Kiri

07.10.2021 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension on ette nähtud teatud ametialade töötajatele, kelle tööd peetakse tervist kahjustavaks või kelle töö tulemina võib väheneda või kahjustuda kutsealane töövõime. Töövõime vähenemise languse kompenseerimiseks on nende ametialadel töötanud inimestel õigus taotleda pensione enne üldist vanaduspensioniiga, so kas 5 või 10 aastat enne üldist pensioniiga, mõnede kutsealade puhul ka vanusenõudeta, kui on täidetud tööalane staažinõue. Ametialade nimekiri pärineb Nõukogu Liidust ning võeti 1990. aastatel Eesti õigusesse üle. Pensioneid makstakse kõigile nendel ametialadel piisavalt kaua töötanud inimestele, töövõime langust või vähenemist ei kontrollita. Samas on töövõime langemine individuaalne ning sõltub konkreetsest töötajast, töökeskkonnast ja paljudest muudest teguritest. Paljudel soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide saajatel ei ole töövõime langenud, samas on töövõime langenud paljudel teistel inimestel, kellel neile pensionitele õigust ei ole. Võrreldes vanaduspensionäridega on soodustingimustel vanaduspensionäride ja väljateenitud aastate pensionäride töövõime oluliselt parem1. Seega makstakse sooduspensioneid ja väljateenitud aastate pensioneid valedel eeldustel. Nende maksmine tõstatab ebavõrdsuse küsimuse teistel ametialadel töötavate inimeste suhtes. Eesti tööealine elanikkond vananeb, mistõttu on inimeste tööturul hoidmine üha suuremaks väljakutseks. Statistikaameti avaldatavatele suhtelise vaesuse andmetele põhinedes on töötamine, kui tervis seda võimaldab, parim kaitse vaesuse vastu. 2019. aastal oli töötavate inimeste suhtelise vaesuse määr 10%, aga töötutel 45,7% ja vanaduspensionäridel 48,8%2. Seda kinnitavad ka absoluutse vaesuse näitajad, mille järgi on töötavatest inimestest absoluutses vaesuses 1,8%, kuid töötutest 13,8%. Kehtiv soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteem ei soodusta inimeste töötamist vanaduspensionieani, kuna annab võimaluse jääda noorelt pensionile ning teatud juhtudel motiveerib töölt lahkuma. Samuti ei motiveeri nimetatud süsteem tööandjaid tagama töötajatele ohutut töökeskkonda ega maandama riske, sest paneb rahalise vastutuse kutsealase töövõime languse eest riigile. Pensionid ei motiveeri ka töötajaid oma tervist hoidma või uut kutset omandama ümber- ja täiendõppe kaudu. Seetõttu ei enneta soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud 1 Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2020. aastal soodustingimustel vanaduspensionile läinutel osaline töövõime 20%-l ja puuduv töövõime 2,7%-l, VAPS pensionile läinutel osaline töövõime 5,9%-l ja puuduv töövõime 0,3%-l, tavalisele vanaduspensionile läinutel oli osaline töövõime 26,5%-l ja puuduv töövõime 9,6%-l. 2 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja- ebaverdsus/LES02 1 aastate pensionid tervisekao tekkimist või töövõime vähenemist ega soodusta inimeste aktiivsena tööturul püsimist. Kokkuvõttes ei täida soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS) ja väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) enam omaaegset eesmärki ning need vajavad reformimist kahel põhjusel: 1. Süsteem on aegunud ja ebavõrdsust tekitav, sest SVPS ja VAPS pensioneid määratakse ametialade nimekirja alusel töövõime tegelikku langust arvestamata. Selle tulemusel makstakse neid pensioneid ka inimestele, kelle töövõime tegelikult ei ole langenud. Lisaks pärineb ametialade nimekiri ehk maksmise aluseks olev õiguslik regulatsioon ja eeldused Nõukogude Liidu ajast ning on vananenud. Pensionide määramisel tekkivatele küsimustele vastamisel lähtutakse seetõttu tänaseks kehtetutest Nõukogude Liidu aegsetest õigusaktidest ja põhimõtetest, mis ei taga õigusselgust ega õiguskindlust. 2. SVPS ja VAPS pensionid ei motiveeri töötajaid ega tööandjaid vältima töövõime langust. Teatud juhtudel motiveerivad need pensionid inimest tööturult lahkuma. Järgnevalt on välja toodud kehtiva soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionisüsteemi peamised probleemkohad täpsemalt: 1.1. Süsteem on aegunud SVPS ja VAPS pensionid on Eestis loodud 1990-ndatel endise Nõukogude Liidu aegsete 50- ndatel aastatel kehtestatud põhimõtete ja dokumentide alusel. Seetõttu pärinevad need tänasega võrreldes hoopis erinevast majanduslikust ja sotsiaalsest keskkonnast. Muutunud on nii töö tegemise kohad, viisid kui vahendid, samuti töökorraldus ja töösuhted. On oluline üles ehitada uus, kaasaegsele majanduskorrale ning inimeste nõuetele ja vajadustele vastav pensionisüsteem. 1.1.1. SVPS ja VAPS on loodud tänaseks vananenud regulatsiooni alusel SVPS ja VAPS koostamise aluseks olid viimased Nõukogude Liidus kehtinud sellekohased seadused ja määrused3. SVPS puhul lisaks kutsealade ja ametikohtade loetelu määrusele4 muid selgitavaid materjale või ametikohtade tööülesannete kirjeldusi seadusandja ei kehtestanud, mistõttu puudub riigil täna selge ülevaade sellest, milline oli seadusandja tahe SVPS ja VAPS kehtestamise ajal ning kuivõrd ja kuidas selles nimetatud ametikohad tänastele ametikohtade nimetustele ja tööülesannetele vastavad. Näiteks on soodustingimustel vanaduspensionile õigus ehitus- ja montaažitööde meistril ja töödejuhatajal. Nn tavalise ehitustöö tegijatel sooduspensionile õigust ei ole, õigus on näiteks müürseppade brigaadis töötanud müürsepal, asfalditöölisel, kõrgepingeliini elektrimontööril, ühiskutsetest keevitajal, maalrina töötamisel juhul, kui töötatakse vähemalt 3. ohuklassi kahjulike ainetega. Viimastel aastatel on üle poole ehitusest pensionile jäänud inimestest olnud töödejuhatajad. Töödejuhataja mõiste on väga lai, sh ka töödejuhatajad, kelle juhatada ei ole ühtegi töötajat, vaid kes vastutavad ehitusobjektil ehituse üldise korralduse eest. Kuna seadus täiendavaid piiranguid ei sea, saab ametinimetuse poolest sooduspensioni ka töödejuhataja, kes ehitab näiteks naabrile aeda. Sotsiaalkindlustusameti andmetel jäi 2020. aastal sooduspensionile 27 töödejuhatajat (pooled ehitusest sooduspensionile minejatest nimetatud aastal). Olukorda kirjeldab ka järgmine näide väljateenitud aastate pensionide seadusest, kus sooduspension 3 Näiteks Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ puhul oli selleks NSVL Ministrite Kabineti 26. jaanuari 1991. a määrus nr 10. 4 Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrus nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“. 2 on määratud lennuklubi langevarjuinstruktorile, kes on täis teeninud 25 aastat soodusstaaži. Lennuklubid ise kasutasid Nõukogude Liidu ajal langevarjuinstruktorite hüppenormina 40 hüpet kolbmootoritega ja 12 hüpet reaktiivmootoritega helikopteritest ja lennukitest, Eesti Vabariigi aegse MTÜ Eesti Lennuklubi kehtestatud norm on aga üksnes 10 langevarjuhüpet. Samas ei ole Lennuamet andnud ühelegi lennuklubile luba tegutseda äriliselt, sest tegemist on üksnes klubilise ehk hobi korras tehtava tegevusega. Eestis ei ole ka ühtegi organisatsiooni/ametit, kes annaks riiklikul tasemel näiteks kutseõigust langevarjurile ametina, tunnustaks isikut langevarjurina või annaks eritasemelisi pädevusi langevarjurile (näiteks instruktori pädevuse). See tähendab, et seaduse tõlgendamisel puudub täpsem taust ja lähtutakse varasematest tõlgendustest ja põhimõtetest, mis aga ei pruugi käesoleval hetkel enam asjakohased olla (näiteks hüpete eristamine kolbmootoritega ja reaktiivmootoritega masinate järgi). SVPS määruses nr 206 toodud tehnoloogilise protsessi kirjeldus või ametite koodid kehtestati Eestis täna mittekehtiva Nõukogude Liidu kutsete ja ametite nomenklatuuri alusel. Eesti tavapärane ametite klassifikaator põhineb rahvusvahelisel standardklassifikaatoril „International Standard Classification of Occupations“ (ISCO). See tähendab, et määruses nr 206 toodud ametite klassifikaatorid on täna sisutühjad ning neile puudub vaste. Lisaks vananenud ja sisutühjadele ametite klassifikaatorile on osadel juhtudel pensioni määramise tingimuseks teatud ohuklassi ainetega töötamine, samas selliseid ohuklasse Eestis ka enam ei kehti.5 Nõukogude Liidu ajal lähtuti sooduspensionite määramisel lisaks seadustele ja määrustele ka sel ajal kehtinud ametijuhenditest. Nimelt olid Nõukogude Liidu ajal kõikide tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-kvalifikatsiooni teatmikes. Neid teatmikke ei ole enam suures osas säilinud. See on tekitanud olukorra, kus kohus pöördub SVPS ja VAPS pensionide määramise küsimustes riigi poole selgituste saamiseks, aga riigil ei ole vastuseid kuskilt võtta. 1.1.2. Kutsealade ja ametikohtade sisu ja töö tegemise viisid on oluliselt muutunud Sihtrühm, keda SVPS ja VAPS plaanitav reform puudutaks, ei ole enamjaolt töötanud Nõukogude Liidu aegsetes tingimustes. Võrreldes SVPS ja VAPS kehtestamise ajaga on ametid ja töötingimused oluliselt muutunud ja tänased töötingimused, töökeskkonnad ja töövõtted ei ole võrreldavad Nõukogude Liidu ajaga. Tehnoloogilised muutused on toonud kaasa automatiseerimise, aga ka uusi ärimudeleid, töövorme ja ametikohti. Erinevate muudatuste tulemusena töötavad inimesed täna teistsugustel ametialadel ning teistsugustes töötingimustes ja töökeskkonnas kui varem. Alates 1999. a kehtib Eestis töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mille kohaselt tuleb tööandjal kaardistada ja hinnata töökeskkonnas esinevaid ohutegureid, koostada riskianalüüs ning sellele vastav tegevuskava riskide maandamiseks. Iga töö ja ametikoht hõlmab endas teatud töökeskkonna riske ja on seotud mõne ohuteguriga ning neid tuleb hinnata ja vajalikke riskide maandamismeetmeid rakendada lähtuvalt konkreetsest töökeskkonnast, kus töötaja töötab ja lähtuda ka konkreetse töötaja vajadustest. Töökeskkonna riskide maandamise kohustus on eelkõige tööandjal, aga ka töötajal. Kui töötaja tervis peaks tööandja rakendatud meetmetest ja ettenähtud ohutusvahendite kastutamisest olenemata töö tõttu kahjustada saama, on töötajal õigus pöörduda kahju hüvitamiseks tööandja poole ja kohtusse. Sotsiaalkindlustusamet maksab kahjuhüvitist neile, kelle tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Kuivõrd töökeskkond ja 5 7. juunil 1998. a jõustunud kemikaaliseadus ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri 23. novembri 1998. a määrus nr 57 „Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas” (jõustunud 1. jaanuaril 1999. a) kaotas kemikaalide jaotamise ohuklassidesse. Praegu reguleerib seda valdkonda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määrus nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid”. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on tööandjal kohustus tagada ohtlike kemikaalide vastavus piirnormidele ja ohutu töökeskkond, võimalusel välistades kokkupuute ohtliku kemikaaliga (näiteks töödeldes seda vaid kinnises keskkonnas) või lubades ohtliku kemikaaliga töötamist ja kokkupuudet vaid piiratud, töötaja tervisele ohutu aja vältel ning üksnes asjakohaste kaitsevahendite kasutamisel. 3 töötingimused on võrreldes Nõukogude Liidu ajaga kardinaalselt muutunud, on soodustingimustel vanaduspensionite kaotamine olnud pikaajaliseks sihiks. 1.2. Kutsealade ja ametikohtade põhine SVPS ja VAPS pensionide määramine ei võimalda läheneda inimesele individuaalselt ja juhtumipõhiselt SVPS ja VAPS pensionid kaitsevad inimest teoreetiliselt kolme sotsiaalse riski eest. Esiteks töövõime kadumisega seotud riski, teiseks töötusriski ja kolmandaks vanaduse riski eest. Sotsiaalkaitse korraldamise ja nimetatud riskide maandamise meetmete kehtestamise aluseks on mh järgmised põhimõtted: - Tulevane hüvitise saaja peab olema kaasatud ressursside kogumisse; - Sotsiaalkindlustuse sisse- ja väljamaksed peavad olema omavahel seotud; - Inimeste võrdne kohtlemine; - Inimesel on esmane vastutus teda ohustavate riskidega toimetulekul. Sotsiaalkaitse eesmärk6 on toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust, luua võrdseid võimalusi, saavutada tööhõive kõrge tase, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Tänane süsteem ei võimalda hinnata kummagi pensioniliigi puhul pensionitaotleja tervislikku seisundit, seega puudub seos tervise halvenemise või kutsealase töövõime kao ja sooduspensioni või väljateenitud aastate pensioni saamise õiguse vahel. Sellega kaasneb inimeste ebavõrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse süsteemis. Samuti ei motiveeri SVPS ja VAPS tööandjaid maandama töökeskkonnas töötajaid ohustavaid riske ja võib isegi soosida töötajaid töötama töötingimustes, mis hilisemalt osutuvad tervist kahjustavaks. Lisaks ei ole hüvitise saaja kaasatud piisaval määral ressursside kogumisse, kuivõrd SVPS ja VAPS pensione rahastatakse üldisest sotsiaalmaksust, mistõttu inimese enda sissemaksed ei ole võrreldes pikaaegsete väljamaksetega tasakaalus. 1.2.1. Töötukassa töövõimetoetus ja ümber-juurdeõppe programmid pakuvad kaitset töövõime vähenemise/kadumise ja töötusriski eest võrdsetel alustel kõigile Nagu nähtus varasemalt viidatud Sotsiaalkindlustusameti andmetest, on SVPS ja VAPS pensionäride töövõime valdavalt parem kui nendel töötajatel, kes ei tööta SVPS ja VAPS pensioniõigusi andvatel ametikohtadel. Juhul, kui mis tahes töötaja terviseseisund on halvenenud ning see takistab töö tegemist, siis on selleks loodud pensionisüsteemi väline riiklik skeem. Tervisekahjudest tingitud töövõime languse tõttu on tööturul saamata jäänud tulu kompenseerimiseks loodud töövõimetoetus. Lisaks pakuvad Töötukassa ja HTM ulatuslikke ümber- ja täiendõppe võimalusi karjääripöörde tegemiseks, mida saavad muuhulgas kasutada need töötajad, kes ei suuda teatud ametikohale seatud füüsilisi vm nõudeid teatud vanusest enam täita (nt sportlased, lennujuhid, teatud ametikohtadel töötavad politseinikud, baleriinid vms). Samuti on igal töötajal õigus pöörduda tööst tingitud tervisekahju hüvitamiseks tööandja poole ja kohtusse. Õigusjärglaseta likvideeritud tööandja puhul maksab kahjuhüvitist Sotsiaalkindlustusamet. Töötusriski kaitseks on erinevalt Nõukogude Liidu ajast olemas töötuskindlustushüvitis. Inimene, kes ei saa enam oma endisel töökohal töötada, sest ta näiteks koondati või tööandja ütles tema töölepingu üles tema pikaajalise töövõimetuse tõttu, on õigus 6 SÜS § 2 lg 2 4 töötuskindlustushüvitisele, mis on esimesel 100 päeval 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust. 1.2.2. SVPS ja VAPS kulud ei ole jooksvatest tööjõumaksudest rahastatavate pensioniskeemidena tuleviku vähenevat tööjõudu ja suurenevat vanemaealiste arvu arvesse võttes jätkusuutlikud ning nende maksmine toimub teiste pensionäride arvelt SVPS ja VAPS lubavad jääda pensionile 5 või 10 aastat enne üldist pensioniiga, mõnede kutsealade puhul ka ilma vanusenõudeta, kui on omandatud pensioni määramiseks vajalik staaž. Viimasel juhul võib jääda pensionile ka nooremalt kui 40 aastat, näiteks baleriinid. 