Seisukoha küsimine „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027" keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA STRATEEGIAKAVA 2023-2027 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 19PA94 2021  Nimetus: Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Töö nr: 19PA94 Versioon: Seisukoha küsimiseks Aeg: 20.10.2021 ÜPP strateegiakava koostaja: Maaeluministeerium Aadress: Lai tn 39/41, 15056 Tallinn Telefon: 625 6101 E-post: [email protected] KSH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: 611 7690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert: Pille Antons, MSc KSH töörühm: Lea Jalukse, MSc Henn Pärnamets, MSc Toomas Pallo, MSc Silver Lind, MSc Kadi Jette Tamjärv, MSc Agnes Saks, rakenduslik kõrgharidus Kasutustingimused: © Käesolev dokument on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokument on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Dokumendis toodud info kasutamisel tuleb viidata algallikale.  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne SISUKORD 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 5 2. ÜPP strateegiakava sisu ja peamised eesmärgid ................................................................................... 7 2.1 ÜPP strateegiakava ............................................................................................................................ 7 2.2 Strateegiakava üld- ja erieesmärgid ................................................................................................... 7 2.3 Alternatiivsed arengustsenaariumid .................................................................................................. 8 2.4 Sekkumised........................................................................................................................................ 9 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtted .......................................................................... 11 4. Rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine strateegiakava koostamisel .... 12 4.1 Ülemaailmsed keskkonnakaitse eesmärgid ..................................................................................... 12 4.1.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid .............................................................................................................. 12 4.1.2 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ..................................................................................... 14 4.2 Euroopa Liidu või piirkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid ........................................................ 15 4.2.1 Euroopa roheline kokkulepe ................................................................................................................... 15 4.2.2 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................................................................... 17 4.2.3 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon.................................................................... 18 4.3 Eesti keskkonnakaitse eesmärgid .................................................................................................... 19 4.3.1 Säästev Eesti 21 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................... 19 4.3.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050................................................................................................. 20 4.3.3 Riiklikud valdkondlikud arengukavad .................................................................................................... 21 4.4 Kokkuvõte ....................................................................................................................................... 22 5. Strateegiakava seos teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega................................ 23 6. Strateegiakava elluviimisega mõjutatav keskkond ja eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ................ 28 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) ..................................................................... 28 6.1.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 28 6.1.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 30 6.2 Mõju Natura aladele ........................................................................................................................ 37 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................................... 39 6.3.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 39 6.3.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 41 6.4 Mõju maastikule ja kultuuripärandile .............................................................................................. 45 6.4.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 45 6.4.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 47 6.5 Mõju pinnasele (mullastikule) ......................................................................................................... 48 6.5.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 48 6.5.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 49 6.6 Mõju välisõhu kvaliteedile .............................................................................................................. 51 6.6.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 51 6.6.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 53 6.7 Mõju kliimamuutustele .................................................................................................................... 55 6.7.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 55 6.7.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 58 6.7.3 Mõju kliimamuutustega kohanemisele ................................................................................................... 62 6.8 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ..................................................................................... 64 6.8.1 Mõjutatav keskkond ............................................................................................................................... 64 6.8.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ...................................................................................... 65 7. Keskkonnameetmed............................................................................................................................. 67 7.1 Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed .............. 67 3/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 7.2 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ................................................................................ 67 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise ja avalikkuse kaasamise tulemused ............... 69 9. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ilmnenud raskused ............................................................ 70 10. Kokkuvõte ........................................................................................................................................... 71 11. Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 73 4/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 1. SISSEJUHATUS Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava aastateks 2023-2027 (edaspidi ka ÜPP strateegiakava või strateegiakava) koostamise eesmärk on ministeeriumite ja huvigruppide koostöös luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Koostatava ÜPP strateegiakava alusdokumendiks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ÜPP strateegiakavasid1. Strateegiakava koondab senised maapiirkondade arengule suunatud toetused ning otsetoetused ja turumeetmed, ehk nn senised esimese ja teise samba tegevused. ÜPP strateegiakava eelkäijaks saab lugeda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 (MAK), mis hõlmas vaid maaelu arengu toetuste kasutamist ehk nn teise samba tegevusi. ÜPP strateegiakava Eesti põllumajanduspoliitika suundade kujundamise aluseks võeti varasemalt väljatöötatud ja 2021. aasta aprillis Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mis on leitav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse- ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava koostatakse Maaeluministeeriumi juhtimisel koostöös partneritega. ÜPP strateegiakava keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati Maaeluministri 18. juuni 2019. a käskkirjaga nr 98. KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel. ÜPP strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbi viimine kohustuslik. KSH aruande koostamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses KSH protseduurile ja sisule esitatud nõuded ning ÜPP strateegiakava KSH programm (nõuetele vastavaks tunnistatud maaeluministri käskkirjaga 10.03.2020 nr 56). Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega (toetusmeetmetega) kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine, toetamaks keskkonnakaalutluste arvestamist strateegiakava koostamisel. KSH eksperdi poolsetele soovitustele on KSH aruande peatükkides viidatud üldjuhul noolekujulise sümboliga (). Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne moodustab ÜPP strateegiakavaga ja selle koostamise alusdokumentidega üksteist täiendava terviku. KSH aruandes on ÜPP strateegiakavas (ja 1 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013. COM/2018/392 final - 2018/0216 (COD). https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:aa85fa9a-65a0-11e8-ab9c- 01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF (kasutatud 07.10.2021) 5/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne selle lisadokumentatsioonis) sisalduvat informatsiooni kajastatud seetõttu üksnes ulatuses, mis on KSH sisu ja protsessi mõistmiseks vajalik. Käesolev KSH aruanne on vaheversioon, mis täieneb vastavalt ÜPP strateegiakava ja selle KSH edasisele tööprotsessile. ÜPP strateegiakava koostamisega seotud avalik materjal on terviklikult kättesaadav Maaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-uhise- pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2021-2027. 6/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 2. ÜPP STRATEEGIAKAVA SISU JA PEAMISED EESMÄRGID 2.1 ÜPP strateegiakava Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (EU’s Common Agricultural Policy - CAP) on Euroopa Liidu tasandi toetussüsteem. EL tasemel on seatud eesmärgiks, et uuendatud ühine põllumajanduspoliitika peab toetama üleminekut täielikult kestlikule põllumajandussektorile ja aitama arendada elujõulisi maapiirkondi. ELi eelarveperioodil 2021–2027 soovitakse liikmesriikidele anda senisest suurem õigus otsustada, milliseid tegevusi ja kuidas toetada, et ühist põllumajandust lihtsustada ja kaasajastada. Olulisele kohale on seatud keskkonna- ja kliimakaitse, mis peab toimuma läbi kohustuslike ning vabatahtlike sekkumiste kombineerimise. ÜPP strateegiakava aastateks 2023-2027 on põllumajanduspoliitika rakendusplaan, mis hõlmab nii otsetoetusi ja turumeetmeid (senised ÜPP esimese samba tegevused) kui ka maaelu arengu toetusi (senised ÜPP teise samba tegevused). Strateegikava on jätkuks varasematele Eesti maaelu arengukavadele. Strateegiakava eesmärkide, mille loetelu on välja toodud ptk 2.2, saavutamiseks töötatakse välja sekkumised ehk toetusmehhanismide meetmed. ÜPP strateegiakavas esitatakse muuhulgas ülevaade riiklike vajaduste hindamisest ja sekkumisstrateegiast, sekkumiste kirjeldused ning sihtväärtus- ja rahastamiskavad. 2.2 Strateegiakava üld- ja erieesmärgid ÜPP strateegiakaval on kolm üldeesmärki:  Tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse.  Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse.  Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda. Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina ehk horisontaalse eesmärgina sektori kaasajastamine põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieesmärkide (edaspidi EE) kaudu:  EE1: Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. 7/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  EE2: Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule.  EE3: Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas.  EE4: Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.  EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk.  EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke.  EE7: Olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades.  EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust.  EE9: Parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise vähendamist kui ka loomade heaolu tagamist). 2.3 Alternatiivsed arengustsenaariumid ÜPP strateegiakava koostamise ja rakendamise vajadus ning selle üldpõhimõtted on suuresti piiritletud EL tasemel seatud eesmärkide ja reeglistikuga. KSH aruandes ei ole seetõttu eraldiseisvalt analüüsitud niinimetatud null-alternatiivi ehk ÜPP strateegiakava mitte rakendamist ega arengustsenaariumeid, mis erinevad EL tasemel seatud raamistikust. Selliseid arengustsenaariumeid võib lugeda ebareaalseteks. Teoreetiliseks alternatiiviks oleva n-ö mitte-midagi-tegemise stsenaariumi rakendamisel oleks eeldatavalt selgelt negatiivsed mõjud enamustes keskkonnavaldkondades, võrreldes ÜPP strateegikava rakendamisega. Põllumajandussektori ja maaelu areng toimuks sellisel juhul vastavalt turusituatsioonile ja muutustele ühiskonnas. Kuna ei toimuks eesmärgistatud rahastuse suunamist keskkonnakaitsesse, põllumajandusettevõtete ressursitõhususse jms, võib eeldada tootmise intensiivistumist ja kulude optimeerimist ning nendega kaasnevat survet nii looduskeskkonnale kui inimese tervisele ja heaolule. Tõenäoliselt jääksid saavutamata mitmed valdkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid (nt mahepõllumajanduse osakaalu suurendamine ja pärandniitude pindala säilitamine või suurendamine). Olemasolevaid trende kui sisuliselt nullstsenaariumit, mis sisaldab seniste põllumajandustoetuste mõju, on käsitletud ulatuses, mis on vajalikud strateegiakava rakendamisega kaasnevate võimalike mõjude (ja muutuste) hindamiseks. Olemasolevad trendid kajastuvad mõjutatava keskkonna ülevaadetes. 8/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegia tugineb SWOT-analüüsil (tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude kaardistamisel) ning sellest lähtuval riiklike valdkondlike vajaduste hindamisel. ÜPP strateegiakavas ei ole esitatud alternatiivseid sekkumisstrateegiaid. Sekkumisstrateegia ning meetmed2 selle saavutamiseks on välja töötatud erinevate huvigruppide kaasamisel. Muuhulgas on juhtkomisjoni ja/või töörühmade töösse tootjaorganisatsioonide kõrval kaasatud ka keskkonnaühenduste, Keskkonnaministeeriumi ja teadusasutuste esindajad. See tähendab, et strateegiakava koostamisel esitatud tegevuste alternatiivlahendused on töögruppide koostöö ja dialoogide käigus läbi analüüsitud ning strateegiakavas on kajastatud tegevused (sekkumised), millel eeldatakse olevat seatud eesmärkide täitmiseks soovitud tulemus. Piiratud ressursside tingimustes on vajalik keskendumine prioriteetsematele tegevustele ning tasakaalu otsimine erinevate valdkondade vahel. Töögruppides toimunud n-ö sõelumise käigus on jäetud kõrvale näiteks toetusskeemid või -tingimused, mille puhul on ette näha, et nendega ei liitutaks mõju omavas ulatuses või nende tingimuste täitmist ei oleks võimalik jälgida (ehk siis ei toimuks skeemi reaalset rakendumist), mille mõju on hinnatud marginaalseks (toetusskeemi üleval hoidmine nõuaks ebaproportsionaalselt rohkem ressurssi, kui oleks sellest saadav kasu). Sekkumiste välja töötamisel on seejuures arvestatud ÜPP strateegiakavale selle alusmäärusega seatud keskkonnahoiu eesmärkidega. Tulenevalt sekkumiste välja töötamise kaasavast protsessist pole alternatiivsete lahenduste mõju võimalikkust ja ulatust käesolevas KSH aruandes täiendavalt eraldi analüüsitud. Asjakohases ulatuses käsitletakse tehtud valikute põhjendatust keskkonnakaalutlustest lähtuvalt. 2.4 Sekkumised Käesolev KSH aruande versioon tugineb ÜPP strateegiakava vaheversioonile seisuga juuli 2021. Vastavalt on hindamisel arvesse võetud alljärgnevaid välja töötatud sekkumisi (toetusmeetmeid) ja nende sisu koos tingimuslikkuse praktikate ja nõuetega. Sekkumiste osaks on konkreetsed nõuded ja tingimused, mida vastava toetuse taotleja peab täitma. Sekkumiste üleselt tuleb täita tingimuslikkuse nõudeid ehk n.ö baasnõudeid, mille osaks on kohustuslikud majandamisnõuded (valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded (täiendavad baasnõuded, mis kehtestatakse maaeluministri määrusega). Sekkumiste analüüs on esitatud KSH aruande lisas (Lisa 3). 2 Käesolevas aruandes kasutatakse ÜPP kontekstis mõistet „meede“, viidates ÜPP strateegiakava sekkumistele ja/või nende komponentidele. 9/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Infokast 1. ÜPP strateegiakava sekkumiste nimekiri seisuga juuli 2021. Horisontaalne eesmärk3: EE4, EE5, EE6:  Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi toetus  Keskkonnasõbralik majandamine  Nõuandeteenuse osutamise toetus  Mahepõllumajanduse ökokava  Innovatsioonikoostöö  Ökoalad EE1:  Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal  Põhiline sissetulekutoetus  Mesilaste korjeala toetus jätkusuutlikkuseks  Karjatatava püsirohumaa toetus  Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus  Põllumajandustootjate materiaalsed ja jätkusuutlikuseks immateriaalsed investeeringud  Põllumajandustoomisega seotud toetus  Investeeringud metsa kliimamuutustega piimalehma kasvatamiseks kohanemiseks  Põllumajandustootmisega seotud toetus  Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised ammlehma kasvatamiseks  Mulla- ja veekaitsetoetus  Põllumajandustootmisega seotud toetus ute  Väärtusliku püsirohumaa säilitamine ja kitse kasvatamiseks  Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus  Põllumajandustootmisega seotud toetus  Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus aianduskultuuride kasvatamiseks  Ohustatud tõugu looma pidamise toetus  Põllumajanduskindlustustoetus  Elurikkuse soodustamine Natura 2000  Loodusõnnetustes või katastroofides erametsades kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus EE7:  Investeeringud põllumajandusega seotud  Täiendav sissetulekutoetus noortele taristu (maaparandussüsteemid ja teed) põllumajandustootjatele kaasajastamisse  Põllumajandusliku tegevusega alustava noore EE2: ettevõtja soodustamine  Mesinduse sektoripõhine sekkumine EE8:  Toidutööstuse materiaalsed ja  Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime immateriaalsed investeeringud tõstmiseks  Põllumajanduse ja toidusektori  Investeeringud ettevõtluskeskkonna müügivõimekuse tõstmine arendamiseks maapiirkonnas  Väikeste põllumajandusettevõtete  Metsataristu korrashoid ja arendamine arendamine  Investeeringud bioressursside väärindamisse EE3:  LEADER-kogukonna juhitud kohalik areng  Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja EE9: immateriaalsesse põhivarasse  Loomade heaolu toetus  Liidu ja riiklike kvaliteedikavade  Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus rakendamise toetamine  Loomade tervist edendavate kõrgemate  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide majandamisnõuete toetus loomise toetamine  Loomataudide kontrolliprogrammide alane  Tunnustatud tootjaorganisatsioonide koostöö arendamise toetamine 3 Siintoodud sekkumiste alameemärkide kaupa grupeerimine on lihtustatud ülevaade - suur osa sekkumistest panustavad rohkem kui ühte alameesmärki. 10/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 3. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PÕHIMÕTTED Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87) ja selle rakendusaktidest, samuti EL direktiivist (2001/42/EÜ) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning keskkonnamõju hindamise heast tavast. KSH aruande koostamise lähtekohaks on ÜPP strateegiakava KSH programm (nõuetele vastavaks tunnistatud maaeluministri käskkirjaga 10.03.2020 nr 56). KSH on läbi viidud kvalitatiivse hindamisena. Eksperdihinnangute andmisel tugineti olemasolevatele andmetele, uuringutele, seonduvate keskkonnamõju (strateegiliste) hindamiste tulemustele, taustamaterjalidele, ekspertrühma ja seotud osapoolte (strateegiakava koostamise töörühmade) teadmistele. KSH raames ei viidud läbi valdkondlikke lisauuringuid. KSH hindamine koosneb kolmest peamisest kesksest osast:  Vastavusanalüüs, mille raames hinnati, kas ÜPP strateegiakava arvestab rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitse ja säästva arengu eesmärkidega ning on kooskõlas olulisemate asjassepuutuvate teiste valdkondlike strateegiatega. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 4, ptk 5 ja Lisa 2.  ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalike keskkonnamõjude (välismõjude) analüüs sekkumiste kaupa. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande Lisa 3.  Erinevate sekkumiste eeldatava kumulatiivse mõju ning ÜPP strateegiakava kui terviku mõju hindamine erinevatele keskkonnaelementidele. Hindamise tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 6. KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise arengudokumendi täpsusastmest. Hindamisel on keskendutud teemadele, mis on strateegiakavaga antavatest suundadest sõltuvad ehk konkreetse arengudokumendi puhul olulised. Arvestama peab, et ÜPP strateegiakava seab eesmärgid ja sekkumiste raamistiku põllumajandussektori arengu suunamiseks. Nende eesmärkide täitumine ning sekkumiste reaalsed mõjud sõltuvad aga nende rakendumise ulatusest ja viisist - nt sellest, millisel määral liitutakse kliima- ja keskkonnakavade toetusskeemidega jne. Siinkohal on oluline märkida, et KSH raames ei teostatud erinevate sekkumiste toetusmäärade ja eelarvete rahalise piisavuse analüüsi, kuna see väljub KSH pädevusest. KSH ekspert on lähtunud eeldusest, et kava koostamisse kaasatud pädevate asutuste ja erialaliitude koostöös leitakse toetuste ühikumäärad, mis võimaldavad saavutada sekkumiste rakendumise strateegiakavas prognoositavale ligilähedases ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas aruandes esitatud mõju hinnangutes küllalt suur määramatus ning üldistusaste, võrreldes näiteks objektipõhiste keskkonnamõjude hindamistega. 11/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 4. RAHVUSVAHELISTE JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE STRATEEGIAKAVA KOOSTAMISEL Keskkonnakaitse eesmärgid on püstitatud erinevates rahvusvahelistes kokkulepetes, EL direktiivides, siseriiklikes õigusaktides ja muudes raamdokumentides. Keskkonnaeesmärgid on täpsustatud ning nende saavutamise strateegiad välja töötatud erinevates valdkondade-ülestes või valdkondlikes strateegilistes planeerimisdokumentides. Seejuures toimib üldjuhul põhimõte, et rahvusvahelisel tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse siseriiklikul tasandil strateegiate/tegevuskavade kaudu. Panustamine Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse on uuenenud ühise põllumajanduspoliitika üheks keskseks üldeesmärgiks. Lisaks on rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnaeesmärkidega otseselt seotud järgmised ÜPP strateegiakava erieesmärgid:  Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse (EE4).  Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk (EE5).  Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemiteenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke (EE6). Seega on keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine olnud ÜPP strateegiakava koostamisel läbivaks ülesandeks. Alljärgnevalt on ülevaatlikult käsitletud valikut üldist raamistikku seadvatest keskkonnapoliitika dokumentidest rahvusvahelisel ja siseriiklikul tasandil ning hinnatud on ÜPP strateegiakava seoseid nendes püstitatud eesmärkide saavutamisega. 4.1 Ülemaailmsed keskkonnakaitse eesmärgid 4.1.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid 2015. a 25. septembril võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki ning suunised nende elluviimiseks. Eesmärgid hõlmavad inimeste heaolu, majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni, sotsiaalse kaitse, keskkonnakaitse, energeetika, kliimamuutuse, rahvusvahelise koostöö jm teemasid. Ülemaailmseid säästva arengu eesmärke (ja Eesti riikliku säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ eesmärke) viiakse ellu valdkondlike arengukavade ning tegevusplaanide kaudu. Säästva arengu eesmärkide elluviimise jälgimiseks on Eestis ministeeriumide, Statistikaameti ja huvirühmade 12/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne osalusel kokku lepitud säästva arengu näitajad. Säästva arengu näitajate põhjal koostatakse Eestis regulaarselt aruanne, milles tuuakse esile eesmärkide täitmise seis ja peamised meetmed nende elluviimiseks4. Koostatav ÜPP Eesti strateegiakava 2023–2027 püstitab kolm üldeesmärki (vt ptk 2.2), mille saavutamiseks kavandatud sekkumiste abil panustatakse mitme ÜRO säästva arengu eesmärgi saavutamisele. Eelkõige võib esile tuua seoseid alljärgnevas tabelis (Tabel 1) kajastatud eesmärkidega. Tabel 1. ÜPP strateegiakava eesmärkide ja sekkumiste seosed ÜRO säästva arengu strateegia eesmärkidega ÜRO säästva arengu ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Eesmärk 2. Kaotada ÜPP strateegiakava üldeesmärk 1 „Tõhustada arukat, vastupidavat ja nälg, saavutada toiduga mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse“, kindlustatus ja parem selle eri-eesmärgid ja väljatöötatud sekkumised annavad oma panuse toitumine ning toetada ÜRO säästva arengu eesmärgi täitmisele. Strateegiakava toetab jätkusuutlikku jätkusuutliku põllumajanduse arendamist, sh põllumajandusmaa põllumajandust väärtustamist ja mahetootmise potentsiaali rakendamist, koos töötlemise ja turustamise ning ekspordivõimaluste toetamisega. Eesmärk 3. Tagada ÜPP strateegiakava aitab läbi erinevate sekkumiste vähendada toiduga kõikidele seotud ohtusid inimeste elule ja tervisele. Näiteks võib tuua vanuserühmadele hea toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud, loomade tervis ja heaolu tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse, mahepõllumajanduse toetused jm. Läbi keskkonnaseisundi parandamisesse suunatud tingimuste vähendatakse keskkonnast (nt saastunud veest) põhjustatud haigestumisi. Eesmärk 6. Tagada ÜPP raames kavandatavad sekkumised ja tingimused (nt maa talvise kõikidele joogivesi ja taimkatte all hoidmine) panustavad põllumajandusliku hajukoormuse kanalisatsioon ning mõju vähendamisele, mis aitab omakorda kaitsta joogiveeks kasutatava veevarude säästev veeressursi kvaliteeti. Näiteks panustavad eesmärki ÜPP strateegiakava majandamine erieesmärk 5 „Edendada säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat majandamist“ ning sekkumised nagu mulla- ja veekaitsetoetus, keskkonnasõbralik majandamine jm. Eesmärk 12. Tagada ÜPP strateegiakava erinevad erieesmärgid ning nende all kavandatud säästev tarbimine ja sekkumised panustavad koosmõjus säästliku põllumajanduse tootmine arendamisse. Muuhulgas panustatakse ressursitõhususe suurendamisse, biomajanduse edendamisse jm. 4 Riigikantselei, 2020. Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis. https://riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng (kasutatud 08.04.2021) 13/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜRO säästva arengu ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Eesmärk 13. ÜPP strateegiakava erieesmärk 4 „Panustada kliimamuutuste Rakendada meetmeid leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse“ ja kliimamuutuste ja selle sekkumised toetavad säästva arengu eesmärki. Seotud nende mõjude sekkumistena võib näiteks tuua investeeringud metsa kliimamuutustega vähendamiseks kohanemiseks, mulla- ja veekaitsetoetuse, püsirohumaa säilitamise jm. Eesmärk 15. Kaitsta ja Eesmärgi saavutamisele aitab kaasa ÜPP strateegiakava üldeesmärgi 2 taastada maismaa „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL-i ökosüsteeme ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ raames kavandatud sekkumiste propageerida nende rakendamine (nt. poollooduslike koosluste hooldamine, väärtusliku säästvat kasutamist püsirohumaa säilitamine, elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades jm). Kokkuvõttes arvestab ÜPP strateegiakava ÜRO säästva arengu strateegia ja sellest tulenevate eesmärkidega. 4.1.2 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks võttis ÜRO 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud keskkonna- ja arengukonverentsil vastu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, mille Riigikogu ratifitseeris 1994. aastal. Konventsiooni üldeesmärkideks on elurikkuse kaitse, ressursside säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Konventsiooni täiendavad kaks geneetiliselt muundatud organismide ohutut käitlemist ja kaitset reguleerivat dokumenti: Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll ja Naguya geneetiliste ressursside kaitse protokoll. 2010. aastal võeti Jaapanis Nagoyas vastu globaalne elurikkuse strateegia 2011-2020 (nn Aichi eesmärgid), millest lähtudes on Euroopa Liidus rakendatud strateegiat „EL-i elurikkuse strateegia aastani 2020“ (vt ka ptk 4.2.2). Konventsiooni kohaselt peab iga riik elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist planeerima läbi vastava strateegia ja tegevuskava (National Biodiversity Strategies and Action Plans, NBSAP). Eestis sai selleks dokumendiks „Looduskaitse arengukava aastani 2020“, kuhu viidi sisse elurikkuse strateegia eesmärgid. Euroopa keskkonnaameti 2020. a raportist5 selgub, et EL on 2020 elurikkuse eesmärkide saavutamisega ajakavast maas. Üldjoontes kavakohane on olnud maismaa- ja merekaitsealade määramine, kuid valdav osa ökosüsteemide ja looduskaitsega seotud eesmärkidest on täitmata. Eesti looduskaitse arengukava täitmise hindamisest6 selgub, et ka mitmeid Eestis seatud liikide ja elupaikade seisundi sihttasemeid ei ole saavutatud. 5 Euroopa Keskkonnaamet, 2019. Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. aastal. https://www.eea.europa.eu/et/publications/euroopa-keskkond-seisund-ja-valjavaated (kasutatud 10.09.2021) 6 Keskkonnaministeerium, 2021. Looduskaitse arengukava 2020 täitmise aruanne. https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse (kasutatud 10.09.2021) 14/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Eeltoodu tähendab, et eri valdkondade pingutusi elurikkuse kaitsmisel tuleb senisest suurendada. Põllumajanduse seosed loodusliku mitmekesisusega on vahetud ja mitmetahulised. ÜPP strateegiakava üldeesmärk 2 „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL-i keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ raames püstitatud eri-eesmärgid (eelkõige erieesmärk 6 „Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke“) ja sellega seotud sekkumised aitavad osaliselt kaasa bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ja säästlikule kasutusele. Välja saab tuua nt keskkonnasõbraliku majandamise, poollooduslike koosluste hooldamise, mesilaste korjealade toetused, mahepõllumajanduse toetamise jms. Strateegiakavas pakutakse välja ka uusi või ümber kujundatud keskkonnasekkumisi, mis on suunatud just elurikkusele – ökosüsteemi teenuste säilitamine põllumaal, ökoalade säilitamine, väärtuslike püsirohumaade säilitamine (ka väljaspool kaitsealasid) ja karjatatava püsirohumaa toetus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ÜPP strateegiakava arvestab bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ja sellest tulenevate eesmärkidega. 4.2 Euroopa Liidu või piirkondlikud keskkonnakaitse eesmärgid 4.2.1 Euroopa roheline kokkulepe Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal) on Euroopa Komisjoni pöördumine ning pühendumine tegevustele, mille kaudu on võimalik leevendada negatiivseid kliima- ja keskkonnamuutusi. Kokkulepe hõlmab mitmeid erinevaid poliitikasuundi, sealhulgas puhas energia, kestlik tööstus, elurikkus ja põllumajandus, ning annab suunised nende valdkondade muutmiseks keskkonnaaspektidega arvestades. Euroopa rohelises kokkuleppes on esitatud tegevuskava ressursside tõhusamaks kasutamiseks, liikumiseks puhta ringmajanduse suunas, bioloogilise mitmekesisuse taastamiseks ja saaste vähendamiseks. Kavas on märgitud vajalikud investeeringud ja nende rahastamisvahendid. Selles selgitatakse, kuidas tagada õiglane ja kaasav üleminek, et saavutada ELi eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid rakendada kõigis majandussektorites. Eesti ÜPP strateegiakava eesmärgid toetavad Euroopa rohelise kokkuleppe üldeesmärgi saavutamist. Otseselt on seotud üldeesmärk 2 „Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada EL- i keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse“ ja sellesse panustavad toetused, näiteks:  keskkonnasõbralik majandamine (maaharimispraktikad, muldade neutraliseerimine);  mulla- ja veekaitsetoetus (turvasmuldade orgaanilise süsiniku varude säilitamine);  investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (metsa süsiniku sidumise ja kliimamuutuse leevendamise võimekuse suurendamine);  investeeringud bioressursside väärindamisse (nt. kasvuhoonegaaside heidet vähendavatesse rajatistesse ja tehnoloogiatesse). 15/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Rohelise kokkuleppe osaks on strateegia „Talust taldrikule“ (Farm to Fork). Strateegia keskendub Euroopa elanikele taskukohase ja kestliku toidu tootmisele, kliimamuutustega võitlemisele ja keskkonna kaitstusele, elurikkuse säilitamisele ning mahepõllumajanduse osakaalu suurendamisele. Strateegias on sätestatud mitmed konkreetsed eesmärgid, mis tuleb saavutada 2030. aastaks:  Vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist 50% võrra.  Vähendada toitainete kadu vähemalt 50%, tagades samal ajal, et mullaviljakus ei halvene, ning vähendada väetiste kasutamist vähemalt 20%.  Vähendada 50% võrra antimikroobsete ainete, näiteks antibiootikumide kasutamist põllumajandusloomadel ja vesiviljeluses.  Harida vähemalt 25% põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. ÜPP strateegiakava sisaldab elemente, mis on toetavad strateegia „Talust taldrikule“ eesmärke. Eelkõige saab välja tuua mahepõllumajanduslikud toetused, mille planeeritavates väljundnäitajates on arvestatud pindalalise ulatuse suurendamise vajadusega. Eestis oli 2020. aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%7. ÜPP strateegiakava eelarve planeerimisel on eesmärgiks seatud mahepõllumajandustoetust saava maa pindala kasv 240 000 hektarile (ha) (sellele lisandub ülemineku toetust saav maa suurusjärgus 10 000 ha) aastaks 2027. Planeeritud kasv on kooskõlas seatud eesmärkidega. Samuti on tingimuslikkuses ja erinevates keskkonnaeesmärkidega seotud sekkumistes otsesed ja kaudsed hoovad väetiste kasutamise ja toitainete kao vähendamiseks ning taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks. Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete, loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö ja loomade heaolu toetustega panustatakse antibiootikumide kasutamise vähendamisega seotud eesmärkidesse. Nende sekkumiste reaalset (protsendilist) mõju strateegia eesmärkide saavutamisele on aga keeruline hinnata. Pigem võib eeldada, et üksnes ÜPP strateegiakava toel kõiki „Talust taldrikule“ ambitsioone (nt toitainete kao vähendamist vähemalt 50%) ei saavutata, kuna muutused/edasiminekud, võrreldes varasemate toetusskeemidega, ei ole selleks piisavalt tugevad. 25.03.2021 tutvustas Euroopa Komisjon mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskava, mis on kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega ning strateegiaga „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiaga. Tegevuskavas on esitatud 23 meedet, mis koonduvad kolme telje ümber: edendada tarbimist, suurendada tootmist ning jätkata sektori kestlikkuse tõhustamist. Mahepõllumajanduse tegevuskava on täienduseks riiklikele ÜPP strateegiakavadele ning selles on sätestatud meetmed, mis lähevad kaugemale põllumajandusest ja ÜPP raames pakutavatest sekkumistest. Mahepõllumajandusliku tootmise arendamise tegevuskavaga on Eesti ÜPP raames planeeritud sekkumistest otseselt seotud mahepõllumajanduse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus. 7 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebileht, https://epkk.ee/mahepollumajandus/ (kasutatud 21.09.2021) 16/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 4.2.2 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 on pikaajaline kava looduse kaitsmiseks ja ökosüsteemide seisundi halvenemise ümberpööramiseks. Strateegia sisaldab kohustusi ja meetmeid, mis tuleb 2030. aastaks ellu viia. Neist ÜPP strateegiakava kontekstis asjakohasemad on nimetatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. ÜPP strateegiakava eesmärkide ja sekkumiste seosed EL elurikkuse strateegia eesmärkidega EL elurikkuse strateegia ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Taastada 2030. aastaks olulised ÜPP strateegiakava on suunatud eelkõige süsinikurikaste kahjustatud ja süsinikurikaste ökosüsteemidega alade säilitamisele. Muuhulgas seab ökosüsteemidega alad. tingimuslikkus püsirohumaade säilitamise kohustuse ja turvasmuldade kündmise keelu. Valitud sekkumised toetavad metsakoosluste säilitamist ja hooldust (elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades, investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks), aga ka nende taastamist (taimlamajanduse toetamine). Tagada, et elupaikade ja liikide Eesmärki panustavad erieesmärgiga 6 „Panustada kaitsestaatus ja -suundumus ei elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid, halvene; tagada, et vähemalt 30% säilitada elupaiku ja maastikke“ seotud sekkumised. elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust. Pöörata tagasi tolmeldajate arvukuse Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt vähenemine. mesilaste korjeala toetuse, mahepõllumajanduse ökokava, liigirikaste niidukoosluste hooldamist soodustavad toetused (poolloodusliku koosluse hooldamine, väärtusliku püsirohumaa säilitamine). Vähendada keemiliste pestitsiidide Otseselt panustavate sekkumistena saab välja tuua nt riski ja kasutamist 50% ning keskkonnasõbraliku majandamise (glüfosaadi kasutamise ohtlikumate pestitsiidide kasutamist piirang, feromoonpüüniste kasutamine, mitmekesisuse 50%. elemendid) ja mahepõllumajanduse ökokava. Kaudselt panustavad kõik tingimused ja sekkumised, mis soodustavad põllukahjurite looduslike vaenlaste levikut, nt ökosüsteemiteenuste säilitamise sekkumine. Tagada, et vähemalt 10% Tingimuslikkus seab maastikuelementide säilitamise ja põllumajandusmaast oleks hõlmatud mittetootlike alade eraldamise kohustuse. Samuti väga mitmekesiste panustavad ökoalade ja ökosüsteemiteenuste säilitamise maastikuelementidega sekkumised jm. 17/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne EL elurikkuse strateegia ÜPP strateegiakava seosed ja panus eesmärgid Tagada, et vähemalt 25% Otseselt panustavad sekkumised on mahepõllumajanduse põllumajandusmaast majandatakse ökokava ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus. mahedalt ja et märkimisväärselt suurendatakse agroökoloogiliste tavade kasutuselevõttu. Istutada ELis kolm miljardit uut Eesmärki toetavad investeeringud metsa kliimamuutustega puud, järgides igakülgselt kohanemiseks, mille raames on muuhulgas ette nähtud ökoloogilisi põhimõtteid. taimlamajanduse toetamine. Vähendada 50% nende punasesse Otsesed seosed puuduvad. ÜPP strateegiakava raamatusse kantud liikide arvu, mida tingimuslikkuses on seatud võõrliigi karuputke esinemisest ohustavad invasiivsed võõrliigid. teavitamise kohustus. Vähendada väetistest saadavate Eesmärki panustavad eelkõige erieesmärgiga 5 „Edendada toitainete kadu 50% ja seega väetiste säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat kasutamist vähemalt 20%. majandamist“ seotud sekkumised. Toitainete kao vähendamisse panustab ka üldrakenduv tingimuslikkus, mis seab muuhulgas veekogude äärsete puhverribade ja talvise taimkatte kohustuse. Kokkuvõttes saab väita, et ÜPP strateegiakava panustab suuremal või vähemal määral mitme ELi elurikkuse strateegia 2030 raames võetud kohustuse täitmisesse. 4.2.3 Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon Läänemere kaitse alase koostöö aluseks on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsioon, millega on ühinenud Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Venemaa, Rootsi ning Euroopa Ühendus. Konventsiooni eesmärkide elluviimiseks on moodustatud riikide valitsuste vaheline komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon (Helsinki Commission, HELCOM). Läänemere kaitse konventsiooniga on võetud ühiseks eesmärgiks kaitsta Läänemerd kolme põhilise ohukomponendi eest – eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud ained. Seatud prioriteetide hulgas on kaitsta merd põllumajanduses tekkiva ülemäärase toitainekoormuse ja sellest põhjustatud eutrofeerumise eest. Üks peamisi HELCOMi väljatöötatud vahendeid on toitainete vähendamise kava8. 2013. aastal lepiti selle raames kokku lämmastiku- ja fosforikoormuse vähendamise eesmärgid piirkondade ja riikide kaupa. 8 HELCOM. Nutrient Reduction Scheme. https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan/nutrient-reduction-scheme/ (kasutatud 08.04.2021) 18/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Sellised ÜPP strateegiakava sekkumised, millega võib kaasneda põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise intensiivistumine/suurenemine, võivad ühtlasi suurendada koormust nii siseveekogudele kui Läänemerele. Põllumajanduse mõju tasakaalustamiseks on ÜPP strateegiakavas kavandatud tingimused ja sekkumised, mis on seotud säästlikumate põllumajanduspraktikate rakendamisega ning keskkonnaseisundi parandamisega. Eesmärki panustavad näiteks erieesmärgiga 5 „Edendada säästvat arengut ja loodusvarade (vesi, muld ja õhk) tõhusat majandamist“ seotud sekkumised ning tingimuslikkus. Nii nagu rohelise kokkuleppe alapeatükis juba nimetatud, on sekkumiste reaalset kvantitatiivset mõju keeruline hinnata ja n.ö. julgeks optimismiks seniseid keskkonnaseisundi suundumusi arvestades alust ei ole. Vaadeldes kõigi sekkumiste paketti ehk strateegiakava kui tervikut, saab siiski öelda, et Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni eesmärkidega on kaudselt arvestatud. 4.3 Eesti keskkonnakaitse eesmärgid 4.3.1 Säästev Eesti 21 ja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti säästva arengu põhimõtted on paika pandud säästva arengu riikliku strateegiaga „Säästev Eesti 21“, mis on heaks kiidetud 2005. aastal. Selle näol on tegemist Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegiaga 2030. aastani. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis aitavad kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule. Säästev Eesti 21 on üldeesmärgiks seadnud ökoloogilise tasakaalustatuse. Ökoloogilise tasakaalu eesmärk on jaotatud kolmeks põhikomponendiks: loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamine ning loodusliku mitmekesisuse ja loodusliku alade säilitamine. Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani, vaid see toimub erinevate valdkondlike strateegiate ja arengukavade kaudu. Tuginedes eelnimetatud dokumendis seatud põhimõtetele, töötati välja Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, mis on katusstrateegiaks keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele. Eesti keskkonnastrateegiat aastani 2030 on lähemalt käsitletud KSH aruande lisas 2 toodud ülevaates. Lisaks alustati 2018. aastal Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ loomist. Strateegia üldosa võttis Riigikogu vastu 12. mail 2021. a, strateegia tegevuskava uuendatakse kord aastas. Tegemist on erinevate otsustustasandite (Riigikogu, Vabariigi Valitsus) koostööstrateegiaga ning kõigi valdkondlike arengukavade katusstrateegiaga. Muuhulgas suunab strateegia toetuste planeerimist ja riigieelarve koostamist. Kuna lähtudes dokumendi olemusest, on strateegia eesmärgid ja suunised eelkõige inimkesksed ehk sotsiaal- ja majandusvaldkonda mitte niivõrd keskkonnakaitset edendavad, ei ole KSH raames seoseid nimetatud dokumendiga põhjalikumalt analüüsitud. 19/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 4.3.2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on kokkulepe Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis ja selle poole liikumise teekonnas. Dokument kiideti Riigikogus heaks 5. aprillil 2017. a. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80%, võrreldes 1990. aasta tasemega. Põllumajanduses antakse kuus valdkondlikku suunist poliitika kujundamiseks:  Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa-alasid. Motiveeritakse põllumajandustootjaid suurendama muldade süsinikuvaru, kujundama ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist.  Soodustatakse põllumajandusmaa tõhusat ja keskkonnasõbralikku kasutust ning välditakse selle põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Säilitatakse põllumajandusmaa tootmispotentsiaal ja väärtusliku mullastikuga põllumaa pindala. Praktiseeritakse keskkonna- ja kliimasõbralikke viljelusviise ja tavasid ning rakendatakse tõhusaid põllumajandustehnoloogiaid ja -praktikaid, et säilitada ja suurendada põllumaade viljakust ning tagada sealne elurikkus.  Tõhustatakse taimetoitainete kasutamist ning soodustatakse mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega. Välditakse orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist.  Edendatakse bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. Bioenergia tootmisel soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. Biogaasi tootmisel eelistatakse intensiivsest loomakasvatusest pärineva sõnniku ja seni kasutamata rohumaaressursi kombineeritud kasutust.  Suurendatakse põllumajandussektori tootlikkust ja ressursikasutuse tõhusust, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet toodangu ühiku kohta. Sealjuures keskendutakse sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmisele, et piirata ammoniaagiheidet.  Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite piiramisel eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis suurendavad põllumajanduse kestlikkust. Innovatsiooni edendamiseks seotakse teadustöö tihedalt põllumajandustootmisega hariduse, teavituse ja nõustamise kaudu. ÜPP strateegiakava erieesmärk „Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse“ on kooskõlas kliimapoliitika eesmärkidega. ÜPP strateegiakavas on kujundatud sekkumised, mis kas otseselt või kaudselt panustavad kõigisse valdkondlikesse kliimapoliitika suunistesse. Sellisteks sekkumisteks on näiteks: 20/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  püsirohumaa säilitamine, mulla- ja veekaitsetoetus, keskkonnasõbralik majandamine jm (panustavad muldade orgaanilise süsiniku varude säilitamisele, toetavad kliimamuutusi leevendavate maaharimispraktikate elluviimist jm);  investeeringud bioressursside väärindamisse;  põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (nt investeeringud kasvuhoonegaaside heidet vähendavatesse rajatistesse ja tehnoloogiatesse);  innovatsioonikoostöö,  investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – kliimamuutustega kohanemise ja põllumajandusmaa säilitamise kontekstis. Lisaks on olulised metsanduse ja maakasutuse valdkonna poliitikasuunised:  Metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet suurendatakse tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru.  Säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist.  Metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistatakse teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Neid suuniseid järgivad investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (metsa süsiniku sidumise võimekuse suurendamine) ja põllumajandus- ning metsataristu korrashoid ja arendamine. Nimetatud sekkumiste puhul toetatakse üksnes olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, mitte uute alade kuivendamist. Samas tohib metsataristu puhul olla kuni 30% rekonstrueeritavast alast raba või siirdesoo kasvukoht. Lisaks kliimapoliitika põhialustele on Eestis koostatud järgmised kliimavaldkonna tegevusi suunavad strateegiad/tegevuskavad: „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Nimetatud arengukavasid on lähemalt käsitletud vastavusanalüüsi ülevaatetabelis (KSH aruande lisa 2). 4.3.3 Riiklikud valdkondlikud arengukavad Eesti keskkonnakaitse eesmärgid on lisaks püstitatud või täpsustatud valdkondlikes arengukavades/strateegiates/tegevuskavades. Vältimaks vastava info dubleerimist on neid arengukavasid käsitletud ptk 5 („Strateegiakava seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega“) ning KSH aruande lisas 2 toodud ülevaates. 21/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 4.4 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ÜPP strateegiakavas püstitatud eesmärgid ja suunad on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse lepetega ja nendega seatud eesmärkidega. Samuti saab välja tuua olulise hulga sekkumisi, mis otseselt või kaudselt panustavad ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisse. Need sekkumised on vastavalt välja toodud eelnevates alapeatükkides. Sellised ÜPP strateegiakava sekkumised, millega võivad kaasneda põllumajandustootmise ja põllumajandussaaduste töötlemise intensiivistumised/suurenemised võivad siiski olla ka vastuolus keskkonnaeesmärkide suunas liikumisega. Tulenevalt heast mullaviljakusest ja põllumajanduslikest traditsioonidest on osades Eesti piirkondades potentsiaal intensiivseks põllumajandustootmiseks (nt. teravilja- ja piimasaaduste tootmine), mida põhimõtteliselt soodustavad põllumajandustootjate otsetoetused (sissetulekutoetused). Selliste negatiivsete suundumuste vähendamiseks on täiendavad sekkumised suunatud väiksemate põllumajandusettevõtete arendamise ja vähemintensiivsemate tootmisviiside (mahepõllumajandus, püsirohumaad, karjatamine) toetamisele. 22/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 5. STRATEEGIAKAVA SEOS TEISTE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ÜPP strateegiakava koostamisel ja selle KSH läbiviimisel on eesmärgiks kooskõla teiste asjakohaste strateegiatega, valdkondlike arengukavadega ning tegevuskavadega. KSH osaks on vastavusanalüüs ehk võrdlev analüüs, kas ja kuidas toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid ja sekkumised teiste sama tasandi (ehk riiklike) strateegiliste arengudokumentide eesmärkide ellu viimist. Tulenevalt KSH eesmärgist - edendada säästvat arengut - on vastavusanalüüsis keskendutud seejuures eelkõige arengudokumentidele ja/või eesmärkidele, mis on seotud keskkonnahoiuga (vt. lisaks ka ptk 4). KSH programmis nimetatud arengukavade hulgas oli mitmeid, mis lõppesid 2020. aastaga ning milles sisalduvad eesmärgid võivad olla nii ajaliselt kui n-ö moraalselt vananenud, ent uute arengukavade koostamist pole veel alustatud või on see käimas. 2019. a korrastas Vabariigi Valitsus ka kogu riigi strateegilise planeerimise süsteemi ning arvukate arengukavade asemel suunatakse Eesti elu 17 valdkonna arengukava kaudu. See tähendab edaspidi mitmete erineva tasemega strateegiliste dokumentide lõimimist tervikuks ning valdkondlike katusstrateegiate koostamist. Nimetatud protsess on veel töös ja sellest tulenevalt ei ole kõigis valdkondades võimalik ajakohasemaid eesmärke aluseks võtta. Eraldi tuleb ÜPP strateegiakavaga seonduvatest strateegilistest dokumentidest välja tuua ja esile tõsta „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (PõKa)9. Arengukava eesmärk on kaasa aidata Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toiduainetööstuse arengule ja konkurentsivõime kasvule, toidujulgeolekule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, samuti taimede ja loomade heale tervisele, muldade seisundi paranemisele, toiduohutusele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Arengukava koostamine toimus ministeeriumite ja huvirühmade koostöös ning tegemist on eelnimetatud valdkondade strateegilise arengu n-ö katusdokumendiga. PõKa koondab ühtseks tervikuks mitmed varasemad põllumajanduse ja kalanduse valdkonda suunanud arengudokumendid. ÜPP strateegiakava on otseselt seotud PõKa eesmärkide ning nende saavutamiseks väljatöötatud tegevussuundadega, olles sisuliselt üks tööriistadest, millega määratakse PõKa tegevussuundade elluviimise rahastamisskeem ja tingimused. ÜPP strateegiakava koostamisel on lähtutud PõKa eesmärkidest ja prioriteetidest. Muuhulgas panustab ÜPP strateegiakava otseselt PõKa alaeesmärgi 1 „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ ning selle seitsme tegevussuuna raames määratletud eesmärkide saavutamisesse. Koondülevaade kahe dokumendi seostest on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). 9 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 30.01.2020. 23/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Tabel 3. ÜPP strateegiakava seosed „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“ PõKa eesmärgid Eesmärki panustavad ÜPP strateegiakava sekkumised Tegevussuund 1: põllumajanduskeskkond Väetiste ja Keskkonnasõbralik majandamine; mahepõllumajanduse ökokava; taimekaitsevahendite põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed kasutamise negatiivne mõju investeeringud; ökoalad; mesilaste korjeala toetus; mulla- ja keskkonnale on vähene veekaitsetoetus; väärtusliku püsirohumaa säilitamine; jm Põllumajandustootmise Keskkonnasõbralik majandamine; ökoalad; mulla- ja negatiivne mõju veekaitsetoetus; väärtusliku püsirohumaa säilitamine; kliimamuutustele ja põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed õhukvaliteedile on investeeringud; kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; jm vähenenud ning positiivne mõju on suurenenud Säilinud on Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal; ökoalad; karjatatav põllumajandusmaa elurikkus püsirohumaa; keskkonnasõbralik majandamine; kohalikku sorti ja maastiku mitmekesisus taimede kasvatamise toetus; mahepõllumajanduse ökokava; ning tagatud on ökosüsteemi poolloodusliku koosluse hooldamine toetus; mesilaste korjeala teenuste toimimine toetus; jm Tegevussuund 2: taimetervis, loomade tervis ja heaolu Eesti on vaba ohtlikest Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; taimekahjustajatest põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal; loodusõnnetustes või katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus; investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks; jm Loomade tervise ja heaolu Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus; tase riigis on kõrge: Eesti on loomade heaolu toetus; mahepõllumajandusliku loomakasvatuse vaba eriti ohtlikest toetus; põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed loomataudidest, üldine investeeringud; loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö karjatervise tase ja loomade toetus; jm heaolu paraneb Tegevussuund 3: toiduohutus Eestis toodetud ja tarbitav toit Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; on ohutu mahepõllumajanduse ökokava; mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus; keskkonnasõbralik majandamine; loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus; mesinduse sektoripõhine sekkumine jm Tarbija teadlikkus Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi toetus; toidutööstuste toiduohutusest on kõrge ja materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; põllumajanduse ja tehtud valikud on tervist toidusektori müügivõimekuse toetamine; mesinduse sektoripõhine toetavad sekkumine; jm 24/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne PõKa eesmärgid Eesmärki panustavad ÜPP strateegiakava sekkumised Tegevussuund 4: kvaliteetsed sisendid põllumajanduses Põllumajandusmaa Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks; täiendav võimaldab mitmekesist ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikuseks; põllumajandustootmist põllumajandustootmisega seotud toetused; investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse, jm Põllu- ja aiakultuuride sortide Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus; keskkonnasõbralik ning taimse majandamine; mahepõllumajanduse ökokava; jm paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv Tõuaretusega on tagatud Ohustatud tõugu looma pidamise toetus; Eesti oludesse sobivad tõud ja põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma geneetiline mitmekesisus kasvatamiseks; jm Tegevussuund 5: põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine, turustamine Eesti toiduainesektor on Põllumajandustootjate ja toiduainete töötlejate müügivõimekuse konkurentsivõimeline nii tõstmine; toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed sise- kui ka välisturul investeeringud; põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine; liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine; jm Tootja positsioon turul on Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse tugev põhivarasse; tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise toetamine; jm Eesti tarbijad eelistavad ja Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekuse tõstmine; tarbivad Eestis toodetud toitu mahepõllumajanduse ökokava; mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus; teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi toetus; toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud; liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine; jm Tegevussuund 6: maa- ja rannapiirkonna areng Maapiirkonna elanikkond on Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas; aktiivne ja elujõuline põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtluse soodustamine; täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele; LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng; väikeste põllumajandusettevõtete arendamine; jm Maapiirkonnas on kasvava Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks; lisandväärtusega investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas; mitmekesine ettevõtlus investeeringud bioressursside väärindamisse; LEADER- kogukonna juhitud kohalik areng; jm Tegevussuund 7: teadus ja innovatsioon ning teadmussiire 25/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne PõKa eesmärgid Eesmärki panustavad ÜPP strateegiakava sekkumised Teadmiste loome ja Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi (AKIS) arendamise toetus; teadmussiire toetab innovatsioonikoostöö; jm põllumajanduse ja kalanduse valdkonna eesmärkide saavutamist Teiste KSH eksperdi hinnangul olulisemate ja/või ajakohasemate arengudokumentide ja nende seoste ülevaade on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Vastavusanalüüsi võrdlus viidi läbi sama üldistustasemega kui on analüüsi hõlmatud strateegiliste arengudokumentide eesmärkide ja tegevussuundade üldistustase. Vastavusanalüüsis on käsitletud:  Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030  Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030  Veemajanduskavad 2021-2027 (koostamisel)  Looduskaitse arengukava aastani 2020  Metsanduse arengukava aastani 2030  Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027  Regionaalpoliitika programm 2021-2024  Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030  Riigi jäätmekava 2014-2020  Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023  Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030  Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2021-2024 Vastavusanalüüsi tulemuste põhjal saab öelda, et ÜPP strateegiakava eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatud sekkumised on üldjuhul kooskõlas teiste asjakohaste keskkonnakaitselisi kohustusi/meetmeid sisaldavate riiklike arengukavadega ja toetavad nende eesmärkide saavutamist. ÜPP strateegiakava raames jätkatakse erinevate keskkonnatoetuste maksmist, mille eesmärk on toetada elurikkuse säilimist, keskkonnaressursside säästlikku ja otstarbekat kasutamist, kliimamuutuste leevendamise tegevusi jms. Kavandatud sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidlikuma põllumajandustootmise arengule. 26/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Esile võib tõsta nt keskkonnasõbraliku majandamise toetuse, mahepõllumajandusliku tootmise toetamise jätkamine, püsirohumaade säilitamine, ökokavad, mulla- ja veekaitsetoetused, biomassi kasutamise ja taastuvenergia tootmise soodustamine, erinevate sekkumiste all mittetootlike investeeringute toetamise; jm. 27/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6. STRATEEGIAKAVA ELLUVIIMISEGA MÕJUTATAV KESKKOND JA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 6.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele) 6.1.1 Mõjutatav keskkond Bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse all mõistetakse siinkohal erinevaid eluslooduse elemente nagu taime- ja loomaliigid ning elupaigad (kooslused). EL liikmesriikide aruandluse andmed näitavad, et suur osa ELi kaitsealustest elupaikadest ja liikidest on mõjutatud põllumajandus- ja metsanduspraktikatest10. Põllumajanduse intensiivistamine on intensiivse metsamajanduse ja valglinnastumise kõrval üks peamisi bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ja ökosüsteemide seisundi halvenemise põhjuseid Euroopas11. Elurikkuse kaitseks on Eestis 19,4% maismaast ja 18,7% merest võetud kaitse alla. Loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisund on Eestis oluliselt parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Soodsas seisundis on Eestis rohkem nii liike kui ka elupaiku ning halvas või kehvas seisundis elupaikade hulk on järjest vähenenud12. Seni veel looduskaitset mitte vajavate liikide seisund on aga järjest halvenenud nii Euroopas kui ka Eestis12. Elurikkuse seires kasutatav päevaliblikate indeks on Eestis stabiilne ja täheldatav on väike tõusutrend. Linnuliikide arvukus on aga viimasel 35 aastal olnud langustrendis12. Tõusvat trendi on Eestis täheldatud kimalaste arvukuses, kuid tugevas languses on mesilaste arvukus13. Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuringus on välja toodud, et põllulindude üldine olukord Eestis on probleemne - nii põllulindude seire kui riikliku keskkonnaseire programmi raames läbiviidav haudelinnustiku loendus viitab põllulindude arvu vähenemisele Eestis14. Euroopa langustrend on veelgi suurem - Euroopa põllulinnustiku kompleksindeks oli perioodil 1980-2018 - 57%, Eestis oli põllulinnuindeks (14 levinumat kultuurmaastiku haudelindu) perioodil 1983-2020 - 50%14. Samal ajaperioodil ehk 1983–2018 on Eestis langenud ka metsalinnuindeks (25 levinumat metsa haudelindu) 25%12. Seireperioodil 2010-2020 kohatud 5755 pesitsevast põllulinnupaarist loendati 43% Kesk-Eestis ja 57% Lõuna-Eestis14. Dominantseimaks linnuliigiks Eesti põllumajandusmaastikul oli ülekaalukalt 10 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report 11 Euroopa Keskkonnaamet, 2019. Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. aastal. https://www.eea.europa.eu/et/publications/euroopa-keskkond-seisund-ja-valjavaated (kasutatud 10.09.2021) 12 Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. 13 OECD, 2018. Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia. OECD Food and Agricultural Reviews. https://doi.org/10.1787/9789264288744-en (kasutatud 13.08.2021) 14 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 28/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg- põõsalind ja talvike. Kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringu kohaselt, kuhu on kaasatud Kesk-Eesti ja Lõuna- Eesti seirealad, on aastatel 2009-2020 Kesk-Eestis kimalaste arvukus püsinud stabiilne, Lõuna-Eestis toimus kimalaste arvukuses aastatel 2015-2016 tõus, kuid seejärel arvukus taas langes13,14. Järsk arvukuse langus toimus seejuures 2020. a. Selle põhjuseid ei ole seireandmete analüüsi põhjal suudetud esialgu üheselt selgitada ning peab ootama, milliseid tulemusi näitab järgnevate aastate seire. Põhjuseid saab otsida taimeliikide arvu, õite tiheduse ja rohumaaribade niitmise muutuste koosmõjust. Keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta on peaaegu kõigil juhtudel Lõuna-Eestis siiski kõrgemad kui Kesk-Eestis, mida saab seostada Lõuna-Eesti mitmekesisema maastiku ning suurema püsirohumaade, ristikute ja liblikõieliste osakaaluga. Seetõttu pakub see piirkond kimalastele rohkem sobivaid elupaiku ja toitu. Elupaikade kui ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste laiem (mitte üksnes loodusdirektiivist lähtuv) üleriigiline hindamine ja kaardistamine on toimunud projekti ELME raames15. Põllumajanduse ja elurikkuse kontekstis on oluline välja tuua niidukoosluste ulatus ja seisund. Niiduelupaikade hulka kuuluvad Eesti liigirikkaimad taimekooslused (puisniidud, alvarid, aruniidud). Eesti puisniitudel võib taimeliikide arv küündida enam kui 20 liigini, samas kui külvatud ja intensiivselt majandatavatel rohumaadel on see tavapäraselt 3–5 liiki16. Pärandniidud17 hõlmavad kaardistuse alusel Eestis 1347 km2, millest suurem osa (896 km2) paiknevad kaitstavatel aladel18. Võrreldes teiste ökosüsteemidega (põllumajandusmaad ja metsad) on niitude levik vähene. Metsade kogupindalaks saadi projektis valitud metoodika alusel 24 388 km2. Põllumajanduslikud ökosüsteemid hõlmasid 9703 km2, millest ligikaudu 71% moodustasid põllumajandusmaast külvikorras olevad põllud. Ligikaudu 64% kaitstavatel alade inventeeritud pärandniitudest on heas või väga heas seisus. Väljaspool kaitstavaid alasid olevad niidud on seevastu valdavalt (88%) kehvas või tugevalt taastamist vajavas seisus. Niiduökosüsteemide kaardistamine jõudis järeldustele, et arvestades niiduelupaikade vähesust maastikus, on vajalikud kõik pingutused niiduökosüsteemide seisundi parandamiseks ja leviku laiendamiseks. Selleks tuleks pärandniite säilitada lisaks kaitstavatele aladele ka väljaspool kaitsealasid ning tunnustada muude rohumaade ja soostunud avakoosluste 15 Keskkonnaagentuur, 2021. ELME. https://keskkonnaagentuur.ee/elme (kasutatud 10.09.2021) 16 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 17 Pärandniitude all mõistetakse siin ja edaspidi looduslikke ja ajaloolisi poollooduslikke niidukooslusi, mille inimmõju on piirdunud mõõduka karjatamise ja niitmisega. 18 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisund (kasutatud 19.08.2021) 29/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne tähtsust ja tagada nende võimalikult laialdane säilimine ja hea seisund. Sealhulgas on oluline vältida säilinud märgade avatud ökosüsteemide kuivendamist. 2019. aastal esitatud loodusdirektiivi aruande järgi on pärandniitudest soodsas seisundis vaid neli elupaigatüüpi: kadastikud, sinihelmikakooslused, niiskuslembesed kõrgrohustud ning aasrebasesaba ja ürt-punanupuga niidud. Halvas seisundis on puisniidud ja soostunud niidud. Perioodil 2013-2018 on paranenud rannaniitude, loopealsete ja puiskarjamaade üldine seisund. Halvenenud on lamminiitude ja liigirikaste madalsoode olukord. Osaks elurikkusest on ka mullaelustik ning põllumajandusloomad ja -taimed. Viimaste puhul vajab tähelepanu eelkõige kohalikku sorti taimede ja kohalikku tõugu loomade geneetilise ressursi säilitamine. Vastavate rühmade kohta puuduvad Eestis KSH eksperdile teadaolevad laiemad ja/või ajakohased uuringud/seired, mis võimaldaksid olukorrast ja suundumustest asjakohast ülevaadet saada. 6.1.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Põllumajanduslikul maakasutusel võib olla otsene negatiivne mõju elurikkusele ja ökosüsteemiteenustele (looduse hüvedele) läbi intensiivse majandamise, elupaikade hävimise või muutmise, saasteainete heite, pestitsiidide kasutamise ning võõrliikide sissetoomise. Vastavad negatiivsed mõjud avalduvad elupaikade kvaliteedis, liikide arvukuses (eelkõige nt põllulinnud, tolmeldajad ja teised kasurid, mullaelustik, aga ka veekogude seisundist sõltuv vee-elustik) ning invasiivsete liikide või haiguste levikus. Euroopa linnu- ja liblika populatsioonide pikaajalise langustrendi ühe olulise põhjusena nähakse põllumajanduse intensiivistumisega kaasnevat elupaikade kadu ja killustumist19,20. Elupaikade lihtsustamise (näiteks põllumassiivide liitmise ja selleks maastikuelementide eemaldamise) ja rohumaade üles harimise tõttu kaotavad linnud pesitsus- ja toitumisalasid. Põllumajanduse intensiivistamine võib tõsta ka põllumajanduskemikaalide kasutamist. Pestitsiidide kasutamise tagajärjel vähenevad putukapopulatsioonid ning seemnete tootmine, mis omakorda vähendab lindude toidubaasi. Ilma suunavate sekkumisteta ÜPP strateegiakavas oleks tõenäoliseks arengusuunaks ettevõtete konkurentsivõime tagamisest lähtuv põllumajanduse intensiivistamine ning üha tugevnev surve elupaikade ulatusele, kvaliteedile ja sidususele ning liikidele, millega kaasneb liigirikkuse jätkuv (ja võimalik et järjest kiirenev) vähenemine. Seda suunda tasakaalustavaks protsessiks võib olla tarbijate kasvav teadlikkus ja sellega kaasnev nõudlus mahepõllumajandussaaduste ja vastutustundlikult toodetud toodete järgi, kuid selle protsessi ulatust ja mõju kogu valdkonnale võib lugeda pigem tagasihoidlikuks. Võrreldes n.n mitte-midagi-tegemise stsenaariumiga, on ÜPP strateegiakava keskkonnameetmetel, s.h tingimuslikkusel, seega positiivne keskkonnamõju. 19 European Environment Agency, 2019. The European environment - state and outlook 2020. Knowledge for transition to a sustainable Europe. https://www.eea.europa.eu/soer/2020 (kasutatud 18.09.2021) 20 Jelizakov, A., et.al., 2016. Impacts of agricultural intensification on bird communities: New insights from a multi-level and multi-facet approach of biodiversity. Agriculture, Ecosystems and Environment 2016 (2016) 9-22. 