From: Jägala Kalateed <
[email protected]>
Date: 25. October 2021 at 21:27:40 CEST
To:
[email protected]
Cc: Tarvi Sits <
[email protected]>
Subject: Re: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Vastus päringule
Tere,
Saatsite meile selgituse Linnamäe hüdroelektrijaama paisu muinsuskaitse alla võtmise kohta.
Me ei ole oma kirjas 20.09.21 neile aspektidele praegu tähelepanu osutanud.
Me ei soovinud selles kirjavahetuses käsitleda hinnanguid:
a)kas algupärane lahendus on säilinud (kuigi tasub tähele panna, et nüüd 2021
rekonstrueerimise tagajärjel säilitati elektrijaama käitaja poolt algupärandist ainult kalatrepp).
b)kas Juske jt populaarteaduslike teoste autorid on hüdroelektrijaama tunnustanud (vaatamata
mitmetele positiivsetele hinnangutele ajaloos otsustati 2002 mitte (jõu)jaama mitte taastada);
c)miks võeti ehitis kaitse alla jne oli see kaunidus või järjepidevus;
d)kas keegi nõustub paisu kaitse alla võtmisega või mitte;
e)kas Martin Kruus on ajaloolane või muinsuskaitse ekspert jne (Martin Kruus on energeetik).
Palun tähele panna meie poolt 20.09.21 esitatud küsimust.
Millisest teaduslikust allikast, nõuetekohasest (viidetega algupärasele algallikale)
uuringust või Linnamäe HEJ paisu kauniduse kohta väljastatud tunnistuselt pärineb
väide: „Linnamäe hüdroelektrijaama pais on tunnistatud peale valmimist Eesti
kauneimaks tööstusehitiseks.“
Küsime veelkord:
1. Mis kuupäeval (aastal) peale valmimist anti välja tunnistus, ametlik
dokument millega Linnamäe HEJ pais tunnistati kauneimaks tööstusehitiseks?
2. Kes peale valmimist tunnistuse väljastas?
3. Kas tunnistuse kohta on arhiivis säilinud materjale (tunnistuse koopia,
komisjoni koosseis)?
Palun vastata AINULT nendele kolmele küsimusele.
Kui selline tunnistus, ametlik dokument puudub, siis palun kirjutage selgelt.
Parimat,
Liivia Mahlapuu
Jägala kalateed MTÜ
On Mon, 25 Oct 2021 at 12:56, Muinsuskaitseamet <
[email protected]> wrote:
Reg.nr: 1.1-7/3214-1
Sisu: Lp Liivia Mahlapuu
MTÜ Jägala Kalateed
[email protected]
Palusite Muinsuskaitseametilt selgitust Linnamäe hüdroelektrijaama paisu mälestiseks
tunnistamise eksperthinnangus esitatud väitele, et Linnamäe hüdroelektrijaama pais on
tunnistatud peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Linnamäe hüdroelektrijaam on
tunnistatud ehitismälestiseks (registrinumbriga 30418) kultuuriministri käskkirjaga nr 180
21.12.2016 (RT III 23.12.2016 https://www.riigiteataja.ee/akt/323122016001).
Linnamäe hüdroelektrijaama (edaspidi HEJ) on projekteerinud tuntud Soome insener A.W.
Juselius 1917. aastal, valmis ehitati see aastatel 1922–1924.
