Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei Meie 30.09.2021 nr 8-1/6088 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse esitamiseks avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Palume esitada kooskõlastuskirjad ja arvamused hiljemalt 29. oktoobriks 2021. Eelnõu ja seletuskirja leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisaadressaadid: Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikogu põhiseaduskomisjon Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Tartu Ülikool Eesti Juristide Liit Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit Eesti Ametiühingute Keskliit Monika Tappo 620 8184 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 27.09.2021 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ajutiselt äraolev ametnik on teatanud, et ta ei naase oma ametisse, ning on põhjendatud alus arvata, et vabanevale ametikohale on otstarbekas tähtajatult nimetada ametnik, kes seni on täitnud ametikoha ülesandeid asendajana ja asendaja on andnud oma nõusoleku tähtajatult ametisse nimetamiseks. Otstarbekust eeldatakse, kui asendaja oskused ja senised töötulemused ametikohal vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldavad tal sellel ametikohal täita teenistusülesandeid eeldatavalt paremini kui avalikult väljakuulutatud konkursil osalevatel isikutel.“; 2) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on võimalik ametikoht täita isikuga, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased ning nõuded ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul. Konkursi väljakuulutamisest ametikohale, millele isik kandideeris, ei tohi sellisel juhul olla möödunud üle 150 kalendripäeva ning konkursil osalenud isikutest peab olema koostatud paremusjärjestus. Isik, keda ametiasutus ilma konkurssi korraldamata soovib ametisse nimetada, peab olema nimetatud paremusjärjestuses esimese kolme kandidaadi hulgas, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks.“; 3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Konkursi luhtumise tähtaja kulgemine peatub seaduses sätestatud ametikohale nimetamise eeltingimuseks oleva asjaolu väljaselgitamise ajaks.“; 4) paragrahvi 23 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „aastaks“ sõnadega „võimalusega põhjendatud juhul pikendada tähtaega ühel korral kuni kuus kuud“; 5) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võib ametniku üle viia ka osaliselt.“; 6) paragrahvi 33 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „viidi“ sõnadega „,välja arvatud ametniku osalise tähtajalise üleviimise korral“; 7) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 1 „(41) Kui ametnik hukkub või sureb teenistusülesannete täitmise ajal välisriigis, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus.“; 8) paragrahvi 63 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Minister või tema volitatud ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht kehtestab ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi. Riigisekretär kehtestab Riigikantselei palgajuhendi. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.“; 9) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui esineb üks järgmistest asjaoludest: 1) muudetakse ametijuhendit ulatuses, mis eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud; 2) muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu.“. § 2. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „alustel“ sõnadega „ni ng avaliku teenistuse seaduse §-s 105 sätestatud juhul“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ... 2021 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ... 2021 nr ... (allkirjastatud digitaalselt) Vabariigi Valitsuse nimel Ees- ja perekonnanimi Ametinimetus 2  Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 27.09.2021 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse avaliku teenistuse seadust ja töötuskindlustuse seadust. Avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS) jõustus 1.04.2013. Seega on ATS tänaseks kehtinud juba üle kaheksa aasta. Rakendamisel on üheks enim kriitikat saanud teemaks konkursid, kuna ATS lubab vaba ametikoha täita avaliku konkursi ja vaid põhjendatud juhul sisekonkursiga. Eelkõige viidatakse sellele, et konkursside korraldamine on sageli aeganõudev, jäik ja bürokraatlik. Eelnõuga soovitakse konkursside regulatsiooni muuta ametiasutuse jaoks vähem bürokraatlikumaks ja ametniku jaoks lihtsamaks, võimaldades ajutiselt äraoleva ametniku asendajal jätkata ametikohal ilma konkurssi läbimata olukorras, kus asendatav ei naase. Ametiasutuse vaatest muutub paindlikumaks ja vähem bürokraatlikuks värbamine