2020. aastal oli soodustingimustel vanaduspensionide saajate arv 31 130 ja nendele makstava varasema pensioni täiendav kulu, so kulu üldise pensionieani, oli 33 000 000 eurot aastas. Väljateenitud aastate puhul oli saajate arv 2530 pensionäri ja nendele makstava varase pensioni täiendav kulu oli 10 200 000 eurot aastas. Nõukogude Liidus oli SVPS ja VAPS ameti- ja kutsealadel ette nähtud kõrgem sotsiaalmaks. SVPS ja VAPS pensione finantseritakse 20%-lise sotsiaalmaksu vahenditest, kuivõrd nimetatud pensioniõiguse saamiseks ei ole kehtestatud kõrgemat maksumäära. Nendel pensionäridel on seoses oma varasema pensionile jäämisega õigus saada oma pensioniea jooksul rohkem pensioniraha kui üldises pensionieas pensionile siirduvatel tavapensionäridel. Ühesuguse sotsiaalmaksu tingimustes tähendab see, et need pensionid makstakse kinni teiste pensionäride pensioni arvelt. Näiteks oleks saanud 2020. aastal sooduspensionide täiendava kulu eest anda igale vanaduspensionärile üle 140 euro. Seetõttu on SVPS ja VAPS pensionide maksmine vastuolus sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatusega seotud avatud koordinatsioonimeetodi üldiste eesmärkidega7, mille alusel tuleb tagada pensioniskeemides sobiv ja õiglane tasakaal panuse ja tulu vahel ning inimeste võrdne kohtlemine süsteemis. 2. Sihtrühm Muudatused puudutavad: 1. Töötajaid, kes on töötanud või töötavad soodustingimustel või väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel kutsealadel ja ametikohtadel. 2. Tööandjaid, kelle juures töötavad või on töötanud inimesed, kellel on õigus soodus- või väljateenitud aastate pensionile. 3. Sotsiaalkindlustusametit (edaspidi SKA), kes tegeleb sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide määramise ja maksmisega ning vaidluste lahendamisega. 4. Eesti Töötukassat (edaspidi Töötukassa), kes osutab tööturuteenuseid ja maksab hüvitisi, sh töövõimetoetust. 5. Tööinspektsioon, kes peab tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste registrit. 7 Komisjoni teatis Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Tegutsemine koos ja paremini: uus raamistik sotsiaalse kaitse ja kaasatuse poliitikavaldkondade avatud koordineerimiseks Euroopa Liidus http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52005dc0706:EN:NOT. 5 1.1. SVPSi alusel kehtestatud nimekiri nr 1 hõlmab 11 tegevusala ameteid (mäetööd, metallurgia, keemiatööstus, põlevkivi töötlemine, metalli töötlemine, elektrotehnikatööstus, ehitusmaterjalitööstus, klaasitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, trükitööstus ja transport), ühiskutseid (mis ei kuulu konkreetse tegevusala alla, näiteks tuuker) ning töid radioaktiivsete ainete ja ioniseeriva kiirgusega. SVPSi alusel kehtestatud nimekiri nr 2 hõlmab 18 tegevusala ameteid (mäetööd, enamik töötleva tööstuse harusid, ehitus, transport ja side, teatud tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused), ühiskutseid (näiteks keevitaja) ning töid radioaktiivsete ainete ja ioniseeriva kiirgusega. Soodustingimustel vanaduspensionite saajaid oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2020. aastal ca 31 100 inimest. Kõikidest vanaduspensionäridest moodustas see 2020. aastal ca 10%. Andmed selle kohta, kui paljudel töötajatel on tänaseks omandatud või on omandamisel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž, puuduvad. Pensioni määramise andmed näitavad, et sooduspensionile ei minda enamasti soodustust andvalt kutsealalt, seega ei anna täiendavat infot ka praegu sooduspensioni erialadel töötavate inimeste arvu otsimine. Sotsiaalkindlustusameti andmetel läks 2018. aasta aprillis soodustingimustel vanaduspensioni taotlejatest pensionile vaid 11% soodustust andvalt kutsealalt ning 50% oli sellelt töölt lahkunud kümme või enam aastat tagasi, sh 1/3 kakskümmend või enam aastat tagasi. Sihtrühma suurust saab hinnata pensionäride arvu järgi, kellele määratakse aastas SVPS pension. Sotsiaalkindlustusameti andmetel läks 2020. aastal soodustingimustel vanaduspensionile 730 inimest. Kõige enam mindi pensionile transpordisektoris mere - ja jõelaevanduse ametikohtadelt (73 inimest) ning raudteetranspordi ametikohtadelt (26 inimest). Keevitajaid oli 37, ehituse töödejuhatajaid 27, lukkseppi ja metsaväljavedajaid mõlemaid 26 inimest. Teiste kutsealade esindajaid oli kutsealati alla 20. 1.2. VAPS alusel sai 2020. aastal pensioni 2 533 inimest, kellest enamus ehk 2 257 on tööeas. 2020. aastal määrati SKA andmetel VAPS pension 306 inimesele, neist kõige suurema osa (223 inimest ehk ca 73%) moodustasid politsei- ja vanglaametnikud või päästeteenistujad. Mäetöödel oli töötanud 37 inimest ja tekstiilitööstuses 22 inimest ja lennunduses 18 inimest. Eripedagooge läks pensionile 24. Teiste erialade esindajaid oli erialati alla 10. 2. Tööandjad – Tööinspektsiooni andmetel8 oli 2020. aastal vähemalt ühe töölepingulise töötaja või on töötajatena tegevate juhatuse liikmetega ettevõtete ehk tööandjate arv 60 690. 3. Sotsiaalkindlustusamet – tegeleb sooduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide määramise ja maksmisega, vaidluste lahendamisega ning inimeste nõustamisega ja kujundab ühtset halduspraktikat. Aasta-aastalt on järjest keerukam sooduspensionide korrektne määramine, kuivõrd töötingimused on muutunud, mis teeb olemasolevate õigusaktide õiglase rakendamise järjest keerukamaks. Samuti puuduvad seaduste tõlgendamiseks vajalikud abimaterjalid, kuivõrd Nõukogude Liidu ajal aluseks olnud regulatsiooni ei ole täies mahus Eesti õigusesse üle võetud ja suur osa tolleaegsest materjalist on kadunud või hävinud. 4. Töötukassa – tegeleb tööturuteenuste osutamisega, töövõime hindamisega ning töötushüvitiste ja töövõimetoetuse maksmisega. Alates 2017. aasta maist hakkas Eesti Töötukassa lisaks töötutele pakkuma tööturuteenuseid ka töötavatele inimestele. Töötust 8 https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Toeoekeskkonna_uelevaated/2020/tookeskk ond_2021_ee.pdf 6 ennetavad meetmed „Tööta ja õpi“ on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimisel oskuste puudumise või aegumise tõttu. Samuti toetatakse neid, kes terviseseisundi tõttu ei saa senisel töö- või ametikohal jätkata. Ühtlasi aitavad töötust ennetavad meetmed inimesed, kes on töötanud reformitavatel kutsealadel. Töötust ennetavateks teenusteks on: tööturukoolitus, tasemeõppe toetus ning koolitustoetus tööandjale. Inimene kes on töötanud soodsuspensionile õigust andvatel kutsealadel, kuid kelle töine sissetulek on alla keskmise palga ning kellel puudub eri- või kutsealane haridus või eesti keele oskus on ebapiisav või on 50-aastased või vanemad, saavad „Tööta ja õpi“ kaudu koolituskaardiga tööturukoolitust (2021. aastal 2500 eurot kolme aasta kohta). Tavapäraselt on koolituskaardil ka töötasu lagi, millest suurema töötasu teenimisel tööturukoolitusele õigust ei ole. Töötasu piirangut ei ole neil, kes ei saa tervisetõttu töökohal jätkata või kes töötavad Ida-Virumaal tegutsevas põlevkivi kaevandavas ettevõttes või sellega samasse kontserni kuuluvas põlevkivi töötlevas või tootmisseadmete remondi ja hoolduse ettevõttes. Tasemeõppes osalemise toetusele on õigus inimesel, kellel puudub eri- või kutsealane haridus või selle omandamisest on möödas vähemalt 15 aastat või kes ei saa tervise tõttu senise töö tegemist jätkata. Kolmanda võimalusena on „Tööta ja õpi“ kaudu tööandjal võimalik saada koolitustoetust, millega toetatakse töötajate värbamist, tööandja majandustegevuses muutustega kohanemist ja töötajate eesti keele oskuse ja IKT oskuse arendamist. Kui inimese töövõime on vähenenud, on tal võimalik pöörduda Töötukassasse töövõime hindamiseks. Inimese töövõime võib olla täielik, osaline või puuduv. Osalise või puuduva töövõime korral, mida määratakse kuni vanaduspensionieani, on inimesel õigus saada töövõimetoetust. Töövõimetoetus on osalise töövõime korral alates 1. aprillist 2021. a. 8,8641 eurot päevas ja puuduva töövõime korral 15,13 eurot päevas. See tähendab, et toetuse summa kuus (30 päeva kohta) on vastavalt 258,72 ja 453,90 eurot. Töövõimetoetust ja pensioni üheaegselt ei maksta. Küll on töövõimetoetuse saajal õigus saada seaduses sätestatud tingimustel töötamise korral töövõimetoetust. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Käesolevas väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud lahenduste eesmärkideks on: 1) tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides, vähendada pensionide väljamaksmiseks edasilükatud rahalisi kohustusi ning tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, arvestades vananevast rahvastikust tulenevat kasvavat survet riigieelarvele; 2) aidata kaasa majanduskasvu ja tööhõive strateegias (Lissaboni strateegia) seatud eesmärkide saavutamisele üldise tööhõive suurendamisel ja soodustada inimeste aktiivsust tööturul vähemalt vanaduspensionieani; 3) aidata kaasa sotsiaalse kaitse ja kaasatusega seatud eesmärkide saavutamisele, tagades pensioniskeemides sobiv ja õiglane tasakaal panuse ja tulu vahel; 4) vabaneda Nõukogude Liidu aegsest vananenud regulatsioonist ning ehitada üles kaasaegsele turumajanduskorrale ja inimeste individuaalsetele vajadustele vastav pensionisüsteem, mille raames minnakse üle ametigrupipõhiselt tõenäosusliku riski hüvitamiselt tegeliku tervise- ja töövõimekao individuaalsele ja juhtumipõhisele kompenseerimisele; 5) motiveerida tööandjaid parendama töökeskkonda ja pakkuma paremaid töötingimusi ning motiveerida töötajaid järgima tööohutusreegleid. 7 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Olukorda reguleerivad: 1) soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“; 2) väljateenitud aastate pensionide seadus ja selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 207 „Väljateenitud aastatele pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“; 3) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsus „Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta”. Teema on seotud Eesti järgmiste strateegiate ja arengukavadega: 1. Heaolu arengukava 2016–20239 Arengukavas tuuakse välja, et olemasolevad pensioniskeemid, mis võimaldavad väljuda tööturult enne vanaduspensioniiga, vähendavad tööjõu pakkumist. Nendeks on ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus ja väljateenitud aastate pensionide seadus, mille skeemid pärinevad iseseisvuse taastamise järgse aja algusest ega arvesta tööturu- ja töötingimustes toimunud muutusi. Enne vanaduspensioniiga tööturult lahkumise ennetamiseks vaadatakse üle olemasolevad pensioniskeemid ja muudetakse neid, sh valmistatakse ette soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitudaastate pensionide seaduse reformimine koos asjakohase üleminekuskeemiga. Ettepanek on kooskõlas ka Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepanekus kirjeldatud eesmärkidega. https://valitsus.ee/media/3946/download 2. Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ toob esile vajaduse suurendada ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi tööturul. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 3. Samuti on see kooskõlas nii Eesti kui ka ÜRO säästva arengu eesmärkidega, sh vaesuse vähendamise ja sidusa ühiskonna tagamisega. https://riigikantselei.ee/media/282/download 4. Euroopa Komisjoni 2012. a valge raamat „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava”10 Valges raamatus rõhutatakse vajadust piirata enneaegse pensionile siirdumise võimalusi ja muid võimalusi tööturult varakult lahkuda ning toetada pikemat tööelu, pakkudes paremat juurdepääsu pidevõppele, kohandades töökohti vastavalt eripalgelisema tööjõu vajadustele, luues töövõimalusi eakamatele töötajatele ning toetades aktiivset ja tervislikku vananemist. Eriti rasket või ohtlikku tööd tegevatele inimestele pakutakse alternatiivseid võimalusi enneaegse pensionile mineku asemel, näiteks tööalast liikuvust. Tuuakse välja eri riikide pensioni saamise tingimuste karmistamise kogemused, näiteks pensionivanuse tõstmine, eriskeemides pakutavate hüvitiste suuruse vähendamine või üldse nende skeemide lõpetamine. 9 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 10 http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52012DC0055&qid=1433420196688&from=ET 8  5. Tehtud uuringud Probleemi püstitamisel on tuginetud varasematele uuringutele ja analüüsidele: 1. TÜ uuring 2012. a uuring „Tööturu- ja muude meetmete vajalikkusest väljateenitud aastate pensioni kaotamisel“11 Uuriti väljateenitud aastate pensionile õigust andva töö mõju tervisele, võimalusi jätkata tööteed, nende pensionide kaotamise võimalikku mõju ja võimalikke asendusmehhanisme. Toodi välja edasise tööalase karjääri alast nõustamist ja juhtumikorraldust puudutavad meetmed, mis võimaldaksid hakata edasiseks tööalaseks tegevuseks ettevalmistumisega tegelema enne pensioniikka jõudmist. Töös toodi ka ülevaade sooduspensionide süsteemist ja arengusuundadest Euroopa riikides. 2. Praxise 2004. a uuring „Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile“12 EL 5. ja 9. pensionieesmärgi (kohaldumine tööturu paindlikkusega ning tööelu pikendamine) valguses tehti poliitikasoovitus kujundada ümber soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionide süsteemid. 3. Praxise 2011. a uuring „Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused“13 Uuringus toodi välja pensionikindlustuse tulude suurendamise ja kulude vähendamise valikud (töötamise perioodi pikendamine, varajase pensionile siirdumise vältimine). 