Kiri

Andres Sõnajalg Teie 18.06.2021 AS Eleon Meie 15.10.2021 nr 15-1/2697-6 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud härra Sõnajalg Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepaneku eest. Olete analoogse ettepaneku teinud 06.04.2021, millele Rahandusministeerium vastas Teile 18.05.2021 kirjaga nr 15-1/2697-3. Tegime veelkord vastuste andmisel koostööd asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning edastame siinkohal Teile selle koostöö tulemusi arvestavad seisukohad. Tegite ettepaneku lisada planeeringusse väikesemahuline tuuleenergeetika innovatsiooniala Soome lahte Loksa lähistele, pindala ca 3 km2. Asukohta soovite ujuvvundamentidel põhineval tehnoloogial testtuulikute katsetamiseks (lähiaastatel 2022-2024 planeerite püstitada alale Eleon 10+ 10MW Offshore Floating Flipup testtuuliku). Toote välja, et Rahandusministeeriumi poolt 18.05.2021 esitatud väited ei ole põhjendatud, kuna need ei lähtu planeeringus toodud metoodikast ja põhimõtetest. Rahandusministeerium koostöös asjaomaste ministeeriumite ja asutustega jääb oma varasemate seisukohtade juurde, kuid selgitame asjaolusid veelkord teemade kaupa. 1. Väidate, et Loksa alajaamas on testtuuliku jaoks Eleringi 110 kV alajaamas vastav vaba tootja liitumisressurss olemas (10+ MW pingel 110 kV). AS Elering selgitab, et hetkel Loksa 110 kV alajaamas nii suurt vaba võimsust ei ole, kui olete välja toonud. Liitujal on võimalik läbi liitumisprotsessi suurendada liitumisvõimsust soovitud suurusele, kuid see vajab eraldi koostööd Eleringiga. Täpsemalt saab liitumisvõimalusi vaadelda sellelt veebikaardilt. Kokkuvõttes hetkel vastavat vaba tootja liitumisressurssi piirkonnas ei ole. 2. Viitate, et planeeringus toodud tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade määramisel oli ka Teie poolt taotletav piirkond alade valikus. Juhime tähelepanu, et mereala planeeringus sobivate alade seas ei ole taotletav piirkond kunagi olnud. Planeeringu seletuskirja ptk 5.6.3 kirjeldab tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemisprotsessi, sh on võimalik skemaatiliselt jälgida kaalutlusprotsessi tuulealade määramise alusena. Kaalutlusprotsessi on skemaatiliselt selgitatud samm- Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 sammuliste välistuste kaudu ja seetõttu kujutavad skeemkaardid erinevaid teemasid üksteisele järgnevalt. Kõik erinevad alade kujunemist mõjutavad teemad on oma kaalult võrdselt olulised, planeeringus sätestatud tingimused võrdselt rakenduvad ja ühte valdkonda ei eelistata teisele. Soome lahes olid sobivad alad märgitud kaalutlusprotsessi alguses (skeem nr 3), kuid need jäid Kundast põhjapoole. Loksa lähistel ei ole vastavaid alasid kogu protsessi jooksul üheski etapis kajastatud olnud. Lisaks sellele viitame, et strateegilistest arengudokumentidest on juba ka kehtivas üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nähtud ette meretuulikute arendamiseks potentsiaalselt sobivad alad, need on hetkel koostatava Eesti mereala planeeringuga küll täpsustunud, kuid asuvad jätkuvalt põhimõtteliselt samades piirkondades. 3. Viitate, et meretranspordi teemas ei ole analüüsitud ala sobivust. Rahandusministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Transpordiametiga jääb oma 18.05.2021 kirjas nr 15-1/2697-3 toodud seisukohtade juurde. Lisame, et planeeringus tuuleenergeetika alade määratlemisel on vaadeldud piirkondi mh liiklusohutuse seisukohast ja sellest tulenevalt on eraldi tingimused liiklusohutuse tagamiseks ka planeeringus välja toodud. Teie poolt soovitud piirkonnas tuulikute arendamiseks oleks vajalik suunata laevaliiklus ümber rannikule lähemale, mis tähendaks liikluseraldusskeemist väljaspool oleva laevaliikluse ümber suunamist põhimõtteliselt madalikule. Liiklusohutuse tagamiseks on vajalik arvestada ilmastikutingimuste, laevade süvistega ja manööverdusvõimega, ohutu