Kiri

1 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Sisukord 1. Maaeluministeerium ............................................................................................................................................................................................. 1 2. Sotsiaalministeerium ............................................................................................................................................................................................ 3 3. Kaitseministeerium ............................................................................................................................................................................................... 5 4. Kultuuriministeerium............................................................................................................................................................................................ 5 5. Keskkonnaministeerium ....................................................................................................................................................................................... 7 6. Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium .................................................................................................................................................... 13 Kooskõlastaja ja Kooskõlastusmärkused Vastusseisukohad kooskõlastuskirja kuupäev Maaeluministeerium on mereala planeeringu koostamise protsessis Mereala planeeringu käigus on 1. Maaelu- järjepidevalt rõhutanud kalanduse kui traditsioonilise merekasutuse tuuleenergeetika arendamisega kaasnevat ministeerium jätkusuutlikkusega arvestamise vajadust uute mereala kasutusviiside mõju kalandusele põhjalikult analüüsitud. 17.06.2021 lisandumisel. Kalanduse jätkusuutlikkus hõlmab nii kalapüügi kui ka Lähtuvalt Valituskabineti otsusest kajastab kalapüügist sõltuva kalatöötlemise sektori majanduslikku jätkusuutlikkust, mereala planeering tuuleenergeetika kalavarude jätkusuutlikkust ning kalandussektori panust toiduvarude reservalasid, mille arendamine on edasi kättesaadavuse tagamisse. lükatud. Eesmärgiks on leida lahendusi traditsioonilise kalapüügi ja Kõige selle üheks eeltingimuseks on ka mereala planeeringu põhilahenduses tuuleenergeetika koostoimimise osas. kalanduse suuniste all esile toodud vajadus säilitada kalavarude efektiivseks kasutamiseks vaba juurdepääs kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük), 9.08.2021 töökoosolekul lepiti kokku kalasadamatele ja lossimiskohtadele. Seetõttu leiame, et intensiivse traalpüügi avamere tuuleparkide töömüra kalastikule 2 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 aladega kattuvatele aladele avamere tuuleparkide kavandamisel tuleb otsida avalduva mõju käsitluses. Vastav uuring lahendusi, sh võimalikke kooskasutuse võimalusi selliselt, et traditsiooniliselt on lisatud seletuskirja, vt ptk 5.6.5 nendel aladel toimunud kalapüügi majanduslik jätkusuutlikkus ei kannataks. tingimus nr 12 c ja planeeringu elluviimise tegevuskavva (p 3.1). Soovime rõhutada planeeringu kalanduse tingimuste all väljatoodud vajadust Tänase teadmise kohaselt on uuringu veenduda enne uute objektide (sh tuulikute) merre rajamist, et kalade läbiviimisega alustamiseks vajalik koelmualadele ei kaasneks objektide rajamisega olulist pikaajalist ebasoodsat rahastus kavandatud 2022.a riigieelarve mõju. Samuti on oluline tuuleenergeetika tingimuste juures eraldi välja toodud strateegia eelnõus. Oleme täpsustanud ka vajadus hinnata tuuleparkide müraga seonduvaid mõjusid, arvestades seejuures planeeringu tegevuskavas p 3.1 märgitud ka teiste piirkonnas asuvate ja võimalusel planeeritavate tuuleparkidega. valdkondlikku vastutust kokkuleppel Keskkonnaministeeriumi kalavarude Kalanduse teabekeskuse poolt tellitud uuringust „Eestisse planeeritavate osakonnaga, kes peab olema uuringu-läbi avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“ selgub, et viimise eestvedajaks. Tegevuskava p 3.1 tuuleparkide tekitatud müra mõjudest kaladele on veel vähe teada ja et kohaselt on tegevuse peavastutaja Läänemere töönduskaladest on tuulikute töömüra suhtes kõige vastuvõtlikumad Keskkonnaministeerium ja kaasvastutajad räim ja kilu, kes on Eesti kalapüügi ja –töötlemissektori jaoks ühed olulisemad Maaeluministeerium ja kalaliigid. Seetõttu oleme seisukohal, et tuulikute püstitamisega merre ei saa Rahandusministeerium. alustada enne, kui vajalikud uuringud on läbi viidud ja uuringutest on selgunud, et kavandatavatel avamere tuuleparkidel ei ole olulist negatiivset mõju kalavarudele. Oleme jätkuvalt seisukohal, et on väga oluline põhjalikult uurida avamere tuuleparkide töömüra mõju räime rändele rannikumeres asuvatele koelmualadele. Oma 19. mail 2021 e-kirjaga andsite teada, et kokku lepitud riigieelarve strateegias ei ole selleks uuringuks hetkel raha kavandatud. Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavaid uuringuid saab teha üksnes räime kevadise kudemisrände ajal ning nende uuringute ettevalmistamiseks vajavad teadlased samuti aega. Sellest lähtuvalt tuleks rahastamisotsused teha lähikuudel. 