Kiri

Seletuskiri h aridus- ja teadusministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ e lluviimiseks “ eelnõu juurde 1. S issejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna 1 5 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 2014-2020.1 5 . 1 .5 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ (edaspidi meetme tegevus ) eesmärkide elluviimist. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõi gete 1 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0 214, [email protected] ) , õigus poliitika osakonna õigus nõunik Kadi Mölder (735 0 2 3 4 , [email protected] ) ja välisvahendite planerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0 279, [email protected] ). 1.1. Tegevuse taust COVID-19 levik jõudis Eestisse 2020 veebruaris. COVID-19 tingitud kriisil on olnud negatiivne, laiaulatuslik mõju kogu elanikkonnale ning majandusele. Oluliselt on suurenenud töötus, majandusnäitajad on langenud, eriti turismisektoris, kus ettevõtted on jäänud peaaegu rahavoota. 2020 esimene laine läks haiguse leviku vaatest Eestist üle kergelt, kuid 2020 sügisel alanud teine laine on väga ulatuslik ning see on pannud väga suure surve haiglatele ja hoolekandeasutustele, kus haigete isoleerimise võimekus on piiratud. 2020/2021 riigipõhistes soovitustes on välja toodud vajadus võtta kasutusele kõikvõimalikud meetmed pandeemia ohjamiseks, majanduse taastamiseks ja elavdamiseks, hooldusvõimekuse parendamiseks ning kriitiliste meditsiinivarude tagamiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet on COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks. Vabariigi Valitsuse COVID-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia seadis eesmärkideks muuhulgas tagada inimeste toimetulek ja tavaellu naasmine, leevendades võimalikku mõju inimeste sissetulekutele, töökoha säilimisele, haridusele, igapäevasele toimetulekule. Eesmärk on töötuse kasvu pidurdumine ning abivajajate toimetuleku tagamine. Eesmärkideks on ka inimeste füüsilise ja vaimse tervise tagamise, viiruse mõjude leevendamine tervishoiusüsteemile ning järgmisteks võimalikeks nakkuspuhanguteks valmisoleku tagamise. COVID-19 viiruse leviku ulatuse kindlakstegemiseks ning asjakohaste piirangute rakendamiseks ja leevendamiseks ning negatiivsete mõjude leevendamiseks, on lisaks haigustunnustega inimeste laialdasele testimisele vajalik järjepidev viiruse leviku teaduspõhine uurimine üle-Eestiliselt ja kogu rahvastikus. Teadusu uringute abil tehakse kindlaks, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud, kuidas tekib immuunsus ning missugune on viiruse ulatus Eestis. Viiruse genoomiuuringutega jälgitakse erinevate viiruse tüvede levikut sh selgitatakse välja potentsiaalselt nakkusohtlikemate tüvede osakaal Eestis. Viiruse leviku tõkestamisel teevad teadusasutused Vabariigi Valitsus ega tihedat koostööd. Teadusasutused algatavad asjakohaseid ja vajalikke uuringuid ning teevad uuringutest saadud andmed ja tulemused avalikult kättesaadavaks. Vabariigi Valitsus rahastab teadlaste poolt algatatud asjakohaseid aegkriitilisi uuringuid, lisaks Vabariigi Valitsusele on uuringute tulemused kättesaadavaks tehtud kõigile huvitatud osapooltele. Uuringute läbiviimise toetamisest võidavad nii teadusasutused kui otsuste langetajad. Vabariigi Valitsusele tagab koostöö asjakohase ja professionaalse sisendi langetamaks otsuseid, mis puudutavad viiruse leviku vastaste meetmete kavandamist ja leevendamist. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on Eestis parima olemasoleva teadmise koondamine ja rakendamine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva COVID-19 viiruse tõkestamiseks ning pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks. COVID-19 viiruse leviku ulatuse kindlakstegemiseks ning asjakohaste piirangute rakendamiseks ja leevendamiseks on lisaks haigustunnustega inimeste laialdasele testimisele vajalik järjepidev viiruse leviku teaduspõhine uurimine üle-Eestiliselt ja kogu rahvastikus. Teadusu uringute abil tehakse kindlaks, kui suur hulk inimesi on koroonaviirusega kokku puutunud, kuidas levib immuunsus, missugune on viiruse ulatus Eestis ning kuidas on viiruse levikut mõjutanud kasutusele võetud meetmed. Viiruse genoomiuuringutega jälgitakse erinevate viiruse tüvede levikut sh selgitatakse välja potentsiaalselt nakkusohtlikemate tüvede osakaal Eestis. Arvestades viiruse leviku ulatust, ebapiisavat teavet ja vajadust kiiresti viiruse levikut võimalikult väikeste kahjudega ohjata, on oluline teaduspõhise info koondamine teadus- ja arendusasutuse kompetentsi, kogemust ja usaldusväärust silmas pidades. Uuringute tulemusi kasutatakse Vabariigi Valitsuse nõustamiseks viiruse leviku vastaste meetmete kavandamisel ja leevendamisel. Tartu Ülikool, mis on meditsiini, molekulaarbioloogia ja geneetika valdkondades tehtava teadustegevuse osas maailma tipus, pakkus 2020. aasta kevadel Vabariigi Valitsusele ja kriisikomisjonile välja teaduspõhised uuringud viiruse leviku kohta andme te kogu miseks ja analüüsi miseks ning võimalused nende kasutamiseks otsuste tegemisel. Esimesena käivitus 2020. aasta aprillis uuring COVID-19 seiresüsteemi käivitamine nakatumise jälgimiseks rahvastikus juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Vabariigi Valitsuse istungil 23.07.2020 kiideti heaks vahendite eraldamine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale uuringuks SARS-CoV-2 nakkuse levikuteede täpsustamiseks genotüpiseerimise abil ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas sihttoetuseks Tartu Ülikoolile reovee analüüsil põhineva SARS-CoV-2 eelhoiatuse seiresüsteemi käivitamiseks ja elluviimiseks. Mõlemad uuringud olid seotud asjaoluga, et kuigi COVID-19 puhang oli selleks ajaks mõnevõrra taandunud, oli oht viiruse leviku uueks laineks Eestis kõrge. Reovee seire uuring oli suunatud uue puhangu ennustamiseks võimalikult varases faasis ning täpselt lokaliseeritult. Reovee seire uuring algas augustis 2020 ning selle esimene faas kest is aprillini 2021. SARS-CoV-2 genotüpiseerimise uuring algas samuti augustis 2020 ning selle esimene faas lõppes 2020. aasta lõpul. Seoses asjaoluga, et 2021. aasta algul o li Eesti sügavas tervisekriisis, tegi Vabariigi Valitsus 11. veebruaril ettepaneku 2021 jätkata kolme 2020. alustatud seireuuringu järgnevate faaside rahastamist vähemalt 2021. aasta lõpuni. Lisaks on Tartu Ülikool teinud ettepanekud mitmete uute viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud teadus uuringu te läbiviimiseks , mille rahastamise üle otsustatakse tegevuse elluviimise käigus. Kõik kavandatud uuringud on seotud Covid-19 viiruse ja selle leviku uurimisega. Uued kavandatavad uuringud on vajaduspõhised ning nende läbiviimise vajalikkuse ja käesolevast meetmest rahastamise üle otsustab juhtkomisjon Uuringud on mahus 5,5, miljonit eurot ning neid rahasta t a kse struktuuritoetustest React-EU vahenditest. 1.3. Seosed teiste rakenduskava meetmete ja tegevustega Toetusmeede on seotud struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine“ (RITA), mille raames viiakse läbi mitmeid uuringuid , kaasa arvatud Covid-19 seotud uuringuid . Tegevuse 1 (strateegilise TA tegevuse toetamine) raames rahastatakse 4 kriisiolukorraga seotud Rahandusministeeriumi, kahte Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt algatatud uuringut. Tegevuse 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine) raames rahastatakse ühtekokku 9 ministeeriumite poolt tellitud C ovi d-19 kriisi mõju kindlakstegemisega seotud uuringut . Toetuse andmise tin gimuste muutmisega suurendati 2020. aastal tegevuste 1 (Strateegiliste TA tegevuse toetamine) ning 2 (Teadmistepõhise poliitika kujundamise toetamine) eelarvet ning lisati võimalus kohaldada Covid-19 kriisiga seotud uuringutele teistsugu seid tingimusi. Tegemist ei ole dubleeriva tegevusega. Tegevuse „Strateegilise TA toetamine“ raames tellib Eesti Teadusagentuur top-down põhimõttel suuremahulisi interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, mis lähtuvad ühiskonna (tuleviku)vajadustest. Seoses Covid-19 pandeemiaga kuulutati välja erakorraline konkurss 4 ideekorje käigus leitud uuringuidee elluviimiseks. Uuringud olid suunatud käesoleva kriisi õppetundide uurimisele ning tulevaste ks kriiside ks valmistumisele. Uuringud keskenduvad kriisi sotsiaalmajandusliku mõju de hindami sele , modelleerimi sele , prognoosimi sele ning optimaalsete kriisimeetmete välja töötami s e le elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks , SARS-CoV-2 viroloogilis tele , immunoloogilis tele ja epidemioloogilis tele uuringu tele , rahvastuku vaimsele tervisele ning riigi varustuskindluse tagamisele. 1.4. Riigiabi analüüs T egevus t e raames antav abi ei ole riigiabi vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 . Riigiabi reegleid kohaldatakse ainult siis, kui abisaaja on ettevõtja, kusjuures Euroopa Kohtu praktika järgi loetakse ettevõtjaks kõik majandustegevusega tegelevad üksused. Selgitades majandusliku ja mittemajandusliku tegevuse erinevust, on Euroopa Kohus olnud järjekindlalt seisukohal, et mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul, on majandustegevus. Ühest küljest võib üksus, kes ei teeni kasumit, kujutada endast ettevõtjat. Teisest küljest ei ole mitte iga ettevõte, kes saab oma teenuste või kaupade eest tasu, ettevõtja riigiabiõiguse mõistes. Euroopa Kohtu praktika järgi hõlmab mõiste „ettevõtja“ liidu konkurentsiõiguses majandustegevusega tegelevat mis tahes üksust, olenemata selle üksuse õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Sellest järeldub, et vastust küsimusele, kas kõnealuse majandustegevusega tegelev üksus on käsitatav ettevõtjana või mitte, ei mõjuta see, kas see üksus on eraõiguslik või avalik‑õiguslik isik. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse , näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö , teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse , rahastamisega . Riigiabi ei ole eraldatav toetus seetõttu, et tegemist on avalik-õigusliku teadus- ja arendusasutuse (TA-asutus) poolt teadus- ja arendustegevuse raames läbiviidavate sõltumatu teadus tegevusega, mille käigus ühelt poolt selguvad tõenduspõhised metoodikad ja ilmnevad esimesed tulemused, millele tuginedes täiendatakse pidevalt uurimisobjekti. Samas arvestades uurimisobjekti uudsust ja ulatust, on uuringute andmeid võimalik kasutada edaspidi teadus – ja arendustöös kui ka teaduspõhiste riiklike otsuste vastuvõtmisel. Tegevuste raames viiakse läbi teadusuuringuid, mis on TA - asutuste põhitegevus ehk sõltumatu teadustegevus, samuti levitatakse laialdaselt teadusuuringute tulemusi. Tegemist ei ole turult ostetava teenusega. Uuringute skoop ja metoodika on välja töötatud Tartu Ülikooli teadlaste poolt eesmärgiga anda sõltumatu teadus- ja arendustegevusega panus viiruse leviku ohjeldamiseks. Eestis taolis te uuringute läbiviijate paljusus puudub ning teadaolevalt ei ole Eestis teisi asutusi, kellel oleks vastav teadusvõimekus kõiki seireid ja uuringuid läbi viia, sh tagada seirete katkestuseta jätkumine. Samuti on äärmiselt ebatõenäoline, et mujalt EL riikidest oleks koroonaviiruse pandeemia tingimustes Eestisse tulemas uusi uuringute tegijaid või pakkujaid. Juhul kui Tartu Ülikoolil on uuringute läbiviimiseks vaja teenuseid sisse osta, tehakse seda turutingimustel. Tegemist on sõltumatu teadustegevuse ja teadusuuringute tulemuste levitamisega, mitte lepingulise teenusega. Antud uuringute tulemusi võib laialdaselt levitada. Uuringute tulemused on vabalt kättesaadavad uuringute veebilehtede kaudu ning uuringute tulem u si kasutatakse laialdaselt nii sõltumatus teadus- ja arendustegevuses kui ka kriisisituatsioonis kogu ühiskonda puudutavate otsuste tegemisel . Juhul kui sama üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, ei kuulu mittemajandusliku tegevuse riiklik rahastamine aluslepingu artikli 107 lõike 1 reguleerimisalasse tingimusel, et neid tegevusliike ning nende kulusid, rahastamist ja tulusid on võimalik selgelt eristada, nii et majandustegevuse ristsubsideerimine on välistatud. S ama kohustus on elluviijale kui TA-asutusele sätestatud ka Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 kohaselt. 