Kiri

Riigikantselei [email protected] Meie 30.09.2021 nr 7-12/21/4816 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile seisukohtade küsimine Keskkonnaminister algatas 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131 „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 361 lg 1 kohaselt tuleb enne KSH programmi avalikustamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajal küsida seisukohta KSH programmi sisu kohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 361 lg 4 alusel palume Teil 30 päeva jooksul Riigi jäätmekava 2022-2028 KSH programmi saamisest arvates programmi kohta esitada oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukohad, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler Lisad: Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõu Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur Marika Lillemets, 626 2867 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Töö number 2021-0056 Arendaja Keskkonnaministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev September 2021 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Versioon 1 Kuupäev 16.09.2021 Koostanud Veronika Verš, Moonika Lipping, Jüri Hion, Raimo Pajula Projekti nr 2021-0056 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KSH OSAPOOLED ............................................................................................... 6 2. RIIGI JÄÄTMEKAVA KOOSTAMISE EESMÄRK, VAJADUS JA SISU ....................... 9 Jätkusuutlik ja teadlik tootmine ja tarbimine .......................................................... 10 Jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine ............................................ 11 Ohutu materjaliringluse suurendamine .................................................................. 11 Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna .......................................................................................................... 12 3. KSH EESMÄRK JA MÕJU HINDAMISE ULATUS .................................................. 13 4. RIIGI JÄÄTMEKAVA SEOS MUUDE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA...................................................................... 14 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ..................................................................... 14 Strateegia “Eesti 2035” ....................................................................................... 14 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ........................................ 15 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 16 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035 ................................................................................................................ 16 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ................................................................. 16 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 17 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 18 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................................ 18 ÜRO säästva arengu eesmärgid ........................................................................... 19 EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ................................... 19 Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ................................................... 20 Euroopa rohelepe ............................................................................................... 20 Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm ............................................ 21 Ringmajanduse tegevuskava ............................................................................... 21 Olulisemad EL-i algatused ................................................................................... 22 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 24 Ohtlikud jäätmed ............................................................................................... 24 Ehitus- ja lammutusjäätmed ................................................................................ 25 Biolagunevad ja biojäätmed................................................................................. 25 Olmejäätmed ..................................................................................................... 26 Pakendijäätmed ................................................................................................. 26 Tootjavastutus ................................................................................................... 26 Jäätmete kordus- ja taaskasutus, korduskasutuseks ettevalmistamine ning jäätmetekke vältimine ........................................................................................................... 28 Jäätmete riikidevaheline vedu .............................................................................. 28 6. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU...................................... 29 7. MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ....................................................... 30 8. HINDAMISMETOODIKA ALUSED JA UURINGUD ............................................... 31 Hindamismetoodika ............................................................................................ 31 Alternatiive käsitletakse mõjude hindamisel kooskõlas Riigi jäätmekavas tooduga. Uuringud ........................................................................................................... 31 9. KSH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ................................................ 33 3 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 10. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KSH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 34 Riigi jäätmekava elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ....................................................................................................... 34 Ülevaade asutuste seisukohtadest KSH programmi kohta ........................................ 34 11. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 36 Lisad 1. Riigi jäätmekava koostamise ja KSH algatamise otsus (keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/131) Kasutatud lühendid JäätS Jäätmeseadus KeM Keskkonnaministeerium KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine SKPK Skepast&Puhkim OÜ TVO Tootjavastutusorganisatsioon EES-jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed 4 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Sissejuhatus Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine algatati keskkonnaministri 15.03.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/131. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on korrastada ning korraldada jäätmehooldust süsteemselt kõigil valdkonna tasanditel, ühtlustada eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seada sihid ja ülesanded kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele, tootjatele ja elanikkonnale. Jäätmekava koostatakse vastavalt jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artiklitele 28 ja 29, kus on sätestatud kohustus liikmesriikidele kehtestada Riigi jäätmekava koos jäätmetekke vältimise programmiga, samuti arvestades jäätmete raamdirektiivi muudatusi (EU) 2018/851). Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse valdkonna strateegiline dokument, mis omakorda on keskkonna valdkonna arengukava osa ja mis annab pikaajalised suunised valdkonna arenguks, sh erinevate toetusmeetmete planeerimiseks. Jäätmekava KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1 p 1 ja § 35 lg 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse jäätmekäitluse valdkonnas. Jäätmekava KSH läbiviimise eesmärk on tagada jäätmekava koostamisel oluliste keskkonna- aspektidega arvestamine maksimaalsel võimalikul määral. KSH eesmärk on jäätmekava võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja positiivsete suurendamine. Jäätmekava koostamise korraldaja ja koostaja on Keskkonnaministeerium. Jäätmekava kehtestaja on keskkonnaminister. Jäätmekava KSH programmi koostaja on Skepast&Puhkim OÜ. KSH programmi koostamisel on mh lähtutud Keskkonnaministeeriumilt saadud teabest. 5 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 1. KSH osapooled KSH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KSH osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed Jäätmekava Keskkonnaministeerium Marika Lillemets Narva mnt 7a, 15172 Tallinn koostamise Keskkonnakorralduse Tel 6262 867 korraldaja osakonna nõunik [email protected] ja koostaja KSH Skepast&Puhkim OÜ Jüri Hion, Laki põik 2, 12919 Tallinn programmi keskkonnakorralduse tel 512 0924 koostaja üksuse juht, projektijuht [email protected] KSH eksperdirühma liikmed ja nende hinnatavad valdkonnad ja pädevus on loetletud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. KSH eksperdirühm Nimi Valdkonnad Pädevus Jüri Hion projektijuht Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ (lepingulised ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. küsimused, suhtlemine Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla jäätmekava maakonna piir“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. koostajaga, Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ametiasutuste, ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. huvitatud/mõjutatud osapoolte ja Hinnatav valdkond kõigis nimetatud töödes on avalikkusega); jäätmeteke ja jäätmekäitlusvõimaluste mõju ning mõju ringmajandus ja säästlikule materjalikasutusele ja pinnasele. jäätmemajandus, mõju pinnasele Veronika KSH juhtekspert, KSH KMH litsents nr KMH0160 (kehtiv kuni 26.01.2026). Verš programmi vastutav Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH. koostaja 2013-2014. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH. 2016-2018. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Hinnatav valdkond kõigis töödes on analoogiline – sotsiaalmajanduslikud mõjud, mõju maastikele ja kultuuripärandile. Moonika ohtlike ja tavajäätmete Tartu vallas Tila külas Pelleti, Väike-Kivestiku ja Veski Lipping kogumine ja transport, maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu KSH. (2019- mõju õhukvaliteedile kooskõlastamisel). 6 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Nimi Valdkonnad Pädevus Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama (PHAJ) ehitusprojekti KMH. 2019-kestev (valdkonnad: jäätmeteke ja materjalide säästlik kasutamine); Viru Rand OÜ kalatööstuse laiendamiseks reovee puhastusrajatise projekteerimistingimuste väljastamise menetluse KMH. 2019-kestev (valdkonnad: müra ja vibratsioon; välisõhu saaste; jäätmekäitlus; mõju inimese tervisele, heaolule ja varale); Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 133,4– 143 Pärnu–Uulu lõigu põhiprojekti KMH. 2017-2019 (valdkonnad: põhjavee ja pinnase kaitse, joogiveevarustus, jäätmekäitlus, õhukvaliteet). Hendrik sotsiaalsed mõjud ja KMH litsents nr KMH0135 (kehtiv kuni 20.10.2024). Puhkim mõjud Metsanduse arengukava KSH programmi eksperdirühmas kliimamuutustele osalemine sotsiaalmajanduslike mõjude ja kliimamuutuste eksperdina. Sotsiaalmajanduslikud mõjud: T5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru Rakvere-Sõmeru teelõigu eelprojekti KMH. 2006-2008; T1 Tallinn-Narva Rõmeda-Haljala teelõigu (km 78,4- 90,5) eelprojekti KMH. 2008; T15 Tallinn-Rapla-Türi maantee Tagadi-Rapla teelõigu (km 23,9-47,5) eelprojekti KMH. 2007-2009; E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu (km 40,0-68,0) ja Võõbu-Mäo (km 68,0-85,0) teelõigu eelprojekti KMH. 2007-2009; Tartu idapoolse ringtee eelprojekti KMH. 2008-2009; Aegna sadama ümberehituse KMH. 2010-2011. Raimo mõju kaitstavatele Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusprojekti KMH. Pajula loodusobjektidele, 2013-2014. Natura 2000 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste võrgustiku aladele, ehitusprojekti KMH. 2016-2018. bioloogilisele Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ mitmekesisusele, ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. populatsioonidele, taimestikule ja Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla loomastikule, maakonna piir“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. võõrliikide leviku mõju Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Hinnatav valdkond kõigis töödes on analoogiline – elustik, roheline võrgustik ja Natura 2000 alad. Olavi majanduslikud mõjud Energiatõhususe direktiivi ülevõtmisest tulenev kohustus Grünvald energiasäästu meetmete loomiseks, mõõtmiseks, seireks kontrolliks ja raporteerimiseks. 2020; Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. 2019; 7 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Nimi Valdkonnad Pädevus Bioenergeetika säästlikkuse tagamise süsteemi rakendamise mõjude hindamine 2020-2030 planeeritavas taastuvenergia poliitikaraamistikus. 2016-2017; Tallinn-Helsingi püsiühenduse eelanalüüs. 2014-2015; Suure-Väina püsiühenduse majanduslike mõjude hindamine. 2001. Ingo mõju põhja- ja Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ Valgma pinnaveekogumite ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. seisundile ja Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla kvaliteedile maakonna piir“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Kõikides nimetatud töödes mõju põhja- ja pinnaveele Eike Riis kultuurilised mõjud, Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ mõju maastikele ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Hinnatavad valdkonnad kõigis nimetatud töödes on kultuurilised mõjud ja mõjud maastikele. Marko graafiline Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ Lauri andmetöötlus ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH. 2019-kestev. Kõikides nimetatud töödes graafiline andmetöötlus. Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavalt erialaeksperte. KSH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 10.1). 8 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 2. Riigi jäätmekava koostamise eesmärk, vajadus ja sisu Jäätmekäitluse valdkonna edukaks toimimiseks on oluline, et kõik osapooled – nii avalik sektor, erasektor kui ka üksikisikud – mõistaksid valdkonna toimimist sarnaselt ja sooviksid teha teadlikke valikuid meie kõigi elukeskkonna parendamiseks. Selleks ühiseks strateegiliseks suunanäitajaks on Riigi jäätmekava, mis annab pikaajalised suunised jäätmevaldkonna arendamiseks ja seetõttu on kõige olulisemaks alusdokumendiks uue perioodi struktuurivahendite, kuid ka siseriiklike toetuste suunamisel. Uue Riigi jäätmekava koostamisega on alustatud ja mitmed sisulised tegevused on pooleli. Jäätmekava koostatakse vastavalt jäätmete raamdirektiivi (2008/98/EÜ) artiklitele 28 ja 29, kus on sätestatud kohustus liikmesriikidele kehtestada Riigi jäätmekava koos jäätmetekke vältimise programmiga, samuti arvestades jäätmete raamdirektiivi muudatusi (EU) 2018/851). Riigi jäätmekava on keskkonna valdkonna arengukava osa. Riigi jäätmekava koostamisel lähtutakse jäätmeseaduse (JäätS) nõuetest ning see sisaldab järgmist: 1) tekkivate jäätmete koguseid liikide ja päritolu kaupa, andmeid riigi territooriumile toodavate või territooriumilt väljaveetavate jäätmete kohta ning hinnangut jäätmevoogudele tulevikus; 2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide ja käitlemistaristu kirjeldust, ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamiskohtadest, sealhulgas hinnangut rajada uusi ja sulgeda olemasolevaid, ning hinnangut seotud investeeringutele, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksustele suunatavatele investeeringutele, ja muudele rahalistele vahenditele; 3) ülevaadet ohtlike jäätmete, vanaõli, kriitilise tähtsusega tooraine olulise sisaldusega jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidu (EL) tasandil kehtestatud eraldi kord; 4) hinnangut vajadusele luua uusi kogumissüsteeme, võttes arvesse, milliseid materjale ja millistes piirkondades liigiti kogutakse, millised on meetmed selle toimimise parandamiseks ja milliseid erandeid on liigiti kogumisest tehtud; 5) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nendest jäätmetest, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid; 6) ülevaadet jäätmekäitlusega seotud organisatsioonide kohustustest, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse ja investeeringute jaotuse kirjeldust; 7) ülevaadet üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teavitamiskampaaniate korraldamisest; 8) andmeid minevikus saastunud jäätmekäitluskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta; 9) valdkonna arengukava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust; 10) ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete ladestamise vähendamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid; 11) pakendite ja pakendijäätmete käitlemise kava; 12) asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid näitajaid ja sihtmäärasid, sealhulgas tekkivate jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta ning kõrvaldatavate või energia taaskasutamiseks kasutatavate olmejäätmete kohta; 9 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 13) prügistamise, sealhulgas mereprügi vältimise, vähendamise ja koristamise meetmeid; 14) lisaks eelnevalt nimetatule sisaldab Riigi jäätmekava eraldi peatükina jäätmetekke vältimise kava, mis sisaldab: a) olemasolevate jäätmetekke vältimise meetmete kirjeldust ning nende tõhususe hinnangut; b) jäätmetekke vältimise eesmärke ja nende elluviimise meetmeid; c) käesoleva lõike punktides a ja b nimetatud meetmete rakendamise kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid hindamisnäitajaid; d) toidujäätmete tekke vältimise eriprogrammi. Uues Riigi jäätmekavas on oluline, et ühiskond liiguks jätkusuutlikuma ja ringmajandusel põhineva ühiskonna poole ja see põhimõte on suuniseks ka edaspidiste konkreetsete sekkumisviiside ja nende tingimuste väljatöötamisel uue perioodi EL struktuurifondide ning siseriiklike toetusmeetmete kasutamisel. Riigi jäätmekava koostamisel on aluseks neli strateegilist eesmärki: - jätkusuutlik ja teadlik tootmine ja tarbimine; - jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine; - ohutu materjaliringluse suurendamine; - jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna. Strateegiliste eesmärkide lühikirjeldused on toodud järgmistes alapeatükkides. Jätkusuutlik ja teadlik tootmine ja tarbimine Jätkusuutlikul tootepoliitikal on potentsiaal jäätmeid märkimisväärselt vähendada. Jäätmekäitlust suunavates arengudokumentides tuleb tähelepanu pöörata võimalustele tarbijate ja ettevõtjate teadlikkuse suurendamiseks, mis on oluline eesmärk kogu valdkonnas muutuste esile kutsumiseks. Tähelepanu tuleb pöörata toodete olelustsüklile ning juba toote valmistamise käigus kavandada tooted selliselt, et neid ja nende pakendeid oleks võimalik võimalikult lihtsa vaevaga korduskasutada või ringlusse võtta. Tõhusamad tootmisprotsessid ning paremad keskkonnajuhtimissüsteemid võivad aidata märkimisväärselt vähendada saastet ja jäätmeid ning säästa vett ja muid loodusvarasid. See on kasulik ka ettevõtlusele, sest selle abil on võimalik piirata tegevuskulusid ning vähendada sõltuvust toormaterjalist. Ökodisain ja -innovatsioon võivad leevendada toodete tootmisest tingitud mõju. Need võivad aidata parandada toodete üldist keskkonnatoimet kogu nende olelusringi vältel ning suurendada nõudlust paremate tootmistehnoloogiate järele. Ka tarbijad on olulised, sest nende tehtavatest tarbimisvalikutest sõltub väga palju. Tarbimisest tulenev keskkonnamõju on eriti seotud toidu, ehitiste ja transpordiga. Nendes valdkondades tuleb teha kõige suuremaid muudatusi. Näiteks aitaks EL-s ehitiste ehitamise ja kasutamise täiustamine vähendada meie lõplikku energiatarbimist 42% ning kasvuhoonegaaside heitkoguseid 35%. Vee tarbimine väheneks aga 30%1. 