3 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Rahastamisotsuste viibimine lükkaks suure tõenäosusega uuringute läbiviimisega alustamise aastasse 2023. Maaeluministeeriumil on keeruline planeeringut kooskõlastada, kui ei ole selge avamere tuuleparkide töömüra mõju uuringute rahastamise küsimus. 1. Müratundlike hoonetega aladel ei tohi müratasemed ületada 1.-4. Märgime, et mereala planeering ei 2. Sotsiaal- keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra näe ette üksiktuulikute paigutamist. ministeerium normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid Tuulepargid on kavandatud 11,1 km 18.06.2021 (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. kaugusele rannajoonest, mistõttu on 2. KeM määruse nr 71 § 3. sätestab, et liiklusmüra käesoleva määruse müratasemete ületamine tundlike hoonete tähenduses on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus juures välistatud. ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 3. Eesti merealal on peamiseks võimalikuks energia-allikaks tuul. KeM määruse nr 71 § 4. sätestab, et tööstusmüra käesoleva määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2). 4. Tuulepargid (hajaenergeetika puhul üksikud tuulikud jmt), sadamad ning muud võimalikud müraallikad tuleks paigutada müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. 5. Planeeringus oli välja toodud, et meretuuleparkide ühendamise loomiseks Märgime, et käesolev planeering ei maismaaga on üheks võimalikuks tehniliseks lahenduseks rajada õhuliin. kavanda kohapõhiselt arenguid, sh Õhuliinide kavandamist tuleb vältida eluhoonete (ja haridusasutuste) lähedusse õhuliinide paiknemist, maismaal. ennetamaks neist tulenevaid võimalikke ohte. Vajadusel hinnata 4 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 elektriõhuliinide elektromagnetvälja mõju vastavust sotsiaalministri 21.02.2002 nr 38 määruse Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine nõuetele ning mürataseme vastavust KeM määruse nr 71 nõuetele. 6. Planeering teeb ettepaneku sadamate funktsionaalseks liigituseks. Meie Sadamate liigitusel on silmas peetud hinnangul tuleks liigitada eraldi mürarikkamad sadamad (näiteks sadamate funktsioone, et paremini kaubasadamad) ning planeerida neid nii, et sadamate ja elamualade vahele oleks korraldada sadamate võrgustikku ja planeeritud puhverala ning vajadusel rakendatud müra leevendavaid meetmeid. organiseerida ressursside jagamist. Näiteks paiknevad täna mitmed sadama-alad (Süsta sadam, Muuga sadam jt) Nõustume, et sadamate planeerimisel elamualade lähedal ning seetõttu on inimestel probleeme müra, vibratsiooni ja tuleb silmas pidada ka müraga tolmuga. seonduvaid asjaolusid, kuid oleme seisukohal, et see ei saa olla liigituse aluseks. Mürarikkaid tegevusi võib esineda erinevate funktsioonidega sadamates. Lisaks märgime, et põhilahenduse seletuskirja viimases variandis eemaldatakse sadamate liigituse ettepanek, kuna see jääb planeeringu elluviimise tegevuskava osaks. 7. Planeeringus on välja toodud, et riigikaitselised tegevused, nt merel ja Veendumuse, et müra mõjualasse jäävad mererannal läbiviidavad õppused, võivad tekitada müra, mis võib häirida inimesed oleksid teadlikud mürarikastest kohalikke elanikke ning tekitada neil stressi ja häiritusega seotud tegevustest, peab tagama tegevuse terviseprobleeme. Võimalik müra negatiivne mõju on leevendatav tegevuste korraldaja, antud juhul parema ajalise kavandamise läbi ja elanike laialdasema informeerimise. Kaitseministeerium. Nõustume, et üheks müra leevendavaks asjaoluks on elanike teavitamine mürarikastest tegevustest. Inimesed on varem teostatud uuringus (leitav ühes riigi eriplaneeringus) välja toonud, et üheks olulisemaks asjaoluks on nende 5 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 teavitamine kui mürarikkaid tegevusi planeeritakse ja avaldasid pahameelt, et ollakse tihtipeale infosulus. Tulenevalt eeltoodust tuleks meie hinnangul veenduda, et müra mõjualasse jäävad inimesed oleksid teadlikud mürarikastest tegevustest. Riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei ole seadusega reguleeritud. 8. Meie hinnangul tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et kui hakatakse Vastav teema on käsitletud meri-maismaa planeerima merealasid ja sellega külgnevat rannikut, siis tuleb silmas pidada seoste peatükis nr 5.16 (p 2). juba olemasolevate supluskohtade ning populaarsemate randade heaoluga. 9. Teeme ettepaneku määrata rannaalale perspektiivsed supelrandade alad. Mereala planeering ei kavanda tulenevalt üleriigilisele planeeringule omasest üldistusastmest perspektiivseid supelrandu. Esitasite kooskõlastamiseks Eesti mereala planeeringu eelnõu ja mõjude 3. Kaitse- hindamise aruande eelnõu vastavalt planeerimisseaduse § 22. ministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab Eesti merealade planeeringu. 18.06.2021 1) Allveearheoloogilise uuringu vajadus on praegu välja toodud ainult Lähtuvalt 12.07.2021 toimunud ühise 4. Kultuuri- seletuskirja kultuuripärandi peatükis. Mereala kasutuse peatükis on erinevate töökoosoleku tulemustest on ministeerium mereala kasutusi oluliselt täiendatud ja määratud loamenetluse/KMH tasandi planeeringulahendust täiendatud. 