18.10.2021 nr 11-1/67-1
2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja
piirarvu jagunemine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel
sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine “
eelnõu ja siseministri määruse „2022. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu.
Piirarvu jaotuse loomisel oodatakse valdkonna eest vastutatavate ministeeriumite ettepanekuid
ning all- ja partnerasutuste tagasiside, et 2022. aasta piirarvu jaotus peegeldaks majanduse ja
ettevõtjate vajadusi.
Vastavalt välismaalaste seaduse § 114 lõikele 2 võib sisserände piirarvu raames valdkonna eest
vastutav minister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja
elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires.
Eelnõude materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüstee mis
(EIS): http://eelnoud.valitsus.ee
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
Lisad:
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 1 lehel;
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 7 lehel;
Siseministri määruse eelnõu 1 lehel;
Siseministri määruse eelnõu seletuskiri 5 lehel.
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Teadmiseks:
Kaitsepolitseiamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Ametiühingute Keskliit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Teenusmajanduse koda
2 (2)
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Tallinn, Toompea 2021 nr
Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta
sisserände piirarvu kehtestamine
1. Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel kehtestada 2022. aasta sisserände
piirarvuks 1311.
2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
Kaja Kallas
peaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla
arvatavate välismaalaste 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“
eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate
välismaalaste 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja
töötatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab
Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu.
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311.
Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama
jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest
elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates
2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2022. aasta sisserände piirarv lubatud
maksimummääras.
VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse
töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud;
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud;
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleer ib
Euroopa Liidu kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu:
1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) Ühendkuningriigi kodanikele;
6) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka:
1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ;
2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna;
5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele
tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu;
6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või
seoses iduettevõtlusega.
1
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (tel 612 5120,
[email protected]), sama osakonna nõunik
Annika Murov (tel 612 5079,
[email protected]) ning Politsei- ja
Piirivalveameti arendusosakonna analüüsibüroo analüütik Mari Neljas (tel 612 3083,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Jarmo Lilium (tel 6125196,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Siseministeerium soovib välja töötada ka siseministri määruse „2022. aasta sisserände piirarvu
ajaline jaotus aasta piires ja jagunemise kehtestamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamis loa
andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse
eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminis ter
sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on
kavandatud kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvu jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis
ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega.
II. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on kehtestada 2022. aasta sisserände piirarv.
III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311 isikut, 0,1
protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
VMS-i § 113 lõikes 2 on sätestatud, et sisserände aastane piirarv on Eestisse sisserändavate
välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonna st.
VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav
välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
Sisserände piirarvu arvutamine: sisserände piirarv arvutatakse Eesti alaliste elanike hulgast.
Alalise elanikkonna saamiseks liidetakse nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on
registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on
registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), ning Eesti pikaajalise elaniku elamis luba
omavate välismaalaste arv ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende pereliik mete
arv. Seisuga 01.09.2021 on Eestis alalisi elanikke 1 311 729.
Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2022. aasta sisserände piirarv 1311 isikut. See on
0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2021 (tabel 1).
Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või
kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.09.2021
(allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust
2
omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.09.2021 (allikas: Politsei-
ja Piirivalveamet, edaspidi PPA)
Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 149 8371
on registreerimata
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 152 325
Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 9567
perekonnaliikmed
Kokku 1 311 729
Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2020. aastaga kahanenud. 2020. aasta alalise
elanikkonna hulk oli 1 315 055 ja 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315. Võrdluses 2021. aasta
alalise elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2021 seisuga 1 311 729 ja 2022. aasta sisserände
piirarvuks 1311, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 3326 isiku osas
järgmiselt:
- Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on
registreerimata (2020. aastal 1 149 903, 2021. aastal 1 149 837) – kahanemine 66
isiku võrra;
- Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2020. aastal 156 138, 2021.
aastal 152 325) – kahanemine 3813 isiku võrra;
- Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2020.
aastal 9014, 2021. aastal 9567) – kasv 553 isiku võrra.
Tabel 2. Sisserände piirarv 2013˗2021 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: PPA,
seisuga 01.09.2021)
Sisserändajate
suurim Tähtajaline elamisluba
lubatud
Aasta osakaal
Eesti alalisest Suurim
elanikkonnast võimalik Välja antud Kasutamata
% hulk
2013 1000 602 398
0,075
2014 996 720 276
2015 1322 1252 70
2016 1317 1317 0
2017 1317 1317 0
2018 0,1 1315 1315 0
2019 1315 1315 0
2020 1314 1282 32
2021 1315 1286 29
1 1 133 993 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 15 844 Eesti kodanikku, kelle elukoht on
registreerimata.
