poolest. Haruldane objekt võib olla ka teatud piirkonnale tüüpiline objekt, mida mujal ei leidu, st objektitüüp on piiratud levikualaga. Peamiselt ohustab üksikuid loodusobjekte inimese tegevus ja harva ka looduslikud faktorid. Üksikpuid on võetud kaitse alla alates Eesti Vabariigi algusaegadest, kui pärast maareformi raiuti maha paljud põlispuud ja seeläbi vaesustus meie maastik. Kuna puud on aeglase kasvuga ja pikaealised, siis on iga konkreetne põlispuu unikaalne ja hävimisel asendamatu. Suurte rändrahnude kaitse vajadusele juhiti tähelepanu juba 19. sajandi lõpuveerandil, kui palju rändrahne lõhati ehituse tarbeks. Mida kaugemale viimase mandrijäätumise keskmest Skandinaavias, seda haruldasemad on looduslikes asupaikades asuvad suured rahnud. Näiteks on Jõgevamaal ainult kaks hiidrahnu. Kaitsekorda rakendamata on oht nii puude kui ka kivide hävimiseks (näiteks ehituseks ja skulptuuride loomiseks kasutamine) ja seeläbi maastikupildi vaesustumiseks. Maastikuelementide (allikad, positiivsed pinnavormid (näiteks kohalikud „mäed”), orud) ohustatus seisneb nende teadusliku väärtuse kadumises, kuid suuresti ka maastiku esteetilisuse vähenemises loodusobjekti võimaliku kahjustamise/hävitamise korral. Haruldus seisneb peamiselt piirkonna paigastike kordumatus maastikupildis, mis on tekkinud naaberaladest (maastikurajoonidest) erinevalt eelkõige aluspinna erinevuste tõttu. Jõgevamaal on seetõttu üksikobjektina kaitse all väikeoos Rahakirstu mägi. Tüüpilisus Põlipuud ja suured kivid, samuti maastiku pinnavormid ehk maastiku üksikelemendid on meie vanade asustuspiirkondade tüüpilised maamärgid ning rändrahnude (ja üldse kivide) rohkus ja allikate olemasolu on olnud asustusmustri (elamualad, põllumaad) oluline kujundaja. Seetõttu on looduse üksikobjektide kaudu oluline järgnevatele põlvedele säilitada mitmekesist ja piirkonnale omast (tüüpilist) maastikuilmet. Üksikobjektide tüübi „puu” tasemel väljendub tüüpilisus ka avatud maastikus kasvanud puu liigile omases kasvukujus. Teaduslik väärtus Eluslooduse objektide, puude, teaduslik väärtus seisneb nende vanuses ja mõõtmetes (näiteks Imukvere tamm ja Puurmani Jaani-Hansu mänd on ühed Jõgevamaa ja ühtlasi kogu Eestimaa vanimatest puudest), st dendroloogiliselt pakub on huvi, kui vanaks võivad pärismaiste liikide ja ka võõrpuuliikide (näiteks Luua lehis ja Kobinsaare elupuu) üksikud isendid elada ja missugused mõõtmed seejuures saavutatakse. Samuti pakub teaduslikku huvi puuliikide tavapärasest erinev kasvukuju või -vorm (näiteks Jõemetsa lõhislehine hall-lepp, hariliku kuuse erinevad kasvuvormid (kuldokkaline kuusk, vitskuusk)). Eluta looduse ehk geoloogiliste objektide ehk geoloogiliste loodusmälestiste (aluspõhja paljandid, rändrahnud, allikad, maastiku üksikelemendid jne) väärtus seisneb eelkõige selles, et nende muutumatu säilitamise abil on võimalik selgitada eri piirkondade geoloogilist arengut pärast viimast jäätumist ja tänapäeval kulgevaid geoloogilisi protsesse. Eestis on Euroopa suurimad hiidrahnud ja eri tüüpi liustikutekkelised pinnavormid, mis erinevad paikkonniti ja millel on teaduslik väärtus. Eesti Teaduste Akadeemia väljaande „Eestimaa suured kividˮ andmetel on praeguseks säilinud 80–85% suurte rahnude algsest kogumist ja see on oma üle 1800 ulatuva koguarvuga seetõttu väga esinduslik alus mandrijää toimemehhanismi uurimisel. Jõgevamaal on geoloogiliste looduse üksikobjektidena kaitse all 15 rändrahnu ja pinnavormina Rahakirstumägi ehk Rahakirstu oos. Ajaloolis-kultuurilise väärtuse all mõeldakse nii seost kohapärimusega kui ka seotust kas kogu Eesti (näiteks Kaarli tamm) või kohaliku piirkonna kultuuriloos oluliste isikute, ajaloosündmustega, pärimuslugudega (näiteks Tuhandeaastane tamm) või traditsioonidega (näiteks Liulaske kivi ja ohvrikivid), sh on kultuurimälestiste riiklikus registris arvel viis (5) objekti (üks puu, kaks rahnu, üks allikas ja osaliselt Rahakirstumäe oos). Looduskaitseajalooline väärtus on objektidel, mis olid kirjas juba Eesti I looduskaitse registris, mida peeti aastatel 1936–1941. Selliseid objekte on 13, sh viis puud ja kaheksa rahnu. Ürglooduse objektina on märgitud kõik rahnud (v.a Liivoja rahnud), mõlemad allikad ja Rahakirstumägi. Esteetiline väärtus väljendub puude puhul nende võra ja tüve suursugususes (näiteks Torma tamm, Lümati künnapuu) ja/või eripärases kasvuvormis (näiteks kuuse eri vormid ja lõhislehine hall-lepp), rahnude puhul väljendub nende esteetilisus harukordses suuruses ja/või kujus (näiteks Liivoja I rändrahn, Moori kivi). Eripärase kasvukujuga puud ja suured kivid on silmapaistvad maastikumärgid ja selle tõttu on neil väärtus miljööloojana. Allikate esteetiline väärtus seisneb veepeegli olemasolus ja selle suuruses, samuti väljavoolukoha maastikulises vormis (näiteks tüüpiline allikasoo, reljeefne allikalehter) ning maastikulises koosmõjus teiste loodusobjektidega (näiteks suured kivid, põlised puud). Iga konkreetse objekti väärtus on esitatud tabelis 2. 2.2. Looduse üksikobjektide kaitse alla jätmise otstarbekus. Kõigil määruses nimetatud looduse üksikobjektidel on esinduslik välimus ja märkimisväärsed parameetrid (tabel 2), mis teevad määruses nimetatud üksikisendid või objektid väärtuslikuks. Nende loodusobjektide kaitse vajadus tuleneb seega riiklikul tasemel kõrgest loodusväärtusest. Põliseid puid ja rändrahne on võimalik kaitsta vaid nende ajaloolises kasvukohas või looduslikus, st algses asukohas. Kui puu hävib, siis ei kandu tema väärtus teistele samas kohas kasvavatele puudele või sama liigi esindajatele, ning kui rändrahn teisaldatakse algsest asukohast, kaotab see oma teadusliku väärtuse. Elusa looduse objektide, puude, kaitse alla võtmise ja jätmise üle otsustamiseks tuleb kaaluda vastava puu liigiomaseid bioloogilisi parameetreid (kõrguskasv, jämedus, võimalik vanus) ja välimust (võra ja tüve kuju, korba paksus ja rõmelisus). Määruses nimetatud puud on kaitse alla võetud esinduslike mõõtmete, kõrge vanuse ja dekoratiivse kasvukuju tõttu ning on otstarbekas jätta need kaitse alla, sest olenevalt liigist ja kasvukohast (sh eriti valgustingimustest) on neil eeldus saavutada liigile omane kõrge vanus ja suured mõõtmed. E. Laasi „Dendroloogia õpikuˮ (1967) andmetel võivad näiteks männid elada 300–600 aasta vanuseks, kuigi intensiivne juurdekasv lõpeb 70–80 aasta vanuselt. Pikaealised puuliigid on samuti tammed ja pärnad. Erakordselt vanade puude, mis on enamasti ka suure tüveümbermõõduga, puhul on olulisim parameeter puu vanus, mitte konkreetse isendi seisund. Siin on arvestatud, et ainult erandjuhul sureb puu väga äkki. Enamasti kestab põliste puude hääbumine aastaid ja puu iga on võimalik pikendada sobiva hooldusega. Põlised puud on seotud vanade talukohtade või ajalooliste mõisatega ja on seetõttu pärandmaastiku osa. Käesolevas määruses on arvestatud tinglikult alljärgneva jaotusega, kus erakordse jämedusega puu on Hendrik Relve (Eesti põlispuud (2000) määratluses puu, mille ümbermõõt tuleks fikseerida. KR-s on arvel ka puid, mille ümbermõõt jääb väiksemaks kui tabelis märgitud liigiomane suur ümbermõõt, mistõttu loetakse neid perspektiivseteks puudeks, millel on võimalus kasvada liigiomaselt suurte mõõtude ja kõrge vanadusega eksemplarideks. Tabel 1. Jõgevamaal kaitse all olevate puude ümbermõõtude võrdlus Hendrik Relve soovituslikult fikseeritavate ümbermõõtudega (tabelis erakordne ümbermõõt) puuliikide kaupa Liik* Erakordne ümbermõõt Väga suur ümbermõõt Suur ümbermõõt H.Relve järgi (cm) (cm) (cm) Harilik 350+ 300–350 250–300 mänd Prohveti mänd, Puurmani Jaani-Hansu mänd Harilik 450+ 400–450 350–400 tamm Imukvere tamm, Kaarli Torma tamm II tamm, Torma tamm I, Kuusk 300+ 250-300 250+ Kuldokkaline kuusk (145 cm) Lehis 350+ 300–350 250–300 Luua lehis, Vaiatu lehis Pärnad 450+ 400–450 350–400 Avinurme pärnad, Laiuse pärn Jõemetsa pärn Miku hiiepärn (280 cm)  Künna- 400+ 350–400 300–350 puud Karuallika künnapuu, Rootsiküla künnapuu Elupuu 150+ 100-150 80+ Kobinsaare elupuu * Nimetamata puuliike Jõgevamaal kaitse all ei ole. ** H. Relve nimekiri ei sisalda valge-leppa Määruses nimetatud Jõgevamaa rahnud on kaitse alla võetud teadusliku väärtuse, (üli)suurte mõõtmete ja dekoratiivsuse tõttu maastikus. Samuti on mitme rahnu puhul oluline selle kultuurilooline tähtsus, st tegu on kividega, mis on arvel arheoloogiamälestisena (ohvrikivid) või on nendega seotud kohamuistendid (näiteks Kalevipoja kivid). Tuginedes H. Viidingu raamatule „Suurte rändrahnude kirjeldamise juhend” (1986), peetakse seletuskirjas teadusliku väärtuse all eelkõige silmas rändrahnu kivimilist koostist, mille alusel hinnatakse mandrijää liikumissuundi, suurust (ümbermõõtu) ja kulutusastet. Eriti väärtuslikud on nn juhträndkivid, mis pärinevad suhteliselt kitsalt avamusalalt. Siinjuures tuleb tähele panna, et mida lõuna poole, seda haruldasemad on suured kivid. Jõgevamaal on vaid kaks ülisuurt ehk hiidrahnu. Maastikuelemendina on Jõgevamaal kaitse all vaid Rahakirstu mägi, mis on madal, kuid selgesti piiritletav väikeoos. Seda on otstarbekas kaitsta peamiselt teadusliku väärtuse tõttu kvaternaarigeoloogiliselt olulise puutumatu objektina. Käesolevas määruses käsitletakse Jõgevamaa esinduslikke elus ja eluta looduse üksikobjekte, millel on üks või mitu eespool nimetatud väärtust. Kaitse alla jätmine on oluline eeskätt selleks, et kaitsta unikaalseid objekte, mida nende hävimise korral ei ole võimalik taastada ei samas kohas ega mujal. Pärandmaastike ja selle säilinud elementide (selles kontekstis põlispuude, rahnude, allikate ja pinnavormide) väärtustamine on üks osa koha identiteedist ja aitab paremini mõista kogu kultuuriloo kujunemist. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik LKS § 4 lõige 6 sätestab üksikobjekti olemuse. Kaitstav looduse üksikobjekti on elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm. Kuna määruses käsitletakse ainult üksikpuid ja -kive (rändrahne), allikaid ning selgelt eristuvat maastikuelementi, ei ole vajadust valida määruses käsiteldavate objektide puhul mõnda teist looduskaitseseaduses võimaldatud loodusobjekti tüüpi. Üksikobjekti ümber olevat eripärase loodusobjekti säilitamiseks vajalikku piiranguvööndit ei saa käsitleda LKS-s nimetatud kaitsealana eelkõige selle väikese pindala (enamasti ca 0,7 ha, va maastikuelement Rahakirstumägi) ja eesmärgi tõttu. Hoiuala on liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, st kaitse eesmärk on liikide ja koosluste kaitse. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse kaitsealuse taimeliigi kasvukohta, mitte ühte kindlat vastava liigi mingi tunnuse tõttu silmapaistvat üksikisendit, nende rühma või maastikuelementi, ja seetõttu pole ka see kaitstava objekti tüüp sobilik. 2.4. Piiranguvööndi ulatus Määruses käsitletud looduse üksikobjektid on kaitse alla võetud nii Eesti Vabariigi algusaastatel kui ka enne taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990 looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. aastat, Eesti NSV seadus „Eesti looduse kaitse kohta”. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega ettenähtud korras kaitse-eeskirjade rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt sama regulatsiooni annab ka kehtiva LKS § 91 lõige 1, mis sätestab, et enne LKS-i jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni LKS alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Piiranguvööndi ulatuse kehtestamine kaitsealuse looduse üksikobjekti ümber määrab kindlaks piirangutega maa-ala suuruse. LKS § 11 lõike 3 punkt 2 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel koos kaitse alla võtmise eesmärgiga ka kaitsevööndi ulatus. Praeguseni on määruses käsitletud loodusobjektide ümber kehtinud looduskaitseseaduse § 68 lõikes 1 nimetatud 50 m raadiusega piiranguvöönd, sest kaitse alla võtmise otsustega ei ole määratud täpsemat kaitsevööndi ulatust. Sageli on sellise ulatusega piiranguvöönd põhjendamatu ja näiteks viljapuude või rändrahnude puhul ebaotstarbekas, kuna see ei ole vajalik objekti säilimiseks, see ei mõjuta objekti vaadeldavust ning põhjustab liigset halduskoormust. Samas peab piiranguvööndi ulatus olema piisav, et tagada kaitseväärtuse säilimine ja vaadeldavus. Jõgevamaa looduse üksikobjektide piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmed 2020. aasta II kvartali seisuga. Määruse alusel kehtestatakse kaitsealuste looduse üksikobjektide ümber olenevalt asukohast ja objektist 0–50 m raadiusega piiranguvöönd, va pindalaline üksikobjekt Rahakirstumägi, kus objekti pindala on ühtlasi ka selle piiranguvöönd. Kõikide objektide puhul on silmas peetud asukohast sõltuvat senistest häiringufaktoritest (liiklusintensiivsus, hooned, rajatised jms) tingitud mõju. Piiranguvööndi määrusega määratud ulatus sõltub kaitstava looduse üksikobjekti mõõtmetest, esinduslikkusest, tähtsusest kultuuriajaloos või rahvapärimuses, asukohast ja sellest tulenevalt vaadeldavusest looduses ning ümbritseva maastiku iseloomust. Samuti on arvestatud Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) soovitustega. IUCN kaitsekategooriates on silmapaistvad looduse üksikobjektid nimetatud loodusmälestisena (Natural monument or feature, III kategooria). Vastav kategooria on märgitud ka Eesti Looduse Infosüsteemis või keskkonnaregistris. Loodusmälestiseks võib olla maastikuelement (landform), geoloogiline ilming (geological feature) või eluslooduse ilming, mis on väikesepindalaline ja mida kaitstakse koos lähima ümbrusega ning millel on sageli ka külastusväärtus. Piirnev ala peab olema piisavalt suur, et kaitsta objekti ja selle ümbruse terviklikkust (https://www.eea.europa.eu/help/glossary#c0=N&c4=30&b_start=90 ). See on eriti oluline arvestades intensiivset metsaraiet ja suurenevat ehitussurvet. Piiranguvööndi piiritlemisel käesoleva määruse kontekstis on lähtutud järgnevatest põhimõtetest. Puude ja puudegruppide piiranguvööndi ulatuse määramisel oli põhikriteeriumiks puu asukoht, sh puud ümbritsev maastik, ja isendi välimus (seisund). Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid (sõidu)tee või hoone vahetus läheduses kasvavate puude puhul on piiranguvöönd määratud teekatte servani (näiteks Lümati künnapuu, Tuhandeaastane tamm) või hoone seinani (Avinurme pärnad, Torma tamm). Torma tamme puhul on vana, mõisaaegne hoone jäetud vööndisse, kuna tamme oksad ulatuvad pikalt hoone katusele. Kui piiranguvöönd on erikujuline, lähtub see kindlast raadiusest. Puude puhul on piiranguvööndi määramisel arvestatud nende senist kasvuruumi (st kas puu on kasvanud lagedal või metsas) ja sellega korrelatsioonis olevat puuvõra laiust (projektsiooni maapinnal), samuti puu liigiomast kõrguskasvu. See on vajalik, et tagada puuvõra ja juurestiku hea seisund ning puu vaadeldavus. Samuti on arvestatud, et piiranguvööndis ei tohi puujuurte kahjustamise vältimiseks ja puude pikaajalise stabiilsuse tagamiseks teha kaevetöid ja künda, sest veerežiimi rikkumisel ja juurte kahjustamisel võib puu seisund tunduvalt halveneda ja puu hukkuda ning loodusmälestise kaitseväärtus hävib. Ehitamisel ja raiete korral tuleb piiranguvööndis lisaks arvestada võimalikku olulist valgustingimuste muutumist ja tuulele avatust. Põlispuude gruppidele ehk nn mitmikobjektidele, kus igale üksikule puule ei ole otstarbekas määrata eraldi piiranguvööndi ulatust üksikute objektide piiranguvööndite kattuvuse tõttu, on määrusega kehtestatud ühine pindalaline piiranguvöönd (näiteks Avinurme pärnad ja Karuallika künnapuud). Kõikide eelnimetatud objektide puhul on piiranguvööndi määramisel arvestatud võimalikku puust tulenevat ohtu (murduvad oksad, puu) piiranguvööndis liikujatele ja/või nende varale ning kaitseala valitsejale on antud volitus keelata uute ehitiste (nii rajatiste kui ka hoonete) rajamine kaalutlusotsuse alusel. Piiranguvööndi määramisel on arvestatud ka sellega, et piisav vööndi ulatus annab võimaluse tagada seal püsivate kasvutingimuste (eriti valgustingimused) säilitamise, mis omakorda tagab kaitse-eesmärgi ehk põlispuude hea seisundi. Suurim lubatud piiranguvööndi ulatus (50 m) on määratud ühele põliskuusele ja ühele männile, mis on kasvanud teiste puude turbe all tuulevarjus. Teistele põlistele puudele määrati piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Erandina on piiranguvöönd määratud väiksem siis, kui puu on kasvanud hoonete vahel ja suurema vööndiulatuse määramine ei ole hoonete tõttu otstarbekas. Nii on Torma tammede piiranguvööndi määramise aluseks raadius 20 m. Samuti on vööndi raadius väiksem, kui puu on loomuomaselt väikesekasvuline liik nagu elupuul (näiteks Kobinsaare elupuu). Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtuti peamiselt neid ümbritsevast maastikutüübist, kuid ka rahnu ümbermõõdust ja asukohast, st kas objekt asub avatud maastikul (põllul, heinamaal) või metsas. Üldjuhul on piiranguvöönd ringikujuline, st ühesuurune igas suunas, kuid sõidutee vahetus läheduses asuvate rahnude puhul on piiranguvöönd määratud tee servani, k.a teemaa katastriüksus (näiteks Juudikünka suurkivi), st piiranguvöönd on erikujuline, kuid lähtub kindlast raadiusest. Haritaval põllumaal ja mujal avatud maastikus paiknevate rahnude ümber määrati piiranguvöönd raadiusega 10 m. Erandiks on Väravakivi, mis on väga madal ja asub koduõues, mistõttu sellele määrati piiranguvöönd ulatusega 5 m. Vastavalt LKS § 68 lõikele 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus. Seetõttu määrati eelkõige esteetilistel (maastikukujunduslikel) kaalutlustel metsas paiknevate rahnude ümber piiranguvööndi raadiuseks 30 m. Piiranguvööndi selline ulatus metsamaal tagab üksikobjekti kaitse, sest vastavalt kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja § 7 lõikele 4 vaatab üksikobjekti valitseja metsaraie taotluse läbi ning annab kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist lähtudes kirjaliku nõusoleku ja seab vajaduse korral tingimused või esitab motiveeritud keeldumise. 30 m on piisav ulatus, et arvestades ka IUCN soovitusi, tagada kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv looduslik ümbrus. Eelkõige ongi sellise ulatusega piiranguvöönd vajalik vaadeldavuse tagamiseks ja selleks, et valitsejal oleks võimalus tingimuste andmise kaudu tagada objekti esteetiline ümbrus. Välitööde käigus taasleiti ja kanti kaardile kaks Liivoja rahnu ning Linnanõmme rahn, mis olid kirjeldatud Eesti I looduskaitse registris, kuid millel puudus seni keskkonnaregistris info asukoha kohta. Maastiku üksikelemendid, mis on üldjuhul pinnavormid, on oma olemuselt looduses selgelt eristatavad (esilekerkivad) elemendid, mille piiritlemine on raskendatud nende ebakorrapärase kuju ja suuruse tõttu. Geoloogiliste objektide puhul on oluline nende terviklikkus ja selle kaudu mõju maastikule. Jõgeva maakonnas on üksikobjektina looduskaitse all üks pinnavorm, Rahakirstu oos, ja kaks allikat. Nende piiranguvöönd on erikujuline ja piiritlemine on täpsustatud tabelis 1 konkreetse objekti juures. Jõgevamaa kaitsealustest looduse üksikobjektidest on muinsuskaitseseaduse alusel tervikuna kaitse all neli objekti, sh üks puu, üks allikas ja kaks rahnu, ning neli objekti asuvad mälestisel või selle kaitsevööndis. Lisaks on Rahakirstu oosist muinsuskaitse all selle väike eraldiasuv osa (tabel 2). Kaitsealadel asuvad kaitsealused objektid Jõgeva maakonna kaitsealustest puudest kasvavad teistel kaitsealadel (mõisa parkides) viis objekti. Need on Kaarli tamm ja Laiuse pärn Laiuse kirikupargis, Imukvere tamm Imukvere mõisa pargis, Luua lehis Luua mõisa pargis ja Torma tamm Torma mõisa pargis. Kaitsealustes parkides kasvavatele puudele määratakse üldjuhul piiranguvööndi ulatuseks 0 m, sest nende objektide kaitse tagab „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” ning täiendava piiranguvööndi ulatuse kehtestamine ei ole vajalik. Erandiks on Imukvere tamm, Kaarli tamm ja Torma tamm, mis kasvavad vahetult pargi piiril ja mille kaitsevöönd jääb osaliselt pargist välja. Samuti määrati piiranguvööndi ulatus 0 m Prossa hiidrahnule, mis asub Vooremaa maastikukaitsealal ja mille kaitse on võimalik tagada konkreetse ala kaitsekorraga. Täpsem info on esitatud tabelis 2 iga konkreetse objekti juures. Üksikobjektide nimed Kaitstavaid looduse üksikobjekte on eri õigusaktides nimetatud eri nimedega. See raskendab objektide ühest tuvastamist. Määrusega täpsustatakse osal seni kaitse all olnud looduse üksikobjektidest nimed, et vältida nende segiajamist ja kergendada leidmist keskkonnaregistrist, kus praegu on mitu objekti sama nimega (näiteks harilik tamm, pärn). Eri nimevariantide korral on määruses kasutatud sobivaimat nimetust, sh ajaloolist kaitse alla võtmise aegset nimekuju, mis võimaldab objekti üheselt määrata. Seni vaid puu liiginimetusega nimetatud kaitsealuse puu selgemaks identifitseerimiseks on liiginimetusele nime täiendina lisatud kas küla, talu või tänava nimi, näiteks Imukvere tamm (varem tamm), Luua lehis (varem Euroopa lehis), Laiuse pärn (varem pärn). Ühel juhul on täpsustamiseks kasutatud mugandatult ajaloolise isiku nime Kaarli tamm (algselt tamm). Tabelis nr 1 on objektid nimetatud uue nimega, sulgudes on kasutusel olnud paralleelnimed, mida ei ole edaspidi segaduste vältimiseks ametlikus asjaajamises otstarbekas kasutada. Määruse eelnõuga täpsustatakse Jõgevamaal 35 kaitstava looduse üksikobjekti: 17 puu või puuderühma (millest neli asuvad kaitsealadel), 15 rändrahnu (sh üks asub kaitsealal), kahe allika ja ühe maastikuelemendi piiranguvööndi pindala ning määratakse esimest korda piiranguvöönd kolmele rahnule, millel puudus seni keskkonnaregistri kaardiobjekt. Kahe puu ja allikate puhul kasutatakse maksimaalset lubatud piiranguvööndi ulatust. Eelnõuga vähendatakse kõigi ülejäänud kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatust. 35 objektist 14 on endised vabariikliku tähtsusega objektid ja 18 endised kohaliku, st maakondliku tähtsusega objektid. Liivoja rahnudel ja Linnanõmme rahnul puudub võrreldav staatus. Piiranguvööndi ulatuse määramisel on kasutatud looduses hästi jälgitavaid tunnuseid, nagu teed, trassid ja veekogude kaldajoon, mõnel juhul on kasutatud ka katastriüksuse piiri, selgelt märgatavat ja püsivat kõlvikupiiri ning mõttelisi sirgeid. Piiritlemist on põhjalikumalt käsitletud tabelis 2 iga konkreetse objekti juures. Tabelis 2 on objektid nimetatud uue nimega, sulgudes on kasutusel olnud paralleelnimed (vanad nimed). Selguse mõttes on objektid grupeeritud tüüpide kaupa: puud (puudegruppide), rändrahnud, allikad ja maastikuelement. Objektide nimekiri on esitatud tähestikulises järjekorras. Iga objekti kohta on selgitus, millised on objekti kaitse alla võtmise eeldused ja miks on konkreetsel juhul vastav piiranguvööndi ulatus otstarbekaim. Määruse muutmine Käesoleva määrusega muudetakse keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrust nr 29 „Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine”, kus tehakse järgmised muudatused. Esiteks sõnastatakse paragrahv 2 ümber nii, et selles oleks esitatud ainult Jõgevamaal kaitse alla võetavate objektide loetelu ilma piiranguvööndi ulatuseta. See on vajalik, sest käesoleva määruse eesmärgiks on koondada kõik Jõgeva maakonna kaitsealused loodusobjektid ühte määrusesse ja määrata neile piiranguvööndid ühtsetel alustel, mistõttu piiranguvööndi ulatuse osa jäetakse esmasest kaitse alla võtmise otsusest ära. Teiseks tunnistatakse kehtetuks eelnimetatud määruse lisas esitatud objektide kaardid, kuna neil ei kajastu õige ulatusega piiranguvöönd. Käesoleva määrusega muudetakse Ruskavere rändrahnu (uus nimi Ruskavere Kalevipoja lingukivi), Tarakvere allikate ja Torma tamme piiranguvööndi ulatust ning viiakse see kooskõlla seletuskirja punktis 2.4 Piiranguvööndi ulatus esitatud kriteeriumitega. Tabel 2. Jõgeva maakonnas kaitse alla võetud looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus. KR – keskkonnaregister, KmR – kultuurimälestiste riiklik register, mka – maastikukaitseala, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa, kü – katastriüksus Objekti nimi Asukoht Piiranguvööndi ulatus (m; ha) (vana nimi) (KOV/küla) ja põhjendus, miks on objekt kaitse all (sh objekti KR kood kaitseväärtus ja otstarbekus). Puu ümbermõõt 2017. (seisuga juuni aasta seisuga on esitatud 1,3 m kõrgusel, kui ei ole 2020) märgitud teisiti. Puude kõrgust välitööde käigus ei mõõdetud ja kasutatud on KR andmeid. 