4. Praxise ja AS Emori poolt 2015. aastal läbiviidud vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring14 Riik on lugenud pensioniealised (50+) aktiivse tööpoliitika meetmete sihtrühma. Rohket tähelepanu on juhitud elukestvale õppele, mis peaks tagama töötamiseks vajalikud oskused ja teadmised üle elukaare. Riik peaks mõjutama töösuhte osapooli vanemaealistele sobivas töös kokku leppima, võimaldamaks paindlikke töötingimusi. 5. Riigikontrolli 2014. a auditi koondaruanne „Riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus“15 Eriskeemid tuleks üle vaadata. Riigikontrolli analüüsi põhjal ei suudeta neis skeemides hinnata töötingimuste tegelikku tervisemõju. Samuti näitas uuring, et soodustust andvatel kutsealadel töötanute tervis ei ole tegelikult halvem kui teistel inimestel. Enamik soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajaid töötab edasi ning riik maksab neile seega pensioni kui lisasissetulekut. Arvestades eelnevate uuringute põhjalikkust, ei ole plaanis tellida uusi uuringuid. 11 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/vaparuanne_2012.pdf 12 http://www.praxis.ee/tood/euroopa-liidu-uhiste-pensionieesmarkide-moju-eesti-pensionisusteemile/ 13http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_sotisaalkindlustussuesteemi_jaetkusuutliku_rah astamise_voimalused_luehiversioon.pdf 14 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnsemorsapraxis_final.p df 15 http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2313/Area/21/language/et-EE/Default.aspx 9  6. Kaasatud osapooled Sooduspensionide reformi põhjuseid ja kaasatavate esimesi lahendusettepanekuid lahkav arutelu on toimunud järgmiste osapooltega: 02.03.2021 kohtumine strateegiliste partneritega projektis „Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendamine“ (MTÜ Kuldliiga) 02.03.2021 ja 18.03.2021 kohtumised Siseministeeriumiga 06.04.2021 kohtumine Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühinguga 07.04.2021 arutelu Justiitsministeeriumiga 10.05.2021 kohtumine Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liiduga 24.05.2021 kohtumine Keemikute Ametiühinguga 25.05.2021 kohtumine Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ja Eesti Teatriliiduga 31.05.2021 kohtumine Raudteelaste Ametiühinguga 07.06.2021 kohtumine Eesti Metsatöötajate Ametiühinguga 09.06.2021 kohtumine Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga 17.06.2021 kohtumine Eesti Pensionäride Ühenduste Liiduga Mai-juuni 2021 kohtumised Riigikogu fraktsioonidega Sooduspensionide reformi jätkuarutelud valitud lahendusvariantide osas on toimunud järgmiste osapooltega: 06.09.2021 kohtumised Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu, Teenistujate Ametiühingute Keskorganisatsiooni ja Eesti Teatriliiduga 13.09.2021 kohtumised Eesti Tööandjate Keskliiduga, Eesti Ametiühingute Keskliiduga, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga 16.09.2021 kohtumised Eesti Energiatöötajate Ametiühingute Liiduga, Raudteelaste Ametiühinguga, Keemikute Ametiühinguga ja Siseministeeriumiga 21.09.2021 kohumine Eesti Ametiühingute Keskliidu ja alaliitudega 30.09.2021 kohtumine Kultuuriministeeriumiga III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine JAH  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 10 Avalikkuse teavitamine. Avalikkus on soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate seadusega tuttav, kuivõrd need on kehtinud 29 aastat. Süsteemi reformimiseks tuleb avalikkust teavitada, milles seisneb nende pensionide probleem ja millised on reformimise võimalikud variandid. Rahastuse suurendamine. Soodustingimustel vanaduspensionide ja väljateenitud aastate pensionid on säilinud nõukogude ajast, mil sotsiaalkindlustusmaks oli diferentseeritud. Ühesuguse sotsiaalmaksu maksmise tingimustes makstakse sooduspensionid kinni teiste pensionäride pensioni arvelt. Suurendades sooduspensionide rahastust, suureneks veelgi sooduspensionite ja riiklike vanaduspensionite ebavõrdsus. Rahastuse suurendamine ei lahendaks seega väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemkohti, vaid probleemid jätkuks ja süveneks. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine. Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole põhjendatud, kuivõrd töötingimused on muutunud, lisandunud on uued ümberõppevõimalused ning muud tööturu aktiivsed võimalused ja seaduste õiguslik regulatsioon on vananenud. Sarnaselt eeltoodule ei lahendaks olemasoleva olukorra säilitamine väljatöötamiskavatsuses toodud probleemkohti, mis vaid jätkuks ja süveneks. Eesmärki ei kannaks ka nimekirjade uuendamine. Seoses senise regulatsiooni muutmisega on sageli tõstatatud ka määruses kehtestatud nimekirjade läbivaatamise vajadust. Nimekirjades on toodud üle 1000 kutseala, kus töötades tekib õigus sooduspensionile. See tähendab, et läbi tuleks vaadata ja hinnata kõik nimetatud töökohad ja ametid. Põhjalikult vajaksid aga hindamist lisaks neile 1000 kutsealale kõik Eestis olevad kutsealad ja ametid, sest ka nende hulgas võib olla ameteid, mida nimekirja peaks lisama. Nimekirjade uuendamine on muuhulgas riigile üle jõu käiv ülesanne. Nõukogude Liidu aegsed nimekirjad lõi ca 10 000 töötajaga instituut, millega võrdväärset Eestis ei ole. Samuti tähendaks see uue regulatsiooni väljatöötamist ning ei oleks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (TTOS). TTOSi kohaselt on tööandja kohustus tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond. Lisaks ei võimaldaks nimekirja uuendamine ikkagi hinnata pensionitaotleja tervislikku seisundit ja puuduks seos tööst põhjustatud tervise halvenemise või kutsealase töövõime kao ja pensioni saamise õiguse vahel. Sellega kaasneks jätkuvalt inimeste ebavõrdne kohtlemine sotsiaalkindlustuse süsteemis. Nimekirjast vananenud ametite eemaldamine ei vähenda ka probleeme mingil moel, sest alles jäävad ikkagi ametinimetused, mis on senini kasutusel, aga mille töösisu ja/või töökeskkond on väga palju muutunud. Senise regulatsiooni parem rakendamine. Senise regulatsiooni parem rakendamine ei lahenda probleeme, kuivõrd regulatsioonid on aegunud. Sisuliselt puudub võimalus regulatsioonide paremaks rakendamiseks, kuivõrd tööalade muutumise tõttu puudub tihti tänases tööelus vaste nimekirjades olevatele ameti- või kutsealadele. Isegi kui nimetuse poolest on vaste olemas, ei vasta praeguse töö sisu sellele, mida vastava nimetusega töökoht kandis endas nimekirjade kehtestamise ajal. Seetõttu on nimekirjad sisutühjad ning puudub võimalus neid paremini rakendada. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Õiguslik regulatsioon on vananenud, rakendamine on problemaatiline, kuivõrd ametikohad ei vasta endistele ametikohtadele, samuti ei vasta need seadused praegustele pensionieesmärkidele, tööturu vajadustele ja töökeskkonna nõuetele. Seetõttu ei sobi mitteregulatiivsed lahendused ning probleemid vajavad regulatiivset lahendust. 11 IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Sotsiaalministeeriumi 2012. aastal tellitud uuringus16 käsitlesid Tartu Ülikooli teadlased erinevate riikide (Austria, Bulgaaria, Hispaania, Kreeka, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tšehhi, Ungari) kogemust ja muudatusi sooduspensionite osas. Uuringus toodi välja erinevused Kesk-, Ida ja Lääne-Euroopa sooduspensionite süsteemis. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide sooduspensionide süsteemid põhinevad paljuski Venemaa majanduslik-ideoloogilistele mudelitele. Nende riikide sooduspensionid kuuluvad kohustusliku riikliku pensionisamba hulka, neid finantseeritakse riigieelarve kaudu sotsiaalmaksust ning neid iseloomustab suhteliselt pikk ja sisult paljuski sarnane privilegeeritud ametite loetelu. Lääne-Euroopas on sooduspensionide süsteem tunduvalt varieeruvam ja mitmetahulisem. Sooduspensionide kehtestamisel on riigi mõju olnud minimaalne ning konkreetsed pensioniskeemid on kujunenud vastavalt tööandjate, erafondide, töötajate ja nende usaldusisikute ja -organisatsioonide vahel saavutatud kokkulepetele. Sooduspensionide süsteemi reformimise kohta toodi uuringus välja järgmised arengusuunad Euroopas: 1) rahvastiku vananemisest ja majanduskliima üldisest halvenemisest tulenev kasvav surve avaliku sektori eelarvele sunnib riike otsima võimalusi senise pensionipoliitika muutmiseks. Seetõttu on viimastel aastatel paljude riikide pensionisüsteemides toimunud ulatuslikud muutused; 2) muutunud on üldiselt suhtumine pensionisüsteemi eesmärkidesse ja funktsioonidesse - vanemaealise töötajaskonna tööpuuduse vähendamiselt aktiivse ja hõivatud elanikkonna ehk maksumaksjate osa olulisele suurendamisele. Selleks on tõstetud pensioniiga, karmistatud varasemale pensionile jäämise tingimusi, sealhulgas kärbitud soodustingimustel pensionile jäämist võimaldavate ametite nimekirja; 3) ebapopulaarsete poliitiliste otsuste tegemine eeldab poliitilist valmisolekut ning muutuste negatiivseid tagajärgi leevendavate meetmete kasutuselevõtmist; 4) Kesk- ja Ida-Euroopas on pensionireformi kõige olulisemaks elemendiks üleminek ühesambaliselt riigikesksest põlvkondade solidaarsusel põhinevalt pensionikindlustussüsteemilt kolmesambalisele kogumispõhisele süsteemile, vabanemaks varasema ühiskonnakorra sotsiaalsest ja ideoloogilisest pärandist ning üles ehitada uus, kaasaegse demokraatliku ja turumajandusliku ühiskonna nõuetele ja vajadustele vastav pensionisüsteem. 5) ametialade puhul, mis on seotud erinevate terviseriskidega ja (tõenäosusliku) töövõime kahanemisega, nähakse mitmetes riikides lahendust sotsiaaltagatiste võimaldamises töövõimetuspensionide süsteemi kaudu. See tähendab üleminekut ametigrupipõhise tõenäosusliku riski hüvitamiselt tegeliku tervise- ja töövõimekao individuaalsele ja juhtumipõhisele kompenseerimisele. Töövõimetuspensionide kulude kasvu kompenseerimise võimalusena nähakse kogumispõhise töövõimetuskindlustuse süsteemi loomist; 6) sooduspensionide vähendamist või kaotamist võimaldava meetmena nähakse tervise- ja töövõimetusriskide minimeerimist töökeskkonna parandamise ja paremate töötingimuste, aga 16 Uuringu „Tööturu- ja muude meetmete vajalikkusest väljateenitud aastate pensioni kaotamisel“ Lõpparuanne, Tartu Ülikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, 2012 12 ka rehabilitatsioonivõimaluste loomise teel. Sellise tegevuse eest vastutavaks peetakse eelkõige konkreetseid tööandjaid; 7) Lääne-Euroopa riikides, kus on ametipensionide süsteem, pole riigi rahaline kulu sooduspensionidele märkimisväärne ning sooduspensionide probleem ei ole otseselt seotud eelarve survega. Probleemiks on rahvastiku vananemisest tingitud tööealise elanikkonna nappus ja kõrge vanadussõltuvusmäär, mistõttu soovitakse sooduspensionide süsteemi kaotamisega eelkõige suurendada tööga hõivatud inimeste hulka, mida rahaliste kohustuste ülekandmisega ei ole võimalik lahendada; 8) sooduspensionide süsteemi käsitletakse Lääne-Euroopas kui tööturult eemaldumist motiveeritavat tegurit, mis on ühiskonnale nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis kahjulik. Kõige sobivamaks ja jätkusuutlikumaks peetakse tööga hõivatuse suurendamise ja töötamise kestuse pikendamise vahendiks töökeskkonna ja töötingimuste parandamist – eelkõige terviseriskide ja ohtliku tööga seotud aladel. Riskide eemaldamisel säilib inimese töövõime kauem, ta töötab kauem ning kaob ära vajadus töövõime kaotust erimeetmetega kompenseerida. Paljudes lääneriikides on karmistatud töökeskkonna ja töötervishoiunõudeid, töökeskkonna parandamisest ja töötaja tervise ja töövõime kaitsmisest on huvitatud järjest rohkemad tööandjad; 9) paindliku karjäärimudeli tingimustes on oluline suurendada tööjõu ametialast mobiilsust, mis tagaks olukorra, kus ühe töö lõppemisel (näiteks kehtestatud vanusepiiri tõttu) oleks töötajal võimalik siirduda uuele tööle. Paljud riigid on hakanud enam tähelepanu pöörama täiend- ja ümberõppesüsteemide ja karjäärinõustamise kohandamisele sooduspensionide senisele sihtrühmale vastavaks. Lisaks tegeletakse selle nimel, et luua töötajatele täiendavaid stiimuleid, mis motiveeriks neid koolitusprogrammides osalema ja aktiivset tööteed uues ametis jätkama; Sooduspensionid on reformitud erinevalt. Enamuses endistest Ida-Euroopa riikidest, v.a Eesti on SVPS ja VAPS pensionid kaotatud. Leedus, Lätis ja Tšehhis kaotati sooduspensionide süsteemid 90-ndatel aastatel, Poolas 2009. a, Ungaris 2014. a. Põhiliseks üleminekuskeemiks neis riikides on enne muudatust omandatud õiguste alusel sooduspensioni saamine. Poolas on erinevad ennetähtaegse pensioni üleminekuvõimalused tulenevalt ohtlikest ja rasketest töötingimustest (töötervishoiuspetsialistide defineeritud) neil, kes töötasid neis tingimustes enne 1999. aastat. Neid pensione makstakse nn üleminekupensionitena u 2,5% töötajatest. Üleminekupensionid kaovad, kui kõik õigustatud isikud on pensionile läinud. Üleminekupensionid on väljaspool universaalset vanaduspensioniskeemi ja neid finantseeritakse tööandjate täiendavatest sissemaksetest ja maksudest. Ungaris oli enne sooduspensionide kaotamist ka teistsugune kogemus. Alates 2007. aastast pidid need tööandjad, kes tõendasid, et neil on ohtlikke töid, maksma täiendavat maksu 13% palgast. See andis töötajatele õiguse sooduspensionile. Kuna maksukoormus osutus liiga suureks, siis alates 2015. aastast uusi õigusi soodustingimustel vanaduspensioniks enam teenida ei saa ning tööandjad ei pea maksma täiendavat maksu. Bulgaarias, Rumeenias, Sloveenias ja Slovakkias peavad tööandjad tegema ohtlikel või rasketel ametikohtadel töötavate isikute eest täiendavaid sissemakseid pensionifondi või maksma täiendavaid tööjõukindlustusmakseid, mis võimaldab nendele töötajatele varasemat pensioni. Bulgaarias saab varem pensionile jääda suur hulk ohtlikeks töökohtadeks loetud töökohtadel töötavaid töötajaid. Enne vanaduspensioniiga makstakse neile pensioni II sambasse tehtavate suuremate maksete arvel (5% asemel 8%). Selle grupi pensioniiga tõuseb. 13  9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus SVPS ja VAPS pensione on võimalik reformida erinevatel viisidel. 1. Soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensioneid reformitakse kõikidel ametialadel, erandeid tegemata. 