30/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Samas näitab tänane keskkonnaseisund ja selle trendid (vt ptk 6.1.1) ka seda, et negatiivsete suundumuste, nt põllulindude arvukuse langustrendi, peatamiseks, ei piisa üksnes juba varem läbi EL põllumajanduspoliitika juurutatud meetmetest. Senisest sekkumiste kogumist tuleks minna kaugemale ja/või sekkumisi täpsemalt suunata. Negatiivseid mõjusid vältivate või leevendavate ning elurikkust soodustavate oluliste praktikatena saab põllumajandusmaastikus ja -tootmises välja tuua eelkõige maastikulise mitmekesisuse, keemiliste taimekaitsevahendite vältimise, liigirikaste poollooduslike koosluste säilitamise ja kaitsmise jms. Nende teemadega arvestamist ÜPP strateegiakavas on lähemalt käsitletud alljärgnevalt.  Maastiku mitmekesisus Nii looma- kui taimeliikide ehk üldisemalt kogu elurikkuse hoidmise üks olulisi vahendeid on maastiku mitmekesisus ehk erinevate elupaigatüüpide vaheldumine – maastikuelementide olemasolu, haritavate põllumaade vaheldumine metsaribadega, niitudega, veekogude kallastega. Bioloogilise mitmekesisuse toetamiseks on oluline vältida suurte intensiivselt haritavate ja monokultuursete alade kujunemist. Maastiku lihtsustumine vähendab liigirikkust ning suurendab üksikute liikide dominantsust21. Lisaks on vajalik, et liikidel oleks võimalik elupaikade vahel levida/liikuda ehk elupaikade omavaheline kaugus ei tohi olla suur või neid peavad toetama n-ö astmelauad ja liikumiskoridorid. Oluline on tagada maastikuelementide kvaliteet, mitmekesisus ja sidusus. Maastikuelementide väärtust mõjutab kaugus väärtuslikest poollooduslikest aladest Mitmekesisuse suurendamiseks on ÜPP strateegiakavas mitmed vahendid, s.h tingimuslikkuse nõuded – maastikuelemendid, puhverribad, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade osakaalu säilitamine. Uus sekkumine on „Ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal“, millega toetatakse mitmekesises maastikus paiknevaid põlde ehk suunatakse säilitama maastikuelemente. Otseselt keskkonnakaitsesse suunatud tingimuste kõrval saab positiivseks lugeda ka teatud toetuste diferentseerimist väiksemate ettevõtete kasuks. 2019. a läbi viidud uuringus21 otsiti vastust küsimusele, kuidas toetavad maastikuelemendid põllumajanduse jaoks kasulike liigirühmade esinemist ning kas senises toetussüsteemis sätestatud maastikuelementide mõõdud on asjakohased. Leiti, et väga väikeste elementide suutlikkus pakkuda ökosüsteemi teenuse (tolmeldajate ja röövtoiduliste lülijalgsete) pakkumiseks vajalikke tingimusi on ebatõenäoline ning senised maastikuelementide mõõtmed võivad olla liiga väikesed. Põllumajandusmaal asuvad väikesed või kitsad maastikuelemendid on tugevalt mõjutatud maaharimispraktikast ning taimekaitsevahendite ja väetiste triivist. ÜPP strateegiakava 2023-2027 tingimuslikkuses on säilitamisnõudega maastikuelementide (põllusaared, metsasiilud jm) suurused sarnased eelneva ÜPP toetusperioodiga (ehk Eesti maaelu 21 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 31/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne arengukava 2014-2020 rakendamisega). ÜPP strateegiakavas toetavad maastikuelementide sidusust eeldatavalt ka ökoaladena määratletud alad. Selleks, et ökoalad toetaksid just liigilist mitmekesisust ja neile sobilike alade sidusust, oleks vaja, et nõuet täidetaks eelkõige rohumaaribadega ja maastikuelementidega, mitte lämmastiku siduvate kultuuridega21. Maastikuelementide kvaliteedi puhul võib eeldada teatavat positiivset suundumust läbi ÜPP nõuete järjepidevuse – maastikuelementide säilitamise läbi mitme rakendusperioodi. Näiteks võib oodata looduslikule arengule jäetud rohumaaribade taimekoosluste rikastumist aja jooksul. Rohtsed põlluservad toetavad paljusid erinevaid liigigruppe alates putukatest kuni lindude ja pisiimetajateni.  Mahepõllumajandus Oluline roll elurikkusele on ka mahepõllumajanduslikus maa osakaalu kasvatamisel. Liigiline mitmekesisus on tavapõllumajandusega võrreldes mahetingimuses suurem. EL põllumajandustoetuste rakendumise perioodil on mahepõllumajanduslikus kasutuses põllumajandusmaa osakaal Eestis oluliselt kasvanud22. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ning põllumajandussektorile suunatud „Talust taldrikule“ strateegia seavad eesmärgiks, et Euroopa Liidus oleks mahedalt majandatud 25% kogu põllumaast. ÜPP strateegiakava näeb ette rakendamisperioodil mahepõllumajanduse ökokava alt toetava maa pindala järk-järgulist kasvu. Eestis oli 2020. aastal 223 813 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%23. Juhul, kui mahepõllumajandusmaa pindala kasv jätkub, täidetakse eeldatavalt ka seatud eesmärk.  Pärandniidud Väga oluline aspekt on pärandniitude säilitamine. Looduslikud ja pärandniidud on põllumajandusmaastikus mitmekesisuse allikad, tuumalad, mis pakuvad asendamatuid toitumis-, paljunemis-, pesitsus-, elu-, talvitumis- ja varjepaiku väga paljudele organismidele, sh ka nendele, kes pakuvad otseselt põllumajandusele vajalikke looduse hüvesid nagu näiteks tolmeldamine ja looduslik biotõrje24. Pärandniitude loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil – ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja väheneb. Niidukoosluse hooldamine sobiva režiimiga niitmise või mõõduka karjatamise näol tagab ökosüsteemi hea seisundi ja pikaajalise säilimise. 22 OECD, 2018. Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia. OECD Food and Agricultural Reviews. https://doi.org/10.1787/9789264288744-en (kasutatud 13.08.2021) 23 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebileht, https://epkk.ee/mahepollumajandus/ (kasutatud 21.09.2021) 24 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisun (kasutatud 19.08.2021) 32/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Eesti Maaülikooli poolt teostatud analüüsis25 tuuakse välja, et poollooduslike koosluste kõrval on elurikkuse toetamisel oluline roll ka muudel liigirikastel püsirohumaadel, mida ei uuendata iga 3–4 aasta järel ning mis on enamasti kasutusel ekstensiivse karjamaa või heinamaana. Lisaks jätkuvale toetusele poollooduslike koosluste hooldamiseks on ÜPP strateegiakavas välja töötatud tegevuskava toetav uus täiendav sekkumine pärandniitude säilitamiseks väljaspool kaitsealasid – väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus. Väärtuslikel ja potentsiaalselt väärtuslikel püsirohumaadel on keelatud rohukamara kahjustamine (mullaharimistööd), väetamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja ülekarjatamine. Need nõuded tagavad niitude säilimise ning toetavad elurikkust.  Kuna väärtusliku püsirohumaa hooldamisel ei ole seatud muid lisatingimusi elupaiga ja liikide kaitseks (nt hekseldamise keeld või hilisem niitmise alustamise kuupäev), on teatav oht, et liigirikaste alade valel ajal või valede meetoditega hooldamine vähendab liigirikkust. Seetõttu on oluline, et maahooldajatele tagatakse teave ala väärtustest, s.h kaitsealustest liikidest, ning sobivatest/soovituslikest maahoolduspraktikatest. (Vt ka märkusi allpool tolmeldajate teema all). Positiivne on, et poollooduslike koosluste sekkumises katsetatakse lisategevusena ka tulemuspõhist toetusskeemi. Kaudselt panustavad pärandniitude säilimisse ka mitmed teised strateegiakava sekkumised. Nt võivad tänastel vähemväärtuslikel karjatatavatel püsirohumaadel aja jooksul välja kujuneda kõrgema väärtusega kooslused, loomakasvatusse (nt lammastele ja lihaveistele) suunatud toetused panustavad karjade säilimisse, investeeringutoetuste abil on võimalik rahastada karjaaedade rajamist, bioressursside väärindamise investeeringutega on võimalik otsida kasutust söödaks mittesobivale rohumassile ning ökosüsteemiteenuste toetus soosib niitude säilitamist maastiku mitmekesistamiseks. Kõigi sekkumiste koostoimes võib oodata, et ÜPP strateegiakava toel kasvab Eestis hoolduses olevate pärandniitude pindala ja pärandniitude üldine seisund.  Põllulinnud Põllulindude arvukuse ja liigirikkuse uuringus on järeldatud, et senised MAK meetmed ei ole olnud piisavad nende negatiivsete muutuste ärahoidmiseks26. Kuna langevad trendid ilmnevad kõigi toetustüüpidega aladel ning ka riiklikus seires, ei ole languse põhjuseks ilmselt eri toetustüübiga ettevõtete lokaalsed omapärad, vaid muud laiemalt negatiivset mõju avaldavad tegurid – nt üleüldine põllumajanduse intensiivistumine ja põllumajandusmaastiku homogeensemaks muutumine, samuti välised tegurid nagu kisklus ning mõjud rändeteedel ja talvitumispaikades. 25 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 26 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 33/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Põllumajandusmaastikus lindude arvukust negatiivselt mõjutajatena saab välja tuua nt karjamaade ja põldudega seotud servaelupaikade vähenemise (pesitus- ja toitumisalade kadu), intensiivne maaharimise või liiga varajase rohumaade niitmise (maaspesitsejate kurnade hukkumine), laialdase pestitsiidide ja väetiste kasutamise (kahandab lindude toiduressursse nagu putukad või looduslike taimede seemned) jm.27 Põllulindude arvukuse langus on välja toodud ÜPP strateegiakava SWOT analüüsis, kuid põllulindude kaitseks ei ole välja töötatud eraldi sekkumist või sekkumise lisategevust. Lindude kaitsele suunatus on ära mainitud järgmiste sekkumiste juures: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ning mesilaste korjeala toetus. KSH eksperdi hinnangul võib põllulindude arvukusele otseste või kaudsete positiivsete mõjudega sekkumistena näha näiteks: - ökoalade sekkumist (aktiivsest harimisest välja jäetud alad, kus on keelatud taimekaitsevahendite kasutamine ning niitmine on lubatud alates 1. augustist); - sekkumisi, mis soodustavad karjatamist (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, karjatatava püsirohumaa toetus jm) - karjatavad alad on olulised elupaigad; - mahepõllumajanduse ökokava (vähendab taimekaitsevahendite kasutamist); - poolloodusliku koosluse sekkumisse integreeritud lisatingimust niitmata ala jätmiseks ning võimalust jätta ühel puhkeaastal ala niitmata (kui elupaiga seisund võimaldab), samuti lisategevust käsitsi niitmiseks; - maastikuelemente ja puhverribasid. Arvestades pikaajalisi tugevalt negatiivseid trende põllulindude arvukuses nii Eestis kui Euroopas laiemalt, ei ole siiski alust optimismiks, et ÜPP strateegiakava perioodil see trend sekkumiste mõjul oluliselt muutuks. Muuhulgas, nagu eespool mainitud, peab arvestama, et rändlindude puhul mõjutab liikide arvukust ka nende käekäik väljaspool Eestit. Täiendava positiivse mõjuga sekkumisena saaks kaaluda haritavale maale külvamata laikude jätmise sekkumist/lisatoetust. Külvamata laike soovitatakse näiteks põldlõokese toetamise meetmena28. Strateegiakava koostamise protsessis on vastavaid konkreetsemaid ettepanekuid teinud ka Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO). N.ö miinimumprogrammina on välja pakutud, et toetusõigusliku põllupinnana ja ülekülvamise kohustuseta peaks arvestama laike taliviljapõldudel, kus vili on ebasoodsate tingimuste tõttu hävinenud. Maaeluministeerium on 27 Elts, J. 2018. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Eesti Ornitoloogiaühing. https://www.eoy.ee/pics/537_P%C3%B5llulindude_kaitseks_vajalikud_tegevused_2018_1.pdf (kasutatud 21.09.2021) 28 Elts, J. 2018. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Eesti Ornitoloogiaühing. https://www.eoy.ee/pics/537_P%C3%B5llulindude_kaitseks_vajalikud_tegevused_2018_1.pdf (kasutatud 21.09.2021) 34/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne vastanud, et sekkumiste rakendamisel selle põhimõttega arvestatakse ja väikeste laikude ülekülvamist ei nõuta.  Tolmeldajad Tolmeldajate levikut soosib maastiku mitmekesisus ning heas seisus pesitsus- ja toitumisalade esinemine, s.h niidukooslused. Kõige efektiivsemaks meetmeks looduslike tolmeldajate soodustamisel loetakse poollooduslike alade säilitamist maastikus29. S.t et juba eespool olulistena nimetatud sekkumistel on oluline roll ka tolmeldajate kaitsel. Kimalaste mitmekesisuse ja arvukuse uuringu kohaselt30 on keskmised kimalasenäitajad olnud läbiva trendina madalamad ühtse pindalatoetuse aladel ning kõrgemad mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise aladel. Vastavad toetusskeemid jätkuvad mõnevõrra muudetud kujul ka ÜPP strateegiakavas. Samuti on strateegiakavas mesilaste korjeala toetus, millega toetatakse korjetaimedega alade rajamist. Kõigi nimetatud sekkumiste osaks on piirangud taimekaitsevahendite kasutamisele. Seiretulemuste analüüsil on muuhulgas jõutud järeldusele, et kimalaste levikut on ilmselt soodustanud rohumaaribade nõue30. Rohumaaribad on ÜPP strateegikavas integreeritud nt ökoalade tingimustesse. Samas on andmekogujad välja toonud, et servasid on hakatud üha varem ja sagedamini niitma ning mõnes kohas on servad päris madalmuruseks niidetud30. Seega on välja toodud vajadus teavitustööks, et niitmata ja õitsevad rohumaaribad on elustikule kasulikumad kui pidevalt madalaks niidetud alad.  Elurikkusesse panustavate meetmete positiivse mõju kogu potentsiaali rakendumise eelduseks on põllumajandustootjate teadlikkus elurikkuse kaitsmisest, ökosüsteemiteenuste kasust ja neid võimendavatest maaharimispraktikatest. Muuhulgas on oluline, et välditakse rohumaaribade n.ö ülehooldamist ning piiratakse taimekaitsevahendite kasutamist ökosüsteemiteenuseid pakkuvate alade vahetus läheduses. Kui vastavate teemadega seotud sekkumistes ei olda valmis lisatingimusi seadma ning neis ei ole ka koolituste nõuet, on keskselt oluline, et elurikkuse valdkond oleks tugevalt integreeritud üldisesse nõuandeteenusesse ja teavitustegevusse. Mitte ainult tolmeldajate, vaid ka teiste elusorganismide puhul tuleb tähelepanu pöörata pestitsiidide kasutamisele. Pestitsiidide kasutamisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas võivad elusorganisme mõjutada pestitsiidide jäägid mullas ja vees. Samuti võivad välja kujuneda taimekaitsevahendite suhtes resistentsed kahjurid. Pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu kohaselt on perioodil 2007-2019 pestitsiidide kasutamise trend seireettevõtetes tõusev30. 2019. a olid kõige suurema kulunormiga preparaadid, mida ettevõtetes kasutati, glüfosaadi toimeainet sisaldavad herbitsiidid (umbrohutõrjevahendid). Taimekaitsevahendite kasutamise piirangud on seatud mitmesse sekkumisse – keskkonnasõbralik 29 Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa-mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) 30 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 35/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne majandamine, ökoalad, karjatava püsirohumaa toetus, mulla- ja veekaitsetoetus, väärtusliku püsirohumaa säilitamine, mesilaste korjeala jm. Loomulikult lisanduvad mahepõllumajandusliku tootmisega maad. Sekkumiste koosmõjus saavutatakse loodetavasti oluline ulatus aladest, kus keemilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata.  Vee-elustik Vee-elustiku seisund on sõltuv veekogudele avalduvast mõjust, mida on käsitletud vastavas alapeatükis (6.3).  Mullaelustik Mullaelustiku kaitseks ei ole eraldi sekkumist välja töötatud, kuid põhimõtteliselt panustavad ka mullaelustikku üldist elurikkust soodustavad sekkumised, s.h maastiku ja kultuuride mitmekesistamine, ning mahepõllumajanduse toetamine (orgaanilise väetise kasutamine mineraalväetiste asemel). Samuti mõjutavad mullaelustikku sekkumised, mis mõjutavad muid mulla omadusi (vt ptk 6.5).  Põllumajandusloomad ja taimekultuurid Põllumajandusega seotud bioloogilise mitmekesisuse oluline osa on ka põllumajandusloomade ja taimekultuuride tõuline/sordiline mitmekesisus. Kohalike geneetiliste ressursside kaitseks on strateegiakavas sekkumised nii kohalike ohustatud taimesortide kui loomatõugude kasvatamise toetamiseks. Otsetoetuste maksmine võib suunata põllumajandustootjaid tegema investeeringuid, mis võimaldavad maad intensiivsemalt harida ja tuua seeläbi kaasa olulise negatiivse mõju looduslikule mitmekesisusele. ÜPP 2014-2020 programmiperioodi kohta teostatud üle-euroopaline hindamine31 sellise intensiivistumise praktikas toimumise kohta tõendeid ei leidnud. Negatiivne mõju elurikkusele võib avalduda ka läbi investeeringute maaparandussüsteemidesse, kui konkreetsed tööd teostatakse asukohas või viisil, kus see võib kahjustada väärtuslikke liike või elupaiku (nt märjad niidud, veekogudega seotud vee-elustik). Vastavate sekkumiste tingimustesse on lisatud mõningaid sätteid, mis on suunatud nende mõjude vältimisele, s.h tingimus, et keskkonnaseisundit ei tohi kahjustada. Kokkuvõttes saab välja tuua ÜPP strateegiakava eelnõu potentsiaalse positiivse mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Strateegiakava toetusskeemidesse on integreeritud uusi elemente, võrreldes varasematega, mis on suunatud otseselt elusloodusele avalduvate mõjude leevendamisele. Samas on selles hinnangus märkimisväärne ebakindlus, sõltudes sekkumiste rakendamise ulatusest ja viisist. Sekkumised, millel on KSH eksperdi hinnangul kaudne või otsene positiivne mõju elusloodusele on koondatud infona välja toodud KSH aruande lisas (Lisa 3). 31 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report 36/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.2 Mõju Natura aladele KSH menetluse osana tuleb läbi viia Natura-hindamine ehk Natura aladele avalduvate võimalike keskkonnamõjude selgitamine ja vajadusel leevendavate meetmete välja töötamine. Natura- hindamine teostatakse olemasolevatele rahvusvahelise kaitsega aladele (loodusaladele ja linnualadele). Natura-hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise ehk täismahus hindamise vajadus. Natura alade lühikirjeldus Keskkonnaregistri 2020. a andmetel koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik, kogupindalaga ligikaudu 14 860 km2, 66 linnualast ja 541 loodusalast, mis suures osas kattuvad. Sellest veidi üle poole (ca 8079 km2) paikneb maismaal ja ülejäänud meres. Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 18%32. Loodus- ja linnualade kaitse-eesmärkideks on üle-euroopaliselt ohustatud liigid ja elupaigad. Eesti Natura 2000 alad on moodustatud 60 Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud elupaigatüübi, 53 II lisasse kuuluva looma- ja taimeliigi ning 129 linnudirektiivi I lisas loetletud linnuliigi ja rändlinnuliigi kaitseks33. EL liikmesriigid hindavad loodusdirektiivi elupaikade ja liikide seisundit ühtse metoodilise juhendi alusel. Viimase hindamise tulemusena leiti, et soodsas seisundis on Eestis 52% elupaigatüüpidest ja 54% liikidest. Ebapiisavas ja halvas seisundis on seega ligi pooled elupaigatüüpidest ja liikidest. Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Strateegiakava sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus on esitatud käesoleva aruande ptk 2. ÜPP strateegiakava ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldust otseselt suunav dokument. Strateegiakavaga ei tehta ettepanekut kaitsealade kaitserežiimi algatamiseks, muutmiseks ega lõpetamiseks. Samas on ÜPP strateegiakaval oluline roll Natura 2000 alade kaitsekorralduse toetamisel. Loodusdirektiiv näeb ette Natura 2000 võrgustiku toimimiseks kaasrahastamise pakkumise erinevatest EL fondidest. Eestis on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond olnud seni üheks suuremaks vastavaks rahastusallikaks. ÜPP strateegiakava jaotusmehhanismi alusel nähakse ette toetuse maksmised poollooduslike koosluste hooldamiseks ning kompenseeritakse Natura 2000 aladel piirangute tõttu saamata jäänud tulu erametsaomanikele. 32 Prioritised Action Framework (PAF) for Natura 2000 in Estonia pursuant to Article 8 of Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (the Habitats Directive) for the Multiannual Financial Framework period 2021 – 2027. 33 Keskkonnaministeerium, https://www.envir.ee/et/natura-2000 (seisuga 13.01.2021) 37/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Strateegiakava elluviimise eeldatavad tagajärjed on terviklikult kirjeldatud KSH aruande ptk 6 erinevates alapeatükkides. Strateegiakava analüüsil ei tuvastatud selliseid tõenäolisi arenguid ja tagajärgi, mille puhul võib ette näha negatiivset mõju loodus- ja linnualadele ja/või nende kaitse-eesmärkideks seatud elupaikadele ja liikidele. Kaitse-eesmärke toetab strateegiakava erieesmärk 6 „Panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke“ ning sellega seotud sekkumised. Strateegiakava elluviimisega kaasneb otsene positiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele läbi järgmiste sekkumiste:  Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus – võimaldab säilitada ja suurendada kaitse- eesmärkideks seatud poollooduslike elupaigatüüpide pindala ning hoida või parandada elupaikade seisundit. Toetus panustab ühtlasi liigilisse mitmekesisusse.  Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades – sekkumisega kompenseeritakse Natura aladel metsaomanikele saamata jäänud tulu, võimaldades neil säilitada alade loodusväärtused. Otsene või kaudne positiivne mõju avaldub eeldatavalt ka läbi teiste erieesmärkidesse 4, 5 ja 6 panustavate sekkumiste. Samuti võib kaudse positiivse mõju avaldumist oodata nõuandeteenuste toetamisest – põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmine aitab kaasa põllumajanduse keskkonnahoidlikumale arengule. Strateegiakava sekkumiste elluviimisega võib sõltuvalt objektist teoreetiliselt kaasneda negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele läbi investeeringutoetuste rakendamise, nt:  Investeeringud põllumajandusega ja metsamajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse – kuivendamise võimalik negatiivne mõju elupaikadele ja liikidele.  Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks – investeeringud võivad kaasa tuua looduslähedaste alade hõivamise uuteks rajatisteks, soodustada tootmistegevuse intensiivistumist vms. Eeltoodud sekkumiste mõju sõltub konkreetsest tegevuse iseloomust ning selle ellu viimise asukohast ja viisist. Strateegiakava KSH tasemel ei ole võimalik mõju avaldumist, selle suunda ja olulisust määratleda. Mõju avaldumise vältimiseks tuleb tegevuste rakendamisel lähtuda põhimõttest, et need ei tohi Natura 2000 ala loodusväärtusi kahjustada. Rakendaja peab asjakohasusel kaaluma tegevuse võimalikku negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alal ja vajadusel läbi viima asjakohase hindamise (algatama keskkonnamõju hindamise). Vastavaid mõjusid vältiv eeltingimus on eraldi sõnastatud sekkumisele „Metsataristu korrashoid ja arendamine“: kuivendussüsteemi või tee „rekonstrueerimine ei tohi negatiivselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura 2000 võrgustiku maa-ala piirist võivad kuivendusvõrgu kraavid 38/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne paikneda mitte lähemal kui valdkonna õigusaktiga kehtestatud selle metsa kasvukohatüübile sätestatud kuivenduskraavide pool vahekaugust.“ Sekkumisel „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse“ on üldsõnalisem tingimus „tegevus ei tohi kahjustada keskkonnaseisundit“. Arvestada saab, et keskkonnaseisundi kahjustamise keeld hõlmab ka Natura alasid ning nende kaitse-eesmärke. Strateegiakavaga kavandatavad arengusuunad ei avalda olemasolevate teadmiste põhjal olulist negatiivselt mõju loodus- ja linnualadele ning nende kaitse-eesmärkideks seatud elupaikadele ja liikidele. ÜPP strateegiakava ellu viimine ei ohusta seega tõenäoliselt Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ega alade terviklikkust. Natura asjakohase hindamise läbi viimine strateegiakava tasemel ei ole vajalik. Juhul, kui asutakse ellu viima strateegiakava tasemel täpsustamata tegevusi, tuleb asjakohasusel võimalikke mõjusid Natura 2000 aladele täpsemalt analüüsida (eelhindamist korrata) järgmisel planeerimise tasemel. Sellisteks tegevusteks võivad olla eelkõige investeeringutoetuste abil rajatavad uued arendused – investeeringud uute tootmisobjektide rajamisse või taristusse. Sealhulgas vajavad tähelepanu investeeringud maaparandussüsteemide uuendamisesse. Natura eelhindamise tulemuste põhjal tuleb vajadusel läbi viia Natura asjakohane (täiemahuline) hindamine. Tegevuste ellu viimine Natura 2000 aladel saab toimuda ainult kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul ja koostööl, mistõttu on tagatud pädev järelevalve võimalike arengute osas. 6.3 Mõju pinna- ja põhjaveele 6.3.1 Mõjutatav keskkond Pinna- ja põhjavee seisundist annab ülevaate Veepoliitika raamdirektiivi rakendamise raames teostatav pinna- ja põhjaveekogumite seisundi hindamine. 2019. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu34 kohaselt on Eesti 744 pinnaveekogumist veidi üle poole (55%) heas või väga heas seisundis, kolmandik (31%) kesises seisundis, 14% halvas seisundis ning alla 1% väga halvas seisundis. 2020. aastal hindas Eesti Geoloogiateenistus Eesti 31 põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi. Hinnangu kohaselt on 8 põhjaveekogumit halvas seisundis ning neile lisaks 6 põhjaveekogumit heas, kuid ohustatud seisundis. Kokkuvõttes on hinnangu kohaselt Eestis 74% põhjaveekogumitest heas keemilises ja 94% kogumitest heas koguselises seisundis35. 34 Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (kasutatud 29.09.2021) 35 Keskkonnaministeerium, 2021. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad 2021-2027 (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou (kasutatud 20.09.2021) 39/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Seega ei ole Eestis saavutatud Veepoliitika raamdirektiivis seatud eesmärki saavutada kõigi veekogumite hea seisund. Toitainete koormus on üheks olulisemaks (pinna)veekogude mittevastava seisundi põhjuseks, seda eelkõige väikese valgalaga veekogude korral (kuni 100 km2). Põllumajandusest pärit inimtekkeline toitainete koormus Eesti veekogudele on väga kõrge, moodustades hinnanguliselt 84% lämmastiku- ja 79% fosforikoormusest36. Pinnaveekogumitest 97 kogumil on vähemalt üheks ebasoodsa seisundi põhjuseks toiteained (26 seisuveekogumit, 16 rannikukogumit, 55 vooluveekogumit). Põhjaveekogumitest neljal on halva seisundi põhjuseks ammooniumiooni sisaldus (NH4). Üksnes toiteainete koormuse tõttu ebasoodsas seisundis pinnaveekogumeid on 37 (22 vooluveekogumit, 15 seisuveekogumit). Selliseid põhjaveekogumeid on üks. Seejuures on toiteainete koormusega seotud ebasoodne seisund iseloomulik väiksema valgalaga veekogumitele37. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala põhjavee nitraatiooni sisaldus on viimasel aastakümnel suurenenud. Võrreldes eelmise perioodiga (2012-2015) on viimastel aastatel (2016- 2019) NO3 keskmise sisalduse järgi suure tõusuga seirekohtade osakaal nitraaditundlikul alal 34% ja väikese tõusuga seirekohtade osakaal 23%36. Langeva trendiga seirekohti oli 24%. Kui eelmisel perioodil oli Adavere-Põltsamaa piirkonnas rohkem NO3 piirnormi ületavaid ja tõusutrendiga seirejaamasid, siis perioodil 2016-2019 on hakanud Adavere-Põltsamaa piirkonnas NO3 sisaldus vähenema, kuid Pandivere piirkonnas on varasemate aastatega võrreldes just rohkem piirnormi ületamisi ja esinevad tõusutrendid. Kohati ületab nitraatide sisaldus põhjavee kvaliteedi piirväärtuse ka väljaspool nitraaditundlikku ala. Põhjavee nitraadisisalduse tõusu põhjuste hulgas nähakse põllumajanduse intensiivistumist – karjade koondumist järjest suurematesse farmidesse ning vedelsõnnikutehnoloogia osakaalu suurenemist. Samuti on Eestis suurenenud mineraalväetiste kasutamine36. Põllumajanduse mõjuga seoses väärib tähelepanu ka taimekaitsevahendite jääkide esinemine pinna- ja põhjavees. Pestitsiidide kasutuskoormuse uuringu kohaselt on perioodil 2007-2019 pestitsiidide kasutamise trend maaelu arengukava seireettevõtetes olnud tõusev38. Pestitsiidide kasutamise suurenemine tõstab ühtlasi pinna- ja põhjavee pestitsiidide jääkidega saastumise ohtu. Veeseire käigus on taimekaitsevahendite jääke nii põhja- kui ka pinnaveest leitud üha enam, sh jääkide piirväärtuste ületusi. 2016. ja 2017. a läbi viidud uuringus39 leiti taimekaitsevahendite jääke üle poolte tehtud proovidest. 137 proovist leiti kokku 49 aine jääke, 9 taimekaitsevahendi ja laguaine 36 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets- maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) 37 Keskkonnaministeerium, 2021. Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonnad (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou (kasutatud 20.09.2021) 38 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) 39 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja- ja pinnavees. https://old.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga.pdf (kasutatud 20.09.2021) 40/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne sisaldus ületas 0,1 µg/l, kokku 34 proovis. Üheksas uuringupunktis oli pestitsiidide summa üle 0,5 µg/l - kahes allikas, kolmes pinnavee punktis ja neljas kaevus. Kõige rohkem leiti kloridasoon- desfenüüli (kloridasooni laguaine). Kloridasooni sisaldavaid taimekaitsevahendeid ei ole Eestis turule registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda, mistõttu on selle laguaine allikad ebaselged. Enamkasutatud taimekaitsevahendite jääkidest leiti glüfosaati (11 korral, lubatud piirväärtus ületatud 3 korral), glüfosaadi laguainet AMPAt (14 korral, üle 0,1 µg/l 10 korral), metasakloori (15 korral) ja tebukonasooli (13 korral). Põllumajanduse survet veevõtule võib Eestis lugeda mõõdukaks. Keskkonnaagentuuri andmetel moodustab põllumajanduslik veekasutus koguveevõtust ligikaudu 6%. Põllumajandussektori viimase kümne aasta (2010-2019) keskmine veevõtt on olnud 4,6 miljonit m3 pinna- ja põhjavett aastas, kõigi sektorite koguveevõtt 75,9 miljonit m3 aastas40. Põllumajandussektori veevõtt on viimastel aastakümnetel mõnevõrra tõusnud (2002. aastal oli veevõtt 4,1 miljonit m3). Seevastu nõuab toitainekoormuse kõrval tähelepanu pinnaveekogumitele avalduv 41 hüdromorfoloogiline koormus , mis on seotud maaparandusega – veekogude süvendamine, õgvendamine jm. Valdavalt on muutused veekogudes juba toimunud ning tänased maaparandushoiutööd (hoid ja rekonstrueerimine/korrastamine) on väiksema keskkonnamõjuga tegevused kui uue maaparandussüsteemi rajamine. Seejuures leevendavad looduslikud protsessid ajapikku ka varasemate süvendus- ja õgvendustööde mõju37. Sobimatult teostatud vooluveekogude puhastamine võib siiski ka jätkuvalt vähendada elupaiku ja mõjutada negatiivselt veekogu elurikkust. 6.3.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Põllumajandus on üks olulisemaid pinna- ja põhjavett mõjutavaid valdkondi. Põllumajanduse negatiivsed mõjud on seotud eelkõige veekeskkonda jõudva toitainekoormusega ning maaparandusega kaasnevate vooluveekogude hüdromorfoloogiliste muutustega. Läbi põllumajanduspoliitika on võimalik negatiivseid mõjusid vähendada, pöörates tähelepanu nii haju- kui punktallikatetele ehk maakasutusele, väetamis- ja maaharimispraktikatele, sõnniku- ja silohoidlatele, pestitsiidide kasutamisele, kuivendustöödele. Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks koostatavates veemajanduskavades on ÜPP strateegiakava sekkumised välja toodud kui üks olulisemaid vahendeid põllumajanduse mõju vähendamisel pinna- ja põhjaveele. Arvestades, et vee seisundi parandamisel ei ole põllumajandusega seotud valdkondades (eeskätt toitainekoormuses ja selle mõjus) viimasel aastakümnel olulisi edusamme toimunud (vt ptk 6.3.1), on seatud eesmärkide suunas liikumiseks, sarnaselt teistele valdkondadele, vaja minna senisest kaugemale ja/või sekkumisi täpsemalt suunata/tõhusamalt rakendada. Seniste maaelu arengukava meetmete mõju hindamine veekeskkonnale on Eestis olnud keeruline – maaelu arengukava meetmetega ja meetmeteta alad paiknevad maastikus hajutatult, mistõttu 40 Keskkonnaagentuuri avalikud andmed, https://keskkonnaagentuur.ee/ (kasutatud 04.05. 2021) 41 Hüdromorfoloogilise koormuse all mõistetakse koormust, mis mõjutab veekogu sängi ja/või kallaste looduslikkust, veerežiimi, voolu tõkestamatust, veekasutust jms. 41/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne vesikondadele ja põhjaveekogumitele avalduvat maaelu arengukava mõju ei ole võimalik teistest mõjuritest eraldada42. Liikmesriikide ülesel mõju hindamisel hinnati senises ÜPP raamistikus tõhusateks veekaitsemeetmeteks: nõuetele vastavus (puhverribad, talvine taimkate, maastikuelemendid), rohestamise meetmed (põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa säilitamine), keskkonna- ja kliimameetmed, mahepõllumajandusliku tootmise toetus ning vähemalt määral investeeringutoetused43. Uue perioodi soovitustena toodi välja, et otsetoetused peaksid olema paremini suunatud ettevõtetele, kes rakendavad vähem kasumlikke, kuid keskkonnale soodsamaid tavasid. Vältima peab tootmise kontsentreerumist ning kaaluma peaks täiendavaid abikõlbulikkuse kriteeriumeid, mis arvestavad põllumajandusmaa piisavust ettevõtte loomühikute kohta. Pinna- ja põhjaveele avalduva mõju leevendamisesse panustavad KSH eksperdi hinnangul vähemalt alljärgnevad ÜPP strateegiakava sekkumised (loetelu ei ole mõeldud ammendavana):  Tingimuslikkuse nõuetes sisalduvad püsirohumaa osakaalu säilitamine (püsirohumaadelt on toitainete ärakanne reeglina väiksem kui haritavalt maalt), puhverribade rajamine vooluveekogude äärde (väiksemate kraavide puhul on riba laiem (3 m) kui veeseadusega määratud veekaitsevöönd (1 m)), talvine taimkate (toitainete sidumine ja vee-erosiooniga toimuva kande vähendamine);  Mahepõllumajanduse ökokavas sisalduv keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine (orgaaniliste väetiste kasutamine on samas mitmesuunalise mõjuga, sõltudes suuresti kasutatavast väetisest, laotamisnormidest ja -praktikates);  Keskkonnasõbraliku majandamise toetuses sisalduv talvine taimkate, glüfosaadipiirang, säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamine (mööndustega)  Ökoalades sisalduv taimekaitsevahendite kasutamise keeld, toitainete triivi vähendavad rohumaaribad;  Maaparanduslike keskkonnarajatiste all maaparanduse mõju vähendamine toitainete ja setete kandele (nt settebasseinid) ning hüdromorfoloogiale ja vee-elustikule (nt koelmupadjandid);  Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (sõnniku- ja silohoidlad, täppisväetamise tehnoloogia, sisestuslaotuse seadmed, investeeringud vee kokkuhoiuks ja taaskasutuseks katmikaladel jms);  Mulla- ja veekaitsetoetus (põhjavee kaitseks maa rohukamaras hoidmine, pinnaveekaitseks laiendatud veekaitsevööndid); 42 Põllumajandusuuringute Keskus, 2019. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring-MAK2014-2020- prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf (kasutatud 13.08.2021) 43 European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on Wwter. Final Report 42/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  Erinevad sekkumised, mis otseselt või kaudselt toetavad maa rohumaana säilitamist. ÜPP strateegiakava eelnõu asjakohased sekkumised on kantud ka veemajanduskavadesse ehk neid nähakse veemajanduskavade eesmärkide täitmise vahendina. Keskkonnasõbraliku majandamise ja mulla- ja veekaitsetoetuse sekkumistes on nõue säästlikku toitainekasutust soodustava virtuaalse tööriista kasutamiseks (FaST), kuid selle täpne sisu on hetkel veel teadmata. Samuti on sekkumistes nõue mullaproovide võtmiseks, kuid ilma täpsustusteta edasiste sammude kohta. KSH eksperdi hinnangul oleks üks olulisemaid meetmeid toitainekoormuse vähendamisel konkreetsem liikumine toitainebilansi arvutamise ja arvestamise (ehk toitainebilansist lähtuvalt lämmastikväetiste sisendi vähendamise) rakendamise suunas. Ka Euroopa Komisjoni soovitustes44 juhitakse tähelepanu, et nii intensiivselt kui ka ekstensiivselt haritavates piirkondades tuleks püüda saavutada parem toitainete tasakaal, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi. Toitainebilansi arvutamise ja arvestamise kasutuselevõtu soodustamine on meetmena nimetud ka Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskavas. Nitraaditundliku ala tegevuskavas on välja toodud, et liikudes toitainebilansi arvutamise suunas on oluline see teema liita ka ÜPP strateegiakavasse. Samuti on toitainete tasakaalu tagamise olulisusele viidatud, ja ühtlasi esitatud konkreetseid ettepanekuid vastava tulemuspõhise toetuse välja töötamiseks, ka strateegiakava koostamisse kaasatud huvirühmade poolt. Võimalik on, et FaST täidabki tulevikus soovitud eesmärki, kuid ÜPP strateegiakava eelnõu käesolevas etapis ei saa selles kindel olla.  Pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks ning vastavate keskkonnaeesmärkide saavutamiseks on vaja, et vastavate töövahendite kättesaadavusel toetaks ÜPP strateegiakava sisulist toitainebilansiga arvestamist. Eesmärgiks peab olema bilansist lähtuv lämmastikväetiste kasutamise tõhustamine/lämmastikukao vähendamine võimalusel põllumassiivide tasemel. Positiivsena saab välja tuua, et loodud on täppisviljeluse praktikate rakendamise lisatoetus, mis toetab eelnimetatud eesmärki, eeldusel, et täppisviljeluse osaks on täppisväetamine. Vastava lisatoetuse tingimused sisustatakse pärast riikliku e-põlluraamatu tööriista valmimist, mistõttu on selle tegelikku sisu ja mõju sarnaselt toitainekasutuse tööriistale keeruline üheselt hinnata. KSH eksperdile on arusaamatu mulla- ja veekaitsetoetuse põhimõte, et toetus on suunatud ainult keskkonnasõbraliku majandamise või mahetoetuse saajatele kui aktiivsematele põllumajandustootjatele. Kuna oma sisult (tingimustelt/nõuetelt) on tegu eeldatavalt mõjusa sekkumisega ja veekogude on probleemistik ulatuslik (muuhulgas mõjutab vooluveekogudesse jõudev koormus ka Läänemerd), võiks selle sekkumise rakendamine olla võimalikult lai. 44 Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. 43/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Pinnaveekaitsetoetuse taotlemine on seejuures kitsendatud nii tootjapõhiselt (eelnimetatud tingimus), asukohapõhiselt (üksnes loodusliku veekoguga piirnevad maad) kui veekogu seisundi põhiselt (veekogu peab olema toitainetega seotult kesises, halvas või väga halvas seisundis). Kõik need tingimused kokku on tootja jaoks tõenäoliselt keeruliselt jälgitavad, mis tõenäoliselt täiendavalt vähendab huvi niigi piiratud toetuse kasutamise vastu. Pinnavee sekkumise raames on toetust võimalik taotleda ainult vahetult loodusliku veekoguga piirnevatele põldudele. Samas panustab loodusliku veekogu seisundi kujunemisesse ka läbi kraavide ja drenaažisüsteemide kanduv koormus kaugematelt põldudelt. Sõltuvalt veekogust ja selle valgala suurusest võib vastav koormus olla suuremgi. Veekaitsetoetuses ette nähtud nõuded on KSH eksperdi hinnangul asjakohased. Sekkumisest võib eeldada otsest positiivset mõju pinna- ja põhjaveele. Samas piiravad sekkumise tingimused oluliselt selle rakendamise võimalusi ja tulemusi ning piiratud rakendamisest tulenevalt ei ole mõju eeldatavalt piisav, et tuua kaasa olulist muutust veekogumite seisundis.  Eelnevast tulenevalt soovitab KSH ekspert laiendada toetust lisaks loodusliku veekoguga piirnevatele põldudele ka kraavidega piirnevatele põldudele (seejuures võib rakendada erisusi tingimustes) ning mitte kitsendada toetuskõlbulikke taotlejaid keskkonnasõbraliku majandamise või mahetoetuse saajatele Võimaliku konkreetse lahenduse on välja pakkunud Eesti Keskkonnaühenduste Koda - võimaldada sekkumise raames taotleda toetust ka kraavidega piirnevatele põldudele nt 6 m laiuse puhvervööndiga. Teiseks vajab sekkumise rakendamisse liikumisel hoolikat kaalumist, millised andmed võetakse aluseks veekogumi seisundi hinnangu osas (iga-aastased vahehinnangud, veemajanduskavade seis vm). Soovitus on kaaluda võimalust täiendavate toetusõiguslike alade jooksvat lisamist toetusskeemi, kui uuendatud seisundi vahehinnangud näitavad varasemalt heas seisundis veekogumi langemist kesisesse, halba või väga halba seisundisse. Arvestades, et toetuse taotleja võtab viieaastase kohustuse, ei saaks samas rakendada teistpidist liikumist (toetusõiguslike alade jooksvat välja arvamist, kui veekogu seisund paraneb). Veekogude hüdromorfoloogilise seisundi parandamisesse panustavad sekkumised, mis suunavad veekogude kaldaid hoidma looduslähedases seisundis, murukamaras. Kahetise mõjuga sekkumine on karjatatava püsirohumaa toetus. Sekkumise tingimustes on sätestatud, et karjatav ala peab olema piiratud karjaaiaga, v.a veekaitsevööndiga piirnev või selles asuv külg. Veekogude kallastel karjatamise mõju sõltub konkreetsest olukorrast ja veekogust. Karjatamise abil taimestiku „pügamisel“ ja tiheda rohukamara tekitamisel on positiivne mõju. Seevastu pehme kaldaga veekogu ja intensiivse loomade liikumise korral on oht setete ja toitainete veekogusse kandumiseks kaldaerosiooniga. Seetõttu on soovitav kaaluda võimalusi soodustada ka veekogu poolse serva aiaga piiramist, kui see on konkreetses asukohas vajalik. Sekkumise terviklik mõju sõltub siiski eelkõige sellest, kuivõrd hästi suudetakse tagada „üle karjatamise vältimise“ nõude rakendamine veekogude vahetutel kallastel ja kaitsmata põhjaveega aladel. 44/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Negatiivne mõju veekogude hüdromorfoloogilisele seisundile võib kaasneda maaparandussüsteemide korrastamise suunatud tegevustega, kui sellega kaasneb veekogu põhja või kallaste muutmine vms. Maaparandussüsteemide uuendamisega/hooldamisega saavad kaasneda positiivsed mõjud veekeskkonnale eelkõige juhul, kui ühes tegevustega rakendatakse (uusi) keskkonnakaitsemeetmeid ja/või vähendatakse toitainete edasi kandumist. KSH eksperdi seisukoht on, et maaparandussüsteemide korrastamise rahastamisel peaks olema eelistatud sellised tegevused, mille raames võetakse ühtlasi samme maaparanduse keskkonnamõjude vähendamiseks. Seda eriti juhul, kui tegu on veekogudega (eesvooludega), mille kesine, halb või väga halb seisund on seotud maaparandussüsteemidega (varasemate veekogu füüsiliste omaduste muutmistega).  Soovitav on kaaluda tingimust, et veekogude puhul, millele on veemajanduskavades vastav vajadus/meede ette nähtud45, tuleb korrastustööde osana ette näha keskkonnakaitserajatised/muud asjakohased leevendusmeetmed. Lisameetmete mitterakendamise puhul peaks see asjakohaselt selgelt põhjendatud. Seejuures võib leevendusmeetmeks teatud juhtudel olla ka „teha nii vähe kui võimalik“ ehk säilitada veekogu võimalikult looduslähedane olukord ning teostada vaid eesvoolu toimimiseks hädavajalikud tööd.  Teise etapi tööde uuendusprojektid peaks sarnaselt riigieesvoolude korrastamise tingimustele olema koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Kokkuvõttes on ÜPP strateegiakavas tervikuna oluline hulk asjakohaseid ja eesmärgipäraseid sekkumisi ja tingimusi, millel on otseselt või kaudselt positiivne mõju pinna- ja põhjaveele. Arvestades seniseid raskusi Eesti veekogude hea seisundi saavutamisel ja Läänemere kaitsel, tuleks kaaluda siiski veel täiendavaid võimalusi ambitsioone tõsta ehk ÜPP strateegiakava mõju tugevdada. 6.4 Mõju maastikule ja kultuuripärandile 6.4.1 Mõjutatav keskkond Pisut üle poole Eesti pindalast hõlmavad metsad. Põllumajandusmaa ja sood koos rabadega katavad kumbki umbes ühe viiendiku Eesti territooriumist. Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal Eestis 975 323 ha põllumajanduslike majapidamiste poolt kasutatavat põllumajandusmaad46. Kasutatava põllumajandusmaa pindala on viimasel 45 Veemajanduskavad perioodiks 2021-2027 on KSH läbi viimise ajal veel koostamisel. Meetmeprogrammi versioonis 23.05.2021 on vastavatele veekogumitele määratud nt meede HPK01 “Veekeskkonda säästvad eesvoolude hoiutööd ning vajadusel keskkonnakaitse- ja leevendusrajatise rajamine või rekonstrueerimine” 46 Statistikaameti statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/ (kasutatud 13.08.2021) 45/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne aastakümnel kasvanud (2010. a 929 686 ha). Samas on veidi vähenenud püsirohumaa osakaal kasutatavast põllumajandusmaast (2010. a 30% ja 2020. a 28%). Kui ühelt poolt on põllumajandusmaad uuesti kasutusele võetud, leidub ka piirkondi, kus põllumajandusmaad on pöördumatult kasutusest välja langenud. Nende piirkondadena väärivad välja toomist nt Tallinna ja Tartu lähitagamaad, kus alates 2000. aastate algusest on arendatud ulatuslikke elu- ja tööstusrajoone. Seetõttu on oluliseks muutunud ja fookusesse tõstetud väärtusliku põllumajandusmaa ja kõrge boniteediga muldade kaitse. Valglinnastumise (täisehitamise) kõrval toimub põllumajandusmaade vähenemine ääremaadel paiknevate põllumaade metsa kasvamise mõjul. Metsamaa pindala on peamiselt põllumaade metsastumise tõttu pikaajaliselt mõõdukalt kasvanud. Põldude võsastumise protsess on tänaseks, võrreldes 1990. aastatega, siiski aeglustunud47. Muutumas on ka Eesti metsade struktuur - okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad. Metsa struktuuri mõjutab raie intensiivsus. Vahemikus 2012–2018 vähenes kõigi metsatüüpide kogupindala. Üleminekulisi alasid (raiesmikke) lisandus neli korda rohkem kui kadus, see tähendab, et raiesmike kogupindala suurenes 751 km2.47 Eesti põllumajandusmaastikud on piirkonniti eriilmelised. Näiteks Kagu-Eesti künklik pinnamood ja vahelduv mullastik on soodustanud mosaiikse väikeste põllumassiividega maastiku kujunemist, samas kui Kesk-Eesti viljakatel muldadel on tekkinud suurte põllumassiividega ja vähese vaheldusrikkusega põllumajanduspiirkonnad. Traditsioonilised põllumajandusmaastikud on osaks Eesti kultuuripärandist. Kultuuripärandi aspektist väärivad esile tõstmist pärandniidud. 20. sajandi algul moodustasid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist. 2020. aasta seisuga on pärandniite hinnanguliselt 130 000 ha48. Kuna pärandniitudel on ka oluline looduskaitseline väärtus, on neid lähemalt käsitletud juba eespoolt (vt ptk 6.1). Samuti pakuvad need maastikud väärtuslikuks hinnatud avatud vaateid, mistõttu on põllumajandusmaastikke haaratud läbi planeeringute (üleriigiline, maakonna- ja üldplaneeringud) väärtuslike maastike hulka. Osaks kultuuripärandist saab maastike kõrval lugeda ka põllumajandusega seotud ehituspärandit (s.h taluhooned), vanu maaharimistraditsioone (rannaalade karjatamine, vikatiga niitmine jms) ning kohalikke loomatõuge ja taimesorte. Eesti maatõugu veis, eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobusetõu universaalsuuna ja vana-tori suuna alampopulatsioon, eesti vutt ja kihnu maalammas on kantud ohustatud tõugu loomade loetellu. Nende tõugude puhul on aretusvalikutel suur tähtsus tõu säilimisele. 47 SA Eesti Koostöö Kogu, 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. https://www.inimareng.ee/print/EIA-2019.pdf (kasutatud 16.08.2021) 48 Keskkonnaamet, 2021. Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027. https://old.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/parandniitude_tegevuskava_2021-2027_1.pdf (kasutatud 20.09.2021) 46/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.4.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Käesolevas peatükis on keskendutud eelkõige maastike kultuurilistele aspektidele. Maastiku ökoloogilisi aspekte on lähemalt käsitletud eespool, ptk 6.1. Põllumajandusmaastikes toimuvate üldiste negatiivsete suundumustena võib välja tuua maastiku ühetaolisemaks muutumise, s.t suurte põllumassiivide kujunemise. Põllumajandusmaastike kultuuriliste ja visuaalsete väärtustena saab esile tõsta eelkõige maastikuelementidega rikastatud avatud vaated ning õistaimedega pärandniidud. ÜPP strateegiakava sekkumiste ja tingimuste pakett püüab seda maastiku vaesumuse suundumust pidurdada ning on seeläbi positiivse mõjuga. Strateegiakava positiivne mõju maastikele tuleneb maastikulise mitmekesisuse soodustamisest läbi tingimuslikkuse ja keskkonnaeesmärkidesse suunatud sekkumiste (maastikuelemendid, puhverribad, põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, püsirohumaade osakaalu säilitamine, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal, ökoalad, keskkonnasõbralik majandamine). Vastavad sekkumised panustavad nii maastiku ökoloogilistesse (maastik kui elupaik) kui kultuurilistele väärtustesse (maastiku visuaalsed ja emotsionaalsed väärtused). Läbi põllumajandussektori elujõulisuse toetamise (s.h otsetoetused) panustatakse üldiselt põllumajandusmaastike säilitamisesse, s.h väärtuslikeks maastikeks arvatud alade avatuse säilimisse. Positiivne on siinjuures ümberjaotatav sissetulekutoetus, mis soosib just väiksemaid ettevõtteid. ÜPP strateegiakava kui tervik panustab väärtuslike põllumajandusmaade kasutuses hoidmisesse. Muuhulgas saab siinkohal välja tuua investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse, mis võimaldab põllumaade jätkuvat sihtotstarbelist kasutust. Tugeva positiivse mõjuga sekkumisteks võib lugeda neid, mis toetavad eelkõige just n-ö traditsioonilist maakasutust, sealhulgas pärandniitude säilimist (poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, väärtusliku püsirohumaa säilitamine, karjatatava püsirohumaa toetus jm). Väga oluline on, et ÜPP strateegiakava näeb ette toetatavate pärandniitude pindala kasvu. Pärandniitudega seonduvat on lähemalt käsitletud eespool, KSH aruande ptk 6.1. Suurendamaks positiivseid mõjusid kultuuripärandile on oluline toetada põllumajandustavade ja - teadmiste säilimist. Sellega seoses väärib välja toomist poollooduslike koosluste hooldamise lisatoetus vikatiga või hobuniidukiga niitmisele, mis keskkonnakaitseaspektide kõrval panustab just traditsioonide säilitamisesse. Samuti on positiivne maastikku rikastavate ja ühtlasi kultuuripärandiks olevate kiviaedade jätkuv arvestamine toetuse alla kuuluvate maastikuelementide hulgas. Osaks Eesti kultuuripärandist on kohalikku sorti taimede kasvatamine ja kohalikku tõugu loomade pidamine. Mõlemale tegevusele on ette nähtud (jätkuv) toetamine. Seega on ÜPP strateegiakaval tervikuna maastikule ja kultuuripärandile positiivne mõju. 47/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.5 Mõju pinnasele (mullastikule) 6.5.1 Mõjutatav keskkond Eesti looduslikud olud on kujundanud mullastiku mitmekesisuse. Eesti mullastikule on iseloomulik karbonaatmuldade ning soostunud ja soomuldade suur osatähtsus. Mullastikukaardi alusel on Eestis turvastunud muldade osakaal 6,3% ja turvasmuldade osakaal 24,6%. Kuivendamata (kuivenduskraavist kaugemal kui 100 m) madalsoo ja siirdesoo muldasid on Eestis säilinud alla 10%, rabamuldadest on kuivendusest mõjutamata ligi 60%49. Keskmisest viljakamad mullad levivad Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru-, Viljandi-, Tartu- ja Raplamaal, madalaim on boniteet Hiiu-, Võru- ja Läänemaal. Eesti põllumuldade peamised probleemid on mulla orgaanilise aine vähenemine, muldade tihenemine, muldade toitainevaru vähenemine ning piirkonniti ka hapestumine. Samuti on probleemiks kuivendussüsteemide amortiseerumine ning sellega seotud muldade liigniiskus, muldade tihenemine ja kasutusvõimaluste vähenemine50. Lisaks ei ole viljaka mullastikuga põllumajandusmaa olnud teede ja hoonetega katmise eest piisavalt kaitstud. Majandamisotsuste tegemisel mullanäitajatega arvestamine, täppisväetamine ning taimetoitainete- ja huumusbilansi koostamine ei ole Eestis laialdaselt kasutusel51. Riikliku mullaseire tulemused näitavad üldise trendina orgaanilise süsiniku (Corg) varu langust mulla seirealadel52. See on seotud peamiselt Corg sisalduse vähenemisega mulla huumushorisondis. Võimaliku põhjusena on välja toodud mulla harimisvõtted, nt mustkesas hoidmine, kuivendamine, mulla lasuvustihedust suurendavad. Oluline näitaja mullaviljakuse ja seega muldade majandamise seisukohast on muldade hapestumine, mida esineb eriti karbonaadivaese lähtekivimi tõttu Kesk- ja Lõuna-Eestis. Kokku on rohkem kui kolmandik Eesti põllumajandusmaast happeline. Happeliste muldade osakaal on hakanud aasta- aastalt suurenema53. Põllumuldade reaktsiooni hoidmiseks taimede kasvuks soodsal tasemel tuleb muldi neutraliseerida. Üheks muldade halvendavaks ja viljakust vähendavaks protsessiks on erosioon, mille tagajärjeks on ühelt poolt mullaviljakuse ja põllukultuuride saagi langus ning teiselt poolt mullaosakeste ja toitainete 49 Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisun (kasutatud 19.08.2021) 50 ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs. Tööversioon seisuga november 2020 51 ÜPP strateegiakavaga hõlmatud piirkonna hetkeolukorra SWOT-analüüs. Tööversioon seisuga november 2020 52 Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine. Mullaseire. Mullaseire 2020. a. lõpparuanne. https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=22687651&monitoringWorkUid=20464531 (kasutatud 16.08.2021) 53 Põllumajandusuuringute Keskus, 2019. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring-MAK2014-2020- prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf (kasutatud 13.08.2021) 48/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne jõudmine veekogudesse. Eesti pinnamood on valdavalt tasane ja kõrguste vahed väikesed, mistõttu erosiooniohtlike põllumaade osakaal on vähene. OECD klassifikatsiooni järgi olulist vee- ja tuuleerosiooni, mis ületaks 6 t/ha/a, Eestis ei esine54. Suurema mõjuga on Eestis vee-erosioon. Vee-erosioonist ohustatud muldade kasutamine põllukultuuride kasvatamiseks Eestis on suhteliselt väike, moodustades ainult 0,75% kogu põllumajanduslikus kasutuses olevast maast. Probleem on piirkondlik, olles omane eelkõige Lõuna- Eesti vahelduva reljeefiga aladele55. Tuuleerosioon Eestis on oma kahjustavalt toimelt vähem oluline, põhjustades peamiselt mullaomaduste varieerumist põllu piires, aga erinevalt vee-erosioonist suuremahulist mulla ärakannet ei toimu. Samas on tuuleerosiooniohtlikku pinda ligikaudu kolm korda enam. Väga erosiooniohtlikke liiv- ja turvasmuldi on kokku ca 22 300 ha, mis moodustab 2,33% kasutusel olevast põllumajandusmaast55. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldust mullas on uurinud Põllumajandusuuringute Keskus. 2020. aastal määrati taimekaitsevahendite toimeainete jääke ja jälgi kokku 55 mullaproovist56. Taimekaitsevahendite jääke leiti kokku 314 korral, millest 47,8% oli tegemist taimekaitsevahendi kasutamise jälgedega ehk toimeaine sisaldus oli alla määramispiiri. Enamlevinud taimekaitsevahendite jääkide liigiks on fungitsiidid (54% proovidest). Glüfosaadi jääke või jälgi tuvastati 2020. a 49,1% analüüsitud proovidest ja tema laguprodukti AMPA-t 90,9% analüüsitud proovidest. 6.5.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Muldade seisundit võivad negatiivselt mõjutada valedest majandamisvõtetest tulenev viljakuse langus, tihenemine, erosioon, taimekaitsevahendite jääkide kuhjumine, samuti turbamuldade kuivendamine jms. ÜPP strateegiakava mõju, mis on seotud süsiniku sidumisega mullas, s.h turvasmuldadega, on käsitletud KSH aruande ptk 0 (mõju kliimale). Vastavas peatükis on käsitletud ka kuivendatud muldade teemat. Käesolevas peatükis on hinnatud mõju üldisemalt muldade säilimisele ning mullaviljakusele ja mullaelustikule. ÜPP strateegiakava panustab otseselt ja laiaulatuslikult põllumuldade hoidmisesse põllumajanduslikus kasutuses ehk ühtlasi ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitsesse. 54 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) 55 Köster, T., Penu, P., Kikas, T. 2008. Erosiooniohtlike muldade levik Eestis. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/Erosiooniohtlike-muldade-levik-Eestis.pdf (kasutatud 08.04.2021) 56 Põllumajandusuuringute Keskus, 2020. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus ja erinevate toimeainete püsimine mullas erineva agrotehnoloogia rakendamisel. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/TKV_2020_koduleht.pdf (kasutatud 06.09.2021) 49/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne MAK meetmete mõju uuringus on leitud, et varasemate ÜPP toetusmeetmete mõju muldade (agrokeemilistele) omadustele on olnud üldjoontes positiivne57. Tulemusindikaatoriga „mulla viljakuse parandamine“ on ÜPP strateegiakavas seotud järgmised sekkumised: mulla- ja veekaitsetoetus, keskkonnasõbralik majandamine, mahepõllumajanduse ökokava, väärtusliku püsirohumaa säilitamine, ökoalad, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal. Mulla viljelusväärtuse säilitamisesse või tõstmisesse panustavad ka investeeringud maaparandussüsteemide kaasajastamisse. Muldade ja nende seisundi kaitsesse panustavad näiteks:  maa rohukamaras hoidmine (mulla struktuuri säilitamine, mullaelustiku kaitsmine, toitainete leostumise ja erosiooni vältimine),  talvine taimkate (erosiooni ja toitainete leostumise vähendamine),  viljavaheldus (mulla viljakuse säilitamine (eeldusel, et jälgitakse külvikordade koosmõju huumusbilansile jm mulla omadustele), umbrohtumise ja taimehaiguste leviku vähendamine),  taimekaitsevahendite kasutamise piirangud (väldib taimekaitsevahendite jääke mullas) koosmõjus optimaalse mehhaaniliste umbrohutõrjeseadmete kasutamisega,  orgaaniliste väetiste kasutamine (mulla omaduste parandamine, s.h positiivne mõju mullaelustikule),  täppisviljelus (väetiste optimaalne kasutus põllu lõikes, mulla toitainetasakaalu parandamine),  lupjamine (happeliste muldade mullareaktsiooni neutraliseerimine),  rohumaaribad jm maastikuelemendid (mullaelustiku toetamine). Mullaproovide võtmise positiivsete mõjude avaldumise eelduseks on mullaproovide tulemustele tuginevad teadlikud majandamisotsused. Tingimuslikkuses saab uue olulise, positiivse mõjuga, nõudena välja tuua kündmise keelu põllumassiividel, mille pindalast vähemalt 90% moodustavad turvasmullad (rakendub tootjapõhiselt 50% ulatuses). Eelneva põhjal saab eeldada, et ÜPP strateegiakava mõju pinnasele (mullastikule) on positiivne. Põllumuldade kaitse kõrval kaitstakse teatud ulatuses ka metsamuldasid, eelkõige läbi Natura 2000 erametsade kaitsmise toetamise. 57 Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo, 2018. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. Ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uuring_2017_kohta_20 18.pdf (kasutatud 19.10.2021) 50/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.6 Mõju välisõhu kvaliteedile 6.6.1 Mõjutatav keskkond Põllumajanduse mõju välisõhu kvaliteedile seisneb ennekõike loomakasvatusest pärinevatest heidetest nii loomapidamishoonetest kui ka sõnniku säilitamisest ja laotamisest. Vastavad peamised saasteained on ammoniaak (NH3), metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O). Oluliseks välisõhu seisundit mõjutavaks faktoriks on ka lõhnaheide. Ammoniaagiheide tuleneb osalt ka väetiste kasutamisest. Eesti ammoniaagi heitkogused tulevad peamiselt põllumajandusest – 2019. aastal 9,4 tuhat tonni ehk umbes 88,7% kogu ammoniaagiheitest (Joonis 1). EL direktiivist ja välislepingust tulenevate nõuete58 kohaselt on Eesti kohustatud 2005. aastaga võrreldes ammoniaagi heitkoguseid aastatel 2020-2030 vähendama 1%. Kuigi põllumajandussektoris rakendatud tehnoloogilised uuendused ja keskkonnakaitselised meetmed (nt sõnnikulaotamise lühem kestvus ja aeg) omavad mõju põllumajandusest tekkivatele heitkogustele, on ammoniaagi heitkogused võrreldes 2005. aasta baastasemega aga aastaks 2019. hoopis suurenenud 4,9%. Heitkoguste suurenemine on leidnud aset eeskätt seotuna piimakarja tootlikkuse kasvuga ja vedelsõnniku tehnoloogia tahesõnniku tehnoloogia väljavahetamise tõttu.59 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (NEC- direktiiv) ja Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokoll 51/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Joonis 1. Ammoniaagi heitkoguste muutused ja päritolu. (Allikas: Keskkonnaagentuur)59 Põllumajandusettevõtete tegevus on reguleeritud keskkonnakompleksloaga (edaspidi ka kompleksluba) või keskkonnaloaga paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks (edaspidi ka õhusaasteluba). Kompleksloa kohustus on ettevõtetel kes kasvatavad sigu (üle 2000 nuumsea või 750 emise), veiseid (üle 400 piimalehma) või kodulinde (üle 40 000). Õhusaasteluba on kohustuslik sigade (üle 1000 nuumsea või 625 emise), veiste (üle 300 piimalehma) ja kodulindude (üle 30 000) kasvatamisel. Osa põllumajandustootjaid on õhusaasteloa või registreeringu kohuslased kütteseadmete kasutamisega seotud nõuetest lähtuvalt (saasteained – lämmastikoksiidid, vingugaas, vääveldioksiid, tahked osakesed, orgaanilised ühendid ja raskmetallid). Keskkonnaotsuste andmebaasi KOTKAS heiteallikate registri60 andmetel on põllumajandusega seotud tegevustele väljastatud 229 erinevat kompleksluba või õhusaasteluba, millest 188 on põllumajandustegevusteks ja 41 on seotud põletusseadmetega. Põllumajandusuuringute keskus on 2019. aastal läbi viinud MAK 2014-2020 vahehindamise61. Ammoniaagi heite kohta on uuritud, kuidas on maaelu arengu programm toetanud põllumajanduses tekkiva kasvuhoonegaaside ja ammoniaagiheite vähendamist (sihtvaldkond 5D). Oluline on märgata, et hindamises uuriti kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet ühiselt, kuigi meetmed, mis kummagi 59 Keskkonnaagentuur, 2021. Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2019. https://keskkonnaagentuur.ee/media/522/download 60 Keskkonnaotsuste andmebaas KOTKAS, Heiteallikate register. Avaandmed sorteeritud SNAP koodi järgi - põllumajandustegevused on 10xxxx koodiga ja põletusseadmed 0230xx koodiga. https://kotkas.envir.ee/opendata (kasutatud 27.09.2021) 61 Põllumajandusuuringute keskus, 2019. "Eesti maaelu arengukava 2014–2020" prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring-MAK2014-2020- prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf 52/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne heidet mõjutavad suuremalt jaolt sisuliselt ei kattu. Vahehindamise aruande kohaselt MAK meetmed, mis ammoniaagiheite vähendamiseks ette nähtud, olid ennekõike investeeringutoetused või pindalapõhised meetmed, millel peaeesmärk oli muu. Sihtvaldkonna 5D eesmärki sekkuvate projektidega on hindamise järgi kaetud ammoniaagi heide 238 tonni, mis moodustab vaid 2,64% kogu põllumajanduse NH3 emissioonist. Võib öelda, et MAK 2014-2020 meetmed ammoniaagiheite vähendamist oluliselt ei mõjutanud. 2020. aastal koostatud MAK 2014-2020 hindamise aruanded välisõhu- ja täpsemalt ammoniaagiheidet otseselt ei puudutanud. 6.6.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ÜPP strateegiakava ei ole ellu kutsutud otseselt välisõhu kvaliteedi parandamiseks ja suuremalt jaolt keskendub strateegiakava tegevustele ja eesmärkidele, mille seos välisõhu kvaliteediga on kaudne või puudub. Välisõhu kvaliteediga on otseselt seotud erieesmärk EE5 „Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk“. Erieesmärgi saavutamiseks loodud sekkumised, mis muuhulgas ka välisõhku puudutavad, on kirjeldatud allpool. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumisega toetatavate tegevuste hulka kuuluvad muuhulgas investeeringud sõnniku sisestuslaotuse seadmetesse ja ammoniaaki püüdvate filtrite ostmine. Toetus on ette nähtud osaliselt tagastatava ning osaliselt tagastamatu abina. Nimetatud sekkumise mõju välisõhu seisundile on praeguses etapis keeruline määratleda. Eeldatavasti muudab püüdeseadmete rakendamine põllumajandushoonetele ja väetise lendumise vältimiseks vajalike seadmete soetamine välisõhu seisundit paremaks, kuid selle sekkumise mõju ulatust on raske ette näha, kuna sekkumisega rahastatakse rida teisigi tegevusi ning reaalselt välisõhu seisundit parandavate tegevuste osakaalu on raske hinnata. Ammoniaagifiltrite kasutamine põllumajandushoonetes pole Eestis kuigi laialdane ja selle rakendumist ja sellest tulenevat kasu on keeruline prognoosida. Ammoniaagifiltreid ei ole soovitatud ka Õhusaasteainete vähendamise programmi62 meetmetes ammoniaagiheite vähendamiseks. Küll on aga ammoniaagiheite vähendamiseks seal välja pakutud erinevaid sõnnikuhoidalte katmise meetodeid. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumises on toetus sõnnikuhoidlate ehitamiseks, kuid selgelt pole välja toodud eraldi tegevusi sõnnikuhoidla katmiseks, mis täidaksid välisõhu heite piiramise eesmärki. Mahepõllumajanduse ökokava, mulla- ja veekaitsetoetused, keskkonnasõbralik majandamine ja väärtusliku püsirohumaa säilitamine panustavad välisõhu kvaliteeti ennekõike läbi mineraalväetiste kasutamise vähenemise või orgaanilise väetise täpsema doseerimise, ning ka need on toodud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmis oluliste meetmetena ammoniaagiheite vähendamiseks. 62 Keskkonnaministeerium, 2019. Teatavate õhusaasteainetega heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. https://ec.europa.eu/environment/air/pdf/reduction_napcp/EE%20final%20NAPCP%2029Mar19.pdf 53/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Mitme sekkumise (olulisimaks keskkonnasõbralik majandamine) puhul on nõuetes nimetatud säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamist. Kahjuks pole teada, mis on hetkel veel arendamises oleva FaST reaalsed võimalused ja kas selle abil saab ka näiteks lämmastikuringe kohta täppisarvestust pidada. Välisõhu seisundile võib mõju avaldada ka nõuandeteenuse osutamise toetus ja innovatsioonikoostöö toetus, kui nõustamise ja projektide sisu hõlmab ka asjakohaseid välisõhu seisundi parandamise teemasid. Samuti on teatud mõju võimalik toidutööstuse materiaalsetest ja immateriaalsetest investeeringutest – mittetootlikud investeeringud on ette nähtud muuhulgas positiivset keskkonnamõju taotlevatele tegevustele, samuti on panustamine keskkonnaga ja kliimaga seotud tegevustesse seatud üheks taotluste hindamise kriteeriumiks. See annab alust loota, et välisõhu seisukohast taotletakse investeeringuid tegevustele, mis võtavad arvesse kaasaegseid keskkonnanõudeid. Ka investeeringud bioressursside väärindamisse võivad samal alusel välisõhuseisundi paranemist toetada. Kõigi eelpoolmainitud sekkumiste puhul on reaalse mõju suurust ilma investeeringu projektide sisu teadmata siiski raske hinnata. Laiemalt mõjutavad välisõhu kvaliteeti ka teised ÜPP strateegiakavas käsitletud põllumajanduse ja maapiirkonna arenguga seotud tegevused nagu mitmesugused loomakasvatuse tugitegevused, toiduainete ja puidu töötlemine, kaugküte, transport ja teised maapiirkonna arenguga kaasnevad inimtegevused. Kündmisega ning kruusateede kasutamisega võib kaasneda tahkete osakeste heide, taimekaitsevahendite kasutamine paiskab välisõhku erinevaid kemikaale, lõhn eraldub lisaks loomakasvatushoonetest ning sõnnikuhoidlatest ka loomade karjatamisel ning talirapsi kasvatamisel. Sellistest häiringutest tulenevat mõju välisõhu kvaliteedile pole üheselt võimalik hinnata. Kokkuvõtteks pole ÜPP strateegiakaval eeldatavasti olulist mõju välisõhu kvaliteedile ette näha, kuna strateegiakava ei keskendu välisõhu küsimustele. Võrreldes strateegiakava mitte rakendamise olukorraga, on tänu üldistele keskkonnameetmetele mõju kaudselt siiski pigem positiivne. Toetatakse täppisväetamise ja sõnniku sisestuslaotusega seotud investeeringuid ning sõnnikuhoidlate ehitamist. Sellegipoolest, kui pidada silmas teistes strateegilistes dokumentides63 nimetatud eesmärke vähendada ammoniaagi heitkogust käimasoleva kümnendi lõpuks võrreldes 2005. aasta tasemega 1% võrra, ja arvestades, et ükski teine arengudokument ei mõjuta suurima ammoniaagiheitmega tegevusvaldkonda – põllumajandust – samal määral kui ÜPP strateegiakava, siis selliste eesmärkide saavutamiseks on ammoniaagiheite vähendamine ÜPP strateegiakavas liiga vähe tähelepanu saanud.  Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumises võiks olla eraldi välja toodud toetuse maksmine sõnnikuhoidlate katmiseks. Osa sekkumise eelarvest võiks olla eraldatud just olemasolevate sõnnikuhoidlate katmiseks. 63 ÜPP strateegiakava seost teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega on detailsemalt käsitletud peatükis 5 ja lisas 2. 54/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.7 Mõju kliimamuutustele 6.7.1 Mõjutatav keskkond Põllumajanduse mõju inimtekkelistesse kliimamuutustesse on seotud kasvuhoonegaaside (KHG) heitega. Põllumajandusvaldkonna peamised kasvuhoonegaasid on dilämmastikoksiid (N2O), metaan (CH4) ja süsinikdioksiid (CO2). Lisaks kasvuhoonegaaside heitele on põllumajandusel kui bioressursse puudutaval valdkonnal olemas potentsiaal siduda kliimamuutusi põhjustavaid gaase. Seetõttu vaadeldakse KHG emissiooni vältimist ja süsiniku sidumist kompleksselt. Erinevad kasvuhoonegaasid arvutatakse tavaliselt ümber CO2 ekvivalendile (CO2 ekv). Eesti koguheide oli 2019. aastal ligikaudu 14,7 miljonit tonni CO2 ekv. 2019. aastal oli põllumajandussektori KHG koguheide arvutuslikult 1496,9 kt CO2 ekv, mis moodustas 10,2% KHG summaarsest heitkogusest Eestis64. Selle heite hulka kuuluvad põllumajandusloomade seedeprotsessis tekkivad heited (CH4), sõnnikukäitlusest tulenevad heited (CH4, N2O); põllumajandusmaadelt tulenevad heited (N2O heide) ning lupjamisest ja karbamiidi kasutamisest tulenevad heited (CO2). Põhiosa põllumajandussektori koguheitest moodustasid põllumajandusmaadelt pärit ja põllumajandusloomade seedeprotsessi käigus tekkinud heitkogused (vastavalt 49% ja 36%). Alates sajandivahetusest on heitkogused olnud kerges tõusutrendis (Joonis 2). Heite suurenemine tuleneb eelkõige loomade arvu ja põllumaa pindala suurenemisest ning väetiste kasutamise kasvust. Joonis 2. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguste trend ajavahemikus 1990– 2019, kt CO2 ekv64 Prognooside kohaselt on järgmistel kümnenditel oodata selle kasvutrendi jätku – põllumajandussektori heitkogus kasvab stsenaariumite kohaselt 2040. aastaks 1625 kt CO2 ekv. 64 Ministry of the Environment, 2021. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2019. National Inventory Report. https://old.