ametikohale, millele oluliselt sarnasele ametikohale on konkurss alles toimunud ning millel osalesid tugevad kandidaadid, kellele võib teha 150 kalendripäeva jooksul alates konkursi väljakuulutamisest ettepaneku asuda ametikohale ilma konkursita. Lisaks konkursside regulatsioonile, muudetakse ka ajutise üleviimise regulatsiooni paindlikumaks, nähes ette võimaluse osaliseks tähtajaliseks üleviimiseks. Eelnõuga võrdsustatakse ametnike ja töötajate õigused olukorras, kus ametnik on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ning ta soovib saada töötuskindlustuse hüvitist. Kehtivas töötuskindlustuse seaduses puudub (erinevalt töölepingu seadusest) viide sellisele erandile. Välisministeerium on teinud ettepaneku ühtlustada kõikide ametnike õigusi olukorras, kus ametnik hukkub või sureb välisriigis teenistusülesannete täitmise ajal. Lisaks lahendatakse teisi, seaduse rakendamise ajal tõusetunud praktikaprobleeme. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo ([email protected], 620 8184). Eelnõu koostamises osales Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Aaro Mõttus ([email protected], 620 8170). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]) ning eelnõu mõjuhinnangu on koostanud sama talituse nõunik Uku-Mats Peedosk (Uku- [email protected], 620 8187). 1  1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Muudetakse avaliku teenistuse seadust (01.04.2022 redaktsioon avaldamismärkega RT I, 04.01.2021, 28) ja töötuskindlustuse seadust (01.04.2022 redaktsioon avaldamismärkega RT I, 19.12.2020, 8). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik Riigikogu liikmete poolhäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on muuta avaliku teenistuse seaduses ettenähtud konkursside ja ajutise üleviimise regulatsiooni oluliselt paindlikumaks, samuti tõhustada ametiasutuste toimimist ning tagada parem kaitse ametnikele (töötuskindlustuse hüvitise maksmine sarnaselt töötajatega). Aastal 2017 koostas Rahandusministeerium avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK), mis muu hulgas sisaldas ettepanekuid ATSi muutmiseks. Justiitsministeerium ei pidanud vajalikuks eelnõu välja töötada. Aastal 2019 kutsus Siseministeerium kokku töörühma Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud VTK arutamiseks ning 2021 valmistas ette eriteenistuste ühtlustamisest tuleneva politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu sisaldab ka ATSi muutmise ettepanekuid. Tulenevalt sellest, et ATS on Justiitsministeeriumi pädevuses ja Justiitsministeeriumi tööplaanis on ette nähtud ATSi muutmise eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg jaanuaris 2022, on koostatud kõnesolev eelnõu. Tulenevalt sellest, et ATS § 9 lõike 1 kohaselt juhib Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendamist ja Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonnas on avaliku teenistuse seadus, on Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium teinud läbi aastate koostööd erinevate tõusetunud probleemide lahendamisel. Lisaks osales ka Justiitsministeerium Siseministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühmas, kuhu kuulusid mitme ministeeriumi jt asutuste esindajad ning kus arutati Rahandusministeeriumi poolt 2017. a välja töötatud VTKd. Tulenevalt sellest, et Rahandusministeerium töötas välja VTK ja Siseministeerium eelnõu, mis sisaldab ka ATSi muutmise ettepanekuid, ning kuna küsimusi on arutatud ka Siseministeeriumi kokku kutsutud töörühmas, ei ole kõnesoleva eelnõu väljatöötamisel täiendavaid konsultatsioone teiste ministeeriumide või teiste asutustega olnud. Valdavas osas tõstatatud probleemid kattuvad juba varem koostatud dokumentides tooduga. Mõnevõrra erinev võib olla välja pakutud lahendus. 2  3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 muudetakse avaliku teenistuse seadust ja §- s 2 töötuskindlustuse seadust. Eelnõu § 1 punktides 1–2 muudetakse ATS §-i 16. Eelnõu § 1 punktis 1 täiendatakse § 16 lõikega 41. Üldjuhul võetakse ametnik teenistusse tähtajatult. Erandiks on ATS § 23 lõike 2 p 1 kohaselt ajutiselt äraoleva ametniku asendaja, kes võetakse tööle asendatava naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni. Kehtivas ATSis ei ole 1996. a ATS § 21 lõikes 3 sisaldunud asendaja eelisõigust saada ametikohale nimetatuks. Ajutiselt äraoleva ametniku asendaja tuleb teenistusest vabastada ATS § 88 alusel. ATS § 88 kohaselt vabastatakse teenistustähtaja möödumise tõttu teenistusest ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks. Ametikoha täitmiseks on ATSi järgi võimalus korraldada kas avalik konkurss või sisekonkurss. Konkursi kuulutuses