Kiri

Lp Liivia Mahlapuu MTÜ Jägala Kalateed [email protected] 27.10.2021 nr 1.1-7/2920-1 Vastus Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse hinnangu algallikate kohta Palusite selgitust Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks tunnistamise eksperthinnangus esitatud väitele, et Linnamäe hüdroelektrijaama pais on tunnistatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Linnamäe hüdroelektrijaam on tunnistatud ehitismälestiseks (registrinumbriga 30418) kultuuriministri käskkirjaga nr 180 21.12.2016). Linnamäe hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) on projekteerinud tuntud Soome insener A.W.Juselius 1917. aastal, ehitustööd toimusid aastatel 1922–1924.Elektrienergia tootmine algas 17.aprillil 1924. Hüdroelektrijaama vaatamisväärsust kinnitavad mitmed omaaegsed väljaanded: Kaja nr 173 (03.07.1924):„Linnamäe veejõujaam on suurepärane ja vaatamisväärseim kogu meie maal. Tamm on 240 m pikk ja 14 m kõrge.“ Pärnumaa Teataja (16.07.1924) kiidab hoonet kui suurepärast ja vaatamisväärset; Järva Teataja nr 55 (12.05.1931) kirjutab, kuidas välismaised külalised kiitsid jõujaama. Tunnustavalt kirjutatakse Linnamäe kohta ka Kaja nr 108 (10.05.1931) jne. Lisaks ehitusaegsetele hinnangutele on Linnamäe HEJ väljapaistvust kinnitanud ka nõukogude perioodi kirjutised. Algallikana on viidatud Anto Juske raamatule „Vesiveskid“ (1993),kus autor nimetab hoonet kauneimaks tööstusehitiseks. Sama infot on korratud Eesti Maaparandus- ja Veeühistu Keskliidu Toimetistes ilmunud Martin Kruusi artiklis Linnamäe hüdroelektrijaamast (2002), kus leheküljel 13 öeldakse, et hoone tunnistati kauneimaks tööstusarhitektuuri objektiks Eestis. Sama kogumiku leheküljel 58 nimetab Anto Juske Linnamäe HEJ üheks ilusaimaks ning lisab järgmise hinnangu:„Kuigi jõujaam sõjalõõmas hävis, on 11,8 m kõrgune betoonpais tänaseni vastu pidanud. Üle 60 aasta on veemassid uhtunud õhku lastud jõujaama riismeid, rikkumata hüdroehitise alust. Paremat näidet betooni kvaliteedi kohta on raske leida“. Eesti NSV elektrifitseerimise ajaloos (1974) kirjutab autor Kulno Kala: „20ndate aastate algul Eestis ehitatud hüdroelektrijaamadest oli kõige silmapaistvaim 1922. aastal Jägala jõel käiku lastud Linnamäe jõujaam“ (lk 24). Väljaande Ehitaja nr 9 (85; 2003) artiklis „Ehitisi unustusehõlmast“ kirjutab Heldor Pitsner, et Linnamäe HEJ Jägala jõel tunnistati valmimise järel Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Nende arvamustega on raske vaielda. Teise maailmasõja ajal 1941. aastal õhkisid taganevad nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kannatada said turbiinikambrid. Alles jäid pais ning kalatrepp ja jõujaama veealune osa. Aastail 1948- 1952 koostati hüdroelektrijaama taastamisprojekt, kuid samal ajal alanud põlevkivienergeetika võidukäik peatas HEJ ehituse ja säilinud rajatis jäi aastakümneteks seisma. Aastal 2001 alustas AS Eesti Energia hüdroelektrijaama taastamisprotsessi. Uue hüdroelektrijaama hoone ja silla projekteeris Raine Karp. Riikliku kaitse alla võtmisel hinnatakse vastavust kaitse kriteeriumidele, mida kohaldatakse kõikide mälestise liikide suhtes. Linnamäe HEJ paisu väärtus seisneb selle vanuses, paisu autentsuses, mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses, funktsiooni järjepidevuses, silmapaistvuses, tähtsuses ajalooprotsessis, mis teeb objektist Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud. Kultuurimälestiseks tunnistamise aluseks olev Muinsuskaitseameti eksperdihinnang põhineb erinevatele kirjalikele ja suulistele allikatele sh on kasutatud Eesti Rahvusarhiivis talletatud kirjavahetust ja dokumentatsiooni projekteerimise ning ehitamise kohta, ajakirjandust alates 1924.aastast ja muid teemakohaseid väljaandeid. Eksperthinnangu koostajal ei olnud põhjust kahelda Juske, Kala jt hinnangutes hüdroelektrijaama kui silmapaistva tööstusehituse kohta. Kaitse alla võtmisel oli oluline, et säilinud olid algupärane paisu arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp. Pais kannab edasi oma algset funktsiooni. Pais on silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, mis on säilinud, tuntud Helsingi ülikooli professori A.W. Juseliuse projekteeritud. Kaitse alla võtmise kriteeriumid ei pea üleüldse oluliseks kas hoone on tunnistatud kauniks või talle on antud tunnistus ilu eest. Olulised kriteeriumid on funktsiooni järjepidevus, silmapaistvus, tähtsus ajalooprotsessis, kasutatavus. Loetletud kriteeriumidele Linnamäe hüdroelektrijaama pais vastab. Eksperdiarvamus on keskendunud asjale eeskätt. Tegemist ei ole subjektiivse hinnanguga. Pealegi on objekt ja ümbritsev ala olnud kaitse all varem Rebala muinsuskaitseala koosseisus. Muinsuskaitseseadus toob välja asja kultuuriväärtuse hindamisel olulised üldised ja tüüpsemad kriteeriumid, kusjuures asjal kultuuriväärtuse olemasolu võib esineda ka mõne kriteeriumi tugeval esindatusel, nt ainulaadsus ja haruldus aga ka tüüpilisus, silmapaistev mõju või sümboolne tähendus vm iseloomulik tunnus. Eksperdiarvamus on üks tõendi liik. Selle teeb valdkonna spetsialist. Ilma kaalukaid argumente või eriteadmisi omamata kahtluse alla ekspertarvamust seada pelgalt sellega mittenõustumise tõttu ei anna alust selle tõendi mittearvestamiseks ning ei muuda eriteadmistel põhinevat arvamust ebaõigeks. Eksperdiarvamus on üks tõend teiste seas, tõendeid hinnatakse kogumis ja vastastikuses seoses. Ala on olnud kaua aega riikliku kaitse all Rebala muinsuskaitsealasse hõlmatuna. Mitu asjaolu toetavad Linnamäe HEJ kui paiga kultuuriväärtust ja vastavust mälestise tunnustele. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Ly Renter Harjumaa nõunik [email protected] 5288105 Teadmiseks Kultuuriministeerium [email protected]