1. Avinurme Mustvee vald, 0,23 ha pärnad Avinurme KLO4000783 alevik Pärnad (viis puud) kasvavad hoonete ja staadioni vahelisel alal ning piiranguvööndi määramisel on sellega arvestatud. Vöönd on erikujuline, selle määramise aluseks on 30 m. Vööndist on välja arvatud Võidu 22 kü (16401:005:0009), Võidu tn 20 kü (16401:005:0008) ja Võidu tn 18a kü (16401:005:0019) hooned ja nende taha jääv ala ning Võidu tänav (35 Iisaku-Tudulinna-Avinurme tee T2 kü, 16401:002:0257), sest need ei avalda puudele otsest mõju ega ole asjakohane neile maaüksustele piiranguid seada. Pärnad on peaaegu ainukesed ajaloolisest Avinurme mõisa pargist säilinud puud. Puud (kolm suurimat puud) on esimest korda kaitse alla võetud 1939. aastal. Alates 17.03.1959 on pärnad kaitse all vabariikliku tähtsusega objektina (nr 83). 1966. aastal kustutati puud riikliku tähtsusega objektide nimekirjast, kuid 1967. aastal võeti uuesti kaitse alla kohaliku tähtsusega objektina. Puid kirjeldatakse järgnevalt alates põhjapoolseimast puust. I puu haruneb ca 130 cm kõrguselt kaheks. Puu on rahuldavas seisus, kuid selle võra on oskamatult kärbitud. Tüve ümbermõõt harunemise alt (90 cm) on 480 cm. Tüvi on terve. II puu on rahuldavas seisus. Puul on kõrgelt algav võra, mis on halvasti kärbitud. Tüves on pikk lõhe ja tüvi on osaliselt õõnes. Tüve ümbermõõt on 280 cm. III puu on rahuldavas seisus. Puul on kõrgelt algav võra, mis on halvasti kärbitud. Tüve ümbermõõt on 440 cm, (403 cm, 1997). Tüvi on terve ja ühtlase  jämedusega. KR andmetel on puu kõrgus 27 m (1997). Reas kasvavad veel kaks nooremat puud, mis on tõenäoliselt mõisaaegse puu kännuvõsudest kasvanud, kuid millel on tähtsus maastikuilmestajana. Puudel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on väga võimsate ja vanade puudega, mis ilmestavad maastikku, ning looduskaitseajalooline väärtus, sest puud on Eesti I looduskaitse registri objektid (nr 414). Puud kasvavad JRO maal Võidu tn 18b katastriüksusel (0,08 ha; 48601:001:0884), piiranguvöönd ulatub munitsipaalmaale Võidu tn 16b katastriüksusele (0,07 ha; 16401:002:0416) ja Võidu tn eelnimetatud eramaa katastriüksustele. 2. Imukvere Jõgeva vald, 0,07 ha tamm Imukvere küla KLO4000781 Tamm kasvab Imukvere parkmetsa (KLO1200270), mis on endine mõisapark, äärealal. Puu kasvab looduses ca 20 m kagu pool selle asukohast KR kaardil. Määrusega parandatakse puu asukohta kaardil. Piiranguvöönd lähtub 30 m raadiusest ja see rakendub ainult väljaspool pargi piiranguvööndit. Kaardile (lisa 2) on märgitud ka tamme mõjuvöönd 30 m. Pargis tagab tamme kaitse kaitsealuse pargi kaitse-eeskiri. Tamm on esimest korda kaitse alla võetud 1937. aastal. Alates 17.03.1959 on puu vabariikliku tähtsusega objekt (nr 72). 2020. aasta ülevaatuse ajal oli tamm halvas seisus, sest 2000. aastal murdus puult suur haru, mis lõhkus tüve. Säilinud võra on seetõttu ühepoolne ja algab kõrgelt. Tamm on olnud mõisapargi aktsentpuu (märgitud 1891. aasta mõisakaardile) ja seetõttu on sellel tüüpiline lagedal kasvanud puu laiuv võra. Võra läbimõõt on 23 m. Tüve ümbermõõt on 567 cm (526 cm, 1997; 420 cm, 1937). KR andmetel on puu kõrgus 25 m (1997). Tammel on dendroloogiline väärtus, sest tegu on väga võimsa ja korba järgi otsustades väga vana puuga. Imukvere tamm on pärandkultuuri objekt (247:PUU:010).  Tamm kasvab eramaal Puiestiku kü (57802:002:0030). 3. Jõemetsa Mustvee vald, 0,05 ha (Matsra) Jõemetsa küla lõhislehine Puu kasvab vahetult kruusakattega tee kõrval. valgelepp KLO4001144 Vööndit vähendatakse ja see on erikujuline, sest ei ole asjakohane seada piiranguid maanteele ja teisel pool seda asuvale maale, mis asuvad 50 m ulatusega vöödis. Vöönd lähtub 15 m raadiusest, sest tegu on liigiomaselt madalakasvulise puuga. Kalma– Avinurme maantee katastriüksus (tee nr 13162; 42002:001:0199) on vööndisse arvatud teekatte piirini, et kaitseala valitsejal oleks võimalus vajaduse korral anda puu kaitseks tingimusi. Vööndis kasvab lisaks kolm noort säilitamisväärset puud. Lepp on esimest korda kaitse alla võetud 1939. aastal (Matsra lõhislehine lepp). Alates 17.03.1959 oli see vabariikliku tähtsusega objekt (nr 87). 1966. aastal kustutati puu riikliku tähtsusega objektide nimekirjast, kuid 1967. aastal võeti uuesti kaitse alla kohaliku tähtsusega objektina. Tegu on hall-leppa looduslikult tekkinud vormiga (Alnus incana f `Laciniata´). Puu on heas seisus. Tüvi on terve, selle ümbermõõt on 95 cm. Võra on hõre ja kitsas. Selle läbimõõt on 5 m. Kõrgus on silmamõõduliselt 11 m. Arvestades, et hall-lepp on lühiealine liik ja tuginedes kohaliku elaniku ütlustele, saab väita, et praegu kaitstav eksemplar on 1939. aastal kaitse alla võetud puu järglane. Puul on eelkõige dendroloogiline väärtus, sest hall- lepa eluiga on 50–60 aastat, harva kuni 100 aastat (U. Roht, 2007). Hall-lepa looduslikult tekkinud lõhislehine vorm on haruldane ja väärib säilitamist. Lõhislehine hall-lepp kuulus Eesti I looduskaitse registrisse ja praegusel puul on samal kohal kasvanud puu järglasena looduskaitseajalooline tähtsus. Puu kasvab eramaal Matsra kü (42002:001:0464; 0,01 ha) ja piiranguvöönd ulatub eelnimetatud riigiomanduses olevale maale. 4. Jõemetsa Mustvee vald, 30 m (Matsra) pärn Jõemetsa küla KLO4000693  Puu kasvab avamaastikul heinamaal. Kaitsevööndit vähendatakse, sest põllumaale ei ole otstarbekas ega vajalik laiemas ulatuses piiranguid seada. Pärn on esimest korda kaitse alla võetud 1939. aastal (Matsra pärn). Alates 17.03.1959 oli see vabariikliku tähtsusega objekt (nr 87). 1966. aastal kustutati puu riikliku tähtsusega objektide nimekirjast, kuid 1967. aastal võeti uuesti kaitse alla kohaliku tähtsusega objektina. 2020. aasta ülevaatuse ajal oli pärn väga heas seisus. Võra algab liigile omaselt madalalt ja on rippuvate alumiste okstega. Võra läbimõõt on 15 m ja tüve ümbermõõt on 280 cm (250 cm, 1959; 265 cm, 1997). KR andmetel on puu kõrgus 16 m (1997). Pärnal on eelkõige esteetiline väärtus, sest tegu on maastikku ilmestava vana puuga, millel on võimalus kasvada liigiomaselt vanaks ja suurte mõõtmetega puuks. Puu kuulus Eesti I looduskaitse registrisse ja sellel on looduskaitseajalooline tähtsus. Pärn kasvab ja piiranguvöönd asub eramaal Matsra kü (42002:001:0463). 5. Kaarli tamm Jõgeva vald, 0,08 ha ehk Laiuse Laiuse alevik tamm Tamm kasvab Laiuse kirikupargis (KLO1200473) (Laiuse vahetult pargi piiril Laiuse–Kuremaa tee (nr 14135) tamm) ja kohaliku Farmi tee (nr 2480174) ristis. Seetõttu on KLO4001125 tammele määratud piiranguvöönd. Piiranguvöönd lähtub 30 m raadiusest ja see rakendub ainult väljaspool pargi piiranguvööndit, mis on ühtlasi Laiuse kiriku omanduses olev maa (24804:001:0007), teede katastriüksuste osas. Pargis tagab tamme kaitse kaitsealuse pargi kaitse-eeskiri. Kaardile (lisa 5) on märgitud ka tamme mõjuvöönd 30 m. Puu on esimest korda kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 75). 2020. aasta ülevaatuse ajal oli tamm elujõuline ja rahuldavas seisus. Tammelt on eemaldatud kolm suurt peatee kohale ulatuvat oksa, mistõttu võra ei ole enam tüüpiliselt laiuv. Säilinud võra algab kõrgelt ja ulatub külavahetee kohale. Võra läbimõõt on 18 m ja tüve ümbermõõt on 465 cm (160 cm). Tamme ümbermõõt kaitse alla võtmise ajal oli 330 cm ja kõrgus 18 m (422 cm, 26 m, 1997).  Tammel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on võimsa ja korba järgi otsustades väga vana puuga, mis ilmestab maastikku. Tammel on ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest sellega on seotud mitu legendi. Tamm kasvab Laiuse kirikuaias, mis on kultuurimälestis (reg nr 23928). Kaarli tamm on pärandkultuuri objekt (248:HII:003). Tamm kasvab eramaal Kuremaa tee 63 kü (24804:001:0007) pargis. Piiranguvöönd ulatub eelnimetatud riigimaale (kü nr 24804:001:0020; 0,05 ha) ja munitsipaalmaale (kü nr 24804:001:0332; 0,03 ha). 6. Karuallika Põltsamaa 0,58 ha künnapuud vald, Lustivere KLO4000828 küla Künnapuud kasvavad metsa ja taluõue piiril. Piiranguvöönd on erikujuline ja lähtub suurimast lubatud piiranguvööndi ulatusest 50 m, sest alal kasvab mitu suurt künnapuud. Vöönd arvestab katastripiiride ja kõlviku piiriga. Eramaa on vööndisse arvatud ainult osaliselt selle läänenurgas, sest puudub vajadus arvata vööndisse kogu õuemaa. Suurim puu on esimest korda kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 174). 2020. aasta ülevaatuse ajal on suurim künnapuu elujõuline, kuid rahuldavas seisus, sest 2014. aasta tormis murdus üks suur tüveharu. Säilinud võra algab kõrgelt. Võra läbimõõt on 24 m ja säilinud tüve ümbermõõt on 410 cm (140 cm maast, tüvepaha alt). Suurimal künnapuul on dendroloogiline väärtus, sest tegu on väga võimsa ja korba järgi otsustades väga vana puuga. Künnapuudegrupil on esteetiline väärtus. Künnapuu (Ulmus laevis) on III kaitsekategooria kaitsealune liik. Puud kasvavad ajaloolise Karuallika metsavahikoha, mis on pärandkultuuri objekt (616:VKK:010), õuel ja selle ümbruses. Künnapuud kasvavad riigimaal Põltsamaa metskond 28 kü (61606:001:0650; 0,55 ha) ja piiranguvöönd  ulatub eramaale Karuallika kü (0,03 ha; 61606:001:1320). 7. Kobinsaare Põltsamaa 15 m elupuu vald, KLO4001215 Vitsjärve küla Puu kasvab vanal taluasemel praegusel põllusaarel. Piiranguvööndit vähendatakse, sest ei ole asjakohane seada piiranguid kogu põllumaale, mis asub senise 50 m ulatusega vöödis. Vööndi ulatuse määramisel arvestati, et tegu on madalakasvulise puuga. Puu võeti kaitse 1958. aastal kohaliku tähtsusega objektina. 2020. aasta ülevaatuse ajal oli elupuu väga heas seisus ja elujõuline. Võra on algab madalalt ja on tihe. Võra läbimõõt on 10 m ja tüve ümbermõõt on 195 cm (164 cm, kõrgus 15,5 m; 1988). Juurekaelal on tüve ümbermõõt 235 cm. Tegu on hariliku elupuuga (Thuja occidentalis), millel on dendroloogiline väärtus, sest tegu on selle liigi vana ja väga suure ümbermõõduga eksemplariga. Elupuu kasvab ja piiranguvöönd asub eramaal Kobinsaare kü (61601:002:0132; 0,07 ha). 8. Kuldokkaline Jõgeva vald, 50 m kuusk Vanavälja küla (Kuldkollane Piiranguvöönd on valitud maksimaalse lubatud kuusk) suurusega, sest puu kasvab metsas teiste puude KLO4001123 varjus ja vajab kaitset tuulte eest. Väiksema raadiusega kui 50 m (kokku 100 m) mets muutub ise tuuleõrnaks ega paku ka põliskuusele kaitset. Kuldokkaline kuusk (Picea abies f. aurea) on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva Maavalitsuse 29. juuli 1992. a määrusega nr 118. 2020. aasta ülevaatuse ajal oli kuusk rahuldavas seisus. Võra on tihe, kuid valgustingimuste tõttu ühepoolne. Tüve ümbermõõt on 145 cm ja kõrgus 24 m (126 cm, 23 m, 1999). Tegu on hariliku kuuse eripärase loodusliku vormiga, millel on peamiselt dendroloogiline ja esteetiline väärtus. V. Kepparti (2020) andmetel leidis selle kuuse Alfred Ilves 1963. aastal, kui puu vanus oli hinnanguliselt 60 aastat (nüüd ca 120  aastat). See puu on olnud aluseks Luua puukoolis paljundatavale kuldokkalise kuuse vormile. Nimena tuleb eelistada teaduslikku nime. Kuusk kasvab ja piiranguvöönd (0,77 ha) asub eramaal Sääse kü (57802:001:0026). 9. Laiuse pärn Jõgeva vald, 0m (Karli pärn) Laiuse alevik KLO4001126 Pärn kasvab Laiuse kirikupargis (KLO1200473) lagendikul. Piiranguvööndit ei määrata, sest puu kaitset korraldatakse pargi kaitse-eeskirja alusel. Puu on esimest korda kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 76). 2020. aasta ülevaatuse ajal oli pärn heas seisus. Võra on ümara kujuga ja algab kõrgelt. Võra läbimõõt on 15 m ja tüve ümbermõõt on 435 cm (425 cm, h 25 m, 1959; 429 cm, h 25 m, 1997). Pärnal on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on võimsa ja vana puuga. Puul on ka ajaloolis- kultuuriline väärtus, sest sellega on seotud mitu legendi. Pärn kasvab Laiuse kirikuaias, mis on ehitismälestis (KmR reg nr 23928). Pärn on pärandkultuuri objekt (247:PUU:011), mille pärimuse järgi olevat istutanud Rootsi kuningas Karl XII. Pärn kasvab eramaal Kuremaa tee 63 kü (24804:001:0007). 