märgitakse, et tegemist on ajutiselt äraoleva ametniku asendamisega. Põhjuseid, miks võib vaja minna asendajat, on mitmesuguseid (ATS §-d 83 ja 84) – näiteks ametnik jääb lapsehoolduspuhkusele, ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub ametniku soovil. Samuti võib väga erinev olla periood, kui pikaks ajaks asendajat vajatakse (lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku asendaja võib olla asendaja 1,5 – 3 aastat või ka oluliselt kauem). ATSi kehtivuse ajal on viidatud probleemile, mis on ATSi rakendamisel ametiasutustes tõusetunud seoses äraoleva ametniku asendajatega. Nimelt on asutustel sageli soov juhul, kui asendatav ei naase, nimetada senine asendaja sellele vabaks jäänud ametikohale tähtajatult. Kehtiv ATS seda ei võimalda, vaid kohustab ametiasutusi korraldama kas avaliku või sisekonkursi. Konkursiga värbamine on kooskõlas avaliku teenistuse üldiste põhimõtetega nagu avatus, läbipaistvus ja kõikidele võrdne ligipääs avalikku teenistusse. ATSis ettenähtud konkursside eesmärk on ametikohale leida parim võimalik kandidaat. See, kui asutusel on lihtsam jätta senine asendaja ehk asutus n-ö pääseb konkursi korraldamisest, ei ole ATSi eesmärkidega kooskõlas. Lisaks, kui asendaja on parim võimalik kandidaat ja korraldatakse avalik või sisekonkurss, siis peaks eeldatavasti asendaja konkursi ka võitma. Kui aga konkursi käigus leitakse parem kandidaat, tuleks eelistada teda. Teisalt aga võib asendaja puhul olla tegemist parima kandidaadiga vabanenud ametikohale, eriti kui asendaja on pikka aega ametikohal töötanud, ta on läbinud vastavad koolitused ja on motiveeritud jätkama. Kui ta on ametikohale asunud konkursi (avaliku või sisekonkursi) kaudu, on seda enam põhjust küsida, miks ta ei võiks senisel ametikohal jätkata, kui ametiasutusel ja isikul endal samuti selline soov on. Asendajale üldisest konkursi kohustusest erandi tegemisel tuleb silmas pidada järgmist: 1) asendaja on asendatavale ametikohale valitud avaliku või sisekonkursiga; 2) säilima peab võimalus alati avalikku või sisekonkurssi korraldada ehk ametiasutusele peab jääma diskretsiooniõigus otsustada, kas tuleb konkurss korraldada või jätkab vabanenud ametikohal senine asendaja; 3) otsustamisel tuleb hinnata, kas tegemist on parima võimaliku kandidaadiga vabanenud ametikohale. Kui selles on kahtlus, tuleks korraldada avalik või sisekonkurss. 3 Seega kui ajutiselt äraoleva ametniku asendaja on võetud teenistusse tähtajaliselt ehk ajani, mil asendatav naaseb või asendatav vabastatakse teenistusest, ja soovitakse, et senine asendaja jätkab, saab asendaja jätkata konkursil osalemata. Muudatusega suureneb ametiasutuste toimise tõhusus ning asutused ei pea tegelema konkursi korraldamisega olukorras, kus asendaja on parim võimalik kandidaat vabanevale ametikohale. Punktis 2 täiendatakse ATS § 16 lõikega 9. ATS § 17 lõike 1 kohaselt tuleb avaliku konkursi korraldamisel vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Sisekonkursi korraldamisel tuleb vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu (ATS § 17 lg 2). Avaliku teenistuse seaduse seletuskirja1 leheküljel 20 on öeldud, et ühe kuulutuse raames võib otsida ka mitmele vabale või vabanevale ametikohale inimesi ehk sellisel juhul on ametikohtadest teavitatud avalikult ja kõik soovijad on saanud kandideerida väljakuulutatud vabale või vabanevale ametikohale. ATS § 18 näeb ette juhud, millal on võimalik teha ettepanek algselt mittevalituks osutunud kandidaadile asuda vabale ametikohale. ATS § 18 lõiked 9 ja 10: konkursil osalenud isikute hulgast võib koostada paremusjärjestuse mitme kandidaadi kohta, kellele ei tehtud ettepanekut ametikohale asumiseks. Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada juhul, kui konkursi võitnud isik loobub ametikohale asumisest, ametikohale nimetatud isiku ametikohale nimetamise haldusakt tunnistatakse kehtetuks ATS §-s 29 sätestatud juhtudel või kui ametnik vabastatakse teenistusest katseaja jooksul. Ametisse nimetamise õigust omav isik võib 150 kalendripäeva jooksul konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest arvates teha uut konkurssi välja kuulutamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ettepaneku asuda ametikohale konkursi paremuselt järgmisele kandidaadile. Oluline on aga viidata sellele, et paremuselt järgmise kandidaadi saab ametisse nimetada ainult seaduses sätestatud juhtudel: 1) konkursi tulemusena on koostatud paremusjärjestus; 2) konkursi võitnud isik on loobunud ametikohale asumisest; 3) ametikohale nimetatud isiku ametikohale nimetamise haldusakt on tunnistatud kehtetuks; 4) ametnik on vabastatud teenistusest