kaugusega madalikust ja tuulikust, teistest laevadest jms. Soome lahe liikluseraldusskeem ja laevateed on äärmiselt tiheda liiklusega alad (sh liigub palju ohtlikku kaupa, nt nafta), kus peab olema arvestatud piisav ohutusvaru laevaliiklusele nii tava- kui ohuolukorras. Kokkuvõttes jääme oma seisukoha juurde, et laevaliikluse koondumine kitsale alale ning suunamine risti üle rahvusvahelise laevatee suurendab ohtlike olukordade esinemist, mis ei ole planeeringu eesmärgiga ega meresõiduohutuse seadusega (MSOS)1 kooskõlas ega vasta seega riigi huvidele. Juhime veelkord tähelepanu, et kõik erinevad valdkonnad on võrdselt olulised ja kõik tingimused võrdselt rakenduvad. Planeeringu tingimuste (sh välistusmeetodi skeemide) järjekorra puhul ei ole tegemist tähtsuse järjekorraga. 4. Viitate, et arvestades innovatsiooni olulisust ei ole ka tuule- ja jääolud takistuseks vastava ala arendamisel ning olete oludest teadlik. Juhime tähelepanu, et planeeringulahenduse koostamisel on nii tuule- kui ka jääolud olnud üheks selgeks kriteeriumiks, mida sobivate alade määratlemisel on arvestatud (vt metoodikat täpsemalt planeeringu seletuskirja lisast 2). Seetõttu ei ole planeeringulahenduses Loksa lähistele sobivat ala planeeringus olnud. Tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades lisati mh arendajate ettepanekul planeeringusse tuuleenergeetika innovatsiooniala (Saaremaast läänes majandusvööndis), mis arvestab asjaolu, et selles asukohas on kinnisjääst vaba ala ja väga head tuuleolud. 5. Viitate, et planeeringu algses lahenduses oli Soome laht tuuleenergeetika arendusalana märgitud ning ka selleks ajaks olid olemas Eesti Ornitoloogiaühingu analüüsid. 1 Vastavalt MSOS § 45 on oluline järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid (COLREG). COLREGi reeglis 10 on väljatoodud tingimused millal ja kuidas laeva liikluseraldusskeemi kasutama peaks. Nt punktis c on öeldud, et võimaluse korral peab laev hoiduma liikluseraldusskeemi sõiduradade ületamisest. 2  Arvestades taas, et taotletav ala on väga väike, siis on võimalik leida kõige paremini sobiv ala vastavas piirkonnas. Lisate, et praegusel juhul vastav analüüs puudub ning oleme üldsõnaliselt välistanud mistahes mahus tuuleenergeetika arendamise Soome lahes viitega linnustiku mõjule. Esmalt toome uuesti välja, et planeeringulahenduse skeemkaardil nr 3 Soome lahes näidatud alad ei kattu Teie poolt taotletava alaga Loksa lähistel. Planeeringu mõjude hindamise aruandes ptk 4.2.2 on põhjalikult kirjeldatud linnustikuga seonduvaid mõjusid, sh välja on toodud ka linnustikust lähtuvalt tuulenergeetika tootmiseks kõige sobivamad alad. Aruandes olevad skeemkaardid (vastavad kaardikihid kajastuvad ka veebirakenduses) näitavad selgelt, et Loksa piirkonnas asuvad nii lindudele sensitiivne ala, kui ka lindude rändekoridorid. Planeeringulahenduse metoodikas on tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmisel olnud üheks välistavaks kriteeriumiks alade kattuvus sensitiivsete aladega kui ka rändekoridoridega (vt seletuskirja ptk 5.6.3 skeemi nr 9). Seega Teie väide, et teemat ei ole analüüsitud ja teemale on lähenetud üldsõnaliselt, ei vasta tõele. Keskkonnaministeerium rõhutab, et Eesti paikneb globaalselt tähtsal vee- ja rannikulindude rändekoridoril - Ida-Atlandi rändeteel. See rändetee ühendab 75 maailma riiki, rändeteed läbib või kasutab peatusalana ca 295 linnuliiki. Keskkonnaministeerium lisab, et Teie poolt taotletav innovatsiooniala jääb olulisele veelindude kevad- ja sügisrände suunale (vt mõjude hindamise aruande joonist nr 4.4.2-2.) ning sensitiivse ala lähedale. Eesti Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) koostatud analüüsi2 kohaselt (joonis 22) on Lahemaa rahvuspargi piirkond eriti tähtis veelindude läbirändel, kus on vaatlustega tuvastatud, et sealt võib läbi rännata sessiooni jooksul üle 500 000 veelinnu. Lisaks