1. 5 . Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi meetme tegevuse tasemel . Juhul kui Covid-19 viiruse levikuga seotud kriis jätkub, otsustab Vabariigi Valitsus edasiste uuringute rahastamise. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu lisa koosneb 1 9 punktist, millega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja toetuse andmise menetlusnormid, toetuse saaja kohustused ning elluviija ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Eelnõu lisa sisaldab järgmisi punkte: Reguleerimisala Mõisted Toetuse andmise eesmärgid , tulemused ja seos arengukavadega Rakendusasutus ja –üksus Elluviija Tegevuse abikõlblikkuse periood Toetatavad tegevused j a tulemused Sihtgrupp Tegevuse juhtimine Tulemus- ja väljundnäitajad Eelarve Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Toetuse maksmise tingimused ja kord Elluviija kohustused Tegevuste elluviimise aruandlus Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Finantskorrektsioonid Dokumentide säilitamine Vaiete lahendamine Peatükk Üldsätted Eelnõu määrab käskkirja kehtestamise aluse, milleks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 7 lõike 2 punkt 1, § 13 ja § 16 l õiked 1 ja 4. Eelnõu lisa punkt 1 määrab käskkirja reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Eelnõu lisa punktis 2 tuuakse välja antud tegevuse seisukohalt olulised mõisted. Eelnõu lisa punktis 3 käsitletakse toetuse andmise eesmärke , oodatavaid tulemusi ja nende seoseid arengukavadega. Toetust antakse tegevustele, mille raames rakendatakse parim olemasolev ja uuringute käigus tekkiv teadmine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva COVID-19 viiruse tõkestamiseks ning pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks. Toetust antakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 15 „Covid-19 kriisiga võitlemine“ temaatilise eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks“ saavutamiseks. Toetust antakse seoses Covid-19 kriisiga struktuurivahenditele lisatud REACT-EU vahenditest. Toetuse andmine on seotud strateegiaga Eesti 20 3 5, mille üheks sihiks on seatud viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. Toetuse andmise eesmärgiks on Eestis parima, nii olemasoleva kui ka uuringute käigus loodava, teadmise rakendamine Covid-19 viiruse levimuse tõkestamiseks ja pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks. Toetuse andmise tulemusena viiakse läbi vajaduspõhised teadusuuringud, mille tulemused on aluseks tõenduspõhiste otsuste tegemisel nii kriisi ohjamisel ja kriisist väljumisel. Eelnõu lisa punktis 4 on toodud tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus . Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskuse. Eelnõu lisa punkt 5 kohaselt on elluviijaks Tartu Ülikool. Tartu Ülikool, mis on meditsiini, molekulaarbioloogia ja geneetika valdkondades tehtava teadustegevuse osas maailma tipus, pakkus Vabariigi Valitsusele ja 2020. aastal loodud kriisikomisjonile välja lahendused, kuidas viiruse leviku kohta andmeid koguda ja analüüsida ning andmeid otsuste tegemisel kasutada. Tartu Ülikool on Eestis ainus TA asutus, kes Eestis selliseid uuringuid teeb ning kes on pakkunud välja metoodikad ja tegevused kriisis otsuste tegemiseks vajalike andmete saamiseks. Teadus- ja arendustegevuse strateegiates on suurt tähelepanu pööratud sellele, et teadustulemused jõuaksid TA asutustest ühiskonda ja majandusse ning aita ksid kaasa riigi arengueesmärkide täitmisele. Covid-19 kriisi ei olnud võimalik ette ennustada ning sellesse kriisi sattumisel tuli teha kiireid otsuseid kriisi leevendamiseks ja selle tagajärgedega võitlemiseks, Tartu Ülikooli teadlased pakkusi d välja, kuidas kasutada ülikoolis olemasolevat kompetentsi kriisiga seotud otsuste tegemiseks vajalike uuringute läbiviimiseks ning Vabariigi Valitsus pidas äärmiselt vajalikuks nende uuringute läbiviimist toetada. Tartu Ülikoolil on pikaajaline kogemus struktuurivahendite rakendajana ning Eesti mõttes on tegemist ühe suurima toetuse saajaga. Lisaks on Tartu Ülikool olnud mitmes tegevuses , näiteks „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“, partner. Kuna elluviijal on uuringute valdkon na s Eestis suurim kompetents, ei ole vajadust partnerite kaasamiseks. Vajadusel ostetakse uuringutega seotud teenused erinevatelt osapooltelt sisse. Eelnõu lisa punktis 6 sätestatakse tegevuste abikõlblikkuse periood. Tegevused on abikõlblikud alates 1.jaanuarist 202 1 ning kõik tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. detsembriks 2023 . Eelnõu lisa punktis 7 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Kõigi tegevuste sisu on uuringute elluviimine. TAT koostamise hetkel on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 3 uuringu läbiviimine, 4. tegevusena on tegevuskavas toodud vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud. 3 esimest uuringut on jätku-uuringud 2020. aastal juba alustatud uuringutele (Covid seire, reovee seire ja KoroGenoEST), mille rahastamist jätkatakse React-EU vahenditest. COVID-19 aktiivse seire uuringu eesmärk on saada teavet nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus ja erinevates rahvastikurühmades. Reovee uuringu eesmärgiks on tuvastada reoveest viirusjälgi, mis annab kriisi ohjeldamiseks olulist eelinfot viiruse leviku kohta. Uuring hõlmab igakuist baasseiret kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades ning riskiseiret kuni 70 kõige kriitilisema objekti juures. KoroGenoEST uuringu eesmärgiks on tagada operatiivselt vajaliku info olemasolu seoses Covid-19 viiruse tüvede ja nakkuskolletega. Vajaduspõhised uuringud põhinevad reaalajas tekkival vajadusel uute andmete järele. Eelnõu lisa punkt 8 kirjeldab tegevuse sihtgruppe, kelleks on uuringute tulemusi kasutavad ametnikud ja poliitikud. Kaudselt on sihtgrupiks kogu ühiskond, keda uuringute tulemused ja nende põhjal teht a vad otsused oluliselt mõjutavad. Eelnõu lisa punktis 9 on kirjeld atud tegevuse juhtimine. Tegevuste elluviimist juhib meetme juhtkomisjon, kuhu kuuluvad uuringute tellijatena HTM, SoM , Terviseameti ja Riigikantselei esindajad, samuti elluviija esindajad. J uhtkomisjoni moodustab ja töökorra kinnitab HTM . Juhtkomisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele , kuid mitte harvem kui kord kuus. J uhtkomisjoni otsused protokollitakse ning need on elluviijale aluseks tegevuste läbiviimiseks. Eelnõu lisa punktis 10 on sätestatud tegevusega seotud tulemus- ja väljundnäitajad. Rakenduskavaga seotud tulemus näitaja on l äbiviidud teadusuuringute arv COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks . Eesmärgiks on läbi viia 6 uuringut, kuid uuringute arv kujuneb tegevuste elluviimise käigus vastavalt vajadusele. Väljundnäitajaks on elluviija poolt esitatud uuringuraportite arv. Eelnõu lisa punktis 11 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste abikõlblike kulude eelarve on 5 500 000 eurot, millest EL toetuse osakaal on 100 %. Toetuse määr tegevustes on 100% ning seda kõikide kavandatud tegevus t e osas. Tegevuse 1 Covid-19 seireuuringu eelarveks on arvestatud 1 570 137 eurot ning tegevust rahastatakse vastavalt ühikuhinna metoodikas toodud seirelaine maksumusele . Tegevus viiakse ellu seirelainetena, ning eelarves on arvestatud 7 seirelainega. Tegevuse lõplik eelarve kujuneb vastavalt ellu viidud seirelainetele, ühe seirelaine maksumuseks lainetes 16-19 on 222 591 eurot , lainetes 20-23 muutunud metoodika tõttu 225 591 eurot . Tegevuse 2 reovee seireuuringu eelarveks on planeeritud kokku 1 179 563 eurot. See tegevus viiakse ellu kalendrikuude kaupa ning eelarves on arvestatud 6 seirekuuga . Ühe seirekuu raames elluviidavate seiretegevuste maksumus on 168 509 eurot ning uuringu lõplik kogueelarve sõltub seirekuude arvust. Tegevust rahastatakse vastavalt ühikuhinna metoodikas toodud seirekuu maksumusele. Tegevuse 3 eelarve on 1 227 83 9 eurot ning see põhineb uuringu arvestuslikel kogukuludel kindlasummalise maksena vastavalt uuringu eelarve prognoosile . Tegevuse 4 raames läbiviidavate uuringute maksumus on ühtekokku 1 522 461 eurot, tegevuse lõplik eelarve oleneb tegevuste 1-3 raames läbiviidavate uuringute lõplikust maksumusest ning uuringutest, mida selle tegevuse raames otsustatakse rahastada. Eelnõu lisa punktis 12 on toodud tegevuste abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud. Tegevuste rahastamisel kasutatakse lihtsustamisviise, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 sätestatud tingimustele ühikuhindade või kindlasummalise makse alusel. Eelnõu lisa punktis 13 kirjeldatakse toetusskeemi raames toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja ühikuhindade alusel v astavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 ning kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3. Kulude lihtsustatud hüvitamisviiside hüvitamise puhul toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ja tasumist ei tõendata ega kontrollita . Elluviija esitab rakendusüksusele maksetaotlusi sagedusega kord kvartalis. Maksetaotluse menetlemise maksimaalne aeg rakendusüksuse poolt on 60 kalendri päeva . Eelnõu lisa punkt 14 käsitleb elluvii ja kohustusi seoses struktuuritoetuste seaduses sätestatud kohustuste täitmisega. Struktuuritoetuste seaduse § 24-25 on sätestatud elluviija kohustused seoses tegevuse elluviimisega ettenähtud tingimustel ja tulemuste saavutamisel, kvalifitseeritud isikute kaasamisega, esitatava teabe õigsusega , korrektse aruandluse ning kulude eristamisega raamatupidamises, riigihangete seaduse järgmise jm nimetatud sätetes toodud kohustustega. Eelnõu lisa punktis 15 on kirjeldatud tegevuse elluviimise aruandlusega seonduv. Tegevuste raames elluviidavate uuringuprojektide sisu aruanded on aluseks maksete tegemisele. Tegevuse kohta esitab elluviija aruande struktuuritoetuste e-keskkonna kaudu kord aastas jaanuaris. 