Andres Sutt Teie 29.09.2021 nr 2-1/21-0456/5708
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 20.10.2021 nr 1-12/1963-2
Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskuse moodustamisettepanek
Lugupeetud Andres Sutt
Kultuuriministeerium kooskõlastab Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse
moodustamise ettepaneku järgmiste märkustega arvestamisel.
1. Keskuse rahastamine
RIT-i loomise ettepanekus jääb ebaselgeks, millise rahastusmudeli põhimõtete järgi plaanitakse
korraldada keskuse rahastamist – kas aluseks võetakse: (a) eelarve on kliendi käes; (b) eelarve
RIT-is või (c) hübriidmudel. Kultuuriministeerium toetab hübriidmudelit, kus baasrahastus (nn
kontori ülalpidamise kulud) on RIT-i eelarves, ülejäänud aga klientide eelarvetes. Ka üldlevinud
praktika majutuskulude/teenuse (serveri baasteenused) osutamisel näeb ette teenuse eest tasumist
tarbimise järgi (mahtude suurenemisel makstakse rohkem, vähenemisel vähem). Arvutitöökoha
teenuse ja teiste teenuste puhul tuleks lähtuda sarnasest põhimõttest.
Hübriidmudeli eelised on meie hinnangul järgmised:
toetab tegevuspõhise riigieelarve lähenemist;
tagab hea tellija-kliendi suhte;
on säästlik vahendite kasutamisel;
võimaldab asutustel enda kulusid kõige paremini juhtida;
tagab koostöös parimate lahenduste leidmise võimaluse.
Eeltoodust tulenevalt palume keskuse rahastamise põhimõtete fikseerimisel valida kirjeldatud
lähenemine ja tuua hübriidmudel eelistatuima variandina keskuse moodustamise ettepanekus
(lisas 1) selgelt välja.
2. Nõukoja moodustamine asutuse põhimääruses
RIT-i moodustamise ettepanek näeb ette keskuse moodustamist riigi hallatava asutusena. Ühe
vajadusena nähakse ette keskuse juurde kasutajate nõukoja moodustamist, mis koosneks RIT-i
teenuse kasutajateks olevatest ministeeriumi esindajatest. Nõukoda hakkaks nõustama RIT-i
direktorit ning teeks parendusettepanekuid IKT alusteenuste tõhusamaks korraldamiseks.
Moodustamise ettepanek näeb ette nõukoja moodustamise ministri käskkirjas, mitte aga asutuse
põhimääruses. Meie hinnangul on klientide vajaduste parimaks tagamiseks vajalik, et nõukoda
moodustatakse asutuse põhimäärusega (sarnaselt Riigi Tugiteenuste Keskusega; nende
põhimääruse § 22), mitte ministri käskkirjaga.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht on, et kuna nõukoda ei ole keskuse osa,
ei saa seda seetõttu põhimäärusega moodustada.
Sellest tulenevalt märgime, et VVS-i § 43 lg 3 alusel moodustatakse valitsusasutuse hallatav
riigiasutus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende
tegevuse lõpetamise korra (Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrus nr 244) punktis 25 on
sätestatud riigiasutuse põhimääruse koosseis. Riigiasutuse põhimääruses tuleb märkida:
1) riigiasutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi;
2) riigiasutuse tegevusvaldkond, sh täidetavad riiklikud ülesanded ja osutatavad teenused;
3) riigiasutuse juhtimise ja revideerimise kord;
4) riigiasutuse juhtide õigused ja kohustused (sh asutuse juhi õigus käsutada asutuse valduses
olevat riigivara, sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid ning sooritada muid
tehinguid);
5) riigiasutuse struktuuriüksuste põhiülesanded;
51) riigiasutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamise kord;
6) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.
Punkti 6 alusel võib põhimääruses nimetada asutuse tegevuse korraldamiseks ka teisi olulisi
sätteid, mis on nimetamata punktides 1–51; ehk mis on spetsiifilised konkreetse asutuse mõttes.
Keskuse põhimääruse kavandis on keskuse ülesandena nimetatud info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste, sealhulgas arvutitöökohateenuste,
serveribaasteenuste, andmekeskusteenuste, pilveteenuste, andmesideteenuste ning alusteenustega
seotud infoturbeteenuste (edaspidi IKT teenus) osutamine riigiasutustele, avalik-õiguslikele
juriidilistele isikutele ja riigi asutatud sihtasutustele. Teisisõnu, loodava asutuse tegevusväli on
laiem kui ühe ministeeriumi valitsemisala, mis on loodava asutuse eripära. Sellest lähtudes on ka
keskuse tegevuse vastu laiem huvi ning vajadus selle koordineerimiseks laiemalt.
Keskuse põhimääruse kavandis on ühe ülesandena nimetatud ka keskuse ülesannete täitmiseks
vajaliku koostöö arendamist. Selle ülesande täitmise üheks vormiks, arvestades loodava asutuse
eripära, on meie hinnangul võimalik luua nõukoda põhimääruses, sh võimaldab seda ka
eelviidatud määruse punkti 15 alapunkt 6.
Eeltoodut arvestades oleme seisukohal, et nõukoda on võimalik nimetada hallatava asutuse
põhimääruses. Meie hinnangul on põhimääruse puhul tagatud, et nõukoja olemasolu on
stabiilsem ning selle olemasolu kohta on otsus tehtud kõrgeimal tasandil ja klientide vajadused
seeläbi paremini kaitstud. Teisel juhul on see ministri või direktori ainupädevuses ning klientidel
on vähem võimalust kaasa rääkida, sh nõuda komisjoni moodustamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Eva-Maria Liimets
välisminister
kultuuriministri ülesannetes
Risto Raaper 628 2208
[email protected]