Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 23 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel. Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) koroonaviiruse levikuga seotud kriisist mõjutatud rahvusvaheliste spordisündmuste Eestis korraldajate erakorralise kahju hüvitamiseks (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitis).“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 57 järgmises sõnastuses: „(57) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist makstakse riigi 2021. aasta lisaeelarves ette nähtud vahenditest eesmärgiga osaliselt hüvitada koroonaviiruse puhangust tingitud tõendatud kahju Eestis toimunud või toimuma pidanud rahvusvahelise spordisündmuse korraldajale, kelle sündmus jäi ära või toimus väiksemas mahus Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute tõttu.“; 3) paragrahvi 7 lõike 7 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „järjestikust päeva kestvad“ sõnaga „sportlikult“; 4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist võib kasutada ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.08.2021 Eestis toimunud või toimuma pidanud käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud sündmuste ja Eesti jaoks oluliste vähemalt kaks järjestikust päeva kestnud sportlikult kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste korraldamisega seotud kulude katteks.“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses: „(131) Käesoleva paragrahvi lõikeid 9–13 kohaldatakse ka Eesti jaoks oluliste vähemalt kaks järjestikust päeva kestnud sportlikult kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste korraldamisega seotud kulude katteks makstavale rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitisele.“; 6) paragrahvi 71 lõiget 5 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „7) rahatrahv ja rahaline karistus; 8) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu.“; 7) paragrahvi 71 lõikes 71 asendatakse sõnad „spordialaliidu jätkusuutlikkuse ning liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele“ sõnadega „liikumisharrastuse ürituste ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele ning rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitisele“; 8) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 72 järgmises sõnastuses: „(72) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, 3 ja 5–8 sätestatule on rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise mitteabikõlblikud kulud sündmusel pealtvaatajatena osalenud isikute koroonaviiruse testimisega seotud kulud.“; 9) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 85 järgmises sõnastuses: „(85) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise abikõlblikud kulud on ajavahemiku 01.01.2021 kuni 31.10.2021 tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu isiku eraldatud vahenditest hüvitatud.“; 10) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotluses esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 sätestatule järgmised andmed: 1) käesoleva määruse § 7 lõikes 81 nimetatud rahvusvahelise spordisündmuse andmed (sündmuse nimetus, toimumise aeg ja koht); 2) sündmuse planeeritud eelarve juhul, kui seda ei ole enne sündmuse toimumist muu toetuse taotlemisel toetuse andjale esitatud; 3) andmed sündmuse korraldamise tegelike kulude ja tulude kohta; 4) taotletava kahjuhüvitise suurus ja selgitus, millest nähtub kahju otsene seos koroonaviiruse puhangust tingitud Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangutega; 5) kahjuhüvitise kasutamise eesmärk ja selle eesmärgipärast kasutamist tõendavate kuludokumentide koopiad; 6) andmed muu toetuse saamise kohta koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud riigi 2021. aasta lisaeelarve vahenditest, muudest riigieelarvelistest vahenditest, kohaliku omavalitsuse üksuselt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.