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest esitab elluviija rakendusüksusele lõpparuande, mis sisaldab muuhulgas ülevaadet mõjust läbivatele teemadele. Eelnõu lisa punktis 16 on kirjeldatud võimalusi tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmiseks. Muudatusi on võimalik teha nii rakendusasutuse, rakendusüksuse kui ka elluviija algatusel. Üldjuhul kooskõlastab rakendusasutus muudatuse korraldusasutusega, kuid kui muudetakse toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile, kelleks antud tegevuse puhul on nutika spetsialiseerumise juhtkomitee. Toetuse andmise tingimuste käskkirja muudetakse juhul, kui tegevuste eelarvet muudetakse tegevuste lõikes rohkem kui 15%. Väiksemas mahus eelarve ümbertõstmised kooskõlastab elluviija rakendusüksusega, kes esitab muudetud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. Eelnõu lisa punkt 17 käsitleb võimalike finantskorrektsioonide tegemist ning eelnõu lisa punkt 18 dokumentide säilitamist. Eelnõu lisa punktis 19 kirjeldatakse vaiete lahendamise korda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on p erioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seadus ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev eelnõu on kooskõlas ka struktuuritoetuse seaduse aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; 4. Tegevuse mõjud Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Tegevuste mõju infoühiskonna edendamisele on pigem neutraalne. Võrdsed võimalused Tegevuse elluviimisel ei seata piiranguid lähtuvalt osalevate isikute soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest või vanusest. Teadlaste värbamisel ning teiste elluviidavate tegevuste puhul lähtutaks e eelkõige kvaliteedist, mis aitaks kõige paremini jõuda tegevuste eesmärkide täitmiseni , võttes võimalusel arvesse erinevate sotsiaalsete rühmade esindatust tegevuste elluviimisel ja järelkasvu tagamisel . Tegevuste elluviimise tuleb elluviijal ja partneritel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid , samuti Euroopa teadlaste harta teadlaste töölevõtmise juhendis sätestatut . Teadus- ja arendusas u tused on kohustatud järgima teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust, mis kohustab TA asutusi teadustöötajate ametikohti täitma üldjuhul avaliku konkursi korras, et tagada võrdne ligipääs ametikohale kandideerimisele ning ühtlasi järgima soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevaid kohustusi. Regionaalareng Tegevus on positiivse mõjuga regionaalarengule, kuna uuringute arvestatakse viiruse levimuse tõkestamisega kõikides Eesti paikades. Puhangute korral erinevates Eesti paikades on võimalik kohaldada nendes piirkondades lokaalseid meetmeid, seega tehakse ka poliitilisi otsuseid piirangute ja meetmete kehtestamiseks vastavalt piirkonna olukorrale. Uuringute eesmärgiks on viiruse parem ja sihistatum kontrolli alla saamine Eesti kõikides piirkondades, et tagada ühiskonnaelu ja majanduse taastumine ühtlaselt üle Eesti. Kodanikuühiskonna areng Uuringutel on positiivne mõju kodanikuühiskonna arengule, kuna kõikide uuringute tulemused on avalikud ning kodanikel on võimalik aru saada kehtestatud piirangute ja meetmete põhjuslikust seosest. Uuringute tulemused avaldatakse elluviija veebilehel ning neile viitavad ka suuremad väljaanded. Seega on kogu info inimestele avalik ning neil on võimalik näiteks seireuuringute tulemuste valguses oma käitumist – piirata vajadusel kontakte, valmistuda potentsiaalseks eriolukorraks jne. Keskkond ja kliima Tegevusel on kaudne mõju keskkonnale ja kliimale, kuna uuringute abil on võimalik teha teaduspõhiseid otsuseid näiteks reisimise, haiglaravi vajaduse jm kohta, mis potentsiaalselt mõjutavad keskkonda ressursside optimaalse kasutamise kaudu. 5. Tegevuse jõustumine Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitat akse kooskõlastamiseks ministeeriumitele , Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele . Samuti on eelnõu saade tud arvamuse avaldamiseks elluviijale Tartu Ülikoolile . Martin Eessalu teadustaristu valdkonna juht teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja ülesannetes Tegevuse „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ COVID leviku ja reovee seirete ühikuhindade analüüs I Sissejuhatus Tegevuse raames toetatakse „ Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine “ meetme 2014-2020.16.2 „COVID-19 valmisoleku tagamine “ meetme tegevuse 15.1.5 „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ React -EU vahenditest seireuuringute läbiviimist Covid pandeemia leviku kohta, mis on aluseks tõenduspõhiste otsuste tegemisele pandeemia ohjeldamisel. Tartu Ülikooli eestvedamisel ja riigi rahastusel käivitati alates 2020 aprillist COVID -19 levimuse seire, mille käigus testitakse regulaarselt juhuvalimi alusel Eesti täiskasvanud elanikke. Alates augustist 2020 käivitati ka regulaarne reoveeseire, mis võimaldab tuvastada reoveest viirusjälgi, mis annab kriisi ohjeldamisel olulist eelinfot viiruse leviku kohta. Uuringuid on rahastanud Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu. Jätkuva kriisi tingimustes on Euroopa Liit 2020. aasta lõpul algatanud toetus paketi kriisiga seotud meetmete elluviimiseks. Eesti Vabariigi Valitsus on oma kabinetinõupidamisel 11.02. 2021 võtnud vastu REACT-EU rahastamiskava otsused, mille kohaselt COVID-19 seireuuringuid rahastatakse edaspidi REACT-EU vahenditest. Toetuse andmise eesmärk on Eestis parima olemasoleva teadmise rakendamine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva COVID-19 viiruse tõkestamiseks. Toetuse andmise tulemusena on tänu tõenduspõhiste otsuste tegemisele viiruse ohjeldamine efektiivsem ning paremini sihitud. Toetatavate tegevustega kaasnevad kulud peavad olema mõistlikud, põhjendatud ning aitama kaasa tegevuse eesmärgi saavutamisele. Käesoleva analüüsi eesmärgiks on leida ühikuhinnad COVID-19 seire ja reovee seire uuringute läbiviimiseks , mis põhinevad uuringute eelnevate etappide läbiviimisel saadud infol kulude sisu ja suuruse kohta, võttes arvesse ka uuringute mõnevõrra muutunud metoodikat . Kuna tegemist on konkreetselt COVID-19 kriisiga seotud teadus uuringute läbiviimisega, siis enne kriisi puhkemist otseselt sarnaseid uuringuid ei teostatud ning riigieelarve vahenditest toetatud uuringute esimeste etappide maksumused kujunesid vastavalt uuringute tegelikele kuludele. Kuna tegemist on operatiivsete uuringutega, mi da rahastatakse jätkuva tervishoiukriisi tingimustes, siis toetuse andmine REACT -EU vahenditest ühikuhindade alusel lihtsustab elluviija jaoks oluliselt uuringute tegemist , vähendab halduskoormust , abikõlbmatute kulude tekkimise võimalust ning võimaldab rohkem keskenduda tegevuste elluviimisele . COVID-19 seire ja reovee seire ühikuhinnad on välja töötatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 01.09.2014 nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM) § 7 toodule, mille alusel on rakendusasutus Tartu Ülikooli riigieelarvest rahastatud uuringu esimeste etappide maksumuste alusel koostanud analüüsi seireuuringute ühikuhindade maksumuse arvutamiseks . Kaudsete kulude osakaalu arvestamine ühikuhinnas toimub ÜM § 6 lõike 5 ( ühissätete määruse artikli 68 punkt c) alusel. Seoses teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas elluviidavate tegevustega on delegeeritud määruses määratletud tegevused, mille suhtes võib kohaldada k audsete kulude puhul kasutatavat 25 % ühtset määra, mis on ette nähtud programmi „Horisont 2020“ raames . See tähendab seda, et arvestada tuleb kõiki programmi „Horisont 2020“ ühtse määra kohaldamise metoodika asjakohaseid elemente. Alltöövõtuga seotud otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele tuleb jätta välja kuludest, mille alusel määra rahastamiskõlblike summade arvutamiseks kohaldatakse. Programmi „Horisont 2020“ k ommenteeritud mudellepingu kohaselt on kaudsed kulud sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse elluviimisega ja ei ole seetõttu projektile otseselt omistatavad. Kuna programmi „Horisont 2020“ jaoks kehtestatud ühtne määr on 25 %, siis ei ole korraldusasutusel ühissätete määruse artikli 68 esimese lõigu punkti c alusel võimalik kohaldada 25 %st madalamat (ega kõrgemat) määra. Vastavalt rakenduskavale on sekkumise valdkonna koodiks 053 (tervishoid) ning tegemist on tervishoiu valdkonnas tehtavate teadusuuringutega (sekkumisvaldkonna kood 060 – Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine). II Toetatava tegevuse taust COVID-19 kriisi puhkemisel oli oluline teadlaste kaasamine olukorrale lahenduste leidmiseks ning lühikese aja jooksul pärast eriolukorra väljakuulutamist seda ka tehti. Algatus lahendus t e ks tuli teadus- ja arendusasutuselt (Tartu Ülikoolilt), kes pakkus välja metoodika kahe seireuuringu läbiviimiseks ning ka uuringute korraldusliku poole. 1. Toetus COVID-19 aktiivse seire läbiviimiseks anti Tartu Ülikoolile riigieelarvelise toetuse kasutamise lepinguga 30.aprillil 2020. Vastavalt lepingu lisas toodud kirjeldusele käivitati seireuuring nakatumise tegeliku leviku kindlakstegemiseks rahvastikus ja erinevates rahvastikurühmades. Lisaks nakatumisele oli seiresüsteemi käivitamine aluseks eriolukorra lõpetamise strateegia koostamisele. Seire läbiviimine toimub juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Algselt oli kavas nädalas testida 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut rahvastikus ja eri maakondades/rahvastikurühmades. 2. T oetus reovee analüüsil põhineva SARS-COV-2 eelhoi at use seiresüsteemi loomiseks anti Tartu Ülikoolile haridus- ja teadusministri 28.07.2020 käskkirjaga nr 1.1-2/20/179. Vastavalt kirjeldusele hõlmab seiresüsteem regulaarset baasseiret kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades; riskiseiret kuni 70 kõige kriitilisema objekti juures, sh rahvusvahelised ühenduspunktid: lennujaam, sadam, bussijaam, piiripunktid ja valitud kohalikud objektid . . Algne seireperiood oli august – detsember 2020 , käskkirja muudeti veebruaris 2021 ning pikendati seireperioodi veebruarini 2021 . Reovee seire uuring algatati COVID-19 viiruse teise laine eel, kus v aatamata viirus puh angu mõningasele taandumisele oli oht viiruse leviku uueks laineks Eestis endiselt kõrge. Uuringu põhjenduseks oli edasiste sotsiaalsete ja ma janduslike kahjude ärahoidmine ning võimalikult kiire, proportsionaalne ja sihistatud reageerimine. Reovee seire võimaldab ennustada uue puhangu teket võimalikult varajases faasis ning täpselt lokaliseeritult. Viiruse signaali tuvast amine reovee proovis võimaldab identifitseerida varakult konkr eetsed kohad, kus viirus levib, juhtida meditsiinilist ressurssi ja testimisvõimekust konkreetses asulas või asutuses ning otsustada piirangute kehtestamise vajalikkuse üle konkreetses piirkonnas. Seni läbiviidud seire kogemus näitab, et reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi 5-7 päeva enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Seire eesmärk on varjatud kollete avastamine ja puhangudünaamikate jälgimine. Reovee seire võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppu. III Ühikuhinna analüüs Ühikuhindade a nalüüsi aluseks on Tartu Ülikooli COVID-19 seire ja reov ee seire uuringute läbiviimise ga seotud tegevuste hinnangulised maksumuse d . COVID-19 leviku seire COVID-19 leviku seire standardiseeritud ühikuhinna kehtestamise aluseks on eelnevalt läbi viidud seire lainete keskmised personalikulud ning muud kulud uuringute läbiviimiseks tehtud hangete maksumus t e alusel . Kokku viidi riigieelarvelistest vahenditest eelnevalt läbi 16 seirelainet. Seirelaine on nädalane periood, mille raames testitakse juhuvalimi alusel Eesti täiskasvanud elanikke. Seirelained on REACT -EU toetusskeemi raames kavandatud läbi viia iga 4 nädala tagant, mille käigus küsitletakse ühes laines keskmiselt 3000 isikut , tehakse eelmiste lainete (lained 14 -19) kogemuse põhjal keskmiselt 2 469 PCR testi ja 2 439 antikehade testi . Testide arv igas laines kujuneb vastavalt metoodikale ja epidemioloogilisele olukorrale . Tegemist on korduva läbilõikelise rahvastikupõhise kihitatud juhuvalimiga SARS-CoV-2 nakkuse levimusuuringuga, mis põhine b rahvastikuregistri andmetel. Esmane kihitamine toimu b piirkondade (maakondade (n=15) ja suuremate linnade (Tallinn, Tartu)) baasil. Igas kihis toimu b teisene kihitamine soo ja vanuse (18-39, 40-65, 65+ aastat) järgi. Kõikidele uuritavatele esitat akse palve täita küsimustik ning seejärel kutsut akse neid testima koroonaviiruse suhtes. Uuritavatelt võetud ninaneelu kaape proovides hinnat akse SARS-CoV-2 viiruse olemasolu kvantitatiivse PCR (reverse- transcriptase - polymerase chain reaction ) testiga. Kõik positiivse testi andnud isikud suunat akse edasi paneeli, kus haiguse kulgu jälgit akse iga 7 päeva tagant sümptomite kadumiseni, kuid mitte rohkem kui neli nädalat järjest. SARS-CoV-2 RNA testimiseks vajaliku valimi suuruse hindamisel lähtuti eeldusest, et positiivsed testitulemused puuduvad. Vajalik valimi suurus leiti Clopper-Pearsoni 95% usaldusvahemiku ülemise piiri järgi, milleks saadi 0,184%. Tartu Ülikooli teadlased analüüsivad regulaarsete seirelainetega koroonaviiruse tegelik ku levik ut ja epideemia kulg u Eestis. Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas , et hinnata üleriigilist nakkuse tegelikku levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Koostööpartnerid ja seireuuringu protseduur Aktsiaseltsilt Emor tellitakse küsitlus- ja paneeluuringute läbiviimine SARS-CoV-2 nakkuse levimuse väljaselgitamiseks kogurahvastikus. Läbilõikelise küsitlusuuringu juhuvalimisse satuvad inimesed rahvastikuregistri andmetele tuginedes soo, vanuse ja asukoha järgi. Uuringusse kaasatakse mehed ja naised alates 18. eluaastast (küsitletute arv seni läbiviidud lainete põhjal 2800-3500) . Uuringusse ei kaasata inimesi, kes ei saa või ei soovi selles osaleda. Uuringusse kutsutud inimestel on igal ajahetkel võimalik loobuda uuringus osalemisest. Paneelküsitluse viib läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma AS Emor, kes saab valimisse kuuluvate isikute andmed rahvastikuregis trist. Valimisse kaasatutele saadetakse veebi teel küsimustik ning need, kes on nõus uuringus osalema, täidavad selle. Eakaid inimesi küsitletakse ka telefoni teel ja küsitleja täidab samal ajal elektroonset küsimustikku. Küsitleja helistab uuritavale, selgitab uuringu eesmärki ja küsib, kas vastaja on nõus osalema. Eitava vastuse korral küsitlust läbi ei viida. Positiivse vastuse korral kasutatakse standardiseeritud küsitlust. Nii telefoni kui veebi teel vastajatelt küsitakse viirushaiguse sümptomite avaldumise ja oluliste taustatunnuste, nagu näiteks kaasuvad haigused, kohta. Küsitlusele vastanutega võtab seejärel ühendust Medicum ja lepib kokku, millal ja millisesse testimispunkti tuleks uuringus osalejal testimiseks minna. Testimiseks kasutatakse SYNLABi ja Medicumi eestvedamisel loodud testimiskohti. Testimiseks kasutatakse PCR-testi ninaneelust, mis näitab viiruse RNA olemasolu organismis ja viitab aktiivsele nakkusele. Koroonaviiruse antikehade määr a miseks (alates 2021. aasta veebruarist) võetakse proov veeniverest. Puudega inimes tele , eaka tele ja teis tele piiratud liikumisvõimalusega inimestele saadab testimise kõnekeskus koju testimisbrigaadi. Testide analüüs toimub SYNLABi Tallinna molekulaardiagnostika osakonnas, kuhu testid transporditakse kaks korda päevas. Testi tulemused kantakse Tervise infosüsteemi ning Medicumi ja SYNLABi testimise kõnekeskus informeerib testitavaid testide tulemustest. Kõiki uuringus tuvastatud nakatunuid jälgitakse ja küsitletakse iganädalaselt kuni haiguse lõppemiseni. Kui nakatunul haigusnähte ei teki, küsitletakse teda kahe nädala jooksul. Ühikuhinna arvestus Ühikuhinna arvestuse aluseks on ühe seire laine raame s tehtavate tegevuste maksumus . A ndmed teenuste maksumuse kohta on saadud läbiviidud hangete (küsitlus, proovide võtmine ja testimine) ning 2021. aasta algul läbiviidud seirelainete keskmiste tööjõukulude (TÜ personalikulud) alusel . Emori ja Medicum / Synlabi teenuste maksumuse aluseks on teenuste hinnad vastavalt ettevõtete ja ülikooli vahel sõlmitud lepingutele (vt tabel 1) . Tabel 1. Ühikuhinna arvutamise aluseks olnud lepingud Lepingu sisu lepingu osapool lepingu periood COVID-19 aktiivse seire küsitlusuuringu te l limine Emor AS (10076576 ) 08 .03. -08.05.20 21 COVID-19 aktiivse seire proovide võtmine ja võetud proovide testimine SYNLAB Eesti OÜ (11107913); OÜ Medicum Eriarstiabi (14434771) 28.07. -31.12.2021 Tartu Ülikooli perso nalikulude puhul on arvestatud uuringu meeskonnale (vt uuringu meeskonna nimekiri) makstavat tasu seire laine läbiviimise eest . Personalikulud sisaldavad kõiki tööjõukulude makse . Uuringu meeskond Ruth Kalda, professor, tulemuste interpreteerimine, ettekanded VV- le , kommunikatsioon/meedia Mikk Jürisson , uuringu sisuline juhtimine Mihkel Solvak , tehniline läbiviimine, hanked, lepingud, logistika IT-grupp: Jaak Vilo , Hedi Peterson, Uku Raudvere, Liis Ko lberg, Ivan Kuzmin: tulemuste raporteerimiskeskkonna ehitamin e, toe pakkumine ja arendamine, andmehaldus (andmevahetus testijate ja intervjueerim isettevõttega, uuringutulemuste anonümiseerimine ja arhiveerimine, anonümiseerimisvõtmete hoidmine) Meelis Käärik , Ene Käärik : andmeanalüüs, statistika Deniss Vender, Tiina Mändla , Silver Ratnik , Liina Veskimäe: uuritavate telefonitugi Aime Keis : eetika taotlused/jätkutaotlused ja load Anneli Uusküla, Krista Fischer , Lili Milani: teadusjuhtimine Ene-Margit Tiit: valimi arvestus. Tabel 2. Personalikulud ühes laines: Meeskonna funktsioonid Personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 sätestatule Seireuuringu üldjuhtimine , kommunikatsioon valitsusele ja meediale (1 töötaja ) 3 569 Seireuuringu sisuline tegevjuhtimine (1 töötaja ) 3 569 Seireuuringu tehniline läbiviimine (1 töötaja ) 3 569 IT- meeskond (5 töötajat ): tulemuste raporteerimiskeskkonna ehitamine , toe pakkumine ja arendamine , andmehaldus ( andmevahetus testijate ja intervjueerimisettevõttega , uuringutulemuste anonümiseerimine ja arhiveerimine , anonümiseerimisvõtmete hoidmine 6 022 Andmeanalüüs , statistika (2 töötajat ) 2 542 Uuritavate telefonitugi (4 töötajat ) 2 141 Eetikakomisjonide lubade jätkutaotlused (1 töötaja ) 892 Teadus - ja arendustöö (4 töötajat ) 2 976 Kokku 25 280 LINK Excel.Sheet.12 "C:\\Users\\mariann.saaliste\\Desktop\\REACT_EU\\Seire TAT\\Eelarve 14.-16 laine vahekokkuvõte HTMle 2021.05.04.xlsx" Sheet1!R5C9:R22C12 \a \f 5 \h \* MERGEFORMAT Vastavalt Horisont 2020 reeglitele tuleb rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamisel välja jätta elluviidavate tegevustega seotud a lltöövõtu otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele . Emor küsitlusega, samuti Medicum / Synlab kulud on alltöövõtt ning ostetud sisse hankega. Seega võetakse ühikuhinnas kaudsete kulude arvutamisel aluseks üksnes TÜ uuringuga seotud personalikulud. TÜ uuringuga seotud personalikulud ühes laines on 25 280 eurot, seega ühe seirelaine kaudsed kulud on 6320 eurot (25 280 x 25% = 6320). Tabel 3. Ü he Covid leviku seirelainega seotud kulud Kulukomponent Summa Emori küsitlus , sh paneel ( küsitletavaid laines keskmiselt 3000) 15 720 TÜ personalikulud 25 28 0 Medicum / Synlab PCR proovid ( testi hind 53 eurot , keskmiselt 24 6 9 testi ühes laines) 130 857 Medicum / Synlab AK testid ( testi hind 18,21 eurot , keskmiselt 2439 testi ühes laines) 44 414 Kaudne kulu 25% TÜ otsekuludest (TÜ personalikulud ) 6 320 Kokku 22 2 59 1 Ühikuhinna aluseks olnud testide arvu puhul on lähtutud perioodil veebruar kuni august 2021 läbiviidud lainete raames tehtud testide keskmisest arvust laine kohta ( vt https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire ). 19.laine andmed on saadud Tartu Ülikoolilt . Antud periood on valitud seetõttu , et alates veebruarist mudueti uuringu metoodikat ja lisati uuringusse antikehade testid . Vastavalt ülaltoodud andmetele on ühe COVID-19 se ire uuringu seirelaine maks u museks 22 2 591 eurot . Maksumus sisaldab kõiki seirelaine kulusid , sealhulgas käibemaksu sisseostetud teenustelt (Emor AS) . Medicum / Synlab teenuste eest (tervishoiuteenused) väljastatakse arve ilma käibemaksuta (maksuvaba käive KMS § 16 lg1 p2 järgi) , seega need teenused on käibemaksuta. AS Emor puhul lisandub teenusele käibemaks. K äibemaksu puhul ei ole t egemist sisendkäibemaksuga TÜ mõistes, TÜ jaoks on see kulu, mida ei saa riigilt tagasi küsida. Vastavalt käibemaksuseaduse § 2 lg 2 on ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Tartu Ülikooli tegevus toetusena finantseeritavate projektide elluviimisel ei ole ettevõtlus käibemaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt. Kuna toetusprojektide raames tehtav tegevus ei ole ettevõtlus, siis ei teki Tartu Ülikoolil käivet käibemaksuseaduse § 4 lg 1 alusel ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ei ole Tartu Ülikoolil käibemaksukohustuslasena õigust käsitleda projektide tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt makstavat käibemaksu maha arvatava sisendkäibemaksuna. Seirete ja uuringute läbiviimine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ raames ei ole käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlus. Rahastajalt saadavate laekumiste näol on tegemist toetusega ja seetõttu eelpool nimetatud projekti tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt ei arvesta Tartu Ülikool sisendkäibemaksu maha ning sellest tulenevalt ei saa sisendkäibemaksu tagasi ka Maksu- ja Tolliametilt, vaid sisendkäibemaks kantakse Tartu Ülikooli kuludesse. Tabel 4. Seire rahastamise allikad 2021.aastal Laine nr 17 18 19 20 21 22 23 Aeg 13 .- 24 .0 5.21 10 .- 21 .0 6.21 5.-16.08.21 9.-20.09.21 7.-18.10.21 4.-15.11.21 9.-20.12.21 REACT-EU vahenditest viiakse seiret I etapis läbi mais ja juunis 2021 ( iga 4 nädala järel, kokku 2 lainet ). Juulis puhkuste tõttu seiret läbi ei viida. Seiretega jätkata kse 2021. aasta augusti st kuni detsembrini ( iga 4 nädala järel kokku 5 lainet) . Uuring u e elarve on tehtud eeldusega, et k okku toimu b REACT -EU rahastusel 2021. aasta lõpuni kokku 7 seirelainet kogumaksumus ega 1 5 58 137 eurot . Seirelainete läbiviimise tegelik vajadus selgub tegevuse käigus vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Seirelainete läbiviimise ja rahastamise aluseks on meetme juhtkomisjoni otsus. Ü hikuhinna rakendamise põhimõtted Ühikuhinda rakendatakse kõigile COVID-19 seire uuringu seire lainetele. Iga seire laine lõppedes avaldatakse veebilehel https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire seirelaine tulemused, mis on ühtlasi aluseks maksete tegemiseks konkreetse seirelaine eest. Link uuringu tulemustele ning väljatrükk seirelaine tulemuste avaldamisest esitatakse RÜ-le koos maksetaotlusega. Lainete puhul, mille tulemused valimi nihke tõttu avaldamise le ei kuulu, on makse aluseks juhtkomisjonile edastatud info uuringu laine läbiviimise kohta. Lainete tulemused vaadatakse läbi juhtkomisjoni poolt. Uuringu tulemuste säilitamine sätestatakse toetuse andmise tingimustes elluviija kohustusena. Reovee seire Reovee seire standardiseeritud ühikuhinna analüüsi aluseks on ühe seire kuuga seotud kulude hinnangulised maksumused . Seire viiakse läbi iga nädal, kuid ühe uuringulaine pikkuseks arvestatakse 1 kalendrikuu . Reoveeproove võetakse regulaarselt igal nädalal kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades (kokku 20 baasjaama). Sellele lisaks võetakse proove suuremates riskiseire kriitilisemate objektide juures (sh hooldekodud, koolid, vanglad, ühiselamud, haiglad jt). Kokku võetakse Eesti Keskkonnauuringute