1.1. Neile, kellel ei ole SVPS ja VAPS pensioniõigus välja teenitud, antakse reformi jõustumisest arvates õigus vähemalt pool tööstaaži juurde töötada ja teenida välja SVPS ja VAPS pension. 1.2. Sooduspensionite asemel hakatakse neile, kellel on tuvastatud vähenenud töövõime ja leitud selle põhjuslik seos tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega määrama ja maksma nn tööõnnetus-kutsehaigustoetust (edaspidi kutsehaigustoetus). Variandi 1.1 eeliseks on see, et inimesed, kes on töötanud sooduspensionile õigust andval töökohal, saavad piisava aja vajamineva staaži teenimiseks ja seega õiguse sooduspensionile, ebavõrdsust tekitavad nimekirjad kaovad. Variandi 1.2 eeliseks on see, et uus toetus adresseerib täpselt sihtrühma, kelle töövõime on töö tõttu vähenenud ja ebavõrdsust tekitavad nimekirjad kaovad. 2. Soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionid reformitakse nagu punktis 1.1, aga Ida-Virumaa erandiga. Neile, kellel ei ole SVPS ja VAPS pensioniõigus välja teenitud, antakse reformi jõustumisest arvates õigus vähemalt pool tööstaaži juurde töötada ja teenida SVPS ja VAPS pension. Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajatele jäävad SVPS ja VAPS pensionid alles. Teise variandi eeliseks on see, et reformist jäävad puutumata keerulisemas majanduslikus olukorras olevad inimesed, miinuseks aga ebavõrdsust tekitavate sooduspensionite allesjäämine. Ükski reformi alternatiividest ei puuduta neid inimesi, kes täna saavad SVPS või VAPS pensioni või kes on välja teeninud õiguse saada SVPS või VAPS pensioni. Need inimesed saavad täna ja tulevikus SVPS ja VAPS pensioni praeguse korra alusel. Olenemata valitud muudatuse alternatiivist peame partnerite tagasisidest tulenevalt oluliseks arendada Eestis tööandjapensioneid. Sooduspensionite muudatuste toetamiseks võiks kaaluda näiteks täiendavasse kogumispensionisse ehk III pensionisambasse tehtavate sissemaksete tulumaksupiiri suurendamist või tööandja III pensionisamba sissemaksetelt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa maksmise kohustuse kaotamist. Kollektiivlepingute seaduse täiendamine võimalusega tööandjatel ja ametiühingutel kokku leppida kollektiivlepinguga tööandjapensioni kogumises looks samuti tööandjapensionitele suurema leviku võimaluse. Eespool toodud tööandjapensioni arendamise ettepanekuid ja võimalikke täiendavaid lahendusvariante analüüsitakse põhjalikult 2022. aasta lõpuks Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostöös valmivas pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüsis. Sooduspensionite reformi toetavad tööandjapensioni muudatused peaksid jõustuma paralleelselt sooduspensionite reformi jõustumisega. Lisaks pakub juba Töötukassa praegu iga reformi alternatiivi korral aktiivseid tööturumeetmeid, mis loovad eeldused inimeste ametialaseks liikuvuseks. Sellisteks teenusteks on karjäärinõustamine ning täiend- ja ümberõpe. Tööalaste oskuste arendamist toetab Töötukassa läbi „Tööta ja õpi“ programmi, läbi karjääriteenuste, tööturukoolituste ja praktika 14 võimaluste pakkumise, aga ka muude tööturuteenuste ja -toetuse abil. Töötukassa pakub mitmekülgseid tööturukoolitusi, mis abistavad inimesi tööturule jäämise ja uue töökoha leidmisel. Töötukassa nõustajaga kokku lepitult saab koolituse valida avatud koolituskaardi koostööpartnerite seast või suunatakse Töötukassa poolt hankega sisse ostetud koolitusele. Töötukassa koolituspartnerid pakuvad enam kui 6000 koolitust ning koolituskaardiga koolituse maksumus inimese kohta saab olla kuni 2500 eurot. Tööpraktika eesmärk on anda inimesele tööle saamiseks vajalik praktiline töökogemus ning täiendada tööandja juures oma ametialaseid oskusi ja teadmisi. Tööpraktikale suunamisel võetakse arvesse inimese varasemat töökogemust, oskusi ja teadmisi, tööotsimise tulemusi ja töösoove. Karjääriteenuste (karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine) peamine eesmärk on inimeste toetamine läbimõeldud valikute tegemisel hariduses ja tööelus. Karjäärispetsialistiga saab kohtuda nii personaalselt kui koos teistega grupis. Personaalset tuge karjääri kujundamiseks, planeerimiseks, enda tundmaõppimiseks, kandideerimisvestluseks valmistumisel või informatsiooni õppimis- või tööturuvõimaluste kohta pakub individuaalne karjääriteenus. Grupiteenused on mõeldud juhuks, kui lisaks karjäärispetsialisti toele ja jagatavale infole, on vajadus osa saada teiste inimeste kogemustest ning arutada koos võimalike lahenduste üle. Karjääriteenused on kättesaadavad nii töötule, töötavale kui tööturul mitteaktiivsele inimesele. Töötukassa pakub tuge ka ettevõtlusega alustamisel. Uue äri käivitamisel pakub Töötukassa nii toetust (kuni 6000 eurot) kui nõustamisvõimalusi (ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse mentorluse kulu kuni 1250 eurot, mentorklubi). Juhul, kui inimesel on tuvastatud töövõime vähenemine, osutab Töötukassa vajaduse ilmnedes spetsiifilisi tööturuteenuseid sõltuvalt teenusest nii töötavatele kui töötutele. Tööalast rehabilitatsioon on mõeldud tööle asumise ja töötamise toetamiseks osalise töövõime korral. Tööalast rehabilitatsiooni võib näiteks olla vaja selleks, et parandada liikumisoskusi või kõnet, õppida kasutama abivahendeid, lahendada psühholoogilisi probleeme. Samuti võib vaja olla nõustamist, et leida motivatsiooni ja suurendada enesekindlust, õppida puude või haigusega igapäevaselt toime tulema. Vajadusel aitab rehabilitatsioonimeeskond tööellu sisse elada, nõustades tööandjat, kuidas tööd sobivamalt korraldada või töökeskkonda kohandada. Kogemusnõustamine on mõeldud inimestele, kes vajavad oma probleemide lahendamiseks teise sarnase puude või tervisehäirega inimese toetust. Tugiisik pakub tööle asumisel ja töötamisel abi ja juhendamist vähenenud töövõimega inimesele. Töölesõidu toetusega hüvitab Töötukassa inimesele, kes tervisehäire tõttu ei saa tööl käimiseks kasutada ühistransporti, vaid vajab selleks eritransporti, taksot või isiklikku sõiduautot, osaliselt töölesõiduga seotud lisakulud. Tööruumide ja -vahendite kohandamise läbi toetatakse töökoha ja töövahendite ligipääsetavamaks muutmist. Teenuste valik on laiem ja vajadus teenuse järele tuvastatakse Töötukassa ja inimese kostöös. Õppimise ja ümberõppe all peetakse silmas eelkõige uue kutseala omandamist, Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmeid, elukestva õppe strateegiat ning tasemekoolitusi täiskasvanutele, samuti VÕTA (ehk varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) võimalusi. Variant 1: SVPS ja VAPS üldine reform 1.1. SVPS ja VAPS pensionide üleminekuajaga kaotamine Õigustatud ootuse ja õiguskindluse tagamiseks toimuks soodustingimustel pensionite ja väljateenitud aastate pensionite reformimine üleminekuajaga etapiti: 1) vähemalt pool soodusstaažist on võimalik juurde töötada: a. soodusstaaži saab juurde omandada 12,5-aastase ja väiksema staažinõude korral kuni 31. detsembrini 2030. a. 15  b. pikema staažinõude korral saab soodusstaaži juurde omandada 31. detsembrini 2036. a. Selline üleminek võimaldab inimestel arvestada üleminekuga ning arvutada ka välja neile kohalduv regulatsioon. Inimesele, kellel on 31. detsembril 2030. a või 31. detsembril 2036. a staažinõuded täidetud, määratakse pension ka pärast neid tähtaegu (kui inimene näiteks soovib sooduserialal või muul ametialal töötamist jätkata ja seetõttu ei taotle kohe sooduspensioni). 1.2. Toetuse loomine tööst põhjustatud tervisekahjuga inimestele Alates 2024. aasta 1. jaanuarist määrab ja maksab Töötukassa inimesele, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ja kellel SKA on hinnanud tööga seotud (sh kutsehaigus, tööõnnetus, tööst põhjustatud haigestumine) töövõime vähenemise, uut toetust. Toetust makstakse lisaks töövõimetoetusele ja selle saamise õigus ei sõltu ametist ega tegevusvaldkonnast. Toetust makstakse 16-aastastest kuni vanaduspensionieani. 2024. aastast ei määrata enam soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel pensione. Selleks ajaks juba määratud pensionite maksmist jätkatakse. Muudatuse eesmärk on majandusliku toimetuleku parandamine osalise või puuduva töövõimega inimesel, kelle töövõime langus on tulenenud tööõnnetusest, kutsehaigusest või tööst põhjustatud haigestumisest. Toetust hakataks maksma alates 2024. aastast inimestele, kellel on täidetud järgmised tingimused: 1) neil on osaline või puuduv töövõime; 2) neil on juhtunud tööõnnetus või diagnoositud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigestumine; 3) neil on hinnatud seost tööõnnetuse/kutsehaigestumise/tööst põhjustatud haigestumise ja töövõime vähenemise vahel ning seos on tuvastatud. Kutsehaiguse või tööga seotud haiguse diagnoosib töötervishoiuarst, tuvastades põhjusliku seose inimese haigestumise ning töökeskkonna ohutegurite ja/või töö laadi vahel. Tööõnnetuse toimumist tõendab arsti teatis ja/või tööandja tööõnnetuse uurimise raport. Töövõime vähenemist hindab Töötukassa ning Sotsiaalkindlustusamet või Töötukassa hindab töötaja avalduse alusel seost tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja töövõime vähenemise vahel. Toetust makstakse 16-aastastest kuni vanaduspensionieani. Toetusele ei ole õigust inimesel, kellele makstakse pensioni, kahjuhüvitist, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu. Toetuse täismäära eeldatava suuruse oleme arvutanud järgmiselt: keskmine sooduspension 487 eurot miinus osalise töövõime toetus 255 eurot võrdub 232 eurot. Toetuse suurus on arvestatud 2020. aasta kohta. Hoidmaks uut toetust ja sooduspensione tasakaalus, tuleb toetust sarnaselt pensionitele iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga indekseerida. 2021. aastal oleks toetus sel juhul 232*1,016=236 eurot ja 2022. aastal eeldatavalt 236*1,070=253 eurot. Toetuse suuruse arvutamiseks on kaks alternatiivi: a) Kui osaline või puuduv töövõime on 100% seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega, makstakse kutsehaigustoetust täismääras; kui osaline või 16  puuduv töövõime on seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega osaliselt, makstakse kutsehaigustoetust vähendatud määras, nt 10% seose korral 10%. b) Kui osaline või puuduv töövõime on vähemalt 50% ulatuses seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega, makstakse osalise töövõime puhul kutsehaigustoetust 57% määrast ja puuduva töövõime korral 100% määrast (töövõimetoetuse eeskujul). Kui osalise või puuduva töövõime seos tööga on väiksem kui 50%, siis toetusele õigust ei ole. Kehtivas süsteemis on töötajal õigus tööandjalt nõuda tööga seotud tervisekahjustuste korral kahjuhüvitist võlaõigusseaduse alusel. Tööandja peab töötajale hüvitama tööõnnetusest või kutsehaigusest tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest, täielikust või osalisest töövõimetusest ja sissetulekute vähenemisest tekkinud kahju. Töötaja ja tööandja peavad jõudma kahjuhüvitise maksmises kokkuleppele. Juhul kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, võtab kahjuhüvitise maksmise kohustuse üle Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet hüvitab inimesele tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse tagajärjel kaotatud sissetuleku ning lisakulud, sh nt abivahendid, retseptiravimid, kulutused taastusravile, sõidukulud raviasutusse, kannatanu hooldamiskulud. Uue toetuse loomisel kaotatakse ära Sotsiaalkindlustusameti maksatav kahjuhüvitis, kuna ei ole põhjendatud maksta riigi poolt inimesele kahte samaeesmärgilist hüve kahe erineva skeemi alusel. Uue toetuse loomisel suureneb sihtrühm, kes saab riigilt tööga seotud tervisekahjustuse korral toetust, kuivõrd kehtivas süsteemis maksab Sotsiaalkindlustusamet kahjuhüvitist vaid neile, kelle tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, kuid uue toetuse maksmine sellest ei sõltu. Töötajale jääb õigus sarnaselt kehtivale korrale pöörduda kahjuhüvitise saamiseks tööandja poole ja vajadusel kohtusse, kui töötajal on tööga seotud tervisekahju tõttu tekkinud kulud, mida riiklikust süsteemist ei hüvitata. 2020. aastal diagnoositi 22 kutsehaigestumist (2019. a – 34) ja 87 tööst põhjustatud haigestumist (2019. a – 57). Tööõnnetusi registreeriti 2020. aastal 3640 (2019. a – 4278), nendest raskeid õnnetusi oli 919 (2019. a – 1128)17. Sotsiaalkindlustusamet maksis 2020. aastal kahjuhüvitisi 1392 inimesele ning Maksu- ja Tolliameti andmetel maksid tööandjad 2020. aastal kahjuhüvitisi 1796 inimesele. 2020. aastal pensionile läinud soodustingimustel vanaduspensionäridest oli 22,8% ehk 167 inimest eelnevalt püsiva töövõimetusega või osalise või puuduva töövõimega. Väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel 2020. aastal pensionile läinutest oli eelnevalt püsiva töövõimetusega või osalise või puuduva töövõimega 6,2% ehk 19 inimest. 2016. aastal (selle aastani hindas Sotsiaalkindlustusamet töövõimetust ja selle põhjust) oli 262 sooduspensionäriks saanud inimest eelnevalt püsiva töövõimetusega ning neist 13-l ehk viiel protsendil oli töövõimetus põhjustatud töövigastusest või kutsehaigusest. Variant 2: SVPS ja VAPS erandid Ida-Virumaa olulisematele kutsealadele Sooduspensionide reformi alternatiiviga 2 ei lõpeks Ida-Virumaa olulisemate tööstuste töötajate õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni ka pärast aastat 2036, sest selle piirkonna eripära tõttu (keskmisest kõrgem tööpuudus, töötleva tööstuse suur osakaal hõives) vajatakse suuremat sotsiaalset kaitset. Ettepaneku kohaselt jäävad pärast sooduspensionite reformi sooduspensionid alles Ida-Virumaa suurimates soodustingimustel vanaduspensioni nimekirjade tööstustes: mäetööd, keemiatööstus ja elektrijaamad. Lisapiiranguna on vajalik, et lisaks nimetatud tööstuses töötamisele asuks töökoha aadress Ida-Virumaal. Nendelt 17 Tööõnnetuste arvu vähenemist 2020. aastal mõjutas tugevalt COVID-19 kriis, mille tõttu oli paljude ettevõtete majandustegevus märkimisväärselt piiratud ja suurenes kaugtöö osakaal. 17 tegevusaladelt läheb praegu sooduspensionile olenevalt aastast kuni 280 inimest, mis moodustab u 27% kõikidest soodustingimustel vanaduspensionile minejatest. Sarnaselt on sooduspensionid reforminud ka Tšehhi, Poola ja Ungari, kes on jätnud sooduspensionid vaid kaevuritele. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Nende pensionide kaotamisega jääb kõigil õigus pensionile RPKS alusel või töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduse alusel. Regulatiivne valik ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Puutumus on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, mis tagab Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete sotsiaalkindlustusalased õigused liikudes ja elades mis tahes ELi liikmesriigis (EMPs ja Šveitsis), samuti sotsiaalkindlustusalaste lepingute rakendamisega. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Järgnevalt esitatakse mõjude eelanalüüs nende mõjuvaldkondade lõikes, kus on kavandatud muudatusel eeldatavalt mõju. Kavandatud muudatused ei avalda mõju elu- ja looduskeskkonnale ning ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhteid. Mõju eelanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt Sotsiaalkindlustusameti, Statistikaameti ning Rahandusministeeriumi andmeid (pikaajaline majandusprognoos). 11.1. Kavandatud muudatus 1 – SVPS ja VAPS pensionide reform erandeid tegemata Soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite muutmine nii, et erandeid ametialade lõikes ei tehta. Väljatöötamiskavatsuses nähakse sellena kaht varianti: a) SVPS ja VAPS pensionide kaotamine üleminekuajaga; b) toetus määratakse neile, kellele on määratud vähenenud või puuduv töövõime ja see on põhjuslikus seoses kutsehaiguse, tööõnnetuse või tööst põhjustatud haigestumisega. 11.1.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavate muudatuste peamine mõju seisneb selles, et eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid garantiisid ning töötajate tegevusala valikut ja sihtrühma majanduslikku toimetulekut. Kavandatud muudatus hõlmab kaht varianti, mis mõjutavad SVPS ja VAPS kutsealadel töötanud või töötavaid isikuid ning seetõttu kirjeldatakse muudatusest mõjutatud sihtrühma tervikuna. Et need variandid mõjutavad sihtrühma erineval määral, on mõju avaldumise all eeldatav mõju sihtrühmale kirjeldatud nende variantide lõikes. 11.1.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm Sihtrühmaks on kõik SVPS ja VAPS kutsealadel töötanud või töötavad isikud, kellel ei teki enam õigust sooduspensionile. Kavandatud muudatused ei mõjuta neid inimesi, kes on juba SVPS või VAPS saaja või kes on selle saamise õiguse välja teeninud. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suuruse hindamisel saab aluseks võtta selle, kui paljudele määratakse Sotsiaalkindlustusameti andmetel aastas SVPS pension või VAPS pension. 18 Andmed näitavad, et SVPS alusel pensionile jääjate arv väheneb, kuna väheneb nendel kutsealadel töötanute arv. Kui 10 aastat tagasi määrati pension 1200-le, siis viimastel aastatel 700–900 inimesele, mis on 7–9% kõigist vanaduspensioni määramistest (2020. aastal oli uusi saajaid 730). Aastate võrdlemisel on oluline arvestada, et alates 1. jaanuarist 2017 hakkas pensioniiga taas järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Pensioniea suurenemisest tulenevalt ei olnud näiteks 2017. aastal selliseid inimesi, kellel oleks sooduspensioniiga täitunud. Täpsemalt ei ole aga teada, kui paljudel on soodustingimustel pensioni saamiseks vajalik staaž omandatud ning mis vanuses nad on ehk kui paljud ja millal taotlevad vastavat pensioni. Sotsiaalkindlustusameti andmetel määratakse aastas VAPS ja SVPS pension 700–1300 inimesele, mis moodustab 5–9% kõigist vanaduspensioni määramistest. 2020 aastal määrati SVPS ja VAPS pension 1023 isikule (SVPS 730; VAPS 293), kellest 989 oli alla 63-aastased (SVPS 702; VAPS 287). SVPS ja VAPS pensioni saamisel on erinevatel kutsealadel erinevad staaži- ja vanusenõuded, mistõttu saab sihtrühma seas eristada nelja kutsealade rühma: I. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 12,5-aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile 5 aastat enne RPKS vanaduspensioniiga. Selle alarühma moodustavad SVPS nimekirjas 2 olevad kutsealad ning VAPS-i puhul politsei- ja vanglaametnikud ning päästeteenistujad, kes on teenistusest vabastatud vanuse, pikaajalise töövõimetuse või koondamise tõttu. Kokku oli neid Sotsiaalkindlustusameti andmetel 01.01.2021 seisuga 21 036 pensionäri18. Nendest suurema osa moodustavad SVPS nimekirja 2 alusel pensioni saavad inimesed, keda Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 1. jaanuari 2021 seisuga 20 97019, kellest 2 290 olid alla 63-aastased (st tööealised, kes on enne üldist pensioniiga hakanud saama varasemat pensioni). Paljud nimekirja 2 alusel pensionärid on juba vanaduspensionieas ning saavad RPKS alusel määratava pensioniga võrreldes sama suurt pensioni. Kuna pensioni suuruses erinevust ei ole, jäävad need pensionärid ka vanaduspensionieas saama soodustingimustel vanaduspensioni. Viimastel aastatel on nimekirja 2 alusel määratud pension 500–80020 inimesele aastas, mis on 5–8% kõigist pensionile jääjatest. Soodustingimustel pensioni saajate tegevusalad on väga erinevad, kuid kutsealade võrdluses on enam keevitajaid, maalreid ja töödejuhatajaid ehitusvaldkonnas ning metsa väljaveo traktoriste. Politsei- ja vanglaametnikke ning päästeteenistujaid, kes said VAPS pensioni koondamise, tervisliku seisundi või vanuse tõttu 5 aastat enne vanaduspensioniiga oli 2020. aastal 60. Kavandatud muudatusega lõppeb alates 2031. aastast neil kutsealadel soodusstaaži arvestus ning kaob õigus jääda 5 aastat enne RPKS vanaduspensioniiga sooduspensionile. Seega mõjutab kavandatud muudatus kõiki neil kutsealadel töötanud isikuid, kellel ei ole 31. detsembriks 2030 olemas vajalikku staaži. Kui isikul on olemas 31. detsember 2030 vajalik soodusstaaž, võidakse talle määrata sooduspension ka hiljem, kui ta lahkub sellelt töölt või kui täitub vajalik üldine pensionistaaž. Kuna 2030. a lõppeb soodusstaaži arvestus, siis ka neil, kellele määratakse pension hiljem, töötamise korral alates 2031. aastast soodusstaaži juurde ei lisandu. II. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 10-aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile 10 aastat enne RPKS vanaduspensioniiga. 18 I kutsealade rühmas on nimekirja 2 alusel 20 970 isikut ja VAPS alusel 66 inimest. 19 Sotsiaalkindlustusameti aruande „Pensionärid“ toodud andmed üks-ühele ei ühti muude päringutega, kuna need kajastavad andmete väljavõtu seisu ning jooksvas baasis võidakse muudatusi teha tagantjärele. 20 Sotsiaalkindlustusameti aruanne „Pensionärid“. 19 Sellistel tingimustel on õigus soodustingimustel pensionile SVPS-i nimekirjas 1 olevatel kutsealadel ning VAPSi alusel lennuliikluse lennujuhina või stjuardessina/stjuuardina töötanud inimestel. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli sellistel tingimustel pensioni saajaid 01.01.2021 seisuga kokku 8 95421, kellest suurema osa moodustavad SVPS saajad. SVPS nimekiri 1 hõlmab 11 tegevusala ameteid (mäetööd, metallurgia, keemiatööstus, põlevkivi töötlemine, metalli töötlemine, elektrotehnikatööstus, ehitusmaterjalitööstus, klaasitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus, trükitööstus ja transport), ühiskutseid (mis ei kuulu konkreetse tegevusala alla, nt tuuker) ning töid radioaktiivsete ainete ja ioniseeriva kiirgusega. SVPS nimekirja 1 alusel on pensionile läinud ligi 9 tuhat inimest, kellest 3 946 olid tööealised (st alla 63-aastased). SVPS nimekirja 1 alusel pensionile jäänud moodustavad kõigist vanaduspensionäridest 2,8% (Sotsiaalkindlustusameti andmed 01.01.2021 seisuga). Aastas määratakse soodustingimustel vanaduspension nimekirja 1 alusel 100–300 inimesele ehk 1- 3%-le kõigist vanaduspensioni määramistest. Näiteks 2020. aastal määrati soodustingimustel vanaduspension nimekirja 1 alusel 151 inimesele (1,1% kõigist uutest vanaduspensioni määramistest). Nimekirja 1 alusel pensioni saajatest on kõigil soodustust andval tööl töötatud aastate eest aastahinne veidi suurem kui RPKS alusel arvutatava pensioni puhul, mistõttu jäävad nad seda pensionit saama ka vanaduspensionieas. VAPS-i pensionil oli 2020. aastal 19 lennujuhti ja 35 stjuardess/stjuuardit ja 169 lennukoosseisulist täisstaažiga töötajat. Kavandatud muudatuse tulemusena ei teki kõigil neil kutsealadel töötanud isikutel õigust sooduspensionile kui neil ei ole 2030. aasta 31. detsembriks kogunenud 10 aastat soodusstaaži. Kui isikul on 31. detsembriks 2030 olemas vajalik soodusstaaž, on tal õigus sooduspensionile ning see võidakse talle määrata ka hiljem, s.o siis kui ta lahkub sellelt töölt või kui täitub vajalik üldine pensionistaaž. III. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 20 või 25 aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile 5 aastat enne RPKS vanaduspensioniiga. Sellistel tingimustel on õigus varasemale pensionile VAPSi alusel lennunduse insener- tehnilistel töötajatel, tekstiilitööstuse töötajatel ning ühistranspordi juhtidel, kusjuures viimastel on soodusstaaži nõudeks 25 aastat, teistel 20 aastat. Tekstiilitööstuses hõlmab soodustus telgedel ja masinatel töötanuid (ketrajad, kangrud, korrutajad, huntimismasina töölised, jne) ning ühistranspordijuhte, kes on töötanud või töötavad rohkem kui 40 000 elanikuga linnades linnasisestel regulaarliinidel autobussi- (v.a mikrobuss), trammi- või trollijuhina. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2020. aastal oli neil kutsealadel töötanud pensionäre 162. Kõige rohkem oli endiseid tekstiilitööstuse töötajaid, kuigi nende arv järjest väheneb. Kavandatud muudatuse tulemusena ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile neil kutsealadel töötanud isikutel, kellel ei ole 2036. aasta 31. detsembriks omandatud selle pensioni saamiseks vajalik väljateenitud aastate pensioni staaž. Kui isikul on 31.detsembriks 2036 olemas vajalik soodusstaaž, on tal õigus sooduspensionile ning see võidakse talle määrata ka hiljem, kui ta lahkub sellelt töölt või kui täitub vajalik üldine pensionistaaž. IV. Kutsealad, kus kehtiva seaduse järgi on 15, 20 või 25 aastase soodusstaaži puhul õigus pensionile vanusenõudeta. Sellistel tingimustel on õigus varasemale pensionile politsei- ja vanglaametnikel ning päästeteenistujatel, lennukoosseisu töötajatel, kaevuritel, meremeestel, teatud koolide õpetajatel ja artistidel. Lisaks on õigus pensionile vanusenõudeta inimese 21 II kutsealade rühmas on nimekirja 1 alusel 8731 ja VAPS alusel 223 inimest. 20 immuunpuudulikkuse (AIDS-i) viirusega nakatunud meditsiinitöötajatel, kes on saanud nakkuse oma töökohustuste täitmisel (olenemata pensionistaažist). Politsei- ja vanglaametnikel ning päästeteenistujate, mere- ja jõelaevastiku ning kalalaevastiku mõnd tüüpi laevade ujuvkoosseisu mõnedel kutsealadel ja ametikohtadel töötanutel on soodusstaaži nõudeks 25 aastat, lennukoosseisu töötajatel samuti 25 aastat, kuid tervisliku seisundi tõttu ametikohalt vabastamisel 20 aastat. Allmaa- ja pealmaamäetöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning kaevanduste ehitamisel töötanutel on soodusstaaži nõudeks 25 aastat, sh nende tööde põhikutsealade töötajatel (koristusetöölistel, läbindajatel ja väljamismasinate juhtidel) on selleks 20 aastat. Õigus sooduspensionile on õpetajatel, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides. Riigi-, munitsipaal- ja eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses ja rahvusooperis töötavatel balletitantsijatel, tantsijatel ja tsirkuseartistidel on staažinõudeks 20 aastat, vokaalsolistil, puhkpillimängijal, nukujuhil ja koorilauljal 25 aastat. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli seisuga 01.01.2021 selliseid pensionäre, kes olid jäänud VAPSi pensionile vanusenõudeta, 1829, kellest 76,5% olid politsei- ja vanglaametnikud ning päästeteenistujad. Kui enamike nimetatud kutsealade töötajate ning seega ka pensionäride arv väheneb, siis politsei- ja vanglaametnike ning päästeteenistujate arv on kasvanud 5 aastaga 1,8 korda. Peamisteks põhjusteks on 1990-ndate algul teenistusse asunutel staažinõude täitumine ning asjaolu, et neile makstakse praegu väljateenitud aastate pensioni ka siis, kui nad töötavad pensioniõigust andval kutsealal. Alates 2020. aastast enam seda soodustust ei ole, välja arvatud neil, kellele seda pensioni juba muudatuse jõustumise ajal töötamise korral makstakse. Neile jätkatakse pensioni maksmist seni, kuni nad töötavad katkematult sellel kutsealal. Kavandatud muudatuse tulemusena ei ole õigust väljateenitud aastate pensionile neil kutsealadel töötanud isikutel, kellel ei ole 2036. aasta 31. detsembriks omandatud selle pensioni saamiseks vajalikku väljateenitud aastate pensioni staaži. IV kutsealade rühma kuuluvad pensionärid moodustavad enamuse VAPSi pensionäridest, kuna pensionil ollakse kaua. Kuivõrd vanusenõue puudub, minnakse pensionile kuni 20 aastat (mõnel juhul ka varem) enne üldist vanaduspensioniiga. Tabelis 1 on toodud pensionärid, kellele määrati pension nooremalt kui 63 aastat. 2020. aastal määratud VAPS pensioni saajate vanus jäi vahemikku 37 kuni 63 aastat ning nende keskmine vanus oli 49,9 aastat. Enim määrati pension 45–59-aastastele (133 inimest). Kokku määrati 2020. aastal vanusenõudeta VAPS pension 251 isikule vanuses 37–62, mis moodustab 0,6% samaealisest22 rahvastikust. Tabel 1. IV kutseala rühma tingimuste alusel 2020. aastal määratud uute väljateenitud aastate pensionäride vanuseline jaotus Vanus Arv % alla 40 1 0,4% 40–44 49 19,5% 45–49 133 53,0% 50–54 40 15,9% 55–59 21 8,4% 60–62 7 2,8% Kokku 251 100,0% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 22 Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2021 vanuses 39–62 rahvastiku arv 424 566 (tabel RV0212). 21 Sihtrühma kokkuvõte Kokku on VAPS ja SVPS pensioni saajaid (kõik neli kutsealade rühma kokku) 31 981 inimest, kellest on 5 897 inimest on tööealised ehk alla 63-aastased (SKA andmed seisuga 01.01.2021). Võrreldes kogu elanikkonnaga on kavandatud muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike ehk 4,4% rahvastikust23. 