Kiri

EELNÕU KÄSKKIRI nr Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021-2025 Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punktide 1 ja 3 alusel kinnitan „Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021–2025“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021-2025“ Lisa. Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021-2025 Work in Estonia EAS 1 Sisukord I Tegevuskava eesmärk ............................................................................................... 3 II Siht- ja sidusrühmad ............................................................................................... 3 2.1. Sihtrühmad ...................................................................................................... 3 2.2. Sidusrühmad .................................................................................................... 3 III Olukorra hetkeseis ja lähiaastate väljakutsed............................................................. 4 3.1. Eesti tööjõuturu vajadused 2021-2025 ................................................................. 4 3.2. Eesti maine töö- ja elukoha riigina, globaalne konkurents talentide kaasamisel ......... 5 3.3. Välistalendi klienditeekond, avalike ja erateenuste kättesaadavus ning kvaliteet ....... 6 3.4 Tööandja teekond, ettevõtete valmisolek, vajadused, ootused ja võimalused välisvärbamiseks ..................................................................................................... 6 3.5. Work in Estonia tulemused 2015-2020 ................................................................. 7 IV Tegevussuunad ja tegevused ................................................................................... 8 4.1. Eesti kui atraktiivse töö ja elamise sihtriigi rahvusvahelise kuvandi arendamine, välistalentidele suunatud turundus ............................................................................. 9 4.2. Tööandjate toetamine välisvärbamisel ja teadlikkuse kasvatamine ........................ 10 4.3. Välistalendi vastuvõtmine ja kohanemine ........................................................... 11 4.4 Teadlikkuse tõstmine, avalike hoiakute kujundamine ............................................ 11 V Tegevuste uuendamine, elluviimine ja seire .............................................................. 12 VI Lisa..................................................................................................................... 14 2 I Tegevuskava eesmärk Work in Estonia välistalentide kaasamise tegevuskava 2021-2025 eesmärgiks on kõrgemat lisandväärtust loovate välisspetsialistide kaasamisega leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudujääki info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Tegevuskava lähtub visioonist, et Eesti on maailma talentide seas atraktiivne töötamise ja elamise sihtriik ning et siinsetel ettevõtetel on võimalik vajalikul määral kaasata välistalente, et toetada kasvu. Eesmärk - Work in Estonia tegevuse otsene mõju on aastaks 2025 lisandunud +3000 välistalenti (+600 välistalenti aastas) tegevuskavas väljatoodud valdkondades. Anname oma panuse, et aastaks 2025 Eesti kui atraktiivse elu- ja töökohariigi positsioon rahvusvahelistes võrdlusuuringutes võrreldes aastaga 2020 tõuseks (GTCI1, IMD2). Nende peaeesmärkide saavutamisesse annavad panuse kõik tegevuskava tegevussuunad ja aastate tegevused, samuti kaasatud partnerid. Välistalent - kõrge kvalifikatsiooniga ja kõrgemat lisandväärtust loov välisspetsialist (kas Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest). II Siht- ja sidusrühmad 2.1. SIHTRÜHMAD o Välistalendid (eeskätt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonnas) o Ettevõtted ja organisatsioonid kui välistalentide värbajad 2.2. SIDUSRÜHMAD o Avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid, mis pakuvad välistalentidele teenuseid o Välisüliõpilased (eeskätt loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialadelt) 1 Global Talent Competitiveness Index: https://www.insead.edu/sites/default/files/assets/dept/globalindices/docs/GTCI-2020-report.pdf 2 IMD World Talent Ranking: https://www.imd.org/wcc/world-competitiveness-center-rankings/world-talent-ranking- 2020/ 3 III Olukorra hetkeseis ja lähiaastate väljakutsed 3.1. EESTI TÖÖJÕUTURU VAJADUSED 2021-2025 Eesti tööjõuturu tulevikuvajadusi analüüsides on ette näha kõrgharidusega spetsialistide töökohtade arvu kasv ja rutiinse sisuga töökohtade arvu vähenemist. Ametialade vaates on tööjõuvajaduse- ja pakkumise tasakaal üsna erinev. OSKA valdkonnauuringutes on esile toodud kasvav vajadus IKT-spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, eri tehnikavaldkondade inseneride, metsamasinajuhtide, õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide, äri- ja andmeanalüütikute, aga ka tööstus- ning teenusedisainerite järele3. Siinkohal tõstame esile olukorda IKT ja töötleva tööstuse tööjõuvajaduse osas. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit toob oma 2030.a visiooni dokumendis esile, et lähima 10 aasta jooksul on IKT valdkonnas puudu ca 7000 IKT-spetsialisti- nii IKT ettevõtetes kui muudes sektorites majasiseste spetsialistidena ja seda arvestades nii haridussüsteemist tulevat pealekasvu kui migratsiooni4. Töötlevas tööstuses hinnatakse lähikümnendil puudu jäävat 2/3 inseneridest5. Eesti ülikoolilõpetajad katavad vaid 1/3 töötleva tööstuse tuleviku juhtide ja spetsialistide vajadusest6. Väga suur vajadus ja valmisolek välistalente värvata on Eesti idusektoril, mis on Eestis üks kiiremini kasvavaid majandusvaldkondi. Kui täna töötab sektoris ligi 6000 inimest, siis töötajate arvu keskmiseks aastakasvuks prognoositakse ligikaudu 35%. Eesti idu- ja tehnoloogiasektori eesmärk on anda 2025. aastaks kuni 15% Eesti SKP-st7. Et seda eesmärk saavutada, on vaja juurde tuhandeid välistalente ja sektoris on seetõttu olemas ka valmisolek rahvusvahelist tööjõudu värvata. Prognoosidele tuginedes napib seega Eestis nii lähi- kui pikaajalises perspektiivis kõrgemat lisandväärtust loovaid töötajaid. Selliste töötajate nappus pärsib ettevõtete võimekust luua ja kasutada tipptehnoloogiaid, kasvatada eksporti ja kaasata suuremas mahus investeeringuid. Välistalentide senisest suurem kaasamine on üks strateegilistest ja riiklikult toetatud meetmetest leevendamaks eelkirjeldatud kvalifitseeritud tööjõu puudujääki ning mis võtab käesoleva tegevuskava elluviimisel jooksvalt arvesse nii muutusi tööjõuturul (nt OSKA uuringud 3 Eesti tööturg täna ja homme 2019-2027, OSKA 2020. https://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad/, 12.05.21 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööjõuvajaduse- ja pakkumise prognoos aastani 2028. https://www.mkm.ee/et/uudised- pressiinfo/analuusid-ja-uuringud 12.05.2021 4 Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu visioon infoühiskonnast 2030 NUTIKAS EESTI. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, 2018. https://wp.itl.ee/files/Visioon%202030.pdf, 12.05.21 ITL-i Tööjõuvajaduse arvutused toetuvad OSKA IKT-uuringule: http://oska.kutsekoda.ee/field/info-jakommunikatsioonitehnoloogia/ 5 Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu ja-oskuste vajadusele. OSKA 2020. https://oska.kutsekoda.ee/oska- valdkonnad/, 12.05.21 6 Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu ja-oskuste vajadusele. OSKA 2020. https://oska.kutsekoda.ee/oska- valdkonnad/, 12.05.21 7 Startup Estonia strateegia 2021-2027: https://kredex.ee/sites/default/files/2020-10/Startup%20Estonia%20strateegia%202021- 2027.pdf 4 tööjõuturu muutuste kohta) kui hariduse ja koolituse valdkonna võimekust katta vajaminevat tööjõu puudujääki. 