Kiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 29.06.2021 kehtiv kuni 29.06.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Riigikantselei [email protected] 11.10.2021 nr 1-11/2030-1 Memorandumi esitamine Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile memorandumi „Analüüs laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise kohta“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott minister Lisad: 1. Memorandum 9 lehel 2. Analüüs laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise kohta 23 lehel Eino Pedanik 628 2227 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 29.06.2021 kehtiv kuni 29.06.2026 või Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ESITATUD: valitsuskabineti xx 07.2021 nõupidamisele ESITAJA: Anneli Ott, kultuuriminister ESITAMISE AEG: xx.06.2021 TEEMA: Analüüs laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise kohta SISUKOKKUVÕTE: Laulu- ja tantsupeoliikumine (LTP) on üks eesti kultuurilise identiteedi aluseid. Aastal 2019 tähistati laulupeo 150. aastapäeva, aastast 2003 kuulub Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Dokumendi “Kultuuri arengukava 2021-2030” eelnõus1 on olulise sihina toodud esile vajadus tagada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ja areng, sh edendades tegevusi nii rahvakultuuri valdkonna sees kui ka laiemalt erinevate valdkondade ning asutustega. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2021-2023 punkti 5.22 all (Hoolitseme Eesti laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse eest. /.../) raames oli Kultuuriministeeriumi ülesandeks koostada analüüs ja ettepanekud laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise kohta (vastutaja kultuuriminister, tähtaeg, juuni 2021). Analüüsi töörühma kuulusid lisaks Kultuuriministeeriumile esindajad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvakultuuri Keskusest, Eesti Kooriühingust, Eesti Koorijuhtide Liidust, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, analüüsi koostamist vedas mõttekoda Creativity Lab. Analüüsi konteksti mõistmiseks on oluline esile tuua järgmist. - LTP on pidevalt, nädalast nädalasse ning kuust kuusse kestev protsess, mille kõige nähtavamad ja suurema mõjuga osad on üleriiklikud laulu- ja tantsupeod. - Kuigi LTP tõuseb laiema avalikkuse ees tähelepanu keskpunkti aastatel, mil toimuvad üldlaulu- ja tantsupeod ning noorte laulu- ja tantsupeod, toimub LTP tegevus katkematult luues väärtust mitmetes eluvaldkondades. Seega on laulu- ja tantsupeod valdkondadeülene fenomen, mille jaoks on oluline tingimusi luua erinevate poliitikate ja strateegiate kaudu. 1 Leitav siin: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#WzEXu9Je  - Lisaks kultuurile on LTP seotud tegevused ja/või mõjud tähtsad regionaalpoliitikas, haridusvaldkonnas, sotsiaalse turvatunde ja sidususe loomisel, kodanikuühiskonna edendamisel. LTP panustab suhete hoidmisesse välismaal asuvate eestlastega ning kannab ja õpetab tundma väärtusi, mis on tähtsad oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel. - LTP puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast jõudes kas pideva harrastustegevuse või üleriiklike ja regionaalsete laulupidude vaatajakogemuse kaudu sadade tuhandete inimesteni. Aastal 2017 avaldatud Läti Kultuuriakadeemia uuringu järgi omab koguni 95% Eesti elanikest kas aktiivse osaleja, vahetu või meedia vahendusel pealtvaataja või kaudsemalt osasaaja tasandil kokkupuudet laulu- ja tantsupidudega2. - Lisaks suurele elanikele osalusele peavad Eesti elanikud laulu- ja tantsupidu tähtsaks. Aastal 2013 avaldatud Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma uuringu “Minu laulu- ja tantsupidu” järgi peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks 96% elanikest, kusjuures 63% hindab pidusid väga oluliseks3. - Esinejana üleriiklikule peole pääsemine tähendab kollektiividele pidevat tööd repertuaariga ning tiheda konkursisõela läbimist. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupeol osales 1020 koori, 713 rahvatantsurühma ning 74 orkestrit, mis osalejate arvuna tähendab, et ainuüksi esinejatena osales peol üle 44 500 inimese. Juubelilaulupeo rongkäigust võttis osa 47 000 harrastajat. - LTP ulatus on peol osalejate numbrist veelgi suurem, kuna üleriiklikele pidudele pääseb kindel hulk lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid. - Laulu- ja tantsupeod toovad publikuna kokku kümneid tuhandeid inimesi (tantsupeol üle 35 000, laulupeol üle 60 000). Sellele lisanduvad teleülekannete auditooriumid. - LTP olulisteks kandjateks on kollektiivide juhendajad. Viimastel aastatel on süvenenud juhendajate järelkasvu risk. Aastal 2019 avaldatud Praxise uuringust 4 selgub, et alla 35- aastaseid juhendajaid on Eestis vähem kui 15%, uuringust selgus veel, et keskmine juhendaja netotasu kuus oli 2019.a kuus 116 eurot. Ühe lahendusena avas riik 2021. aastal juhendajate palgatoetuse meetme. - LTP korralduses on olulisel kohal kultuurivaldkonna organisatsioonid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus. Kõikidel nendel organisatsioonidel on LTP igapäevases hoidmises oma roll ja vastutus. - LTP kestmise jaoks on elutähtis, et vastutust liikumist hoida tajuksid oma kohustusena nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka harrastajad ehk kollektiivid - Eesti üks suuremaid vabaühenduste võrgustikke. 2 Läti Kultuuriakadeemia (2017). Uuring “Balti riikide elanike kaasatus laulu- ja tantsupeoliikumisse. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2019/10/The_survey_of_inhabitants_of_Baltic_countries_on_the_Song_and_Dance_Celebration_R EPORT.pdf 3 Marju Lauristin, Peeter Vihalemm (2013). Minu laulu- ja tantsupidu. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2015/01/Laulupeo-uuringu-aruanne-25-aprill-PARANDUSTEGA-KODULEHELE.pdf 4 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 1. VALDKONDADEÜLESED SEOSED LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE HOIDMISEL ON JÄRGMISED: Valdkond Olulised seosed Kultuur Laulu- ja tantsupeoliikumise toetamine kultuuripoliitika kaudu, rahvakultuuri katusorganisatsioonide toetamine, juhendajate palgatoetusmeetme rahastamine, investeeringud laulupeo ja tantsupeo taristusse. Regionaalpoliitika Kohalike omavalitsuste roll LTP tegevuste toetamisel eesmärgiga tugevdada kohalikku identiteeti ja tõsta elanike elukvaliteeti. Omavalitsuse territooriumil tegutsevate kollektiivide ja juhendajate tegevuse toetamine ning kogukonnatunde hoidmine ja kasvatamine. Haridus LTP hariduslike võimaluste mitmekülgne kasutamine peaasjalikult üldhariduskoolis ja teistes õppeasutustes, pakkudes loomingulist ja vaheldusrikast õpitegevust ning kandes edasi väärtusi ja traditsioone. Lisaks on suure kaaluga õppe- ja noorsootööasutuste teadlikkus eelduste loomisel, mis mõjutavad laste ja noorte osalemist laulu- ja tantsupeokultuuris (sh koolisisene töökorraldus, rahvakultuuris osalemisega arvestamine ja selle toetamine, samuti juhendajatele töötingimuste loomine). Haridusega seotud tegevuste ja mõjudega saab siduda ka täiskasvanute mitteformaalse hariduse seosed, sest LTP protsess sisaldab repertuaari kaudu toimuvat pidevat õppetööd kõikide osalejate jaoks. Sotsiaalpoliitika Laulu- ja tantsupeol on oluline mõju ühiskonna sidususe suurendamisel, vaimse ja füüsilise tervisega seotud riskide ennetamisel ning sotsiaalsete kontaktide pakkumisel (sh leevendades stressi, üksindust), lisaks on tähtis aidata kaasa osalemisvõimaluste loomisel erivajadustega inimestele. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna edendamine, sh LTP kui Eesti ühe suurima kodanikuliikumise kaudu. Laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid on üks suurimaid kodanikuühiskonna liikumisi ning LTP protsessis osalevate hästi korraldatud vabaühenduste kaudu on võimalik anda oluline panus kodanikuühiskonna toimimisel ja teadlikkuse tõstmisel. Rahvuskaaslased Laulu- ja tantsupeod on üheks oluliseks regulaarseks sidemeks Eesti ning välismaal elavate eestlaste kogukondade vahel. Riigikaitse Laulu- ja tantsupeoliikumine kannab ja õpetab Eesti kestmise jaoks olulise tähtsusega alusväärtusi oma riigi hoidmise ja isamaalise mõtteviisi kohta. Üleriiklike pidude korraldusprotsessis on oluline roll veel mitmetel valdkondadel, mille kaudu tagatakse hulk olulisi suurürituste organiseerimisega seotud funktsioone ja tegevusi (nt turvalisus, meditsiin, transport jt). 2. ANALÜÜSI KOOSTAMISEL JOONISTUS VÄLJA NELI PEAMIST JUURPROBLEEMI, MIS PÕHJUSTAVAD OMAKORDA ERINEVAID NEGATIIVSE MÕJUGA TAGAJÄRGI: 1. Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone. Kuigi valdavalt on erinevate eluvaldkondade tegevust koordineerivad organisatsioonid nõus, et laulu- ja tantsupeo roll Eesti ühiskonnas on ainulaadne ja väärtuslik, eeldatakse enamasti, et selle tänase olukorra ja tulevikuga peaks tegelema pigem kultuuripoliitika. Samas on liikumisel hulk mõjusid ja tahke, mis on osa teistest poliitikatest, mille raames on samuti oluline laulu- ja tantsupeoliikumise mõju märgata ning toetada. Eriti olulise tähtsusega on see kohalike omavalitsuste poliitikas. Käesoleva aasta mais ja juunis läbiviidud küsitluse5 alusel on LTP liikumise toetamisega seotud valdkondlikud põhimõtted kajastatud 25% kohaliku omavalitsuste arengukavas omavalitsustest. 2. Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele. Eesti koolimuusika suurkuju Heino Kaljuste on öelnud, et kuniks laulab kool, laulab kogu rahvas. Öeldu kehtib laiemalt ka kogu laulu- ja tantsupeoliikumise kohta. Paraku on üldhariduskoolide praktika laulu- ja tantsupeokultuuris osalemisel ebaühtlane ning Eestis on ka selliseid koole, mille õpilastel puudub liikumisega igasugune aktiivsem kokkupuude. Kui koolide teadlikkus koorilaulu ja rahvatantsuga kaasnevate võimaluste kasutamisest on madal ja laulu- ja tantsupeoliikumist nähakse lihtsalt valikulise osana huviharidusest, võib tekkida järelkasvu risk nii osalevate laste ja noorte kandepinna kui ka juhendajate tasandil (üks eeldusi edukaks tööks koolis on läbimõeldud viis juhendajate kaasamisel ja nende tööks vajalike tingimuste loomisel). 3. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide tegevusmudel on alarahastatud. Vajalike muudatuste elluviimiseks on lisaks igapäevase operatiivse tegevuse korraldamisele kavandada pikaajalise sihiga arendustegevusi, nt koostööpõhimõtete koostamine ja juurutamine erinevate partneritega, uuringute ja kaardistuste läbiviimine, poliitikakujundamises osalemine jpm. Paraku ei võimalda katusorganisatsioonide tänane tegevus- ja rahastamismudel taolisi jõupingutusi teha. See on üks põhjuseid, miks on raskendatud ka muudatuste juhtimine ja riskide ennetamine. Praxise 2019. aastal avaldatud uuringust selgus, et laulu- ja tantsupeoliikumises osalevad kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud6. Nii on sellel probleemil ühine tahk ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste valdkonna problemaatikaga. 5 Eesti Rahvakultuuri Keskuse küsitlus, avaldamisel. 6 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download  4. Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine. Üleriiklikud laulu- ja tantsupeod toimuvad 2-3 aasta tagant. Korraldustegevuste intensiivsus ja maht kasvab peo lähenedes järk-järgult, kõige suurem koormus on viimasel poolel aastal enne sündmuse toimumist. Seni on olnud probleemiks, et kõige aktiivsemasse faasi jõudes tuleb iga peo eel projektipõhiselt läbi rääkida erinevate peo korraldusega seotud teenuste ja tegevuste korraldus. Selline lähenemine võib paratamatult tekitada olukorra, kus ei pruugi olla piisavalt valmidust kiireloomulistele muudatustele või ootamatutele sündmustele reageerimiseks või erinevate valdkondade vastutusvaldkondade määratlemiseks. 3. KULTUURIPOLIITIKA PRIORITEETSED TEGEVUSSUUNAD LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE ARENDAMISEL 1. Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Alljärgnevas ülevaates on kirjeldatud erinevate valdkondade seoseid laulu- ja tantsupeo liikumisega. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme. Valdkondade ülese tegevuskava esialgsed pidepunktid on kajastatud ühiste tegevussundade ülevaadetes (memorandumi punktid 4.1-4.4). 2. Laulu-ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Hetkel on toimumas Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (SA LTP) registri ühildamise analüüsi koostamine Civitta Eesti AS poolt. Oluline, et analüüsi tulemusel valmiks prototüüp ja edasine valmis lahendus. Lisaks on oluline, et see andmebaas on infoallikaks erinevatele poliitikate kujundajatele ehk riigile, KOVidele, maakondadele, valdkondlikele organisatsioonidele jne. Samuti vajab andmebaas lisaks valmimise kuludele ka ülalpidamise ja edasise arendamise kulusid. 3. Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika seltsi tegevuse mõjuanalüüs. 4. ETTEPANEKUD VALDKONDADE VAHELISEKS KOOSTÖÖKS Üleriiklikud laulu-ja tantsupeod omavad suursündmusena märkimisväärset majanduslikku mõju. Seni ei ole Eestis uuritud üldlaulu-ja tantsupidude kui sündmuste ega ka laulu- ja tantsupeo liikumise laiemat majanduslikku mõju (sh regionaalsed laulu- ja tantsupeod). Seega on asjakohane kavandada kultuuri-, majandus- ja regionaalpoliitika koostöös 2025.a toimuva üldlaulu- ja tantsupeo majanduslike mõjude analüüs. Järgmise sammuna on tähtis vaadelda liikumise majanduslikke mõjusid ka protsessina pidude vahelisel ajal. 4. 1 Regionaalpoliitika sh kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumises Koostöö eesmärk: luua eeldused selleks, et kohalikud omavalitsused näeksid riigi ja harrastajate kõrval omavalitsuste strateegilist rolli laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel ja edendamisel ning kollektiivide toetamise põhimõtted aitaksid kaasa liikumise kestlikkuse tagamisele. Regionaalpoliitika ja kultuuripoliitika ühised tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel: 1. Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine. 2. Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt). 3. Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused. 4. Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel laulu- ja tantsupeoliikumise mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine. 4.2 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: luua laiemaid eeldusi selleks, et laulu- ja tantsupeoliikumise tegevused panustaksid senisest strateegilisematel alustel sotsiaalpoliitika eesmärkide täitmisse, sh sotsiaalse sidususe suurendamisel, üksinduse ja tõrjutusega seotud riskide maandamisel, erinevate terviseriskide ennetamisel ning erivajadustega inimeste ligipääsu võimaluste suurendamisel. Sotsiaalpoliitika ja kultuuripoliitika ühised tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel: 1. Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. Laulu- ja tantsupeoliikumine on pidev protsess, mis hõlmab igakuiselt üle 70 000 rahvakultuuri harrastaja, sh suurte pidude vahelistel aastatel. Rahvakultuuri harrastajaid on kõikjal Eestis ning kõikides vanusegruppides alates väikelastest kuni eakateni. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad. 2. Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. Laulu- ja tantsupeoliikumine on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Vananevas ühiskonnas on järjest rohkem inimesi, kelle jaoks on kollektiivide töös osalemine oluliseks kokkupuute punktiks kas oma kogukonna või laulu- ja tantsukaaslastega. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka  muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks. 3. Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Selline suund on suure potentsiaaliga ka töös laste ja noortega ning hea kavandamise juures annab koolidele olulise lisavõimaluse koolipäevade mitmekesistamiseks ja õppe kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel. 4. Erivajadustega inimeste kaasamine. Laulu- ja tantsupeost osa saamine on tähtis kõigi Eesti elanike jaoks. Uuringute järgi osaleb liikumises ühel või teisel moel koguni 95% rahvastikust. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel töörühma (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindus- organisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused. 4.3 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: tagada, et üldhariduskoolis oleks kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused saada mitmekülgselt osa rahvakultuurist ning laulu- ja tantsupeoliikumisest. Lisaks on oluline suurendada koolide ja koolipidajate teadlikkust oma- ja rahvakultuuri alusväärtuste edasikandmisest, samutil rõhutada eri ainete õpetajate ja ringijuhendajate rolli olulisust noorte väärtusruumi ning kultuurilise identiteedi kujundamisel. Hariduspoliitika ja kultuuripoliitika ühised tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel: 1. Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele. 2. Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist. 3. Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides). 4.4 Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: tugevdada laulu- ja tantsupeoliikumise (LTP) vabaühenduste toetamise kaudu kodanikuühiskonna kandepinda ning tõsta ühe Eesti suurima ja laia ühiskondliku haardega võrgustiku organisatsioonide võimekust tegevuste ja eestkoste korraldamisel. Ühised tegevussuunad: 1. Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. 2. Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, KÜSK-i ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Vabaühenduste jaoks vajalikud ja olulised oskused eesmärkide saavutamisel on mh strateegilist kavandamist ja juhtimist, tulemuste ja mõju mõõtmist, inimeste ja tööprotsesside juhtimist, finantsplaneerimist (sh omatulu teenimist), kommunikatsiooni ja koostööd ja üldist võimekust tulemuslikult tegutseda (luues sh kogukondlikku ja valdkondlikku sidusust). 