10. Luua lehis Jõgeva vald, 0m (Euroopa Luua külas lehis) Euroopa lehis (Larix decidua) kasvab kaitsealuses KLO4000037 Luua mõisa pargis (KLO1200476), mistõttu piiranguvööndit ei määrata. Puu kaitset korraldatakse parkide kaitse-eeskirja alusel. Puu kasvab pargilagendiku servas. Puu on kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 71). 2020. aasta ülevaatuse ajal on lehis väga heas seisus ja elujõuline. Võra algab kõrgelt. Võra läbimõõt on 18 m ja tüve ümbermõõt on 422 cm (180 cm kõrguselt; 367 cm, h 30 m, 1959; 397 cm, h 33 m, 1999).  Lehisel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on väga võimsa ja korba järgi otsustades väga vana puuga. Lehis kasvab Luua mõisa pargis, mis on kultuurimälestis (KmR reg nr 23964). Puu kasvab eramaal Udumäe kü (57803:001:0441). 11. Miku Põltsamaa 0,24 ha hiiepärn vald, (Hiiepärn) Tõrenurme Pärn kasvab põllu ääres lagedal alal. KLO4000827 küla Piiranguvöönd lähtub 30 m raadiusest, on erikujuline ning arvestab puu kõrguse ja 14191 Neanurme–Tõrenurme maanteega. Maantee katastriüksus (61606:002:0024) jääb teekatte piirini piiranguvööndisse, et vajaduse korral (näiteks tee remont) saaks kaitseala valitseja seada hiiepuu kaitseks tingimusi. Teisel pool maanteed asuvad Jaagu kü (61606:002:0661) ja Olgo kü (61606:002:1061) ei ole vööndisse arvatud, sest neil toimetamine ei kujuta pärnale ohtu. Puu on kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 172). 2020. aasta ülevaatuse ajal on hiiepärn elujõuline, kuid rahuldavas seisus, sest pärna võrast on murdunud mitu suurt haru. Säilinud võra algab kõrgelt. Võra läbimõõt on 16 m ja tüve ümbermõõt on 550 cm (470 cm, kõrgus 17 m, 1959; 522 cm, kõrgus 21 m, 1999). Pärnal on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on võimsa ja väga vana puuga. Sellel on ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest tegu on vana hiiepuuga. Puu on kultuurimälestis (reg nr 9365) ja pärandkultuuri objekt (616:PUU:002). Hiiepärn kasvab eramaal Miku kü (61606:002:0381) ja piiranguvöönd ulatub eramaale Jaagumäe (61606:002:0136) ja Hiie (61606:002:1040) katastriüksusele (0,23 ha) ning eelnimetatud riigimaale (0,01 ha) 12. Prohveti Jõgeva vald, 30 m mänd Liikatku küla KLO4000595 Mänd kasvab põllu ja heinamaa piiril lagedal alal. Piiranguvööndit vähendatakse, sest ei ole otstarbekas seada suures ulatuses piiranguid põllumaale, kuna seal toimetamine ei ole siiani avaldanud puule negatiivset mõju.  Mänd on esimest korda kaitse alla võetud 1939. aastal. Alates 17.03.1959 on see vabariikliku tähtsusega objekt (nr 79). 2020. aasta ülevaatuse ajal on mänd väga heas seisus. Puu võra on tihe ja algab madalalt. Võra läbimõõt on 15 m ja tüve ümbermõõt on 355 cm (270 cm, 13 m, 1959; 320 cm, 14 m, 1999). Männil on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on väga võimsa ja vana puuga, ning ajaloolis- kultuuriline väärtus (kohalik), sest puu kohta on rahvajutte. Männil on looduskaitseajalooline väärtus, sest see kuulus Eesti I looduskaitse registrisse. Puu on pärandkultuuri objekt (810:PUU:003). Mänd kasvab eramaal Otsa kü (81003:002:2520) piiranguvöönd asub eramaadel Peetri kü (81003:002:1511), Mullika kü (24701:001:0427) ja Lahvardi kü (81003:002:1461), kokku 0,28 ha. 13. Puurmani Põltsamaa 50 m Jaani-Hansu vald, mänd Jüriküla külas Mänd kasvab heinamaa ja metsa piiril. Vööndi (Puurmani ulatust ei muudeta ja kasutatakse suurimat lubatud vana mänd) ulatust, sest puu on väga vana ja vajab stabiilseid KLO4000826 tingimusi, sh tuulevarju. Väiksema raadiusega kui 50 m (kokku 100 m) mets muutub ise tuuleõrnaks ega paku ka põlismännile kaitset. Puu on kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 169). 2020. aasta ülevaatuse ajal oli mänd väga heas seisus ja elujõuline. Võra on ühtlane ja algab kõrgelt. Võra läbimõõt on 21 m ja tüve ümbermõõt on 458 cm (405 cm, kõrgus 16 m, 1959; 447 cm, kõrgus 20 m, 1999). H. Relve (2003) andmetel on see Eesti jämedaim mänd. Männil on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on väga võimsa ja korba järgi otsustades väga vana puuga. Mänd kasvab ja piiranguvöönd asub eramaal Mäejaani kü (61102:002:0130; 0,49 ha), piiranguvöönd ulatub riigimaale Mäejaanihansu kü (61102:002:0128; 0,29 ha). 14. Rootsiküla Põltsamaa 30 m künnapuu vald, KLO4000713 Tammiku küla Puu kasvab lagedal põllul künnisaarel. 2006. aastal määrati puule piiranguvöönd raadiusega 50 m. Vähendatud piiranguvöönd arvestab puu kõrguse ja vaadeldavusega ning vajadusega kaitsta puu juurestikku. Künnapuu on kaitse alla võetud 1968. aastal kohaliku tähtsusega objektina. 2020. aasta ülevaatuse ajal oli künnapuu väga heas seisus. Võra algab madalalt. Võra läbimõõt on 17 m ja tüve ümbermõõt harunemise alt (70 cm maapinnast) on 640 cm (551 cm, kõrgus 13 m (1999); 615 cm, 16 m (2011)). Künnapuul on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on ülisuure ümbermõõdu ja korba järgi otsustades väga vana puuga. Künnapuu (Ulmus laevis) on III kaitsekategooria kaitsealune liik. Künnapuu kasvab ja piiranguvöönd asub JRO maal Künnapuu kü (61801:001:0516). 15. Torma tamm Jõgeva vald, 0,09 ha KLO4000160 Torma alevik Tamm kasvab endisaegse Torma mõisa majandusõues vahetult kaitsealuse pargi kõrval. Piiranguvöönd on erikujuline ja see lähtub 20 m raadiusest, sest puu asub hoonete vahel. Piiranguvööndis kasvab ka teine kaitset vääriv tamm. Torma pargi välispiir ja tamme piiranguvööndi välispiir selle lääneosas langevad kokku. Sellega välditakse kahe erineva piiranguvööndi kattumist. Pargis kehtiv kaitse- eeskiri kaitseb ka tamme, mis ulatub osaliselt pargi territooriumile. Pargi tänav (81001:001:0296), mille lääneserv on ühtlasi pargi piiriks, on jäetud tamme piiranguvööndisse. Vööndist on välja arvatud eluhoone Pargi tn 5 katastriüksusel (81003:002:0019). Samal katastriüksusel asuv lagunenud kuur on jäetud vööndisse, sest tamme oksad ulatuvad kuuri katusele. Vööndist on välja arvatud Pargi tn 3 katastriüksusel (81001:001:0450) asuv hoonetetagune ala, millel puudub mõju tammele, kuid mõisaaegne majandushoone on jäetud vööndisse, sest tamme oksad ulatuvad selle katusele. Sellise vööndi ulatuse korral on kaitseala valitsejal võimalus vajaduse korral anda tammede kaitseks tingimusi näiteks hoonete  rekonstrueerimisel, kaevetöödel või liinide paigaldamisel. KR kaardil on tamm märgitud põhja poole selle kasvukohast looduses. Määrusega parandatakse tamme asukohta KR kaardil. Tamm on esimest korda kaitse alla võetud keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrusega nr 29 vööndi ulatusega 15 m. Kuna tamm on väga laiuva võraga, siis 15 m ulatusega vöönd ei taga tamme kaitset ja seetõttu suurendatakse käesoleva määrusega vööndi ulatust 20 meetrini. 2020. aasta ülevaatuse ajal oli tamm väga heas seisus. Võra on tihe ja laiuv ning algab kõrgelt. Võra läbimõõt on 28 m. Tüvi on ühtlane, terve ja selle ümbermõõt on 505 cm. Tammel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on väga võimsa ja korba järgi otsustades väga vana puuga. Puu kasvab arheoloogiamälestisel (asulakoht; KmR reg nr 9449). Tamm kasvab ja piiranguvöönd asub eramaal eelnimetatud Pargi tn 3 kü. Piiranguvöönd ulatub munitsipaalmaale eelnimetatud Pargi tänava ja Mõisapargi (24701:001:0250) katastriüksusele (0,05 ha) ja eelnimetatud eramaale Pargi tn 5 kü (0,04 ha). 16. Vaiatu lehis Jõgeva vald, 0,2 ha KLO4000782 Vaiatu küla Lehis kasvab endise Vaiatu mõisa aias peahoone varemete lähedal. Algselt (1939) on kaitse alla võetud rohkem puid, kuid algaktis ei ole puude arv ja täpne asukoht märgitud ning alal ei kasva kaasajal rohkem märkimisväärseid põliseid lehiseid. Säilinud lehise piiranguvöönd on erikujuline ja lähtub raadiusest 30 m. See arvestab kohaliku tähtsusega tee (Veehoidla tee, 81002:001:0217) katastripiiriga, kusjuures tee on vööndist välja arvatud, ja eramaal (81002:001:0241, Kubja kü) asuvate hoonete väliskontuuriga. KR kaardil on lehise asukoht ca 30 m loode pool selle kasvukohast looduses. Määrusega korrigeeritakse KR kaarti. Lehised on esimest korda kaitse alla võetud 1939. aastal. Alates 17.03.1959 on üks lehistest vabariikliku tähtsusega objekt (nr 80).  2020. aasta ülevaatuse ajal oli lehis väga heas seisus. Võra on ühtlane ja terve. Võra läbimõõt on 17 m. Tüvi on terve ja selle ümbermõõt on 370 cm (323 cm, 1999). KR andmetel oli lehise kõrgus 24 m (1999). Lehisel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest tegu on võimsa ja vana puuga. Lehisel on ka looduskaitseajalooline väärtus, sest see kuulus Eesti I looduskaitse registrisse. Puu on pärandkultuuri objekt (810:PUU:002). Lehis kasvab ja piiranguvöönd asub riigi omanduses oleval maal Vanalehise kü (81001:001:0537; 0,11 ha) ja piiranguvöönd ulatub osaliselt eramaadele Järveotsa (81002:001:0590) ja eelnimetatud Kubja katastriüksusele (kokku 0,09 ha). 17. Vitskuusk Jõgeva vald, 30 m (0,28 ha) ehk Jõune küla sugakuusk Kuusk kasvab lageraie langil. KR kaardil on kuusk KLO4001124 märgitud ca 10 m põhja poole selle kasvukohast looduses. Määrusega parandatakse puu asukohta KR kaardil. Kuusk on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva Maavalitsuse 29. juuli 1992. a määrusega nr 118. 2020. aasta ülevaatuse ajal oli kuusk rahuldavas seisus. Võra on hõredapoolne. Tüvi on ühtlane, terve ja selle ümbermõõt on 235 cm (215 cm, kõrgus 21 m, 1999). Kuusel on dendroloogiline väärtus, sest tegu on hariliku kuuse loodusliku vormi vitskuuse ehk sugakuusega (Picea abies f. viminalis). Puul on esteetiline väärtus, sest tegu on võimsa ja vana rippuvate okstega puuga. Kuusk kasvab ja piiranguvöönd asub eramaal Angervaksa kü (61101:001:0075) ning mis piirneb looduses vahetult Lello kü (61101:001:0074) piiriga. Geoloogilised üksikobjektid (rändrahnud) ja maastiku üksikelemendid (andmed rahnude kohta Enn Pirrus „Eestimaa suured kivid. Suurte rändrahnude lugu” (2009) ja H. Viiding (1986)). Juhul, kui rahnu mõõtude kohta on erinevad andmed, siis on esitatud kõige hilisemad andmed. Mõõtmistulemused on erinevad metoodika tõttu. 2019. ja 2020. aasta välitöödel täpsustati rändrahnude asukoht. Kõigil nimetatud rahnudel on teaduslik tähtsus, sest need on suured rahnud oma algses asukohas. Kõik kaitsealused rahnud on ürglooduse objektid. 1. Juudikünka Põltsamaa 30 m suurkivi vald, (Juudskunna Pudivere küla Piiranguvööndit vähendatakse, sest vähendatud kivi) ulatus tagab kaitse ega ole otstarbekas seada KLO4001030 piiranguid suuremale alale. Rahn asub vahetult numbrita metsatee ääres. Tee on arvatud vööndisse, et vajaduse korral oleks kaitseala valitsejal võimalik anda rahnu ja selle ümbruse kaitseks tingimusi. KR kaardil on rahn märgitud 19 m kagu poole selle tegelikust asukohast looduses. Määrusega korrigeeritakse rahnu asukohta KR kaardil. Rahn on kaitse alla võetud 1968. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Tegu on maastikus hästi nähtava rahnuga. Ürglooduse raamatu andmetel on rahnu pikkus 4,2 m, kõrgus 2,4 m ja ümbermõõt 11,4 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on maastikku ilmestav väärtus. Rahn ja selle piiranguvöönd asuvad riigimaal Põltsamaa metskond 13 kü (61606:001:0590; 0,28 ha). 2. Kalevipoja Jõgeva vald, 0m lingukivi ehk Pikkjärve küla, Prossa Vooremaa Rahn asub Vooremaa maastikukaitsealal hiidrahn maastikukaitse (KLO1000294), mille kaitse-eeskiri tagab KLO4000936 -ala loodusobjekti kaitse. Rahn asub lagedal alal madalal järveluhal. Rahnu asukoht KR kaardil on ühtlustatud selle asukohaga põhikaardil. Rahn on kaitse alla võetud 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 83). Tegu on siledapinnalise migmatiit-rahnuga. Ürglooduse raamatu andmetel on rahnu pikkus 9 m, kõrgus 2,3 m ja ümbermõõt 24,7 m (E. Pirrus, 2000). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu hiidrahnuga. Rahn ilmestab maastikku ja selle kohta on palju legende. Rahnul on teaduslik ja teadusajalooline tähtsus, sest seda on kirjeldatud juba 1861. aastal ning tegu on Ida-Eestis haruldase kivimitüübiga.  Rahn asub riigimaal Piknurme metskond 174 kü (57801:001:0346). 3. Kivioja Jõgeva vald, 15 m rändrahn Kaave küla KLO4000074 Rahn asub vanal heinamaal, kuhu on istutatud kaski. Rahn on kaitse alla võetud keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 29 alusel. Graniitrahn on kaheosaline, kuid seda käsitletakse ühe monoliidina. Ürglooduse raamatu andmetel on rahnu pikkus 8,4 m, kõrgus 2,6 m ja ümbermõõt 21,5 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu subhiidse ehk hiidrahnule lähedase rahnuga. Rahnul on esteetiline väärtus ja see on Jõgevamaa üks suuremaid rahne. Rahn ja piiranguvöönd asuvad eramaal Aida kü (57302:002:0270; 0,07 ha). 4. Liivoja I Põltsamaa 30 m rändrahn vald, (Liivoja Tammiku küla Rahn asub metsas lageraie langil. Rahnule rändrahn määratakse piiranguvöönd, sest varem puudus kvartalil 11) objekt keskkonnaregistri kaardikihilt. Sellise KLO4001286 ulatusega piiranguvöönd annab kaitseala valitsejale edaspidi võimaluse kujundada rahnu ümbrust vastavalt IUCN-i soovitustele. Rahn võeti kaitse alla 1938. aastal kui Suur rändrahn Puurmani metskonnas, Liivoja vahtkonnas kv nr 11 peal. Algakti andmetel on rahnu kõrgus ca 2 m ja ümbermõõt 12,7 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on suuruse tõttu maastikku ilmestav väärtus ja looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli Eesti I looduskaitse registri objekt (nr 289). Rahn asub riigimaal Pikknurme metskond 10 kü (61101:002:0510). 5. Liivoja II Põltsamaa 0,2 ha rändrahn vald, (Liivoja Tammiku küla Rahn asub metsas lageraie langil. Rahnule rändrahn määratakse piiranguvöönd, sest varem puudus kvartalil 13) objekt keskkonnaregistri kaardikihilt. Vöönd on KLO4001287 erikujuline. Riigimetsa maast on hõlmatud ainult  metsatee osa. Sellise ulatusega piiranguvöönd annab kaitseala valitsejale edaspidi võimaluse kujundada rahnu ümbrust vastavalt IUCN-i soovitustele. Rahn võeti kaitse alla 1938. aastal kui Suur rändrahn Puurmani metskonnas, Liivoja vahtkonnas kv nr 13 peal. Algakti andmetel on rahnu kõrgus ca 2 m ja ümbermõõt 12,7 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on suuruse tõttu maastikku ilmestav väärtus ja looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli Eesti I looduskaitse registri objekt (nr 292). Rahn asub eramaal Metsa kü (61102:001:0068) ja piiranguvöönd ulatub riigimaale Pikknurme metskond 10 kü (61101:002:0510). 6. Linnanõmme Mustvee vald, 30 m rändrahn Piilsi küla Rahn asub metsas. Rahnule määratakse piiranguvöönd, sest varem puudus objekt keskkonnaregistri kaardikihilt. Sellise ulatusega piiranguvöönd annab kaitseala valitsejale edaspidi võimaluse kujundada rahnu ümbrust vastavalt IUCN-i soovitustele. Rahn võeti kaitse alla 1937. aastal. Algaktis märgitakse asukohaks Avinurme metskonna Linnanõmme vahtkonna kvartal 169. Ürglooduse raamatus nimetatakse rahnu Piilsi rahnuks ehk Alttoa rahnuks ning selle andmeil on rahnu pikkus 6,7 m, laius 5,3 m, kõrgus 3 m ja ümbermõõt 19,9 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu subhiidse ehk hiidrahnu lähedase suure rahnuga. Rahnul on väärtus oma suuruse tõttu ja looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli Eesti I looduskaitse registri objekt (nr 142). Rahn asub riigimaal Avinurme metskond 22 kü (42002:001:0519). 7. Liulaske kivi Mustvee vald, 10 m KLO4001285 Ruskavere küla Rahn asub avatud maastikus põlluserval. Piiranguvööndit vähendatakse, sest tegu on madala ja lagedal asuva rahnuga.  Rahn on esmakordselt kaitse alla võetud 1940. aastal paarisobjektina Otsa talu rändrahnud (Liulaskmise kivi ja Kalevipoja lingukivi). Ürglooduse raamatu andmetel on Liulaske kivi tipust lõhkeainega lõhutud endine suurrahn. Kivimiliselt on tegu graniitrahnuga. Rahnust on säilinud teravakilluliseks lõhutud rahnualus, mille pikkus on 6,6 m, laius 4,2 m ja kõrgus ca 0,8 m. Rahnualuse ümbermõõt on 16,8 m. Kaitse alla võtmise aktis on märgitud ümbermõõduks 18,3 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on kohalik ajaloolis-kultuuriline tähtsus ja looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli kirjas Eesti I looduskaitse registris (nr 480). Rahn ja piiranguvöönd asuvad eramaal Otsa kü (71302:001:0126; 0,03 ha). 8. Moori kivi Põltsamaa 30 m KLO4000478 vald, Neanurme küla Rahn asub põlluserval metsas. Piiranguvööndit vähendatakse, sest selline ulatus tagab kaitse ega ole otstarbekas seada piiranguid suuremale alale. Rahnu asukoht KR kaardil ühtlustatakse selle asukohaga põhikaardil. Rahn võeti esmakordselt kaitse alla 1941. aastal. Alates 17.03.1959 on see vabariikliku tähtsusega objekt (nr 133). Rahn on osaliselt lõhatud. Ürglooduse raamatu andmetel on tegu gneissgraniitrahnuga, mille kirdeküljel on rahn säilinud algkuju rekonstrueerida võimaldava liistakuna. Rahnu edelakülg on astmeline süvend, mis võimaldab ligilähedaselt taastada rahnu põhiplaani. Säilinud rahnuosa mõõtmed: pikkus 5,8 m, laius 2,1 m ja kõrgus 4 m. Rahnuaseme (murrupõhja) ümbermõõt on 14,2 m, algne ümbermõõt oli 19 m (E. Pirrus, 2000). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on kohalik ajaloolis-kultuuriline tähtsus ja looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli kirjas Eesti I looduskaitse registris (nr 537). Rahn ja piiranguvöönd (0,28 ha) asuvad eramaal Sillaotsa kü (61606:002:0026). 9. Näkikivi Põltsamaa 15 m KLO4000124 vald, Tammiku küla Rahn asub Kaave jõe kaldal soometsas. Rahn on kaitse alla võetud keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 29 alusel. Ürglooduse raamatu andmetel on rahnu pikkus 4,6 m, laius 3,1 m ja kõrgus 2 m ning ümbermõõt 11,5 m (Pirrus, 2001). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on peamiselt ajaloolis-kultuuriline kohalik väärtus, sest see on seotud rahvajuttudega. Rahn asub eramaal Näki kü (61101:002:0740) ja piiranguvöönd (kokku 0,07 ha) asub ka eramaal Alaveski kü (61101:002:0890). 10. Puiatu (ehk Põltsamaa 10 m Sarve talu) vald, rändrahn Puiatu küla Rahn asub lagedal põllul künnisaarel. (Puiatu suur Piiranguvööndit vähendatakse, sest lagedal põllul ei rändrahn; vaja rahn suuremat vööndit. Põllutööd ei ohusta Suur rahnu. rändrahn) KLO4001229 Rahn on esimest korda kaitse alla võetud 1958. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Alates 17.03.1959 on rahn vabariikliku tähtsusega objekt (nr 135). Ürglooduse raamatu andmetel on tegu pegmatiitrahnuga, mille pikkus on 6,9 m, laius 3,9 m ja kõrgus 2,1 m. Rahnu ümbermõõt on 17,1 m (Pirrus, 2001). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu maakondlikult tähelepanuväärse suure rahnuga. Rahnul on peamiselt maastikku ilmestav väärtus. Rahn ja piiranguvöönd asuvad eramaal Sarve kü (61601:001:0750; 0,03 ha). 11. Ruskavere Mustvee vald, 30 m Kalevipoja Ruskavere lingukivi küla Rahn asub metsas. Piiranguvööndit on laiendatud (Ruskavere peamiselt maastikulisel ja vaatelisel kaalutlusel, sest rändrahn) rahn asub metsas ja on väga kõrge. Sellise vööndi KLO4000143 ulatuse korral on kaitseala valitsejal võimalik seada raiele tingimusi maastiku kujunduslikust seisukohast lähtuvalt.  Rahn on esmakordselt kaitse alla võetud 1940. aastal paarisobjektina Otsa talu rändrahnud (Kalevipoja lingukivi). Alates 17.04.2006 on see kaitse all keskkonnaministri määruse nr 29 alusel. Ürglooduse raamatu andmetel on tegu pegmatiitrahnuga, mille pikkus on 6,7 m, laius 4,7 m ja kõrgus 3,4 m. Rahnu ümbermõõt on 17,7 m (Pirrus, 2000). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu maakondlikult tähelepanuväärse suure rahnuga, mis on ühtlasi Jõgevamaa kõrgemaid rahne. Rahnul on peamiselt maastikku ilmestav väärtus. Rahnul on looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli kirjas Eesti I looduskaitse registris (nr 480). Määrusega muudetakse objekti nime, sest Eesti I looduskaitse registris viidati sellele kui Kalevipoja lingukivile. Kuna Eestis on teada mitu Kalevipoja lingukivi, siis on lisatud asukoha nimi. Rahn ja piiranguvöönd (0,28 ha) asuvad eramaal Otsa kü (71302:001:0126). 12. Taska- Põltsamaa 15 m Sepasaare vald, rändrahn Uuevälja küla Rahn asub avamaastikus heinamaal. KLO4000158 Kaitse alla võetud keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 29 alusel. Ürglooduse raamatu andmetel on tegu pegmatiitrahnuga, mille pikkus on 7,6 m, laius 5,8 m ja kõrgus 2,6 m. Rahnu ümbermõõt on 19,2 m (Pirrus, 2001). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu maakondlikult tähelepanuväärse suure rahnuga, mis on üks Jõgevamaa suurimaid. Rahnul on peamiselt maastikku ilmestav väärtus. Rahn ja piiranguvöönd (0,07 ha) on eramaal Taska kü (57301:002:0032). 13. Torma Jõgeva vald, 10 m ohvrikivi Torma alevik KLO4000935 Rahn asub põllul künnisaarel. Piiranguvööndit vähendatakse, sest rahn asub põllul künnisaarel ja senine tegevus ei ole rahnu mõjutanud.  Rahn on kaitse all alates 17.03.1959 vabariikliku tähtsusega objektina (nr 82). Ürglooduse raamatu andmetel on tegu graniitrahnuga, mille pikkus on 6,1 m, laius 3,8 m ja kõrgus 1,3 m. Rahnu ümbermõõt on 15,9 m (Pirrus, 2000). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on maastikku ilmestav väärtus ja ajaloolis- kultuuriline väärtus. Torma ohvrikivi on KmR andmetel arheoloogiamälestis (reg nr 9458). Rahnul on teadusajalooline tähtsus, sest seda on kirjeldatud juba 1869. aastal (Gregor Helmsrseni andmed). Rahn ja piiranguvöönd on eramaal Peetri kü (81003:002:1511; 0,03 ha). 14. Umbusi Põltsamaa 10 m rändrahn vald, (Suur Umbusi küla Rahn asub põllul künnisaarel. Piiranguvööndit rändrahn; vähendatakse, sest rahn asub põllul künnisaarel ja Annuse talu senine tegevus ei ole rahnu mõjutanud. rändrahn) KLO4000977 Rahn võeti esmakordselt kaitse alla 1939. aastal, alates 17.03.1959 on kaitse all vabariikliku tähtsusega objektina (nr 134). Ürglooduse raamatu andmetel on tegu graniitrahnuga, mille pikkus on 5,1 m, laius 3,9 m ja kõrgus 2 m. Rahnu ümbermõõt on 13,7 m (Pirrus, 2000). Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on maastikku ilmestav väärtus ja ajaloolis- kultuuriline väärtus Kalevipoja legendide tõttu. KmR andmetel on tegu kultuskiviga (reg nr 9367). Rahnul on looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli kirjas Eesti I looduskaitse registris. Rahn ja piiranguvöönd (0,03 m) asuvad eramaal Annuse kü (61605:002:0890). 15. Värava kivi Mustvee vald, 5m KLO4001271 Piilsi küla Rahnu piiranguvöönd on määratud väike, sest see asub koduõuel vahetult majandushoone nurga juures. KR kaardil on rahnu asukoht märgitud ca 50 m loode poole selle tegelikust asukohast looduses. Määrusega parandatakse rahnu asukohta KR kaardil.  Rahn võeti kaitse alla 1939. aastal. Ürglooduse raamatu andmetel on tegu väga madala (1,1 m) ja lameda suure graniitrahnuga, mille pikkus on 4,1 m, laius 3,9 m ja ümbermõõt 13,1 m. Enn Pirruse (2009) rahnude suuruse jaotuse järgi on tegu kohaliku tähtsusega suure rahnuga. Rahnul on peamiselt looduskaitseajalooline tähtsus, sest see oli kantud Eesti I looduskaitse registrisse (nr 356). Rahn ja piiranguvöönd asuvad eramaal Värava- Toomase kü (42002:001:0417; 0,008 ha). Hüdrogeoloogilised üksikobjektid 1. Laiuse Jõgeva vald, 50 m siniallikas Vilina küla KLO4001057 Allikas on kaitse alla võetud 1964. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Piiranguvööndi ulatust ei muudeta, sest sellise ulatusega vöönd tagab ka allikat ümbritseva väärtusliku allikasoo kaitse. Ürglooduse raamatu andmetel on voorte geoloogilise ehituse omapära tõttu maapinnalähedane põhjavesi voorte lael surveline ja kohtades, kus moreenikiht on õhem, avaneb põhjavesi tõusuallikatena. Seepärast leidub Laiuse mäel omapäraseid soostunud loike, nn oite, kus asub survelise vee avanemise kohas vaba veesilm. Tuntum neist on Siniallikas. Allika ümbrus on soostunud. Ümbritsevas soos on kontsentriliste ringidena näha kõiki soostumise järke. Tõusuallika mõõdetud sügavus oli 3,7 m, läbimõõt ca 0,6 m. Allika lähiümbrusesse on ületallamise vältimiseks rajatud laudtee ja laudplatvorm. Allikal on esteetiline väärtus ja oluline teaduslik hüdrogeoloogiline tähtsus omapärase veerežiimi tõttu. See on veeregistriobjekt (VEE4404800). Allikal on kohalik ajaloolis-kultuuriline tähtsus, sest tegu on ohvriallikaga (kinnismälestis, KmR nr 9245), mille kohta on muistendeid. Allikas ja selle piiranguvöönd (0,77 ha) asuvad eramaal Siniallika kü (24804:001:0079). 