Kiri

Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek 13.10.2021 PROTOKOLL Juhatas: Erki Kodar (Välisministeerium) Protokollis: Kadri Linnas, Keit Spiegel (Välisministeerium) Osalesid: Eva-Maria Liimets (Välisministeerium, välisminister), Kristian Jaani (Siseministeerium, siseminister), Piret Hartman (Kultuuriministeerium, minister Anneli Otti asendusliige), Andero Adamson (Haridus- ja Teadusministeerium, minister Liina Kersna asendusliige), Raivo Küüt ja Ilmo Au (Siseministeerium), Marin Mõttus (Välisministeerium, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja), Mait Palts (Eesti Kaubandus- Tööstuskoda), Tiit Salumäe (EELK), Irene Käosaar (Integratsiooni SA), Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Leelo Pukk ja Sirle Sööt (Rootsi Eestlaste Liit), Aho Rebas (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Riina Solman (Välis-Eesti Ühing), Katrin Maiste (Eesti Instituut), Helja Kirber (Üleilmakool), Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Tarmo Kruusimäe (Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm), Vera Oinets (Krasnojarski rahvakultuuri autonoomia EESTI), Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), Kaire Cocker (Integratsiooni SA), Annika Sepp ja Leili Eenlo (Sotsiaalministeerium), Liina Miks ja Ilona Kolberg (Eesti Kultuuriseltside Ühendus), Juho Looveer (Austraalia Eesti Seltside Liit), Järvi Lipasti (Tuglase selts), Tiina Kõiv (Inglismaa Eestlaste Ühing), Tuuli-Emily Liivat ja Martin Tikk (Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik) Puudusid: Sotsiaalkaitseminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, Riigikogu globaalse Eesti toetusrühma esindaja, Petseri Seto Seltsi esindaja, Eesti Ühiskonna Saksamaa Liitvabariigis esindaja Päevakord: 1. Välisminister Eva-Maria Liimetsa tervitussõnavõtt 2. Ülevaade valmivast üleilmse eestluse tegevuskavast ja valdkonna strateegilisest planeerimisest Erki Kodar, juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler 3. Tagasiside ja ettepanekud tegevuskavale 4. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Marin Mõttus, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja 5. Koosoleku kokkuvõte ja lõppsõna 1. Välisminister Eva-Maria Liimetsa tervitussõnavõtt  2(4) Minister avas järjekordse ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (edaspidi ÜEKK) koosoleku tänades kõiki osapooli senise hea koostöö eest ning andis ülevaate järgmistest sammudest valdkonnas. Tervitussõnavõtu tekst – vt protokolli lisa 1. 2. Ülevaade valmivast üleilmse eestluse tegevuskavast ja valdkonna strateegilisest planeerimisest Asekantsler Kodar andis ülevaate üleilmse eestluse valdkonnast välisministeeriumi juhtimisalas, sh juba astutud sammudest - vt protokolli lisa 2. 3. Tagasiside ja ettepanekud tegevuskavale Arutelu algas nentimisega, et kuna üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 (edaspidi tegevuskava) valmimine on lõpusirgel, tuleb hakata tugevdatud tähelepanu pöörama selle praktilisele rakendamisele. Rõõmustati valdkonna rahastuse suurenemise üle eelseisvaks perioodiks ja nenditi, et see näitab teema prioriteetsust riigile. Koosoleku jooksul avaldati korduvalt heameelt tegevuskava valmimise üle, tänati rahvastikuministrit ja kogukondi sisendi eest kahe eelneva aasta jooksul. Lisaks meenutati tööd, mis tehti valdkonnas rahvuskaaslaste programmide raames aastatel 2004-2020. Tegevuskava tööversioonile tehti veel mõningaid täiendavaid ettepanekuid ja konkreetsed sõnastusettepanekud palus välisministeeriumi asekantsler Erki Kodar saata kirjalikult 20. oktoobriks. Asekantsler nentis, et tegevuskava viimistlemise osas ollakse veel avatud ettepanekutele, aga teatud üldistuse tasand tegevuskava sõnastuses on selliste strateegiliste dokumentide puhul paratamatu. Koosolekul osalejate arutelu