29.06.2021 tingimused. Üldise selguse huvides peaks tooma uuringu vajaduse välja ka Ptk 5.3.1 Kalakasvandused on täiendatud pärandile destruktiivselt mõjuvate uute tegevuste juures. tingimuste p 12. h. Tingimuse korrigeeritud sõnastus on: Eeltoodud tähelepanekuid arvestades on Kultuuriministeeriumil täpsustada koostoimimine koostöös kultuuripärandi säilimist ohustavate planeeringuga kaetud tegevuste Muinsuskaitseametiga, vajadusel läbi viia täpsustamiseks järgnevad täiendused. allveearheoloogiline uuring. 6 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatükis „Mereala kasutus“ täiendada uute alapunktidega järgmisi alapeatükke: 5.3.1. Kalakasvandused. Tingimuste alla lisada uus alapunkt: hinnata mõju kultuuripärandile, mille väljaselgitamiseks tehakse enne allveearheoloogiline uuring. 2) 5.3.2. Karbi- ja vetikakasvatus. Lähtuvalt 12.07.2021 toimunud ühise Tingimuste alla lisada uus alapunkt: hinnata mõju kultuuripärandile, mille töökoosoleku tulemustest on väljaselgitamiseks tehakse enne allveearheoloogiline uuring. planeeringulahendust täiendatud. Ptk 5.3.2 Karbi- ja vetikakasvatus on täiendatud tingimuste p 9. f. Tingimuse korrigeeritud sõnastus on: täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitseametiga, vajadusel 3) 5.6.5. Tuuleenergeetika suunised ja tingimused. Lähtuvalt 12.07.2021 toimunud ühise Tingimuste alla lisada uus alapunkt: hinnata mõju kultuuripärandile, mille töökoosoleku tulemustest on väljaselgitamiseks tehakse enne allveearheoloogiline uuring. planeeringulahendust täiendatud. Ptk 5.6.5 p 12 s korrigeeritud sõnastus on: tuulikuid ei kavandata kultuurimälestisele. Hinnata mõju kultuuripärandile, mille väljaselgitamiseks tehakse eelnevalt allveearheoloogiline uuring. 4) Teeme ettepaneku lisa 4 (planeeringu elluviimise tegevuskava) täiendada Ettepanekuga arvestati. Lähtuvalt Eesti Meremuuseumi kaasamisega. 12.07.2021 toimunud ühise töökoosoleku tulemustest otsustati mereplaneeringu elluviimise tegevuskavva lisada Eesti 7 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Eesmärk kohalikke väärtusi paremini arvestav merekasutus, samuti Meremuuseum kaasvastutajana tegevuse allveearheoloogiliste uuringute teostajana keskkonna seisundi hindamisel p 3.6 ja p 3.10 alla. märkida vastutajaks või kaasvastutajaks Eesti Meremuuseum. 1) Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruande ptk-s 4.1.5 „Vee Ettepanekuga arvestati. 5. Keskkonna- kvaliteet“ all on kirjeldatud rannikuvee seisundi hindamise süsteemi toetudes ministeerium keskkonnaministri määrusele nr 19. Palume lisada, et veekogumi ökoloogilise 28.06.2021 seisundi hindamisel arvestatakse ka asjakohaste vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldust. Palume korrigeerida 2019. aasta ökoloogilise seisundi hinnangud (Haapsalu lahe rvk 2019 seisund on „halb“, mitte „väga halb“; Muuga-Tallinna-Kakumäe rvk ja Pärnu lahe rvk 2019 ökoloogiline seisund „kesine“, mitte „halb“). 2) Eesti merealade planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu punktis, 4.2.1 Ettepanekuga arvestati. Tegevuskavas (kalad), lk 67 alajaotuses mereala tegevuskava ei ole välja toodud tuulikute uuringute prioriteetsust välja ei tooda, müra uuringut räimede rändele. kõik uuringud on võrdselt vajalikud mereala planeeringu elluviimiseks. Teeme ettepaneku täiendada loetelu 5 punktiga la lisada tekst: „Tuuleparkide Tänase teadmise kohaselt on uuringu müra mõju räime rändele. Eesmärk on räimedele olulise (häiriva) mürataseme läbiviimisega alustamiseks vajalik välja selgitamine.“ rahastus kavandatud 2022.a riigieelarve strateegia eelnõus. Oleme planeeringu Ühtlasi teeme ettepaneku mereala planeeringute tegevuskavas toodud 3.1 tegevuskavasse sisse viinud muudatuse „Tuuleparkide müra mõju räime rändele. Eesmärk on räimedele olulise (häiriva) kokkuleppel Keskkonnaministeeriumi mürataseme välja selgitamine“ markeerida prioriteetsena. Ilma vajalike kalavarude osakonnaga, kes peab olema uuringuteta ei tohiks tuuleparke rajada. uuringu läbiviimise eestvedajaks. Täpsustatud tegevuskava p 3.1 kohaselt on tegevuse peavastutaja Keskkonnaministeerium ja kaasvastutajad Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium. 8 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 3) Mereala planeeringu mõjude hindamise aruandes p 4.7 märkida, et Eesti 2035 Eesti 2035 on aluspõhimõttena toonud seab eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050. välja, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Vastav täiendus on lisatud peatükk 4.7. Kuid toome siinkohal välja, et täpseid sihte ja eesmärke kliimaneutraalsuse seadmiseks Eesti 2035 strateegia tegevuskava siiski ei sea. 4) Tehniline märkus: mõjude hindamise aruandes on esitatud, et naaberriikide Vabandame, et mereala portaalis ei olnud poolt planeeringu seletuskirjale ja KSH protsessile antud tagasiside ning nende kättesaadavad viidatud lisad. Materjalid kokkuvõtted erinevate ettepanekute lõikes on esitatud lisas 5. Märgitud on, et on nüüdseks kättesaadavad. see on esitatud eraldiseisva failikataloogina, kuid mereala planeeringu portaalis olevatest materjalidest ei ole viidatud lisa leitav. 5) Lk 51 teises lõigus on kirjas: „Mastaapsete protsesside tasandamiseks on Vastava lõigu sõnastust on aruandes teistsugused võimalused, et säilitada basseini üldist toiteainete bilanssi. korrigeeritud ja viidatud näide aruandest Sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist aineringlust arvestavad tegevused eemaldatud. nagu näiteks kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tootmine samast basseinist Planeeringu ekspertrühm jääb pärit toorainest).