2. Tarakvere Mustvee vald, 1,53 ha allikad Jaama küla KLO4000157 Piiranguvöönd on erikujuline ning ühine viiele suuremale allika väljavoolule (lehtrile) ja neid ümbritsevale allikalisele alale. Kasutatud on lubatud suurimat piiranguvööndi ulatust (50 m) ja see langeb kokku seaduskohase allika kalda piiranguvööndi ulatusega. Piiranguvööndisse on arvatud Linnutaja tee (tee nr 14116) katastriüksus (71301:001:1200) eesmärgiga, et kaitseala valitsejal oleks võimalus vajaduse korral, näiteks tee rekonstrueerimise või metsaraie korral, anda tingimusi allikalise ala pinnase kaitseks. Teisel pool Linnutaja teed asuv Veski katastriüksus (71301:001:1291) on vööndist välja arvatud, sest sellel toimetamine ei mõjuta oluliselt allikaid. Allikad on kaitse alla võetud 2006. aastal keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määruse nr 29 alusel. Tarakvere allikad on tüüpilised langeallikad. Tarakveres on jälgitavad viis põhjavee avanemise kohta, mis moodustavad ühtse allika koos allikaojaga, mille vooluhulk 28.07.1999 oli 8 l/s. Suurim allikas on tuntud Tarakvere mõisa ehk Veski allikana, mis on veeregistri objekt (VEE4404600). Allikad ja nende ühine piiranguvöönd asuvad eramaal Veski (71301:001:1292) ja Lille (71301:001:0029) katastriüksusel (kokku 1,43 ha) ja eelnimetatud riigimaal (0,1 ha). Maastikuelemendid 1. Rahakirstu- Põltsamaa 0,7 ha mägi vald, KLO4001067 Pauastvere Rahakirstumäe oos on maastikus väikevormina hästi küla piiritletav, kuid KR kaardil piiritletud umbmääraselt. Määrusega korrigeeritakse objekti piiri nii, et hõlmatud oleks nii ajalooline pelgupaik kui ka oosi peamine osa tervikuna. Piiri korrigeerimisega objekti pindala väheneb. Objekt on kaitse alla võetud 1964. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Ürglooduse raamatu andmetel on tegu katkendlikku selgelt ida-läänesuunalise oosahelikkuga, mille pindala on kokku umbes 5 ha. Läänes algab see tasaselt alalt üsna ootamatult ja selgepiiriliselt, idas  piiritleb seda kraavitatud Mõrtsa ehk Umbusi oja, millest ida pool, st teisel pool ojalammi, jätkub oosilaadne pinnavormistik mõnevõrra ebamäärasemal kujul. Põhja-lõuna suunas on oos selgesti piiritletav, olles vaid 10–20 m lai, nõlvade kaldega kuni 20°. Oosi suhteline kõrgus on vaid veidi üle 5 m. Oos koosneb väga lubjakivirikkast kruusast või veeristikust ning moonutatud vaid vähestest aardeotsijate tehtud kaevamistest. Rahakirstumäel on maastikuline tähtsus, sest see on liustikujõetekkeline ja väga hästi säilinud väikeoos. Oosi lääneosal on tähtsus arheoloogiamälestisena (KmR reg nr 9349, pelgupaik „Rahakirstumägiˮ). Oosi kohta on mitu muistendit. Oosil kasvav puistu, sh ohvrikivi ja pelgupaiga ümbruses, on raiutud. Mõningane väärtus on oosi idaosas oleval okaspuu puistul. Objekt asub riigi omanduses oleval maal Põltsamaa metskond 25 kü (61605:001:0930). 3. Menetluse kirjeldus Menetlus algatati keskkonnaministri 11. märtsi 2021 a käskkirjaga nr 1-2/21/124. Jõgeva maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide ümbritseva piiranguvööndi ulatust määrava määruse eelnõu ja kaardimaterjali avalik väljapanek toimus 5. maist kuni 26. maini 2021. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 14.05.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded (teade nr 1758304), 4.05.2021 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja maakondlikus ajalehes Vooremaa. Määruse eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga sai tutvuda objekti asukohajärgse omavalitsuse kodulehel ja Keskkonnaameti veebilehel. Arvestades COVID 19 levikut ja soovitatud ettevaatusabi nõusid, tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku koosolekuta. Teadaandes oli info, et vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata ning eelistatav on suhelda sidevahendeid kasutades ja vajadusel lepitakse kokku kohtumised väiksemas grupis. Soovi korraldada silmast-silma kohtumine ei avaldatud. Looduskaitseseaduse §-s 13 sätestatud piirangute ulatuse muutmise menetluse käigus saadeti 39-le kaitsealust loodusobjekti sisaldava kinnisasja eraomanikule (kaasomanikule) teade algatatud menetlusest. E-riigile kohaselt saadeti omanikele teade rahvastikuregistris või äriregistris olevale e-aadressile. Kirjas oli märge, et palutakse tagasisidet kirja kättesaamise kohta. Juhul, kui e-kirja kättesaamisest ei teatatud ja aadress oli toimiv, helistati rahvastikuregistris olevale telefoninumbrile ning paluti infot e-kirja kättesaamise kohta ja küsiti kas on ettepanekuid või vastuväiteid. Viielt maaomanikult ei olnud võimalik tagasisidet saada. Juhul, kui rahvastikuregistris puudus e-aadress või see ei toiminud, saadeti omanikule rahvastikuregistris olevale postiaadressile väljastusteatega teade (kokku üheksa kirja) avaliku väljapaneku kohta. Kõigile väljasaadetud teadetele oli lisatud määruse eelnõu ja objekti kaart ning märge, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel või kohaliku omavalitsuse kodulehel, ning info, et soovi korral saadetakse seletuskiri kodaniku soovitud aadressile. Keegi ei avaldanud soovi saada seletuskiri. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile ja Muinsuskaitseametile ning Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vallavalitsusele. Lisaks saadeti materjalid Eesti Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks. Kirjades paluti esitada põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning kirjad sisaldasid teadet, et kui Keskkonnaamet ei ole kirjas nimetatud tähtaja jooksul postitatud vastust saanud, loetakse, et kinnisasja omanik/omavalitsus on looduse üksikobjekti piiranguvööndi ulatuse muutmisega (vähendamisega) nõustunud. Kirjalikult laekus Keskkonnaametile üks ettepanek kahe loodusobjekti piiranguvööndi muutmiseks. Laekunud ettepanek ning nende arvesse võtmine või arvestamata jätmine on esitatud tabelis 3. Keskkonnaamet on vastanud ettepaneku tegijale kirjalikult. Tabel 3. Laekunud seisukohad vastuseks Keskkonnaameti poolt avaliku väljapaneku perioodil väljasaadetud kirjadele Arvamuse Arvamuse Menetleja otsus esitaja nimi ja kokkuvõte seos eelnõuga Transpordiamet Ettepanek viia Ei nõustu ettepanekuga. Jõemetsa lõhislehise Jõemetsa lõhislehine valgelepp on hall-leppa valgelepa ja Miku looduslikult tekkinud vormiga (Alnus incana f hiiepärna `Laciniata´). Puul on eelkõige dendroloogiline piiranguvööndi väärtus, sest hall-lepa eluiga on 50–60 aastat, harva piir kokku riigitee kuni 100 aastat (U. Roht, 2007). Hall-lepa teemaa piiriga nii, looduslikult tekkinud lõhislehine vorm on haruldane et vöönd ei ja väärib säilitamist. Kuna puu kasvab vahetult 13162 ulatuks teemaale. Kalma-Avinurme tee ja Matsra katastriüksuse piiril ei ole võimalik piiranguvööndit vähendada. Piiranguvööndi olemasolu ei tähenda, et vajalikke teehooldustöid ei tohi teha. Oluline on, et piiranguvöönd juhib teetööde kavandamise korral tähelepanu teeäärsele kaitsealusele puule ja seega aitab kaasa puu säilimisele. Miku hiiepärn on võimas ja väga vana puu, mille kasvutingimuste muutmine, sh juurte vigastamine võimalike teetööde korral, seab ohtu pärna stabiilsuse. see on vana hiiepuu, millel on muinsuskaitseseadusest tulenevalt kaitsevöönd raadiusega 50 m. Arvestades, et 14191 Neanurme- Tõrenurme-Pudivere tee teemaa katasriüksuse (61606:002:0024) piir ulatub pärnast vaid 15 m kaugusele, peab Keskkonnaamet vajalikuks võimalike tee-ehitustööde korral (näiteks kraavi kaevamisel) seada tingimusi puu kaitseks. Seetõttu ei ole võimalik teemaa katastriüksust täielikult piiranguvööndist välja arvata. Kuna ei ole otstarbekas seada piiranguid kogu teemaa üksusele, siis on piiranguvööndisse arvatud vaid pärnpoolne osa kuni teekatte piirini, st ca 2-3 m laiune riba. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on neutraalne loodus- ja elukeskkonnale. Eelnõus käsitletud loodusobjektid on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel (oluline) mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa organisatsioonilisi muudatusi. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 ostab riik kaitsealuse kinnistu omaniku soovil eramaad, mille sihtotstarbelist kasutamist kaitsekord oluliselt piirab. Määruses käsitletavate looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi maa-ala oli juba varem kaitse all ja neile kehtivat kaitse-eeskirja ei muudeta, st kaitsekord ei lähe rangemaks. Määruse jõustumisega ei teki riigil seega kohustust nende kinnistute omandamiseks, st eramaade riigile ostmise kulu ei teki. Kuna määrusega vähendatakse piiranguvööndite ulatust, siis vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb eelnõu jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane suurenemine, sest väheneb üksikobjekte ümbritsevate piiranguvööndite kogupindala. Summa, mille võrra tulu suureneb, ei ole märkimisväärne, sest piiranguvööndite vähenemine on pindalaliselt väike. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse § 68 alusel sätestatud looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Üksikobjekti tüüpiline piiranguvöönd on ringikujuline ja selle pindala on 0,77 ha (3,14xr2 = 3,14x2500 = 7750 m2). Jõgevamaal oli 2020. a seisuga kaitse all viis pinnavormi piiranguvööndi pindalaga 5,2 ha ja 44 (26 puud, 16 rahnu ja 2 allikat) nn punktobjekti (sh üheksal objektil ei olnud eri põhjustel piiranguvööndit määratud), mille summaarne piiranguvöönd kokku oli 26,95 (35 x 0,77) ha. Pärast piiranguvööndite korrigeerimist on Jõgevamaa 35 (17 + 15 + 2 + 1) kaitstava looduse üksikobjekti summaarne piiranguvöönd 9,29 ha. Jõgeva vallas on 50% maamaksusoodustusega 2,64 ha, Mustvee vallas 2,69 ha ja Põltsamaa vallas 3,96 ha üksikobjekti piiranguvööndi maad. Eramaal asub kokku 6,04 ha, munitsipaalmaal 0,15 ha, riigiomanduses oleval maal 3,01 ha ja jätkuvalt riigi omandis oleval maal 0,08 ha. Looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi maa-alale ei jää toetust vajavaid poollooduslikke kooslusi ega toetusõiguslikku Natura 2000 erametsamaad, mistõttu nende maade osas riigi kohustused ei suurene. Kaitse-eeskirja eelnõul on puutumus kõikide määruses nimetatud omavalitsuste üldplaneeringuga. Planeeringuseaduse § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse volikogu üldplaneeringu iga viie aasta tagant üle. Kuna kaitse-eeskirjaga täpsustatakse (vähendatakse) üksikobjektide piiranguvööndi ulatust, siis tuleb järgmisel volikogu koosseisul omavalitsuse üldplaneering üle vaadata ja teha vajaduse korral muudatusi, st kanda üldplaneeringusse looduse üksikobjekte ümbritseva piiranguvööndi vähendatud ulatus. Muid põhimõttelisi muudatusi määruse jõustumisel üldplaneeringutele ei ole. Määruse jõustumine ei too kaasa rangemaid piiranguid metsa majandamisele, seetõttu ei teki Jõgevamaa metskonnal saamata jäävat tulu. 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  EELNÕU 4.10.2021 MÄÄRUS ………….