1 https://ec.europa.eu/environment/basics/green-economy/sustainable-development/index_et.htm 10 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse edendamine Jäätmetekke kui ka üldiselt materjalide vähendamisel tootmises ja korduskasutusel on uue ringlusmajandusel põhineva ühiskonna loomisel oluline roll. Sellega edendatakse uusi ärimudeleid ja antakse tõuge uute innovaatiliste toodete ja teenuste arendamiseks, st tooted ja teenused on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades ja seega aitavad kaasa jäätmetekke vähendamisele. Jäätmetekke vältimise peamisteks vahenditeks on säästliku tarbimise propageerimine ja pika elueaga toodete tootmine. Jäätmetekke vältimise alla liigitatakse üldjuhul tegevusi, mis on seotud materjalide ja toodete korduskasutusega. Korduskasutamiseks ettevalmistamine on kontrollimine, puhastamine või parandamine, millega jäätmeteks muutunud tooteid või nende komponente valmistatakse ette selleks, et neid oleks võimalik korduvalt kasutada ilma mis tahes muu eeltöötluseta (nt seadmete, mööbli, kodumasinate, rõivast puhastamine ja parandamine enne nende uuesti kasutusse võtmist). Oluline on eristada korduskasutust jäätmete taaskasutusest, mis üldjuhul muudab toote esialgset kuju ja kasutamise funktsiooni. Seetõttu ei loeta korduskasutusel materjale ja tooteid jäätmeteks vastupidiselt jäätmete taaskasutamisele. Sobivaim korduskasutuse materjal saadakse jäätmete kohapeal sortimisel. Sortimise edendamine eeldab elanikkonna hulgas jätkuvat teavitustööd ning võimaluste loomist sorditud jäätmete üleandmiseks2. Palju on selles vallas, aga ka juba tehtud. Heaks näiteks siinkohal on Toidupank, kes muidu ära viskamisele minevat toidu kogust on aidanud läbi ümberjaotamise (korduskasutuse) 2020. a vähendada 247 000 tonni võrra. Järjest rohkem kasutatakse toidusektoris ka taaskasutatavaid ja korduskasutatavaid pakendeid. Näiteks on võimalik tarbijatel kasutada enda pakendit erinevate toitude ja jookide tarbimisel ning osta sellevõrra odavamalt. Ohutu materjaliringluse suurendamine Jäätmeid tuleb väärindada ja arvestades ressursside piiratust, võimalikult palju uuesti ringlusse suunata. Selleks tuleb toetada ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõttu, luua lisavõimalused ringmajanduse koostööprojektideks – ettevõtete-vaheline koostöö ressursside tõhusamaks kasutamiseks, näiteks tööstussümbioos. Vajalik on parandada jäätmekäitluses ohtlike ainete tuvastamise ja käitlemise võimekust, et tagada ohutu materjaliringlus. Kodanike jaoks pakub ringmajandus kvaliteetseid, funktsionaalseid ja ohutuid tooteid, mis on tõhusad ja taskukohased, kestavad kauem ning mõeldud korduskasutamiseks, parandamiseks ja kvaliteetseks ringlussevõtuks. Mitmesuguste uute kestlike teenustega, toote-teenuse-mudelitega ja digilahendustega kaasnevad parem elukvaliteet, innovaatilised töökohad ning paremad teadmised ja oskused. EL kemikaalipoliitikat ja kemikaale käsitlevad õigusaktid, eelkõige REACH, soodustavad ohtlike ainete järkjärgulise asendamisega üleminekut ohutuks kujundatud kemikaalide kasutamisele, et paremini kaitsta kodanikke ja keskkonda. Teisese toorme ohutust võib siiski vähendada näiteks see, kui ringlussevõetud lähteained sisaldavad ikkagi keelatud aineid3. Ohutu materjaliringluse suurendamisele Eestis aitab kindlasti kaasa ka laialdasem jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine ja jäätmete lakkamisega seotud keskkonnalubade taotlemine turuosaliste poolt. 2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/7201/5008/M-48%20Ida- Harjumaa%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202015-2020.pdf 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0098&from=PT 11 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Jäätmekäitlusest tulenevate mõjudega arvestamine nii inim- kui ka looduskeskkonnale tervikuna Lisaks olmejäätmete käitluslahenduste arendamisele tuleb tõsiselt tegelda ka üldise jäätmete kogutekke ning jäätmetest ja nende käitlemisest tuleneva negatiivse mõju vähendamisega. Ohutu jäätmekäitluse suurendamiseks tuleb leida võimalused järelevalve ja seire tõhustamiseks, samuti parendada regulatiivseid meetmeid. Muutuma peab inimeste suhtumine jäätmetesse ja nende väärtusesse, kuid see peab toimuma ilma radikaalsete kõrvalmõjudeta elukvaliteedile ning sissetulekutele. Oluline on, et kavandatava Riigi jäätmekava 2022-2028 positiivsed mõjud keskkonnale kaaluksid üles negatiivsed mõjud nii, et tervikuna saaks öelda, et kavandatav uus Riigi jäätmekava on positiivse keskkonnamõjuga dokument. 12 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 3. KSH eesmärk ja mõju hindamise ulatus Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse valdkonna strateegiline dokument, mis annab pikaajalised suunised valdkonna arenguks. Kavaga ei plaanita tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, kohalik omavalitsus). Mõju hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. Mõju hinnatakse Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Jäätmekava KSH läbiviimise eesmärk on tagada jäätmekava koostamisel oluliste keskkonna- aspektidega arvestamine maksimaalsel võimalikul määral. KSH eesmärk on jäätmekava võimalike negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja positiivsete suurendamine. Mõjude hindamine käsitleb kõiki asjakohaseid valdkondi. Eeldatavalt puudutatud valdkondasid on käsitletud ptk 6. Piiriülest mõju ei prognoosita (vt ptk 6). Hindamise ajaline ulatus kattub Riigi jäätmekava kestuse ulatusega. 13 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 4. Riigi jäätmekava seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega Järgnevates peatükkides on toodud Riigi jäätmekava 2022-2028 seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“4 kehtestati Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. Selle eesmärk on suunata asustusstruktuuri ja üleriigiliste võrgustike terviklikku arendamist, arvestades sealhulgas piirkondade eripäradega. Üleriigiline planeering annab üldised suunised maakonnaplaneeringute ja omavalitsuste üldplaneeringute koostamiseks ning loob võimaluse riigi tasandi valdkondlike arengukavade või strateegiate paremaks seostamiseks. Üleriigilist planeeringut võib käsitleda ka pikaajalise strateegilise kavana. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ peamiseks eesmärgiks on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Riiklik jäätmekava seondub eelkõige planeeringu „Eesti 2030+“ põhisuunaga, milleks on tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng. See saab toimuda üksnes käsikäes jäätmekogumis- ja käitlustaristut planeerides. Strateegia “Eesti 2035” Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” koosneb üldosast ja tegevuskavast. Üldosa võttis Riigikogu vastu 12.05.2021. Vabariigi Valitsus uuendab tegevuskava kord aastas. Erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ühtset suunda andev strateegia “Eesti 2035” seab viis pikaajalist strateegilist sihti (Joonis 1). Strateegilised sihid mõjutavad kõiki valdkondi ning Eesti regionaalset arengut tervikuna. Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Välja tuuakse majanduse vastutustundlikkust. Aluspõhimõttena on välja toodud kohalike ressursside väärindamise kasvu ja suunda arvestada loodusvarade kasutamisel nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Riigi jäätmekava on seotud elukeskkonna strateegilise sihiga läbi selle, et aitab suurendada kohalike ressursside väärindamise kasvu ja seeläbi vähendada loodusressursside kasutamist ning säilitada elurikkust. Lisaks on Riigi jäätmekaval otsene mõju KOV-ide jäätmehooldusele. KOV-id peavad oma halduspiirides kehtestama jäätmemajanduse reeglistiku ehk jäätmehoolduseeskirja ning arengukava osana ka jäätmekava, mis on aluseks jäätmemajanduse kavandamisel tulevikus. Mõlemad dokumendid peavad olema seotud ning kooskõlas Riigi jäätmekavaga, kui riigi tasandil kõrgema strateegilise jäätmemajanduse alase dokumendiga. 4 https://eesti2030.wordpress.com/ 14 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Joonis 1. Strateegia „Eesti 2035“ Viis strateegilist sihti5 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Vabariigi Valitsus kiitis Eesti säästva arengu riikliku strateegia Säästev Eesti 21 heaks 17.03.2005. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14.09.2005 (RT I 27.09.2005, 50, 396). Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 siht on ühildada üleilmsetest arengusuundadest lähtuvad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga ning see on valdkondlike arengukavade koostamisel alusdokumendiks. Säästev Eesti 2021 seab neli eesmärki: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. Heaolu kasv 3. Sidus ühiskond 4. Ökoloogiline tasakaal Riiklik jäätmekava suhestub otseselt alameesmärgiga ökoloogiline tasakaal. Üheks indikaatoriks selle eesmärgi saavutamisel on saastuse vähendamine, mida hinnatakse muuhulgas läbi jäätmete sorteerimise protsendi, mille kasvu riiklik jäätmekava otseselt mõjutab. Ökoloogilise tasakaaluga seondub otseselt taastuvate ja taastumatute loodusvarade kasutamine, mis on tihedalt seotud materjaliringluse ning jäätmete taaskasutusega. 5 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 15 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 285. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi, kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärk olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine, sh biokütuste ja turba kasutamine. Jäätmete kasutamine energiamajanduses aitab saavutada taaskasutuse eesmärke ja ühtlasi sobivate jäätmeliikide valikul aitab kaasa taastuvate energiaallikate ja roheenergia kasutamisse. Käesoleva KSH programmi koostamise ajal on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asunud koostama Energiamajanduse arengukava aastani 2035. 