katseaja jooksul (ükskõik millisel vabastamise alusel). Paremusjärjestuse koostamisele ei ole seatud piiri selle kohta, mitme kandidaadi kohta tuleks nimekiri koostada. Soovitatav on koostada nimekiri kuni kolme kandidaadi kohta, kuna pikema paremusjärjestuse korral on igale järgnevale kandidaadile tõenäosus ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks väiksem. Tuleb aga täpsustada, et kui avaliku konkursi luhtumise kohta otsust ei tehta ning konkurss muutub tähtaja möödudes automaatselt luhtunuks, siis ei ole enam võimalik ilma konkurssi korraldamata nõuetele vastavat isikut teenistusse võtta. Lisaks on 1 ATS eelnõu (193SE) seletuskiri. Kättesaadav veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c99b9c50-6462-4182-a6ce- d182400e1bae/Avaliku%20teenistuse%20seadus 4 seletuskirjas viidatud sellele, et regulatsioon, mida kasutatakse avaliku konkursi luhtumisel, on pigem erand, mitte reegel, millest alati lähtuda.2 Viimati nimetatud juhul on kandidaadid osalenud konkursil, kõigil on olnud võrdsed võimalused ametikohale pääsemiseks, kuid ametiasutus on koostanud n-ö pingerea ja ametiasutus on pidanud väga heaks kandidaadiks ka teisel (võib-olla ka kolmandal) positsioonil olnud kandidaati, mistõttu kui parim kandidaat langeb ära, on ametiasutusel võimalus teha ettepanek järgmisele kandidaadile paremusjärjestuses. Tegemist ei ole ametiasutuse kohustusega, vaid diskretsiooniotsusega. Eelnõuga lisatakse ATS § 16 lõige 9, mille kohaselt konkursi võib jätta korraldamata, kui ametiasutusel on ametikoha täitmisel võimalik ametikohale nimetada isik, kes on varem kandideerinud sama ametiasutuse muule ametikohale, kuid ei ole osutunud valituks, ning kui täidetava ametikoha teenistusülesanded on olulises osas sarnased ning nõuded ametikoha täitja oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul. Konkursi väljakuulutamisest kohale, millele isik kandideeris, ei tohi olla möödunud rohkem kui 150 kalendripäeva ning konkursil osalenud isikutest on koostatud paremusjärjestus kuni kolme kandidaadi kohta. 150 kalendripäeva on ette nähtud sarnaselt ATS §-s 18 toodud tähtajaga. Paremusjärjestuse nõue nähakse ette seetõttu, et vahetult pärast konkurssi on ametiasutus saanud ülevaate konkursil osalenud kandidaatidest ja neist kolmel parimal on võimalik jääda n-ö ootenimekirja juhuks, kui vabaneb ametikoht, mis on olulises osas sarnane selle ametikohaga, millele inimene konkursi korras kandideeris. Kui paremusjärjestust ei koostata, võib tekkida väga pikk nimekiri kandideerinud isikutest, kuid eesmärk on võtta teenistusse parim võimalik kandidaat, mitte hiilida kõrvale konkursi nõudest. Vaatamata sellele, et vabanev ametikoht on olulises ulatuses sarnane ametikohaga, millele inimene kandideeris, võib siiski üks kandidaat olla sobivam kui teised just sellele ametikohale. Seetõttu ei nähta ette kohustust pakkuda ametikohta paremusjärjestuses järgmisele isikule, vaid antakse ametiasutusele valida, kes kuni kolmest parimast eelmisel konkursil osalenud kandidaadist sobib kõige paremini täidetavale ametikohale. Põhjendusi, miks on vaja sellist erandit kehtestada, on toodud nii ametiasutuse kui ka kandideerija vaatest. Nimelt ametiasutusele toob see kaasa töökoormuse, kui alles on lõppenud sarnaste teenistusülesannetega ametikoha täitmiseks korraldatud konkurss ja kohe tuleks taas kuulutada välja uus konkurss. Lisaks kulub konkursi korraldamisele aega, mistõttu ametikoha täitmine viibib. Kandideerijate vaatest on viidatud sellele, et inimene ei soovi mitmel korral samasse asutusse või sarnasele positsioonile kandideerida, kui teda ei peetud parimaks kandidaadiks. Oluline on silmas pidada: 1) seda, et tegemist peaks olema ametiasutuse diskretsiooniotsusega ehk alati peaks jääma võimalus otsida sobivat kandidaati uue konkursiga; 2) perioodi pikkus on kuni 150 kalendripäeva konkursi väljakuulutamisest, millel isik algselt osales; 3) tegemist peab olema ametikohaga, millel on olulises osas sarnased teenistusülesanded ja ametikohale esitatavad nõuded oskustele, teadmistele ja kogemusele on samad, mis konkursi korras täidetud ametikoha puhul; 4) seda, et eelnevalt peab olema kehtestatud paremusjärjestus (kuni kolm parimat). 