………nr………. Tallinn Jõgeva maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 ja § 13 lõike 1 alusel. § 1. Kaitse alt väljaarvamine Loodusobjektide hävimise või nende looduskaitseväärtuse kadumise tõttu arvatakse kaitse alt välja järgmised Jõgeva maakonnas asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid: 1) Kalana linnamägi (KLO4001065) 1; 2) Kalevipoja luisk (KLO4000475); 3) Kalmemägi (KLO4001066); 4) Kasekingu pere kased (KLO4001282); 5) Kitsesoo nõiakuusk (KLO4000601); 6) Luua hall pähklipuu (KLO4001280); 7) Luua jalakas (KLO4001279); 8) Luua kuusk (KLO4001278); 9) Mesipuu kask (KLO4001277); 10) Männitukk „Otimäelˮ (KLO4001284); 11) Roela linnamägi (KLO4000142); 12) Sepa talu pärn (KLO4001276); 13) Tuuleveski kask (KLO4000398); 14) Undi vahtkonna rändrahn (KLO4001288); 15) Viruorg (KLO1000434). § 2. Kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamine Paragrahvis 1 nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisega tunnistada kehtetuks järgmised kaitse alla võtmise otsused: 1) Sotsiaalministri 26. veebruari 1940. a otsuse üksikute puude ja rändrahnude looduskaitse alla võtmise asjus alajaotuse A. Puud punkt 6 Sepa talu pärn; 2) Eesti NSV Hariduse Rahvakomissari 22. veebruari 1941. a otsuse üksikute puude, rändrahnude ja hiiukirnu looduskaitse alla võtmise asjas alajaotuse II Rändrahnud punkt 7 Undi vahtkonna rändrahn; 3) Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Looduskaitse Valitsuse juhataja 17. märtsi 1959. a käskkirja nr 25 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude, kivikülvide ja põliste puude nimekirjade kinnitamisestˮ lisa nr 1 „Riikliku kaitse alla kuuluvate rändrahnude ja kivikülvide loeteluˮ punkt 81 Kalevipoja luisk ning lisa nr 2 „Riikliku kaitse alla kuuluvate põliste puude loeteluˮ punktid 69 Kask (keskkonnaregistris Mesipuu kask), 70 Kuusk (keskkonnaregistris Luua kuusk), 73 Jalakas (keskkonnaregistris Luua jalakas), 74 Hall pähklipuu (keskkonnaregistris Luua hall pähklipuu), 173 Kask (keskkonnaregistris Tuuleveski kask) ja 175 Kased (keskkonnaregistris Kasekingu pere kased); 4) Põltsamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 24. septembri 1959. a otsuse nr 85 „Põltsamaa rajooni territooriumil asuvate looduskaitse objektide, arheoloogiliste ja ajalooliste mälestusmärkide kinnitamisest majandite, asutuste, ettevõtete, koolide jne hooldamiseleˮ punkti 1 alajaotuse a) Vabariikliku tähtsusega looduskaitse objektid punktid 16 Kask (keskkonnaregistris Tuuleveski kask) ja 18 Kased (keskkonnaregistris Kasekingu pere kased) ning alajaotuse b) Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektid punkt 39 Männitukk „Otimägiˮ; 5) Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuni 1964. a otsuse nr 94 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonis” lisa nr 1 „Riikliku kaitse all olevad kohaliku tähtsusega looduskaitse objektidˮ alajaotus A. Pargid ja puud punkt 35 Männitukk „Otimägiˮ ning alajaotus B. Arheoloogilised ja ajaloolised mälestusmärgid punkt 15 Hiiekoht „Kalmemägiˮ ja ohvrikivi ning lisa 2 „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitse objektidˮ punktid 8 Kalevipoja luisk, 17 Kask (keskkonnaregistris Mesipuu kask), 19 jalakas (keskkonnaregistris Luua jalakas), 26 kask (keskkonnaregistris Tuuleveski kask) ja 28 kased (keskkonnaregistris Kasekingu pere kased); 6) Jõgeva Rajooni TSN Täitevkomitee 17. juuli 1968. a otsuse nr 113 „Looduse kaitsest Jõgeva rajoonisˮ lisa 1 alajaotuse B. „Põlispuud ja puudegrupidˮ punktid 4 Männitukk „Otimäelˮ ja 11 Kask mesipuu (keskkonnaregistris Mesipuu kask) ning alajaotuse C. „Maastiku üksikelemendidˮ punktid 4 Viruorg, 6 Kalana linnamägi, 10 Hiie koht „Kalmemägiˮ ja 11 Roela linnamägi ja lisa 2. „Riikliku kaitse all olevad vabariikliku tähtsusega looduskaitseobjektidˮ alajaotuse B. Põlispuud punktid 3 Kask (keskkonnaregistris Tuuleveski kask) ja 10 Kased (6 tk) (keskkonnaregistris Kasekingu pere kased) ning alajaotuse C. Rändrahnud punkt 6 Kalevipoja luisk; 7) Jõgeva Maavalitsuse 29. juuli 1992. a määruse nr 118 „Kohalike looduskaitsealade moodustamine ja üksikobjektide kaitse alla võtmineˮ punkt 1.4 Kitsesoo „nõiakuuskˮ. § 3. Otsuste kehtetuks tunnistamise põhjendus Põhjendused üksikobjektide kaitse alt välja arvamise kohta on esitatud määruse seletuskirjas. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 5. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 11. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/124 algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas2. § 6. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Sulgudes on siin ja edaspidi märgitud keskkonnaregistri kood (KKR). 2 Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Tõnis Mölder Keskkonnaminister Meelis Münt Kantsler  Keskkonnaministri määruse „Jõgeva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Keskkonnaministri määrus „Jõgeva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine” on ette valmistatud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 10 lõike 6 alusel. Eelnõukohase määrusega arvatakse kaitse alt välja 15 Jõgeva maakonnas asuvat looduse üksikobjekti, mis on minetanud oma looduskaitseväärtuse või hävinud. Loodusobjektide kaitse alt väljaarvamisele ja vastavate kaitse alla võtmise otsuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 kohast menetlust. Keskkonnaministri määruse eelnõu on koostanud Keskkonnameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Marica-Maris Paju (tel 5336 5805, e-post [email protected]), eelnõu vastavust looduskaitseseadusele ja seletuskirja nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Johanna Jürima (tel 5699 8712, e-post [email protected]) ja keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]). Käesoleva määruse ettevalmistamisel töötati läbi teadaolevad loodusobjektide kaitse alla võtmise dokumendid ning 2019. aasta aprillist 2020. aasta maini inventeeriti kõik 1. jaanuari 2019. aasta seisuga keskkonnaregistris olevad Jõgeva maakonna praegustes piirides asuvad kaitstavad looduse üksikobjektid, mille kohta on keskkonnaregistris kaardimaterjal. Lisaks tehti välitöid, et leida ilma kaardimaterjalita objektid, selleks tugineti kaitse alla võtmise aegsele aktile. Välitööd objektide seisundi ja olemasolu hindamiseks tegi Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Marica-Maris Paju. 2. Eelnõu sisu, kaitse alt väljaarvamise põhjendus Määruses käsitletud objektid on kaitse alla võetud enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asjaomase ametiasutuse otsuse või käskkirjaga. Tulenevalt Eesti NSV Ülemnõukogu 23. veebruari 1990. a otsuse „Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtestamine” punktist 4 laieneb alates 15. märtsist 1990. a looduse kaitse ja kasutamisega seotud suhetele, mis on tekkinud enne 15. märtsi 1990. a, Eesti NSV seaduse „Eesti looduse kaitse kohta” kehtivus. 9. juulil 1994. a jõustunud kaitstavate loodusobjektide seaduse § 30 lõige 6 sätestas, et kõik enne nimetatud seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seadusega sätestatud korras uue kaitse-eeskirja rakendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kehtiva seadusega. Sisuliselt annab sama regulatsiooni ka kehtiva looduskaitseseaduse § 91 lõige 1, mille kohaselt enne selle seaduse jõustumist kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni nimetatud seaduse alusel uue korra kehtestamiseni või kaitsekorra kehtetuks tunnistamiseni. Looduskaitseseaduse § 13 lõikest 1 tulenevalt kohaldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse kehtetuks tunnistamisel sama seaduse §-des 8 ja 9 loodusobjekti kaitse alla võtmise kohta sätestatut. Looduskaitseseaduse § 10 lõike 6 kohaselt võtab looduse üksikobjekti kaitse alla keskkonnaminister ning lähtudes eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 68 lõikest 2 tunnistab senise kaitse-eeskirja või kaitsekorra kehtetuks samuti keskkonnaminister. Üksikobjektid on kaitse alla võetud eri ajal eri taseme otsustega, seega tunnistatakse kehtetuks kõik määruses nimetatud kaitse alt väljaarvatavate üksikobjektide kaitse alla võtmist puudutavate otsuste vastavad osad. Tabel 1. Jõgeva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamise põhjendused. KR – keskkonnaregister, JRO – jätkuvalt riigi omandis olev maa Nr Objekt Asukoht Põhjendus KR kood, nimi ja paralleelnimi KR-s 1. Kalana linnamägi Põltsamaa vald, 1,07 ha KLO4001065 Kalana küla Linnamägi võeti kaitse alla 1968. aastal kohaliku tähtsusega objektina. Kalana linnamägi ehk Otissaare mägi on piirkonna kõrgeim, maastikus selgelt eristuv punkt (82,3 m). Mägi on ümbritsevast alast ca 10 m kõrgem, mistõttu on sellel peamiselt maastikku ilmestav väärtus. Mäel kasvaval puistul puudub iseseisev ökoloogiline väärtus, sest see on osa maaüksusel kasvavast suuremast puistust (segametsast). Kalana linnamägi on arheoloogiamälestis (Linnamägi, KmR reg nr 9251). Kuna muinsuskaitseseaduse alusel on tagatud objekti täielik kaitse ning alal puudub märkimisväärne ökoloogiline väärtus ja eripära, arvatakse Kalana linnamägi riikliku looduskaitse alt välja. Objekt asub tervikuna eramaal (Otisaare kü, 57301:002:0442). 2 2. Kalevipoja luisk Jõgeva vald, Rahn paikneb Kukesaare soosaarel Luusika soos. KLO4000475 Tuimõisa küla Rahn võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku tähtsusega objektina (nr 81). Ürglooduse raamatu andmetel on tegu madala kolmeks tükiks lagunenud rahnuga. Rahnukogumi pikkus on 6 m, laius 2,1 m ja ümbermõõt 13 m. Rahnul on ajaloolis-kultuuriline väärtus, sest selle kohta on rahvajutte. Rahn asub arheoloogiamälestisel (pelgupaik „Kukesaarˮ; KmR reg nr 9453). Soosaar on vääriselupaik VEPL01181, mille eesmärk on ca 5 ha suuruse rabasaare kaitse (tüüp 4. Väikesed märgalasaared). Kuna rahnu mõõtmed on väikesed, see ei ole säilinud tervikrahnuna ja objekt asub muinsuskaitseseaduse alusel kaitstud raskesti ligipääsetaval alal, mis on määratud ka vääriselupaigaks, siis puudub vajadus rahnu ja selle ümbruse kaitseks looduskaitseseaduse alusel ning rahn arvatakse riikliku looduskaitse alt välja. Rahn ja selle piiranguvöönd (0,77 ha) asub riigimaal (81001:004:0038). 3. Kalmemägi Põltsamaa vald, Kalmemägi võeti kaitse alla 1968. aastal kohaliku KLO4001066 Kalme küla tähtsusega objektina Tegu on madala künkaga (nn Mandri-Eesti keskpunkt), mille kõrgeim punkt (68,9 m) on ümbritsevast vaid 2–3 m kõrgem ja pole eriti silmapaistev. Künkal kasvaval puistul puudub eriline ökoloogiline tähtsus, sest ümbritseval alal on ida, lõuna ja lääne poole mitu metsast ala. Kalmemägi on kinnismälestis (KmR nr 9343, kalmistu ja ohverdamiskoht). Kuna muinsuskaitseseaduse alusel on tagatud objekti täielik kaitse ning alal puudub märkimisväärne ökoloogiline väärtus ja eripära, arvatakse Kalmemägi riikliku looduskaitse alt välja. Pindala on 0,7 ha, millest riigimaal asub 0,14 ha (Tallinn–Tartu–Luhamaa tee kü, 61601:002:1890) ja eramaal 0,56 ha (Kalmemägi kü, 61601:002:0009 ja Haaviku kü, 61601:002:2391). 3 4. Kasekingu pere Põltsamaa vald, 1959. aastal võeti vabariikliku tähtsusega kased Esku küla objektina (nr 175) kaitse alla kuus kaske. (KLO4001282) Kased olid istutatud taluhoonete lähedale tehiskünkale ja selle ümber. Puud on hävinud (säilinud on üks tüügas) ja arvatakse riikliku kaitse alt välja. Objekt asus eramaal Võisiku tee 26 kü (61602:002:0114). Kuna KR-s puudub kaardiobjekt, siis ei olnud sellele määratud piiranguvööndit. 5. Kitsesoo nõiakuusk Jõgeva vald, Kuusk on esimest korda kaitse alla võetud Jõgeva (Tuulepesa kuusk) Kassinurme küla Maavalitsuse 29. juuli 1992. a määrusega nr 118. KLO4000601 Nn nõiakuusk on hariliku kuuse eripärane vorm, millel on dendroloogiline ja esteetiline väärtus, sest V. Kepparti (Eesti Loodus, 1997) andmetel oli tegu Eesti suurima kuusetuulepesaga. 2020. aasta ülevaatusel kuuske ei leitud, kuid ümbruskonnas oli mitu teadmata ajal kuivanud ja murdunud kuuske. Puu on hävinud ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. Puu kasvas ja piiranguvöönd (0,77 ha) asus eramaal (Ees-Tanni kü, 24802:006:0095). 6. Luua hall pähklipuu Jõgeva vald, Hall pähklipuu (Juglans cinerea) võeti kaitse alla (KLO4001280) Luua küla 1959. aastal vabariikliku tähtsusega objektina (nr 74). Puu kuivas 1990. aastate alguses ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. Kuigi KR-s puudub kaardiobjekt ja piiranguvööndi ulatus, jääb 50% maamaksusoodustus kehtima, sest puu kasvas kaitsealuses Luua mõisa pargis (KLO1200476). Puu kasvas ja piiranguvöönd (0,77 ha) asus eramaal (Udumäe kü, 57803:001:0441). 