käigus tõstatusid järgmised teemad: - Ühiselt nenditi mitmes sõnavõtus, et videokoosolekud on olnud pandeemia ajastul hea võimalus tööd ja suhtlust jätkata, aga füüsilist suhtlust see ei asenda ning seetõttu on olulisel kohal kohtumised nii asukohamaades kui ka Eestis. - Ettepanek tegevuskava tegevuste juures mainitud partnerite loetelu juures lisaks riigiasutustele ära tuua eestlaste keskorganisatsioonid välismaal. Samuti võiks olukorra analüüsi osas olla eristatud Põhja-Ameerika riigid (Kanada ja Ameerika Ühendriigid). - Välis-Eesti Ühingu esindaja tõstatas Rahvuskongressi regulaarse korraldamise küsimuse. Ajalooliselt on Rahvuskongressi korraldatud ESTOde või laulupidude ajal. Rahvuskongresside ajalooline eesmärk oli arutada Eesti seltside juhttegelastega Eesti poliitilist olukorda okupatsiooni ajal, nüüdseks oleks teine eesmärk – tutvustada Eesti väliskogukondade tegemisi Eestis. Eelmine kongress 2019. aastal Telliskivi Loomelinnakus oli populaarne. Soovitus ürituse korraldamiseks taotleda toetust erinevatest toetusprogrammidest. Välisministeerium jätkab regulaarsete (virtuaal)foorumite läbiviimist kaks korda aastas. - Nenditi, et peame hoidma silmas Ida-diasporaad, eelkõige Venemaad, kus Eesti kogukondadel on keeruline tegutseda ja raskendatud on neile ka toetuste andmine. - Välismaal Eesti kogukondade usuline teenimine on oluline tegevussuund (nt pühapäevakoolid, leerilaagrid). Riik on regulaarselt toetanud usulist teenimist kogukondades, aga aastate jooksul ei ole toetused tõusnud. - Ettepanek uuendada tegevuskavas informatsiooni Soome rände statistika kohta ja lisada tähtsa kultuurisündmusena iga aastane Mardilaat Helsingis, mis toob kokku tuhandeid inimesi. - Esile kerkis tagasipöördujate sotsiaalsete tagatiste ja pensioni küsimus. Pensioneid reguleeritakse riikidevaheliste lepingute kaudu, lepingute sõlmimine aga võtab aega. Kogukonnad saaksid ise kaasa aidata, et sotsiaalministeeriumisse jõuaks värske info, kus eestlased töötavad, elavad, mis aitaks tegevusi ette planeerida. Näiteks tänapäeva 2  3(4) noored elavad ja töötavad mitmes riigis ning see tendents kasvab. Lisaks on vanematel tagasipöördujatel, kellele Eesti pensionisüsteem ei laiene ka probleem haigekassa kindlustuse puudumisest tulenevalt. VäM ja SoM planeerivad eraldi arutelu, kus on tähelepanu prioriteetriikidel, mille puhul vaja planeerida riikidevahelisi lepinguid. Värskelt on ilmunud trükis „Tagasipöördujate lood“ (saatkondadest on tagasiside, et selle võiks teha ka ingliskeelsena). - Eesti juurtega noored maailmas organiseerusid peale ESTO 2019 toimumist ja lõid Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku (ÜENV). Organiseerumine võimaldab riigil noorte planeeritavaid tegevusi paremini toetada. ÜENV plaanib jätkata virtuaalpäevade, projektide ja ürituste korraldamist välismaal elavatele Eesti juurtega noortele. Koosolekul osalejad kinnitasid, et loodav stipendiumite programm Eestis erialaseks praktikaks on oluline uus tegevussuund valdkonnas. - Tõstatus taotlusvoorude taotlusvormide ja aruande vormide täitmise keerulisuse küsimus, mille lahenduseks on voorude koordinaatorite teenuse parem kasutamine. - Kerkis püsitoetuste küsimus erinevatele tegevustele asukohamaades (nt laagritele ja keelõppele). 4. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja andis ülevaate koostöökomisjoni edaspidisest tööprotsessist ning lähiaja tegevustest valdkonnas – vt lisa 2. Järgmine koostöökomisjoni koosolek toimub kevadel, 2022. aastal. Selleks ajaks on mitmed uued projektid juba töös ja saame anda ülevaate, kuidas need edenenud on. Hakkame sügiseti andma tagasisidet, kuidas tegevuskava rakendamine on edenenud. Tänavune sügisene virtuaalfoorum välismaal elavatele eestlastele toimub juba 27. novembril. Loodame Ülemaailmse Eesti Kesknõukoguga koostööd teha heade esinejate ja ideede osas. Oleme hakanud tõsiselt mõtlema, kuidas tutvustada väliskogukondade tegevusi Eestis laiemalt. Uued toetusvoorud, mis lähiajal pilootprojektidena avatud saavad: omaalgatuslike projektide toetusvoor ja stipendiumite voor noortele erialasteks praktikateks Eestis. Suurt tähelepanu pöörame infovahetusele. Oleme seadnud eesmärgi, et Global Estoniani lehele koguneks keskne ja oluline info ning välismaal elavad eestlased hakkaksid seda lehte regulaarselt kasutama. Hetkel tegeleme tõsiselt koos INSA ja KuMiga veebilehe edasise sisulise arendamisega – kutsume üles veebilehte külastama ja igakuist uudiskirja tellima. Kavas koostöös ERRga pakkuda väliskogukondade väljaannete toimetajatele koolitusi. Tahame suunata enam ressursse noortele, mh Eestis toimuvatele keele ja meele laagritele. Koostöös Vabamuga soovime ellu viia erinevaid noortele suunatud projekte. 5. Koosoleku kokkuvõte ja lõppsõna Asekantsler Kodar tänas ÜEKK liikmeid jätkuva toetuse ja panuse eest üleilmse eestluse valdkonna arengul. Ühiselt edasi! (allkirjastatud digitaalselt) Erki Kodar Juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Välisministeerium 3  4(4) Keit Spiegel +372 513 1223 [email protected] 4  ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI KOOSOLEK 13. oktoober 2021 Välisminister Eva-Maria Liimetsa avasõnad Lugupeetud ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liikmed! Mul on hea meel avada järjekordne koostöökomisjoni koosolek. Tänaseks on Eestis ja meie lähiümbruses koroonanäitajad kahjuks tõusuteel ja me peame seetõttu kohtuma järjekordselt virtuaalselt, mistõttu tervitan teid siit välisministeeriumist koos kolleegidega ekraani vahendusel. Eelmisest koosolekust on möödunud neli kuud. Hea meelega alustaksingi sellest, mis on selle aja jooksul tehtud. Esiteks on mul on hea meel teada anda, et välisministeeriumis alustas 1. augustil kolmeliikmeline üleilmse eestluse üksus, kuhu kuuluvad üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus ning nõunikud Keit Spiegel ja Kadri Linnas. Nemad on nüüdsest teie kontaktpunktiks, kelle poole pöörduda oma ettepanekute, rõõmude ja muredega. Austatud liikmed! Värskelt on selgunud riigi eelarvelised võimalused: valitsus kiitis 30. septembril heaks 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Mul on väga suur rõõm teile teada anda, et välisministeeriumi järgmise aasta eelarveprioriteet on lisaks julgeolekupoliitikale ja äridiplomaatiale ka üleilmne eestlus. See tähendab, et oleme oma plaanidele saanud juurde rahalist katet ja alates 2022. aastast on võimalus ellu viia osa toimivaid tegevusi senisest suuremas mahus ja hoogu anda ka mõnele uuele vajalikule algatusele. Tänase koosoleku kutsega oli kaasas tööversioon üleilmse eestluse tegevuskavast, mis on meie järgmise kahe tunni arutelu aluseks. Siinkohal tahan ma teid kõiki tänada väärtsulike ettepanekute ja ideede eest, mis selles dokumendis kajastuvad. Ma loodan, et tänasel koosolekul saadav tagasiside ja ettepanekud aitavad tegevuskava lõplikult vormistada. Enne arutelu avamist tahan teile tegevuskavast välja tuua aga mõned olulised osad, millega oleme viimastel kuudel aktiivselt tegelenud. Paremaks informatsiooni vahendamiseks on välisministeerium, kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus aktiivselt edasi arendamas portaali Global Estonian, et sellest saaks valdkonnakeskne infovahetuse platvorm. Lisaks sellele ilmub juba regulaarselt uudiskiri, tänaseks on viis numbrit ilmavalgust näinud. Kutsun teid kõiki üles veebilehte regulaarselt külastama ja end uudiskirja saajaks registreerima, kui te seda juba teinud pole! Ja nüüd – tähelepanu! Veel sel aastal avanevad lisaks juba toimuvatele taotlusvoorudele kaks uut taotlusvooru: omaalgatusprojektide ning noorte Eestisse praktikale