Kiri

Meie 27.10.2021 nr 1.1-10.1/7524-1 VV määruse „Pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Austatud minister, Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 2. seletuskiri Lisaadressaadid: Finantsinspektsioon ERGO Life Insurance SE Eesti filiaal SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal Kertu Fedotov 6113048 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 18.10.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6 alusel. § 1. Pensionilepingute andmete edastamine Sotsiaalkindlustusametile ja tagastusväärtuste ülekandmine (1) Pensionimaksete tegemise jätkuvuse tagamiseks, juhul kui kindlustusandja loobub kogumispensionide seaduse § 724 lõike 5 alusel alates 2022. aasta 1. veebruarist pensionimaksete tegemisest, edastab ta Sotsiaalkindlustusametile kõigi kehtivate pensionilepingute kohta järgmised andmed: 1) kindlustusvõtja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) kindlustusvõtja pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud; 3) pensionilepingu sõlmimise kuupäev; 4) pensionimakse suurus; 5) pensionimaksete tegemise sagedus; 6) kindlustusandja poolt tehtava viimase pensionimakse kuu, kui pensionimakseid tehakse neli korda aastas; 7) pensionilepingu garantiiperioodi pikkus lepingu sõlmimisel ja järelejäänud garantiiperioodi pikkus 2022. aasta 1. veebruari seisuga, kui pensionileping on sõlmitud garantiiperioodiga; 8) olemasolul soodustatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 9) pensionimakse jagunemine soodustatud isikute vahel, kui pensionilepingus on määratud mitu soodustatud isikut; 10) pensionilepingu number; 11) pensionilepingu tagastusväärtus. (2) Pensionilepingu puhul, mille kindlustusvõtja on surnud, kuid mille alusel on jäänud pensionimakseid teha soodustatud isikule või pärijale, edastatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed nende olemasolu korral vastavalt soodustatud isiku või pärija kohta. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed pensionilepingute kohta edastatakse Sotsiaalkindlustusametile: 1) 2021. aasta 30. novembri kella 00:00 seisuga hiljemalt 2021. aasta 10. detsembriks; 2) 2022. aasta 15. jaanuari kella 00:00 seisuga hiljemalt 2022. aasta 21. jaanuariks. (4) Kindlustusandja edastab faili käesolevas paragrahvis sätestatud andmetega krüpteeritult Sotsiaalkindlustusameti nimele ja Sotsiaalkindlustusameti järgmisele e-posti aadressile: [email protected]. Failis esitatakse andmed CSV-formaadis. 1 (5) Kindlustusandja kannab kõigis käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud pensionilepingutes kokku lepitud tagastusväärtuste summa hiljemalt 2022. aasta 31. jaanuariks üle riigile, arvestades tagastusväärtuste arvutamise puhul kogumispensionide seaduse § 724 lõikes 15 sätestatut. § 2. Kindlustusvõtjale pensionimaksete tegemine (1) Paragrahvis 1 nimetatud pensionilepingu kindlustusvõtjale (edaspidi käesolevas määruses kindlustusvõtja) teeb alates 2022. aasta veebruarist tema lepingus kokku lepitud suuruses pensionimakseid toiminguna Sotsiaalkindlustusamet. (2) Pensionimakseid tehakse iga kuu jooksva kuu eest, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõigetes 3 ja 5 sätestatut. (3) Kui pensionilepingu kohaselt on pensionimakseid tehtud neli korda aastas, arvutab Sotsiaalkindlustusamet lepingus sätestatud pensionimakse ümber igakuiseks pensionimakseks ja teeb 2022. aasta veebruaris kindlustusvõtjale pensionimakse: 1) kahe kuu ulatuses, kui kindlustusandja tehtud viimase pensionimakse kuu oli detsember, või 2) kolme kuu ulatuses, kui kindlustusandja tehtud viimase pensionimakse kuu oli november. (4) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, kannab Sotsiaalkindlustusamet pensionimakse tema paragrahvi 1 lõike 1 punktis 2 nimetatud pangakontole. (5) Kindlustusvõtjale tehakse pensionimakseid surmani. (6) Välisriigis elav kindlustusvõtja esitab Sotsiaalkindlustusametile iga aasta 1. märtsiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud kirjaliku tõendi oma elusoleku kohta, kui sama paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti, ning talle pensionimaksete tegemisel kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 3 sätestatut. § 3. Pensionimaksete tegemine soodustatud