6 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 15.07.2021 kinnitas Vabariigi Valitsus TAIE arengukava. TAIE eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Kavas rõhutatakse kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike ressursside väärindamise olulisust. Arengukava eesmärk on teaduse keskkonnasõbralik areng, st muuhulgas ka panustamist näiteks ökoinnovatsiooni. Selle läbi on TAIE ja riiklik jäätmekava omavahel seotud ning toetavad teineteist vastastikku. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Valdkonna arendamiseks on välja töötamisel keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVAD, mis koondab suure osa keskkonna valdkonna erinevaid arengukavasid ühte dokumenti. Kuna KEVAD on alles koostamisel, lähtutakse Riigi jäätmekava KSH läbiviimisel hetkel kehtivatest arengukavadest. Jäätmekava mõju hindamisel on siiski oluline käimasolevat tööd jooksvalt arvesse võtta. Mitmed hetkel kehtivatest arengudokumentidest on uuendamisel, millest mõned lõimitakse KEVAD- e lisadeks:  Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 — valmib KEVAD-e raames. 6 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine – EIS (valitsus.ee) 16 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu  Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 — dokument valmib 2022. a alguses.  Ringmajanduse strateegia/tegevuskava — dokument valmib 2022. aasta jaanuaris ja kinnitatakse KEVAD-e lisana.  Metsanduse arengukava aastani 2030 — dokument valmib 2022. a lõpuks ja kinnitatakse KEVAD-e lisana.  Veemajanduskavad — dokumendid valmivad 2021. a lõpuks.  Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2021-2027— dokument valmib 2021. a lõpuks.  Nitraaditundliku ala tegevuskava perioodiks 2021-2024 — dokument valmib 2021. a kevadel. Merestrateegia meetmekava7, metsanduse arengukava ja Riigi jäätmekava KSH8 protsessidega on alustatud paralleelselt. Aastal 2019 valmisid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm9 ning kiirgusohutuse riiklik arengukava10, mille raames viidi läbi KSH-d. Jäätmekava saab olema KEVAD osa. KEVAD on plaanis valmis saada 2022. a lõpus. Jäätmekava seondub otseselt või kaudselt mitmete KEVAD suundadega ning alamkavadega, mis reguleerivad looduskeskkonna ja loodusressursside kasutust. Materjalikasutuse ja jäätmete taaskasutuse läbi on jäätmekava seotud loodusvarade kasutamise ning elurikkusega haakudes nii Looduskaitse tegevuskavaga kui ka Metsanduse arengukavaga. Jäätmevaldkonna võimalike mõjude läbi merekeskkonnale on jäätmekava soetud Eesti merestrateegia meetmekavaga. Läbi Riigi jäätmekava, kus on oluline rõhk ringmajandusel ja jäätmehierarhial on need teemad olulisena kajastatud ka hetkel koostatavas KEVAD-es, mille KSH viiakse läbi eraldi KEVAD-e koostamise osana. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on vastu võetud Riigikogu poolt 05.04.2017. Kliimapoliitika põhialuste kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kliimapoliitika eesmärgistab metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamise tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis metsade süsinikuvaru säilitamise. Põhialuste kohaselt suurendatakse majandatava metsamaa tootlikkust peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest. Kliimapoliitika rõhutab puidukasutuse järjepideva edendamise ning süsinikuvaru suurendamise vajadust puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist. Poliitika peab oluliseks kodumaise puidu kasutuse arendamist ja tootmist, näiteks ehituses puidu kasutuse suurendamist. Poliitika kohaselt soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning 7 Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. a (seejärel uuesti 2027 jne) https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 8 „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja KSH algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1- 2/21/131 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/riigi-jaatmekava 9 Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1- 2/19/276 https://envir.ee/ohusaasteainete-vahendamise-programm 10 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1- 2/20/44 k https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava-2018-2027 17 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Kliimapoliitika suunab metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistama teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. Majanduskasv seotakse lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Jäätmehierarhiast lähtudes jätkatakse jäätmetekke vähendamist ja tõhustatakse jäätmete liigiti kogumist. Tootmises vähendatakse esmase ja suurendatakse teisese tooraine kasutust ning rakendatakse ökodisaini ja universaalse disaini põhimõtteid. Vastavalt kliimapoliitika põhialustele on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heidet 2050. aastaks ligi 80% võrreldes 1990. aastaga. Selle eesmärgi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteeruvalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Euroopa Liidu (ELi) ülene eesmärk on jagatud laiali kohustuse määrusega (nn ESR) kaetud sektoritele, sh jäätmekäitlusele11. Jäätmete ladestamine ja põletamine suurendab KHG-de teket. Mida vähem jäätmeid võetakse taaskasutusse või ringlusse, seda rohkem on vaja kasutada esmast toorainet, mis omakorda suurendab KHG-de teket. Seega kokkuvõtlikult jäätmete ringlussevõtt ja korduskasutus on väga olulised komponendid KHG-de vähendamisel. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 on vastu võetud Vabariigi valitsuse poolt 02.03.2017. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiline eesmärk on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:  planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kestlik ja ringmajandusele suunatud jäätmekäitlus vähendab kliimast tingitud riske jäätmekäitlusele. Lisaks aitab kestlik jäätmekäitlus kaasa biomajanduse edendamisele läbi biolagunevate jäätmete aeroobse või anaeroobse töötlemise ja ringlussevõtu. Teisalt aitab roheenergia kaasa kliimamuutuste vähendamisele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud dokumendis „Eesti keskkonnastrateegias aastani 2030“, mis on vastu võetud Riigikogu poolt 14.02.2007. “Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest 11 https://www.klab.ee/inventuuri-arendus/ 18 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Kuivõrd dokument seab muuhulgas eesmärgiks tervist säästva ja toetava väliskeskkonna loomise, mis kätkeb endas jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise temaatikat, siis võib öelda, et Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja riiklik jäätmekava on omavahel kooskõlas. ÜRO säästva arengu eesmärgid 25.09.2015 võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. ÜRO säästva arengu eesmärgid koosnevad 17 alameesmärgist, mis läbivad kõiki valdkondi. Riigi jäätmekavaga seonduvad enim järgmised eesmärgid:  Tagada kõikidele vanuserühmadele tervis ja heaolu (eesmärk nr 3);  Toetada säästvat, kaasavat ning jätkusuutlikku majandusarengut (eesmärk nr 8); Tagada säästev tarbimine ja toomine (eesmärk nr 12).Läbi Riigi jäätmekava ühe põhieesmärgi, milleks on ringmajanduse hoogustamine, aitab jäätmekava otseselt kaasa kolme eelpool mainitud ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisele. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 Euroopa Komisjon esitas 22.01.2014 kliima- ja energiaraamistiku 2030, mille keskmes on kasvuhoonegaaside 40%-line vähendamine aastaks 2030. Juhitakse tähelepanu sellele, et EL-s on vaja minna üle vähese CO2-heitega majandusele, toetudes liidu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästu 2020. a eesmärkide poole püüdlemisel tehtud suurtele edusammudele. Pärast 2013. a märtsis avaldatud rohelise raamatu12 alusel sidusrühmadega konsulteerimist kinnitatakse teatises veel kord vähese CO2-heitega majanduse poole püüdlemise tähtsust, mis tagab konkurentsivõime ja taskukohase energia tarbijatele, soodustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist ning suurendab energiavarustuse kindlust, vähendades samal ajal sõltuvust energia- impordist. Poliitika põhimõtted on järgmised:  EL kasvuhoonegaaside heite 40%-line vähendamine aastaks 2030 võrreldes 1990. a tasemega, mille saavutamiseks kasutatakse ainult liidusiseseid meetmeid. Nende meetmete hulka kuulub heitkogustega kauplemise süsteemis heitkoguste vähendamine 43% võrreldes 2005. a ning lisaks sellele liikmesriikide meetmed heitkoguste 30%-liseks vähendamiseks heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävates sektorites;  taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamine vähemalt 27%-ni EL-s tarbitavast energiast, mis on siduv EL, kuid mitte liikmesriikide tasandil, et liikmesriigid saaksid oma eesmärkide võimalikult kulutõhusaks saavutamiseks paindlikult tegutseda;  heitkogustega kauplemise süsteemi reform, milleks luuakse uus turustabiilsusreserv ning karmistatakse heitkoguste aastaseid piirmäärasid pärast 2020. a. Koos käesoleva teatisega avaldati seadusandlik ettepanek reservi loomiseks; 12 ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Euroopa Komisjon. Brüssel, 2013 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52013DC0169 19 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu  veelgi parem energiatõhusus, mis on vajalik konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja säästvuse tagamiseks. 