Hüdroelektrijaama vaatamisväärsust kinnitavad mitmed artiklid – Kaja nr 173 (03.07.1924):
„Linnamäe veejõujaam on suurepärane ja vaatamisväärseim kogu meie maal. Tamm on 240 m
pikk ja 14 m kõrge.“; Pärnumaa Teataja (16.07.1924) kiidab hoonet kui suurepärast ja
vaatamisväärset; Järva Teataja nr 55 (12.05.1931) kirjutab, kuidas välismaised külalised
kiitsid jõujaama. Tunnustavalt kirjutatakse Linnamäe kohta ka Kaja nr-s 108 (10.05.1931)
jne;
Lisaks ehitusaegsetele hinnangutele on Linnamäe HEJ väljapaistvust kinnitanud ka
nõukogude perioodi kirjutised. Algallikana on viidatud Anto Juske raamatule „Vesiveskid“
(1993), kus autor nimetab hoonet kauneimaks tööstusehitiseks. Sama infot on korratud Eesti
Maaparandus- ja Veeühistu Keskliidu Toimetistes ilmunud Martin Kruusi artiklis Linnamäe
hüdroelektrijaamast (2002), kus leheküljel 13 öeldakse, et „hoone tunnistati kauneimaks
tööstusarhitektuuri objektiks Eestis“. Sama kogumiku leheküljel 58 nimetab Anto Juske
Linnamäe HEJi üheks ilusaimaks ning lisab järgmise hinnangu: „Kuigi jõujaam sõjalõõmas
hävis, on 11,8 m kõrgune betoonpais tänaseni vastu pidanud. Üle 60 aasta on veemassid
uhtunud õhkulastud jõujaama riismeid, rikkumata hüdroehitise alust. Paremat näidet betooni
kvaliteedi kohta on raske leida“. Eesti NSV elektrifitseerimise ajaloos (1974) kirjutab autor
Kulno Kala: 20ndate aastate algul Eestis ehitatud hüdroelektrijaamadest oli kõige
silmapaistvaim 1922. aastal Jägala jõel käiku lastud Linnamäe jõujaam“ (lk 24). Väljaande
Ehitaja nr 9 (85; 2003) artiklis „Ehitisi unustusehõlmast“ kirjutab Heldor Pitsner, et Linnamäe
HEJ Jägala jõel tunnistati valmimise järel Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.
Nende arvamustega on raske vaielda.
Linnamäe HEJ paisu väärtus seisneb selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises
lahenduses, mis teeb sellest Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite. Paisu algupärane
arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud.
Kultuurimälestiseks tunnistamise aluseks olev Muinsuskaitseameti eksperdihinnang põhineb
erinevatele kirjalikele ja suulistele allikatele-kasutatud on Eesti Rahvusarhiivis talletatud
kirjavahetust ja dokumentatsiooni projekteerimise ja ehituse kohta, perioodikat alates
1924.aastast (kasutatud allikate loetelu on esitatud ka eksperthinnangus).
Eksperthinnangu koostajal ei olnud põhjust kahelda Juske, Kala jt hinnangutes
hüdroelektrijaama kui silmapaistva tööstusehituse kohta. Kaitse alla võtmisel oli oluline, et
säilinud olid algupärane paisu arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp. Pais
kannab edasi oma algset funktsiooni. Pais on silmapaistvalt mastaapne ja kõrgel
professionaalsel tasemel kavandatud betoonkonstruktsioon, tuntud inseneri projekteeritud.
Kaitse alla võtmise kriteeriumid ei pea oluliseks kas hoone on tunnistatud kauniks, olulised
kriteeriumid on funktsiooni järjepidevus, silmapaistvus, tähtsus ajalooprotsessis, kasutatavus.
Loetletud kriteeriumidele Linnamäe hüdroelektrijaama pais vastab.
Eksperdiarvamus on keskendunud asjale eeskätt. Tegemist ei ole subjektiivse hinnanguga -
pealegi on objekt ja ümbritsev ala olnud kaitse all varem - Rebala muinsuskaitseala
koosseisus. Muinsuskaitseseadus toob välja asja kultuuriväärtuse hindamisel olulised üldised
ja tüüpsemad kriteeriumid, kusjuures asjal kultuuriväärtuse olemasolu võib esineda ka mõne
kriteeriumi tugeval esindatusel, nt ainulaadsus ja haruldus vm iseloomulik tunnus.
Eksperdiarvamus on üks tõendi liik. Selle teeb selle valdkonna spetsialist. Ilma kaalukaid
argumente või eriteadmisi omamata kahtluse alla ekspertarvamust seada pelgalt sellega
mittenõustumise tõttu ei anna alust selle tõendi mittearvestamiseks ning ei muuda
eriteadmistel põhinevat arvamust ebaõigeks. Eksperdiarvamus on üks tõend teiste seas -
tõendeid hinnatakse kogumis ja vastastikuses seoses. Ala on olnud kaua aega kaitse all
muinsuskaitsealasse hõlmatuna. Mitu asjaolu toetavad Linnamäe HEJ kui paiga
kultuuriväärtust.
--
Ly Renter
Harjumaa nõunik
[email protected]
5288105
--
Lugupidamisega,
MTÜ Jägala Kalateed