Kriminaalmenetluse 18210000049 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 05.03.2019, Pärnus Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna Kriminaalasja number: 18210000049 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 320 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 12.07.2018 Ringkonnaprokurör menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 27.08.2018. Kriminalasjas kahtlustatakse XXX KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema andis 12.07.2018.a kell 13.00 kuni 16.20 Pärnu linnas XXX asuvas Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalituses, olles eelnevalt hoiatatud KarS § 320 järgi ettenähtud vastutuse eest, kriminaalasja nr 18210000044 kohtueelses menetluses kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi selle kohta, et 01.07.2018.a Pärnus XXX, XXX üritusel telgi taga lõi prillidega meespolitseinik teda jalaga vastu vasaku jala põlve ning ta tundis valu. Kohtueelse menetluse käigus tuvastati, et XXX politseiametnik löönud ei ole. XXX andis kannatanuna kriminaalasjas nr 18210000044 ütlusi, et 01.07.2018 sõitis endale kuuluva sõiduautoga XXX Pärnu linnas, XXX juures toimuvale XXX üritusele. Parkis auto XXX juurde. XXX võttis napsi. Läks lapsega spinningut autosse viima kui neile jooksid järgi kaks helkurvestides isikut. Pöörduti tema poole, et ta olevat sõitnud purjus peaga. Sai aru, et tegemist on politseinikega. Tema vastas, et täis peaga autoga sõitnud ei ole, seda vaidlemist oli seal päris pikalt. Selle vestluse ajal ta tagurdas ennast nendest eemale ja ühel hetkel jäi ühe telgi taha varju. Seisis nurga taga ja nägi, et kuskilt tuli jalg tema suunas ja kuna arvas, et teda tahetakse lüüa, tõstis vasaku põlve ette, löök tabas teda vastu põlve, sai haiget. Tema meelest oli jalaga lööja prillidega meespolitseinik. Pärnu Haigla teatise kohaselt on XXX 02.07.2018 tuvastatud vasaku põlve turse, hematoomid parema õlavarre siseküljel ja parema reie piirkonnas. Tunnistaja XXX on pealt näinud, kui tema telgi suunas sörkis turskem meesterahvas, tema järel politseinikud. Mees jooksis telgi taha ja siis oli kuulda mütsatust. Tunnistaja XXX oli patrullpolitseinik, kes jõudis kohale siis, kui XXX oli kinni peetud ja tunnistaja sõnul oli XXX politseibussi paigutamisel agressiivne, ei olnud nõus midagi tegema. Kogu aeg karjus midagi, ei kaevanud, et keegi politseinikest oleks teda löönud, ainuke, mida rääkis, oli see, et tema ei ole midagi teinud. Ka tunnistaja XXX kinnitab eelneva tunnistaja ütlusi selle kohta, et XXX oli agressiivne, ütles, et tema pole kuhugi sõitnud ega ära joksnud. Tunnistaja XXX nägi, kui telgi poolt jooksis üks mees ja kaks politseinikku, järgmine hetk, mida nägi, oli see, kui mees oli juba kinni võetud. Mingit mütsu-matsu ei kuulnud kui nad ümber telgi jooksid ega mingeid hääli, mis valuaistingut võiks meenutada. Kui ta neid uuesti nägi oli mees kas põlvili või ühel põlvel maas, üks politseinik võttis sel mehel küünarvarrest kinni. Tunnistaja XXX on samuti tagaajamist pealt näinud ja võis olla, et mees kukkus põlvili või täitsa pikali. Mingit löömist ega jala taha panemist ei saanud olla, sest politseinikud olid kukkumise ajal temast eemal. Tunnistaja XXX on andnud ütlusi, et said juhtimiskeskususelt väljakutse, et joobes juht kihutab XXX juures autoga, autos olevat ka laps. Märkasid kirjeldatud sõidukit- XXX, andsid peatumismärguande, see sõiduk liikus nende ees. Juht tuli autost välja, hakkas liikuma, nemad teise politseinikuga vestlesid temaga. Juht väitis, et pole autoga sõitnud, hakkas ära jooksma. Tema jooksis järgi, kindlasti ei löönud ta seda meesterahvast. Tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et XXX toime pannud talle kahtlustuses esitatud kuriteo. Ta sai aru, et politseinikud tahavad teda kinni pidada seoses alkoholijoobes sõiduki juhtimisega ja seetõttu hakkas nende eest ära jooksma. Tõendatud on, et politseinik XXX ei löönud, kuid eest ära joostes ta kukkus ja seetõttu võis saada ka meditsiiniasutuses kirjeldatud vigastused. Seetõttu on XXX andnud teadvalt valeütlusi. XXX on andnud kahtlustatavana ütlusi, et kinnipidamise käigus, kui politsei eest ära jooksin, sai minu põlv viga. Minu eelnevaid ütlusi on valesti tõlgendatud, ma ei ole soovinud politseinikku süüdistada. XXX süü nimetatud kuriteo puhul ei ole suur. XXX möönab, et ta ei ole soovinud politseinikku süüdistada. XXX on varem kriminaalkorras ühel korral karistatud 11.09.2015 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, rahaline karistus täidetud 10.10.2016. Väärtegusid ta toime pannud ei ole. Seega ei ole tegemist isikuga, kes pidevalt õiguskorda rikub. XXX on võtnud omale kohustuse maksta riigituludesse kindel summa. Summa suuruse määramisel tuleb arvestada, et XXX on tööövõimetuspensionär, samuti tuleb tal hüvitada ka menetluskulud. Kuna tegemist on II astme kuriteoga, on eelpooltoodut arvesse võttes otstarbekas kriminaalmenetlus avaliku huvi puudumise tõttu lõpetada. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18210000049 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - maksta riigituludesse 150 eurot. Tähtajaks määrata 05.08.2019; - hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 175 eurot. Tähtajaks määrata: 05.08.2019. 3. Tõkendi tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -. 5. Kriminaalmenetluse kulud: õigusabi kulu v.adv. XXX osalemise eest menetluses 175 eurot. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: XXX, v.adv. XXX. Merike Lugna Olen kohustustega nõus: __________________XXX