2 Eelnõu 193SE. Avaliku teenistuse seaduse seletuskiri, lk 21. Kättesaadav veebis www.riigikogu.ee 5 Selline erand ei tohi kaasa tuua olukorda, kus ametiasutus korraldab ühe konkursi ja pärast seda kasutab edaspidi vaid sellel ühel konkursil osalenud kandidaate teiste ametikohtade täitmiseks. Teisisõnu: selline erand ei tohiks saada reegliks ja seda võiks kasutada tõesti vaid juhul, kui eelmise konkursi raames on mitu väga head kandidaati, kes võiksid vabale või vabanevale ametikohale sobida ja ametiasutusel ei ole põhjust arvata, et uue konkursi raames lisanduks paremaid kandidaate. Kui lähtuda samast loogikast, mida ATS §-s 19 on kasutatud, siis ei peaks eristama selles küsimuses sisekonkurssi ja avalikku konkurssi. Eelnõu § 1 punktis 3 muudetakse ATS §-i 19. ATS § 19 lõike 1 kohaselt konkurss loetakse luhtunuks, kui: 1) sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust; 2) ametisse nimetamise õigust omav isik loobus ametikohale asumise ettepaneku tegemisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. ATS § 19 lg 2 sätestab, et konkursi luhtumine otsustatakse kirjalikult 120 kalendripäeva jooksul pärast konkursil osalemiseks määratud tähtaja möödumist. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole konkursi alusel ühtegi isikut ametikohale nimetatud, loetakse konkurss automaatselt luhtunuks. Viidatud säte tekitab probleeme juhul, kui konkurss on korraldatud ametikohale, millel töötamiseks on seatud kohustuslik eeltingimus – teatud taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus, mille täitmist saab uurida alles konkursi võitja selgumisel. Näiteks Andmekaitse Inspektsiooni peadirektori puhul. Nimelt sätestab isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 53 lg 1 seda, et Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaat peab enne Andmekaitse Inspektsiooni juhiks nimetamist läbima julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui tal on kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele. Kui eeltingimuse täitmise uurimine venib ametiasutusest sõltumata pikemaks, kui on konkursi menetlemiseks seadusega ette nähtud aeg, muutub konkurss automaatselt luhtunuks ning ametiasutusel tuleb korraldada uus konkurss. Eelnõus täiendatakse ATS § 19 erisusega, mille kohaselt konkursi luhtumise tähtaja kulgemine peatub seaduses sätestatud ametikohale nimetamise eeltingimuseks oleva asjaolu väljaselgitamise ajaks. Tõenäoliselt on selliseid eeltingimusi, mille väljaselgitamine võtab kaua aega, pigem vähe (nt riigisaladuse loa taotlemine). Sellise erandi tegemine ei riku avaliku teenistuse üldiseid põhimõtteid (avatus, võrdne ligipääs avalikku teenistusse, läbipaistvus), kuna põhjendatud erisuste tegemine on lubatav. Lisaks ei ole selliseid ametikohti palju, millele asumise eeltingimuseks on riigisaladuse juurdepääsu loa saamine. Teisalt on muudatus mõistlik, kuna tavapärase 120 kalendripäevase luhtumistähtajaga ei saa julgeolekukontrolli puhul arvestada. 6 Eelnõu § 1 punktis 4 muudetakse ATS §-i 23. ATS § 23 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et määratud ajaks nimetatakse ametikohale ajutise iseloomuga teenistusülesandeid, eelkõige ajaliselt piiritletud ülesandeid ja töömahu ajutise suurenemise tõttu tekkinud ülesandeid täitev ametnik – ülesande täitmise ajaks või töömahu suurenemise ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks või Riigikogu uurimis- või probleemkomisjoni tegevuse lõppemiseni. Praktikas on probleem tõusetunud seoses välisvahenditest rahastatavate projektidega, mis võivad kesta kauem kui viis aastat. Sellise projekti puhul on määratud ajaks nimetatud ametnik ametikohal kuni projekti lõpuni. Pärast tähtaja lõppu tuleb ametnik teenistusest vabastada ja teha uus avalik või sisekonkurss ja otsida inimene, kes projektitegevused lõpule viiks. Tulenevalt sellest, et seaduses ei ole otstarbekas nii detailset regulatsiooni ette näha ja et selliseid olukordi võib olla ka teistel juhtudel, täpsustatakse eelnõuga ATS § 23 lg 2 p 2 sõnastust selliselt, et lisatakse võimalus põhjendatud juhul pikendada tähtaega ühel korral kuni kuus kuud. Seega üldine suund jääb samaks ehk n-ö ajutisus kestab üldjuhul viis aastat. Põhjendatud juhtudel (nagu näiteks eespool nimetatud välisvahenditest rahastatava projekti puhul) võib tähtaeg ületada viie aasta piiri. Eelnõu § 1 punktides 5 ja 6 muudetakse ATS §-i 33. ATS § 33 regulatsiooni koostamisel on lähtutud põhimõttest, et isik siseneb ühtsesse avalikku teenistusse, kuid see toimub konkreetse ametiasutuse kaudu. Isiku teenistusse võtnud ametiasutusel on võimalik ametnikku suunata avaliku teenistuse sees ka teistesse ametiasutustesse, kuid ametnikul on õigus naasta teda teenistuse võtnud ametiasutusse samadel või paranenud tingimustel. Tähtajalist üleviimist rakendatakse ATSi kohaselt ametnike motiveerimiseks, pädevuse suurendamiseks (teenistusülesannete paremaks täitmiseks, kogemuste saamiseks) ja ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks. Ametnikel võimaldatakse kokkuleppel saatva ja vastuvõtva ametiasutusega liikuda ühest