2012. a energiatõhususe direktiivi läbivaatamine 2014. a teises pooles aitab kehtestada tulevast energiasäästupoliitikat;  uus Euroopa juhtimissüsteem energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel tuleks koostada konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energia siseriiklikud kavad, mis esitatakse läbivaatamiseks ja hindamiseks komisjonile;  põhinäitajad konkurentsivõime, kindluse ja säästva energia kõigi tahkude arengu jälgimiseks. Riigi Jäätmekava peab toetama läbi alternatiivkütuste kasvuhoonegaaside vähendamist, aidates seeläbi kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Samuti toetab jäätmekava kliimaeesmärke läbi parema materjalikasutuse ja jäätmete taaskasutuse, mis vähendab nii taastuvate kui taastumatute loodusvarade kasutust ja sellest tulenevat süsinikuheidet. Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 Euroopa Komisjon esitas 22.05.2020 EL elurikkuse strateegia aastani 2030. EL elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused EL üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada EL kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit ning tagada Euroopa metsade rangem kaitse. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, muuta vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks. Kavas on teha elurikkuse kaitsmiseks kättesaadavaks 20 miljardit eurot aastas, kasutades mitmesuguseid allikaid, sealhulgas EL ning riikide ja erasektori vahendeid. Looduskapitali ja elurikkusega seotud kaalutlused muudetakse äritavade osaks. Eesmärk on ka muuta EL ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisiga tegelemisel maailmas juhtivaks jõuks. Euroopa Komisjon kasutab 2021. a toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil kõiki välistegevuse ja rahvusvaheliste partnerlussuhete vahendeid, et luua uus ambitsioonikas ÜRO üleilmne elurikkuse raamistik. Läbi ringmajanduse edendamise ja ressursi raiskamise piiramise aitab riiklik jäätmekava vähendada loodusvarade üle kasutamist ning on seeläbi kooskõlas EL elurikkuse strateegiaga aastani 2030. Euroopa rohelepe Euroopa Komisjon esitas 11.12.2019 Euroopa rohelise kokkuleppe. Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, et:  edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel puhta ringmajanduse suunas;  taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet. EL eesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta kõigis majandussektorites, sealhulgas:  investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse; 20 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu  toetada tööstuse innovatsiooni;  võtta kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid;  vähendada energiasektori süsinikuheidet;  tagada hoonete energiatõhusamaks muutmine;  teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete keskkonnastandardite parandamiseks. Riiklik jäätmekava aitab läbi ringmajanduse eelisseisundisse seadmise selgelt kaasa Euroopa roheleppes olulisel kohal olevale puhtamale energiale ja tipptasemel keskkonnahoidlikule tehnoloogilisele innovatsioonile. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm Euroopa Ülemkogu teatas 20.06.2019 Euroopa kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi vastu võtmisest. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk on kiirendada rohelist üleminekut õiglasel ja kaasaval viisil, võttes arvesse juba seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis seatud pikaajalist eesmärki elada 2050. aastaks hästi, planeedi ökoloogiliste võimaluste piires. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kuus temaatilist esmatähtsat eesmärki on järgmised: kasvuhoonegaaside heite vähendamine, kliimamuutustega kohanemine, majanduskasvu mudel, mille järgi saab planeet rohkem tagasi kui tarbitakse, nullsaaste eesmärk, elurikkuse kaitse ja taastamine ning tootmisest ja tarbimisest tulenevate põhiliste keskkonda ja kliimat mõjutavate survetegurite vähendamine. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm on aluseks Riigi jäätmekava koostamisel. Ringmajanduse tegevuskava Euroopa Komisjon esitas 11.03.2020 uue ringmajanduse tegevuskava. Ringmajanduse tegevuskava on üks Euroopa roheleppe alustalasid. Kogu toodete olelusringi hõlmavaid meetmeid sisaldava uue tegevuskava eesmärk on valmistada meie majandust ette rohelise tuleviku jaoks, tugevdada konkurentsivõimet, kaitstes samal ajal keskkonda, ja anda tarbijatele uued õigused. Uus kava keskendub ringmajanduslikule tootekujundusele ja tootmisele, et hoida kasutatud ressursse EL majanduses võimalikult kaua. Ringmajanduse tegevuskava meetmete eesmärk on:  muuta kestlikud tooted ELis normiks. Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu õigusakt kestliku tootepoliitika kohta, millega tagatakse, et EL turule lastavad tooted peavad kestma kauem, neid peab olema lihtsam korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta ning et esmase tooraine asemel kasutatakse võimalikult palju ringlussevõetud materjali. Piiratakse ühekordset kasutust, tegeldakse toodete enneaegse vananemisega ja keelatakse müümata kestvuskaupade hävitamine;  anda tarbijaile suurem sõnaõigus. Tarbijad saavad juurdepääsu usaldusväärsele teabele sellistes küsimustes nagu toodete parandatavus ja vastupidavus, et nad saaksid teha keskkonnasäästlikke valikuid. Tarbijad saavad kasutada toodete parandamise õigust;  keskenduda sektoritele, kus kasutatakse kõige rohkem ressursse ja kus ringmajanduse potentsiaal on suur. 21 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Ringmajandus Eestis võiks lähtuda vähemalt järgmistest ringmajandust iseloomustavatest põhimõtetest:  uued ärimudelid (sh mitme osapoole, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid) nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine);  kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestlikule ja ökoinnovaatilisele kasutamisele või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele (linnade, külade, MTÜde algatused);  tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduspõhiselt keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (näiteks transpordis);  tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades;  toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;  korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustöö ja võimaluste loomisega;  tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele;  avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist;  erinevate osapoolte vahel toimub laialdane koostöö ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid);  ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaalmajanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes. Riigi jäätmekava alameesmärgid 2.2 ja 2.3 on Euroopa ringmajanduse tegevuskava otsesed väljundid Eesti õigusruumis. Riigi jäätmekava seondub suuremal või vähemal määral kõigi eelpool välja toodud ringmajanduse põhimõtetega. Seeläbi võib öelda, et Riigi jäätmekaval on oluline on osa Euroopa ringmajanduse tegevuskava elluviimisel. Olulisemad EL-i õigusaktid13 Lisaks eelpool toodud strateegiatele ja poliitikatele koostatakse Riigi jäätmekava kooskõlas allpool toodud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega: - Jäätmedirektiiv - Pakendidirektiiv - Prügiladirektiiv - Elektroonikaromude direktiiv - Patareidirektiiv 13 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaatmepakett 22 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu - SUP direktiiv - Autoromude direktiiv 2018. aastal uuendatud jäätmedirektiiviga seati uued ringlussevõtu sihtarvud, muudeti aruandlus selgemaks ja seati miinimumnõuded tootjavastutusele. Uuendatud pakendidirektiiviga täpsustati ringmajandusega seonduvalt erinevaid mõisteid, toodi sisse jäätmetekke vältimise põhimõtted, täpsustati korduskasutusele, taaskasutusele ja ringlussevõtule esitatavaid nõudeid, täpsustati sihtmäärade täitmise arvutamise reegleid ning taaskasutamis- süsteemidele esitatavaid nõudeid. Uuendatud prügiladirektiivi üldine eesmärk on tagada jäätmete prügilas ladestamise järkjärguline vähendamine, eelkõige jäätmete osas, mis sobivad ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks. Näha jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamise nõuete abil ette meetmed, menetlused ja juhised, mis võimaldavad vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat kahjulikku mõju keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee ja pinnase reostust ning õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekti, ning kõiki sellest mõjust tulenevaid ohtusid inimese tervisele. Uuendatud elektroonikaromude direktiiviga täpsustatakse registreerimist, teabe esitamist ja aruandlust ning tuuakse sisse stiimulid jäätmehierarhia kohaldamiseks. Patareide osas on direktiivis välja toodud kolm omavahel tihedalt seotud eesmärki:  siseturu toimimise (sealhulgas tooted, protsessid, patarei- ja akujäätmed ja ringlusse võetud materjalid) tugevdamine, tagades ühiste eeskirjade abil võrdsed tingimused;  ringmajanduse edendamine;  keskkonna- ja sotsiaalse mõju vähendamine patareide ja akude olelusringi kõigis etappides. Õigusaktiga kehtestatakse kantavatele patareidele ja akudele uued kogumise ja ringlussevõtu sihtmäärad. Materjalide ringlussevõtu suurendamiseks tõstetakse järk-järgult kantavate patareide kogumismäärade eesmärke. Samuti reguleerib õigusakt tööstuslike patareide ja akude ning elektrisõidukiakude kasutusotstarbe muutmist ja nende taastamist. Uue SUP direktiiviga tekivad plastnõude ja muude ühekordsete plasttoodete müügile lisanõuded, sh keelatakse teatud toodete turule laskmine. SUP direktiivi nõuetega on hõlmatud tooted, mis on valmistatud täielikult või osaliselt plastist, aga ka biopõhistest ja biolagunevast plastist ning oksüdantide toimel lagunevast plastist. Uute romusõidukeid käsitlevate EL-i eeskirjade eesmärk on: - muuta nende sõidukite lammutamine, ringlusse võtmine ja taaskasutamine keskkonna- sõbralikumaks; - ajendada tootjaid tootma uusi sõidukeid ohtlike aineteta, et nende osi saaks hiljem taaskasutada. Euroopa Komisjoni poolt avaldatud hindamise dokument kajastab olulisi aspekte, mis on toonud kaasa laialdane elektrisõidukite kasutuselevõtt ning mida varasemalt Eesti raamseisukohtades kajastatud ei ole. Euroopa Komisjoni poolt 15.03.2021 avaldatud hindamise dokument juhib tähelepanu täielikule tootjavastuse süsteemi loomisele, korduskasutuse suurendamisele, teisese toorme kasutamisele toote tootmisel, materjali põhisele ringlussevõtule. Kõikide eelpool mainitud olulisemate Euroopa Liidu õigusaktidega, peab kooskõlas olema ja nende muudatuste ellu rakendamisele kaasa aitama ka Riigi jäätmekava. 