7. Luua jalakas Jõgeva vald, Jalakas võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku (KLO4001279) Luua küla tähtsusega objektina (nr 73). Jalakas kasvas põõsaskaskede ja tuulepesakuuskede haljasalal, puu kuivas jalakasurma tagajärjel 1980. aastate keskel ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. Kuigi KR-s puudub kaardiobjekt ja piiranguvööndi ulatus, jääb 50% maamaksusoodustus kehtima, sest puu kasvas 4  kaitsealusel põõsaskaskede ja tuulepesakuuskede haljasalal (KLO1200533). KR-s puudub kaardiobjekt ja piiranguvööndi ulatus. Puu kasvas tookordsel riigimaal. 8. Luua kuusk Jõgeva vald, Kuusk võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku (KLO4001278) Luua küla tähtsusega objektina (nr 70) ning arvati kaitse alt välja ENSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkirjaga nr 84. Puu on hävinud teadmata ajal ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. KR-s puudub kaardiobjekt ja piiranguvööndi ulatus, kuid teada on, et puu kasvas Luua Metsanduskooli maa-alal. 9. Mesipuu kask Jõgeva vald, Kask võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku (KLO4001277) Leedi küla tähtsusega objektina (nr 69) ning arvati kaitse alt välja ENSV MN Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkirjaga nr 84. Puu on hävinud ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. Kask kasvas eramaal (Leediääre kü, 81001:001:0158). KR-s puudub kaardiobjekt ja piiranguvööndi ulatus. 10. Männitukk Põltsamaa vald, Männituka kaitse alla võtmise aasta on teadmata. „Otimäel“ Pisisaare küla Seda on esimest korda mainitud 1959. aastal kui (KLO4001284) Pisisaare kooli hooldamisele antud kohaliku tähtsusega kaitse alla võetud objekti „Männi tukk „Punalipuˮ kolhoosi territooriumil nn Otimägiˮ. Tegemist on punktobjektiga, millel puudub KR-s kaardiobjekt, ja seetõttu ei ole objekti piir looduses teada. Kuna ka ajaloolistel kaartidel puudub Otimäe nimi, ei ole võimalik kunagi kaitse alla võetud objekti asukohta ega seisundit täpselt kindlaks teha. Võimalik puudegrupp, mille kohale on KR kaardil märgitud punktobjekt, kasvab küla keskel ja sellel on tähtsus asulahaljastusena. Peamised puud on eri vanuses männid ja kuused, kuid selles puuduvad silmapaistvad üksikpuud. Samas on asula keskel vahetult Põltsamaa–Pajusi–Luige tee (tee nr 14170) ääres heas seisus vanade mändide grupp, mille ümbrust omavalitsus hooldab. 5  Mõlemal puudegrupil on kohalikul tasemel ökoloogiline väärtus, sest need toimivad rohelise võrgustiku astmelauana. Samuti on mõlemal puudegrupil kohalikul tasandil maastikku ilmestav ja ajaloolis-kultuuriline väärtus. Arvestades, et objekti asukoht ja piir ei ole teada ning mõlemad eelnimetatud puudegrupid asuvad munitsipaalmaal, arvatakse männitukk „Otimäelˮ riikliku looduskaitse alt välja. KR-s märgitud piiranguvööndita punktobjekt asub munitsipaalmaal (Ülase kü, 57301:002:0313). 11. Roela linnamägi Mustvee vald, Linnamägi võeti kaitse alla 1968. aastal kohaliku (KLO4000142) Voore küla tähtsusega objektina. Kullavere jõe liigendatud kaldal asub lähestikku kaks muinaslinnust. Mõlemad linnused on muinsuskaitse all (KmR reg nr 9405 ja nr 9404) nn neemiklinnuse tüüpi linnamägedena, mida iseloomustavad kõrged (kuni 15 m) järsud nõlvad. Lõunapoolne, väiksem linnus on ka looduskaitse all. Mõlemad linnamäed on osa Roela vooremägedest. Linnused on kaetud eri vanuses kuuseenamusega segametsaga, mida on osaliselt pidevalt majandatud. Metsal puudub iseseisev ökoloogiline väärtus. Linnustel on rahvajuttude tõttu suur ajaloolis- kultuuriline väärtus kohalikul tasemel, kuid kuna linnused on väikesed ja raskesti ligipääsetavad, ei ole need laiemalt tuntud. Arvestades, et linnused ja nende lähiala on muinsuskaitseseaduse alusel kaitstud laiemas ulatuses kui looduskaitseseaduse alusel ning muinsuskaitseseadus tagab ka linnuste kui geoloogiliste objektide säilimise, ei ole otstarbekas ühe linnamäe topeltkaitse ja see arvatakse riikliku looduskaitse alt välja. Linnuse territoorium (0,7 ha) asub eramaal (Linnuse kü, 71301:002:0521). 12. Sepa talu pärn Mustvee vald, Pärn võeti kaitse alla 1940. aastal. See oli kantud (KLO4001276) Vassevere küla I looduskaitse registrisse. Puu hävis enne 1990. aastat ja see arvatakse riikliku kaitse alt välja. 6  Pärn kasvas eramaal (Abro kü, 71301:002:0077). KR-s puudub kaardiobjekt, kuid pv ulatusena on märgitud 0,1 ha. 13. Tuuleveski kask Põltsamaa vald, Kask võeti kaitse alla 1959. aastal vabariikliku (KLO4000398) Kaavere küla tähtsusega objektina (nr 173). 2010/2011. aasta talvel murdus puul latv ja 2017. aastal murdus ka tüügas, mistõttu arvatakse objekt riikliku kaitse alt välja. Puu kasvas riigimaal (0,77 ha; Põltsamaa metskond 12 kü, 61606:001:0600). 14. Undi vahtkonna Põltsamaa vald, Rahn on kaitse alla võetud 22.02.1941. rändrahn Pikknurme küla (KLO4001288) Algakti järgi asus see Kursi metskonna Undi vahtkonna kv 16 (1941), mis on praegu Pikknurme metskond 8 (61101:002:0071) kvartal PN066. Algakti andmetel on rahnu kõrgus 2,5 m ja ümbermõõt 12,5 m. Rahnu ei ole hiljem leitud ja selle täpne asukoht on teadmata. Rahnu ei ohusta miski, sest eelnimetatud ala on Pikknurme looduskaitseala koosseisus. Arvestades, et ei ole otstarbekas planeerida kaitset ja piiranguid objektile, mille asukoht ja seisund on teadmata, arvatakse Undi vahtkonna rändrahn riikliku kaitse alt välja. KR-s puudub kaardiobjekt, kuid tegu on ajaloolise riigimaaga. 15. Viruorg Jõgeva vald, Viruorg võeti 1968. aastal kaitse alla kohaliku KLO1000434 Palamuse alevik, tähtsusega objektina. Kivimäe ja Raadivere küla Viruorg on Amme jõe ülemjooksu ca 1 km pikkune osaliselt looduslikus seisus orulõik, mis on geneesilt hilisjääaegne puhandusorg läbi voore. Suurim sügavus on oru kõige kitsamas kohas umbes 15 m. Oruveerud on suhteliselt lauged, tugevasti võsastunud ja allikasoodega. Umbes poole Viruoruna tuntud alast moodustab Amme jõele paisutatud Palamuse paisjärv. Orul on maastikuvaateline kohalik tähtsus suhteliselt suure kõrguste vahe tõttu ja kultuurilooline tähtsus seoses Palamuse kihelkonnakooliga. Looduskaitse all on ainult Viruoru lõunapoolne ca 500 m pikkune looduslikus seisus lõik, mis on teedelt vähemärgatav ega ole ligipääsetav. Staadioni 22 krundi, mis asub paisjärvest lõuna poole orulammil, maa sihtotstarve on jäätmehoidla 7  maa (biotiik) ja seetõttu puudub sellel maastikuline väärtus. Eelnevale tuginedes arvatakse Viruorg riikliku looduskaitse alt välja. Kehtiv pindala on 2,1 ha. Osaliselt on tegu munitsipaalmaaga (0,53 ha; Staadioni tn 20 kü, 57801:001:0416) ja osaliselt eramaadega (1,57 ha). Viruoru senistes piirides asuvad osaliselt järgmised eramaaüksused: Viru tn 14 kü (57802:001:0165), Viru tn 18 kü (57802:001:0153), Virro kü (57802:001:0192), Tedre kü (57802:001:0810), Vassila (57802:001:0401), Staadioni tn 21 kü, 57802:001:0610) ja Staadioni tn 22 kü (57801:001:0417). Määruses käsitletakse 15 Jõgeva maakonnas asuvat üksikobjekti piiranguvööndi kogupindalaga 7,75 ha, sh asub eramaal 5,54 ha, munitsipaalmaal 0,53 ha ja riigimaal 1,68 ha. 3. Menetluse kirjeldus Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 11. märtsi 2021 a käskkirjaga nr 1-2/21/124 algatatud haldusmenetluses. Keskkonnaministri määruse „Jõgeva maakonna looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamineˮ avalik väljapanek toimus 5. maist kuni 26. maini 2021. Teade eelnõu avaliku väljapaneku kohta ilmus 14.05.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded (teade nr 1758304), 4.05.2021 üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja maakondlikus ajalehes Vooremaa. Määruse eelnõu ja kaardimaterjaliga sai tutvuda objekti asukohajärgse omavalitsuse kodulehel ja Keskkonnaameti veebilehel. Arvestades COVID 19 levikut ja soovitatud ettevaatusabi nõusid, tegi Keskkonnaamet looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku koosolekuta. Teadaandes oli info, et vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata ning eelistatav on suhelda sidevahendeid kasutades ja vajadusel lepitakse kokku kohtumised väiksemas grupis. Soovi korraldada silmast-silma kohtumine ei avaldatud. LKS § 9 kohase kaitse alt välja arvamise menetluse käigus saadeti 20 kinnisasja eraomanikule avaliku väljapaneku kohta teade, algatatud menetlusest. E-riigile kohaselt saadeti omanikele teade rahvastikuregistris või äriregistris olevale e-aadressile. Kirjas oli märge, et palutakse tagasisidet kirja kättesaamise kohta. Juhul, kui kinnitust e-kirja kättesaamise kohta ei saadetud, helistati rahvastikuregistris olevale telefoninumbrile. Sellisel teel teavitati kuut isikut. Viie isikuga ei õnnestunud kontakti saada, sh ühel kodanikul puudus rahvastikuregistris info võimaliku elukoha kohta. Juhul, kui rahvastikuregistris puudus e-aadress või see ei toiminud, saadeti omanikule rahvastikuregistris olevale postiaadressile väljastusteatega teade (üks kiri) avaliku väljapaneku kohta. Kõigile väljasaadetud teadetele oli lisatud määruse eelnõu ja objekti kaart ning märge, et seletuskirjaga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti veebilehel või kohaliku omavalitsuse 8 kodulehel, ning info, et soovi korral saadetakse seletuskiri kodaniku soovitud aadressile. Keegi ei avaldanud soovi saada seletuskiri. Määruse eelnõu ja seletuskiri saadeti e-kirjaga Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile ja Muinsuskaitseametile ning Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa vallavalitsusele. Lisaks saadeti materjalid Eesti Erametsaliidule ja MTÜ-le Eesti Metsa Abiks. Kirjades paluti esitada põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning kirjad sisaldasid teadet, et kui Keskkonnaamet ei ole kirjas nimetatud tähtaja jooksul postitatud vastust saanud, loetakse, et kinnisasja omanik, omavalitsus või asutus on looduse üksikobjekti kaitse alt väljaarvamisega nõustunud. Maaomanikelt ning teistelt asjasse puutuvatelt isikutelt ja asutustelt vastuväiteid ja ettepanekuid ei laekunud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri otseselt määruse eelnõus käsitletud küsimusi. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu vastavalt 50% maamaksumäärast. Sellega korrigeeritakse kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuva ja riigi eelarvest kompenseerimist vajava maamaksu suurust. Kuna määrusega arvatakse nimetatud 15 objekti kaitse alt välja, siis määruse jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist alates hakkavad nende kinnistute omanikud maamaksu maksma vastavalt üldisele korrale. Praegu kehtib maamaksusoodustus ka nende loodusobjektide kohta, mis on hävinud juba aastaid tagasi. Eelnimetatud omavalitsuste eelarvesse lisanduv maamaks on marginaalne ega mõjuta oluliselt valdade tulubaasi, sest välja arvatavate objektide piiranguvööndite pindala kokku on vaid 7,75 ha, mis jaguneb kolme omavalitsuse vahel, sh Jõgeva vald 4,41 ha, Mustvee vald 0,8 ha ja Põltsamaa vald 2,54 ha. Määruse jõustumisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, kaitstavate liikide ja elupaikade seisund ei muutu. Samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse jõustumine ei puuduta rahvusvaheliste kohustuste täitmist ega too kaasa uute organisatsioonide moodustamist. Objektide kaitse alt väljaarvamisel ei teki maade riigile ostmise kohustust. Vastavalt looduskaitseseadusele on üksikobjekti ümber 50 m (0,77 ha) ulatuses piiranguvöönd (kui ei ole määratud teisiti), kus kehtivad piirangud maaomanikule ning mitmed tegevused on lubatud vaid üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul. Kui hävinud või looduskaitselise väärtuse kaotanud loodusobjektid on keskkonnaregistrist kustutatud, väheneb Keskkonnaameti halduskoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9 7. Määruse vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-1170 - Jõgeva maakonna kaitsealuste looduse üksikobjektide kaitse alt väljaarvamine ja Jõgeva maakonna kaitstavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/38bca523-2bdd-44db-86a8-86f4e67cf38f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/38bca523-2bdd-44db-86a8-86f4e67cf38f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main