K eskus e (proovide võtja riigihanke tulemusena) ja analüüsitakse TÜ poolt k eskmiselt 70 proovi nädalas , millest 20 on baasseire proovid suurematest linnadest ja 50 punktseire proovid. Ühikuhinnas on arvesse võetud proovide kogumise, logistika, analüüsi ja tulemuste edastamisega seotud kulud ühe kuu kohta (4,5 nädalat) . Et saada epidemioloogilisest olukorrast Eestis parema ülevaate, analüüsitakse seire raames reoveest ka erinevate viirusevariantide (tüvede) levikut 20 suuremas linnas. Koostööpartnerid ja seireuuringu protseduur Proovide kogumisel teeb TÜ koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja vee-ettevõtetega, kes linnade reoveepuhasteid käitavad. Reoveeproovide koroonaviiruse jälgede analüüsid tehakse TÜ tehnoloogiainstituudi laborites, kus on olemas vastav tehniline võimekus ja väljaõppega inimesed. Ühikuhind sisaldab kõiki uuringuga seotud kulusid, sh kulumaterjalide, reagentide komponenti. Ühikuhinna arvestus Ühikuks on seirekuu ning ü hikuhinna ks on ühe seirekuu (1 kalendrikuu, 4,5 nädalat) raames tehtavate tegevuste maksumus. Ühikuhinna arvutamise aluseks on võetud keskmine proovide arv ühes seirekuus . Ühikuhinna arvutamise aluseks on võetud keskmine proovide arv ühes seirekuus. Täpne proovide arv igas laines kujuneb vastavalt metoodikale ja epidemioloogilisele olukorrale, eeldusel, et valimi suurus ja tehtud testide arv on metoodiliselt pädev ning selle põhjal on võimalik hinnata olukorda ning teha otsuseid erinevate piirangute kehtestamiseks või tühistamiseks. OÜ Keskkonnauuringute Keskuse teenuste maksumuse aluseks on TÜ ja teenusepakkuja vahelise lepingu ga määratud proovide hind. Baasseire proovi hind (sisaldab e.coli proovi) on 387,60 eurot. Neid proove võetakse igas kuus 90. Punktproovi hind on 114 eurot, neid proove võetakse ühes kuus keskmiselt 225. Reoveeproovide analüüsimisel kasutatavate tarvikute puhul on arvesse võetud uuringu eelnevate kuude läbiviimisel kulunud tarvikute ( Centricon ja Sterivex filtrid, laboriplastik, RNA eraldamise kitid jms) kulud . Kulud tarvikutele on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 5. Kulud reovee analüüsimisel kasutatavatele tarvikutele TARVIKUD Hind proovi kohta + KM Hind 70 proovi kohta + KM (nädalas) 1 kuu (4.5 nädalat) 6 kuud (27 nädalat) Vee analüüsimiseks vajalikud tarvikud kokku 63,48 4 443,85 19 997,30 119 983,82 Set t e analüüsimiseks vajalikud tarvikud kokku 10,04 702,53 3 161,39 18 968,35 Ve e +set t e analüüsimise tarvikud kokku 73,52 5 146,38 23 158,70 138 952,17 Tarvikute hinna kõikumise ja kordusanalüüside tegemise puhver (arvestuslikult 8%) 6,35 444,5 2 000,25 12 001,50 TARVIKUD KOKKU 79,87 5 590,88 25 158,95 150 953,67 Tabel 6: Tarvikute maksumused . TARVIKUD Karbi hind km-ta KM Karbi hind + KM TK pakendis Hind 1 tk Kulu proovi kohta tk Hind proovi kohta 50 ml tuubid 500 tk 69 13,8 82,8 500 0,1656 5 0,83 5 ml tuubid 50 tk 64 12,8 8 50 0,16 1 0,16 Centricon B UAB 227 45,4 272,4 8 34,05 1 34,05 Sterivex Biotecha 135 27 162 15 10,8 1,4 15,12 Fenool 250 ml 5 % 56,8 11,36 68,16 333,33 0,204 1 0,20 Etanool 5 l 56,8 11,36 68,16 333,33 0,204 1 0,20 Kindad 10,2 2,04 12,24 50 0,245 7 1,71 Kitlid 150,15 30,03 180,18 100 1,802 0,11 0,20 Sildid kandiline 21,8 4,36 26,16 420 0,062 2 0,12 RNA kitt Qiagen 250 reax 275 55 330 250 1,320 1 1,32 Qiagen Collection tubes 1000 tk 151,2 30,24 181,44 1000 0,181 6 1,09 Solise vesi 5 ml 7,5 1,5 9 54 0,167 1 0,17 Solise green mix 250 reax 300 60 360 250 1,440 1 1,44 Probe jm Microsynth , Metabion 140 28 168 1000 0,168 1 0,17 Standard (100 ul ) 128 0 128 960 0,133 1 0,13 384 plaadid 150 30 180 50 3,600 0,02 0,07 Plaadikiled 100 20 120 100 1,200 0,02 0,02 Zymo kitt 116 23,2 139,2 50 2,784 1 2,78 Süstlad 59 11,8 70,8 100 0,708 1,1 0,78 Axygen 500 tk 1.5 ja 2 ml 15 3 18 500 0,036 5 0,18 Stripid 120 tk arvestus wellina 52 10,4 62,4 960 0,065 1,33 0,09 Eppendorf otsikud eraldus 1 ml 960 tk 124,4 24,88 149,28 960 0,156 7 1,09 Brand otsikud eraldus 47,1 9,42 56,52 100 0,565 0,25 0,14 Brand otsikud puhastus, qPCR 47,1 9,42 56,52 100 0,565 0,162 0,09 Integra otsikud puhastus 125 175 35 210 1920 0,109 1 0,11 Integra otsikud qPCR 125 või 12.5 175 35 210 1920 0,109 2,37 0,26 Eppendorf otsikud Qpcr eri suurused 960 tk 124,4 24,88 149,28 960 0,156 0,54 0,08 Sildid dotid 11,9 2,38 14,28 520 0,027 1 0,03 Isikukaitsevahendid ( desod , maski filtrid) 0,476 1 0,48 Sildid miinus 80 0,092 4 0,37 Illumina MiSeq sekveneerimine 1 analüüs 281,5 0 281,5 1 281,50 Variantide määramise praimerid , probe jne Metabion / Microsynth 8700 545 15,96 1 15,96 Tabel 7 . Ühikuhinna arvutamise aluseks olnud lepingud Lepingu sisu Lepingu osapool lepingu periood SARS- Covid 2 seire reoveest proovide kogumine Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (10057662) 29.12.2020 - 30.06.2021 Reoveeseire projektile tarvikute ostmine Biotecha Eesti OÜ (12459554) 01.02.2021 - 01.03.2021 Reoveeseire projektile tarvikute ostmise raamleping Biotecha Eesti OÜ (12459554) UAB „ Sentios “ (302597426) 01.02.2021 - 01.02.2022 Tartu Ülikooli personalikulude puhul on arvestatud uuringu meeskonna (vt uuringu meeskonna nimekiri) tööjõukulu si d seirekuu läbiviimise eest ( töötasu koos tööjõukulude maksude ga ) . Uuringu meeskond: Tanel Tenson , Tartu Ülikooli antimikroobsete ainete tehnoloogia professor Veljo Kisand, molekulaarse ökoloogia vanemteadur Helen Tammert , molekulaarse ökoloogia teadur Kristel Panksep , molekulaarse diagnostika spetsialist Peeter Laas , molekulaarse ökoloogia teadur Kadi Palmik- Das , viirusseire spetsialist Margit Mei e saar , uuringu tegevuste juht Marju Tampõld , andmetöötleja. Tabel 8. Uuringumeeskonna personalikulud ühes seirekuus: Uuringumeeskond Personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 sätestatule molekulaarse ökoloogia kaasprofessor 7460 molekulaarse ökoloogia teadur 5968 p rojektijuht 1492 viirusseire spetsialist 2238 molekulaarse ökoloogia teadur 5222 molekulaarse diagnostika spetsialist 5222 antimikroobsete ainete tehnoloogia professor 2089 andmetöötleja 597 KOKKU 30287 Uute tüvede määramise hinna kujunemise aluseks on genoomika instituudi hinnapakkumine ning proovide ettevalmistamiseks kuluvate tarvikute ja reagentide hind arvestatud vastavalt 6 kuu jooksul võetavate proovide arvule (6 kuud iganädalaselt 20 suure linna proovi, 4 mutatsiooni= 540 proovi). Arvlemine toimub sisekäibearvete alusel, arvetele ei lisandu käibemaksu ega üldkulu lõiv. Tabel 9. Uute tüvede määramise hinnad. VVM- viiruse variantide määramine (uute tüvede määramine) hind + KM KOKKU kuni 540 proovi (6 kuud iganädalaselt 20 suure linna proovi, 4 mutatsiooni) 1 kuu VVM PCR’ga 11,20 24 198,34 4 033,06 KOKKU kuni 540 proovi (6 kuud iganädalaselt 20 suure linna proovi) VVM sekveneerimise teel 281,50 152 010,00 25 335 Sekveneerimiseks ettevalmistamine 17,40 9 397,78 1 566,30 KOKKU 185 606,13 30 934,35 Tabel 10 . Ühe seire kuu kulud r eovee seire uuringus Kulukomponent Summa TÜ personalikulud ( meeskonnaliikmete töötasu ühes seire kuus teht ava töö eest ) 30 287 Proovide võtmine (OÜ Eesti Keskkonnauuringute keskus ; baasseire proovi hind 387,60 eurot , 90 proovi kuus , kokku 34 884 eurot ; punktproovi hind 114 eurot , 225 proovi kuus , kokku 25 650 eurot ) 60 534 Kulumaterjalid ( tarvikute kulu kuus ) 25 159 Uute tüvede määramine 30 934 Kaudne kulu 25% TÜ otsekuludest 2 1 595 KOKKU 168 509 Vastavalt Horisont 2020 reeglitele tuleb rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamisel välja jätta elluviidavate tegevustega seotud alltöövõtu otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele. Keskkonnauuringute Keskuse poolt tehtav proovide võtmine on alltöövõtt ning ostetud sisse hankega. Seega ei võeta Keskkonnauuringute keskuse poolt tehtavate tegevustega seotud kulusid arvesse kaudsete kulude arvutamisel. Ühikuhind sisaldab kõiki ühe seirekuu läbiviimisega seotud kulusid. Seire rahastamise allikad 2021.aastal Kuu Jaan Veeb Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Allikas riigi-eel-arve riigi-eel-arve riigi-eel - arve riigi-eel - arve React React - React React React React React Reovee seire 1 1 1 1 1 1 0 1 1 1 1 1 Kuni aprilli lõpuni on reovee seire rahastatud HTM riigieelarvelise toetusega. REACT-EU vahenditest rahastatakse reovee uuringut alates maist 2021 . Esimeses etapis on planeeritud reovee seire toimumine kuni juuni lõpuni (2 kuud ) . Seejärel jätkata kse perioodil august – detsember 2021 . Eelarve koostamise eelduseks on, et React -EU rahastamisel toimub kokku kokku 7 seirekuud, mille kogumaksumus on 1 179 563 eurot . Seirekuude läbiviimise tegelik vajadus selgub tegevuse käigus vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Ühikuhinna rakendamise põhimõtted Ühikuhinda rakendatakse kõigile reovee seire uuringu kuudele . Ühikuhinna alusel toetuse maksmise aluseks on kokkuvõte seirekuu tulemustest nädalate kaupa , mis avaldatakse uuringu ko d ulehel https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-seire-reovees . Link uuringu tulemustele ning väljatrükk seirekuu tulemuste avaldamisest esitatakse RÜ-le koos maksetaotlusega. Uuringu tulemuste säilitamine sätestatakse toetuse andmise tingimustes elluviija kohustusena. Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 13.10.2021 nr 8-2/21/4081 Riigi Tugiteenuste Keskus Riigikantselei Arvamuse avaldamiseks: Tartu Ülikool Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri 4. COVID seirete ühikuhinnad 5. KoroGeno-EST kindlasummaline makse Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  -864235 -144145 0 0 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ elluviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel : Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 2014-2020.15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ meetme tegevuse 15.1.5 „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ elluviimiseks (lisatud) . Volitan Tartu Ülikooli punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna m inister Lisa h aridus- ja teadusministri käskkirja „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ elluviimiseks” juurde Tegevuse „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ toetuse andmise tingimused Reguleerimisala Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakendu s kava ) prioriteetse suuna 15 „ COVID-19 kriisiga võitlemine “ meetme 2014-2020.1 5 . 1 „COVID-19 valmisoleku tagamine “ meetme tegevuse 15.1.5 „ Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ elluviimiseks. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmär gi „ COVID-19 kriisi ga v õitlemine “ saavutamiseks. Mõisted Meetme juhtkomisjon – tegevuste juhtimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi , Riigikantselei, Terviseameti ja elluviija esindajatest moodustatud komisjon, kelle ülesandeks on meetme raames uuringute alustamise, jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamine, läbiviidavate uuringute edenemise jälgimine ja aruannete heakskiitmine. COVID-19 – haigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. Toetuse andmise eesmär gid , tulemused ja seos arengukavadega Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 15 „Covid-19 kriisiga võitlemine“ temaatilise eesmärgi „ COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks “ saavutamiseks. Tegevused toetavad strateegia Eesti 2035 ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide täitmist. Strateegia üheks sihiks on seatud viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. Toetuse andmise eesmärgiks on Eestis parima olemasoleva ja loodava teadmise rakendamine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva C OVID-19 viiruse tõkestamiseks ning pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks . Toetuse andmise tulemusena on läbi viidud COVID 19 viiruse leviku p erioodil ilmnenud vajadustest lähtuvad teadusuuringud ning tänu tõenduspõhiste otsuste tegemisele on viiruse ohjeldamine efektiivsem ning paremini sihitud. Tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „ Läbiviidud teadusuuringute arv COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “. Rakendusasutus ja –üksus Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) . Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. Elluviija Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Tartu Ülikool ( TÜ ; edaspidi ka elluviija). Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. 0 1 . 20 21 - 31. 12 .202 2 . Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes: Tegevus Abikõlblikkuse periood 1. COVID -19 leviku seire 01.0 5 .202 1 -31. 12 .202 2 2. Reovee seire 01.05.2021-31.12 .202 2 3 . KoroGeno_EST 01.01.2021-31.12. 202 2 4 . Vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud 01.05.2021-31.12. 2023 Toetatavad tegevused ja tulemused Toetusskeemi raames toetatakse teadusuuringute läbiviimist COVID-19 pandeemia leviku ja olemuse kohta. 7.1. Tegevus 1 COVID-19 seire COVID-19 aktiivse seire uuringu eesmärk on saada teavet nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus ja erinevates rahvastikurühmades. Seiret viiakse läbi juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Regulaarsete seirelainetega analüüsivad Tartu Ülikooli teadlased koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis. Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas, et hinnata üleriigilist nakkuse tegelikku levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Elanikkonna immuunsuse taseme hindamiseks viiakse läbi antikehade testid. Seires osalemine on vabatahtlik. Uuringu oodatavaks tulemuseks on iga seirelaine järel saadavad tulemused ja nende põhjal uuringumeeskonna poolt tehtud kokkuvõtted nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus. Vahekokkuvõte tulemuste kohta esitatakse uuringu veebilehel ning on aluseks otsustele, mis puudutavad viiruse levikut takistavate meetmete kasutuselevõttu või leevendamist . 7.2. Tegevus 2 Reovee seire Uuringu eesmärgiks on tuvastada reoveest viirusjälgi, mis annab kriisi ohjeldamise ks olulist eelinfot viiruse leviku kohta. Uuring hõlmab igakuist baasseiret kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades; riskiseiret kuni 70 kõige kriitilisema objekti juures, sh rahvusvahelised ühenduspunktid: lennujaam, sadam, bussijaam, piiripunktid ja valitud kohalikud objektid ning baastaseme olulise kõrvalekalde korral positiivse signaali täppisseiret. Uuring u tulemusena saadud info võimaldab edasiste sotsiaalsete ja majanduslike kahjude ärahoidmi s e ning võimalikult kiire, proportsionaal s e ja sihistatud reageerimi s e. Reovee seire võimaldab ennustada uue puhangu teket võimalikult varajases faasis ning täpselt lokaliseeritult. Viiruse signaali tuvastamine reovee proovis võimaldab identifitseerida varakult konkreetsed kohad, kus viirus levib, juhtida meditsiinilist ressurssi ja testimisvõimekust konkreetses asulas või asutuses ning otsustada piirangute kehtestamise vajalikkuse üle konkreetses piirkonnas. R eoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi 5-7 päeva enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Reovee seire võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppu. Uuringu oodatavaks tulemuseks on iganädalaste andmete olemasolu viiruse leviku kohta erinevates piirkondades. Vahekokkuvõte tulemuste kohta esitatakse uuringu veebilehel ning on aluseks otsuste tegemise l viiruse levikut takistavate meetmete kasutuselevõtu l või leevendamise l . 7. 3 . Tegevus 3 KoroGeno - EST Uuringu eesmärgiks on saada infot Eestis levivate SARS-CoV-2 viiruse tüvede kohta nakkuskollete tuvastamiseks. Uuringu käigus määratakse iganädalaselt umbes 170 viiruse genoomne järjestus. Sekveneeritavate viiruste valikukriteeriumiks on nakkuskandjate nakatumine välisriigis või seotus nendega, tun d matut päritolu nakkused ja nakkused, mis on tekkinud vaatamata SARS-CoV-2 vastasele täielikule vaktsineerimisele. Vastavalt laekuvale infole ning epidemioloogilisele olukorrale Eestis või maailmas võib sekveneeritud tüvede arv või valikud kriteeriumid muutuda. Projektist saadav info on aegkriitiline nii Terviseametile, Teadusnõukojale kui Vabariigi Valitsusele nakkuskollete tuvastamiseks ja tõenduspõhiste riiklike piirangute rakendamiseks COVID-19 epideemia ohjeldamisel. Lisaks on projekti eesmärgiks sõltumatute SARS-CoV-2 genotüpeerimise/sekveneerimise metoodikate välja arendamine tagamaks Eesti sekveneerimise operatiivsust ka juhul kui esinevad vääramatud jõud (nt kommertsiaalsete kittide tarneraskused). Uuringu tulemuseks on iganädalaste andmete olemasolu Eestis levivate viiruse tüvede ning nakkuskollete kohta, mis on vajalik tõenduspõhiste otsuste langetamiseks riiklike piirangute rakendamiseks. 7.4. Vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud Uuringute eesmärgiks on tagada operatiivselt vajaliku info olemasolu seoses Covid-19 viiruse ja selle tõkestamisega . Kuna viirusega seotud olukord on ajas pidevalt muutuv ning ka teadlaste valmisolek pakkuda lahendusi kriisi leevendamiseks paraneb pidevalt, rahastatakse antud tegevuse alt Tartu Ülikooli poolt läbiviidavaid uuringuid vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt moodustatava meetme juhtkomisjoni otsusele . Sellised uuringud võivad hõlmata nii meditsiinilisi uuringuid, kriisi mõju tervishoiuvaldkonnale kui ka ühiskonna järkjärgulise avamisega seotud ohutust. Uuringute lõplik läbiviimine sõltub epidemioloogilisest olukorrast ning uuringute vajadusest. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on uuringute tulemuste alusel COVID-19 viiruse leviku tõkestamise meetmete üle otsustavad poliitikud ja ametnikud , samuti kogu ühiskond, keda uuringud puudutavad . Tegevuse juhtimine Tegevuste elluviimist juhib meetme juhtkomisjon , millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei , Terviseameti ja elluviija esindajad. Meetme juhtkomisjoni ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on : 9.2.1. meetme raames uuringute alustamise, jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamine, 9.2.2. läbiviidavate uuringute edenemise jälgimine ja aruannete heakskiitmine. Elluviija juhindub asutuses kehtestatud eeskirjadest ja juhistest. Tulemus- ja väljundnäitajad Tulemusnäitaja Mõõtühik Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse sagedus Läbiviidud teadusuuringute arv COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks uuring 0 20 21 6 RÜ Kord aastas Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad Väljundnäitaja Mõõtühik Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus 2023 Andme - allikas Aruandluse sagedus Uuringuraportite arv U uringu lõpp raport 0 2020 6 Ellu-viija Kord aastas Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 5 500 000 EURi, mida rahastatakse kogumahus Euroopa Regionaalarengu Fond ist REACT-EU vahenditest . Toetuse määr on 100 %. TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku COVID leviku seire 1 570 137 Reovee seire 1 179 563 KoroGeno-EST 1 227 83 9 Vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud 1 522 461 KOKKU 500 000 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus ) §-s 2 ning käesolevas käs kkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud : tegevuse 1 kulud ühikuhinna alusel . Ühikuhind ühe seirelaine kohta on 222 591 eurot (lained 16-19) ja 225 591 eurot (lained 20-23); tegevuse 2 kulud ühikuhinna alusel . Ühikuhind ühe seirekuu kohta on 1 68 509 eurot ; tegevuse 3 kulud kindlasummalise makse alusel . K indlasummaline makse suurus on 1 227 83 9 euro t . tegevuste 1 ja 2 ühikuhindu muu detakse juhul, kui muutuvad analüüsi aluseks olnud hinnad või tegevuste sisu. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. Toetus makstakse välja ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 ning kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3 . Tegevuse 1 makse aluseks on seirelaine tulemuste kinnitamine juhtkomisjoni poolt ning avalikustamine uuringu kodulehel . Tegevuse 2 makse aluseks on seirekuu tulemuste kinnitamine juhtkomisjoni poolt ning avalikustamine uuringu kodulehel. Tegevuse 3 makse te aluseks juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud uuringu aruan ded . Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama maksetaotluse kord kvartalis või kindlasummalise makse metoodikas kokku lepitud ajakava alusel e-toetuse keskkonna kaudu . Rakendusüksus kontrollib maksetaotlus t ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat . Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. Ühtlasi on elluviija kohustatud: esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 3 5 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist . Tegevuste elluviimise aruandlus Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta aruande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, lo e takse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist . Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest . Lõpparuandes peab lisaks punktis 1 0 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel , elluviija või rakendusüksuse algatusel. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 1 1 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. Tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks “ uuringu Eesti SARS-CoV-2 täisgeno omide järjestamine ja analüüs – KoroGeno - E st eelarve koostamise Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord § 8 alusel, seletuskiri Uuringu kirjeldus Uuringu taust Rahastatav uuring „Eesti SARS-CoV-2 täisgenoomide järjestamine ja analüüs – KoroGeno -E st jätku-uuring “ on jätk uuringule KoroGeno - E st -1. SARS-CoV-2 ja selle poolt põhjustatud COVID-19 epideemia on tänaseks toonud maailmas üle 144 miljoni kinnitatud haigusjuhtu, ja üle 3 miljoni surma, vastavad näitajad Eestis on üle saja tuhande ja üle tuhande, lisaks veel suur majanduslik kahju. SARS-CoV-2 efektiivse leviku tõttu on COVID-19 pandeemiat isegi vaatama laialdastele ja karmidele piirangutele raske ohjata. Üheks efektiivseimaks vahendiks pandeemia pidurdamisel peetakse vaktsiine, mille tõhusust on kohati ka juba näha, eriti vanemate elanikkonna gruppide seas. Paraku on enamus tänaseks kasutatavatest vaktsiinidest välja töötatud algselt Hiinast alguse saanud SARS-CoV-2 tüve vastu. SARS-CoV-2 viiruse paljunemisviis on aga vigaderohke ning tänu sellele on maailmas tekkinud ning laialdaselt levima hakanud nii veelgi efektiivsemalt paljunevad kui ka immuunsüsteemi ning vaktsiinide eest ära põgeneda suutvad tüved. Hetkel on olulisemad neist nn. Inglise (B.1.1.7), LAV (B.1.351) ja Brasiilia (P.1) tüvi. Lisaks sellel tekib nn. ohtlike mutatsioone pidevalt juurde nii algsetesse kui ka juba muteerunud tüvedesse. Seoses sellega on tekkinud olukord, kus erinevad riigid monitoorivad aktiivselt SARS-CoV-2 tüvesid ning erinevaid mutatsioone nii üldpopulatsiooni kui erinevate riskirühmades kontekstis. Viirustüvede monitoorimine seisneb peamiselt SARS-CoV-2 viiruste täisgenoomide sekveneerimises ning saadud andmete analüüsis. ECDC ja muude rahvusvaheliste nakkushaiguste monitoorimisega tegelevate organisatsioonide soovitus riikidele on sekveneerida 5-10% kõikidest aset leidnud nakkustest. Täisgenoomide info võimaldab kindlaks teha ka viiruse epidemioloogilist levikut ning levikukoldeid. Täisgenoomide analüüsil on võimalik siduda seni tundmatu t päritolu nakatumised kindlate nakkuse klastritega ning kinnitada molekulaarselt varem epidemioloogiliselt määratud puhangute allikas. Samuti on võimalik hinnata kas uued nakkusjuhud või puhangud on alguse saanud riigisiseselt või on need välisriikidest sisse toodud. Viiruse genoomsetest andmetest on kasu ka epidemioloogilise olukorra modelleerimisel ning vaktsiinide efektiivsuse ennustamisel. Vajadusel on nakatunute isoleerimisel võimalus enim tähelepanu pöörata just vaktsiinide suhtes resistentsete või raskema haiguskuluga tüvedele. Lähtuvalt sellest infost saavad erinevad riigiasutused, näiteks Terviseamet (TA), oma tööd efektiivsemalt planeerida. Seni on Eestis SARS-CoV-2 täisgenoomide sekveneerimist läbi viidud TÜ pilootprojekti ning projektide KoroGeno-Est-1 raames. Seni sekveneeritud proovide viiruse täisgenoomi fülogeneetiline analüüs näitas, et epideemia alguses oli Eesti SARS-CoV-2 genotüüpide struktuur mitmekesine ning sarnanes üldjoontes sellele, mida nähti samal ajal teistes Euroopa riikides. Enim levinud olid B.1.5, B.1.1 ja B.1.1.10 genotüübid. Nüüdseks on toimunud genotüüpide struktuuris järsk muutus, kiirelt on tõusnud B.1.1.7 (nn. UK) tüve osakaal, mis tõrjus välja teised tüved. 