Kaia Sarnet Teie 22.06.2021 nr 15-4/4791-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 09.09.2021 nr 3-12/1474-2
Suure väina püsiühenduse riigi eriplaneeringu
lähteseisukohtade ja mõjude hindamise
väljatöötamise kavatsuse eelnõu avaliku
väljapaneku teade
Olete edastanud 22.06.2021 kirja nr 15-4/4791-1, milles palute esitada ettepanekud Suure väina
püsiühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise
kavatsuse eelnõule. Kultuuriministeerium esitab eriplaneeringu ja selle elluviimisega kaasnevate
mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse eelnõu täiendamiseks järgmised kommentaarid ja
ettepanekud.
Kultuurimälestistega ja muististega puutumuse korral tuleb arvestada nende säilimise
tingimustega.
1. Palume lisada kultuuripärandi käsitluse juurde projektalal asuvate mälestiste ja muististe
nimekiri:
- II maailmasõjas hukkunute ühishaud, reg-nr 4133;
- Kuivastu kõrts, reg-nr 21006;
- Võiküla munakivitee, reg-nr 27286;
- Virtsu linnuse varemed, reg-nr 15449;
- Virtsu mõisa hoonekompleks (Virtsu mõisa valitsejamaja, reg-nr 15448; ait, reg-nr 15447;
tall-tõllakuur, reg-nr 15446; väravahoone, reg-nr 15445; pargi piirdemüür, reg-nr 15444,
park, reg-nr 15443; kelder, reg-nr 15442);
- Fr. Schilleri monument, reg-nr 16218; Puhtu laiul;
- Mälestussammas C. Th. Hellvigile, reg-nr 16233 Puhtu laiul.
Lisaks on teateid Tartu Ülikooli andmebaasist (TÜ AB), et projektalale jääb ka muistiseid, mis
riikliku kaitse all ei ole, näiteks:
- trass 2 alal ja vahetus läheduses asuvad Virtsu linnuse varemete (reg-nr 15449) kaitsevööndis
võimalik(ud) kivikalme(d) (TÜ AB ID 1212);
- trass 3 (tunnel) algusesse jäävad võimalikud kabeli/kirikuase (TÜ AB ID 921) ja
maahaudkalmistu (ID 905).
Kuigi projektalale jääb mitmeid mälestisi ja muistiseid, on käesoleva info põhjal otsene puutumus
vaid mälestisena kaitse all oleva Võiküla munakiviteega ainult trassil 3 silla või tunneli
kavandamisel, mille puhul tuleb eelistada lahendusi, mis tagavad mälestise säilimise.
Konkreetsemad lahendused selleks selguvad edasise projekteerimise käigus. Kultuuripärandi
hoidmise üldised põhimõtted on väljatöötamise kavatsusse lisatud.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
2. Trass 3 kavandamisel (sild või tunnel) tuleb eelistada lahendusi, mille puhul on tagatud
mälestise Võiküla munakivitee säilimine.
3. Täiendada KMH peatükis 4.2 tabelit ja lisada, et Muinsuskaitseameti asjus tuleb lisaks
veealusele kultuuripärandile arvestada ka maismaal asuvate kultuurimälestiste ja muististega.
4. Arvestades mälestiste ja võimalike muististe lähedust teetrassile, on vajalik teha arheoloogiline
leire ja eeluuring, mille tulemusena saab hinnata, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal
arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Leire ja eeluuringu tulemuste alusel saab hinnata edasiste
uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatavad
trassid planeerida, et kahju mälestistele oleks minimaalne. Kaevetööde aladel, kus eeluuringu
tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline kultuurkiht, tuleb tagada arheoloogiline uuring
(meetodiks arheoloogiline jälgimine, vajaduse korral arheoloogilised kaevamised).
5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring (sh eeluuring) on juriidilisele isikule
hüvitatav töödele kulunud maksumusest pooles ulatuses (1500 euro piires). Täpsemat infot
hüvitise taotlemisest leiab Muinsuskaitseameti kodulehelt1.
6. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega ka aladel, kus eeluuringute järgi kultuurkihti ei olnud võimalik
tuvastada. Muinsuskaitseseadusest (edaspidi Muks) tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja
kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
7. Arheoloogilisi uuringuid peab tegema vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS-i §-d 46–
47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
8. Meres ei ole teadaolevaid muistiseid või arheoloogilisi leiukohti/objekte, sest sellel alal ei ole
varem kultuuripärandi väljaselgitamiseks uuringuid tehtud. Seega tuleb Suure väina
püsiühenduse ja selle mõjualal korraldada allveearheoloogiline uuring (MuKS-i § 32).
Allveearheoloogilised uuringud tuleb teha keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (MuKS-i
§ 31 lg 3). Uuringu tulemused on aluseks keskkonnamõjude hindamisel kultuuripärandile.
9. Allveearheoloogilise uuringuga selgitatakse välja veealuste kultuuriväärtusega asjade ja
kultuurkihi olemasolu kõrgresolutsioonilise sonariuuringuga ning seejärel dokumenteeritakse
(3D-videodokumentatsioon, puidust vrakkide korral lisandub dendrokronoloogiline uuring), et
hinnata nende seisukorda ja säilimise ulatust. Kultuuripärandi kaardistamine ja väljaselgitamine
on Suure väina püsiühenduse alal oluline asjaolu ning ühtlasi ka vajalik pikaajalise tegevuse
tegemisel merepõhjas, et tagada olemasoleva, kuid praegu teadmata veealuse kultuuripärandi
säilimist. Eelnevad allveearheoloogilised uuringud kultuuriväärtusega objektide kindlaks
tegemiseks ennetavad mainitud leidude kahjustamist või hävitamist juba alanud tööde käigus
ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral (MuKS-i § 31 lg 1, § 32 lg 1).
10. Allveearheoloogilist uuringut võib teha ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega
isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate
(MuKS-i §-de 68–69 järgi). Enne uuringu tegemist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile
uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu tegemist uuringuaruande (MuKS-i §-d 46–48).
Planeeringute koostamise eesmärk peaks planeerimisseaduse järgi olema võimalikult hea
keskkonna loomine kõigile elanikele. Selle elluviimiseks teeme ettepaneku lähtuda eriplaneeringu
1
https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
koostamisel kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest2, mis on ministeeriumide ruumiloome töörühmas
välja töötatud 2019. aastal.
11. Palume lisada lähteseisukohtadesse, et väljatöötamisel lähtutakse nimetatud kvaliteetse ruumi
aluspõhimõtetest.
Samuti peame oluliseks, et terviklahendusele (sh sillale ja/või tunneliavadele jne) parima
võimaliku arhitektuurse ja maastikuarhitektuurse lahenduse leidmiseks tehakse
arhitektuurivõistlus, järgides head tava.
12. Võistluse tegemisel palume teha koostööd erialaliitudega, eelkõige Eesti Arhitektide Liidu ja
Eesti Maastikuarhitektide Liiduga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits
kantsler
Liina Jänes 628 2381,
[email protected]
Veronika Valk-Siska 628 2207,
[email protected]
Monika Kuntsel 628 2265,
[email protected]
2
https://www.kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941