23 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Ohtlikud jäätmed Eestis tekkis 2019. a ca 8,2 miljonit tonni ohtlikke jäätmeid, millest ca 7,8 miljonit tonni on seotud põlevkivienergeetikaga14. Sellest tulenevalt on Eesti maailmas esikohal ohtlike jäätmete tekkelt ühe inimese kohta. Põlevkivienergeetikas on tekkivate ohtlike jäätmete põhiline käitlusviis siiani ladestamine. Seoses suurte struktuursete muutustega, mis on energeetika sektoris juba aset leidnud, põlevkivienergeetikaga seotud jäätmemahud, sh ohtlike jäätmete mahud, vähenevad lähiaastatel sisuliselt olematuks. Järgmised suuremad ohtlike jäätmete grupid on erinevad õli- ja naftaproduktide jäätmed, sh mahutite põhjasetted, mida tekkis 2019. a ca 95 000 tonni. Need jäätmed tekivad erinevates tootmis- ja tööstusettevõtetes ning samuti seadmete ja masinate hooldamisel ning laevadel. Nimetatud jäätmed kas regenereeritakse, töödeldakse spetsiaalsetes termilistes käitlusseadmetes või lagundatakse bioloogiliselt. Selliste jäätmete käitlusvõimalused on olemas nii Põhja-, Lõuna- kui ka Ida-Eestis. Kolmas suurem kogus on erinevatel objektidel käideldud saastunud pinnas, mida tekkis 2019. a ca 67 000 tonni. Saastunud pinnast käideldakse bioloogilise töötluse ja osaliselt ka füüsikalis- keemilise töötluse teel. Käitlusvõimsused on nii Põhja-, Lõuna- kui ka Ida-Eestis. Sama suur kogus ehk 68 000 tonni erinevaid ohtlikke jäätmeid tekkis ka jäätmekäitluse tulemusena. Jäätmekäitluse tulemusena tekivad nn sekundaarsed jäätmevood, mis suunatakse edasi kas korduskasutusse, ringlusse või suunatakse kõrvaldamisele. Näiteks jäätmekäitlusena tekkiv jäätmekütus ehk RDF, mis põletatakse tsemendiahjus ja tekkiv tuhk läheb tsemendi koostisesse. Need käideldakse ära erinevates jäätmekäitlusettevõtetes Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Lisaks tekib üle 10 000 tonni veel romusõidukeid, neid on käsitletud peatükis 5.6. Ülejäänud ohtlike jäätmete tekkekogused jäävad juba 2019. a alla 10 000 tonni. Märkimist väärib neist olmes tekkivate ohtlike jäätmete kogus, mis on ca 7000 tonni. See arv on alates 2004. a kogusest 539 tonni15 järjepidevalt kasvanud. Kasv on tingitud nii inimeste teadlikkuse, kui ka järjest areneva kogumisvõrgustiku, tulemusena. Tänasel päeval on igas Eesti omavalitsuses olemas võimalus olmes tekkinud ohtlikud jäätmed üle anda. Ohtlike jäätmete eksport 2019. a oli ca 8000 tonni, mis tekkekoguseid arvestades on marginaalne.16 Ohtlike jäätmete import 2019. a oli ca 18 000 tonni, millest lõviosa ehk ca 16 000 tonni moodustasid pliiakud, mida töödeldakse Eestis ümber Sillamäel asuvas kõikidele kaasaegsetele nõuetele vastavas Ecometali tehases. Olulisemad ohtlike jäätmete käitlusvõimsused on: 1. Riigi omandis olev Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, kus toimub ohtlike jäätmete ladestamine ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Aastane käitlusvõimsus käitajale väljastatud kompleksloa alusel on 80 000 tonni; 2. AS-ile Epler & Lorenz kuuluv Lõuna-Eesti ohtlike jäätmete käitluskeskus, mille laiendamine on käesoleval ajal käimas. Üles seatud aastane tootmisvõimsus kompleksloa alusel on 70 000 tonni. 14 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_2_ewc_hazard.pdf 15 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2004_2_ewc_hazard.pdf 16 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_6_export.pdf 24 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Kuni klinkri tootmise lõpetamiseni 01.03.2020 oli 57 500 tonnine aasta võimsus ohtlike jäätmete põletamiseks ka AS Kunda Nordic Tsemendi pöördahjus. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed on suurim tekkiv jäätmegrupp tekkepõhise nimistu järgi põlevkivi- energeetika järel. 2019. a tekkis kokku ca 3,3 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid17. Suurim kogus tekib kive ja pinnast, ca 2 miljonit tonni. Kivid ja pinnas taaskasutatakse valdavalt tekkekohas, kasutatakse kaeveõõnte täitmisel või tehislike pinnavormide rajamisel ehk läheb sisuliselt 100% taaskasutusse. Suuruselt järgmine kogus tekib betooni, kive ja keraamikatooteid, mis purustatakse ning kasutatakse täite- ja ehitusmaterjalina, kas tekkekohas või selle vahetus läheduses. Üle 90% sellest materjalist taaskasutatakse. Kõige heterogeensem jäätmeliik selles nimistus on ehitus- ja lammutussegapraht, mida tekib ca 160 000 tonni aastas. Selle jäätmeliigi kõige valdavam käitlusviis on mehaaniline töötlemine, mille käigus eraldatakse erinevad taaskasutatavad materjalid, jäätmekütus ning sorteerimisjääk, mis tuleb ladestada prügilasse. Enam kui 10 000 tonnise võimsusega käitlusüksusi ehitus- ja lammutussegaprahi käitlemiseks on üles seatud üle Eesti. Märkimisväärne kogus, veidi vähem kui 30 000 tonni, ehitus- ja lammutussegaprahist imporditakse Eestisse ja seda valdavalt Soomest18. Vaadates lähiriikide suundumusi, siis järjest rohkem suuri ehitusettevõtteid Skandinaavias, nagu näiteks Skanska ja YIT, käitlevad ise oma tekkinud jäätmeid. Tihti asuvad sellised käitluskeskused ettevõtetele kuuluvates karjäärides. Eestis toimub hetkel suurem ehitusjäätmete käitlus vaid Tallinna lähedal Väo karjääris ning mujal on antud tegevus sisuliselt marginaalne. Biolagunevad ja biojäätmed19 Biolagunevaid jäätmeid tekib paljudes tootmis- ja tööstusettevõtetes ning lisaks ka toitlustuses ja kaubanduses. Kõige suurema osa moodustasid 2019. a üle 200 000 tonnise tekkekogusega reovee- puhastussetted, mis peaaegu 100%-liselt taaskasutatakse. Valdavalt toodetakse neist täitematerjali, mida kasutatakse kaeveõõnte täitmisel, vähemal määral haljastuses või kunstlike pinnavormide loomisel. Mõnel pool on neist toodetud ka biogaasi, aga probleemiks on tekkiva digestaadi käitlus väetisena, kuna reoveesetted võivad sisaldada kahjulikke aineid, mis ei tohi sattuda toiduahelasse. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad ka puidujäätmed, mida tekib aastas veidi alla 200 000 tonni. Puidujäätmed suunatakse peaaegu 100% energiakasutusse ehk kasutatakse kütteks soojusenergia saamiseks. Tavajäätmeteks klassifitseeruva jäätmepuidu käitlusvõimalused on olemas erinevates katlamajades üle Eesti. Järgmine suurem biojäätmete grupp on paberi- ja kartongijäätmed, mida tekib aastas veidi alla 100 000 tonni. Need jäätmed võetakse peaaegu 100% materjaliringlusesse. Kuivõrd Eestis ei ole suuri paberivabrikuid, siis toimub ringlussevõtt valdavalt Leedu, Poola ja Skandinaavia suuremates paberivabrikutes. Suuruselt kolmas grupp on olmes tekkivad tekkekohas liigiti kogutud biolagunevad jäätmed, mida tekib aastas ca 30 000 tonni. Need jäätmed suunatakse valdavalt aunkompostimisse, mille tulemusena tekib kompostmuld, mis leiab kasutust haljastuses. 17 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 18 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_7_import.pdf 19 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 25 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Järjest enam kasutatakse ka selle jäätmegrupi jäätmeid biogaasi tootmisel ning selle jääkproduktina tekkiv digestaat leiab kasutust väetisena põllumajanduses. Suur probleem on olmes tekkivad biolagunevad jäätmed. 2019/2020. a läbi viidud segaolmejäätmete sorteerimisuuringu järgi on segaolmejäätmete seas endiselt üle 30% biolagunevaid jäätmeid.20 Positiivne on asjaolu, et 2013. a samalaadse uuringuga võrreldes on trend positiivne ja biolagunevate jäätmete sisalduse osakaal olmejäätmetes on langenud enam kui 10%. Siiski on biojäätmete üldkogus jäänud samaks. Olmejäätmed Olmejäätmeid tervikuna tekkis 2019. a ca 465 000 tonni, neist segaolmejäätmeid veidi üle 330 000 tonni21. Kuigi Eestis on olemas segaolmejäätmete taaskasutusvõimsused, mis on suuremad kui Eesti segaolmejäätmete tekkekogus, nagu näiteks Iru põletustehas ja Tallinna prügila jäätmekütuse tootmistehas, siis ometigi ladestatakse prügilatesse oluline kogus segaolmejäätmeid. Olmejäätmete osas on Eesti sees seisev põhiline väljakutse ringlussevõtu protsendi suurendamine üle 50. Kui võtta arvesse kõik 2019. a tekkepõhise nimistu järgi tekkinud ja ringlusse võetud olmejäätmed, siis on ringlussevõtu protsent üksnes 30,822.Hetkel on segaolmejäätmetest vabanemine sedavõrd odav, et see moodustab keskmise Eesti majapidamise jaoks marginaalse osa kodukuludes ega motiveeri seeläbi inimesi sorteerima. Pakendijäätmed Pakendijäätmete tekkekogus 2018. a Eestis oli suurusjärgus 209 000tonni. Eestis rakendatakse pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel tootjavastutuse põhimõtet, mille kohaselt pakendiettevõtjad peavad turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed kokku koguma ja taaskasutama, kattes ise kõik jäätmekäitlusega seotud kulud. Väike osa pakenditest, ehk karastusjookide ja lahja alkoholi taara, on allutatud pandisüsteemile, mille alusel ostes poest toote, sisaldub selle hinnas ka pandi raha, mille saab hiljem pakendi tagastamisel tagasi. Pakendijäätmete statistika sisaldab palju samade jäätmekoguste dubleerimist, sest nende taaskasutusse suunamisele eelneb tihtipeale sorteerimine, mille tulemusena tekib jäätmearuannete alusel lisaks eraldatud fraktsioonidele uuesti ka sortimisse suunatud jäätmeliiki. Teisalt sisaldub väga suures osas pakendeid segaolmejäätmetes, kust need samuti taaskasutusse suunatakse23. Pakendijäätmete ringlussevõtule on seatud sihtarvud, mis järjest karmistuvad. 