Kiri

Rahandusministeerium Meie: 28.10.2021 nr 7-5.8/21-02325-2 Kirja edastamine Edastan Riigikantseleisse saabunud arhitektuuripärandi ümarlaua osaliste ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kultuuriministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogu kultuurikomisjon Eesti Vabariigi Valitsus Kultuuriminister Märgukiri Eesti Vabariigi 2022.aasta Riigieelarve eelnõule Eesti on Euroopa riik. See tähendab euroopalike väärtuste hindamist, nende rakendamist riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodaniku tasemel, nende väärtuste kaitsmist ning ohustavate tegurite maksimaalset ennetamist. Neid väärtusi ei kanna mitte üksnes inimesed vaid ka kohalik euroopalik kultuuriruum oma mitmekesisuses. Seetõttu on väärtuste kaitse eelkõige kultuuriruumi, selle struktuuri ja toimimise tagamine koos võimalike probleemide ennetamise või minimiseerimisega. Eesti riigi kõige olulisemaks ülesandeks on oma keele ja kultuuri hoidmine ja säilitamine, selle kestmise ja omapära tagamine üha kiiremini üheülbastuvas globaliseeruvas maailmas. Kultuuriline mitmekesisus on samasugune väärtus kui mitmekesine loodus, jätkusuutlik majandus ning õnnelikud inimesed. Sel teel oleme aastatega saavutanud üsna tähelepandavat edu. Samas oleme Euroopa keskmisest veel üsna kaugel. Põhjus on eelkõige nö kaitstava euroopaliku pärandi määratlemise kriteeriumitele vastavalt mälestiste nimekirjad korrastamata, toetusmeetmed alarahastatud, riigi kaitse all olevate ehitismälestiste rahastamine kokku leppimata. Meil ei ole selget kaasaegset ülevaadet kaitstavate objektide seisukorrast, nende väärtusest ja homsetest võimalikes kasutusfunktsioonidest – unikaalsusest euroopalikus kultuuriruumis või kohalikus kodutunnetuses. Selge pilt on eelduseks efektiivseks 21. sajandi kultuuripärandi kaitseks. Piiratud eelarve ei võimalda Muinsuskaitseametil selle teemaga keskendunult ja efektiivselt tegeleda. Samas vajavad erinevad mälestised igapäevast hooldust, avariitööde teostamise- ja säilitamisnõudest tulenevate täiendavate kohustuste toetamist vältimaks kõrge kultuuriväärtusega ehituspärandi pöördumatut hävimist. Olgu selleks kultuurilooliselt oluline talukompleks, euroopalikke väärtusi kandev mõisakompleks või olulise sümbolväärtusega kirikuhoone. Kõik nad on märgid meie kuulumisest Euroopasse. Tänane mälestiste omanike toetuste maht ei taga Eesti kultuuripärandi säilimist (kultuurimälestisi ca 26500, milledest ehitismälestistena 5277, lisaks vanalinnad). Ehitismälestistest 2020.a lõpu seisuga on 73% halvas või avariilises seisus ning selliste ehitismälestiste hulk kasvab, mitte ei kahane, remondivõlg akumuleerub. 82% ehitismälestistest on eraomandis ja avaliku huvi täitmise (säilitamiskohustuse) kogu koormat ei ole võimalik panna ainult omanikele. Mälestised peavad säilima sõltumata tänasest omanikust ja tema võimekusest ning olema kasutuses. Seoses eeltooduga teeme ettepaneku: 1. Säilitada mälestiste omanikele suunatud restaureerimistoetused min 4,6 mil eurot 2021 aasta eelarve tasemel, sealhulgas eraldis ORF-ist, võimalusel neid suurendada vähemalt ehitushindade kasvu võrra. 