Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus SA Vabaduse väljak 6 10146, Tallinn
[email protected] 02.09.2021 Taotlus Kultuuriministeeriumile Pikaajalise koostöö tulemusel, mil Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) on kogunud kunstivälja statistikat ja edastanud seda ministeeriumile , on välja kasvanud vajadus metoodilisemaks ja professionaalsemaks lähenemiseks. Taotleme rahastust kunstivälja statistika kogumise ja analüüsimise katmiseks. Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus alustas statistika kogumist 2016. aasta l , mis oli ühtlasi esimene kord kui püüdsime võimalikult paljude professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevate näitusemajade näitusetegevust koondada ja analüüsida. Edasistel aastatel on statistika järk-järgult kasvanud laiahaardelisemaks, lugedes kokku ka välisosalusega näituseid ja publikunumbreid. Algselt kasvas statistika kogumine välja soovist kaardistada soolist tasakaalu Eesti kunstiväljal ning seda teostati kuni 2019. aastani EV100 programmi lisa ra hastuse toel. Statistika kogumine, institutsioonidega suhtlemine, andmete haldamine ja analüüsimine on töömahukas tegevus, eeldades ühelt töötaja süvendatud pühendumist. Oleme kindlad, et statistika kogumine on kohaliku kunstivälja perspektiivist ülioluline tegevus, mis annab olulise sisse- ja ülevaate välja arengutest. Info kogumine on oluliseks sisendiks ka Kultuuriministeeriumi poliitikakujundajatele ja mõõdikutele, mida kasutavad uurijad , statistika analüüsimisega tegelevad asutused (näiteks Praxis ) , kunstieksperdid ja ajakirjanikud. KKEK-i kollektiivi kuulub 4 täiskoormusega töötavat inimest, k es täidavad arvukaid KKEKi põhikirjalisi tegevusi, sh sellise suurprojekti nagu Eesti paviljon Veneetsia biennaalil korraldust , mille kõrvalt on lisaülesandena mahuka statistika kogumise vajadust raske täita. Statistika kogumise meetodiks on olnud eelnevalt avaliku informatsiooni (näitusemaja koduleht, Facebook jm) alusel koostatud kronoloogiline näituste loetelu, mis on saadetud igale näitusemajale ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Enamus näitusemaju esitas andmeid meelsasti ja nägi statistika kogumisel ka motivatsiooni ja kasu. Tihtipeale on aga vähese tööjõu ja piiratud ressursside tõttu andmete kogumine lisatöö. Selle tõttu taotleme Kultuuriministeerium i lt toetust, mille abil saaksime koguda, analüüsida, koostada ja visualiseerida 2020. aasta kunstinäituste statistika. Plaanime välja töötada põhjalikumat metodoloogiat, mille alusel kunstivälja statistikat oleks võimalikult otstarbekas koguda. Antud arengute osas oleme alustanud nõupidamist Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlastega, kellega koos plaanime tulevikus statistika kogumise sen i sed põhimõtted tulevikku vaatavalt (2021. aasta perspektiivis) edasi arendada . Käesoleva taotlusega taotleme rahastust lisatöötaja palkamiseks. Lisatöötaja palkamine võimaldaks koguda kokku 2020. aasta näituste statistika, suhelda näituseasutustega, uuendada kogumispõhimõtteid (vt all), analüüsida andmeid. Järgmisel aastal sooviksime taotleda rahastust uuendatud metoodika välja arendamiseks. Meie eesmärk on koguda senisest rohkem ja mitmekülgsemaid andmeid, mis võimaldaks kunstivälja statistikat tulevikus kasutada oluliste kultuuripoliitiliste analüüside läbiviimiseks. Senini oleme kogunud: näituse nime, lahtioleku aega, külastajate arvu, kunstnike osalust näitusel, välisosaluse olemasolu (välisosaluse puhul eeldame nö „jah, ei“ vastust – esimene viitab välisosaluse ( väliskunstnik või kuraator) olemasolule, teine selle puudumisele), müükide olemasolu. Lisaks nendele andmetele, soovime 2020. a asta statistikas koguda lisaks: näitusematerjalide keelelist kättesaadavust (mis keeles on materjalid edastatud, näiteks, kas lisaks eesti keelele ka vene või inglise keeles); kas näitus on tasuta või tasuline (võimaldab tulevikus analüüsida kunsti kättesaadavust); kas näituse jooksul toimus publikuprogramme? Taotleme toetust ühe töötaja 0,5 kohaga palkamiseks 3 kuuk s , kujundaja töötasu ja muud töövõtja kulud kokku summas 40 00 EUR. Maria Arusoo Juhataja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ( allkirjastatud digitaalselt )