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf (kasutatud 29.09.2021) 55/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne (Joonis 3), tulenevalt oodatavast loomade arvu suuremisest, lüpsilehmade piimatoodangu kasvust, ning mineraal- ja lubiväetiste kasutamise kasvust. Joonis 3. Prognoositav põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide aastani 2040, kt CO2 ekv65 Kaks põllumajandust puudutavat kliimapoliitika õigusakti jõustusid 2018.aastal: LULUCF määrus66 ja jagatud kohustuse määrus (JKM)67. LULUCF määruse kohaselt ei tohi metsanduse ja maakasutuse sektorites koguheide ületada süsiniku kogust, mis seotakse muldades ja biomassis. JKM seab EL liikmesriikidele eesmärgi vähendada KHG heitkoguseid 2030. aastaks 30% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega sektorites, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi. Lisaks põllumajandusele kuuluvad määruse reguleerimisalasse veel transport, jäätmekäitlus ning tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine. Eestile on kavandatud kohustus vähendada nimetatud sektorites KHG heidet 13% ning välja töötada parimad meetmed selle saavutamiseks.68 Lisaks heite piiramisele on loodusmaastikud ja sealhulgas põllumajandusmaastik seni ainsaks süsiniku sidumise viisiks Eestis. Joonis 4 on näha erinevate maakasutusklasside süsiniku sidumise ülevaade ja prognoos69. Alloleval joonisel olev prognoos on koostatud olemasolevate meetmetega stsenaariumi kohta. Prognoos ei ole arvesse võtnud uue ÜPP strateegiakava sekkumisi. Täpsem ülevaade prognoosi metoodikatest on leitav vastavast aruandest69. 65 Ministry of the Environment, 2019. Report pursuant to Articles 13 and 14 of Regulation (EU) 525/2013. Estonia. https://envir.ee/media/4021/download (kasutatud 29.09.2021) 66 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/841 (kasutatud 29.09.2021) 67 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2018/842 (kasutatud 29.09.2021) 68 Keskkonnaministeeriumi veebileht, https://envir.ee/esd-ja-esr (kasutatud 29.09.2021) 69 Keskkonnaministeerium, 2021. Määruse (EL) 2018/1999 artikkel 18 kohane aruanne. Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus. https://envir.ee/media/4014/download (kasutatud 29.09.2021) 56/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Prognoosi kohaselt ületab maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorist pärinev süsinikubilanss nulli piiri juba järgmise kümnendi keskpaigaks, peamiseks süsiniku sidumise vähenejaks on selleks perioodiks metsamaa, kuna suureneb väga noorte ja vanade puistute osakaal.69 Joonis 4 Summaarsed KHG heitkogused LULUCF (Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandus) sektorist maakasutusklasside lõikes, kt CO2 ekv (Allikas: Keskkonnaministeerium, 2021)69 Põllumuldade keskmine orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus oli Põllumajandusuuringute Keskuse viljakuse programmi raames kogutud mullaproovidel aastatel 2015‒2018 keskmisena 35,3 g kg-1 ja võrreldes eelmise perioodiga see vähenes 3,2%. Kogu põllumaa Corg varu oli aastate 2015‒2018 keskmisena 88,9 Mt ning vähenemine 3,6%. Eesti põllumuldadel toimub aeglane Corg sisalduse ja varu vähenemine ning püsirohumaadel nende näitajate vähene suurenemine70. Turvasmuldade osatähtsus põllumaadel väheneb aeglaselt. Turvasmuldade harimisel turvas laguneb ja mineraliseerub ning väheneb mulla Corg. Sellest tulenevalt tuleks turvasmuldade harimist veelgi vähendada ning soodustada nende kasutust just püsirohumaadena. 70 Põllumajandusuuringute Keskus, 2016. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/Kliimamuutused_2016.pdf (kasutatud 29.09.2021) 57/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 6.7.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud ÜPP strateegiakava kliimaeesmärk on sõnastatud erieesmärgis EE4 „Panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse“. Oluline on märgata, et eesmärk hõlmab tegevusi, mis taotlevad nii kliimamuutuste leevendamist kui ka kliimamuutustega kohanemist. Kuna leevendamise ja kohanemise eesmärgil rakendatavad sekkumised on erinevad ning osalt isegi vastukäivad, on kliimamuutuste leevendamise valdkonda lühidalt käsitletud eraldi peatükis 6.7.3. Käesolevas peatükis on keskendutud eelkõige kasvuhoonegaaside emissiooni piiramisele ning süsiniku sidumisele. Sekkumiste mõju kliimamuutustele on sekkumise kaupa hinnatud lisas 3, kus on lühidalt toodud ka selgitus konkreetse sekkumise kohta ning vajadusel soovitused. Järgnevalt on sekkumiste rakendumisega kaasnevad arengud ning nende mõju kliimamuutustele koondatud valdkonna kaupa. Kasvuhoonegaaside heite piiramine on oluliseks prioriteediks ning seega hõlmatud strateegilistesse dokumentidesse, mille ülevaade on esitatud käesoleva töö peatükis 4 ja 5 ning lisas 2. Eesti strateegiline dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ on oma sihtides põllumajandust olulisel määral silmas pidanud. Põllumajanduse valdkonna suunisena on märgitud maakasutuses süsiniku sidumise ja selle muldades säilitamise soodustamist, mh peamiselt läbi püsirohumaade säilitamise ja turvasmuldade säästvama kasutuse71. Seniste MAK 2014-2020 meetmete väljatöötamisel oli juba tunnistatud olulise ülesandena kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ning mitu keskkonnasõbralikku majandamist toetavat sekkumist käsitlevad ka kasvuhoonegaaside ja/või ammoniaagi heidet ja hõlmasid 2019. aasta lõpus peaaegu 52% vastavate majandamislepingutega põllumajandusmaast (see näitaja ületab veidi 2023. aastaks seatud esialgset 49,6% eesmärki). Toetust anti ka taastuvenergia tootmisesse investeerimiseks, kusjuures 2019. aasta lõpuks oli taastuvenergia tootmisesse ette nähtud koguinvesteeringust 13 miljoni eurot juba ära kasutatud (st ligikaudu 64 % 2023. aastaks seatud eesmärgist). Lisaks oli 2019. aasta lõpuks saavutatud 2023. aastaks seatud eesmärk toetada 14,8 % Eesti põllumajandus- ja metsamaa puhul majandamislepinguid, mis aitavad kaasa süsinikdioksiidi sidumisele ja säilitamisele72. ÜPP strateegiakavaga on oluline neid suundumusi jätkata ning tugevdada. Euroopa komisjoni soovitused72 toovad välja teadmiste jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku olulisuse muuhulgas kliimaeesmärkide täitmises. Võrreldes teiste liikmesriikidega ei ole soovituste kohaselt teabevahetus Eestis nii hästi toimiv kui võiks. Nagu kõigis teistes keskkonnaga seotud valdkondades on igasuguste heade otsuste aluseks teadlikkus ning horisontaalsed sekkumised, eriti nõuandeteenuse osutamise toetus, saab teadlikkust parandada. Muuhulgas peaks nõustamisteenus olema abiks, et vähendada põllumajandusloomade soolesisesest fermentatsioonist tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, tehes seda vajaduse korral nõustamis-, innovatsiooni- ja juhtimistavade toetamise kaudu.72 Kliimatemaatikat on teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi toetuse ning nõuandeteenuse osutamise toetuse sekkumises mainitud koos paljude teiste tähelepanu nõudvate 71 Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/kllima_2018-mullauuring-1-5- org-c.pdf (kasutatud 29.09.2021) 72 Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. 58/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne valdkondadega. Sekkumise mõju kliimale on käesoleval hetkel raske prognoosida, kuna pole teada, milline osakaal toetatavatest nõustamisteenustest keskendub kliima- ja keskkonnateemadele. Nõustamistegevus peab katma palju valdkondi, kuid kindlasti ei tohiks mööda minna kliimaga seotud teemadest – veerežiimi mõju turvasmuldadele, rohumaade süsinikusidumise potentsiaal, metaani ja dilämmastikoksiidi heide loomapidamisest. Eelmise perioodiga võrreldes on tingimuslikkusesse lisatud uusi elemente (nt turvasmuldadega alade kaitse) või nõudeid kohandatud, muutes keskkonna- ja kliimanõuded otsetoetuste taotlejatele senisest rangemaks. Keeld künda üle 90% turvasmuldadega alasid (GAEC 2) ja püsirohumaa alade säilitamine (GAEC 1) panustab kliimamuutuste leevendamisse. Turvasmuldade kaitse nõuet on siiski pehmendatud lisasättega, mille kohaselt rakendub see tootjapõhiselt 50% ulatuses. Lisaks on tingimuslikkusele lisatud keeld künda või muuta Natura 2000 aladel asuvaid 100% turvasmuldadega rohumaid (GAEC 10), mis kattub osaliselt GAEC 2 nõuetega. Kliimat toetavad ka maastikulise mitmekesisuse nõuded tingimuslikkuses (GAEC 9). Euroopa komisjon on oma soovitustes72 pööranud tähelepanu, et tuleks tagada Eesti turbaalade piisav kaitse, sealhulgas asjakohaste tingimuslikkuse elementide tõhusa kavandamisega. Tingimuslikkuse näol on tegemist kõige mõjukamate nõuetega ÜPP strateegiakavas ja kuigi võib öelda, et turvasmuldade kaitsega ning süsinikuheidet vähendavate metoodikate rakendamisega pole siin kuigi kaugele mindud, võib samas ka kindel olla, et lisanõuete seadmine tingimuslikkusele igasuguse rahastamise miinimumnõudena mõjutab kliima seisukorda olemasolevaga võrreldes positiivses suunas. Nagu eelpool mainitud, näitavad uuringud73,74, et erinevalt põllumaast toimub rohumaadel mulla süsinikuvaru suurenemine. Seetõttu võib öelda, et kõik sekkumised, mis toetavad rohumaade pinna suurendamist ning rahastavad rohumaa all hoitavat põllumajandusmaad on kliimale positiivse mõjuga. Selliste sekkumiste hulka kuuluvad lisaks poollooduslike koosluste hooldamise toetusele ka uus väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus ning karjatatava püsirohumaa toetus. Kaudselt mõjutavad sama eesmärki – hoida võimalikult palju muldadest taimkatte all – ka ammlehma, ute ja kitse kasvatamiseks ette nähtud toetused. Võrreldes eelneva perioodiga on rohumaadele antavate toetuste hulk ja variatiivsus suurenenud ning sellel on eeldatavasti positiivne mõju muldade süsinikusidumise võimele ning kliimamuutuste leevendamisele. Otseselt mulla kaitseks on suunatud mulla- ja veekaitsetoetus, mis on seotud vajadusega suurendada mulla orgaanilise süsiniku varu ja vähendada toitainete ärakannet. Sekkumises on turvasmuldade, erodeeritud või deluviaalmuldade kaitseks ette nähtud hulk olulisi ja vajalikke tingimusi, nagu näiteks koolituse läbimise ja säästliku toitainekasutuse abivahendi kasutamise kohustus, nõue teha mullaproove ning, mis peamine, hoida toetusalune põld rohukamaras. Miinuspoolelt antakse õigus 73 Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/kllima_2018-mullauuring-1-5- org-c.pdf (kasutatud 29.09.2021) 74 Põllumajandusuuringute Keskus, 2016. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-11/Kliimamuutused_2016.pdf 59/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne rohumaad äestada ning korra kohustusperioodi kestel ka freesida või randaalida. Lisaks sellele on toetuse saajate ringi piiratud hulga mittesisuliste piirangutega. Toetus on suhteliselt põhjendamatult ette nähtud ainult keskkonnasõbraliku majandamise või mahetoetuse saajatele, ning toetuse tingimused kattuvad osaliselt nendega, omamata erilist lisaväärtust. Pealegi on nende mõlema toetuse taotlemise perioodiks üks aasta, samas kui mulla- ja veekaitsetoetusega võetakse viieaastane kohustus. Segadust jääb tekitama küsimus, mil viisil neid ajaperioode praktikas omavahel kombineerima hakatakse. Lisaks on välistatud toetuse maksmine GAEC 2 kohaste turvasmuldadega aladele, mida KSH ekspert peab ebamõistlikuks piiranguks. Toetust tuleks maksta vähemalt sellele osale GAEC 2 tingimustele vastavast maast, mis jääb väljaspoole tootjapõhist 50% piiri.  Samuti tuleks mulla- ja veekaitsetoetuse positiivse mõju suurendamiseks toetust KSH eksperdi hinnangul laiendada ka nendele tundlike muldadega põllumajandustootjatele, kes ei ole taotlenud keskkonnasõbraliku majandamise või mahetootmise toetusi. Segadust tekitav on ka toetusmäära diferentseerimine rohumaa suhtarvu alusel. Praegune eristamine ei julgusta põllumajandustootjat rohumaa osakaalu tõstma, kuigi see on kindlasti üks ÜPP prioriteetidest. Mulla ja veekaitse toetus on hea ja vajalik sekkumine tundlike muldade kaitseks ja süsinikuvaru säilitamiseks, selle mõjusust aga piiravad ebamõistlikud välistused taotlejate osas. Rohumaade pinna suurenemist toetavad lisaks eelpool mainitule ka ökoalade toetus, ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ning teatud määral ka mesilaste korjeala toetus. Kõigi nende puhul nähakse ette rohumaa ribade, erinevate servaalade, ja loodusliku taimestusega ribade esinemist ja maastiku vaheldusrikkust. Ka sellised maastikuelemendid aitavad parandada mulla süsinikuvarusid. Omaette toetuste kompleksi moodustavad maaparanduseks ning taristu korrastamiseks ette nähtud toetused põllumajandus- ning metsamaal: investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse ning metsataristu korrashoid ja arendamine. Mõlema sekkumise eesmärgid ja tulemusindikaatorid on otseselt kliimamuutuste leevendamisega seostatud. Sekkumiste mõju kliimamuutustele sõltub aga suuresti nende reaalse rakendamise iseloomust ja mahust. Kui toetused suunatakse turvasmuldadega aladele, kus see hoogustab muldade mineraliseerumise protsessi, on küsitav sekkumiste sidumine kliimaeesmärkidega (erieesmärk 4). Alljärgnevalt on kirjeldatud ülalmainitud sekkumiste mõju kliimamuutuste leevendamisele. Sekkumiste mõju kliimamuutustega kohanemise kontekstis on lühidalt kirjeldatud peatükis 6.7.3. Mõlema sekkumise tingimustesse on lisatud turvasmuldadega ja leevendusmeetmetega seatud põhimõtted, mis on suunatud negatiivsete mõjude vähendamisele. Põllumajandusmaal ei anta toetust uue kuivendussüsteemi rajamiseks ega aladel, millest üle 50% on turvasmuldadel (v.a tegevused veetaseme tõstmiseks). Lisaks ei tohi tõsta turvasmuldadel paikneva kuivendussüsteemi kuivendusintensiivsust. Tegu on kitsendusega, mida varasemas maaelu arengukavas 2014-2020 vastavas meetmes ei sisaldunud. Ebaselge on aga, kas peetakse silmas renoveerimist vajava 60/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne kuivendussüsteemi käesoleva aja kuivendusintensiivsust või kunagist projektikohast kuivendusintensiivsust. Positiivse mõjuga on põllumajandustaristu sekkumise tagajärgedest eeldatavalt investeeringud nt seadedrenaaži rajamisele ja veetaseme tõstmisesse. Sekkumises võiks olla selgemini välja toodud, et sekkumist saab kasutada ka loodusliku veerežiimi taastamiseks turvasmuldadel. Toetuse andmisel eelistatakse leevendusmeetmete rakendamist ning tingimusena on sõnastatud, et kavandatav tegevus ei tohi kahjustada keskkonnaseisundit. Eeldusel, et taristu kaasajastamine toimub parima praktika kohaselt (s.h keskkonnakaitsemeetmete rakendamine), on sekkumise mõju neutraalne või positiivne (võrreldes n-ö tavapraktikaga või senise toetusmeetmega). Parima praktika rakendamine eeldab tegevuse kavandajalt ja/või projekteerijalt vastavaid teadmisi.  KSH ekspert soovitab põllumajandustaristu investeeringute sekkumises ka teise etapi tööde uuendusprojektidele sarnaselt riigieesvoolude korrastamisele lisada tingimus nende koostamisele pädeva isiku poolt, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal. Ka metsataristu korrashoiuga seotud toetuse puhul ei saa välistada, et maaparandustöödega kaasneb teatud negatiivne mõju märgadele metsaelupaikadele. Sekkumise tingimustesse on lisatud selliseid negatiivseid mõjusid leevendavad põhimõtted – vajadusel keskkonnarajatise rajamine; raba ja siirdesoo elupaikade suure osakaalu (üle 30%) vältimine; Natura 2000 elupaikade kahjustamise keeld. Eesti Keskkonnaühenduste Koda on ÜPP strateegiakava koostamise tööprotsessis antud tagasisides leidnud, et võimalus kasutada sekkumist raba või siirdesoo kasvukohatüüpides (kuni 30%) on otseses vastuolus vee- ja kliimapoliitika eesmärkidega ning sekkumise vahendite kasutamist raba või siirdesoo elupaikades ega kusagil mujal turvasmuldade ja turvastunud muldadega metsades ei peaks võimaldama. KSH eksperdi analüüs toetab põhimõtteliselt neid ettepanekuid. Kuivenduse mõju puistu kasvule sõltub paljudest teguritest. Olenevalt kuivendatud ala ja sellel kasvava puistu iseloomust võivad kuivendatud metsad olla nii süsiniku sidujad kui ka emiteerijad. Turbal ja turvasmuldadel kasvava metsa kuivendamise mõju kliimale saab üldjuhul pidada pigem negatiivseks. Pikaajalised süsinikuvarud metsas peituvad mullas ja turbas. Kuigi puistu biomass seob süsinikku kiiremini, vabaneb süsinik sealt samuti kiiremini, võrreldes turbavarudega hea veerežiimiga rabas või siirdesoos. Ka Euroopa Komisjon on oma soovitustes72 pööranud tähelepanu asjaolule, et Eesti on üks vähestest EL liikmesriikidest, kus turbaaladel on oluline roll CO2 sidujana ning sobivaid mullaharimisvõtteid ja taassoostamist peetakse kasulikuks vahendiks, et vältida lagunemist, peatada edasine kasvuhoonegaaside heide ning säilitada ja parandada CO2 sidumist.  Metsataristu korrashoiu ja arendamise sekkumises võiks olla selgemini välja toodud, et sekkumist saab kasutada ka loodusliku veerežiimi taastamiseks. Lisaks eelmainitud maaparandustaristu korrastamisele keskenduvatele sekkumistele, on lisasekkumine maaparanduslike keskkonnarajatiste jaoks. Selle sekkumisega rahastatakse näiteks eesvooludele lammialade rajamist ning seadedrenaažide rajamist, mis aitab hoida muldade head niiskusrežiimi ja asjatundlikul kasutamisel takistab turvasmuldade mineraliseerumist. Maaparanduslikud keskkonnarajatised on kliima seisukohast üldiselt positiivse mõjuga sekkumine. 61/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks on ette nähtud muuhulgas taimlamajanduse ja erametsade asjakohase hooldamise ja kahjustuste kõrvaldamise toetuseks. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast on tegemist ühe kõige täpsemini sihitud sekkumisega. Metsakoosluste säästlik hooldamine ja kahjustunud metsa taastamine on positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi kaudselt ka kliimamuutustele (süsiniku sidumine). Taimlamajanduse toetamisega panustatakse raiejärgse metsa uuendamisse. Maapinna mineraliseerimisele turvasmuldadel võiks siiski teatud piiranguid seada. Kliima seisukohast tuleks tähelepanu pöörata ka laiemale ressursikasutusele ja taastuvate energiaallikate kasutamisele. Positiivne mõju kliimale võib tuleneda erinevatest investeerimismeetmetest, bioressursside väärindamise toetusest ja innovatsioonikoostööst. Näiteks sekkumises „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ ettevõtjate ühistööna soetatavast tehnoloogiast – ühiselt soetatud tehnoloogia on eeldatavasti kallim, kaasaegsem ning pikaealisem kui iga põllumajandustootjapõllumajandustootja isiklikuks kasutamiseks soetatud analoog. Ühistuline tegevus võib sel viisil vähendada ressursikasutust ja vältida raiskamist. Bioressursside väärindamine mõjub positiivselt, kuna see võib toetada süsiniku sidumist pikaealistes toodetes või siis biokütuste/muude materjalide tootmise näol, millega asendatakse või vähendatakse fossiilkütuste kasutamist. Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute sekkumine toetab muuhulgas ka otseselt kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemisega seotud investeeringuid, sh näiteks taastuvenergia-lahenduste investeeringuid, täppisväetamist, jahutus- ja kliimaseadmeid. Loodetavasti pole sekkumises toodud loetelu piirav ega täielik ning toetust võib taotleda ka teiste ressursikasutuse ning alternatiivenergiaga seotud tegevuste jaoks. Selle sekkumise mõju kliimavaldkonnale (ja kliimamuutustega kohanemisele) pole käesolevas faasis kerge hinnata, kuna kliimateemade kõrval on toetus ette nähtud ka suure hulga muude valdkondade toetamiseks. Täpne mõju sõltub valdkonnast, millele taotlusi laekub ja rahaeraldisi tehakse. Keskkonnasõbralik majandamine ja mahepõllumajanduse ökokavad omavad kliimale kaudset mõju, kuna tingimustes pole otseselt kliimamuutusi ennetavaid tegevusi. Mõlema sekkumise tulemusindikaatoriks on küll süsiniku säilitamine mullas ja biomassis ja kuna toetused hoolitsevad mullastiku hea tervise eest, on seal mõningane seos olemas. Keskkonnasõbraliku majanduse sekkumises on köögiviljakasvatusel ka konkreetne nõue turvasmuldade, deluviaalmuldade ja erodeeritud muldade toetusmäära piiramise kohta, mis on eeldatavasti positiivse mõjuga. Muldade lupjamise osas tuleb tähelepanu pöörata ka osade lubiväetiste suurele kliimamõjule, mis võib omakorda negatiivset mõju avaldada. Kuigi mõju kliimale on nende sekkumiste puhul kaudne, on see siiski ilmselt suure ulatusega, kuna neid on varasemalt rohkesti kasutatud ja eeldatavasti osutuvad need ka uuel perioodil sama populaarseks. 6.7.3 Mõju kliimamuutustega kohanemisele Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus. Sagenevad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Kliimamuutused mõjutavad 62/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ökosüsteemi terviklikkust, mis omakorda mõjutab kõiki elu- ja tegevusvaldkondi, kaasa arvatud põllumajandust75. Eestis on kliimamuutustega seoses rakendatud strateegilisi dokumente ning tegevusplaane, mille seosesid ÜPP strateegiakavaga on käsitletud peatükkides 4, 5 ja Lisas 2. Kliimamuutustega kohanemine on tugevas seoses kliimamuutuste leevendamisega ning neid käsitletakse sageli käsikäes. Samas on tegevusi, mis toetavad eelkõige kliimamuutustega kohanemist, kuid mitte tingimata kliimamuutuste leevendamist, ning vastupidi. Sellistele vastuoludele on käesolevas peatükis eraldi viidatud. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast on olulised maaparanduseks ning taristu korrastamiseks ette nähtud toetused põllumajandus- ning metsamaal: investeeringud põllumajandusega seotud taristu (maaparandussüsteemid ja teed) kaasajastamisse ning metsataristu korrashoid ja arendamine. Kliimamuutuste tagajärjel prognoositav põhjavee taseme tõus ei ole suur, kuid see võib põhjustada olulisi muutusi maapinnalähedase veekihi veerežiimis, millest omakorda sõltub muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine. Madalatel tasastel aladel, eriti raske lõimisega muldadel ja soomuldadel, võib maapinnalähedase põhjaveekihi tase tõusta aga nii palju, et põhjustab täiendavat soostumist75. Taristu ajakohastamiseks antavad toetused aitavad seega toime tulla muutuvate oludega, hoida maad põllumajanduslikus kasutuses ning tagada jätkuv toiduga varustatus. Samuti toetavad need metsamaa tootmispotentsiaali ja teatud määral ka süsinikusidumise võimet. Mõju kliimamuutustega kohanemisele on mõlema maaparandusega seotud sekkumise puhul pigem positiivne, kuid mõju kliimamuutuste leevendamisele võib sõltuvalt toetavatest tegevustest ka negatiivne olla. Turvasmuldade puhul on võimalikuks probleemiks kasvuhoonegaaside emissioon. Vastavaid teemasid on käsitletud eespool peatükis 6.7.2. Kliimamuutustega kohanemisse panustavad lisaks maaparandusega seotud sekkumistele investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks, mis on omas valdkonnas kõige täpsemini sihitud sekkumine ja omab otsest positiivset mõju. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast on olulised ka mitmesugused elurikkust toetavad sekkumised, mis tugevdavad kohalikke kooslusi ning leevendavad võõrliikide võimaliku pealetungi. Samuti on olulised kodumaiste tõugude ja sortide kasvatamiseks ette nähtud toetused, sest need aitavad hoida kliimamuutuste kontekstis olulist laia genofondi muuhulgas näiteks taimekahjustajatega või muutunud keskkonnatingimustega toimetulekuks. Ekstreemsete ilmastikutingimuste tagajärgede leevendamisesse (nendest taastumisse) panustab põllumajanduskindlustustoetuse sekkumine. Kliimamuutustega kohanemise seisukohast võivad positiivses suunas mõjukateks osutuda ka teadmussiirdega seotud horisontaalsed sekkumised, samuti mitmesugused investeeringutoetused 75 Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava (kasutatud 20.09.2021) 63/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne innovatsiooni edendamiseks. Nende sekkumiste mõju ulatus sõltub siiski vastavasisuliste projektide osakaalust toetusesaajate hulgas. Kliimamuutustega kohanemine on kliimamuutuste vältimisega võrreldes mõnevõrra erinevaid meetmeid nõudev eesmärk, mida siiski käsitletakse enamasti koos. Nõnda on ka ÜPP strateegiakavas näiteks tulemusindikaator R23a sõnastatud ühiselt. Indikaatori täitmise jälgimiseks loendatakse maapiirkonna keskkonnasäästlikkust, kliima leevendamist ja kohanemist soodustavate toimingute arvu. Nagu kahe eelneva peatüki arutelust ilmneb, võib näiteks kliimamuutustega kohanemiseks renoveeritav kuivendussüsteem osutuda süsinikuheite allikaks, põllumajandusmaa taassoostamine või rohukamara all hoidmine aga jätab põllumajandusmaa toidutootmisest kõrvale ning ei panusta sellisena toidutootmisega kindlustamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärki.. Selles mõttes ei ole tulemusindikaatori R23a määratlus mõlema eesmärgi täitmise kirjeldamisel universaalne. 6.8 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 6.8.1 Mõjutatav keskkond Eesti rahvaarv on viimasel kümnendil kuni 2015. a kahanenud ning seejärel veidi kasvanud76. Rahvastiku keskmine tihedus on 30,6 elanikku/km2. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb võrreldes 2019. aastaga 5%, seejuures on eriti tugev vanusegrupi 21–40 aastat arvuline vähenemine77. Eestis on regiooniti üsna suured sotsiaal-majanduslikud arenguerinevused. Rahvastik ja aktiivsem majandustegevus koondub suurematesse linnapiirkondadesse. Maapiirkondades on probleemiks rahvastiku vähenemine ja vananemine ning madalam palgatase. Kvaliteetsete töövõimaluste ja põhiteenuste piiratus muudab maapiirkonnad, eriti väljaspool Harjumaad, vähem atraktiivseks. Maapiirkonna elanikkonna osakaal kogurahvastikust on ligikaudu 1/3. ELi liikmesriikide seas on maapiirkonna osakaal Eestis üks suuremaid ning maa- ja linnapiirkonnas elavate inimeste osakaal on peaaegu võrdne. Erinevalt kogu ELi kahanevast suundumusest on noorte põllumajandustootjate osakaal Eestis suurenemas. Ka noorte ja eakate põllumajandusettevõtte juhtide suhtarv on Eestis ELi üks kõrgemaid78. Põllumajanduses ja jahinduses hõivatud inimeste arv vähenes pidevalt kuni 2016. aastani. Viimastel aastatel on vähenemine aeglustunud79. Põllumajanduse osa Eesti SKPst ning tööhõivest on umbes 3%, mis on ELi keskmisega võrreldes mõnevõrra madalam80. Statistilised andmed näitavad 76 Statistikaameti statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/ (kasutatud 13.08.2021) 77 ÜPP strateegiakava SWOT analüüs (seisuga sept 2019) 78 Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/food-farming-fisheries/key_policies/documents/ee-swd2020_375-other- swp_et.pdf (kasutatud 20.09.2021) 79 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) 80 Maaeluministeerium, 2021. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (kasutatud 20.09.2021) 64/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne põllumajanduslike majapidamiste arvu ja põllumajandusliku tööjõu jätkuvat vähenemist ning kasutatava põllumajandusmaa suurenemist (ehk ettevõtete suurenemist). Suurem osa riigi põllumajandustoodangust tuleb suurmajapidamistest, mis moodustavad samas alla 10% majapidamiste üldarvust79. 6.8.2 Eeldatavad arengud ja nende keskkonnamõjud Põllumajandus mõjutab otseselt inimeste elukeskkonda eelkõige läbi välisõhu seisundi (nt lõhnahäiring farmidest ja sõnniku laotamisest) ning vee seisundi (nt joogiveehaaretena kasutatavate kaevude reostumine lämmastikuühenditega) jms. ÜPP strateegiakava mõju neile keskkonnaelementidele on käsitletud KSH aruande vastavates alapeatükkides (ptk 6.6 ja ptk 6.3). Strateegiakava rakendamisest ei ole ette näha negatiivset mõju vastavates valdkondades. Samas ei ole alust ka eeldamiseks, et üksnes strateegiakava toel suudetaks lahendada tänased valdkonnas esinevad probleemid, nt need, mis on seotud kaevude veekvaliteediga Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal. ÜPP strateegikava mõju teistes sotsiaal-majandusliku keskkonnaga seotud aspektides võib lugeda selgelt positiivseks. ÜPP strateegiakava sekkumised panustavad regionaalarengult nõrgemas positsioonis olevate maapiirkondade tugevdamisele – eelkõige läbi maapiirkondade traditsiooniliste (põllumajandus) ja mittetraditsiooniliste majandusharude toetamise. Eeldada võib, et ilma strateegiakava sekkumisteta oleks maapiirkondade rahvastiku kahanemise ja vananemise trendid tugevamad. ÜPP strateegiakava positiivse mõju saab välja tuua alljärgnevates sotsiaal-majandusliku keskkonnaga seotud aspektides.  Kodumaise toiduga kindlustatuse (nn toidujulgeoleku) tagamine Otsetoetuste ja investeeringutoetustega tagatakse kohaliku põllumajandustootmise säilimine konkurentsitingimustes. Liigniiskuse vältimiseks on enam kui pool kasututavast põllumajandusmaast kuivendatud, seega maaparandus on tihedalt seotud toidutootmise üldise arenguga.  Kohalikku päritolu toidu kvaliteedi tagamine. Arvestades arenguid ühiskonnas, võib eeldada, et inimeste teadlikkus toidu kvaliteedist ja selle päritolust pigem kasvab ja ühes sellega kasvab ka nõudlus kohalikku päritolu, eetiliselt toodetud ja mahepõllumajanduse nõuetele vastava toidu järele (eeldusel, et toodete hind seda võimaldab). Toidu ohutusse ja kvaliteeti panustavad mahepõllumajanduse toetamine, kliima- ja keskkonnakavadesse integreeritud taimekaitsevahendite kasutamise piirangud, loomade heaolu ja karjatervise programmidesse suunatud toetused, investeeringud toiduainetööstusesse jm sekkumised.  Maapiirkondade ettevõtluse ja tööhõive hoidmine Antud aspekti panustavad eelkõige otsetoetused ning investeeringutoetused. Lisaks põllumajandusettevõtete toetamisele, on mitmed sekkumised suunatud ka muu ettevõtluse 65/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne soodustamisesse maapiirkondades ehk piirkondade majanduskeskkonna mitmekesistamisele (eelkõige investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks). Kaudselt toetavad valdkonda ka keskkonnakaitsesse suunatud sekkumised, võimaldades ettevõtetel/maaomanikel toime tulla keskkonnanõuetega (nt saamata jäänud tulu kompenseerimine Natura 2000 metsades) ja kasvavate ootustega tegevuste keskkonnasäästlikkusele. Eraldi saab välja tuua pärandniitude hooldamisse ja/või loomade karjatamisse suunatud sekkumised, mis aitavad hoida põllumajanduslikku tegevust ääremaadel ja madalama viljakusega muldadega piirkondades, kus tavapõllumajandust on vähem. Oluline on seejuures toetuste diferentseerimine väiksemate tootjate kasuks, sealhulgas uus sekkumine „Täiendav ümberjaotatav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“. Seniseks trendiks on olnud põllumajandustootmise koondumine (majanduslikult efektiivsematesse) suurettevõtetesse. Väiksemate ettevõtete säilimise/tekkimise soodustamine aitab kaasa töökohtade ühtlasemale üle-eestilisele jaotumisele ning eeldatavalt mitmekesistab tootmist (erinevad tootmissuunad/saadused).  Kogukondade tugevdamine ja seeläbi maapiirkondade kui elukoha väärtustamine ÜPP strateegiakava sekkumistega (eelkõige LEADER sekkumine) on võimalik toetada teenustesse, kogukondade arengusse ja üldisemalt maapiirkondade kuvandisse panustavaid tegevusi.  Kultuuriväärtuste, s.h pärandkultuurmaastike ja põllumajanduse vanade traditsioonide kaitse Mõju kultuuripärandile on lähemalt käsitletud KSH aruande ptk 6.4. Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ÜPP strateegiakava sekkumiste kaupa on esitatud KSH aruande lisas (Lisa 3). Hindamistabelis on mõjud jagatud kaheks: mõju inimese tervisele ja heaolule (elanikele eelkõige läbi füüsilise keskkonna ja tarbitava toidu avalduvad mõjud) ning mõju laiemalt sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (põllumajandussektori elujõulisus, regionaalareng jms). 66/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 7. KESKKONNAMEETMED 7.1 Olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või KeHJS mõistes olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest. ÜPP strateegiakavas on püstitatud eesmärgid ning ette nähtud sekkumised, mis on suunatud põllumajandussektori keskkonnamõjude vähendamisele. Seega pole vajalik teha eraldi ettepanekuid leevendusmeetmete rakendamiseks olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Eeltoodu ei tähenda, et raamistikus puuduvad täiendavad teoreetilised võimalused sektori negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks või strateegiakava positiivsete mõjude suurendamiseks. Vastavasisulisi ettepanekuid on välja toodud nii KSH aruande peatükkides, kui erinevate osapoolte poolt töörühmades jm strateegiakava välja töötamisel etappides. KSH eksperdi poolsetele soovitustele on KSH aruandes viidatud üldjuhul noolekujulise sümboliga (). Konkreetsete sekkumiste kohta käivad soovitused on leitavad sekkumiste hindamistabeli (KSH aruande Lisa 3) soovituste tulbas. 7.2 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt esitatakse KSH aruandes olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus. Seiremeetmete eesmärk on teha varakult kindlaks strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnev oluline ebasoodne keskkonnamõju ja rakendada seda mõju ennetavaid ning leevendavaid meetmeid. KSH raames ei tuvastatud ÜPP strateegiakavas selliseid aspekte, mis tooksid rakendamisel eeldatavalt kaasa KeHJS mõistes olulise negatiivse keskkonnamõju. Seetõttu ei määrata KSH aruandega ka seiremeetmeid KeHJS toodud mõistes. ÜPP strateegiakava seiret ja aruandlust teostatakse eelkõige ühiste tulemus- ja väljundnäitajate alusel. Oluline on tähelepanu juhtida, et ÜPP strateegiakava keskkonnaeesmärkidega seotud tulemusnäitajad kajastavad eesmärkide suunas liikumist üksnes kaudselt ning ei väljenda otsest keskkonnamõju. Nii näiteks on tulemusnäitaja „vee kvaliteedi parandamine“ mõõdikuks vee kvaliteediga seotud majandamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal. Nimetatud osakaal näitab, kui suurel maa-alal on rakendatud sekkumisi, mis on suunatud vee kvaliteedi parandamisele, kuid ei väljenda nende sekkumiste reaalset mõju veekogudele. Vastava rolli peaks eeldatavalt täitma ÜPP strateegiakava hindamistegevused, mille ülesanne on hinnata ÜPP strateegiakava mõjusust, tõhusust, asjakohasust, sidusust, liidu lisandväärtust ja mõju seoses ÜPP eesmärkide ja erieesmärkidega. 67/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne ÜPP strateegiakava hindamiskava on ette nähtud koostada aasta jooksul peale strateegiakava vastuvõtmist. Seega ei ole KSH raames võimalik analüüsida seire- ja kontrollisüsteemi tervikut ning keskkonnamõju hindamiseks määratavate indikaatorite piisavust/sobivust. Hindamiskava välja töötamisel peab arvestama, et keskkonnavaldkonnas kasutatavad indikaatoritega oleks võimalik jälgida otsesest keskkonnaseisundi muutumist ning et hindamise tulemusel oleks võimalik järeldusi teha konkreetsete sekkumiste mõju kohta. 68/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISE JA AVALIKKUSE KAASAMISE TULEMUSED Osapoolte kaasamine ÜPP strateegiakava KSH läbiviimise protsessi toimub KeHJS sätestatud korras. KSH-st huvitatud osapooltel on võimalus protsessis osaleda läbi otsekaasamise (seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt), avalike väljapanekute ja avalike arutelude. ÜPP strateegiakava KSH programmi koostamisel küsiti asjaomastelt asutustelt seisukohta programmi sisu osas. Samuti esitati programmi eelnõu ÜPP Eesti strateegiakava 2023–2027 ettevalmistava juhtkomisjoni liikmetele. KSH programmile esitasid oma ettepanekud ja kommentaarid Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja üks juhtkomisjoni liige. Asutuste ja isikute ettepanekud ning nende arvestamise selgitused lisati KSH programmile ning ÜPP strateegiakava KSH programmis tehti vastavad asjakohased täiendused. KSH programmi avalik väljapanek toimus 20.01.2020 - 03.02.2020. KSH programmiga oli võimalik tutvuda nii Maaeluministeeriumi veebilehel kui Maaeluministeeriumis kohapeal. KSH programmi avalik arutelu toimus 06.02.2020 Maaeluministeeriumis. Avaliku väljapaneku ajal esitasid (täiendavad) kirjalikud ettepanekud Keskkonnaamet ja Rahandusministeerium. Kirjad ning nende vastused lisati KSH programmile. Samuti lisati KSH programmile avaliku arutelu protokoll. Avalikul arutelul esitatud küsimustele ja ettepanekutele vastati kohapeal suuliselt. Ülevaade kaasamise tulemustest KSH aruande etapis lisatakse peale KSH aruande avaliku väljapaneku toimumist. 