3
Kuna aastatel 2013 ja 2014 suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja
antud lubade arv, suurendati 2015. aasta sisserände piirarvu määrani, mis on sätestatud VMS-i
§ 113 lõikes 2. Nagu aastatel 2015–2021, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2022. aastaks
maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
Aastateks 2013–2014 kehtestas Vabariigi Valitsus sisserände piirarvuks 0,075 protsenti ja
aastateks 2015-2021 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus täiel määral
aastatel 2016-2019 ning on aasta-aastalt täitunud üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017.
aastal juulis, 2018. aastal juunis ning 2019. aastal märtsis. Kuigi 2020. aastal ning käesoleval
aastal (seisuga 01.09) on teatud hulk väljastamata tähtajalisi elamislubasid, täitus vabalt
jaotamiseks mõeldud piirmäär mõlemal aastal juba aasta esimestel päevadel.
Tabel 3. Sisserände piirarvu raames väljastamata jäänud tähtajalised elamisload aastatel 2020
ja 2021 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
Taotlemise põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata
2021
2020 2021 2020 2021 2020
(01.09)
VMS 181 lg 1 p 4 –
28 25 5 1 23 24
loominguline töötaja
VMS 181 lg 1 p 7 –
sportlane, treener, 18 24 18 24 0 0
spordikohtunik
Välisleping 10 5 1 0 9 5
Vabalt jagamiseks 1258 1261 1258 1261 0 0
Kokku 1314 1315 1282 1286 32 29
2020. aastal jäi väljastamata 32 tähtajalist elamisluba: 23 töötamiseks etendusasutuses
loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel. Kasutamata
jäänud piirarvu jaotise põhjuseks on COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis ja eriolukord,
mille tõttu katkes või oli häiritud nii etendusasutuste töö kui piiriülene liikumine. Käesoleva
aasta 01.09 seisuga ei ole 2021. aasta sisserände piirarv täitunud ning väljastamata on 29
tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötaja etendusasutuse
seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel (tabel 3). Väljastamata tähtajaliste elamislubade
osakaalu saab samuti põhjendada pandeemia mõjude jätkumisega.
Tabel 4. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti
aastatel 2013–2021 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
Tähtajalise
elamisloa 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
andmise alus (01.09)
ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 10 7
töötamine 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1271 1279
välisleping 41 35 21 10 3 1 0 1 0
KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286
4
Tabel 5. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2013–2021 elamisloa andmise aluste kaupa
(allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
Elamisloa alus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
(01.09)
1. Töötamine (kokku) 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279
eraõigusliku juriidilise
0 0 61 46 35 39 25 34 23
isiku juhtorgani liige
üldtingimustel 0 0 244 407 852 1219 1253 1174 1201
lähetatud töötaja 168 315 604 523 207
ekspert, nõustaja,
0 0 101 83 69 15 12 16 14
konsultant
loominguline töötaja 0 0 17 16 6 8 4 5 1
sportlane, treener 0 0 24 35 23 11 7 18 24
vaimulik 0 0 20 39 46 1 4 13 7
õppejõud, õpetaja 0 0 21 18 7 3 4 10 9
tippspetsialist 6 58 99 109 43 0 0
EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 0
Eestis kõrgkooli
0 0 1 0 0 0 0
lõpetanud
EL-i pikaajalise elaniku
0 0 2 3 2 0 0 1
elamisloa alusel
2. Ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 10 7
3. Välisleping 41 35 21 10 3 1 0 1 0
KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286
Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel
2013–2021 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
2021
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
(01.09)
tähtajalise elamisloa
3696 4376 5324 7884 8428 9947 9972 8711 6420
taotluste arv
tähtajalise elamisloa
3503 4060 4927 6702 7505 8120 9080 8034 5646
andmise otsused
Tähtajalise elamisloa taotlused
Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud, kuid silmas
tuleb pidada 2020. aasta pandeemiast tingitud erandlikkust. Kui 2020. aasta 01.09 seisuga esitati
5172 tähtajalise elamisloa taotlust, siis seisuga 01.09.2021 on taotlusi esitatud 1248 taotluse
võrra rohkem ehk 6420.
Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on kasvanud. 2020 aastal esitati 01.09
seisuga 1602 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2021 on taotlusi esitatud
818 võrra rohkem ehk 2420. Eelmisel aastal aset leidnud langus taotluste arvus on tingitud
pandeemia põhjustatud eriolukorrast.
5
Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on kasvanud. Kui
01.09.2020 seisuga oli esitatud 82 taotlust, siis 01.09.2021 seisuga oli esitatud 26 taotlust
rohkem ehk 108. Eelmisel aastal aset leidnud langus taotluste arvus on tingitud pandeemia
põhjustatud eriolukorrast.
Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2020
esitati 29 taotlust, oli seisuga 01.09.2021 esitatud 9 taotluse võrra vähem ehk 20 taotlust.
Tähtajalise elamisloa andmise otsused
Vahemikus 2012 kuni 2019 on tähtajalisi elamislube võrdluses eelmiste aastatega antud välja
järjest enam. Erandlik on vaid 2020. aasta, mil pandeemiast tingitud eriolukord ja piiriülese
liikumise piirangud tõid kaasa koguarvu vähenemise. 2019. aastal anti välja 9080 tähtajalise
elamisloa taotlust, 2020. aastal aga 1046 võrra vähem ehk 8034.
Vahemikul 01.01-01.09.2021 kuulus töötamiseks antud 2654-st tähtajalisest elamisloast 2021.
aasta piirarvu hulka 1279. 2020. aasta samal ajavahemikult kuulus 2402-st tähtajalise st
elamisloast 2020. aasta piirarvu alla 1270. See on 9 võrra rohkem kui 2020. aastal.
Ajavahemikul 01.01-01.09.2021 kuulus ettevõtluseks antud 91-st tähtajalisest elamisloa st
2021. aasta piirarvu alla 7. 2020. aasta samal ajavahemikul kuulus 81-st tähtajalisest elamisloa st
2020. aasta piirarvu alla 10. Võrdluses eelmise aastaga on see 3 võrra vähem.
Ajavahemikul 01.01-01.09.2021 anti välislepingu alusel 3 tähtajalist elamisluba. 2021.
sisserände piirarvu raames ei ole väljastatud ühtegi tähtajalist elamisluba välislepingu alusel.
Samal ajavahemikul 2020. aastal kuulus välislepingu alusel antud 11-st tähtajalisest elamisloa st
2020. aasta piirarvu hulka 1 (piirarvu raames jäi väljastamata 9).
IV. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
VI. Korralduse mõju
Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvate le
välismaalastele elamislubade välja andmist.
Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korraldus e
rakendamise eeldatavad tulud
Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevust, -kulutusi ega -tulusid.
VIII. Korralduse jõustumine
6
Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning
arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning
Teenusmajanduse Kojale.
7
EELNÕU KAVAND
MÄÄRUS
18.10.2021 nr 11-1/67-1
2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine
ja piirarvu jagunemine
Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel.
§ 1. 2022. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse
ja elamisloa andmise aluse järgi
2022. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa
andmise aluse järgi järgmiselt:
1) töötamiseks etendusasutustes loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses on
tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär ___;
2) erialaseks tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana
spordialaliidu kutsel on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär ___;
3) välislepingu alusel on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär ___.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristian Jaani
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Siseministri määruse „2022. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise
põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu on välja töötatud, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) alusel sisserände
piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamis loa
taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Eelnõu on välja töötatud VMS-i § 114
lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada
piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi (edaspidi
määrus).
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
juhataja Ruth Annus (tel 612 5120,
[email protected]) ja sama osakonna nõunik
Annika Murov (
[email protected], tel 612 5079). Eelnõu ja seletuskir ja
juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna
õigusnõunik Jarmo Lilium (
[email protected], tel 6125196).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände
piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valits use
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on jaotada piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamis loa andmise
aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu
ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Taotlemise
põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi piirarvu jaotamise tulemusena on võimalik piirarvu
arvestuse alusel välja anda tähtajalisi elamislubasid töötamiseks sellistes Eesti riigile olulistes
valdkondades, kus esineb tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse
tööjõuturu vajadusi.
Piirarvu jagunemine elamisloa andmise aluse ja põhjuse järgi selgub kooskõlastusringi
tulemusena saadud sisendi alusel. Käesoleva seletuskirja aluseks olev määrus on üles ehitatud
analoogselt kahe viimase aasta, s.o 2020. ja 2021. aasta sisserände piirarvu jagunemisele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
VMS-i § 113 lõike 2 järgi on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalas te
piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on
sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on
pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.