“; 11) paragrahvi 10 lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „spordisündmuse läbiviimise toetuse“ sõnadega „ja rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise“; 12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 96 järgmises sõnastuses: „(96) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist võib taotleda käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 1 või 2 nimetatud spordiorganisatsioon, välja arvatud spordialaliit. Taotlejal ei tohi taotluse esitamise seisuga olla tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone.“; 13) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõnad „spordialaliidu jätkusuutlikkuse ning liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetuse“ sõnadega „liikumisharrastuse ürituste ja spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetuse ning rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise“; 14) paragrahvi 131 täiendatakse lõikega 64 järgmises sõnastuses: „(64) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlejate hindamisel arvestatakse: 1) sündmuse tulude ja kulude Vabariigi Valitsuse ja rahvusvaheliselt kehtestatud piirangutest tingitud vähenemist; 2) taotlejale avalikult sektorilt sündmuse korraldamiseks eraldatud toetuste kogumahtu; 3) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalist panust sündmuse korraldamiseks; 4) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju; 5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust; 6) kahjuhüvitisest ilmajäämise mõju taotleja jätkusuutlikkusele ja võimekusele korraldada tulevikus samasugust sündmust.“; 15) paragrahvi 131 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „lõigetes 1, 2, 61–63“ tekstiosaga „lõigetes 1, 2 ja 61–64“; 16) paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse sõnad „ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia“ sõnadega „jääb taotluses kirjeldatud sündmus ära või toimub kavandatust väiksemas mahus“; 17) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise saajatelt aruande esitamist ei nõuta.“; 18) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Spordialaliidu 2022. aasta toetuse taotluste hindamisel juhindutakse käesoleva määruse lisast järgmiste erisustega: 1) noortespordi toetuse puhul arvestatakse olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2018–2021, sealjuures 2018. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2021. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 2) noortespordi toetuse puhul arvestatakse võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM- või MM-finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM- või MM-finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks spordivaldkonna toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Sihtotstarbelisest taotlusvoorust saavad kahjuhüvitist taotleda Eestis kõrge tasemega rahvusvahelisi tiitlivõistlusi või teisi Eestile olulisi vähemalt kaks järjestikust päeva kestvaid võistlusi korraldavad spordiorganisatsioonid. Toetusmeetmest hüvitatakse spordiorganisatsioonidele rahvusvaheliste võistluste korraldamisega seotud otsesed kulud, mille katmiseks planeeritud tulud on Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangutest tulenevalt vähenenud. Meetmetest on võimalik toetust taotleda umbes 15 spordiorganisatsioonil. Muudetavas määruses nähakse ette ka 2022. aastaks eraldatava spordialaliidu noortespordi toetuse taotluste hindamise erisused, mis võimaldavad tasandada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku tõttu tekkinud ebavõrdsust toetuse taotlejate vahel. 2020. aastal tekkis olukord, kus osadel spordialadel on toimunud rahvusvahelised võistlused ja osadel mitte. Spordialaliidu noortespordi toetuse suurus sõltub aga suurel määral just rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemustest. Et osa spordialaliite ei satuks neist sõltumatutel põhjustel varasemaga võrreldes ebasoodsamasse olukorda, arvestatakse 2022. aasta toetust puudutavate taotluste hindamisel ka aasta võrra varasemaid tulemusi kui määrus muidu võimaldaks. Viimati nimetatud muudatus ei ole seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahenditega. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna osakonnajuhataja asetäitja Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.06.2021, 2. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga luuakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse (edaspidi ka koroonaviirus) levikuga seotud kriisi ja sellest tulenevate piirangute mõju leevendamiseks toetusmeede, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Kuna uus meede on mõeldud spordiorganisatsioonidele, kellele riigieelarvest vahendite eraldamiseks on 1 juba kehtestatud sporditoetuste kord, kavandatakse asjakohane regulatsioon kõnealusesse korda. Sporditoetuste korra kehtestamise aluseks olev volitusnorm spordiseaduse § 9 lõikes 3 võimaldab korda vajalikul määral täiendada. Kavandatava meetme näol on tegemist Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ (edaspidi ka toetusprogrammide üldtingimused) § 7 punkti 2 tähenduses toetusega juriidilistele isikutele. Eraldatav toetus võib olla vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 tähenduses.1 Eelnõu punkt 1 – muudetakse sporditoetuste korra § 7 lõiget 3, täiendades seda uue sihtotstarbelise taotlusvooruga (sporditoetuste korra § 7 lõike 3 punkt 6). Uus toetusmeede on mõeldud rahvusvaheliste võistluste korraldajatele (rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitis), kelle omatulu on Vabariigi Valitsuse kehtestatud või rahvusvaheliste piirangute tõttu vähenenud. Sellisteks võistlusteks on näiteks pealtvaatajateta või väikese pealtvaatajate arvuga toimunud võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldajad teenivad omatulu peamiselt piletimüügist, sponsorlusest ning võistluse osalustasust. Kuna käesoleva aasta algusest kuni augustikuu keskpaigani on võistlustel osalejatele ja pealtvaatajatele olnud kehtestatud erinevatel aegadel erinevad arvulised piirangud, siis on jäänud rahvusvaheliste võistluste korraldajatel osa planeeritud omatulust saamata, aga samas võistluse korraldamisega seotud kulud ei ole oluliselt vähenenud. Eelnõu punkt 2 – sporditoetuste korra § 7 täiendatakse lõikega 57, milles sätestatakse rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise eesmärk. Kokkuvõtlikult on taotlusvooru eesmärk leevendada koroonaviiruse levikuga seotud kriisi mõju, hüvitades osaliselt koroonaviiruse puhangust tingitud tõendatud kahju Eestis toimunud või toimuma pidanud rahvusvahelise spordisündmuse korraldajale, kelle sündmus jäi ära või toimus väiksemas mahus Vabariigi Valitsuse või rahvusvaheliselt kehtestatud piirangute tõttu. Taotlusvooru eesmärk on kooskõlas toetusprogrammide üldtingimuste § 5 lõike 1 punktiga 2. Eelnõu punkt 3 – sporditoetuste korra § 7 lõike 7 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „järjestikust päeva kestvad“ sõnaga „sportlikult“. Muudatusega täpsustatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust eraldatakse sportlikult kõrgetasemelistele võistlustele, mitte kõrgetasemeliselt korraldatud võistlustele. Muudatus ei puuduta seega toetusmeedet, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Eelnõu punkt 4 – sporditoetuste korra § 7 täiendatakse lõikega 81, millega määratakse kindlaks võistlused, mille puhul on õigus rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist taotleda. Tegemist on rahvusvaheliste tiitlivõistluste või teiste Eesti jaoks oluliste vähemalt kaks järjestikust päeva kestvate sportlikult kõrgetasemeliste tiitlivõistlustega, mis toimusid või oleksid pidanud toimuma ajavahemikul 01.01.2021 kuni 31.08.2021. Võistluste loetelu kattub osaliselt võistlustega, mida Kultuuriministeerium toetab tavapärasest rahvusvahelise 1 Eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui tegemist on Eesti jaoks oluliste vähemalt kaks järjestikust päeva kestnud sportlikult kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste korraldamisega seotud kulude katteks makstava rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitisega (vt eelnõu punkti 5). Muudel juhtudel ei ole toetuse näol tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 2 spordisündmuse läbiviimise taotlusvoorust, ent kaks meedet erinevad teineteisest nii selle poolest, et ühel juhul eraldatakse toetust enne spordisündmuse toimumist ja teisel juhul tagant järgi kriisiabina tekkinud kahjude hüvitamiseks kui ka näiteks abikõlblike kulude ja hindamiskriteeriumide osas. Kahjuhüvitist on võimalik saada kuni 31.08.2021 toimunud või toimuma pidanud rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamise eest, sest alates septembrist on olnud võimalik korraldada kõnealuseid võistluseid kontrollitud üritustena sisetingimustes kuni 6000 inimese ja välistingimustes kuni 12 000 inimesega. Eelnõu punkt 5 – sporditoetuste korra § 7 täiendatakse lõikega 131, milles sätestatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise määramisel kohaldatakse sarnaseid riigiabi reegleid nagu Kultuuriministeeriumi tavapärases rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlusvoorus. Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitis on vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 tähenduses, kui hüvitist makstakse Eesti jaoks oluliste vähemalt kaks järjestikust päeva kestnud sportlikult kõrgetasemeliste rahvusvaheliste võistluste korraldamisega seotud kulude katteks. Muudel juhtudel ei ole rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitis riigiabi, kuna tegemist on võistlustega, mille korraldamisõigus on Eestile antud vastava rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt ning samal ajal ei saa ükski teine riik sama sündmust korraldada. Eelnõu punkt 6 – sporditoetuste korra § 71 lõiget 5 täiendatakse punktidega 7 ja 8, millega lisatakse sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse mitteabikõlblike kulude loetellu rahatrahv ja rahaline karistus ning kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse nii rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitisele kui ka edaspidi kõigile teistele taotlusvoorudele, mida ei rakendata riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. Eelnõu punkt 7 – sporditoetuste korra § 71 lõiget 71 täiendatakse uue toetusmeetme ehk rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitisega. Lõige 71 näeb kehtivas sõnastuses ette, et sama paragrahvi lõikeid 3 ja 4 ning lõike 5 punkte 2 ja 4 ei kohaldata meistriliigade jätkusuutlikkuse toetusele, spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetusele ega liikumisharrastuse ürituste jätkusuutlikkuse toetusele. Viidatud sätted puudutavad iga-aastaseid sihtotstarbelisi taotlusvoore, ega ole kriisiabimeetmetele kohaldamiseks sobivad. Näiteks ei võimaldata sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatud vahendite arvelt tavaolukorras katta taotleja regulaarseid tegevuskulusid ja spordirajatiste ülalpidamiskulusid, kuid uued kriisiabi puudutavad taotlusvoorud selliste hädavajalike püsikulude katmiseks mõeldud ongi. Eelnõu punkt 8 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse lõikega 72, milles nähakse ette, et lisaks sama paragrahvi lõike 5 punktides 1, 3 ja 5–8 sätestatule on rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise mitteabikõlblikud kulud sündmusel pealtvaatajatena osalenud isikute koroonaviiruse testimisega seotud kulud. Teatud perioodil juulis ja augustis oli võistluste korraldajatel kohustus pakkuda kohapeal enne võistlust pealtvaatajatele testimise võimalust, kuid korraldajal ei olnud kohustust katta testimisega seotud kulu. Kui seda on mõne korraldaja poolt tehtud, siis on seda tehtud vabatahtlikult ning riigi toetusest testimise kinni maksmine tagant järgi ei ole asjakohane ega taga spordisündmuse korraldajate võrdset kohtlemist. Eelnõu punkt 9 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse lõikega 85 ja sõnastatakse rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise abikõlblikud kulud ja abikõlblikkuse periood. Abikõlblikkuse periood algab alates 01.01.2021 ning lõppeb 31.10.2021. 