11.1.1.2 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus a) SVPS ja VAPS pensionide kaotamine üleminekuajaga. Nii õigustatud ootuse kui õiguskindluse tagamiseks nähakse kavandatud muudatuses ette etapiti üleminekut. Üleminekul arvestatakse ka soodusstaaži pikkuse nõuetega ning nii nähakse ette, et pikema staažinõude korral saab soodusstaaži omandada kuni 2036. aastani; muudel juhtudel kuni 2030. aasta lõpuni. Kavandatud muudatusega võivad kaasneda mõningad muudatused isikute käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi, mistõttu võib mõju ulatust hinnata keskmiseks. Lisaks on oluline arvestada, et alates 2021. aastast võib viis aastat enne vanaduspensioniiga minna paindlikule pensionile või lükata üldise pensioniea saabumisel pensioni saamist edasi. Paindlikku vanaduspensioni makstakse vastavalt inimese soovile kas täies mahus või pooles mahus ja selle maksmist võib ka peatada. Paindlikule vanaduspensionile jäämisel viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga peab inimesel olema vähemalt 40-aastane pensionistaaž. Seega peab inimesel olema paindliku vanaduspensioni saamiseks pikem üldine pensionistaaž kui sooduspensioni puhul. Samas on inimestel küllaltki pikk staaž – nt seisuga 01.08.2021 oli vanaduspensionäride keskmine pensionistaaž 43,8 aastat. Kuigi enne pensioniea saabumist valitud paindliku vanaduspensioni korral vähendatakse pensioni suurust24, siis on võimalik samal ajal töötada ning saada pensionile lisaks töötasu. Senised andmed näitavad, et pensionile ei minda just sageli soodustust andvalt kutsealalt ning seega on juba paljud leidnud varem muu lahenduse, kui nad ei tahtnud või ei saanud enam endisel kutsealal töötada, ning vastavasse ikka jõudes vormistati pension. Näiteks 2018. aasta aprillis läks soodustingimustel vanaduspensioni taotlejatest ainult 11% pensionile soodustust andvalt kutsealalt ning 50% sooduspensioni isikutest oli sellelt töölt lahkunud kümme või enam aastat tagasi, sh kolmandik 20 või enam aastat tagasi. 2/3 taotlejatest töötas sooduspensioni määramise ajal mujal. Samas ei tähenda pensioni määramine, et isik enam ei töötaks, kuid sageli on hõive madalam kui tervikuna vastavas vanuserühmas. Nii on see SVPS pensionäride ning VAPSI kõrgemates vanuserühmades. Need, kel enam õigust sooduspensionile ei teki, saavad jätkata endisel töökohal või peaksid leidma uue töökoha, omandades vajaduse korral uue kutseala. Sihtrühma tööturul püsimist toetavad aktiivsed tööturumeetmed, mis aitavad luua eeldused inimeste ametialaseks liikuvuseks. Kehtiv seadus ei soodusta inimeste töötamist üldise vanaduspensionieani, kuna annab võimaluse suhteliselt noorelt pensionile jääda ning motiveerib seega tööturult lahkuma. Samuti 23 Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2021 vanuses 39+ rahvastiku arv 729 309 (tabel RV0212). 24 Paindliku vanaduspensioni vähendamisel ja suurendamisel lähtutakse aktuaarse neutraalsuse printsiibist. Vt Leppik, 2021 (vt viidet eelmises märkuses) ning https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension/pension-liigid- ja-soodustused#paindlik 22 ei soodusta tänane olukord inimesi oma tervist hoidma või osalema ümberõppes või end täiendama. Seetõttu võib eeldada, et kavandatud muudatus motiveerib inimesi pikemalt tööturul aktiivne olema ning saadav töötasu hoiab ära sissetulekute vähenemise vaesuspiirist allapoole. Pikem tööelu suurendab eeldatavalt ka pensionistaaži ja seega ka pensioni suurust hilisemas eas. Vanaduspensionieas parema majandusliku toimetuleku tagamiseks saavad inimesed liituda ja koguda vahendeid III pensionisambasse, kuhu võivad teha sissemakseid ka tööandjad. Näiteks vanglaametnike eest teeb tööandja sissemakseid nende kolmandasse pensionisambasse ning käesoleva muudatusega hõlmatud VAPS-i kutsealadel on ka muid RPKS-st erinevaid soodustusi: politseiametnikel on veel väljateenitud aastate pension politsei ja piirivalve seaduse alusel, päästeteenistujatel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ja vanaduspensioni suurendus. Tööturult varase lahkumise või mitteaktiivsuse üheks põhjuseks on inimese tervis. Eeldatavalt aitab kavandatud muudatus pöörata nii tööandjate kui töötajate tähelepanu ohutule töökeskkonnale ning hoolitsema tervise eest. Tervisest tingitud töövõime languse korral osutab täna Töötukassa spetsiifilisi tööturuteenuseid ning määrab osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. SKA andmetel said 2020. aastal soodustingimustel vanaduspensionile jääjatest 22,8% eelnevalt töövõimetuspensioni või töövõimetoetust25 ja väljateenitud aastate pensionile jääjatest 6,2%. Ebasoovitav mõju võib kavandatud muudatusega kaasneda sel juhul kui inimene, kellel ei ole enam õigust sooduspensionile, ei tööta edasi või ei leia omale sobivat tööd, millega halveneb tema toimetulek. Muudatuse võimalikku negatiivset mõju aitavad leevendada aktiivsed tööturumeetmed, mis aitavad luua eeldused inimeste ametialaseks liikuvuseks. Töötukassa poolt osutatavad teenused (karjäärinõustamine, täiend- ja ümberõpe, sh ka töötavatele isikutele) võimaldavad töötajatel paremini muutusteks ette valmistuda ja kohaneda dünaamilise tööturu vajadustega. Samuti toetavad sobiva töö leidmist erinevad Haridus- ja Teadusministeeriumi meetmed. Ebasoovitav mõju võib ilmneda ka juhul kui tööturg ei ole piisavalt paindlik ning seetõttu jäävad vanemaealised tööturult eemale ja vajavad täiendavat abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Ka kehtiva seaduse alusel võivad nendel sooduspensionide kutsealadel töötavad inimesed jääda töötuks ning teisalt on sellise riski maandamiseks võimalik osaleda erinevates ennetavates meetmetes. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne, sest sihtrühm hakkab sellega kokku puutuma reeglipäraselt (nt sooduspensioniikka jõudes). Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus kogu elanikkonnaga võrreldes on väike (4,4%). Kehtiva seaduse alusel määratud uute SVPS ja VAPS pensioni saajate arvu (kokku ca 1000 inimest) arvestades on mõjutatud sihtrühm samuti väike. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju, kuna eeldab muudatusega kohanemist ning sellega kokkupuude on reeglipärane. Võib eeldada, et muudatus aitab kaasa vanemaealiste majandusliku toimetuleku paranemisele ja tööturuaktiivsuse suurenemisele. b) Kutsehaigustoetus neile, kellele on tööõnnetuse, kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise tagajärjel määratud vähenenud või puuduv töövõime. Kavandatav muudatus mõjutab kõiki neid isikuid, kellele on tööõnnetuse, kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise tagajärjel määratud vähenenud või puuduv töövõime. Muudatuse järgi hakatakse toetust maksma alates 2024. aastast. Samast aastast ei ole võimalik sooduspensioniks vajaminevat staaži juurde koguda. Sooduspensioneid määratakse edaspidi vaid inimestele, kellel on 2024. aastaks soodusstaaž täis kogutud. 25 Töövõimetuspensioni sai 22 isikut (3%) ja töövõimetoetust sai 145 isikut (19,9%). Alates 2016. aasta keskpaigast hinnatakse töövõimet ning töövõimetust enam ei hinnata. 23 Kutsehaigusetoetuse suurus hakkab sõltuma seejuures seose ulatusest kutsehaigestumise, tööst või tööõnnetusest põhjustatud haigestumise ja töövõime languse vahel. Näiteks, kui osaline või puuduv töövõime on 100% seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega, makstakse kutsehaigustoetust täismääras, aga kui osaline või puuduv töövõime on seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega osaliselt, makstakse kutsehaigustoetust vähendatud määras, nt 10% seose korral 10%. Teise alternatiivi järgi – kui osaline või puuduv töövõime on vähemalt 50% ulatuses seotud tööõnnetuse, kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigestumisega, makstakse osalise töövõime puhul kutsehaigustoetust 57% määrast ja puuduva töövõime korral 100% määrast (sarnaselt töövõimetoetuse osalise ja puuduva töövõime kaaludele). Muudatuse kohaselt hakkab toetust määrama ja maksma kas Töötukassa või Sotsiaalkindlustusamet isikutele alates 16-eluaastast kuni vanaduspensionieani. Toetusele ei saa olema õigust isikul, kellele makstakse pensioni (sh sooduspensioni), vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu. Uue toetuse loomisel kaotatakse Sotsiaalkindlustusameti makstav kahjuhüvitis. Inimestele, kellele kahjuhüvitis on määratud, jätkatakse selle maksmist. Uue toetuse loomisega suureneb sihtrühm, kes saab tööga seotud tervisekahjustuste korral riigilt toetust. Praegu kehtivas süsteemis maksab Sotsiaalkindlustusamet hüvitist ainult neile, kelle tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud, kuid uue toetuse maksmine sellest ei sõltu. 2020. aastal registreeriti 3622 tööõnnetust26 sh raskeid 915, diagnoositi 22 kutse- ja 87 tööst põhjustatud haigestumist (Tabel 3). Tabel 3. Registreeritud tööõnnetused, kutsehaigestumised ja tööst põhjustatud haigestumised, 2010 - 2020 6 000 5 000 4 000 Isikute arv 3 000 2 000 1 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tööst põhjustatud haigestumised 154 167 172 190 138 128 95 78 55 57 87 Kutsehaigestumised 104 87 57 56 56 50 39 37 49 34 22 Tööõnnetused 3 224 3 745 4 157 4 183 4 644 4 799 5 098 5 209 5 170 4 275 3 622 Allikas: Tööinspektsioon, Sotsiaalministeeriumi arvutused 26 Seoses seaduse muudatusega alates 2019.a registreeritakse ainult need tööõnnetused mis on seotud vähemalt 1 töövõimetuspäevaga. 24 Kuni 2016. aastani määrati tööõnnetuse või kutsehaigestumise korral töötajale töövõimetuspension. Töövõimereformi27 tulemusena alates 2017. aastast Sotsiaalkindlustusamet enam töövõimetust ei määra. Alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet Töötukassa. Tabel 4. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tagajärjel töövõimetuspensioni saajad ja määratud töövõimetuspensionid, 2011-2020 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabel 5. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kahjuhüvitised, 2011-2020 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tabel 6. Tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kahjuhüvitiste maksmine 2020. aastal toetuse liikide lõikes 2020 Toetuse Selgitus Hüvitiste Hüvitise Keskmine Maksimum liik saajad kogusumma summa summa KH1 Kahjuhüvis kannatanule 1 392 6 340 906 4 555 29 026 KH2 Kahjuhüvis kannatanu ülalpeetavale 3 1 116 372 531 KHL Kahjuhüvis - kulud kõrvalisele hooldusele 18 114 183 6 344 9 904 KHP Kahjuhüvis - proteesid ja abivahendid 5 3 584 717 3 256 KHR Kahjuhüvis - retseptiravimid 247 24 887 101 635 KHS Kahjuhüvis - sõidukulud 301 7 121 24 225 KHZ Kahjuhüvis - sanatooriumituusikud 27 9 391 348 1 340 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Märkused: Perioodipõhised andmed, aastas väljamakstud summa isikule. Keskmine summa on isikute aastaste bruto (määratud) kogusummade keskmine. Maksimum summa on isikute aastaste bruto (määratud) kogusummade maksimum. 2020. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud töövõimetuspensioni kokku 185-le isikule ning kahjuhüvitist 1914-le isikule. Sotsiaalkindlustusameti tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud kogukulud olid 2020.aastal ligi 7,3 miljonit eurot (töövõimetuspensionid 0,8 + kahjuhüvitised 6,5). Alates 2017. aastast hindab töötajate töövõimet Töötukassa. Kuna Töötukassa infosüsteemis ei ole eristatav, kas töövõime languse/puudumise põhjuseks oli tööõnnetus, diagnoositud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus, siis ei ole võimalik hinnata Töötukassa kulusid 27 Töövõimereformi eesmärgiks oli toetada töövõimetuspensionäride ja vähenenud töövõimega tööealiste täisväärtuslikku elu, aidates neil leida tööturul pakutavate teenuste abil võimetekohast tööd ja tööl püsida. 25 seoses töövõimetoetuse maksmisega tööõnnetuste, kutsehaigestumiste või tööst põhjustatud haigestumise korral. Sotsiaalkindlustusameti töövõimetuspensionite andmeid analüüsides järeldub, et arvestuslikult oleks 2019. aastal tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud kogukulu Töötukassale ligi 5,8 miljonit eurot ja kogukulu töövõimetuspensionitele ja töövõimetoetustele oleks kokku 7,4 miljonit eurot (Sotsiaalministeeriumi arvestused, tegemist on hinnanguga). Tööst põhjustatud haigestumiste andmeid on vaadeldud üldhaigestumistena, seega nende kohta eraldi andmeid ei ole saada. Küsimuse edasiseks uurimiseks tuleks siduda Tööinspektsiooni andmebaasist tööõnnetuste ja kutsehaigestunute andmed isikukoodi põhiselt Töötukassa poolt läbiviidud töövõime hindamise ning makstud töövõimetoetuste andmetega ja Sotsiaalkindlustusameti töövõimetuspensioni andmetega. Selline analüüs eeldab teadusuuringu loa taotlemist. Viimased terviklikud andmed, kus püsiv töövõimetus on seotud tööõnnetuse või kutsehaigusega, on 2016. aasta kohta. 2016. aastal maksti töövõimetuspensioni tööõnnetuse tõttu 983 isikule (sh uutele 53) ja kutsehaigestumise tõttu 678 isikule (sh uutele 13). Kokkuvõttes võib eeldada, et muudatuse kohaselt määratakse kutsehaigustoetus alates 2024. aastast hinnanguliselt u 100 inimesele aastas, mis moodustab u 10% tänastest uutest määramistest28. Kavandatava muudatuse peamine mõju seisneb selles, et see parandab majanduslikku toimetulekut ja annab sotsiaalsed garantiid nendele, kellele on tööõnnetuse, kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise tagajärjel määratud vähenenud või puuduv töövõime. Kuna muudel juhtudel toetust ei maksta ja sooduspensionid kaovad, võib see edaspidi mõjutada töötajate tegevusala valikut. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest kokkupuude on reeglipärane (tänaste tingimuste täitmisel). Seniste andmete alusel võib eeldada, et uue toetuse käivitamisega on vaja kohaneda, kuid eeldatavalt ei kaasne kohanemisraskusi. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju. 11.1.2 Mõju regionaalarengule SVPS ja VAPS muutmine avaldab mõju regionaalarengule seeläbi, et piirkonniti erineb kui palju on vastavatel kutsealadel töötavaid inimesi. Eelkõige võivad kavandatavad muudatused mõjutada eri piirkondades elavate inimeste sissetulekuid ning nende majanduslikku toimetulekut ning aidata seeläbi kaasa erinevate piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisele. 11.1.2.