2018. aastal täitis Eesti pakendidirektiiviga liikmesriikidele kehtestatud pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Plastpakenditest suunati ringlusse 37,7%, klaaspakenditest 65,4%, metallpakenditest 81,7%, paber- ja kartongpakenditest 86,1% ning puitpakenditest 20,3%. Pakendidirektiiviga on seatud uued ringlussevõtu sihtarvud 2025. ja 2030. aastaks. Tootjavastutus24 Peatükis 5.5 kirjeldatud laiendatud tootjavastutuse põhimõte kehtib Eestis lisaks pakendijäätmetele ka romusõidukitele, EES-jäätmetele (elektri- ja elekroonikaseadmed), patareidele ja akudele, vanarehvidele ning põllumajandusplastile. 20 https://www.sei.org/events/segaolmejaatmete-uuringu-tutvustamine/ 21 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 22 s https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 23 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 24 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 26 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Romusõidukeid ja nende osi tekkis 2019. a ca 57 000 tonni. Romusõidukite käitlemiseks tootjate ühendusi loodud ei ole ja tootjad püüavad kohustusi täita koostöös romusõidukite lammutus- kohtadega. EES-jäätmeid tekkis 2019. a ca 10 000 tonni. Eestis tegelevad EES-jäätmete tootjavastutus- kohustuse täitmisega peamiselt kaks tootjate ühendust. Kuivõrd EES-jäätmeid on hästi palju erinevat liiki ja nende materjalide sisaldused on väga erinevad, siis Eesti probleem on tekkivate jäätme ja materjalivoogude vähesus, mis ei võimalda Eestil üksinda tootmistehnoloogiatesse investeerida. Kuigi Eestis on ka mõned EES-jäätmete käitlejad, suurimad neist Weerec, Nelitäht ja Foxway, siis nemad üksi ei suuda tekkivaid jäätmevooge ringlusse võtta. Patareisid ja akusid tekkis 2019. a veidi üle 4000 tonni. Peamiselt tegelevad nendega samad kaks tootjate ühendust, kes EES-jäätmetega, ehk EES-Ringlus ja Elektroonikaromu. Eestis on olemas maailmatasemel pliiakude käitlustehas Ecometal Sillamäel. Vanarehve tekkis 2019. a ca 15 000 tonni. Käesoleval ajal tegeleb Eestis vanarehvide tootjavastutus- kohustuse täitmisega tootjate ühendus Rehviringlus. Eestis siseselt ei ole kuni tänase päevani head väljundit vanarehvidest valmistatud rehvipuru taaskasutuseks või ringlussevõtuks, seepärast tuleb rehvipuru suunata välismaale. Tootjavastutuspõhimõte rakendub ka põllumajandusplastile, mida 2019. a tekkis ca 1700 tonni. Põllumajandusplast on põllumajanduses või aianduses kasutatav silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör. Põllumajandusplasti hulka loetakse ka muu põllumajanduses või aianduses kasutatav plast, mis on sarnaste omadustega ning mida saab kasutada samal otstarbel nagu eespool nimetatud plaste (on kahetise kasutusega). Tootjavastutus põhimõtete täitmiseks põllumajandusplasti osas siiani tootjate ühendusi loodud ei ole ning tootjad korraldavad kogumist ja taaskasutamist reeglina läbi jäätmekäitlusettevõtete. Lisaks pakendijäätmetele on ka osadele tootjavastutuse alla kuuluvatele jäätmetele seatud sihtarvud, mille täitmise 2019. a seisu illustreerib alljärgnev tabel (Tabel 3): Tabel 3. Probleemtoodete taaskasutamine ja ringlussevõtt aastal 2019. Allikas: Keskkonnaministeerium Kategooria Taaskasutamine, % Ringlussevõtt, % Soojusvahetusseadmed 98,08 80,62 Ekraanid, kuvarid ja suurema kui 100 cm2 86,34 77,15 ekraaniga varustatud seadmed Lambid 98,68 90,55 Suured seadmed 93,14 85,54 Väikesed seadmed 87,43 73,36 Väikesed infotehnoloogia- ja 93,32 71,01 telekommunikatsiooniseadmed Elektroonikaromude kogumise määr: 64,20 Romusõidukite ringlussevõtt: 87,60 Romusõidukite taaskasutamine: 91,90 27 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu Kategooria Taaskasutamine, % Ringlussevõtt, % Kantavate akude ja patareide kogumise 29,10 määr: Pliiakude ringlussevõtt: 64 Plii ringlussevõtt: 98 Muude akude ja patareide ringlussevõtt: 55 Jäätmete kordus- ja taaskasutus, korduskasutuseks ettevalmistamine ning jäätmetekke vältimine25 Eelpool nimetamata jäätmeliikidest moodustavad veel suure osa taaskasutusse suunatud jäätmetest metallijäätmed, mida aastas tekib ca 330 000 tonni, mis peaaegu 100% suunatakse taaskasutusse. Taaskasutusvõimalused Eestis aga suures mahus puuduvad ja seega suunatakse need jäätmete või juba tootena piiri taha. Jäätmete korduskasutuse heaks näiteks on vanarehvide protekteerimine ja seejärel kasutatud, ent nõuetele vastavate, rehvide müük. Teiseks heaks näiteks on Uuskasutuskeskused, läbi mille suunatakse uuesti ringlusse märkimisväärne kogus riideid, mööblit, elektroonikaseadmeid ja muid tarbeesemeid. Lisaks võib näiteks tuua Toidupanga, kes üle Eesti suunas 2020. a ringlusesse 247 000 tonni toitu26, mis muidu oleks läinud ära viskamisele jäätmetena. Jäätmete kordus- ja taaskasutuse ning korduskasutuseks ettevalmistamise hoogustamiseks on mõistlik lihtsustada jäätmete lakkamise kriteeriume, et võimaldada ettevõtetel lihtsamini jäätmeid toodeteks muuta, unustamata seejuures ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastavust, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse. Taaskasutamise hoogustamiseks on kõige lihtsam tehnoloogiainvesteeringute toetamine ja segamini kogutud jäätmevoogude maksustamine olulisel määral. Jäätmete riikidevaheline vedu 2019. a eksporditi ca 500 000 tonni jäätmeid ja imporditi veidi alla 300 000 tonni jäätmeid, mis summaarsena moodustab kogu jäätmevoost ca 4%. Jäätmekavas püsitatud eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Eesti Vabariigis toimub küll aktiivne jäätmete sisse ja väljavedu, kuid valdavad kogused hõlmavad jäätmeliike, mis kuuluvad Baseli konventsiooni rohelisse nimekirja ega nõua seega Keskkonnaameti poolt väljastatavat veoluba. Veoluba vajavate olulisema keskkonnamõjuga jäätmeliikide riikidevaheline vedu moodustab üksnes mõne protsendi kogu Eestis tekkivatest jäätmetest, seega võib eeldada, et olulist piiriülest mõju see ei tekita. Juhul kui Riikliku jäätmekava eesmärkide täitmiseks praegune jäätmete impordi-ekspordi struktuur muutub, siis võivad ka mõjud olla olulisemad. Seega lõplik hinnang antakse peale Riikliku jäätmekava eelnõu valmimist KSH aruande koostamise käigus. 25 https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 28 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 6. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Peamised Jäätmekava elluviimiseks kavandatavate meetmete ja tegevuste läbi võimalikult mõjutatavad keskkonnaelemendid on eeldatavalt järgmised: - põhjavesi ja pinnaveekogud - mulla ja pinnase kvaliteet - kaitstavad elupaigad ja liigid - asustatud alad - õhu kvaliteet ja kliimamuutused - maakasutus ja maastikud - loodusvarad - sotsiaal-majanduslik keskkond Jäätmekava eelnõu valmimisel vaadatakse eelnev loetelu üle ja vajadusel seda korrigeeritakse. Olulisuse kriteeriumiks on hinnang, kuivõrd võib olla puutumus teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega. Kui puutumus on suur, liigitub see eeldatavalt oluliseks mõjuks. Piiriülese mõju võimalikkust on käsitletud peatükis 5.8. 29 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 7. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Riigi jäätmekava mõju Natura aladele objektipõhiselt ei hinnata. Natura hindamise eelduseks on planeeritava tegevuse ruumiliselt täpselt määratletud kirjeldus. Jäätmekava ei planeeri ruumiliselt määratletud arenguid. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja 4. Hindamisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ art 6 lg 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi art 6 lg 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2019). KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine KMH ja KSH menetluse raames. Natura eelhindamise käigus tuuakse välja Natura 2000 väärtused ja nende kaitse-eesmärgid planeeringuga hõlmataval alal ning selgitatakse, millised konkreetsed tegevused Natura 2000 ala tõenäoliselt mõjutavad või millised elemendid võiksid koos teiste kavade või projektidega ala mõjutada. Eelhindamise tulemusena tuuakse välja olulisemad tegevused ja valdkonnad, mille täpsem käsitlemine on Natura 2000 võrgustiku kontekstis vajalik läbi edasiste täpsemate projektide või kava etappide (projektid jmt). Kui eelhindamise läbiviimise tulemusena selguvad detailsemad tegevused, mille kohta on piisavalt täpset informatsiooni mõju määratlemiseks ja hindamiseks – jätkatakse nende tegevuste lõikes asjakohase hindamisega. Kuna KSH programmi koostamise hetkel ei ole Riigi jäätmekava eelnõu veel valminud, siis ei ole võimalik programmi etapis eelhindamist läbi viia. Seega viiakse nii eelhindamine kui vajadusel ka asjakohane hindamine läbi KSH aruande koostamise etapis. 