3 Eelnõu punkt 10 – sporditoetuste korra § 10 lisatakse lõige 15, milles sätestatakse andmed, mis tuleb rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotluses esitada. Nõutavad andmed võimaldavad toetuse andjal tuvastada, kui palju on korraldaja omatulu (piletitulu, sponsortulu ja osalustasud) vähenenud Vabariigi Valitsuse või rahvusvahelistelt kehtestatud piirangute tõttu ning selgitada välja vältimatud kulud, mille katmiseks hüvitist maksta. Eelnõu punkt 11 – täiendatakse sporditoetuste korra § 10 lõiget 7 ja lisatakse, et ka rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja poolt kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust. Sarnane põhimõte kehtib ka Kultuuriministeeriumi tavapärase rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlusvooru puhul. Eelnõu punkt 12 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 96, milles sätestatakse rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitisele kvalifitseeruvad spordiorganisatsioonid. Toetusele kvalifitseeruvad rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordiühendus või muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis. Tingimuste kohaselt ei tohi taotlejal olla tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone. Kõnealune nõue tuleneb toetusprogrammide üldtingimuste § 9 lõikest 2, mis näeb lisaks ette ka maksuvõla puudumise ja majandusaasta aruande tähtaegse esitamise. Majandusaasta aruande õigeaegse esitamise ja maksuvõla puudumisega seonduv on juba reguleeritud sporditoetuste korra §-s 11. Toetuse saajate hulka ei kvalifitseeru spordialaliidud, sest spordialaliitudele on eraldi kriisiabi taotlusvoor (spordialaliidu jätkusuutlikkuse toetus), mille raames on neil võimalik taotleda toetust ka rahvusvahelise võistluse korraldamisega seotud kulud katmiseks. Selline lähenemine võimaldab vähendada nii taotluste menetleja kui taotlejate töö- ja halduskoormust, sest spordialaliitudel tuleb kahe erineva taotluse asemel esitada üks. Eelnõu punkt 13 – sporditoetuste korra § 11 lõikesse 3 lisatakse teiste kriisiabimeetmete kõrval uus rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitis. Tulenevalt sporditoetuste korras sätestatud spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimustest ja toetusprogrammide üldtingimustest kontrollitakse kahjuhüvitise taotlejate puhul taotluse esitamise seisuga järgmisi asjaolusid: a) spordiorganisatsioon on kantud Eesti Spordiregistrisse; b) spordiorganisatsioonil ei ole 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt; c) spordiorganisatsioonil ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga. Sporditoetuste korra § 11 näeb ette, et neid tingimusi kontrollitakse tavaliselt taotluse esitamise tähtpäeva seisuga, kuid kõnealuse sättega tehakse kooskõlas toetusprogrammide üldtingimustega erisus ja vastav kontroll viiakse läbi taotluse esitamise seisuga. Eelnõu punkt 14 – sporditoetuste korra § 131 täiendatakse lõikega 64, milles nähakse ette rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlejate hindamise kriteeriumid. Nendeks on sündmuse tulude ja kulude Vabariigi Valitsuse ja rahvusvaheliselt kehtestatud piirangutest tingitud vähenemine, taotlejale avalikult sektorilt sündmuse korraldamiseks eraldatud toetuste kogumaht, koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus, sündmuse rahvusvaheline ja üleriigiline tähtsus ning valdkondlik ja sotsiaalmajanduslik mõju, samuti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus ning kahjuhüvitisest ilmajäämise mõju taotleja jätkusuutlikkusele ja võimekusele korraldada tulevikus samasugust sündmust. 4 Eelnõu punkt 15 – seoses sporditoetuste korra § 131 täiendamisega lõikega 64 (vt ka eelnõu punkti 14) täiendatakse § 131 lõikes 7 sisalduvat paragrahvisisest viidet. Kõnealuses sättes kirjeldatakse toetussumma kujunemist. Eelnõu punkt 16 – täpsustatakse sporditoetuste korra § 16 lõike 6 sõnastust. Kõnealune säte näeb kehtivas sõnastuses ette, et rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia. Uue sõnastuse järgi võib lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest ka juhul, kui sündmus ei jää mitte ära, vaid toimub kavandatust väiksemas mahus. Muudatus ei puuduta toetusmeedet, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel, vaid on seotud Kultuuriministeeriumi tavapärase rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetusega. Eelnõu punkt 17 – sporditoetuste korra § 17 täiendatakse lõikega 9, mille kohaselt rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise saajatelt aruande esitamist ei nõuta. Kuna tegemist on kahju hüvitamisega tagant järgi ning taotlusega koos tuleb esitada kahjuhüvitise eesmärgipärast kasutamist tõendavate kuludokumentide koopiad, siis ei ole hilisem aruande nõudmine vajalik. Eelnõu punkt 18 – sporditoetuste korda täiendatakse uue rakendussättega, milles nähakse ette erisused spordialaliitudele 2022. aastaks eraldatava toetuse taotluste hindamiseks. Muudatus ei puuduta toetusmeedet, mida rakendatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse alusel eraldatavate vahendite arvel. 