“ Palume lause alates sõnadest „nagu näiteks“ eemaldada. eriarvamusele ja seisukohale, et Selgitus: kalasöödas on mitmeid komponente. Sööda toorainena kasutatakse kavandatavate kalakasvandusega kalajahu- ja -õli tootmiseks kala, kuid näiteks kalajahu sisaldub vikerforelli kaasnevaid võimalikke mõjusid tuleb söödas vaid 15% ning selles osas on üldine tendents selles suunas, et hinnata igakordselt tegevusloa etapis ning kalasöötades kasutataks kalajahu asemel alternatiivseid proteiiniallikaid, seega et säilitada basseini üldist toiteainete 9 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 väheneks kalajahu osakaal veelgi ning basseini üldise toitainete bilansile on bilanssi on sobivaks meetmeteks ka mõju marginaalne. Ca 85% on kalasöödas osist, mis ei pärine kõnealusest näiteks kohaliku sööda kasutamine basseinist nt soja, mais, verejahu, uba, nisu, rapsiõli vms, kuid mis samuti (kalasööda tootmine samast basseinist sisaldavad toitaineid. Seega viidaks sellise söödaga endiselt mittekohalikke pärit toorainest). Vt täpsem info siit ning toitaineid basseini juurde, sest kalasööt ei koosne ainult kalajahust. ekspertide selgitused siit.. 6) Lk 53 punkt 6 all on välja toodud, et: „ kalakasvanduste mastaapsete Ettepanekuga arvestati ja näide eemaldati protsesside tasandamiseks on teistsugused võimalused, et säilitada basseini aruandest. Keskkonnameetmed, mis üldist toiteainete bilanssi. Sobivateks meetmeteks on eelkõige üldist leevendavad planeeringuga ette nähtud aineringlust arvestavad tegevused, nt kohaliku sööda kasutamine (kalasööda tegevuste, sh kalakasvanduste mõju Eesti tootmine samast basseinist pärit toorainest.“ Palume alates sõnast „nt“ lause mereala veekvaliteedile on väga eemaldada. Selgitus eelmises märkuses. piirkonna ja tegevuste spetsiifilised ja tuleks ette näha iga konkreetse arendusprojekti kavandamisel. Seega leiame, et antud keskkonnameetme rõhutamine strateegilisel tasandil pole vajalik. Vt ka eelmise punkti vastust. 7) Lk 65 eelviimases lõigus on lause: „Kalasöödana tuleks eelistada Läänemere Ettepanekuga arvestati. kalast valmistatut, mis aitab kokkuvõttes samuti kaasa liigsete toiteainete eemaldamisele Läänemerest.“ Palume lause eemaldada. Selgitus üle-eelmises märkuses. Väide, et Läänemere kalast valmistatu aitab kaasa liigsete toitainete eemaldamisele Läänemerest ei ole korrektne, sest nt vikerforelli söödas on peale kalajahu ca 85% osiseid, mis sisaldavad samuti toitaineid ning mis ei pärine Läänemerest, seega ei eemaldataks toitaineid vaid viidaks neid juurde. 8) Märgime, et põhilahenduses ja mõjude hindamise aruandes ei tule selgelt Ettepanekuga arvestati. Mõjude välja kas visuaalse mõju hindamine hõlmab endas ka mõju hindamist hindamise aruannet ja planeeringu maastikele. Mõisteid on kasutatud vähemalt ühel juhul võrdväärsetena, palume seletuskirja on vastavas osas täiendatud, selgemalt välja tuua ka keskkonnamõju hindamise järeldused maastike osas. vt ptk 4.2.7 mõjude hindamise aruandes 10 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Hindamise puhul on asjakohane kasutada ekspertide poolt koostatud visuaalse mõju ja maastiku hindamise juhendit. 9) Tegevuskava p 1.2: Soodustada positiivset koosmõju omavate ökosüsteemi Tegevuskava koostame toetavate ja kestlike kasutusviiside rakendamist: oleme varasemalt esitanud planeerimisseaduse (PlanS) §3 lg 4 alusel, enda kommentaari, et Keskkonnaministeeriumil ei ole sellist ülesannet ega mille kohaselt kuuluvad planeeringu plaanis sellist ülesannet, seega me ei saa ka selle eest vastutada. Me ei ole nõus juurde lisad, mis mh sisaldavad teavet et meile selline ülesanne pannakse. Teiseks, küsisime, mis on positiivset planeeringu elluviimiseks vajalike koosmõju omavad ökosüsteemi toetavad ja kestlikud kasutusviisid, mida tegevuste ja vajaduse korral nende plaanitakse välja töötada? Kus need tegevused või nende olemus on kirjeldatud, järjekorra kohta. Rahandusministeeriumi kas nende tegevuste väljatöötamine ja rakendamine, kuivõrd seda hakatakse hinnangul on mereala planeeringu tegema ruumilise planeeringu rakendamiseks, kajastub ka kuidagi ruumilise elluviimise tegevuskava väga vajalik, et planeeringu mõjuhinnangus? Mis on selliste tegevuste keskkonnamõju? Meil ei saavutada planeeringulahendusega ole neile küsimustele endiselt vastust, kuid tegevus on endiselt tegevuskavas määratud strateegilise terviku sees. rakendumine. See tagab võimaluse seirata 10) Tegevuskava p 1.3 on määratud kaasvastutajaks kõik valdkondlikud planeeringu elluviimist ja teha ametkonnad ja ministeeriumid, sh Keskkonnaministeerium. Avaldasime asjakohaseid ülevaateid Vabariigi omapoolse seisukoha, et me ei ole sellega nõus, meie ei hakka töörühma Valitsusele ning järeldusi dokumendi aja- moodustama ega seda töökorda kinnitama, see pole meie põhimäärusest ega ja asjakohasuse kohta. seadusest või muust õigusaktist tulenev ülesanne. Nimeliselt on Oleme tegevuskava koostamisel teinud Keskkonnaministeerium tegevuskavast eemaldatud, kuid valdkondlikuna on Keskkonnaministeeriumiga koostööd ja