isikule või pärijale (1) Kui paragrahvis 1 nimetatud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga ja kindlustusvõtja sureb enne garantiiperioodi lõppu, on selle perioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus pensionilepingus nimetatud soodustatud isikul. (2) Kindlustusvõtjal on õigus nimetada pensionilepingu soodustatud isiku asemele uus isik (edaspidi mõlemad soodustatud isik), kelle suhtes kohaldatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust väljamaksele. (3) Kui soodustatud isikuks on määratud mitu isikut ilma nende osasid täpsustamata, loetakse, et nad on soodustatud võrdsetes osades. Osa, mida mõni soodustatud isik keeldub vastu võtmast või ei saa tahtliku ja õigusvastase teoga kindlustusvõtja surma põhjustamise tõttu vastu võtta, lisandub võrdsetes osades teiste soodustatud isikute osadele. (4) Kui soodustatud isik sureb pärast kindlustusvõtjat, kuid enne temale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väljamakse tegemist, on nimetatud väljamaksele õigus tema pärijal. Kui soodustatud isik põhjustas tahtliku ja õigusvastase teoga kindlustusvõtja surma, loetakse, et selle soodustatud isiku nimetamist ei ole toimunud. 2 (5) Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusvõtjat, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul õigus vastavale väljamaksele kindlustusvõtja pärijal, kui ei ole määratud uut soodustatud isikut. (6) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud soodustatud isikule tehakse pensionimakseid vastava pensionilepingu tingimustes sätestatud garantiiperioodi lõpuni, arvestades § 2 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatut. Kui käesolevas lõikes nimetatud soodustatud isik sureb enne garantiiperioodi lõppu, on tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus tema pärijal. (7) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud pärijal on õigus garantiiperioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele. (8) Väljamakse saamiseks on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud soodustatud isik või lõigetes 4–7 nimetatud pärija kohustatud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 6 nimetatud soodustatud isikule ja lõigetes 4–7 nimetatud pärijale määratakse pensionimaksed Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Pärijale teeb Sotsiaalkindlustusamet väljamakse pärimistunnistuse esitamisel. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6 alusel. Vastavalt kogumispensionide seaduse § 724 lõikele 5 oli II samba pensionilepinguid sõlmival kindlustusandjal õigus loobuda nende lepingute alusel pensionimaksete tegemisest alates 2022. aasta 1. veebruarist. Kindlustusandja asemel hakkab pensionimakseid edasi tegema sellisel juhul Sotsiaalkindlustusamet. Määrusega kehtestatakse pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov ([email protected]; tel 6113 048). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]; tel 611 3611). Eelnõu keelelise toimetamise ettepanekud tegi Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]; tel 611 3638). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (kohustusliku kogumispensioni reform). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Alates 2020. aasta 6. novembrist saavad kõik pensioniikka jõudnud II sambaga liitunud inimesed ise valida, mil moel oma II sambasse kogutud raha kasutama hakata. Valida saab nii eluaegse kui tähtajalise pensioni või hoopis ühekordse väljamakse. Arvestades lisaks, et alates 1. jaanuarist 2021 muutus raha kogumine II sambas vabatahtlikuks ja kõigile II sambaga liitunud isikutele tekkis võimalus sambast lahkuda, võttes kogutud raha välja. Nii anti erandkorras ka juba pensionil olevatele isikutele, kes olid sõlminud elukindlustusseltsiga pensionilepingu, õigus soovi korral sellest lepingust lahkuda. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 724 kohaselt sai raha väljavõtmiseks üles öelda pensionilepinguid, mis olid sõlmitud enne 2021. aasta 1. jaanuari. Ühtlasi said elukindlustusseltsid õiguse seejärel otsustada, kas jätkata pensionilepingute pakkumisega või pensioni maksmisest loobuda, millisel juhul võtab 2022. aasta 1. veebruarist pensionide maksmise enda peale Sotsiaalkindlustusamet. Pensionilepingute pakkumisega otsustas jätkata Compensa Life Vienna Insurance Group SE. Pensioni maksmisest loobusid ERGO Life Insurance SE ja SEB Life and Pension Baltic SE, kes mõlemad tegutsevad Eestis filiaalina. Eelnõuga täpsustatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt pensionimaksete tegemise korda ning maksete tegemiseks vajalike pensionilepingute andmete Sotsiaalkindlustusametile edastamise tingimusi ja lepingute tagastusväärtuste riigile ülekandmist. Eelnõu §-s 1 reguleeritakse pensionilepingute andmete edastamist Sotsiaalkindlustusametile ja tagastusväärtuste ülekandmist riigile. Lõikes 1 kehtestatakse andmete loetelu, mis tuleb kehtivate pensionilepingute kohta Sotsiaalkindlustusametile edastada. Sellisteks andmeteks on: 1) kindlustusvõtja nimi, isikukood ja kontaktandmed; 2) kindlustusvõtja pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud; 3) pensionilepingu sõlmimise kuupäev; 4) pensionimakse suurus; 5) pensionimaksete tegemise sagedus; 6) kindlustusandja poolt tehtava viimase pensionimakse kuu, kui pensionimakseid tehakse neli korda aastas; 7) pensionilepingu garantiiperioodi pikkus lepingu sõlmimisel ja järelejäänud garantiiperioodi pikkus 2022. aasta 1. veebruari seisuga, kui pensionileping on sõlmitud garantiiperioodiga; 8) olemasolul soodustatud isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed; 9) pensionimakse jagunemine soodustatud isikute vahel, kui pensionilepingus on määratud mitu soodustatud isikut; 10) pensionilepingu number; 11) pensionilepingu tagastusväärtus. Andmed puudutavad kindlustusvõtja ja garantiiperioodiga pensionilepingu puhul sellises lepingus määratud soodustatud isikute andmeid, mis on vajalikud pensionimaksete tegemiseks. Samuti esitatakse andmed pensioni suuruse ja selle maksmise sageduse kohta ning pensionilepingu number, sõlmimise kuupäev, tagastusväärtuse suurus ja järelejäänud garantiiperioodi pikkus, kui leping on garantiiperioodiga. Sotsiaalkindlustusamet maksab pensioni üldiselt lepingus olnud kindlustusvõtja elu lõpuni, garantiiperioodiga lepingute puhul aga, kui kindlustusvõtja sureb enne selle perioodi lõppu, tekib väljamaksele õigus soodustatud isikul või teatud juhtudel ka kindlustusvõtja enda või soodustatud isiku pärijal (vt eelnõu § 3 selgitusi). Seetõttu on olulised ka garantiiperioodi ja soodustatud isikut puudutavad andmed. KoPS § 724 lõikes 5 sätestatu kohaselt teeb Sotsiaalkindlustusamet 2022. aasta 1. veebruarist alates pensionilepingutes kokkulepitud pensionimakseid nii kindlustusvõtjatele kui soodustatud isikutele. Lisaks pensionilepingutele, mille alusel tehakse pensionimakseid kindlustusvõtjatele, võib kindlustusseltsidel olla ka lepinguid, kus kindlustusvõtja on juba surnud, kuid soodustatud isikud on valinud regulaarsed väljamaksed ja lepingu garantiiperiood ei ole veel läbi. Samuti võib kindlustusjuhtum olla alles hiljuti aset leidnud ning soodustatud isikule pole väljamakset veel jõutud teha või on väljamaksetele õigus kindlustusvõtja või soodustatud isiku pärijatel, kes pole kindlustusseltsi poole veel pöördunud. Seega saavad Sotsiaalkindlustusametile üle tulla ka pensionimaksed, mida tulebki kohe teha soodustatud isikule või pärijale. Lõikes 2 on sellega seonduvalt täpsustatud, et antud juhul tuleb kindlustusseltsil edastada lõike 1 punktis 2 nimetatud andmed ehk pangakontot puudutavad andmed soodustatud isiku või pärija kohta, kui sellised andmed on kindlustusseltsil olemas. Lõikega 3 kehtestatakse andmevahetuse tähtajad ja fikseeritakse, mis seisuga tuleb pensionilepingute andmed Sotsiaalkindlustusametile edastada. Andmevahetus viiakse läbi kahel korral, esmalt käesoleva aasta detsembris ja seejärel lõplik seis 2022. aasta jaanuaris. Eelnõu kohaselt tuleb hiljemalt 2021. aasta 10. detsembriks edastada andmed 30. novembri kell 00:00 seisuga ning lõplikud andmed 2022. aasta 15. jaanuari kell 00:00 seisuga hiljemalt 2022. aasta 21. jaanuariks. Detsembris aset leidva andmevahetuse põhjal saab Sotsiaalkindlustusamet teha vajalikud ettevalmistused veebruaris algavateks pensionimakseteks. Jaanuari andmevahetus annab lõpliku seisu, andmete hulgast on välja arvatud lepingud, mis on selleks hetkeks juba lõppenud, põhjusel, et kindlustusvõtja on vahepeal surnud ja juhul, kui tegemist on garantiiperioodiga lepinguga, on vastav väljamakse ka juba kindlustusseltsi poolt teostatud. Lõike 4 kohaselt tuleb andmed Sotsiaalkindlustusametile edastada failis, csv formaadis ja krüpteeritult Sotsiaalkindlustusameti nimele. Neile nõuetele vastava faili saadab kindlustusselts e- posti aadressile: [email protected]. 