3. Siseministeeriumil kaasata laulu- ja tantsupeoliikumise praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse. 5. ETTEPANEK ÜLERIIKLIKE LAULU- JA TANTSUPIDUDE KORRALDUSE KOORDINATSIOONIKOMISJONI MOODUSTAMISEKS Laulu- ja tantsupidude korraldus koosneb paljudest alateemadest ning moodustab valdkondadevahelise ja detailirohke koostöömudeli. Pidude lähenedes on varasemalt esinenud nii prioritiseerimise kui ka ressursside kavandamisega seotud riske, mille maandamiseks oleks oluline viia üleriiklike pidude korraldamise koordinatsioon rohkem protsessipõhiseks. Protsessipõhisuse suurendamiseks on üks lahendus moodustada regulaarselt kogunev üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjon. Komisjoni poolt koordineeritavate teemade hulka saaks arvata: 1. Linnatranspordi korraldamise temaatika (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 2. Kollektiivide koolimajutuse korraldamise (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 3. Politsei ja päästevaldkonna rolli (koostöös Politsei ja Piirivalveametiga), samuti muud siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud organisatsioonide kaasamisega seonduv 4. Turvateenuste korraldusega seonduv 5. Meditsiinilise abiga seonduv 6. Rahvatervise küsimustega seonduv (koostöös Terviseametiga) 7. Toitlustamise ja suurürituse spetsiifikaga seonduv 8. Lauluväljakuga seotud küsimused 9. Kalevi staadioni ja tantsupeo harjutusväljakutega seotud küsimused 10. Muude oluliste asukohtade logistika ja korraldusega seotud küsimused 6. ETTEPANEKUD SEOSES LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE SÜMBOLOBJEKTIDEGA Laulu- ja tantsupeo tulevikuperspektiive kaaludes on oluline, et liikumise jaoks märgiliste sümbolobjektide (Lauluväljak, Kalevi staadion) tulevik ja arendusplaanid oleks selged.  Tallinna lauluväljakuga seotud planeeringutega seoses on üliolulise tähtsusega, et riigi ja Tallinna linna koostöös leitakse lahendus, mis tagab laulupeo mõõtkavas oleva sündmuse korraldamiseks vajalikud võimalused. Juhul kui käivitub mõni muu stsenaarium ning vähenevad pinnad, kus pakutakse peol osalevatele kollektiividele või publikule suunatud teenuseid, tekib reaalne risk, et laulupidu pole võimalik harjumuspärasel viisil korraldada. Heaks lahenduseks oleks riigi ja linna ühise töökava koostamine koos konkreetse aja- ja tegevusplaaniga, mis võimaldab kavandada arendustegevused arvestades laulupeo korraldamise spetsiifikat.  Kalevi staadioniga seotud arenduste juures on oluline silmas pidada tantsupidude korraldamisega seotud vajadusi ja ootusi. Aastal 2034 tähistatakse 100 aasta möödumist esimesest tantsupeost ning on väga olulise kaaluga sõnum, milline on riigi nägemus juubelini viiva kümnendi tantsupidude korralduse tingimustest ja võimalustest. 7. ÜHISKONDLIKKU ELU PUUDUTAVAD ETTEPANEKUD Arvestades üleriiklike laulu- ja tantsupidude olulisust: - Kuulutada üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevad lipupäevadeks. - Muuta laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede vabaks päevaks. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS: 1. Kiita heaks esitatud laulu- ja tantsupeo kestlikkuse analüüs. 2. Kultuuriministeeriumil algatada analüüsis väljatoodud probleemidele lahenduste leidmiseks valdkondadeülese tegevuskava väljatöötamine. LISATUD DOKUMENDID: Analüüs laulu- ja tantsupeoliikumise järjepidevuse tagamise kohta - 23 lehel KOOSTAJA: Eino Pedanik, Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik  ANALÜÜS LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄRJEPIDEVUSE TAGAMISE KOHTA 1 ANALÜÜSI EESMÄRK JA TAUST 1 1.1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalejad 3 1.2 Valdkondadeülesed seosed laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel 4 2 LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄTKUSUUTLIKKUST MÕJUTAVAD JUURPROBLEEMID 5 2.1 Nelja peamise juurprobleemi kirjeldus 6 2.2 Kultuuripoliitika prioriteetsed tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 7 3 JUURPROBLEEMIDEGA SEOTUD VALDKONDLIK KOOSTÖÖ JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED 8 3.1 Ettepanek laulu- ja tantsupidude majandusliku mõju hindamiseks 8 3.2 Regionaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 8 3.2.1 Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel 9 3.3 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 10 3.4 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 11 3.5. Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 14 3.6 Ettepanek üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamiseks 15 3.7 Ettepanekud seoses laulu- ja tantsupeoliikumise sümbolobjektidega 16 3.8 Ühiskondlikku elu puudutavad ettepanekud 16 4 ANALÜÜSIS TOODUD ETTEPANEKUTE KOOND 17 LISA: Kultuuriministeeriumi kaudu LTP toetuseks eraldatud toetused ja investeeringud 2017- 2021 20 Analüüsi koostamise töörühm 23 1 ANALÜÜSI EESMÄRK JA TAUST 1 Laulu- ja tantsupeoliikumine (edaspidi ka LTP) on üks eesti kultuurilise identiteedi aluseid. Aastal 2019 tähistati laulupeo 150. aastapäeva, aastast 2003 kuulub Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Dokumendi “Kultuuri arengukava 2021-2030” eelnõus1 on olulise sihina toodud esile vajadus tagada laulu- ja tantsupeo traditsiooni kestmine ja areng, sh edendades tegevusi nii rahvakultuuri valdkonna sees kui ka laiemalt erinevate valdkondade ning asutustega. Ülevaate koostamise lähtekohaks on laulu- ja tantsupeo protsessi viimaste aastate arengus esile tulnud probleemid, mis viitavad mitmele olulisele ning liikumise jaoks suure mõjuga riskile. Analüüsi eesmärgiks on kirjeldada olulisemate riskide olemust ning pakkuda lahendusi, mille kaudu tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsioonide kestmine. Analüüsi konteksti mõistmiseks on oluline esile tuua järgmist. - Laulu-ja tantsupeoliikumine on pidevalt, nädalast nädalasse ning kuust kuusse kestev protsess, mille kõige nähtavamad ja suurema mõjuga osad on üleriiklikud laulu- ja tantsupeod. - Kuigi LTP tõuseb laiema avalikkuse ees tähelepanu keskpunkti aastatel, mil toimuvad üldlaulu- ja tantsupeod ning noorte laulu- ja tantsupeod, toimub LTP tegevus katkematult luues väärtust mitmetes eluvaldkondades. Seega on laulu- ja tantsupeod valdkondadeülene fenomen, mille jaoks on oluline tingimusi luua erinevate poliitikate ja strateegiate kaudu. - Lisaks kultuurile on LTP seotud tegevused ja/või mõjud tähtsad regionaalpoliitikas, haridusvaldkonnas, sotsiaalse turvatunde ja sidususe loomisel, kodanikuühiskonna edendamisel. LTP panustab suhete hoidmisesse välismaal asuvate eestlastega ning kannab ja õpetab tundma väärtusi, mis on tähtsad oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel. - LTP puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast jõudes kas pideva harrastustegevuse või üleriiklike ja regionaalsete laulupidude vaatajakogemuse kaudu sadade tuhandete inimesteni. Aastal 2017 avaldatud Läti Kultuuriakadeemia uuringu järgi omab koguni 95% Eesti elanikest kas aktiivse osaleja, vahetu või meedia vahendusel pealtvaataja või kaudsemalt osasaaja tasandil kokkupuudet laulu- ja tantsupidudega (vt ka p. 1.1)2. - Lisaks suurele elanikele osalusele peavad Eesti elanikud laulu- ja tantsupidu tähtsaks. Aastal 2013 avaldatud Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma uuringu “Minu laulu- ja tantsupidu” järgi peab laulu- ja tantsupidu oluliseks sündmuseks 96% elanikest, kusjuures 63% hindab pidusid väga oluliseks3. - Esinejana üleriiklikule peole pääsemine tähendab kollektiividele pidevat tööd repertuaariga ning tiheda konkursisõela läbimist. 2019. aasta üldlaulu- ja tantsupeol osales 1020 koori, 713 rahvatantsurühma ning 74 orkestrit, mis osalejate arvuna tähendab, et ainuüksi esinejatena osales peol üle 44 500 inimese. Juubelilaulupeo rongkäigust võttis osa 47 000 harrastajat. - LTP ulatus on peol osalejate numbrist veelgi suurem, kuna üleriiklikele pidudele pääseb kindel hulk lauljaid, tantsijaid ja pillimängijaid. - Laulu- ja tantsupeod toovad publikuna kokku kümneid tuhandeid inimesi (tantsupeol üle 35 000, laulupeol üle 60 000). Sellele lisanduvad teleülekannete auditooriumid. 1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#WzEXu9Je 2 Läti Kultuuriakadeemia (2017). Uuring “Balti riikide elanike kaasatus laulu- ja tantsupeoliikumisse. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2019/10/The_survey_of_inhabitants_of_Baltic_countries_on_the_Song_and_Dance_Celebration_REPORT. pdf 3 Marju Lauristin, Peeter Vihalemm (2013). Minu laulu- ja tantsupidu. Allikas: https://sa.laulupidu.ee/wp- content/uploads/2015/01/Laulupeo-uuringu-aruanne-25-aprill-PARANDUSTEGA-KODULEHELE.pdf 2  - LTP olulisteks kandjateks on kollektiivide juhendajad. Viimastel aastatel on süvenenud juhendajate järelkasvu risk. Aastal 2019 avaldatud Praxise uuringust4 selgub, et alla 35- aastaseid juhendajaid on Eestis vähem kui 15%, uuringust selgus veel, et keskmine juhendaja netotasu kuus oli 2019.a kuus 116 eurot. Ühe lahendusena avas riik 2021. aastal juhendajate palgatoetuse meetme. - LTP korralduses on olulisel kohal kultuurivaldkonna organisatsioonid Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus. Kõikidel nendel organisatsioonidel on LTP igapäevases hoidmises oma roll ja vastutus. - LTP kestmise jaoks on elutähtis, et vastutust liikumist hoida tajuksid oma kohustusena nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka harrastajad ehk kollektiivid - Eesti üks suuremaid vabaühenduste võrgustikke. Analüüs ei käsitle laulu- ja tantsupeo repertuaariga seotud teemasid. Laulu- ja tantsupidude kavad ja neid puudutavad otsused sünnivad pidude kunstiliste juhtide ja toimkondade esitatud kontseptsioonide ning ettepanekute tulemusena. 