3.2. EESTI MAINE TÖÖ- JA ELUKOHA RIIGINA, GLOBAALNE KONKURENTS TALENTIDE KAASAMISEL Eesti konkureerib talentide kaasamisel kõikide arenenud riikidega. Riikide võimekust talente kaasata hinnatakse rahvusvaheliselt mitmete erinevate indeksitega. IMD World Talent Ranking (IMD) ja The Global Talent Competitiveness Index (GTCI) on globaalsed edetabelid, mis hindavad kui hästi suudab riik talente (nii kohalikke kui välistalente) meelitada, arendada ja hoida. GTCI hindab 132-e majandust 70 indikaatori lõikes, IMD indeks hindab 63 majandust 31 indikaatori lõikes. IMD indeksis on Eesti aastate 2015-2020 jooksul teinud suure tõusu, 33. kohalt 19. kohale. Kõige edukam on Eesti tegurite grupis, mis hindab, millisel määral investeerib riik kohaliku talendi arendamisse (2020.a 10.koht). Eesti on tõusnud ka kahes teises tegurite grupis: kohaliku talendi hoidmise ja välistalendi meelitamise võimet hindavas (2020.a 19.koht) ning riigis oleva tööjõu kvaliteeti hindavas tegurite grupis (2020.a 32.koht). Indikaatorite vaates on Eesti olulisemateks tugevusteks 15. aastaste õpilaste PISA testi tulemus; elanikkonna vähene kokkupuude õhusaastega; naiste osakaal tööjõust ning asjaolu, et ettevõtetele on talentide meelitamine, hoidmine ja koolitamine prioriteetne (2020.a kohad esimese kuue seas). Eesti suurimateks nõrkusteks on seejuures kompetentsete juhtide kättesaadavus ning juhtkonna tasustamine. GTCI indeksis on Eesti aastate 2015-2020 jooksul kukkunud, 21lt 24-le kohale. Indeksis on 4 sisendtegurite gruppi, mis hindavad, mida riik teeb, et saada talente ning 2 väljundtegurite gruppi, mis näitavad missugused oskused on nende tegevuste tagajärjel riigis olemas. Sisendite hulgast on Eesti edukaim äri ja regulatiivset keskkonda hindavas tegurite grupis (2020.a 24. koht), seejärel talentide hariduse, koolituse ja kasvu võimalusi hindavas tegurite grupis (2020.a 28. koht). Võrdselt 31. kohal 2020. a raportis on tegurite grupp, mis hindab Eesti suutlikkust välistalente ja välisinvesteeringuid meelitada ja riigisiseseid piiranguid eemaldada, et haavatavamad tööjõu grupid saaksid tööjõuturule ning tegurite grupp, mis hindab riigi võimet talente hoida ja elukvaliteeti riigis (2020.a 31. koht). Väljundtegurite grupis on Eesti edukas kõrgete oskuste tööjõu olemasolu ja nende mõju innovatsioonile ning ettevõtlusele hindava tegurite grupi osas (2020. a 10. koht), aga vähem edukas keskmiste oskustega talentide olemasolu ja nende tööturu vajadustega kattumist hindavas tegurite grupis (2020. a 29. koht). Indikaatoritest vajab väga suurt paranemist tolerantsus vähemuste (2020.a 97.koht) ning immigrantide osas (2020.a 121.koht!).8 Riigi võimekus rahvusvahelistele talentidele globaalses plaanis atraktiivne olla on kompleksne tegevus, kus Eesti edu sõltub väga paljudest teguritest. Edukus sõltub iga riigi globaalsest väljapaistvusest, majanduslikust ja poliitilisest olukorrast, seadusandlusest ja regulatsioonidest, riiklikust strateegiast talentide kaasamiseks, avalikest hoiakutest jt teguritest. Work in Estonia, kaasates tegevuskava partnereid, jätkab oma tegevusi eesmärgiga tugevdada Eesti globaalset väljapaistvust, kujundada riiklikku strateegiat talentide kaasamisel ning 8 The Global Talent Competitiveness Index 2020. Insead: The Business School of the World, The Adecco Group, Google. https://gtcistudy.com/, 12.05.21 5 riigisiseseid avalikke hoiakuid. Programmi iga-aastases tegevuskavas lepitakse kokku tegevused, mille ühisel elluviimisel panustatakse ka GTCI kriteeriumitesse. 