ametiasutusest teise, ilma et sellele seadusega seataks põhjendamatuid takistusi. Kui ametnik viiakse tähtajaliselt üle, siis peatub avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi (ATS § 33 lg 5). Tähtajalise üleviimise korral ei lahku ametnik avalikust teenistusest, vaid liigub ühelt ametikohalt teisele. Seega ka ametniku avaliku võimu teostamise õigus ei lõpe, vaid muutub tulenevalt uutest teenistusülesannetest.3 Kehtivas seaduses puudub regulatsioon osalise tähtajalise üleviimise kohta. Eeldus on olnud see, et ametnik kas töötab oma ametikohal või ta viiakse tähtajaliselt üle teisele ametikohale või teise ametiasutuse ametikohale. Seega ametnik on teenistuses ühes ametiasutuses korraga. Praktika käigus on tõusetunud küsimus, kas oleks võimalik tähtajalist üleviimist kasutada ka selliselt, et ametnik viiakse teisele ametikohale ametiasutuses või teise ametiasutuse ametikohale osalise koormusega. Kehtiv ATS seda ei võimalda, sest ATS § 33 lõike 5 kohaselt ametniku tähtajalisel üleviimisel peatub ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi. Paindlikkuse suurendamiseks on eelnõus toodud regulatsioon ametniku tähtajaliselt üleviimiseks osalise koormusega. Koormuse osas ei näe seadus ette piiri. Osalise tähtajalise üleviimise puhul tuleb jätkuvalt arvestada sellega, et tegemist on kõrvaltegevusega ATSi mõttes ehk ametiasutuse juht peab hindama, kas teisele ametikohale osaline üleviimine ei too kaasa huvide konflikti või kas teisel ametikohal töötamine ei takista tavapärast teenistusülesannete täitmist. Tulenevalt eelnevast lisatakse ATS § 33 säte, mille kohaselt osaline tähtajaline üleviimine on lubatud ja sel juhul ei peatu avaliku võimu teostamise õigus n-ö oma asutuses, kuhu ametnik jääb osalise koormusega edasi töötama. 3 Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat Lk 109-110 Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat_0.pdf 7 Eelnõu § 1 punktis 7 täiendatakse ATS § 49 lõikega 18. Välisteenistuse seaduse § 72 lõike 2 kohaselt juhul, kui teenistuja välisriigis tööülesandeid täites sureb või hukkub, korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse, kui sellise kulutuse hüvitamine ei ole ette nähtud kindlustuslepingus. Välisministeerium on teinud ettepaneku, mille kohaselt võiks ATSis olla üldine regulatsioon kõikide ametnike jaoks, mis puudutab ametniku hukkumist või surma välisriigis seoses teenistusülesannete täitmisega. Seega lisatakse eelnõuga välisteenistuses olevatele isikutele kehtiv regulatsioon kõikidele ametnikele. Eelnõu § 1 punktis 8 muudetakse ATS § 63 lõiget 4. ATS § 63 lg 4 kohaselt kehtestavad minister ja riigisekretär käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud määrusest lähtudes ja kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga vastavalt ministeeriumi ja Riigikantselei ning ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse palgajuhendi. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi kehtestab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. ATSi eelnõu koostamisel soovis Rahandusministeerium, et ametiasutused saadaksid palgajuhendid kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Praktikas on tulnud ette ka juhtumeid, kus ametiasutus on ühe korra saatnud palgajuhendi kooskõlastamiseks, kuid selle muudatusi ei kooskõlasta. Sellisel juhul ei täida kooskõlastamine eesmärki. Siseministeerium on oma eelnõus teinud ettepaneku muuta ATS § 63 lg 1 esimest lauset ja sõnastada see nii: „Minister või tema volitatud ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse juht ja riigisekretär kehtestavad vastavalt ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisalas oleva ametiasutuse ning Riigikantselei palgajuhendi“. Selle sõnastuse puhul on välja jäetud nii kooskõlastus Rahandusministeeriumiga kui ka muudetud senist regulatsiooni selles osas, et ministeeriumi valitsemisala asutuste puhul võib palgajuhendi kehtestada minister ise või ta võib volitada selle kehtestamise ka valitsemisala ametiasutuse juhile. Sellega suurenevad valitsemisala ametiasutuse juhi õigused asutuse juhtimisel. ATS § 63 lõike 4 teist lauset tuleb samuti muuta, kuna ei ole põhjendatud säilitada Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise kohustust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei palgajuhendi puhul. Seega muudab eelnõu § 1 p 9 toodud ettepanek ATS § 63 lõikes 4 kahte põhimõttelist küsimust: 1) kaotatakse palgajuhendi Rahandusministeeriumiga kooskõlastamise kohustus; 2) lisatakse võimalus ministril volitada soovi korral palgajuhendi kehtestamine ministeeriumi valitsemisala ametiasutuse juhile. Eelnõu § 1 punktis 9 muudetakse ATS § 90 lõiget 2. Kehtiva ATS § 90 lõikest 2 tuleneb, et ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui muudetakse ametijuhendit ulatuses, milles see eeldab ametniku nõusolekut, ja ametnik ei ole seda andnud. Kehtivas ATSis on sätestatud, et kui ametniku tähtajatul üleviimisel teisele ametikohale (§ 98 lg 3) muutub ametikoha asukoht, võib ametniku üle viia üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Kui ametnik nõusolekut ei anna, vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu. Selle otsuse, kas ametikoha asukoha muutumisel tekib koondamissituatsioon, teeb ametiasutuse juht. Kehtiva ATSi järgi ei saa ametnik nõuda enda koondamist, kui muutub tema ametikoha asukoht selliselt, et ta peaks elukohta vahetama või uuele ametikohale jõudmiseks kuluks ebamõistlik aeg või raha. Eelnõuga lisatakse, et ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu, kui muutub ametniku ametikoha asukoht, mis toob kaasa ametniku elukohavahetuse või ebamõistliku aja- või rahakulu. Eelnõu §-s 2 muudetakse töötuskindlustuse seadust. 8 Riigikohus leidis oma 19.04.2016 kohtuotsuse nr 3-3-1-83-15 punktis 14, et töötuskindlustuse seadus ei näe ette hüvitist isikule, kes vabastati õigusvastaselt teenistusest ka juhul, kui haldusakt õigusvastaseks tunnistatakse. Teenistussuhte aluse muutmise korral ei näe töötuskindlustusseadus ette hüvitist ka siis, kui uueks aluseks on ATS § 105 lg 1 või § 87 lg 1 (erinevalt töölepingu seaduse § 107 lg-st 2, mis annab aluse maksta hüvitist). Kolleegium on seisukohal, et juhtumil, kus seadusandja on kehtestanud erandid töölepingulises suhtes olevale isikule (TKindlS § 6 lg 2 p 1 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 nimetatud alustel), kuid ametnikule samas olukorras töötuskindlustushüvitist ette ei näe, võib olla tegemist põhiseadusega vastuolus oleva seaduse lüngaga.4 Seega vajab muutmist töötuskindlustuse seaduse5 § 6 lg 2, kuhu tuleb lisada viide ATS §-le 105. Selliselt on sarnases olukorras olevad ametnikud ja töötajad võrdselt koheldud. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Tulenevalt sellest, et avaliku teenistuse regulatsioon on riigisisene küsimus, siis Euroopa Liidu õigus ei sea siin raame, välja arvatud küsimustes, mis seonduvad töö- ja puhkeajaga ning diskrimineerimise keeluga, mida käesoleva eelnõu muudatused ei hõlma. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused puudutavad peaasjalikult ametnikke, kellele kohaldub ATS, ning ametiasutustes ATSiga kokku puutuvaid ametnikke ja töötajaid. Rahandusministeeriumi 2019. a kohta koostatud Eesti avaliku teenistuse ülevaatest6 tuleneb, et 2019. a oli riigiametnikke 7186, eriteenistujaid 8956, KOV ametnikke 2978. Seadusemuudatusega avaldub mõju riigi korraldusele ning kaasnevad sotsiaalsed mõjud. Muudatus I: Eelnõuga kavandatakse muuta oluliselt efektiivsemaks ja vähem bürokraatlikumaks konkursside regulatsioon. Ajutiselt äraoleval ametniku asendajal võimaldatakse jätkata ametikohal konkurssi läbimata olukorras, kus asendatav ei naase. 2019. aastal korraldati avalikus teenistuses 4194 personaliotsingut, mille käigus sooviti täita 5290 teenistuskohta (kokku nii ametnikud kui teenistujad). Kõigist 4194 personaliotsingust olid 4 Kättesaadav veebis https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=206132806 5 Sotsiaalministeerium on andnud Justiitsministeeriumile teada, et vastav muudatusettepanek sisaldub eelnõus, mida menetletakse 2021. a. 6 Kättesaadav veebis https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika 9 2924 (69,7%) avalikud konkursid, 699 (16,7%) sisekonkursid ning 571 (13,6%) konkursita värbamised. Avalikus teenistuses sõlmiti töösuhe 3910 inimesega, mis moodustab 14% kõikide avaliku teenistuse asutuste ametnike ja töötajate arvust. Ametisse nimetati 2452 ametnikku ja tööleping sõlmiti 1458 töötajaga7. Sihtrühm Ia: ametnikud Avalduv mõju: Ametnikel, kes asendavad teist ametnikku ja on sellele kohale nimetatud (avaliku või sise-) konkursi tulemusena, kaob ära vajadus samale ametikohale uuesti kandideerida. See loob teenistussuhtesse kindlust ning vähendab ametniku jaoks määramatust. Sihtrühm Ib: ametiasutused Avalduv mõju: Kaob vajadus korraldada konkursse olukorras, kus sobilik kandidaat on juba olemas. See vähendab asutuste personalijuhtimisealast töökoormust ning võimaldab tühja koha mehitada senisest kiiremini (konkurss võib kesta teatud juhtudel kuni pool aastat ja kauemgi). Muudatusega hoitakse ära palju segadust ning ebakindlust. Konkursside korraldus muutub paindlikumaks, väheneb liigne bürokraatia ja töökoormus. Sihtrühm Ic: avalikku teenistusse kandideerivad