2021.aasta aprilli alguseks on see tüvi saavutanud 80-90% osakaalu taseme. Kliiniliselt ja immunoloogiliselt olulise LAV tüve juhtude arv hakkas tõusma märtsis-aprillis; 15.aprilli seisuga on leitud Eestis 32 juhtu, millest enamus on seotud välisriikides nakatumistega. Uuringu eesmärk Uuringu KoroGeno -Est jätku-uuringu peaeesmärgiks on määrata Eestis ringlevate SARS-CoV-2 viiruste genoomsed järjestused ning nende põhjal koostada COVID-19 epideemia molekulaar - epidemioloogilised analüüsid . Sekveneeritavate tüvede arv nädalas sõltub otseselt epidemioloogilisest olukorrast, ehk siis uute nakkusjuhtude arvust ning vajadusest jälgida teatud demograafiliste, kliiniliste või molekulaarsete parameetrite poolest oluliste tüvede või viirusvariantide levikut. Sekveneeritud tüvede põhjal koostatakse TA-le iganädalased raportid, mis on aluseks ka ECDC raportite koostamisel. Projekti käigus saadud Eestis ringelevates viiruse järjestustes on võimalik identifitseerida, millised tüved ja milliste nakkusklastrite koosseisus põhjustavad Eestis SARS-CoV-2 epideemiat. Kirjeldatakse ka nn. ohtlike või tähelepanu vajavate tüvede esinemist ning levikut (UK, LAV, Brasiilia ja teised tüved), sealhulgas nende tüvedega seotud mutatsioonide esinemist ning levikut. Lisaks sellele monitooritakse tüvesid, millel on kõrgem tõenäosus nii öelda „ära põgeneda“ vaktsiinide või läbipõdemise tagajärjel tekkinud immuunvastuse eest ning seeläbi potentsiaalselt panna alus uuele nn. karja immuunsuse suhtes resistentsele puhangule. Konkr eetsed eesmärgid Mä ärata nn. ohtlike või tähelepanu vajavate tüvede esinemist ning levikut (UK, LAV, Brasiilia ja teised tüved) erinevates uuringu valimites ning nende jaotust vastavalt demograafilistele ja epidemioloogilistele karakteristikutele . Määrata kiiremat levikut või vaktsiin ide ja immuunsüsteemi põgenemis mutatsioonide esinemist ja levikut erinevates uuringu valimites (s.h vaktsineeritute , kuid nakatunute vali mi s) ning nende jaotust vastavalt demograafilistele ja epidemioloogilistele karakteristikutele . Jälgi da e rinevate genotüüpide sageduse muutust eelmainitud valimites . Analüüsida k oostöös T erviseametiga nakkuskoldeid molekulaar-epidemioloogiliselt . Uurimistöö ajaline plaan ja metoodika Uuring toimub 2 etapis. KoroGeno-Est - 2 uuring toimu s 01.01. - 31. 0 5 . 2021 . Uuringu raames planeeriti sekveneeri da vähemalt 2500 proovi , kokku sekveneeriti üle 3000 proovi . KoroGeno-Est-3 toimub ajavahemikul 01.05.-31.12.2021 . Uuringu raame s sekveneeritakse ja analüüsitakse kuni 6500 Eestis nakkusi põhjustanud SARS-CoV-2 täisgenoomi. Sekveneeritavate tüvede arv nädalas sõltub otseselt epidemioloogilisest olukorrast, ehk siis uute nakkusjuhtude arvust ning vajadusest jälgida teatud demograafiliste, kliiniliste või molekulaarsete parameetrite poolest oluliste tüvede või viirusvariantide levikut. Uuring u jooksul teostatakse järgnevad toimingud: 1. Uuringu läbiviimiseks vajalik e uuringu valimite koostamine . Uuringusse hõlmatavate populatsioonide valik ning nendesse kuuluvate proovide arv pannakse paika vastavalt epidemioloogilisele olukorrale, ECDC ( European Center for Disease Prevention and Control) ning WHO (World Health Organisation ) soovitustele ning iganädalaselt toimuvate arutelude jooksul TA-ga. Uuringu valimeid koost a takse üldjuhul 1-2 korda nädalas . Uuring u prioriteetseteks populatsioonideks on: v ä l isriikides nakkuse saanud või nendega seotud nakkused tundmatu päritoluga siseriik likud nakkused v aktsineeritute nakkused TA-le ep i demioloogiliselt huvipakkuvad nakkused seire uuringu käigus selgunud nakkused kliiniliselt ebatüüpilised nakkusjuhud läbilõikevalim ki n dl a l ajavahemikul saadud nakkustest 2. P roovide valik ning vastavate laboratoorsete andmete selektsioon ja töötlemine . Uuringus kasutatakse SYNLAB-st, TA-st ning SARS-CoV-2 nakkust diagnoosivatest haiglatest pärit patsientide proove , kellel on SARS-CoV-2 test osutunud positiivseks . Uuringu materjalina kasutatakse nendelt isikutel kliiniliseks testimiseks võetud proovimaterjalist eraldatud RNAd . Tartu Ülikoolile antakse üle ainult pseudonüümitud RNA ning pseudonüümitud andmed. Pseudonüümitud andmed sisaldavad isiku epidemioloogilise andmeid (sünniaasta, sugu, proovi võtmise geograafilist piirkonda, seotud lähi-kontaktsete pseudonüümitud koode, kaasuvaid haigusi, nakatumise asukohta, välismaal viibimisi viimase 14 päeva jooksul, lähikontakti värskelt välismaal viibinuga, sotsiaalmajanduslikku seisundit ja ametit) ning puhangu korral puhanguandmeid (puhangu nime, puhangu geograafilisi koordinaate, puhangus olevate patsientide koode pseudonüümitud kujul, puhangu siseseid ja vahelisi lähikontakte ning nende kuupäevi). Lisaks sisaldavad andmed proovide parameetreid (proovi kogumise aeg, proovi valideerimise aeg, nukleiinhappe kontsentratsioon, real- time Ct väärtus). KoroGeno-Est-2 raames planeeriti analüüsida vähemalt 2500 proovi . KoroGeno-Est-3 etapis on plaanis analüüsida kuni 6500 SARS-CoV-2 positiivset proovi. 2. Isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemine ning andmete ja proovide pseudonüümimine ja vajadusel tagasi kodeerimine leiab aset ainult SYNLAB-s, TA-s ja SARS-CoV-2 diagnoosivates haiglates, kelle käsutuses on need andmed ka vastavalt kliinilisele praktikale ning vastavalt nende rutiinsetele tööülesannetele. 3 . Proovide transport, ettevalmistamine ja komplekteerimine, kvaliteedi kontroll ning vajadusel asendumine sekveneerimiseks . Tööd viiakse läbi Tartu Ülikooli bio - ja siirdemeditsiini instituudi mikrobioloogia osakonnas, tehnoloogia instituudis ja genoomika instituudi tuumiklaboris. Gruppide a-f proovide analüüs toimub otseselt KoroGeno -Est projekti raames Tartu Ülikoolis. Gruppi g kuuluvad viirused saadetakse sekveneerimiseks ECDC ( European Center for Disease Prevention and Control) SARS-CoV-2 täisgenoomide sekveneerimise programmile. KoroGeno -Est projekti roll siinkohal oli nimetatud proovide väljaselekteerimine ning ümberpipeteerimine saatmiseks ECDC- sse . 4 . Proovide analüüs 4 .1. Proovides RNA eraldamine, RNA pöördtranskriptsioon , DNA amplifitseerimine ja s ekveneerimine . Vastavalt epidemioloogilisele olukorrale ning reagentide kättesaadavusele on viiruse RNA pöördtranskriptsioon iks , DNA amplifikatsioon iks ning sekveneerimiseks uurimisgrupi poolt välja töötatud või kasutatud alljärgnevaid meetodeid: COVID- seq Illumine kommertsiaalne SARS-CoV-2 täisgenoomide sekveneerimiseks kasutatav kit In house meetod SARS-CoV-2 täisgenoomi sekveneerimiseks NGS meetodiga Illumina platvormil In house meetod SARS-CoV-2 S-geeni sekveneerimiseks NGS meetodiga Illumina platvormil In house meetod SARS-CoV-2 S-geeni sekveneerimiseks Sangeri meetodiga 4 .2. Saadud järjestuste bioinformaatiline ning fülogeneetiline analüüs. Andmeanalüüs hõlmab järgnevat: 1) viiruste genoomide sekveneerimise toorandmete töötlemine, 2) kokkupandud ( assembleeritud ) genoomi andmete analüüs, 3) fülogeneetiline analüüs, 4) nn ohtlike tüvede tuvastamine ja nende epidemioloogiliste tunnuste analüüs . Vastavalt erinevate analüüsimetoodikate kättesaadavusele on projekti meeskond kas ise välja arendanud või kasutanud alljärgnevaid tarkvaralisi lahendusi: In house SARS-CoV-2 analüüsi pipline snakemake platvormil Galaxy põhine ning põhjamaade SARS-CoV-2 bioinformaatikute väljatöötatud SARS-CoV-2 analüüsi platvorm Illumina COVID- seq kiti integraalne tar k varapakett 5 . Saadud tulemuste analüüs ning raportite koostamine koostöös TA-ga. Viiakse läbi järjestuste, epidemioloogiliste ja kliiniliste andmete analüüs kogumaks informatsiooni uute potentsiaalselt ohtlike tüvede kohta , nakkusklastrite analüüs ning luuakse sekveneeritud SARS-CoV-2 järjestuste andmete visualisatsioon id . Koostatakse i nterpretats ioonid ja analüüsid Eesti SARS-CoV-2 molekulaar-epid emioloogilise olukorra kohta ning töötatakse välja vastavad soovitused COVID-19 epideemiat o hjavatele struktuuridele (TA, Vabariigi Valitsuse teadusnõukoda, haiglad jne) . 6 . Järjestuste kättesaadavaks tegemine rahvusvahelisele (teadus) üldsusele . Oodatavad tulemused Sekveneeritud tüvede põhjal koostatakse TA-le iganädalased raportid, mis on aluseks ka ECDC raportite koostamisel. ECDC on seadnud EU liikmesriikidele eesmärgiks viia läbi 5-10% nakkusi põhjustanud SARS-CoV-2 viiruste täisgenoomide sekveneerimise . Analüüs sisaldab sekveneeritud tüvede arvu, nende kuulumist erinevatesse uuringu populatsioonidesse, ohtlike SARS-CoV-2 tüvede arvu ning ohtlikke mutatsioone sisaldavate tüvede arvu. Projekti käigus saadud Eestis ringelevates viiruse järjestustes on võimalik identifitseerida, millised tüved ja milliste nakkusklastrite koosseisus põhjustavad Eestis SARS-CoV-2 epideemiat. Kirjeldatakse ka nn. ohtlike või tähelepanu vajavate tüvede esinemist ning levikut (UK, LAV, Brasiilia ja teised tüved), sealhulgas nende tüvedega seotud mutatsioonide esinemist ning levikut. Lisaks sellele monitooritakse tüvesid, millel on kõrgem tõenäosus nii öelda „ära põgeneda“ vaktsiinide või läbipõdemise tagajärjel tekkinud immuunvastuse eest ning seeläbi potentsiaalselt panna alus uuele nn. karja immuunsuse suhtes resistentsele puhangule. Saadud andmete põhjal tehtud molekulaar-epidemioloogiline analüüs võimaldab: 1. Eesti Vabariigi valitsusel, TA-l ja COVID-19 teadusnõukojal saada ülevaade Eestis ringlevatest SARS-CoV-2 tüvedest ning vastavalt sellele modelleerida ning teha otsuseid COVID-19 epideemia edasiseks ohjamiseks. 2. TA-l siduda erinevaid isoleeritud nakkusi üksteisega ning lähtuvalt sellest suruda alla vastavate nakkuskollete edasine laienemine. 3. TA-l identifitseerida välisriikidest sisse tulnud ohtlikud tüved või mutatsioonid ning tegeleda fokusseeritult nende edasise leviku pidurdamisega. 