Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/21-1194 - Korrakaitseseaduse ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.10.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bb2e9e2-e42b-46e2-9a85-4e18c457cbe8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bb2e9e2-e42b-46e2-9a85-4e18c457cbe8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Haridus- ja Teadusministeerium Meie 08.10.2021 nr 8-1/6270 Kultuuriministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium „Korrakaitseseaduse ja lastekaitseseaduse muutmise eelnõu“ esitamine Justiitsministeerium esitab korrakaitseseaduse ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU Korrakaitseseaduse ja lastekaitseseaduse muutmise seadus § 1. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõikes 1 ning § 21 lõikes 1 asendatakse sõnad „süüteoennetuse nõukogu“ sõnaga „ennetusnõukogu“; 2) paragrahv 20 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 11 asendatakse sõnad „lastekaitse nõukogu“ sõnaga „ennetusnõukogu“; 2) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2021. a ________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2021. a  Korrakaitseseaduse ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 21. aprillil 2021 otsustati valdkonnaülest ennetust kureerivate ministrite (haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister, siseminister) kohtumisel, et lastekaitse nõukogu, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni asemel luuakse Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 21 alusel valitsuse korraldusega uus ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „ennetusnõukogu“. Vajadus ühise koordineerimise ja ühtse suuna seadmise järele tuleneb sellest, et Eestis on õigusrikkumiste ja riskikäitumise ennetuse elluviimine asutuste vahel killustatud ja ressurssi paigutatakse ennekõike riskikäitumise tagajärgedega tegelemisse, selmet neid ennetada. Ühistegevus ennetuse alal annab võimaluse püsivate muutuste saavutamiseks korrastada ennetuse terviklikku korraldust, rahastust ja kvaliteeti, teadmisel, et ühe valdkonna ebakvaliteetne tegevus või ebatõhusate meetmete rakendamine võib vähendada teise valdkonna otsuste positiivset mõju. Samuti on ühise valitsuskomisjoni vajadus tekkinud sellest, et praeguses kolmes valitsuskomisjonis on kattuvaid liikmeid kolmandiku ulatuses (eelkõige ministrite ja asutuste juhtide näol), kohtumised on üldjuhul toimunud ilma ühisosata ja ühistegevust planeerimata. Seega tagab valitsuskomisjonide liitmine koordineerituma koostöö ning vähendab asjatut töökoormust ja ajakulu. Ennetusnõukogu roll on luua ühine arusaam valdkonnaülesest ennetusest ja kokku leppida ennetustegevuste sisu ning põhimõtted, millest tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse. Vajadust ühistegevuse järele kinnitab seegi, et siiani ellu kutsutud pilootprojektides ei ole läbinisti arvestatud valdkonnaülese kasuga ja nende elluviimisel on tavapärane, et jätkurahastus ei ole praktiliselt läbi mõeldud. 21. aprillil 2021 kinnitasid ministrid mh valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppe1, mis näeb ennetuse eesmärgi ja vajadusena toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu. Ennetus on edukam, kui seda tehakse ühiselt ja sarnase eesmärgiga ning paljusid eluvaldkondi hõlmavalt. On oluline, et ennetus keskendub elanikkonna teadmisi, hoiakuid ja käitumist suunavate tegurite mõjutamisele ning lähtub parimatest olemasolevatest teadmistest käitumise või terviseprobleemi tekketegurite kohta. Käesoleva eelnõuga muudetakse korrakaitseseadust ja lastekaitseseadust, mis reguleerivad kahe valitsuskomisjoni, st süüteoennetuse nõukogu ja lastekaitse nõukogu tegevust. Sellega kaotatakse valitsuskomisjonid (lastekaitse nõukogu ja süüteoennetuse nõukogu) ja neile seatud ülesannete jaotus. Kolmanda komisjoni, uimastiennetuse valitsuskomisjoni saab muuta pärast siinsete seadusemuudatuste vastuvõtmist koos uue komisjoni loomisega. 