2 Lõige 5 kordab üle, et pensionilepingutes kokkulepitud tagastusväärtuste summa tuleb kindlustusandjal riigile üle kanda hiljemalt 2022. aasta 31. jaanuaril, lähtudes tagastusväärtuste arvutamise puhul kogumispensionide seaduse § 724 lõikes 15 sätestatut. Täpsustatud on, et mõeldud on lepinguid, mille kohta tehakse andmevahetus 15. jaanuari kell 00:00 seisuga hiljemalt 2022. aasta 21. jaanuariks ehk lepinguid, mis selle seisuga veel kehtisid. Sotsiaalkindlustusamet ei võta sõlmitud pensionilepinguid üle, aga hakkab lihtsalt pensionimakseid ise edasi tegema. Vastavalt KoPS § 724 lõikele 14 lõpevad pensionilepingud kindlustusseltsi poolt kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja lepingute tagastusväärtuste summa kandmisega riigile. Kanne tehakse Sotsiaalkindlustusameti tulude kontole Riigikassas (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiloivud-ning-muud-riigiasutustele-ja-riigi-asutatud- sihtasutustele-maksmisele-kuuluvad-summad). Viitenumbri ja muud kande tegemiseks vajalikud rekvisiidid annab kindlustusseltsidele Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu §-s 2 reguleeritakse pensionilepingus olnud kindlustusvõtjale pensionimaksete tegemist. Lõikes 1 defineeritakse kindlustusvõtja, so pensionilepingu kindlustusvõtja, ning korratakse üle, et alates 2022. aasta veebruarist hakkab pensionilepinguis kokkulepitud suuruses pensionimakseid tegema Sotsiaalkindlustusamet. Selleks ei ole kindlustusvõtjal tarvis Sotsiaalkindlustusametile eraldi taotlust esitada ega Sotsiaalkindlustusametil vastavat haldusakti vormistada. Sotsiaalkindlustusamet teeb pensionimakseid toiminguna. Lõikes 2 sätestatakse, et Sotsiaalkindlustusamet teeb pensionimakseid iga kuu jooksva kuu eest, arvestades sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõigetes 3 ja 5 sätestatut. Praktikas makstakse pensione üldiselt välja iga kuu 5. kuupäeval. Kui 5. kuupäev osutub puhkepäevaks või pühaks, siis sellele eelneval viimasel tööpäeval. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõige 3 reguleerib arvelduskontot, millele saab pensionimakseid teha. Seejuures lubab selle lõike 3 punkt 2 väljamakseid teha ka kolmanda isiku arvelduskontole, seda Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Eelnõu lubab sellist võimalust kasutada ka pensionimaksete puhul. Pensioni kandmine kolmanda isiku kontole erineb üldisest II samba väljamaksete loogikast, kus on eelduseks, et väljamakse tehakse II sambaga liitunud isiku isiklikule kontole, mis on avatud krediidiasutuses. Seda ühelt poolt põhjusel, et nii ühekordse väljamakse puhul kui sambast lahkumisel raha väljavõtmisel on tegemist suuremate summadega, mis krediidiasutuses avatud konto puhul on kaetud hoiuste tagamise skeemiga, ning teisalt põhjusel, et väljamaksete puhul, mida teeb Pensionikeskus, ei toimu võlamenetlust enne väljamakse teostamist. Nõude Sotsiaalkindlustusameti teostatavale väljamaksele saab aga arestida, mistõttu ei ole siin põhjust kolmanda isiku konto kasutamist välistada. Kui pensionimakse ei lähe läbi, siis selle tegemine peatatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 5 sätestatu kohaselt. Pensionimaksete tegemine peatatakse, kui arvelduskontole kantud raha laekub Sotsiaalkindlustusametile kahel järjestikusel kuul tagasi. Sotsiaalkindlustusamet maksab pensione kord kuus. Pensionilepingute puhul on võimalikud aga olnud ka pensionimaksed sagedusega neli korda aastas. Olukorras, kus pensionimakseid hakkab tegema Sotsiaalkindlustusamet, minnakse maksetelt, mida seni tehti neli korda aastas, üle kuistele pensionimaksetele. Nii sätestab lõige 3, et kui pensionilepingu kohaselt tehti pensionimakseid neli korda aastas, arvutab Sotsiaalkindlustusamet lepingus sätestatud pensionimakse ümber kuiseks pensionimakseks. Kuiste maksete puhul saab kindlustusvõtja kolme kuu peale kokku ikka sama summa, mis tal varasemalt oli pensionilepingu kvartaalseks makseks. Sotsiaalkindlustusamet saab lähtuda senisest pensioni maksmise loogikast ja teisalt saab kindlustusvõtja oma pensioni kahe kuu maksete ulatuses varem kätte. 