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 01.01.2021 seisuga SVPS või VAPS pensioni saajaid enam Harjumaal (ca 36,6% ehk 11 710 isikut), millele järgneb Ida-Virumaa 10 844 inimesega (ca 33,9% sihtrühmast). Seejuures moodustavad SVPS ja VAPS pensioni saajad Ida-Viru maakonnas 12,9% rahvastikust vanuses 39+, mis on maakondade võrdluses suurim osakaal (Tabel 7). Ka uute SVPS ja VAPS pensioni saajate seas on enam neid, kes elavad Ida-Virumaal (2020.a määratud VAPS või SVPS pensioni saajatest elas Ida-Virumaal ca 36,3%). Tabel 7. SVPS ja VAPS pensioni saajad maakonniti seisuga 01.01.2021 28 2020. aastal määrati uusi SVPS pensione 730 isikule ja VAPS pension 293 isikule (1023 isikule). 26  Isikute arv Rahvastik vanuses SVPS ja VAPS Maakond Üldkokkuvõte 39+ seisuga pensioni saajate SVPS VAPS 01.01.2021 % rahvastikust Harju maakond 10 847 863 11 710 314 081 3,7% Hiiu maakond 129 25 154 5 751 2,7% Ida-Viru maakond 10 367 477 10 844 84 305 12,9% Jõgeva maakond 366 48 414 16 807 2,5% Järva maakond 381 35 416 17 599 2,4% Lääne maakond 278 41 319 12 127 2,6% Lääne-Viru maakond 955 97 1 052 33 646 3,1% Põlva maakond 199 42 241 14 504 1,7% Pärnu maakond 1 376 143 1 519 48 932 3,1% Rapla maakond 379 45 424 18 643 2,3% Saare maakond 504 46 550 19 288 2,9% Tartu maakond 1 898 196 2 094 77 603 2,7% Valga maakond 406 48 454 16 734 2,7% Viljandi maakond 559 81 640 26 555 2,4% Võru maakond 358 65 423 20 508 2,1% Välisriik 388 17 405 Elukoht märkimata 311 11 322 2 226 KOKKU 29 701 2 280 31 981 729 309 4,4% Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Piirkondlikult on elanike sissetulekute erinevused üsna suured ning need kajastuvad ka suhtelise vaesuse näitajas: kui Eestis elas 2019. aastal suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast, siis maakonniti on madalaima ja kõrgeima näitaja vahe ca 2kordne ehk kui Harjumaal on suhtelise vaesuse määr 15,7%, siis Valgamaal ja Hiiumaal üle 30% (vastavalt 30,3% ja 31,7%). Samuti on suhtelise vaesuse määr suurem Ida-Virumaal, kus see oli 29,3%. Need Statistikaameti andmed ei näita, milline on sihtrühma või siis näiteks pensionäride vaesus erinevates maakondades, kuid ilmestavad sissetulekute erinevusi piirkondlikult. Kokkuvõttes võivad kavandatavad muudatused mõjutada kõiki neid piirkondi, kus on SVPS või VAPS tegevusaladel töötavaid inimesi, kuid samas ei kaasne muudatusega spetsiifilisi tegevusi mõne konkreetse piirkonna suhtes. Võib küll eeldada, et teatud piirkondades elavate inimeste sotsiaalsed garantiid ja majanduslik toimetulek võib muutuda, kuid täpsemalt ei ole võimalik muudatuse mõju hinnata (nt mõju eri maakondade elanike vaesusele vm toimetulekut kirjeldavatele näitajatele). Eri piirkondades elavad inimesed puutuvad muudatusega kokku muudatuste jõustumisel või SVPS/VAPS tingimustes sätestatud vanuseks saamisel. Kokkuvõttes võib kaasneda muudatustega kohanemisraskusi nt Ida-Virumaal ning kogu mõju regionaalarengule on keskmine. 11.1.3 Mõju majandusele Kavandatud muudatused mõjutavad neid ettevõtjaid ehk tööandjaid, kelle juures töövad või on töötanud isikud, kellel on õigus soodustingimustel või väljatöötatud aastate pensionile. Peamine mõju seisneb selles, et muudatused mõjutavad inimeste tööturul osalemise aktiivsust 27 ehk ettevõtete võimalusi leida vajalikku tööjõudu. Samuti mõjutavad muudatused senisest enam ettevõtteid töökeskkonna ohutust parandama. 11.1.3.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kehtiv süsteem ei soodusta inimesi töötama üldise vanaduspensionieani, sest motiveerivad tööturult lahkuma ja noorelt pensionile jääma ning seetõttu mõjutavad muudatused tööjõupakkumist. Tänane süsteem ei mõjuta ka tööandjaid/ettevõtteid maandama tööga kaasnevaid riske ning parandama töökeskkonda. Viimane mõjutab taas seda, kas ja mil määral haigestutakse kutsehaigustesse või tekib töövõime langus ehk vähendab aktiivselt tööturul osalejate arvu. Kavandatud muudatused mõjutavad potentsiaalselt kõiki tööandjaid. Tööinspektsiooni andmetel oli vähemalt ühe töölepinguga töötajaga ettevõtteid veidi enam kui 60 000. SVPS ja VAPS kutsealade ettevõtete arv on oluliselt väiksem. Kuivõrd SVPS nimekirjad ei põhine tänapäevasel ametialade klassifikaatoril, siis ei ole võimalik hinnata, kui paljudes ettevõtetes on soodustust andvaid ametikohti ning kui palju on tööandjaid, kus on vähemalt üks potentsiaalne SVPS või VAPS pensioni saaja. Kokkuvõttes avaldavad muudatused eeldatavalt positiivset mõju tööandjatele ja ettevõtetele, kuivõrd potentsiaalselt suureneb tööjõud. Kavandatud muudatustega ei kaasne kohanemisraskusi ning nendega kokkupuude ei ole igapäevane. Kokkuvõttes võib mõju majandusele hinnata mõju hindamise kriteeriumide alusel väikeseks. 11.1.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Kavandatud muudatuse peamine mõju seisneb selles, et mõjutab riigiasutuste töökorraldust ning avaldab mõju riigieelarvele. 11.1.4.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigiasutustele ja riigieelarve pensionikuludele (vt punkt 7). Muudatustest mõjutatud sihtrühm on keskmine, sest mõjutab otseselt Sotsiaalkindlustusametit aga ka Töötukassat ja Tööinspektsiooni. Mõju Sotsiaalkindlustusametile seisneb selles, et tuleb teha muudatusi senistes protseduurides ja infosüsteemis, sest soodusstaaži arvestamise ning pensioniõiguse kindlakstegemise põhimõtted on erinevate soodusgruppide osas erinevad. Samas on tegemist ühekordse muudatusega ning sellega kohanemisega ei kaasne kohanemisraskusi. Suurem muudatus võib tuleneda muudatusvariandist 1.2 – uus kutsehaigustoetus isikutele, kellele on tööõnnetuse, kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise tagajärjel määratud vähenenud või puuduv töövõime. Sellega seoses tuleb teha muudatusi protseduurides ja infosüsteemis ning see suurendab SKA töökoormust sh suureneb vajadus inimeste teavitamiseks. Kokkuvõttes kaasneb keskmine mõju SKA töökorraldusele. 2062. aastaks on kõik, kellel selles grupis säilis õigus sooduspensionile, jõudnud vanaduspensioniikka ning administratiivkoormus nende pensionide määramiseks ja maksmiseks kaob. Samuti kaovad selleks ajaks selle sihtgrupi sooduspensioni täiendavad kulud. Praegu moodustavad selle grupi täiendavad pensionikulud ca 1,3% kõigist pensionikuludest. Alates 2031. aastast hakkab vähenema riigieelarve kulu nende pensionide maksmiseks ja hinnanguliselt 2062. aastaks kaob riigieelarve täiendav kulu (varasema pensioni maksmise kulu kuni üldise vanaduspensioniea saabumiseni). Lisaks tuleb arvestada, et muudatuse rakendamiseks on vaja teha arendusi SKA infosüsteemides ning sellega kaasneb eeldatavalt IT arenduskulu. Täpne IT arenduskulu oleneb muudatuste valikust ja nende konkreetsemast määratlusest. 28 Mõju Töötukassale seisneb selles, et vaja on sarnaselt tänasele pakkuda töötust ennetavaid meetmeid või pakkuda ümberõppe võimalusi. Sooduspensionide kaotamisega ja uue kutsehaigustoetuse lisandumisega võib suureneda Töötukassa töökoormus ning sellega võivad suureneda tööturuteenuste või töötushüvitiste kulud. Muudatused võivad põhjustada muudatusi Töötukassa töökorralduses (juhul, kui Töötukassa hakkab hindama töövõime vähenemise põhjust), mistõttu on mõju hindamise kriteeriumite alusel tegemist keskmise mõjuga. Ka võib suureneda abivajadus vaesusriski korral, kui tööturg ei ole piisavalt paindlik ehk võib mõjutada ka kohalike omavalitsustesse pöördumiste arvu. Kuivõrd olemasolevad andmed näitavad, et paljud tänased SVPS ja VAPS saajad töötavad ka siis kui neil on õigus pensionile, võib hinnata mõju KOVle väikeseks. Kavandatud muudatuse variant 1.2 – uus kutsehaigustoetus isikutele, kellele on tööõnnetuse, kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise tagajärjel määratud vähenenud või puuduv töövõime, mõjutab lisaks Sotsiaalkindlustusametile ka Töötukassat ja vähesel määral Tööinspektsiooni. Seoses sellega on vaja teha muudatusi nii tööprotseduurides kui infosüsteemides. Infosüsteemide muutmisega võib kaasneda ühekordne IT arenduskulu ja andmevahetusele ja andmehaldamisele kolme asutuse vahel igakuised lisakulud. Kuigi kaudselt mõjutavad muudatused nii Tööinspektsiooni kui ka kohalikke omavalitsusi (või osa neist), siis on otseselt mõjutatud sihtrühmaks Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa. Kokkuvõttes võib hinnata mõjutatud sihtrühma suurust väikeseks. Töökorralduses ja infosüsteemides on vaja teha muudatusi ja sellega võivad kaasneda kohanemisraskused, mistõttu on mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise sagedus on aga väike, sest töökorralduses jm on vaja teha muudatusi ühekordselt. Kokkuvõttes on mõju riigiasustustele väike. Muudatuste mõju riigieelarvele on eeldatavalt positiivne, kuna inimesed töötavad kauem (rohkem tulu) ning vähenevad SVPS ja VAPS pensionide mittemaksmisest riigieelarve kulud pensionitele. Kuivõrd ka praegu SVPS ja VAPS pensioni saajad töötavad, siis on eeldatav tulu kauem töötamisest kogu riigieelarve tulusid arvestades väike. Uue kutsehaigustoetuse määramise ja maksmise kulud mõjutavad edaspidi riigieelarve kulusid nii ühekordse-, kui igakuise kuluna, kuid arvestades, et uute saajate arv on väike ja vähenevad kulud Sotsiaalkindlustusameti makstavale kahjuhüvitisele, siis on selle mõju väike. 11.2. Kavandatud muudatus 2.1 – SVPS ja VAPS erand Ida-Virumaa olulisematele tegevusaladele Soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensionite muutmine nii, et SVPS ja VAPS pension jäetakse alles Ida-Virumaal. Järgnevalt kirjeldatakse mõju vaid erandi saajate vaatest. Mõju neile, kellel õigus SVPS ja VAPSile muutub, on kirjeldatud punktis 11.1. 11.2.1 Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Kavandatavate muudatuste peamine mõju seisneb selles, et eelnõu mõjutab töötajate sotsiaalseid garantiisid ning töötajate tegevusala valikut ja sihtrühma majanduslikku toimetulekut. 11.2.1.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm 29 Kavandatud muudatusest on mõjutatud on kõik need SVPS ja VAPS nimekirjades olevad Ida- Virumaal töökoha aadressi omavad töötajad, kes töötavad järgmistel kutsealadel: mäetöödel, põlevkivi-, keemiatööstuses ja elektrijaamades. SKA andmetel on määratud soodustingimustel vanaduspension veidi rohkem kui 200-le mäetöödel, keemiatööstuses või elektrijaamades töötanud isikule, kuid selles pole eristatud, kus piirkonnas antud töökoht asus. 2020. aastal määrati 63 mäetöödel, 37 põlevkivi töötlemises, 63 keemiatööstuses ja 60 elektrijaamades töötanud isikule SVPS pension (223 isikule). 2020. aastal määrati SKA andmetel 24 mäetöödel töötanud isikule VAPS pension. Kokku saab 01.01.2021 seisuga VAPS pensioni (mäetööd) 122 inimest (sh 121 alla 63-a inimest). Arvestades kui palju on nendel kutsealadel kokku SVPS või VAPS pensioni saajaid, siis võib eeldada, et võrreldes kogu Ida-Virumaa rahvastikuga, on mõjutatud sihtrühma suurus väike. 11.2.1.2 Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Kavandatud muudatuse tulemusena ei lõpeks Ida-Virumaa olulisemate tööstuste tegevusalade töötajate õigus saada SVPS pensioni ka pärast 2036. aastat. Kuivõrd Ida- Virumaal on keskmisest suurem tööpuudus, töötleva tööstuse suurem osakaal hõivatute seas, siis on selle piirkonna eripäradest tingituna vaja tagada teistega võrreldes suurem sotsiaalne kaitse. 11.2.2 Mõju regionaalarengule Kavandatud muudatus avaldab mõju regionaalarengule seeläbi, et mõjutab konkreetses piirkondades vastavatel kutsealadel töötavaid inimesi. Eelkõige võivad kavandatavad muudatused mõjutada selles piirkonnas elavate inimeste sissetulekuid ning nende majanduslikku toimetulekut ning aidata kaasa nt sissetulekute erinevuste vähenemisele teiste piirkondadega. 11.2.2.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus SKA andmetel oli 2020. aastal uutest mäetööl töötamise tõttu määratud VAPS pensioni saajate (24) elukohaks Ida-Virumaa. Kokku oli 01.01.2021 seisuga mäetööl olnud VAPS pensionäride elukohaks 96,7%-l juhtudest Ida-Virumaa. 2020. aastal määrati 186 mäetöödel, keemiatööstuses ja elektrijaamades töötanud isikule SVPS pension, kuid andmed puuduvad, kui paljud neist elavad Ida-Virumaal, kuna nimekiri 1 ja 2 puhul ei peeta eraldi arvestust ametite lõikes. Võib eeldada, et ka nendest pensionäridest suurem enamus elab Ida-Virumaal. Isikutest, kellele 2020. a määrati SVPS pension, elas Ida-Virumaal kokku ca 41,6% (304 isikut) ning sellele järgneb Harjumaa, kus oli uusi SVPS pensioni saajaid 200 ehk 17,4% kõikidest uutest SVPS määramistest (tabel 8). Tabel 8. Uued SVPS pensioni saajad nimekirja 1 ja 2 alusel maakonniti 2020. aastal. Maakond Nimekiri 1 ja 2 % Harju maakond 200 27,4% Hiiu maakond 5 0,7% Ida-Viru maakond 304 41,6% Jõgeva maakond 10 1,4% 30 Järva maakond 4 0,5% Lääne maakond 9 1,2% Lääne-Viru maakond 28 3,8% Põlva maakond 5 0,7% Pärnu maakond 43 5,9% Rapla maakond 10 1,4% Riik määramata 1 0,1% Saare maakond 26 3,6% Tartu maakond 28 3,8% Valga maakond 16 2,2% Viljandi maakond 12 1,6% Võru maakond 7 1,0% Välisriik 14 1,9% Elukoht märkimata 8 1,1% Üldkokkuvõte 730 100,0% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Kokkuvõttes ei ole vaja sihtrühmal teha muudatusi igapäevases toimimises (mõju ulatus on väike). Muudatusega võib kaasneda negatiivne mõju, kui töökoha aadress ei ole siiski Ida- Virumaal ning sellest tulenevalt ei teki inimesel õigust SVPS või VAPS pensionile. Ebasoovitavate mõjude riski võib siiski hinnata väikeseks, sest muudatusega kaasneva vastavast lisatingimusest teavitamine. Samuti on oluline teostada järelvalvet, et töökoha aadressiks ei märgitaks sooduspensioni õiguse eesmärgil Ida-Virumaad. Muudatus mõjutab otseselt Ida-Virumaal töötavaid ja/või elavaid inimesi, kes tegutsevad nimetatud ametialadel. Arvestades aga võimalikku sihtrühma suurust ja Ida-Virumaa elanike arvu, võib siiski hinnata mõjutatud sihtrühma suurust väikeseks. Muudatusega kokkupuude on reeglipärane ehk SVPS või VAPS tingimuste täitmisel ehk mõju avaldumise sagedus on keskmine. Mõju hindamise kriteeriumite alusel on mõju kokkuvõttes vähe oluline. 11.2.3 Mõju majandusele Kavandatud muudatus mõjutab neid ettevõtjaid ehk tööandjaid, kelle juures töövad või on töötanud isikud, kellel säilib erand ehk siis Ida-Virumaa vastavate kutsealade tööandjaid. 11.2.3.