Kultuuriministri 01.12.2020. a käskkirja nr 182 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2021. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 07.09.2021 nr 137 Kultuuriministri 01.12.2020. a käskkirja nr 182 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2021. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 17 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 16 lisa „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimused“ punktiga 12.3.3: Muudan Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2021. a tegevuskava (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott  Kinnitatud Kultuuriministri 07.09.2021 käskkirjaga nr 137 Toetatavate tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021 1. Tegevus 5.1. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine Toetatava tegevuse raames arendatakse ja hoitakse töös nõustamis- ja infosüsteemi (sh veebiplatvormi, infotelefoni, nõustamist Tallinnas ja Narvas) lähtuvalt välja töötatud teenusemudelist. Tegevuse tulemusena on sihtgrupile tagatud lõimumist toetav info ja lõimumist soodustav nõustamisteenus. Nõustamiseks asjakohase info tagamiseks on loodud infovõrgustik. Toetatava tegevuse sihtgrupp on Eesti vähelõimunud püsielanikud, lisaks ka uussisserändajad. Toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud asjaomaste ministeeriumide ja nende allasutuste, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ning sihtgrupi esindajad. Tegevuse tulemusena paranevad sihtrühma oskused ja teadmised. Alategevus 5.1.1 Nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja elluviimine 2021. aastal analüüsitakse nõustamis- ja infoteenuse tulemuslikkust ning arendatakse välja kliendihaldussüsteem nõustatavate tõhusamaks teenustesse juhtimiseks. Nõustamis- ja infoteenuse arendamisel tõhustatakse ennekõike eesti keele õppe alast nõustamist, uuendatakse ning täiendatakse materjale kooskõlas loodava kliendihaldussüsteemiga. Nõustamis- ja infosüsteemi kaudu vahendatakse infot tööhõive, elukestvas õppes osalemise, kodanikuühiskonna ja kodanikuhariduse, sotsiaalkindlustuse ja hoolekandeteenuste, õigusabi, tervishoiukorralduse, riiklike toetuste ning keeleõppe- ja lõimumiskursuste kohta. 1. jaanuarist 2019 osutatakse nõustamisteenust Integratsiooni Sihtasutuse 2018. aasta sügisel moodustatud struktuuriüksustes Tallinna eesti keele majas ja Narva eesti keele majas osana keelemajade tegevustest. Nõustamisteenust pakutakse peamiselt Tallinnas ja Narvas. Alates 01. novembrist 2018 pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas. Maja pakub ja vahendab teenuseid, mida välismaalased ja nende tööandjad vajavad välismaalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja kohanemiseks, aga ka vajadusel siit lahkumiseks. Rahvusvahelises majas osutatakse teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Ettevõtlusameti, Maksu- ja Tolliameti ning Terviseametiga. Kohapealne nõustamine aitab kujundada sihtgrupi oskusi ja teadmisi ühiskonnas paremaks toimetulekuks. Lisaks kohapealsele nõustamisele on elanikel võimalik saata oma küsimusi e-posti aadressil [email protected] ning helistada tasuta infotelefonil 800 9999. Nõustamisteenust pakutakse ka Ida-Viru maakonnas ning vajadusel ka teistes maakondades (nt Harjumaal Paldiskis, Maardus, Keilas) ja laiemale avalikkusele suunatud üritustel. 2021. aastal jätkatakse nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks keelekohviku formaadis üle Eesti. Eesti keele iseseisva õppe nõustamise edendamiseks arendatakse 2021. aastal edasi juhendmaterjale, töötatakse välja keelekohvikute tegevusjuhiseid, koolitatakse keelekohvikute eestvedajaid, vabatahtlikke ja tööandjaid ning korraldatakse eesti keele õppimisvõimalusi tutvustav mess Tallinnas ja Kohtla-Järvel. 1 2018. aastal alustati trükise „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“ uuendamist, mis trükitakse 2021. aastal. Uuenenud juhendi „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“, keelekohvikute metoodika ülesannete kogu ja keeleõppija kalendri materjalide põhjal luuakse 2021. aastal iseseisvale keeleõppijale toetav ja nõustav veebilahendus, mis sisaldab juhiseid ja vorme iseseisvalt keelt õppijate motivatsiooni hoidmiseks ning keeleõppe teekonna läbimiseks. Veebipõhine nõustamine ja info edastamine tagavad mugava ja asjakohase infoteenuse kättesaadavuse. 2016. aastal kaardistati ja analüüsiti koostöös huvitatud osapooltega olemasolevaid veebirakendusi. 2017. aastal alustati nõustamisveebi loomist, mis valmis 2018. aasta lõpus. Nõustamisveeb ühendab olemasolevaid veebe (integratsioon.ee/noustamine ja integratsiooniinfo.ee) ning koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel teistest toimivatest inforessurssidest (nt settleinestonia.ee, Work in Estonia, Study in Estonia, Eesti.ee, PPA, Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet (endine Innove) jne). 2021. aastal täiendatakse nõustamisalaseid tekste. Alates 2018. aastast on toetatava tegevuse elluviija pakkunud tööandjatele tuge nõustades neid töötajatele eesti keele õppe kavandamisel. Ühtekokku on nõustatud 44 tööandjat. Ka 2021. aastal toetatakse tööandjaid praktiliste ja personaalsete nõuannetega oma töötajatele tõhusa eesti keele õppe korraldamiseks töökohal (so viia läbi infotunde ja –üritusi tööandjate juures) ning jagatakse töötajatele kohanemise ja lõimumise alast teavet. 2015. aastal loodud ekspertgrupp jätkab 2021. aastal tegevuse elluviija toetamist nõustamisteenuse kujundamisel ja nõustamise sisuteemade ajakohastamisel, sh veebiplatvormi ja tugitegevuste arendamisel. Analüüsitakse Euroopa Liidu teistesse riikidesse praktiliste oskuste ja kogemuste omandamiseks toimunud 3 õppereisi kogemusi ning kavandatakse jätkutegevusi kogemuste täiendamiseks ja praktiseerimiseks. 2021. aastal pakutakse tegevuse elluviijale tuge nõustajate e- tööriista nelja mooduli (teenuste infobaas, teenuste teekonnakaart, nõustaja pädevuse hindamine, online raamatukogu) laiema tutvustuse korraldamisel ja lisaarenduste analüüsimisel. Infovõrgustiku liikmed jätkavad 2021. aastal tutvumist riigi erinevate institutsioonide võimalustega pakkuda sihtrühmale vajalikku nõustamisteenust. 2018. aastal kirjeldati rändealase nõustamise tervikpilt Eestis. 2019. aastal on Vabariigi Valitsuse töökava kohaselt kaardistatud Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. 2021. aastal täiendatakse kohanemis- ja lõimumisteenuste e- tööriista (tegevus 5.1.3) ja kaasajastatakse vähelõimunud püsielanikke teenindavatele ametnikele ja töötajatele teabematerjale. Korraldatakse võrgustiku kohtumisi teabe regulaarseks ühtlustamiseks ning kohalike omavalitsuste võimestamiseks. Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning teenuse rakendusmudeli osas kattuvuste vältimiseks jätkab elluviija koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste haakuvaid teenuseid pakkuvate asutustega (sh kohalikud omavalitsused). Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2021) Infoteenuse tagamine 01.09.14–31.03.22 01.01.21–31.12.21 Nõustamisteenuse rakendamine 01.09.14–31.03.22 01.01.21–31.12.21 2  Riigi erinevate institutsioonide ja 01.05.15–31.03.22 01.01.21–31.12.21 võimaluste tutvustamine ja infovõrgustiku kohtumised Uute infovoogude loomine ja 01.03.15–31.03.22 01.01.21–31.12.21 teenindamine (juba olemasolevates rakendustes ja uues rakenduses) Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2021) (2022) Väljundi- Tugisüsteemi 18 400 kasutajat 10 500 2014–2019 oli indikaator kasutajate arv kasutajaid 9312; 2020 prognoositav kasutajate arv 6000. Tegemist on sihtrühma jaoks olulise ja vajaliku teenusega. Sellest tulenevalt on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Rakendatud 1 1 tugisüsteemide arv Alategevus 5.1.2 Teavitustegevused nõustamis- ja infosüsteemi nähtavuse tõstmiseks Alategevuse sihtrühm on Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad ning nende pereliikmed ja tööandjad. Tegevuse tulemusena on sihtgrupp teadlik nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust, pakutavatest teenustest ning teenuseid kasutatakse. 2015. aasta septembris valmis nõustamis- ja infosüsteemi kommunikatsioonistrateegia. Täpne tegevuskava aastateks 2019–2021 koostati ja kinniti ekspertrühmas 2019. aasta alguses. 2021. aastal jätkatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ning avalikel üritustel teavitamisega nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust ning pakutavatest teenustest, uuendatakse infomaterjale ning tellitakse kordustrükiseid. Teavitustegevustes lähtutakse vajaduspõhisusest, st tegevustest teavitatakse vastavalt vajadusele tutvustada elanikkonnale uusi võimalusi või reageerida kujunenud kitsaskohtadele. Tööandjatele suunatud nõustamise tutvustamiseks täiendatakse teabematerjale ja osaletakse üritustel, kus tutvustatakse nõustamisteenuse võimalusi. Materjalide levitamisel jätkab elluviija koostööd Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste sihtrühmale teenuseid pakkuvate asutustega (sh kohalikud omavalitsused). 3 2021. aastal jätkatakse aktiivse teavitustegevusega nõustamisteenuse materjalide ja tööriistade tutvustamiseks eesmärgiga võimestada kohalikke omavalitsusi. Alategevuse 5.1.3 raames toimuvad koolitused igas maakonnas. Koolitustel tutvustatakse nõustamisteenuse materjale ja viiakse läbi praktilisi töötube nõustamisteenuse tööriistade rakendamiseks. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2021) Teavituskava elluviimine 01.05.15–31.03.22 01.01.21–31.12.21 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2020) (2022) Väljundi- Kommunikatsiooni- 1 1 Strateegia koostati indikaator strateegiate ja 2015. aastal. tegevuskavade arv Tegevuskava aastateks 2019–2021 valmis 2019. aasta alguses Alategevus 5.1.3 Koolitusvalmiduse tagamine ja koolitamine Koolitatakse riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavaid ametnikke ja töötajaid ning tegevuste elluviija nõustajaid tagamaks nende suutlikkus anda sihtrühmale vajalikku infot ning suunata sellesse kuuluvaid isikuid vajadusel asjakohastesse asutustesse. 2016. aastal tehtud riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide koolitusvajaduse analüüsi tulemusena viidi 2017. aastal läbi koolitushange. Perioodil 2017–2018 osales koolitusel ca 170 ametnikku, koostati nelja mooduliga koolituskava koos õppematerjalidega. Õppematerjalide hulgas on ülevaade nõustamisteenustest, mis 2020. aastal arendati elektrooniliseks teenuste teekonnakaardiks ehk e-tööriistaks. E-tööriist on mõeldud kõigile neile, kes teenindavad ja selle käigus nõustavad Eestis elavaid kohanemis- ja lõimumisvajadusega inimesi. E-tööriist koosneb 4-st alamlehest:  “Teenused ja võimalused” – nõustaja saab otsida kliendile vajalikke kohanemis- ja lõimumisteenuseid, et suunata klienti teenusele teise teenusepakkuja juurde;  “Teenuste teekonnakaart“ – tekib menüüs "Teenused ja võimalused" valitud teenustest sammudena ja on mõeldud kliendile väljaprintimiseks või e-posti teel saatmiseks;  “Hinda pädevust” – võimaldab nõustajal enesearengu eesmärgil oma pädevust testida, et saada teada oma koolitus- ja arenguvajadusi järgmiste teemade osas: nõustamise üldoskused, kultuuritundlikkus, teadlikkus lõimumisteenustest;  “Õppe- ja jaotusmaterjalid” – käsiraamatute, juhiste, koolitusmaterjalide jm kasulike materjalide kogum. 2020. aastal osales koolitusel täiendavalt ligikaudu 100 riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajat. 2021. aastal jätkatakse ametnike koolitamist, mille tulemusena suureneb ühtse standardi alusel töötavate nõustajate arv. Samuti tekivad eeldused efektiivse infoliikumise tagamiseks tegevuse elluviija töötajate (eelkõige nõustajate) ja riigiasutuste, 4 kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavate teenistujate ning töötajate vahel. 2021. aastal on koolitused suunatud kohalike omavalitsuste ning nende allasutuste töötajatele ja piirkondlikele vabaühendustele, et võimestada neid kohapealseks nõustamiseks ja piirkondlikuks koostööks kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkumisel. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul viiakse koolitusi läbi üleriigiliselt ning juhendatakse kasutama kohanemis- ja lõimumisteenuste e-tööriista. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2021) Kursuste läbiviimine 01.06.16–31.03.22 01.01.21–31.12.21 Infoliikumise korraldamine 01.10.15–31.03.22 01.01.21–31.12.21 sotsiaalpartneritega Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2021) (2022) Väljundi- Koolitusel osalejate 464 200 2017.–2019. aastal indikaator arv osales koolitusel 224 isikut. 2020 prognoositav osalejate arv on 100. Vajaduspõhisusest tulenevalt on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Välja töötatud 1 1 Elluviija näeb ette 1 koolitus(õppe)kavade koolitus(õppe)kava arv koostamist, mida vajadusel täiendatakse ja täpsustatakse 2. Tegevus 5.2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine Alategevus 5.2.1 Lõimumiskoolitused Tegevus toetab vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad sotsiaalsed pädevused, sh kodanikuteadlikkus. 2021. aastal jätkatakse kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse pakkumisega. Koolituse raames tutvustatakse kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistatakse Eesti 5 kodakondsust mitteomavaid isikuid ette vastavate seaduste tundmise eksamiks, mille sooritamine on eeldus kodakondsuse taotlemisel. Koolituse raames toimub ka üks praktiline koolitus (õppekäik, nt Riigikokku, kohalikku omavalitsusse jm). 2021. aastal jätkuvad eesti keele kursused A2, B1 ja B2 tasemel, mida pakutakse Eestis vähelõimunud inimestele ja uussisserändajatele, parandamaks nende keeleoskust. Selleks, et täiendada sihtgrupi teadmisi Eesti kultuuriruumist, jätkuvad 2021. aastal kultuurimooduli raames kohtumised, mille abil tutvustatakse sihtgrupile Eesti kultuuri ja ajalugu ning korraldatakse vähemalt üks praktiline koolitus (õppekäik) ning korraldatakse vastavalt õppekäike muuseumidesse, erinevatesse kultuuriasutustesse, Eestimaa loodusesse. 2021. aasta kevadel korraldatakse täiendav riigihange sihtrühmale kultuurimooduli pakkumiseks kuni perioodi lõpuni 31.03.2022. Lõimumiskoolitused korraldatakse moodulite vormis. Pakutavaid koolitusmooduleid saab kasutada eraldi, paralleelselt ja jätkuõppena. Lõimumiskoolituste tutvustamiseks reklaamivad ja levitavad koolituste läbiviijad infot tegevuste kohta erinevates meediakanalites või korraldavad infopäevi. Tagamaks sihtrühmale võrdne juurdepääs lõimumiskoolitustele teavitatakse sihtrühma erinevate meediakanalite, sh elluviija kodulehe vahendusel. Kvaliteetsete lõimumiskoolituste tagamiseks teeb elluviija koostööd Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning teiste asutustega. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2021) Koolitusmoodulite elluviimine 01.08.15–31.03.22 01.01.21–31.12.21 Hangete läbiviimine koolitajate 01.06.15–31.05.21 01.01.21–31.05.21 leidmiseks Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2021) Väljund- Lõimumiskoolitust 12 500 5500 2014–2019 oli indikaator el osalejate arv osalejaid 9990 2020 prognoositav osalejate arv 1586 inimest. Alategevuse eelarvet on suurendatud 485 296 euro võrra, sellest tingituna on sihttase suurem kui toetuse andmise 6  tingimustes sätestatud. Lõimumisprogram 8385 3850 2014–2019 läbis mi läbinute arv koolituse 6635 inimest; 2020 prognoositav koolituse läbinute arv 1000 inimest. Alategevuse eelarvet on suurendatud 485 296 euro võrra, sellest on tingituna on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Välja töötatud 3 3 2014–2015 töötati koolitusmoodulite välja 2 arv koolitusmoodulit 2017 – 1 koolitusmoodul Alategevus 5.2.2 Keeleline ja kultuuriline kümblus Alategevuse tulemusena paraneb vähelõimunud inimeste eesti keele oskus, tõuseb motivatsioon omandada riigikeelt ning selle kasutamine igapäevaelus, suureneb huvi Eesti kultuurielu vastu, paraneb kodanikutunnetus ja arusaam ning teadmised demokraatia toimimisest ühiskonnas, kasvavad kultuuridevahelisi erinevusi väärtustavad hoiakud ja arusaamad, sh ühiskonna avatus dialoogile, kasvavad rahvustevahelised kontaktid. Kultuurilist ja keelelist kümblust kui osalustegevusele suunatud õppevormi rakendatakse mitteformaalsete õppetegevuste näol. Keelelis-kultuurilises kümbluses kogetakse ja õpitakse eesti keelt ja kultuuri seda aktiivselt kasutades, sh koostöötegevuste kaudu, mis pakub võimalusi kultuuriruumi ühtsema tunnetuse ja isiklike kontaktide tekkeks eri rahvustest inimeste vahel ja suhtlust keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Metoodilise materjalina kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011–2013“ raames välja töötatud keeleklubide tööjuhend-käsiraamatut. Samuti rakendatakse vajadusel teisi keelelis- kultuurilise kümbluse vorme. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on suunatud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või ületada keele õppimisega seotud raskusi ning leida tuge ja innustust. Tegevuse raames koolitatakse vajadusel klubide eestvedajaid, kelle abil luuakse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid vähelõimunud inimestele. Klubid komplekteeritakse soovitavalt erineva kultuuritaustaga ja eri elualade inimestest. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena 7 kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Klubide tegevused toimuvad kohtumiste vormis, st klubide liikmed osalevad ise kultuurisündmustes. Õpitu kinnistatakse kontaktkohtumiste vormis. 2021. aastal jätkub keelelis-kultuurilise kümbluse klubide töö, koolitatakse klubide eestvedajaid. 2021. aasta alguses viiakse läbi hange täiendavate klubide korraldamiseks ja hange eestvedajate koolitamiseks. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2021) Hanke läbiviimine keelelise ja 01.01.16–31.12.21 01.01.21–31.12.21 kultuurilise kümbluse klubide tegevuste korraldamiseks Klubide eestvedajate koolitus 01.11.15–31.01.22 01.10.21–31.12.21 Asutuste/inimeste teavitamine 01.11.15–31.01.22 01.01.21–31.12.21 lõimumisprogrammi keelelise ja kultuurilise kümbluse võimalustest ja tingimustest Keelelis-kultuurilise kümbluse 01.12.15–31.03.22 01.01.21–31.12.21 tegevuste korraldamine (klubide tegevus) Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2021) Väljund- Eesti keele ja 160 150 2016–2019 tegutses indikaator kultuuri klubide arv 133 klubi; 2020 planeeritud klubide arv 24 Alategevus 5.2.3 Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine Tegevuse tulemusena on etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks vajaduspõhiselt hangitud tehnilised vahendid ning need töötavad. Toetatava tegevuse sihtgrupiks on vähelõimunud inimesed, sh uussisserändajad. Tegevuse raames kaardistati 2015. ja 2016. aastal muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajadused. Selleks korraldati kultuuriministri käskkirja alusel kolm ettepanekute vooru. Laekunud ettepanekute alusel ja kaasatud ekspertide arvamusi arvesse võttes määrati partnerid, kes hankisid aastatel 2016–2018 tehnilised vahendid muukeelse info edastamiseks. Partneriteks määrati etendusasutused ja muuseumid, kellel on olemas keelelis-kultuurilise sisuprogrammi loomise või pakkumise võimekus ja kes saavad olla partnerid etendusasutuse seaduse ja muuseumiseaduse 8 mõistes. Partnerid peavad täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 2017. aastal korraldasid partnerid hankeid ning soetasid hankelepingute raames tehnilisi vahendeid ja seadmeid, tegid need järk-järgult sihtrühmale kättesaadavaks ning alustasid tagasisideankeetide kogumist sihtrühmalt. 2018.–2020. aastal jätkasid partnerid tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist, sihtrühma teavitamist vahendite olemasolust. 2019. aastal korraldas Kultuuriministeerium neljanda ettepanekute vooru muuseumidele ja etendusasutustele muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimiseks. 2020. aastal korraldasid uued partnerid hankeid ning soetasid hankelepingute raames tehnilisi vahendeid ja seadmeid, tegid need sihtrühmale kättesaadavaks ning hakkasid sihtrühmalt koguma tagasisideankeete. 2021. aastal jätkavad partnerid sihtrühma teavitamist ning tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist. Korraldatakse hange teavitustegevuste (nt kampaania) tellimiseks, et teavitada sihtrühma ning kutsuda tutvuma tehnilised vahendid ja seadmed soetanud partnerite pakutavate ekspositsioonide, etenduste ja programmidega. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2021) Hange sihtrühma teavitamiseks 01.07.21–15.09.21 01.07.21–15.09.21 tehnilistest vahenditest Hankelepingute sõlmimine 16.09.16–15.10.21 16.09.21–15.10.21 Teavituskampaania läbiviimine 16.10.21–31.03.22 16.10.21–31.12.21 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2021) Väljund- Hangitud tehniliste 21 000 32 800 2014–2019 oli indikaator vahendite 11387 tehniliste kasutajate arv vahendite kasutajat. Prognoositav kasutajate arv 2020. aastal on 2400 3. Tegevus 5.3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused Alategevus 5.3.1 Lõimumisalased koostöötegevused Koostöötegevuste raames korraldatakse ühistegevusi Eesti eri piirkondade organisatsioonide ja inimeste kaasatuse, demokraatlikes protsessides osalemise, keelepraktika suurendamise ja 9 mitmekultuurilisusest teadlikkuse tõstmiseks (nt kultuuri- ja spordiüritused, arutelud, avalikud konsultatsioonid, konverentsid, seminarid, konkursid jne). Toetatava tegevuse tulemusena on paranenud lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostöö, rahvustevahelised kontaktid Eestis on tihenenud ning selle kaudu on suurenenud teadlikkus kultuurilisest mitmekesisusest. Toetatava tegevuse sihtrühm on kogu Eesti ühiskond, sh Eesti vähelõimunud püsielanikud (eelkõige noored vanuses 17 kuni 26 aastat), eestikeelsed püsielanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ning era- ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajad. Kuna eriolukorra ajal jäeti ära osa 2020. aastasse planeeritud tegevustest, otsustas koostöötegevuste valdkonna ekspertrühm, et uute ideede ja partnerite leidmiseks korraldatakse ideekorje. Esimene ideekorje viidi läbi 2020. aasta suve lõpus. Ideede elluviimine toimub ajavahemikus 19.10.2020– 30.04.2021. Teise ideekorje läbiviimine on plaanitud 2021. aasta algusesse, ideede elluviimise periood on mai-detsember 2021. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2020) Tegevuste (hanked, elluviija 01.05.15–31.12.21 01.01.21–31.03.21 poolt korraldatavad tegevused) ettevalmistamine Tegevuste elluviimine 01.06.15–31.12.21 01.01.21–31.12.21 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2021) (2022) Väljundi- Koostöötegevustes 6190 5000 2014–2019 oli indikaator osalejate arv osalejaid 3993, 2020 prognoositav osalejate arv 1200 Alategevus 5.3.2 Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused Tegevus on ellu viidud. 10