3 Pensionilepingute kvartaalsed maksed ei arvesta kalendriaasta kvartaleid, aga neid hakatakse lugema pensionilepingu sõlmimisest. See tähendab, et väljamaksete kuud on erinevatel kindlustusvõtjatel erinevad. Nüüd, kus minnakse üle kuisele pensionile, tuleb Sotsiaalkindlustusametil teha esimesed maksed, kas ühe, kahe või kolme kuu eest. Seda põhjusel, et pensionilepingu puhul on kvartaalse pensionimakse väljamaksmise kuuks viimane kuu. Seega, kui kindlustusseltsi poolt tehtud viimase pensionimakse kuu oli detsember, tuleb Sotsiaalkindlustusametil 2022. aasta veebruaris välja maksta pension kahe kuu ulatuses, ja kui viimase pensionimakse kuu oli november, siis kolme kuu ulatuses. Edaspidi ehk alates märtsist 2022 jätkuksid siis juba kuised maksed nii, nagu need on kõigi teiste kindlustusvõtjate puhul. Lõikes 4 täpsustatakse, et Sotsiaalkindlustusamet teeb pensionimakseid kindlustusvõtja pangakontole, mille andmed ta kindlustusseltsist sai, kui kindlustusvõtja pole andnud pensionimaksete saamiseks mõnda teist kontot. Et Sotsiaalkindlustusamet maksab välja ka muid pensione ja hüvitisi, võivad Sotsiaalkindlustusamet ja kindlustusvõtja nimelt ka kokku leppida, et kõik sellised maksed tehakse ühele ja samale kontole. Kõik pensionid, mille maksmine Sotsiaalkindlustusametile üle tulevad, on eluaegsed. Tähtajalisi pensionilepinguid neil kahel kindlustusseltsil ei ole. Nii on ka lõikes 5 sätestatud, et kindlustusvõtjale tehakse pensionimakseid surmani. Kui pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga, siis väljamakseid sellises lepingus määratud soodustatud isikule või teatud juhtudel ka pärijale reguleeritakse eelnõu §-s 3. Lõige 6: Kuivõrd pensionimakseid tehakse kindlustusvõtjale tema elu lõpuni ja juhtumite puhul, kus pensionileping oli varem sõlmitud garantiiperioodiga, tekib pensionimaksetele õigus soodustatud isikuks määratud isikutel, kui kindlustusvõtja sureb enne garantiiperioodi lõppu, on Sotsiaalkindlustusametile maksete tegemisel oluline teada, kas kindlustusvõtja on elus. Eestis elavate isikute puhul piisab rahvastikuregistri päringust, välisriigis elavate kindlustusvõtjate puhul näeb lõige 6 aga riiklike pensionide maksmisele sarnaselt ette kirjaliku tõendi esitamise. Nimelt tuleb välisriigis elaval kindlustusvõtjal esitada Sotsiaalkindlustusametile riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikes 1 nimetatud kirjalik tõend, so elukohariigi ametiasutuse või Eesti Vabariigi välisesinduse kinnitatud kirjalik tõend oma elusoleku kohta, kui sama paragrahvi lõikest 2 ei tulene teisiti. Tõendi andmekoosseis on reguleeritud sotsiaalkaitseministri 12. detsembri 2016. aasta määruses nr 70 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhend“. Tegemist on sama tõendiga, mis tuleb välisriigis elaval kindlustusvõtjal esitada ka riikliku pensioni saamisel. Selline tõend tuleb esitada iga aasta 1. märtsiks, kui riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikest 2 ei tulene teisiti. Tõendit ei ole vaja esitada, kui kindlustusvõtja esitab Sotsiaalkindlustusametile elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi või kui tema elukohariigi pädeva asutusega on sõlmitud leping vastavate andmete vahetamiseks. Pensionimaksete tegemisel kohaldatakse ka riikliku pensionikindlustuse seaduse § 424 lõikes 3 sätestatut, mis tähendab, et kui elusoleku tõend jääb tähtaegselt esitamata, peatatakse pensionimaksete tegemine alates jooksva aasta 1. aprillist. Kui kindlustusvõtja on varem esitanud elukohariigi maksuhalduri või muu pädeva ametiisiku kinnitatud tulumaksuseaduses sätestatud residentsust tõendava dokumendi, peatatakse tema pension jooksvalt vastavalt tõendi kehtivusajale. Tõendi hilisema esitamise korral jätkatakse pensioni maksmist tagasiulatuvalt alates pensioni maksmise peatamisest. Eelnõu §-s 3 reguleeritakse pensionimaksete tegemist soodustatud isikule või pärijale. Lõige 1: Kui pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga ja kindlustusvõtja sureb enne lepingus kokkulepitud