1 Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkulepe kriminaalpoliitika veebikodus: https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/valdkonnaulese_ennetuse_pohi motete_kokkulepe_21.04.2021.pdf. 1  1.1. Sisu kokkuvõte Eelnõuga muudetakse korrakaitseseaduse (KorS) §-e 19, 20 ja 21 ning lastekaitseseaduse (LasteKS) §-e 11 ja 13, võttes tänasest seadusest välja süüteoennetuse ja lastekaitse nõukogu ülesanded ja korralduse. See muudatus võimaldab luua valdkonnaülese ennetuse paremaks koordineerimiseks uus ühendatud nõukogu, mis liidab tänase kolme nõukogu (lastekaitse, süüteoennetuse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni) tegevuse. Uue nõukogu eesmärk on juhtida valdkonnaülest ennetust, sh kujundada eesmärgipärast ennetuspoliitikat ning korraldada erinevate ministeeriumite ja teiste partnerite ennetusalast koostööd. Ennetusnõukogu sihiks on strateegiliselt tähtsustada, seada suundi ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh olles valitsusele neis teemades nõuandvas rollis. Ennetusnõukogu eesmärgiks on strateegiliselt tähtsustada, seada eesmärke ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel, sh olles valitsusele neis teemades nõuandvas rollis. Muudatusega tehakse seadustes tehnilist laadi muudatusi, kuid valdkonnaüleses koostöös liigutakse edasi pikemaajalise mõju saavutamise eesmärgil, et laste ja noorte riskikäitumist ennetada ja vähendada eri asutuste koostöös. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõunik Anu Leps (620 8117; [email protected]), Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunik Einar Hillep (620 8222; [email protected]), Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Karen- Pauliin Konks (6269268, [email protected]) ning Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Ain Peil (612 5262, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse korrakaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 03.03.2021, 5 ja lastekaitseseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.12.2018, 49. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73). 2. Seaduse eesmärk KorS-i ja LasteKS-i muutmise eesmärk on muuta võimalikuks uue ühiskomisjoni loomine valdkonnaülese ennetuse tõhusamaks elluviimiseks. Uue valitsuskomisjoni ülesanneteks on kureerida ja parandada ministeeriumidevahelist koostööd valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkulepete täitmisel, samuti kujundada ühisosa, seada eesmärke ja koordineerida valdkonnaüleseid tegevusi narko-, kriminaal- ja lastekaitsepoliitika korraldamisel ning olla valitsusele neis teemades nõuandjaks. Uue valitsuskomisjoni korraldus ja ülesanded 2 sätestatakse pärast seadusemuudatusi Vabariigi Valitsuse seaduse alusel, et tagada komisjoni töökorralduse muutmisel vajalik paindlikkus. Kahe seaduse muutmise puhul on tegemist tehnilist laadi muudatustega, mistõttu ei ole eelnõul väljatöötamiskavatsust. Lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §1 lõike 2 punktist viis saame kinnitada, et seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse KorS § 19 lg-t 1, § 20 ja § 21 lg-t 1. KorS § 19 lg-t 1 ning 21 lg- t 1 muudetakse ja asendatakse sõnad „süüteoennetuse nõukogu“ sõnaga „ennetusnõukogu“. KorS § 20 tunnistatakse kehtetuks ning seoses § 20 kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks 27.02.2015 Vabariigi Valitsuse määrus nr 19 „Süüteoennetuse nõukogu liikmete arv ja töökord“. Seoses kodanikujulguse aumärgi valikukomisjoni nimetuse muutusega tuleb muuta 27.02.2015 justiitsministri määrust nr 5 „Kodanikujulguse aumärgi statuut“. KorS § 19 lõikes 1 ning § 21 lõikes 1 muudetakse nõukogu nimetust, st „süüteoennetuse nõukogu“ asendatakse sõnaga „ennetusnõukogu“. Muudatus on vajalik, kuna valdkonnaülese ennetuse korraldust riigis hakkab valitsuskomisjonina juhtima ennetusnõukogu, mis liidab kolm komisjoni: süüteoennetuse nõukogu, lastekaitse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni. Selline otsus langetati varasemaid komisjone juhtinud ministrite (justiits-, sotsiaalkaitse- ja siseminister) poolt 21. aprillil 2021. aastal ning liitmise põhjuseks on valdkonnaülese ennetuse korralduse ja koostöövormide ülevaatamine ning senisest koordineerituma lähenemise poole liikumine. See eeldab samuti dubleerivate töövormide ülevaatamist ja muutmist. Ennetus on edukam, kui seda tehakse ühiselt ja sarnase eesmärgiga ning paljusid eluvaldkondi hõlmavalt. Ennetuse kasud üksikisikutele ja ühiskonnale on valdkonnaülesed: ühes valdkonnas saavutatud edu ja tulemuse korral vähenevad riskid ning suureneb heaolu ka teistes valdkondades. KorS § 21 lõikes 1 muudetakse samuti nõukogu nimetust sarnaselt KorS § 19 lõikega 