69/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 9. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL ILMNENUD RASKUSED Keeruliseks muudab keskkonnamõju hindamise asjaolu, et strateegiakava puhul hinnatakse sekkumiste mõju. ÜPP strateegiakava seab eesmärgid ja töötab välja sekkumised nende eesmärkide suunas liikumiseks, kuid pole selge, millisel määral ja millisel kujul välja töötatud toetusi reaalselt kasutatakse (seda eriti n-ö vabatahtlike sekkumiste puhul). Samuti pole selge, millistel aladele üks või teine tegevus reaalselt koondub (sõltub konkreetsetest taotlejatest). Sellistel juhtudel on mõjude hindamine väga suure määramatusega. Juba mõjude hindamise algetapis oli selge, et osapoolte ootused mõju hindamisega antavatest vastustest/hindamise detailsusest on suuremad, kui seda on võimalik KSH raames saavutada. Strateegiakava KSH puhul on keeruline välja tuua ka konkreetseid leevendavaid meetmeid, kuna valdav osa neist on huvitatud osapoolte poolt välja pakutud strateegiakava koostamise raames ning on juba osapoolte ja valdkondade vaheliste kompromisside leidmise põhimõttel kas integreeritud strateegiakavasse või on nende arvestamine teatud põhjustel välistatud. 70/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 10. KOKKUVÕTE Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise keskseks eesmärgiks on ÜPP strateegiakavas planeeritud sekkumistega (toetustega) kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine, toetamaks keskkonnakaalutluste arvestamist strateegiakava koostamisel. KSH hindamine koosneb kolmest peamisest kesksest osast:  Vastavusanalüüs, mille raames hinnati, kas ÜPP strateegiakava arvestab rahvusvaheliste ja riiklike keskkonnakaitse ja säästva arengu eesmärkidega ning on kooskõlas olulisemate asjassepuutuvate teiste valdkondlike strateegiatega. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 4, ptk 5 ja Lisa 2.  ÜPP strateegiakava sekkumiste võimalike keskkonnamõjude (välismõjude) analüüs sekkumiste kaupa. Analüüsi tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande Lisa 3.  Erinevate sekkumiste eeldatava kumulatiivse mõju ning ÜPP strateegiakava kui terviku mõju hindamine erinevatele keskkonnaelementidele. Hindamise tulemuste ülevaade on esitatud KSH aruande ptk 6. ÜPP strateegiakava KSH jõudis kokkuvõttes järgmiste põhijäreldusteni:  ÜPP strateegiakavas püstitatud eesmärgid ja suunad on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakaitse lepetega ja nendes seatud eesmärkidega ning teiste asjassepuutuvate valdkondlike arengudokumentidega. Välja saab tuua olulise hulga sekkumisi, mis otseselt või kaudselt panustavad ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisse.  Võib siiski eeldada, et üksnes välja töötatud ÜPP strateegiakava sekkumiste rakendamisega (ja strateegiakava rakendamise üsna lühikese perioodi jooksul) ei lahendata kõiki valdkondlikke probleeme (nt põllulindude arvukuse tugev langustrend) ega saavutata rahvusvaheliste lepetega seatud keskkonnaeesmärke (nt veekogude hea seisund).  ÜPP strateegiakava sekkumistel on reeglina neutraalne või positiivne mõju erinevatele keskkonnaelementidele (elurikkus, pinna- ja põhjavesi, maastik, pinnas, välisõhk, kliima). Mõnes valdkonnas (nt pärandniitude kaitse) on sekkumiste n.ö komplekti varasemate toetusskeemidega võrreldes täiendatud ja positiivseid keskkonnamõjusid tugevdatud.  ÜPP strateegiakava mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile on positiivne.  KSH raames ei tuvastatud selgelt ilmnevat ja/või olulist negatiivset keskkonnamõju ÜPP strateegiakava rakendamisest. Teatud sekkumistega võib siiski kaasneda ka negatiivne keskkonnamõju juhul, kui konkreetsed objektipõhised investeeringud ei arvesta piisavalt keskkonnakaitsega. Sellised tegevused on eelkõige investeeringud uutesse tootmisobjektidesse (võimalike objektide iseloomu ei ole strateegiakava tasemel võimalik ette näha) ning maaparandussüsteemidega seotud investeeringud (võimalikele riskidele on tähelepanu pööratud KSH aruande vastavates osades). 71/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne  KSH aruandes on kaalumiseks esitatud soovitusi negatiivsete mõjude täiendavaks vältimiseks/positiivsete mõjude suurendamiseks. Muuhulgas toetab KSH ekspert mitmeid töörühmades/juhtrühmas esitatud keskkonnakaitsele suunatud ettepanekuid. 72/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne 11. KASUTATUD ALLIKAD Eesti Maaülikool, 2020. Põllumajandusliku maakasutuse muutuse analüüs sõltuvalt tulevikustsenaariumitest. Uuringu I etapi aruanne. https://www.klab.ee/wp- content/uploads/2021/03/Pollumajandusliku-maakasutuse-muutuse- stsenaariumid_aruanne_15122020.pdf (kasutatud 13.08.2021) Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebileht, https://epkk.ee/mahepollumajandus/ (kasutatud 21.09.2021) Elts, J. 2018. Põllulindude kaitseks vajalikud tegevused. Eesti Ornitoloogiaühing. https://www.eoy.ee/pics/537_P%C3%B5llulindude_kaitseks_vajalikud_tegevused_2018_1.pdf (kasutatud 21.09.2021) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2016. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. https://envir.ee/media/931/download (kasutatud 29.09.2021) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013. COM/2018/392 final - 2018/0216 (COD). https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:aa85fa9a-65a0-11e8-ab9c- 01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF (kasutatud 07.10.2021) European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on habitats, landscapes, biodiversity. Final Report. European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, 2019. Evaluation of the impact of the CAP on Water. Final Report. European Environment Agency, 2019. The European environment - state and outlook 2020. Knowledge for transition to a sustainable Europe. https://www.eea.europa.eu/soer/2020 (kasutatud 18.09.2021) Euroopa Keskkonnaamet, 2019. Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. aastal. Kommeteeritud kokkuvõte, https://www.eea.europa.eu/et/publications/euroopa-keskkond-seisund- ja-valjavaated (kasutatud 10.09.2021) Euroopa Komisjon, 2021. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele mahetootmise arendamise tegevuskava kohta. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52021DC0141R%2801%29 (kasutatud 10.09.2021) Euroopa Komisjon. Euroopa rohelise kokkuleppega seotud veebimaterjal. https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal (kasutatud 08.04.2021) 73/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Euroopa Komisjon, 2011. ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal/actions-being-taken- eu/eu-biodiversity-strategy-2030_et (kasutatud 08.04.2021) Euroopa Kontrollikoda, 2020. Eriaruanne „Põllumajandusmaa bioloogiline mitmekesisus: ÜPP ei ole aidanud vähendamist peatadaˮ https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR20_13/SR_Biodiversity_on_farmland_ET.pdf (kasutatud 31.05.2021) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (NEC-direktiiv) ja Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni Göteborgi protokoll Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2018/841, 30. mai 2018, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0841&qid=1553181589275&from=EN (Vaadatud: 29.09.2021) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2018/842, 30. mai 2018, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013. https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R0842&qid=1553181644731&from=EN (Vaadatud: 29.09.2021) HELCOM. Nutrient Reduction Scheme. https://helcom.fi/baltic-sea-action-plan/nutrient-reduction- scheme/ (kasutatud 08.04.2021) Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846). https://keskkonnaagentuur.ee/elme#kossteemide-seisun (kasutatud 19.08.2021) Keskkonnaagentuur, 2021. Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 1990-2019. https://keskkonnaagentuur.ee/media/522/download (kasutatud 27.09.2021) Keskkonnaagentuur, 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo (kasutatud 29.09.2021) Keskkonnaagentuuri avalikud andmed, https://keskkonnaagentuur.ee/ (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaamet, 2021. Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027. https://old.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/parandniitude_tegevuskava_2021-2027_1.pdf (kasutatud 20.09.2021) 74/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Keskkonnaministeerium, 2021. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030. (Kavand seisuga 31.05.2021). https://old.envir.ee/sites/default/files/Mets/mak_2030_tooversioon_31.05.2021_1.pdf (kasutatud 31.05.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavad 2021- 2027 (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Looduskaitse arengukava 2020 täitmise aruanne. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse (kasutatud 10.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2021. Meetmeprogramm 2021-2027. Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonnad (eelnõu) https://envir.ee/veemajanduskavad-2021-2027-eelnou Keskkonnaministeerium, 2021. Määruse (EL) 2018/1999 artikkel 18 kohane aruanne. Kasvuhoonegaasidega seotud poliitikasuundi ja meetmeid ning prognoose käsitlev lõimitud aruandlus. https://envir.ee/media/4014/download (kasutatud 29.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2019. Teatavate õhusaasteainetega heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. https://ec.europa.eu/environment/air/pdf/reduction_napcp/EE%20final%20NAPCP%2029Mar19.pd f (kasutatud 31.05.2021) Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2017. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. https://ec.europa.eu/clima/sites/lts/lts_ee_en.pdf (kasutatud 08.04.2021) Keskkonnaministeerium, 2014. Riigi jäätmekava 2014-2020. Pikendatud kuni 2022 lõpuni. https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaministeerium, 2012. Looduskaitse arengukava aastani 2020. https://envir.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse (kasutatud 08.04.2021) Keskkonnaministeerium, 2007. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# (kasutatud 31.05.2021) Keskkonnaministeerium, 2005. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf (kasutatud 10.09.2021) Keskkonnaministeeriumi veebileht, https://envir.ee/esd-ja-esr (Vaadatud: 29.09.2021) Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2021. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 20.09.2021) Keskkonnaotsuste andmebaas KOTKAS. https://kotkas.envir.ee/opendata (kasutatud 27.09.2021) 75/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2018. Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring põhja- ja pinnavees. https://old.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga.pdf (kasutatud 20.09.2021) Komisjoni Talituste töödokument. Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta. SDW (2020) 375 final. https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/food-farming- fisheries/key_policies/documents/ee-swd2020_375-other-swp_et.pdf (kasutatud 20.09.2021) Köster, T., Penu, P., Kikas, T. 2008. Erosiooniohtlike muldade levik Eestis. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2017/01/Erosiooniohtlike-muldade-levik- Eestis.pdf (kasutatud 08.04.2021) Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon). https://eur- lex.europa.eu/summary/ET/l28089 (kasutatud 08.04.2021) Maaeluministeeriumi veebileht. https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu- arengukava-mak-2014-2020/ettevalmistus (kasutatud 13.08.2021) Maaeluministeerium, 2021. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 (kasutatud 20.09.2021) Maaeluministeerium, 2019. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2019-2023. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/tegevuskava-taimekaitsevahendid- 2019.pdf (kasutatud 31.05.2021) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2019. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_ necp_main_ee.pdf (kasutatud 31.05.2021) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2017. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (kasutatud 20.09.2021) Ministry of the Environment, 2021. Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2019. National Inventory Report. https://old.envir.ee/sites/default/files/Kliima/nir_est_1990-2019_15.03.2021.pdf (kasutatud 29.09.2021) Ministry of the Environment, 2019. Report pursuant to Articles 13 and 14 of Regulation (EU) 525/2013. Estonia. https://envir.ee/media/4021/download (kasutatud 29.09.2021) OECD, 2018. Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia. OECD Food and Agricultural Reviews. https://doi.org/10.1787/9789264288744-en (kasutatud 13.08.2021) Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021−2024. https://envir.ee/vesi- mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 13.08.2021) 76/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne Prioritised Action Framework (PAF) for Natura 2000 in Estonia pursuant to Article 8 of Council Directive 92/43/EEC on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora (the Habitats Directive) for the Multiannual Financial Framework period 2021 – 2027. Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2020. aastal läbiviidud uuringute aruanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline- files/Uuringute_aruanne_2020.pdf (kasutatud 13.08.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2021. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine. Mullaseire 2020. a. lõpparuanne. https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=22687651&monitoringWorkUid=204 64531 (kasutatud 16.08.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2020. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus ja erinevate toimeainete püsimine mullas erineva agrotehnoloogia rakendamisel. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/TKV_2020_koduleht.pdf (kasutatud 06.09.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2019. Eesti maaelu arengukava 2014–2020 prioriteetide 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 vahehindamise lõpparuanne. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/inline-files/PMK-uuring- MAK2014-2020-prioriteedid-1-6-vahehindamine-2019.pdf (kasutatud 13.08.2021) Põllumajandusuuringute Keskus, 2018. Mulla orgaanilise süsiniku varu muutus ja CO2 emissioon erinevate toetusmeetmete ning maakasutuse puhul. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019- 11/kllima_2018-mullauuring-1-5-org-c.pdf (kasutatud 29.09.2021) Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire ja uuringute büroo, 2018. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. Ja 5. Prioriteedi püsihindamine. Mulla viljakuse ja orgaanilise aine uuring. https://pmk.agri.ee/sites/default/files/uploads/sites/2/2018/03/Mulla_viljakuse_orgaanilise_aine_uur ing_2017_kohta_2018.pdf (kasutatud 19.10.2021) Rahandusministeerium. Regionaalpoliitika programm 2021-2024. https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja-poliitika (kasutatud 20.09.2021) Riigikantselei, 2020. Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis. https://riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng (kasutatud 08.04.2021) Riigikontrolli aruanne Riigikogule, 15. mai 2020. Maaparandussüsteemide korrastamise jätkusuutlikkus. Kas maaparandussüsteemide korrastamine on kestlik ja keskkonda säästev? https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/1289/amid/557/lang uage/et-EE/Default.aspx (kasutatud 18.10.2021) Roasto, R., Tampere, U. (toim). 2020. Eesti looduse kaitse aastal 2020. Keskkonnaagentuur, Tallinn. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021−2024. https://envir.ee/vesi- mets-maavarad/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse (kasutatud 13.08.2021) 77/79 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne SA Eesti Koostöö Kogu, 2020. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020. Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud. https://www.inimareng.ee/print/EIA-2019.pdf (kasutatud 16.08.2021) Statistikaameti statistika andmebaas. https://andmed.stat.ee/ (kasutatud 13.08.2021) Vabariigi Valitsus, 2021. Strateegia Eesti 2035. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035- arengukavad-ja-planeering/strateegia (kasutatud 20.09.2021) Veromann, E., Kaasik, R., 2019. Põllumajandusmaa mitmekesisus. Eesti Maaülikool. https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-pollumajandusmaa- mitmekesisus.pdf (kasutatud 23.08.2021) ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:21993A1213(01)&from=EN (kasutatud 08.04.2021) 78/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne LISAD Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ja selle avaliku arutelu protokoll KSH programm ja selle lisad on eraldi dokumendina kättesaadavad veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/upp-strateegiakava-2021-2027/seire-ja-hindamine Lisa 2. Vastavusanalüüsi ülevaatetabel Lisatud eraldi dokumendina Lisa 3. Sekkumiste hindamistabel Lisatud eraldi dokumendina Lisa 4. Asutuste ja isikute seisukohad ning ülevaade nende arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest Lisatakse peale kaasamise toimumist Lisa 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll Lisatakse peale avaliku arutelu toimumist 79/79  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Lisa 2. Vastavusanalüüsi ülevaatetabel Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele. Jäätmed Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava erieesmärgid 5 ja 8 toetavad kaudselt - Aastal 2030 on tekkivate jäätmete ladestamine loodusvarade tõhusat majandamist nagu keskkonnastrateegia jäätmete valdkonna eesmärgi vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud vesi, muld ja õhk saavutamist läbi nende alla kuuluvate sekkumiste, mis tekkivate jäätmete ohtlikkust. EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, hõlmavad muuhulgas ringbiomajandust, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade innovatsioonikoostööd jms. arengut, sh biomajandust ja säästvat Sekkumised panustavad keskkonna- ja kliimasõbralike metsamajandust (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: välja töötamisse ja rakendamisse, s.h innovaatiliste ja - Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi - Investeeringud bioressursside ohutute toidupakendite kasutusele võtmist tulemaks toime lisanduvate keskkonnanõuetega. Investeeringud arendamine ja rakendamine jäätmetekke väärindamisse bioressursside väärindamisesse ja tehnoloogiate vähendamiseks ning jäätmete käitlemise - Innovatsioonikoostöö toetamine arendamisse toetavad kaassaaduste ja jäätmete arendamiseks (sh ladestusest tulenevate - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi ringlussevõtu edendamist. keskkonnamõjude vähendamiseks ja riskide arendamise toetus vältimiseks). - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud Vesi Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava mitmed sekkumised ja tingimused - Saavutada pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee loodusvarade tõhusat majandamist nagu on suunatud taimetoitainete ning pestitsiidijääkide hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund vesi, muld ja õhk veekogudesse kandumise vähendamisele. Sisuliselt on juba on hea või väga hea. tegu “inimmõju vähendamise toetuste süsteemi“ arendamise ja rakendamisega. Läbi Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmise ning - Pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisundi - Nõuandeteenus erinevate harimispraktikate (viljavaheldus, liblikõieliste parandamiseks ning säilitamiseks - Keskkonnasõbralik majandamine kultuuride ning talvise taimkatte ja vahekultuuride - tegevusprogrammide väljatöötamine ja - Mahepõllumajanduse ökokava kasvatamine) panustatakse vee kvaliteedi kaitsesse. rakendamine. - Ökoalad Toetused aitavad säilitada rohumaade osakaalu, millest - Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja reeglina leostub vähem toitaineid kui haritavalt maalt. - Põllumajandustootjate materiaalsed ja Tingimuslikkusesse arvatud rohumaaribad täidavad rakendamine inimmõju vähendamiseks immateriaalsed investeeringud puhverriba funktsiooni, mille ülesanne on takistada - Mulla- ja veekaitsetoetus taimekaitsevahendite ja väetiste kandumist nt. lähedal 1/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi - Maaparanduslikud paiknevatesse veekogudesse. Toetatakse investeeringuid parandamiseks. keskkonnakaitserajatised sõnniku- ja silohoidlate ehitamisesse; sõnniku - Karjatatav püsirohumaa sisestuslaotuse seadmetesse jms. Nõuandeteenuse kaudu teavitatakse tootjaid muuhulgas eeldatavalt ka - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine keskkonnanõuetest. - jm Maavarad ÜPP strateegiakaval puuduvad välja toomist vajavad seosed või vastuolud maavarade valdkonna eesmärkide ja tegevustega. ÜPP strateegiakava toetab maavarade valdkonna eesmärke ja tegevusi kaudselt - läbi turvasmuldade kaitse. Mets Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava eesmärgid ja sekkumised toetavad - Metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, edendada ökosüsteemi teenuseid ning metsanduse valdkonna eesmärke. Kompenseeritakse kultuuriliste ja majanduslike vajaduste säilitada elupaiku ja maastikke Natura võrgustikku kuuluvate metsade kaitse, tasakaalustatud rahuldamine väga pikas EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, panustatakse istutusmaterjali kättesaadavuse perspektiivis. sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade parandamisesse ja kuivendussüsteemide korrashoidu, arengut, sh biomajandust ja säästvat suurendatakse metsa süsiniku sidumise ja kliimamuutuse metsamajandust leevendamise võimekust läbi sobivate metsa Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: hooldamisvõtete ning metsakahjustuste ennetamise ja kõrvaldamise toetamise. Kuivendussüsteemide - Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 korrastamisega tõstetakse metsade tootlikkust. jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, erametsades Taimlamajanduse toetamisega panustatakse raiejärgse toetuste ja regulatsioonide süsteemi - Investeeringud metsa kliimamuutustega metsa uuendamisse, polüfunktsionaalsete metsade väljatöötamine. kohanemiseks kasvatamisse ja kasvuhoonegaaside sidumise taseme - Metsataristu korrashoid ja arendamine säilimisse. Metsade jätkusuutlikku kasutamist toetavad - Investeeringud bioressursside ka investeeringud bioressursside väärindamisse (kui väärindamisse reaalsed investeeringud on seotud metsandussektoriga). Muld Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava on kooskõlas keskkonnastrateegia - Keskkonnasõbralik mulla kasutamine loodusvarade tõhusat majandamist nagu mulla valdkonna tegevussuundadega. - (otseselt seonduvad mõõdikud on mulla vesi, muld ja õhk Sekkumistega toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa huumusesisaldus, põhitoiteelementide sisaldu, (olulised tulemusnäitajad on mulla kvaliteedi põllumajandusmaa orgaanilise süsiniku varu ja happesus ja lasuvustihedus). parandamine, süsiniku säilitamine mullas ja mullaviljakuse säilitamisele, taimekaitsevahendite biomassis, toitainete säästlik majandamine) jääkide sisalduse vähenemisele mullas, mulla mikro- ja Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: makro elustiku säilimisele ja parendamisele. Sekkumised - Maaomanike teadlikkuse tõstmine kõrge - Mulla- ja veekaitsetoetus toetavad muuhulgas turvasmuldade kaitset ning mullaressursi tõhusat majandamist. mullaboniteediga maade põllumajanduslikus - Keskkonnasõbralik majandamine kasutuses hoidmiseks ning mullaviljakuse - Mahepõllumajanduse ökokava säilitamiseks ja parandamiseks. - Nõuandeteenus 2/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Mulla säästvat kasutamist tagavate soodustuste ja - jm toetuste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. Maastikud Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava toetab keskkonnastrateegia - Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik edendada ökosüsteemi teenuseid ning eesmärke ja tegevussuundi, eelkõige meedet kasutamine säilitada elupaiku ja maastikke „tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine maastike mitmekesisuse ning erinevate elupaigatüüpide - Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine säilimise tagamiseks“. Sekkumised aitavad kaasa (otseselt seonduvad mõõdikud on haritavate põllumajandusmaastike, s.h poollooduslike koosluste, pärandkultuurmaastike, mahepõllumajandusmaade, säilimisele ning maastike ökoloogiliste funktsioonide poollooduslike koosluste, põllumajandusliku säilimisele (nt maastikuelementide säilitamine, keskkonnatoetusega hõlmatud maa osakaalud) ökosüsteemiteenustega arvestamise sidumine Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: toetussüsteemi jm). Oma osa on ka maakasutajate - Soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 teadlikkuse tõstmisel läbi nõustamissüsteemi väljatöötamine, mis soodustab polüfunktsionaalset erametsades arendamise. ja jätkusuutlikku maakasutust. - Poolloodusliku koosluse hooldamise Keskkonnastrateegia valdkondlike eesmärkide - Tasakaalustatud toetuste süsteemi väljatöötamine toetus mõõdikud on otseselt seotavad strateegiakava maastike mitmekesisuse ning erinevate väljunditega. - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine elupaigatüüpide säilimise tagamiseks. - Ökoalad - Järelevalve- ning korraldussüsteemide tõhustamine - Ökosüsteemiteenuste säilitamine ja arendamine maakasutuse suunamiseks põllumaal väljaspool kaitstavaid alasid maastike ja liikide - Mahepõllumajanduse ökokava mitmekesisuse säilimise soodustamiseks. - Nõuandeteenus - Kvaliteetse, praktilist loodushoidu toetava süsteemse loodushariduse ning mitmesugustele - jm sihtgruppidele sellealase täiendkoolituse andmist tagava haridussüsteemi arendamine. Bioloogiline Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava on põhimõttelises kooskõlas mitmekesisus - Elustiku liikide elujõuliste populatsioonide edendada ökosüsteemi teenuseid ning bioloogilise mitmekesisuse valdkonna eesmärkidega. säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste säilitada elupaiku ja maastikke Selleks, et toetada bioloogilise mitmekesisuse säilimist, olemasolu tagamine. soodustatakse mittetootlike ja taimekaitsevahendite kasutuseta alade säilitamist põllumaadel – rohumaaribad, Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: sööti jäetud alad jm. Põllulindude liigirikkuse toetamise - Meetmete arendamine võõrliikide väljatõrjumiseks - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 aspektist saab välja tuua nt hilise niitmisaja tingimuse ning potentsiaalselt levida võivate uute võõrliikide erametsades ökoaladel. laialdase leviku vältimiseks. 3/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Olemasoleva kaitstavate alade võrgustiku - Poolloodusliku koosluse hooldamise säilitamine, täiendamine ning edasiarendamine. toetus - Ökoalad - Nõuandeteenus - jm Energia Eesmärk: EE4: Panustada kliimamuutuste Strateegiakava valitud sekkumiste all on võimalik - Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti leevendamisse ja nendega kohanemisse ning toetada alternatiivsete energia-allikate kasutusele tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, säästvasse energiasse. võtmisega seotud teadus- ja arendustööd ning erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese investeeringuid tootmisseadmetesse (nt. keskkonnakoormusega jätkusuutlikke keskkonnasõbralike bioenergia-lahenduste rajamine). tootmistehnoloogiaid. Samuti on võimalik toetada investeeringuid tootmise ressursitõhususe tõstmiseks. - Energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - Uute energiatootmisviiside alase teadus- ja - Põllumajandustootjate materiaalsed ja arendustöö ning pilootprojektide toetamine. immateriaalsed investeeringud - Taastuvate ning muude alternatiivsete - Investeeringud bioressursside energiaallikate kasutusele võtmine. väärindamisse - Energiasüsteemide uuendamine elektri- ja soojakadude vähendamiseks. - Energiasäästu alase teadlikkuse tõstmine. Toit Eesmärk: EE9: Parandada ELi põllumajanduse Keskkonnastrateegia valdkondlikud tegevussuunad on - Keskkonnast tulenevate saasteainete sisaldus reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja seotud toiduohutuse seire- ja analüüsivõimaluste toiduahelas on inimese tervisele ohutu. tervise vallas (hõlmab nii ohutut, toitvat ja (järelevalve) arendamisega, mis ei ole otseselt säästvalt toodetud toitu, toidu raiskamise strateegiakava valdkond. Samas panustab strateegiakava vähendamist kui ka loomade heaolu püstitatud eesmärki läbi toiduohutuse parandamise tootja tagamist). tasemel – nii põllumajandustootjate tasemel Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: (mahepõllumajandus, bioturvalisus jm) kui ÜPP strateegiakava kontekstis asjakohased meetmed - Toidutööstuste materiaalsed ja toidutööstuses (toidu koostise tehnoloogiad jm). puuduvad immateriaalsed investeeringud - Mahepõllumajanduse ökokava 4/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus - Innovatsioonikoostöö Joogi- ja Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava on joogi- ja suplusvee valdkonna suplusvesi - Joogi- ja suplusvesi on inimese tervisele ohutu. loodusvarade tõhusat majandamist nagu suunistega seotud kaudselt - läbi sekkumiste, mis vesi, muld ja õhk panustavad pinna- ja põhjavee kvaliteedi kaitsesse. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - Regulatsioonide ja toetuste süsteemi - Nõuandeteenus väljatöötamine ja rakendamine keskkonnast - Mulla- ja veekaitsetoetus tulenevate saasteainete vähendamiseks joogi- ja - Keskkonnasõbralik majandamine suplusvees. - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised - Püsirohumaa säilitamine - jm Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegia eesmärkide ja tegevussuundadega. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017) „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ üldeesmärk on suurendada Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on koostatud rakendusplaan. Biomajandus Eesmärk: EE1: Toetada põllumajandustootja Mitmed strateegiakava sekkumised aitavad parandada - (4) Eestile oluliste biomajandussektorite elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandustootjate jt maapiirkonna ettevõtete jätkusuutlikkus on tagatud kliimateadliku põllu-, vastupanuvõimet kogu EL-is, et tagada konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust, juurutada uusi metsa-, vee-, kala- ja puhkemajanduse ning turba toiduga kindlustatus tootmistehnoloogiaid, ning suurendada ressursitõhusust, kaevandamisega. EE4: Panustada kliimamuutuste parandades seeläbi ka vastupanuvõimet leevendamisse ja nendega kohanemisse ning kliimamuutustega kaasnevatele turu- ja tootmisriskidele. säästvasse energiasse Toetatakse nii põllumajandusmaadel kui metsas EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, paiknevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimist. sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade Samuti toetatakse metsade hooldusraiet, kahjustuste arengut, sh biomajandust ja säästvat kõrvaldamist ja taimlamajandust. metsamajandust 5/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - (4.1.) Muutuvas kliimas toiduga varustatuse - Investeeringud põllumajandusega seotud tagamine maaparandussüsteemide arendamise, taristu (maaparandussüsteemid ja teed) põllumajanduse konkurentsivõime suurendamise kaasajastamisse ning teadmusloome ja -siirde kaudu. - Metsataristu korrashoid ja arendamine - (4.2.) Metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning - Põllumajandustootjate materiaalsed ja mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine immateriaalsed investeeringud muutuvas kliimas. - Innovatsioonikoostöö - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks - Investeeringud bioressursside väärindamisse - jm Majandus Eesmärk: EE1 toetada põllumajandustootja Kliimamuutustega kohanemise arengukava näeb olulist - (5) Kliimamuutustega kaasnevad võimalused ja elujõulisust tagavat sissetulekut ja rolli kindlustusel, millega maandada äärmuslike riskid on majandussubjektide poolt parimal vastupanuvõimet kogu EL-is, et tagada ilmastikunähtustega kaasnevaid riske. Strateegiakava võimalikul viisil juhitud. toiduga kindlustatus kindlustustoetus hõlmab muutuvast kliimast tulenevaid EE4: panustada kliimamuutuste riske (ilmastik, haigused, kahjurid) ehk arvestab leevendamisse ja nendega kohanemisse ning suunistega. säästvasse energiasse. Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - (5.2.) Kliimamuutuste mõjudega arvestava - Põllumajanduskindlustustoetus ettevõtluse soodustamine. - Loodusõnnetustes või katastroofides kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkide ja tegevussuundadega. Veemajanduskavad 2021-2027 (koostamisel, kasutatud versioon 23.05.21) Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant selleks, et saada ülevaade Eesti veekogude seisundist ning planeerida tegevusi pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks.. KSH aruande koostamise ajal kehtivad veemajanduskavad on koostatud aastani 2021. Uute veemajanduskavade koostamine järgmiseks perioodiks on alanud ning esmased eelnõud on avalikustatud. 