dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

MUUDETUD (01.09.2022 nr 133; 01.12.2021 nr 195) Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2022. aastal väljakuulutamine, komisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine

Kultuuriministeerium · 11. oktoober 2021
Viit
157
Registreeritud
11. oktoober 2021
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2021 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Laur Kaunissaare

Failid

  • 📎157 11.10.2021 Ministri põhitegevus.bdoc458 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 11.10.2021 nr 157 Taotlusvooru „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2022. aastal väljakuulutamine, komisjoni moodustamine ja komisjoni töökorra kinnitamine Etendusasutuse seaduse § 17 lõigete 1 ja 4 ning § 18 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunktide 17 ja 21 alusel. 1. Taotlusvoor „Etendusasutuste tegevustoetus“ 2022. aastal 1.1. Taotluste esitamise tähtpäev on 28. oktoober 2021. 1.2. Taotluse peab esitama esindusõiguslik isik elektrooniliselt tegevustoetuse taotlusvormil Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. 1.3. Taotleja peab esitama koos taotlusega etendusasutuse arengukava ja 2022. aasta repertuaariplaani koos eeldatava uuslavastuste, etenduste ja publiku arvuga ning etendusasutuse järgmise aasta kavandatava eelarve. 2. Nõuded taotlejale 2.1. Taotleja peab olema etendusasutus etendusasutuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. 2.2. Riigiabi taotleja ei tohi olla raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 2 punkti 18 tähenduses. 2.3. Riigiabi taotlejale ei tohi olla esitatud Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega toetus on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, seni täitmata korraldust toetuse tagasimaksmiseks. 3. Abikõlblikkuse periood ja kulude abikõlblikkus 3.1. Toetuse abikõlblikkuse periood on 01.01.–31.12.2022. 3.2 Abikõlblikeks kuludeks loetakse abikõlblikkuse perioodil tekkinud järgmised kulud: 3.2.1. tekkepõhised kulud, mis tehakse abikõlblikkuse perioodil. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud aruande esitamise tähtajaks; 3.2.2. käibemaks juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3.3. Taotlusvoorust toetatud tegevuste mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud. 3.4. Toetuse saaja on kohustatud toetuse tulude ja kulude osas pidama eraldi raamatupidamisarvestust. Kõik tegevuste elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega. 4. Aruandlus 4.1. 2022. aasta repertuaaristatistika (etendustegevus ja lisategevused, külastajate arv) aruande esitamise tähtpäev on 15. veebruar 2023. Majandusstatistika esitamise tähtpäev on 1. aprill 2023. Aruanded esitatakse Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi kaudu. 4.2. Tegevustoetuse aruande esitamise tähtpäev on 1. aprill 2023. Aruanne tuleb esitada Kultuuriministeeriumi toetuste taotlemise e-keskkonnas www.toetused.kul.ee. Aruande lisana tuleb esitada Eesti Teatri Agentuuri teatristatistika andmebaasi esitatud majandus- ja repertuaaristatistika andmete väljavõtted. 5. Taotlusvooru komisjon 5.1. Moodustan taotlusvooru komisjoni järgmises koosseisus: Taaniel Raudsepp – kunstide asekantsler, kultuuriministeeriumi esindaja; Laur Kaunissaare – teatrinõunik, kultuuriministeeriumi esindaja; Ivo Lille – muusikanõunik, kultuuriministeeriumi esindaja; Tiina-Mae Kuusik – rahandusministeeriumi esindaja; Ain Lutsepp – Eesti Teatriliidu esindaja; Juta Saarevet – Eesti Etendusasutuste Liidu esindaja; Külli Reinumägi – Eesti Väike- ja Projektiteatrite Liidu esindaja; Madis Kolk – teatrikriitik; Heidi Aadma – teatriuurija. 5.2. Komisjoni liikmete volitused kestavad kuni 31. augustini 2022. 6. Taotluste hindamine 6.1. Taotluste läbivaatamisel hindab komisjon, kas etendusasutusele eraldatav toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014, mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 2017/1084, artikli 53 tähenduses või mitte. Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatud tingimusi. Riigiabi summa ei tohi ületada summat, mis on vajalik tegevuskahjumi katmiseks ja asjaomasel perioodil mõistliku kasumi saamiseks, mis tuleb tagada asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu. 6.2. Toetuse maksimaalne määr määratakse etendusasutuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 2 alusel. Komisjon arvestab tegevustoetuse summade ettepanekute tegemisel etendusasutuse külastaja teenindamise tegelikku kulu ja arvestusliku piletihinna vahet tuginedes eelarves ja repertuaariplaanis toodud andmetele. Komisjon tugineb eelarve hindamisel ka varasemate aastate eelarvetes kajastatud infole ning võrdleb külastaja teenindamise planeeritud kulu tõusu varasemate toodud andmetega. Arvestusliku piletihinna arvutamisel lähtutakse etendusasutuse asukohast, Statistikaameti andmetest kohalike elanike keskmise sissetuleku kohta ning külastajate peamistest planeeritud sihtrühmadest. Kui etendusasutusel puudub statsionaarne teatrisaal, peamine etenduspaik ja valdavalt antakse etendusi üle Eesti, lähtutakse Eesti keskmisest sissetulekust. Komisjon tugineb kõige uuematele kättesaadavatele andmetele nii teatristatistika kui ka palgastatistika arvestuses. 6.3. Lisaks hindab komisjon munitsipaal- ja eraetendusasutusele toetuse määramisel kriteeriumitena ka etendusasutuse tegevuse rahvuskultuurilist ja regionaalset tähendust. 6.3.1. Etendusasutuse rahvuskultuuriline tähendus Komisjon arvestab rahvuskultuurilist tähendust hinnates etendusasutuse panust valdkonna arengusse, etendusasutuse uudsust, valdkondlikku eripära, algupärandite loomist ja Eesti dramaturgia kasutamist, etendusasutuse planeeritavaid populariseerivaid tegevusi (dramaturgia arendamine, töötoad, vestlused vms), etendusasutuse rahvusvahelist tegevust Eesti rahvuskultuuri tutvustamisel ning teisi rahvuskultuurilisele tähendusele iseloomulikke asjaolusid. 6.3.2. Etendusasutuse regionaalne tähendus Komisjon arvestab regionaalset tähendust hinnates etendusasutuse statsionaarse etenduspaiga asukohta, etendusasutuse tähtsust regioonis, kus ta tegutseb, etenduste andmist ja muude valdkondlikult oluliste tegevuste korraldamist erinevates Eesti piirkondades ning teisi regionaalsele tähendusele iseloomulikke asjaolusid. 6.3.3. Mõlemat kriteeriumit hinnatakse 5-pallisel skaalal hinnetega „väga madal“ (1 p), „madal“ (2 p), „keskmine“ (3 p), „kõrge“ (4 p), „väga kõrge“ (5 p). Saadud tulemused liidetakse ja saadakse koondhinne 10-pallisel skaalal, mille tulemusena tekib pingerida. 6.3.4. Toetussumma ettepaneku tegemisel arvestab komisjon munitsipaal- või eraetendusasutusele antud koondhindega ning olemasolevate vahendite mahuga. Taotlused, mis said koondhindeks 5 punkti ja alla selle, jäetakse rahuldamata. Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku selle kohta, kui mitme uue lavastuse või kontserdikava väljatoomist ning kui suurt külastajate hulka tellida igalt taotluse esitanud etendusasutuselt pingerea põhjal. 7. Komisjoni töökord ja ettepaneku tegemine kultuuriministrile 7.1. Komisjoni töö eest vastutab Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler ja komisjoni teenindab Kultuuriministeeriumi kunstide osakond. 7.2. Komisjon lähtub oma töös kultuuriministri 1. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 248 kinnitatud Kultuuriministeeriumi toetuste taotluse menetlemise korra punktidest 7.4–7.15. 7.3. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluses esitatud täies mahus planeeritud etendus- või kontserttegevuse tellimine ei ole põhjendatud. 7.4. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. 7.5. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. 7.6. Taotluse rahuldamise otsus tehakse pärast 2022. aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2022. aasta eelarve kinnitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel