Lõimumisprogrammi 2021–2024 (ühendatud 2021–2024 Kohanemisprogrammiga) kinnitamine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 15.09.2021 nr 141 Lõimumisprogrammi 2021–2024 (ühendatud 2021–2024 Kohanemisprogrammiga) kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, haldusmenetluse seaduse § 68 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määruse nr 284 „Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ p 9 alapunkti 25 ja punkti 10 alusel: 1. Kinnitan Lõimumisprogrammi 2021–2024 (ühendatud 2021–2024 Kohanemisprogrammiga) (juurde lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 22.01.2021 käskkirjaga nr 17 kinnitatud Lõimumisprogrammi 2021–2024. 3. Tunnistan kehtetuks siseministri 26.03.2021 käskkirja nr 1-3/33 „Programmi „Sidus Eesti: kohanemine 2021–2024“ kinnitamine“. 4. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.05.2021. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Ott  Kinnitatud Kultuuriministri 15.09.2021 käskkirjaga nr 141 LÕIMUMISPROGRAMM 2021-2024 (ÜHENDATUD 2021-2024 KOHANEMISPROGRAMMIGA) Tulemusvaldkond Rahvastik ja sidus ühiskond Tulemusvaldkonna Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond eesmärk Valdkonna Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 eelnõu arengukava Programmi nimi Lõimumisprogramm 2021-2024 (ühendatud 2021-2024 Kohanemisprogrammiga) Programmi eesmärk Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks. Programmi periood 2021.–2024. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Sissejuhatus Riiklikul tasemel hakati lõimumispoliitikaga tegelema 1990. aastate lõpus: esimene valdkonna arengukava töötati välja aastatel 1997–2000 ning loodi lõimumispoliitikaga tegelevad institutsioonid, sh Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). Alates 2000. aastast, mil esimene lõimumise valdkonna arengukava vastu võeti, on tehtud kaheksa integratsiooni monitooringut1, mitmeid lõimumise valdkonna uuringuid ning toimunud on arengukavade ja programmide lõpp- ja vahehindamised. Uuringud ja analüüsid kinnitavad, et ühiskonna sidusus on kasvanud ja lõimumise võtmevaldkondades on toimunud positiivsed arengud, kuid jätkuvalt on olemas mitmed väljakutsed ja kitsaskohad. Ühiskonna sidususe suurendamine ja riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimimine ühiskonnaellu on muutumas üha olulisemaks nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast. Kultuuriline mitmekesisus ja erinevuste austamine toetab riigi arengupotentsiaali, kuid samas on see ka ühiskonnale väljakutse. Sidususe saavutamiseks on vajalik ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Lõimumisprotsess on vajalik, et inimesed ei lahkuks Eestist ja et igaüks saaks rakendada oma potentsiaali täiel määral sõltumata vanusest, soost, etnilisest või rahvuslikust päritolust, usutunnistusest, puudest või seksuaalsest sättumusest. 1 Integratsiooni monitooring viidi läbi aastatel 2000, 2002, 2005, 2008, 2011, 2015, 2017, 2020 Eesti lõimumispoliitika lähtub kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa Eesti liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides, ning arvestab Euroopa Liidu tasandil kindlaksmääratud ja kooskõlastatud õigus- ja tegevuspõhimõtete raamistikku. Lõimumise all mõistetakse ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalmajandusliku sidususe suurenemist. Lõimumistegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujunemisel. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt Vene Föderatsiooni kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud. Uue programmiperioodi tegevusi suunatakse nii eesti emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele (sh rahvusvahelise riigikaitse saajatele), tagasipöördujatele ja rahvuskaaslastele. Lõimumispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti riigi julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Selles lõimumis-, sh kohanemisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist, on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Lõimumis-, sh kohanemisprogrammi rakendamisest, mis keskendub Kultuuriministeeriumi rahastatavatele tegevustele, koostab ministeerium igal aastal lisaks tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis. Ministri kinnitatud programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus ning riigieelarve vahendite täiendavat liigendamist Vabariigi Valitsuses. 2 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 allikas (2021) (2022) (2023) (2024) (viimane teadaolev aasta) Tugeva ja 39% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 40% Ei mõõdeta keskmise 47% 55% riigiidentiteediga isikute osakaalu (2017) indeks teistest rahvustest isikute hulgas, % Allikas: Eesti integratsiooni monitooring (EIM) Avatud hoiakuga eestlased Ei mõõdeta Ei mõõdeta eestlased: Ei mõõdeta inimeste osakaal 31%; 40%; teised sallivuse teised rahvused: koondindeksi rahvused 57% 70% alusel, % (2017) Allikas: EIM Enesehinnanguline 85% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 85% Ei mõõdeta informeeritus eestlastest ja eestlastest ja Eestis toimuvast 83% teistest 85% teistest eestlaste ja teistest rahvustest rahvustest rahvustest elanike inimesi inimesi seas, % peavad seda peavad seda Allikas: EIM heaks või heaks või väga heaks väga heaks (2017) Aktiivse eesti 41% (valdab Ei mõõdeta Ei mõõdeta 50% (valdab Ei mõõdeta keele oskusega vabalt või vabalt või inimeste osakaal saab aru, saab aru, teistest rahvustest räägib ja räägib ja elanikest. Eesti kirjutab); kirjutab); 8% keele mitte 10% ei valda ei valda eesti oskavate inimeste eesti keelt keelt osakaal teistest (2017) rahvustest elanikest, % Allikas: EIM 3  Kontaktide tihedus eestlased Ei mõõdeta Ei mõõdeta eestlased: Ei mõõdeta eestlaste ja teiste 38%; 50%; teised rahvuste teised rahvused: esindajate vahel rahvused 64% 75% (osakaal, kellel on (2017) palju kontakte), % Allikas: EIM Nende sisserändajate osakaal, kes 81% hindavad oma > 81% > 81% > 81% üldist kohanemist (2019) Eestis heaks Allikas: EIM Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA 2021 eelarve 2022 eelarve 2023 eelarve 2024 eelarve PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Lõimumisprogramm 7 845 697 5 062 492 4 854 622 4 807 437 Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja 7 845 697 5 062 492 4 854 622 4 807 437 arendamine Lõimumispoliitika 1 677 315 1 543 163 1 540 201 1 493 016 kujundamine Lõimumispoliitika 6 168 383 3 519 329 3 314 421 3 314 421 rakendamine 4 Olukorra lühianalüüs Statistikaameti andmeil elab Eestis 194 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 1% valgevenelased ja 0,8% soomlased. Rahvastikuregistri 01.01.2020 andmete kohaselt elab Eestis 1 337 097 elanikku, kellest 1 132 022 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 71 051 (5,3% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 134 024 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (85 917), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (10 400)). 2019. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 11 453 inimest, neist 7435 kolmandate riikide kodanikku ja 4018 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku.2 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. Statistikaameti andmetel moodustavad perioodil 2007–2018 enamiku Eestisse sisserändajatest ja tagasipöördujatest 15–29-aastased noored ja 30–49-aastased3 (vt joonis). Joonis. Sisseränne Eestisse aastatel 2007–2018 soo ja vanuserühmade kaupa (allikas: Statistikaamet) Eestis elab mitmesuguse etnilise, kultuurilise ja keelelise tausta ja päritoluga inimesi. Sisserände tulemusel võib ühiskonna heterogeensus ning keeleline ja kultuuriline mitmekesisus veelgi kasvada. Uuringud näitavad, et mitmekesisus ei ole probleemiks, kui seda tasakaalustavad jagatud väärtused. Kui etnilistel rühmadel puuduvad ühendavad väärtused ja ühine identiteet, võib mitmekesisus olla ohutegur ühiskondlikule rahule ja heaolule ning põhjustada sotsiaalse kapitali langust4. Selleks et vältida mitmekultuurilisest ühiskonnast põhjustatud ebakõlasid, on vaja ühiskonna head lõimitust. Ühiskonna sidususe aluseks on ühtne Eesti identiteet (edaspidi ka identiteet või Eesti riigiidentiteet), mis põhineb põhiseaduslike väärtuste jagamisel ja ühtekuuluvustundel, enese teadlikul määratlemisel Eesti ühiskonna liikmena ning ühiskonnas kehtivate normide ja seaduste austamisel. Sidusa, lõimitud ühiskonna tagamiseks on oluline, et kõik Eesti püsielanikud kannaksid Eesti identiteeti, kuid austaksid ka Eesti elanikkonnarühmade võimalust säilitada ning arendada oma emakeelt ja kultuuri. 2 Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahvastikuregistri andmed seisuga 08.01.2020. Välismaalaste seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ja 2019. a-l registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu. 3 Kaldur, Kristjan et. al. (2019). Uussisserändajate kohanemine Eestis. Uuringuaruanne. Balti Uuringute Instituut. https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/uussisserandajate-kohanemine-eestis-2019-ee_1.pdf (19.03.2020). 4 Ehala, M. (2019). RITA ränne projekt: Mitmikidentiteedi ja ühtekuuluvuse võimalused ja väljakutsed Eestis. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/ranne/files/7_mitmikidentiteedi_ja_uhtekuuluvuse_voimalused_ja_valjakutsed_eestis_raport_m.ehala_.pd f (19.03.2020). 5 Lõimumisvaldkonna olulisteks väljakutseteks on regionaalsed lõhed ning keelekeskkondade segregatsioon.5 Venekeelsed elanikud on koondunud Ida-Virumaale ja Harjumaale (eelkõige Tallinna, Maardusse, Paldiskisse), kus elatakse samades asulates, kuhu sisserändajana Teise maailmasõja järgsel nõukogude võimu perioodil elama saabuti. Taoline olukord takistab ühiskonnas eri kogukondade sidususe ja vastastikuste kontaktide teket.6 Seetõttu on vaja tegelda nii uussisserändajate kui ka vähelõimunud isikute lõimumise kultuuriliste, keeleliste ja regionaalsete erinevustega. Kohanemist on vaja toetada nii lühikest kui ka pikka aega Eestis elada plaanivatel sisserändajatel. Pikemaks ajaks Eestisse elama asujad mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu ja siinset elukeskkonda pikemas perspektiivis. Seetõttu on neile suunatud süsteemne lõimumistegevus vaja senisest enam läbi mõelda. Kohanemis- ja lõimumispoliitika seisukohast on oluline, et kogu ühiskond oleks lõimumisprotsessi kaasatud. Eelkõige on teenused ja meetmed suunatud järgmistele sihtrühmadele: püsielanikud, kelle emakeel ei ole eesti keel7, uussisserändajad ja tagasipöördujad. Kuna lõimumisprotsess on vastastikune, on oluline kaasata sellesse eestlasi ja hästi lõimunud püsielanikke. Kõigil eespool nimetatud sihtrühmadel on nii sihtrühmaspetsiifilisi kui ka üldisemaid küsimusi selle kohta, kuidas Eesti ühiskonnas kohaneda ja siin lõimuda. Sihtrühmade kohanemis- ja lõimumiskogemus on ebaühtlane ning sõltub mitmest tegurist, näiteks tööhõive, kodakondsuse olemasolu ja riigiidentiteedi omaksvõtt, eesti keele oskus, sotsiaal-majanduslik ja ühiskondlik aktiivsus, haridustase, elukoht, hoiakud ja väärtused, meedia- ja kultuuritarbimise harjumused, kontaktid teiste sihtrühmadega ja osalemine kodanikuühiskonnas. Ühiskonna sidususe tagamiseks ja suurendamiseks tuleb tegeleda kõikide eespool nimetatud sihtrühmadega. Sealjuures tuleb kohanemis- ja lõimumispoliitikasse ning nendega seotud tegevusse kaasata rohkem osalisi, näiteks kohaliku omavalitsuse üksused, ettevõtjad, kultuuri-, spordi-, haridus- ja sotsiaalasutused ning vabakonna organisatsioonid. Osaliste kaasamisel on oluline määrata nende rollid ning tagada vajalikud ressursid, et pooltel oleks võimalik asjakohaseid tegevusi ellu viia. Viimastel aastatel on aktiivselt kujundatud kohanemispoliitikat ning ellu kutsutud mitmeid uussisserändajate kohanemist toetavaid teenuseid ja algatusi, näiteks uussisserändajate kohanemisprogramm Settle in Estonia, Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooni nõustamisteenus, EAS- i8 Work In Estonia programm, rahvusvahelised majad Tallinnas ja Tartus, eesti keele majad Tallinnas ja Narvas jne. Üha rohkem on juurde tulnud ka pooli, kes uussisserändajate ja nende kohanemisega kokku puutuvad, sealhulgas vabaühendused, ülikoolid, tööandjad ja nende katusorganisatsioonid ning kohaliku omavalitsuse üksused. Samas on nende poolte tegelik valmisolek ja võimekus uussisserändajate kohanemist toetada väga erinev. Eriti oluline on kohaliku omavalitsuse üksuste valmisolek ja võimekus uute elanike kohanemist toetada, kuna suur osa kohanemisest ning hilisemast lõimumisest toimubki vahetult just kohalikul tasandil. Tulemusliku valdkondliku poliitika kujundamiseks on oluline tagada, et lisandunud pooled ei too kaasa tegevuste ja teenuste dubleerimist, vaid panustavad valdkonda tervikut silmas pidades. Eesti integratsiooni monitooring (EIM) 2017. aasta, 2016/2017. aasta Eesti inimarengu aruanne, Statistikaameti andmed ning muud rakendusuuringud toovad välja mitmed lõimumisalased probleemid, millele tuleb tähelepanu pöörata: teistest rahvustest isikute usaldamatus riigi institutsioonide vastu, madal aktiivse riigikeele oskusega inimeste arv ja keelekeskkonna puudumine, erinevast rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid, teistest rahvustest inimeste madal osalus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides, eestlaste vähene kaasamisvalmidus, eestlaste ja teistest rahvustest inimeste erinevad harjumused meediatarbimises ning ühise infovälja puudumine. 5 Leetmaa, K. 2017. Elukoht kui lõimumise mõõdupuu: muutused keelekogukondade elukohtade eraldatuses. Eesti Inimarenguaruanne 2016/2017. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu. 6 Ibid. 7 Siia hulka kuuluvad ka romad, kes jäävad enamiku lõimumisnäitajate poolest ülejäänud ühiskonnast oluliselt maha ning vajavad suunatud tähelepanu haridus-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas. 8 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 6 Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades viimastel aastatel suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel vähenesid üldise majanduskasvu tingimustes, Eesti elanike suhtumine sisserändesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. Koolieelsetes lasteasutustes keelekümblusena eesti keeles õppivate laste osakaal on kasvanud, samuti on suurenenud nende venekeelsete noorte osakaal, kes sooritasid B2-taseme eksami väga hea tulemusega (üle 75 punkti). Telekanali ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas vähehaaval suureneb. Inimeste hoiakud avalduvad naturalisatsiooni teel Eesti kodakondsuse omandanute vähenevas arvus. 2019. aastal sai naturalisatsiooni korras kodakondsuse 751, 2017. aastal 878, 2016. aastal 1771 ja 2014. aastal 1615 inimest. Määratlemata kodakondsusega isikute arv vähenes eelkõige tulenevalt demograafilistest protsessidest. 2017. aasta lõpus omas kehtivat elamisluba või -õigust 80 316 määratlemata kodakondsusega isikut, 2019. aasta lõpus oli neid 75 607.9 Lõimumisvaldkonnas on läbi aastate suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku kui ka kultuurilist lõimumist. Eesti keele õppe võimaluste mitmekesisus ja täiskasvanute kasvanud õpimotivatsioon avaldas mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2019. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami positiivselt 57,4% A2-, B1-, B2- või C1-taseme eksamil käinutest. Motivatsioon eesti keelt õppida on tugevalt seotud tööturuga. Üle 90% INSA ja Töötukassa koolitusel osalenutest nimetas eesti keele õppimise põhjusena paremat hakkamasaamist ja väljavaateid tööturul. Samuti ajendas eesti keele õppimist integratiivne motiiv: soov tulla paremini toime igapäevastes olukordades ning osaleda ühiskondlikus- ja kultuurielus.10 Rakendusuuringu järgi on neid, kes plaanivad lähema kolme aasta jooksul eesti keelt õppida 52 000–68 000. Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. EIM 2017 andmetel on eestlased orienteeritud eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peetakse ERRi (84%) ja teisi eestikeelseid tele- ja raadiokanaleid (74%). Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). Vaatamata sellele on eestlaste ja teisest rahvusest inimeste informeeritus Eestis toimuva kohta lähenenud eestlaste hinnangutele (vastavalt eestlastel 89% ja teistel rahvustel 85%). 2019. aastal jätkus telekanali ETV+ avamisest alguse saanud ERRi telekanalite vaatamise kasv – seda eelkõige muust rahvusest elanike arvelt. Kui 2018. aastal vaatas ERRi telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 27,3% muust rahvusest inimestest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2019. aastal jälgis ERRi telekanaleid juba 29% samast grupist.11 Venekeelsel portaalil rus.err.ee oli 2019. aastal keskmiselt 81 000 unikaalset kasutajat nädalas ja ingliskeelsel news.err.ee ca 30 000. 2018. aastal oli mõlema portaali külastajate arv ligi 2 korda madalam, vastavalt 47 000 ja 17 000 unikaalset kasutajat nädalas.12 2019. aastal kuulas Raadio 4 nädalas ca 30% teistest rahvustest kuulajatest.13 Eestis tegutseb umbes 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust saavad 250 organisatsiooni. Riiklikud toetused rahvusvähemuskultuuridele on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks riigis elavate rahvusgruppide vaimse kultuuripärandi säilitamisel ja mitmekultuurilise ning avatud kultuuriruumi loomisel. EIM 2017 andmete järgi ei tunne 58% teisest rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks ja eestistumiseks ning 85% leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele. 9 Politsei- ja Piirivalveameti andmed seisuga 01.01.2020. 10 Tallinna Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2018). „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 11 Allikas: Kantar Emor (2019). „Teleauditooriumi Mõõdikuuring“. ETV+ vaatajate osakaal nädalas (% sihtrühmast, kes vaatas kanalit vähemalt 15 minutit nädalas). Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud. 12 Allikas: Gemius, 2019. 13 Allikas: Kantar Emor (2019). Raadiouuring. 7 EIM 2017 tulemused näitavad, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Eri rahvusest inimeste kontaktide soodustamiseks viiakse ellu suuremat ühiskondlikku sidusust toetavaid meedia- ja koostöötegevusi, mh kultuuri- ja spordivaldkonnas. Kultuuritarbimises esinevad erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Statistikaameti andmetel olid eestlased muust rahvusest inimestest tunduvalt aktiivsemad ja seda igas kultuurivaldkonnas. Kõige suurem oli teatris ja raamatukogus käinute osatähtsuste erinevus – eestlaste kasuks. Märkimisväärne osa eestlastest elab ka välismaal – hinnanguliselt 200 000 inimest. Aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit, toetatakse kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte, kultuurivahetust väliseesti kogukondadega ning väliseestlaste osalust eesti kultuuri suurüritustel. Nende tegevuste vajalikkust tõestab „Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013“ mõju-uuring, mille koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.14 Uuringust selgus, et kõige olulisemaks peavad väliseestlased tegevusi, mis võimaldavad inimestel vahetult Eestisse eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes ja osalemine keelelaagrites. Seetõttu toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest väliseestlaste osalust Eesti laulupidudel, piirkondlikel laulupäevadel ja folkloorifestivalidel ning välismaal elavatele eesti lastele suunatud suviseid eesti keele ja kultuuri laagreid Eestis. Samuti rahastatakse rahvuskaaslaste kultuuriprojekte, mis aitavad kaasa väliseesti ühenduste kontaktidele Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühenduste tasandil. Ajavahemikul 2016–2018 ületas Eesti kodanikest väljarändajate arv Eesti kodanikest sisserändajate arvu, kuid alates 2017. aastast on igal aastal Eestisse sisse rännanud rohkem Eesti kodanikke, kui väljarännanuid.15 Peamiselt on Eesti kodanikud rännanud Soome, mis on suurima Eesti diasporaaga välisriik, Suurbritanniasse ja Saksamaale. Seejuures oli Soome minejate arv Suurbritanniaga võrreldes rohkem kui üheksa korda suurem. Tagasi pöörduti enim samuti Soomest ja Suurbritanniast, aga ka Venemaalt. 16 Perioodil 2014–2019 on rahvuskaaslaste programmi toel Eestisse tagasi pöördunud 645 inimest. Pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist toetab INSA, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust ja pakkudes nõustamisteenust. Tagasipöördumine kasvab ning koos sellega ka toetust ja nõustamist vajavate isikute arv. 2017. aastal määrati tagasipöördumistoetusi 119, 2018. aastal 149 ja 2019. aastal 68 isikule. Kui varem on muude tegevuste raames nõustatud ca 77 inimest aastas, siis 2019. aastast, mil asus tööle tagasipöördujate nõustaja, on nõustatud ca 120 peret. Tagasipöördujate kogemusnõustamise kohtumistel osales 56 inimest. Suurt tähelepanu pööratakse tagasipöördujate tugimeetmete arendamisel koostööle kohalike omavalitsustega. Alates 2019. aastast töötab INSAs rahvuskaaslaste info- ja koostööspetsialist. Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Eesmärk: tagada õiguslik ja toetav lõimumist soodustav keskkond. Meetme mõõdikud 14 https://www.hm.ee/sites/default/files/ty_rahvuskaaslaste_uuring.pdf 15 Statistikaamet (2020), vt siit RVR08: Välisränne vanuserühma, soo ja kodakondsuse järgi. 16 Siseministeerium, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt (2019). „Rändestatistika ülevaade 2014–2018. Eesti“. 8 Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2021) (2022) (2023) (2024) (2019) Lõimumispoliitika on Jah Jah Jah Jah Jah koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkonna arengukavast. Partnerministeeriumid panustavad pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik, ei/jah Allikas: Kultuuriministeerium Kaasajastatud õigusaktid ja Jah Jah Jah Jah Jah antavad toetused vastavad sihtrühma vajadustele ja loodud lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah Allikas: Kultuuriministeerium Kohanemisprogrammi 90 ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% koolituse(d) läbinud (2019) uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud Allikas: Kultuuriministeerium 9 Meetme kirjeldus Lõimumis-, sh kohanemisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Samuti analüüsitakse tulemusi mõõdikute monitoorimise kaudu. Programmi meede jaguneb kaheks tegevuseks – lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine, mille raames osutatakse kokku kaheksat lõimumisele ja kohanemisele suunatud avalikku otsest ja kaudset teenust. Tegevus 1.1. Lõimumispoliitika kujundamine Eesmärk: Õigusliku ja toetava keskkonna loomine, mis soodustab lõimumist. Lõimumispoliitikat kujundatakse ja arendatakse avatult, teadmispõhiselt ning toetudes kaasamise põhimõtetele. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2021) (2022) (2023) (2024) (2019) Kultuuriministeeriumi Jah Jah Jah Jah Jah tööplaani ülesanded on tulemuslikult täidetud. Kaasajastatud on õigusaktid, mis vastavad sihtrühma vajadustele, ei/jah Allikas: Kultuuriministeerium Tegevuse kirjeldus Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri moodustatud rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juurde loodud romade lõimumise nõukoda. Lõimumiskava valdkondadevaheline strateegiline juhtimine toimub „Lõimuv Eesti 2020“ arengukava juhtkomitee kaudu, kuhu kuuluvad partnerministeeriumide asekantslerid ning Riigikantselei esindaja. Arengukava tööd juhib arengukava juhtrühm. Lisaks avaliku sektori organisatsioonidele kaasatakse juhtrühma töösse jooksvalt valdkonna eksperte eelkõige teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast. Juhtrühma juht on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler. Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu rahvuskaaslaste ja hõimurahvaste programme. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European Integration Network) liige, Euroopa Komisjoni riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point – NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitees (Committee of Experts on Roma and Traveller Issues - ADI-ROM). 10 Kultuuriministeerium planeerib olla Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) rakendusasutus ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil 2021-2027 meetmes, mis on seatud lõimumise ja eesti keele õppega. Kultuurilise mitmekesisuse osakond vastutab lõimumise valdkonnaga seotud strateegilise planeerimise ning õigusaktide kaasajastamise eest. Arenguvajadused Lõimumisvaldkonna horisontaalsus nõuab protsessi edukuse tagamiseks suuremat koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sh kohalike omavalitsuste, kolmanda ja erasektoriga. Sihtrühmad ei ole teadlikud olemasolevatest teenustest, kättesaadavust piirab info killustatus. Seetõttu peaks uute tegevuste käivitamise ja sildade ehitamise kõrval sama palju tähelepanu pöörama sihtrühmade teadlikkuse tõstmisele, nii et inimestel oleks lihtne aru saada, milliseid teenuseid neile pakutakse, kuidas need üksteist toetavad ning mida teenustes osalemine neile annab. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Uue lõimumise arengukava koostamine ja rakendamine.  Tehakse tihedat koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumisvaldkonna arendamisse kohalikud omavalitsused. Kultuuriministeeriumi eesmärk on välja töötada tegevused, millega KOVid saaksid lõimumisse panustada ja neid rakendada.  Balti Uuringute Instituut viis 2019. aastal lühiuuringu, mille eesmärk oli üle vaadata integratsiooni monitooringute senine korraldus ja metoodika ning täpsustada seeläbi monitooringute läbiviimise korraldust ning üldised põhimõtted perioodiks 2020-2030. Lähtudes uuringu tulemustest korraldatakse 2020. aastal monitooringu läbiviimiseks hange, mille tulemused selguvad 2021. aastal.  2019. aastal esitleti arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ vahehindamise (riigieelarvest ja ESFist rahastatavate tegevuste) tulemusi ja lähtuvalt sellest tehakse poliitikamuudatuse ettepanekuid uue arengukava koostamisel.17  2021. aastal koostatakse Lõimuv Eesti 2020 lõpparuanne.  2021. a koostatakse Eesti integratsiooni monitooringu lõpparuanne 17 Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanides perioodil 2014–2018 riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine, vt siit https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_re_vh_02.04.19.pdf Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/esf_kohanemis- _ja_loimumismeetme_vahehindamine_-_lopparuanne.pdf 11 Teenused: Lõimumispoliitika kujundamine Lõimumispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine toimub Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine, sh iga- aastase lõiumisakadeemia korraldamine, kohalike foorumite korraldamine piirkondades, kus on suur osakaal teisest rahvusest inimestel. Tegevus 1.2. Lõimumispoliitika rakendamine Eesmärk: Tagada võimalused erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetada rahvusvähemuskultuure ning soodustada kogukondadevahelist koostööd, luua ühine kultuuri- ja infoväli. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2021) (2022) (2023) (2024) teadaolev aasta) INSA lõimumisprogrammi 80 80 80 80 80 raames tasuta (2019) keeleõppekursuste läbinud inimeste osakaal alustanutest, % Allikas: Integratsiooni SA (INSA) Võrgustik rahvusvähemuste Jah Jah Jah Jah Jah organisatsioonide, riigi ja teiste partnerite vahel toimib, ei/jah Allikas: INSA 12  Loodud võimalused Jah Jah Jah Jah Jah kontaktide tihendamiseks eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel, ei/jah Allikas: INSA Toetatud väliseesti 23 15 15 15 15 kultuuriseltside arv, tk (2019) Allikas: INSA Antud toetused vastavad Jah Jah Jah Jah Jah sihtrühma vajadustele ja loodud on lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah Allikas: Kultuuriministeerium Tegevuse kirjeldus Valdkonna allasutus, peamine partner ja teenuste rakendaja on INSA, mille peakontor asub Narvas. Tallinnas ja Narvas asuvad 2019. aastal tööd alustanud eesti keele majad, mis on INSA struktuuriüksused. INSA on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, rahvusvähemuste identiteedi toetamine – on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, mille nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium planeerib olla ESFi rakendusasutus ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil 2021-2027 meetmes, mis on seatud lõimumise ja eesti keele õppega. Arenguvajadused Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia ja rahvuskultuurid INSA 2017. aastal tehtud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“18 näitas, et lõimumise toetamise seisukohalt on oluline, et rahvusvähemused omandaksid eesti kultuuri kui ka väärtustaksid ja hoiaksid oma päritolukultuuri. See avaldab positiivset mõju rahvusvähemuste etnilisele ja riigiidentiteedile, nende emakeele oskusele ja osalusele ühiskonnaelus. Siiski tuleb jätkuvalt tugevdada rahvusvähemuste ühingute haldusvõimekust ning toetada nende koostööd eesti organisatsioonidega. Eesti väike roma kogukond on siin sügavalt juurdunud ning valdab eesti keelt üldiselt hästi, kuid kogukonna esindajad on ülejäänud ühiskonnaga võrreldes madala haridustasemega. Sellest tingituna on neil teistest enam raskusi tööturule pääsemise ja seal püsimisega ning kaasaegsesse ühiskonda lõimumisega. Romad osalevad vähe kodanikuühiskonna organisatsioonides, usaldavad teistest rahvustest oluliselt vähem riigiinstitutsioone ning tajuvad märksa sagedamini sallimatust oma rahvuse tõttu.19 Romade sotsiaalmajandusliku lõimumise soodustamiseks ning seda toetava roma rahvuskultuuri ja identiteedi tugevdamiseks on oluline tõhusamalt toetada roma noorte haridusteed, romade osalust avalikes teenustes, roma kodanikuühiskonna organisatsioonide teket ja võimekust ning roma kultuuri tutvustamist Eesti elanikele. 18 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/id_uuringu_aruanne.pdf 19 L. Karabeshkin, N. Derman. Eesti romade kuuluvustunne ja osalemine ühiskonnaelus. Tallinn, 2018. 13 Nõustamis- ja infosüsteem Elatustaseme tõus, majanduskasv ning globaalsed rändetrendid on toonud kaasa rändemahtude kasvu. Erinevate sisserändegruppide (tagasipöördujad, õpi-, töö- ja pererändajad, rahvusvahelise kaitse saajad jne) ja lühiajaliste rändevormide mitmekesistumine mõjutab Eesti võimekust rändega toime tulla, tagada ühiskonna sidusus ning toetada lõimumist. Jätkuvalt vajavad tähelepanu ka teisest rahvusest vähelõimunud püsielanikud. Seetõttu tuleb jätkata ning edasi arendada nõustamisteenuseid, mis aitavad sihtrühmadel paremini toime tulla Eesti ühiskonnas. Sageli ei ole tagasipöördujate keeletase ega teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest siin hakkama saamiseks piisavad ning suurel osal tagasirännanutest esineb kohanemisprobleeme, seda isegi üsna lühikest aega välismaal elamise korral. Kohanemisprobleemid on seotud sobiva töö leidmisega, Eestisse naasmisega tekkiva elatustaseme languse ning majanduslikult kehvema toimetulekuga. Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika oluliseks faktoriks ei ole ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda ning sisenemine Eesti tööturule, mistõttu tuleb leida täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate kohanemist Eesti ühiskonnaga. Koostöö- ja kommunikatsioon Tähelepanu tuleb pöörata kogu ühiskonna väärtusorientatsioonide kujundamisele, avatud hoiakute suurendamisele ning eesti keelest erineva emakeele ja kultuuriga püsielanike ja uussisserändajate lõimumise jätkuvale toetamisele ühiskonnas. Ühiskonna sidusus sõltub ka eestlaste kaasamisvalmidusest. Senisest palju enam tuleb pakkuda tegevusi, mis kaasavad ka eestlased ning soodustada eri rahvusrühmade omavahelist suhtlemist. Jätkuvalt tuleb toetada eesti meediakanaleid, mis pakuvad vene- ja ingliskeelset inforuumi ning tõstavad seeläbi teistest rahvustest inimeste teadlikkust Eesti ühiskonnas toimuvast. Keeleõpe ja lõimumiskoolitused Riiklik, täiskasvanutele tasuta eesti keele õppe pakkumine ei vasta nõudlusele. Keeleõpe pakkumist takistavad pikad ootejärjekorrad, heal tasemel õpetajate vähesus, ebaühtlane juurdepääs keeleõppele, info puudus. Ebapiisavalt on tähelepanu pööratud eesti keele praktiseerimisele keelekeskkonnas. Rahvuskaaslased Suuremat tähelepanu vajab diasporaapoliitika – seda nii Eesti diasporaa tagasipöördumisel kui ka koostöö rahvuskaaslastega. 14 Programmiperioodi olulisemad tegevussuunad ja uued algatused: Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia ja rahvuskultuurid  Jätkatakse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja nende katusorganisatsioonide ning vähemustrahvuste kultuuriomavalitsuste toetamist.  Jätkub 2019. aastal Kultuuriministeeriumi käivitatud ja Euroopa Komisjoni toetatud romade lõimumist toetav projekt ESTROM 220, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ja dialoogi. Nõustamis- ja infosüsteem  Rahvuskaaslaste tagasipöördumise sujuvamaks muutmiseks loodi 2019. aastal INSA juurde vastav nõustamise tugiüksus. Tugiüksuse eesmärk on kohanemisteenuste väljatöötamine ja tugivõrgustiku loomine tagasipöördumise soodustamiseks, sh koostöö kohalike omavalitsustega.  Uussisserändajatele, sealhulgas tagasipöödujatele, pakutakse Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuri tutvustavat kohanemisprogrammi. Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused  Tihendatakse eri rahvustest inimeste omavahelisi kontakte, milleks arendatakse teenuseid spordi ja kultuuri valdkonnas.  Viiakse ellu ristmeediaprogramme, et suurendada sotsiaalset sidusust ning tõsta ühiskonnas teadlikkust Eestis elavatest teiste riikide kodanikest.  Toetatakse (riigi)asutusi ja organisatsioone muukeelse infovahetuse parendamiseks.  Tõstetakse Eesti elanike meediakirjaoskust, et vähendada valeinfo levikut.  Keeleõppe- ja lõimumiskoolitused  Tõhustatakse eesti keele omandamist. Eesti keele oskajate ja aktiivselt kasutajate hulk kasvab. Kõikidele soovijatele on tagatud kvaliteetne eesti keele õpe ja motiveeriv suhtluskeskkond. Aidatakse kaasa eesti keele majade rakendamisele. Eesti keele majad on loodud INSA üksusena Tallinnasse ja Narva, kus eesti keele õpe ja seda toetavad teenused käivitusid selleks sisseseatud ruumides tervikmahus 2019. aastal. Eesti keele majades korraldatakse tasuta eesti keele kursusi ja muid tegevusi, mis võimaldavad keelt vahetult kasutada.  Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvate õpetajate täiendkoolitustega, suuremat tähelepanu vajavad ka mitteformaalsed keeleõppetegevused eesti keele praktiseerimiseks. Vajalikud on investeeringud IT-lahendustesse, et luua täiendavaid keeleõppevõimalusi.  Eesmärgiga suurendada vene ja eesti õppekeelega üldhariduskoolide õpilastele vanuses 15-18 eluaastat kommunikatiivset keeleoskust, korraldatakse neljanädalasi õpilasvahetusi eri õppekeelega üldhariduskoolide vahel. Õpilasvahetused toetavad käimasolevat haridusreformi ja üleminekut gümnaasiumiastmes eestikeelsele õppekeelele. Vene õppekeelega koolid vajavad eestikeelset kultuuriruumi tundvaid spetsialiste, kes aitavad korraldada koolides eesti ajalugu ja kultuuri tutvustavaid programme ja arendada meedia-alast kirjaoskust. *21 20 https://www.eestiromad.com/ 21 Tärniga tähistatud tegevused eeldavad 1. märtsi 2020. aasta seisuga lisarahastust. 15 Rahvuskaaslased  Välismaal tegutsevad eesti kultuuriseltsid aitavad oma tegevuse kaudu kaasa eesti keele ja kultuuri hoidmisele ja arengule maailmas, Eesti kultuurisündmuste vahendamisele ning Eesti riigiga ühtekuuluvustunde kujundamisele väliseesti kogukondades. Suunatakse täiendavaid vahendeid väliseesti noorte kultuuritegevustesse. Toetusmeedet rakendab INSA. Meede aitab kaasa Eesti maine ja mõjukuse kasvule välismaal, Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja ekspordipotentsiaali realiseerimisele. Rahvuskaaslaste koostöövõrgustike tekke toetamiseks korraldatakse kootöötegevusi ja suviseid õppelaagreid 18-16-aastastele väliseesti noortele. *  Aastaringselt hoitakse rahvuskaaslaste võrgustikku töös GlobalEstonian.com veebiportaali kaudu, mis on alates 2019. aasta detsembrist üle antud INSAle. ESF  2020. aastal valmistatakse ette uus ESFi periood, mille raames taotleb Kultuuriministeerium koos partnerministeeriumitega raha lõimumise valdkonna tegevuste läbiviimiseks. Kultuuriministeerium vastutab järgmiste poliitikainstrumentide eest: avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel; keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks); uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil; kogukondade vahelised kontaktid; side riigiga; sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine. Teenused: Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuste toetamine vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks. Teenuse sihtrühm on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsused, kes vastavad vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses ettenähtud kultuuriomavalitsuse tingimustele. Teenuse eesmärk on luua tingimused kultuuriomavalitsustele vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks seaduse ajakohastamise ning riigieelarvest eraldatavate toetuse kaudu. Rahvuskultuuride toetamine Toetatakse partnerorganisatsioone rahvuskultuuride säilitamiseks ja edendamiseks. INSA rakendab Kultuuriministeeriumi taotlusvoore rahvusvähemuste katusorganisatsioonide tegevustoetuseks, samuti jagatakse rahvusvähemuste organisatsioonidele projektitoetusi. Nõustamis- ja infosüsteemi elluviimise toetamine INSA nõustamis- ja infosüsteemi arendamise ja rakendamise toetamine. Teenuse kasutamisega tagatakse teenuses osalejatele (vähelõimunud püsielanikud, uussisserändajad, tagasipöördujad, nõustajad, kes töötavad teiste ministeeriumide valitsemisalades, kohalikud omavalitsused) lõimumiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavus. 16 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevuste toetamine Partnerorganisatsioonide toetamine koostöö edendamiseks. Kultuuri ja spordi valdkonna projektide elluviimise toetamine Eesti eri piirkondades INSA rakendatavate taotlusvoorude kaudu. INSA kaudu edendatakse lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd, tihendatakse rahvustevahelisi kontakte Eestis, suurendatakse ühist infovälja ja teadlikkust kultuurilisest mitmekesisusest. Keeleõppe- ja lõimumiskoolituste pakkumise toetamine INSA korraldatavate lõimumise koolitusmoodulite (kodakondsuseksamiks ettevalmistuse mooduli, kultuurimooduli, keeleõppemooduli (eesti keele oskuse A1-, A2-, B1-, B2- ja C1- taseme kursused ning keeleline ja kultuuriline kümblus)) toetamine. INSA loodud eesti keele majade üksuse põhitegevuse ja Tartu Ülikooli eesti keele õpetamisega seotud tegevuste toetamine. Toetuse kaudu edendatakse vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate eesti keele oskust, ettevalmistust Eesti kodakondsuse eksamiks ning nende osalemist Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelus, täiskasvanute eesti keele õpetajate täiendkoolitusi. Rahvuskaaslaste toetamine Välismaal elavate eestlaste lastele ja noortele keelelaagrite korraldamise toetamine INSAle eraldatud toetuse kaudu. Välismaal elavate eestlaste kultuuriprojektide läbiviimise ja tagasipöördujate toetamine INSA rakendatavate taotlusvoorude kaudu. Partnerorganisatsioonide toetamine. Kohanemispoliitika rakendamine Koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga pakutakse sihtrühmapõhiseid ja kohanemist toetavaid kliendikeskseid kohanemisteenuseid. Eestis elavad inimesed on ühtses usaldusväärses Eesti inforuumis ning tänu vajaduspõhistele infokanalitele on inimesed hästi kursis Eestis toimuvaga. Tagatud on regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne kohanemis- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon. Selle tulemusel suurenevad Eesti elanikkonna teadmised kohanemisest, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest ning väheneb ühiskonna polariseerumine. Toetatud on avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonide suutlikkus pakkuda tulemuslikult teenuseid inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ka kohaliku omavalitsuse ükskused pakuvad senisest enam kohanemis- ja lõimumisteenuseid. Samuti on parandatud partnerlussuhteid, et kohanemis- ja lõimumisteenuste pakkujate koostöö oleks tõhus ja pooled oleksid oma rollides teadlikud. 17