1.1 Laulu- ja tantsupeoliikumises osalejad Eesti Rahvakultuuri Keskuse 202o. aasta statistika kokkuvõtte järgi on Eestis kõikide valdkondade arvestuses kokku 79 753 rahvakultuuri harrastajat5. Neist laulu- ja tantsupeoliikumisega on seotud: 36 011 koorilauluga tegelevat harrastajat 21 468 rahvatantsuga tegelevat harrastajat 2784 puhkpillimuusikaga tegelevat harrastajat 1750 rahvamuusikaga tegelevat harrastajat Läti Kultuuriakadeemia avaldas aastal 2017 uuringu Balti riikide elanike kaasatusest laulu- ja tantsupeoliikumisse. Tulemusena leiti, et ühel või teisel moel on Eestis laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud 95% inimestest. Uuringus jaotati elanikud erinevateks liikumises osalejate tüüpideks, mis Eesti puhul kujunesid järgmiselt: Kokku kaasatuid Kaasatus tüüpide kaupa aktiivne kaasatus ehk osavõtjad või korraldusega seotud inimesed 37% passiivne vahetu kaasatus ehk kontsertidel, etendustel või 65% 95% rongkäigus kohal olev publik passiivne kaudne kaasatus ehk meediakanalite kaudu jälgiv publik 82% 4 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 5 Allikas, rahvakultuuri harrastajad maakonna ja tegevusvaldkonna järgi: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__rahvakultuur/KU61 3 Kuigi laulu- ja tantsupeoliikumises osalemise numbrid näitavad suurt kandepinda, näitas Praxise 2019. aastal avaldatud uuring, et liikumises osalevad kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud6. See näitab, et liikumise keskne osa on hoolimata osalejate suurest arvust haavatav ning seotud riskide realiseerumisel on oht liikumise murenemisele. Teise olulise asjaoluna tuleb rõhutada, et oluline osa harrastajatest on lapsed ja noored (üle 60% koorilauljatest ja rahvatantsijatest). Seega on lisaks iseseisvalt tegutsevatele täiskasvanute kollektiividele võtmetähtsusega üldhariduskoolide teadlikkus ja suutlikkus liikumisega seotud tegevusi ja laiemat potentsiaali õppetöös rakendada. 1.2 Valdkondadeülesed seosed laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel Kuigi sageli nähakse laulu- ja tantsupeoliikumist kultuurivaldkonna kesksena, on liikumise tegevuste ja mõjude ulatus oluliselt laiem. Valdkond Olulised seosed Kultuur LTP toetamine kultuuripoliitika kaudu, rahvakultuuri katusorganisatsioonide toetamine, juhendajate palgatoetusmeetme rahastamine, investeeringud laulupeo ja tantsupeo taristusse. Regionaalpoliitika Kohalike omavalitsuste roll LTP tegevuste toetamisel eesmärgiga tugevdada kohalikku identiteeti ja tõsta elanike elukvaliteeti. Omavalitsuse territooriumil tegutsevate kollektiivide ja juhendajate tegevuse toetamine ning kogukonnatunde hoidmine ja kasvatamine. Haridus ja LTP hariduslike võimaluste mitmekülgne kasutamine peaasjalikult noorsootöö üldhariduskoolis ja teistes õppeasutustes, pakkudes loomingulist ja vaheldusrikast õpitegevust ning kandes edasi väärtusi ja traditsioone. Lisaks on suure kaaluga õppe- ja noorsootööasutuste teadlikkus eelduste loomisel, mis mõjutavad laste ja noorte osalemist laulu- ja tantsupeokultuuris (sh koolisisene töökorraldus, rahvakultuuris osalemisega arvestamine ja selle toetamine, samuti juhendajatele töötingimuste loomine). Haridusega seotud tegevuste ja mõjudega saab siduda ka täiskasvanute mitteformaalse hariduse seosed, sest LTP protsess sisaldab repertuaari kaudu toimuvat pidevat õppetööd kõikide osalejate jaoks. Sotsiaalpoliitika Laulu- ja tantsupeol on oluline mõju ühiskonna sidususe suurendamisel, vaimse ja füüsilise tervisega seotud riskide ennetamisel ning sotsiaalsete kontaktide pakkumisel (sh leevendades stressi, üksindust), lisaks on tähtis aidata kaasa osalemisvõimaluste loomisel erivajadustega inimestele. Kodanikuühiskond Kodanikuühiskonna edendamine, sh LTP kui Eesti ühe suurima kodanikuliikumise kaudu. Laulu- ja tantsupeol osalevad kollektiivid on üks suurimaid kodanikuühiskonna liikumisi ning LTP protsessis osalevate hästi korraldatud vabaühenduste kaudu on võimalik anda oluline panus kodanikuühiskonna toimimisel ja teadlikkuse tõstmisel. Rahvuskaaslased Laulu- ja tantsupeod on üheks oluliseks regulaarseks sidemeks Eesti ning 6 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 4  välismaal elavate eestlaste kogukondade vahel. Riigikaitse LTP kannab ja õpetab Eesti kestmise jaoks olulise tähtsusega alusväärtusi oma riigi hoidmise ja isamaalise mõtteviisi kohta. Üleriiklike pidude korraldusprotsessis on oluline roll veel mitmetel valdkondadel, mille kaudu tagatakse hulk olulisi suurürituste organiseerimisega seotud funktsioone ja tegevusi (nt turvalisus, meditsiin, transport jt). Täpsemalt on sellised valdkonnad loetletud analüüsi punktis 3.6). 5 2 LAULU- JA TANTSUPEOLIIKUMISE JÄTKUSUUTLIKKUST MÕJUTAVAD JUURPROBLEEMID 2.1 Nelja peamise juurprobleemi kirjeldus Analüüsi koostamisel joonistus välja neli peamist juurprobleemi, mis põhjustavad omakorda erinevaid negatiivse mõjuga tagajärgi. 1. Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone. Kuigi valdavalt on erinevate eluvaldkondade tegevust koordineerivad organisatsioonid nõus, et laulu- ja tantsupeo roll Eesti ühiskonnas on ainulaadne ja väärtuslik, eeldatakse enamasti, et selle tänase olukorra ja tulevikuga peaks tegelema pigem kultuuripoliitika. Samas on liikumisel hulk mõjusid ja tahke, mis on osa teistest poliitikatest, mille raames on samuti oluline laulu- ja tantsupeoliikumise mõju märgata ning toetada. 2. Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele. Eesti koolimuusika suurkuju Heino Kaljuste on öelnud, et kuniks laulab kool, laulab kogu rahvas. Öeldu kehtib laiemalt ka kogu laulu- ja tantsupeoliikumise kohta. Paraku on üldhariduskoolide praktika laulu- ja tantsupeokultuuris osalemisel ebaühtlane ning Eestis on ka selliseid koole, mille õpilastel puudub liikumisega igasugune aktiivsem kokkupuude. Kui koolide teadlikkus koorilaulu ja rahvatantsuga kaasnevate võimaluste kasutamisest on madal ja laulu- ja tantsupeoliikumist nähakse lihtsalt valikulise osana huviharidusest, võib tekkida järelkasvu risk nii osalevate laste ja noorte kandepinna kui ka juhendajate tasandil (üks eeldusi edukaks tööks koolis on läbimõeldud viis juhendajate kaasamisel ja nende tööks vajalike tingimuste loomisel). 3. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide tegevusmudel on alarahastatud. Vajalike muudatuste elluviimiseks on lisaks igapäevase operatiivse tegevuse korraldamisele oluline kavandada pikaajalise sihiga arendustegevusi, nt koostööpõhimõtete koostamine ja juurutamine erinevate partneritega, uuringute ja kaardistuste läbiviimine, poliitikakujundamises osalemine jpm. Paraku ei võimalda katusorganisatsioonide tänane tegevus- ja rahastamismudel taolisi jõupingutusi teha. See on üks põhjuseid, miks on raskendatud ka muudatuste juhtimine ja riskide ennetamine. 6  Praxise 2019. aastal avaldatud uuringust selgus, et LTP kollektiivid pole majanduslikult jätkusuutlikud7. Nii on sellel probleemil ühine tahk ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste valdkonna problemaatikaga. 4. Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine. Üleriiklikud laulu- ja tantsupeod toimuvad 2-3 aasta tagant. Korraldustegevuste intensiivsus ja maht kasvab peo lähenedes järk-järgult, kõige suurem koormus on viimasel poolel aastal enne sündmuse toimumist. Seni on olnud probleemiks, et kõige aktiivsemasse faasi jõudes tuleb iga peo eel projektipõhiselt läbi rääkida erinevate peo korraldusega seotud teenuste ja tegevuste korraldus. Selline lähenemine võib paratamatult tekitada olukorra, kus ei pruugi olla piisavalt valmidust kiireloomulistele muudatustele või ootamatutele sündmustele reageerimiseks või erinevate valdkondade vastutusvaldkondade määratlemiseks. 2.2 Kultuuripoliitika prioriteetsed tegevussuunad laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel 1. Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Alljärgnevas ülevaates on kirjeldatud erinevate valdkondade seoseid laulu- ja tantsupeo liikumisega. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme. Valdkondade ülese tegevuskava esialgsed pidepunktid on kajastatud ühiste tegevussuundade ülevaadetes (vt analüüsi punktid 3.1-3.8). 2. Laulu-ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Hetkel on toimumas Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) registri ühildamise analüüsi koostamine Civitta Eesti AS poolt. Oluline, et analüüsi tulemusel valmiks prototüüp ja edasine valmislahendus. Andmebaas on oluline infoallikas erinevatele poliitikate kujundajatele ehk riigile, KOVidele, maakondadele, valdkondlikele organisatsioonidele jne. Samuti vajab andmebaas lisaks valmimise kuludele ka ülalpidamise ja edasise arendamise vahendeid. 3. Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevuse mõjuanalüüs. 4. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse meetme jätkuv rakendamine. Konkreetne valdkond, kus on väga oluline saavutada valdkonnapoolne võimekus heal tasemel tugiteenusteks, seondub 2021. aastal avanenud laulu- ja tantsupeokollektiivide juhendajate palgatoetuse meetmega. Praxise 2019. aastal avaldatud uuring tõi esile, et Eestis võib peatselt tekkida juhendajate puudus ning seetõttu on meetme rakendamine jätkuvalt tähtis. 7 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 7 3 JUURPROBLEEMIDEGA SEOTUD VALDKONDLIK KOOSTÖÖ JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED Järgnevalt on toodud nelja probleemi täpsemad seosed erinevate valdkondadega ning võimalikud lahendused probleemidega seotud riskidega tegelemiseks. Kõiki probleeme kattev ettepanek lahenduste leidmiseks on valdkondadeülese tegevuskava väljatöötamine, mis sisaldab erinevate osapoolte poolt korraldatud ja juhitud algatusi. Allpool on iga probleemi juures eraldi välja toodud võimalikud koostöökohad erinevates suure mõjuga ja liikumise jaoks olulise tähtsusega valdkondades. PROBLEEM 1: Laulu- ja tantsupeoliikumist ei tajuta riigi ja kohalike omavalitsuste poliitikate ning otsuste kujundamisel kui valdkondadeülest ning ühiskonnale olulist väärtust pakkuvat protsessi, mis mõjutab erinevaid eluvaldkondi ning kannab edasi eestluse hoidmiseks vajalikke hoiakuid, teadmisi ning traditsioone. 3.1 Ettepanek laulu- ja tantsupidude majandusliku mõju hindamiseks Üleriiklikud laulu-ja tantsupeod omavad suursündmusena märkimisväärset majanduslikku mõju. Seni ei ole Eestis uuritud üldlaulu-ja tantsupidude kui sündmuste ega ka LTP laiemat majanduslikku mõju (sh regionaalsed laulu- ja tantsupeod). Seega on asjakohane kavandada kultuuri-, majandus- ja regionaalpoliitika koostöös 2025 a toimuva üldlaulu- ja tantsupeo majanduslike mõjude analüüs. Järgmise sammuna on tähtis vaadelda liikumise majanduslikke mõjusid ka protsessina pidude vahelisel ajal. 3.2 Regionaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: luua eeldused selleks, et kohalikud omavalitsused näeksid riigi ja harrastajate kõrval omavalitsuste strateegilist rolli laulu- ja tantsupeoliikumise hoidmisel ja edendamisel ning kollektiivide toetamise põhimõtted aitaksid kaasa liikumise kestlikkuse tagamisele. Arengukava “Kultuur 2030” määratleb, et “rahvakultuuri valdkonna jätkusuutlikkust toetav regionaalne kultuurikorraldus lähtub riigi ja kohalike omavalitsuste kokkulepitud põhimõtetest. Haldusreformi järgselt on olulised ajakohastatud kokkulepped riigi ja omavalitsuse rollide jaotuses ning täpsustatud kohalike omavalitsuste, maakondlike omavalitsusliitude ja arenduskeskuste ülesanded rahvakultuuri korraldamisel ja edendamisel."8 Nii on kohalike omavalitsuste roll ka LTP toetamisel strateegilise tähtsusega. Liikumise kestlikkuse tagamisel on väga oluline, et koostöö kohalike omavalitsuste ja nende territooriumil tegutsevate rahvakultuuri kollektiivide ning juhendajate vahel toimiks ladusalt ning teeniks pikemaajalisi sihte ja eesmärke. Arvestades LTP laialdast mõju erinevatele eluvaldkondadele, on kohalike omavalitsuste tegevus liikumise toetamisel või mitte toetamisel laiema strateegilise mõjuga kui vaid otsus rahvakultuuri kollektiivide toetamise kohta. Regionaalpoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete 8 Allikas: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#8Heo6siQ, vt Lisa 5. 8  analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine. 2. Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt). 3. Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused. 4. Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel LTP mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine. 3.2.1 Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel Kohalike omavalitsuste roll laulu- ja tantsupeoliikumise toetamisel on keeruline alahinnata. Kui riiklik tugi loob vajaliku üldise toetusraamistiku, siis kohalike omavalitsuste poolt ellu viidavad tegevused on liikumises osalevatele kollektiividele vahetu tegevuse korraldamisel oluliselt lähemal (kuna valdava osa koolide puhul on koolipidajaks kohalik omavalitsus, saab selle mõju hulka arvata ka koolide kaudu laste ja noortega tehtava töö). Kohalike omavalitsuste praktikad rahvakultuuri kollektiivide toetamisel on erinevad. Analüüsi koostamise käigus viis Eesti Rahvakultuuri Keskus mais ja juunis 2021 läbi küsitluse, mille raames uuriti erinevate LTP seotud kohalike omavalitsuste tegevusi. Järgnevalt on toodud küsitluse lühikokkuvõte. Küsitluse valimisse kuulusid 16 erineva suurusega omavalitsust: Haapsalu, Hiiumaa, Jõgeva, Kohtla-Järve, Mustvee, Narva, Põltsamaa, Pärnu, Rapla, Saaremaa, Tallinn, Tartu, Türi, Valga, Viljandi, Viru-Nigula. Küsitluse tulemused andsid kinnitust väitele, et kohalike omavalitsuste tegevus LTP kollektiivide toetamisel ja juhendajatega seotud olukorra analüüsimisel toimub erinevate lähenemiste ja põhimõtete alusel. Allolevas tabelis on toodud küsitlusele vastanud omavalitsuste hinnangud oma tegevusele seoses LTP tegevuse eesmärgistamisega KOV arengukavas, kollektiivide toetamisel ja kaardistamisel ning juhendajatega seotud olukorra analüüsimisel. LTP hoidmine ja Sõnastatud on LTP KOV omab KOV omab arendamine on kollektiivide ülevaadet oma ülevaadet oma kajastatud KOV toetamise territooriumil territooriumil arengukavas põhimõtted tegutsevatest LTP tegutsevate LTP kollektiividest juhendajate olukorrast Jah 25% 50% 50% 12% 9  Teatud määral 50% 25% 44% Ei 75% 25% 44% Küsitlusest selgus, et KOV arengukava tasemel on LTP eesmärke, tegevusi või mõjusid käsitlenud 25% küsitlusele vastanud omavalitsustest. Olulised sagedamad on juhud, kus LTP tegevusi nähakse ühe osana üldisest huvitegevusest ning liikumisega seotud laiema mõjuga põhjus-tagajärg seoseid pole käsitletud. LTP liikumise jaoks on tähtis, et kollektiivide toetamine poleks lühiajalise perspektiiviga või olemuselt projektipõhine. Sellist lähenemist toetab ka aastal 2021 avaldatud uuringu “Kohalike omavalitsuste vabaühenduste rahastamise analüüs” (Tallinna Ülikool, 2021)9 raportis toodud korduvate ja ühekordsete toetuste vahekorda käsitlev soovitus, mille järgi on oluline, et rahastamisega seotud toimingud vastaksid kohaliku omavalitsuse arengukavas toodud arengusuundadele. Kollektiivide toetamise praktikad on väga erinevad. Küsitluses osales omavalitsusi, kus on läbi mõeldud kollektiivide tegevuse erinevad tasandid (proovid, esinemised, osalemised piirkondlikel ja üldriiklikel pidudel, omavalitsuse esindamine, juhendajate toetamine ja teadlik järelkasvu eest hoolitsemine jmt). Samas esines ka hinnanguid, mille järgi pole täiskasvanute kollektiivide toetamine KOV jaoks oluline või viiteid, et kui tegemist on Eesti riigi jaoks olulise valdkonnaga, peaks ka vajalik toetussüsteem toimuma riigi vahendite toel. Samuti märgiti, et kohalike omavalitsuste jaoks on olulise negatiivse mõjuga arengud, millega kaasnevad laste ja noorte huvihariduse ja -tegevuse toetuse kärped, mis avaldavad survet ka rahvakultuuri valdkonna rahastamisele. Ülevaated kollektiivide tegevuse kohta on ootuspäraselt suurema tõenäosusega olemas väiksematel omavalitsustel. Sagedamini on olemas info omavalitsuse käest toetust saavate kollektiivide kohta, harvemini ka laiemalt. Mitmel juhul hinnati, et kaaluda võiks suuremate andmebaaside koostamist, mida saaks kasutada omavalitsuste üleselt. Kui kollektiivide tegevuse kohta olid ülevaated kas toetuste taotlemise või aruandluse kaudu sagedamini olemas, siis juhendajatega seotud olukorra ja tulevikuväljavaadet analüüs toimub veidi enam kui kümnendikus omavalitsustest. Kuigi strateegiliselt selle probleemiga pigem ei tegeleta, tunnistatakse et juhendajate järelkasvu vähesus on olulise mõjuga probleem. Seetõttu tõsteti eraldi esile ka LTP kollektiivide juhendajate palgatoetuse meedet, mis on üks võimalusi juhendajate töötingimuste parandamiseks ning valdkonna tööturu arendamiseks. 3.3 Sotsiaalpoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Koostöö eesmärk: luua laiemaid eeldusi selleks, et laulu- ja tantsupeoliikumise tegevused panustaksid senisest strateegilisematel alustel sotsiaalpoliitika eesmärkide täitmisse, sh sotsiaalse sidususe suurendamisel, üksinduse ja tõrjutusega seotud riskide maandamisel, erinevate terviseriskide ennetamisel ning erivajadustega inimeste ligipääsu võimaluste suurendamisel. Sotsiaalpoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. LTP on pidev protsess, mis hõlmab igakuiselt üle 70 000 rahvakultuuri harrastaja, sh suurte pidude vahelistel aastatel. Rahvakultuuri harrastajaid 9 Vt https://www.kysk.ee/failid/Upload/files/sisulehtede- failid/Arengu%20abimaterjalid%20ja%20uuringud/KOVide%20vabayhenduste%20toetused_raport_2021.pdf 10  on kõikjal Eestis ning kõikides vanusegruppides alates väikelastest kuni eakateni. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad. 2. Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. LTP on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Vananevas ühiskonnas on järjest rohkem inimesi, kelle jaoks on kollektiivide töös osalemine oluliseks kokkupuute punktiks kas oma kogukonna või laulu- ja tantsukaaslastega. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks. 3. Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Selline suund on suure potentsiaaliga ka töös laste ja noortega ning hea kavandamise juures annab koolidele olulise lisavõimaluse koolipäevade mitmekesistamiseks ja õppe kvaliteedi tõstmiseks. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel. 4. Erivajadustega inimeste kaasamine. Laulu- ja tantsupeost osa saamine on tähtis kõigi Eesti elanike jaoks. Nagu ka varasemalt analüüsis viidatud, omab uuringute järgi liikumisega ühel või teisel moel kokkupuudet koguni 95% rahvastikust. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel töörühma (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindusorganisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused. PROBLEEM 2: Üldhariduskoolide kui liikumise järelkasvu oluliste tagajate osalemine laulu- ja tantsupeokultuuris on ebaühtlane ja ei tugine süsteemsele lähenemisele. 3.4 Hariduspoliitika roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Haridusvaldkonnaga seotud kitsaskohtade lahendamisel on kriitilise tähtsusega, milliste tegevussuundade kaudu saavutada soovitud arengud olukorras, kus üldhariduse tasandil pole suuremate muudatuste tegemine õppekavades realistlik stsenaarium. Koostöö eesmärk: tagada, et üldhariduskoolis oleks kõigil õpilastel võrdväärsed võimalused saada mitmekülgselt osa rahvakultuurist ning laulu- ja tantsupeoliikumisest. Lisaks on oluline suurendada koolide ja koolipidajate teadlikkust oma- ja rahvakultuuri alusväärtuste edasikandmisest, samuti 11 rõhutada eri ainete õpetajate ja ringijuhendajate rolli olulisust noorte väärtusruumi ning kultuurilise identiteedi kujundamisel. Taust: Üldhariduskoolides toimuvate või mitte toimuvate tegevuste mõju laulu- ja tantsupeoliikumisele on keeruline alahinnata. Traditsiooni kestmise üks olulisi eeldusi on, et koorilaul, rahvatants ja rahvapillimäng oleks üldharidusõppe ja koolipäeva loomulik osa. Paljude laste jaoks on üldhariduskool ainus kättesaadav võimalus rahvakultuuris osalemiseks. Paraku oleme osades koolides silmitsi olukorraga, kus koorilaulu või rahvatantsu nähakse lihtsalt ühe osana huvitegevusest ning pole teadvustatud selle laiemat väärtust ja mõjusid. Nii võime kaotada olulise osa potentsiaalist, millega LTP saaks haridusvaldkonda rikastada. Pikalt on peetud diskussioone, kas üheks lahenduseks võiks olla koorilaulu või rahvatantsu tundide lisamine õppekavadesse. Need arutelud ei ole jõudnud lahenduseni ei kultuuri- ega haridusvaldkonnas. Õppepäeva kestus ja õpilaste õppekoormus on ajaliselt selgelt määratletud ning seotud õpilaste tervise ja jõuvarudega, samuti nende harrastustega, milleks peab lapsele jääma aega väljaspool õpet üldhariduskoolis. Ainetundidena kultuuritemaatika lisamine õppekavasse eeldab vastavate ainekavade koostamist, sh konkreetsete õpitulemuste määratlemist ja nende saavutatuse taseme standardile vastavusega hindamist. Hindamine kultuurivaldkonnas ei pruugi olla informatiivne, võrreldav, stressi vältiv, kultuuriga tegelema motiveeriv ja sel viisil ei pruugi toetada õppimist ja aktiivset osalemist. Kool peab kaasa aitama õpilaste kasvamisele loovateks ja mitmekülgseteks isiksusteks. Õpilastes kujundatavate üldpädevuste hulgas on kultuuri- ja väärtuspädevus, mis tähendab muu hulgas suutlikkust tajuda ja väärtustada oma seotust oma kultuuripärandiga ning -sündmustega10. Hariduse tulevikuvaates on esmatähtsaks tegevuseks vaimset ja füüsilist turvalisuste ning liikumist soodustava õppekeskkonna ja -korralduse loomine, üld- ja tulevikupädevuste arendamine aine- ja erialaoskuste kõrval, ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujundamine11. Arengukava “Kultuur 2030” eelnõu12 seab sihiks, et “teadlikkuse tõstmiseks ja järelkasvu kindlustamiseks tuleb rahvakultuuri lõimida tihedamalt haridussüsteemi kõikidel astmetel ja mitteformaalõppes. Lasteaedadel, koolidel ja huvikoolidel on oluline roll tekitada lastes ja noortes huvi rikkaliku kultuuripärandi vastu ning kujundada rahvakultuuris osalemise harjumusi”. Üks võimalik lahendus laulu- ja tantsupeokultuuri paremaks integreerimiseks üldhariduse tegevustesse on mõtestada ja hinnata kultuuri- ja haridusvaldkonna koostöös uuesti üle võimalused, mille kaudu saab senisest suurem hulk lapsi ja noori senisest enam koorilaulu, rahvatantsu ja pillimänguga kokku puutuda. Seejuures tuleks õppetundide lisamise asemel keskenduda uuenduslikumatele lahendustele, mille üle ei ole varasemate arutelude käigus süvendatult juureldud. Koolipäeva kujundamiseks on juba olemas head praktikad, mis innustavad koole arendama õppetöö korraldust ja koolipäeva tervikuna selliselt, et koolikultuur rikastuks viisil, mis ei too kaasa päevakoormuste liiga suurt kasvu. Heaks näiteks on liikumisega seotud programmid, mis ei pretendeeri tingimata vastava aine tundide mahu kasvule, vaid pakuvad koolipäeva vajalikku vaheldust ning samas tagavad soovitud regulaarsuse. Samal viisil võiks analüüsida ka võimalusi, kuidas lisada õppepäevadesse koorilaulu ja rahvatantsu elemente. Sellise suuna eduka elluviimise eelduseks on koolijuhtide ja koolipidajate teadlikkus koorilaulu ja tantsulise liikumise spetsiifika ning seda mõjutavate tegurite kohta. Aastal 2021 käivitus riiklik 10 Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ 11 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 12 Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/82590d01-f76e-42ff-b901-35cdb577e43d#8Heo6siQ 12 rahvakultuuri juhendajate palgatoetuse meede, mis aitab teiste seas väärtustada ka koolides tegutsevate juhendajate panust. Oluline on, et koolid koos koolipidajatega oskaksid seda võimalust kasutada ning juhendajate heaolule ning järelkasvule kaasa aidata. Samuti väärib eraldi rõhutamist laulu- ja tantsupeo laiem hariduslik mõõde (alates nt laulikute sisust, mis on sisuliselt kujunenud kultuurilugu avavateks õppevahenditeks). Nende suundade paremaks ellu rakendamiseks on tähtis, et koolijuhtide koostöö rahvakultuuri valdkonna juhendajatega põhineb ühistel eesmärkidel ja arusaamadel. Hariduspoliitika ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 1. Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele. 2. Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist. 3. Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides). PROBLEEM 3: Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonide ja kollektiivide tegevusmudel on alarahastatud. Probleemi esimese tahu kujundab asjaolu, et rahvakultuuri valdkonna peamiste katusorganisatsioonide ehk Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi võimalused arendustegevuste kaudu LTP kollektiivide korraldustegevuste toetamisse ning erinevate riigi ja kohaliku taseme poliitikatesse panustamisel on piiratud. Taolised tegevused nõuavad pidevat protsesside koordineerimist, strateegilise kavandamise ja läbirääkimiste võimekust jmt, mille elluviimiseks vajalike töökohtade jaoks täna vahendeid pole. Samale probleemistikule viidatakse ka Praxise poolt koostatavas ülevaates, mis analüüsib dokumendi “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” elluviimist ning nähakse ühe soovitusena hinnata, kas organisatsioonide ülesanneteks ette nähtud vahendid vastavad vajaminevale13. Üks konkreetne valdkond, kus on väga oluline saavutada valdkonnapoolne võimekus heal tasemel tugiteenusteks, seondub 2021. aastal avanenud laulu- ja tantsupeokollektiivide juhendajate palgatoetuse meetmega. Praxise 2019. aastal avaldatud uuring14 tõi esile, et Eestis võib peatselt tekkida juhendajate puudus. Juhendajate hõivemustri tõttu on nende sotsiaalkaitse ebakindel. Kuna valdkonnas kasutatakse suures osas VÕS lepinguid (32%) või tähtajalisi töölepinguid (22%) ei ole tagatud juhendajate suvepuhkus, lähetused, lapsetoetus, pension jms. See mõjutab inimeste karjäärivalikuid ning pidurdab juhendajate vajalikku järelkasvu. Nii on valdkonna strateegiline huvi, et toetus jõuaks võimalikult 13 Allikas: Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine, Praxis 2021, avaldamisel. 14 Ester, J., Masso, M., Koppel, K., Vainre, M. ja Nuiamäe, M. 2019. Rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite finantsmajandusliku olukorra ning juhendajate sotsiaalse kindlustatuse analüüs: uuringuaruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring on leitav aadressilt: https://www.kul.ee/media/331/download 13 paljude sihtrühma kuuluvate juhendajateni ning seetõttu on toetuse maksmist korraldava Eesti Rahvakultuuri Keskuse koostöö Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga tähtsal kohal. Kultuuripoliitikaga seotud tegevussuunad ülal loetletud kitsaskohtade lahendamiseks on toodud analüüsi punktis 2.2. Laulu- ja tantsupeovaldkonna katusorganisatsioonidele 2017-2021 riigieelarvest eraldatud toetused on toodud analüüsi lisas. 3.5. Kodanikuühiskonna roll laulu- ja tantsupeoliikumise arendamisel Üks oluline lahendussuund valdkonna rahastamise probleemiga tegelemisel on luua kollektiividele võimalusi oma organisatsiooni tugevdada ning muuta tegevus kestlikumaks. Sellele saab kaasa aidata tihe koostöö kodanikuühiskonna edendajatega ning laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühendustele suunatud arendus- ja koolitustegevused. Koostöö eesmärk: tugevdada laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste toetamise kaudu kodanikuühiskonna kandepinda ning tõsta ühe Eesti suurima ja laia ühiskondliku haardega võrgustiku organisatsioonide võimekust tegevuste ja eestkoste korraldamisel. Peamine põhjus, kus laulu- ja tantsupeo kestlikkuse teemad seostuvad kodanikuühiskonna edendamisega, peitub neis paljudes kollektiivides, kes tegutsevad vabaühendustena. Mitmed hiljutised uuringud ja ülevaated on esile toonud, et laulu- ja tantsupeoliikumise jätkusuutlikkus toetub kolmele sambale: riiklik tugi, kohalike omavalitsuste panus ning liikumises osalejate endi võimekus organiseeruda ja panustada. Laulu- ja tantsupeoliikumise valdkonna arendamisel ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) strateegiliste eesmärkide elluviimisel on oluline ühisosa. Nii on LTP edasiste arendustegevuste jaoks olulisel kohal kodanikuteadlikkuse suurendamine, mille tulemuseks on riigi ja kohaliku omavalitsuse rolli kõrval ka kollektiivide võimekuse suurendamine. Seda vajadust rõhutab 2021. aastal käivitunud rahvakultuuri kollektiivide juhendajate palgatoetuse meede, mis tähtsustab vabaühenduste rolli juhendajate tööandjatena. Kuna juhendajate vähesuse riski maandamine on kriitilise tähtsusega tegur, siis on iga kollektiiv, kes suudab täita tööandja rolli, väga olulise tähtsusega. Samas ei ole KÜSK-il olemasoleva eelarve raames võimalik taolisi arendustegevusi kavandada ega ellu viia. Samuti on LTP oluline roll kogukondade seesmise koostöö kasvatamisel, seda nii valdkondlikult (nt haridus ja sotsiaalteemad) kui ka põlvkondade vaheliste sidemete ehitamisel ning väärtusruumi kujundamisel. LTP liikumise areng on faasis, kus on kindlasti ruumi ka innovatsioonile ning uutele koostöö ja koosloome mudelitele, mis aitavad kaasa tänaste riskide maandamisele ning loovad võit-võit olukord erinevatele osapooltele. Näitena võib tuua võimalused mõtestada LTP ühenduste, kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostööd, mille raamidesse mahub väga palju kogukondade jaoks olulist (alates ühistegevusest ja sotsiaalsetest faktoritest kuni identiteedi teemadeni nii kohalikul kui ka riiklikul tasemel). Kodanikuühiskonna arendamise ja laulu- ja tantsupeoliikumise ühised tegevussuunad: 14  1. Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. 2. Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, KÜSK-i ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Vabaühenduste jaoks vajalikud ja olulised oskused eesmärkide saavutamisel on mh strateegilist kavandamist ja juhtimist, tulemuste ja mõju mõõtmist, inimeste ja tööprotsesside juhtimist, finantsplaneerimist (sh omatulu teenimist), kommunikatsiooni ja koostööd ja üldist võimekust tulemuslikult tegutseda (luues sh kogukondlikku ja valdkondlikku sidusust). 3. Siseministeeriumil kaasata LTP praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse. PROBLEEM 4: Valdkondadeülene koostöö ja koordinatsioon üleriiklike pidude korraldamisel on projektipõhine. 3.6 Ettepanek üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni moodustamiseks Laulu- ja tantsupidude korraldus koosneb paljudest alateemadest ning moodustab valdkondadevahelise ja detailirohke koostöömudeli. Pidude lähenedes on varasemalt esinenud nii prioritiseerimise kui ka ressursside kavandamisega seotud riske, mille maandamiseks oleks oluline viia üleriiklike pidude korraldamise koordinatsioon rohkem protsessipõhiseks. Protsessipõhisuse suurendamiseks on üks lahendus moodustada regulaarselt kogunev üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjon. Ka pidude vahelisel ajal teatud regulaarsusega koguneva komisjoni eesmärgiks saaks olla erinevatest valdkondadest vajamineva ressurssi kaardistamine ning selle kavandamiseks vajaliku info või suuniste jagamine, samuti erinevate prognooside või analüüside läbitöötamine ning nendest tulenevate tegevuste kavandamine. Peoaastal muutuks komisjoni töö intensiivsemaks ning valmistaks ette operatiivstaabi tegevust. Komisjoni poolt koordineeritavate teemade hulka saaks arvata: 1. Linnatranspordi korraldamise temaatika (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 2. Kollektiivide koolimajutuse korraldamise (koostöös Tallinna linnavalitsusega) 3. Politsei ja päästevaldkonna rolli (koostöös Politsei ja Piirivalveametiga), samuti muud siseturvalisuse ja riigikaitsega seotud organisatsioonide kaasamisega seonduv 4. Turvateenuste korraldusega seonduv 5. Meditsiinilise abiga seonduv 6. Rahvatervise küsimustega seonduv (koostöös Terviseametiga) 7. Toitlustamise ja suurürituse spetsiifikaga seonduv 8. Tallinna lauluväljakuga seotud küsimused 9. Kalevi staadioni ja tantsupeo harjutusväljakutega seotud küsimused 10. Muude oluliste asukohtade logistika ja korraldusega seotud küsimused 15 Komisjoni juhtimistasand: ministeeriumite kantslerite vastutusvaldkond 3.7 Ettepanekud seoses laulu- ja tantsupeoliikumise sümbolobjektidega Laulu- ja tantsupeo tulevikuperspektiive kaaludes on oluline, et liikumise jaoks märgiliste sümbolobjektide (Lauluväljak, Kalevi staadion) tulevik ja arendusplaanid oleks selged. - Tallinna lauluväljakuga seotud planeeringutega seoses on üliolulise tähtsusega, et riigi ja Tallinna linna koostöös leitakse lahendus, mis tagab laulupeo mõõtkavas oleva sündmuse korraldamiseks vajalikud võimalused. Juhul kui käivitub mõni muu stsenaarium ning vähenevad pinnad, kus pakutakse peol osalevatele kollektiividele või publikule suunatud teenuseid, tekib reaalne risk, et laulupidu pole võimalik harjumuspärasel viisil korraldada. Heaks lahenduseks oleks riigi ja linna ühise töökava koostamine koos konkreetse aja- ja tegevusplaaniga, mis võimaldab kavandada arendustegevused arvestades laulupeo korraldamise spetsiifikat. - Kalevi staadioniga seotud arenduste juures on oluline silmas pidada tantsupidude korraldamisega seotud vajadusi ja ootusi. Aastal 2034 tähistatakse 100 aasta möödumist esimesest tantsupeost ning on väga olulise kaaluga sõnum, milline on riigi nägemus juubelini viiva kümnendi tantsupidude korralduse tingimustest ja võimalustest. 3.8 Ühiskondlikku elu puudutavad ettepanekud Lisaks väärivad mainimist veel kaks algatust. Esmalt ettepanek kuulutada üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevad lipupäevadeks tähistamaks liikumise kaalukat rolli Eesti omariikluse hoidmise ja taassünni juures. Teiseks ettepanek muuta laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede vabaks päevaks, mis aitab ühtlasi kaasa nii peol osalemise lihtsustamisele kui ka vähendab Tallinna liikluskoormust (kuna tekib pikem suvine nädalavahetus ning osa linnaliiklust rahuneb võrreldes tavapärase töönädala rütmiga varem). 16 4 ANALÜÜSIS TOODUD ETTEPANEKUTE KOOND Laulu- ja tantsupeoliikumise tulevikuga seotud riskide maandamiseks on oluline koordineerida valdkondade vahelist koostööd. Võimalik lahendus edasiste sammude tegemisel on valdkondadeülese laulu- ja tantsupeo tegevuskava loomine. Järgnevalt on toodud ülevaade analüüsis esitatud ettepanekutest tegevuste kohta, mille põhjal on võimalik koostada tegevuskava raamistik. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Kultuuriministeerium Valdkondade ülese laulu- ja tantsupeo liikumise tegevuskava koostamine. Kultuuripoliitika kujundamisel on oluline luua valdkondade ülene raamistik, mille toel lahendada liikumise kestlikkusega seotud probleeme. Laulu-ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide ja nendega seonduvate tegevuste andmebaasi loomine. Riigi ja kohalike omavalitsuste tasandil tehtavaid otsuseid ja valdkondlikke tegevusi toetava andmebaasi prototüübi ja valmislahenduse loomine ning kasutusele võtmine. Rahvakultuuri katusorganisatsioonide tegevuse mõju hindamine. Tõhusama katusorganisatsioonide tegevusmudeli kujundamiseks on vajalik teostada Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevuse mõjuanalüüs. Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude toetuse meetme jätkuv rakendamine. Arvestades juhendajate vähesusega seotud riske, on meetme jätkumine olulise tähtsusega tegur. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Rahandusministeerium Kohalike omavalitsuste kui strateegiliste partnerite rolli teadvustamine ja toetuspõhimõtete ühtlustamine. Kohalike omavalitsuste, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning regionaalpoliitika kujundajate koostöös laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise põhimõtete analüüsimine ning ühiste lähtekohtade ja/või laulu- ja tantsupeoliikumise toetamise hea tava sõnastamine. Hästi toimivate koostöömudelite analüüs ja tutvustamine. Parimate praktikate analüüs ja täna hästi toimivate mudelite tutvustamine ning eelduste loomine nende laiemaks kasutamiseks (sh 17  teadlikkuse tõstmine, tunnustamine, koolitus- ja arendustegevused jmt). Laulu- ja tantsupidude korraldusega seotud regionaalsete koostöölepete elluviimine. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja maakondlike korraldajate vahel sõlmitavate lepingute elluviimise analüüs ning mõjude hindamine eesmärgiga töötada välja võimalikult ladusad ja pikaajalisi sihte silmas pidavad lahendused. Laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud näitajate analüüs ja uuendamine. Kohalike omavalitsuste tegevuste analüüsimisel laulu- ja tantsupeoliikumise mõjude strateegilisem hindamine ning mõõdikute täpsustamine. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Sotsiaalministeerium Eesti inimeste vaimse tervise hoidmine. Oma tegevuse iseloomu kaudu annab laulu- ja tantsupeoliikumine igapäevase panuse elanike vaimse tervise hoidmisesse, pakkudes võimalust eneseteostuseks, suhtlemiseks ja sotsiaalse sidususe kasvuks. Üheks võimaluseks neid seoseid strateegiliselt käsitleda on panustada Heaolu arengukava väljatöötamise protsessis eesmärgiga kaardistada laulu- ja tantsupeoliikumisega seotud võimalused ja sekkumisloogikad. Eelduste loomine kogukondlikuks suhtlemiseks ja üksindusega seotud riskide maandamiseks. Laulu- ja tantsupeoliikumine on paljude harrastajate jaoks tähtis sotsiaalsete kontaktide loomisel ning üksinduse vältimisel. Kuna rahvakultuuri kollektiivide tegevus on mitmekesine ning sisaldab lisaks proovidele repertuaariga ka muid ühiseid ettevõtmisi, on sellise võrgustiku toimimine mitmekülgne ja tõhus viis üksinduse või tõrjutusega seotud riskide maandamiseks. Terviseriskide ennetamine. Nii rahvatants kui ka koorilaul on aktiivsed tegevused, mis aitavad hoida tervist ning füüsilist toonust. Eriti just rahvatantsu kaudu on võimalik kujundada (eelkõige noortel) püsiv ja regulaarne liikumisharjumus ja postiviise tervisekäitumisega seotud hoiakuid, mis väärtustavad tervislikke eluviise, panevad noored rohkem liikuma ning ennetavad mitmeid võimalikke terviseprobleeme. Lisaks on oluline, et laulu- ja tantsupeoga seotud assotsiatsioonid oleks terviseteadlikud ja ei viitaks erinevatele sõltuvustele või kahjulikule tervisekäitumisele (sh liikumise põhimõtted seoses alkoholimüügi või teiste taoliste valdkondadega). Laulu- ja tantsupeokultuuri positiivseid mõjusid ennetustegevustele on näiteks võimalik käsitleda Toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamisel. 18  Erivajadustega inimeste kaasamine. Tähtis on tagada, et pidevalt areneks võimalused erivajadustega inimeste kaasamisel ning nende ootustega arvestamisel (seda nii füüsilise ligipääsu kui ka kirjeldustõlgete jt ligipääsu avardavate tegevuste kaudu). Võimalus koostöö tihendamiseks avaneb näiteks Sotsiaalministeeriumi esindajate kaasamisel üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse koordinatsioonikomisjoni (kes kaasavad vajadusel valdkondlike esindusorganisatsioone), kelle eesmärgiks on üldriiklike pidude ettevalmistusprotsessi haldamine ja koordineerimine, et töötada aegsasti välja võimalikud erivajadustega inimeste kaasamisele suunatud lahendused. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Haridus- ja Teadus- Kirjeldada valdkonna ekspertide ning hariduspoliitika ja ministeerium kultuuripoliitika kujundajate koostöös võimalusi, mis aitavad kaasa eesmärgile lõimida koorilaul, rahvapillimäng ja rahvatants senisest enam koolipäevade ülesehitusse ning otsida lisaks õppeainete raames toimuvatele tundidele mitmekesisemaid võimalusi koorilaulu- ja rahvatantsu kultuuri harrastamiseks lisaks õppekavast tulenevate õppeainete raames toimuvatele tundidele. Analüüsida, kuidas ja milliste vahenditega suurendada koolijuhtide teadlikkust laulu- ja tantsupeo seostest üldhariduse ning koolikultuuriga ja laiemast hariduslikust mõjust kaasates neid kujundama põhimõtteid, mille alusel juhendajad koolides töötavad ja kuidas toetab huvitegevus koolis õppekava täitmist Käivitada haridus- ja kultuurivaldkonna koostöös enne 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aasta üldlaulu- ja tantsupidu valitud koolides pilootprogrammid, et valitud lahendusi testida (sh vene emakeelega koolides). SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOON Siseministeerium Kavandada riigieelarves täiendavad vahendid kultuuripoliitika ja kodanikuühiskonna arendamisele suunatud ühistegevusteks eesmärgiga tõsta laulu- ja tantsupeoliikumise vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Luua täiendavate vahendite toel koostöös Siseministeeriumi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja rahvakultuuri valdkonna katusorganisatsioonidega (Kooriühing, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Rahvakultuuri Keskus) LTP kollektiivide 19  arendusprogramm eesmärgiga suurendada valdkonnas tegutsevate vabaühenduste võimekust oma tegevuse korraldamisel. Siseministeeriumil kaasata laulu- ja tantsupeoliikumise praktikad vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali uuendamisse. SEOTUD KOOSTÖÖ JA ETTEPANEKUD ORGANISATSIOONI D Tallinna linnavalitsus Üleriiklike laulu- ja tantsupidude korralduse Politsei ja koordinatsioonikomisjoni moodustamine eesmärgiga luua ka pidude Piirivalveamet vahelisel ajal regulaarselt kogunev formaat erinevate suursündmuse Terviseamet korraldusega seotud riskide ja kitsaskohtade ennetamiseks ning Siseministeerium ressursside kavandamiseks. Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium jt Tallinna linnavalitsus Tallinna lauluväljaku ja Kalevi staadioni arendusplaanide Kultuuriministeerium täpsustamine. Riigikantselei Üleriiklike laulu- ja tantsupeo toimumise päevade kuulutamine lipupäevadeks. Riigikantselei Üleriikliku laulu- ja tantsupeo toimumise nädala reede muutmine vabaks päevaks. LISA: Kultuuriministeeriumi kaudu LTP toetuseks eraldatud toetused ja investeeringud 2017-2021 TOETUS 2017 2018 2019 2020 2021 ELT SA tegevustoetus 318 000 350 366 400 000 675 473 675 473 LTP ettevalmistus ja korralduskulude toetus 1 614 279 300 000 2 268 517 0 0 LTP liikumises osalevate kollektiivide tegevustoetus 840 000 840 000 1 000 000 1 200 000 1 000 000 (ELT SA kaudu) 20 ELT SA TOETUSED KOKKU 2 772 279 1 490 366 3 668 517 1 875 473 1 675 473 Eesti Kooriühingu tegevustoetus 46 500 46 500 55 000 60 179 79 386 (Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 42 000 42 000 52 500 55 000 58 000 tegevustoetus (Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) EESTI RAHVAKULTUURI KESKUSE 88 500 88 500 107 500 115 179 137 386 KAUDU TEGEVUSTOETUSED KOKKU Eesti Kooriühingu tegevustoetus (Kulka kaudu) 16 000 16 000 17 000 17 000 17 000 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 16 000 16 000 17 000 17 000 17 000 tegevustoetus (Kulka kaudu) EESTI KULTUURKAPITALI KAUDU 32 000 32 000 34 000 34 000 34 000 TEGEVUSTOETUSED KOKKU Eesti Kooriühingu tegevustoetus (kuni 2021 27 000 27 000 27 000 27 000 27 000 ELT SA kaudu ja alates 2021 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 27 000 27 000 27 000 27 000 27 000 tegevustoetus (kuni 2021 ELT SA kaudu ja alates 2021 Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) TEGEVUSTOETUSED KOKKU 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 Koori- ja orkestrijuhtide mentortegevuste 21 359 21 259 21 259 20 200 21 259 toetused (Eesti Kooriühingule ERK kaudu) Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide 21 259 21 259 21 259 21 612 21 259 mentortegevuste toetused (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile ERK kaudu) 21 MENTORTEGEVUSTE TOETUSED 42 618 42 518 42 518 41 812 42 518 KOKKU LTP liikumises osalevate kollektiivijuhtide 2 700 000 tööjõukulu toetus (menetletakse ERK kaudu) INVESTEERINGUD 2017 2018 2019 2020 2021 Kultuuriministeeriumi investeeringud Tallinna 120 736 330 000 189 990 0 0 lauluväljakule Kultuuriministeeriumi investeeringud Kalevi 928 364 65 194 657 467 2 227 195 0 staadionile KULTUURIMINISTEERIUMI 1 049 100 395 194 847 457 2 227 195 0 INVESTEERINGUD KOKKU 22 Analüüsi koostamise töörühm Analüüsi koostamise töörühma koosseis: Aet Maatee, ekspert Eino Pedanik, kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Heli Jürgenson, Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse esimees, Eesti Kooriühingu juhatuse liige Hirvo Surva, Eesti Kooriühingu esimees Jorma Sarv, mõttekoda Creativity Lab (töörühma juht) Kadri Tiis, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi esimees Kaie Tanner, Eesti Kooriühingu tegevjuht Kalle Vister, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Karl Viilmann, kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna andmete peaekspert Kalev Järvela, ekspert Margus Toomla, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhatuse liige Mari-Liis Öpik, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tegevjuht Piret Hartman, kultuuriministeeriumi asekantsler Reelika Väljaru, kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Sten Weidebaum, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kommunikatsioonijuht Kohalike omavalitsuste kaardistuse viisid läbi Eesti Rahvakultuuri Keskuse regionaalosakonna töötajad ja rahvakultuurispetsialistid: Kaja Allilender (regionaalosakonna juhataja) Merike Hallik (Harjumaa) Riin Kivinurm (Tallinn) Erika Kõllo (Ida-Virumaa) Pille Tutt (Jõgevamaa) Külliki Aasa (Järvamaa) Marju Viitmaa (Läänemaa) Annika Aasa (Lääne-Virumaa) Kati Taal (Põlvamaa) Aire Koop (Pärnumaa) Triinu Ülemaante (Raplamaa) Krista Lember (Saaremaa) Kati Grauberg-Longhurst (Tartumaa) Anneli Kundla (Viljandimaa) Maie Pau (Võrumaa) 23