6/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised Vesi Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste Veemajanduskava meetmeprogrammi on otseselt üle - Saavutada või säilitada kõigi pinnavee-, sh loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat kantud mitmed ÜPP sekkumised kui meetmed, mille rannikuvee-, ja põhjaveekogumite hea seisund. majandamist. rakendamine aitab kaasa keskkonnasõbralike harimispraktikate kasutamisele, toitainete leostumise Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: vähenemisele ja pestitsiidijääkide vette jõudmise - Õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamine - Keskkonnasõbralik majandamine vältimisele. (nimekiri 55 meetmega/nõudega) - Karjatava püsirohumaa toetus Investeeringutoetused panustavad silo- ja - Täiendavate veekaitsemeetmete rakendamine - Mulla- ja veekaitsetoetus sõnnikuhoidlate rajamisse ning laotamistehnoloogia põllukultuuride kasvatamises, s.h: - Ökoalad arendamisesse, samuti maaparandussüsteemide o püsirohumaa säilitamine keskkonnakaitserajatistesse. Hajukoormust piiravad ka - Mahepõllumajanduse ökokava o põllumajanduskultuuride nt tingimuslikkuse põhimõtted, püsirohumaade - Põllumajandustootjate materiaalsed ja säilitamine jt toetustega hüvitatavad lisapiirangud. mitmekesistamine immateriaalsed investeeringud o ökoalad Veemajanduskavade eesmärke toetavateks meetmeteks - Maaparanduslikud on ka põllumeeste teadlikkuse tõstmine. o viljavaheldus keskkonnakaitserajatised Kavad on seeläbi omavahel vahetult seotud ning ÜPP o liblikõieliste kasvatamine - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi strateegiakava saab lugeda üheks veemajanduskava o talvine taimkate toetus eesmärkide saavutamise/meetmete rakendamise o täppisviljelus - Nõuandeteenus vahendiks. o haljasribad - jm ÜPP strateegiakavaga ei võeta veel kuigi konkreetseid o glüfosaadi vältimine samme veemajanduskavas oluliseks loetud toitainebilansi arvutamise ja arvestamise kasutuselevõtu o mahepõllumajandus soodustamiseks. Olemas on nõue säästlikku - Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine, toitainekasutust soodustava abivahendi kasutamiseks s.h toetusvõimaluse loomine (FaST), kuid selle täpne sisu on hetkel veel teadmata. - Maaparandussüsteemide keskkonnakaitserajatise Võimalik on, et töövahend täidab tulevikus eesmärki. ja leevendusrajatise rajamine ja rekonstrueerimine, s.h toetusvõimaluse loomine - E-põlluraamatu juurutamine ja toitainebilansi rakendamise eeltööd - Konsulentide veekaitselase teadlikkuse tõstmine - Põllumajandustootjate keskkonnaalane koolitamine Järeldus: ÜPP strateegiakava on (teatavate mööndustega) kooskõlas veemajanduskavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. Looduskaitse arengukava aastani 2020 (2012) 7/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised Looduskaitse arengukava on strateegiline lähtedokument looduse kaitse ja kasutamisega seotud valdkondade arendamiseks kuni aastani 2020. ÜPP KSH aruande koostamise hetkel ei ole teadaolevalt uue looduskaitse arengukava koostamist alustatud. Looduskaitse Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, Looduskaitse arengukava aastani 2020 on 2021. aastaks - Inimesed tunnevad, väärtustavad ning hoiavad edendada ökosüsteemiteenuseid ning vananenud ning valdkonnapõhiste eesmärkidesse ja loodust ja oskavad oma teadmisi igapäevaelus säilitada elupaiku ja maastikke. nende numbrilistesse väljunditesse ning meetmetesse rakendada. tuleb seetõttu suhtuda ettevaatlikkusega. - Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike 2021. aasta alguses valminud „Looduskaitse arengukava mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad 2020 täitmise aruanne“ toob esile lisaks edusammudele ka puudujäägid seniste eesmärkide saavutamises. Nii ühtse ökoloogilise võrgustikuna. näiteks ei ole saavutatud hooldatavate poollooduslike - Loodusvarade pikaajaline püsimine on tagatud ning koosluste pindala eesmärki (45 000 ha). 2020. a oli nende kasutamisel arvestatakse ökosüsteemse saavutustase 37 500 ha. Strateegiakava kavandatavates lähenemise põhimõtteid. väljundites on arvestatud pindala kasvuga 45 000 Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: hektarini aastaks 2027. kaudselt seonduva probleemina - (1.2.1) Asjakohase loodusteabe (sh - Nõuandeteenus võib välja tuua põllulindude arvukuse languse looduskaitseteabe) edastamine ja erinevate - Kohalikku sorti taimede kasvatamine (linnuliikide saavutustase oli madalam kui baastase sihtrühmade teadlikkuse suurendamine aastal 2012). - Ohustatud tõugu looma pidamine - (2.1.7) Liikide geneetilise mitmekesisuse tagamine - Poolloodusliku koosluse hooldamine Samas märgib aruanne, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) on olnud kõige olulisem - (2.2.1) Poollooduslike koosluste taastamine ja - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine looduskaitsemeetmete rahastusallikas – eelkõige seotuna hooldamine Natura 2000 aladega ja poollooduslike aladega, aga ka - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 - (2.2.2) Metsaelupaikade kaitse tagamine erametsades läbi muude elurikkust soodustavate toetuste, nt - (2.2.3) Ohustatud sooelupaikade taastamine - Ökoalad mahepõllumajanduse jms. Liikide geneetilise kaitstavatel aladel mitmekesisuse tagamisse panustatakse eelkõige läbi - Ökosüsteemiteenuste säilitamine kohalike taimesortide ja loomatõugude toetamise. - (2.2.4) Jõeelupaikade looduslikkuse taastamine - jm Elurikkuse meetmetesse panustamisega ning Natura (vee-elustiku liikumisteede avamine, vanajõgede taastamine jmt) alade toetusega jätkab ka ÜPP strateegiakava. Osades tegevussuundades on strateegiakavasse lisandunud ka - (2.3.1) Maastikuväärtuste säilitamine olulised uued elemendid, nt ökosüsteemiteenuste - (2.7.1) Natura erametsa-, põllumajandustoetuste, säilitamine ning väärtusliku püsirohumaa säilitamine. poollooduslike koosluste hooldustoetuste ja Teatava vastuolu saab välja tuua looduskaitse loodushoiutoetuste arendamine ja maksmine arengukava soo- ja jõeelupaikade taastamise - (2.7.2) Toetusmeetmete arendamine kaitsealadel tegevussuuna ning kuivendussüsteemide väljaspool Natura 2000 alasid: metsapiirangute rekonstrueerimise toetusmeetmete vahel. Vastavat kompensatsioonimeetmete väljatöötamine ja vastuolu leevendavad mõnevõrra toetuste andmise rakendamine põhimõtted/tingimused. 8/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - (2.7.3) Üleriigiliste elurikkuse säilitamiseks vajalike majanduslike meetmete väljatöötamine ja rakendamine: keskkonnasõbralike põllumajandusviiside soodustamine; kõrge loodusväärtusega alade kontseptsiooni ning nendele aladele toetusmehhanismide väljatöötamine ja rakendamine; liigikaitse (rukkirääk jt) toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine Järeldus: ÜPP strateegiakava on (teatavate mööndustega) kooskõlas looduskaitse arengukavaga, panustades otseselt selle tegevussuundade rakendamisse/rahastamisse. Metsanduse arengukava aastani 2030 (koostamisel) Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid saavutada. Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Analüüsis on kasutati arengukava tööversiooni seisuga 30.09.2019. Aprillis 2021 jätkas metsanduse arengukava koostamist uus juhtkogu. Seetõttu on käesolevas aruandes toodud seosed eelduslikud. Mets Eesmärk: EE4: Panustada kliimamuutuste Metsanduse arengukava on veel koostamisel, mistõttu ei - Metsade kasutamine on võimalikult mitmekülgne, leevendamisse ning säästvasse energiasse. ole võimalik hinnata kahe dokumendi kooskõla. vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava on seotud metsade majandamisele leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda edendada ökosüsteemiteenuseid ning suunatud toetusmehhanismide rakendamisega, mistõttu ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja säilitada elupaiku ja maastikke. võib eeldada vähemalt osalisi otseseid seoseid ja majanduskeskkonna ning metsaökosüsteemide EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, kooskõla. soodsa seisundi. sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade Lisaks toetavad sekkumised maapiirkondade tööhõive arengut, sh biomajandust ja säästvat hoidmist ning teadmiste edendamist ja jagamist. metsamajandust. Vastavalt on võimalik ka kaudne tugi metsa Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: kasutamisega seotud sektori arengule. Metsanduse arengukava kavandatavad - Metsataristu korrashoid ja arendamine meetmed/tegevussuunad ei ole KSH aruande - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 koostamise seisuga välja töötaud/avalikustatud. erametsades Ühisstenaariumite põhjal võib tegevussuundadena - Investeeringu bioressursside eeldada: väärindamisesse maaparandussüsteemide korrashoidu, arvestades ka - Investeeringud ettevõtete keskkonnaeesmärke ning kasvukohatüüpide erisusi; konkurentsivõime tõstmiseks teede korrashoidu; metsade kasutamisega seotud tööhõive arendamist maapiirkondades; - jm. metsamajandamise suunamist kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks; metsade süsiniku 9/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised sidumisvõime suurendamist; metsaomanike nõustamist; teadus- ja arendustegevust jms. Järeldus: Metsanduse arengukava on veel koostamisel, mistõttu ei ole võimalik hinnata kahe dokumendi kooskõla. Pärandniitude tegevuskava aastateks 2021-2027 (2021) Pärandniidud, ka poollooduslikud kooslused või pärandkooslused, on rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Pärandniitude tegevuskava seab eesmärgid pärandniitude säilitamiseks ja taastamiseks, annab ülevaate praegusest olukorrast ja ohuteguritest ning kirjeldab tegevused eesmärkide saavutamiseks aastani 2027. Pärandniidud Eesmärk: EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, ÜPP strateegiakava on kõige olulisem pärandniitude - suurenenud teadlikkus niitude väärtustest ja edendada ökosüsteemiteenuseid ning tegevuskava eesmärkide rakendamise vahend hooldamisest; säilitada elupaiku ja maastikke. (rahastusallikas). Vajadust tagada kõigi pärandniitude toetusõiguslikkus ÜPP raames on rõhutanud ka Euroopa - paranenud pärandniitude sidusus ja kaitse tõhusus; Komisjon ja Euroopa Kontrollikoda. - paranenud hoolduskvaliteet ning järjepidev Kavandatud väljundid aastal 2027: - Poollooduslike koosluste hooldamine Lisaks jätkuvale toetusmeetmele poollooduslike majandamine; koosluste hooldamiseks, on välja töötatud tegevuskava - korrastatud andmehõive. (pärandniidud kaitstaval alal) – 45 000 ha toetav uus täiendav meede pärandniitude säilitamiseks - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine väljapool kaitsealasid – väärtusliku püsirohumaa (pärandniidud väljaspool kaitsealasid) – säilitamise toetus. Eelarve planeerimisel on ette nähtud Mõõdikud ja sihttasemed aastaks 2027: 40 000 ha eelnimetatud toetuseid pakkuda kokku vähemalt - elupaikade seisundid: ei halvene ja trendid on - Poollooduslike koosluste hooldamise tegevuskavas eesmärgiks saadud ulatuses. positiivsed lisategevused liigikaitseliselt olulistel Toetuste saajad peavad läbima kohustusliku koolituse, - Hooldatavate poollooduslike alade pindala: 50 000 rannaaladel – 4000 ha mis panustab teadlikkuse suurendamisesse ja elupaikade ha seisundi säilitamisesse/parandamisesse. Poolloodusliku - Hooldatavate liigikaitseliselt oluliste rannaalade koosluse toetuses on seatud niitmise ja karjatamise pindala: 4000 ha nõuded, lisaks võib Keskkonnaamet konkreetse koosluse - Hooldajate arv: 50 vajadusi arvestades seada lisanõudeid (nt niitmisaja Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: algusele). Poolloodusliku koosluse hooldamise toetusesse on integreeritud tegevuskavas soovitatud - Huvigruppide teadlikkuse suurendamine, s.h - Poolloodusliku koosluse hooldamise põhimõtted – niitmata laigud ning lisategevuste toetused. koolitused maahooldajatele ja konsulentidele toetus Esimesed sammud on võetud ka tulemuspõhise - Niitude nõustamissüsteemi loomine ja - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine toetusskeemi rakendamise suunas (tulemuspõhise rakendamine - Nõuandeteenus piloottegevusena). - Kaitstavatel aladel sidususe parandamine - Karjatatava püsirohumaa toetus Kaudselt panustavad eesmärkidesse ka mitmed teised - Väljaspool kaitstavaid alasid sidususe - Ökosüsteemiteenuste säilitamine strateegiakava sekkumised. Nt võivad tänastel parandamine, s.h vastava toetusmeetme välja põllumaal vähemväärtuslikel karjatatavatel püsirohumaadel aja töötamine jooksul välja kujuneda kõrgema väärtusega kooslused, - Põllumajandustootjate materiaalsed ja loomakasvatusse (nt lammastele ja lihaveistele) suunatud immateriaalsed investeeringud toetused panustavad karjade säilimisse, 10/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Järjepidev ja jätkusuutlik alade hooldamine, s.h - Põllumajandustootmisega seotud toetus investeeringutoetuste abil on võimalik rahastada toetusmeetmete uuendamine ammlehma kasvatamiseks karjaaedade rajamist, bioressursside väärindamise - Hoolduskvaliteedi parandamine - Põllumajandustootmisega seotud toetus investeeringutega on võimalik otsida kasutust söödaks ute ja kitse kasvatamiseks mittesobivale rohumassile ning ökosüsteemiteenuste toetus soosib niitude säilitamist maastiku - Investeeringud bioressursside mitmekesistamiseks. väärindamisse - jm Järeldus: ÜPP strateegiakava on kõige olulisem pärandniitude tegevuskava rakendamise vahend (rahastusallikas). Strateegiakava sekkumised ja nende planeeritav rakendamise ulatus arvestab asjakohaselt pärandniitude tegevuskava eesmärkidega. Regionaalpoliitika programm 2021-2024 (2021) Riigi regionaalpoliitikat suunavaks keskseks strateegiliseks raamdokumendiks oli 2020. aastani Eesti regionaalarengu strateegia. Alates 2021. aastast seab olulisemad riigi regionaalarengu arenguvajadused, sihid ja tegevussuunad üleriigiline strateegia "Eesti 2035" ning iga-aastaselt uuendatav 4-aastane regionaalpoliitika programm. Regionaalareng Eesmärk: EE7: Olla atraktiivne noorte Regionaalpoliitika programmis ei ole ÜPP - Piirkondade arengueelduste parem kasutus põllumajandustootjate jaoks ja soodustada strateegiakava nimetatud kui ühte programmi majanduskasvuks ja elukvaliteedi tõusuks vajalike ettevõtluse arengut maapiirkondades. eesmärkide ellu viimise vahendit. Sellegipoolest hüvede kättesaadavus EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, panustab ka strateegiakava programmi meetmetesse ja eesmärkidesse, toetades maapiirkondade ettevõtluse (s.h mõõdikuna: keskmiste sissetulekute kasv kõigis sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sh biomajandust ja säästvat arengut, s.h noori alustavaid ettevõtjaid, ja kohalike maakondades) kogukondade elujõulisust. Eelistatakse keskustest metsamajandust - Riigi arengudokumentides määratud regionaalse eemale jäävate ja madala võimekusega piirkondade arengu eesmärkide saavutamine investeeringute toetamist, mikro- ja väikeettevõtete (s.h mõõdikuna: valdkonnapoliitilistest põllumajandustoodete töötlemise ning turustamisega toetusmeetmetest väljapoole Harju maakonda seotud investeeringuid ning investeeringuid eraldatud toetuste osakaal) majandustegevuse mitmekesistamiseks. Samuti toetavad - Regionaalmeetmete mõjus ja nõuetekohane sekkumised maapiirkondade majandusstruktuuris ja tööhõives suure osatähtsusega traditsiooniliste ja rakendamine tööjõumahukate tootmisharude (nt põllumajandus, (s.h mõõdikuna: toetuste kaasabil loodud metsandus, toiduainetööstus) lisandväärtuse kasvatamist. töökohtade arv) Maapiirkondade konkurentsivõime tõstmisele suunatud Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: sekkumiste raames ei toetata investeeringuid Tallinnaga - Regionaalareng - Investeeringud ettevõtluskeskkonna piirnevatesse valdadesse, mis on kooskõlas - Riigi regionaalpoliitika kujundamine arendamiseks maapiirkonnas regionaalarengu programmi sihiga suunata >68% valdkondlikest toetustest väljapoole Harju maakonda. - Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ÜPP strateegiakava erieesmärgid on seotud arendamine ning piiriülese koostöö arendamine regionaalarengu asjakohaste eesmärkidega osas, mis on 11/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - LEADER-kogukonna juhitud kohalik seotud maapiirkondade konkurentsivõime ja areng arendusvõimekusega. - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine - jm Järeldus: ÜPP strateegiakava toetab regionaalarengu programmi eesmärke ja meetmeid. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm (ÕVP) aastateks 2020-2030 (2019) Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. Programm käsitleb kõiki asjaomaseid sektoreid, sh põllumajandust. Programm annab sisendit asjaomaste sektorite arengukavade koostamisel ja poliitika kujundamisel, mille kaudu on ettenähtud ka meetmete rakendamine Õhusaaste Eesmärk: EE5: edendada säästvat arengut ja selliste Heitkoguste vähendamise poliitika tõhusaks - EL tasemel: õhusaaste kahjuliku mõju loodusvarade tõhusat majandamist nagu rakendamiseks peavad panustama kõik sektorid, vähendamine inimese tervisele 40%, võrreldes vesi, muld ja õhk sealhulgas põllumajandus, kus õhusaasteainete aastaga 2005. heitkogused on seni kõige aeglasemalt vähenenud. Kõige olulisem on põllumajanduse mõju NH3 osas. ÕPV Eesti tasemel: baasstsenaariumi korral nähakse ette jätkuvat NH3 - Vähendada NH3 heitkoguseid 1% aastaks 2020, 1% heitkoguste suurenemist, mistõttu on vajalik aastaks 2025, 1% aastaks 2030 lisameetmete rakendamine. - Vähendada LOÜ heitkoguseid 10% aastaks 2020, ÜPP strateegiakava panustab mitmel viisil ÕVP 19% aastaks 2025, 28% aastaks 2030 eesmärgi saavutamisse: - Vähendada NOx heitkoguseid 18% aastaks 2020, Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete 24% aastaks 2025, 30% aastaks 2030 investeeringute sekkumine võimaldab toetada - Vähendada PM2,5 heitkoguseid 15% aastaks 2020, sõnnikuhoidlate rajamist, sõnniku sisestuslaotuse 28% aastaks 2025, 41% aastaks 2030 seadmeid ja ammoniaaki püüdvate filtreid. Samas ei ole Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: toetusmeetmes sõnastatud eelistust kaetud - Vähesaastavad sõnnikuladustamise tehnoloogiad: - Põllumajandustootjate materiaalsed ja hoidlatüüpidele. vedel-sõnniku säilitamine telk- või betoonkatusega immateriaalsed investeeringud Lisaks on ÜPP strateegiakava tingimuslikkuses ja hoidlates, samuti kinnistes teras- või plastikmahutites - mahepõllumajanduse ökokava sekkumistes nõudeid ja toetusi, mis toetavad programmi - Vähesaastavad sõnnikulaotustehnoloogiad: - mulla- ja veekaitsetoetused eesmärke läbi mineraalväetiste kasutamise vähendamise, vedelsõnniku sisestuslaotus nt mahepõllumajanduse ökokava, mulla- ja - keskkonnasõbralik majandamine veekaitsetoetus (piiranguga alad), väärtusliku - innovatsioonikoostöö püsirohumaa säilitamine. 12/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud - jm Väetiste kasutamise optimeerimisse panustavad ka ammoniaagi heitkoguste piiramine kasutades kiiret mullaproovide võtmise ja säästliku toitainekasutuse mulda viimist abivahendi kasutamise nõuded keskkonnasõbraliku majandamise toetuses. Kahel strateegial on ka teatud vastuolusid. Olukorras, kus tootmismahud ei vähene - ja ÜPP strateegiakava on suunatud põllumajandustootmise säilitamisele - on heitkoguste soovitud tasemele vähenemist keeruline saavutada. Näiteks ÕVP lisas 2 esitatud põllumajandussektori prognoosides on (optimistlikult) eelduseks võetud, et kinniste sõnnikuhoidlate arv kasvab 2030. aastaks 98-ni (praeguseks on sellised hoidlad üksikud) ning ca 72% sõnnikulaotusest toimub sisestuslaotusega. ÜPP strateegiakava sekkumised praegusel kujul selliste tulemuste saavutamisele otseselt orienteeritud ei ole. Järeldus: ÜPP strateegiakava toetab mõningal määral teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikku programmi ning selle meetmete rakendamist. Riigi jäätmekava 2014-2020 (pikendatud kuni 2022 lõpuni) (2014) Riigi jäätmekava on Eesti jäätmehooldust korraldav ja suunav valdkonna strateegiline arengukava. Selle peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel. Arengukava ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava strateegiline eesmärk on jäätmehierarhia põhimõtte rakendamine. Jäätmed Eesmärk: EE2: suurendada konkurentsivõimet ja turule ÜPP strateegiakava eesmärgid arvestavad riigi - Vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu jäätmekava eesmärgiga, kavandades jäätmete ohtlikkust teadusuuringutele, tehnoloogiale ja toetusmehhanismidesse jäätmetekke vähendamise ning digiüleminekule ringluse suurendamise tegevusi. Seejuures panustavad - Võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel EE4: panustada kliimamuutuste sekkumised peamiselt jäätmehierarhia esimesele astmele leevendamisse ja nendega kohanemisse ning ehk jäätmetekke vältimisse, aga ka jäätmete ringlusse - Vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, võttu. säästvasse energiasse tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet EE9: parandada EL-i põllumajanduse Toetatakse investeeringuid ressursitõhusate reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tehnoloogiate arendamiseks ja kasutusele võtuks ning tervise osas, sealhulgas säästval moel bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) toodetud ohutu ja toitev toit, toidu väärindamiseks. raiskamine, loomade heaolu Toiduainetööstuse investeeringutoetused panustavad EE8: edendada tööhõivet, majanduskasvu, muuhulgas toidu raiskamise vähendamisse. sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade 13/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised arengut, sh biomajandust ja säästvat metsamajandust Meetmed/tegevussuunad: Seotud sekkumised: - Investeeringud parimasse võimalikku - Põllumajandustootjate materiaalsed ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; immateriaalsed investeeringud ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT- - Toiduainetööstuste materiaalsed ja rakenduste toetamine immateriaalsed investeeringud - Ettevõtete investeeringute toetamine, kes soovivad - Innovatsioonikoostöö edendada jäätmete korduskasutuseks - Investeeringud bioressursside ettevalmistamist väärindamisse - Ettevõtete investeeringute toetamine, kes tegelevad jäätmete taaskasutusse, sh ringlussevõtule suunamisega Järeldus: ÜPP strateegiakava toetab riigi jäätmekava eesmärke ja meetmeid. Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023 (2019) Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava kirjeldab tegevused taimekaitsevahendite säästva kasutamise edendamiseks ja kasutamisega kaasnevate riskide vähendamiseks. Tegevuskavas on rõhk asetatud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele. Taimekaitse Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste Taimekaitsevahendiste säästva kasutamise tegevuskava - Vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega loodusvarade tõhusat majandamist nagu näeb ette, et eesmärkide saavutamiseks kasutatakse kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale vesi, muld ja õhk muuhulgas ÜPP strateegiakava toetusmeetmete EE6: Panustada elurikkuse kaitsesse, vahendeid, otsene viide strateegikavale on sisse - Üldsusele on kättesaadav tasakaalustatud teave edendada ökosüsteemi teenuseid ning kirjutatud ka mitmesse tegevusse. taimekaitsevahendite ohutu kasutamise ja taimekaitsevahenditega seotud tervise- ja säilitada elupaiku ja maastikke Seonduvad meetmed on strateegiakava sekkumistesse ka EE9: Parandada EL-i põllumajanduse integreeritud. keskkonnariskide kohta. reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja ÜPP sekkumistega soodustatakse nõuandeteenuse - Taimekaitsevahendite turustajad, professionaalsed tervise osas, sealhulgas säästval moel arendamist, keskkonnasäästlikke tootmisvõtteid kasutajad ja nõustajad on läbinud ühtlase tasemega toodetud ohutu ja toitev toit, toidu (keskkonnasõbralik majandamine), ajakohastel teadmistel põhineva raiskamine, loomade heaolu mahepõllumajandust. Taimekaitsevahendite kasutamise taimekaitsekoolituse. Tagatud on piirangud on seatud (ja kompenseeritud) ökoaladel, taimekaitsevahendite säästlikku kasutamist toetava mesilaste korjealadel, karjatatavatel ja väärtuslikel nõustamisteenuse kättesaadavus. püsirohumaadel, pinnaveekaitse toetusega aladel, - Taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevad puhverribadel, mittetootlikel aladel. tervise- ja keskkonnariskid on vähenenud. Tagatud on taimekaitsevahendite nõuetekohane kasutamine 14/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised ning tõhus järelevalve. ITK põhimõtete Kaudselt panustavad ka sekkumised, mis soodustavad rakendamise laiendamine. taimekahjurite looduslike vaenlaste levikut ehk ökosüsteemiteenuste säilitamist. Mõõdikud (2023. a): Põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete investeeringutoetuste alal on võimalik toetada - Pestitsiidide jääkide piirväärtust ületavate investeeringuid uutesse keskkonnahoidlikesse põhjaveeseirejaamade osakaal NTA-l: < 10% taimekaitsetehnoloogiatesse. - Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkidega Seega on kaks kava otseses üksteist toetavas seoses. proovide osakaal Eesti päritolu toidus: < 1% - Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus mullas (keskmine toimeainete jääkide arv ühes proovis): ≤ 5 Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: - Parandada teadlikkust ITK-st, sh - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi kemikaalivabadest alternatiividest toetus taimekahjustajate tõrjeks. - Nõuandeteenuse osutamise toetus - Järjepidevalt avaldada ja ajakohastada taimekaitse - Mahepõllumajanduse ökokava valdkonda käsitlevat teavet (sh uuendada MEMi, - Keskkonnasõbralik majandamine PMA, ETKI, PMK, ja MESi nõuandeteenistuse - Põllumajandustootjate materiaalsed ja veebilehti). immateriaalsed investeeringud - Ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldajate - Ökoalad pädevust, sh uuendada ja ajakohastada taimekaitsekoolituse korraldamiseks vajalikke - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine õppematerjale. - Karjatatava püsirohumaa toetus - Teha selgeks täpne koolitusvajadus ja korraldada - Mesilaste korjeala toetus saadud teabe alusel regulaarseid koolitusi - Mulla- ja veekaitsetoetus taimekaitsevahendite turustajatele, professionaalsetele kasutajatele ja nõustajatele. - Tagada sõltumatu nõuandeteenuse kättesaadavus (alus nõustamisteenuse arendamisel). - Edendada taimekaitsevahendite ohutut ja optimaalset kasutamist: edendada biotõrje ning taimekaitsevahendite ohutumaid kasutusvõtteid, analüüsida biopreparaatide ning madala 15/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised riskitasemega toimeainete kasutamist soodustavaid meetmeid. - Töötada välja strateegia erilist muret valmistavate toimeainete (nt glüfosaat) kasutamise piiramiseks (eelkõige erinevate alternatiivide leidmine ja kasutamise suunamine keskkonnameetmete kaudu). - Soodustada põllumajanduspraktikaid, mis vähendavad taimekaitsevahendite negatiivset mõju keskkonnale, nt ÜPP strateegiakava meetmete raames. - Soodustada mahetootmist eelkõige intensiivsema põllumajandusega piirkondades, nt ÜPP strateegiakava mahetootmise meetme raames. - Teha teadusuuringuid taimekaitsevahendite kasutamise mõjude kohta. Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (2019) Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ning nende täitmiseks välja töötatud 71 meedet, s.h 22 meedet põllumajanduses. Energia ja Eesmärk: EE2: Suurendada konkurentsivõimet ja REKK 2030 põllumajandusvaldkonna meetmest üheksa kliima - Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% turule orienteeritust, pöörates erilist (nimekirjas esimesed) on seotud senise maaelu aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale arengukava olemasolevate toetusmeetmetega. Vastavad ja digiüleminekule; meetmed on teatud muudatustega üle võetud ÜPP - Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites EE4: Panustada kliimamuutuste strateegiakava sekkumistesse ning nende rakendamine (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, leevendamisse ja nendega kohanemisse ning üldjoontes jätkub. jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) säästvasse energiasse; Sellele lisaks on strateegiakava sekkumistesse otseselt vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga EE8: Edendada tööhõivet, majanduskasvu, või kaudselt integreeritud ka valdav osa teistest REKK kasvuhoonegaaside heidet 13% sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade 2030 põllumajandusvaldkonna meetmetest. Nt soodustab - Taastuvenergia osakaal energia summaarsest arengut, sh biomajandust ja säästvat turvasmuldade viimist püsirohumaaks lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt metsamajandust tingimuslikkusesse kuuluv keeld muuta või künda 42% Natura aladel asuvaid 100% turvasmuldadel 16/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni püsirohumaid, mullakaitsetoetuse saamise nõuded ning kasutamine meetmetes majanduse püsirohumaade säilitamist ja karjatamist toetavad konkurentsivõime hoidmiseks. sekkumised. Uue sekkumisena on välja töötatud Meetmed/tegevussuunad: Sekkumised: investeeringutoetus bioressursside väärindamisse. - Mahepõllumajandus - Mahepõllumajanduse ökokava Eraldi sekkumist ei ole moodustatud aiandussektori energiasäästuks ning taastuvenergia osakaalu - Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede ja selle - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi suurendamiseks, kuid põhimõtteliselt on sektoril alameetmed toetus võimalik taotleda investeeringutoetusi ressursitõhususe - Kliimat ja keskkonda säästvate - Nõuandeteenuse toetus tõstmiseks sarnaselt teiste ettevõtetega. põllumajandustavade toetus - Investeeringud ettevõtluskeskkonna Strateegikavas ei kajastu sööda kvaliteedi parandamine - Teadmussiire ja teavitus arendamiseks maapiirkonnas piimalehmadel. Tinglikult panustavad siiski ka sellesse - Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte - Investeeringud bioressursside teised meetmed – nt keskkonnasõbralik majandamine, juhtimis- ja asendusteenused väärindamisse mahepõllumajanduse toetused, loomade heaolu toetus. - Natura 2000 toetus põllumajandusmaale - Põllumajandustootjate materiaalsed ja ÜPP sekkumised aitavad seega kaasa kasvuhoonegaaside immateriaalsed investeeringud heidete vähenemisele, taastuvenergiaallikatest toodetud - Investeeringud majandustegevuse energia osakaalu suurenemisele ka energiatõhususe mitmekesistamiseks maapiirkonnas - Innovatsioonkoostöö paranemisele. Sekkumised aitavad vähendada mittepõllumajandusliku tegevuse suunas - Loomade heaolu toetus kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kasutades - Investeeringud põllumajandusettevõtte - Mulla- ja veekaitsetoetus mineraalväetiste asemel orgaanilisi väetisi, vähendada tulemuslikkuse parandamiseks - Karjatatava püsirohumaa toetus heiteid läbi turvasmuldade jätkusuutliku kasutamise - Loomade heaolu meede toetamise jms. Uute teadmiste ja tehnoloogiate leviku - Väärtusliku püsirohumaa säilitamine - Turvasmuldadel põllumaa viimine püsirohumaaks soodustamisega aidatakse kaasa biomajanduse arengule - Poolloodusliku koosluse hooldamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamisele. - Bioenergia tootmine ja selle osakaalu toetus suurendamine põllumajanduses - Keskkonnasõbralik majandamine - Sööda kvaliteedi parandamine piimalehmadel - jm - Rohumaal karjatamise osakaalu kasv - Otsekülv - Talvine taimkate - Täppisväetamine - Mineraalväetiste asendamine orgaaniliste väetistega - Investeeringud kasvuhoonete ja köögiviljade laohoonete energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtuks 17/18 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 2 Valdkond Kava/strateegia olulisemad asjassepuutuvad Toetavad ÜPP strateegiakava eesmärgid Kommentaarid eesmärgid ja tegevussuunad ja sekkumised - Happeliste muldade neutraliseerimine - Sõnnikukäitluse parendamine - Auditid suuremates põllumajandusettevõtetes - Uuringud ja pilootprojektid Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala (NTA) tegevuskava aastateks 2021-2024 (2021) Nitraaditundliku ala tegevuskava toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel. Vesi Eesmärk: EE5: Edendada säästvat arengut ja selliste ÜPP strateegiakava aitab kaasa mõningate konkreetsete - aidata kaasa elanikele tervisele ohutu joogivee loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat NTA tegevuste sihteesmärkide saavutamisele. tagamisele; majandamist Sõnniku- ja silohoidlaid toetatakse sekkumisega - tõhustada põllumajandustootmise „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed veekaitsenõuetele vastavust ja keskkonnahoidlike investeeringud“. võtete kasutamist ning parandada vastava info Veekaitsealased koolitused konsulentidele ja kättesaadavust; põllumajandustootjatele saab integreerida teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi ning nõuandeteenusesse. - täpsustada põllumajandusest tuleneva koormuse andmeid, võimaldamaks järgmistel perioodidel meetmeid täpsemalt planeerida; - tõhustada tootjate teadlikkust ja kontrolli nende tegevuste üle. Meetmed/tegevussuunad: Seotud sekkumised: - Sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ja - Põllumajandustootjate materiaalsed ja rajamiseks toetusvõimaluse loomine immateriaalsed investeeringud - Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine - Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi (oodatav tulemus 80% hoidlatest, lähtetase 60%) (AKIS) arendamise toetus - Konsulentide veekaitsealase teadlikkuse tõstmine - Nõuandeteenuse osutamise toetus - NTA põllumajandustootjate veekaitsealane koolitusprogramm Järeldus: ÜPP strateegiakava on kooskõlas nitraaditundliku ala tegevuskavaga, panustades otseselt selle meetmete rakendamisesse. 18/18  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Lisa 3. Sekkumiste hindamise ülevaatetabel Mõju hinnangute tähistus: O otsene mõju K kaudne mõju + tõenäoline positiivne mõju - tõenäoline negatiivne mõju ↔ võimalikud mõjud on kahesuunalised (nii positiivsed kui negatiivsed) ning tugevalt sõltuvad konkreetsetest tegevustest, mõju määratlemine ei ole strateegiakava tasemel võimalik X mõju võib lugeda neutraalseks/madalaks või mõju ilmnemine ei ole strateegiakava tasemel selge () mõju ilmneb juhul, kui reaalsed investeeringud on suunatud valdkonnas mõjusatesse tegevustesse Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Tegevus on oluline nõuandeteenuse osutamiseks, s.t panustab Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi üles vastava sekkumise positiivsetesse mõjudesse. Sekkumine hõlmab ehitamisel (rakendamise etapis) tuleb tagada laia teemaderingi, muude teemade (ettevõtlus, toidu käitlemine, keskkonnakaitse/säästva arengu läbiv metsandus, tööõigus jm) hulgas ka keskkonnasäästlikkust, ressursi- integreerimine nõustamissüsteemi ning ja energiatõhusust, loodusvarade kestlikust kasutamist jms. valdkondlike konsulentide pädevus ja järelkasv Ajakohase teabe jagamisel keskkonnakaitse põhimõtetest ja (uutest) keskkonnakaitse ja loodushoiu valdkonnas. keskkonnasäästlikest tehnoloogiatest kaasneb tegevusega kaudne Jälgima peab, et tegevuste planeerimine ei Teadmussiirde- ja positiivne mõju kõikidele keskkonnaelementidele. lähtuks üksnes sihtrühmade 0.1 nõustamissüsteemi (K+) (K+) (K+) (K+) (K+) (K+) (K+) O+ Sekkumise kirjeldusest ei selgu siiski, milline on otseselt ettepanekutest/eelistustest, kuna toetus keskkonnakaitsesse suunatud teadmussiirde ja nõuandeteenuse keskkonnakaitse edendamine ei ole tõenäoliselt prioriteetsus ja osatähtsus. Mõjud sõltuvad reaalselt rakendatavate sihtrühmade esmane prioriteet nõuandeteenuse tegevuste iseloomust. Sellest tulenevalt ei ole strateegiakava kasutamisel. Ilma laiema teadlikkuse tõstmiseta tasemel võimalik sekkumise reaalse mõju suurust usaldusväärselt on samas keeruline saavutada ÜPP hinnata. strateegiakava keskkonnaeesmärke (s.h suunata Selge positiivne mõju avaldub põllumajandussekori ettevõtetele ja võimalikult paljusid tootjaid liituma keskkonna- seal hõivatud inimestele. ja kliimameetmetega). Positiivne mõju avaldub põllumajandussekori ettevõtetele ja seal hõivatud inimestele, kellele nõuandeteenus on suunatud. Nõuandeteenuse valdkondades sisaldub ka keskkonnakaitse põhimõtete rakendamine. Põllumajandustootjate teadlikkusel on Nõuandeteenuse Vt märkuseid teadmussiirde- ja 0.2 K+ K+ K+ K+ K+ K+ K+ O+ jätkusuutlikus põllumajanduses oluline roll ning selle teadlikkuse osutamise toetus nõustamissüsteemi toetuse juures. kasvust ja teadlikult säästvast majandamisest võib eeldada positiivset mõju tõenäoliselt kõigis keskkonnavaldkondades. Sarnaselt teadmussiirde ja nõustamissüsteemi toetusele on reaalse mõju suurust siiski keeruline hinnata. Innovatsioonikoostöö projektide mõjud sõltuvad reaalselt rakendatavate projektide iseloomust. Muuhulgas on eesmärgiks seatud suurendada kliima- ja ressursitõhusust ning parimate keskkonnasõbralike tootmistavade väljatöötamine ja rakendamine. 