30 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 8. Hindamismetoodika alused ja uuringud Hindamismetoodika KSH aruanne koostatakse ja vormistatakse lähtudes õigusaktide nõuetest – eeskätt KeHJS § 40 nõuetest, heakskiidetud KSH programmist ning arvesse võttes üldtunnustatud KSH alaseid teadmisi ja hindamismetoodikat. Jäätmekava tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõju hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidega. KSH eksperdirühm toimib Jäätmekava töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid Jäätmekava tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et Jäätmekava eesmärk on suunata Eesti jäätmemajandust ja seega ei ole eesmärk aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi Jäätmekava teiste dokumentide eesmärkide saavutamist takistada. Asjakohasel juhul võib KSH eksperdirühm teha ettepanekuid tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt Jäätmekava eesmärkidele. See ei ole eksperdirühma põhiülesanne ja seda tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. Mõju hindamine lähtub jäätmekava tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. Mõju hinnatakse Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Alternatiive käsitletakse mõjude hindamisel kooskõlas Riigi jäätmekavas tooduga. Uuringud KSH läbiviimisel lähtutakse asjakohastest uuringutest27 Eestis ja välismaal, sh:  Eesti ringmajanduse ja jäätmevaldkonna hetkeolukorra, tulevikupotentsiaali ja vajalike meetmete uuring (2021);  Segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendijäätmete ning elektroonikaromu koostise ja koguste uuring (SEI Tallinn, 2020);  Teatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks võetavate meetmete ja teatavatele plasttoodetele laiendatud tootjavastutuse rakendamisega kaasnevate mõjude analüüs (Tartu Ülikool ja OÜ Earth Care, 2020)28  Raskmetallide ja halogeenitud orgaaniliste ühendite leidumine Eesti päritolu puidus (Tallinna Tehnikaülikooli Keemia- ja biotehnoloogia instituut, 2020);  Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel (Civitta Eesti AS ja Alkranel OÜ, 2019);  Toidujäätmete ja toidukadude teke Eesti toidutarneahelas (SEI Tallinn ja Eesti Maaülikool, 2021);  RITA projekt "Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine biomajanduses ja selle sektorites" (TalTech, vahetulemused olemas, valmib lõplikult 2021);  Ringmajanduse strateegia koostamise metoodika väljatöötamine (Technopolis Group, 2019);  Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs (SEI Tallinn, 2019); 27 https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed 28 Euroopa Komisjoni mõjuhinnang: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52018SC0254 31 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu  Jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamise ja ringlussevõtu parimate praktikate kaardistus (Alkranel OÜ, 2017);  Põlevkivituhkade ohtlikkuse uuring (Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituut ja Tartu Ülikooli Geoloogia osakond, 2019);  Pakendiaruande koostamise metoodika analüüs ja kaasajastamine (SEI Tallinn, 2017);  Prügilate rahalise tagatise suuruse arvutamise, kogumise ja säilitamise analüüs (Finantsakadeemia OÜ, 2016);  Clearing House süsteemi rakendamine Eestis ja selle juriidiline analüüs (SEI Tallinn ja GLIMSTEDT OÜ, 2016);  Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlusnõuete mõju analüüs (Civitta Eesti AS, 2015);  Õhukeste plastkandekottide tarbimise uuring ja tarbimise vähendamise mõju analüüs (Skepast&Puhkim OÜ, 2015);  Elektri- ja elektroonikaseadmete ning patareide ja akude kogumise ja käitlemise toimimismudelite ülevaade (SEI Tallinn, 2015). Kuna alusuuringute maht on piisav, siis täiendavate analüüside ega uuringute koostamist ei peeta vajalikuks. 32 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 9. KSH koostamise ja menetlemise ajakava Järgnevalt (Tabel 4) on esitatud KSH läbiviimise eeldatav ajakava lähtudes Riigi jäätmekava koostamise ajakavast. Silmas tuleb pidada asjaolu, et KSH programm ja KSH aruanne koostatakse eraldi hankega. Kuigi KSH aruannet koostatav eksperdirühm võib hanke tulemusena muutuda, peavad programmis nimetatud valdkonnad olema kaetud – st tuleb kaasata valdkondade mõju hindamiseks vajaliku pädevusega eksperdid. Tabel 4. KSH läbiviimise eeldatav ajakava Aeg Tegevus 15.03.2021 Riigi jäätmekava 2022-2028 koostamise ja KSH läbiviimise algatamine juuli – august 2021 KSH programmi eelnõu koostamine september – oktoober 2021 KSH programmi eelnõu kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt november – detsember 2021 KSH programmi avalikustamine ja selle tulemusel KSH programmi täiendamine jaanuar 2022 KSH programmi nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine jaanuar – aprill 2022 KSH aruande koostamine mai 2022 KSH aruande tutvustamine KeM-ile, jäätmekava töörühmale ja aruande täiendamine juuni – juuli 2022 KSH aruande kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt september – oktoober 2022 KSH aruande avalikustamine ja selle tulemusel KSH aruande täiendamine november 2022 KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine detsember 2022 Riigi jäätmekava, sh KSH aruande vastuvõtmine 33 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 10. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KSH programmi avalikustamisest Riigi jäätmekava elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Asjaomased asutused:  Haridus- ja Teadusministeerium  Justiitsministeerium  Maaeluministeerium  Rahandusministeerium  Sotsiaalministeerium  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  Riigikantselei  Keskkonnaamet  Keskkonnaagentuur Muud huvitatud osapooled, kes kaasatakse avalikustamise käigus sealhulgas, kuid mitte ainult:  Eesti Maaülikool  Tartu Ülikool  Tallinna Tehnikaülikool  Tallinna Ülikool  Eesti Ringmajandusettevõtete Liit  Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Eesti Väikeste – ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon  Kaubandus- ja Tööstuskoda  Tööandjate Keskliit  Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon  Eesti Vee-ettevõtete Liit  Eesti Bioringluse Liit  Eestis tegutsevad tootjavastutusoragnisatsioonid ja tootjate ühendused  Eesti Kaupmeeste Liit  Eesti Toiduainetööstuse Liit  Eesti Linnade ja Valdade Liit  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda  Eesti Keemiatööstuste Liit  Eesti Plastitööstuse Liit  E-Kaubanduse Liit Ülevaade asutuste seisukohtadest KSH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e § 361 lg 1 küsib Riigi jäätmekava koostamise korraldaja (edaspidi KeM) KSH programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt ptk 10.1). 34 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu KeHJS 361 lg 5 kohaselt vaatab KeM asjaomaste asutuste seisukohad läbi ning annab KSH juhteksperdile oma seisukoha KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. Järgnevalt (Tabel 5) on toodud ülevaade asutuste esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest. Tabel 5. Ülevaade KSH programmi kohta laekunud asutuste seisukohtadest Jrk Asutus, kirja Seisukoht KSH programmi kohta Kommentaar nr kuupäev ja (lühendatult) seisukohaga number arvestamise kohta 1. 35 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 11. Kasutatud materjalid 1. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 2. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 koostamise ettepaneku heakskiitmine – EIS (valitsus.ee) 3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 4. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 5. EL elurikkuse strateegia aastani 2030 https://ec.europa.eu/environment/strategy/biodiversity- strategy-2030_et 6. EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/climate-change/2030-climate-and-energy-framework/ 7. Euroopa jäätmestrateegia https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/et/ip_05_1673/IP_05_1673_ET .pdf 8. Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2021/03/17/8th-environment-action- programme-member-states-ready-to-start-negotiations-with-parliament/ 9. Euroopa rohelepe https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et 10. Ida-Harjumaa jäätmekava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/7201/5008/M-48%20Ida- Harjumaa%20j%C3%A4%C3%A4tmekava%202015-2020.pdf 11. Jäätmevaldkonna uuringud https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed 12. Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 https://envir.ee/et/kevad 13. Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/44 k https://envir.ee/kliima-ja-keskkonnakaitse/kiirgus/kiirgusohutuse-riiklik-arengukava- 2018-2027 14. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_0. pdf 15. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 https://envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika- pohialused-aastani-2050-0 16. Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. aastal (seejärel uuesti 2027 jne) https://envir.ee/vesi-mets-maavarad/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m 17. „Riigi jäätmekava 2022-2028“ koostamise ja KSH algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/131 https://www.envir.ee/sites/default/files/riigi_jaatmekava_2022- 2028_koostamise_ja_keskkonnamoju_strateegilise_hindamise_algatamine.pdf 18. ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Euroopa Komisjon. 2013 Brüssel https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52013DC0169 19. Strateegia "Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia 20. Säästev tootmine ja tarbimine https://ec.europa.eu/environment/basics/green-economy/sustainable- development/index_et.htm 21. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 22. Uus ringmajanduse tegevuskava https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0098&from=PT 23. Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1- https://envir.ee/ohusaasteainete-vahendamise-programm 36 Riigi jäätmekava 2022-2028 keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH programmi eelnõu 24. Üleriigiline planeering https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine/uleriigiline- planeering 25. ÜRO säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja- korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 26. https://envir.ee/ringmajandus/jaatmed/jaatmepakett 27. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/Jaatmekaitluse_trendid_2014-2018.pdf 28. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2004_2_ewc_hazard.pdf 29. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_1_ewc.pdf 30. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_2_ewc_hazard.pdf 31. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_6_export.pdf 32. https://jats.keskkonnainfo.ee/failid/2019_7_import.pdf 33. https://www.klab.ee/inventuuri-arendus/ 34. https://www.sei.org/events/segaolmejaatmete-uuringu-tutvustamine/ 35. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/jaatmed-ja-ringmajandus 36. https://www.toidupank.ee/ 37