1, kuna soov on kodanikujulguse aumärgi andmiseks alles jätta valitsuskomisjon, st pärast süüteoennetuse nõukogu kadumist võtab selle ülesande üle uus moodustatav ennetusnõukogu. KorS § 20 tunnistatakse kehtetuks, kuna süüteoennetuse nõukogu liidetakse kahe eespool viidatud teise komisjoniga ja moodustatakse uus valitsuskomisjon. Eelnõu §-ga 2 muudetakse lastekaitseseadust. LasteKS §-s 11 asendatakse sõnad „lastekaitse nõukogu“ sõnaga „ennetusnõukogu“. Muudetakse nõukogu nimetust sarnaselt KorS § 19 lõike 1 muudatusega, et ajakohastada süüteoennetuse nõukogu, lastekaitse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjoni ühendamisega tekkiva uue valitsuskomisjoni nimetus. LasteKS § 13 tunnistatakse kehtetuks, sest lastekaitse nõukogu liidetakse kahe eespool viidatud teise komisjoniga ja moodustatakse uus valitsuskomisjon. Lastekaitse nõukogu loodi 2016. aastal eesmärgiga tugevdada ja tõhustada riiklikul tasandil lastekaitse korraldust, sh tähtsustada laste õiguste kaitset ja heaolu tagamist, määratleda laste- ja perepoliitika lühi- ja pikaajalisi eesmärke ning teha asjakohaseid poliitilisi valikuid. Uue valitsuskomisjoni loomisel muutub lastekaitse nõukogu algne formaat ja nimetus, ent 3 komisjonile seatud peamised ülesanded lastekaitse valdkonnas ei muutu. Arvestades, et planeeritava ennetusnõukogu fookuses saab olema laste ja noorte heaolu, annab komisjonide liitmine võimaluse lastekaitse valdkonna vajadusi veel enam tähtsustada, tagab laste heaolu teemadele võimalikult laia kandepinna ja poliitilise prioriteetsuse ning toetab senisest koordineeritumat tegevuste planeerimist ja täitmist. Loodava valitsuskomisjoni ülesandeid laste kaitse ja heaolu valdkonnas täpsustatakse valitsuskomisjoni korralduses. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „ennetusnõukogu“. Ennetusnõukogu hõlmab kolm senist valitsuskomisjoni (süüteoennetuse nõukogu, lastekaitse nõukogu ja uimastiennetuse valitsuskomisjon) ning realiseerib valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppe ja riikliku koordinatsiooni. Nimetus „ennetusnõukogu“ tekkis valdkonnas töötavate spetsialistide arutelude tulemina ja väljendab võimalust arutada laiapindselt valdkonnaüleseid ennetusküsimusi ning viia ellu kõrgemal poliitilisel tasandil ennetuse põhimõtteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu puhul on tegemist tehnilist laadi muudatustega, samas sisuliselt on muudatuste eesmärk mõjutada valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppega liitunud ministeeriumide (JuM, KuM, HTM, SiM ja SoM) ja nende haldusalas olevate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust. Seaduse jõustudes paraneb ennetustegevuste koordineerimine nii riiklikul kui kohalikul tasandil, riiklik ennetustegevus muutub sidusamaks ning langetatud otsused avaldavad pikemaaegset mõju laste ja noorte suhtes tehtavale ennetusele. Seniste valitsuskomisjonide kitsama fookusega eesmärgid saavad laiema ja valdkonnaülesema käsitluse. Uue ennetusnõukogu eesmärke ja tegevussuundi kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse korralduses (eelnõu on seaduse muutmise eelnõule lisatud), mis saadetakse valitsusele kinnitamiseks pärast kõnesolevate seaduste muutmist. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatustega ei kaasne tulusid, kulusid ega täiendavaid riigi ja kohaliku omavalitusse tegevusi. Praeguste valitsuskomisjonide kohtumistega seotud korralduskulud (ruumi, toitlustuse, jmt administratiivsed kulud) vähenevad ligi 2000 euro võrra aastas. 8. Rakendusaktid Eelnõu jõustumisel seadusena on seoses kodanikujulguse aumärgi valikukomisjoni nimetuse muutusega vaja muudatused teha 27.02.2015 justiitsministri määruses nr 5 „Kodanikujulguse aumärgi statuut“. HMS § 93 lõike 1 alusel muutuvad kehtetuks järgmised rakendusaktid: 4 1. Vabariigi Valitsuse 27.02.2015 määrus nr 19 „Süüteoennetuse nõukogu liikmete arv ja töökord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/103032015005) KorS § 20 kehtetuks tunnistamisel; 2. Vabariigi Valitsuse 17.02.2017 korraldus nr 51 „Lastekaitse nõukogu moodustamine“ LasteKS § 13 kehtetuks tunnistamisel. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras, kuna on tehnilist laadi muudatused. Seaduste muutmisest sõltub uue komisjoni moodustamise aeg. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. 5