inimesed Avalikele ja sisekonkurssidele kandideeris 2019. aastal kokku 40 837 isikut8. Avalduv mõju: Fiktiivsetele konkurssidele sattumine valmistab seal osalejatele pettumuse ning halvendab üldist suhtumist avaliku sektori värbamispoliitikasse (süüdistused onupojapoliitikas ning väited, et avaliku sektori töökohad täidetakse tutvuste alusel). Isikud, kes sellistes fiktiivsetes konkurssides on osalenud, tõenäoliselt osalevad vähem järgmistes avaliku sektori konkurssides, ja nii võib juhtuda, et ebameeldiva kogemuse tõttu välistavad nad ka ametikohad, kuhu see inimene võiks sobida ja mille kohta on korraldatud „tegelik konkurss“ ning kuhu uut töötajat ka tõsimeeli otsitakse. Muudatus teeb avaliku sektori värbamispoliitika läbipaistvamaks ning väldib heausksete kandidaatide asjatut tõrjumist. Muudatus II: Eelnõuga lisatakse võimalus osaliseks ametniku tähtajaliselt üleviimiseks. Sihtrühm IIa: ametnikud Avalduv mõju: Muudatus avaldab ametnikele mõju sel moel, et ametnikud saavad osalise koormusega töötada kas sama ametiasutuse teisel ametikohal või teises ametiasutuses. 7 Avaliku teenistuse 2019. aasta aruanne, kättesaadav veebis: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/atar_2019.pdf?download=1 8 Avaliku teenistuse 2019. aasta aruanne, kättesaadav veebis: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/atar_2019.pdf?download=1 10 Kaudne mõju avaldub selle kaudu, et on vähenenud riskid ametnike valmidusele lasta end üle viia teise asutusse. See muudab avaliku teenistuse praktilise korralduse paindlikumaks ning parandab kaudselt ametnike töömotivatsiooni. Sihtrühm IIb: ametiasutused Avalduv mõju: Muudatuse tagajärjel paraneb ametiasutuste vaheline koostöö ning ametiasutused saavad ametikohti täita ka osalise koormusega, nt mõne projekti tegemise ajaks selliselt, et osalise koormusega on ametnik jätkuvalt oma ametiasutuses. Kaudselt muutub asutuste personalikorraldus paindlikumaks. Muudatuste koondmõju:  Suureneb paindlikkus, muudatuste järgselt saab kasutada osalist tähtajalist üleviimist, töötajad saavad osaleda sisekonkursil, saab kasutada juba toimunud konkursi tulemusel tekkinud paremusjärjestuses olevaid isikuid juhul, kui vabaneb sarnaste teenistustingimuste ja nõuetega ametikoht.  Väheneb bürokraatia, näiteks ei pea tegema konkursse olukorras, kus asendatav ei naase oma ametikohale ja asendaja on parim võimalik kandidaat vabanevale ametikohale ning asendaja soovib jätkata.  Osaliselt suurenevad ametniku õigused: välisriigis hukkumise või surma korral nähakse ette, et Välisministeerium korraldab riigi kulul põrmu toomise Eestisse. Samuti nähakse ette töötuskindlustushüvitise maksmine olukorras, kus ametnik on vabastatud tulenevalt ATS §-st 105. Mõju halduskoormusele Muudatustega ei kaasne mõju füüsiliste või juriidiliste isikute halduskoormusele (st ei teki ega vähene infokohustuste hulk riigi ees). 7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seadusega võivad kaasneda kulud juhul, kui: - ametnik hukkub või sureb välisriigis seoses teenistusülesannete täitmisega, kuna siis korraldab Välisministeerium riigi kulul põrmu toomise Eestisse; - kui ametnik vabastatakse seoses ATS §-s 105 sätestatud regulatsiooniga ja ta saab töötuskindlustushüvitist. Siin on kohus viidanud sellele, et tuleb kasutada analoogiat TLS §-ga 107. Seega võrreldes praeguse praktikaga ei tohiks kulu siin suureneda. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kavandata uusi volitusnorme. Samuti puudub vajadus muuta olemasolevaid rakendusakte. 11  9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikogu põhiseaduskomisjonile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Tartu Ülikoolile ja Eesti Juristide Liidule, lisaks Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule ja Eesti Ametiühingute Keskliidule. Algatab Vabariigi Valitsus ……………2021... nr 2-6/13-… (allkirjastatud digitaalselt) ……………………………… ………………… 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-1167 - Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrektne, 04.10 allkirjastatud eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 29.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ae5c0fa-1f1a-4b01-b666-9a7c979355eb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ae5c0fa-1f1a-4b01-b666-9a7c979355eb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-1167 - Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 29.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ae5c0fa-1f1a-4b01-b666-9a7c979355eb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6ae5c0fa-1f1a-4b01-b666-9a7c979355eb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main