2. Leida sihtrahastus Muinsuskaitseametile ehituspärandi inventuuri ja väärtuste hindamise (riikliku kaitse eeldusele vastamise hindamiseks) teostamiseks 2…3 aasta jooksul kokku 1,2milj eurot; 3. Toetada läbi erinevate toetusmeetmete ajalooliste hoonete jätkuvat kasutamist või uuteks vajadusteks kohandamist ettevõtlusele või piirkondlike keskustena. See on oluline nii olemasoleva asustuse ja kohaidentiteedi hoidmiseks kui rohepöörde eesmärkide edukamaks saavutamiseks. Selleks tuleb käesoleva struktuurivahendite perioodi meetmed kohandada abikõlblikuks ehituspärandile, seada kultuuripärandi säilimine üheks eesmärgiks paljudest. 4. Alustada ehituspärandi säilitamise ja uute kasutusfunktsioonide väljatöötamiseks ettevalmistusi järgmise EL perioodi 2027+ vahendite sihtotstarbeliseks taotlemiseks Eesti ehituspärandile. Märgukiri on koostatud kodanikuinitsiatiivil toimiva arhitektuuripärandi ümarlaua ühise arutelu tulemusena 6.oktoober 2021. Eesti Mõisakoolide Ühendus Tõnu Kiviloo Eesti Mõisate Ühendus Jaanus Kiili Eesti Kirikute Nõukogu Tiit Salumäe Eesti Omanike Keskliit Priidu Pärna ICOMOC Eesti Ave Paulus Allkirjastatud digitaalselt  From: Eesti Mõisakoolid <[email protected]> Sent: Wednesday, October 27, 2021 11:01 AM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Märgukiri Eesti Vabariigi 2022.aasta Riigieelarve eelnõule Lp Eesti Vabariigi 2022.aasta Riigieelarve menetlejad Edastame Teile Arhitektuuripärandi ümarlaua poolse märgukirja koos meie ettepanekutega edasisteks tegevusteks seoses 2022.aasta Riigieelarve menetlemisega. Märgukiri lisatud failis. Kommentaarid märgukirjale: 1. Toetuste maht omanikele ei taga Eesti kultuuripärandi säilimist. Halvas ja avariilises seisus olevate ehitismälestiste arv kasvab, remondivõlg akumuleerub. 82% ehitismälestistest on eraomandis ja avaliku huvi täitmise (säilitamiskohustuse) kogu koormat ei saa panna ainult omanikele. Mälestised peavad säilima sõltumata tänasest omanikust ja tema võimekusest. 2. Muinsuskaitse toetused on mõeldud objektidele –– säilitamiskohustus on pikema eesmärgiga, kui tänane omanik. „Keegi ei tee maksumaksja raha eest enda kodu korda“. 3. Põhiseadusliku ülesande täitmine (kultuuri säilitamine) on aktiivne tegevus mitte passiivne deklareerimine. 4. Ajalooliste hoonete restaureerimine ja kasutuses hoidmine täidab rohepöörde ja kliimamuutuse ennetamise eesmärke. Oleme valmis konstruktiivseks koostööks. Lugupidamisega, Tõnu Kiviloo Arhitektiuuripärandi ümarlaua koordinaator 5111099 [email protected] Jaanus Kiili Eesti Mõisate Ühenduse president 5019530 [email protected] Riigikogu rahanduskomisjon Riigikogu kultuurikomisjon Eesti Vabariigi Valitsus Kultuuriminister Märgukiri Eesti Vabariigi 2022.aasta Riigieelarve eelnõule Eesti on Euroopa riik. See tähendab euroopalike väärtuste hindamist, nende rakendamist riigi, kohaliku omavalitsuse ja kodaniku tasemel, nende väärtuste kaitsmist ning ohustavate tegurite maksimaalset ennetamist. Neid väärtusi ei kanna mitte üksnes inimesed vaid ka kohalik euroopalik kultuuriruum oma mitmekesisuses. Seetõttu on väärtuste kaitse eelkõige kultuuriruumi, selle struktuuri ja toimimise tagamine koos võimalike probleemide ennetamise või minimiseerimisega. Eesti riigi kõige olulisemaks ülesandeks on oma keele ja kultuuri hoidmine ja säilitamine, selle kestmise ja omapära tagamine üha kiiremini üheülbastuvas globaliseeruvas maailmas. Kultuuriline mitmekesisus on samasugune väärtus kui mitmekesine loodus, jätkusuutlik majandus ning õnnelikud inimesed. Sel teel oleme aastatega saavutanud üsna tähelepandavat edu. Samas oleme Euroopa keskmisest veel üsna kaugel. Põhjus on eelkõige nö kaitstava euroopaliku pärandi määratlemise kriteeriumitele vastavalt mälestiste nimekirjad korrastamata, toetusmeetmed alarahastatud, riigi kaitse all olevate ehitismälestiste rahastamine kokku leppimata. Meil ei ole selget kaasaegset ülevaadet kaitstavate objektide seisukorrast, nende väärtusest ja homsetest võimalikes kasutusfunktsioonidest – unikaalsusest euroopalikus kultuuriruumis või kohalikus kodutunnetuses. Selge pilt on eelduseks efektiivseks 21. sajandi kultuuripärandi kaitseks. Piiratud eelarve ei võimalda Muinsuskaitseametil selle teemaga keskendunult ja efektiivselt tegeleda. Samas vajavad erinevad mälestised igapäevast hooldust, avariitööde teostamise- ja säilitamisnõudest tulenevate täiendavate kohustuste toetamist vältimaks kõrge kultuuriväärtusega ehituspärandi pöördumatut hävimist. Olgu selleks kultuurilooliselt oluline talukompleks, euroopalikke väärtusi kandev mõisakompleks või olulise sümbolväärtusega kirikuhoone. Kõik nad on märgid meie kuulumisest Euroopasse. Tänane mälestiste omanike toetuste maht ei taga Eesti kultuuripärandi säilimist (kultuurimälestisi ca 26500, milledest ehitismälestistena 5277, lisaks vanalinnad). Ehitismälestistest 2020.a lõpu seisuga on 73% halvas või avariilises seisus ning selliste ehitismälestiste hulk kasvab, mitte ei kahane, remondivõlg akumuleerub. 82% ehitismälestistest on eraomandis ja avaliku huvi täitmise (säilitamiskohustuse) kogu koormat ei ole võimalik panna ainult omanikele. Mälestised peavad säilima sõltumata tänasest omanikust ja tema võimekusest ning olema kasutuses. Seoses eeltooduga teeme ettepaneku: 1. Säilitada mälestiste omanikele suunatud restaureerimistoetused min 4,6 mil eurot 2021 aasta eelarve tasemel, sealhulgas eraldis ORF-ist, võimalusel neid suurendada vähemalt ehitushindade kasvu võrra. 2. Leida sihtrahastus Muinsuskaitseametile ehituspärandi inventuuri ja väärtuste hindamise (riikliku kaitse eeldusele vastamise hindamiseks) teostamiseks 2…3 aasta jooksul kokku 1,2milj eurot; 3. Toetada läbi erinevate toetusmeetmete ajalooliste hoonete jätkuvat kasutamist või uuteks vajadusteks kohandamist ettevõtlusele või piirkondlike keskustena. See on oluline nii olemasoleva asustuse ja kohaidentiteedi hoidmiseks kui rohepöörde eesmärkide edukamaks saavutamiseks. Selleks tuleb käesoleva struktuurivahendite perioodi meetmed kohandada abikõlblikuks ehituspärandile, seada kultuuripärandi säilimine üheks eesmärgiks paljudest. 4. Alustada ehituspärandi säilitamise ja uute kasutusfunktsioonide väljatöötamiseks ettevalmistusi järgmise EL perioodi 2027+ vahendite sihtotstarbeliseks taotlemiseks Eesti ehituspärandile. Märgukiri on koostatud kodanikuinitsiatiivil toimiva arhitektuuripärandi ümarlaua ühise arutelu tulemusena 6.oktoober 2021. Eesti Mõisakoolide Ühendus Tõnu Kiviloo Eesti Mõisate Ühendus Jaanus Kiili Eesti Kirikute Nõukogu Tiit Salumäe Eesti Omanike Keskliit Priidu Pärna ICOMOC Eesti Ave Paulus Allkirjastatud digitaalselt