3.3. VÄLISTALENDI KLIENDITEEKOND, AVALIKE JA ERATEENUSTE KÄTTESAADAVUS NING KVALITEET Tegurid mis tõstavad Eesti üldist konkurentsivõimet maailmas on samad, mis mõjutavad Eesti atraktiivsust välistalentide meelitamisel ning hoidmisel. Selleks, et Eesti saaks olla konkurentsivõimeline globaalses võitluses talentide pärast, on vaja terviklikku vaadet välisspetsialistide klienditeekonnale alates hetkest, kui on ilmnenud huvi Eesti riigi vastu kuni selleni, kui ta on Eestis juba mitu aastat elanud. Kitsaskohtade tuvastamiseks ning parandamiseks on Work in Estonia programm kaardistanud välistalendi klienditeekonna Eestis (vt lisa, joonis 1). Teekond koondab tervikuks enamiku samme, mida välismaalane Eestisse tööle ja elama tulles peab läbima. Teekonna erinevad etapid ja kokkupuutepunktid on vastavalt välisspetsialistide kogemusele märgitud kas positiivse, negatiivse või neutraalse hinnanguga. Välistalendi klienditeekonna kitsaskohad: o esmane suhtlus kandideerijatega on aeglane; o maailmas on vähe Eesti välisesindusi; o elamispinna leidmine, tajutakse ebaausaid tingimusi üüriturul; o inglise keelt rääkivate perearstide nimistusse koha saamine on keeruline; o partneril/perel on Eestis raske kohaneda. Viimaste aastate jooksul on tehtud olulisi samme klienditeekonna parandamiseks nii Work in Estonia kui ka teiste avaliku sektori organisatsioonide poolt, näiteks Work in Estonia Rahvusvahelise maja kui teenuskeskuse loomine, Politsei ja Piirvalveameti migratsiooninõustamise pakkumine jt teenused. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringule9 tuginedes saab öelda, et talendid on Eestisse tööle värbamise ja ümberasumise kogemusega pigem rahul, kuid jätkuvalt on erinevaid aspekte, mis vajavad tähelepanu. Klienditeekonna pidev monitoorimine ja parandamine on Work in Estonia üks peamistest tegevussuundadest. 3.4 TÖÖANDJA TEEKOND, ETTEVÕTETE VALMISOLEK, VAJADUSED, OOTUSED JA VÕIMALUSED VÄLISVÄRBAMISEKS 9 Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuring 2019: http://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2019/08/Work-in-Estonia-sihtr%C3%BChmade-rahulolu-uuringud-l%C3%B5pparuanne.pdf 6 Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringus antud tagasiside kohaselt10 on Eesti ettevõtted viimastel aastatel üha rohkem sunnitud vaatama värbamisel Eestist väljapoole, täitmaks vajadust kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide järele. Ligi neljandik tööandjatest on siiski märkinud, et neil pole plaanis palgata välisspetsialiste, sest välismaalt värbamine tundub tülikas, on seotud suure aja- ja rahakuluga ning alati on olemas risk, et töötaja läheb liiga kiiresti tagasi oma koduriiki11. Et välismaalt värbamine oleks kasulik ettevõtetele tööjõupuuduse leevendamisel, tuleb seega pakkuda riigi poolt süsteemselt ja aktiivselt tuge ja vajalikke teenuseid kogu välisvärbamise protsessi vältel. Work in Estonia on kaardistanud ka tööandja välisvärbamise klienditeekonna (vt lisa, joonis 2) ehk sammud ja protsessid mida tööandja peab tegema välistalendi palkamiseks. Tööandja klienditeekonna kitsaskohad: o välisvärbamise protsess on keerukas; o välismaalt värbamine, eriti Eesti välisesinduseta riikidest, on raha- ja ajakulukas; o kvalifikatsiooni hindamine on keeruline; o palganõuded ja tööjõumaksud on liiga kõrged; o halduskoormus on suur; o välistööjõu kvoot tekitab raskusi, ka ei teata kvoodivälistele töötajatele kohalduvaid tingimusi; o välismaalase pangakonto avamine on keerukas; o välismaalaste sotsiaalne võrgustik on väike. Rahul oldi riigi turundustööga Work in Estonia poolt Eesti kui töö- ja elukoha riigi turundamisel ning turundussõnumite loomisel. Head argumendid välisspetsialistide leidmisel on Eesti digiriik ja tasemel IT-sektor. Tunnustati ka seda, et riik on panustanud ressurssi, et sujuvamaks muuta välisspetsialistide riiki vastuvõtmine (nt. Siseministeeriumi Kohanemisprogramm ning PPA migratsiooninõustajad). Ettevõtete toetamisel riigi poolt tuleb lähtuda ettevõtete erinevatest välisvärbamise vajadustest – ettevõtete seas on nii kogenuid välisvärbajaid, kus on ka piisavalt teadmisi ja ressurssi seda teha. Väikesed ja keskmised ettevõtted näevad tihti aga suuremaid takistusi välistöötajate leidmisel ning neile pakutav peab olema vastavuses nende vajadustega. Tööandjate toetamine välistalentide värbamisel ja teadlikkuse kasvatamine on Work in Estonia tegevuskava üks enim edasiarendatavatest tegevussuundadest. 