garantiiperioodi lõppu, on selle perioodi lõpuni tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus pensionilepingus nimetatud soodustatud isikul. Selles osas 4 jäävad pensionimaksete tingimused seega samaks nagu need olid pensionilepingu kehtimise ajal. Pensionimaksete suurus on selle võrra ka väiksem, et leping sõlmiti omal ajal garantiiperioodiga. Pensionilepingu puhul on küsimus, kas soodustatud isikule tehakse väljamakse ühe summana korraga või jätkatakse regulaarsete maksete tegemist, lepingu tingimuste ja/või kindlustusseltsi ja soodustatud isiku vahelise kokkuleppe küsimus. Eelnõu kohaselt maksab Sotsiaalkindlustusamet soodustatud isikule raha välja alati korraga. Lõige 2 jätab kindlustusvõtjale alles ka õiguse pensionilepingu soodustatud isiku asemele uut isikut nimetada, kelle suhtes kohalduks siis lõikes 1 sätestatud õigus väljamaksele. Nii lepingus märgitud soodustatud isikut kui kindlustusvõtja poolt hiljem nimetatud isikut käsitletakse eelnõu tähenduses soodustatud isikuna. Soodustatud isikuid võib olla ka mitu. Väljamakse jagunemine nende vahel võib olla pensionilepingus fikseeritud ja sellisel juhul lähtub soodustatud isikutele väljamaksete tegemisel sellest jaotusest ka Sotsiaalkindlustusamet. Sarnaselt võlaõigusseaduses (§ 538) sätestatule on lõikes 3 täpsustatud, et kui soodustatud isikuks on määratud mitu isikut ilma nende osasid täpsustamata, loetakse, et nad on soodustatud võrdsetes osades. Samuti on täpsustatud, et osa, mida mõni soodustatud isik keeldub vastu võtmast või ei saa vastu võtta sel põhjusel, et on kindlustusvõtja surma tahtliku ja õigusvastase teoga ise põhjustanud, lisandub võrdsetes osades teiste soodustatud isikute osadele. Nii pärimise puhul üldiselt (vt pärimisseaduse § 6 lg 1 p 1) kui elukindlustuslepingute puhul (vt võlaõigusseaduse § 540) on nii, et vastavalt varale või väljamaksele ei ole õigust isikul, kes on ise tahtliku ja õigusvastase teoga põhjustanud pärandaja/kindlustusvõtja surma. Sama põhimõtet rakendatakse eelnõu kohaselt ka soodustatud isiku puhul. Lõigetes 4 ja 5 on omakorda reguleeritud, kuidas käitutakse väljamaksete tegemisel olukorras, kus soodustatud isik sureb. Tagajärjed on erinevad sõltuvalt sellest, kas soodustatud isik sureb enne või pärast kindlustusvõtjat. Kui soodustatud isik sureb pärast kindlustusvõtjat, kuid enne temale väljamakse tegemist, on nimetatud väljamaksele õigus soodustatud isiku pärijal (lõige 4). Arvestades, et soodustatud isikule maksab Sotsiaalkindlustusamet raha välja korraga, ei ole kirjeldatud olukord praktikas ilmselt väga sage. Olukorras, kus kindlustusvõtja surma oli põhjustanud see sama soodustatud isik ise oma tahtliku ja õigusvastase teoga, loetakse, et selle soodustatud isiku nimetamist ei ole toimunud, mis tähendab, et antud juhul pole õigust väljamaksele ka tema pärijatel. Kui soodustatud isik sureb enne kindlustusvõtjat ja kindlustusvõtja tema asemele uut soodustatud isikut ei määra, on kindlustusvõtja enda surma järel väljamaksele õigus kindlustusvõtja pärijal (lõige 5). Seda eeldusel, et lepingus olnud garantiiperiood ei ole läbi. Analoogselt on see võlaõigusseaduse § 537 lõike 3 kohaselt elukindlustuslepingute puhul ka muidu, seega ka pensionilepingute puhul. Et soodustatud isikuid võib olla ka mitu, võib praktikas olla ka nii, et kindlustusvõtja surma järel tuleb osa väljamaksest teha kindlustusvõtja pärijale (soodustatud isiku osas, kes oli juba enne kindlustusvõtjat surnud ja kelle asemele uut soodustatud isikut ei määratud) ja osa soodustatud isikule (teine soodustatud isik). Lõige 6 reguleerib pensionimaksete tegemist soodustatud isikule, kellele algasid või algavad väljamaksed enne, kui pensionimaksete tegemine Sotsiaalkindlustusametile 2022. aasta 1. veebruarist üle tuleb. Kui kindlustusseltsi ja soodustatud isiku vahel oli kokku lepitud, et jätkuvad regulaarsed väljamaksed, siis jätkab 2022. aasta 1. veebruarist selliste maksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet. Nagu see oleks olnud ka pensionilepingu kehtivuse ajal, teeb Sotsiaalkindlustusamet sellised regulaarseid väljamakseid vastava pensionilepingu tingimustes sätestatud garantiiperioodi lõpuni. Väljamaksete tegemisel kohaldub ka eelnõu § 2 