1
Sisserände piirarv on arvutatud liites kokku nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on
registreeritud rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreerima ta
(elavad Eestis või välismaal), ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalas te
arvu ja alalist elamisõigust omavate Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike arvu – kokku on see
1 315 055 inimest (tabel 1).
Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või
kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.09.2021 (allikas :
Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omavate
EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.09.2021 (allikas: Politsei- ja
Piirivalveamet, edaspidi PPA)
Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 149 8371
on registreerimata
Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 152 325
Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 9567
perekonnaliikmed
Kokku 1 311 729
VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse
töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.
Sisserände piirarvu alla ei kuulu:
1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud;
2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud;
3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud,
sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleer ib
Euroopa Liidu kodaniku seadus.
Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu:
1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks;
2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks;
3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;
4) Jaapani kodanikele;
5) Ühendkuningriigi kodanikele;
6) rahvusvahelise kaitse saajatele.
Piirarvu alla ei arvestata ka:
1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna;
5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele
tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu;
6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või
seoses iduettevõtlusega.
1 1 133 993 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 15 844 Eesti kodanikku, kelle elukoht on
registreerimata.
2
Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2020. a korraldusega nr 428 „Välismaalaste seaduse alusel
sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2021. aasta sisserände piirarvu kehtestamine “
kehtestati 2021. aasta sisserände piirarvuks 1315 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalise st
elanikkonnast (vt tabel 1).
VMS-i § 114 lõike 2 järgi võib valdkonna eest vastutav minister sisserände piirarvu raames
kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise
aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires.
Siseminister rakendab VMS-i § 114 lõikes 2 sätestatud võimalust ning jaotab 2021. aasta
sisserände piirarvu elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Määrus
koosneb kahest paragrahvist, millest viimases on sätestatud määruse jõustumine.
Eelnõu §-ga 1 sätestatakse 2022. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamis loa
taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Kui vaadelda sisserände piirarvu alla
kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemist elamisloa andmise aluse järgi, on näha, et
valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload, mis on antud töötamise eesmärgil.
2020. aastal anti sisserände piirarvu alla kuuluvatest elamislubadest 96,6 protsenti töötamise
eesmärgil, 0,76 protsenti ettevõtluse eesmärgil ning 0,07 protsenti välislepingu alusel.
Seejuures oli enamik töötamise eesmärgil väljastatud elamislube antud VMS-i üldiste l
tingimustel (vt tabelid 2 ja 4).
Tabel 2. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti
aastatel 2018–2021 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
Tähtajalise Osatähtsus Osatähtsus
Osatähtsus
Osatähtsus
piirarvu alla piirarvu alla
piirarvu alla 2021 piirarvu alla
elamisloa 2018 kuuluvatest 2019 kuuluvatest 2020 kuuluvatest kuuluvatest
elamislubadest elamislubadest (01.09) elamislubadest
andmise alus % %
elamislubadest
%
%
ettevõtlus 14 1,06 4 0,30 10 0,76% 7 0,53%
töötamine 1300 98,71 1311 99,70 1271 96,72% 1279 97,26%
välisleping 1 0,08 0 0 1 0,07% 0 0
Kokku 1315 100% 1315 100% 1282 97,5% 1286 97,8%
Tabel 3. 2020. ja 2021. aasta sisserände piirarvu jaotus ja tähtajalise elamisloa saajate hulk
(allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
Taotlemise põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata
2021
2020 2021 2020 2021 2020
(01.09)
VMS 181 lg 1 p 4 –
28 25 5 1 23 24
loominguline töötaja
VMS 181 lg 1 p 7 –
sportlane, treener, 18 24 18 24 0 0
spordikohtunik
Välisleping 10 5 1 0 9 5
Vabalt jagamiseks 1258 1261 1258 1261 0 0
Kokku 1314 1315 1282 1286 32 29
3
Piirarv täitus täiel määral aastatel 2016-2019 ning on aasta-aastalt täitunud üha kiiremini: 2016.
aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ning 2019. aastal märtsis. Kuigi 2020.
aastal ning käesoleval aastal (seisuga 01.09) on teatud hulk väljastamata tähtajalis i
elamislubasid, täitus vabalt jaotamiseks mõeldud piirmäär mõlemal aastal juba aasta esimeste l
päevadel.
2020. aastal jäi väljastamata 32 tähtajalist elamisluba: 23 töötamiseks etendusasutus es
loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel. Kasutamata
jäänud piirarvu jaotise põhjuseks on COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis ja eriolukord, mille
tõttu katkes või oli häiritud nii etendusasutuste töö kui piiriülene liikumine. Käesoleva aasta
01.09 seisuga ei ole 2021. aasta sisserände piirarv täitunud ning väljastamata on 29 tähtajalis t
elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötaja etendusasutuse seaduse
tähenduses ja 5 välislepingu alusel (tabel 3). Väljastamata tähtajaliste elamislubade osakaalu
saab samuti põhjendada pandeemia mõjude jätkumisega.
Tabel 4. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2013–2021 elamisloa andmise aluste kaupa
(allikas: PPA, seisuga 01.09.2021)
Elamisloa alus 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
(01.09)
1. Töötamine (kokku) 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279
eraõigusliku juriidilise
0 0 61 46 35 39 25 34 23
isiku juhtorgani liige
üldtingimustel 0 0 244 407 852 1219 1253 1174 1201
lähetatud töötaja 168 315 604 523 207
ekspert, nõustaja,
0 0 101 83 69 15 12 16 14
konsultant
loominguline töötaja 0 0 17 16 6 8 4 5 1
sportlane, treener 0 0 24 35 23 11 7 18 24
vaimulik 0 0 20 39 46 1 4 13 7
õppejõud, õpetaja 0 0 21 18 7 3 4 10 9
tippspetsialist 6 58 99 109 43 0 0
EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 0
Eestis kõrgkooli
0 0 1 0 0 0 0
lõpetanud
EL-i pikaajalise elaniku
0 0 2 3 2 0 0 1
elamisloa alusel
2. Ettevõtlus 43 24 21 17 19 14 4 10 7
3. Välisleping 41 35 21 10 3 1 0 1 0
KOKKU 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286
Selleks, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja
ühiskonna vajadustega ning tagatud oleks ka sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on
põhjendatud jaotada ka 2022. aasta sisserände piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise
aluste järgi.
Piirarvu jaotuse loomisel arvestatakse kooskõlastusringi raames esitatud valdkonna eest
vastutavate ministeeriumite ettepanekute ja partneritelt saadud tagasisidega.
4
Analoogselt piirarvu jagunemisele aastatel 2020 ja 2021, on esialgu kavas:
- kehtestada töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse
tähenduses antavate tähtajaliste elamislubade 2021. aasta piirarvuks … elamisluba;
- kehtestada erialaseks tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või
sporditöötajana spordialaliidu kutsel antavate tähtajaliste elamislubade 2021. aasta
piirarvuks … elamisluba;
- kehtestada välislepingu alusel antavate tähtajaliste elamislubade 2021. aasta piirarvuks
… elamisluba.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril
2022. aastal.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
6. Määruse mõju
Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad sisserände piirarvu alla kuuluvate välismaalas te
jagunemist sisserände piirarvu raames, riivamata seejuures välismaalaste õigusi. Kui jagada
piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi, ei täitu piirarv täiel määral
juhuslikkuse alusel ning eraldi piirmäär on nähtud ette spordi- ja kultuurivaldkonnale. Piirarvu
arvestuse alusel võimalik Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes ei konkureeri Eesti
tööjõuturul, aga kes loovad suurt lisandväärtust ja kelle siia elama asumine on kooskõlas Eesti
riigi ja ühiskonna huvidega.
Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhete le.
Võimalikke negatiivseid mõjusid ja väärkasutusriske aitavad maandada VMS-is sätestatud
elamisloa andmise tingimused, millele vastavust hinnatakse elamisloa taotluse menetluse
käigus ning kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel. Samuti tõhus
järelkontrolli menetlus, mille käigus on võimalik välja selgitada ja maandada võimalikke
välismaalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske.
7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulutusi ega -tulusid.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal.
9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate
Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning
Teenusmajanduse Kojale. Märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisa).
5
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/21-1218 - Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta
sisserände piirarvu kehtestamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 08.11.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b37ff254-795d-4cb3-b5b9-46d6d43b732c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b37ff254-795d-4cb3-b5b9-46d6d43b732c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente.
Eelnõu toimik: SIM/21-1218 - Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2022. aasta
sisserände piirarvu kehtestamine
Kooskõlastamine algatati 19.10.2021 08:43
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 02.11.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b37ff254-795d-4cb3-b5b9-46d6d43b732c
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b37ff254-795d-4cb3-b5b9-46d6d43b732c?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main