siiski alles. andnud siin välja toodud küsimustele 11) Tegevuskava p 1.5 nähakse Keskkonnaministeeriumile ette ülesanne täiendavaid selgitusi, mille tulemusel kaasvastutada ökosüsteemse lähenemise soodustamise eest. Edastasime oma andsid 26.04.2021 merekeskkonna kommentaari, et esiteks on meile sisuliselt arusaamatu, mida ametiasutus peaks osakonna esindajad teada, et rohkem sellise tegevuse käigus reaalselt tegema. Keskkonnaministeeriumi märkuseid ei ole. Palume anda selge põhimäärusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene meile sellist ülesannet ja Keskkonnaministeeriumi seisukoht me ei ole nõus endale uut ülesannet võtma. Ka sisu poolest ei ole võimalik planeeringu tegevuskava osas. aimata, mida täpselt tahetakse selle tegevusega teha. Me ilmselt poleks selle 11 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 tegevuse vastu, kui me saaks kusagilt seda lugeda, mis selle tegevuse Rahandusministeerium ja tulemusena peaks juhtuma. Seda infot pole siiani olemas, kuid tegevuskava pole Keskkonnaministeerium tegid muudetud. tegevuskava osas perioodil juuli-august 12) Tegevuskava p 1.6 on kõigile valdkondlikele ministeeriumitele, sh 2021 täiendavat koostööd ja tegevuskava Keskkonnaministeeriumile, ülesanne ruumiandmete kooskasutuse koostamisel arvestati edendamiseks. Edastasime oma kommentaari, et keskkonnaministeerium on Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega. omalt poolt vastavaid ruumiandmeid käsitlevad määrused ja õigusaktid juba koostanud. Samuti, et Keskkonnaministeerium ei tegele ruumiandmete kasutamise korraldamisega, vaid ainult seda tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktidega. Meile jäi arusaamatuks, mida Keskkonnaministeerium peab tegema ruumiandmete kooskasutuse edendamiseks, millist tegevust meilt oodatakse? Kuna polnud selge, mis on Keskkonnaministeeriumi ülesanne või mis selle tegevuse lõpptulemusena üleüldse juhtuma peaks, siis me ei olnud nõus olema vastutaja ega kaasvastutaja. Siiski on Keskkonnaministeerium tegevuskava kohaselt endiselt valdkondliku ministeeriumina hõlmatud. 13) Tegevuskava p 2.3 osas edastasime oma seisukoha, et Keskkonnaministeerium ei ole nõus olema vastutaja, sest meie andmetel sellist tegevust teha pole vaja, seega tuleks nii tegevus kui vastutaja eemaldada. Tegevus on alles, kuid Keskkonnaministeerium on uue versiooni kohaselt lihtsalt pandud kaasvastutajaks. 14) Tegevuskava p 3.4 (Merealal rändel peatuvate, sulgivate ja talvituvate lindude inventuurid (kogu mereala hõlmavad lennuloendused, kooskõlas PAF 2021-2027) osas edastasime oma seisukoha, et seal peaks jääma vastutajaks KAUR/KeA ja kaasvastutajaks peaks jääma Keskkonnaministeerium. Tabelis see nii ei ole ning Keskkonnaministeerium on üldse sealt lihtsalt välja võetud. 15) Tegevuskava p 4.1.2 osas esitasime oma kommentaari, et tõepoolest on tegevus Keskkonnaministeeriumi vastutusalas, kuid kuna meile jäi arusaamatuks, mis tegevus see on, mida Keskkonnaministeerium selle punkti 12 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 kohaselt peaks tegema, siis palusime selle tegevuse eemaldada, sest vastav regulatsioon on olemas ja kehtib ning seda ei ole plaanis muuta. Tegevus on siiski alles ning keskkonnaministeerium on selle kaasvastutaja. 16) Tegevuskava p 4.1.3 „Leevendusmeetmete kokku leppimine (multitroofsete lahenduste arendus)“ osas juhime tähelepanu, et keskkonnaministri 02.04.2020 määruses nr 17 „Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded“ on teadaolevateks leevendusmeetmeteks sätestatud rannakarpide või vetikate kasvatamine, mereheidiste korjamine, kasvanduse mõjupiirkonnas täiendav kala- või võõrliikide püük. Seega ei pea me seda tegevust enam planeeringus vajalikuks. 17) Tegevuskava p 4.3 osas edastasime oma arvamuse, et Keskkonnaministeerium ei saa olla vastutaja, sest ei ole aru saada, mis tegevusega on tegemist. Kui rääkida merest, siis ilmselt on kogu meri kalade kasvuks looduslikult potentsiaalne ala, seal poleks midagi kaardistada. Palusime tegevus kustutada, kuid see on alles ning Keskkonnaministeeriumi vastutada. 18) Üldine kommentaar tegevuskava kohta on, et see on väga üldine. Ei ole aru saada, mis on konkreetne tegevus, mida tehakse; mis on selle tegevuse eesmärk ja tulemus; millal see tulemus on saavutatud? Puuduvad eesmärgi saavutamise mõõdikud, indikaatorid, maksumus, rahastusallikad. Ei ole ka aru saada, mille eest üks või teine ametiasutus täpselt mingi tegevuse tegemisel vastutab. Ehk, meie hinnangul nii üldise tegevuskava alusel mingeid tulemusi saavutada võimalik ei ole. Ka oleme endiselt seisukohal, et merel vajalikud meetmed ja tegevused peaksid kajastuma merestrateegia tegevuskavas. Oleme oma kommentaarid tegevuskavale esitanud 31.03.2021, kuid nendega ei ole arvestatud. 13 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Üldine Täname tähelepanu juhtimise eest, viga on 6. Majandus- 1) Lehekülje 5 esimese lõigu neljandas reas on kirjaviga direktiivi numbris: korrigeeritud. ja kommuni- 2014/89/EL. katsiooni- 2) Tabelis nr 4.2.1 (lk 13) on ettepaneku nr 6 kolmandas reas (ettepanekuga Täname tähelepanu juhtimise eest, viga on ministeerium arvestamise lahter) kirjaviga: Natura 2000. korrigeeritud. 