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Ida-Virumaa erand on oluline, sest Ida-Virumaal on keskmisest suurem tööpuudus ning hõivatutest suurem osa töötab töötlevas tööstuses ning seetõttu mõjutab erand ka selle piirkonna ja nende tegevusalade ettevõtjaid. Kuivõrd tänane süsteem ei mõjuta tööandjaid/ettevõtteid maandama tööga kaasnevaid riske ning parandama töökeskkonda, siis võib muudatusega kaasneda risk, et Ida-Virumaa piirkonna ettevõtjad ei ole senisest enam motiveeritud suurendama tööohustust ja parandama töökeskkonda. Viimane mõjutab aga seda, kas ja mil määral erandiga hõlmatud võivad haigestuda kutsehaigustesse või nende töövõime väheneb ning kokkuvõttes võib väheneda aktiivselt tööturul osalejate arv. 31 Kõiki ettevõtjaid arvestades puudutab erandi muudatus vaid ühe piirkonna ettevõtjaid, kellel muudatuse tulemusena ei kaasne vajadust kohaneda. Kokkuvõttes võib mõju majandusele hinnata mõju hindamise kriteeriumide alusel väikeseks. 11.2.4 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Kavandatud muudatuse peamine mõju seisneb selles, et mõjutab riigiasutuste töökorraldust ning avaldab mõju riigieelarvele. 11.2.4.1 Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõus esitatud muudatus avaldab mõju riigiasutustest Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja riigieelarve kuludele. Seadusemuudatusega seoses on vaja teha vastavaid muudatusi Sotsiaalkindlustusameti protseduurides ja infosüsteemis, sest soodusstaaži arvestamise ning pensioniõiguse kindlakstegemise põhimõtted on erinevate soodusgruppide osas erinevad. Kuna VTK-s esitatud muudatused mõjutavad riigiasutustest Sotsiaalkindlustusametit ja Töötukassat, on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju ulatust ja sagedust võib hinnata keskmiseks, sest SKA-l on muudatustega kokkupuude sage ning sellega seoses on vaja teha vastavaid muudatusi Sotsiaalkindlustusameti protseduurides ja infosüsteemis. SVPS ja VAPS pensionide kaotamisega peale Ida-Virumaa võib suureneda töömaht Töötukassas ja KOV-des ning riigile võivad kaasneda täiendavad sotsiaalkulutused, samuti võib suurenda abi vajadus vaesusriski korral, kui tööturg ei ole piisavalt paindlik. See risk on väike, kuna paljud töötavad juba praegu ka siis, kui neil on õigus pensionile, millega parandavad oma toimetulekut. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on 1.1.2021 seisuga Ida-Virumaa sihtrühmas sooduspensioni saajaid 345, sh tööealisi 151. Tegelikud kulud 2020. aasta detsembrikuus olid tööealistele 62,3 tuhat eurot. Kokkuvõttes on eelnõus esitatud muudatusel väike mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Riigiasutustest puudutab muudatus kahte asutust ning edaspidi väheneksid täiendavad pensionikulud. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad muudatused mõjutavad neid võimalikke VAPS ja SVPS pensionide saajaid, kuid võrreldes tänasega, ei suurene kaasne muudatustega suurt halduskoormuse suurenemist. Kohalike omavalitsuste töökorraldust ei muudeta. Töötukassa töökoormus võib seoses lisanduvate klientide tõttu suureneda, kuid eeldatavalt ei ole selle mõju suur. Sotsiaalkindlustusameti töökoormus (nt info jagamise vajadus, selgitamiste vajadus) ning töökorraldus võib muudatuste tulemusena muutuda ehk vaja on muudatustega küll kohaneda, kuid protseduure ei ole vaja muuta igapäevaselt ning kokkuvõttes ei ole mõju suur. Samuti võib pikemas perspektiivis töökoormus väheneda. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 32 Kehtiva seaduse alusel on SVPS ja VAPS alusel varasema pensioni saamise täiendav kulu riigile kokku võrreldes RPKS alusel makstava pensioniga ca 43,6 mln eurot aastas. Varasema pensioni täiendava kuluna on arvestatud pensioni kulu tööealistele (alla 63aasta ja 9 kuu vanad), sh pensioni suurendus SVPS nimekirja 1 puhul (3,1% aastahindest iga nimekirjas 1 olevatel töödel töötatud aasta eest, allmaatööde puhul 25%) (tabel 11). Tabel 11. Kehtiva seaduse alusel SVPS ja VAPS pensioni saajate arv ja täiendav1 kulu aastas, 2020. a Kulu ühes kuus, Keskmine Kulu aastas, Isikute arv eurot pension kuus eurot Soodustingimustel vanaduspensionid 2 699 784 5 172 522 32 397 408 Väljateenitud aastate pensionid 936 655 2 257 415 11 239 860 Kulu kokku: 3 617 923 7 429 487 43 637 268 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Märkused: 1 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS pensioni ületav pensioniosa. Täiendava kulu arvutamisel on aluseks võetud 2020 pensionimaksed. Kavandatud muudatuste mõju eelarvele avaldub aasta-aastalt, kui üha väiksemal arvul inimestel jääb õigus sooduspensionile. Variant I tegelikud täiendavad kulud on 2020. aastal on 43,6 miljonit eurot. Hinnanguliselt kaovad täiendavad kulud 47 aasta pärast (2067. aastal), millal viimased SVPS ja VAPS pensioni saajad jõuavad vanaduspensioniikka (tabel 12). Tabel 12. Kavandatud muudatuse variant 1.1 – SVPS ja VAPS pensionide tegelik ja hinnanguline täiendav1 kulu aastas (2020–2068). Sihtrühm 2020 2030 2040 2050 2060 2068 SVPS 32 397 408 43 712 853 64 420 219 90 075 742 55 021 039 0 VAPS 11 239 860 16 155 731 15 244 317 9 645 173 0 0 Kokku: 43 637 268 59 868 583 79 664 536 99 720 915 55 021 039 0 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos, Sotsiaalministeeriumi arvutused Märkused: 1 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS pensioni ületav pensioniosa. Kulude prognoosimisel on arvestatud pensionikulude kasvuga ca 3,4% aastas ja vanaduspensioniiga konstantselt 65- aastat. Kavandatud muudatuse variant 1.2 (uus kutsehaigustoetus) täiendavad kulud on toodud tabelis 13. Täiendavad kulud on 2068. aastal hinnanguliselt 42,1 miljonit eurot. Arvestama peab lisaks sellega, et alternatiivi 1.2 korral vähenevad riigi kulud Sotsiaalkindlustusameti makstavale kahjuhüvitisele 6,5 miljonilt eurolt 2020. aastal 2,5 miljonile eurole 2068. aastal. Tabel 13. Kavandatud muudatuse variant 1.2 – kutsehaigustoetuse hinnanguline kulu aastas (2024-2068) 2020 2030 2040 2050 2060 2068 Kutsehaigustoetus 2 130 642 7 157 252 15 181 652 27 260 973 42 097 451 SVPS ja VAPS 43 637 268 54 370 499 71 912 063 90 075 742 23 339 878 0 Kokku: 43 637 268 56 501 141 79 069 315 105 257 394 50 600 851 42 097 451 Märkused: 1 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS pensioni ületav pensioniosa. Kulude prognoosimisel on arvestatud pensionikulude kasvuga ca 3,4% aastas ja vanaduspensioniiga konstantselt 65- aastat. Kutsehaigustoetuse kulude prognoosimisel on arvestatud kasvuga pensioniindeksi võrra. 33 Kavandatud muudatuse variant 2 (Ida-Virumaa erand) täiendavad kulud on toodud tabelis 14. Tegelikud täiendavad kulud on 2020. aastal 12,6 miljonit eurot ja 2068. aastal on hinnanguliselt 53,8 miljonit eurot. Tabel 14. Kavandatud muudatuse variant 2 – Ida-Viru SVPS ja VAPS, pensionide tegelik ja hinnanguline täiendav1 kulu aastas (2020–2068) Sihtrühm 2020 2030 2040 2050 2060 2068 Ida-Virumaa 12 567 081 17 009 906 24 911 781 34 705 520 35 189 453 53 768 463 SVPS ja VAPS29 31 070 187 42 910 609 55 002 941 65 912 096 32 126 889 0 Kokku: 43 637 268 59 920 515 79 914 722 100 617 616 67 316 342 53 768 463 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos, Sotsiaalministeeriumi arvutused Märkused: 1 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS pensioni ületav pensioniosa. Täiendavate kulude prognoosimisel on arvestatud pensionikulude kasvuga ca 3,4% aastas ja vanaduspensionieaga konstantselt 65- aastat. Tabelis 15 on toodud SVPS ja VAPS pensionide täiendavad kulud ilma reformita (kui soodustused jääksid alles kõikidele gruppidele, kes täna saavad sooduspensioni). 2020. aastal kulus RPKS pensioni ületava SVPS ja VAPSi pensioni maksmiseks arvestuslikult ca 43,6 miljonit eurot. Neis andmetes ja allpooltoodud prognoosides on välja toodud ainult vastavate pensionide soodusosa kulu ehk enne vanaduspensioniiga makstav pension ja RPKS pensioni ületav pensioniosa täiendav kulu võrreldes RPKS alusel arvutatava pensioniga, kuna vanaduspensionieas peab neile isikutele ikkagi maksma pensioni RPKS alusel. Hinnanguliselt oleksid kulud ilma reformita 2068. aastal 185 miljonit eurot aastas. Tabel 15. Reformita tegelik ja hinnanguline täiendav1 kulu SVPS ja VAPS pensionitele aastas (2020–2068). 2020 2030 2040 2050 2060 2068 SVPS 32 397 408 43 712 853 64 420 219 90 075 742 90 240 015 138 897 975 VAPS 11 239 860 16 155 731 20 923 914 26 899 217 34 730 105 46 142 727 Kokku: 43 637 268 59 868 583 85 344 134 116 974 959 124 970 120 185 040 702 Allikad: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti rahvastikuprognoos, Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos, Sotsiaalministeeriumi arvutused Märkused: 1 Enne vanaduspensioniiga makstav pension, RPKS pensioni ületav pensioniosa. Kulude prognoosimisel on arvestatud pensionikulude kasvuga ca 3,4% aastas ja vanaduspensionieaga konstantselt 65-aastat. Sooduspensionide kaotamisega vähenevad riikliku pensionikindlustuse kulud soodusosa (täiendava kulu) võrra. Riiklikus statistilises aruandes „Pensionärid“ on mõlema pensioniliigi puhul toodud kogu pensionikulu, mistõttu pole need võrreldavad käesolevas VTK-s tooduga. Kokku väheneksid hinnanguliselt pikas perspektiivis nende kahe seaduse reformiga eelarve kulud ca 0,1% SKP-st30. 29 Sooduspensionite saajad ilma Ida-Viru sooduspensionite saajateta 30 Rahandusministeeriumi pikaajalise majandusprognoosi järgi on 2068. aastal SKP jooksevhindades ca 145 499 mln eurot. Reformita täiendavad kulud oleksid hinnanguliselt 193,4 mln ja reformiga variant 2 oleksid täiendavad kulud sooduspensionitele 4,8 mln eurot. 193,4 – 4,8 = 188,6. 188,6/145499= 0,001 (variant 1 oleksid täiendavad kulud 2068. aastaks 0 ehk 193,4/145499=0,001) 34 Põhilise soodusosa kulu moodustavad SVPS-i puhul enne riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud pensioniiga makstavad pensionid (5 või 10 aastat sõltuvalt ametikohast) ja pensioni suurendus, sh ka pensionieas (nimekirja 1 puhul 3,1% või 25% aastahindest). VAPS-i kulust enamuse moodustab soodusosa (täiendav)kulu, kuna VAPS-i pension on üldjuhul väiksem RPKS-i alusel makstavast pensionist, mistõttu minnakse RPKS-is sätestatud vanaduspensioniikka jõudes üle riiklikule vanaduspensionile ning üldises vanaduspensionieas on selle pensioni saajaid vähe. Soodusosa moodustab enne üldist pensioniiga makstavast pensionist ning üksikutel juhtudel suuremast VAPS-i pensionist vanaduspensionieas. Kulutused neil kutsealadel hiljem töötanud isikutele jäävad lõpuks sama suureks kui teiste pensionäride puhul. Muudatuste mõju ei avaldu eelarvele kohe, vaid aasta-aastalt, kui üha väiksemal arvul inimestel on õigus sooduspensionile. Esialgu kulu kasvab seoses pensionide indekseerimisega, eriti VAPS-i osas, kuna muudatused algavad hiljem. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu koostamise raames on kavas hinnata lõplikke muudatuste mõju. Osaliselt kasutatakse selleks varasemalt valminud uuringute ja analüüside andmeid, registrite andmeid (eelkõige Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa andmed) ning Statistikaameti jt andmeid. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Kui mõjude osas on võrreldud alternatiivseid regulatiivseid lahendusi, peab siin põhjendama, milline alternatiiv valitakse. Kui mitte, nimetatakse kokkuvõtvalt lahendus, mida VTK-s käsitleti. 15.1. Töötatakse välja uus Ei 15.2. Muudatused tehakse senise Jah tervikseadus seaduse struktuuris 15.3 Selgitus 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1) soodustingimustel vanaduspensionide seadus; 2) väljateenitud aastate pensionide seadus; 3) riikliku pensionikindlustuse seadus; 4) töövõimetoetuse seadus; 5) töötervishoiu ja tööohutuse seadus; 6) Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“; 7) Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrus nr 207 „Väljateenitud aastatele pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise kord“; 8) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. a otsus „Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse rakendamise kohta”; 9) Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1992. a määrus nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta“. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse 35 Esitatakse kaasamise ajakava ja meetodid. Kui vajalik on põhjalik mõjuanalüüs, peab selle koostamisse kindlasti huvirühmi kaasama. Samuti tuleb jätta huvirühmadele piisav aeg nii mõjuanalüüsi kui ka eelnõu ja seletuskirjaga sisuliseks tutvumiseks. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Juhul kui planeeritakse põhjalikku mõjuanalüüsi, esitatakse siin selle eeldatav ajaraam. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) Kontseptsiooni ei koostata valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 2021 kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 1.01.2024 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Ulla Saar [email protected], 6269821 Kristiina Selgis [email protected], 6269232 Liidia Soontak [email protected], 6269236 Ethel Bubõr [email protected], 6269 738 Hede Sinisaar [email protected], 6269732 Elo Reitalu [email protected], 6269328 36  Ministeeriumid Meie 21.10.2021 nr 1.2-1/3348-1 Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Saadame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Palume teie tagasisidet 12. novembriks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Lisaadressaadid: Õiguskantsler Riigikontroll Eesti Töötukassa Sotsiaalkindlustusamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit MTÜ Kuldliiga Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Transpordi- ja Teetöötajate AÜ Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit Keemikute AÜ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Teatriliit Eesti Metsatöötajate AÜ Meremeeste Sõltumatu AÜ Raudteelaste AÜ Kristiina Selgis 6269 232 [email protected] EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/21-1232 - Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikontroll Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93dfc41d-9460-4ab6-ae5b-e04b16ef26a0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/93dfc41d-9460-4ab6-ae5b-e04b16ef26a0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main