dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 29. oktoober 2021
Viit
1-12/2140-1
Registreeritud
29. oktoober 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2021 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Merle Põld
Lahendamise tähtaeg
19. november 2021

Failid

  • 📎Kooskolastatavad dokumendid (95).txt1 KB
  • 📎Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks_Õppekoha tegevuskulu.asice981 KB

Sisu (failidest)

Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid 28.10.2021 nr 8-1/21/4358 Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2022. aastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Määruse eelnõu_25102021; 2. Määruse eelnõu seletuskiri_25102021. Indrek Kilk 735 0144 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2022. aastal“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõunik Piret Sapp (735 0318; [email protected]), sama valdkonna finantsala peaekspert Salle Andresson (735 0145; [email protected]), eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsanalüüsi juhtivanalüütik Kristel Bankier (735 4058; [email protected]) ning õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk (735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 käsitleb munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemist, sätestades, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil. Paragrahvi 83 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Seega on seadusandja volitanud Vabariigi Valitsust iga- aastaselt kehtestama ühe õpilase õppekoha tegevuskulu piirmäära. Piirmäär arvutatakse ja sätestatakse määruses ühe kuu kohta. Lisaks sätestatakse paragrahvi 83 lõikes 7, et ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata: 1) riigieelarve toetuste arvelt kaetavaid kulusid; 2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid; 3) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust; 4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Tegevuskulude piirmäär on viimasel viiel aastal kasvanud (vt tabel 1). Seda on mõjutanud õpilaste arvu ja arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude muutus. Tabel 1. Tegevuskulu piirmäär aastatel 2017 – 2022 (eurodes) 2017 2018 2019 2020 2021 2022 88 89 91 92 94 96 2022. aasta tegevuskulu piirmäära arvestuse aluseks on võetud 2020. aasta kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide saldoandmike kulud ning Eesti hariduse infosüsteemis kajastuv õpilaste arv lähtudes 10. novembri 2021. a andmetest (kooskõlastamisele saadetud eelnõus lähtutakse õpilaste esialgsetest andmetest, mis täpsustuvad 10. novembri seisuga). Arvlemise piirsummasse kuuluvatest kuludest on välja jäetud ka riigieelarvest kohalikele omavalitsustele antavad sihtotstarbelised toetused (2020. aastal 7,2 miljonit eurot) nagu vanglaõpe, lõimumine, õpilasüritused jm. 2022. aasta piirmäär on kasvanud võrreldes 2021. aasta piirmääraga 2 euro võrra õpilase kohta. Arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude kasv on 3%. Enim mõjutab tegevuskulude kasvu tööjõukulude kasv. Võrreldes eelneva aastaga kasvasid tööjõukulud 4% (18 miljonit eurot). Lähtudes eelnevast on 2022. aasta tegevuskulu piirmäära arvestamise aluseks võetud kulude summa 165 628 237, mis jagatuna 12 kuu ja õpilaste arvuga 143 503 saadakse ühe (1) kuu piirsummaks 96 eurot (vt tabel 2). Tabel 2. 2022. aasta õppekoha tegevuskulu piirmäära arvestus ühe kuu kohta võrreldes eelmise aastaga (sinisel taustal olevaid kulusid ei ole tegevuskulu piirmäära arvestusse). 2019 2020 Muutus Saldoandmiku Saldoandmiku andmed andmed 50 - tööjõukulud 404 653 470 422 633 656 4% 55 - majanduskulud 103 248 898 96 183 232 -7% sh 551108 - kinnistute, hoonete, ruumide Üür ja 11 020 022 11 524 279 5% rent (va kinnisvarainvesteeringud) sh 551138 - üürile ja rendile antud kinnistute, 940 2 215 136% hoonete, ruumide üür ja rent (va kinnisvarainvesteeringud) sh 551280 - Üür, rent, kasutusõiguse tasu 20 300 14 481 -29% sh 552450 - koolitusteenused (ainult 14 009 199 13 425 453 -4% arvlemine KOV-de vahel) 60 - muud tegevuskulud 28 424 833 30 123 433 6% sh 601002 - käibemaks põhivara soetuselt 14 889 512 17 921 206 20% 61 põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 32 471 793 35 722 440 10% 65 - finantstulud/kulud 