on Lahemaa rahvuspargi piirkonna meremadalikud (planeeringus sensitiivne ala) sobivateks rändepeatuskohtadeks, kuhu koondub rände ajal tuhandeid veelinde, veel kasutatakse neid madalikke sulgimis- ja talvitusaladena. Taotletav innovatsiooniala jääb ka tähtsa maismaalindude rändekoridori piirkonda, kus Lahemaa rahvuspargi Juminda ja Pärispea poolsaartele koondub maismaalindude massränne. EOÜ on toonud oma töös3 välja eriti olulise kohana Pärispea poolsaare (joonis 103), nimetades piirkonda rändepudelikaelaks. Kuna Lahemaa rahvuspark koos merealaga omab kõrget linnukaitselist väärtust, on kaitseala arvatud HELCOMi alade hulka ja Natura 2000 alade koosseisu Lahemaa linnualana. Arvestades piirkonna olulisust laiemalt, ei pea Keskkonnaministeerium endiselt võimalikuks innovatsiooniala rajamist lindude jaoks tundlikele aladele. Lisaks kokkupõrkeohule avaldavad innovatsioonialale rajatud tuulikud suure tõenäosusega negatiivset mõju ka Lahemaa linnualale. 6. Toote välja, et kavandatav ala jääb vähemalt 11 km kaugusele rannikust ning rannajoon on väga liigendatud, seega ilma visualiseeringuta väide, et innovatsioonialale 2-3 tuuliku püstitamine mõjutaks tüüpilisi merevaateid ja tekitaks olulise muutuse väärtustatud kohtades, on sisutu. Tuulikute visuaalse mõju käsitlus on pikemalt lahti kirjutatud planeeringu mõjude hindamise aruande ptk 4.4.1.6.2. Aruandes tuuakse välja, et 300 m kõrguste tuulikute kohaliku suurima mõjuga alaks saab lugeda orienteeruvalt tsooni 20 km ulatuses tuulikupargist (tuulepargid on nähtavad orienteeruvalt 50 km ulatuses). Hinnang baseerub Rahandusministeeriumi ja 2 Eesti Ornitoloogiaühing. 2016. Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride kohta andmete koondamine ja vastavate kaardikihtide loomine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. 3 Eesti Ornitoloogiaühing. 2019. Lindude peatumisalade analüüs. 3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud juhendmaterjalil „Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“. Juhendmaterjalis on mh rahvusvahelisele praktikale tuginedes välja toodud, et kohalikuks mõjupiirkonnaks on ~20 km tuulikutest, mille kaugusel ja sellest lähemal võivad 200 m ja kõrgemad tuulikud põhjustada märkimisväärseid visuaalseid efekte. Ca 50 km on orienteeruvaks nähtavuskauguseks ja antud kaugusega tuleb arvestada visuaalse mõju hindamisel. Seega on 11 km kaugusele rannikust jäävad tuulikud nähtavad ja vaadetes toimub muutus. Planeeringu koostamisel on 6 meremiili (ca 11,1 km) olnud vaid üheks leevendavaks meetmeks ja planeeringus kavandatud tuuleenergeetika aladele (mis jäävad rannikust 6 meremiili kaugusele) on läbi viidud põhjalikum visuaalse mõju hindamine. Visuaalse mõju hindamise tulemusena on tegevusloa etappi määratud mitmeid suuniseid ja tingimusi, et anda raamistik, kuidas visuaalsete mõjude hindamisega tuleb tegevusloa etapis tegeleda. Need aitavad omakorda leevendada planeeringulahendusega kaasnevaid visuaalseid mõjusid. Kokkuvõttes hetkel Teie poolt soovitud asukohas tuulikuid ei ole, eeltoodud selgitustele, juhendile ja planeeringu raames läbi viidud mõjude hindamise järeldustele tuginedes põhjustaksid need vaadetes muutuse. Seetõttu oleme ka selle asjaolu teiste teemade kõrval eraldi välja toonud. 7. Toote välja, et Juminda merelahingu asukoha puhul ei ole tegemist planeeringus toodud põhimõtetest lähtuva välistusega ja meie poolt välja toodud argumendid ei ole seotud konkreetse ala asukoha analüüsiga. Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja ptk 5.6.5 tingimuse nr 12 s on välja toodud, et tuulikuid ei kavandata kultuurimälestisele. Välistusmeetodit illustreerivatel skeemkaartidel ei ole kultuurimälestiste skeemi, kuna hetkel määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad ei kattu arvel olevate kultuurimälestistega. Muinsuskaitseamet selgitab lisaks, et Juminda miinilahing on kogu maailma kontekstis kõige suurem katastroof, millele ei ole võrdset hukkunute arvu poolest. Lisaks sõitis 1941 augustis paigaldatud miinidele aluseid ka hiljem. Juminda miinilahing on rahvusvaheliselt oluline sündmus, on seotud mitmete riikide ajalooga, nende sõjalaevade, kaubalaevade jm alustega ja puudutab lähedalt tuhandeid perekondi, kelle lähedased selle tragöödia käigus oma elu kaotasid. Juminda miinväljal hauarahu tagamine on samuti oluline avalik huvi. Juminda miinivälja ala koordinaadid on: 1. x: 6633844, y: 645688 2. x: 6612469, y: 645688 3. x: 6637129, y: 560397 4. x: 6615104, y: 560058 5. x: 6619171, y: 611986 8. Toote välja, et tuuleenergeetika alade väljaselgitamisel oli riigikaitseline kriteerium seotud õhuseireradari töövõimega ning vastav alus on käesolevaks hetkeks ära langenud. Lisate, et meie poolt esitatud väited on üldsõnalised, ei lähtu planeeringus toodud tuuleenergeetika alade välistamise metoodikast ega arvesta asjaoluga, et tegemist on innovatsioonialaga. Viitate, et Riigikohus on hiljutises lahendis s.o. 26.05.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-2013 toonud esile, et tuuleenergeetika arendamine on oluline avalik huvi ning rõhutanud, et erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks on just planeeringute ülesanne. 4 Oleme välja toodud asjaolusid selgitanud eespool olevates punktides ja jääme oma varasemalt edastatud seisukohtade juurde. Juhime uuesti tähelepanu, et Kaitseministeeriumi eelhinnang käsitleb kitsalt riigikaitselise ehitise töövõime küsimusi. Antud eelhinnang ei anna seisukohta taotlusele ühestki muust riigi vaates olulisest aspektist. Mereala planeeringu koostamisel on vajalik leida tasakaalustatud ruumilahendus arvestades kõiki erinevaid valdkondi ja riigi huve nii valdkondlikes aspektides kui laiemas plaanis. Tuuleenergeetika arendamine on oluline avalik huvi ja käesoleva mereala planeeringuga panustatakse oluliselt selle valdkonna arengueelduste loomisse. Küll aga ei saa arendustegevus olla konfliktis teiste oluliste avalike huvidega, nt loodusväärtuste, meresõiduohutuse vms. Just selliste Teie taotluses toodud innovaatiliste lahenduste katsetamiseks on määratud eraldi tuuleenergeetika innovatsiooniala Saaremaast läänes, mis arvestab kehtiva üleriigilise planeeringu lahendust, koostamisel oleva planeeringu metoodilise poolega (sh teiste merekasutuste, tehnoloogiliste eripärade ja looduslike oludega) ning on teadlikult planeeritud rannikust veelgi kaugemale, et vähendada mh sotsiaalseid häiringuid ja mõju maastikele. Samuti pole välistatud innovaatiliste lahenduste kasutamine teistel tuuleenergeetika tootmiseks sobilikel aladel, mida on koostatavas planeeringus kavandatud piisavas mahus. Peame taastuvenergeetika arendamist Eesti merealal kliimaeesmärkide täitmiseks väga oluliseks, sestap olemegi kavandanud võimaluse ka innovatiivseid lahendusi katsetada selleks sobivas asukohas. Kokkuvõttes ja kõiki erinevaid eelpool toodud asjaolusid arvestades ei teki antud piirkonnas sellist ala, kus oleks võimalik täiendavat innovatsiooniala kavandada. Ühtlasi teavitame, et perioodil 18.05-18.06.2021 toimunud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Sellel perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud kooskõlastuste tabelis ning ettepanekute tabelis, kättesaadav siit. Eesti mereala planeeringu protsessis toimub hetkel ametkondliku kooskõlastamise II ring. Pärast ametkondliku kooskõlastusringi lõppu avalikustatakse lõpplahendus mereala portaalis, tõenäoliselt käesoleva aasta novembris. Arvestades, et olete planeerimisprotsessis aktiivselt osalenud, teavitame Teid materjalide avalikustamise täpsest perioodist e-kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Triin Lepland 4520521 [email protected] 5 Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Transpordiamet, Muinsuskaitseamet, Elering AS 6