05.07.2021 3) Peatüki 5.4.3 (lk 36) teise lõigu viimases lauses kirjutada Maanteeameti Täname tähelepanu juhtimise eest, ameti asemel Transpordiamet. nimetus on uuendatud. Taastuvenergeetika Materjale on korrigeeritud, ptk 5.6.5 Taastuvenergeetikaga seonduvad teemad (sh meretuulepargid) on meie tingimus nr 11 on ettepaneku järgi ümber hinnangul kajastatud piisava põhjalikkusega. Meiepoolsed ettepanekud ja sõnastatud. tagasiside oleme selle kirja saatmisele eelnevalt läbi arutanud, toome siinkohal välja põhilise: 4) Peatüki „Tingimused“ p 11 (lk 54) Palume lauset „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme.“ muuta ja sõnastada: „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme“ ning antud punktile lisada lause: „Ennetamaks olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks, tuleb pädeval asutusel ja arendajal järgida ehitusseadustikust tulenevaid kooskõlastamise nõudeid.“ Soovitud muudatus on ehitusseadustiku muutmise tööprotsessi käigus selginenud ning oluline on, et antud täpsustus ka merealaplaneeringus kajastuks. Esimese lause muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et riigikaitselist õhuseiresüsteemi on üks ning see on Kaitseväel. 14 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 Mereseiresüsteem on praegu Politsei- ja Piirivalveametil. Tulevikus võib tulla mereseiresüsteem ka Kaitseväele, kas ja millal, on lahtine. 5) Peatükk 5.6. „Taastuvenergia tootmine“ (lk 40) Täname ettepanekute eest, seletuskiri on Täiendada taastuvenergeetika tootmise peatükki sissejuhatava osaga, kust oleks vastavalt korrigeeritud. leida taastuvenergeetika teemade mõjude hindamisega seotud dokumendid. Lisaks vajab uuendamist tuuleenergia potentsiaal 2050 vaates. Näiteks Energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava ja täiendava teatise „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“ kohaselt on mereala potentsiaal 7000 MW1 6) Peatükk 5.6.4 „Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad“ (lk 49) Täname ettepaneku eest. Peatükis 5.6.5 Palume vaatekoridore käsitlevat osa täiendada ning vaatekoridoridega seonduv sisalduvaid suuniseid ja tingimusi on täpsemalt lahti kirjutada. Vaatekoridoride osas on merealaplaneeringu täpsustatud. Tuulikutest vabade alade koostamise käigus palju uut teadmist loodud. Kuivõrd vaatekoridorid ning võimalikkus, alade ulatus ja paiknemine nende realiseerumine praktikas on uus valdkond, on seetõttu kasulik olemasolev tuleb täpsustada hoonestusloa tasandil teadmine põhjalikumalt kirja panna. KMH käigus läbiviidava mõjude hindamise käigus. Üleriigiline planeering annab juhtnööre ja tingimusi mõjude hindamise läbiviimiseks. 7) Peatükk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ p 3 (lk 50) Selgitame, et vastavalt looduskaitsealade Palume täiendada kolmandat punkti põhimõttega, et enne tuuleenergeetika moodustamise eest vastutava arendamiseks sobilikele aladele uute kaitsealade moodustamist tuleb nende Keskkonnaministeeriumi ja looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks kaaluda ka alternatiivseid asukohti Keskkonnaameti sisendile, on selline väljaspool tuuleenergia tootmiseks sobilikke merealasid. Saame igati aru lähenemine vastuolus looduskaitse vajadusest ning kasulikkusest. Tuuleenergeetika on looduskaitseseaduse ja loodusdirektiivi võtmetähtsusega meie varustamiseks kliimaneutraalse elektriga ning (92/43/EMÜ) põhimõttega, mille kohaselt tuuleparkide rajamisega täidame seeläbi nii energeetika kui ka loodust kaitstakse seal, kus paiknevad keskkonnavaldkonna eesmärke. Arvestades, et tuuleenergeetika arendamiseks kõige olulisemad loodusväärtused. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_ener gia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 15 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 sobilikud alad on vaid ~7% Eesti merealadest(merealaplaneeringuga hõlmatud Mereala planeeringu, mille puhul on alad ~5%) ning nende tuvastamisel on juba erinevate looduskaitseliste tegemist üleriigilise planeeringu piirangutega arvestatud, on kasulik enne nendele vähestele aladele kaitsealade teemaplaneeringuga, kehtestab Vabariigi moodustamist veenduda, et mujal Eesti merealadel sama looduskaitselist Valitsus korralduse (planeerimisseadus § eesmärki täita ei saa. 24 lg 1) ehk haldusaktiga. Haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks on selle kooskõla kehtiva õigusega ehk haldusakt peab olema kooskõlas seadustega, sh looduskaitseseadusega. Eeltoodust lähtudes ei oleks planeeringuga Teie poolt soovitud täiendavate piirangute seadmine õigusaktidega kooskõlas. Seetõttu ei ole võimalik Teie ettepanekuga arvestada ja planeeringust eemaldatakse kõik viited, mis puudutasid uute kaitsealade moodustamisel alternatiivsete asukohtade kaalumist. 8) Peatükk 5.6.6 „Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt maismaalt“ (lk 58) Selgitame, et ptk 5.6.6 on välja toodud, et Kavandatud toodetava elektrienergia ülekandmise energiavõrgustiku loomise pikemas perspektiivis võivad osutuda puhul viia läbivalt sisse ka põhimõte, et tuuleenergeetika aladelt oleks lisaks tõenäoliseks ka nn võrguvälised, off-grid maismaa ülekandevõrgule võimalik energiat transportida ka taastuvgaasidena lahendused (nt vesinikutehnoloogia) või (nt vesinik). elekter-gaasiks lahendused, kus energia kantakse merealadelt maismaale gaasi kujul. Seega avalikustatud lahenduses on juba välja toodud Teie poolt esitatud perspektiiv. Vesiniku tehnoloogial põhinevaid detailseimaid juhtnööre 16 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 planeeringuga anda ei ole antud juhul võimalik. Planeering toob välja kaitstavad ruumilised väärtused ja nendega arvestamise tingimused, millega tuleb arvestada ka teiste taastuvenergeetika lahenduste arendamisel. Täpsete ruumiliste lahenduste väljatöötamine vesiniku tehnoloogiale ei ole otstarbekas, kuna vastav tehnoloogia on hetkel kiires arengus ja selget tehnoloogilist infot ei ole teada. Seetõttu ei ole otstarbekas pidurdada tehnoloogilisi arenguid kitsendustega, mille vajalikkuse osas tänasel hetkel puudub veendumus. Kiirelt arenevatele tehnoloogilistele lahendustele on keeruline viia läbi ka keskkonnamõju strateegilist hindamist, mille täpsusaste on tulenevalt viimastest Riigikohtu lahenditest muutunud oluliselt detailsemaks. Meremajandus Seletuskirja on vastavalt korrigeeritud. 9) Osa 3, pikaajalised suundumused (lk 8) Suundumuse nr 4 teise lause alguses palume kustutada lauseosa „Meresõidualused on muutumas, /…/“. Selle lauseosa puhul on ebaselge, mida mõeldakse ning kuidas see seostub alapunkti sissejuhatava lausega, et traditsiooniline merekasutus mitmekesistub. Meresõidualustena käsitletakse 17 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 laevanduses veesõidukeid ja ujuvaid objekte. Kui lauseosas mõeldakse meresõidu aluseid, millel meresõit põhineb, rajaneb või tugineb, siis jääb endiselt ebaselgeks, mis on meresõidus muutumas. 10) Peatükk 5.4.2 (lk 34) Seletuskirja on vastavalt korrigeeritud. Esimeses sissejuhatavas lõigus palume muuta lausete järjekorda järgmiselt: „Vastandina Läänemere ja Soome lahe keskosa sügavale veele on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. See nõuab ohutute laevateede piisavat tähistamist ja seab ühtlasi piiranguid sadamate rajamisele. Ranniku sobivaimad sadamakohad on enamasti selleks otstarbeks juba kasutusel. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms). Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt välja arenenud, toimub nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Areneb väikesadamate võrgustik: korrastatakse vanu sadamaid ja ehitatakse ka päris uusi.“. 11) Peatükk 5.4.2 (lk 34) Seletuskirja on vastavalt korrigeeritud, Teine sissejuhatav lõik täiendada kirjeldusega, mida on mõeldud või milliseid „vanad“ on asendatud „olemasolevatega“. sadamaid on silmas peetud lauseosa „vanad sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab lõppema.“ all. Soovitame sõna „vanad“ asendada sõnaga „olemasolevad“. 12) Peatükk 5.4.2 (lk 35) Seletuskirja ja mõjude hindamise aruannet Kogu ettepaneku osa koos allmärkusega kustutada. on vastavalt korrigeeritud. Oleme korduvalt samasisulise märkuse teinud ka varem, mille tulemusel korrigeeriti vastavalt mereala planeeringu tegevuskava. Mingil põhjusel on ettepaneku osa jäänud endiselt ka mereala planeeringu seletuskirja, kust oleme seda soovinud eemaldada. Lisame veelkord ka põhjenduse: planeeringu lähtekohtade selgitamisel (lk 5) on planeeringu tööriistadena välja toodud suunised ja tingimused. Ettepanekuid selles süsteemis ei kirjeldata, mistõttu 18 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 jääb arusaamatuks, millise tähendusega on lk-l 35 esitatud ettepanek ja kellele see suunatud on. Samuti ei ole selge, milline seos on taolisel soovituslikul liigitusel Eesti mereala planeeringu kui riigi tasandi strateegilise ruumilise arengu alusdokumendi kontekstis. Esitatud ülesehitus sobib kasutamiseks peatükis 4.2 mõjude hindamise tulemustega arvestamise kajastamiseks, aga mitte peatükis 5 käsitletud mereala kasutuse põhimõtete juures. Peame vajalikuks ka planeeringu koostajate täiendavat analüüsi sadamate funktsionaalse liigituse vajalikkusest või kasulikkusest ning kui seda tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid tegevusi selline liigitamine kaasa tooks, nt analüüs, hindamine, õigusloome. Sama käsitlus „Planeering teeb ettepaneku…“ on sisse jäänud ka mõjuhindamise aruandesse (lk-l 156). Toome veelkord välja, et planeering ei tee ettepanekuid, vaid annab suuniseid ja seab tingimusi. Teemakäsitlus on ebaõige ja tuleb parandada, et kooskõlastamisele esitatud dokumendid ei kordaks vigu, vaid täiendaksid teineteist. 13) Peatükk 5.4.4 (lk 36) Segaduse vältimiseks loobuti Palume sissejuhatavas lõigus lisada väljendile „väikelaevateede seletuskirjas vastava väljendi võrgustik“ selgitav viide lehekülje jalusesse, kust selline määratlus tuleb või kasutamisest, kuna lõigu mõte tuleb välja mõeldakse siin all ametlikult organiseeritud või õiguslikult defineeritud ka ilma selleta. kogumit, nagu osas 6 „Mõisted“ märgitud on („võrgustik“, lk 84). Nimetatud mõiste definitsioonis ei ole viidet väikelaevateedele. 14) Peatükk 5.4.4 (lk 36) Seletuskirja on vastavalt korrigeeritud. Alajaotise „Suunised“ punkti 3 alapunktis b) kasutada väljendi „purjejahtidele“ asemel väljendit „väikelaevadele“. Samuti on sulgudes puudu teekonna pikkusühik merel – ca 30 meremiili. 