lõigetes 2, 3 ja 6 sätestatu. See tähendab, et neid makseid tehakse samuti iga kuu jooksva kuu eest, arvestades 5 sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõigetes 3 ja 5 sätestatut, ning juhul, kui pensionilepingus oli väljamaksete tegemise sageduseks valitud neli korda aastas, minnakse alates märtsist 2022 üle kuistele maksetele, tehes veebruaris väljamakse ühe kuu asemel vajadusel vastavalt kahe või kolme kuu eest. Sarnaselt kindlustusvõtjale endale tehtavatele pensionimaksetele tuleb ka regulaarseid väljamakseid saaval soodustatud isikul esitada elusoleku tõendit, kui tema elukoht on välisriigis. Kui regulaarseid väljamakseid saav soodustatud isik nüüd ise sureb enne garantiiperioodi lõppu, tekib tegemata jäänud pensionimaksete summas ühekordsele väljamaksele õigus omakorda tema pärijal. Lõikes 7 on täpsustatud, et kui väljamakset on õigustatud saama pärija, kellele ei ole kindlustusseltsil õnnestunud väljamakset ära teha ja kellele tuleks väljamakse teha Sotsiaalkindlustusametil, et siis antud juhul tehakse selline väljamakse ühekordse maksena. Tegemist võib antud juhul olla nii kindlustusvõtja enda pärijaga (kui soodustatud isik oli surnud enne lepingu kindlustusvõtjat) või soodustatud isiku pärijaga (kui soodustatud isik on ka surnud, kuid suri pärast kindlustusvõtjat). Selleks, et väljamakset saada, on nii soodustatud isikud kui pärijad lõike 8 kohaselt kohustatud ise Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduma. Erandiks on siinkohal vaid soodustatud isikud, kellele kindlustusselts oli regulaarsete väljamaksete tegemist juba alustanud. Väljamaksete tegemist neile jätkab Sotsiaalkindlustusamet nagu pensionimaksete tegemist kindlustusvõtjatele. Antud juhtumid on kaetud ka eelnõu §-s 1 reguleeritud andmevahetusega. Lõige 9: Sarnaselt eelnõu § 2 lõikele 1 sätestatakse lõikes 9 ka soodustatud isikute ja pärijate suhtes, et pensionimaksed määratakse neile Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Seoses väljamaksete tegemisega soodustatud isikutele või pärijatele eraldi haldusakti ei anta. Pärijale väljamakse tegemine eeldab pärijalt Sotsiaalkindlustusametile ka pärimistunnistuse esitamist. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Pensionimaksete tegemise üleminek Sotsiaalkindlustusametile on sätestatud KoPS-s (§ 724), eelnõuga üksnes täpsustatakse pensionimaksete tegemise korda. Mõjud tulenevad seadusest, aga mitte otseselt eelnõu rakendamisest. Eelnõu rakendamisel ei ole ette näha majanduslikku mõju, mõju sotsiaalvaldkonnale, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ega välissuhetele. KoPS § 724 lõikes 13 sätestatu kohaselt laekub riigile hiljemalt 2022. aasta 31. jaanuariks kindlustusseltsidelt pensionilepingute tagastusväärtuste näol tuluna umbes 10 miljonit eurot. Teiselt poolt on alates 2022. aastast Sotsiaalkindlustusametil vaja II samba pensionide väljamaksmiseks umbes 0,7 miljonit eurot aastas, mis hakkab ajas vähenema. Vastava kuluga arvestatakse riigieelarves. Pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele majanduslik mõju puudub, sest kokkulepitud suuruses pensionimaksete tegemine neile jätkub ja eelnõu seda ei mõjuta. Sotsiaalkindlustusamet hakkab pensionimakseid tegema umbes 1 000 inimesele. Eelnõu rakendamisel on ette näha ühekordset mõju halduskoormusele (andmevahetus kindlustusseltside ja Sotsiaalkindlustusameti vahel) ja mõju riigiasutuse – Sotsiaalkindlustusameti – korraldusele. 6 Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm – Sotsiaalkindlustusamet. Riigiasutustest kuulub muudatuste sihtrühma Sotsiaalkindlustusamet, sihtrühma suurus on väike. Sihtrühma kohanemisvajadus. Sotsiaalkindlustusametil tuleb teostada vajalik andmevahetus kindlustusseltsidega, teostada pensionimaksete tegemiseks vajalikud IT-arendused ja valmistada ette klienditeenindajad. II samba pensioni maksmine on Sotsiaalkindlustusameti jaoks uus tööülesanne. Eelnõus on püütud pensionimaksete tegemise korraldust hoida võimalikult sarnasena üldisele pensionide maksmise korraldusele. Uudsemat laadi on Sotsiaalkindlustusameti jaoks neli korda aastas toimuvatelt maksetelt üleminek kuistele maksetele ning pensionilepingutes olnud garantiiperioodide üle arvestuse pidamine ja