4. Pidurdada vaktsiinide või COVID-19 läbipõdemisest tingitud immuunvastuse ees resistentseks muutunud SARS-CoV-2 ohtlike või mutantsete tüvede levik Eesti siseselt. 5. Leida viiruste tüved või mutatsioonid, millel on seos efektiivsema leviku või raskema haiguse kuluga. Projekti käigus luuakse kontaktid välisriikide SARS-CoV-2 molekulaar-epidemioloogilist olukorda jälgivate asutustega. Osaliselt on nimetatud kontaktid juba loodud (Soome TLI, Läti ja Leedu vastavad asutused). Uuringu tulemused esitatakse raportitena Terviseametile alates 01.01.2021. Vahemikus 01.01.2021 kuni 31.01.2021 saadud andmed esitatakse koondraportis ning alates 01.02.2021 koostatakse raporteid iganädalaselt. Tulemused kantakse iganädalaselt ette Vabariigi V alitsusele ja on aluseks valitsuse otsustele. Täpsemad andmed uuringu esimese etapi kohta (KoroGeno-Est-2) nädalate lõikes on ära toodud tabelis 1 ja joonisel 1 . Tabel 1. Sekveneeritud proovide arv nädalate ja huvipakkuvate genotüüpide lõikes. Joonis 1. Sekveneeritud proovide arv nädalate ja huvipakkuvate genotüüpide lõikes. https://www.ctm.ee/et/covid-19/eesti-sars-cov-2-taisgenoomide-jarjestamine-korogeno-est/ Vastavalt ülalpool mainitud töövoole ja tulemustele esitatakse raportid Terviseameti le , mis on aluseks ka ECDC- le esitatavatele raportitele. Raportid esitatakse iga-nädal a selt (v.a jaanuari raport, mis on esitatud koondraportina) peale tulemuste laekumist . Raportites esitatud andmed on aluseks TA-le erinevate nakkuskollete isoleerimise ja jälgimise prioritiseerimiseks , riiki imporditavate ohtlike mutatsioonide nin g viirustüvede kindlakstegemiseks . Lisaks sellele kasutatakse SARS-CoV-2 genotüübi andmeid nakkuskordajate, haiglate täituvuse ning edasise epideemia kulu modelleerimisel. Projekti eelarve kujunemine Projekti eelarve kujunemine on toodud tabelis 2. Uuringu mõlema etapi eelarved on toodud lisatud Exceli tabelis. Metoodika koostamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni juhistest lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames . Kindlasummaliste maksete korral arvutatakse kõik tegevuse või projekti rahastamiskõlblikud kulud eelnevalt kehtestatud summa põhjal, mida korraldusasutus on nõuetekohaselt põhjendanud ning mis makstakse välja siis, kui eelnevalt määratletud meetmed on lõpule viidud ja/või väljundid saavutatud. Käesolevas metoodikas on rakendatud individuaalse toetusesaaja tavapäraseid kuluarvestustavasid, mida toetuse saaja (Tartu Ülikool) kasutab oma hariliku igapäevase tegevuse ja kõikide rahaliste vahendite arvestamiseks. Sellised meetodid peavad olema kooskõlas riiklike raamatupidamiseeskirjade ja -standarditega. Kuna Tartu Ülikool on avalik-õiguslik ülikool, siis auditeeritakse tema tegevuse vastavust raamatupidamiseeskirjadele ja -standarditele regulaarselt, seega on olemas kindlus, et asutuses kehtestatud reeglid vastavad normidele ja nõuetele. Uuringu kulude kalkulatsioonides on tuginetud uuringu läbiviijalt Tartu Ülikoolilt saadud infole SARS-CoV-2 nakkusi põhjustanud viiruste täisgenoomide analüüs i esimese etapi (KoroGeno-EST-1, läbiviimise periood 01.09.2020 – 31.12.2020) kogemuse ja tekkinud kulude kohta . Olemasolevale infole tuginedes koostati Tartu Ülikooli poolt ka uuringu teise etapi (KoroGeno-EST-2) kulude kalkulatsioon, mis omakorda oli aluseks uuringu kolmanda etapi (KoroGeno-EST-3) eelarve kalkuleerimisel. Täiendavalt on arvestatud Terviseameti ja ECDC nõuetega uuringu tulemusel saadud andmetele. Nõuded andmetele on ajas täpsustunud. Uuringu läbiviijaks on Tartu Ülikool , üks ustest on kaasatud bio- ja siir demeditsiini instituudi mikrobioloogia osakond ning kliinilise meditsiini instituudi kliiniliste uuringute keskus. Proovide kogumise teenust ostetakse sisse OÜ-lt SYNLAB Eesti . Vastavalt asutusesisesele korrale määrab teenust pakkuma asudes või toetust taotlema asudes teenuse hinna või taotletava toetuse suuruse projekti vastutav täitja, so. juhtivteadlane. Kulude sisu ja suurust on võimalik hinnata eelnevate analoogsete projektide baasilt ning küsides läbirääkimistel infot kulude suuruse kohta . S truktuuriüksuse juht annab nii toetuse taotlemise kui ka taotluse rahuldamise faasis kinnituse, et ta on projektist teadlik ja nõustub kõigi kaasnevate kohustustega (muuhulgas ka eelarve). Laborikulud ega on seotud proovide kogumine, proovide ettevalmistamine ja sekveneerimine . Laborikulu sisaldab järgmisi tooteid ja teenuseid: proovide transport; laboris proo vide ettevalmistamiseks vajalikud reagendid , plastika, pipetid , PPE (personal protection equipment – nii pre-PCR kui post-PCR laboris) ; kasutatava aparatuuri hooldus ja kontaminatsiooni vältimise vahendi d, TÜ tehnoloogiainstituudi labori s proovide ettevalmistamine sekveneerimiseks ning TÜ tuumiklabori sek veneerimise (nii NGS kui Sanger) teenus . Kasutusel on erinevad labori metoodikad, mida kasutatakse vastavalt vajaduse le (nt juhul kui esinevad tarneraskused). Erinevus KoroGeno-EST-2 ja KoroGeno-EST-3 eelarvetes on tingitud mõningatest erinevustest metoodikas ja tööülesannete jaotuses. Alltöövõtja Synlab vii b KoroGeno-EST-3 uuringu raames lisaks proovide logistikale läbi ka RNA eraldust. Samuti on KoroGeno-EST-3 raames automatiseeritud andmete liikumine. Personalikulud koosnevad projekti meeskonna tööjõukulud est . Tööjõukulude puhul on arvesse võetud uuringuga seotud töötunde ning projektimeeskonna liikme tunnitasu määra. Projektimeeskonna liikmed: Juhtivuurija Irja Lutsar, professor Juhtivuurija Radko Avi, kaasprofessor Kristi Huik, kaasprofessor Aare Abroi, bioinformaatika spetsialist Taavi Päll, teadur Eveli Kallas, teadur Kai Truusalu , lektor Merit Pauskar, noorem teadur Katrin Kaarna, projektijuht, doktorant Lisaks projektimeeskonna liikmetele sisaldavad tööjõukulud kliiniliste uuringute keskuste spetsialistide tööjõukulu si d , mis on seotud uuringu veebi, grandiveebi ja memodega ning TÜ mikrobioloogia osakonna kahe laborispetsialisti ja doktoran di tööjõukulud. Nende ülesanneteks on proovide käitlemiseks vajalike andmestike koostamine ja kontrollimine, eksperimentaalse töö läbi viimine ning proovide transportimine vastavalt vajadusele. KoroGeno-Est-2 t ööjõukulud on koos seadusest tulenevate tööjõu maksudega kokku 131 994 eurot. KoroGeno-Est-3 tööjõukulude eelarve koostamisel on arvestatud eelmise etapi kuludega samalaadsete tegevuste elluviimisel. KoroGeno-Est-3 tööjõukulud koos tööandja maksudega on 77 069 eurot. Täpsemad andmed personalikulude kohta on toodud lisatud Exceli failis. Kaudsete kulude osakaalu arvestamine ühikuhinnas toimub ÜM § 6 lõike 5 (ühissätete määruse artikli 68 punkt c) alusel. Seoses teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas elluviidavate tegevustega on delegeeritud määruses määratletud tegevused, mille suhtes võib kohaldada kaudsete kulude puhul kasutatavat 25 % ühtset määra, mis on ette nähtud programmi „Horisont 2020“ raames . See tähendab seda, et kohaldada tuleb kõiki programmi „Horisont 2020“ ühtse määra kohaldamise metoodika asjakohaseid elemente. Alltöövõtuga seotud otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele tuleb jätta välja kuludest, mille alusel määra rahastamiskõlblike summade arvutamiseks kohaldatakse. Programmi „Horisont 2020“ kommenteeritud mudellepingu kohaselt on kaudsed kulud sellised kulud, mis ei ole otseselt seotud tegevuse elluviimisega ja ei ole seetõttu projektile otseselt omistatavad. Kuna programmi „Horisont 2020“ jaoks kehtestatud ühtne määr on 25 %, siis ei ole korraldusasutusel ühissätete määruse artikli 68 esimese lõigu punkti c alusel võimalik kohaldada 25 %st madalamat (ega kõrgemat) määra. Vastavalt rakenduskavale on sekkumise valdkonna koodiks 053 (tervishoid) ning tegemist on tervishoiu valdkonnas tehtavate teadusuuringutega (sekkumisvaldkonna kood 060 – Teadus- ja innovatsioonialane tegevus riiklikes uurimiskeskustes ja oskuskeskustes, sh võrgustike loomine).Vastavalt Horisont 2020 reeglitele tuleb rahastamiskõlblike kaudsete kulude arvutamisel välja jätta elluviidavate tegevustega seotud alltöövõtu otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetusesaaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele. Laborikulude hulgas on Synlab kulud summas 96 176 eurot. Synlabi poolt osutatav teenus on alltöövõtt ning ostetud sisse hankega. Seega ei võeta Synlabi poolt tehtavate tegevustega seotud kulusid arvesse kaudsete kulude arvutamisel. Arvesse minevate o tseste kulude hulka arvutatakse TÜ uuringumeeskonna liikmete personalikulud ning uuringu läbiviimise ga seotud labori kulud. Tabel 2. KoroGeno-EST uuringu eelarve Kuluread Maksumus Töötasud koos tööandja maksudega 209 063 Laborikulud, sh reagendid, tarvikud, teenused, proovide ettevalmistamine ja sekveneerimine 696 268 Synlab kulud positiivsete proovide RNA eraldamisel ja plaatimisel 96 176 Kaudsed kulud 25% TÜ otsekuludelt 226 332 KÕIK KULUD KOKKU 1 227 839 Seega on uuringu maksumus kokku 1 227 839 eurot . Summa sisaldab käibemaksu. Käibemaksu puhul ei ole tegemist sisendkäibemaksuga TÜ mõistes, TÜ jaoks on see kulu, mida ei saa riigilt tagasi küsida. Vastavalt käibemaksuseaduse § 2 lg 2 on ettevõtlus käibemaksuseaduse tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupu või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Tartu Ülikooli tegevus toetusena finantseeritavate projektide elluviimisel ei ole ettevõtlus käibemaksuseaduse § 2 lg 2 kohaselt. Kuna toetusprojektide raames tehtav tegevus ei ole ettevõtlus, siis ei teki Tartu Ülikoolil käivet käibemaksuseaduse § 4 lg 1 alusel ja tulenevalt käibemaksuseaduse § 29 lg 1 ei ole Tartu Ülikoolil käibemaksukohustuslasena õigust käsitleda projektide tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt makstavat käibemaksu maha arvatava sisendkäibemaksuna. Seirete ja uuringute läbiviimine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ raames ei ole käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlus. Rahastajalt saadavate laekumiste näol on tegemist toetusega ja seetõttu eelpool nimetatud projekti tarbeks ostetavatelt kaupadelt ja teenustelt ei arvesta Tartu Ülikool sisendkäibemaksu maha ning sellest tulenevalt ei saa sisendkäibemaksu tagasi ka Maksu- ja Tolliametilt, vaid sisendkäibemaks kantakse Tartu Ülikooli kuludesse. Vastavalt eelarvele on uuringu kogumaksumus seega 1 227 839 eurot , mis hüvitatakse elluviijale kindlasummalise makse alusel . Tulemuse saavutamise tõendamiseks esitab uuringu meeskond seirete juhtkomisjonile uuringu vahearuande (KoroGeno-Est-2) ja lõpparuande (KoroGeno-Est-3). Maksed toimuvad kahes etapis, esimese makse tegemise aluseks on elluviija poolt RÜ-le esitatud seirete juhtkomisjoni poolt heakskiidetud uuringu vahearuanne ja teise makse tegemise aluseks on elluviija poolt RÜ-le esitatud seirete juhtkomisjoni poolt heakskiidetud uuringu lõpparuanne . Esimese maksetaotluse uuringu esimese etapi kulude osas (KoroGeno-Est-2) esitab elluviija rakendusüksusele 1 kuu jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Teise maksetaotluse esitab elluviija pärast uuringu (KoroGeno-Est-3) lõpparuande esitamist ja selle heakskiitmist meetme juhtkomisjoni poolt, kuid mitte hiljem kui 2 kuu jooksul alates uuringu lõppemisest. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-1204 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b0c917-2a54-465d-abc0-f483ccdf31c3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/77b0c917-2a54-465d-abc0-f483ccdf31c3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main