tulemise taotlusvoor. Samuti lisame uuest aastast välisministeeriumi poolt ressursse Eestis toimuvatele ülimenukatele rahvuskaaslastest noorte keele- ja meelelaagritele, et rohkem soovijaid saaksid osaleda. Kindlasti olete juba teadlikud, et praegu on käimas suur diasporaauuring, mille eesmärk on paremini mõista välismaal elavate eestlaste soove ja vajadusi ning ka ootusi Eesti riigi pakutavatele teenustele. Loodetavasti on ka mitmed teist juba ankeedi täitnud. Uuringu lõplikud tulemused selguvad järgmisel aastal, aga esmane tutvustus on meil plaanis teha virtuaalfoorumil veel sel aastal. Kevadine suur virtuaalfoorum välismaal elavatele eestlastele oli väga edukas ja sellest inspireerituna soovime selle traditsiooniga jätkata vähemalt kaks korda igal aastal. Ma loodan, et peagi saame jälle kohtuda silmast silma, seniks aga rõõmustame, et tänapäevane tehnika on meile võimaldanud virtuaalset koosolemist. Tahan teile veelkord öelda, head liikmed, et ma hindan väga meie jätkuvat head partnerlust üleilmse eestluse valdkonna arendamisel! See on vastutusrikas, aga ka inspireeriv ülesanne! Soovin teile sisukaid arutelusid ja hoidkem sidet! Eesti on Eestist suurem! Tänan teid!  Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek 13.10.2021 Päevakord 1. Välisminister Eva-Maria Liimetsa tervitussõnavõtt 2. Ülevaade valmivast üleilmse eestluse tegevuskavast ja valdkonna strateegilisest planeerimisest Erki Kodar, juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler 3. Tagasiside ja ettepanekud tegevuskavale 4. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Marin Mõttus, üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja 5. Koosoleku kokkuvõte ja lõppsõna Koosolek kestab ligikaudu kella 17.30-ni. 1. Välisminister Eva-Maria Liimetsa tervitussõnavõtt 2. Ülevaade valmivast üleilmse eestluse tegevuskavast ja valdkonna strateegilisest planeerimisest Eesmärgid 2021 • Üleilmne eestlus valdkonna edukas üle võtmine välisministri ja Välisministeeriumi juhtimisalasse alates märts 2021 • Üleilmse eestluse kolme liikmelise üksuse loomine juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri juhtimisalasse augustiks 2021, s.h üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatilise esindaja nimetamine • Suurendada üleilmse eestluse valdkonna baasrahastust • Vastu võtta Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 • Jätkata süsteemset head koostööd erinevate osapooltega valdkonna arendamiseks Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 • Tegevuskava kinnitamine välisministri poolt, enne mida esitleb välisminister tegevuskava eelnõu ka valitsuskabinetis • Loodav tegevuskava toetab nii kehtiva „Välispoliitika arengukava 2030“, „Eesti keele arengukava 2021–2035“ kui ka peagi valmiva „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ eesmärkide saavutamist • Ettepanek partnerministeeriumitele valdkonna ühise arendamise memorandumi vastuvõtmiseks Tegevuskava eesmärk: Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühiskonna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks põhiliseks tegevussuunaks: • Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal • Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine • Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine 3. Tagasiside ja ettepanekud tegevuskavale 4. Edasisest koostööst • ÜEKK koosolekud 2 korda aastas, järgmine 2022. aasta kevadel • 27.XI virtuaalfoorum: kodanikupäev, VÄE päev • Omaalgatuste toetusvoor ja stipendiumide toetusvoor käivituvad 2021 • Infovahetus: uudiskiri käivitatud, Global Estonian arendamisel, kavandame koolitust välismaal ilmuvate eesti väljaannete toimetajatele • Noored: toetuse suurenemine keelelaagritele, koostöö VABAMUga 5. Koosoleku kokkuvõte ja lõppsõna Aitäh! [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]