vajadusel soodustatud isikutele või pärijatele väljamaksete tegemine. Kokkuvõttes on kohanemisvajadus eelduslikult siiski väike. Mõju ulatus. Eelnõu rakendamiseks tuleb Sotsiaalkindlustusametil teostada kindlustusseltsidega vajalikud andmevahetused ja kohandada oma infosüsteeme. Kulud kaetakse II sambas raha kogumise vabatahtlikuks tegemise muudatuste rakendamiseks TEHIK-le eraldatud vahenditest (kokku eraldati 2020. aastal selleks 1,9 miljonit eurot). Mõju ulatus on väike. Pensionimaksete tegemise esimesel aastal võib eeldada koormus tõusu ühe inimese töökoormuse võrra, edaspidi saab lisakoormus olema väiksem – hinnanguliselt umbes 0,5 töökohta. Mõju sagedus. Suurema kaaluga on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemide kohandamine, mis on ühekordne. Pensionimaksete tegemine ning kindlustusvõtjate ja vajadusel soodustatud isikute või pärijate nõustamine/teenindamine on pidevad protsessid. Sotsiaalkindlustusamet võtab üle pensioni maksmise seni sõlmitud pensionilepingute alusel, mis tähendab, et pensionimaksete tegemine on ajas hääbuv. Mõju sagedust võib pidada keskmiseks. Võimalik ebasoovitav mõju. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole ette näha. Muudatuste mõju halduskoormusele Eelnõu rakendumisel ei muutu halduskoormus pensionisaajate jaoks. Ajutiselt suureneb vähesel määral halduskoormus ERGO Life Insurance SE Eesti filiaalil ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaalil, kellel tuleb teha 2021. aasta detsembris ja 2022. aasta jaanuaris andmevahetus Sotsiaalkindlustusametiga. Mõju halduskoormusele on kokku väike. Eelnevat arvestades ei esine eelnõu rakendamisel olulisi mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Pensionimaksete tegemise üleminek Sotsiaalkindlustusametile on sätestatud KoPS-s (§ 724), eelnõuga üksnes täpsustatakse pensionimaksete tegemise korda. Mõjud tulenevad seadusest, aga mitte otseselt eelnõu rakendamisest. Sotsiaalkindlustusametil tuleb teostada vajalik andmevahetus kindlustusseltsidega, teostada pensionimaksete tegemiseks vajalikud IT-arendused ja valmistada ette klienditeenindajad. Kulud kaetakse Sotsiaalkindlustusameti eelarvest ja Vabariigi Valitsuse poolt arenduskuludeks eraldatud 7 summadest (seaduse rakendamiseks, mis muutis raha kogumise II sambas vabatahtlikuks, on TEHIK-le 2020. aastal kokku eraldatud 1,9 miljonit eurot). Alates 2022. aastast vajab Sotsiaalkindlustusamet II samba pensionide väljamaksmiseks umbes 0,7 miljonit eurot aastas. Summa on ajas vähenev ja sõltub kindlustusvõtjate elueast ning sellest, kas kindlustusvõtja surma järel tekib pensionilepingus olnud garantiiperioodi lõpuni jäänud aja eest väljamaksele õigus soodustatud isikul või pärijal. Vastava kuluga arvestatakse riigieelarves, sh on arvestatud 2022. aasta eelarves. 2022. aasta jaanuaris laekub KoPS § 724 lõikes 13 sätestatu kohaselt riigile pensionilepingute tagastusväärtuste summa, mis jääb hinnanguliselt suurusjärku umbes 10 miljonit eurot. Tegemist on ühekordse tuluga. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Pensioni maksmine tuleb KoPS § 724 lõikes 5 sätestatu kohaselt Sotsiaalkindlustusametile üle 2022. aasta 1. veebruarist. Esimene andmevahetus teostatakse kindlustusseltside ja Sotsiaalkindlustusameti vahel 2021. aasta detsembri alguses ja lõplik andmevahetus jaanuaris 2022. Määruse jõustumise kavandamisel on kõnealuste kuupäevadega arvestatud. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks ERGO Life Insurance SE Eesti filiaalile ja SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaalile. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1255 - VV määruse „Pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dffbe610-5fc5-4e15-b0e8-1f5862bb2224 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dffbe610-5fc5-4e15-b0e8-1f5862bb2224?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: RAM/21-1255 - VV määruse „Pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu Kooskõlastamine algatati 29.10.2021 13:30 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dffbe610-5fc5-4e15-b0e8-1f5862bb2224 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dffbe610-5fc5-4e15-b0e8-1f5862bb2224?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main