3.5. WORK IN ESTONIA TULEMUSED 2015-2020 Work in Estonia programm loodi 2015. aastal. Esimestel aastatel keskenduti eelkõige rahvusvahelisele turundusele näitamaks Eestit suurepärase töötamise ja elamise sihtriigina. 10 Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuring 2019: http://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2019/08/Work-in-Estonia-sihtr%C3%BChmade-rahulolu-uuringud-l%C3%B5pparuanne.pdf 7 Järgnevatel aastatel ilmnes, et lisaks talentide meelitamisele on vaja tähelepanu pöörata ka nende vastuvõtmise ja kohanemise teenustele. 2018. aastal loodi Work in Estonia one-stop-shop teenuskeskusena Rahvusvaheline Maja Ülemiste linnakus. Teenuskeskus pakub välistalentidele vastuvõtmise ja kohanemise teenuseid ning tööandjatele välisvärbamise alast nõustamist. Teenuskeskuses pakuvad oma teenuseid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (Work in Estonia), Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tallinna linn, Integratsiooni sihtasutus, Eesti Töötukassa, Mainor AS. Projekti tulemused: o Maksutulu Eesti riigile 2019. aastal tõid IKT- ja täppisteaduste ametikohtadel töötavad juhid ja tippspetsialistid riigile hinnanguliselt 74,5 miljonit eurot maksutulu12, millest sotsiaal- ja tulumaks moodustasid 37 miljonit eurot. Kui lisada ka teiste valdkondade tippspetsialistid ja analüüsida tulemusi viimase viie aasta lõikes, mil Work in Estonia on tegutsenud, on arvud kordades suuremad, ulatudes sadade miljonite eurodeni. Välisspetsialistide osakaal on suur ka iduettevõtetes, sealhulgas Eesti kõige nimekamate tööandjate meeskondades. o Eesti kui töö ja elukoha sihtriigi teadvustamine ja kuvandi loomine “Work in Estonia” Eestit tuntakse tänu (idu)ettevõtete rahvusvahelistele edulugudele, paljude asutuste koostööle ja julgelt eristuvatele turunduskampaaniatele maailmas oluliselt paremini kui viis aastat tagasi. o Paranenud kliendikogemus 2019. aastal välisspetsialistide ja ettevõtjate seas läbi viidud uuring näitas, et paljud avalikud teenused on sihtgruppidele paari aasta taguse ajaga võrreldes paremini kättesaadavad. Work in Estonia Rahvusvahelise Maja loomine Tallinnas 2018. aastal on aidanud avalikke teenuseid (migratsiooninõustamine, kohanemis- ja keelenõustamne, elukondlik nõustamine, Settle in programm jm) arendada ja kättesaadavaks muuta ning arendada riigiasutuste omavahelist koostööd. o Koostöö ja tugevuste võimendamine Euroopa üleselt Tippspetsialistide kaasamiseks käib globaalne võitlus, mistõttu on oluline teha koostööd riikidega Euroopas, et mitte jääda alla jõukatele Lähis-Ida riikidele ja Aasia suurlinnadele, mis on viimastel aastatel asunud talente hoogsalt meelitama. Work in Estonia töötab Euroopa, kui välistalendi töösihtkoha tutvustamisel koos Hollandi, Taani, Saksamaa, Austria, Soome, Rootsi ja Šotimaa talendiprogrammide meeskondadega Talent Mobility Forum raames. IV Tegevussuunad ja tegevused Work in Estonia järgmise perioodi tegevussuunad ja sihtgrupid on ülevaatlikult kirjas käesolevas peatükis. Peatüki üleselt rõhutame, et Work in Estonia programmil on EASi välisinvesteeringute keskuse ühe osana oluline roll välisinvesteeringute Eestisse kaasamise väärtusahelas. Lisaks Eesti ettevõtetele vajavad kvalifitseeritud tööjõudu ka Eestisse investeerinud või investeeringut planeerivad rahvusvahelised ettevõtted, kellele on Work in Estonia teenused seetõttu samavõrd vajalikud. Samuti on suund liikuda projekti tegevustega koostöös ettevõtete ja kohalike 12 Statistikaameti andmetel Eestis 2019.a töötanud kõik IKT ja loodus- ning täppisteaduste valdkonna välisspetsialistidest juhid ning tippspetsialistid. 8 omavalitsustega üle Eesti, kõikidesse regioonidesse. Üle-eestilist tegevust toetavad ka alltoodud Eesti sisemistele sihtgruppidele suunatud tegevussuunad. TALENTIDE MEELITAMISE MUDEL Work in Estonia lähtub oma tegevustes rahvusvahelisest talentide meelitamise mudelist. Erinevate riikide praktikast ning valdkonda käsitlevatest uuringutest on ilmnenud, et kui riik, regioon või linn soovib konkureerida globaalses võitluses välistalentide pärast, tuleb läheneda terviklikult kõikidele valdkondale, mis puudutavad välismaalase teekonda uude elukohta sisenemisel ja seal kohanemisel. Üks kõige levinumaid mudeleid, mille järgi edukad riigid (nt Taani) on kujundanud oma talendipoliitika on talentide meelitamise juhtimise mudel (vt lisa, joonis 3, Talent Attraction Management). Mudelil on kaks põhimõtet: 1. tegevused tuleb ellu viia koostöös erinevate huvirühmadega ning koordineeritud viisil; 2. poliitika kujundamisel ning uute tegevuste kavandamisel tuleb keskenduda mitte ainult välisspetsialistide kohale meelitamisele ning nende esialgsele kohanemisele, vaid ka nende pikaajalisele kohanemisele ning isegi nende lahkumisele. Mudeli peamised tegevussuunad on: o meelitamine; o vastuvõtmine; o kohanemine; o maine; o neid raamiv üldine poliitiline ja majanduslik raamistik 4.1. EESTI KUI ATRAKTIIVSE TÖÖ JA ELAMISE SIHTRIIGI RAHVUSVAHELISE KUVANDI ARENDAMINE, VÄLISTALENTIDELE SUUNATUD TURUNDUS Välistalentide jaoks on väga oluline töökoha valikukriteerium riigi ja regiooni nähtavus, atraktiivsus ja maine maailmas, samuti kohapealne suhtumine välismaalastesse. Lähtekohaks on ühtne strateegiline kommunikatsioon ja turundus, millesse on kaasatud erinevad Eesti sisesed osapooled. Sihtgrupp: välistalendid ja rahvusvaheline avalikkus Tegevussuunad: o Eesti kui elamise ja töötamise sihtriigi kuvandi arendamine globaalselt ja valitud sihtriikides; o Eesti kui elamise ja töötamise sihtriigi talentidele suunatud turundustegevused globaalselt ja valitud sihtriikides; o talentide suunamine workinestonia.com veebilehele; o veebilehe ja Eestisse sisenemise klienditeekondade süsteemne arendus Esmased tegevused: Eesti kui elamise ja töötamise riigi tutvustamiseks tehtavad turunduskampaaniad ja -tegevused, suhtekorraldustegevused rahvusvahelises meedias, osalemine rahvusvahelistel sündmustel ja teemamessidel, sündmusturundus. 9 Mõõdikud: o iga aastaste turunduskampaaniate tulemuslikkus vastavalt seatud eesmärkidele; o workinestonia.com kaudu kandideerijate arvu kasv vastavalt aastaeesmärkidele; o Eesti positiivsete meediakajastuste arvu kasv rahvusvahelises meedias Partnerid: EASi teised üksused sh e-residentsus, Välisministeerium, Startup Estonia 4.2. TÖÖANDJATE TOETAMINE VÄLISVÄRBAMISEL JA TEADLIKKUSE KASVATAMINE Tööandjad saavad Work in Estonia poolt vajalikku tuge ja teenuseid, ettevõtetel ja organisatsioonidel üle Eesti on piisav info ja teenuste kättesaadavus välistalentide edukaks värbamiseks. Sihtgrupp: Eesti ettevõtted ja organisatsioonid, Eestisse investeerimisotsuse teinud rahvusvahelised ettevõtted. Tegevussuunad: o teenuste disain lähtuvalt ettevõtete/organisatsioonide vajadustest; o tööandja klienditeekonna monitooring, arendus vastavalt vajadustele; o välisvärbamist hõlbustavate ja kiirendavate (digi)lahenduste loomine; o Eestisse investeerinud välisettevõtete toetamine kõrge kvalifikatsiooni ja spetsiifiliste oskustega välistööjõu värbamisel; o tegevuste laiendamine maakondadesse üle Eesti; o valdkonna erialadel Eestis õppivate välistudengite