15) Peatükk 5.4.4 (lk 37) Seletuskirja on vastavalt korrigeeritud. Kustutada alajaotise „Tingimused“ punktides 7 ja 9 viimane lause, mis hakkab sõnadega „Eesmärk on mereala kasutada /…/“. Selle lause näol on tegemist 19 Eesti mereala planeeringu Kooskõlastuste koondtabel September 2021 selgitusega, mis võib sobida seletuskirja selgitavasse ossa, aga mitte tingimustesse, mis on täitmiseks. Lennundus Teavitame, et planeeringu materjalid 16) Materjalist nähtub, et õhusõidukite kasutatavate õhuteede ja nendega esitati arvamuse andmiseks vastavalt kaasnevate piirangutega on arvestatud. Palume küsida lennutranspordi teema planeerimisseaduse § 22 ka kajastuse sobivuse ja vastavuse kohta kooskõlastus ka Transpordiametilt. Transpordiametile. Transpordiamet esitas 17.06.2021 kirjaga nr 17.1-8/12118 kommentaarid planeeringulahendusele, millega Rahandusministeerium on materjalide täpsustamisel arvestanud.  Ministeeriumid Meie 29.09.2021 nr 15-1/6767-1 Eesti mereala planeeringu esitamine täiendavaks kooskõlastamiseks Rahandusministeerium esitab Teile Eesti mereala planeeringu eelnõu (põhilahenduse) ja mõjude hindamise aruande eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 22. Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 korraldusega nr 157 üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi (edaspidi mereala planeering) planeerimiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi mõjude hindamine) koostamiseks. Vastavalt PlanS § 15 lg 1 koostatakse üleriigiline planeering (sh üleriigilise planeeringu teemaplaneering merealadele) koostöös ministeeriumitega. Mereala planeeringu koostamist korraldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond. Mereala planeerimisel tuleb arvestada Pärnu ja Hiiu maakonnaga piirneva mereala kehtestatud maakonnaplaneeringuid1. Planeeringu täiendav kooskõlastamise periood on 30 päeva alates kirja kättesaamisest. Vastavalt PlanS § 22 lg 3 loetakse üleriigiline planeering kooskõlastatuks, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (käesoleval juhul on see integreeritud mõjude hindamise aruande koosseisu) eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles toodud hinnangute piisavust ja objektiivsust. Planeering edastati Teile kooskõlastamiseks 17.05.2021 kirjaga nr 15-1/3856-1, kus mh selgitati pikemalt ka mereala planeeringu koostamise eesmärki ja läbiviidud protsessi. Täname Teid seni tehtud koostöö eest. Eelmisel kooskõlastamise perioodil esitatud märkused ja vastusseisukohad neile on kajastatud kooskõlastuste tabelis (lisatud kirjale). Kooskõlastamise järgselt (sh samal perioodil läbiviidud avalikustamise käigus) esitatud märkuste põhjal on planeeringulahendust ja selle mõjude hindamist täpsustatud. Palume täpsustatud materjalid üle vaadata ja esitada oma kooskõlastus planeeringule uuesti. Kooskõlastamise käigus palume oma asutuse siseselt teha erinevate osapooltega koostööd ja 1 Hiiu mereala planeering kehtestati juunis 2016 ja Pärnu mereala planeering aprillis 2017. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad kehtima ka üleriigilise mereala planeeringu kehtestamisel, mis tähendab, et nende planeeringute lahendused jäävad vastavas piirkonnas ka tulevikus mereala kasutust suunavate otsuste aluseks. Riigikohtu 8.augusti 2018 otsusega on tühistatud Hiiu mereala planeering tuuleenergia tootmise alade osas (kohtuasi 3-16-1472). Muude käsitletud teemade osas on Hiiu mereala planeering kehtiv. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 vajadusel esitada asutuse lõikes üks kooskõlastuskiri, sh kontrollida valdkondlike õigusaktidega vastavust ning erinevate teemade omavahelist sidusust. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 22 lg 2 loetakse planeering vaikimisi kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul üleriigilise planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Planeeringu materjalid, sh planeeringu seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, elluviimise tegevuskava ja kaardirakendus, arvestades nende mahukust ja paremat kasutatavust on kättesaadavad mereala portaalist aadressil http://mereala.hendrikson.ee/lahendus-II.html. Kaardirakendusest kaardikihte alla laadida ei ole võimalik. Juhul, kui soovite kaardikihte täpsemalt analüüsida, siis palun pöörduge abi saamiseks Triin Lepland’i poole ([email protected]). Mereala planeeringu menetlust puudutav informatsioon on lisaks mereala portaalile kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud. Täiendavalt selgitame, et planeeringu koostamisel on valdkondlike huvidega ministeeriumite ja ametite esindajatest moodustatud juhtrühm, mille kohtumistel on antud planeeringu valmimisse oluline sisend ning välja töötatud ja kokkulepitud valdkondade üleselt põhimõttelised lähenemised. Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud eesmärgiks planeering kehtestada hiljemalt jaanuar 2022. Palume kooskõlastamisel teha operatiivset koostööd, et protsess sujuks ja planeering jõuaks eesmärgipäraselt kehtestamiseni. Operatiivse koostöö tagamiseks, palume küsimuste või sõnastuslike märkuste puhul otse pöörduda rahandusministeeriumi nõunik Triin Lepland’i poole ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: 1. Kooskõlastuste tabel Triin Lepland 4520521 [email protected] Adressaadid: Välisministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium 2