2020. aastal tekkis koroonaviiruse leviku tõttu olukord, kus osadel spordialadel toimusid rahvusvahelised võistlused ja osadel mitte. Spordialaliidu toetuse suurus sõltub aga suurel määral just rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemustest. Et osa spordialaliite ei satuks neist sõltumatutel põhjustel varasemaga võrreldes ebasoodsamasse olukorda, arvestatakse 2022. aasta toetust puudutavate taotluste hindamisel ka aasta võrra varasemaid tulemusi, kui sporditoetuste korra lisa „Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord“ muidu ette näeb. Sporditoetuste korra § 171 lõike 5 punkti 1 kohaselt arvestatakse noortespordi toetuse puhul olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmades tulemusi aastatest 2018– 2021, sealjuures arvestatakse 2018. aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja 2021. aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi. Kõnealuse sättega tehakse erisus sporditoetuste korra lisa punktides 16.1.1 ja 16.2.1 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada aastatel 2019– 2021 saavutatud tulemusi. Kokkuvõttes võetakse arvesse 24 kuu asemel 36 kuu jooksul saavutatud tulemusi. Sporditoetuste korra § 171 lõike 5 punkti 2 kohaselt arvestatakse noortespordi toetuse puhul võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas osalemisi EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel aastal 2019 ning suurekoosseisulise koondise lisatoetuse puhul osalemist EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, aastatel 2018 ja 2019. Kõnealuse sättega tehakse erisus sporditoetuste korra lisa punktides 16.3.1 ja 16.3.2 sätestatust, mis muidu võimaldaks arvestada vastavalt ainult aasta 2021 ning aastate 2020 ja 2021 osalemisi. 2020 ja 2021 aasta tulemusi ei arvestata, sest võistluse 5 korraldamine oli alade lõikes erinev ning kõiki võistkondlikke spordialasid ei ole võimalik sel põhjusel võrdsetel alustel kohelda. Spordialaliidu tegevustoetuse puhul ei ole erisuse tegemine vajalik, sest tegevustoetuse puhul võetakse arvesse viimase nelja aasta jooksul ühe sportlase poolt saavutatud parimat tulemust ning üks võistluste vaba aasta ei mõjuta spordialaliidu tegevustoetust nii palju kui noortespordi toetust. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitis võib olla vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 3 tähenduses. Sporditoetuste korras sisalduvad asjakohased vähese tähtsusega abi andmise üldpõhimõtted (vt sporditoetuste korra § 7 lõikeid 9–13 ja eelnõu punkti 5). 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus: rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlusvooru loomine. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Mõjutatud on kõik rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist taotlema õigustatud spordiorganisatsioonid. Nendeks on umbes 15 rahvusvahelisi tiitlivõistlusi või teisi Eestile olulisi võistlusi korraldavat spordiklubi. Muudatus mõjutab mittetulundussektorit, kuna sporditoetuste korra § 10 lõike 10 kohaselt ei saa kõnealusest taotlusvoorust toetust taotleda äriühinguna tegutsevad spordiorganisatsioonid. Kõigist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli 2021. aasta 1. augusti seisuga 23 814, moodustab selline hulk juriidilisi isikuid 0,06%. Spordiregistris on andmed enam kui 2700 spordiorganisatsiooni kohta, millest 15 organisatsiooni moodustavad 0,55%. Kavandatavast taotlusvoorust toetuse saajate näol on seega tegemist väikese sihtrühmaga. Kavandatava muudatuse tulemusena suureneb toetus spordiorganisatsioonidele kokku umbes 500 000 euro võrra. Kahjuhüvitise arvelt on võimalik katta rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamisega seotud põhjendatud kulusid, mille katmiseks on tulud Vabariigi Valitsuse ja rahvusvaheliselt kehtestatud piirangutest tulenevalt vähenenud. Taotlusvooru tulemusena tagatakse spordiorganisatsioonide jätkusuutlikkus, võlgade likvideerimine koostööpartnerite ees ja valmidus korraldada kõrge tasemega rahvusvahelisi võistlusi ka järgnevatel aastatel. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlusvooru loomine mõjutab toetuse andja ehk Kultuuriministeeriumi töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks valitsusasutus, on tegemist väikese sihtrühmaga. Kuna on vaja menetleda täiendava taotlusvooru raames esitatud taotluseid, siis Kultuuriministeeriumi teenistujate töökoormus ajutiselt mõnevõrra suureneb. Taotluste menetlemisel on abiks ministeeriumi toetuste menetlemise infosüsteem ja taotlusvoorude korraldamise osas on Kultuuriministeeriumil aastatepikkune kogemus (seal hulgas 2020. aasta 6 kevadel ja 2021. aasta alguses kriisiabi taotlusvoorude kogemus). Mõju ministeeriumi töökorraldusele on seega kokkuvõttes ebaoluline, kuna kestab lühikest aega ega nõua teenistujatelt uute oskuste ega teadmiste omandamist. Kavandatav muudatus: spordialaliitudele 2022. aastaks eraldatava noortespordi toetuse taotluste hindamiseks erisuste kehtestamine. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju alavaldkond: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus Noortespordi toetuse muudatus puudutab spordialaliite. Eesti spordiregistrisse on kantud andmed enam kui 2700 spordiorganisatsiooni kohta. Neist 70 ehk alla 3% on spordialaliidud. Kõigist äriregistris ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritutest, keda oli käesoleva aasta 1. augusti seisuga 23 814, moodustavad spordialaliidud 0,029% ehk tegemist on väikese sihtrühmaga. Kavandatav muudatus tagab 2020. ja 2021. aasta ebatavalistes oludes spordialaliitude õiglase kohtlemise ning seeläbi kõigi spordialade jätkusuutlikkuse ja järjepideva arengu. Kuigi osa spordialaliite oleks seni kehtinud korra kohaselt saanud 2022. aastaks nende spordialaliitude arvelt, kelle esindatavatel aladel rahvusvahelisi võistlusi ei toimunud, tavapärasest suuremat toetust, ei saa sellest eelisest ilmajäämist pidada muudatusest tingitud negatiivseks mõjuks. Kõnealuste spordialaliitude olukord võrreldes varasemate aastatega ei halvene, vaid jääb samaks. Seega on mõju spordialaliitude tegevusele pigem positiivne. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju alavaldkond: asutuste korraldus Spordialaliitudele 2022. aastaks eraldatava noortespordi toetuse taotluste hindamiseks erisuste kehtestamine mõjutab toetuse andja ehk Eesti Olümpiakomitee töökorraldust. Kuna mõjutatud on vaid üks haldusülesannet täitev eraõiguslik juriidiline isik, on tegemist väikese sihtrühmaga. Toetuse taotluste menetlemine toimub elektroonilises keskkonnas ja toetuse andjal tuleb muuta seal vaid aastaarve. Toetuse andja kavandatava muudatuse tõttu täiendavaid andmeid koguma ei pea. Seega Eesti Olümpiakomitee töökoormus ei suurene ja mõju on ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitist eraldatakse riigi 2021. aasta lisaeelarve vahendite arvelt. Taotlusvooru täpne maht kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga, aga esialgu on rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise taotlusvooru planeeritud 500 000 eurot. Osa eraldatavast toetusest laekub maksudena tagasi riigieelarvesse ning omab seega ka mõju riigieelarve tuludele. Taotluste menetlemisega seotud kulude katmiseks täiendavaid vahendeid ei vajata ning need kaetakse rahvusvahelise spordisündmuse kahjuhüvitise puhul Kultuuriministeeriumi eelarvest ja noortespordi toetuse puhul Eesti Olümpiakomitee eelarvest. 7 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele. Rahandusministeerium märkuseid ei esitanud. Eesti Olümpiakomitee avaldas sporditoetuste korra muudatusettepanekutele toetust. Eelnõu esitati tulenevalt riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse § 3 lõikest 2 ja Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määruse nr 38 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused“ §-st 2 heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 7. oktoobri 2021. a istungil. 8