kokkuviimine tööandjatega; o teadlikkuse kasvatamine Work in Estonia teenustest, info jagamine ja hoiakute kujundamine välisvärbamise suhtes Esmased tegevused: Välisvärbamise olukorra ning vajaduste kaardistamine, segmendi- ja vajaduspõhiste teenuste disainimine, vastavate kliendiportfellide ja väärtuspakkumiste kujundamine. Välisvärbamise kiirendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks välistalentide talendipanga funktsionaalsuse tekitamine, süsteemne kliendikommunikatsioon. Mõõdikud: o kliendi ja teenuste portfelli laienemine; o teenuste aktiivne kasutus; o klientide tagasiside teenustele üle 70 p (NPS); o aastaks 2025 välisvärbamise kogemusega ettevõtetest on programmist kuulnud üle 70%, välisvärbamise kogemuseta, kuid seda plaanivatest ettevõtetest on programmist kuulnud üle 50% Partnerid: Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Infotehnoloogia Liit, Tööandjate Keskliit, värbamise ja sisseelamisteenuseid pakkuvad ettevõtted, Startup Estonia, Töötukassa, Study in Estonia, Maakondlikud Arenduskeskused, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) välisinvesteeringute jt keskused ja üksused. 10 4.3. VÄLISTALENDI VASTUVÕTMINE JA KOHANEMINE Work in Estonia Rahvusvaheline Maja on teabe- ja teenuskeskus (one-stop-shop) Eesti riigiga suhtlemiseks, nõustamisteenuste saamiseks, kontaktvõrgustiku loomiseks ja ühiskonda sisseelamiseks. Rahvusvaheline Maja pakub vastuvõtmise ja kohanemise teenuseid ning selles töötavad koos erinevad partnerid nagu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (Work in Estonia), Tallinna Linnavalitus, Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium, Politsei-ja Piirivalveamet, Maksu-ja Tolliamet ja Mainor AS. Sihtgrupp: välistalendid ja nende pereliikmed, tööandjad. Tegevussuunad: o Rahvusvahelise Maja teenuskontseptsiooni arendamine; o välistalendi klienditeekonna monitooring ja kitsaskohtadele koos partneritega lahenduste leidmine; o kliendi vajadustele tuginev digitaalne klienditeekond veebis, selle arendamine; o individuaalnõustamise teenuste pakkumine; o grupinõustamise teenuste (seminarid, töötoad jm) pakkumine; o Eesti esindamine rahvusvahelistes talendipoliitika võrgustikes Esmased tegevused: Kliendikogemusele tugineva digitaalse klienditeekonna uuendamine workinestonia.com veebis, individuaalse nõustamise teenuste pakkumine, grupinõustamise teenuste pakkumine erinevatele kohanemiseks vajalikele teemade lõikes, välistalentide kaaslaste programmid ja nende arendus. Mõõdikud: o teenuste kasutamise aktiivsus; o kasutajate tagasiside teenustele üle 70 p (NPS); o aastaks 2025 klienditeekonna erinevate etappide hinnang kasutajatelt hea, info kättesaadavuse hinnang hea, väga negatiivseid hindeid ei ole. Partnerid: Tallinna linnavalitsus, Töötukassa, Integratsiooni Sihtasutus, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-ja Tolliamet ja Mainor AS, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Terviseamet, värbamist ja sisseelamist pakkuvad ettevõtted. 4.4 TEADLIKKUSE TÕSTMINE, AVALIKE HOIAKUTE KUJUNDAMINE Eesti sisene teadlikkus kvalifitseeritud välistööjõu kaasamise vajalikkusest on pigem vähene, hoiakud välistöötajate osas tihti kõhklevad. Suurem teadlikkus nii välisinvesteeringute vajalikkusest kui ka välistalentide kaasamise osas aitab kaasa nii Eesti majandusarengule kui rahvusvahelisele konkurentsivõimele. Välistalendid valivad sihtriiki, sest inimesed soovivad liikuda sinna, kus neid soovitakse vastu võtta. Seetõttu on vaja sel teemal tuua välja rohkem edulugusid ja häid näiteid, ühtlasi rääkida ka probleemidest. Seda nii arvamusliidrite suunal ja neid kaasates kui ka laiema avalikkuse suunal. Sihtgrupp: riiklikud institutsioonid, arvamusliidrid ja eestkõnelejad, laiem Eesti avalikkus Tegevussuunad: 11  o info ja ootuste vahendamine välistalentide/tööandjate ning riiklike institutsioonide vahel; o partnerite ja seotud osapooltega teemade tõstatamine, infoürituste korraldamine; o Eesti meedias välistalentide ja tööjõuga seotud teemade tõstatamine, arutelude algatamine ja eestvedamine Esmased tegevused: Eesti meedias välistalentide ja tööjõuga seotud teemade tõstatamine, arutelude algatamine ja eestvedamine, juhtimaks tähelepanu olulisematele seotud arengutele, edulugudele või arengukohtadele ning tõstmaks teadlikkust välistalentide kaasamise vajadusest. Mõõdikud: o meedikajastuste arvu kasv Eestis; o välistalentide hinnangud hoiakute osas liiguvad aastastes võrdlustes positiivses suunas Partnerid: Eesti Kaubandus–Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tööandjad, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Maakondlikud Arenduskeskused, omavalitsused. V Tegevuste uuendamine, elluviimine ja seire Tegevuskava elluviimist jälgitakse aastapõhiste eesmärkide ja tegevusplaani kaudu, mis koostatakse igaks järgmiseks aastaks (2022-2025) punktis 4 kirjeldatud tegevussuundadele (vt tabel 1). Iga-aastane tegevusplaan koostatakse koostöös partneritega ning EASi eestvedamisel. Kord aastas toimuvad tegevusplaani ülevaatamiseks ja aastatulemuste kokkuvõtmiseks kokkusaamised kõigi partnerite esindajatega. EAS esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aruande eesmärkide täitmise ja tegevuste elluviimise kohta kokkulepitud tähtajaks. 12 Tabel 1: Tegevussuundade aastamõõdikud ja 2025 eesmärgid, tegevuskava 2025 tulemuseesmärk. Work in Estonia tegevuskava 2021-2025 Tulemuseesmärk aastaks 2025 Tegevussuund Tegevussuuna Tegevussuuna aastamõõdikud eesmärk 2025 Eesti kui atraktiivse töö Turunduskampaaniate tulemuslikkus vastavalt seatud ja elamise sihtriigi eesmärkidele; rahvusvahelise kuvandi arendamine; workinestonia.com kaudu kandideerijate arvu kasv välistalentidele suunatud vastavalt eesmärkidele; turundus. Eesti positiivsete meediakajastuste arvu iga- aastane kasv rahvusvahelises meedias. +3000 lisandunud välistalenti Tööandjate toetamine Kliendi ja teenuste portfelli Välisvärbamise tegevuskavas laienemine; kogemusega ettevõtetest välisvärbamisel ja väljatoodud teenuste aktiivne kasutus; on programmist kuulnud teadlikkuse kasvatamine klientide tagasiside teenustele üle 70%, välisvärbamise valdkondades. üle 70 p (NPS). kogemuseta, kuid seda plaanivatest ettevõtetest on programmist kuulnud üle 50%. Eesti kui atraktiivse elu- ja töökohariigi Välistalendi Teenuste kasutamise Klienditeekonna kõrgem positsioon aktiivsus; erinevate etappide vastuvõtmine ja rahvusvahelistes kasutajate tagasiside hinnang kasutajatelt kohanemine teenustele üle 70 p (NPS). hea, info kättesaadavuse võrdlusuuringutes hinnang hea, väga võrreldes aastaga negatiivseid hindeid ei ole. 2020. Teadlikkuse tõstmine, Meedikajastuste arvu kasv Eestis; avalike hoiakute välistalentide hinnangud kujundamine hoiakute osas liiguvad aastastes võrdlustes positiivses suunas. 13 VI Lisa Joonis 1: Välistalendi klienditeekond 14 Joonis 2: Tööandja teekond 15 Joonis 3: Talentide meelitamise juhtimise mudel (Talent Attraction Management) 16  Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium 22.10.2021 nr 18-1/2021/6232-1 Sotsiaalministeerium Välisministeerium Rahandusministeerium Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021–2025“ eelnõu Austatud koostööpartnerid Edastame Teile kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja eelnõu „Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021–2025“. Palume Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: Välistalentide kaasamise tegevuskava 2021–2025 Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Andres Kikas 715 3402 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158