0.3 Innovatsioonikoostöö X X X X X X X O+ Strateegiakava tasemel ei ole siiski võimalik sekkumise reaalset mõju keskkonnaelementidele usaldusväärselt hinnata. Positiivne mõju avaldub ettevõtete arengule ning seeläbi ka tööhõivele ja laiemalt sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. 1/12 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Jätkuva põllumajandustootmisega ja selle soodustamisega kaasneb vältimatult koormus keskkonnale. Hinnangute andmisel on siinkohal lähtutud strateegiakava mõjust võrdluses baastasemega. See tähendab, et positiivne mõju hindamistabelis kajastab negatiivsete mõjude leevendamist/keskkonnasäästlikkuse suunas liikumist. Põhilise sissetulekutoetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 „Mõisted ja minimaalsed nõuded“ sätestatud tingimusi ning peatükis 4.2 sätestatud tingimuslikkuse nõudeid. Tingimuslikkus sisaldab seejuures Põhiline elemente, mis lähevad õigusaktidega kehtestatud nõuetest 1.1 sissetulekutoetus O+ O+ O+ O+ X O+ X O+ kaugemale ja panustavad seeläbi põllumajanduse keskkonnamõjude jätkusuutlikkuseks leevendamisesse. Samuti on tingimuslikkusesse lisatud uusi elemente (nt turvasmuldadega alade kaitse) või nõudeid kohandatud, võrreldes varasemate otsetoetuste nõuetega. Turvasmuldade kaitse (GAEC 2), püsirohumaa säilitamine (GAEC 1) panustab kliimamuutustele ja pinnasele avalduvate mõjude leevendamisse. Eluslooduse ja maastiku valdkonnas võib välja tuua maastikuelementide ja mittetootlike alade säilitamise kohustuse (GAEC 9). Vete kaitsesse panustavad nt puhverribad (GAEC4) ja talvine taimkate (GAEC7). Vt selgitusi põhilise sissetulekutoetuse juures. Täiendav Väikeste tootjate eelistamine üldises toetussüsteemis eeldatavalt ümberjaotav pigem võimendab positiivseid mõjusid nii sotsiaal-majanduslikule 1.2 O+ O+ O+ O+ X O+ X O+ sissetulekutoetus keskkonnale kui ka looduskeskkonnale (väikeste tootjate jätkusuutlikuseks elujõulisus loob põhimõttelise eelduse hajutatumaks ja ekstensiivsemaks tootmiseks ning mosaiiksemaks maastikuks). Sekkumises ei ole lisanõudeid, mis muudaks seniseid tootmispraktikaid. Strateegiakava ei näe ette kavandatavate väljundite (ehk toetavate karjade) mahu kasvu strateegiakava perioodil. KSH eksperdil puudub ka alus eeldamiseks, et ilma sekkumiseta oleksid valdkonna keskkonnamõjud väiksemad. Eelnevast tulenevalt võib sekkumise mõju keskkonnale hinnata Põllumajandus- neutraalseks - olulisi muutusi keskkonnakoormuses pole ette näha. tootmisega seotud Positiivne mõju avaldub sotsiaal-majanduslikule keskkonnale 1.3 X X X X X X X O+ toetus piimalehma (valdkonna tööhõive, valdkonnaga seotud maapiirkondade kasvatamiseks elujõulisus). Positiivne aspekt on toetuse diferentseerimine väiksemate karjade kasuks - väiksemad karjad tähendavad ühtlasi keskkonnakoormuse väiksemat koondumist (nt seotuna sõnniku laotamisega farmi ümbruses, põhjaveevõtuga loomade jootmiseks jms). Mõju ei ole siiski märgitud vastavasse lahtrisse tulenevalt selle mõju eeldatavast väiksusest. 2/12  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumises ei ole lisanõudeid, mis muudaks seniseid tootmispraktikaid. Strateegiakava ei näe ette ka kavandatavate väljundite (ehk toetavate karjade) mahu kasvu strateegiakava perioodil. Eelnevast tulenevalt võib sekkumise mõju keskkonnale hinnata neutraalseks - olulisi muutusi keskkonnakoormuses pole ette näha. Põllumajandus- Otsene positiivne mõju avaldub sotsiaal-majanduslikule tootmisega seotud keskkonnale (valdkonna tööhõive, valdkonnaga seotud 1.4 K+ X K+ X X K+ X O+ toetus ammlehma maapiirkondade elujõulisus). kasvatamiseks Kaudse positiivse mõju saab välja tuua mõju maastikule/kultuuripärandile ja kliimamuutustele. Sekkumine on suunatud lihaveisekasvatuse toetamisele, mis omakorda soodustab loomade karjatamist ehk traditsiooniliste pärandkultuurmaastike säilimist. Karjatavate püsirohumaade säilimine panustab kaudselt ka kliimaeesmärkidesse. Põllumajandus- tootmisega seotud Sekkumise keskkonnamõjud on sarnase iseloomuga ammlehma 1.5 X X K+ X X K+ X O+ toetus ute ja kitse kasvatamise toetusega. kasvatamiseks Põllumajandus- Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid tootmisega seotud negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud 1.6 toetus X X X X X X X O+ avalduvad eelkõige sotsiaalmajanduslikule keskkonnale - aianduskultuuride aianduskultuuride kasvatamise jätkusuutlikkusele ning kodumaist kasvatamiseks päritolu toidu kättesaadavusele. Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud Põllumajandus- 1.7 X X X X X X X O+ avalduvad eelkõige sotsiaal-majanduslikule keskkonnale - tootjate kindlustustoetus taastumisele suurematest kahjudest ning ettevõtete jätkusuutlikkusele. Loodusõnnetustes või Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid katastroofides negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud kahjustunud 1.8 X X X X X X X O+ avalduvad eelkõige sotsiaal-majanduslikule keskkonnale - tootjate põllumajandusliku taastumisele suurematest kahjudest ning ettevõtete tootmise potentsiaali jätkusuutlikkusele. taastamise toetus 3/12 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumise mõju sõltub selle reaalse rakendamise iseloomust ja mahust. Kui toetused suunatakse turvasmuldadega aladele, kus see hoogustab muldade mineraliseerumise protsessi, on küsitav sekkumise sidumine kliimaeesmärkidega. Sekkumise tingimustesse on lisatud turvasmuldadega ja leevendusmeetmetega seotud põhimõtted. Toetust ei anta uue kuivendussüsteemi rajamiseks ega aladel, kus üle 50% on turvasmuldadel (v.a tegevused veetaseme Sekkumises võiks olla selgemini välja toodud, tõstmiseks). Tegu on kitsendusega, mida vastavas varasemas MAK et sekkumist saab kasutada ka loodusliku meetmes ei olnud ehk on astutud teatav samm negatiivsete mõjude veerežiimi taastamiseks turvasmuldadel . vähendamise suunas. Toetuse andmisel eelistatakse leevendusmeetmete rakendamist Samuti soovitab KSH ekspert kaaluda Investeeringud ning tingimusena on sõnastatud, et kavandatav tegevus ei tohi tingimust, et veekogude puhul, millele on põllumajandusega kahjustada keskkonnaseisundit. Eeldusel, et taristu kaasajastamine veemajanduskavades vastav vajadus/meede ette seotud taristu toimub parima praktika kohaselt (s.h keskkonnakaitsemeetmete 1.9 ↔ ↔ X ↔ X ↔ X O+ nähtud, tuleb korrastustööde osana ette näha (maaparandus- rakendamine), on sekkumise mõju neutraalne või positiivne keskkonnakaitserajatised/muud asjakohased süsteemid ja teed) (võrreldes n-ö tavapraktikaga või senise toetusmeetmega). kaasajastamisse Positiivse mõjuga on eeldatavalt investeeringud nt seadedrenaaži leevendusmeetmed. rajamisele, veetaseme tõstmisesse. Siiski ei saa piisava kindlusega välistada, et maaparandustöödega ei Teise etapi tööde projektid peaks sarnaselt kaasne veekogudele täiendavat hüdromorfoloogilist koormust (nt riigieesvoolude korrastamise tingimustele olema eesvoolude uuendamisel), vee-elustiku elutingimuste halvenemist koostanud pädev isik, kes on läbinud koolituse vm. Kui setete ja taimestiku eemaldamisel saab veekvaliteedile olla keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi positiivne mõju, siis teisalt võib halveneda veekogu n.ö projekteerimise alal. isepuhastusvõime ja kiireneda toitainete edasikanne. Samuti on kahesuunaline mõju pinnasele. Maaparandussüsteemide korrashoid tagab muldade põllumajandusliku potentsiaali ja parandab nende viljelusväärtust. Teiselt poolt mõjutatakse turvasmuldade puhul negatiivselt nende looduslikke omadusi. Mesinduse Meemesilaste tolmeldamine on elusloodust toetavaks ökosüsteemi 2.1 sektoripõhine K+ X X X X X X O+ teenuseks. Tervikuna elujõulisel mesindussektoril on seetõttu sekkumine kaudne positiivne mõju elusloodusele. Sekkumise mõjud avalduvad eelkõige kohaliku toiduainesektori arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tööhõivele jms. Teatava positiivse mõju saab välja tuua inimese tervisele ja heaolule - seda Toidutööstuse juhul, kui reaalsed investeeringud suunatakse toidu koostise materiaalsed ja parendamisse. Positiivne mõju võib avalduda ka veekogudele ja 2.2 X (O+) X X (O+) X (O+) O+ immateriaalsed välisõhule - seda juhul, kui toetused suunatakse heidete investeeringud vähendamise tehnoloogiatesse (puhastusseadmed, filtrid vm). Eelduse nende mõjude ilmnemiseks annab asjaolu, et panustamine keskkonnaga ja kliimaga seotud tegevustesse on seatud üheks taotluste hindamise kriteeriumiks. Põllumajanduse ja Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha olulisi negatiivseid või toidusektori positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige 2.3 X X X X X X X O+ müügivõimekuse kohaliku toiduainesektori arengule ja elujõulisusele, sellega seotud tõstmine tööhõivele jms. 4/12  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha olulisi negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud avalduvad eelkõige sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Sekkumise eesmärk on toetada väikeseid põllumajandustootjaid Väikeste ning pidurdada põllumajandustootmise kontsentreerumist 2.4 põllumajandus- X X X X X X X O+ suurematesse tootmisüksustesse. N.ö hajutatud tootmisel on ettevõtete arendamine kaudsed positiivsed mõjud keskkonnale läbi mosaiiksema maastiku, kõrge kontsentreeritud loomkoormuse vältimise jms. Nende mõjude ilmnemist ei saa siiski ÜPP strateegiakava üldistusastmes ja toetuse reaalset kasutust teadmata piisava kindlusega eeldada. Ühistulised Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid investeeringud negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Positiivsed mõjud võivad 3.1 materiaalsesse ja X X X X X (K+) X O+ kaasneda investeeringutega, mis läbi ühistulise tegevuse immateriaalsesse vähendavad ressursikasutust. põhivarasse Liidu ja riiklike kvaliteedikavade Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 3.2 X X X X X X X K+ rakendamise negatiivseid või positiivseid välismõjusid. toetamine Tunnustatud tootjaorganisat- Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 3.3 X X X X X X X K+ sioonide loomise negatiivseid või positiivseid välismõjusid. toetamine Tunnustatud tootjaorganisat- Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 3.4 X X X X X X X K+ sioonide arendamise negatiivseid või positiivseid välismõjusid. toetamine 5/12 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Arvestades sekkumise kavandatavat rakendamise ulatust, on tegemist ühe olulisema sekkumisega, millega suunatakse tootjaid täiendavalt panustama põllumajanduse keskkonnamõjude vältimisse ja leevendamisesse, võrreldes n-ö tavapraktikaga. Otsesed positiivsed mõjud keskkonnaelementidele tulenevad tootjate kohustusest rakendada õigusaktidest ja tingimuslikkusest rangemaid keskkonnanõudeid/lisategevusi. Mõju suurus sõltub toetuse kasutamise reaalsest ulatusest, s.h valitavate lisatoetuste kasutamisest. Sekkumisse on liidetud, võrreldes varasema toetusskeemiga, mõned täiendavad positiive mõjuga elemendid, nt toitainekasutuse abivahendi kasutamine ja täppisviljeluse lisatoetus (eelkõige mõju veekeskkonnale), sama taimekaitsevahendi kasutamise piirang ja mitmeliigiliste väikeste põldude lisatoetus (eelkõige mõju elusloodusele), happeliste muldade lupjamise lisatoetus (eelkõige mõju mullastikule). Positiivse mõju saab välja Keskkonnasõbralik O+ O+ X O+ X K+ K+ X tuua vähemalt elusloodusele, pinna- ja põhjaveele ja pinnasele. majandamine Kaudset mõju kliimale võib eeldada läbi tegevuste, mis panustavad mulla orgaanilise süsiniku sidumisse. Läbi looduskeskkonna elementide (nt põhjavee reostuseohu vähenemise), võib avalduda kaudne positiivne mõju ka elanikkonnale (nt kaevude veekvaliteet). Kaudne positiivne mõju keskkonnale tuleneb ka kohustuslikust koolitusest ehk tootjate teadlikkuse tõstmisest. Sekkumise (nagu ka teiste keskkonna- ja kliimakavade) puuduseks on, et tegu on üheaastase kohustusega. Üheaastane kohustus ei ole piisav pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Sekkumise potentsiaali realiseerumise eelduseks on, et toetusskeemiga liitunud põllumajandustootjad kasutavad seda siiski püsivalt järjestikustel aastatel. Näiteks viljavahelduse kohustus ja sama taimekaitsevahendi kasutamise piirang peavad hõlmama mitut järjestikust aastat skeemiga, et olla reaalselt sisukad. Sekkumise raames toetakse ettevõtjaid, kes võtavad kohustuse täita mahepõllumajandusele seatud piiranguid/nõudeid. Mahepõllumajanduse osakaalu tõstmine on üks olulistest esile tõstetud abinõudest keskkonnapoliitikate eesmärkide saavutamisel. Seetõttu on asjakohane ja vajalik, et strateegikavas nähakse ette toetatava pindala järk-järguline kasv. Läbi keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest loobumise väheneb tavapraktikaga võrreldes pinnase ja vee saastumise oht ning avaldub positiivne mõju elustikule. Orgaaniliste väetiste eelistamisel mineraalväetistele avaldub eeldatavalt positiivne mõju Mahepõllumajanduse O+ O+ X O+ X K+ O+ O+ mulla elustikule, struktuurile ja huumusvarule. Mahetootmine ei ökokava mõjuta kliimat otseselt, kuid mahetootmisega keskendutakse muldade pikaajalise heaolu tagamisele, millel on teatav kaudne mõju. Positiivne mõju inimeste heaolule avaldub nii kaudselt läbi teiste keskkonnaelementide kui otseselt läbi kodumaist päritolu mahetoodete kättesaadavuse toetamise. Sekkumise puuduseks on, et tegu on üheaastase kohustusega. Üheaastane kohustus ei ole piisav pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Sekkumise mõjude potentsiaali realiseerumise vältimatuks eelduseks on, et toetusskeemiga liitunud põllumajandustootjad kasutavad seda siiski püsivalt. 6/12  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Ökoalade sekkumisel on positiivsed mõjud pea kõikidele keskkonnaelementidele. Keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise keeld väldib negatiivset mõju elustikule, pinnasele, veekogudele. Mulla taimkatte all hoidmine ja/või harimise Ökoalad O+ O+ O+ O+ X K+ X X piiramine vähendab süsinikuheidet. Niitmise ja hekseldamise keeld 1. augustini toetab samuti elusloodust, sealhulgas on niitmise ja hekseldamise hilisem läbiviimine oluline põllulindude kaitseks, kellele ökoalad võivad pakkuda pesitsuspaikasid. Sekkumise peamine eesmärk on soodustada maastikuelementide ja Sekkumise positiivse mõju kogu potentsiaali looduslähedaste alade olemasolust ja omavahelisest lähedusest rakendumise eelduseks on ökosüsteemiteenuste sõltuvaid liike põllumajandusmaastikust, s.h looduslikku ja sobivate põllumajanduspraktikate kahjuritõrjet ja tolmeldamisteenust pakkuvaid putukaid. Kahjurite vastastikuse sünergia teadlik ära kasutamine. looduslike vaenlaste mõjul peaks vähenema vajadus keemiliste Kuna sekkumises ei ole tootjale seatud taimekaitsevahendite kasutamisel, mis omakorda on täiendava lisapiiranguid, s.t puuduvad ka piirangud positiivse mõjuga. pestitsiidide kasutamiseks erinevate Positiivne mõju on sekkumisel ka teistele keskkonnaelementidele. maastikuelementide vahetus läheduses, siis on Sekkumine soodustab mosaiiksete põllumajandusmaastike oht, et taimekaitsevahendite kasutamisega Ökosüsteemiteenuste O+ K+ O+ O+ X K+ X X kasutamist ning olemasolevate maastikuelementide säilitamist ehk vähendatakse või kaotatakse oodatud kasu säilitamine põllumaal säilitab maastikuväärtusi. Nende maastike hulka võivad seejuures elurikkusele. kuuluda ka nt läbi planeeringute väärtuslikeks määratud Juhul, kui sekkumises ei soovita seada vastavaid kultuurmaastikud. Positiivne mõju on eeldatavalt ka pinnasele, lisapiiranguid, on seda enam oluline jätkuv kuna tegevus soosib mullaelustikku. Sekkumise ühe eesmärgina põllumajandustootjate üldise teadlikkusse saab välja tuua vähendada survet maakasutuse intensiivistumiseks tõstmine ökosüsteemiteenuste kasust ja neid (suurte liidetud põllumassiivide tekkeks) ning olemasolevate võimendavatest maaharimispraktikatest. puhverribade (s.h veekogude äärsete puhverribade) ulatuse Ökosüsteemiteenuste valdkonnale peab vähendamiseks. Tulenevalt sekkumise eelarvest, võib vastavat kindlasti tähelepanu pöörama nõuandeteenuse mõju lugeda siiski tagasihoidlikuks. arendamisel. Mesilaste korjeala toetusel on lisaks meemesilastele positiivne Mesilaste korjeala mõju ka looduslikele tolmeldajatele jm elustikele O+ O+ X X X X K+ X toetus (taimekaitsevahendite kasutamise keeld). Kaudsed mõjud tulenevad nt toiduks kasutatava mee kvaliteedi paranemisest. Sekkumine soodustab ka nende rohumaade säilimist, mis ei ole arvatud poollooduslike koosluste hulka. Sekkumisel on otsene positiivne mõju maastikule ning elusloodusele, pakkudes avamaaliikidele elupaiku. Viimases osas on oluline ka hekseldamise keeld kuni 1. septembrini. Püsirohumaade säilitamine (uuendamise keeld) aitab kaitsta mulda ning panustada Veekogude kallastel karjatamise mõju sõltub kliimaeesmärkidesse (mullas seotud süsinik). Võrdluses konkreetsest olukorrast ja veekogust. Nt pehme intensiivsema maakasutusega (alade üles harimine, loomade kaldaga veekogu ja intensiivse loomade loomakasvatushoonetes pidamine), võib välja tuua ka sekkumise Karjatatava liikumise korral on oht setete ja toitainete O+ ↔ O+ O+ X O+ X O+ positiivse mõju veekogude seisundile ja välisõhule. Positiivne on ka püsirohumaa toetus veekogusse kandumiseks kaldaerosiooniga. veekogude kallaste hooldus (tugeva rohukamara teke, taimestiku Seetõttu on soovitav kaaluda võimalusi pügamine). Pinnaveekogudele avalduva koormuse osas on siiski soodustada vajaduse korral ka veekogu poolse oluline karjatamispraktika ja -koormus. Kuna lubatud on loomade serva aiaga piiramist. juurdepääs veekogudele, võib teatud tingimustes kaasneda suurenenud erosioon veekogude kallastel jms. Sekkumise nõuetes olevat ülekarjatamise keeldu tuleb seetõttu eriti jälgida just veekogude kallastel. Tegevus soodustab ka traditsiooniliste pärandkultuurmaastike säilimist. 7/12 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Investeeringutoetust on võimalik taotleda tegevusteks, mis otseselt panustavad veekaitsesse (sõnnikuhoidlad, sisestuslaotuse ja täppisviljeluse seadmed jm), välisõhu kaitsesse (ammoniaaki püüdvad filtrid, sisestuslaotus jm), energiasäästu (säästlikud jahutusseadmed, taastuvenergia-lahendused jm), pinnase kaitsesse Põllumajandus- (täppisväetamine, karjatamisalade investeeringud jm), elurikkuse Sekkumise tekstis võiks olla arusaadavalt välja tootjate materiaalsed kaitsesse (keskkonnahoidlikud taimekaitsetehnoloogiad, (O+) (O+) (K+) (O+) (O+) (O+) X O+ toodud, et toetus on suunatud ka ja immateriaalsed puudesalude rajamine). Läbi karjatamist soodustavate sõnnikuhoidlate katmisele. investeeringud investeeringute avaldub kaudne mõju ka pärandmaastikele. Sekkumine loob eeldused positiivsete mõjude avaldumiseks enamustes keskkonnavaldkondades, lisaks panustab ettevõtete jätkusuutlikkusse (toimetulekusse keskkonnanõuetega). Mõjude reaalne avaldumine sõltub konkreetsetest tegevustest, mida rakendusperioodil toetatakse. Metsakoosluste säästlik hooldamine ja kahjustunud metsa Lähtuvalt sekkumise eesmärgist panustada Investeeringud metsa taastamine on positiivse mõjuga metsakooslustele ning seeläbi kliimamuutuste leevendamisesse, on soovitav kliimamuutustega O+ X X X X O+ X O+ kaudselt ka kliimamuutustele (süsiniku sidumine). kaaluda, kas maapinna mineraliseerimine peaks kohanemiseks Taimlamajanduse toetamisega panustatakse raiejärgse metsa olema turvasmuldadel piiratud. uuendamisse. Eraldiseisva sekkumisena on tegu uue meetmega (varem osaliselt integreeritud taristu arendamise meetmesse). Keskkonnakaitserajatiste eesmärk on vähendada maaparandusesüsteemide negatiivset mõju keskkonnale. Rajatistel saab olla positiivne mõju nii veekogude veekvaliteedile (saasteainete edasikandumise vähendamine settebasseinide, Maaparanduslikud puhastuslodude vm abil), hüdromorfoloogilisele seisundile keskkonnakaitse- O+ O+ X X X O+ X X (nõlvade looduslähedaseks kujundamine, sootide avamine) kui vee- rajatised elustikule (tehiselupaikade, koelmupadjandite loomine). Lisaks vee-elustiku seisundi parandamisele loovad osad tegevused uusi elupaikasid ka kallastel. Eesvooludele lammialade rajamine ja seadedrenaaž aitab hoida mulla niiskusrežiimi ja takistab selle mineraliseerumist, mis aitab vähendada kuivenduse negatiivset mõju kliimale. 8/12  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Mulla- ja veekaitsetoestusega seatakse ja kompenseeritakse täiendavad tingimused mulla ning pinna- ja põhjavee kaitsmiseks. Mullakaitsetoetust antakse põhiosas turvamuldadega või erodeeritud ja deluviaalmuldadega põldudele ehk aladele, kus intensiivselt haritavat mullastikku võib ohustada mineraliseerumine või erosioon. Põllu rohukamaras hoidmine ja kamarat kahjustavate mullaharimistööde vältimine koos mullaproovide ja toitainekasutuse jälgimisega eeldatavalt täidab seda eesmärki. Soovitav on kaaluda toetuskõlbulikkuse Põhjaveekaitsetoetust on võimalik saada kaitsmata põhjaveega alal laiendamist. Nt ei pea KSH ekspert ja selle tingimused on sarnased. Rohukamaras alalt, mille põhjendatuks toetuste saajaid piiritleda üksnes toitainekasutust jälgitakse, eeldatavalt olulist toitainete leostumist keskkonnasõbraliku majandamise ja põhjavette ei toimu ja tegevusel on positiivne mõju. Samas on Mulla- ja mahetoetuse saajatega. O+ O+ X O+ X K+ X X küsitav meetme rakendumise ja seega mõju ulatus, arvestades veekaitsetoetus Samuti tuleks kaaluda pinnaveekaitse toetuse sekkumise iseloomu ja kaitsmata alade ruumilist piiratust. laiendamist ka vähemalt neile põldudele, mis Pinnaveekaitse meetme rakendamine on veelgi piiratum, kuna piirnevad toitainete tõttu kesises, halvas ja väga kohaldub vaid toitainete tõttu mitteheas seisundis loodusliku halvas seisundiklassis veekogumi valgalal maismaaveekoguga vahetult piirnevale põllule. Piirangutega asuvate kraavidega. veekaitsevööndi laiend on asjakohane meede, millel on eeldatavalt positiivne mõju konkreetselt põllult toimuva ärakande vältimisele. Samas, kuna sekkumine ei mõjuta läbi valgalale jäävate kraavide ja drenaažisüsteemide veekogusse jõudvat toitainekoormust, ei ole sekkumine eraldiseisvalt eeldatavalt piisav veekogumite seisundi parandamiseks. Sekkumisega kaasneb teatav mõju ka elustikule (täiendavate puhveralade roll) ning kliimale (turvasmuldade kaitse) Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine pöörab tähelepanu väärtuslikele niitudele, mis paiknevad väljaspool kaitsealasid. Sekkumise mõjud on sarnase Liigirikaste alade valel ajal või valede iseloomuga poollooduslike koosluste hooldamise toetusele - meetoditega hooldamine võib vähendada Väärtusliku positiivsed mõjud elupaikadele, liikidele, maastikule, pinnasele, liigirikkust, mistõttu on väga oluline, et püsirohumaa O+ O+ O+ O+ X O+ X O+ kliimale (läbi süsiniku säilitamisele). maahooldajatele tagatakse teave ala väärtustest, säilitamine Kuna väärtusliku püsirohumaa hooldamisel ei ole seatud s.h kaitsealustest liikidest ning neile sobilikest täiendavaid tingimusi elupaiga ja liikide kaitseks - nt hekseldamise hoolduspraktikatest. keeld või hilisem niitmise alustamise kuupäev -, mistõttu on mõju elurikkusele madalam nt poollooduslike koosluste toetusest. Siiski on tegu olulise valdkonda panustava sekkumisega. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus aitab säilitada Eesti liigirikkamaid koosluseid ning täidab otseselt looduskaitse eesmärke. Seega avaldub sekkumisega otsene tugev positiivne mõju elupaikadele ja liikidele. Võrreldes varasema toetusmeetmega, on toetuse tingimusi mõnevõrra muudetud. Muudatuste juures on oluline nende kooskõla pärandniitude Poolloodusliku tegevuskavaga, nt lisategevuste toetused liigikaitselt olulistele koosluse hooldamise O+ O+ O+ O+ X O+ X O+ rannaaladele ja tulemuspõhisele hooldusele. toetus Positiivse aspektina saab välja tuua ka lisatoetuse käsitsi või hobuniidukiga niitmisele, mis keskkonnakaitse aspektide kõrval panustab kultuuripärandi säilimisele. Sekkumine aitab muuhulgas hoida põllumajanduslikku tegevust ääremaadel ja madalama viljakusega muldadega piirkondades, kus tavapõllumajandust on vähem. Kohalikku sorti Sekkumine toetab kohalikku sorti taimede geneetilise taimede kasvatamise O+ X O+ X X X X X mitmekesisuse säilimist. Ühtlasi on kohalikku sorti taimede toetus kasvatamine osaks Eesti kultuuripärandist. 9/12 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Sekkumine toetab põllumajandusloomade kohaliku geneetilise Ohustatud tõugu O+ X O+ X X X X X mitmekesisuse säilimist. Ühtlasi on kohalikku tõugu loomade looma pidamise toetus pidamine osaks Eesti kultuuripärandist. Sekkumine toetab ökoloogiliselt väärtuslike metsakoosluste Elurikkuse säilimist ning sealsete liikide kaitset. Ühes elupaikade kaitsega soodustamine Natura O+ X O+ O+ X O+ X X panustatakse metsade niiskusrežiimi ja metsamuldade 2000 erametsades süsinikuvarude kaitsesse metsamajandamise mõjude eest. Täiendav sissetulekutoetus Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 7.1 noortele X X X X X X X O+ negatiivseid või positiivseid välismõjusid. põllumajandus- tootjatele Põllumajandusliku Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid tegevusega alustava olulisi negatiivseid või positiivseid välismõjusid. Sekkumise 7.2 X X X X X X X O+ noore ettevõtja positiivsed mõjud on seotud selle otseste eesmärkidega - soodustamine motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma Investeeringud ettevõtete Sekkumise rakendamisest ei ole ette näha välja toomist nõudvaid 8.1 X X X X X X X O+ konkurentsivõime negatiivseid või positiivseid välismõjusid. tõstmiseks Sekkumise raames on võimalik maapiirkonna teenuste arengu toetamine, mis panustab lisaks ettevõtluskeskkonna jms arengule ka Investeeringud elanike üldisesse heaolusse ja elukeskkonna kvaliteeti. ettevõtluskeskkonna 8.2 X X (O+) X X X O+ O+ Investeeringud võivad toetada ka nt erilise kultuuripärandiga arendamiseks piirkondade/külade arendamist ja nende eripära esile tõstmist. maapiirkonnas Olulisi välismõjusid ei ole strateegiakava tasemel sekkumisest ette näha. Sekkumise mõju sõltub selle reaalse rakendamise iseloomust ja mahust. Eeldusel, et taristu kaasajastamine toimub parima praktika kohaselt (s.h keskkonnakaitsemeetmete rakendamine) ja sellega ei kaasne kuivendusintensiivsuse olulist tõusu, on sekkumise mõju neutraalne või positiivne. Siiski ei saa välistada, et maaparandustöödega kaasneb teatud Raba ja siirdesoo elupaikade 30% lubatud negatiivne mõju märgadele metsaelupaikadele. s.h sealsetele osakaal toetavates projektides on liikidele, või täiendav koormus veekogudele. Sekkumise kliimaeesmärke arvestades liiga suur ning Metsataristu tingimustesse on lisatud leevendusmeetmetega seatud põhimõtted, sellistel aladel maaparandussüstemide 8.3 korrashoid ja ↔ ↔ X ↔ X ↔ X O+ renoveerimist ei peaks toetama. mis on suunatud selliste negatiivsete mõjude vähendamisele - arendamine vajadusel keskkonnarajatise rajamine; raba ja siirdesoo elupaikade Selgelt võiks olla välja toodud, et toetuse suure osakaalu (üle 30%) vältimine. vahendeid saab kasutada ka alade Metsa kuivendamise mõju kliimale saab üldjuhul pidada pigem taassoostamiseks. negatiivseks. Pikaajalised süsinikuvarud peituvad mullas ja turbas, mitte niivõrd puistu biomassis. Kui toetused suunatakse turvasmuldadega aladele, kus see käivitab muldade mineraliseerumise protsessi, on küsitav sekkumise sidumine kliimaeesmärkidega. 10/12  ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine suunatud muu hulgas jäätmete väärindamisele ja seeläbi tõhusale ressursikasutusele, olles kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega. Kõrvalsaaduste ja jääkide kasutamine energia tootmiseks vähendab vajadust fossiilsete kütuste põletamiseks ning on seeläbi kaudse Investeeringud positiivse mõjuga välisõhu kvaliteedile ja kliimaeesmärkide 8.4 bioressursside X X X X (K+) K+ X O+ täitmisele. väärindamisse Samuti võib sekkumine luua uusi ettevõtlussuundi ja töökohti, mitmekesistades maapiirkondade majanduskeskkonda. Uute tootmisobjektide rajamisega võivad kaasneda ka negatiivsed välismõjud. Vastavaid mõjusid ei ole võimalik strateegiakava tasemel usaldusväärselt prognoosida. Vajadusel tuleb uute objektide kavandamisel läbi viia asjakohased keskkonnauuringud või algatada keskkonnamõjude hindamine. Sekkumise mõju sõltub konkreetsetest tegevustest, millele toetust antakse. Sekkumise kirjelduse põhjal ei ole tegevuste iseloomu võimalik keskkonnamõjude hindamise jaoks piisavalt kitsendada. LEADER-kogukonna Sellegipoolest ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude ilmnemist. 8.5 X X (O+) X X X (O+) (O+) juhitud kohalik areng Arvestades sekkumisele püstitud eesmärke, võib oodata positiivset mõju maapiirkondade kogukondadele ja sealsete elanike üldisele heaolule. Investeeringud võivad toetada ka nt erilise kultuuripärandiga piirkondade/külade arendamist. Sekkumisel on positiivne mõju põllumajandusloomade heaolule ja tervisele. Tegevuse välismõjud avalduvad eelkõige läbi loomade karjatamise. Kuna karjatamine ei pea toimuma püsirohumaadel, ei ole karjatamisele antud siiski samaväärseid mõjuhinnanguid kui nt Loomade heaolu karjatatav püsirohumaa sekkumise puhul. Karjatamise mõju sõltub 9.1 O+ X K+ X X X K+ X toetus loomkoormusest ja karjatavast alast. Karjatamisel on positiivne mõju traditsiooniliste pärandkultuurmaastike säilimisele. Sekkumine aitab muuhulgas täita tarbijate järjest kasvavaid ootusi toidu tootmise eetiliste aspektide (loomade heaolu) osas. Sekkumise raames toetakse ettevõtjaid, kes võtavad kohustuse täita mahepõllumajandusele seatud piiranguid/nõudeid. Sekkumisel puuduvad olulised välismõjud. Mahepõllumajandus- Positiivne mõju inimeste heaolule avaldub läbi kodumaist päritolu 9.2 liku loomakasvatuse K+ K+ X K+ X X O+ O+ mahetoodete kättesaadavuse toetamise. Kuna maheloomade toetus kasvatusel vajatakse mahesööta, siis toetab sekkumine mahepõllumajanduse osakaalu säilimisse või kasvu söödatootmises. Vastavaid positiivseid mõjusid on hinnatud mahepõllumajanduse ökokava all. Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine on suunatud karjade tervise parandamisele ja Loomade tervist ravimikasutuse vähendamisele. Sekkumisel puuduvad olulised edendavate välismõjud. Kaudse positiivse mõju võib välja tuua seatuna 9.3 kõrgemate K+ K+ X X X X X X antibiootikumide kontrollituma kasutamisega, mis eeldatavalt majandamisnõuete pidurdab antimikroobse resistentsuse kujunemist ja ravimijääkide toetus keskkonda jõudmist. Eelkõige on need mõjud seotud pinnaveekogudega ja elusloodusega. 11/12 ÜPP strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne. Lisa 3 Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju Mõju elus- pinna- ja maastikule Mõju Mõju inimeste sotsiaal- Nr Sekkumise nimetus välisõhu Selgitused Soovitused ja tähelepanu nõudvad aspektid loodusele põhja- ja kultuuri- pinnasele kliimale tervisele ja maj. kesk- kvaliteedile veele pärandile heaolule konnale Tegu on uue sekkumisega põllumajandustoetuste süsteemis. Sekkumine on suunatud loomataudide leviku piiramisele ja sellega Loomataudide seotud majanduskahju vältimisele sektoris. Sekkumisel puuduvad kontrolli- olulised välismõjud. Kaudse positiivsed mõjud avalduvad nt läbi 9.4 K+ K+ X X X X X O+ programmide alase ravimite kontrollituma kasutamise. Antibiootikumide kontrollitum koostöö toetus kasutus, pidurdab eeldatavalt antimikroobse resistentsuse kujunemist ja ravimijääkide keskkonda jõudmist. Eelkõige on need mõjud seotud pinnaveekogudega ja elusloodusega. 12/12  Meie: 21.10.2021 nr 4.3-1/756 Seisukoha küsimine „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023- 2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu osas Austatud koostööpartner! Käesolevaga palume Teil soovi korral avaldada oma seisukoht „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kohta. Vastavalt KeHJS § 401 lõikele (2) Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajana oleme kontrollinud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande saamisest arvates aruande vastavust käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud nõuetele ning kinnitame aruande asjakohasust ja piisavust. KSH algatati maaeluministri 18. juuli 2019. aasta käskkirjaga nr 98. Keskkonnamõju hindamine on algatatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §33 lõike 1 punkti 1 ja §35 lõike 2 alusel. Strateegiakava koostatakse põllumajanduse valdkonnas, millest tulenevalt on KSH läbiviimine kohustuslik. KSH programm koostati september 2019 – märts 2020 ja tunnistati nõuetele vastavaks 10.03.2020 maaeluministri käskkirjaga nr 56. KSH eesmärk on strateegiakavas planeeritavate sekkumistega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. Strateegiakava koostamise eesmärgiks on koostöös sotsiaalpartnerite ja huvigruppidega luua strateegiline arengudokument, mis aitaks parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut. Lisainfot leiab Maaeluministeeriumi kodulehelt: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027 | Maaeluministeerium (agri.ee) Strateegiakava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056, Tallinn) (kontaktisik on maaelupoliitika ja analüüsi osakonna valdkonna juht Eveli Naaris, [email protected], 625 6521). KSH koostaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn) (kontaktisik Pille Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Antons, [email protected], 6117 699). Palume Teil oma seisukohad KSH aruande osas esitada 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 20. novembriks 2021. a. saates need aadressile [email protected]. Võimalusel palume Teil oma seisukohad esitada varem kui 30 päeva jooksul. KSH aruande avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast aruande kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisest informeerime Teid edaspidi. Täname Teid aktiivse osalemise eest strateegiakava KSH protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisad: 1. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 KSH aruanne seisukohtadeks, YPP_strateegiakava_KSH_aruanne.pdf 2. KSH aruande lisa 2, YPP_KSH_Lisa_2_vastavusanalyys.pdf 3. KSH aruande lisa 3, YPP_KSH_Lisa_3_sekkumiste hindamine.pdf Sama: Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Kaitseministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Välisministeerium Justiitsministeerium Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda Põllumajandusuuringute Keskus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021-2027 ettevalmistava juhtkomisjoni liikmed Eveli Naaris 625 6521, [email protected] 2 (2)