4 917 665 -86% Kulud kokku 568 803 912 584 663 426 3% sh muud kulud 72 411 767 78 610 074 9% Toetusfondist kaetavad kulud (v.a koolilõuna) 317 965 543 329 827 634 4% Tasu töövihikute, õppematerjali ja muude -99 180 -77 692 -22% õppekulude katteks Arvlemise piirsummasse kuuluvad kulud 162 650 785 165 628 237 2% õpilaste arv (v.a erakoolid) 143 503 143 201 0% Kuine piirsumma 94,45260446 96,38447414 Kuine piirsumma (ümardatud täisarvuni) 94 96 1% Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 2 võivad arveid esitav ja arveldav kohaliku omavalitsuse üksus kokku leppida ka teisiti ehk näiteks selles, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirsummat omavahelisel arvlemisel ei rakendata või rakendatakse suuremat või väiksemat piirsummat. Sellisel juhul kehtib kokkulepe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3 lähtudes arvestatakse õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lõige 12 näeb ette, et tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu aastases piirmääras. Tegevuskulu arvlemise piirmäär on ka üheks aluseks eraüldhariduskoolide pidajatele tegevuskulutoetuse maksmisel. Erakooliseaduse § 223 sätestab riigi osalemise eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär. Määruses on kaks paragrahvi, millest esimene sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta 2022. aastal. Selleks piirmääraks on 96 eurot. Määruse teine paragrahv sätestab määruse jõustumise aja – määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev määrus aitab luua stabiilsuse tegevuskulude katmisel erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ja tagada olukorra, kus üks kohaliku omavalitsuse üksus ei saa nõuda teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt ülemääraselt suurt tegevuskulu katmist. 9. novembril 2017. a on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võtnud vastu otsuse nr 5-17-8, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud regulatsioon kehtib ning kohalikud omavalitsused saavad selle alusel omavahel arveldada või nimetatud paragrahvi lõikest 2 tulenevalt arveldada omavahelisel kokkuleppel teistel tingimustel. Käesoleva määrusega ei looda eelmiste aastatega võrreldes sisuliselt uut õiguslikku regulatsiooni, kuna õppekoha tegevuskulu piirmäära on Vabariigi Valitsus kehtestanud juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisest (2010. aastal) alates. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Lähtudes üldhariduskoolides õppivate laste arvu kasvust ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuskulude kasvust suureneb järgmisel aastal riigieelarvest antav tegevuskulude toetus nii kohalikele omavalitsustele kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele. Selleks on vajalikud vahendid riigieelarves planeeritud, summa täpsustub peale 10. novembrit, kui selgub lõplik õpilaste arv. Määruse eelnõu sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta, kuid ei kohusta sarnaselt seadusega määruses sätestatud summa alusel arvlema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõige 2 rõhutab omavahelise kokkuleppe sõlmimise võimalust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Rahandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule ja Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele. Liina Kersna haridus- ja teadusminister EELNÕU 27.10.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea november 2021. a nr Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2022. aastal Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel. § 1. Õppekoha tegevuskulu piirmäär Ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär on 96 eurot kuus. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Kaja Kallas peaminister Liina Kersna haridus- ja teadusminister Taimar Peterkop riigisekretär EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-1269 - Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2022. aastal EISi tehnilise rikke tõttu edastati eelnõu eelnevalt ka DHXi kaudu 29.10.2021 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b250a657-1ea5-4e06-a890-7c8d4f996a1e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b250a657-1ea5-4e06-a890-7c8d4f996a1e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel