Teade

Töö number 2020-0042 Tellija Transpordiamet Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 PÕHIMAANTEE 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 108,1-128,1 ASUVA ADAVERE JA PÕLTSAMAA MÖÖDASÕIDU EELPROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) ARUANNE  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Versioon Nõuetele vastavaks tunnistamiseks Kuupäev 13.12.2022 Koostanud Aide Kaar, Moonika Lipping, Raimo Pajula, Hendrik Puhkim, Ingo Valgma, Vivika Väizene, Marko Lauri. Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2020-0042 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne SISUKORD KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 6 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 27 2. KMH OSAPOOLED ............................................................................................ 29 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................ 31 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................... 31 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ............................................................................ 32 3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................... 32 3.3.1. Plaanilahendus ................................................................................................... 32 3.3.2. Loomade läbipääsud ........................................................................................... 41 3.3.3. Jalgratta ja jalgteed............................................................................................ 44 3.3.4. Bussipeatused ................................................................................................... 44 3.4. Põltsamaa silla lammutamine............................................................................... 46 3.5. Kavandatava tegevuse alternatiivid ...................................................................... 47 4. KESKKONNAKASUTUS ..................................................................................... 48 4.1. Maakasutusvajadus ja tööde mahud ..................................................................... 48 4.2. Teave tekkivate heidete kohta ............................................................................. 49 4.2.1. Välisõhu saasteained .......................................................................................... 49 4.2.2. Müra................................................................................................................. 49 4.2.3. Vibratsioon ........................................................................................................ 50 4.2.4. Veekeskkonna ja pinnase saastamine ................................................................... 50 4.2.5. Valgusreostus .................................................................................................... 52 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 53 5.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 53 5.2. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 54 5.3. Maardlad ........................................................................................................... 54 5.4. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 56 5.4.1. Põhjavesi .......................................................................................................... 56 5.4.2. Pinnaveekogud .................................................................................................. 60 5.5. Loomastik ......................................................................................................... 62 5.6. Taimestik ja rohevõrgustik .................................................................................. 64 5.6.1. Taimestik .......................................................................................................... 64 5.6.2. Vääriselupaigad ................................................................................................. 65 5.6.3. Rohevõrgustik ................................................................................................... 65 5.7. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 65 5.7.1. Natura 2000 võrgustiku alad ............................................................................... 65 5.7.2. Kaitstavad alad .................................................................................................. 66 5.7.3. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 67 5.8. Välisõhu seisund ................................................................................................ 69 5.9. Kliimamuutustega kohanemise vajadus ................................................................. 74 5.10. Müra ja vibratsioon............................................................................................. 75 5.10.1. Müra................................................................................................................. 75 5.10.2. Vibratsioon ........................................................................................................ 77 5.11. Kultuuripärand ................................................................................................... 77 5.11.1. Kultuurimälestised.............................................................................................. 77 5.11.2. Võimalikud arheoloogilise väärtusega leiukohad ..................................................... 83 5.11.3. Pärandkultuuri objektid ....................................................................................... 89 5.12. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 93 5.13. Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida ..... 95 3 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 6. OLULISE KESKKONNAMÕJU PROGNOOSIMISE MEETODITE KIRJELDUS........... 97 6.1. Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite kirjeldus ...................................... 97 6.2. Raskused ja määramatused, mis tekkisid mõju hindamise käigus ............................. 99 6.2.1. KMH programmi koostamine kahes versioonis ...................................................... 100 6.2.2. Müra mõju hindamine ....................................................................................... 100 6.2.3. Lõpetamisetapp, ehk sulgemisega kaasneda võivad mõjud .................................... 100 7. HINNANG EELDATAVALT KAASNEVALE OLULISELE KESKKONNAMÕJULE ....... 102 7.1. Mõju maakasutusele ......................................................................................... 102 7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele................................................................... 103 7.2.1. Kaitstavad alad ................................................................................................ 103 7.2.2. Kaitstavad liigid ............................................................................................... 103 7.3. Mõju pinnasele................................................................................................. 105 7.4. Mõju põhjaveele............................................................................................... 106 7.5. Mõju pinnaveele ............................................................................................... 107 7.5.1. Mõju pinnavee kvaliteedile ................................................................................ 107 7.5.2. Mõju pinnavee liikumisele ................................................................................. 110 7.6. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele ........................................................... 110 7.7. Mõju loomastikule ............................................................................................ 111 7.8. Mõju rohevõrgustikule ja taimestikule ................................................................. 114 7.9. Raadamise mõju .............................................................................................. 116 7.10. Mõju vääriselupaikadele .................................................................................... 117 7.11. Valgusreostuse mõju ........................................................................................ 118 7.12. Jäätmeteke ja käitlusvõimaluste mõju ................................................................ 121 7.13. Mõju kultuuripärandile ...................................................................................... 123 7.13.1. Mõju kultuurimälestistele .................................................................................. 123 7.13.2. Võimalikud arheoloogilise väärtusega leiukohad ................................................... 124 7.13.3. Mõju pärandkultuuri objektidele ......................................................................... 124 7.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale ........................................................... 125 7.14.1. Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele .......................................................... 125 7.14.2. Õhusaaste võimalik mõju inimese tervisele.......................................................... 126 7.14.3. Müra võimalik mõju inimese tervisele ................................................................. 130 7.14.4. Vibratsiooni võimalik mõju inimese tervisele ........................................................ 139 7.14.5. Eeldatav mõju inimeste varale ........................................................................... 140 7.14.6. Inimeste liikumisvõimaluste muutumine.............................................................. 140 7.15. Õnnetuste tekke võimalus ................................................................................. 141 7.16. Koosmõjud ...................................................................................................... 144 7.16.1. Mõju loomapopulatsioonide sidususele ................................................................ 145 7.16.2. Metsamaa raadamine ....................................................................................... 145 8. EBASOODSA KESKKONNAMÕJU ENNETAMISE, VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED ............................................................................. 147 8.1. Meetmed kaitstavate liikidele soodsa seisundi tagamiseks ..................................... 147 8.2. Meetmed loomastiku kaitseks ............................................................................ 148 8.3. Meetmed müra normtasemete tagamiseks .......................................................... 149 8.4. Meetmed nõuetekohase vibratsiooni tagamiseks .................................................. 150 8.5. Meetmed ringmajanduse ja jäätmehoolduse korraldamiseks .................................. 150 8.6. Veekaitsemeetmed ........................................................................................... 152 8.7. Meetmed pinnase kaitseks................................................................................. 154 8.8. Meetmed kultuuripärandi kaitseks ...................................................................... 155 8.9. Meetmed õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks ............................................... 156 8.10. Meetmed õnnetuste tekke vältimiseks................................................................. 157 4 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 8.11. Korralduslikud meetmed ................................................................................... 157 9. SEIREMEETMED ............................................................................................. 159 9.1. Pinnavee seire ................................................................................................. 159 9.2. Loomastiku seire .............................................................................................. 159 9.3. Müra seire ....................................................................................................... 161 10. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS....................................................................................................... 162 11. ÜLEVAADE KMH ARUANDE MENETLUSEST ..................................................... 164 11.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ........................................................................................... 164 11.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH aruande kohta ........................ 166 11.3. Ülevaade KMH aruande avalikustamise tulemustest ................................................... 170 KASUTATUD MATERJALID JA ANDMEALLIKAD ............................................................ 171 LISAD Lisa 1. KMH programm koos lisadega Lisa 2. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus Lisa 3. Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu liiklusmüra hinnang, Kajaja Acoustics OÜ 2022 Lisa 4. I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad projekteeritava trassilõigu piirkonnas – asutusesiseseks kasutamiseks Lisa 5. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisa 6. Avalikustamise käigus laekunud kirjade koopiad Lisa 7. TRAM vastused avalikustamise käigus laekunud kirjadele Lisa 8. Avaliku arutelu koosoleku protokoll KASUTATUD LÜHENDEID KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeMS kemikaaliseadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKS looduskaitseseadus RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SKPK Skepast&Puhkim OÜ TRAM Transpordiamet VEP vääriselupaik 5 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne KOKKUVÕTE Kavandatava tegevuse vajadus Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga. Riigiteede teehoiukava näeb ette Põltsamaa ja Adavere ümbersõidu rajamise 2+2 ristlõikega I klassi maanteena. Selleks on koostatud projekt, mille koostamise eesmärk on põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks kehtiva teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0“ määratud maanteetrassi asukohas. Maanteelõigul Adavere-Põltsamaa on prognoositud liikluskoormuse märgatav kasv 2020. ja 2048. aasta võrdluses - eeldatud ca 1,5 kordset liikluskoormuse kasvu (7976 sõidukit vs 11 759 sõidukit). Liikluskoormuse eeldatava tõusu tõttu on liiklusohutuse tagamiseks oluline kaasaegsetele nõuetele vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamine. KMH algatamine ja läbiviimine Käesolevas KMH protsessis on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel otsustaja Transpordiamet. KMH algatamise otsus on KMH aruande Lisa 1 toodud KMH programmi lisas 1. KMH eesmärk vastavalt KeHJS-e § 31 lg 1 on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Kõik otsused eelprojekti lahendusvariantide valiku kohta teeb nii otsustaja kui arendajana Transpordiamet. Käesolevas KMH- s välja pakutud keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine ehitusloa väljaandmise käigus on otsustaja kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg 2). KMH käigus hinnatakse projekteeritava maanteelõigu otsest ja kaudset olulist keskkonnamõju, mis on seotud maanteelõigu rajamise, kasutamise- ja lõpetamisetapiga. KMH aruanne on koostatud Transpordiameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi põhjal. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on Lisa 2. KMH aruande ülesehituse ja sisu osas on lähtud keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ toodud nõuetest. Keskkonnakasutus Peamine maanteelõigu ehitamiseks kasutatav loodusvara on maa. Adavere-Põltsamaa 20 km pikkuse maanteelõigu neljarealiseks väljaehitamisega seotud maakasutusvajadus on 230 ha. Seda on ligi kuus korda rohkem kui praeguse Adavere-Põltsamaa maanteelõigu all olev maa (38 ha). Adavere möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala on ca 51,4 ha ja Põltsamaa möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala ca 9,6 ha. Teelõigu väljaehitamiseks tuleb võõrandada maad naaberkinnistutelt selleks, et kõik projekteeritud lahendused saaks realiseerida. Kokku on asjassepuutuvaid kinnistuid 224. Uue tee lahenduse tarbeks on vaja võõrandada ca 177 ha maad. Sellest on eraomandis ca 164 hektarit, mis moodustab kogu vajaolevast maast 93 %. Ülejäänud maa kuulub valdavalt riigiomandisse ning vähesel määral munitsipaalomandisse. Liiklus põhjustab müra ja välisõhu saastet. Mootoritest ja põletamisel tekkivatest heitmetest on olulisema tähtsusega välisõhu kvaliteedile avalduva mõju osas lämmastikdioksiid (NO 2). Arvestataval hulgal emiteeritakse liikluse poolt ka peenosakesi (PM 10), eriti peeneid osakesi (PM2,5), süsinikmonooksiidi (CO) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Samuti tekib süsinikdioksiidi (CO2). CO2 on oluline kasvuhoonegaas, kuid välisõhu piirväärtust sellele saasteainele kehtestatud ei 6 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne ole. Teiste saasteainete (nt vääveldioksiidi (SO 2), raskemetallide) heitkogused on reeglina väga väikesed ning jäävad kehtestatud piirväärtustest oluliselt madalamale tasemele. Pärast maanteelõigu rekonstrueerimist põhjustab müra sõidukite liiklemine teel. Kasutusaegsete müratasemete väljaselgitamiseks teostati mürahinnangu raames valmimisjärgses (2028. aasta) ning perspektiivses (2048. aasta) olukorras levivate müratasemete arvutused. Põhimaantee osas eeldati 2028. ning 2048. aasta liiklussageduste võrdluses eeldatud ca 1,2 kordset liiklussageduse kasvu (9 613 sõidukit vs 11 518 sõidukit), mis samadel tingimustel tähendab ca 1 dB suurust müratasemete suurenemist. Mõjud veekeskkonnale ja pinnasele tekivad maanteel libedusetõrjeks kasutatavatest kloriididest ja taimetõrjeks kasutatavatest herbitsiididest ning sademeveega keskkonda juhitavatest heljumist, naftaproduktidest ja ohtlikest ainetest (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH-tasemest. Valgusreostus avaldub projekteeritava trassi osas aladel, kus praegu on metsa-, rohu- ja põllumaad. Liiklusohutuse tagamiseks on kohustuslik rajatised, jalg- ja jalgrattateed ning bussipeatused asukohast ja situatsioonist sõltuvalt valgustada, kuid see võib tekitada häiringuid looduskeskkonnas. Mõjutatav keskkond Uus maanteelõik kattub väiksemas osas olemasoleva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee asukohaga. Suuremas osas asub maanteelõik uues asukohas ning põhiliselt olemasolevas olukorras metsa- ja põllumaadel. Lõigu algusest kuni Põltsamaa linnani asub kavandatav maanteelõik valdavalt põllu- ja metsaaladel. Põltsamaa linnast möödudes asuvad lõigu ümber ka äri- ja tootmise funktsiooniga maad. Projektala algusosas asub kohaliku tähtsusega Vitsjärve-Jalametsa (Vistjärve-Jalametsa) turbamaardla, mis koosneb viiest osast. Projekteeritav maanteelõik ületab maardla 4. ploki, kus on hästilagunenud turvas keskmise kihipaksusega 1,25 m. Kogu trassilõik asub Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja trassilõigu loodepoolne osa paikneb 12 km ulatuses põhjavee ülevoolupiirkonnas, kus võib esineda veerohkel perioodil ülevoolavaid kaeve. Ülevoolu piirkonnas on maapinnalt esimese aluspõhjalise kompleksi põhjavee survetase püsivalt üle maapinna. Seetõttu on pinnasevee filtratsiooni võimalus maapinnalt esimesse põhjaveekihti vähene. Projekteeritav maanteelõik ristub Räsna oja, Põltsamaa jõe, Kileküla kraavi ja Alastvere peakraaviga. Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, millel on vastavalt LKS § 51 lg 1 keelatud hüdrogeoloogilise režiimi muutmine. Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad, mis pakuvad suhteliselt häid elupaiku paljudele ulukiliikidele. Loomastiku seire andmete kohaselt liiguvad piirkonna metsades põdrad, metskitsed, metssead, hundid ja ilvesed ning väikeulukiliikidest rebane, mäger, metsnugis, tuhkur, saarmas, uruhiir ning jänesed. Tuvastatud on kahepaiksetele olulised elupaigad. Vaheldusrikas maastik pakub elupaiku nii metsamaastikele, avamaastikele kui ka mosaiikmaastikele iseloomulikele linnuliikidele. Teelõiguga ristuvad Adaverest loodes asuv riigi tasandi rohekoridor, Adaverest lõunas asuv rohekoridor ja piki Põltsamaa jõge kulgev rohekoridor (sinivõrgustiku element). Enim on naadi kasvukohatüübi metsi, kus domineerivad kuusk ja kask aga ka angervaksa ja tarna kasvukohatüübi metsi, kus puistu moodustavad kask, hall lepp, haab ja mänd. Enamus metsi on võrdlemisi tiheda alusmetsaga. Projekteeritavast maanteelõigust 5 km raadiuses ei ole ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat loodusala ega linnuala. Lähim kaitstav ala on Määru loodusala ja hoiuala, mis paikneb maanteelõigu algusest 7,8 km kaugusel edelas. Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas paiknevad nelja II kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi elupaigad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme) 7 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne elupaik. Nahkhiirte elupaigad jäävad projekteeritavast maanteelõigust 850 m kaugusel ja lähimast projekteeritava teelõigu liiklussõlmega seotud teest 620 m kaugusele. Projekteeritavast teelõigust lähemal kui 500 meetrit on registreeritud 7 kultuurimälestist. Projekteeritava Põltsamaa möödasõidu lähedusse jäävad ka C-kategooria ohuga ettevõtte Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla ja Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohualad. Kavandatava tegevuse keskkonnamõjud Mõju maakasutusele Kavandatava tegevuse maakasutuse vajadus (mõjuala) on 230 ha. Praeguse maanteerassi lõigu Adavere-Põltsamaa pindala on ca 38 ha ning seda ei ole kavas likvideerida. Kavandatav maanteelõik asub osaliselt praegustel põllu- ja metsamaadel, mille kasutusfunktsioon tulevikus muutub. Maantee alal muutub funktsioon seal transpordimaaks. Vähesel määral kavandatakse uus maantee vanale trassile, mille maakasutuse otstarve jääb sellest tulenevalt samaks. Olemasolev maantee jääb kasutusse eelkõige kohaliku liikluse tarbeks. Uue maanteelõigu mõju senisele maakasutusele on oluline ja pöördumatu, kuna muudab seniseid maakasutuse funktsioone. Mõju kaitstavatele aladele Projekteeritava maanteelõigu alal ega naabruses kaitstavaid alasid ei leidu. Lähimad kaitstavad alad on Adavere mõisapark ja Uue-Põltsamaa mõisapark, mis mõlemad jäävad maanteelõigust 1,2 km kaugusele. Lähimad maanteelõigu liiklussõlme ja ristega seotud teed jäävad parkidest vastavalt 0,9- 1,1 km kaugusele. Antud kauguselt on igasugused otsesed ja kaudsed mõjud parkidele välistatud nii maanteelõigu ehitus- kui kasutusfaasis. Teised piirkonnas paiknevad pargid (Kördiööbiku park, Vana- Põltsamaa mõisa park) paiknevad kõigist teelõiguga seotud rajatistest enam kui 1 km kaugusel ning mõjud neile parkidele on välistatud. Lähim looduskaitseala on Alam-Pedja looduskaitseala, mis asub maanteelõigust 7,9 km kaugusel. Ühtlasi on tegemist ka Natura võrgustikku kuuluva Alam-Pedja loodus- ja linnualaga. Antud kaugusel on kõik otsesed ja kaudsed mõjud välistatud. Mõju kaitstavatele liikidele Projekteeritavast maanteelõigust 850 m kaugusele ja lähimast projekteeritava teelõigu liiklussõlmega seotud teest 620 m kaugusele jäävad nelja II kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, pargi-nahk-hiir, veelendlane, tiigilendlane) elupaigad. Nahkhiirte elupaikadele kavandatav tegevus mõjusid ei avalda. Antud vahemaa on piisav häiringute, sh valgusreostuse mõjude välistamiseks. Elupaikade piirkonnas jääb maantee olemasolevale trassile ega liigu nahkhiirte elupaikadele lähemale. Seega võib välistada nii otsesed kui kaudsed mõjud nahkhiirtele ja nende elupaikadele. Piisava vahemaa tõttu võib välistada negatiivsed mõjud ka teelõigust 1,5 km kaugusel asuvale veelendlase elupaigale. Nahkhiirte elupaigad on registreeritud Põltsamaa jõel ja selle kaldaaladel maanteest nii alla- kui ka ülesvoolu. Seega on tõenäoline, et nahkhiired kasutavad jõe ja selle kaldaalasid nii liikumiskoridori kui toitumisalana ehk elupaigana. Ristumisel Põltsamaa jõega rajatakse uus maantee olemasoleva kõrvale ja jõele ehitatakse uus paarissild. Nii ehitus kui lammutustöödel võivad nahkhiirtele kaasneda mõningased häiringud nii lennutakistuste kui võimaliku valgustuse näol (juhul kui töid teostatakse pimedas, või on ehitusobjekt valgustatud). Uus paarissild tuleb olemasolevast kõrgem, seega jõe veepinna kohal lendavatele nahkhiirtele see oluliseks takistuseks ei kujune – nahkhiired lendavad valdavalt vee kohal silla alt läbi. Maanteega kaasneb valgustus, mis põhjustab valgusreostust ja häiringuid nahkhiirtele. Valgushäiringuid põhjustavad üle silla sõitvad autod, kui silla piirded on läbipaistvad. Kuna välistada ei saa nahkhiirte lendamist üle silla, siis toob see kaasa isendite hukkumise riski kokkupõrkel sõidukitega. Isendid võivad vigastuda ja hukkuda ka sattudes sõidukite tekitatud turbulentsetesse õhuvooludesse, mille tagajärjel võivad nad põrkuda sillakonstruktsioonide või 8 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne sõidukitega. Põhiprojekti koostamise käigus tuleb kaasata liigiekspert, kes aitab välja töötada kohapõhised tehnilised meetmed nahkhiireliikide häiringute ja hukkumise vältimiseks. Negatiivsed mõjud võivad nahkhiirtele avalduda olemasoleva olukorra jätkumisel (0-alternatiiv), kuna suurenev liiklustihedus suurendab isendite hukkumise riski kokkupõrkel sõidukitega ning häiringud valgusreostuse näol suurenevad. KMH saab tugineda selle koostamise ajal olemasolevale informatsioonile kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtade kohta. KMH aruande koostamisest kuni reaalse ehitustegevuse alustamiseni kulub pikk aeg, ehitustegevus algab eeldatavasti 2026. aastal. Vahepealse ajaperioodi jooksul võib informatsioon kaitstavate liikide ja püsielupaikade kohta täieneda või muutuda. Tuleb rõhutada, et looduskaitseseaduse kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Keelatud on ka kaitsealuste taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Selleks, et tagada looduskaitseseaduse nõuete täimine, tuleb ennem ehitusseadustiku kohase ehitamise alustamise teatise koostamist kontrollida kaitstavate taime ja loomaliikide võimalik olemasolu projektialal. Kuna vastavad andmed ei ole I ja II kategooria liikide kohta avalikult kättesaadavad, tuleb selleks pöörduda Keskonnaameti poole. Juhul, kui projektialal on registreeritud kaitsealuse liigi elupaik või püsielupaik, tuleb sellest teada anda Transpordiametile, kes koostöös Keskkonnaametiga korraldab vajalikud tegevused liikide kaitse tagamiseks. Mõju pinnasele Maantee rajamisega kaasneb olemasoleva väärtusliku kasvupinnase koorimine (eeskätt maantee- trassi, liiklussõlmede, rajatavate kogujateede ning kergliiklusteede aluselt maalt), sest valdavalt ei sobi see parameetrite poolest maantee muldkehasse. Kooritud pinnas taaskasutatakse objektil haljastuseks või tagasitäiteks või suunatakse kasutusse muudele objektidele, mistõttu pinnase kui loodusvara kogus ei vähene. Kooritud pinnase kasutamisega mujal kui käsitletaval ehitusobjektil, kaasneb pinnase kui kohaliku loodusliku väärtuse vähenemine. Tegemist ei ole olulise mõjuga, kui rakendatakse pinnase võimalikult suures ulatuses taaskasutamist kohapeal. Muldkehade rajamisega ning sõidukite ja tee-ehitusmasinatega pinnasel liikumisega lisatakse looduslikult kohevale pinnasele raskust, mille tagajärjel toimub selle tihenemine ja vajumine. Pinnase tihenemine ja vajumine toimub peamiselt olemasoleva ja rajatava uue teetrassi alusel ning selle kõrval asuval maal. Pinnase vajumise ulatus sõltub pinnase omadusest, teetammi massist ning põhjaveetaseme muutusest. Tihenemisega väheneb pinnase pooride suurus, millega omakorda kaasneb vee infiltratsiooni ja pinnasevee liikumise kiiruse vähenemine. Aeroobsed tingimused pinnase ülemistes kihtides asenduvad anaeroobsete tingimustega. Tihenenud pinnases on takistatud taimede juurte areng, kuna õhu, vee ja toitainete kättesaadavus on takistatud. Pinnase olemasoleva struktuuri rikkumine ning taimkatte hävitamine soodustab erosiooni teket. Projekteeritaval maanteelõigul on erosioonioht seotud eeskätt pinnase ärakandega muldkehade ja vooluveekogude ning teeäärsete kraavide kallastelt. Erosioonioht nõlvadelt ja kraavide kallastelt on suurim ehitustööde ajal ning ajal, mil olukord rikutud pinnases ei ole veel paranenud. Pinnase erosiooni takistamiseks kasutusetapis teetammidelt on ehitusprojektis ette nähtud erosiooni pidurdavad meetmed. Nõlvadel, mille kõrgus ületab 5 m, kindlustatakse ülemine neljandik kogu pikkusest murumättaga ja alumine osa kookoskiudmatiga. Vastavate meetmete rakendamisel on pinnase erosioon ja sellega kaasnev võimalik negatiivne mõju veekeskkonnale välditav. Aladel, kus teostatakse raadamist, on ehitustööde ajal võimalik ka tuule- ja mullaerosiooni teke. Tuule- ja mullaerosiooni teket ehitusetapis aitab vähendada ennetusmeetmete kasutamine. Kasutusetapis on oht tuule- ja mullaerosiooni tekkele madal, sest ehitustööde lõppjärgus ehitustöödest puudutatud alad haljastatakse. Kasutusaegsed mõjud pinnasele on seotud libeduse tõrjeks kasutatavate kloriididega ja taimetõrjeks kasutatavate herbitsiididega. Tänapäeval kasutatakse Eestis libedusetõrjeks praktiliselt 100% ulatuses naatriumkloriidi (NaCl), enamasti 20–25% soolalahusena. Mulla kuivades kristalliseeruvad pinnasevees lahustunud soolad ja kogunevad mulda. Sooldumise võimalik ulatus oleneb libedusetõrje kordade arvust talveperioodi jooksul, sademete hulgast ja muudest kliimateguritest. 9 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Mõju põhjaveele Ökodukt km 116,7 ja Mõhküla liiklussõlme viadukt rajatakse puurvaiadele, mis puuritakse kuni 2 m sügavusele lubjakivisse. Lubjakivi puurimine tekitab heljumitaseme tõusu põhjavees, kuid kuna lähimad kaevud asuvad piisavalt kaugel ja on kaitstud manteltotudega, siis heljum neisse kaevudesse ei jõua. Põltsamaa paarissilla rajamiseks tehakse sulundvaiadest karbid, mis võimaldavad rajada piisava sügavusega süvendi, et rajada vundamendid lubjakivikihile. Sulundvaiadest karbid toestatakse sisemiselt, mistõttu pole vaiu tarvis lubjakivisse rammida. Seoses sellega lubjakivis põhjavee heljumitaset ei suurendata. Transpordiameti tellimusel on koostatud eksperthinnang libedusetõrjeks kasutatavate kloriidide efektiivsuse kohta. Töös toodud andmete põhjal võib naatriumkloriid kahjustada taimestikku ning et Soomes kasutatakse põhjavee- ja taimestikukaitsealadel, kus kloriidide kasutamine on vastunäidustatud, formiaate (Fo), mis on sipelghappe (HCOOH) soolad – kaaliumformiaat (KCOOK), naatriumformiaat (HCOONA). Adavere-Põltsamaa maanteelõigul on oht, et libedusetõrjeks kasutatav naatriumkloriid võib põhjavett mõjutada, eelkõige km 108,1-118 põhjavee ülevoolupiirkonnas. Arvestades, et neljarealise maantee pindala on kaherealisest ca 6 korda suurem kasvab soolatamise mõju keskkonnale oluliselt. Transpordiamet põhimaantee haldajana peab kaaluma alternatiivsete libedusetõrjevahendite kasutamise vajadust ohustatud põhjaveega piirkonnas. Mõju pinnavee kvaliteedile Lammutus- ja ehitusaegsed mõjud on eeskätt seotud projekti mõjualasse jääva Põltsamaa jõega, mille puhul on tegemist suhteliselt tundliku veekeskkonnaga ning lõhejõega. Põltsamaa jõe paarissilla rajamiseks on vaja teostada töid osaliselt ka jõe kallastel vee voolusängis. Vahesammaste vundamentide rajamiseks on tarvis jõe kaldaid täita, et tekitada vajalikud tööplatvormid. Tööplatvorm peab ulatuma 2-3 meetrit vundamendi piirist kaugemale ehk jõele säilib tööde ajal puutumata voolusäng ca 15-17 meetri ulatuses. Tööplatvormilt rajatakse sulundvaiadest karbid, mis võimaldavad rajada piisava sügavusega süvendi, et rajada vundamendid lubjakivikihile. Sulundvaiadest karbid toestatakse sisemiselt, mistõttu pole vaiu tarvis lubjakivisse rammida. Peale vahesammaste rajamist on tööplatvorme tarvis ka tõstetehnikale pealisehitise kandetalade monteerimiseks. Orienteeruv tööplatvormide vajalik ajaline kestus on 5 kuud. Enim võib heljumit jõevette sattuda platvormide ehitamise ajal ehk ca 1 kuu jooksul. Aleuriidi peenemad osad voolavas vees ei setti. Kui setteid satub vooluvette võib kõrgenenud heljumi mõju kesta kuni ca 2 kuud. Setete sissekanne ja põhjast üleskandmine võib muuta Põltsamaa jõe vee värvust, läbipaistvust ja pH-d ning avaldada mõju elustikule. Kasutuse ajal on peamine pinnavett mõjutada võiv tegur sademevesi, mis juhitakse külgkraavide kaudu Räsna ojasse, Alastvere peakraavi ja Põltsamaa jõkke. Maanteelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH- tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge. Põltsamaa valla ÜP tingimuste kohaselt tuleb lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tagada ärajuhitava sademevee saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja suured kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda. Selleks sobivad meetmed on sobiva taimestikuga voolurahustid (ja/või settetiigid). Projekteerimise järgmises etapis, põhiprojektis, tuleb ristete ja parklate jaoks sobivad meetmed kohapõhiselt välja valida ja projekteerida. Taimetõrjet kasutatakse maanteede hooldamisel ja selle eesmärk on taimestiku kasvu peatamine ning taimede likvideerimine. Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse 10 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib EL-is Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (muudetud komisjoni direktiiviga (EL) 2019/782), ja Eestis taimekaitseseadus. Käesoleval ajal kasutatakse Eesti maanteedel valdavalt glüfosaati sisaldavaid herbitsiide. Glüfosaadi kasutamiseks on EL-i luba kuni 15.12.20221. Samas ei ole välistatud, et turule tuleb uute toimeainetega herbitsiide, kuid nende kasutamine peab olema EL- i ja riigi tasandil reguleeritud. Herbitsiidide kasutamist maanteede hooldusel peetakse kõige tõhusamaks (arvestades efektiivsust, ohutust ja kulusid) umbrohutõrje meetmeks. Taimemürgid võivad koguneda pinnasesse ja valguda veekogudesse ning sealt toiduahelat pidi kuhjuda. Seetõttu on oluline vältida ülemäärast herbitsiidide kasutamist taimestiku kasvu piiramisel maanteedel. Heribitsiidi mõju konkreetsele liigile ja ökosüsteemile oleneb konkreetse preparaadi keemilisest koostisest. Herbitsiidide kasutamine veekaitsevööndi ulatuses (10 m) on ilma veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuta keelatud. Keskkonnaamet peab registreerimise taotluse menetluse käigus otsustama kas herbitsiidi kasutamine Põltsamaa jõe veekaitsevööndis on veekogu hea seisundi tagamise vajaduse seisukohalt võimalik. Lisaks vajab lähtuvalt preparaadi konkreetsetest omadustest analüüsimist, kas herbitsiidi kasutamine kahepaiksetele oluliste elupaikade (km 110,5-112,0; 119,9 ja 117-120) piirkonnas on võimalik. Arvestades asjaoluga, et maanteelõik läbib suures osas looduslikke alasid ja ületab mitmeid vooluveekogusid, mis on herbitsiidide suhtes tundlike loomaliikide elupaigaks, tuleb taimestiku tõrjeks pikemas perspektiivis kasutusele võtta meetodid, mis võimalikult vähe mõjutavad ümbritsevat keskkonda. Taimede kasvu piiramiseks maanteel on esimene oluline aspekt taimedele ebasoodsa keskkonna loomine. Väheste kasvavate taimede tõrjumiseks võib kasutada sihitud kuuma veega pritsimist või mehhaanilist eemaldamist. Katsetusjärgus on ka teisi meetodeid (nt UV kiirgusega töötlemine). Hooldustöid on võimalik teha pika intervalliga, mis tähendab väiksemaid hoolduskulusid. Konkreetsed umbrohutõrje meetodid ja/või kemikaalid tuleb paika panna lähtuvalt maanteelõigu kasutamise ajal teadaolevatest parimatest teadmistest ja praktikatest, sel ajal kehtivatest õigusaktidest ning keskkonnakaitse vajadustest. Mõju pinnavee liikumisele Projektiala näol on valdavalt tegemist niiske, Põltsamaa jõe sängis liigniiske ja märja piirkonnaga. Piirkonna niiskusrežiimiga tuleb projekti koostamisel arvestada. Muldkehade rajamisega võib mingil määral kaasneda lokaalne pinnavee liikumise takistamine. Uuele trassile minevale maanteelõigule rajatavad teemulded ning liiklussõlmede teemulded võivad mõningal määral takistada vee liikumist kõrgvee perioodidel, põhjustades pinnavee kogunemist mullete taha. Veerežiimi aitab tagada kraavide rajamine ja vee ärajuhtimine truupide kaudu, sellega on projekteerimise käigus arvestatud. Vee ärajuhtimisel kraavide ja truupide kaudu on pinnavee kogunemise tõenäosus mullete taha väike. Kui projekti realiseerimisel tagatakse kuivendussüsteemide toimimine ning veerežiimi säilitamine praegusega vähemalt samal tasemel, ei kaasne tegevusega olulist mõju olemasolevatele maaparandussüsteemidele. Võimalikud muutused veerežiimis võivad ohustada ka piirkonnas asuvaid kaitstavate taimeliikide elupaiku. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele KMH koostamise ajal kehtivad Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021 ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021. KMH eksperdi hinnangul on kavandatava tegevuse mõju hindamisel asjakohane lähtuda koostamisel olevatest Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõudes toodud hinnangutest, sest projekteeritava trassilõigu ehitustegevuse alustamise ajaks on koostatavad veemajanduskavad eeldatavasti kehtestatud. Veemajanduskava veekaitse põhieesmärk on kõikide vete (pinnavee ja põhjavee) hea seisundi saavutamine. Käsitletava trassilõigu rajamine 1 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2324 EUR-Lex - 32017R2324 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 11 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne ja kasutamine ei mõjuta pinna- ja põhjaveekogumite veekogust, veetaset ega veekaitse-eesmärkide saavutamist. Veeseadusest lähtuvalt tuleb veemajanduskava alusel kavandada ja rakendada abinõusid keskkonnaeesmärkide, sealhulgas veekogumi hea seisundi saavutamiseks. Põhjavee jaoks tähendab hea seisundi saavutamine nii hea koguselise kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui ka põhjavett. Rajatav maantee ei mõjuta aluspõhjalise põhjaveekogumi veekihi taset ega kogust, kuna põhjavesi asub maanteerajatistest sügavamal. Projekteeritav maanteelõik ületab Põltsamaa jõe, mille seisund on veemajanduskava koostamise raames määratud. Pinnaveekogumi Põltsamaa_3 koondseisund on hinnatud kesiseks, keemiline seisund heaks ja ökoloogiline seisund kesiseks. Teiste, väiksemate vooluveekogude seisundit, mida maanteetrass ületab, ei ole veemajanduskavas hinnatud. Seoses kavandatavale maanteelõigule Põltsamaa jõe paarissilla ehitamisega võib saada mõjutatud selle veekogumi vee kvaliteet, kuid mõju on ajutine (kaldavööndis toimuvate tööde ajal). Mõju ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse õigusaktides ja käesolevas aruandes esitatud veekaitsemeetmeid. Sademevee suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel on loa andjal (Keskkonnaamet) õigus määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid saastenäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud määruse lisas 1 juhul kui juhitakse saasteaineid veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb (keskkonnaministri määruse nr 61 § 5 lg ja VeeS § 132 lg 1). Eeltoodust saab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus veemajanduskava eesmärkidega. Mõju loomastikule Loomastikule avaldab olulist mõju teekoridori tarastamise tõttu suurenev barjääriefekt. Projekteeritava 2+2 sõidurajaga maantee tarastamine on vajalik eelkõige liiklusohutuse seisukohast, kuid see aitab ära hoida ka loomade hukkumist maanteel. Ka ilma tarastamata põhjustaks 2+2 teekoridor oluliselt suuremat barjääriefekti võrreldes olemasoleva maanteega. Kogu ulatuses tarastatud maantee tõkestaks pea kõigi suur- ja väikeulukite (välja arvatud ronivad liigid) liikumise üle maantee. See tooks kaasa populatsioonide isoleerimise ning põhjustaks loomastiku vaesumist suuremal alal. Loomade liikumisvõimaluste tagamiseks on kavandatud erinevaid tehnilisi lahendusi nagu ökoduktid, kallasrajad, väikeloomatunnelid ja kahepaiksete tunnelid. Arendaja tellimusel koostab OÜ Rewild riigitee 2 km 87-139 Mäo-Pikknurme lõigul ulukiseiret, mille vahearuanne valmis 2021. a septembris ning lõpparuanne valmis 2022. a augustis. Antud uuringule tugineva projektiga on kavandatud lahendused loomade läbipääsuks. Projekteeritavale maanteelõigule on kavandatud 2 ökodukti, 12 väikeulukitunnelit (üks neist on kombineeritud jalakäijate liiklusega) ja kallasrajad 7 vooluveekogu kallastel. Konnatunnelid on kavandatud kolmele lõigule, kus need paiknevad 200 või 300 meetrise vahemaaga. Imetajatele avalduvad mõjud maanteega kaasnevate häiringute, barjääriefekti ning elupaikade kao, killustamise ja kvaliteedi langusega. Mõjud avalduvad ka suremuse kaudu, kuid mõju suremusele on positiivne, kuna tarastatud teele ulukid ei pääse (välja arvatud ronivad liigid, kes suudavad loomatara ületada). Maantee tarastamine tekitab barjääriefekti, mille tõhusaks leevendamiseks on kavandatud rida erinevat tüüpi loomapääse. Arvestades asjaoluga, et loomapääsud on kavandatud võimalikult optimaalsetele asukohtadele ning nende disainimisel on kasutatud parimat olemasolevat teavet, siis on loomade liikumine suhteliselt hästi tagatud ning puudub oht, et populatsioonid jääksid isolatsiooni. Ökoduktide asukohad põhinevad loomastiku seire andmetele ning seirearuandes toodud soovituste põhjal on need paigutatud paikadesse, kus toimub intensiivne suurulukite liikumine ning kus on piisav loodusmaastike sidusus tagamaks ökodukti toimimine. Adaverest lõunasse kavandatud ökodukt paikneb maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tugialal, aga Põltsamaa ÜP-ga on kavandatud 12 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne muuta tugiala koridoriks ning korrigeeriti selle piire. Korrigeerimise põhjuseks on asjaolu, et projekteeritava maantee uus koridor oleks lõiganud tuumala ning katkestanud selle sidususe. Adaverest loodesse kavandatav ökodukt asub rohekoridori servas, asupaiga näol on maastiku ja loomade liikumisteede aspektist tegemist optimaalse asukohaga. Ökoduktide toimimiseks on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd, kus kehtivad piirangud. Ökoduktid on loomastikule avalduvate mõjude osas kõige olulisemad leevendusmeetmeid ning arendaja huvi on tagada, et taristuga seotud leevendusmeetmed toimiksid võimalikult efektiivselt. Seetõttu tuleb arendajal välja töötada lahendused, kuidas ökoduktide ümber loomadele turvalist keskkonda tagada. Võimalikud variandid on näiteks maa omandamine, kokkulepped kinnistu omanikega, sisendi andmine koostatavatesse üldplaneeringutesse, taotluse esitamine piirangute seadmiseks riiklikes registrites. Eelistatud on osapoolte vabatahtlikul soovil põhinevad lahendused. Maanteelõigu alguse lähedusse kavandatud Mõisa tee kergliiklustunnel tuleks vastavalt nõuetele valgustada, mis vähendab selle sobivust loomapääsuna. Transpordiamet kaalub selle kergliiklustunneli puhul erilahenduse kasutamist, et tunnel oleks ka loomapääsuna sobiv. Põltsamaa jõele lisandub olemasolevale Põltsamaa sillale nr 466 paarissild, ning vana kasutuseta sild lammutatakse. Paarissild on disainitud piisavate mõõtmetega kallasradadega ning lahendus tagab ulukite liikumisvõimaluse piki Põltsamaa jõge praegusega samaväärsel tasemel. Kuna maantee viiakse uuele trassile, kus see killustab maastikke, siis toimub ka loomade elupaikade killustamine, millele lisandub otsene kadu teekoridori, liiklussõlmede ning muude rajatiste alla jäävatel aladel. Elupaikade otsene kadu on maastiku skaalas siiski võrdlemisi tagasihoidlik. Elupaikade killustamist aitavad leevendada erinevad loomapääsud. Elupaikade kvaliteedi kadu seisneb selles, et maantee ja muude sellega seotud teede ning liiklussõlmede naabruses olevatel aladel suureneb häiringute tase, mistõttu inimpelglikumad liigid hakkavad hoiduma kaugemale. Valdav osa Eesti ulukifaunast on maanteedega kaasnevate häiringutega suhteliselt hästi kohanenud ning enamuse piirkonnas levinud imetajaliikide jaoks sobivad elupaigad maantee piirkonnas siiski säilivad. Seega on mõjud elupaikade kvaliteedi languse näol suhteliselt väikesed. Nimetatud mõju kompenseerib asjaolu, et vanale trassile jääva tee liikluskoormus ning häiringute tase väheneb suurel määral. Teisisõnu nihkuvad häiringute allikad uude asukohta, mille juures jääb negatiivseks mõjuks siiski see, et tee nihkub Adavere möödasõidul kultuurmaastikust rohkem metsamassiivide alale ehk loomastiku jaoks väärtuslikumale alale. Linnustikule avalduvad mõjud eelkõige elupaikade (peamiselt metsaalade, vähemal määral ka rohumaade ja põllualade) kao tõttu. Metsamaade raadamine 61 ha suurusel alal toob kaasa olulise elupaikade kao metsalinnustikule. Maantee viimisega uuele trassile ja liiklussõlmede rajamisega kaasneb ka uute häiringupiirkondade teke. Häiringute mõju avaldub peamiselt metsalinnustikule. Mõju leevendamiseks tuleb raietöid vältida linnustiku pesitsusperioodil 15. aprillist 31. juulini. Arvestades teelõigu piirkonnas paiknevate metsamaastike suurt ulatust, siis on maastikulises skaalas mõjud linnustikule küll olulised, kuid suhteliselt väikesed. Kahepaiksetele avalduvad mõjud elupaikade otsese kao ja poolitamise kaudu. Otsene elupaikade kadu seisneb maanteekoridori ja liiklussõlmede alla jäävate niiskete metsaalade kaos. Kahepaiksete elupaikade sidusus tagatakse konnatunnelitega, mis rajatakse kolmele kahepaiksete jaoks olulisele lõigule. Konnatunnelid rajatakse 200 või 300 meetrise vahemaaga. Kavandatava lahenduse korral tõkestatakse kahepaiksete maanteele sattumine kahepaiksete piirdega, millega suunatakse nad tunnelitesse. Seega lakkab olulisemate elupaikade piirkonnas kahepaiksete maanteel hukkumine, millel on oluline positiivne mõju kahepaiksete populatsioonidele. Ulukiuuringu (Rewild OÜ 2021) läbiviimisel on tuvastatud kahepaiksetele olulised elupaigad km 110,5 -112,0; 119,9 ja 117-120. Mõju hindamise käigus on välja toodud, et maantee muldkeha võib mingil määral lokaalselt mõjutada pinnavee liikumist, seda eriti kõrgvee perioodil. Põhiprojekti koostamise 13 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne käigus tuleb tagada, et kahepaiksete elupaikades niiskusrežiim ei muutuks. Vajadusel tuleb selleks kasutada pinnavee modelleerimist. Mõju rohevõrgustikule ja taimestikule Kavandatav tegevus toob kaasa raadamise rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustikus domineerivatel metsaaladel raadatakse ca 55 m laiune tassikoridor, millega kaasneb metsaalade raadamine kokku 11,6 hektaril rohevõrgustiku alal. Suhteliselt suurepindalalise raadamise näol on tegemist olulise negatiivse mõjuga, mis toob kaasa looduslike alade osatähtsuse lokaalse vähenemise rohevõrgustiku alal. Projekteeritava maanteelõigu rajamisel tekivad maantee lõikumisel rohevõrgustikuga uued konfliktikohad, mis paiknevad suuremas skaalas olemasolevatele konfliktikohtadele suhteliselt lähedal. Kuna olemasoleval maanteel uue maanteelõigu valmimise järel liikluskoormus väheneb väga suurel määral, siis olemasolevates lõikumistes, ehk konfliktikohtades, barjääriefekt väheneb. Ehk teisisõnu nihkuvad konfliktikohad koos maanteekoridori nihutamisega. Samas jääb alles ka olemasolev maantee, mis siiski jääb teatud määral rohevõrgustiku sidusust mõjutama. Maantee asukoha muutus mõjutab kohaliku tasandi tugiala rohkem, kuna uus maanteekoridor lõikab seda, olemasolev kulgeb tugiala ja koridori piiril. Kuna maantee lõikab tugiala servaala, siis pole selle tugiala killustav mõju siiski väga suur. Seega on maantee nihkumisest tulenev mõju rohevõrgustiku toimimisele suhteliselt väikene. Piki Põltsamaa jõge kulgevale rohekoridorile on mõju suhteliselt väikene kuna tee jääb praktiliselt olemasolevasse paika, kuigi teekoridor laieneb ning lisandub paarissild. Sildade kallasrajad võimaldavad elustiku liikumist ka maismaal piki jõge, seega olulisi negatiivseid mõjusid antud rohekoridori toimimisele pole ette näha. Eelprojekti lahenduse kohaselt ei ole plaanis rajatavat silda valgustada. Rohevõrgustiku jätkuva toimimise tagamiseks tuleb silla aluse ala valgustamisest hoiduda ka tulevikus. Imavere-Kiigevere viadukti ja liiklussõlme piirkonda kavandatav valgustus mõjutab Adaverest loodesse jääva rohekoridori serva, ekspert on selle mõju hinnanud väheoluliselt negatiivseks. Oluliseks mõjuks rohevõrgustiku toimimisele on maantee tarastamine, mis piirab ulukite vaba liikumise maastikul. Antud negatiivset mõju leevendavad spetsiaalsed lahendused ökoduktide ja muud tüüpi loomapääsude näol. Mõlema rohevõrgustikuga lõikumise kohale on kavandatud ökoduktid. Tarastamine koos ökoduktidega hoiab ära loomade hukkumise teel kuigi piirab loomade vaba liikuvust. Eeldusel, et loomastik kohaneb ökoduktide ning muude loomade läbipääsu tagavate lahendustega, on rohevõrgustiku toimimine kavandatava tegevuse korral siiski tagatud. Adaverest lõunasse kavandatud ökodukt paikneb maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tugialal, aga Põltsamaa ÜP-ga on kavandatud muuta tugiala koridoriks ning korrigeerida selle piire. Korrigeerimise põhjuseks on asjaolu, et projekteeritava maantee uus koridor oleks lõiganud tuumala ning katkestanud selle sidususe. Vaatamata asjaolule, et ökodukt jääb rohevõrgustikust välja, on see kavandatud loomastiku seire andmete põhjal ning sobivasse maastikku. Raadamise mõju Uue maanteekoridori raadamisala on enamasti 50-60 m laiune. Liiklussõlmede piirkonnas on raadamisala märksa laiem. Adavere möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala on ca 51,4 ha ja Põltsamaa möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala on ca 9,6 ha. Kokku on kavandatava tegevuse elluviimiseks vaja raadata 61 ha metsamaid. Suhteliselt suur raadamisala on tingitud asjaolust, et maantee viiakse suuremas osas uuele trassile ja see läbib suhteliselt suures ulatuses (peamiselt Adavere möödasõidul) metsaalasid. Raadamist tingib ka liiklussõlmede, kogujateede ning ökoduktide ehitus. Ökoduktidele kujundatakse peale nende rajamist taas looduslähedane taimkate. Raadamisala kogupindala näol on tegemist suhteliselt suure alaga (61 ha) kuid see jaotub 20 km pikkusele trassilõigule, seega on keskmine raadamismaht trassikilomeetri kohta ca 3 ha. Kuna 14 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne raadamine toimub metsaaladel siis on metsamaid läbiva uue trassi korral keskmine raadamismaht trassikilomeetri kohta ca 6-7 ha. Uue maanteekoridori rajamisega ning liiklussõlmede rajamisega seotud raadamisega tekitatakse lage ala, mis avab metsaalasid tuulte mõjule. Tuulte mõjud võivad avalduda metsadele, mis jäävad raadatud ala piirile ning valitsevate tuulte suhtes allatuult jäävatele servadele. Piki trassikoridori puhuvate tuulte korral võib tekkida nn. tuulekoridori efekt. Tuulekoridori efekt võib põhjustada metsa tuulekahjustuste (tuuleheide, tuulemurd) riski, mis võib avalduda eelkõige tormihellemates ehk kuuse enamusega puistutes. Valdavas osas on maanteekoridori servadeks peapuuliikideks lehtpuud ehk liigid, mis on suhteliselt tormikindlad. Uue trassikoridori servades leidub siiski ka kuuse enamusega puistusid, kuid selliste alade näol on tegemist suhteliselt väikeste lõikudega, mis moodustavad kokku ca 10-15 % trassikoridori serva jäävatest metsadest. Seega on tormihellade metsade osakaal trassi naabruses suhteliselt väikene. Kuna metsamaastikku läbiv uus maanteekoridor on loode-kagusuunaline siis puhuvad valdavad edela ja läänetormid koridoriga risti ning olulist tuulekoridori efekti ei kaane. Siiski võib see kaasneda loodetormide korral või tugeva kagutuule korral, viimane on siiski suhteliselt harvaesinev. Kokkuvõttes on tuulekahjustuste risk suhteliselt väike ja tõenäoliselt avaldub vaid üksikute puude murdumise või heites. Seega ei põhjusta tuulekahjustused olulisi mõjusid metsakoosluste looduslike seisundile ega too kaasa ka olulist metsamajanduslikku kahju. Kokkuvõttes avaldub kavandatava tegevusega kaasneva metsamaade raadamisega oluline negatiivne mõju metsadele. Antud mõju leevendada pole võimalik. Mõju vääriselupaikadele Projekteeritava maanteelõigu, liiklussõlmede ja kogujateede ning muu infrastruktuuri alale vääriselupaiku ei jää. Maanteelõigu lähedusse jääb kaks vääriselupaika: Imavere külas asub VEP registrikoodiga nr. VEP206266 (pindala 0,28 ha), mille nurk jääb liiklussõlme suunduvast olemasolevast, kuid rekonstrueeritavast teest 20 m kaugusele ja Kalme külas asuv VEP registrikoodiga VEP204418 (pindala 6,4 ha) jääb projekteeritavast maanteest 150 m kaugusele ning ökoduktiga seotud raadamisalast 90 m kaugusele. Valgusreostuse mõju Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal valgustatakse ehitusterritooriumi ajutiste valgusallikatega. Ehitusaegset mõju tekitavad ka ehitusmasinate tulede valgusvihud ehitusplatsil. Samuti valgustatakse ehitusplatsil ajutisi hooneid (nt soojakuid). Valgustus on vajalik ka ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse maa-alal. Tegemist on lokaalsete valgusallikatega, mille oluline mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Ehitusplatsi valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, ega oleks suunatud taevasse või häiriks autoliiklust kõrvaloleval maanteel. Nende põhimõtete järgimise korral on ehitusaegne valgustuse leviku mõju ümbritsevale keskkonnale väheolulise tähtsusega. Ehitusaegse valgustusega kaasnevad häiringud on ajutised ja pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda ka „Riigimaanteede valgustamise juhisest 2014-14“2. Nimetatud juhise kohaselt on teevalgustuse eesmärk erinev sõltuvalt teest, kasutajast ja valgustatavast alast. Eesmärk on sõidukijuhile luua selge kujutelm sõiduteest ja teistest liiklejatest, ümbrusest öösel ning halva nähtavusega alal, sh altläbisõidus või tunnelis. Lisaks sõidukitele võivad riigimaanteel liigelda jalakäijad, kelle sõidukijuhile märgatavaks tegemine on teevalgustuse ülesanne. Kõige tähtsam teevalgustuse eesmärk on näidata juhile, et eespool valgustatud alal on midagi, mis võib nõuda tema teravdatud tähelepanu. Kui maantee läbib asustatud ala, siis on valgustusel sõidukite liiklust, jalakäijaid, kohalikku turvalisust, mugavust jne täitev ülesanne. 2 https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud 15 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Välisvalgustus suurendab liiklusohutust ja turvalisust ning tagab liiklejatele mugavamad liikumistingimused. Valgustus rõhutab ka tee jätkuvust, aitab kujundada ligipääsetavat liikumis- keskkonda ja liikluskeskkonnast aru saada. Kasutusaegse valgustuse mõju on suurem pimedal ajal, eelkõige hilissügisel, talvel ja varakevadel ning hommikusel ja õhtusel ajal, kui päevavalgust napib. Projekteeritava maanteelõigu ja liiklussõlmede läheduses on elamuid, mille elanikke võib rajatav valgustus pimedal ajal hakata häirima, kui sellele projekteerimise käigus nõuetekohaselt tähelepanu ei pöörata. Uus valgustuslahendus on projekteeritud Imavere-Kiigevere riste viaduktile, Viruvere tee riste viaduktile, Mõhkküla liiklussõlme, Pajusi tee viaduktile, Puhu liiklussõlme, Lustivere tee ristele ning jalg- ja jalgrattateedele ning bussipeatustesse. Mõisa tee kergliiklustee tunnel on ühiskasutuses väikeulukitunneliga ja seetõttu kaalub Transpordiamet seal valgustuse erilahenduse kasutamist. Müratõkked on kavandatud 1) Raukase kinnistu juurde, 2) Jalaka kinnistu juurde. Müratõkked vähendavad ühtlasi teevalgustuse ja ka autotulede valguse levikut lähimate elamuteni. Imavere-Kiigevere viadukt jääb osaliselt rohevõrgustiku servaalale, mille valgustus avaldab väheolulist negatiivset mõju selle toimimisele. Jäätmetekke ja käitlusvõimaluste mõju Jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus, kohalike omavalitsuste territooriumil jäätmehoolduseeskirjad ja jäätmekavad. Trassilõigu ehitus- ja kasutusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda eelnimetatud õigusaktidest. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmehierarhia seab esikohale jäätmetekke vältimise. Trassilõigu ehitamisel tuleb seda silmas pidada nii ehitus- kui ka kasutusaegse tegevuse korraldamisel. Ehitusetapis väljendub see ehitamise käigus välja kaevatavate materjalide tekkekohal kasutamises (väärtuslik kasvupinnas haljastamisel, saastumata pinnas tagasitäiteks). Kui ehitustöödel tekib materjali, mis ei ole loodusomane või tekib objektil ehitusmaterjalide jääke (nt betoon, kruus vms), mida on samuti võimalik taaskasutada tekkekohal, tuleb need eelistatult mujale käitlusesse suunamise asemel kasutada objektil. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on jäätmetega. Jäätmete tekkekohal kasutamine peab toimuma kooskõlas jäätmeseadusega. Kui tekkekohal kasutatav jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda jäätmeluba. Allapoole jäävate koguste taaskasutamine peab vastama keskkonnaministri 21.04.2004 määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“. Nimetatud määrusele vastamine tähendab jäätmekäitleja registreeringu alusel toimetamist. Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 lisas 1 nimetatud tegevuste ja jäätmeliikide korral ei ole jäätmeloa omamine vajalik ka sellisel juhul, kui jäätmeid taaskasutatakse üle 5 tonni aastas. Sellisel juhul on vajalik jäätmekäitleja registreering (sarnaselt määruse lisas 1 nimetamata jäätmete taaskasutamisele alla 5 tonni aastas). Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmete üleandmisel tuleb veenduda, et käitleja omab üleantavate jäätmete käitlemiseks vajalikku keskkonnakaitseluba. Maanteede tavapärase hooldamise käigus tekib jäätmeid näiteks rajatiste hooldamisel – truupe, tunneleid settetiike, veeviimareid, loomade läbipääsusid ja muid rajatisi tuleb korrapäraselt puhastada sinna kogunenud settest, prahist ja muudest jäätmetest. Puhke- ja teeninduskohtades tekib olmejäätmeid. Lisaks on vaja teerajatisi tehniliselt hooldada ja korrastada, mille käigus tekib teatud koguses pakendeid ja ehitusjäätmeid. Arvestades nii maantee kasutamise käigus tekkivate jäätmete teadaolevat olemust kui ka käesoleva aruande koostamise ajal Eestis olevaid jäätmekäitluse võimalusi, siis enamuse tekkivatest jäätmetest 16 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne saab suunata taaskasutusse, osa ka korduskasutusse. Nt pakendid saab suunata osaliselt korduskasutusse ning osaliselt taaskasutusse uute toodete valmistamise eesmärgil, õli- ja värvijäätmed kütusekomponendi valmistamisse või põletusse energia tootmise eesmärgil, kogunenud setted bioloogilisele töötlemisele komposti valmistamise eesmärgil. Seega tuleb jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. Jäätmete komposti tootmisele suunamine on võimalik, kui see on kooskõlas keskkonnaministri 08.04.2013 määrusega nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“. Jäätmetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale on võimalik avariilistes olukordades (nt jäätmete keskkonda sattumine kogumisvahendite täitmisel, jäätmete, kemikaalide jms teisaldamisel ja transpordil, liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel jne). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada pideva järelevalve teostamisega jäätmehoolduse üle, ajutiselt ladustatavate jäätmete koguste minimiseerimisega ning reostuse tekkimisel selle asjakohase ja kiire reostustõrjega. Mõju kultuuripärandile Kinnismälestist Kalmistu 9341 ja selle kaitsevööndit läbib projekteeritav tee samas koridoris olemasoleva teega. Mälestis on juba olemasoleva maantee poolt ida-lääne suunaliselt kaheks lõigatud ja u 50 m pikkune lõik on maantee ehitamisega hävitatud. Maahaudadega kalmistu Tartu maanteest lõuna poole jääval osal toimusid 2016. aastal arheoloogilised eeluuringud. Nendega tuvastati, et kalmekiht uuritud alal puudus, samas ei saa üksikute matuste olemasolu sellel alal lõplikult välistada ning võimalike tulevaste kaevetööde juures tuleb rakendada arheoloogilist jälgimist. Samas kohas 2017. aastal toimunud arheoloogilise jälgimise käigus ei leitud samuti midagi matmispaigale viitavat. Võimalik kalmistu paikneb kõrgemal seljandikul, mille teest loode poole jääv osa on veel uurimata. Enne teetööde algust tuleks teealale jääval mälestiseosal läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et täpsustada matuste paiknemist ja hulka. Eelteadmiste omamine selle kohta võimaldab arvestada vajalike arheoloogiliste kaevamiste mahuga juba enne tee-ehitust. Vastavalt arheoloogilise uuringu tulemustele tuleks enne teetööde algust nii maa-aluse kalmistu 9341 alal kui ka kivikalme „Kirikuase“ 9342 kaitsevööndis enne tee-ehitust läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et välja selgitada, kas neid alasid on matmiseks kasutatud. Projekti raames viidi läbi arheoloogilise uuringu I etapp (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021), mis hõlmas olemasolevate materjalide läbitöötamist ning maastikuanalüüsi kaugseire meetodeid kasutades. Arheoloogilise uuringu I etapi tulemusena tuvastati projekti ala piirkonnas 14 huvipakkuvat ala, kus võib olla arheoloogilise väärtusega leide. Järgmine ehk II etapp (maastikuleire vaatluse, proovišurfide kaevamisega ja metallidetektoriga ala kontrollimisega) tuleb läbi viia järgmise projekteerimisetapi ajal, et ehitustööde kavandamisel saaks arvestada uuringu tulemustega – seda juhul, kui uuringu käigus leitakse objekte, mille puhul tuleb kaaluda arheoloogiliste kaevamiste vajadust. Maastikuleire ei ole vajalik kogu planeeritud I klassi maantee tee ja teekaitsevööndi ning kogujatee tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses, vaid seal, kus esimese etapi tulemuste põhjal võimalikke arheoloogilisi objekte ja kultuuripärandit tuvastati. Täpse uuringuala suuruse määrab Transpordiamet koostöös Muinsuskaitseametiga. Kiima kõrts (234:KOR:003) asub projekteeritavast teest 40 m kaugusel. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Mälestis on ka võimaliku arheoloogilise objekti nimekirjas. Kiima kinnistu (23401:004:0035) põllult on leitud 16. sajandi aardeleid. Rootsiaegse kaardi andmetel oli seal koos kaks kõrtsi tee erinevatel külgedel. Alal tuleb arheoloogiliste uuringute II etapi (maastikuleire) raames kontrollida ala detektoriga ning kaevata proovišurfe. Ala uurimine ja leidude nõuetekohane uurimine on positiivse mõjuga pärandkultuuri objektide teadvustamisele. Moonakamaja (616:MOM:005) asub projekteeritavast teest 50 m kaugusel. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 20-50%. Objektini ehitustegevus ei ulatu. Mõju sellele puudub. Ülejäänud pärandkultuuri objektid jäävad projekteeritavast teest kaugemale, kuhu ehitustegevus ei ulatu ja oluline mõju pärandkultuuriobjektidele puudub. Mõju inimeste joogiveevarustusele 17 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Projekteeritava maanteelõigu alal ei asu puur-ega salvkaevusid. Ehitustegevusest ja maantee kasutamisest on põhjaveele ohtlikumad avariilised juhtumid, mille käigus võib pinnasesse sattuda suuremas koguses ohtlikke aineid (liiklusõnnetused ja neist tulenev kütusereostus, avariid tee-ehitusmasinatega, avarii asfalditehases, lekked kütuse, bituumeni ja jäätmete kogumisnõudest vms). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust ehitusetapis saab vähendada objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ehitustöödel ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega. Õhusaaste mõju inimeste tervisele Kavandatava tegevuse ehitusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on seotud eeskätt ehitustöödel tekkiva tolmuga (osakesed PMsum, peenosakesed PM10). Tolmu kogus ja levik sõltub nii ehitustegevuse asukohast, tööde olemusest, ajalisest kestvusest ja intensiivsusest, kasutatavast tehnoloogiatest, veokitest, käsitletavate materjalide olemusest ja kogusest kui ka ilmastikuoludest ja nendega arvestamisest tegevuste läbiviimisel. Samuti ümbritsevast maakasutusest ja kõrghaljastuse olemasolust. Üldjuhul piirdub ehitamisega kaasneva tolmu teke ja levik ehitusala ning selle lähiümbrusega. See tähendab teemaad, kus ehitustegevus toimub ning sellega vahetult piirnevaid kinnistuid. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral võib mõju ulatuda siiski ka kaugemale, eeskätt avatud aladele (st kohtades, kus nt elamuala ja ehitusala vahel ei ole kõrghaljastust või teisi ehitisi või rajatisi, mis õhusaasteainete levikut takistavad/vähendavad). Varasematele kogemustele tuginedes võib tolm levida kuni 100 m kaugusele. Mitmetes kohtades jääb majapidamiste, aga ka ettevõtete ja maanteetrassi vahele kõrghaljastus, mis tolmu levikut piirab. Sellistes kohtades tolmu levikut nii kaugele siiski eeldada ei ole. Suurima liiklussagedusega piirkonnas on projekteeritav põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa, mille keskmine liiklussagedus perspektiivses olukorras (aastal 2048) on prognooside kohaselt ca 11 300–11 800 sõidukit ööpäevas. Liiklusest lähtuvalt on olulisem lämmastikühendite (lämmastikdioksiidi NO2) heide, kuid piirvääruste ületamist perspektiivses olukorras siiski eeldada ei ole. Hindamise tulemustest selgus muuhulgas, et pikas perspektiivis (2048. aastal) on saasteaine kontsentratsioonid isegi madalamad kui lühemaajalises perspektiivis (2028. aastal). Kuigi liiklussageduste osas on ajas oodata tõusu, siis õhukvaliteedi paranemine tuleneb eeldatavast sõidukite koosseisu uuenemisest ja tehniliste omaduste paranemisest. Teiste saasteainete (PM10, PM2,5, NMVOC, SO2) kohta näitab põhimaantee 1 puhul läbi viidud hindamine, et nende heitmed tulevad valdavalt mujalt (paiksetest heiteallikatest) ning liikluse mõju on selle kõrval marginaalne. Ka teiste Eesti põhimaanteede puhul, kus liiklussagedused on veelgi suuremad (30 000-50 000 sõidukit ööpäevas), on nii projekteerimisel läbi viidud õhusaaste modelleerimisi kui ka tee kasutusel teostatud õhusaaste mõõtmisi. Tulemustest on ilmnenud, et kõikide saasteainete aastakeskmised saastetasemed on väiksemad piirväärtustest. Piirväärtuste lähedale võivad ulatuda (või neid ületada) NOX ja peenosakeste PM10 lühiajalised tasemed tee alal ja teelähedases tsoonis, ca 20-30 m teest. Vastavasse kaugusesse jääb põhimaanteest perspektiivis üks majapidamine Imavere külas (lähiaadressiga Raukase, kaugus ca 15 m teest). Liiklusest lähtuvalt võib probleeme õhukvaliteediga eeskätt esineda kohtades, kus liiklussagedus on suurusjärgus ca 30 000–50 000 sõidukit ööpäevas3. Projekteeritava Adavere ja Põltsamaa möödasõidu puhul on liiklussagedused eeltoodust ca kolm korda väiksemad ning probleeme Raukase kinnistul välisõhu kvaliteediga pigem siiski eeldada ei ole. Lisaks liiklusele tekitavad saasteaineid muud heiteallikad ning kõrgemad kontsentratsioonid tekivad nendega koosmõjus. Liiklusest põhjustatud õhusaaste levikut aitavad vähendada müratõkked. Seega kohtades, kus eelprojektiga on kavandatud müratõkked, on välisõhus levivate saasteainete kontsentratsioonid reaalsuses veelgi madalamad. Müratõkked ei vähenda heitkoguseid, kuid need suurendavad vertikaalset hajuvust, vertikaalset õhu segunemist ja saasteainete heite kõrgust, millega mõjutavad saasteainete hajumist. Uuringud näitavad, et müratõke vähendab hajuvustingimuste parandamise 3 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020 18 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne tõttu allatuult tekkivaid saasteainete kontsentratsioone keskmiselt 20-50%. Mida kõrgem on müratõke, seda suurem on tema efektiivsus allatuult tekkivate välisõhu saasteainete kontsentratsioonide vähendamisele. Müratõke on ette nähtud ka Raukase kinnistu juurde. Seega ei ole õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine Raukase kinnistul tõenäoline ka sellest lähtuvalt. Olulisi lõhnahäiringuid maantee tavapärasel kasutamisel ei esine. Müra mõju inimeste tervisele Välisõhus leviv müra võib põhjustada väsimust, töövõime langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi. Inimeste tundlikkus müra suhtes on erinev, kuid üldiselt on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste põdejad. Arvestades, kus need elanikkonnagrupid tavapäraselt rohkem viibivad, siis müra suhtes tundlikemateks aladeks võib pidada elamualasid, puhke- ja virgestusalasid, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (laste- ja haridusasutuste, tervishoiuasutuste) alasid ning keskuste alasid (kus on koos erinevad funktsioonid – elamud, ühiskondlik funktsioon). Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) alusel on välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemed. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00-23.00) ja öisest (23.00-7.00) ajavahemikust, müra allikast (tööstusmüra või liiklusmüra) ning mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse juhtotstarvetele. Kuna kavandatavaks objektiks on sõidutee ning AÕKS kohaselt normeeritakse liiklus- ja tööstusmüra eraldi, siis on antud juhul asjakohased liiklusmüra normtasemed. Müra mõju hindamisel on lähtutud koostamisel olevast Järva valla üldplaneeringust ja Põltsamaa valla üldplaneeringust. Järva valla alal ei ole selle projektiala piirkonda maakasutuse juhtotstarbeid määratud, Põltsamaa valla osas piirneb projekteeritav maanteelõik kohati tootmise maa-alade ning äri maa-aladega. Koostamisel oleva Põltsamaa valla ÜP-ga on nii äri maa-ala kui ka tootmise maa- ala juhtotstarve määratud V mürakategooriasse. V mürakategooriale keskkonnamüra nõudeid kehtestatud ei ole. Adavere ja Põltsamaa ümbersõitude lähedusse jääb mitmeid hajali paiknevaid majapidamisi. Valdavalt on tegemist maatulundusmaadel asuvate elamutega. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohaselt kuuluvad maatulundusmaa õuealad II mürakategooriasse. Kuigi koostatavas Põltsamaa valla ÜP-s vastavat maakasutuse juhtotstarvet ei ole ning hajaasutusse ei määrata ka elamumaa juhtotstarvet, siis on mürahinnangus nende puhul siiski võetud aluseks II mürakategooria normtase ja selle tagamine. Ehitusmüra on olemuselt ajutine, st esineb ainult ehitusperioodil ning ehitustegevuse lõppemisel lakkab. Müra põhjustavad peamiselt teatud ehitustööd (nt puurimine, vaiade rammimine). Müraallikateks on ka ehitamiseks kasutatavad masinad ja seadmed ning ehitustegevusega seotud veokid. Viimastest lähtuv müra on seotud eeskätt (ehitus)materjalide veoga. Millised on konkreetsed ehitusaegsed müratasemed ja müra levik, ei ole võimalik prognoosida, kuna ehitustööd on asukohas ja ajas liikuvad. Samuti on erinevatel töödel erinev müratase ning ajaline kestvus. Ehitusmüra ei ole päevasel ajal reguleeritud ning normtasemed on kehtestatud ainult öisele ajale. Pärast maanteelõigu rekonstrueerimist põhjustab müra sõidukite liiklemine teel. Kasutusaegsete müratasemete väljaselgitamiseks teostati mürahinnangu raames valmimisjärgses (2028. aasta) ning perspektiivses (2048. aasta) olukorras levivate müratasemete arvutused. Põhimaantee osas eeldati 2028. ning 2048. aasta liiklussageduste võrdluses ca 1,2 kordset liiklussageduse kasvu (9 613 sõidukit vs 11 518 sõidukit), mis samadel tingimustel tähendab ca 1 dB suurust müratasemete suurenemist. Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Võrreldes modelleerimistulemusi II mürakategooria normtasemetega, siis mürauuringu kohaselt on kõige mürarikkam perspektiivne 2048. aasta, kus II mürakategooriasse kuuluvatel aladel ulatub ülenormatiivne müra päevasel ajal teest kuni 150 m ning öisel ajal kuni 85 m kaugusele (2028. aastal vastavalt 130 m ja öösel 75 m). II mürakategooria müratundlike hoonete teepoolsele küljele 19 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne kehtestatud normtase on päevasel ajal ületatud kuni 65 m ning öisel ajal kuni 35 m kaugusel teest (2028. aastal vastavalt 55 m ja 30 m). Mürauuringus kavandati müra levikut vähendava meetmena müratõkked, võttes aluseks kõige mürarikkama ehk perspektiivse (2048. aasta) olukorra. Tõkete asukohtade määramise aluseks võeti mürauuringus Transpordiameti lähteülesanne, mille kohaselt rajatakse müratõkked nendele elamutele, mille teepoolse(te)le fassaadi(de)le mõjub müratase rohkem kui 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Töös tuvastati üks selline hoone: − elamu lähiaadressil Raukase (KÜ 23401:003:0561) lõuna pool põhimaanteed Järva vallas Imavere külas. Transpordiameti soovil kavandati täiendavalt müratõkked ka kahele hoonele, mille fassaadile mõjuv arvutuslik müratase perspektiivses olukorras on päevasel ajal 65 dB. Nendeks hooneteks on: − elamu lähiaadressiga Oru (KÜ 61605:001:0291) põhja pool põhimaanteed Põltsamaa vallas Mällikvere külas; − elamu-garaaž-kelder lähiaadressiga Jalaka (KÜ 61601:001:0533) lõuna pool põhimaanteed Põltsamaa vallas Mällikvere külas. Kuna kohalikult omavalitsuselt saadud informatsiooni kohaselt on Oru kinnistu hoone hetkel kasutusest väljas ja amortiseerunud, siis ei ole müratõkke rajamine sellele praegu põhjendatud. Müratõke rajatakse olukorras, kui hoone on uuesti eluhoonena kasutusele võetud ning jääb samasse asukohta. Kuna AÕKS-ga on kehtestatud müra normtasemed ka aladele, siis tuleb lisaks müratundliku hoone teepoolse küljele silmas pidada ka alal kehtivat normtaset. Keskkonnaministeerium on siinkohal selgitanud: müra normtasemed kehtivad üldplaneeringu juhtotstarbega määratud aladel ühtlaselt ilma kruntide ja nendel paiknevate alade erisusteta. Maatulundusmaa katastriüksused on valdavalt suured ning igapäevaselt elamiseks kasutatakse neist reeglina vaid väikest osa. Keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kehtib ala norm maatulundusmaa õuealal, kuid õuealade asukohad mürakaartidelt ei selgu. Võttes aluseks Maa-ameti kaartidelt nähtuvad õuealad ning kõrvutades neid müra leviku kaartidega ning pidades silmas, et alale kehtestatud normtase rakendub müratundliku hoone teepoolsest küljest teisele poole hoonet jäävatel aladel, siis nähtub mürahinnangust, et projektiala piirkonda jääb ka kohti, kus alale kehtestatud normtase on ületatud. Täpsemalt on alale kehtestatud päevane normtase nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (2028. aastal ja 2048. aastal) ületatud kuuel kinnistul ja vaid perspektiivses olukorras (2048. aastal) kahel kinnistul. Kohtades, kus alal kehtiv müra normtase on ületatud, on oht inimese tervisele. Tegemist on olulise negatiivse mõjuga, mille vältimiseks tuleb ka sellistes kohtades rakendada meetmeid mürataseme vähendamiseks. Kuna käesolevas töös on analüüs teostatud kõrvutades Maa-ameti kaartidelt nähtuvaid õuealasid mürauuringu müra leviku kaartidega, siis tuleb projekteerimisel olukord üle täpsustada. Oru, Jalaka ja Raukase katastriüksuste kaitseks on mürauuringu kohaselt kavandatud küll müratõke, kuid nagu nähtub müra leviku kaartidelt, siis õuealal kehtiva normtase ei ole sellega tagatud. Nende katastriüksuste puhul tuleb üle vaadata müratõkete efektiivsus ning vajadusel need ümber kavandada, et tagada ka ala normtaseme täitmine. Kuigi Oru katastriüksuse osas rajatakse müratõke siis, kui hoone on uuesti kasutusel eluhoonena olemasolevas olukorras, siis on soovitav tõkke efektiivsus samuti praegu üle kontrollida ning vajadusel ümber kavandada, et projekteerimisel oleks võimalik tõkke võimaliku asukohaga arvestada. Pidades silmas, et müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtib 5 dB võrra leebem normtase võrreldes ala normtasemega, siis Transpordiameti jaoks on siinkohal osutunud probleemiks, et müra leevendamisel ei ole võimalik liikuda müratundliku hoone teepoolse külje normtasemelt automaatselt ala normtasemele (II mürakategooria päevase normtaseme puhul 65 dB-lt 60 dB-le). Kuskile kinnistu osadele peab ameti sõnul jääma nö üleminekutsoon (vahemik 60-64 dB). Keskkonnaministeerium 20 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne on siinkohal selgitanud, et mürataseme leevendamisel tuleb esmalt tagada ala normtaseme täitmine. See tähendab, et leevendusmeetmete kavandamisel tuleks alustada müratundliku hoone teepoolsest küljest teisele poole hoonet jäävast alast ning liikuda sealt tagasi tee poole (II mürakategooria näitel liikumine rangemalt normtasemelt leebemale ehk 60 dB-lt 65-dB-le). Üleminekutsooni osas on soovitav juhinduda sellest, et see saab tekkida aladel, mis jäävad müratundliku hoone teepoolse ja tagumise külje vahele. Samas tuleb arvestada, et kõik olukorrad ei pruugi olla samaväärselt käsitletavad. Kohtades, kus üleminekutsooni selliselt ei teki, on inimese tervise ja heaolu kaitset silmas pidades soovitav võtta aluseks rangema ehk ala normtaseme täitmine. Erisuste või küsimuste korral on soovitav lahenduse leidmiseks teha koostööd Keskkonnaministeeriumi või Terviseametiga, soovitav on kaasata ka kohalik omavalitsus. Taoliste küsimuste lahendamine väljub käesoleva töö raamidest. Kuna müratõkked on kavandatud 2048. aasta liiklusprognoosi silmas pidades, siis võib öelda, et tegemist on mõningase ülehindamisega. Arvestades Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärgiks on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport, siis võivad ajas muutuda kasutatavad transpordivahendid ning liiklemise iseloom. See omakorda tähendab, et väheneda võib ka teedelt lähtuv müratase. Eelnevat silmas pidades võib müratõkete kavandamisel 2048. aasta asemel juhinduda ka 2028. aasta liiklusprognoosist ning pärast 2028. aastat reaalsest olukorrast. Sel juhul tuleb edasine müratõkete vajadus välja selgitada mõõtmistega. Juhul, kui edaspidi on soov kavandada müratundlikke tegevusi põhimaantee lähedale, tuleb maantee müra mõjuga arvestada vastava tegevuse kavandamisel. Hinnata tuleb müra levikut ning vajadusel välja töötada sobivad müra vähendamise võimalused. Mürauuringu kohaselt tuleb müra mõju hinnata vastavalt kõikide tulevikus maantee lähedusse (maanteest ca 100-200 m kaugusele) kavandatavate arenduste puhul. Müra mõju leevendamiseks võib madalate hoonete puhul kaaluda täiendavate müratõkete rajamist maantee äärde, tõkestamaks liiklusmüra levikut kinnistule, kõrgemate hoonete (sh korruselamute) puhul on võimalik projekteerida olukorrale sobiva heliisolatsioonivõimega välispiirded ja avatäited ning hoonete paiknemisega kinnistul tagada liiklusmüra eest kaitstud alad. Hooned ise ja nende paigutus aitavad vähendada müra levikut. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda) ja müratasemete reaalselt tuntavaks vähendamiseks liiklusmüra suhtes (müratõkkeseintega võrreldava efekti saavutamiseks ehk müratasemete vähendamine ≥5-8 dB võrra) peab tiheda kõrghaljastuse laius olema vähemalt 20-30 m, soovitatavalt veelgi enam. Sellest hoolimata avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Ainult müra vähendamise aspekti rõhutamine ühe- kaherealiste hõredate haljastusribade puhul ei ole korrektne. Vibratsiooni mõju inimese tervisele Maantee ehitusperioodil tekitavad maapinna kaudu levivat vibratsiooni ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed, nt erinevad pinnasetööd (pinnase purustamine, tihendamine), konstruktsioonide paigaldamine, töö raskeveokite jt ehitusmasinatega jne. Mõju piirdub üldjuhul ehitusala vahetu lähedusega. Liigne ehitusaegne vibratsioon tuleb välistada sobivate ehitus- meetoditega. Ehitamiseks kasutavad seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad peavad olema töökorras ja neid tuleb kasutada viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“4 sätestatud piirväärtusi. Kui töö teostamiseks kasutada õigeid tehnoloogiaid ja korras masina- ja seadmeparki, ei ole põhjust eeldada ehitustegevusest tingitud vibratsiooni kahjulikku mõju 4 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv 21 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne naaberaladele. Lisaks on tegemist lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast vibratsiooni põhjustavate tööde teostamist. Sarnaselt mürahäiringu vähendamisele, on soovitav ka vibratsioonist tuleneva häiringu vähendamiseks vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist kohtades, kus elamud paiknevad maantee vahetus läheduses, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel, mil inimesed rohkem kodus viibivad. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres. Kasutamisaegne vibratsioon on tüüpiliselt tingitud teede kehvast seisukorrast, samuti suurendavad vibratsioonitasemeid maanteel selle ebatasasused, kühmud ja löökaugud, sest nendest üle või läbi sõites tekib löökjõud. Kõige suurem on vibratsioonitase vahetult maantee ääres, vibratsiooni mõju väheneb kiiresti maanteest kaugemale liikudes. Uute teede rajamisel luuakse sile teekate ning kasutatakse tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada vibratsiooni mõju. Seega ei ole projekteeritava maanteelõigu puhul ette näha kasutusaegset häiriva vibratsiooni teket. Mõju inimeste varale KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms). Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Kavandatava tee jaoks tuleb võõrandada maad naaberkinnistutelt, et projekteeritud lahendused saaks realiseerida. Kokku mõjutab maanteelõik 222 era-, riigi- ja KOV-ide omandites olevat kinnistut, mille maad on vaja võõrandada tee ehituse tarbeks. Kokku on maa vajadus 1 716 957 m2. Projekteerimistingimuste väljatöötamise käigus on Transpordiamet sel teemal kinnistuomanikega suhelnud. Maade omanikega sõlmitakse vastavasisulised kokkulepped seoses maaomandiga. Kahtlemata avaldab maantee rekonstrueerimine selles mahus, sh teeõgvendus uuel trassil, konkreetsete inimeste (maaomanike) varale olulist mõju. Samas oli maa võõrandamise vajadus teada juba trassi teemaplaneeringu koostamise ajast (teemaplaneering on kehtestatud). Hinnangu andmine, kas maade ja ehitiste võõrandamisega kaasnev rahasumma kompenseerib seda mõju, ei ole KMH ülesanne. Mõju tee alla jäävale inimeste varale on oluliselt negatiivne, kuna senised kasutusvõimalused ja otstarve muutuvad märkimisväärselt. Selle mõju leevendamiseks on maaomanikega sõlmitud kokkulepped maade võõrandamiseks. Inimeste liikumisvõimaluste muutumine KMH käigus hinnatakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus saavad ohutult liikuma nii Tallinn-Tartu maanteele, selleks et jõuda nt Adaverre või Põltsamaale, kui ka teisele poole uut maanteelõiku. Maanteelõigu projektlahenduse koostamisel on lähtutud eelkõige liiklusohutuse nõuetest. Eelprojektiga kavandatakse 2+2 sõiduradadega maantee, kuhu peale ja maha sõitmine toimub antud lõigul Imavere-Kiigevere, Mõhkküla ja Puhu kahetasandiliste liiklussõlmede kaudu. Samuti on kavandatud Viruvere, Pajusi tee, Lustivere risted inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks. Ainult kergliikluse jaoks on planeeritud Mõisa tee tunnel. Liiklusohutuse tagamiseks mujalt (nt otse üksikute erakinnistute juurest) põhimaanteele ei pääse. Võrreldes praeguse olukorraga muutub osaliselt põhimaantee asukoht ning sellega seoses muutuvad inimeste liikumistrajektoorid, kuid mitte oluliselt, kuna uus maantee on olemasolevaga paralleelne (maksimaalne kaugus 4 km) või kattub sellega. Kõikidele kohalikele elanikele ning teenindavale, põllumajandusega seotud jm transpordile on tagatud head liikumisvõimalused läbi liiklussõlmede, ristete ja tunneli. Nende juurde rajatakse 22 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne kogujateed. Samuti saab tulevikus edasi kasutada olemasolevat maanteed, kus liikluskoormus jääb praegusega võrreldes väiksemaks ning liiklemine muutub rahulikumaks ja ohutumaks. Projekti realiseerumisel paranevad oluliselt kergliiklemise ja ühistranspordi kasutamise tingimused piirkonnas. Projektlahenduse mõju liikumisvõimalustele on oluliselt positiivne, sest see suurendab oluliselt ohutust ning muudab liiklemise turvalisemaks, mis kaalub selgelt üles osade vahemaade vähese pikenemise. Projekti piirkonnas on kõige sagedasemad liiklusõnnetuste kohad just erinevate mahasõitude ja ristmike aladel. Transiitliikluse osaline eraldamine kohalikust liiklusest on positiivse mõjuga, kuna suurendab liiklusohutust. Ehituse ajal võivad ehitustegevusest tulenevalt elanike liikumisvõimalused olla ajutiselt häiritud. Ehitaja peab tagama elanikele (ajutised) juurdepääsud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kiirabile, politseile ja päästele. Ajutiste ebamugavuste ning häiringute näol on tegemist ainult ehitusaegsete mõjudega. Õnnetuste tekke võimalus Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla riskianalüüsi kokkuvõtte kohaselt võib tulenevalt käitises käideldava kemikaali omadustest õnnetuse korral tekkida tulekahju või keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE). Ohualadena on välja toodud ehitisi ohustav ala ja inimesi ohustav ohtlik ala. Inimestele ohtlikku alasse on projekteeritud parkla ja viis bussipeatust. Projekti realiseerumise korral suureneb õnnetuse tagajärgede raskusaste, sest eeldatavalt viibib ohuala eri osades rohkem inimesi. Maanteede ääres asuvad tanklad on reeglina projekteeritud arvestades maanteeliiklust ja inimeste viibimise võimalust tanklas. Seetõttu ei suurene kavandatava tegevuse tõttu tanklas õnnetuse tekke tõenäosus. C-kategooria ohtlik ettevõte peab oma KeMS kohased kohustuslikud dokumendid hoidma asjakohasena ja neid vajadusel uuendama (KeMS § 22 p 2 lg 3). Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla ja Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise riskianalüüsid ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldused tuleb vajadusel täiendada projekteeritavast maanteelõigust lähtuvate väliste ohtude osas. Kemikaaliseadus kehtestab erinõuded ehitiste projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb ehitiste projekteerimisel arvestada ohtlikest ettevõtetest tulenevate asjaoludega. Kindlaks tuleb teha doominoefektiga käitised, arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust. Projekteerimisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning avalikus kasutuses olevate alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad on toodud majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruses nr 87: 5-50 tonnise maapealse mahuti puhul on minimaalne mahuti kaugus liiklussõlmest 50 meetrit ja magistraaltänavast 10 meetrit. Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise tagant kulgev kogujatee on projekteeritud 20 meetri kaugusele ning mahutist uue põhimaantee katte servani on minimaalne kaugus ca 70 meetrit. 0-alternatiivi rakendamise korral suureneb liikluskoormus olemasoleval maanteelõigul, mis tähendab, et ka raskeliiklus liigub jätkuvalt läbi Põltsamaa linna ja Adavere aleviku. Liikluskoormuse tõus kaherealisel maanteel toob kaasa liiklusõnnetuste arvu kasvu. Arvestades asjaoluga, et paljud lõigud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on ehitatud või kavatsetakse ehitada neljarealisteks I klassi maanteedeks, kus lubatud liikluskiirus on kuni 120 km/h, siis võib eeldada, et liikluskiirused kasvavad ka neljarealiste lõikude vahele jäävatel kaherealistel lõikudel. See tooks kaasa liiklusõnnetuste raskemad tagajärjed. Liiga intensiivse liikluse korral on raskendatud abi jõudmine õnnetuspaigale ning tagajärgede likvideerimine maanteel. Raskeliiklusega toimunud õnnetuse korral võib see viia muuhulgas ka olulise keskkonnareostuse tekkimiseni. Kavandatava tegevuse koosmõjud 23 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa on 284,5 km pikk, sellest 279 km on Transpordiameti haldusalas. Sellest neljarealiseks esimese klassi maanteeks on ehitatud maanteelõigud Vaida-Aruavalla, Aruvalla-Kose ja Kose-Võõbu. Ehitustööd toimuvad Võõbu-Mäo neljarealisel maanteelõigul, mis peaks valmima 2022. aastal. Adavere-Põltsamaa maanteelõigu eelprojektiga samaaegselt koostatakse külgneva maanteelõigu Mäo-Imavere eelprojekti ja selle KMH-d. Kahe projekteeritava maanteelõigu kogupikkus on 40,6 km. Teehoiukava aastateks 2021–2030 lisa 4 näeb ette Mäeküla möödasõidu, Käsukonna õgvenduse, Paia ristmiku, Neanurme – Pikknurme, Puurmani – Laeva, Kardla – Tartu ja Lennujaama - Reola maanteelõikude ning Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise neljarealiseks esimese klassi maanteeks. Ühe konkreetse maanteelõigu ehitusprojekti KMH raames ei saa välja selgitada ega hinnata kogu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitamise ega kasutamise koosmõju keskkonnale. Käesolevas peatükis on käsitletud külgnevate maanteelõikude koosmõjusid. Mõju loomapopulatsioonide sidususele Pikemas ajaskaalas tuleb ette näha koosmõjusid seoses kogu või suurema osa Tallinn-Tartu maantee 4-realiseks ehitamisega. Regionaalses ja üle-eestilises skaalas võivad maanteelõikude koosmõjus avalduda loomapopulatsioonidele teistsugused mõjud võrreldes üksiku maanteelõigu lokaalsete mõjudega. Üheks põhjuseks on üksikute maanteelõikude väheoluliste mõjude kumuleerumine (võimendumine) nii, et summaarselt muutub mõju oluliseks. Pikema lõigu koosmõjus avalduvad mõjud loomapopulatsioonidele suuremal alal ning maanteest kaugemal. Seejuures võivad võimenduda nii barjääriefekt, mis on tingitud maantee tarastamisest kui ka elupaikade kadu ja kvaliteedi langus. Sellised mõjud avalduvad eelkõige suure kodupiirkonnaga ja piiratud levimisvõimega liikidele (nt suurkiskjad, kahepaiksed) ning haruldastele ja stohhastiliselt levivatele liikidele, mille asurkondadele on olulised ka enamuse ajast asustamata elupaigad (nt kotkad kasutavad erinevatel aastatel erinevaid pesi). Pikema aja jooksul avalduvad maanteelõikude koosmõjud loomapopulatsioonide suurema ruumilise ulatusega üksustele - metapopulatsioonidele. Selliste mõjude ärahoidmiseks on oluline rajada kõik loomastikule avalduvaid mõjusid leevendavad meetmed kõigil maanteelõikudel ühtse alusprintsiibi järgi ja piisava sagedusega. Eeldusel, et ka külgnevate maanteelõikude rekonstrueerimisel rakendatakse piisavaid leevendusmeetmeid loomade liikumistingimuste tagamiseks ei kaasne kavandatava tegevuse koosmõjuna olulisi negatiivseid mõjusid loomapopulatsioonide sidususele. Metsamaa raadamine Projekteeritava maanteelõigu mõjuala on kokku 230 ha, sellest raadatakse 61 ha (26,5%). Statistilise metsainventeerimise andmetel on Eesti metsamaa keskmine puidu tagavara 206 m 3/ha, seega võib hinnatava trassikoridori piirides raadamise käigus eemaldada umbes 12 566 m3 puitu. Mäo-Imavere maanteelõigu kohta KMH koostamise ajal vastavaid andmeid veel ei ole. Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas ei kavandata teadaolevalt arendusi ega tegevusi, mis tooks kaasa metsade raadamist suuremal alal. Ainsaks olulist raadamist nõudvaks arenduseks on külgneva Mäo-Imavere maanteelõigu rekonstrueerimine 2+2 sõidurajaga maanteeks. Mäo-Imavere maanteelõigul pole Adavere-Põltsamaa lõigu naabruses suuremaid raadamisalasid kuna trassikilomeeter kulgeb lähema 5 km ulatuses valdavalt põllumajanduslikus avamaastikus. Tartu suunal kulgeb maantee samuti valdavalt põllumajandusmaastikus ning võimalik rekonstrueerimine hinnatava lõigu naabruses olulist raadamist kaasa ei tooks. Seega paiknevad teelõikude raadamisalad üksteisest suhteliselt eraldatult ning nende ruumilist kumuleerumist ei toimu. Seega ei toimu ka olulist raadamisalade mõjude kumuleerumist maastikuökoloogilises mõttes, kuna raadamisalad on eraldatud avamaastikega ja „hajuvad“ suurele alale. Raadamine ja sellega kaasnevad mulla häiringud põhjustavad kasvuhoonegaaside (eeskätt CO 2) heidet. Mullahäiring tekib nii kuivendamisest, mulla väljakaevamisest kui ümberpaigutamisest tingitud pinnase aereerimisest, mis põhjustab mulla orgaanilise aine mineraliseerumise ning mille tagajärjel vabaneb mulla orgaaniline süsinik atmosfääri. Mullaemissioonide puhul näevad IPCC juhendid ette, et süsiniku heide toimub pärast maakasutuse muutust veel 20 aasta jooksul. 24 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Biomassis ja surnud orgaanilises aines (surnud puidus, varises) seotud süsinik vabaneb IPCC juhendite kohaselt atmosfääri esimese aasta jooksul pärast maakasutusmuutust. Rail Balticu raudtee põhiprojektide KMH-de käigus on väljaarvutatud muuhulgas RB raudtee maakasutuse muutusest tingitud CO2 heide. Selgus, et maakasutusmuutuse suurima heite moodustab metsamaade raadamine (85%), millele järgneb põllumaade muutmine raudteemaaks (13%). Keskmiselt tekib hektari kohta ca 300 tonni CO2ekv. Saadud tulemusi ei saa otse üle kanda projekteeritava maanteelõigu konteksti, tegemist on indikatiivse suurusega, kuid on selge, et kumulatiivselt on mõju oluline. Kliima mõjusid ei saa leevendada ega kompenseerida ühe trassilõigu ehitusprojekti ega KMH mahus, selleks on vaja konkreetse projekti alast sõltumatut tegevuskava. Leevendusmeetmed KMH aruandes on esitatud ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise, leevendamise ja heastamise meetmete kirjeldus rajamis- ja kasutamisetappide lõikes, sealhulgas nende kasutamise eeldatava efektiivsuse hinnang. Leevendusmeetmed on välja töötatud järgmistes mõjuvaldkondades: kaitstavatele liikidele soodsa seisundi tagamiseks, loomastiku kaitsmiseks, müra normtasemeteja vibratsiooni piirväärtuste tagamiseks, ringmajanduse ja jäätmehoolduse korraldamiseks, veekeskkonna kaitseks, pinnase kaitseks, kultuuripärandi kaitseks, õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks ja õnnetuste tekke vältimiseks. Lisaks on antud KMH ekspertide soovituse korralduslike meetmete rakendamiseks. Seiremeetmed KMH-s jõuti järeldusele, et seiremeetmeid on vaja rakendada järgmistes valdkondades: pinnavee kvaliteet, loomastiku seisund ja müratase. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste käsitlemine Üks KMH eesmärkidest on hinnata kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide keskkonnamõju ja sellest lähtuvalt anda teavet sobivaima lahendusvariandi valikuks. Lähtuvalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist on käesolevas KMH aruandes alternatiividena käsitelud eelprojekti lahendust ja tegevusest loobumist ehk 0-alternatiivi. 0-alternatiivi saab vaatamata kehtestatud maakonna- ja teemaplaneeringutele, koostatavatele üldplaneeringutele ning Teehoiukavas toodud eesmärkidele reaalseks lugeda seetõttu, et Transpordiamet on otsustajana KMH programmi koostamise käigus andnud oma seisukoha, et maanteelõigu ehitamine ei ole lõplikult otsustatud ja KMH metoodilises kontekstis on tegemist kavandatava tegevuse võrdlemisega olemasoleva olukorraga. Seega on 0-alternatiivina mõnes peatükis (nt müra ja õhusaaste käsitlused) käsitletud olemasoleva Põltsamaa-Adavere maanteelõigu praegust asukohta ning looduskeskkonna käsitlustes maanteelõigu tulevase asukoha seisundit ja mõjusid. Alternatiivide võrdlusest selgub, et projekteeritava maanteelõigu ehitamine toob kaasa olulise negatiivse mõju neljas valdkonnas: mõju maakasutusele, mõju pinnasele, mõju rohevõrgustikule ja taimestikule ning raadamise mõju ja koondmõju. Kõik need mõjud on pöördumatud. Maanteelõigu kasutamine toob kaasa olulise negatiivse mõju kahes valdkonnas: raadamise mõju ja koondmõju ning müra mõju tervisele. Kui projekteerimise järgmistes etappides rakendatakse meetmed müra ala normtaseme tagamiseks, siis hinnang mõju olulisusele langeb väheolulisele tasemele. 0-alternatiiv toob kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju kolmes mõjuvaldkonnas. Loomastikule ja loomapopulatsioonide sidususele, sest liiklussagedus kasvaks olemasoleval maanteelõigul ning kõigil loomaliikidel oleks selle ületamine senisest veelgi keerulisem. Projektiga ette nähud meetmed loomade pääsudeks ja maanteele sattumise vältimiseks tagavad loomastikule senisest paremad tingimused, kuid maanteevõrgustik barjääriefektina ja häiringuna mõjutab loomastikku siiski negatiivselt. Oluline negatiivne mõju avalduks ka inimeste tervisele läbi olemasoleva mürafooni, sest ka praegusel maanteelõigul olev liiklus põhjustab müratasemete ületamisi. 25 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Liikluskoormuse kasv praegusel Adavere alevikku ja Põltsamaa linna läbival maanteelõigul tooks kaasa liiklusõnnetuste arvu kasvu ja nende raskemad tagajärjed inimeste elule ja tervisele. Raskeveokitega toimuvad õnnetused võivad lisaks viia ka olulise keskkonnareostuse tekkimiseni. 26 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 1. Sissejuhatus Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga. Riigiteede teehoiukava näeb ette Põltsamaa ja Adavere ümbersõidu rajamise 2+2 ristlõikega I klassi maanteena. Selleks on koostatud projekt „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine5“, mis on jaotatud kaheks osaks: Adavere möödasõit ja Põltsamaa möödasõit (edaspidi tekstis ka eelprojekt). Eelprojekti koostamise eesmärk on põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks kehtiva teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,06“ määratud maanteetrassi asukohas. Teemaplaneering on Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012. a korraldusega nr 423 ja Jõgeva maakonna osas kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri 2012. a korraldusega nr 1-1/396. Seoses põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigu Kose-Võõbu valmimisega on Teeregistri järgi projekti lõigu uus algus km 108,1 ja lõpp km 128,1. Kuna eelprojektiga nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus, siis KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse sellele keskkonnamõju hindamine (edaspidi tekstis KMH) selle vajadust põhjendamata. Käesolevas KMH protsessis on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi tekstis KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel otsustaja Transpordiamet. Maanteeamet Transpordiameti eelkäijana algatas oma 16.06.2020 otsusega nr 15-7/20/199 KMH põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 (vt selgitus eespool) asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. KMH algatamise otsus on KMH aruande Lisa 1 toodud KMH programmi lisas 1. KMH eesmärk vastavalt KeHJS-e § 31 lg 1 on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Kõik otsused eelprojekti lahendusvariantide valiku kohta teeb nii otsustaja kui arendajana Transpordiamet. Käesolevas KMH- s välja pakutud keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine ehitusloa väljaandmise käigus on otsustaja kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg 2). KMH käigus hinnatakse projekteeritava maanteelõigu otsest ja kaudset olulist keskkonnamõju, mis on seotud maanteelõigu rajamise, kasutamise- ja lõpetamisetapiga. KMH aruanne on koostatud Transpordiameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmi põhjal. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsus on Lisa 2. KMH aruande ülesehituse ja sisu osas on lähtud keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ toodud nõuetest. Transpordiamet viis 2021. aastal läbi Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (E263) km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu projekteerimistingimuste andmise menetluse 7. Projekteerimistingimuste menetluse eesmärk on muuhulgas koguda informatsiooni ja kaasata huvitatud isikud. Ehitusprojekti lahenduse tutvustamiseks korraldas Transpordiamet ajavahemikul 5 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0042 6 Leitav: https://www.transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teemaplaneeringud, vaadatud 01.03.2022 7 Leitav: https://www.transpordiamet.ee/riigitee-2-tallinn-tartu-voru-luhamaa-e263-km-1081-1281-adavere- ja-poltsamaa-moodasoidu 27 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 09.08.2021 – 05.09.2021 projekteerimistingimuste eelnõu tutvustamise ja 02.09.2021 Põltsamaa Kultuurikeskuses ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams projekti tutvustava arutelu, kus oli soovi korral võimalik küsida täpsustavaid küsimusi koostatava ehitusprojekti kohta. Krundijaotuskava kohaselt tuleb projekteeritava maanteelõigu väljaehitamiseks võõrandada maad naaberkinnistutelt selleks, et kõik projekteeritud lahendused saaks realiseerida. Kokku on asjassepuutuvaid kinnistuid 224. Maade võõrandamiseks pöördub Transpordiamet maaomanike poole menetluse käigus. Võõrandamiseks tuleb saavutada mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe. KMH maa omandi küsimustega ei tegele, sest vastavalt KeHJS nõuetele peavad keskkonnaeksperdid olema erapooletud ja objektiivsed. Omandiküsimustesse sekkumise korral ei oleks see võimalik. Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt on mahukas dokument, mida on käesolevas KMH aruandes kirjeldatud ja refereeritud sellises mahus, nagu eksperdigrupi liikmed on seda oluliseks pidanud. Detailsema ülevaate saamiseks eelprojektis toodud lahendustest tuleb tutvuda lisaks KMH aruandele ka eelprojekti materjalidega. Seetõttu peab KMH ekspert vajalikuks ja asjakohaseks KMH aruande menetluse jooksul tagada ligipääs ka eelprojekti materjalidele. 28 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 2. KMH osapooled KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed Otsustaja* Transpordiamet Villu Lükk, Valge 4, 11413 Tallinn projekteerimise osakond, tel 6119368 keskkonnakorralduse juht [email protected] Arendaja Transpordiamet Anni Luht, Valge 4, 11413 Tallinn projektijuht tel 5090807 projekteerimise osakond [email protected] Projekteerija Skepast&Puhkim Peeter Škepast, Laki põik 2, 12919 Tallinn OÜ projektijuht tel 509 0730 [email protected] Ekspert (KMH Skepast&Puhkim Aide Kaar, Laki põik 2, 12915 Tallinn läbiviija) OÜ projektijuht- tel 664 5808 keskkonnaekspert [email protected] * KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2027). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. KMH eksperdirühma liikmed ja nende hinnatavad valdkonnad on loetletud alljärgnevas tabelis (Tabel 2). Tabel 2. KMH eksperdirühm Nimi Valdkonnad Aide Kaar juhtekspert, KMH aruande vastutav koostaja (eksperdirühma töö korraldamine, KMH aruande SKPK projektijuht-keskkonnaekspert koostamine); õnnetustega kaasnev võimalik keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123 mõju; jäätmeteke ja käitlusvõimaluste mõju; ülevaade kliimamuutustega arvestamisest, raadamise mõju kliimamuutustele, mõju pinnavee kvaliteedile Moonika Lipping Õhusaaste, müra ja vibratsiooni mõju inimeste tervisele SKPK projektijuht-keskkonnaspetsialist Raimo Pajula mõju kaitsealustele loodusobjektidele, rohevõrgule, taimestikule, loomastikule, SKPK keskkonnaekspert vääriselupaikadele, raadamise mõju ökosüsteemidele Ingo Valgma Mõju põhjaveele, mõju pinnavee liikumisele, mõju pinnasele, mõju inimeste SKPK geoloogia ja hüdroloogia spetsialist joogiveevarustusele Hendrik Puhkim, Mõju maakasutusele, mõju inimeste liikumisvõimalustele ja varale, valgusreostuse SKPK juhatuse liige teke ning mõju keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135 29 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Nimi Valdkonnad Vivika Väizene Mõju kultuuripärandile SKPK keskkonnaspetsialist Marko Lauri Graafiline andmetöötlus. SKPK GIS spetsialist KMH menetlus programmi koostamisest kuni aruande valmimiseni on pikk protsess, mille jooksul võib mõni eksperdigruppi arvatud liige vahetada töökohta või -positsiooni, mõni töötaja võib minna lapsehoolduspuhkusele või tulla lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle, ettevõttesse võib tööle tulla uute pädevuste ja kogemustega töötajaid, eksperdi töökoormus võib muutuda, ekspert võib mõnes valdkonnas olla tõstnud oma pädevust või pädevusi, mõju hindamise käigus võib ilmneda vajadus käsitleda täiendavaid, KMH programmis välja toomata valdkondi või ilmneb, et mõni teemakäsitlus on arvatust keerukam või mahukam. Kõik see võib kaasa tuua muutusi KMH programmis toodud eksperdirühma koosseisus ja/või hinnatavates valdkondades. Võrreldes KMH programmiga on KMH eksperdirühmas ja tööjaotuses toimunud järgmised muudatused: − Valdkondi jäätmeteke ja käitlusvõimaluste mõju hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Aide Kaar. KMH programmis oli valdkond määratud Jüri Hionile. − Valdkondi müra ja õhusaaste mõju inimeste tervisele hindas töökoormuse ja sisulise vastutuse paremaks jaotamiseks ekspert Moonika Lipping. KMH programmis oli valdkonnad määratud ekspert Veronika Veršile. − Valdkonda mõju kultuuripärandile hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Vivika Väizene. KMH programmis oli valdkonnad määratud ekspert Veronika Veršile. − Valdkonda mõju inimeste joogiveevarustusele hindas töökoormuse ja sisulise vastutuse paremaks jaotamiseks ekspert Ingo Valgma. KMH programmis oli valdkonnad määratud ekspert Veronika Veršile. − Valdkonda mõju inimeste liikumisvõimalustele hindas töökoormuse paremaks jaotamiseks ekspert Hendrik Puhkim. KMH programmis oli valdkonnad määratud ekspert Veronika Veršile. KMH juhtekspert kinnitab, et eksperdirühmas tehtud muudatused on asjakohased ja põhjendatud ning on tulnud kasuks töö parema kvaliteedi saavutamisele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. Lisaks oli töösse kaasatud: − Arheoloogiakeskus MTÜ, vastutav täitja Gurly Vedru – arheoloogilise uuringu I etapp (kaartide ja andmekogude analüüs). Uuringud viidi läbi Transpordiameti tellimusel ning uuringu aruandega on võimalik tutvuda Transpordiameti Tallinna esinduses (Teelise 4, 10916 Tallinn). − Kajaja Acoustics OÜ, vastutav täitja Kaarel Sepp – liiklusmüra modelleerimine, vibratsiooni mõju hindamine. 30 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 3. Kavandatava tegevuse kirjeldus 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eelprojekti koostamise eesmärk on põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks kehtiva teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0“ määratud maanteetrassi asukohas. Põltsamaa ümbersõidu rajamiseks 2+2 ristlõikega maantee ehitus on olnud ette nähtud „Riigiteede teehoiukava 2021–2030" varasemates versioonides, Vabariigi Valitsuse 10.12.2020 istungil uuendatud "Riigiteede teehoiukava 2021–2030" versioon näeb ette ka Adavere ümbersõidu rajamise 2+2 ristlõikega maanteeks8. Eelprojekti koostamise käigus tehtud liiklusuuringus9 on prognoositud liikluskoormuse märgatav kasv 2020. ja 2048. aasta võrdluses - eeldatud ca 1,5 kordset liikluskoormuse kasvu (7976 sõidukit vs 11 759 sõidukit) – vt Tabel 3. Liikluskoormuse eeldatava tõusu tõttu on liiklusohutuse tagamiseks oluline kaasaegsetele nõuetele vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamine. Tabel 3. Liikluskoormused projektialasse jäävatel teelõikudel Tee Liiklussagedused 2019 2020 2028 2048 Põhimaantee nr 2 km 109.997-118.55 7604 7604 9396 11249 Põhimaantee nr 2 km 118.56 -123.268 7870 7976 9818 11759 Põhimaantee nr 2 km 123.269 -126.923 7199 7809 9613 11518 Põhimaantee nr 2 km 126.924 - 135.214 7321 6972 8583 10286 Tugimaantee nr 37 1637 2210 2575 2876 Tugimaantee nr 38 2359 2457 2747 3063 Kõrvalmaantee nr 15164 152 138 150 159 Kõrvalmaantee nr 14166 32 32 36 38 Kõrvalmaantee nr 14170, km 1.278 -1,86 1223 1273 1010 1068 Kõrvalmaantee nr 14170, km 1,86-5,844 852 914 1407 1487 Kõrvalmaantee nr 14172 638 663 718 760 Kõrvalmaantee nr 14174 335 373 413 437 Kõrvalmaantee nr 14162 425 499 532 573 8 Vaata täpsemalt TRAM kodulehelt: https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee- ehitus/teehoiukava#item-1 (vaadatud 03.02.2022) 9 Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring ja kergliiklejate prognoos, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0042 31 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht Projekteeritav maanteelõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas- vt Joonis 1 ja Joonis 2. Joonis 1. Projekteeritava maanteelõigu asukoht 3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Vastavalt projekteerimisjuhistele on maanteelõigu viaduktide ja sildade projekteeritud eluiga 100 aastat, truupidel 50 aastat ja konstruktiivsete aluskihtide kavandatav eluiga vähemalt 20 aastat. Projekteeritud kuni 6 m kõrgusega mullete kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat. Kõigi projekteeritavate teede, sh mahasõitude, kulumiskihtide (asfaltkate, kruuskate, tugipeenrad) kavandatav eluiga on 12 aastat. Liiklusmärkide projekteeritud eluiga on 10 aastat, piiretel 15 aastat ja teekattemärgistuse eluiga 5 aastat. Teehoiukava kohaselt on nii Adavere möödasõidul kui Põltsamaa möödasõidul indikatiivseks ehitusaja alguseks määratud 2026. aasta. 3.3.1. Plaanilahendus Teemaplaneeringu kohaselt on I klassi maantee trassikoridori ala laius 650 m ning tee ja teekaitsevööndi laius 150 m. Projekteeritava maanteelõigu kogupikkus on 20 km, laius 25-30 m. Sellele lisanduvad muldkeha nõlvad ja hooldusteed. Ehitusseadustiku kohaselt on tee kaitsevööndi laius 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Projekteeritav Adavere ümbersõit 2+2 lõigul algab km 108,4 ja lõpeb km 119,6. Km 108,4 kuni 109,09 kulgeb maanteelõik olemasoleval Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassil, km 109,09 kuni km 119,6 uuel, teemaplaneeringu kohasel trassil. Projekteeritav Põltsamaa ümbersõit 2+2 lõigul algab km 119,6 ja lõpeb km 128,1. Km 119,6 kuni km 126,7 kulgeb maanteelõik uuel, teemaplaneeringu kohasel trassil ja sealt kuni km 128,1 olemasoleval Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassil. 32 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 2. Projekteeritav maanteelõik ja rajatised sellel 3.3.1.1. Liiklussõlmed, risted ja ristmikud Tabel 4. Rajatised projekteeritaval maanteelõigul Km Rajatise tähis Rajatise nimetus 108,9 TS101 Mõisa tee KLT tunnel (ühiskasutuses väikeloomatunneliga – vt Tabel 6) 110,6 TS102 Imavere-Kiigevere riste viadukt 114,3 TS104 Viruvere tee riste viadukt 119,3 TS106 Mõhküla liiklussõlme viadukt 120,3 TS201 Põltsamaa jõe paarissild 120,7 TS203 Põltsamaa II sild (nr 467) -rekonstrueeritakse 121,5 TS204 Pajusi tee riste viadukt 123,2 TS205 Puhu liiklussõlme viadukt 124,4 TS206 Lustivere tee riste viadukt Imavere-Kiigevere riste 33 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Imavere-Kiigevere riste (Joonis 3) ühendab kõrvalmaanteed nr 15164 ja olemasolevat põhimaanteed, mis hakkab täitma kogujatee funktsiooni. Kõrvalmaantee viiakse ristena üle põhimaantee. Põhimaantee viadukti kõrgusgabariit on 5,50 m. Kõrvalmaantee ja kogujatee ristumine on projekteeritud T-kujulise ristmikuga, arvestades kõrguslikke erinevusi, liiklusuuringut ning Transpordiameti soovi maavõõrandusi vähendada. T-kujuline ristmiku pöörderaadiused on projekteeritud R=12 ja R=15. Ristmikule on projekteeritud ka liiklussaar. Kogujateele 1 on projekteeritud ringristmik, mille kaudu saab Adavere suunast liikuda ramp 4 kasutades põhimaanteele. Kogujatee 1 on eriveoste marsruudi osa. Ringristmiku kesksaare diameetriks on projekteeritud 25 m. Sõidutee kitsendi osa on projekteeritud 3 m laiusena, arvestades põllumajandustehnika ja eriveoste liikumisega. Ringristmiku pöörderaadiused on R=20 m. Ramp 4 plaaniraadius on 200 m, kiirendusraja täisosa pikkus 425 m. Joonis 3. Imavere-Kiigevere riste projekteeritud lahendus Viruvere tee riste Viruvere tee riste (Joonis 4) ühendab kohaliku teede võrgustiku Viruvere tee Kensi ja Tõrvandi teega. Viruvere tee projekteeritav osa järgib olemasoleva tee parameetreid ja kokkuleppel Transpordiametiga kurvi õgvendust ei tehta. Plaanikõveriku raadius R=60 m, mis vastab erandlikule tasemele projektkiirusel 50 km/h. Viruvere tee ühendab Adavere asulat põhimaantee äärde projekteeritavate bussipeatustega. Parklad bussipeatusesse minejatele on projekteeritud Viruvere tee PK 0+85 ning Kogujatee 2 äärde PK 1+67. Kogujatee 2 algab Viruvere teelt PK 6+45. Mõlemasse parklasse on projekteeritud 5 sõiduautokohta. 34 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 4. Viruvere tee riste projekteeritud lahendus Mõhküla liiklussõlm Mõhküla liiklussõlm (Joonis 5) tagab põhimaanteelt kõik pöörded. Mõhküla liiklussõlme korral ületab Mõhkküla viadukt põhimaanteed. Eriveosed ületavad Mõhkküla viadukti kaudu põhimaantee ning suundub kogujatee 4 kaudu olemasolevale põhimaanteele. Mõhküla liiklusõlme ületav tee Mõhküla LS on projekteeritud plaanikõverikuga 200m, mis vastab 50 km/h rahuldavale tasemele. Mõhküla liiklussõlme kõige kriitilisem ramp on Ramp 2, mille plaanikõveriku raadius on R=50m. Mõhküla liiklussõlme ringristmikud on projekteeritud kesksaare läbimõõduga d=25m. Sõidutee kitsendi osa on projekteeritud 3 m laiusena. Ringristmiku pöörderaadiused on R=20 m ja R=12 m. Liiklussõlmest ühendatakse kogujatee nr 4 olemasoleva tugimaanteega nr 38. Arvestades Mõhküla-Eistvere tee riste ärajätmisega ja madala liiklussagedusega kasutab kõrvalmaantee liiklus Lassi-Vihmutise teed, mis ühendatakse ringristmikule. Joonis 5. Mõhkküla liiklussõlme plaanilahendus 35 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Põltsamaa jõe paarissild Sillal kulgeb riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja sild ületab Põltsamaa jõge. Tee telg ristub jõega ca 70 kraadise nurga all (Joonis 6). Põhiteel on arvestatud 2+2 rajalise laia eraldusribaga ristlõiget. Sild on kolme avaline (ava pikkused 20,0+28,0+20,0 m), piiretevahelise laiusega 2x11,5 m ja kogupikkusega 69,0 m (Joonis 7). Põltsamaa paarissilla rajamiseks on vajalik teostada töid osaliselt ka jõe kallastel vee voolusängis. Vahesammaste vundamentide rajamiseks on tarvis jõe kaldaid täita, et tekitada vajalikud tööplatvormid. Tööplatvorm peab ulatuma 2-3 meetrit vundamendi piirist kaugemale ehk jõele säilib tööde ajal puutumata voolusäng ca 15-17 meetri ulatuses. Tööplatvormilt rajatakse sulundvaiadest karbid, mis võimaldavad rajada piisava sügavusega süvendi, et rajada vundamendid lubjakivi kihile. Sulundvaiadest karbid toestatakse sisemiselt, mistõttu pole vaiu tarvis lubjakivisse rammida. Peale vahesammaste rajamist on tööplatvorme tarvis ka tõstetehnikale pealisehitise kandetalade monteerimiseks. Orienteeruv tööplatvormide vajalik ajaline kestus on ca 5 kuud. Põltsamaa jõe paarissilla katendi kõrgus on ca 2 m kõrgem, kui rekonstrueeritaval Põltsamaa II sillal. Joonis 6. Rajatav Põltsamaa paarissild ja rekonstrueeritav Põltsamaa II sild 36 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 7. Silla vaade piki Põltsamaa jõge Pajusi riste Pajusi riste (Joonis 8) ühendab Pajusit Põltsamaa linnaga. Kõrvalmaantee nr 14170 viiakse ristena üle põhimaantee ning kogujatee 4. Põhimaantee viadukti kõrgusgabariit on 5,50 m. Kõrvalmaantee viiakse olemasolevast teekoridorist natuke kõrvale, et oleks sujuvam teegeomeetria ning ehitusetapis oleks võimalik viadukt ehitada valmis kõrvalmaantee liiklust segamata. Kõrvalmaantee on kogujatee 5 kaudu ühendatud kogujatee 4-ga, mille kaudu on võimalik liikuda nii Mõhkküla kui Puhu sõlme suunas. Kogujateede ristmikule on projekteeritud ka liiklussaar ning Puhu suunas keerajatele ülesõidetav ala, arvestades ka põllumajandustehnika liikumist. Olemasolev tee muldkeha kasutatakse ära eriveoste koridori osana, kus eriveosed suunatakse enne viadukti kogujateele, sealt üle kõrvalmaantee ja kogujatee 5 kaudu tagasi kogujateele 4. Joonis 8. Pajusi riste plaanilahendus 37 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Puhu liiklussõlm Puhu liiklussõlm (Joonis 9) tagab põhimaanteelt kõik pöörded. Puhu liiklussõlme korral ületab Puhu viadukt põhimaanteed. Eriveosed on suunatud olemasolevale põhimaanteele, kogujateele 4. Jõgeva suunas liikudes ületavad nad põhimaanteed Puhu liiklussõlme viadukti kaudu. Puhu liiklussõlme ületav tugimaantee on viidud olemasolevast teekoridorist veidi kõrvale ning kõrvalekalle on projekteeritud plaanikõverikega 300-450m, mis vastab 50 km/h rahuldavale tasemele. Puhu liiklussõlme kõige kriitilisem ramp on Ramp 2, mille plaanikõveriku raadius on R=50m. Puhu liiklussõlme ringristmikud on projekteeritud kesksaare diameetriga 25m. Sõidutee kitsendi osa on projekteeritud 3 m laiusena. Ringristmiku pöörderaadiused on R=20 m ja R=12 m. Ringristmikute parameetrid on valitud seoses põllumajandustehnika liikumisvajadustele. Puhu liiklussõlme on projekteeritud „Pargi-reisi“ parklad mõlema kaugliini bussipeatuse vahetusse lähedusse. Ramp 4 parklasse on projekteeritud 10 sõiduauto kohta ning Kogujatee 8 ääres asuvasse parklasse on projekteeritud 14 sõiduauto kohta. Parklatesse on näidatud ka jalgrattaparklad, mille osas on arvestatud elektrirataste laadimise võimalusega. Joonis 9. Puhu liiklussõlme plaanilahendus Lustivere tee riste Lustivere tee riste (Joonis 10) tagab kõrvalmaantee nr 14172 kaudu ühenduse Lustivere ja Põltsamaa linna vahel. Kõrvalmaantee projekteeritav osa järgib olemasoleva tee parameetreid. Plaanikõveriku raadius R=1100 m, mis lubab rahuldaval tasemel kahepoolset põikkallet kiirusel 90 km/h. 38 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 10. Lustivere tee riste plaanilahendus 3.3.1.2. Kogujateed Projektlõigus on projekteeritud 11 kogujateed, millest valdav osa täidab ühendustee funktsiooni – vt Tabel 5. Adavere möödasõidu lõigus on kogujateid kokku 3 ning ülejäänud 7 kuuluvad Põltsamaa möödasõidu alasse. Üks kogujatee, kogujatee nr 4, on osa mõlemast möödasõidust. Tabel 5. Kogujateed projekteeritaval maanteelõigul Funktsioon Katte Pikkus Möödasõidu osa laius Kogujatee 1 Ühendab Lendre tee (tee 7m 3,87 km Adavere nr 2340185) ja olemasoleva põhimaantee. Tee tagab ühenduse põhimaanteest vasakule jäävatele kinnistutele ning kohalikule Võrevere teele (tee nr 2340018). Kogujatee 2 Tagab juurdepääsu 5m 2,24 km Adavere Viruvere teelt uue põhimaanteega poolitatavatele parempoolsetele kinnistutele ning "Pargi- reisi“ parklale. Kogujatee 3 Tagab juurdepääsu 6 5m 0,403 km Adavere üksikkinnistutele Mõhkküla sõlmest. Kogujatee 4 Ühendab Mõhküla sõlme 8m 3,05 km Adavere/Põltsamaa olemasoleva põhimaanteega, mis hakkab täitma kogujatee funktsiooni. 39 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kogujatee 5 Ühendab kogujatee 4 ja 8m 0,241 km Põltsamaa kõrvalmaantee 14170. Tee annab võimaluse Pajusi ristest liikuda nii Mõhküla kui Puhu liiklusõlme nii, et Põltsamaa linna ei siseneta. Kogujatee 7 Tagab juurdepääsu 5m 1,24 km Põltsamaa põhimaanteest vasakul olevatele kinnistutele, mis asuvad Põltsamaa jõe ja Pajusi riste vahe. Kogujatee 8 Ühendab Töökoja tee 7m 0,446 km Põltsamaa (tee nr 6160006) Puhu liiklussõlmega. Kogujatee 9 Ühendab põhimaanteest 6m 6,55 km Põltsamaa vaskule jääva Töökoja tee ( tee nr 6160006) kõrvalmaanteega nr 14173. Kogujatee tagab juurdepääsu põhimaanteest vasakule jäävatele kinnistutele ning annab neile võimaluse liikuda nii Puhu sõlme, Lustivere tee ristesse kui Kaliküla ristmikule. Kogujatee 10 Ühendab olemasoleva 7m 2,14 km Põltsamaa kõrvalmaantee nr 14174 Kaliküla teega (tee nr 6160041). Sisuliselt on tegemist kõrvalmaantee pikendamisega, mis annab juurdepääsu põhimaanteest paremale jäävatele kinnistutele. Kogujatee 11 Tegemist on 6m 1,37 km Põltsamaa ühendusteega, mis ühendab olemasoleva kogujateeks muutuva põhimaantee ning kõrvalmaantee nr 14174. Eelkõige on tee mõeldud kasutamiseks põllumajandustehnikale, et tagada nende võimalikult sujuv liikumine väljaspool tiheasustusalasid. Kogujatee 13 Ühendab kogujatee 9 6m 0,19 km Põltsamaa ning Lustivere tee riste. 40 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 3.3.2. Loomade läbipääsud Arendaja tellimusel koostab OÜ Rewild riigitee 2 km 87-139 Mäo-Pikknurme lõigul ulukiseiret, mille vahearuanne valmis 2021.a septembris (töö nr 2020-4) ning lõpparuanne valmis 2022.a augustis. Loomarajatiste asukohad ja parameetrid projekteeritaval trassilõigul on määratud ulukiseire vahearuande tulemuste põhjal. Projektiga on ette nähtud 2 ökodukti või suurulukitunneli, 12 väikeulukitunneli, 7 kallasraja, konnatunnelid iga 200 või 300 meetri tagant Tabel 6 toodud kilomeetritel ja 3 konnapiirde ehitamise vajadus – vt Tabel 6. Tabel 6. Loomarajatised projekteeritaval maanteelõigul Km Rajatise tähis, vt Rajatis Mõõdud Joonis 11 ja Joonis 12 Ökoduktid 111,8 ± 300 m C8 Ökodukt või L ≥ 75 m, L ≥ 50 m; suurulukitunnel K ≥ 5,0 m 117,6 ± 150 m C15 L ≥ 60 m, L ≥ 50 m; K ≥ 5,0 m Väikeulukitunnelid 108,8 ± 100 m C1 Väikeulukitunnel, L ≥ 2,0 m; K ≥ 1,5 m, ühiskasutuses Mõisa Mõlemal pool teed tee KLT tunneliga ulukirada L ≥ 1,5 m; K ≥ 1,5 m 109,9 ± 30 m C3 Väikeulukitunnel L ≥ 2,0 m; K ≥ 1,5 m 112,4 ± 100 m C10 114,1 ± 100 m C11 115,2 ± 20 m C12 118,1 ± 100 m C16 118,6 ± 30 m C17 121,4 ± 20 m D3 122,5 ± 50 m D4 125,1 ± 100 m D5 126,0 ± 50 m D6 127,5 ± 100 m D7 Kallasrajad 110,8 C5 Kallasrada Vaba ruum mõlemal kallasrajal L ≥ 1,0 m; 111,1 C6 K ≥ 1,0 m 111,8 C7 112,1 C9 116,2 C13 116,7 C14 120,6 D2 Kallasrajad, Vaba ruum mõlemal Põltsamaa jõgi kallasrajal 41 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne L ≥ 5,0 m; K ≥ 3,0 m Konnatunnelid 111,0–112,3 Km 111,112,3 Konnatunnel L ≥ 0,5 m; K ≥ intervalliga 300 m. 0,5 m; int ≤ 300 m 115,0–116,3 Km 115,0-116,3 116,3–118,0 intervalliga 200 m Km 116,3-118,0 intervalliga 300 m. Konnapiirded 109,4–118,6 C2 konnapiire K ≥ 0,4 m 116,7–120,0 C18 120,0–121,9 D1 Joonis 11 ja Joonis 12 on loomarajatiste asukohad Adavere ja Põltsamaa möödasõidul ulukiseire lõpparuande põhjal. Joonis 11. Loomarajatised Adavere möödasõidul. Allikas OÜ Rewild 2022 42 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 12. Loomarajatised Põltsamaa möödasõidul. Allikas OÜ Rewild 2022 Tagasihüppekohad on projekteeritud kas ühele või mõlemale poole maanteed, eesmärgiga aidata loomadel leida tagasitee loodusesse kui loomad on sattunud teekoridori lõksu. Tagasihüppekohtade asukohad on toodud eelprojektide asendiplaani joonisel, nende maksimaalne vahe on 1 km, valdavalt jäävad tagasihüppekohad 500-800 meetri vahele. Tagasihüppekohti on Adavere lõigus projekteeritud 41 tk ja Põltsamaa lõigus 32 tk. Joonis 13 on tagasihüppekoha tüüpjoonis. Joonis 13. Tagasihüppekoha tüüpjoonis 43 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 3.3.3. Jalgratta ja jalgteed Liiklusuuringus10 toodi uute vajalike ühendustena välja: − Adavere alevik – Viruvere riste (eeldusel, et bussipeatus sinna rajatakse). Kergliiklustee oleks vajalik Adavere asulast Viruvere riste bussipeatusteni. − Tugimaanteele 37. Põltsamaa linnast Puhu liiklussõlmeni ja Puhu sõlmest Pauastvere külani. − Olemasolevale põhimaanteele, mis jääb täitma kogujatee funktsiooni, tuleks planeerida tee ristlõiget ümber jagades kergliiklustee, mis tagaks ka Mällikvere elanikele võimaluse võimalikult otse liikuda Puhu sõlmeni ning Adavere inimeste liikumise Põltsamaale. Kõikidesse ristetesse on projekteeritud min 2,5 m laiune jalg- ja jalgrattatee. Põltsamaa ja Puhu liiklusõlme vahelised kergliiklusteed on ette nähtud 3,0 m laiused. Imavere-Kiigevere tee jalg- ja jalgratta tee saab alguse Türi metskond 336 kinnistu mahasõidust ning lõpeb parempoolses „Kiima“ bussipeatuses, olemasoleva põhimaantee km 110.934. Projektis ei ole arvestatud kõikide soovitustega. Viruvere tee ristesse minev eraldatud jalg- ja jalgrattatee saab alguse Tõrvandi teelt. Tõrvandi teelt ühendus Adavere alevikku on võimalik rajada kohalikul omavalitsusel, kui selleks peaks vajadus tekkima. Projekteerija on hinnanud Tõrvandi tee liikluse madalaks (AKÖL <1000 a/ööp) ja kergliiklejate hulga ööpäevas samuti madalaks (<100 inimest/ööp), mistõttu sobib liiklemiseks ühine liiklusruum. Viruvere tee jalg-ja jalgratta tee ühendab „Reisi-pargi“ parklad põhimaantee bussipeatustega. Mõhküla liiklussõlmes on projekteeritud jalg-ja jalgrattatee tugimaantee nr 38 „Mõhküla“ bussipeatustest kuni kogujateeni nr 3 ning ühendus on tagatud ka Lassi Vihmutise tee mahasõiduni PK 15+50. Olemasolev vana põhimaanteele antakse soovitus kergliiklejatele markeerida min 0,75 m laiune riba. Pajusi ristesse projekteeritav jalg- ja jalgrattatee ühendab olemasolevat kergliiklusteed. Puhu liiklussõlme piirkonnas on projekteeritud jalg-ja jalgrattateed Põltsamaa linnast kaugliinde peatustesse ning „Pargi-reisi“ parklatesse. Jalg-ja jalgrattatee on ühendatud kõrvalmaanteel 14162 asuvasse parempoolsesse „Pauastvere“ bussipeatusesse. Lustivere tee riste jalg- ja jalgrattatee pikendab olemasolevat jalgteed ning annab kohalikule omavalitusele võimaluse kergliiklusteed tulevikus pikendada Lustivere külani. 3.3.4. Bussipeatused Olemasolevale põhimaanteele jäävad mitmed bussipeatused (Joonis 14). Nendega on eelprojekti koostamisel arvestatud. Projektiga on ette nähtud järgmised bussipeatuste lahendused: 1. Olemasolev Kiigevere bussipeatus põhimaanteel likvideeritakse. Peatus viiakse üle kogujateele nr 1. Kogujatee 1 ühendab olemasoleva vana põhimaantee ning Lendre tee. Bussipeatused asuvad vasakul PK 21+39 ning paremal pool PK 22+86. Projekteeritud peatused on avatud taskuga ning ühendatud Mõisa teega kombineeritud väikeuluki- kergliiklustunneli kaudu. 2. Põhimaantee äärde Viruvere riste lähedusse paremal pool PK 1142+48 ja vasakul pool PK 1144+39 on projekteeritud suletud tasku põhimõttel kaugliinide teenindamiseks bussipeatused. 3. Viruvere teele on kohaliku omavalitsuse soovil ette nähtud nõude peatused „Viruvere tee“, bussi peatumisega sõiduteel. 10 Liiklusuuring ja kergliiklejate prognoos, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0042 44 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 4. Mõhkküla liiklussõlme kogujatee 4 algusesse on kavandatud paremale poole bussipeatus, mis teenindab kohalikke liine, sh ka koolibussi. Kohalike liinide bussi tagasipöörde koht on projekteeritud Lassi Vihmutise teele. 5. Olemasoleval tugimaanteel nr 38 on bussipeatused Mõhküla, mis asuvad km 0,159 ja km 0,22. Projektis on asukohad vastavalt vasakul PK 6+54 ja paremal PK 7+54. Bussipeatused projekteeritud avatud taskuna. 6. Põhimaantee äärde Puhu liiklussõlme on kaugliinide teenindamiseks projekteeritud bussipeatused. Mõlemad peatused on nn rambipeatused. Vasakpoolsesse peatusesse jõudmiseks liigub buss ühelt rambilt teisele läbi liiklussõlme ringristmiku. Parempoolsesse peatusesse jõudmiseks on projekteeritud rampide vaheline ühendustee, et buss ei peaks tegema tagasipööret. 7. Tugimaantee 37 ääres on ette nähtud vasakpoolne „Pauastvere“ peatus tuua esimesele ringristmikule lähemale ning luua täiendavad peatused teisest ringristmikust linna suunas, et lühendada jalgsi liikujate teekonda kaugliinide bussipeatusesse. Antud Puhu risti ja liiklussõlme piirkonnas likvideeritakse vanale põhimaanteele jäävad peatused „Puhu risti“. Samuti on antud soovitus rajada vasakpoolne bussipeatus Põltsamaa linna alasse tugimaanteele km 25 ning nihutada olemasolevat parempoolset peatust linna suunas ca 100 meetrit. Rajatavad peatused tugimaanteel on projekteeritud avatud taskuna. Olemasoleva tugimaantee suunda arvestades asuvad parempoolsed peatused PK 0+78, PK 4+53 ja PK 9+24 ning vasakpoolsed peatused PK 4+80 ja PK 1+66. 8. Vanale põhimaanteele jäävad Annikvere peatused km 126.764 ja km 126.796 on ettenähtud likvideerida. 9. Kõrvalmaantee nr 14172 km 1.22 asub parempoolne bussipeatus. Bussipeatus on kasutuses nõude peatusena ja säilib sellisena. 10. Kõrvalmaantee 14174 Annikvere-Põltsamaa tee ristmik põhimaanteele suletakse. Kõrvalmaantee ühendatakse kogujatee 10 abil Kaliküla teele. Põhimaanteel on km 128.716 ja km 128.826 peatused „Nõmme“. Nende peatuste abipeatused rajatakse kogujateele 10 PK 8+66 ja PK 9+63. Projekteeritavad peatused on projekteeritud sõidutee laiendina. Joonis 14. Bussipeatused hinnataval trassilõigul 45 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 3.4. Põltsamaa silla lammutamine Vastavalt ehitusseadustiku § 4 lõikele 1 on lammutamine osa ehitustegevusest. Seetõttu käsitletakse KMH käigus Põltsamaa silla lammutamist asjakohastel juhtudel ehitustegevusena. Põltsamaa vallas asub kilomeetril 120,645 Põltsamaa sild (nr 466), mis on ehitatud 1960. aastal. 1993. aastal ehitati kõrvale uus Põltsamaa II sild (nr 467) ja peale selle valmimist ei ole vana sild enam kasutuses. Põltsamaa sild (nr 466) jääb ette kavandatavale Adavere ja Põltsamaa möödasõidu uuele trassile ja tuleb lammutada. Lammutusprojektiga11 on määratud lammutustööde meetod ja selleks vajalik tööde järjekord. 1. Rajada ajutised teed ja tööplatvormid silla põhjapoolsele küljele mõlemale jõekaldale. 2. Rajada ajutine terassild üle jõe. Kuna jõeava talad tõstetakse maha kahe kraanaga, mis paiknevad eri kallastel, siis on vajalik ajutine platvorm (terassild), kuhu tala tõsta. 3. Eemaldada terasest piirdeelemendid ja koguda need muust materjalist eraldi. 4. Eemaldada sillal olevad katendikihid. 5. Eemaldada tekiplaadi tasandusvalu. 6. Toestada üks tala tugedega, mis hoiaks tala paigal, kui see teistest eraldatakse. 7. Eraldada toestatud tala, lõigates läbi sidemed naabertalaga. 8. Tõsta eraldatud tala terassillale (tööplatvormile). Ühe tala mass ilma põiktaladeta on ca 12,5 tonni, koos põiktala osadega tala laiuses ca 14,8 tonni. 9. Maha tõstetud tala lõigata juppideks. 10. Tõsta jupid veoautole äraveoks. 11. Korrata samme 6-10 kõigi talade jaoks igas avas. 12. Vajadusel nihutada tõstekraanasid ja ajutist terassilda tõstetavatele taladele lähemale, kui talad tõstmisulatusest välja jäävad. 13. Rajada vahesamba ümber ujuvad piirded ja püüdurkangad (kilepresent vms), mis koguksid kokku lammutusprahi. 14. Purustada vahesammas lammutusekskavaatoriga. 15. Tõsta lammutuspraht veoautole äraveoks. 16. Korrata samme 13-15 teise vahesamba ja kaldasammaste lammutamiseks. Kaldasambad lammutada kõrguseni ~58,5 m. 17. Demonteerida ajutine terassild, ajutised tööplatvormid ja teed. Koristada tekkinud praht ja korrastada töötsoon. Lammutustööde mahud on toodud peatükis 4.1. Põltsamaa silla lammutamisel on vajalik tegevus registreerida veekeskkonna riskina tegevusena. 11 Põltsamaa möödasõit km 119,5-128,1, KAUST 3 | TS202 Põltsamaa sild (nr 466) km 120,645. Lammutusprojekt. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0042II 46 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 15. Väljavõtte lammutustööde projektist 3.5. Kavandatava tegevuse alternatiivid Vastavalt Transpordiameti poolt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmile hinnatakse kavandatavat tegevust võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui Adavere ja Põltsamaa möödasõite ei ehitata). Alternatiivide võrdlus on esitatud peatükis 10 ja keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui projekteeritavat maanteelõiku ei ehitata peatükis 5.13. Adavere ja Põltsamaa möödasõitude alternatiivseid asukohti KMH-s ei käsitleta, sest tee asukoht on määratud kehtiva teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0". 47 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 4. Keskkonnakasutus Alljärgnevalt esitatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiiviga seotud asjakohase keskkonnakasutuse kirjeldus kavandatava tee ehitus- ja kasutusetappides ning hinnang loodusvara kasutamise otstarbekusele, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. 4.1. Maakasutusvajadus ja tööde mahud Adavere-Põltsamaa teelõigu 2+2 maanteeks väljaehitamisega seotud maakasutusvajadus on järgmine: - Adavere möödasõidu tee-maa ala alla jääv ala on 116,2 ha - Põltsamaa möödasõidu tee-maa ala alla jääv ala on 113,5 ha Adavere möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala on ca 51,4 ha ja Põltsamaa möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala ca 9,6 ha. Teelõigu väljaehitamiseks tuleb võõrandada maad naaberkinnistutelt selleks, et kõik projekteeritud lahendused saaks realiseerida. Kokku on asjassepuutuvaid kinnistuid 224. Uue tee lahenduse tarbeks on vaja võõrandada ca 177 ha maad. Sellest on eraomandis ca 164 hektarit, mis moodustab kogu vajaolevast maast 93%. Ülejäänud maa kuulub valdavalt riigiomandisse ning vähesel määral munitsipaalomandisse. Projekteeritav lahendus lühendab Adavere-Põltsamaa maanteelõigu pikkust 250 m võrra. Maanteelõigu ehitamisega seotud pinnasetööde mahud on järgmised: - kaevik –702 000 m3; kaevik on teesüvendi väljakaevamine kuni dreenkihi aluspinnani (koos kasvupinnase eemaldamisega); - täide – 1 740 000 m3; täide on eemaldatud kasvupinnase asemele muldkeha püstitamine kuni dreenkihi aluspinnani (katendikonstruktsiooni alla). Maanteelõigu ehitamiseks vajalike ehitusmaterjalide ligikaudne maht (täitemaht, asfalt; tonni) on järgmine: - killustikmastiksasfalt SMA 52 275 - kuum asfaltbetoon AC bin, AC surf 103 513 - kuum asfaltbetoon AC base 102 732 - killustik 324 244 - peenliiv kf>0,2 272 365 - keskliiv kf>1,0 285 335 - kruuskate 15 521 Maantee ehituse käigus Põltsamaa vana sild (nr 466), mis jääb ette kavandatavale Adavere ja Põltsamaa möödasõidu uuele trassile ja tuleb lammutada. Konstruktsioonide lammutamine sisaldab kaevetöid, täitmist, lammutamist/demonteerimist ja töövõtja poolt objektilt kõrvaldamist või paigutamist objektile sobival viisil või transportimist vastavasse kohta või lattu. Lammutusjäätmete hinnangulised mahud: - terasest piirdepostid- 30 tk - katendikonstruktsioon- 88 m3 - betoonist tasanduskiht- 20 m3 48 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne - raudbetoonist talad- 90 m3 - raudbetoonist põiktalad- 14 m3 - raudbetoonist vahesambad ja nende vundamendid- 79 m3 - raudbetoonist kaldasambad kõrguseni ca 58,5 m- 48 m3 Betoon ja raudbetoonkonstruktsioonid kokku 251 m3, mis on ca 628 tonni. Lammutusjäätmete käitlemisel tuleb tee ehitajal juhinduda jäätmekäitlusalastest õigusaktidest. Materjalide sobivuse korral on soovitav ladestamisele eelistada nende kasutamist teistel tee-ehituse objektidel. Kuna uute maanteede rajamisel on ehitusmaterjalide kvaliteedinõuded kõrgemad, siis üldjuhul tuleb antud juhul kasutada uusi materjale, sest lammutusjäätmete kvaliteedinäitajad ei ole tõenäoliselt sobivad. Tee-ehituse materjale tuleb kasutada säästlikult. Eemaldatav pinnas (kasvumuld) tuleb ära kasutada haljastustöödel, eelistatult samal objektil ja lähiümbruses, et vähendada põhjendamatuid edasi- tagasi vedusid. Kui tee ehitamisel saadud kaevist kasutatakse väljaspool sama ehitusobjekti, siis on selleks vaja taotleda Keskkonnaameti luba.12 4.2. Teave tekkivate heidete kohta 4.2.1. Välisõhu saasteained Välisõhu saasteaineid tekib nii projekteeritava maanteelõigu kasutamisel kui ka ehitamisel. Ehitusaegsed saasteained Ehitustöödel (sh lammutamisel) tekib eeskätt tolmu (valdavalt osakesed PM sum ja peenosakesed PM10). Tolmu teke on seotud maanteelõigu ja sellega kaasneva taristu ehitamiseks kasutatavate materjalide (nt liiva, killustiku) käsitlemisega (transport, laadimine, hoiustamine, teisaldamine). Osakesi (PMsum) ja peenosakesi (PM10) tekib ka asfaldi paigaldamisel. Tolmu teke ja levik on võimalik ka erosiooniga (tuule- ja mullaerosioon rajatavatelt muldkehadelt, kraavide kallastelt), samuti kannavad seda liiklemisel laiali veokid ja masinad. Ehitustegevusse hõlmatud veokitest, masinatest ja seadmetest eraldub nende kasutamisel välisõhku ka kütuse põletamisel tekkivaid saasteained (vt allpool) kasutusaegsete saasteainete juures) ning asfaldi paigaldamisel lenduvaid orgaanilisi ühendeid (NMVOC). Kasutusaegsed saasteaineid Liiklusest (mootoritest ja põletamisel tekkivatest heitmetest) on olulisema tähtsusega välisõhu kvaliteedile avalduva mõju osas lämmastikdioksiid (NO2). Arvestataval hulgal emiteeritakse liikluse poolt ka peenosakesi (PM10), eriti peeneid osakesi (PM2,5), süsinikmonooksiidi (CO) ja lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC). Samuti tekib süsinikdioksiidi (CO2). CO2 on oluline kasvuhoonegaas, kuid välisõhu piirväärtust sellele saasteainele kehtestatud ei ole. Teiste saasteainete (nt vääveldioksiidi (SO2), raskemetallide) heitkogused on reeglina väga väikesed ning jäävad kehtestatud piirväärtustest oluliselt madalamale tasemele. Kavandatava tegevuse mõju hinnang piirkonna välisõhu kvaliteedile on esitatud ptk-s 7.14.2. 4.2.2. Müra Müra teke ja levik välisõhus on seotud nii projekteeritava maanteelõigu ehitamise kui ka kasutamisega. Ehitusperioodil tekitavad müra ehitustegevusse hõlmatud veokid, masinad ja seadmed. Kasutusaegne müra teke ja levik on seotud maanteel toimuva liiklusega. 12 Vt maapõueseaduse § 97 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018053?leiaKehtiv 49 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Selgitamaks, millised müratasemed kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisega, teostati mürauuring (vt Lisa 3). Hinnang müra mõjust inimese tervisele ja heaolule, lähtudes mürauuringu tulemustest, on esitatud ptk-s 7.14.3. 4.2.3. Vibratsioon Ehitusaegne Vibratsiooni teke ja levik pinnases on peamiselt seotud projekteeritava maanteelõigu ehitamisega. Ehitusperioodil tekitavad maapinna kaudu levivat vibratsiooni ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed. Peamiselt põhjustavad vibratsiooni erinevad pinnasetööd (pinnase purustamine, tihendamine), konstruktsioonide demonteerimine ja paigaldamine, töö raskeveokite jt ehitusmasinatega jne. Kasutusaegne Tee kasutamisel tekib vibratsioon raskeveokite liiklemisel. Hinnang vibratsiooni võimalikust mõjust inimese tervisele ja heaolule on esitatud ptk-s 7.14.4 ning varale ptk-s 7.14.5 lähtudes projekti raames teostatud mürauuringus (vt Lisa 3) käsitletud vibratsiooni hinnangust. 4.2.4. Veekeskkonna ja pinnase saastamine Maanteelõigu ehitusega kaasnevad heited vette ja pinnasesse, mis võivad kaasa tuua keskkonna- häiringuid ja -riske ning sellest tulenevalt põhjustada veekeskkonna ja pinnase saastumist. Ehitusaegne Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud lammutus- ja ehitustööde läbiviimise, ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega. Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide jääke, raadamisel tekkivaid oksi ja risu, ohtlikke jäätmeid jms). Neis sisalduvad saasteained võivad sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda ja ohustada selle kvaliteeti. Pinnase saastumise oht on suurem nende ehitustööde puhul, kus kasutatavate materjalide ja jäätmete tekkekogused on suuremad (rajatiste lammutamine, uue trassilõigu, liiklussõlmede, viaduktide ehitamine). Samuti on suurem oht tööde läbiviimisel veekogude lähistel, kus ehitusmaterjale ja jäätmeid võib sattuda veekogusse otse nende kallastelt. Veekeskkonna ja pinnase saastumine ehitusetapis on võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tagajärjel (avariid materjalide ja jäätmete ladustamisel, avariid ehitusmasinatega, liiklusavariid ja neist tulenev reostus). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega. Kasutusaegne Transpordiameti kodulehel13 on toodud maanteede sademevee seire tulemused alates 2013. aastast. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel olevad seirepunktid ei jää projekteeritava trassilõigu piirkonda, sest seirepunktid asuvad piirkondades, kus põhimaanteedel on liiklussagedus ligikaudu 15 000 autot ööpäevas. Adavere-Põltsamaa maanteelõigu liikluskoormus on ca 7976 autot ööpäevas (vt ka ptk 3.1). 13 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas, vaadatud 02.03.2022 50 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Seire tulemuste põhjal on Transpordiamet välja toonud, et teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH- tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge. Sademevee koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevad-talvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu (sisaldus võib ületada mitmeid kordi suviseid näitajaid). Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi). Eelprojekti lahenduse kohaselt kogutakse sademevesi kokku ja juhitakse läbi eesvoolude Räsna ojasse, Alastvere peakraavi ja Põltsamaa jõkke. Nõuded sademevee suublasse juhtimiseks on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „ Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi KeM määrus nr 61). KeM määruse nr 61 § 5 kohaselt tuleb sademevee suublasse juhtimisel tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Suublasse juhitav sademevee ohtlike ainete sisaldus peab vastama KeM määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtustele, arvestades määruse § 7 lõigetes 1 ja 4 sätestatud erisusi. Kui saasteallika koormust ei ole võimalik inimekvivalentides väljendada, määrab loa andja (Keskkonnaamet) saastenäitajate piirväärtused arvestusega, et ärajuhitav vesi ei põhjustaks suubla seisundi halvenemist (keskkonnaministri määruse nr 61 § 5 lg 4). Määruse lisa 1 kohaselt kehtivad maanteelt ärajuhitava sademeveele Tabel 7 toodud piirväärtused. Tabel 7. maanteelt ärajuhitava sademevee saastenäitajate piirväärtused Saastenäitaja Piirväärtus mg/l Üldfosfor (Püld) 1 Üldlämmastik (Nüld) 45 Heljum (HA) 40 Ühealuselised fenoolid 0,1 Kahealuselised fenoolid 15 Naftasaadused 5 Vesinikeksponent (pH) 6-9 (negatiivne logaritm vesilahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l)) Sademevee suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel on loa andjal (Keskkonnaamet) õigus määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid saastenäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud määruse lisas 1 juhul kui juhitakse saasteaineid veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb (keskkonnaministri määruse nr 61 § 5 lg ja VeeS § 132 lg 1). Põltsamaa jõe seisundiklass on hinnatud kesiseks (vt täpsemalt ptk 5.4). 51 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 4.2.5. Valgusreostus Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus. Valgusreostust tekitavad valgustid, mis on valesti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud üles taevasse. Valgusreostus on ka see, kui tee valgustuselt tulev valgus paistab elamu akendest sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt valgustavad keset ööd kogu ümbruskonda.14 Valgusreostuse näol on tegemist keskkonnahäiringuga (ebasoodsa keskkonnamõjuga). Valgusreostus tekib valgusallikate valest kasutamisest, mis on seotud inimeste harjumustega, teadmatusega, aegunud standarditele vastavate valgustite kasutamisega ja valgusreostusest tingitud ohtude mittemõistmisega. Maantee puhul tekib võimalik mõju läbi teevalgustuse ning sõidukite tulede. Hinnang valgusreostuse tekkele ning selle vältimise võimaluste kirjeldus on toodud ptk-s 7.11. 14 Valgusreostuse taustauuringud. Valgusreostuse mõjudest ja hetkeseisust Eestis (30.11.12). Vilipuu, M., Tallinna Tehnoloogiaülikooli Füüsikainstituut 52 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Asustus ja maakasutus Asustus Projekteeritav teelõik asub vähesel määral Järva maakonnas Järva valla ja põhiliselt Jõgeva maakonnas Põltsamaa valla territooriumidel. Uus maanteelõik kattub väiksemas osas olemasoleva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee asukohaga. Suuremas osas asub maanteelõik uues asukohas ning põhiliselt olemasolevas olukorras metsa- ja põllumaadel. Adavere ja Põltsamaa vahelisel alal on inimasustus valdavalt hajusalt külades, nendeks on nt Kiigevere, Viruvere, Mõhkküla, Kalme, Pauastvere. Suuremad asustusüksused on Adavere alevik ja Põltsamaa linn. Teiseks asustuse koondajaks on olemasolev Tallinn-Tartu maantee, kuhu äärde on koondunud lisaks elamualadele ka põllumajandus-, tootmis- ja teenindusasutusi. Maanteed kasutatakse palju töölkäimiseks, kooli/lasteaeda transpordiks ning erinevate teenuste tarbimiseks ka kaugemal piirkondades. Riiklikul tasandil on olulisteks liiklemise sihtpunktideks Jõgeva, Paide, Tartu, Tallinn. Järva Vallavalitsuse kodulehe andmete kohaselt oli valla rahvaarv 01.01.2022 seisuga 8 812 inimest. Põltsamaa Vallavalitsuse kodulehe andmetel oli valla elanike arv 01.01.2022 seisuga 9 380 inimest. Neist Põltsamaa linnas elas 3 734 inimest ja Adavere alevikus 477 inimest. Maakasutus Lõigu algusest kuni Põltsamaa linnani asub kavandatav maanteelõik valdavalt põllu- ja metsaaladel. Põltsamaa linnast möödudes asuvad lõigu ümber ka äri- ja tootmise funktsiooniga maad. Koostatavates Järva ja Põltsamaa valdade üldplaneeringutes on arvestatud uue planeeritava maanteekoridoriga (Joonis 16 ja Joonis 17). Joonis 16. Väljavõte koostatavast Järva valla üldplaneeringust (maanteetrass on tähistatud tumelilla joonega) 53 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 17. Väljavõte koostatavast Põltsamaa valla üldplaneeringust (maanteekoridor on tähistatud roosa viirutusega) Mõju maakasutusele on hinnatud peatükis 7.1. 5.2. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus Projekteeritav maanteelõik asub Kesk-Eesti lavatasandikul, alamsiluri Raikküla lademe dolomiidil, mis on liustiku poolt kulutatud ja millele on kuhjunud saviliivmoreen ning liivsavimoreen. Reljeef on suhteliselt tasane, kohati leidub voorelaadseid künniseid. Pinnakatte paksus jääb alla 5 meetri. Maapinna absoluutkõrgus on 55 m kagus ja kuni 70 m loodes. Seoses väikese pinnakatte paksusega ja intensiivse põllumajandustootmisega on alal Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Pinnakate koosneb peamiselt moreenist, liivsavist ja saviliivast kividega ning rähast. Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteelõigul 110,5 kuni 112 km levivad soosetted. Kaugusel 118 ja 119 km on õhukese pinnakattega ala (paksus <1m ehk alvar). Põltsamaa jõe orus on jõesetted, veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi ja muda.15 Eesti pinnase radooniriski kaardi16 andmetel on radoonisisaldus lõigul kõrge17 50-100 kBq/m3. 5.3. Maardlad Trassilõigule lähimad on turbamaardlad Adavere dolokivimaardla. Teised lubja- ja dolokivimaardlad ning mäeeraldised asuvad trassist üle 5 km kaugusel. 15 Maa-amet. Geoloogilised andmed 18.02.2022 16 Eesti pinnase radooniriski kaart. EGT 2020 17 Radooni riiklik tegevuskava. Eesti Keskkonnaministeerium 2019 54 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Projektala algusosas asub kohaliku tähtsusega Vitsjärve-Jalametsa (Vistjärve-Jalametsa) turbamaardla, mis koosneb viiest osast. Projekteeritav maanteelõik ületab maardla 4. ploki, kus on hästilagunenud turvas keskmise kihipaksusega 1,25 m – vt Joonis 18. Projekteeritavast maanteelõigust 635 m kaugusele jääb Adavere dolokivi maardla, mille keskmine ehitusdolokivi kihi paksus on 6,92 m. Projekteeritavast maanteelõigust ca 0,5 km kaugusele jääb Paduvere kohaliku tähtsusega turbamaardla ja ca 0,6 km kaugusele jääb Annikvere kohaliku tähtsusega turbamaardla. Ühelegi nimetatud maardlale ei ole moodustatud mäeeraldist ega antud välja kaevandamislubasid. Projekteeritava teelõigu ehitamiseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja varustuskindluse teemat KMH käigus ei käsitleta, sest vajalike materjalide hankimise üle otsustab riigihanke tulemusena välja selgitatav ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud keskkonnamõju hindamine või -eelhindamine, mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Joonis 18. Maardlad ja mäeeraldised projekteeritava teelõigu ümbruses 55 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 5.4. Põhja- ja pinnavesi 5.4.1. Põhjavesi Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjavee absoluutkõrgus on trassilõigul 62 kuni 55 m ja tase 0 kuni 7 m sügavusel maapinnast. Keskkonnaregistris18 registreeritud puurkaevude staatiline veetase on maapinnast kuni 11,7 m sügavusel19. Geoloogilise uuringu andmetel on põhjavesi 0,2 kuni 6,9 m sügavusel maapinnast20. Põhjavesi paikneb Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksis, vabapinnalises Kvaternaari-Ordoviitsiumi ühendatud põhjaveekihis. Kogu trassilõik asub Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal ja trassilõigu loodepoolne osa paikneb 12 km ulatuses põhjavee ülevoolupiirkonnas21, kus võib esineda veerohkel perioodil ülevoolavaid kaeve. Ülevoolu piirkonnas on maapinnalt esimese aluspõhjalise kompleksi põhjavee survetase püsivalt üle maapinna. Seetõttu on pinnasevee filtratsiooni võimalus maapinnalt esimesse põhjaveekihti vähene. Keskkonnaregistri andmetel allikaid ja karsti trassilõigul ei ole. Ehitusgeoloogiline uuring tuvastas karstitühemikke kolmes puuraugus. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud – vt Joonis 19 - Joonis 21. Ehitusseadustiku § 126 lg 6 p 4 alusel on kehtestatud puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise kord: keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid". Puurkaevude registreerimise nõue kehtis juba enne selle määruse kehtestamist. Alates 2015. aastast kehtib ka uute salvkaevude registreerimise nõue. Keskkonnaregistri/EELIS andmetel ulatub projekti ala hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevudeni PRK001204122 ja PRK001162223 (Tabel 8). KMH käigus TRAMI poolt korraldatud paikvaatluse andmetel on korrigeeritud PRK0012041 asukohta ja tuvastud, et puurkaevu PRK0011622 registris märgitud piirkonnas ja kinnistul ei ole. Kuna Maa-ameti andmetel ei asu need kaevud õigetes asukohtades, siis teeb TRAM asukoha täpsustamiseks Keskkonnaagentuurile täpsustava pöördumise24. Pöördumise tulemusel muudeti EELIS-es puurkaevu PRK0012041 koordinaadid ja arhiveeriti puurkaev PRK0011622. 18 Keskkonnaregistri seadus on 6. juunist 2022 tunnistatud kehtetuks ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Seoses keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub viide keskkonnaregistrile tühiseks, kuid vastavalt KeÜS-i § 6211 lg 3: Keskkonnaregistri seaduse alusel kogutud andmed, mille kogumist jätkatakse käesoleva seaduse jõustumise järel Eesti looduse infosüsteemi, loetakse Eesti looduse infosüsteemi andmeteks. Seega varem keskkonnaregistrisse kogutud andmete sisu selle muudatusega seoses ei muutu. Sellest lähtuvalt on siin ja KMH aruandes edaspidi kasutatud paralleelselt mõlemat nimetust kujul „keskkonnaregister/EELIS“. 19 Keskkonnaregister/EELIS 18.02.2022 20 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Töö nr GE-2859. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 2021 21 Geoloogililne baaskaart 1:400000. 18.02.2022 22 Välitööde andmetel on kaevu õiged koordinaadid 612689.30,6505107.90; https://otsi.eelis.ee/PRK0012041 23 Välitööde andmetel puurkaevu registris märgitud piirkonnas ja kinnistul ei ole; https://otsi.eelis.ee/PRK0011622 24 Anni Luht-i 01.04.2022 e-kiri 56 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Keskkonnaregistri/EELIS andmetel asub teemaal olmevee puurkaev PRK001743925 sanitaarkaitsealaga 50 meetrit. Põltsamaa valla andmetel ei ole Keskkonnaregistris/EELIS andmed korrektsed ja puurkaev PRK0017439 asub tegelikult Kraavi kinnistul (61605:001:0117) ning on kasutusel aiamaade kastmiseks. Puurkaev jääb projekteeritavate rajatiste alale ja projekti kohaselt see likvideeritakse. Eelprojekt kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Tabel 8. Puurkaevud teemaal ja selle naabruses Keskkonnaregistri Kaugus Kaevu kasutamise otstarve Sanitaar- kood teemaast, /hooldusala m ulatus, m PRK0065250 155 riikliku keskkonnaseire kaev 0 PRK0051593 178 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK0017361 100 puurkaev olmevee saamiseks 50 PRK0020162 110 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK0021624 125 puurkaev olmevee saamiseks 50 PRK001203726 - hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev - PRK001204127 0 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 0 PRK001162228 - hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev - PRK0012030 472 puurkaev olmevee saamiseks 0 PRK001204029 - puurkaev olmevee saamiseks - PRK0011630 310 puurkaev olmevee saamiseks 50 PRK0061674 354 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK0008583 262 puurkaev olmevee saamiseks 30 PRK001743930 10 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK0051597 185 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK000859731 8 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK0011984 65 puurkaev olmevee saamiseks 50 PRK0011769 27 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev 0 PRK0016586 61 puurkaev olmevee saamiseks 10 PRK0021628 178 puurkaev olmevee saamiseks 50 25 https://otsi.eelis.ee/PRK0017439 26 Välitööde andmetel puurkaevu registris märgitud piirkonnas ja kinnistul ei ole, ning see arhiveeriti TRAM-i pöördumise alusel. 27 Kaevu õiged koordinaadid on 612689.30,6505107.90 ; https://otsi.eelis.ee/PRK0012041 28 Välitööde andmetel puurkaevu registris märgitud piirkonnas ja kinnistul ei ole; https://otsi.eelis.ee/PRK0011622 29 Välitööde andmetel puurkaevu registris märgitud piirkonnas ja kinnistul ei ole ning see arhiveeriti TRAM-i pöördumise alusel kuni õigete koordinaatide leidmiseni. 30 Põltsamaa valla andmetel ei ole keskkonnaregistris korrektsed andmed ja puurkaev PRK0017439 asub tegelikult Kraavi kinnistul (61605:001:0117) ning on kasutusel aiamaade kastmiseks ning ei vaja sanitaarkaitseala. 31 Kaevu õiged koordinaadid on 615597.479,6504601.350; https://otsi.eelis.ee/PRK0008597 57 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 19. Põhjavee kaitstus ja puurkaevud. Allikas: Maa-amet 58 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 20. Põhjavee kaitstus ja puurkaevud. Trassilõigu keskosa. Allikas: Maa-amet 59 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 21. Põhjavee kaitstus ja puurkaevud. Trassilõigu lõunaosa. Allikas: Maa-amet Mõju põhjaveele on hinnatud peatükis 7.4. 5.4.2. Pinnaveekogud Ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri/EELIS andmeid. Projekteeritav maanteelõik ristub Räsna oja, Põltsamaa jõe, Kileküla kraavi ja Alastvere peakraaviga. Kalme külas ristub maanteelõik Räsna ojaga (VEE1132000) (vt Joonis 22). Räsna oja veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ja piiranguvööndi ulatus 100 meetrit. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 meetri laiune kallasrada. Oja valgala suurus on üle 25 km². Projekteeritav maanteelõik ristub Mõhküla külas Põltsamaa jõega (Põltsamaa_3, Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni, VEE1030000_3) (vt Joonis 23). Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, millel on vastavalt LKS § 51 lg 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi ja hüdrogeoloogilise režiimi muutmine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse tööde (sh silla ehitamine) käigus vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada elutingimusi jões. Põltsamaa jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ja piiranguvööndi ulatus 100 meetrit. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 60 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne meetri laiune kallasrada. Silla ehitamine nõuab VeeS § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreeringu olemasolu. Tegevuse registreerimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Lähtudes registreeringu taotluse andmetest otsustab Keskkonnaamet, kas vajalik on veeloa olemasolu või registreering. Põltsamaa jõe vooluhulk maanteega ristumise piirkonnas on 8,21 m 3/s. 10% tõenäosusega ööpäeva maksimaalne vooluhulk on 71,10 ja 1% tõenäosusega ööpäeva maksimaalne vooluhulk 110 m 3/s. Jõe põhja absoluutkõrgus rajatava silla all on 57,90 m ning sillateki konstruktsiooni madalaim kõrgus on 60,70 m. Mõlemale kaldale on jäetud 3 m laiune käigutee, mis on kasutatav keskmise vooluhulga korral.32 Keskkonnaagentuuri poolt koostatud pinnaveekogumite seisundi hinnangu 33 kohaselt Põltsamaa jõe koondseisnud perioodil 2012. - 2020. oli „kesine“ ja hea seisund on saavutamata. Jõe ökoloogilise seisundi (ÖSE) „mittehea“ põhjus on varasemast paisud, Kamari I ja II ning Põltsamaa kalapääsude võimalik ebaefektiivsus ning ebapiisav seire. ÖSE „mittehea“ hinnanguga element on kalastik ja „mittehea“ hinnanguga element varasemast JKI (jõgede kalastiku indeks). Looduslik surve on nitraaditundlik ala. Mällikvere külas ristub maanteelõik 1,4 km pikkuse Kileküla kraaviga, mis ei ole avalikult kasutatav (VEE1030023). Pauastvere külas ristub projekteeritav maanteelõik Alastvere peakraaviga (VEE1034200). Alastvere peakraav on tugevasti muudetud veekogu, ei ole avalikult kasutatav ja selle pikkus on 8,8 km ning valgala suurus 20 km². Joonis 22. Räsna oja paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 21.02.2022 32 Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Adavere ja Põltsamaa möödasõidul asuval Põltsamaa jõel uue silla projekteerimise hüdroloogilised uuringud. Kobras AS töö nr 2020-334. 2021 33 https://keskkonnaagentuur.ee/pinnaveekogumite-seisundiinfo 61 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 23. Põltsamaa jõe paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Allikas: Maa- ameti kitsenduste kaardirakendus, 21.02.2022 Mõju pinnaveele on hinnatud peatükis 7.5. 5.5. Loomastik Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad, mis pakuvad suhteliselt häid elupaiku paljudele ulukiliikidele. Riikliku ulukiseire andmetel34 on piirkonnas esindatud põder, metskits, pruunkaru, rebane, kährikkoer, kobras, hunt, ilves, halljänes, punahirv, metsnugis, kivinugis, mink ja tuhkur. Vaheldusrikas maastik pakub elupaiku nii metsamaastikele, avamaastikele kui ka mosaiikmaastikele iseloomulikele linnuliikidele. Transpordiameti tellimusel viib Rewild OÜ KMH-st eraldiseisvalt läbi loomastiku seiret. Loomastiku seire käigus selgitatakse välja täpsustatud nõuded loomapääsude tegemiseks. Eelprojekti ja keskkonnamõju hindamise koostamisel arvestatakse seire tulemustega 2021. aasta septembrikuu seisuga. Järgnev ülevaade loomastikust on koostatud projekteerimise raames läbiviidud uuringu „Ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramine“ raames OÜ Rewild poolt. Km 109,6–113,0 läbib kavandatav teetrass suuremat metsaala Järva ja Jõgeva maakonna piiril, mis ühendab riiklikult olulisi rohekoridore piirkondlikult olulise koridoriga Põltsamaa jõe ääres. Teetrass kulgeb läbi lehtpuude enamusega niiskete segametsade paralleelselt kõrgepingeliiniga. Sealsetes metsades liiguvad põdrad, metskitsed, metssead, hundid ja ilvesed ning väikeimetajad. Km 109,6–112,0 on rohevõrgustiku ja praeguse maantee lõikumisalas tegemist väga ulukiohtliku 34 „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“, Keskkonnaagentuur 2016, 2017, 2018, 2019 62 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne teelõiguga. Lisaks on ulukiõnnetuste koondumiskohad km 112,5 ja enne Adavere tuulikut. Arvestades, et kavandatav trass on võrreldes olemasolevaga pikemalt ümbritsetud metsadest, siis konflikt ulukite ja maantee vahel suureneb. Mõlemal pool praegust maanteed on mitmeid kahepaiksetele sobivaid veekogusid ja km 111,5 ümbruses kohati lisaks tavapärastele rohukonnale ja kärnkonnale ka tähnikvesilikku ja rohelisi konni (tõenäoliselt tiigikonn). Kahepaiksetele sobivaks elupaigaks on kavandatava maantee vahetus läheduses olev kõrgepingeliini avatud trass. Välitöö käigus kohati km 110,5–112,0 arvukalt teel hukkunud kahepaikseid. Kahepaiksete kaitsmiseks tuleb teelõigule rajada tõkked ning vähemalt iga 300 m järel tagada läbipääsuvõimalus. Arvestades, et lõigule jääb mitmeid kraave, siis on läbipääsuvajadus võimalik lahendada kallasradadega truupidega. Km 113,0–115,0 on mosaiikne maastik, kus arvukamalt esinevad suurulukitest metskits ja metssiga. Lombi talust (km 114,9) lõunas asuvad endised turbaaugud, mis jäävad uuest trassist ca 300 m kaugusele läände, on oluliseks sigimisalaks kahepaiksetele. Seal ümbruses on registreeritud metsa kraavidel ka saarma tegevusjälgi. Lisaks soovitatud väikeulukitunnelitele rajada lisaläbipääse kahepaiksetele. Kahepaikseid tõkestavad ja suunavad piirded on vajalikud peaaegu kogu teelõigu C ulatuses. Km 115,0–118,5 läbib kavandatav teetrass rohevõrgustikku kuuluvat metsaala, km ca 115–116 möödub kavandatav teetrass Adavere asulast lääne poolt. Läbitav rohevõrgustiku osa seob Põltsamaa jõe äärse kohaliku tasandi rohekoridori Navesti jõe ümber paikneva riikliku tähtsusega rohekoridoriga. Kavandatava trassi vahetus läheduses km ca 116,7 Riiusaare ja Ussisoo talukohtadest läänes kasvavad mitmes vanuses tammikud ja haavikud. See ala jääb uute planeeringute alusel rohevõrgustikust välja, kuid on loomade liikumisala ja elupaigana oluline. Km 116,5–118,0 on olemasoleval maanteel kaks ulukiõnnetuste koondumiskohta. Suurulukiliikidest on piirkonnas üles märgitud metskits, metssiga, põder, ilves, hunt ning väikeulukiliikidest rebane, mäger, metsnugis, tuhkur, saarmas ning jänesed. Km ca 118 planeeritava ning olemasoleva maanteetrassi vahel paikneb vääriselupaik, mida iseloomustab kõrge lamapuidu ja surnud puude osakaal. Mäesepa talust loodes asub kinnikasvav heinamaa, mis on suuremas osas võsastunud, kuid kus leidub ka avatumaid laike ning on oluline toitumisala metskitsedele, põtradele ja rebastele. Peamine loomade teeületuskoht olemasoleval maanteel asub km 119,9 ümbruses rohekoridori alal, mida on märkinud ka kohalik jahiselts. Sellega kohakuti tuleb uuele trassile rajada ökodukt või suur tunnel, mis tagab suurulukitele ohutu teeületusvõimaluse. Ala on ka kahepaiksete elupaik ning neile tuleb rajada sobivad tunnelid. Km 118,5–120,0 Mõhküla-Eistvere tee riste juures km 118,7 asub mahajäetud Marssali talukoht, mille läheduses asuvad väikesed niidualad, mis on metsloomadele toitumis-kohtadeks. Lisaks kasvavad talukoha ümber vanad puud, mis tuleks tee-ehituse käigus alles jätta. Alates km 118,8 asub planeeritav teetrass kultuurpõllumaal, niisamuti ka planeeritav Mõhküla liiklussõlm. Sealsetel põldudel on välitöödel kohatud metskitsede, rebaste, uruhiirte ja halljäneste tegevusjälgi. Km 119,5 piirkonnas Kibremäe, Uuemaasika ja Laane taludest läänes asub arusisaliku elupaik. Km 117–120 (kuni Põltsamaa sillani) kulgeb olemasolev maantee paralleelselt Põltsamaa jõega, mille kallastel on välitöö käigus tuvastatud kopra, saarma, nugise, mägra, kährikkoera ja rebase tegevusjäljed. Lisaks on suurimetajatest kohatud pruunkaru, põdra, metskitse ja metssea tegevusjälgi. Põltsamaa jõe luht on kahepaiksetele väga oluline sigimis- ja toitumisala. Olemasoleva teetrassi ning Põltsamaa jõe vahel on elumajade ümbruses mitmeid tiike, milles on välitööl leitud rohu-, raba-, ja kärnkonna kudu või sigivaid täiskasvanud isendeid ning ka tähnikvesilikke. Adaverest kuni Põltsamaa sillani on kohatud välitööl kogu ulatuses rohkelt hukkunud kahepaikseid. Kaitsealuste kahepaiksete massilise hukkumise vältimiseks on soovitav rajada olemasoleva maantee km 116,7– 120,6 konnapiire. Põltsamaa jõgi (km 120,65), selle kallasrajad ja naabrus on kohaliku jahiseltsi hinnangul oluline loomade liikumisala. Õnnetusi on seal piirkonnas registreeritud eelkõige metskitsedega. Olemasolevate sildade alune läbipääs on suurulukitele liialt madal, kuid sobiv väikeulukitele ja kahepaiksetele, erandjuhtumina võib olla siiski ka metsseale ja metskitsele. Poolveelistest imetajaliikidest liiguvad mööda jõe kaldaid kobras, saarmas, tuhkur ja mink. Jõe kallasraja laiendamisel ning silla aluse läbikäigu kõrgemaks tegemisel võivad läbipääsu kasutama hakata ka 63 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne teised lähikonnas elavad loomaliigid. Jõe kallastel paiknev lammiala ja jõe madalad märjad sopistused on kahepaiksete kudemisalaks ning kahepaikseid liigub (rohu- ja rabakonn ning harilik kärnkonn) piki jõge sillast mõlemale poole. Pärast silda jääb teest lõunasse metsaala, mis on rebaste, metskitsede ja põtrade elupaigaks. Välitööde käigus on kohatud seal ka ilvese tegevusjälgi. Esineb nii noort lehtmetsa kui ka vana kuusikut ning ka looduslikku rohumaad. Km 121,5 naabruses on metsatukale järgneval lagendikul metskitsede ja väikeimetajate (valgejänes, rebane, kährikkoer) liikumisala ja teeületuskoht. Lisaks paiknevad mõlemal pool teed kahepaiksete kudemisveekogud. Teetrassist põhja pool asuvates veekogudes on välitööl leitud rohukonna kudu ning kohatud rohelisi konni (Foto 16). Lõuna pool teed Pikavälja talu maadel olevast tiigist leiti nii rohukonna kui ka kärnkonna kudu ning kohati tähnikvesilikku. Km 120–121,9 tuleb paigaldada maantee servadesse konnapiirded ning metsaserva (km 121,4) rajada väikeulukitunnel. Km 122,0–124,0. Pajusi tee ristest km 121,9 kuni planeeritava uue Puhu liiklussõlmeni kulgeb uus trass üle põllumaade, kus on vajadus mõneks väikeulukite läbipääsuks. Planeeritava Puhu uue liiklussõlme (km 123,6) alla jääb eraaiamaade ala ning vahetus läheduses km 123,7 on kahepaiksete elupaigad. Lisaks on sealses poolavatud elupaigas välitööl kohatud metssea ja rebase tegevusjälgi ning leitud murtud metskits, mis viitab ka suurkiskjate liikumisele piirkonnas, kuid murdjatena ei sa välistada ka koeri. Üldplaneeringu kohaselt on ala sihtotstarbeks tootmismaa, mistõttu elupaigad hävivad ja loomade läbipääsudeks vajadus puudub. Arvestades metsloomade madalat arvukust, maakasutuse perspektiivi ning analoogiat Eesti teistel 2+2 liiklusskeemiga teedel võib kaaluda ulukitõkke aiast loobumist või lihtsama aialahenduse kasutamist kilomeetripunktidel 122,5–125,5. Näiteks on aedadega piiramata mitmed teelõigud Tallinn-Kose 2+2 teetrassil avatud aladel. Planeeritav maantee kulgeb Puhu liiklussõlmest edasi üle haritava põllumaa, kus km 126,8 piirkonnas ühineb olemasoleva maanteega. Maantee ääres põllumaadel liiguvad metskitsed ning väikeimetajate liikidest valge- ja halljänes, rebane, kährikkoer, mäger, tuhkur ja metsnugis. Vajalik on rajada kolm väikeulukitunnelit. Mõju loomastikule on hinnatud peatükis 7.7. 5.6. Taimestik ja rohevõrgustik 5.6.1. Taimestik Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad. Adavere möödasõidu maastikus on suurem osakaal erinevate suurustega metsaaladel, Põltsamaa ümbersõidul domineerivad põllumajandusmaastikud. Enim on naadi kasvukohatüübi metsi, kus domineerivad kuusk ja kask aga ka angervaksa ja tarna kasvukohatüübi metsi, kus puistu moodustavad kask, hall lepp, haab ja mänd. Enamus metsi on võrdlemisi tiheda alusmetsaga. Keskosas kulgeb teelõik põllumajandusmaastikes ja mosaiikmaastikes, kus põllumaad vahelduvad asustusaladega. Põltsamaa möödasõit läbib valdavalt avamaastikke ning seal on suhteliselt suur haritavate põlumajandusmaade osakaal. Natura elupaigatüüpe ega muid loodusliku või väärtusliku poolloodusliku taimkattega alasid projekteeritava maanteelõigu ning sellega seotud liiklussõlmede, kogujateede ja muude objektide alal ei leidu. Ka raadamisalale ei jää looduslikke metsakooslusi. Võõrliikide leiukohti kavandatava tegevuse alal ega läheduses kaardistatud pole. Lähim invasiivse võõrliigi sosnovski karuputke leviala asub Põltsamaa linnas 1,2 km kaugusel kavandatavast maanteest ja 0,8 km kaugusel lähimast liiklussõlme teest. Mõju taimestikule on hinnatud peatükis 7.8. 64 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 5.6.2. Vääriselupaigad Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas paiknevad metsa vääriselupaigad (VEP) on kantud Joonis 24 ja Joonis 25. Projekteeritava maanteelõigu, liiklussõlmede ja kogujateede ning muu infrastruktuuri alale vääriselupaiku ei jää. Projekteeritavale maanteelõigule lähimad vääriselupaigad asuvad Järva valla Imavere külas ning Põltsamaa valla Kalme külas. Imavere külas asub VEP registrikoodiga VEP206266, mille nurk jääb liiklussõlme suunduvast olemasolevast, kuid rekonstrueeritavast teest 20 m kaugusele. VEP-i põhitüüp on naadi kasvukohatüübi lehtmets. VEP-i pindala on 0,28 ha. Kalme külas asuv VEP registrikoodiga VEP204418 jääb projekteeritavast maanteest 150 m kaugusele ning ökoduktiga seotud raadamisalast 90 m kaugusele. VEP-i põhitüüp on naadi kasvukohatüübi haavik. Tegemist on rohkete surnud puude ja lamapuiduga metsaalaga. VEP-i pindala on 6,4 ha. Ülejäänud piirkonnas paiknevad VEP-id jäävad projekteeritavast maanteelõigust ja sellega seotud liiklussõlmedest, kogujateedest ning muust taristust rohkem kui 0,5 km kaugusele. Mõju vääriselupaikadele on hinnatud peatükis 7.10. 5.6.3. Rohevõrgustik Piirkonna roheline võrgustik ehk rohevõrgustik on määratud 2017. aastal kehtestatud planeeringutega Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja Jõgeva maakonnaplaneering 2030+. Üldplaneeringutega täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku valla tasandile ning seatakse üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohevõrgustiku toimimise. Põltsamaa valla ÜP koostamise protsessis on kavandatud rohevõrgustiku oluline korrigeerimine35. Suurimaks muutuseks on rohevõrgustiku elementide piiride korrigeerimine arvestades maastiku iseloomu. Maakonnaplaneeringu kohane väike tugiala Adaverest edelas on muudetud rohekoridoriks, mis lõikub maanteega Adaverest lõunas. Nimetatud korrektuuri põhjus on asjaolu, et projekteeritav maantee oleks lõiganud tuumala ning katkestanud selle sidususe. Täiendava rohekoridorina on ÜP- ga kavandatud määratleda Põltsamaa jõgi ja selle kaldaalad kui sinivõrgustiku element. Rohevõrgustiku analüüsis on Adavere möödasõidu koridori lõikumised rohevõrgustiku elementidega määratud konfliktikohtadeks. Teelõiguga ristuvad järgmised rohelise võrgustiku elemendid: − Adaverest loodes asuv riigi tasandi rohekoridor (K1) − Adaverest lõunas asuv rohekoridor − Piki Põltsamaa jõge kulgev rohekoridor (sinivõrgustiku element) Järva valla koostatava üldplaneeringuga pole projekteeritava maanteelõigu piirkonnas Järva maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku täpsustatud. Mõju rohevõrgustikule on hinnatud peatükis 7.8. 5.7. Kaitstavad loodusobjektid 5.7.1. Natura 2000 võrgustiku alad Projekteeritavast maanteelõigust 5 km raadiuses ei ole ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat loodusala ega linnuala. Lähim Natura ala on Määru loodusala (EE0060102), mis paikneb maanteelõigu algusest 7,8 km kaugusel edelas. Loodusala pindala on 8 ha ja ala eesmärgiks on 35 Põltsamaa valla rohevõrgustiku analüüs, Skepast&Puhkim OÜ, 2019 65 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Alam-Pedja linnu- ja loodusala (EE0080374) paikneb kavandatavast maanteelõigust 7,9 km kaugusel. Arvestades Natura alade kaugust ja asjaolu, et kavandatava tegevusega seoses puuduvad mõjufaktorid, mis ulatuksid sellisele kaugusele siis ei avalda maanteelõigu ehitus ega kasutus Natura võrgustiku aladele negatiivseid mõjusid. 5.7.2. Kaitstavad alad Kaitsealune Adavere mõisa park (KLO1200466) pindalaga 6,3 ha asub projekteeritava maanteelõigu keskosast 1,2 km kaugusel kirdes. Projekti osaks olev riste jääb pargist 1,1 km kaugusele. Uue-Põltsamaa mõisa park (KLO1200489) pindalaga 8,3 ha asub Põltsamaa linnas projekteeritavast maanteelõigust 1,2 km kaugusel edelas, lähim liiklussõlmega seotud tee jääb 0,9 km kaugusele. Kördiööbiku park Põltsamaal (KLO1200472 ) pindalaga 5,4 ha ja Vana-Põltsamaa mõisa park (KLO1200491) pindalaga 5,0 ha asuvad Põltsamaa linnas teelõigust vastavalt 1,6 km ja 1,7 km kaugusele. Lähimad liiklussõlmega seotud teed jäävad parkidest vastavalt 1,1 ja 1,3 km kaugusele. Lähim hoiuala on Määru hoiuala, mis paikneb projekteeritava maanteelõigu algusest 7,8 km kaugusel edelas. Hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku Määru loodusalana. Hoiuala ja loodusala kaitse- eesmärk on Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) kaitse. Lähim looduskaitseala on Alam-Pedja looduskaitseala, mis asub maanteelõigust 7,9 km kaugusel. Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) ulatuslikul alal ökosüsteemide looduslikku mitmekesisust, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimise; 2) liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on viis linnuliiki, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, ja väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ja rändlinnud; 3) II kategooria kaitsealuseid liike. Need on väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa); 4) III kategooria kaitsealuseid liike. Need on hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 5) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja laialehised lammimetsad (91F0); 66 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 6) liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid. 5.7.3. Kaitstavad liigid Joonis 24 ja Joonis 25 on Keskkonnaregistri/EELIS (aprill 2022) andmed III kaitsekategooria kaitstavate taimeliikide kasvukohtade ja kaitstavate loomaliikide elupaikade ning vääriselupaikade kohta. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS § 53 lg 1). Keskkonnaamet on andnud seisukoha kujutada KMH materjalides I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad ning püsielupaigad ühe tingmärgiga „kaitstava liigi leiukoht/püsielupaik“, kaitsekategooriaid eristamata. Sellest on jooniste koostamisel lähtutud. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. LKS kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris/EELIS registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris/EELIS registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Projekteeritava maanteelõigu ja kavandatavate liiklussõlmede, kogujateede ja muu taristu alale ega ka vahetusse naabrusesse ei jää teadaolevaid kaitstavate liikide elupaiku. Lähim kaitstava liigi elupaik on Kalme külas asuv III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik, mis jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 0,5 km kaugusele kirdesse. Teine Kalme külas asuv valge-toonekure elupaik jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 1,5 km kaugusele. Valge toonekure elupaik asub ka Adavere alevikus projekteeritavast maanteelõigust ca 1,5 km kaugusel. Põltsamaa linnas Vana-Põltsamaa mõisa pargi alal registreeritud III kaitsekategooria loomaliigi kodukaku (Strix aluco) elupaik jääb maanteelõigust 1,7 km kaugusele. Piirkonnas on registreeritud järgmise I ja II kaitsekategooria liigi elupaigad: II kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliigi registreeritud elupaigad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme) elupaik; Kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) elupaik; I kaitsekategooria liikide elupaiku projekteerituava maanteelõigu läheduses pole. 67 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 24. Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad Adavere möödasõidu piirkonnas 68 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 25. Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad Põltsamaa möödasõidu piirkonnas Mõju kaitstavatele loodusobjektidele on hinnatud peatükis 7.2. 5.8. Välisõhu seisund Nii olemasoleva kui ka kavandatava maanteelõigu piirkonnas välisõhu kvaliteedi pidevseiret teadaolevalt ei teostata. Lähemad püsiseirejaamad asuvad enam kui 50 km kaugusel Tartu linnas ja Mustvee vallas Saarjärvel. Samuti ei ole teada, et piirkonnas oleks tehtud õhukvaliteedi lühiajalisi mõõtmisi. Seega puuduvad piirkonna kohta saastetasemete mõõtmisandmed. Piirkonna välisõhu kvaliteedist ülevaate saamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO 2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) kohta erinevates valdkondades, millest üheks on transport36. Ülevaate transpordi valdkonna seisust 2020. aastal annavad Joonis 26 kuni Joonis 29. 36 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276 69 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 26. SO2 24h maksimaalne kontsentratsioon transpordi valdkonnas aastal 2020. Projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punasega. SO2 sisaldus projektiala piirkonnas 0,002-0,120 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 Joonis 27. PM2,5 1a keskmine kontsentratsioon transpordi valdkonnas aastal 2020. Projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punasega. PM2,5 sisaldus projektiala piirkonnas 0,131-0,872 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 70 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 28. NH3 1a keskmine kontsentratsioon transpordi valdkonnas aastal 2020. Projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punasega. NH3 sisaldus projektiala piirkonnas 0,010-0,051 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 Joonis 29. NOX 1a keskmine kontsentratsioon transpordi valdkonnas aastal 2020. Projektiala orienteeruv asukoht on tähistatud punasega. NOx sisaldus projektiala piirkonnas 0,646-8,760 µg/m3. Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 Joonistelt nähtub, et õhukvaliteedi piirväärtustega võrreldes on transpordis olulisem lämmastikühendide (NOx) heide, kuid nii selle kui ka kõikide teiste saasteainete kontsentratsioonid jäävad kavandatava tegevuse piirkonnas allapoole kehtestatud norme. 71 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Programm annab üldisema ülevaate transpordi valdkonna kohta, konkreetselt taristuobjektilt lähtuvate saasteainete kontsentratsioonide ja leviku iseloomustamiseks on võimalik kasutada analooge. Nagu nähtub ka eeltoodud joonistelt, siis liiklusest lähtuvalt on välisõhu saastamise seisukohalt olulised suurema liikluskoormusega linnad ja maanteed. Suurima liiklussagedusega37 piirkonnas on projekteeritav põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, mille keskmine liiklussagedus olemasolevas olukorras on ca 7000-8000 sõidukit ööpäevas (vt täpsemalt ptk 3.1). Sarnase liiklussagedusega tee mõju välisõhu kvaliteedile on hinnatud nt riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu (liiklussagedus ca 6900-8800 sõidukit ööpäevas) rekonstrueerimise eelprojekti KMH aruande38 koostamise raames39. Kuigi asukoha mõttes on tegemist erinevate piirkondadega, kus nii maakasutus, tegevused kui ka klimaatilised tingimused on erinevad, siis kuna liiklussagedus on samas suurusjärgus ning saasteainete levik toimub teedelt sarnaselt, on selle tulemusi võimalik kasutada ka põhimaantee nr 2 olukorra iseloomustamiseks. Sarnaselt teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile, nähtub ka põhimaantee nr 1 osas läbi viidud hindamise tulemustest, et maanteeliikluse puhul on olulisem lämmastikühendite (lämmastikdioksiidi NO2) heide. Lämmastikdioksiidi lühiajalise (1h) piirväärtuse osas võib ette tulla ületamist, kuid ületamine jääb teemaa piiridesse. Riigitee nr 1 puhul on ca 15 m kaugusel teest saasteaine kontsentratsioonid normikohased. Olukord riigitee nr 2 puhul on tõenäoliselt sarnane. Kavandatava tegevuse piirkonnas liiklussageduselt järgmised on tugimaanteed nr 38 Põltsamaa-Võhma ja nr 37 Jõgeva-Põltsamaa (vastavalt ca 2500 ja 2200 sõidukit ööpäevas), ülejäänud teede liiklussagedused jäävad valdavalt alla 1000 sõiduki ööpäevas. Selliste sagedustega teedelt lähtuvate saasteainete kontsentratsioonid on veelgi madalamad. Lisaks liiklusele tekitavad nii lämmastikühendeid kui ka teisi saasteaineid muud heiteallikad. Põhimaantee nr 2 osas läbi viidud hinnangust nähtuv, et kõrgemad kontsentratsioonid tekivad eeskätt nendega koosmõjus. PM10, PM2,5, NMVOC, SO2 puhul selgus, et nende heitmed tulevadki valdavalt mujalt (paiksetest heiteallikatest), liikluse mõju on selle kõrval marginaalne. Projekteeritava Adavere-Põltsamaa möödasõidu piirkonnas (põhimaanteest kuni 500 m raadiuses) on registreeritud viis paikset heiteallikat, mis väljutavad välisõhku samu saasteaineid, mis tekivad projekteeritava maanteelõigu rajamisel ja kasutamisel. Nelja heiteallika puhul on tegemist tanklaga (Olerex ja Alexela tanklad asukohaga Põltsamaa vallas Mällikvere külas ja Põltsamaa linnas) ning üks on katlamaja (Palmako AS veekatel asukohaga Põltsamaa linnas). Heiteallikate paiknemist vt Joonis 3040. 37 Maa-ameti Transpordiameti kaardirakenduse andmetel (2020. aasta loendus) 38 Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti KMH aruande eelnõu (koostamisel). Skepast & Puhkim OÜ, 2022 39 Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. Lemma OÜ, 2021 40 KOTKAS heiteallikate register, seisuga 17.02.2022. Heiteallikate kaardistamisel on kasutatud KOTKAS registrit, kuna Keskkonnaregistri informatsioon heiteallikate kohta ei vasta tegelikule olukorrale. 72 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 30. Projekteeritavate möödasõitude piirkonnas asuvad paiksed heiteallikad. Allikas: KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 21.02.2022 Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise tootmisterritooriumi41,42. Heiteallikate keskkonnalubadele/registreeringutele43 tuginedes saasteainete heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine, ka on heiteallikatest välisõhku heidetavate saasteainete kogused madalad. Liikluse osas olulisemat saasteainet (lämmastikdioksiidi) tekitab neist vaid katlamaja, kuid selle heitkoguste juures (1,296 t/aastas), olulise negatiivsee mõju teke liiklusega koosmõjus ei ole tõenäoline. 41 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga. AÕKS § 10 (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv) 42 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv) 43 KOTKAS keskkonnalubade infosüsteem, seisuga 18.02.2022 73 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kuna projektiala kohta puuduvad saastetasemete mõõtmisandmed, siis milline on täpselt liikluse ja piirkonna paiksete heiteallikate koosmõju, ei ole teada. Üldise ülevaate saamiseks erinevate tegevuste koosmõjus saab samuti kasutada teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi andmeid. Töö raames hinnati viie valdkonna (transpordi, põllumajanduse, energeetika, tööstuse ja lahustite kasutamise) koosmõju. Selle tulemusena selgus, et koosmõjus on piirkonnas olulisem ammoniaagi (NH3) heide, mille kontsentratsioonid tõusevad kohati piirväärtuste lähedale. NH3 peamiseks heiteallikaks on põllumajandus. Järgnevad lämmastikühendid (NO x) ja eriti peened osakesed (PM2,5), kuid nende kontsentratsioonid jäävad ka heiteallikate koosmõjus allapoole kehtestatud piirväärtusi. Kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse piirkonnas probleeme välisõhu kvaliteediga eeldatavasti ei esine. Kavandatava tegevuse mõju välisõhu kvaliteedile käsitletakse ptk-is 7.14.2. 5.9. Kliimamuutustega kohanemise vajadus Kliimamuutustega seonduvaga arvestamise vajadust rõhutab kliimamuutustega kohanemise arengukava44 ja selle valdkondlikud aruanded, sh Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia45 lõpparuanne. Sagenevad ning oma mõjult tugevnevad äärmuslikud ilmaolud nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained võivad põhjustada olukordi, mis taristu toimimist häirivad. Prognoositud on selgelt eristuvate suurveeperioodide vähenemist, kuid samas äärmuslike valingvihmade suurenemist ja sagenemist. Transporditaristu hulka kuuluvad erinevat tüüpi taristud, mille vastupanuvõime kliimamuutustele on erinev. Nii on näiteks raudteed kliimamõjudele oluliselt vastupidavamad kui maanteevõrk. Üldiselt ehitatakse transporditaristu ilmastikuoludele sedavõrd vastupidavaks, et ka äärmuslikud ilmastikunähtused transporti ja liikumist eriti ei segaks. Nii on ette näha, et ka tulevikus kliimamuutustest tulenevad kliimaparameetrite keskmised muutused transporditaristut oluliselt ei mõjuta, eriti lähikümnenditel. Enam mõju avaldavad äärmuslikud ilmastikunähtused nagu tormid, paduvihmad ja kuumalained. Kliimamuutused võivad mõjutada mitmeid transpordisüsteemi tegureid, sh ühenduskindlus, reisi kestus, tarneaeg, transporditaristu seisund ja hooldusvajadus, liiklusohutus ja turvalisus, kaubaveo ja ladustamise ohutus, liikumis- ja sõidumugavus, transpordi energiakulu ja energiatõhusus jms. Eri transpordiliike võivad ilmastikuolud mõjutada erinevalt. Äärmuslike ilmastikunähtuste mõjul võivad transpordiühendused katkeda, ajakulu tavapärase olukorraga võrreldes kasvada, reisijad, sõidukid või transpordi tehnoseadmed viga saada, kaubad rikneda või kahjustuda ning ohtlike veoste puhul keskkond kahjustatud saada. Tõrked transpordisüsteemis mõjutavad omakorda paljusid teisi eluvaldkondi, sh päästevõimekust. Transporditaristu on üldiselt kliimamuutustele suhteliselt vastupidav, kuid kliima muutudes on ette näha olulisi muutusi selle korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Näiteks tuleb sagedamini koristada tormidest ja üleujutustest tekkivat risu teedelt. Pehmetel talvedel väheneb vajadus lumekoristuse järele (sh sellega seotud kulutused), kuid teede lagunemine on intensiivsem (suurenevad kulutused teede parandamisele). Valmis tuleb olla aeg-ajalt esinevate suuremate lumetormide tagajärgede likvideerimiseks. Kuna tulevikus on talvel päikesekiirgust järjest vähem ning päike ei sulata jääd, siis suureneb jäätõrje vajalikkus transporditaristul. Suurenev jäitepäevade arv (ehk sooja ja külma 44 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium 2017. Leitav https://envir.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava, vaadatud 04.03.2022 45 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia. SA Säästva Eesti Instituut Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut, Balti Keskkonnafoorum 2015. Leitav https://kik.ee/sites/default/files/uuringud/enfra_a_lopparuanne_taiendatud_02112015_0.pdf, vaadatud 04.03.2022 74 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne temperatuuri vaheldumine) nõuab paremat valmisolekut jää- ja libedusetõrjeks nii teedel kui ka nendega seotud elektri- ja siderajatistel. Transporditaristut võivad kahjustada kuumalainetest põhjustatud teekatte pehmenemine või üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine. Haavatav on inimeste liikumine transporditaristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta kõrvalmaanteede kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu. Kuumus võib põhjustada tee katendikonstruktsiooni deformatsiooni. Kohanemismeetmed, millega on vaja maanteede projekteerimisel arvestada, on esitatud maanteede projekteerimisjuhistes46 ja nendest juhindumine on projekteerija vastutusalas. Järgnevalt on antud ülevaade kohanemismeetmetest, mis on asjakohased käsitletavas trassilõigus: − maksimaalsete vooluhulkade arvutamisel võetakse arvesse kliimamuutuse mõju (nt sademete hulga ning valingvihmade sageduse ja intensiivsuse suurenemine, kevadiste üleujutuste vähenemine soojade talvede tõttu); − minimeerimaks maantee muldkeha kahjustusi võetakse muldkeha stabiilsuse tagamiseks ja õigete ehitusmaterjalide määramiseks arvesse maapinna külmumise sügavust, sh selle võimalikku muutumist seoses kliimamuutustega; − torustikud tuleb projekteerida piisavalt sügavale või isoleerida, et vältida vedelike külmumist; − päikesekiirguse tegurit tuleb arvesse võtta katendite ja soojuspaisumisvuukide temperatuurivahemiku väärtuste täpsustamisel; − otsese päikesekiirgusega kaasnevat soojust tuleb arvesse võtta elektrotehniliste seadmete kappide ja nende asukohtade projekteerimise nõuete täpsustamisel; − õhuliinide, infotahvlite ja muude ilmastiku suhtes tundlike süsteemide täpsustamisel tuleb arvestada mitme ohu samaaegse esinemisega (nt tugev tuul koos märja lume, jäävihma või jäitega) ja täiustada nende süsteemide disainiparameetrid; − äikeseohu hindamisel tuleb arvestada võimalusega, et äike võib tulevikus esineda sagedamini ja raskemate tagajärgedega. 5.10. Müra ja vibratsioon 5.10.1. Müra Peatükk on koostatud Kajaja Acoustics OÜ poolt teostatud liiklusmüra hinnangu47 põhjal – vt Lisa 3. Müratasemeid olemasoleva põhimaantee nr 2 Adavere ja Põltsamaa möödasõidu piirkonnas ei ole teadaolevalt mõõdetud. Saamaks teada, millised on müratasemed olemasolevas olukorras, teostati KMH aruande koostamisel olemasoleva liiklusmüra tasemete arvutuslik määramine. Olemasolev liiklusskeem on toodud Joonis 31. 46 https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid 47 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõit. Liiklusmüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2022. 75 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 31. Olemasolev liiklusskeem. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus Liiklusmüra tasemete määramise aluseks oli Transpordiameti kogutud 2020. aasta liiklusstatistika, milleks piirkonnas on 7749 sõidukit ööpäevas. Adavere ja Põltsamaa asulate sees arvestati piirkiirusega 70 km/h ning põhimaanteel 90 km/h. Modelleerimistulemuste kohaselt levivad põhimaantee nr 2 ääres olemasolevas olukorras liiklusmüratasemed järgmiselt: • päevasel ajal: − müratsoon Ld=70…74 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 15 m kaugusele; − müratsoon Ld=65…69 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 35 m kaugusele; − müratsoon Ld=60…64 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 80 m kaugusele; − müratsoon Ld=55…59 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 185 m kaugusele. • öisel ajal: − müratsoon Ln=60…64 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 15 m kaugusele; − müratsoon Ln=55…59 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 40 m kaugusele; − müratsoon Ln=50…54 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 100 m kaugusele; − müratsoon Ln=45…49 dB levib olemasoleva põhimaantee servast ca 250 m kaugusele. Võrreldes tulemusi II mürakategooria (kuhu mürauuringu kohaselt loetakse maatulundusmaa õuealad, vt täpsemalt ptk 7.14.3) normtasemetega (60 ja 6548 dB päeval ning 55 ja 6049 dB), siis alale kehtestatud normtasemega võrreldes levib ülenormatiivne müra päevasel ajal teest kuni 40 m ning öisel ajal kuni 100 m kaugusele. II mürakategooria müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtestatud norm on päevasel ajal ületatud kuni 35 m ning öisel ajal kuni 15 m kaugusel teest. Müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtestatud normtaseme ületamine võib seega esineda teest kuni 35 m kaugusele jäävate elamute puhul. Sellisele kaugusele jääb põhimaanteest nr 2 48 müratundliku hoone teepoolsel küljel 49 müratundliku hoone teepoolsel küljel 76 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne olemasolevas olukorras kaheksa elamut hajaasustuses, millele lisanduvad tiheasutusalad Adavere alevik ja Põltsamaa linn. Kuna liiklusmüra hinnangus ei sisaldu olemasoleva olukorra müra leviku kaarte, siis ei ole aga teada, kuidas täpselt teelt lähtuv müra piirkonda jäävate elamute aladel levib ning millisel katastriüksusel ja kus täpselt tekib alale kehtestatud normtaseme ületamine. Põhimaanteest nr 2 kuni 100 m kaugusele jääb olemasolevas olukorras kokku 18 elamut hajaasutuses, lisanduvad Adavere alevik ja Põltsamaa linn. Alale kehtestatud normtaseme ületamist ei pruugi nende kõikide puhul siiski esineda, kuna müra levik hoonest edasi sõltub olemasolevatest hoonetest ja nende paiknemisest (hooned vähendavad müra levikut). Kavandatava tegevusega kaasneva müra mõju on hinnatud peatükis 7.14.3. 5.10.2. Vibratsioon Täpsed andmed piirkonnas tekkiva ja maapinna kaudu leviva vibratsiooni kohta puuduvad. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav busside ja muu raskeliikluse puhul suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres ning kui teede olukord on halb (augud, ebatasasused). Olemasoleva põhimaantee nr 2 seisukord on hea. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündivad piirväärtuste lähedale või põhjustavad kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Kavandatava tegevuse piirkonna muude teede liiklussagedused on enamus teedel alla 1000 sõiduki ööpäevas, suurema liiklussagedusega teedel ca 2200-2500 sõidukit ööpäevas (tee nr 37 Jõgeva- Põltsamaa ja tee nr 38 Põltsamaa-Võhma). Eeltoodud sageduste puhul ei ole eeldada sellist vibratsiooni, mis võib põhjustada hoonete kahjustusi. Teisi selliseid tegevusi, mis võiksid olemasolevas olukorras maapinna kaudu levivat vibratsiooni põhjustada (ehitustegevust, millega kaasnevad lõhkamised, märkimisväärsed rammimised, puurimised vms) käesoleva KMH aruande koostamise ajal projektiala piirkonnas teada ei ole. Kavandatava tegevusega kaasneva vibratsiooni mõju on hinnatud peatükis 7.14.4. 5.11. Kultuuripärand 5.11.1. Kultuurimälestised Mälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus 50. Projekteeritavast teelõigust lähemal kui 500 meetrit on registreeritud 7 kultuurimälestist (Joonis 32 ja Tabel 9) 51. Mälestistel on mälestise väliskontuurist või piirist arvates moodustatud kinnismälestise kaitsevöönd 50 meetri laiune maa-ala. 50 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv 51 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 09.02.2022 77 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 32. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid projekteeritaval teelõigul, seisuga 11.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 Tabel 9. Kultuurimälestised projekteeritaval teelõigul, seisuga 11.02.2022 Mälestise Mälestise Mälestise Mälestise tüüp ja Kaitse- Mälestise kaugus nimi registri koordinaadid liik vööndi projekteeritavast number ulatus teest Ohvrikivi 9560 X:605287.80 Kinnismälestis 50 m 400 m Y:6511461.06 arheoloogiamälestis Asulakoht 9353 X:615829.90 Kinnismälestis 50 m 15 m Y:6505167.51 arheoloogiamälestis Asulakoht 9369 X:616272.35 Kinnismälestis 50 m 225 m Y:6503782.98 arheoloogiamälestis Asulakoht 9336 X:617974.13 Kinnismälestis 50 m 300 m Y:6502377.12 arheoloogiamälestis 78 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kultusekivi 9338 X:618091.24 Kinnismälestis 50 m 370 m Y:6502356.50 arheoloogiamälestis Kivikalme 9342 X:619931.45 Kinnismälestis 50 m 20 m "Kirikuase" Y:6502163.50 arheoloogiamälestis Kalmistu 9341 X:620323.16 Kinnismälestis 50 m 0m Y:6501877.64 arheoloogiamälestis Projekteeritava tee kõrvaltee kattub Asulakoha 9353 kinnismälestise kaitsevööndiga (Joonis 33 ja Joonis 34). Kultuurimälestise Asulakoht 9353 üldinfo52: Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine jällegi aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. Joonis 33. Kultuurimälestised asulakohad (9353 ja 9369). Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 14.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 52 Kultuurimälestiste register, seisuga 14.02.2022 79 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 34. Kultuurimälestis Asulakoht 9353. Allikas Kultuurimälestiste register (Sille Raidvere, 18.08.2011) Projekteeritava tee lõik kattub kinnismälestise Kivikalme "Kirikuase" 9342 kaitsevööndiga ja läbib kinnismälestist Kalmistu 9341 ja selle kaitsevööndit (Joonis 35, Joonis 36 ja Joonis 37). Kivikalme "Kirikuase" 9342 mälestise kirjeldus: Tegemist on põhja-lõuna suunalise piklik-ovaalse, teravnevate otstega sööditükiga, mille pikkus on 16,5 m ja laius 6,5 m. Kalme ise on pätsikujuline, kaetud murukamaraga. Tema kõrgus põllupinnast on 50-60 cm. Kalme pikkus on 7,5 m ja laius 6,5 m. Põhja suunas jääb kalme otsa 5 m, lõuna suunas 4,5 m pikkune söödiala. Mõlemale neist on põllult veetud kive. Kalmet katva murukamara all on tunda kive, šurfi kaevamisel tuli murukamara alt nähtavale kompaktne kivilade (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Mälestise ajalugu: Tõenäoliselt on tegemist I aastatuhande I poole kivikalmega. Kalme avastati 27. novembril 1974. a arheoloogide A. Lavi ja K. Jaanitsa poolt endise Nõmmiku talu peremehe jutu põhjal, kes rääkis neile „Kirikuasemest“. 18. märtsil 1975. a käidi uuesti kalmel koos arheoloog V. Lõugasega. Võrdlemisi madalast šurfist leide ei saadud, küll aga leiti kalme ja maantee vaheliselt alalt, põllult, kalmest 65 m lõunas, vana põllupeenra joonelt savinõukild. Mälestisele on koostanud passi 1975. a aprillis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). 80 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 35. Kultuurimälestised Kivikalme "Kirikuase" 9342 ja Kalmistu 9341. Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, seisuga 14.02.2022. Aluskaart: Maa-amet 2022 Joonis 36. Kultuurimälestis Kivikalme "Kirikuase" 9342. Allikas Kultuurimälestiste register (Sille Raidvere, 18.08.2011) 81 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kalmistu 9341 mälestise kirjeldus53: Kalmistu paikneb loode-kagu suunalisel seljandikul, mis on maantee poolt ida-lääne suunaliselt kaheks lõigatud. Seljandiku kõrgus maantee poolt läbilõigatud kohas on ligikaudu 3 m. Seljandiku pikkus on 600 m, suurim laius 200 m. Põhja poole maanteed jääb seljandikust ligikaudu 150 m pikkune osa, lõuna poole 400 m pikkune osa. Umbes 50 m pikkune lõik on maantee ehitamisega hävitatud. Lisaks sellele on kruusa võtmisega tugevasti kahjustatud seljandiku maanteest vahetult lõuna poole jääv osa (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). Mälestise ajalugu: Tõenäoliselt on tegemist külakalmistuga II aastatuhande I poolest. J. Jung (Muinasaja teadus eestlaste maal, II kd, lk 195) ja H. Alliku ja E. Markuse 1923. a Põltsamaa kihelkonna kirjelduses lk 123 a (käsikiri Ajaloo Instituudis) on juttu Kalliküla mõisa põllus asuvast vanast matusepaigast „Kabelimäest“. See olevat olnud „umbes vakamaa suurune männi- ja kuusemetsa salk väikesel kõrgendikul“. Võimalik, et selle all mõisteti kõnealust mälestist. Endise Nõmmiku talu peremehe jutu järgi, kes mälestise passi koostamise ajal samas talus elas, olevat talus alati teatud, et kirjeldatud seljandik on vana matusekoht. 1950. aastatel maantee rekonstrueerimisel olevat maanteetrassi seljandikust läbikaevamisel leitud luid ja esemeid, viimaste hulgas ka „üks ümara kujuga sõlg“, mille Nõmmiku peremees andnud „Rahva Hääle“ Põltsamaa korrespondendile. Maasiku talu endine peremees olevat oma talu maalt kõnesoleval seljandikul ära vedanud „kivihunniku, mille alt leidnud luid“. Võimalik, et seljandikul on olnud ka kivikalme. Mälestisele on koostanud passi 1975. a aprillis arheoloog K. Jaanits (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). Joonis 37. Kultuurimälestis Kalmistu 9341. Allikas Kultuurimälestiste register (Sille Raidvere, 18.08.2011) KMH programmis välja toodud kultuurimälestised Adavere mõisa park 24017, Uue-Põltsamaa mõisa park 24013 ja Vana-Põltsamaa mõisa park 24008 asuvad projekteeritavast teelõigust enam kui 1 km kaugusel. 53 Kultuurimälestiste register, seisuga 14.02.2022 82 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 5.11.2. Võimalikud arheoloogilise väärtusega leiukohad Muinsuskaitseamet on oma 20.07.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/1526-1 edastanud Maanteeametile54 seisukoha, mille kohaselt tuleb eelprojekti KMH käigus läbi viia arheoloogiline uuring (MuKS § 31 lg 3), mis hõlmaks maastiku- ja vanade kaartide analüüsi ning nende põhjal arheoloogilist leiret. Mõju hindamisel kultuurimälestistele võetakse käesolevas KMH-s aluseks arheoloogilise uuringu tulemused. Muinsuskaitseamet nõustus, et KMH käigus viiakse läbi uuringute esimene etapp (olemasolevate materjalide (arhiiviallikate) läbitöötamine ning maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid). Uuringute esimeses etapis tuleb olemasolevaid allikaid kontrollida kogu planeeringuala uute teetrasside ulatuses, kus ajalooliste allikate põhjal võib leiduda jälgi varasemast asustusest (MuKS § 31 lg 3) ning selles etapis ei ole võimalik välja tuua alasid, kus olemasolevate materjalide läbitöötamine ja maastikuanalüüs vajalik ei ole. 2021. a viidi läbi projekteeritavas teelõigus arheoloogiline uuring55. Uuringu eesmärk oli kaardistada olemasolevad mälestised, teadaolevad muistised ja leiukohad ning selgitada välja võimalikud seni mitte teada olevate muististe ja arheoloogiatundlike alade asukohad. Lisaks esitada tegevuskava järgneva maastikuleire (arheoloogilise uuringu II etapp) läbiviimiseks. Järgnevate reaalsete maastiku-uuringute eesmärgiks on välja selgitada arheoloogilise kultuurkihi olemasolu prognoositud paikades. Töös kasutati varasemate asustusjälgede väljaselgitamiseks mullakaarti, reljeefikaarti, aerofotosid, ajaloolisi kaarte ning eriaegseid leiuteateid. Nende kombineeritud analüüsi põhjal tuvastati 28 kohta, mis võiksid olla muistised. Neist 14 jääb vähemalt osaliselt trassialale (Tabel 10). Sellisteks kohtadeks on Järavere, Kiigevere ja Imavere piirkonnas objektid, mis uuringu aruandes on tähistatud identifikaatoritega ID 1.1.1, ID 1.1.2, ID 1.1.4, ID 1.1.5 ja ID 1.1.7. (Joonis 38 ), Pilu ja Kalme külas on selliseks kohaks ID 2.1.2 (Joonis 39), Mõhküla külas ID 3.1.4 ning ID 3.1.8 ja ID 3.1.9 (Joonis 40), Mällikvere ja Pauastvere külas ID 4.1.2 ja ID 4.1.3 (Joonis 41), ID 6.1.1 Võhmanõmme ja Annikvere külas (Joonis 42) ning Kalikülas ID 7.1.1, ID 7.1.2, ID 7.1.3 (Joonis 43). Valdav enamik neist kohtadest võiksid olla asulakohad, kuid on ka üks pelgupaik ning mõned võimalikud kalmed. 54 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist enne 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga 55 Aruanne arheoloogilisest kaugseirest Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee (riigitee 2) 108,1–128,1 km Adavere– Põltsamaa lõigul kavandatava möödasõidu piirkonnas 2021. a. Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021 83 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Tabel 10. Projekteeritava trassi alale või vahetusse lähedusse jäävad võimalikud arheoloogilised objektid (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021) Piirkond Arheoloogilise Objekti Kirjeldus Paiknemine Edasised uuringud uuringu tüüp projektee- objekti ID nr ritava tee suhtes Järavere, 1.1.1 Asulakoht? Viljakate muldadega kõrgem ala. Ajalooliselt olnud Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) Kiigevere ja asustatud 19. sajandi lõpust-20. sajandi algusest. Võis trassi alla raames kontrollida trassi alla jäävat ala Imavere olla asustatud juba varem. detektoriga ning kaevata proovišurfe 1.1.2 Asulakoht? Viljakate muldadega kõrgem ala niiske lohu serval. Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) Asustatud 19. sajandi lõpust–20. sajandi algusest. trassi alla raames kontrollida trassi alla jäävat ala Asustus võib ulatuda ajas kaugemale tagasi. detektoriga ning kaevata proovišurfe 1.1.4 Kiima kõrtsi Kiima kõrts. Imavere mõisale kuulunud kõrtsi varemed. Jääb Uuringute II etapi (maastikuleire) varemed Kantud 1695. aasta Tartumaa teede kaardile trassialale raames kontrollida ala detektoriga ning Pärandkultuuri (EAA.308.2.70 leht 29). Jääb trassi ehituse alale Vana- kaevata proovišurfe objekt Kõrtsi kinnistule. Kiima kinnistu (23401:004:0035) (234:KOR:003) põllult on leitud 16. sajandi aardeleid (TÜ EAPKA, ID 5257). Rootsiaegse kaardi andmetel oli siin koos kaks kõrtsi tee erinevatel külgedel (EAA.308.2.205 leht 1; joonis 5), Mellini atlasele on aga kantud praegu olemasolev kõrts (https://www.wdl.org/en/item/2571/view/1/7/). 1.1.5 Maahauad, Pärimusteade maahaudkalmistu kohta „Katkumetsas“, Jääb Uuringute II etapi (maastikuleire) matmispaik "Kiima kuusikus" (TÜ andmebaasi teade ID 4735). trassialale raames kontrollida ala detektoriga ning Mainitud ka kihelkonnakirjelduses 1926 (Ots, 59). kaevata proovišurfe Topnüüm Kima Kusik pärineb 1877–1880 aasta Imavere mõisa kaardilt (EAA.2072.9.507 leht 1, foolio 1). Rahvapärimuse kohaselt olnud Imavere mõisa sepikoja taga põllu sees suurem kooleravõi katkuaegne ühishaud. Sellest ajast pärinenud ka nimi Katkukuusik. See ei meeldinud aga tolleaegsele Imavere mõisnikule, kes nimetanud selle ümber Kiima kuusikuks. Sellest ka kõrtsi nimi (Aimsalu jt 2008, 50). 1.1.7 Võimalik Kõrgem põhjaloode-lõunakagu-suunaline seljandik Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) pelgupaik omaaegse märgala keskel. trassialale raames kontrollida ala detektoriga ning kaevata proovišurfe  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Piirkond Arheoloogilise Objekti Kirjeldus Paiknemine Edasised uuringud uuringu tüüp projektee- objekti ID nr ritava tee suhtes Pilu ja Kalme 2.1.2 Asulakoht, Viljakatel maadel paiknes küla vähemalt 18. sajandi Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) küla ajalooline lõpul (https://www.wdl.org/en/item/2571/view/1/7/), trassialale raames kontrollida trassi alla jäävat Aruküla küla võib olla oluliselt vanem. osa detektoriga ning kaevata proovišurfe Mõhküla 3.1.4 Asulakoht Mõhkküla rootsiaegse küla asukoht (EAA.308.2.205 leht Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) 1). Asulakoht võib olla palju vanem. Koha lähedusest on trassialale raames kontrollida detektoriga ning saadud ka detektorileiud ID 3.1.5 ja ID 3.1.6. kaevata proovišurfe 3.1.8 Juhuleiud, Pronksist kinnitusdetail, pronkssõrmuse katke. Rehe Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) asulakoht? kinnistult, aga täpsem leiukoht teadmata. trassialale raames kontrollida trassi alla jäävat ala detektoriga ning kaevata proovišurfe 3.1.9 Asulakoht Andmed muistisest (TÜ andmebaas ID 9036). Jääb Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) samasse piirkonda nagu ID 3.1.5 ja 3.1.6. Leiud trassialale raames kontrollida trassi alla jäävat ala kogutud Jõe kinnistult ja selle lähiümbrusest. detektoriga ning kaevata proovišurfe Mällikvere 4.1.2 Asulakoht Rootsiaegse kaardi andmetel Mällikvere küla asukoht Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) (EAA.308.2.205 leht 1). Küla paiknes kahkjal leetunud trassialale raames kontrollida trassi alla jäävat ala mullal, sellest põhja poole jäänud viljakad leostunud ja detektoriga ning kaevata proovišurfe leetjad mullad oli siis juba põldudena kasutusel. 4.1.3 Matmispaik Maahaudkalmistu, kust olevat leitud luid. Teade TÜ Jääb osaliselt Uuringute II etapi (maastikuleire) andmebaasis (ID 5007). Kassaka talu õuel kõrgem koht. trassialale raames kontrollida trassialale jäävat osa detektoriga ning kaevata proovišurfe Kaliküla 7.1.1 Asulakoht Rootsiaegse kaardi andmetel Kaliküla küla asukoht Jääb trassi alla Uuringute II etapi (maastikuleire) (EAA.308.2.205, leht 1). Küla koosnes 28 ja selle raames kontrollida trassi alla jäävat ala majapidamisest, millest põhjapoolsed jäävad arvatavasti vahetusse detektoriga ning kaevata proovišurfe trassi alla. Võimalik, et asulakoht on alguse saanud lähedusse oluliselt varem. 7.1.2 Keraamika Kivikalmest „Kirikumägi“ u 65 meetrit lõuna pool, 1975. Jääb trassi alla Uuringute II etapi (maastikuleire) leiukoht aasta maastikuinspektsioonil leiti rauaaja savinõukild (AI raames kontrollida detektoriga ning 4781: 1; Jaanits 1975, 2, 3). kaevata proovišurfe 7.1.3 Tähenduslik Kroodo kõrtsi asukoht. Kantud verstakaardile, võib olla jääb vahetult Uuringute II etapi (maastikuleire) toponüüm palju vanem. trassi juurde raames kontrollida detektoriga ning kaevata proovišurfe 85 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Läbiviidud uuring oli esimene etapp ala uuringutes. Tegu on ühe osaga kolmeosalisest uuringust, mille järgmiseks, teiseks etapiks on kaugseirega välja selgitatud kohtade kontrollimine maastikul. Teine etapp sisaldab maastikuleiret, mille käigus tehakse vaatlust väljaselgitatud võimalikel arheoloogilistel leiukohtadel. Nende tööde osaks on ka detektoriuuringud ja prooviaukude kaevamine. Proovišurfe kaevatakse piisavas koguses, et teha kindlaks – või välistada – kultuurkihi olemasolu kaugseirega väljaselgitatud kohtades. Teise etapi maastiku-uuringutega selgitatakse välja, kas ning millistes neist kohtadest on vajalik põhjalikum uuring enne tee-ehitust (arheoloogilised kaevamised) või tee-ehituse käigus (arheoloogiline jälgimine). Kolmandas etapis viiaksegi läbi kas arheoloogilist jälgimist või kaevamisi. Joonis 38. Võimalikud muistised Imavere, Kiigevere ja Järavere piirkonnas (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021)  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 39. Võimalikud arheoloogilised objektid Pilu ja Kalme külades (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021) Joonis 40. Võimalikud arheoloogilised objektid Mõhküla külas (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021) 87 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 41. Võimalikud arheoloogilised objektid Mällikvere ja Pauastvere külades (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021) Joonis 42. Mälestised ja pärandkultuuri objektid Võhmanõmme ja Annikvere külades (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021) 88 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 43. Kaliküla mälestised, võimalikud arheoloogilised objektid ning pärandkultuuri objektid (Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021) 5.11.3. Pärandkultuuri objektid Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eelkõige kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eelkõige maaomanike endi kätes. Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide asukohast teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse peamine eesmärk56. Projekteeritavast teelõigust lähemal kui 500 meetrit on registreeritud 17 pärandkultuuri objekti (Tabel 11) 57. Tabel 11. Pärandkultuuri objektid projekteeritava tee piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 14.02.2022 Pärand- Objekti tüüp Reg nr Objekti Seisund Objekti kultuuri ulatus kaugus objekti projek- nimetus teeri- tavast teest Imavere Moonakamajad 234:MOM:007 0m Hävinud, objektist 100 m moonakamaja pole maastikul jälgi säilinud Kiima kõrts Kõrtsid 234:KOR:003 52 m Objektist või tema 40 m esialgsest 56 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 14.02.2022 57 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus, seisuga 14.02.2022 89 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne funktsionaalsusest säilinud 50-90% Ohvrikivi Pärimustega 234:KIV:002 3m Objekt hästi või 410 m kivid, ohvri- ja väga hästi säilinud kultusekivid Lombi talukoht Põlised 616:TAK:016 70 m Objektist või tema 120 m talukohad esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Muda mets Vanad 616:KON:002 600 m Hävinud, objektist 100 m kohanimed pole maastikul jälgi säilinud Turbaaugud Turbavõtukohad 618:TVK:004 200 m Tüüp määratav, 500 m objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Araksaare Põlised 618:TAK:004 20 m Tüüp määratav, 380 m talukoht talukohad objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Talukoht Põlised 618:TAK:005 30 m Tüüp määratav, 490 m talukohad objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% Kaitseliidu Kaitseliidu ja 618:KAL:001 20 m Maastikul on 120 m lasketiir skautidega säilinud märgid, seotud objektid kuid ei luba üheselt määrata tüüpi Moonakamaja Moonakamajad 616:MOM:005 40 m Objektist või tema 50 m esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Veski Muud 616:MTH:005 50 m Objektist või tema 20 m mõisaaegsed esialgsest tootmishooned funktsionaalsusest säilinud 20-50% Ohvrikivi Pärimustega 234:KIV:002 3m Objekt hästi või 100 m kivid, ohvri- ja väga hästi säilinud kultusekivid Koolikoht Koolihooned 616:KOO:015 50 m Objektist või tema 250 m esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Mõisahoone Muud 616:MTH:004 60 m Tüüp määratav, 0m mõisaaegsed objektist või tema tootmishooned esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% 90 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kingu talukoht Põlised 616:TAK:019 70 m Objektist või tema 240 m talukohad esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90% Kabelimäed Kabelimäed 616:KBM:001 30 m Hävinud, objektist 240 m pole maastikul jälgi säilinud Kaliküla mõis Mõisaarhitektuuri 616:MOA:007 600 m Objektist või tema 450 m objektid esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50% Joonis 44. Pärandkultuuri objekt Kiima kõrts (234:KOR:003) Allikas: EELIS 91 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 45. Pärandkultuuri objekt Moonakamaja (616:MOM:005) Allikas: EELIS Joonis 46. Pärandkultuuri objekt Veski (616:MTH:005) Allikas: EELIS 92 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 47. Pärandkultuuri objekt Mõisahoone (616:MTH:004) Allikas: EELIS Mõju kultuuripärandile on hinnatud peatükis 7.13. 5.12. Ohtlikud ettevõtted Joonis 48 on ohtlike ettevõtete ohualade ulatused Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal. Vahetult ennem projekteeritava maanteelõigu algust asub Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmete kohaselt C-kategooria ohuga ettevõtte Johnny AS Paiaristi tankla- restoran. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (bensiin, propaan-butaan, diislikütus) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 434 meetrit ja see ei ulatu projekteeritava maanteelõiguni. Vahetult ennem projekteeritava maanteelõigu algust asub C-kategooria ohuga ettevõtte JetGas OÜ Farm in kuivati gaasiseade. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (veeldatud maagaas) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 41 meetrit ja see ei ulatu projekteeritava maanteelõiguni. Projekteeritava Adavere möödasõidu lähedusse Imavere külas jääb C-kategooria ohuga ettevõtte Airok OÜ Mägede viljakuivati vedelgaasipaigaldis. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan-butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 382 meetrit ja see ei ulatu projekteeritava maanteelõiguni. Projekteeritava Põltsamaa möödasõidu lähedusse jääb ka C-kategooria ohuga ettevõtte Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (bensiin, diislikütus ja propaan-butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 434 meetrit ja see ulatub projekteeritava maanteelõiguni. Projekteeritav Põltsamaa möödasõit läbib C-kategooria ohuga ettevõtte Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan- butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 412 meetrit ja see ulatub projekteeritava maanteelõiguni. Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, võib muutuda ka ohuala ulatus. 93 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Projekteeritav maanteelõik ristub ka Jõgeva ja Põltsamaa linnasid läbi Lustivere ja Pudivere ühendava C-kategooria gaasitorustikuga, mille valdaja on Adven Eesti AS. Kemikaaliseaduse § 32 sätestab erinõuded ehitiste projekteerimisel. Projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel tuleb arvestada käitisest lähtuvate asjaoludega. Seejuures tuleb muuhulgas: − kindlaks teha doominoefektiga käitised; − arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust; − säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel; − rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid; − tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel avalikkuse ja käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine. Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise kavandamisel tuleb ehitusprojekt esitada Päästeametile kooskõlastamiseks (KeMS § 32 lg 4 p 3). Joonis 48. Ohtlike ettevõtete ohualade välispiiride ulatus projekteeritava maanteelõigu suhtes. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus 94 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Õnnetuste tekke võimalust ja nende tagajärgi on hinnatud peatükis 7.15. 5.13. Keskkonnaseisundi tõenäoline areng juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida Loomastik Juhul, kui projekteeritavat maanteelõiku ei rajata säilib maastiku struktuur praegusel kujul ning loomastiku elupaikade kadu ja killustumine ning häiringud senistes elupaikades jäävad olemata. Eeldatavasti suureneb maanteede mõju loomastikule suureneva liikluskoormuse tõttu, sh loomade hukkumine maanteedel, häiringud, keskkonna kvaliteedi langus jne. Metsad ja rohevõrgustik Projekteeritava maanteelõigu mõjuala on kokku 230 ha, sellest raadatakse 61 ha (26,5%). Statistilise metsainventeerimise andmetel on Eesti metsamaa keskmine puidu tagavara 206 m 3/ha58, seega võib hinnatava trassikoridori piirides raadamise käigus eemaldada umbes 12 566 m 3 puitu. Sellega kaasneb oluline negatiivne mõju metsadele. Antud mõju leevendada pole võimalik. Raadamine ja sellega kaasnevad mulla häiringud põhjustavad kasvuhoonegaaside (eeskätt CO 2) heidet. Mullahäiring tekib nii kuivendamisest, mulla väljakaevamisest kui ümberpaigutamisest tingitud pinnase aereerimisest, mis põhjustab mulla orgaanilise aine mineraliseerumise ning mille tagajärjel vabaneb mulla orgaaniline süsinik atmosfääri. Mullaemissioonide puhul näevad IPCC juhendid ette, et süsiniku heide toimub pärast maakasutuse muutust veel 20 aasta jooksul. Biomassis ja surnud orgaanilises aines (surnud puidus, varises) seotud süsinik vabaneb IPCC juhendite kohaselt atmosfääri esimese aasta jooksul pärast maakasutusmuutust. Võib eeldada, et maakasutuse muutusest tingitud CO2 heide on hektari kohta ca 300 tonni CO2ekv. Juhul kui jätkub senine olukord ja maanteed ei rekonstrueerita (0 alternatiiv) siis raadamist ei toimu ning sellega seotud negatiivsed mõjud metsadele ja kliimale puuduvad. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral ei jää pikemas perspektiivis olukord samaks kuna liikluskoormus olemasoleval teel kasvab. Seega suureneb liiklusest tingitud häiring ning barjääriefekt olemasoleval maanteel olevates rohevõrgustiku konfliktikohtades. Seetõttu võib eeldada, et kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele on positiivsem võrreldes 0 alternatiiviga. 0 alternatiivi korral aga ei kaasne rohevõrgustiku alal raadamist ja tugiala killustamist. Seega on rohevõrgustikule avalduvate kogumõjude osas alternatiivid ligikaudu võrdsed. Maastik ja maakasutus Projekteeritav maanteelõik kattub väiksemas osas olemasoleva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee asukohaga. Suuremas osas asub maanteelõik uues asukohas ning põhiliselt olemasolevas olukorras metsa- ja põllumaadel. Olemasoleva maanteelõigu pindala on ca 38 ha, projekteeritava maanteelõigu ja rajatiste pindala 230 ha. Seega tekib ca 6-kordne maavajaduse kasv. Kuna maanteelõigu rajamine omab maastikule ja maakasutusele olulist ja pöördumatut mõju, siis olemasoleva olukorra jätkudes seda mõju ei avaldu ehk maastik säilib praegusel kujul. Maakasutuse planeerimine ja arendustegevuste elluviimine toimub jätkuvalt läbi üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide ja nende elluviimise võimalikke mõjusid hinnatakse planeeringu koostamise käigus/projektipõhiselt. Müratase Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis on perspektiivis eeldada liiklussageduse tõusu põhimaanteel olemasolevas asukohas. Kuna juba olemasolevas olukorras on müra normtasemed mitmetes kohtades ületatud, siis liiklussageduse tõus tähendab perspektiivis nendel aladel veelgi kõrgemaid müratasemeid. Lisaks on eeldada müra normtasemete ületamist ka mitmetel teistel 58 Aastaraamat Mets 2018 (2020). Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea. Keskkonnaagentuur 95 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne müratundlikel aladel. Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis jätkub ka intensiivne liiklus läbi Adavere aleviku ja Põltsamaa linna, mis tähendab perspektiivis suuremaid häiringuid ka sealsetele müratundlikele aladele. Seega liikluse jätkumisel olemasolevas asukohas on eeldada nii ülenormatiivse müra esinemist kui ka seda, et mürast on mõjutatud rohkem elamulasid ja inimesi kui kavandatava tegevuse realiseerumisel. Välisõhu kvaliteet Projekteeritava maanteelõigu rajamata jätmisel jätkub piirkonna välisõhu kvaliteedi osas põhimõtteliselt olemasolev olukord. Kuna prognoositud on liikluskoormuse kasvu, siis võimalik on ka mõningane sõiduteedelt lähtuva õhusaaste taseme tõus teedega vahetult piirnevatel aladel. Sõiduteedelt lähtuva õhusaaste tõus on tõenäoline juhul, kui jätkub pendelliikumine ning sõiduautode arv on jätkuvalt kasvutrendis59. Valgusreostus Kui projektialal säilib tänane olukord ning maanteelõiku ei ehitata, siis kavandatavaid valgusreostuse allikaid metsa- ja põllumaadele ei teki (nt autode valgusvihud kurvides, viaduktidelt tulenevad sõidukite tuled) ja mõju ei avaldu. Maakasutuse planeerimine ja arendustegevuste elluviimine toimub jätkuvalt läbi üld- ja detailplaneeringute ning ehitusprojektide ja nende elluviimise võimalikke mõjusid hinnatakse planeeringu koostamise käigus/projektipõhiselt. Mõju inimeste liikumisvõimalustele Projektlahenduse mõju liikumisvõimalustele on oluline positiivne, sest see suurendab oluliselt ohutust ning muudab liiklemise turvalisemaks, mis kaalub selgelt üles osade vahemaade vähese pikenemise. Projekti piirkonnas on kõige sagedasemad liiklusõnnetuste kohad just erinevate mahasõitude ja ristmike aladel. Transiitliikluse osaline eraldamine kohalikust liiklusest on positiivse mõjuga, kuna suurendab liiklusohutust. 0-alternatiivi korral jätkub praegune olukord ning transiitliiklus läbi Adavere, Puhu risti jm kohtade mõjutab kohalike inimeste liikumisvõimalusi negatiivselt, kuna ei parane liiklusohutus ning liikluse sujuvus. Adavere-Põltsamaa maanteelõigu neljarealiseks I klassi maanteeks ehitamine on ette nähtud Teehoiukava aastateks 2021–203060, sellega on arvestatud kehtivatest Järvamaa ja Jõgeva maakonnaplaneeringutes 2030+ ja koostatavates Järva ja Põltsamaa valla üldplaneeringutes. Trassi asukoht on täpsustatud teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ (vt täpsemalt KMH programmi peatükist 4 KMH aruande Lisa 1). 59 Esmalt registreeritud sõidukite viimase kümne aasta (2010-2019) statistika kohaselt on nende arv olnud valdavalt kasvutrendis, 2016. aastast alates on keskmine kasv ca 4% kalendriaastas. Allikas: Statistikaamet, seisuga 02.02.2022 60 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava 96 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 6. Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite kirjeldus 6.1. Olulise keskkonnamõju prognoosimise meetodite kirjeldus KMH läbiviimise aluseks on KeHJS. Vastavalt seaduse § 31 lg 1 on KMH eesmärk anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)61. KMH aruande koostamisel on jälgitud KeHJS-e §-s 20 ja keskkonnaministri 01.09.2017 määruses nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus 34) esitatud nõudeid. KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“62. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Vastavalt KeHJS-ele jaguneb KMH protsess kahte etappi: 1. KMH programmi koostamine. KMH programm on lähtekava, milles kirjeldatakse, kuidas planeeritakse keskkonnamõju hindamist läbi viia. KMH programmis kirjeldatakse/käsitletakse kavandatava tegevuse eesmärki ja asukohta, alternatiivseid võimalusi, eeldatavalt mõjutatavat keskkonda, seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega, eeldatavaid mõjuvaldkondi ja nende ulatust, hindamismetoodikat, vajalikke uuringuid, KMH läbiviimise ajakava ning kaasamise plaani erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega. 2. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KMH aruanne on kogu hindamise protsessi kokkuvõttev dokument, milles kirjeldatakse KMH tulemusi. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsiti kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse maakonnaplaneeringuga määratud asukohata ja sellega seotud käsitlusala. 2) hinnati projektlahendusega kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud, mida KMH käigus hinnati, on loetletud KMH programmis – vt Lisa 1. Nimetatud mõjude prognoosimisel, hindamisel ja kirjeldamisel kasutatakse üldjuhul KMH tavapraktikale vastavat üldtunnustatud hindamismetoodikat ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valitakse sobivad spetsiifilised hindamismeetodid lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. 61 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 62 Vt Keskkonnaministeeriumi kodulehte: https://envir.ee/ringmajandus/keskkonnamoju-hindamine#khm- juhendmaterjalid 97 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: - teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; - käsitlusala hõlmavatele varasemate uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine; - primaarandmete vahetu võrdlus ja analüüs; - kaardikihtide võrdlemise meetod; - eksperthinnangud ja -arvamused (sh valdkonna- või liigispetsialisti eriuuringud) mõju olulisuse selgitamiseks; - inventuurid; - modelleerimine; - konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; - konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Mõju prognoosimeetodite kirjeldus konkreetsete mõjuvaldkondade kaupa on toodud KMH programmi (Lisa 1) peatükis 7. Keskkonnamõju hindamise mitmed teemavaldkonnad lähtuvad omavalitsuste üldplaneeringutega sätestatud maakasutuse juhtotstarvetest. KMH koostamise ajal on projekteeritava maanteelõiguga seotud omavalitsuste, Järva ja Põltsamaa valla, üldplaneeringud ja nende KSH-d koostamisel. Seetõttu tuli mõju hindamise ühe aluspõhimõttena otsustada, kas lähtuda läbivalt kehtivatest või koostamisel olevatest üldplaneeringutest. Järva vald moodustus haldusreformi käigus seitsmest vallast. Pea kõikide endiste valdade üldplaneeringud on kehtestatud seitse või enam aastat tagasi. Endise Koeru valla üldplaneeringu kehtestamisest on möödas 19 aastat. Kõige uuem üldplaneering on endise Albu valla üldplaneering, mis kehtestati 2015. aastal. Koostamisel oleva Järva valla ÜP ja KSH aruande avalik väljapanek toimus 23.09–25.10.2020. Kehtiv Põltsamaa valla üldplaneering on kehtestatud 1998. aastal. Põltsamaa Vallavolikogu võttis oma 17.02.2022 otsusega nr 1-3/2022/7 koostamisel oleva Põltsamaa valla üldplaneeringu vastu, tunnistas KSH nõuetele vastavaks ja suunas ÜP avalikule väljapanekule. KMH koostamisel on omavalitsuste üldplaneeringutena arvesse võetud koostatav Järva valla üldplaneering63 ja koostatav Põltsamaa valla üldplaneering64. KMH eksperdi hinnangul on see põhjendatud, sest eeldatavasti kehtivad projekteeritava Adavere-Põltsamaa maanteelõigu ehitustegevuse algamise ajaks 2026. aastal juba koostamisel olevad üldplaneeringud. KMH käigus analüüsiti, hinnati ja võrreldi looduskeskkonna ja kultuurilise keskkonna tegureid ning toodi esile nende omavahelised seosed. Määruse 34 § 6 lg 3 kohaselt eeldatavalt olulise keskkonnamõju hindamisel lähtuti otsesest ja kaudsest mõjust, koosmõjust, piiriülesest mõjust, lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust, püsivast ja ajutisest mõjust, soodsast ja ebasoodsast mõjust. Mõjude hindamisel käsitleti asjakohaseid rajamis-, kasutamis- ja lõpetamisetapi mõjusid. 63 Järva valla üldplaneering. Järva Vallavalitsus ja Artes Terrae OÜ, 2020. Eelnõu seisuga september 2020. Kättesaadav: https://jarvavald.kovtp.ee/jarva-valla-uldplaneering, vaadatud 14.02.2022 64 Põltsamaa valla üldplaneering. Põltsamaa Vallavalitsus ja Skepast&Puhkim OÜ, 2022. Vastu võetud versioon (vastu võetud Põltsamaa Vallavalitsuse 17.02.2022 otsusega nr 1-3/2022/7 Kättesaadav: https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering, vaadatud 17.02.2022 98 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Mõjude hindamisel arvestati ka võimalike koosmõjudega (sh kumulatiivse mõjuga) teiste käesoleva lõigu piirkonnas teadaolevate ja kavandatavate tegevustega. KMH käigus selgitati välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib: - eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, - põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või - seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 65 Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks. Lisaks esitatakse KMH aruandes kirjeldus keskkonnaseisundi tõenäolisest arengust juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida. KMH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning kõigil mõjutatud ja huvitatud isikutel on võimalus esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi. KMH programmi ja KMH aruande eelnõu tutvustamiseks ning protsessi osapoolte seisukohtade saamiseks korraldatakse avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud. Avalike arutelude läbiviimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni meetodit. Avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse KMH menetlusdokumentide hulka. 6.2. Raskused ja määramatused, mis tekkisid mõju hindamise käigus Käesolev KMH aruanne on koostatud Adavere-Põltsamaa maanteelõigu eelprojekti materjalide põhjal 2022. aasta märtsi kuu seisuga. Majandus- ja taristuministri määruse "Nõuded ehitusprojektile" § 8 lg 1 kohaselt on eelprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites. Sama määruse § 9 lg 3 järgi arendatakse põhiprojekti staadiumis edasi eelprojekti staadiumis välja valitud lahendusi ja töötatakse välja ehitise põhilahendused selliselt, et ehitusprojekti osad oleksid omavahelises kooskõlas ja süsteemselt seotud. Eelnevas ehitusprojekti staadiumis koostatud ja tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt on koos võimalike lisatingimustega siduvaks lähteülesandeks järgneva ehitusprojekti staadiumi koostamiseks (§ 5 lg 3). Seega on eel- ja põhiprojekti koostamine määruse nõuete kohased üksteisele järgnevad projekteerimisprotsessi osad. Seetõttu on tõenäoline, et KMH aluseks olnud projektlahendus projekteerimise järgmistes etappides muutub või täieneb. Põhjendatud vajaduse korral tuleb KMH-s toodud järeldused ja meetmed üle vaadata ning vajadusel kaasata erialaeksperte keskkonnakaitseliselt sobiva lahendusvariandi väljatöötamiseks. Lähtuma peab põhimõttest, et eelprojekti alusel koostatav põhiprojekt peab oma keskkonnamõju poolest olema vähemalt sama hea või parem kui eelprojektis toodud lahendus. Lähtuvalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist on käesolevas KMH aruandes hinnatatud kavandatava tegevuse mõju nii ehitus- kui kasutusetapis. Seetõttu on eksperdid asjakohastel juhtudel pakkunud peatükis 8 välja tingimused, millega tegevuse edasistes etappides arvestada tuleb ja peatükis 9 seiremeetmed kasutatud eelduste kontrollimiseks. 65 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv 99 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Alljärgnevalt on mõjuvaldkondade kaupa välja toodud raskused ja määramatus, mis KMH käigus tekkisid. 6.2.1. KMH programmi koostamine kahes versioonis Seoses vajadusega mitte avaldada I ja II kaitsekategooria liikide isendite täpseid elupaiga asukohti (LKS § 53) otsustas Transpordiamet, et KMH programm tuleb koostada kahes versioonis. Üks versioon tuli eksperdil koostada asjaomastele asutustele esitamiseks, see on märkega Asutusesiseks kasutamiseks (AK) ja teine versioon KMH programmi avalikustamiseks. Vastavalt Transpordiameti kirjalikele juhistele esitas ekspert ka nõuetele vastavaks tunnistamiseks kaks versiooni KMH programmist. Sellist praktikat ei ole eksperdirühma liikmetele teadaolevalt Eestis ega mujal varem kasutatud. KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest ei selgu kumba versiooni KMH programmist on Transpordiamet otsustajana nõuetele vastavaks tunnistanud. KMH aruandele on lisatud avalikuks kasutamiseks mõeldud versioon KMH programmist. Vajaduse või soovi korral saab KMH programmi kahe erineva versiooniga tutvuda Transpordiametis. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) juhatus on esitanud Keskkonnaametile seisukoha, mille kohaselt KMH programmi koostamine kahes erinevas versioonis ei ole looduskaitseliselt tundliku informatsiooni edastamiseks sobiv praktika. KeMÜ juhatus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et KeHJS § 32 näeb ette KMH menetluses ühe KMH programmi (ja aruande ) koostamise, vajadust ja kohustust koostada KMH materjale mitmes versioonis KeHJS ja muudest asjakohastest seadusandlikest aktidest ei tulene. 6.2.2. Müra mõju hindamine KMH läbiviimisel esines raskusi müra mõju hindamisel. Põhjuseks õigusaktidest tulevad nõuded, mis võimaldavad mitmeti tõlgendamist. Peamiseks probleemkohaks on alal kehtivast müra normtasemest ja müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtivast normtasemest juhindumine. Segadust on tekitanud see, kust alates tuleb vaadata ala normtasemest ja kuhu maani võib vaadata leebemat ehk müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtestatud normi ning kuidas praktikas kavandada siinkohal leevendusmeetmed (vt täpsemalt KMH aruande ptk 7.14.3). Lisaks on probleemkohaks osutunud maatulundusmaa õuealad. Üldplaneeringus sellist maakasutuse juhtostarvet ei ole, ka ei määrata hajaasutusse elamumaa juhtotstarbeid. AÕKS-sest juhindudes sellisel juhul mürakategooriat ei rakendu ning leevendusmeetmeid justkui kavandama ei pea. Inimese tervist ja heaolu silmas pidades on neid siiski mõistlik arvesse võtta ja tagada neil müratase teiste elamualadega võrdväärselt. Nendega arvestamine on täna kujunemas suuresti arendaja otsuseks. Müraalane seadusandlus vajab täpsustamist ja korrigeerimist, seda saavad korraldada pädevad ametkonnad koostöös Transpordiameti, kohalike omavalitsuse esindajate ja müra ekspertidega. Siis on KMH ekspertidel võimalus tugineda oma töös kindlatele normidele mis tagavad inimeste tervisele avalduva mõju vältimise. 6.2.3. Lõpetamisetapp, ehk sulgemisega kaasneda võivad mõjud Rajatava maanteelõigu sulgemist ei ole ette näha, kuid see võib toimuda kunagi kauges tulevikus. Vastavalt projekteerimisjuhistele on maanteelõigu viaduktide ja sildade projekteeritud eluiga 100 aastat, truupidel 50 aastat ja konstruktiivsete aluskihtide kavandatav eluiga vähemalt 20 aastat. Projekteeritud kuni 6 m kõrgusega mullete kavandatav eluiga on vähemalt 50 aastat. Kõigi projekteeritavate teede, sh mahasõitude, kulumiskihtide (asfaltkate, kruuskate, tugipeenrad) kavandatav eluiga on 12 aastat. Liiklusmärkide projekteeritud eluiga on 10 aastat, piiretel 15 aastat ja teekattemärgistuse eluiga 5 aastat. Maanteetaristu tööiga on võimalik pikendada rajatiste ja seadmete kapitaalremondi ning vajadusel seadmete väljavahetamise kaudu. 100 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Maanteede eluiga sõltub projekteerimisele esitatud nõuetest, ehitustööde kvaliteedist ning tehniliste konstruktsioonide ja seadmete tootmise kvaliteedist. Näiteks võib konstruktsioonide ja seadmete kvaliteet ning eluiga oluliselt sõltuda kasutatavatest materjalidest. Kui kasutatakse kõrgetasemeliste tootjate poolt valmistatud kvaliteetseid materjale, konstruktsioone ja seadmeid, on tõenäoline, et nende kapitaalremondi vajadus või väljavahetamise aeg lükkub kaugemasse tulevikku. Kui kasutada madalama kvaliteediga materjale ja seadmeid, on nende eluiga lühem. Maantee eluiga on asjatundliku regulaarse hooldamisega võimalik pikendada. On tõenäoline, et maantee rajatiste kapitaalremondiga ja tehniliste seadmete väljavahetamisega võib projekteeritava maanteelõigu eluea pikkuseks olla üle 100 aasta. Alljärgnevalt on lühidalt käsitletud mõjusid, mis võivad kaasneda projekteeritava maanteelõigu sulgemisega, ja nende vältimise võimalusi. Tuleb arvestada, et toodud käsitlus on koostatud tänaste teadmiste põhjal ja arvestades tänast õigusruumi ning on vähetõenäoline, et see on täies ulatuses asjakohane ka 50 või 100 aasta pärast. Seetõttu on praeguses, maanteelõigu eelprojekti koostamise, etapis antud hinnang selle sulgemisega kaasneda võivatele mõjudele seotud suure määramatusega. Selle aja peale, kui projekteeritava maanteelõigu likvideerimine teemaks võib tulla, on ka ressursikasutus, jäätmekäitlus ja tehnoloogiad kindlasti olulisel määral muutunud ja arenenud. Vastavalt ehitusseadustiku §-le 4 on lammutamine üks ehitamise etappidest. Seega on lammutustööde läbiviimiseks vajalik koostada ehitusprojekt ehitise lammutamiseks66. Ehitise lammutamiseks koostatava ehitusprojekti eesmärk on anda ehitist lammutavale ehitusettevõtjale teavet lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutustööde ohutuks läbiviimiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks. Ehitusprojekt ehitise lammutamiseks peab muuhulgas sisaldama piisavat teavet lammutustegevuse ulatuse kohta, et hinnata lammutamisega kaasnevaid mõjusid. Ehitusprojektis ehitise lammutamiseks antakse juhised ja lahendused tööde läbiviimiseks sellises täpsusastmes (staadiumis), et ehitusettevõtja suudab tööd ehitusprojekti järgides ning väljaõppinud ja kogemustega tööjõudu kasutades pädeva insenertehnilise personali juhendamisel ohutult ja keskkonnasäästlikult lõpule viia. Kui põhimaanteel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa või mõnel selle lõigul on kavas liikluse lõpetamine, siis on nii keskkonna- kui ka majanduslikest aspektidest tulenevalt oluline määratleda, millised taristu osad lammutatakse ja millised jäävad alles (sõltuvalt ka sellest, kas sulgemine on ajutine või lõplik). Maantee lammutustööd koosnevad eeldatavalt järgmistest põhimõttelistest etappidest: tehniliste seadmete ja ehitusdetailide demonteerimine, katendi eemaldamine ning muldkeha likvideerimine. Oluline on lammutusjäätmete kokku kogumine ja käitlemine sorteeritult. Seejuures tuleb teha eeltööd, et võimalikult palju materjali oleks võimalik anda ringlusesse. Tehnilistele seadmetele või ehitusdetailidele võib sobivuse korral olla võimalik leida rakendust mõnel teisel objektil. Metalldetailid (nt põrkepiirded, piirdeaed vms) saab suunata käitlusse vanametallina. Maanteelõigu likvideerimine on väga ressursimahukas ettevõtmine. Muldkeha osas tuleb teha otsus, kas ka see likvideeritakse (osaliselt või täielikult). Ehitusmaavarade defitsiidi ja karmistuvate keskkonnanõuete tingimustes ei ole mulde likvideerimine ja selle materjali kasutamine mõnel muul ehitusobjektil sugugi utoopiline mõte. Enne mulde likvideerimise ja selle materjali mujal kasutamise üle otsustamist võib tõenäoliselt olla vajalik teostada reostusuuringud (näiteks pisteliselt ning ka kohtades, kus on toimunud pinnasereostusega kaasnenud õnnetused), et tuvastada võimalike ohtlike ainete esinemine ja määrata sellele vastav käitlemismeetod. Kui maanteelõigu lammutustööd viiakse läbi projektikohaselt ja keskkonnanõudeid arvesse võttes, siis on eeldatavasti võimalik olulist negatiivset keskkonnamõju vältida. Nõuded ehitusprojektile ehitise lammutamiseks on esitatud majandus- ja taristuministri 17.07.2015.a 66 määruse „Nõuded ehitusprojektile“ peatükis 4; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007 101 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 7. Hinnang eeldatavalt kaasnevale olulisele keskkonnamõjule Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev otsene või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib: - eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, - põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või - seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 67 Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. KMH läbiviimise käigus on analüüsitud kavandatavat tegevust eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis lähtudes nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist (Lisa 1; Lisa 2), milles on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused (mõjuallikad) ja mõjutatavad keskkonnaelemendid. Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt KMH programmi ptk 2). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee ehituse ja kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda maantee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate kaudu (vt KMH programmi ptk 2). 7.1. Mõju maakasutusele Kavandatava tegevuse maakasutuse vajadus (mõjuala) on 230 ha (vt ptk 4.1). Praeguse maanteerassi lõigu Adavere-Põltsamaa pindala on ca 38 ha, ning seda ei ole kavas likvideerida. Kavandatav maanteelõik asub osaliselt praegustel põllu- ja metsamaadel, mille kasutusfunktsioon tulevikus muutub. Maantee alal muutub funktsioon seal transpordimaaks. Vähesel määral kavandatakse uus maantee vanale trassile, mille maakasutuse otstarve jääb sellest tulenevalt samaks. Olemasolev maantee jääb kasutusse eelkõige kohaliku liikluse tarbeks. Maakasutuse muutus on kooskõlas koostatavate Järva ja Põltsamaa valdade üldplaneeringutega (vt Joonis 16 ja Joonis 17) ning varasemalt koostatud maantee trassi teemaplaneeringuga. Uue maanteelõigu mõju senisele maakasutusele on oluline ja pöördumatu, kuna muudab seniseid maakasutuse funktsioone. 0-alternatiivi jätkumise korral on mõju maakasutusele ebaoluline. 67 KeHJS § 22 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 102 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 7.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele 7.2.1. Kaitstavad alad Projekteeritava maanteelõigu alal ega naabruses kaitstavaid alasid ei leidu. Lähimad kaitstavad alad on Adavere mõisapark ja Uue-Põltsamaa mõisapark, mis mõlemad jäävad maanteelõigust 1,2 km kaugusele. Lähimad maanteelõigu liiklussõlme ja ristega seotud teed jäävad parkidest vastavalt 0,9- 1,1 km kaugusele. Antud kauguselt on igasugused otsesed ja kaudsed mõjud parkidele välistatud nii maanteelõigu ehitus- kui kasutusfaasis. Teised piirkonnas paiknevad pargid (Kördiööbiku park, Vana- Põltsamaa mõisa park) paiknevad kõigist teelõiguga seotud rajatistest enam kui 1 km kaugusel ning mõjud neile parkidele on välistatud. Lähim looduskaitseala on Alam-Pedja looduskaitseala, mis asub maanteelõigust 7,9 km kaugusel. Ühtlasi on tegemist ka Natura võrgustikku kuuluva Alam-Pedja loodus- ja linnualaga. Antud kaugusel on kõik otsesed ja kaudsed mõjud välistatud. Projekteeritava teelõiguga ristuv Põltsamaa jõgi jõuab ca 16 km allavoolu Alam-Pedja looduskaitsealale. Kuna jõelõik kavandatava tegevuse ja looduskaitseala vahel on pikk ja läbib Kamari paisjärve siis mõjusid kaitseala veekeskkonnale ei avaldu. Põltsamaa vana silla lammutuse ja uue ehituse käigus vette sattuv heljum kaitsealani ei jõua kuna settib hiljemalt Kamari paisjärves. Samuti pole ette näha mõjusid sadevete jõkke juhtimise kaudu. Sademeveed juhitakse otse või jõkke suubuvate kraavide kaudu Põltsamaa jõkke ka praegu. Mõjude hindamisel arvestatakse asjaoluga, et sademevee jõkke juhtimisel kasutatakse veekaitsemeetmena settetiike, kraavidele rajatavaid pinnaspaise ja künniseid, mis aeglustavad voolu ja peavad kinni heljumit enne selle jõkke kandumist. Veekaitsemeetmeid kasutatakse ka ehitustööde korral. Kokkuvõttes ei too kavandatav tegevus kaasa negatiivseid mõjusid looduskaitsealale ja selle eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ning liikidele. Puuduvad ka mõjud Alam-Pedja linnu- ja loodusala eesmärgiks olevatele liikidele ning elupaigatüüpidele. Mõjud puuduvad nii ehitus- kui kasutusfaasis. Lähim hoiuala on Määru hoiuala, mis asub projekteeritavast teelõigust 7,8 km kaugusel. Hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Määru loodusalana. Suure vahemaa tõttu on igasugused otsesed ja kaudsed mõjud nii alale kui selle kaitse-eesmärgiks olevale niiduelupaigatüübile välistatud. Mõjud puuduvad nii ehitus- kui kasutusfaasis. Kokkuvõttes puuduvad kaitstavatele aladele negatiivsed mõjud nii maantee ehitus- kui ka kasutusetapis. Mõjud puuduvad nii maantee rajamise kui ka olemasoleva olukorra jätkumise (0- alternatiivi) korral. 7.2.2. Kaitstavad liigid Projekteeritavale maanteelõigule lähim registreeritud kaitstava liigi elupaik on III kaitsekategooriasse kuuluva valge-toonekure elupaik, mis asub 0,5 km kaugusel. Antud elupaigale puuduvad negatiivsed mõjud nii ehitus kui kasutusfaasis. Elupaik asub olemasoleva maantee lähistel ning kavandatava tegevusega liigub maantee elupaiga juurest eemale. Samuti puuduvad mõjud teistele piirkonnas (ca 1,5 km kaugusel) paiknevatele valge toonekure elupaikadele. Kuna valge- toonekure puhul on tegu inimkaasleva liigiga kes on igasuguse inimtegevuse ning häiringutega hästi kohanenud, siis puuduksid mõjud ka juhul kui tegevus toimuks pesapaikade läheduses. Kodukaku (III kaitsekategooria) elupaik asub maanteelõigust 1,7 km kaugusel Põltsamaa linnapargis ning suure vahemaa tõttu puuduvad igasugused mõjud liigile nii maantee ehitus- kui kasutusfaasis. Kanakulli (II kaitsekategooria) elupaik, mille kaitseks on kavandamisel Imavere kanakulli püsielupaik asub teelõigu algusest 2,4 km kaugusel. Antud vahemaa on piisav välistamaks häiringud ning igasugused muud olulised mõjud liigile. Maantee suundub uuele trassile ca 4 km kaugusel liigi elupaigast ning seetõttu ei kaasne olulisi maastikumuutusi liigi kodupiirkonnas ega toitumisaladel. I kaitsekategooriasse kuuluva väike-konnakotka kaitseks moodustatud Puiatu väike-konnakotka püsielupaik jääb projekteeritavast maanteest 4,2 km kaugusele, kuid olemasolev maantee jääb 3,1 103 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne km kaugusele ehk lähemale – maantee liigub elupaigast kaugemale. Seega puuduvad igasugused mõjud seoses häiringutega, samuti ei too tegevus kaasa olulisi maatikumuutusi konnakotka kodupiirkonnas ja toitumisaladel. Nelja II kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane, tiigilendlane) elupaigad asuvad projekteeritavast maanteelõigust 850 m kaugusel ja lähimast projekteeritava teelõigu liiklussõlmega seotud teest 620 m kaugusel. Nahkhiirte elupaikadele kavandatav tegevus mõjusid ei avalda. Antud vahemaa on piisav häiringute, sh valgusreostuse mõjude välistamiseks. Elupaikade piirkonnas jääb maantee olemasolevale trassile ega liigu nahkhiirte elupaikadele lähemale. Seega võib välistada nii otsesed kui kaudsed mõjud nahkhiirtele ja nende elupaikadele. Piisava vahemaa tõttu võib välistada negatiivsed mõjud ka teelõigust 1,5 km asuvale veelendlase elupaigale. Nahkhiirte elupaigad on registreeritud Põltsamaa jõel ja selle kaldaaladel maanteest nii alla- kui ka ülesvoolu. Seega on tõenäoline, et nahkhiired kasutavad jõe ja selle kaldaalasid nii liikumiskoridori kui toitumisalana ehk elupaigana. Ristumisel Põltsamaa jõega rajatakse uus maantee olemasoleva kõrvale ja jõele ehitatakse uus paarissild. Olemasolev maanteesild rekonstrueeritakse ja jääb teenindama kogujateed. Olemasolev kasutuseta vana sild lammutatakse. Nii ehitus kui lammutustöödel võivad nahkhiirtele kaasneda mõningased häiringud nii lennutakistuste kui valgustuse näol (juhul, kui töid teostatakse pimedas, või ehitusobjekt on valgustatud). Uus paarissild tuleb olemasolevast kõrgem, seega jõe veepinna kohal lendavatele nahkhiirtele see oluliseks takistuseks ei kujune – nahkhiired lendavad valdavalt vee kohal silla alt läbi. Kui silla piirded on läbipaistvad, siis põhjustavad üle silla sõitvad autod valgushäiringuid. Kuna välistada ei saa nahkhiirte lendamist üle silla, siis toob see kaasa isendite hukkumise riski kokkupõrkel sõidukitega. Isendid võivad vigastuda ja hukkuda ka sattudes sõidukite tekitatud turbulentsetesse õhuvooludesse, mille tagajärjel võivad nad põrkuda sillakonstruktsioonide või sõidukitega. Põhiprojekti koostamise käigus tuleb kaasata liigiekspert, kes aitab välja töötada kohapõhised tehnilised meetmed nahkhiireliikide häiringute ja hukkumise vältimiseks. KMH saab tugineda selle koostamise ajal olemasolevale informatsioonile kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtade kohta. KMH aruande koostamisest kuni reaalse ehitustegevuse alustamiseni kulub pikk aeg, ehitustegevus algab eeldatavasti 2026. aastal. Vahepealse ajaperioodi jooksul võib informatsioon kaitstavate liikide ja püsielupaikade kohta täieneda või muutuda. Tuleb rõhutada, et looduskaitseseaduse kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Keelatud on ka kaitsealuste taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Selleks, et tagada looduskaitseseaduse nõuete täimine, tuleb ehitamise alustamist kontrollida kaitstavate taime ja loomaliikide võimalik olemasolu projektialal. Kuna vastavad andmed ei ole I ja II kategooria liikide kohta avalikult kättesaadavad, tuleb selleks pöörduda Keskkonnaameti poole. Juhul, kui projektialal on registreeritud kaitsealuse liigi elupaik või püsielupaik, tuleb sellest teada anda Transpordiametile, kes koostöös Keskkonnaametiga korraldab vajalikud tegevused liikide kaitse tagamiseks. Kaitstavate taimeliikide puhul on võimalik lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ nõuetele ümber istutada. Ümberistutamiseks peab TRAM sellise vajaduse kohta Keskkonnaametile kirjaliku teate saatma (§ 3 lg 1). Keskkonnaamet tellib riigi kulul ühe nädala jooksul ümberasustamise loa taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta, mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul taotluse või teatise saamise päevast arvates. Eksperdilt küsitakse ümberasustamise võimalikkuse hinnangut kooskõlas looduskaitseseaduse §-s 58 sätestatuga, ettepanekut ümberasustamise toimumise aja suhtes, ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta ja millised on muud liigi eripärast tulenevad tingimused liigi isendi elujõulisuse ning sigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Kaitsealuse loomaliigi leiu puhul tuleb vajadusel kaasata pädev liigiekspert või tellida eksperthinnang, mis paneb paika edasised tegevused. 104 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kokkuvõttes, kaitstavate liikide registrisse kantud elupaikades puuduvad liikidele ja nende elupaikadele negatiivsed mõjud nii maantee ehitus- kui ka kasutusetapis. Mõjud puuduvad nii maantee rajamise kui ka olemasoleva olukorra jätkumise (0 alternatiivi) korral. Leevendusmeetmete rakendamise korral olulisi negatiivseid mõjusid Põltsamaa jõe sildade piirkonnas elutsevatele nahkhiirtele ei avaldu. Negatiivsed mõjud võivad nahkhiirtele avalduvad olemasoleva olukorra jätkumisel (0-alternatiiv), kuna suurenev liiklustihedus suurendab isendite hukkumise riski kokkupõrkel sõidukitega ning häiringud valgusreostuse näol suurenevad. Meetmed kaitstavate liikidele soodsa seisundi tagamiseks on toodud peatükis 8.1. 7.3. Mõju pinnasele Pinnas omab mitmeid olulisi funktsioone nagu taimede substraadiks olemine, mikrobioloogiline aktiivsus, sademevee filtreerimine ning põhjavette juhtimine. Pinnase looduslike omaduste ja struktuuri muutmisel halvenevad pinnase omadused ning väheneb selle looduslik väärtus. Projekti realiseerimisel avaldub mõju pinnasele nii maanteelõigu ehitus- kui ka kasutusetapis. Ehitusaegne mõju Olulised mõjud avalduvad ehitusetapis, kus pinnasetööd on vajalikud suurtes mahtudes (vt ptk 4.1). Ehitustegevusest tingitud mõjud pinnasele on seda tugevalt ning teatud määral pöördumatult muutvad – eemaldatakse taimede kasvusubstraat, rikutakse pinnase looduslikku struktuuri ning muudetakse olemasolevat reljeefi. Maantee rajamisega kaasneb olemasoleva väärtusliku kasvupinnase koorimine (eeskätt maantee- trassi, liiklussõlmede, rajatavate kogujateede ning kergliiklusteede aluselt maalt), sest valdavalt ei sobi see parameetrite poolest maantee muldkehasse. Kooritud pinnas taaskasutatakse objektil haljastuseks või tagasitäiteks või suunatakse kasutusse muudele objektidele, mistõttu pinnase kui loodusvara kogus ei vähene. Kooritud pinnase kasutamisega mujal kui käsitletaval ehitusobjektil kaasneb pinnase kui kohaliku loodusliku väärtuse vähenemine. Tegemist ei ole olulise mõjuga, kui rakendatakse pinnase võimalikult suures ulatuses taaskasutamist kohapeal. Muldkehade rajamisega ning sõidukite ja tee-ehitusmasinatega pinnasel liikumisega lisatakse looduslikult kohevale pinnasele raskust, mille tagajärjel toimub selle tihenemine ja vajumine. Pinnase tihenemine ja vajumine toimub peamiselt olemasoleva ja rajatava uue teetrassi alusel ning selle kõrval asuval maal. Pinnase vajumise ulatus sõltub pinnase omadusest, teetammi massist ning põhjaveetaseme muutusest. Vastavalt ehitusgeoloogilisele uuringule68 tuleb mullased-mudased pinnased teede kattekihtide alt eemaldada. Möll ja möllised-savised liivad on tundlikud hüdrodünaamilistele mõjutustele, mille tõttu süvendid veeküllastunud liivades tuleb kindlustada. Uuritud alal levivad teekonstruktsioonide pinnased sisaldavad sellisel määral saue fraktsiooni, et need ei tööta enam dreenikihina. Möllised/savised liivpinnased ja kõik savipinnased on külmaohtlikud või väga külmaohtlikud ja savipinnased on ka leondumisohtlikud. Tihenemisega väheneb pinnase pooride suurus, millega omakorda kaasneb vee infiltratsiooni ja pinnasevee liikumise kiiruse vähenemine. Aeroobsed tingimused pinnase ülemistes kihtides asenduvad anaeroobsete tingimustega. Tihenenud pinnases on takistatud taimede juurte areng, kuna õhu, vee ja toitainete kättesaadavus on takistatud. Maa-aladel, kus masinatega töötades rikutakse pinnase looduslikku struktuuri, kuid kus pinnast ei kaeta asfaltiga (teetrassi, kogujateede ning kergliiklusteedega piirnev ala), toimub ajas olukorra paranemine, valdavalt paari vegetatsiooniperioodi jooksul. Asfaldiga kaetud pinnases kaovad selle looduslikud funktsioonid pöördumatult. Pinnase olemasoleva struktuuri pöördumatu rikkumisega on takistatud vee imendumine ja aurumine, mis võib kaasa tuua vee kogunemise teeäärsetele aladele. 68 Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Töö nr GE-2859. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 2021 105 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Pinnase olemasoleva struktuuri rikkumine ning taimkatte hävitamine soodustab erosiooni teket. Projekteeritaval maanteelõigul on erosioonioht seotud eeskätt pinnase ärakandega muldkehade ja vooluveekogude ning teeäärsete kraavide kallastelt. Erosioonioht nõlvadelt ja kraavide kallastelt on suurim ehitustööde ajal ning ajal, mil olukord rikutud pinnases ei ole veel paranenud. Pinnase erosiooni takistamiseks kasutusetapis teetammidelt on ehitusprojektis ette nähtud erosiooni pidurdavad meetmed. Erosiooni takistamiseks paigaldatakse nõlvadele erosioonitõkkematid (kookoskiudmatid). Nõlvadel, mille kõrgus ületab 5 m, kindlustatakse ülemine neljandik kogu pikkusest murumättaga ja alumine osa kookoskiudmatiga. Vastavate meetmete rakendamisel on pinnase erosioon ja sellega kaasnev võimalik negatiivne mõju veekeskkonnale välditav. Aladel, kus teostatakse raadamist, on ehitustööde ajal võimalik ka tuule- ja mullaerosiooni teke. Tuule- ja mullaerosiooni teket ehitusetapis aitab vähendada ennetusmeetmete kasutamine. Kasutusetapis on oht tuule- ja mullaerosiooni tekkele madal, sest ehitustööde lõppjärgus ehitustöödest puudutatud alad haljastatakse. Ehitustööde käigus rajatakse uusi teemuldeid (liiklussõlmede ehitamine), millega muudetakse pinnase reljeefi ning millega võivad kaasneda muutused piirkonna veerežiimis. Mõju piirkonna veerežiimile on hinnatud peatükis 7.5.2 . Kasutusaegne mõju Kasutusaegsed mõjud pinnasele on seotud libeduse tõrjeks kasutatavate kloriididega ja taimetõrjeks kasutatavate herbitsiididega. Tänapäeval kasutatakse Eestis libedusetõrjeks praktiliselt 100 % ulatuses naatriumkloriidi (NaCl), enamasti 20–25% soolalahusena. Mulla kuivades kristalliseeruvad pinnasevees lahustunud olnud soolad ja kogunevad mulda. Sooldumise võimalik ulatus oleneb libedusetõrje kordade arvust talveperioodi jooksul, sademete hulgast ja muudest kliimateguritest. Pikemalt on kloriidide mõju käsitletud peatükis 7.4 ja taimetõrjevahendite mõju 7.5.1. Kokkuvõttes kaasneb ehitustegevusega oluline mõju pinnasele, kuid see piirdub valdavalt teetrassi aluse maa ja teemaaga. Mõju on oluline ja pöördumatu uue teetrassi ja projekti koosseisus rajatavate liiklussõlmede, kogujateede ning kergliiklusteede alust alal. Kasutusaegne mõju pinnasele senise praktika kohaselt oluline ei ole. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral liikluskoormus olemasoleval teel kasvab, millega seoses kasvab võrdeliselt pinnase reostuskoormus. Samas hoitakse sellisel juhul ära võimalik pinnase kahjustamine uues trassikoridoris. Meetmed pinnase kaitseks ja pinnase kahjustumisega kaasnevate mõjude leevendamiseks on toodud peatükis 8.7. 7.4. Mõju põhjaveele Ehitusaegne mõju Ökodukt km 116,7 ja Mõhküla liiklussõlme viadukt rajatakse puurvaiadele, mis puuritakse kuni 2 m sügavusele lubjakivisse. Lubjakivi puurimine tekitab heljumitaseme tõusu põhjavees, kuid kuna lähimad kaevud asuvad piisavalt kaugel ja on kaitstud manteltotudega, siis heljum neisse kaevudesse ei jõua. Põltsamaa paarissilla rajamiseks tehakse sulundvaiadest karbid, mis võimaldavad rajada piisava sügavusega süvendi, et rajada vundamendid lubjakivikihile. Sulundvaiadest karbid toestatakse sisemiselt, mistõttu pole vaiu tarvis lubjakivisse rammida. Seoses sellega lubjakivis põhjavee heljumitaset ei suurendata. Põhjavee võimalikku alanemist ning põhjaveetaseme muutust projekti realiseerimisega eeldada ei ole. Mõju elanike joogiveevarustusele on hinnatud peatükis 7.14.1. Põhjavee saastumine ehitusetapis oleks võimalik eelkõige avariiliste juhtumite tagajärjel. Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada tööohutusnõuete järgimise, objekti pideva 106 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne järelevalvega, liikluskorralduse läbimõtlemisega ehitusobjektil ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega. Kasutusaegne mõju Transpordiameti tellimusel on koostatud eksperthinnang69 libedusetõrjeks kasutatavate kloriidide efektiivsuse kohta. Töös on välja toodud, et valdavalt kasutatakse Eestis libedusetõrjeks 100 % ulatuses naatriumkloriidi (NaCl), enamasti 20–25% soolalahusena. Töös toodud andmete põhjal võib naatriumkloriid kahjustada taimestikku ning et Soomes kasutatakse põhjavee- ja taimestikukaitsealadel, kus kloriidide kasutamine on vastunäidustatud, formiaate (Fo), mis on sipelghappe (HCOOH) soolad – kaaliumformiaat (KCOOK), naatriumformiaat (HCOONA). Adavere- Põltsamaa maanteelõigul on oht, et libedusetõrjeks kasutatav naatriumkloriid võib pinnavett mõjutada, eelkõige km 108,1-118 põhjavee ülevoolupiirkonnas (vt Joonis 19). Arvestades, et neljarealise maantee pindala on kaherealisest ca 6 korda suurem (vt ptk 7.1) kasvab soolatamise mõju keskkonnale oluliselt. Transpordiamet põhimaantee haldajana peab kaaluma alternatiivsete libedusetõrjevahendite kasutamise vajadust põhjavee üelvoolupiirkonnas. Kokkuvõtvalt on ehitusaegne mõju põhjavee tasemele ja kvaliteedile neutraalne. Kasutusaegne mõju põhjaveele ei erine teiste neljarealiste maanteede mõjust, seda saab täpsemalt analüüsida Transpordiamet riigiteede haldajana ning vajadusel võtta tarvitusele meetmeid negatiivsete mõjude vähendamiseks. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral liikluskoormus olemasoleval teel kasvab, millega seoses kasvab võrdeliselt võimalik liiklusõnnetustest põhjustatud põhjavee reostumise oht. Veekaitsemeetmed on toodud peatükis 8.6 7.5. Mõju pinnaveele 7.5.1. Mõju pinnavee kvaliteedile Ehitusaegne mõju Projekteeritava maanteelõik ristub Põltsamaa jõega (Põltsamaa_3, Põltsamaa Päinurme jõest suudmeni, VEE1030000_3). Põltsamaa jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on käsitletavas lõigus 4 m laiune kallasrada. Looduskaitseseadusest tulenevalt on vööndite eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine70. Veekaitsevööndi eesmärk on kaitsta vett hajureostuse eest ja vältida veekogu kallaste uhtumist. Veekaitsevööndis on keelatud majandustegevus ning puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta71. Kui ehitustööde käigus raiet planeeritakse, tuleb see kooskõlastada Keskkonnaametiga. Projekteerimise käigus kaalutakse Palmako AS-i tootmisterritooriumi juurdepääsutee asukoha variante eesmärgiga, et ettevõtte toomisterritooriumile kehtiva detailplaneeringuga kavandatud laohoone asukohta ei tuleks muuta. Selleks võib tekkida vajadus rajada juurdepääsutee Alastvere peakraavi veekaitsevööndisse. Veeseaduse kohaselt on ehitamine veekaitsevööndis keelatud, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega (VeeS § 119 lg 5). Looduskaitseseaduse kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk 69 Kloriidide katsetamine. ERC Konsultatsiooni OÜ 2021. Leitav https://transpordiamet.ee/uuringud#teedeala, vaadatud 08.03.2022 70 Looduskaitseseaduse § 34 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003 71 Veeseaduse § 119 punkt 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/121092021006 107 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). Arvestades asjaoluga, et Palmako AS-i tootmisterritoorium on tööstusmaa sihtotstarbega kinnistu, kus on pikka aega toimunud tootmistegevus, siis ei ole alust eeldada, et Alastvere peakraavi veekaitsevööndi ulatuses võiks seal olla looduskooslusi, vajadust suunata asustust ning sinna puudub vaba juurdepääs ja liikumise võimalus. Juhul, kui ehitamise käigus jälgitakse peatükis 8.6 toodud veekaitsemeetmeid, siis ei ole juurdepääsutee rajamisel ette näha inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Ehituskeeluvööndis on keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele72. Projekteeritav maanteelõik kuulub ehitusseadustiku § 92 lg 10 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 72 kohaselt ametliku riigimaanteena avalikult kasutatavate teedel hulka73. Seega ei rakendu projekteeritavale maanteelõigule ehituskeeluvööndist tulenevad piirangud. Ehitusetapis on mõju veekeskkonna ja pinnase saastumisele seotud lammutus- ja ehitustööde läbiviimise, ehitusmaterjalide ning muude tööks vajalike materjalide transpordi, ladustamise ja kasutamise ning ehitusaegse jäätmekäitluse korraldamisega. Tegevuste käigus võib keskkonda sattuda ehitusmaterjale ja jäätmeid (pinnast, asfaldipuru, täitematerjali, lammutus- ja ehitusmaterjalide jääke, raadamisel tekkivaid oksi ja risu, ohtlikke jäätmeid jms). Neis sisalduvad saateained võivad sattuda kas otse või sademe- ja lumesulamisveega pinnasesse või veekeskkonda ja ohustada selle kvaliteeti. Lammutus- ja ehitusaegsed mõjud on eeskätt seotud projekti mõjualasse jääva Põltsamaa jõega, mille puhul on tegemist suhteliselt tundliku veekeskkonnaga ning lõhejõega (vt ptk 5.4). Põltsamaa jõe paarissilla rajamiseks on vaja teostada töid osaliselt ka jõe kallastel vee voolusängis. Vahesammaste vundamentide rajamiseks on tarvis jõe kaldaid täita, et tekitada vajalikud tööplatvormid. Tööplatvorm peab ulatuma 2-3 meetrit vundamendi piirist kaugemale ehk jõele säilib tööde ajal puutumata voolusäng ca 15-17 meetri ulatuses. Tööplatvormilt rajatakse sulundvaiadest karbid, mis võimaldavad rajada piisava sügavusega süvendi, et rajada vundamendid lubjakivikihile. Sulundvaiadest karbid toestatakse sisemiselt, mistõttu pole vaiu tarvis lubjakivisse rammida. Peale vahesammaste rajamist on tööplatvorme tarvis ka tõstetehnikale pealisehitise kandetalade monteerimiseks. Orienteeruv tööplatvormide vajalik ajaline kestus on 5 kuud. Enim võib heljumit jõevette sattuda platvormide ehitamise ajal ehk ca 1 kuu jooksul. Aleuriidi peenemad osad voolavas vees ei seti. Kui setteid vooluvette satub, võib kõrgenenud heljumi mõju kesta kuni ca 2 kuud. Setete sissekanne ja põhjast üleskandmine võib muuta Põltsamaa jõe vee värvust, läbipaistvust ja pH-d ning avaldada mõju elustikule. Setete tekke vähendamiseks Põltsamaa jões tuleb ehitustööd teostada kuival aastaajal jõe madalseisu ajal, sest siis on jõe vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne. Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi edasivool jões. Voolava vee erodeerivale mõjule alluva peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud. Tööde teostamisel Põltsamaa jõe sängis tuleb kalastiku kaitseks vältida lammutus- ja ehitustöid kalade kudemisajal. Jõeforell koeb sügisel (oktoober-november), harjus kevadel (aprill-juuni). Jõeforelli mari haudub kruusa all harilikult 3-5 kuud ja marjale on ohtlik eelkõige heljum, kui see sadeneb marjateradele. Seega on lammutus- ja ehitustöödeks sobivaim periood juulist septembrini – sellesse perioodi tuleks kavandada need tööd, mille puhul on suurim oht heljumi tekkeks jões. Lisaks võib ehitusetapis tee-ehitusmasinatest pinnasesse ja pinnavette lekkida ohtlikke aineid (õli- ja kütusejääke), samuti satub keskkonda rehvidest, piduriklotsidest ja heitgaasidest pärinevaid raskmetalle ning rehvide kulumisest kummiosakesi. Ehitusmasinate tavapärase töötamise käigus keskkonda lekkivate saasteainete kogused on väikesed. Pinnasesse ja veekeskkonda satuvad need 72 Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punkt 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003 73 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032016006?leiaKehtiv 108 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne enamasti sademe- ja lumesulamisveega, kus need on lahjendatud madalate kontsentratsioonideni. Seega olulist negatiivset mõju pinnase ja veekeskkonna kvaliteedile neist ei tulene. Kasutusaegne mõju Maantee kasutamisel pinnaveevõttu ei toimu. Samuti ei teki maantee kasutamisel heitvett ning otseselt saasteaineid pinnaveekogudesse ei juhita, seetõttu võib väita, et otsest mõju ei ole ja pigem võib mõju olla kaudne. Peamine pinnavett mõjutada võiv tegur on sademevesi, mis juhitakse külgkraavide kaudu lähimatesse läbi eesvoolude Räsna ojasse, Alastvere peakraavi ja Põltsamaa jõkke. Maanteelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH-tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge. Põltsamaa valla ÜP tingimuste kohaselt tuleb lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tagada ärajuhitava sademevee saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja suured kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda. Selleks sobivad meetmed on sobiva taimestikuga voolurahustid ja/või settetiigid. Projekteerimise järgmises etapis, põhiprojektis, tuleb ristete ja parklate jaoks sobivad meetmed kohapõhiselt välja valida ja projekteerida. Voolurahustid on ette nähtud vähendamaks heljumi sattumist looduslikesse veekogudesse (Räsna oja, Põltsamaa jõe ja Alastvere peakraaviga) eriti lumesulamisperioodil ja valingvihmade ajal. Voolurahustid kujutavad endast ca 1 meetri võrra laiemat ja sügavamat kraavilõiku, kus veevool aeglustub ning oluline osa heljumist settib kraavi põhja (vt Joonis 55). Voolurahusti tööpõhimõte on selles, et umbes 50 meetrit enne looduslikku veekogusse (jõgi, oja) suubumist on ette nähtud ca 50- 150 meetri pikkune lõik, kus kraav on tavalisest kuni 1 meeter sügavam ja 1 meeter laiem. Selles lõigus on kraavil kaks erinevat sügavust: umbes 2/3 lõigust on sügavus 1 meeter ja viimane 1/3 (voolu suunas) on sügavus umbes 60 cm, et soodustada settimist. Voolurahusti põhja kivikate aitab aeglustada veevoolu, parandab settimist ja vajadusel lõigu puhastamist setetest. Sobivate taimede lisamine sellesse kraavilõiku parandab isepuhastumist. Võimalikud kohalikud taimeliigid on laialehine hundinui (Typha latifolia), harilik pilliroog (Phragmites australis) ja kõrkjas (Scirpus sp.). Projekteerimise järgmises etapis, põhiprojektis, tuleb ristete ja parklate jaoks sobivad meetmed kohapõhiselt välja valida ja projekteerida. Taimetõrjet kasutatakse maanteede hooldamisel ja selle eesmärk on taimestiku kasvu peatamine ning taimede likvideerimine. Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib EL-is Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (muudetud komisjoni direktiiviga (EL) 2019/782), ja Eestis taimekaitseseadus. Käesoleval ajal kasutatakse Eesti maanteedel valdavalt glüfosaati sisaldavaid herbitsiide. Glüfosaadi kasutamiseks on EL-i luba kuni 15.12.202274. Samas ei ole välistatud, et turule tuleb uute toimeainetega herbitsiide, kuid nende kasutamine peab olema EL- i ja riigi tasandil reguleeritud. Herbitsiidide kasutamist maanteede hooldusel peetakse kõige tõhusamaks (arvestades efektiivsust, ohutust ja kulusid) umbrohutõrje meetmeks. Taimemürgid võivad koguneda pinnasesse ja valguda veekogudesse ning sealt toiduahelat pidi kuhjuda. Seetõttu on oluline vältida ülemäärast herbitsiidide kasutamist taimestiku kasvu piiramisel maanteedel. Heribitsiidi mõju liigile ja ökosüsteemile oleneb konkreetse preparaadi keemilisest koostisest. Põltsamaa jõe veekaitsevööndis ei ole veekogu hea seisundi tagamise vajaduse seisukohalt herbitsiidide kasutamine võimalik. Herbitsiidide kasutamine 74 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2324 EUR-Lex - 32017R2324 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 109 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne veekaitsevööndi ulatuses (10 m) on ilma veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuta keelatud. Keskkonnaamet on nõustunud (vt Tabel 18 ja Lisa 5) selle KMH järeldusega ja arvestab sellega registreerimise taotluse menetluse käigus. Keskkonnaamet peab registreerimise taotluse menetluse käigus otsustama kas herbitsiidi kasutamine Põltsamaa jõe veekaitsevööndis on veekogu hea seisundi tagamise vajaduse (vt ka ptk 7.6) seisukohalt võimalik. Lisaks vajab lähtuvalt preparaadi konkreetsetest omadustest analüüsimist, kas herbitsiidi kasutamine kahepaiksetele oluliste elupaikade (km 110,5-112,0; 119,9 ja 117-120) (vt ptk 5.5) piirkonnas on võimalik. Arvestades asjaoluga, et maanteelõik läbib suures osas looduslikke alasid ja ületab mitmeid vooluveekogusid, mis on herbitsiidide suhtes tundlike loomaliikide elupaigaks, tuleb taimestiku tõrjeks pikemas perspektiivis kasutusele võtta meetodid, mis võimalikult vähe mõjutavad ümbritsevat keskkonda. Taimede kasvu piiramiseks maanteel on esimene oluline aspekt taimedele ebasoodsa keskkonna loomine. Väheste kasvavate taimede tõrjumiseks võib kasutada sihitud kuuma veega pritsimist või mehhaanilist eemaldamist. Katsetusjärgus on ka teisi meetodeid (nt UV kiirgusega töötlemine). Hooldustöid on võimalik teha pika intervalliga, mis tähendab väiksemaid hoolduskulusid. Niitmist ei peeta alternatiivseks meetmeks. Niitmine on mõeldud maa-ala korrashoiuks. Konkreetsed umbrohutõrje meetodid ja/või kemikaalid tuleb paika panna lähtuvalt maanteelõigu kasutamise ajal teada olevatest parimatest teadmistest ja praktikatest, sel ajal kehtivatest õigusaktidest ning keskkonnakaitse vajadustest. 7.5.2. Mõju pinnavee liikumisele Projektiala näol on valdavalt tegemist niiske, Põltsamaa jõe sängis liigniiske ja märja piirkonnaga. Piirkonna niiskusrežiimiga tuleb projekti koostamisel arvestada. Muldkehade rajamisega võib mingil määral kaasneda lokaalne pinnavee liikumise takistamine. Uuele trassile minevale maanteelõigule rajatavad teemulded ning liiklussõlmede teemulded võivad mõningal määral takistada vee liikumist kõrgvee perioodidel, põhjustades pinnavee kogunemist mullete taha. Veerežiimi aitab tagada kraavide rajamine ja vee ärajuhtimine truupide kaudu, sellega on projekteerimise käigus arvestatud. Vee ärajuhtimisel kraavide ja truupide kaudu on pinnavee kogunemise tõenäosus mullete taha väike. Kui projekti realiseerimisel tagatakse kuivendussüsteemide toimimine ning veerežiimi säilitamine praegusega vähemalt samal tasemel, ei kaasne tegevusega olulist mõju olemasolevatele maaparandussüsteemidele. Võimalikud muutused veerežiimis võivad ohustada ka piirkonnas asuvaid kaitstavate taimeliikide elupaiku. Mõju kaitstavatele taimeliikidele on hinnatud peatükis 7.2.2. Kokkuvõtteks mõjutab projekti realiseerimine piiratud ulatuses teatud määral piirkonna olemasolevat veerežiimi. Kui sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimise kavandamisel ja väljaehitamisel juhindutakse piirkonna olemasolevat niiskusrežiimist ning olemasolevate maaparandussüsteemide toimimise tagamisest vähemalt praegusel tasemel, ei ole tegemist olulise negatiivse mõjuga. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral liikluskoormus olemasoleval teel kasvab, millega seoses kasvab osaliselt võimalik pinnavee reostuskoormus. Kuna projekteeritava tee veepuhastussüsteemid peavad olema paremad, siis on uuel trassil pinnaveele väiksem mõju. Meetmed pinnavee kaitseks on toodud peatükis 8.6. 7.6. Vastavus veemajanduskava eesmärkidele KMH koostamise ajal kehtivad Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021 ja Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015-2021. KMH eksperdi hinnangul on kavandatava tegevuse mõju hindamisel asjakohane lähtuda koostamisel olevatest Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 ja Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 110 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne eelnõudes toodud hinnangutest, sest projekteeritava trassilõigu ehitustegevuse alustamise ajaks on koostatavad veemajanduskavad eeldatavasti kehtestatud. Veemajanduskava veekaitse põhieesmärk on kõikide vete (pinnavee ja põhjavee) hea seisundi saavutamine. Käsitletava trassilõigu rajamine ja kasutamine ei mõjuta pinna- ja põhjaveekogumite veekogust, veetaset ega veekaitse-eesmärkide saavutamist. Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava alusel kavandada ja rakendada abinõusid keskkonnaeesmärkide, sealhulgas veekogude hea seisundi, saavutamiseks. Põhjavee jaoks tähendab hea seisund saavutamine nii hea koguselise kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui ka põhjavett. Käsitletava trassilõigu piirkonnas paiknevate põhjaveekogumite seisund Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu põhjal on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 12). Tabel 12. Põhjaveekogumite seisund käsitletava trassilõigu piirkonnas Põhjaveekogum Koondusaldusväärsus Keemiline Koguseline koondhinnang seisund Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu madal hea hea põhjaveekogum Ordoviitsiumi–Kambriumi madal hea hea põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Rajatav maantee ei mõjuta aluspõhjalise põhjaveekogumi veekihi taset ega kogust, kuna põhjavesi asub maanteerajatistest sügavamal. Projekteeritav maanteelõik ületab Põltsamaa jõe, mille seisund on veemajanduskava75 koostamise raames määratud. Pinnaveekogumi Põltsamaa_3 koondseisund on hinnatud kesiseks, keemiline seisund heaks ja ökoloogiline seisund kesiseks. Teiste, väiksemate vooluveekogude seisundit, mida maanteetrass ületab, ei ole veemajanduskavas hinnatud. Seoses kavandatavale maanteelõigule Põltsamaa jõe paarissilla ehitamisega võib saada mõjutatud selle veekogumi vee kvaliteet (vt ptk 7.5.1), kuid mõju on ajutine (kaldavööndis toimuvate tööde ajal). Mõju ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse õigusaktides ja käesolevas aruandes (ptk 8.6) esitatud veekaitsemeetmeid. Kasutusaegne negatiivne mõju veekogumi keemilisele ja ökoloogilisele seisundile ei ole tõenäoline, samuti ei takista kavandatav tegevus veekogumite hea seisundi saavutamist. Sademevee suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel on loa andjal (Keskkonnaamet) õigus määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid saastenäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud määruse lisas 1 juhul kui juhitakse saasteaineid veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb (keskkonnaministri määruse nr 61 § 5 lg ja VeeS § 132 lg 1). Eeltoodust saab järeldada, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus veemajanduskava eesmärkidega. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral liikluskoormus olemasoleval teel kasvab, millega seoses kasvab võrdeliselt pinnavee reostuskoormus. Samas hoitakse ära võimalik pinnavee reostamine rajatavas trassikoridoris. 7.7. Mõju loomastikule Loomastikule avaldab olulist mõju teekoridori tarastamise tõttu suurenev barjääriefekt. Projekteeritava 2+2 sõidurajaga maantee tarastamine on vajalik eelkõige liiklusohutuse seisukohast, 75 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu 111 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne kuid see aitab ära hoida ka loomade hukkumist maanteel. Ka ilma tarastamata põhjustaks 2+2 teekoridor oluliselt suuremat barjääriefekti võrreldes olemasoleva maanteega. Kogu ulatuses tarastatud maantee tõkestaks pea kõigi suur- ja väikeulukite (välja arvatud ronivad liigid) liikumise üle maantee. See tooks kaasa populatsioonide isoleerimise ning põhjustaks loomastiku vaesumist suuremal alal. Loomade liikumisvõimaluste tagamiseks on kavandatud erinevaid tehnilisi lahendusi nagu ökoduktid, kallasrajad, väikeloomatunnelid ja kahepaiksete tunnelid. Arendaja tellimusel koostab OÜ Rewild riigitee 2 km 87-139 Mäo-Pikknurme lõigul ulukiseiret, mille vahearuanne valmis 2021. a septembris ning lõpparuanne valmis 2022. a augustis. Antud uuringul tuginevad projektiga kavandatavad lahendused loomade läbipääsuks. Projekteeritavale maanteelõigule on kavandatud 2 ökodukti, 12 väikeulukitunnelit ja kallasrajad 7 vooluveekogu kallastel. Konnatunnelid on kavandatud kolmele lõigule, kus need paiknevad 200 või 300 meetrise vahemaaga. Põhjalik ülevaade kavandatud loomade läbipääsudest on toodud peatükis 3.3.2. Imetajatele avalduvad mõjud maanteega kaasnevate häiringute, barjääriefekti ning elupaikade kao, killustamise ja kvaliteedi langusega. Mõjud avalduvad ka suremuse kaudu, kuid mõju suremusele on positiivne kuna tarastatud teele ulukid ei pääse (välja arvatud ronivad liigid, kes suudavad loomatara ületada). Maantee tarastamine tekitab barjääriefekti, mille tõhusaks leevendamiseks on kavandatud rida erinevat tüüpi loomapääse. Arvestades asjaoluga, et loomapääsud on kavandatud võimalikult optimaalsetele asukohtadele ning nende disainimisel on kasutatud parimat olemasolevat teavet, siis on loomade liikumine suhteliselt hästi tagatud ning puudub oht, et populatsioonid jääksid isolatsiooni. Ökoduktide asukohad põhinevad loomastiku seire andmetele ning seirearuandes toodud soovituste põhjal on need paigutatud paikadesse, kus toimub intensiivne suurulukite liikumine ning kus on piisav loodusmaastike sidusus tagamaks ökodukti toimimine. Adaverest lõunasse kavandatud ökodukt paikneb maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tugialal, aga Põltsamaa ÜP-ga on kavandatud muuta tugiala koridoriks ning korrigeerida selle piire. Korrigeerimise põhjuseks on asjaolu, et projekteeritava maantee uus koridor oleks lõiganud tuumala ning katkestanud selle sidususe. Adaverest loodesse kavandatav ökodukt asub rohekoridori servas, asupaiga näol on maastiku ja loomade liikumisteede aspektist tegemist optimaalse asukohaga. Ökoduktide toimimiseks on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd. Ulukiläbipääsude toimimise tagamiseks on Transpordiamet esitanud Põltsamaa Vallavalitsusele oma 11.04.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/4166-2 ettepanekud koostatavas Põltsamaa valla üldplaneeringus maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Ökoduktid on loomastikule avalduvate mõjude osas kõige olulisemad leevendusmeetmeid ning arendaja huvi on tagada, et taristuga seotud leevendusmeetmed toimiksid võimalikult efektiivselt. Seetõttu tuleb arendajal välja töötada lahendused, kuidas ökoduktide ümber loomadele turvaline keskkond tagada. Ajakirjanduses on kajastatud76, et Keskkonnaministeerium on välja töötamas asjakohast seaduseelnõu ökoduktide kaitsevööndites piirangute kehtestamiseks. Võib eeldada, et projekteeritava trassilõigu valmimise ajaks on koostatav õigusakt kehtestatud. Maanteelõigu alguse lähedusse kavandatud Mõisa tee kergliiklustunnel tuleks vastavalt nõuetele valgustada (vt ka ptk 7.11), mis vähendab selle sobivust loomapääsuna. Selle kergliiklustunneli puhul kaalub Transpordiamet erilahenduse kasutamist, et tunnel oleks sobilik ka loomastikule77. 76 ERR uudis „Segadus ökoduktidega võib takistada Rail Balticule ehituslubade andmist“. Leitav: https://www.err.ee/1608561289/segadus-okoduktidega-voib-takistada-rail-balticule-ehituslubade-andmist (vaadatud 12.04.2022) 77 Anni Luht 01.04.2022 e-kiri 112 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Põltsamaa jõele lisandub olemasolevale sillale paarissild ning vana kasutuseta sild lammutatakse. Paarissild on disainitud piisavate mõõtmetega kallasradadega ning lahendus tagab ulukite liikumisvõimaluse piki Põltsamaa jõge praegusega samaväärsel tasemel. Kuna maantee viiakse uuele trassile, kus see killustab maastikke, siis toimub ka loomade elupaikade killustamine, millele lisandub otsene kadu teekoridori, liiklussõlmede ning muude rajatiste alla jäävatel aladel. Elupaikade otsene kadu on maastiku skaalas siiski võrdlemisi tagasihoidlik. Elupaikade killustamist aitavad leevendada erinevad loomapääsud. Elupaikade kvaliteedi kadu seisneb selles, et maantee ja muude sellega seotud teede ning liiklussõlmede naabruses olevatel aladel suureneb häiringute tase, mistõttu inimpelglikumad liigid hakkavad hoiduma kaugemale. Valdav osa Eesti ulukifaunast on maanteedega kaasnevate häiringutega suhteliselt hästi kohanenud ning enamuse piirkonnas levinud imetajaliikide jaoks sobivad elupaigad maantee piirkonnas siiski säilivad. Seega on mõjud elupaikade kvaliteedi languse näol suhteliselt väikesed. Nimetatud mõju kompenseerib asjaolu, et vanale trassile jääva tee liikluskoormus ning häiringute tase väheneb suurel määral. Teisisõnu nihkuvad häiringute allikad uude asukohta, mille juures jääb negatiivseks mõjuks siiski see, et tee nihkub Adavere möödasõidul kultuurmaastikust rohkem metsamassiivide alale ehk loomastiku jaoks väärtuslikumale alale. Kokkuvõttes avalduvad imetajatele negatiivsed mõjud, kuid arvestades tõhusaid leevendusmeetmeid on need mõjud suhteliselt väikesed. Linnustikule avalduvad mõjud eelkõige elupaikade (peamiselt metsaalade, vähemal määral ka rohumaade ja põllualade) kao tõttu. Metsamaade raadamine 61 ha suurusel alal toob kaasa olulise elupaikade kao metsalinnustikule. Maantee viimisega uuele trassile ja liiklussõlmede rajamisega kaasneb ka uute häiringupiirkondade teke. Häiringute mõju avaldub peamiselt metsalinnustikule. Mõju leevendamiseks tuleb raietöid vältida linnustiku pesitsusperioodil 15. aprillist 31. juulini. Arvestades teelõigu piirkonnas paiknevate metsamaastike suurt ulatust, siis on maastikulises skaalas mõjud linnustikule küll olulised, kuid suhteliselt väikesed. Kahepaiksetele avalduvad mõjud elupaikade otsese kao ja poolitamise kaudu. Otsene elupaikade kadu seisneb maanteekoridori ja liiklussõlmede alla jäävate niiskete metsaalade kaos. Kahepaiksete elupaikade sidusus tagatakse konnatunnelitega, mis rajatakse kolmele kahepaiksete jaoks olulisele lõigule. Konnatunnelid rajatakse 200 või 300 meetrise vahemaaga. Kavandatava lahenduse korral tõkestatakse kahepaiksete maanteele sattumine kahepaiksete piirdega, millega suunatakse nad tunnelitesse. Seega lakkab olulisemate elupaikade piirkonnas kahepaiksete maanteel hukkumine, millel on oluline positiivne mõju kahepaiksete populatsioonidele. Ulukiuuring (Rewild OÜ 2021) on tuvastatud kahepaiksetele olulised elupaigad km 110,5-112,0; 119,9 ja 117-120. Peatükis 7.5.2 on välja toodud, et maantee muldkeha võib mingil määral lokaalselt mõjutada pinnavee liikumist, seda eriti kõrgvee perioodil. Põhiprojekti koostamise käigus tuleb tagada, et kahepaiksete elupaikades niiskusrežiim ei muutuks. Vajadusel tuleb selleks kasutada pinnavee modelleerimist. Maanteede hooldamisel kasutatakse herbitsiide – vt täpsemalt peatükist 7.5.1. Herbitsiidi mõju kahepaiksetele oleneb konkreetse preparaadi keemilisest koostisest. Herbitsiidide kasutamine veekaitsevööndi ulatuses (10 m) on ilma veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuta keelatud. Keskkonnaamet peab registreerimise taotluse menetluse käigus analüüsima, kas herbitsiidi kasutamine kahepaiksetele oluliste elupaikade (km 110,5-112,0; 119,9 ja 117-120) (vt ptk 5.5) piirkonnas on võimalik. Vajadusel saab Keskkonnaamet registreerimisel kehtestada veekeskkonnariskiga tegevusele kõrvaltingimusi, kui see on vajalik, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule (VeeS § 198 lg 5). Kahepaiksetele avalduvad mõjud on kokkuvõttes neutraalsed või nõrgalt negatiivsed, kuna summeeruvad negatiivsed (elupaikade kadu ja killustumine) ja positiivsed (konnade hukkumise vähenemine) mõjud. 113 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kokkuvõttes on loomastikule avalduvad mõjud nõrgalt negatiivsed ning mõjud avalduvad nii maantee ehitus- kui kasutusetapis. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral ei jää olukord samaks, kuna liikluskoormus kasvab ning nii barjääriefekt kui loomade hukkumine maanteel suureneb. Kavandatava tegevuse ja 0-alternatiivi mõjud on ligikaudu samaväärsed. Mõjud loomastikule avalduvad nii maantee ehitus- kui kasutusetapis. Meetmed loomastiku kaitseks on toodud peatükis 8.2. 7.8. Mõju rohevõrgustikule ja taimestikule Mõju rohevõrgustikule Projekteeritav maanteelõik läbib kahte maakonnaplaneeringutega määratud rohevõrgustiku elementi: Adaverest loodes asuv riigi tasandi rohekoridor (K1) ja Adaverest edelas asuv kohaliku tasandi tugiala (T3). Lisaks läbib maanteelõik Põltsamaa koostatava üldplaneeringuga määratud piki Põltsamaa jõge ja selle kaldaid kulgevat rohekoridori (sinivõrgustiku elementi). Mõlema maakonnaplaneeringutega määratud rohevõrgustiku elemendiga lõikumise kohal paikneb projekteeritav maantee uuel trassil, kuid olemasolevast maanteest mitte väga kaugel. Rohekoridoriga ristumisel paikneb uus trass olemasolevast 0,3-0,8 km kaugusel, tugiala lõikamisel paikneb uus trass olemasolevast maanteest 0,5-0,9 km kaugusel. Olemasolev maantee lõikab sama rohekoridori, kuid mitte tugiala – maantee lõikab rohevõrgustikku tugiala ja sellest algava koridori piiril. Põltsamaa ÜP-ga kavandatud rohekoridor lõikab maanteega olemasoleva tee kõrval, kuhu kavandatakse uue maantee jaoks paarissilda. Kavandatav tegevus toob kaasa raadamise rohevõrgustiku alal – vt Joonis 49. Rohevõrgustikus domineerivatel metsaaladel raadatakse ca 55 m laiune trassikoridor, millega kaasneb metsaalade raadamine kokku 11,6 hektaril rohevõrgustiku alal. Suhteliselt suurepindalalise raadamise näol on tegemist olulise negatiivse mõjuga, mis toob kaasa looduslike alade osatähtsuse lokaalse vähenemise rohevõrgustiku alal. Projekteeritava maanteelõigu rajamisel tekivad maantee lõikumisel rohevõrgustikuga uued konfliktikohad, mis paiknevad suuremas skaalas olemasolevatele konfliktikohtadele suhteliselt lähedal. Kuna olemasoleval maanteel uue maanteelõigu valmimise järel liikluskoormus väheneb väga suurel määral, siis olemasolevates lõikumistes, ehk konfliktikohtades, barjääriefekt väheneb. Ehk teisisõnu nihkuvad konfliktikohad koos maanteekoridori nihutamisega. Samas jääb alles ka olemasolev maantee, mis siiski jääb teatud määral rohevõrgustiku sidusust mõjutama. Maantee asukoha muutus mõjutab kohaliku tasandi tugiala rohkem, kuna uus maanteekoridor lõikab seda, olemasolev kulgeb tugiala ja koridori piiril. Kuna maantee lõikab tugiala servaala, siis pole selle tugiala killustav mõju väga suur. Seega on maantee nihkumisest tulenev mõju rohevõrgustiku toimimisele suhteliselt väikene. Piki Põltsamaa jõge kulgevale rohekoridorile on mõju suhteliselt väikene kuna tee jääb praktiliselt olemasolevasse paika, kuigi teekoridor laieneb ning lisandub paarissild. Sildade kallasrajad võimaldavad elustiku liikumist ka maismaal piki jõge, seega olulisi negatiivseid mõjusid antud rohekoridori toimimisele pole ette näha. Mõningat negatiivset mõju võib avaldada sildade valgustus. Eelprojekti lahenduse kohaselt ei ole plaanis rajatavat silda valgustada. Rohevõrgustiku jätkuva toimimise tagamiseks tuleb silla aluse ala valgustamisest hoiduda ka tulevikus. Imavere-Kiigevere viadukti ja liiklussõlme piirkonda kavandatav valgustus mõjutab Adaverest loodesse jääva rohekoridori serva, ekspert on selle mõju hinnanud väheoluliselt negatiivseks – vt peatükk 7.11. Oluliseks mõjuks rohevõrgustiku toimimisele on maantee tarastamine, mis piirab ulukite vaba liikumise maastikul. Antud negatiivset mõju leevendavad spetsiaalsed lahendused ökoduktide ja muud tüüpi loomapääsude näol. Mõlema rohevõrgustikuga lõikumise kohale on kavandatud ökoduktid. Tarastamine koos ökoduktidega hoiab ära loomade hukkumise teel, kuigi piirab loomade vaba liikuvust. Eeldusel, et loomastik kohaneb ökoduktide ning muude loomade läbipääsu tagavate 114 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne lahendustega, on rohevõrgustiku toimimine kavandatava tegevuse korral siiski tagatud. Projektiga kavandatud loomalapääsude toimimist ning projektlahenduse mõju loomastikule on põhjalikumalt analüüsitud peatükis 7.7. Adaverest lõunasse kavandatud ökodukt paikneb maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tugialal, aga Põltsamaa ÜP-ga on kavandatud muuta tugiala koridoriks ning korrigeerida selle piire. Korrigeerimise põhjuseks on asjaolu, et projekteeritava maantee uus koridor oleks lõiganud tuumala ning katkestanud selle sidususe. Seetõttu jääb ökodukt rohevõrgustikust välja. Vaatamata asjaolule, et ökodukt jääb rohevõrgustikust välja, on see kavandatud loomastiku seire andmete põhjal ning sobivasse maastikku. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral ei jää pikemas perspektiivis olukord samaks kuna liikluskoormus olemasoleval teel kasvab. Seega suureneb liiklusest tingitud häiring ning barjääriefekt olemasoleval maanteel olevates rohevõrgustiku konfliktikohtades, samuti kasvab eeldatavalt ka loomade hukkumine maanteel. Seetõttu võib eeldada, et kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele on positiivsem võrreldes 0-alternatiiviga. 0-alternatiivi korral aga ei kaasne rohevõrgustiku alal raadamist ja tugiala killustamist. Seega on rohevõrgustikule avalduvate kogumõjude osas alternatiivid ligikaudu võrdsed. Mõjud rohevõrgustiku sidususele avalduvad nii maantee ehitus- kui kasutusetapis. Joonis 49. Rohevõrgustik ja raadamisalad projekteeritaval maanteelõigul 115 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Mõju taimestikule Projekteeritav 20 km pikkune maanteelõik paikneb suuremas osas uuel trassil läbides taimkattega alasid, peamiselt metsi ja põllumajandusmaid. Kavandatava tegevuse elluviimiseks tuleb raadata metsamaid kokku 61 ha suurusel alal. Raadatavate metsade näol on tegemist majandusmetsadega, looduslikus seisundis metsakooslusi (metsaelupaigatüüpe) ega metsa vääriselupaiku raadatavale alale ei jää. Metsade raadamise mõjusid on käsitletud põhjalikumalt punktis 7.9. Kavandatava tegevuse alale jääb võrdlemisi suurel pindalal (82 ha) põllumajandusmaid, mille puhul on suuremas osas tegemist põllumaadega ning väiksemas osas kultuurrohumaadega. Tegemist on kultuurtaimkattega aladega, mis ei oma kõrget looduslikku väärtust, kuid pakuvad siiski elupaiku ja toitumisalasid ka looduslikele liikidele. Põllumajandusmaade kao näol on tegemist olulise negatiivse mõjuga. Kogu kaduvat metsamaad ja põllumajandusmaad ei kaeta siiski asfaldi ega muude infrastruktuuridega. Seega jääb suur osa alast maantee nähtavuskoridori tagamiseks või teenindusmaaks, mis hoitakse küll avatuna, kuid millele kujuneb rohumaa sarnane taimkate. See asjaolu leevendab mõningal määral taimkattele avalduvaid mõjusid. Looduslikke või poollooduslikke rohumaid, soid ega muid looduslikke või kõrge väärtusega taimekooslusi kavandatava tegevuse alale ega selle mõjutsooni ei jää. Natura elupaigatüüpe projekteeritava maanteelõigu alal ega kavandatava tegevuse mõjualal ei leidu. Alale ei jää ka kaitstavaid või ohustatud taimeliike. Võõrliikide leiukohti projekteeritava maanteelõigu alal ega läheduses registreeritud pole. Lähim invasiivse võõrliigi sosnovski karuputke leviala asub Põltsamaa linnas 1,2 km kaugusel kavandatavast maanteest ja 0,8 km kaugusel lähimast liiklussõlme teest. Seega ei soodusta kavandatav tegevus võõrliikide levikut maanteelõigu piirkonda jäävatest leiukohtadest. Kokkuvõttes avalduvad kavandatava tegevuse korral taimkattele olulised negatiivsed mõjud, mis seisnevad metsaalade raadamises ning põllumajandusmaade kaos. Mõjud avalduvad maantee ehitusetapis, kasutusfaasis olulised mõjud puuduvad. Kavandatavast tegevusest loobumise (0- alternatiivi) korral olulised negatiivsed mõjud taimestikule puuduvad. 7.9. Raadamise mõju Raadamisalad on näidatud Joonis 49. Uue maanteekoridori raadamisala on enamasti 50-60 m laiune. Liiklussõlmede piirkonnas on raadamisala märksa laiem. Adavere möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala on ca 51,4 ha ja Põltsamaa möödasõidu rajamisega kaasneva raadatava ala pindala on ca 9,6 ha. Kokku on kavandatava tegevuse elluviimiseks vaja raadata 61 ha metsamaid. Suhteliselt suur raadamisala on tingitud asjaolust, et maantee viiakse suuremas osas uuele trassile ja see läbib suhteliselt suures ulatuses (peamiselt Adavere möödasõidul) metsaalasid. Raadamist tingib ka liiklussõlmede, kogujateede ning ökoduktide ehitus. Ökoduktidele kujundatakse peale nende rajamist taas looduslähedane taimkate. Raadamisala kogupindala näol on tegemist suhteliselt suure alaga (61 ha), kuid see jaotub 20 km pikkusele trassilõigule, seega on keskmine raadamismaht trassikilomeetri kohta ca 3 ha. Kuna raadamine toimub metsaaladel, siis on metsamaid läbiva uue trassi korral keskmine raadamismaht trassikilomeetri kohta ca 6-7 ha. Metsamaade raadamine toob kaasa metsade jäädava kao 61 ha suurusel alal, mille näol on tegu olulise negatiivse mõjuga. Kuna raadamisala jaotub suhteliselt pikale teelõigule, siis ei too raadamine kaasa olulist metsasuse vähenemist projekteeritava maanteelõigu piirkonnas. Raadamine ei too kaasa metsamaastike kadu, kuid põhjustab nii suuremate metsamaastike kui ka väiksemate 116 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne metsaalade killustamist. Mõju nii metsaalade kao kui killustamise näol avaldub tugevamalt Adavere möödasõidu lõigul. Raadatavat metsamaad ei kaeta siiski kogu ulatuses asfaldi ega muude tehispindadega. Suur osa raadatavast alast maantee nähtavuskoridori tagamiseks või teenindusmaaks, mis hoitakse küll avatuna (ei lasta võsastuda ega metsastuda), kuid millele kujuneb rohumaa sarnane taimkate. Antud asjaolu leevendab mõningal määral taimkattele avalduvaid mõjusid. Uue maanteekoridori rajamisega ning liiklussõlmede rajamisega seotud raadamisega tekitatakse lage ala, mis avab metsaalasid tuulte mõjule. Tuulte mõjud võivad avalduda metsadele, mis jäävad raadatud ala piirile ning valitsevate tuulte suhtes allatuult jäävatele servadele. Piki trassikoridori puhuvate tuulte korral võib tekkida nn tuulekoridori efekt. Tuulekoridori efekt võib põhjustada metsa tuulekahjustuste (tuuleheide, tuulemurd) riski, mis võib avalduda eelkõige tormihellemates ehk kuuse enamusega puistutes. Valdavas osas on maanteekoridori servadeks peapuuliikideks lehtpuud ehk liigid, mis on suhteliselt tormikindlad. Uue trassikoridori servades leidub siiski ka kuuse enamusega puistusid, kuid selliste alade näol on tegemist suhteliselt väikeste lõikudega, mis moodustavad kokku ca 10-15 % trassikoridori serva jäävatest metsadest. Seega on tormihellade metsade osakaal trassi naabruses suhteliselt väikene. Kuna metsamaastikku läbiv uus maanteekoridor on loode-kagusuunaline siis puhuvad valdavad edela ja läänetormid koridoriga risti ning olulist tuulekoridori efekti ei kaane. Siiski võib see kaasneda loodetormide korral või tugeva kagutuule korral, viimane on siiski suhteliselt harvaesinev. Kokkuvõttes on tuulekahjustuste risk suhteliselt väike ja tõenäoliselt avaldub vaid üksikute puude murdumise või heites. Seega ei põhjusta tuulekahjustused olulisi mõjusid metsakoosluste looduslikule seisundile ega too kaasa ka olulist metsamajanduslikku kahju. Kokkuvõttes avaldub kavandatava tegevusega kaasneva metsamaade raadamisega oluline negatiivne mõju metsadele. Antud mõju leevendada pole võimalik. Mõju avaldub ehitusfaasis, maantee kasutusfaasis mõjud puuduvad. Juhul kui jätkub senine olukord ja maanteed ei rekonstrueerita (0-alternatiiv), siis raadamist ei toimu ning sellega seotud negatiivsed mõjud puuduvad. 7.10. Mõju vääriselupaikadele Projekteeritava maanteelõigu, liiklussõlmede ja kogujateede ning muu infrastruktuuri alale vääriselupaiku ei jää. Maanteelõigu lähedusse jääb kaks vääriselupaika. Imavere külas asub VEP registrikoodiga VEP206266 (pindala 0,28 ha), mille nurk jääb liiklussõlme suunduvast olemasolevast, kuid rekonstrueeritavast teest 20 m kaugusele. Raadamist vääriselupaiga alal ega naabruses ei toimu. Vääriselupaigale ei avaldu otseseid ega kaudseid mõjusid ei maantee ehitus- ega kasutusfaasis. Kalme külas asuv VEP registrikoodiga VEP204418 (pindala 6,4 ha) jääb projekteeritavast maanteest 150 m kaugusele ning ökoduktiga seotud raadamisalast 90 m kaugusele. VEPile puuduvad nii otsesed kui kaudsed mõjud nii maantee ehitus- kui kasutusfaasis. Ülejäänud piirkonnas asuvad vääriselupaigad jäävad kavandatava tegevuse alast enam kui 0,5 km kaugusele väljapoole igasuguste võimalike mõjude tsooni. Kokkuvõttes puuduvad vääriselupaikadele negatiivsed mõjud nii maantee ehitus kui ka kasutusetapis. Mõjud puuduvad nii maantee rajamise kui ka olemasoleva olukorra jätkumise (0- alternatiivi) korral. 117 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 7.11. Valgusreostuse mõju Ehitusaegne mõju Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal valgustatakse ehitusterritooriumi ajutiste valgusallikatega. Ehitusaegset mõju tekitavad ka ehitusmasinate tulede valgusvihud ehitusplatsil. Samuti valgustatakse ehitusplatsil ajutisi hooneid (nt soojakuid). Valgustus on vajalik ka ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse maa-alal. Tegemist on lokaalsete valgusallikatega, mille oluline mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale. Ehitusplatsi valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, ega oleks suunatud taevasse või häiriks autoliiklust kõrvaloleval maanteel. Nende põhimõtete järgimise korral on ehitusaegne valgustuse leviku mõju ümbritsevale keskkonnale väheolulise tähtsusega. Ehitusaegse valgustusega kaasnevad häiringud on ajutised ja pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Arvestada tuleb ka sellega, et projekteeritava maantee ja liiklussõlmede piirkonnas on elamuid, mida ehitusaegne ja ehitusplatside valgustus võib häirida. Sellele tuleb ehitustööde organiseerimisel tähelepanu pöörata. Võimalusel tuleb materjalide ja masinate hoiuplatside asukohad valida selliselt, et need paikneksid elamutest eemal, et vältida võimalikke valgushäiringuid. Mõju on ebaoluline ning ajutine. Kasutusaegne mõju Riigimaantee valgustuse nõuded on sätestatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“78 lisa punktis 8.3. Selle järgi tuleb valgustus ette näha: 1. vajadusel eritasandilisel ristmikul, fooridega reguleeritaval ristmikul ja ringristmikul; 2. tähistatud ülekäigurajal; 3. suure külastajate arvuga puhke- või teeninduskohas; 4. ööpäevaringselt tunnelis; 5. muudel juhtudel, kui see on vajalik tingimuste loomiseks ohutuks liikluseks. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda ka „Riigimaanteede valgustamise juhisest 2014-14“79. Nimetatud juhise kohaselt on teevalgustuse eesmärk erinev sõltuvalt teest, kasutajast ja valgustatavast alast. Eesmärk on sõidukijuhile luua selge kujutelm sõiduteest ja teistest liiklejatest, ümbrusest öösel ning halva nähtavusega alal, sh altläbisõidus või tunnelis. Lisaks sõidukitele võivad riigimaanteel liigelda jalakäijad, kelle sõidukijuhile märgatavaks tegemine on teevalgustuse ülesanne. Kõige tähtsam teevalgustuse eesmärk on näidata juhile, et eespool valgustatud alal on midagi, mis võib nõuda tema teravdatud tähelepanu. Kui maantee läbib asustatud ala, siis on valgustusel sõidukite liiklust, jalakäijaid, kohalikku turvalisust, mugavust jne täitev ülesanne. Projekteerimisnormide kohaselt tuleb valgustusmastid paigutada nii, et liikleja saaks pimedal ajal õige ettekujutuse maanteest ja selle lähiümbrusest, teesihi suunamuutustest, tee tasasusest ja ristmike paiknemisest. Valgustuse projektiga nähakse ette välisvalgustuse rajamine ristmikele, rampidele, pealesõitudele jms, nagu projekteerimisnormid ette näevad. Välisvalgustus suurendab liiklusohutust ja turvalisust ning tagab liiklejatele mugavamad liikumistingimused. Valgustus rõhutab ka tee jätkuvust, aitab kujundada ligipääsetavat liikumis- keskkonda ja liikluskeskkonnast aru saada. 78 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/107082015014 (külastus 16.12.2021) 79 Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2014 käskkirjaga nr 0340 https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#tehnovorgud--3 118 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kasutusaegse valgustuse mõju on suurem pimedal ajal, eelkõige hilissügisel, talvel ja varakevadel ning hommikusel ja õhtusel ajal, kui päevavalgust napib. Projekteeritava maanteelõigu ja liiklussõlmede läheduses on elamuid, mille elanikke võib rajatav valgustus pimedal ajal hakata häirima, kui sellele projekteerimise käigus nõuetekohaselt tähelepanu ei pöörata. Valgusreostuse teket saab vältida tee ja liiklussõlmede valgustuslahenduse väljatöötamisel. Vältida tuleb ka pimestavat valgust, sest see võib ohustada maanteel ning kõrvaloleval jalg- ja jalgrattateel liiklejaid, samuti häirida maantee läheduses asuvate kaitstavate alade elustikku. Valgustid peavad olema sellised, mis valgustavad suunatult ainult selleks ette nähtud ala (vt Joonis 50, kasuliku valguse ala). Tee õige valgustatuse korral ei ulatu valgus teemaalt välja ning puuduvad valgusreostus ja pimestav valgus (vt Joonis 51). Uus valgustuslahendus projekteeritakse Mõisa tee kergliiklustee tunnelisse, Imavere-Kiigevere riste viaduktile, Viruvere tee riste viaduktile, Mõhkküla liiklussõlme, Pajusi tee viaduktile, Puhu liiklussõlme, Lustivere tee ristele ning jalg- ja jalgrattateedele ning bussipeatustesse. Mõisa tee kergliiklustee tunnel on ühiskasutuses väikeulukitunneliga. Selle kergliiklustunneli puhul kaalub Transpordiamet erilahenduse kasutamist, et tunnel oleks sobilik ka loomastikule80. Valgustuse mõju loomapääsu efektiivsusele on analüüsitud peatükis 7.7. Müratõkked on kavandatud 1) Raukase kinnistu juurde, 2) Oru kinnistu juurde81 ja 3) Jalaka kinnistu juurde. Müratõkked vähendavad ühtlasi teevalgustuse ja ka autotulede valguse levikut lähimate elamuteni. Imavere-Kiigevere viadukt jääb osaliselt rohevõrgustiku servaalale (vt Joonis 49), mille valgustus avaldab väheolulist negatiivset mõju selle toimimisele. 80 Anni Luht 01.04.2022 e-kiri 81 Müratõke rajatakse alles siis, kui Oru kinnistul asuvasse eluhoonesse elama asutakse ning eluhoone jääb samasse asukohta. Juhul kui projekti valmimise järgselt Oru kinnistul eluhoone teise kohta ehitatakse, siis seejärel Transpordiamet endale müratasemete leevendamise osas kohustusi ei võta. 119 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 50. Valgustist tuleva valguse jaotumine. Allikas: Riigimaanteede valgustamise juhis. Maanteeamet, 2014 Joonis 51. Tee vale (ülemine pilt) ja korrektne (alumine pilt) valgustus. Allikas: Riigimaanteede valgustamise juhis. Maanteeamet, 2014 Maantee valgustuse (ebasoovitav) mõju tervikuna on ebaoluline. 120 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Võrreldes 0-alternatiivga olulisi erinevusi valgustuse mõju osas ei esine. Olemasolevas olukorras on valgustatud Imavere ristmik, Adavere alevikku läbiv lõik, Pajusi tee ristmik ning Puhu ristmik. Olemasoleval kasutusse jääval teel jääb praegune valgustuslahendus alles. 7.12. Jäätmeteke ja käitlusvõimaluste mõju Jäätmehooldust tervikuna reguleerib jäätmeseadus82 ja kohalike omavalitsuste territooriumil jäätmehoolduseeskirjad. Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri on vastu võetud 18.10.2018 Põltsamaa Vallavolikogu määrusega nr 5683, Järva valla jäätmehoolduseeskiri Järva Vallavolikogu 31.08.2022 määrusega nr 1584. Mõlema omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjad reguleerivad muuhulgas ka ehitusjäätmete käitlemise nõudeid. Trassilõigu ehitus- ja kasutusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda eelnimetatud õigusaktidest. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb iga tegevuse juures rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmehierarhia85 seab esikohale jäätmetekke vältimise. Trassilõigu ehitamisel tuleb seda silmas pidada nii ehitus- kui ka kasutusaegse tegevuse korraldamisel. Ehitusetapis väljendub see ehitamise käigus välja kaevatavate materjalide tekkekohal kasutamises (väärtuslik kasvupinnas haljastamisel, saastumata pinnas tagasitäiteks). Ehitusaegne mõju Nii jäätmeseaduse kui ka omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade kohaselt tuleb tekkivad jäätmed koguda liigiti. Liigiti kogutud jäätmeid ei ole lubatud segada teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on erinevad omadused (JäätS § 14 lg 1 2). Jäätmete liigiti kogumise eesmärk on võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Seega tuleb ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel tagada, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja ladustatakse eraldi, et vältida nende omavahelist segamist. Jäätmete kogumiseks tuleb valida kogumisviis, mis on sobiv jäätmeliigile ning millega on välistatud jäätmete keskkonda sattumine ja seeläbi oht keskkonnale. Kui jäätmed kogutakse kogumisvahendisse, peab see olema vastupidav jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele. Nii kogumisvahenditesse kui lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel peab olema välistatud jäätmete keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide tulemusena. Jäätmete kogumisel lahtisena tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist. Lisaks ehitusjäätmete (sh ka lammutusjäätmed) käitlemise käsitlemisele tuleb ehitusprojektiga ette näha sobivad kohad ka teiste tekkivate jäätmete kogumiseks ja ajutiseks ladustamiseks. Vastavate kohtade määramisel tuleb silmas pidada, et jäätmete ajutine ladustamine väljaspool tegevust hõlmavaid kinnistuid ei ole lubatud. Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed: − jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus; − pinnasetööde mahtude bilanss; − selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; 82 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 83 Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/425102018016?leiaKehtiv 84 Leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/410092022002 85 JäätS § 211, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 121 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne − jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Tekkivate jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal tuleb vältida. See tähendab, et kogumiskonteinerite täitumisel/koormatäie kogunemisel tuleb jäätmed suunata käitlusesse. Jäätmete pikaajalise ladustamise vältimise põhimõtet tuleb rakendada ka nende jäätmete puhul, mis taaskasutatakse objektil kohapeal. Selliselt välditakse/vähendatakse jäätmetest tuleneda võivat ohtu keskkonnale. Arvestada tuleb, et maksimaalselt on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud ladustada kolm aastat ning enne kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11)86. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb jäätmetekke vältimise järgselt eelistada jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata jäätmed viimases järjekorras. Arvestades nii tekkivate jäätmete teadaolevat olemust kui ka käesoleva aruande koostamise ajal Eestis olevaid jäätmekäitluse võimalusi, siis enamuse tekkivatest jäätmetest saab suunata taaskasutusse, osa ka korduskasutusse. Nt pakendid saab suunata osaliselt korduskasutusse ning osaliselt taaskasutusse uute toodete valmistamise eesmärgil, õlijäätmed kütusekomponendi valmistamisse või õli põletusse energia tootmise eesmärgil, ehitamisel tekkiv puhas puit puiduhakke valmistamiseks jne. Seega tuleb jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. Vastavaid põhimõtteid tuleb rakendada nii kasutus- kui ka ehitusaegse jäätmehoolduse korraldamisel. Kui ehitustöödel tekib materjali, mis ei ole loodusomane või tekib objektil ehitusmaterjalide jääke (nt betoon, kruus vms), mida on samuti võimalik taaskasutada tekkekohal, tuleb need eelistatult mujale käitlusesse suunamise asemel kasutada objektil. Siinkohal tuleb arvestada, et tegemist on jäätmetega. Jäätmete tekkekohal kasutamine peab toimuma kooskõlas jäätmeseadusega. Kui tekkekohal kasutatav jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda jäätmeluba. Allapoole jäävate koguste taaskasutamine peab vastama keskkonnaministri 21.04.2004 määrusele nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded 1“87. Nimetatud määrusele vastamine tähendab jäätmekäitleja registreeringu alusel toimetamist. Keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 lisas 1 nimetatud tegevuste ja jäätmeliikide korral ei ole jäätmeloa omamine vajalik ka sellisel juhul, kui jäätmeid taaskasutatakse üle 5 tonni aastas. Sellisel juhul on vajalik jäätmekäitleja registreering (sarnaselt määruse lisas 1 nimetamata jäätmete taaskasutamisele alla 5 tonni aastas). Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmete üleandmisel tuleb veenduda, et käitleja omab üleantavate jäätmete käitlemiseks vajalikku keskkonnakaitseluba. Kasutusaegne mõju Maanteede tavapärase hooldamise käigus tekib jäätmeid näiteks rajatiste hooldamisel – truupe, tunneleid settetiike, veeviimareid, loomade läbipääsusid ja muid rajatist tuleb korrapäraselt puhastada sinna kogunenud settest, prahist ja muudest jäätmetest. Puhke- ja teeninduskohtades tekib olmejäätmeid. Lisaks on vaja teerajatisi tehniliselt hooldada ja korrastada, mille käigus tekib teatud koguses pakendeid ja ehitusjäätmeid. Ka kasutusaegse tuleb jäätmehoolduse korraldamisel tagada, et kõik tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja ladustatakse eraldi, et vältida nende omavahelist segamist. 86 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072020003?leiaKehtiv 87 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072020003?leiaKehtiv 122 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Arvestades nii maantee kasutamise käigus tekkivate jäätmete teadaolevat olemust kui ka käesoleva aruande koostamise ajal Eestis olevaid jäätmekäitluse võimalusi, siis enamuse tekkivatest jäätmetest saab suunata taaskasutusse, osa ka korduskasutusse. Nt pakendid saab suunata osaliselt korduskasutusse ning osaliselt taaskasutusse uute toodete valmistamise eesmärgil, õli- ja värvijäätmed kütusekomponendi valmistamisse või põletusse energia tootmise eesmärgil, kogunenud setted bioloogilisele töötlemisele komposti valmistamise eesmärgil. Seega tuleb jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. Jäätmete komposti tootmisele suunamine on võimalik, kui see on kooskõlas keskkonnaministri 08.04.2013 määrusega nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“88. Jäätmetest tulenev negatiivne mõju keskkonnale on võimalik avariilistes olukordades (nt jäätmete keskkonda sattumine kogumisvahendite täitmisel, jäätmete, kemikaalide jms teisaldamisel ja transpordil, liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel jne). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada pideva järelevalve teostamisega jäätmehoolduse üle, ajutiselt ladustatavate jäätmete koguste minimiseerimisega ning reostuse tekkimisel selle asjakohase ja kiire reostustõrjega. Kui projekteeritava teelõigu ehitus- ja kasutusaegse jäätmehoolduse korraldamisel juhindutakse eeltoodud põhimõtetest ning teistest asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest, ei ole jäätmete ja nende edasise käitlemise korraldamisega eeldada olulist negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmete taaskasutusse (sh eelistatult ringlussevõttu) suunamisel on jäätmehoolduse korraldamine kooskõlas ka jäätmehierarhia põhimõtetega. Meetmed ringmajanduse ja jäätmehoolduse korraldamiseks on toodud peatükis 8.5. Kavandatavast tegevusest loobumise korral maantee trassilõigu ehitustegevusest tulenevaid jäätmeid ei teki. Trassilõigu ehitamise eesmärk on liiklusohutuse tõstmine. Seega võib eeldada, et kavandatavast tegevusest loobumise korral hakkab olemasoleva maanteel suureneva liiklustiheduse (vt ptk 3.1) tõttu jäätmete hulk nt liiklusõnnetuste (sh raskeveokitega toimuvate õnnetuste) arvu kasvu tõttu suurenema. 7.13. Mõju kultuuripärandile 7.13.1. Mõju kultuurimälestistele Asulakoht 9353 jääb projekteeritavast teest u 15 m kaugusele, kuid väljapoole eelprojektiga kavandatud tee-ehitusala. Kivikalme "Kirikuase" 9342 jääb projekteeritavast teest u 20 m kaugusele, kuid väljapoole eelprojektiga kavandatud tee-ehitusala. Ehitustööde käigus ei tohi mälestisi ohustada, rikkuda ega hävitada (MuKS § 33 lg 1). Kuna mälestiste kõrvalt mööduv tee lõik jääb mälestiste kaitsevöönditesse, siis tuleb ehitustööde tegemisel kaitsevööndis järgida MuKS §-s 58 sätestatud nõudeid. Samuti tuleb arvestada arheoloogilise väärtusega leiu ilmsikstuleku võimalusega (vt ptk 8.8). Täpsemad tingimused annab Muinsuskaitseamet. Kui mälestise kaitsevööndis toimuvad ehitustööd vastavalt MuKS nõuetele, sh mälestist ei ohustata, rikuta ega hävitata ning järgitakse MuKA antud tingimusi, siis olulist negatiivset mõju mälestisele eelprojekti realiseerumisel ei kaasne. Meetmed mälestise kaitseks on esitatud ptk-is 8.8. Kinnismälestist Kalmistu 9341 ja selle kaitsevööndit läbib projekteeritav tee samas koridoris olemasoleva teega. Mälestis on juba olemasoleva maantee poolt ida-lääne suunaliselt kaheks lõigatud ja u 50 m pikkune lõik on maantee ehitamisega hävitatud (vt pt 5.11.1). Maahaudadega 88 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110042013001?leiaKehtiv 123 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne kalmistu Tartu maanteest lõuna poole jääval osal toimusid 2016. aastal arheoloogilised eeluuringud. Nendega tuvastati, et kalmekiht uuritud alal puudus, samas ei saa üksikute matuste olemasolu sellel alal lõplikult välistada ning võimalike tulevaste kaevetööde juures tuleb rakendada arheoloogilist jälgimist. Samas kohas 2017. aastal toimunud arheoloogilise jälgimise käigus ei leitud samuti midagi matmispaigale viitavat. Võimalik kalmistu paikneb kõrgemal seljandikul, mille teest loode poole jääv osa on veel uurimata89. Enne teetööde algust tuleks teealale jääval mälestiseosal läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et täpsustada matuste paiknemist ja hulka. Eelteadmiste omamine selle kohta võimaldab arvestada vajalike arheoloogiliste kaevamiste mahuga juba enne tee-ehitust. Vastavalt arheoloogilise uuringu tulemustele tuleks enne teetööde algust nii maa-aluse kalmistu 9341 alal kui ka kivikalme „Kirikuase“ 9342 kaitsevööndis enne tee-ehitust läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et välja selgitada, kas neid alasid on matmiseks kasutatud. Juhul kui realiseerub 0-alternatiiv, ehk kui möödasõite ei ehitata, siis mõju kultuurimälestistele puudub. 7.13.2. Võimalikud arheoloogilise väärtusega leiukohad Projekti raames viidi läbi arheoloogilise uuringu I etapp, mis hõlmas olemasolevate materjalide läbitöötamist ning maastikuanalüüsi kaugseire meetodeid kasutades. Arheoloogilise uuringu I etapi tulemusena tuvastati projekti ala piirkonnas 14 huvipakkuvat ala (vt Tabel 10), kus võib olla arheoloogilise väärtusega leide (vt ptk 5.11.2). Järgmine ehk II etapp (maastikuleire vaatluse, proovišurfide kaevamisega ja metallidetektoriga ala kontrollimisega) tuleb läbi viia projekteerimise ajal, et ehitustööde kavandamisel saaks arvestada uuringu tulemustega – seda juhul, kui uuringu käigus leitakse objekte, mille puhul tuleb kaaluda arheoloogiliste kaevamiste vajadust. Maastikuleire ei ole vajalik kogu planeeritud I klassi maantee tee ja teekaitsevööndi ning kogujatee tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses, vaid seal, kus esimese etapi tulemuste põhjal võimalikke arheoloogilisi objekte ja kultuuripärandit tuvastati. Täpse uuringuala suuruse määrab Transpordiamet koostöös Muinsuskaitseametiga. Meetmed kultuurikihi olemasolu kindlakstegemiseks ja dokumenteerimiseks on toodud ptk-is 8.8. Arheoloogilise leiu tunnustega asja90 leidmisel ehitustööde tegemise käigus on leidja kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile. Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada91. Juhul kui realiseerub 0 alternatiiv ehk kui möödasõite ei ehitata, siis mõju võimalikele arheoloogilise väärtusega leiukohtadele puudub. 7.13.3. Mõju pärandkultuuri objektidele Kiima kõrts (234:KOR:003) (Joonis 44) asub projekteeritavast teest 40 m kaugusel. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Mälestis on ka võimaliku arheoloogilise objekti nimekirjas (Tabel 10, Joonis 38). Kiima kinnistu (23401:004:0035) põllult on leitud 16. 89 Aruanne arheoloogilisest kaugseirest Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee (riigitee 2) 108,1–128,1 km Adavere– Põltsamaa lõigul kavandatava möödasõidu piirkonnas 2021. a. Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021 90 Muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1: Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. 91 Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 1–3, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv 124 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne sajandi aardeleid. Rootsiaegse kaardi andmetel oli seal koos kaks kõrtsi tee erinevatel külgedel. Arheoloogilise uuringu I etapi aruande kohaselt tuleb alal arheoloogiliste uuringute II etapi (maastikuleire) raames kontrollida ala detektoriga ning kaevata proovišurfe. Ala uurimine ja leidude nõuetekohane uurimine on positiivse mõjuga pärandkultuuri objektide teadvustamisele. Moonakamaja (616:MOM:005) (Joonis 45) asub projekteeritavast teest 50 m kaugusel. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 20-50%. Objektini ehitustegevus ei ulatu. Mõju puudub. Veski (616:MTH:005) (Joonis 46) asub projekteeritavast teest 20 m kaugusel. Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%. Objektini ehitustegevus ei ulatu. Mõju puudub. Mõisahoone (616:MTH:004) (Joonis 47) asub projekteeritava teetrassi alal ja kuulub lammutamisele. Kuna objektist on säilinud alla 20%, siis oluline mõju puudub. Enne ehitustööde algust on soovitatav maastikul säilinud objekti osad dokumenteerida ja informatsioon edastada registri pidajale (RMK). Ülejäänud pärandkultuuri objektid jäävad projekteeritavast teest kaugemale, kuhu ehitustegevus ei ulatu ja oluline mõju pärandkultuuriobjektidele puudub. Eelnimetatud soovituste järgimine aitab kaasa pärandkultuuri objektide teadvustamisele, dokumenteerimisele ja säilimisele. Juhul kui realiseerub 0-alternatiiv ehk kui möödasõite ei ehitata, siis mõju pärandkultuuri objektidele puudub. 7.14. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale 7.14.1. Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele Mõju hindamisel joogiveevarustusele lähtutakse Keskkonnaregistrisse/EELIS kantud puurkaevude andmetest ning ehitisregistrisse ja topo-geodeetilisele alusplaanile kantud kaevudest. Puurkaev PRK0008597 asub geodeetiliste mõõtmiste alusel Keskkonnaregistris/EELIS näidatud asukohast lõunas, koordinaatidel 615597.479,6504601.36992, mille tõttu hooldusala ei lõiku transpordimaaga. Keskkonnaregistri/EELIS andmetel asub teemaal olmevee puurkaev PRK001743993 sanitaarkaitsealaga 50 m. Põltsamaa valla andmetel ei ole Keskkonnaregistris/EELIS andmed korrektsed ja puurkaev PRK0017439 asub tegelikult Kraavi kinnistul (61605:001:0117) ning on kasutusel aiamaade kastmiseks. Puurkaev jääb projekteeritavate rajatiste alale ja projekti kohaselt see likvideeritakse. Pinnakattes tehtavate tööde mõju ei ulatu nii sügavale, et mõjutada kaevude veetaset ja veehulka. Joogivee kvaliteeti ohustab ohtlike ainete pinnasesse sattumine, mis on võimalik eeskätt ehitusetapis ohtlikke aineid sisaldavate materjalide ja jäätmete käitlemisel ning ladustamisel. Samuti võib ohtlike aineid pinnasesse sattuda sõidukitest ja tee-ehitusmasinatest (õlid, kütused), nii nende tavapärasel kasutamisel, hoiustamisel ja hooldamisel kui ka avariiolukorras. Ohtlike ainete põhjavette sattumisel on oht selle reostumisele ja joogikõlbmatuks muutumisele. Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud ja kaitsmata ning selle reostustundlikkus kõrge ja väga kõrge. Ehitustegevuse läbiviimisel tuleb arvestada puurkaevude paiknemise ja nende sanitaarkaitse- aladega ning rakendada meetmeid joogivee veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarde- rajatiste kaitsmiseks. Peamine meede selleks on ehitusobjekti keskkonnategevuskava – vt täpsemalt peatükist 8.11. 92 Kaevu õiged koordinaadid on 615597.479,6504601.350; https://otsi.eelis.ee/PRK0008597 93 https://otsi.eelis.ee/PRK0017439 125 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Maantee kasutamisel sõidukitest lekkivate ohtlike ainete kogused on väikesed, ained jõuavad pinnasesse madalate kontsentratsioonideni lahjendatult kuid arvestades piirkonna põhjavee kaitstuse taset, on kaasnev oht põhjaveele märkimisväärne. Keskkonnaohtlik saaste naftasaadustega võib maanteedel tekkida naftasaaduseid vedavate veokite avariide tagajärjel. Ehitustegevusest ja maantee kasutamisest on põhjaveele ohtlikumad avariilised juhtumid, mille käigus võib pinnasesse sattuda suuremas koguses ohtlikke aineid (liiklusõnnetused ja neist tulenev kütusereostus, avariid tee-ehitusmasinatega, avarii asfalditehases, lekked kütuse, bituumeni ja jäätmete kogumisnõudest vms). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust ehitusetapis saab vähendada objekti pideva järelevalvega, liiklusohutuse tõstmisega ehitustöödel ning saastet minimeerida reostuse asjakohase ja kiire reostustõrjega. Kokkuvõttes ei kaasne ehitustegevusega negatiivset mõju joogiveevarustusele ja selle kvaliteedile, kui arvestatakse kaevude paiknemisega ning puurkaevude sanitaarkaitsealadest ja hooldusaladest tulenevate kitsendustega, rakendatakse meetmeid joogivee kvaliteedi säilitamiseks, järgitakse töödele kehtestatud ohutusnõuded ning nõudeid jäätmete ladustamisele . Kuna projekti eesmärk on tõsta liiklusohutust projekteeritaval maanteelõigul, kaasneb teelõigu kasutusetapis eeldatavasti liiklusavariide vähenemine ning sellega ka neist tuleneva reostuse tekkimise võimalikkus. Meetmed joogivee kvaliteedi säilitamiseks on toodud peatükis 8.6. Kavandatavast tegevusest loobumise (0-alternatiiv) korral liikluskoormus olemasoleval teel kasvab, millega seoses kasvab võrdeliselt põhjavee reostuskoormus. Samas hoitakse ära võimalik põhjavee reostamine rajatavas trassikoridoris. 7.14.2. Õhusaaste võimalik mõju inimese tervisele Mõju välisõhu kvaliteedile on seotud projekteeritava maanteelõigu ehitamise ja kasutamisega. Tegevuste käigus tekkivatest saasteainetest annab ülevaate peatükk 4.2.1. Mõju hindamise lähtealused Puhas välisõhk on inimese tervise seisukohalt üks olulisemaid keskkonnaelemente. Välisõhu saaste võib ärritada silmi ja kopse ning põhjustada kopsude ja hingamisteede kahjustamist. Inimeste tundlikkus õhusaasteainete suhtes on erinev, sõltudes muuhulgas tervislikust seisundist. Üldiselt on välisõhu saaste osas tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste põdejad (nt astmaatikud). Arvestades, kus need elanikkonna grupid tavapäraselt rohkem viibivad, siis tundlikemateks piirkondadeks võib pidada elamualasid ning teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (lasteasutuste, koolide, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste) alasid. Inimese tervisele ohtlikuks loetakse eelkõige kütuse põlemisel tekkivaid eriti peeneid osakesi (PM2,5). Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), mis sätestab välisõhu mõjutamise kohta esitatavad nõuded ning meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. AÕKS alusel on kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused ning lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Piirväärtuse ja häiringutasemete kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi või lõhnaaineid esineb kogu aasta tundidest üle aasta lõhnatundide osakaalu (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest), siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga. Mõju hindamisel võetakse aluseks, et piirväärtusest madalam saasteaine kogus ja aasta lõhnatundidest allapoole jääv lõhnaainete esinemine ei sea ohtu inimese tervist. Õhusaasteainete levik sõltub oluliselt meteoroloogilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab 126 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. AÕKS § 8 tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks selliseid meteoroloogilisi tingimusi, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis. Sellised saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused võivad näiteks omavahelises koostoimes olla temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus 0-2 m/s. Eelprojekti lahenduse kohaselt kulgeb Adavere ja Põltsamaa möödasõit valdavalt põllu- ja metsamaadel, eemal ulatuslikematest elamupiirkondadest. Kui olemasolevas olukorras läbib põhimaantee 2 Adavere alevikku ja Põltsamaa linna, kus elamud asuvad kohati maantee vahetus läheduses ja tee lähedusse jääb ka muid tundlikemaid alasid (nt koolimaja Adavere alevikus), siis eelprojektiga viiakse maantee nendes kohtades uuele trassile. See tähendab ka kaugemale tundlikematest aladest (Põltsamaa linnas 300 m ja Adavere alevikus 700 m ja enamale kaugusele). Olemasoleva olukorraga võrreldes jäävad perspektiivses olukorras põhimaantee 2 lähedusse pigem üksikult ja hajali paiknevad majapidamised. Kümmekond majapidamist jääb teest kuni ca 100 m kaugusele, neist teele kõige lähemad ca 15 - 60 m kaugusele. Kuni 100 m kaugusele jäävad majapidamised Imaveres, Kiigeveres, Mõhkkülas, Mällikveres ja Pauastveres. Ümbes paarkümmend majapidamist jääb kaugusele ca 100-200 m, enam Kalme külas, lisaks samuti Kiigeveres, Mõhkkülas, Mällikveres ja Pauastveres. Enamik majapidamisi jääb perspektiivses olukorras põhimaanteest enam kui 200 m kaugusele. Ehitusaegne mõju Kavandatava tegevuse ehitusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on seotud eeskätt ehitustöödel tekkiva tolmuga (osakesed PMsum, peenosakesed PM10, (vt täpsemalt ptk 4.2.1). Tolmu kogus ja levik sõltub nii ehitustegevuse asukohast, tööde olemusest, ajalisest kestvusest ja intensiivsusest, kasutatavast tehnoloogiatest, veokitest, käsitletavate materjalide olemusest ja kogusest kui ka ilmastikuoludest ja nendega arvestamisest tegevuste läbiviimisel. Samuti ümbritsevast maakasutusest ja kõrghaljastuse olemasolust. Üldjuhul piirdub ehitamisega kaasneva tolmu teke ja levik ehitusala ning selle lähiümbrusega. See tähendab teemaad, kus ehitustegevus toimub ning sellega vahetult piirnevaid kinnistuid. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral võib mõju ulatuda siiski ka kaugemale, eeskätt avatud alade puhul (st kohtades, kus nt elamuala ja ehitusala vahel ei ole kõrghaljastust või teisi ehitisi või rajatisi, mis õhusaasteainete levikut takistavad/vähendavad). Varasematele kogemustele tuginedes võib tolm levida kuni 100 m kaugusele. Nagu nähtub tekstis eespool, siis sellisesse kaugusesse jääb majapidamisi Imaveres, Kiigeveres, Mõhkkülas, Mällikveres ja Pauastveres. Samuti mõned ettevõtted Pauastveres, mille lähedalt trass möödub ja millele võib ehitusaegne tegevus samuti mõju avaldada. Mõhkkülas jäävad mõned majapidamised ka kaasnevate taristuobjektide lähedusse, mille ehitamisega kaasneb samuti tolmu teke ja levik. Mitmetes kohtades jääb majapidamiste, aga ka ettevõtete ja maanteetrassi vahele kõrghaljastus, mis tolmu levikut piirab. Sellistes kohtades tolmu levikut nii kaugele siiski eeldada ei ole. Ehitustegevuse mõju välisõhu kvaliteedile on seotud vaid ehitusperioodiga ning kaob pärast ehitustööde lõppu. Saasteainete välisõhku paiskamist ja levikut ehitustöödel saab piirata töökorralduslike ning tehniliste meetmetega (vt ptk 8.9). Adavere ja Põltsamaa möödasõidu ning kaasnevate taristuobjektide rajamisega suureneb ka liikluskoormus ehitusobjektile viivatel sõiduteedel. Sõiduteedelt lähtuva õhusaaste levikule on iseloomulik, et saaste maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad teepinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti. Eesti põhimaanteede puhul, kus liiklussagedused on suured (30 000- 50 000 sõidukit ööpäevas), on nii projekteerimisel läbi viidud õhusaaste modelleerimisi kui ka tee kasutusel teostatud õhusaaste mõõtmisi. Tulemustest on ilmnenud, et kõikide saasteainete aastakeskmised saastetasemed on oluliselt väiksemad aastakeskmistest piirväärtustest. Piirväärtuste lähedale võivad ulatuda (või neid ületada) NO X ja peenosakeste lühiajalised tasemed 127 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne ning seda eelkõige tee alal ja teelähedases tsoonis, ca 20-30 m teest94, 95. Ka hiljuti nt põhimaantee nr 1 Jõhvi-Toila teelõigu (liiklussagedus ca 8000 sõidukit ööpäevas) õhukvaliteedi hindamise96 tulemused näitavad, et õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist väljaspool teemaad ei esine (vt täpsemalt ptk 5.8). Liiklusest lähtuv õhusaaste on aktuaalne eeskätt väga intensiivse liiklusega teedel või nende vahetus läheduses, sisuliselt tee kaitsevööndis. Käesoleva KMH aruande koostamisel ei ole teada, milliseid sõiduteid millise intensiivsusega ehitusperioodil kasutatakse, kuid tasemele 8000 sõidukit ööpäevas või enam ehitustegevusega seotud liiklus eeldatavasti ei kasva. Seega ehitusaegsest liiklusest olulist negatiivset mõju näha ei ole. Liiklusest lähtuv õhusaaste on lisaks liikluskoormusele seotud liikluse iseloomu ning sõidukite tehnilise seisukorraga. Negatiivseid mõjusid saab vähendada kiirusepiirangute kehtestamisega ning töökorras masinate ja seadmete kasutamisega (vt ptk 8.9). Ehitusalal kasutatavatest veokitest ja masinatest eraldub töö käigus ka heitgaase. Kui veokid ja masinad on tehniliselt korras ning kasutatavad kütused vastavad nõuetele, siis nendest tavapärase töö käigus eralduvate saasteainete kogused on väikesed ning ohtu inimese tervisele ei põhjusta. Ehitusmasinate kasutamisel tekkivate saasteainete heitkoguseid saab vähendada, kui vältida nende pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist). Teatud tööde teostamisel (asfaldi paigaldamisel) võib kaasneda ka lõhnaainete teke. Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui lõhnaaine esinemine ületab aasta lõhnatundide osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta lõhnatundidest)97. Arvestades, et asfalteerimistööd on asukoha osas liikuvad ning valdavalt lühiajalised, siis lõhnaaine esinemist üle aasta lõhnatundide osakaalu ning seega olulisi lõhnahäiringuid ehitustöödel eeldada ei ole. Varasemale praktikale tuginedes ei ole ka teiste taristuobjektide (sõiduteede, viaduktide vms) ehitamisest teada oluliste lõhnahäiringute esinemist. Välisõhu kvaliteeti võivad mõjutada ka avariilised juhtumid (liiklusavariid ehitusmaterjale ja jäätmeid vedavate raskeveokitega, avariid ehitustöödel kasutatavate seadmetega, tööks kasutatavate materjalide konteinerite purunemine vms), millega võib kaasneda saasteainete suuremas kontsentratsioonis keskkonda sattumine, samuti ebameeldiva ja ärritava lõhnaga aine levik (nt naftasaadusi sisaldavate materjalide keskkonda sattumisel). Avariiliste olukordade esinemise tõenäosust saab vähendada töödele kehtestatud ohutusnõuete järgimise ning liiklusohutuse tõstmisega. Kokkuvõttes, kui ehitustegevuse läbiviimisel rakendatakse leevendusmeetmeid saasteainete tekke ja leviku vähendamiseks, kasutatakse heas korras ja kehtivatele normidele vastavaid masinaid ja seadmeid ning avarii juhtumisel likvideeritakse see kiiresti ja asjakohaselt, jääb mõju välisõhu kvaliteedile ehitusetapis väheolulisele negatiivsele tasemele. Meetmed ehitusaegse õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks on toodud ptk-is 8.9. Kasutusaegne mõju Adavere ja Põltsamaa möödasõidu mõju hindamiseks välisõhu kvaliteedile ei ole möödasõidu projekteerimisel teostatud saasteainete heitkoguste arvutusi ning saasteainete leviku modelleerimist. Mõju hinnang välisõhu kvaliteedile põhineb teadmistel liiklusest lähtuvate saasteainete levikust, piirkonna maakasutusel, teadaolevatel piirkonnas toimuvatel tegevustel ning 94 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0". KSH aruanne/tulemuste analüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 95 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020 96 Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. Lemma OÜ, 2021 97 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 128 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne varasemalt analoogsetele projektidele ja suure liiklusintensiivsusega maanteel teostatud õhukvaliteedi hindamiste tulemustel. Nagu on toodud ka eespool alapeatükis „Ehitusaegne mõju“, siis liiklusest lähtuva saaste levikule on iseloomulik, et maksimaalsed kontsentratsioonid tekivad teepinna kohal ja hajuvad teest kaugemale liikudes kiiresti. Teelt lähtuva õhusaaste mõju on seotud liikluskoormuse, liikluse iseloomu ja sõidukite tehnilise seisukorraga. Välisõhu saastamise seisukohalt on olulised suurema liiklusintensiivsusega teed. Suurima liiklussagedusega piirkonnas on projekteeritav põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa, mille keskmine liiklussagedus perspektiivses olukorras (aastal 2048) on prognooside kohaselt ca 11 300–11 800 sõidukit ööpäevas (vt täpsemalt ptk 3.1). Mõnevõrra suurema, kuid sarnase liiklussagedusega tee mõju välisõhu kvaliteedile on hiljuti hinnatud nt riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu (liiklussagedus 2048. aastal ca 12 000-14 000 sõidukit ööpäevas) KMH aruande98 koostamise raames99. Kuigi tegemist on asukoha mõttes erinevate piirkondadega, kus nii maakasutus, tegevused kui ka klimaatilised tingimused on erinevad, siis kuna liiklussageduses on sarnases suurusjärgus ning saasteainete levik toimub teedelt sarnaselt, on selle tulemusi siiski võimalik kasutada ka põhimaantee nr 2 perspektiivse olukorra iseloomustamiseks. Põhimaantee 1 osas läbi viidud hindamise tulemustest nähtub, et liiklusest lähtuvalt on olulisem lämmastikühendite (lämmastikdioksiidi NO2) heide, kuid piirvääruste ületamist perspektiivses olukorras siiski eeldada ei ole. Hindamise tulemustest selgus muuhulgas, et pikas perspektiivis (2048. aastal) on saasteaine kontsentratsioonid isegi madalamad kui lühemaajalises perspektiivis (2028. aastal). Kuigi liiklussageduste osas on ajas oodata tõusu, siis õhukvaliteedi paranemine tuleneb eeldatavast sõidukite koosseisu uuenemisest ja tehniliste omaduste paranemisest. Teiste saasteainete (PM10, PM2,5, NMVOC, SO2) puhul näitab põhimaantee 1 puhul läbi viidud hindamine, et nende heitmed tulevad valdavalt mujalt (paiksetest heiteallikatest) ning liikluse mõju on selle kõrval marginaalne. Ka teiste Eesti põhimaanteede puhul, kus liiklussagedused on veelgi suuremad (30 000-50 000 sõidukit ööpäevas), on nii projekteerimisel läbi viidud õhusaaste modelleerimisi kui ka tee kasutusel teostatud õhusaaste mõõtmisi. Tulemustest on ilmnenud, et kõikide saasteainete aastakeskmised saastetasemed on väiksemad aastakeskmistest piirväärtustest. Piirväärtuste lähedale võivad ulatuda (või neid ületada) NOX ja peenosakeste PM10 lühiajalised tasemed tee alal ja teelähedases tsoonis, ca 20-30 m teest100,101. Vastavasse kaugusesse jääb põhimaanteest perspektiivis üks majapidamine Imavere külas (lähiaadressiga Raukase, kaugus ca 15 m teest). Liiklusest lähtuvalt võib probleeme õhukvaliteediga eeskätt esineda kohtades, kus liiklussagedus on suurusjärgus ca 30 000–50 000 sõidukit ööpäevas102. Projekteeritava Adavere ja Põltsamaa möödasõidu puhul on liiklussagedused eeltoodust ca kolm korda väiksemad ning probleeme Raukase kinnistul välisõhu kvaliteediga pigem siiski eeldada ei ole. Lisaks liiklusele tekitavad saasteaineid muud heiteallikad ning kõrgemad kontsentratsioonid tekivad nendega koosmõjus. Kuna projektiala kohta puuduvad saastetasemete mõõtmisandmed ega ole teostatud saasteainete leviku modelleerimist, siis milline on liikluse ja piirkonna paiksete heiteallikate koosmõju, ei ole teada. Nagu on toodud ka eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduses (ptk 5.8), siis erinevate tegevuste koosmõju iseloomustamiseks saab kasutada teatavate õhusaasteainete 98 Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti KMH aruande eelnõu (koostamisel). Skepast & Puhkim OÜ, 2022 99 Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. Lemma OÜ, 2021 100 Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0". KSH aruanne/tulemuste analüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 101 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020 102 Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020 129 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne heitkoguste vähendamise riikliku programmi103 andmeid. Töö raames hinnati viie valdkonna (transpordi, põllumajanduse, energeetika, tööstuse ja lahustite kasutamise) koosmõju. Selle tulemusena selgus, et koosmõjus on piirkonnas olulisem ammoniaagi (NH 3) heide, mille kontsentratsioonid tõusevad kohati piirväärtuste lähedale. NH3 peamiseks heiteallikaks on põllumajandus. Järgnevad lämmastikühendid (NOx) ja eriti peened osakesed (PM2,5), kuid nende kontsentratsioonid jäävad heiteallikate koosmõjus allapoole kehtestatud piirväärtusi. Samuti nähtub peatükist 5.8, et piirkonnas ei ole olulisi paikseid heiteallikaid – põhimaanteest kuni 500 m raadiusesse jääb kaks tanklat ja üks katlamaja (veekatel), millest välisõhku heidetavate saasteainete kontsentratsioonid on madalad. Koosmõjus olulise negatiivse mõju tekkimine ei ole tõenäoline. Lisaks ei jää paiksete heiteallikate piirkonda majapidamisi ega muid tundlikemaid alasid. Liiklusest põhjustatud õhusaaste levikut aitavad vähendada müratõkked. Seega kohtades, kus eelprojektiga on kavandatud müratõkked (vt ptk 8.3), on välisõhus levivate saasteainete kontsentratsioonid reaalsuses veelgi madalamad. Müratõkked ei vähenda heitkoguseid, kuid need suurendavad vertikaalset hajuvust, vertikaalset õhu segunemist ja saasteainete heite kõrgust, millega mõjutavad saasteainete hajumist. Uuringud näitavad, et müratõke vähendab hajuvustingimuste parandamise tõttu allatuult tekkivaid saasteainete kontsentratsioone keskmiselt 20-50%. Mida kõrgem on müratõke, seda suurem on tema efektiivsus allatuult tekkivate välisõhu saasteainete kontsentratsioonide vähendamisele.104 Müratõke on ette nähtud ka Raukase kinnistu juurde. Seega ei ole õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine Raukase kinnistul tõenäoline ka sellest lähtuvalt. Olulisi lõhnahäiringuid maantee tavapärasel kasutamisel ei esine. Kokkuvõttes olulist negatiivset keskkonnamõju Adavere ja Põltsamaa möödasõidu kasutamisega kaasneva õhusaastega ning sega ohtu inimese tervisele eeldada ei ole. Ajas on pigem eeldada õhukvaliteedi paranemist, kuna on oodata sõidukite koosseisu uuenemist ja tehniliste omaduste paranemist. Kuna eelprojektiga viiakse põhimaantee enamikest majapidamistest olemasoleva olukorraga võrreldes kaugemale, siis nendes kohtades õhukvaliteet paraneb ning kavandatava tegevuse mõju on siinkohal pigem positiivne. Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis on perspektiivis eeldada liiklussageduse tõusu maanteel olemasolevas asukohas. Kuigi ka sel juhul ei ole eeldada liiklussageduse tõusu enam kui ca 11 800 sõidukit ööpäevas. Õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist tee lähedusse jäävatel aladel ei teki ilmselt ka juhul, kui kavandatav tegevus ei realiseeru. Ka on 0-alternatiivi korral oodata ajas pigem olukorra paranemist tulenevalt sõidukite koosseisu uuenemisest. Sellele vaatamata on tegemist intensiivse liikluskoormusega teega, kus teeäärsetel aladel on saasteainete kontsentratsioonid kõrged. Kui kavandatava tegevust ellu ei viida, siis olemasolevas olukorras jääb põhimaantee lähedusse oluliselt rohkem majapidamisi (kuus majapidamist hajaasustuses ning lisaks Adavere aleviku ja Põltsamaa linna tiheasutusalad vs üks majapidamine perspektiivses olukorras). Seega on olemasoleva olukorra jätkumisel põhimaanteelt nr 2 lähtuvast saastest mõjutatud rohkem majapidamisi ja inimesi, kui Adavere ja Põltsamaa ümbersõidu rajamisel. Meetmed kasutusaegse õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks ei ole vajalikud. 7.14.3. Müra võimalik mõju inimese tervisele Välisõhus leviv müra võib põhjustada väsimust, töövõime langust ning kopsu-, südame- ja veresoonkonna haigusi. Inimeste tundlikkus müra suhtes on erinev, kuid üldiselt on tundlikumad lapsed, vanurid ja teatud krooniliste haiguste põdejad. Arvestades, kus need elanikkonna grupid tavapäraselt rohkem viibivad, siis müra suhtes tundlikemateks aladeks võib pidada elamualasid, puhke- ja virgestusalasid, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (laste- ja haridusasutuste, Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030 103 Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. Lemma 104 OÜ, 2021 130 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne tervishoiuasutuste) alasid ning keskuste alasid (kus on koos erinevad funktsioonid – elamud, ühiskondlik funktsioon). Mõju hindamise lähtealused Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) alusel on välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemed. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00-23.00) ja öisest (23.00-7.00) ajavahemikust, müra allikast (tööstusmüra või liiklusmüra) ning mürakategooriast, mis määratakse vastavalt üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse juhtotstarvetele.105 ÜP maakasutuse juhtotstarvete kohaselt määratakse mürakategooriad järgmiselt: - I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa- alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad. Kuna kavandatavaks objektiks on sõidutee ning AÕKS kohaselt normeeritakse liiklus- ja tööstusmüra eraldi, siis on antud juhul asjakohased liiklusmüra normitasemed. Müra mõju hindamisel on lähtutud koostamisel olevast Järva valla üldplaneeringust 106 ja Põltsamaa valla üldplaneeringust107 (vt põhjendust ptk-is 6.1). Nende kohaselt jääb projektiala piirkonda perspektiivne riigimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassikoridor. Järva valla alal ei ole projektiala piirkonda maakasutuse juhtotstarbeid määratud (vt Joonis 52), Põltsamaa valla osas piirneb projekteeritav maanteelõik kohati tootmise maa-alade ning äri maa-aladega (vt Joonis 53). 105 AÕKS § 55-57, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv 106 Järva valla üldplaneering. Järva Vallavalitsus ja Artes Terrae OÜ, 2020. Eelnõu seisuga september 2020. Kättesaadav: https://jarvavald.kovtp.ee/jarva-valla-uldplaneering 107 Põltsamaa valla üldplaneering. Põltsamaa Vallavalitsus ja Skepast&Puhkim OÜ, 2022. Vastu võetud versioon (vastu võetud Põltsamaa Vallavalitsuse 17.02.2022 otsusega nr 1-3/2022/7 Kättesaadav: https://www.poltsamaa.ee/uldplaneering 131 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 52. Maakasutuse juhtotstarbed projektiala piirkonnas koostamisel olevas Järva valla üldplaneeringus. Allikas: Järva valla üldplaneeringu eelnõu, seisuga september 2020 Joonis 53. Maakasutuse juhtotstarbed projektiala piirkonnas koostamisel olevas Põltsamaa valla üldplaneeringus. Allikas: Põltsamaa valla üldplaneering, seisuga veebruar 2022 132 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Koostamisel oleva Põltsamaa valla ÜP-ga on nii äri maa-ala kui ka tootmise maa-ala juhtotstarve määratud V mürakategooriasse. V mürakategooriale keskkonnamüra nõudeid kehtestatud ei ole. Adavere ja Põltsamaa ümbersõitude lähedusse jääb mitmeid hajali paiknevaid majapidamisi. Valdavalt on tegemist maatulundusmaadel asuvate elamutega. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kuuluvad maatulundusmaa õuealad II mürakategooriasse. Kuigi koostatavas Põltsamaa valla ÜP-s vastavat maakasutuse juhtotstarvet ei ole ning hajaasutusse ei määrata ka elamumaa juhtotstarvet, siis on mürahinnangus nende puhul siiski võetud aluseks II mürakategooria normtase ja selle tagamine. Kuna maatulundusmaal asuvaid elamuid kasutatakse valdavalt samamoodi alaliseks elamiseks nagu elamuid elamumaal, siis on inimese tervise ja heaolu kaitset silmas pidades nende käsitlemine samaväärselt põhjendatud. II mürakategooriale rakenduvad liiklusmüra normtasemed on toodud Tabel 13. Tabel 13. Liiklusmüra normtasemed108 Liiklusmüra Liiklusmüra Müra kategooria piirväärtus109, dB sihtväärtus110, dB II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja 60 ja 651 päeval 55 päeval sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad 55 ja 601 öösel 50 öösel 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Müra sihtväärtuse peab tagama planeeringust huvitatud isik.111 Uus planeeritav ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala112. Arvestades, et projektiala piirkonda jäävate elamute näol on tegemist olemasolevatega, siis on müratasemete käsitlemisel asjakohane juhinduda piirväärtusest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 müratundliku hoone teepoolsele küljele sätestatud normtaseme rakendamine on senises praktikas tekitanud erinevaid arusaamu. Käesolevas KMH-s lähtutakse Keskkonnaministeeriumilt saadud informatsioonist, mille kohaselt rakendub müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtestatud normtase müratundliku hoone teepoolsele fassaadile. Müratundliku hoone teepoolsest küljest teisele poole hoonet jäävatele aladele rakendub alale kehtestatud normtase. Müratundliku hoone teepoolsele küljele sätestatud normtaseme rakendamiseks ei ole Keskkonnaministeeriumi sõnul hoonestatud krundi paiknemine tee suhtes oluline (st kinnistu ei pea vahetult külgnema teega)113. Käesolevas töös lähtutakse müra mõju hindamisel Kajaja Acoustics OÜ poolt teostatud liiklusmüra hinnangust114 ning atmosfääriõhu kaitse seadusest (AÕKS) ja selle alamaktidest tulenevatest nõuetest. Arvesse võetakse ka Keskkonnaministeeriumilt saadud selgitusi AÕKS ja selle alamaktide rakendamise kohta. Liiklusmüra hinnang on kättesaadav käesoleva töö Lisa 3. 108 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv (külastus 20.12.2021) 109 Suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid 110 Suurim lubatud müratase üldplaneeringuga kavandatud uutel aladel 111 AÕKS § 56, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/114122021002?leiaKehtiv 112 Müratundlikuks alaks loetakse ÜP juhtotstarbega ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 § 5 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv (külastus 20.12.2021) 113 Keskkonnaministeeriumi 12.01.2022 kiri nr 1-17/21/6253-2 114 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõit. Liiklusmüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2022. 133 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Müra mõju hindamisel võetakse aluseks, et müra normtasemest madalam müratase ei sea ohtu inimese tervist ega põhjusta olulist negatiivset mõju inimese heaolule (olulist negatiivset keskkonnamõju ei esine). Ehitusaegne mõju Ehitusmüra on olemuselt ajutine, st esineb ainult ehitusperioodil ning ehitustegevuse lõppemisel lakkab. Müra põhjustavad peamiselt teatud ehitustööd (nt puurimine, vaiade rammimine). Müraallikateks on ka ehitamiseks kasutatavad masinad ja seadmed ning ehitustegevusega seotud veokid. Viimastest lähtuv müra on seotud eeskätt (ehitus)materjalide veoga. Millised on konkreetsed ehitusaegsed müratasemed ja müra levik, ei ole võimalik prognoosida, kuna ehitustööd on asukohas ja ajas liikuvad. Samuti on erinevatel töödel erinev müratase ning ajaline kestvus. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“115 rakendatakse ehitusmürale kell 21.00-7.00 piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset (vt Tabel 14). Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole. Tabel 14. Tööstusmüra normtasemed mürakategooriate lõikes Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitamisel arvestada mõjutatud isikute õigustega ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ehitamisega kaasneb paratamatult teiste isikute õiguste riive, mis väljendub ehitamisega kaasnevas müras, vibratsioonis, aga ka vaatevälja vähenemises ja muus häiringus. Taolisi riiveid tuleb mõistlikus ulatuses taluda, kuid riive tekitaja peab hoolitsema selle eest et riive oleks võimalikult väike. Ehitusaegse müra puhul tuleb jälgida mürataset nii ehitustegevusest mõjutatud elanikele kui ka ehitajatele endile mõjuvat müra taset. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada ehitusmürale kehtestatud müra normtasemetega ja korraldada tööd viisil, et tagatud on normtasemetest kinnipidamine. Öisel ajal tööde tegemisel tuleb arvestada, et müra võib elanikke häirida ka juhul, kui normtase on tagatud. Seega ei saa kohtades, kus majapidamised asuvad tee vahetus läheduses, öisel ajal teha väga mürarikkaid töid (kasutada masinaid ja seadmeid müraemissiooniga LW = 115-120 dB). Samuti on soovitav vältida väga mürarikaste tööde teostamist puhkepäevadel. Ehitustöödega seotud peamine veokite liiklemine tuleb sättida päevasele ajale. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt peab töökeskkonna müra olema sellise tasemega, et kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele. Töökeskkonna müra piirnormid, müra mõõtmiste korra ja tööandja kohustused mürast tingitud terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 108 „Töötervishoiu 115 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 134 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord”116. Kokkuvõttes, kui ehitustööde läbiviimisel arvestatakse müra normtasemetega ja korraldatakse tööd viisil, mis põhjustavad võimalikult vähe häiringuid ümberkaudsetele müratundlikele aladele, siis olulist negatiivset mõju ehitusaegse müraga seoses eeldada ei ole. Kasutusaegne mõju Pärast maanteelõigu rekonstrueerimist põhjustab müra sõidukite liiklemine teel. Kasutusaegsete müratasemete väljaselgitamiseks teostati mürahinnangu raames valmimisjärgses (2028. aasta) ning perspektiivses (2048. aasta) olukorras levivate müratasemete arvutused. Teede ja tänavate liiklussageduste aluseks oli eelprojekti raames koostatud liiklusuuring117, põhimaantee raskeliikluse osakaal määrati vastavalt ERC Konsultatsiooni OÜ tööle „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring (töö nr ERC/6/2016, 11.07.2016)“. Transpordiametilt saadud informatsiooni kohaselt on ehitusperioodi indikatiivne algus 2026. aasta, mürauuringus on valmimisjärgse olukorra hindamisel kasutatud 2028. aasta liiklusprognoosi. Sellest lähtuvalt on käesolevas peatükis läbivalt ehitusjärgse olukorra kirjeldamisel kasutatud aastat 2028. Põhimaantee osas eeldati 2028. ning 2048. aasta liiklussageduste võrdluses eeldatud ca 1,2 kordset liiklussageduse kasvu (9 613 sõidukit vs 11 518 sõidukit), mis samadel tingimustel tähendab ca 1 dB suurust müratasemete suurenemist. Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed liiklussagedustega. Müra arvutamise mudel arvestab sõidukiirust, tee profiili, tee laiust ning sõiduradade arvu. Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda, samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne. Mürauuringu metoodika kohta vt täpsemalt mürauuringust (Lisa 3). Mürauuringu kohaselt levivad põhimaantee ääres ehitusjärgses olukorras (2028. aastal) liiklusmüratasemed järgmiselt: • päevasel ajal: − müratsoon Ld=70…74 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 25 m kaugusele; − müratsoon Ld=65…69 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 55 m kaugusele; − müratsoon Ld=60…64 dB levib projekteeritava põhimantee servast ca 130 m kaugusele; − müratsoon Ld=55…59 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 280 m kaugusele. • öisel ajal: − müratsoon Ln=60…64 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 30 m kaugusele; − müratsoon Ln=55…59 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 75 m kaugusele; − müratsoon Ln=50…54 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 180 m kaugusele; − müratsoon Ln=45…49 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 400 m kaugusele. Modelleerimistulemuste kohaselt levivad põhimaantee ääres perspektiivses olukorras (2048. aastal) liiklusmüratasemed järgmiselt: • päevasel ajal: − müratsoon Ld=70…74 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 30 m kaugusele; − müratsoon Ld=65…69 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 65 m kaugusele; 116 eRT https://www.riigiteataja.ee/akt/12819460?leiaKehtiv 117 Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring ja kergliiklejate prognoos. Töö nr 2020-0042, 21.09.2020 135 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne − müratsoon Ld=60…64 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 150 m kaugusele; − müratsoon Ld=55…59 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 310 m kaugusele. • öisel ajal: − müratsoon Ln=60…64 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 35 m kaugusele; − müratsoon Ln=55…59 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 85 m kaugusele; − müratsoon Ln=50…54 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 200 m kaugusele; − müratsoon Ln=45…49 dB levib projekteeritava põhimaantee servast ca 450 m kaugusele. Võrreldes modelleerimistulemusi II mürakategooria normtasemetega, siis mürauuringu kohaselt on kõige mürarikkam perspektiivne 2048. aasta, kus II mürakategooriasse kuuluvatel aladel ulatub ülenormatiivne müra päevasel ajal teest kuni 150 m ning öisel ajal kuni 85 m kaugusele (2028. aastal vastavalt 130 m ja öösel 75 m). II mürakategooria müratundlike hoonete teepoolsele küljele kehtestatud normtase on päevasel ajal ületatud kuni 65 m ning öisel ajal kuni 35 m kaugusel teest (2028. aastal vastavalt 55 m ja 30 m). Mürauuringus kavandati müra levikut vähendava meetmena müratõkked, võttes aluseks kõige mürarikkama ehk perspektiivse (2048. aasta) olukorra. Tõkete asukohtade määramise aluseks võeti mürauuringus Transpordiameti lähteülesanne, mille kohaselt rajatakse müratõkked nendele elamutele, mille teepoolse(te)le fassaadi(de)le mõjub müratase rohkem kui 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Töös tuvastati üks selline hoone: − elamu lähiaadressil Raukase (KÜ 23401:003:0561) lõuna pool põhimaanteed Järva vallas Imavere külas. Transpordiameti soovil kavandati täiendavalt müratõkked ka kahele hoonele, mille fassaadile mõjuv arvutuslik müratase perspektiivses olukorras on päevasel ajal = 65 dB. Nendeks hooneteks on: − elamu lähiaadressiga Oru (KÜ 61605:001:0291) põhja pool põhimaanteed Põltsamaa vallas Mällikvere külas; − elamu-garaaž-kelder lähiaadressiga Jalaka lõuna pool põhimaanteed Põltsamaa vallas Mällikvere külas. Müratõkked on kavandatud nii, et perspektiivses olukorras oleks arvutuslik müratase hoone fassaadil päeval ≤65 dB ning öösel ≤60 dB. Müratõkete täpsed asukohad on toodud mürauuringu lisaks olevatel mürakaartidel ning informatsioon tõkete tõhususe kohta katastriüksuste lõikes on leitav uuringu tabelites 10 ja 11. Informatsioon põhimaanteelt lähtuvate müratasemete ja nende leviku ulatuse kohta on samuti täpsemalt kättesaadav mürauuringu mürakaartidelt. Oru katastriüksuse osas on mürauuringus toodud, et kuna kohalikult omavalitsuselt saadud informatsiooni kohaselt on kinnistul olev hoone hetkel kasutusest väljas ja amortiseerunud, siis ei ole antud hetkel otstarbekas müratõket välja ehitada. Transpordiamet rajab müratõkke siis, kui hoone on uuesti eluhoonena kasutusele võetud ning jääb samasse asukohta. Juhul, kui Oru kinnistul eluhoone teise kohta ehitatakse, siis tuleb hoonele mõjuvaid müratasemeid uuesti hinnata. Müra leevendusmeetmed tuleb sel juhul kavandada uuest hindamisest lähtuvalt. Mürauuringus kavandatud müratõketega on nii ehitusjärgses (2028. aasta) kui ka perspektiivses (2048. aasta) olukorras II mürakategooria müratundlike hoonete teepoolsele küljele kehtestatud normtase tagatud kõikide elamute puhul. Kuna AÕKS-ga on kehtestatud müra normtasemed ka aladele (vt täpsemalt ptk 4.2.2), siis tuleb lisaks müratundliku hoone teepoolse küljele silmas pidada ka alal kehtivat normtaset. Keskkonnaministeerium on siinkohal selgitanud: müra normtasemed kehtivad üldplaneeringu juhtotstarbega määratud aladel ühtlaselt ilma kruntide ja nendel paiknevate alade erisusteta 118. 118 Keskkonnaministeeriumi 12.01.2022 kiri nr 1-17/21/6253-2 136 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Maatulundusmaa katastriüksused on valdavalt suured ning igapäevaselt elamiseks kasutatakse neist reeglina vaid väikest osa. Nagu nähtub Tabel 13, siis keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kohaselt kehtib ala normtase maatulundusmaa õuealal, kuid õuealade asukohad mürakaartidelt ei selgu. Võttes aluseks Maa-ameti kaartidelt nähtuvad õuealad ning kõrvutades neid müra leviku kaartidega ning pidades silmas, et alale kehtestatud normtase rakendub müratundliku hoone teepoolsest küljest teisele poole hoonet jäävatel aladel, siis nähtub mürahinnangust, et projektiala piirkonda jääb ka kohti, kus alale kehtestatud normtase on ületatud. KMH läbiviimise raames tuvastati 18 katastriüksust, kus esineb alale kehtestatud normtaseme ületamine: nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (2028. aastal ja 2048. aastal): − elamu lähiaadressiga Lillaka (KÜ 23401:004:0041) asukohaga Järva vallas Imavere külas − elamu lähiaadressiga Pendi (KÜ 23401:004:0024) asukohaga Järva vallas Kiigeveres; − elamu lähiaadressiga Kangro (KÜ 23401:004:0300) asukohaga Järva vallas Kiigeveres; − elamu lähiaadressiga Käänu (KÜ 25501:001:1179) asukohaga Järva vallas Imavere külas; − elamu lähiaadressiga Kääri (KÜ 61601:001:1000) asukohaga Põltsamaa vallas Kalme külas; − elamu lähiaadressiga Tralli (KÜ 61601:001:0364) asukohaga Põltsamaa vallas Kalme külas; − elamu lähiaadressiga Sussi (KÜ 61602:002:0020) asukohaga Põltsamaa vallas Mõhkülas; − elamu lähiaadressiga Talve (KÜ 61601:002:0534) asukohaga Põltsamaa vallas Mõhkülas; − elamu lähiaadressiga Rehe (KÜ 61602:002:0510) asukohaga Põltsamaa vallas Mällikveres; − elamu lähiaadressiga Oru (KÜ 61605:001:0291) asukohaga Põltsamaa vallas Mälliveres; − elamu lähiaadressiga Jalaka (KÜ 61601:001:0533) asukohaga Põltsamaa vallas Mällikvere külas; − elamu lähiaadressiga Saare (KÜ 61605:001:2370) asukohaga Põltsamaa vallas Mällikveres; − elamu lähiaadressiga Ööbiku (KÜ 61605:001:0029) asukohaga Põltsamaa vallas Mällikveres; − elamu lähiaadressiga Töökoja tee 4 (KÜ 61605:001:0087) asukohaga Põltsamaa vallas, Pauastvere külas. vaid perspektiivses olukorras (2048. aastal): − elamu lähiaadressiga Jõe (KÜ 61601:002:0140) asukohaga Põltsamaa vallas Mõhkülas; − elamu lähiaadressiga Vainu (KÜ 61601:001:0486) asukohaga Põltsamaa vallas Mõhkülas; − elamu lähiaadressiga Vahtramäe (KÜ 61603:001:0500) asukohaga Põltsamaa vallas Mõhkkülas; − elamu lähiaadressiga Linnamäe (KÜ 61605:001:0299) asukohaga Põltsamaa vallas Mällikveres. Kõikidel juhtudel on ületatud päevane normtase. Kuna maatulundusmaade puhul kehtivad müra normtasemed õuealadele ning käesolevas töös on analüüs teostatud kõrvutades Maa-ameti kaartidelt nähtuvaid õuealasid mürauuringu müra leviku kaartidega, mis ei pruugi olla piisavalt täpne, siis on soovitav projekteerimisel käesolevalt tuvastatud müratasemed õuealadel üle täpsustada. Kohtades, kus alal kehtiv müra normtaseon ületatud, on oht inimese tervisele. Tegemist on olulise negatiivse mõjuga, mille vältimiseks tuleb ka sellistes kohtades rakendada meetmeid mürataseme vähendamiseks. Oru ja Jalaka katastriüksustele on mürauuringu kohaselt kavandatud küll müratõke, kuid nagu nähtub müra leviku kaartidelt, siis õuealal kehtiv normtase ei ole sellega tagatud. Nende katastriüksuste puhul tuleb üle vaadata müratõkete efektiivsus ning vajadusel need ümber kavandada, et tagada ka ala normtaseme täitmine. Kuigi Oru katastriüksuse osas rajatakse müratõke 137 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne siis, kui hoone on uuesti kasutusel eluhoonena, on soovitav siiski tõkke efektiivsus üle kontrollida ning vajadusel ümber kavandada praegu. Et projekteerimisel oleks võimalik tagada selleks vajaliku ruumi olemasolu, kui see edaspidi vajalikuks osutub. Pidades silmas, et müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtib 5 dB võrra leebem normtase võrreldes ala normtasemega, siis Transpordiameti jaoks on siinkohal osutunud probleemiks, et müra leevendamisel ei ole võimalik liikuda müratundliku hoone teepoolse külje normtasemelt automaatselt ala normtasemele (II mürakategooria päevase normtaseme puhul 65 dB-lt 60 dB-le). Kuskile kinnistu osadele peab ameti sõnul jääma nö üleminekutsoon (vahemik 60-64 dB). Keskkonnaministeerium on siinkohal selgitanud, et mürataseme leevendamisel tuleb esmalt tagada ala normtaseme täitmine. See tähendab, et leevendusmeetmete kavandamisel tuleks alustada müratundliku hoone teepoolselt küljest teisele poole hoonet jäävast alast ning liikuda sealt tagasi tee poole (II mürakategooria näitel liikumine rangemalt normtasemelt leebemale ehk 60 dB-lt 65-dB-le). Üleminekutsooni osas on soovitav juhinduda sellest, et see saab tekkida aladel, mis jäävad müratundliku hoone teepoolse ja tagumise külje vahele. Samas tuleb arvestada, et kõik olukorrad ei pruugi olla samaväärselt käsitletavad. Erisuste või küsimuste korral on soovitav lahenduse leidmiseks teha koostööd Keskkonnaministeeriumi või Terviseametiga, soovitav on kaasata ka kohalikud omavalitsused. Taoliste küsimuste lahendamine väljub käesoleva töö raamidest. Kuna müratõkked on kavandatud 2048. aasta liiklusprognoosi silmas pidades, siis võib öelda, et tegemist on mõningase ülehindamisega. Arvestades Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärgiks on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks, hoogustada majandust keskkonnahoidliku tehnoloogia abil, luua jätkusuutlik tööstus ja transport, siis võivad ajas muutuda kasutatavad transpordivahendid ning liiklemise iseloom. See omakorda tähendab, et väheneda võib ka teedelt lähtuv müratase. Eelnevat silmas pidades võib müratõkete kavandamisel 2048. aasta asemel juhinduda ka 2028. aasta liiklusprognoosist ning pärast 2028. aastat reaalsest olukorrast. Sel juhul tuleb edasine müratõkete vajadus välja selgitada mõõtmistega. Projekteerimisel tuleb aga siinkohal arvestada, et kui perspektiivis osutub müratõke kuskil vajalikuks, peab selleks vajalik ruum olema tagatud. Edaspidi ei ole soovitav kavandada müratundlikke hooneid põhimaantee nr 2 lähedale. Juhul, kui selleks siiski soov või vajadus tekib, tuleb maantee müra mõjuga arvestada vastava tegevuse kavandamisel. Hinnata tuleb müra levikut ning vajadusel välja töötada sobivad müra vähendamise võimalused. Mürauuringu kohaselt tuleb müra mõju hinnata vastavalt kõikide tulevikus maantee lähedusse (maanteest ca 100-200 m kaugusele) kavandatavate arenduste puhul. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on soovitav lähtuda kaugusest 200 m. Kokkuvõttes on tee kasutusetapis mürahinnangus kavandatud leevendusmeetmetega müratundliku hoone teepoolsele küljele kehtestatud normtase tagatud, kuid alale kehtestatud normtase kohati ületatud. Ka alale kehtestatud müra normtaseme ületamine tähendab ohtu inimese tervisele ning tegemist on olulise negatiivse mõjuga. Et vältida ohtu inimese tervisele, tuleb müra vähendada müra vähendada kõikides kohtades, kus esineb AÕKS kohase müra normtaseme ületamine. Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis on perspektiivis eeldada liiklussageduse tõusu põhimaanteel olemasolevas asukohas. Kuna juba olemasolevas olukorras on müra normtasemed mitmetes kohtades ületatud (vt ptk 5.10.1), siis liiklussageduse tõus tähendab perspektiivis nendel aladel veelgi kõrgemaid müratasemeid. Lisaks on eeldada müra normtasemete ületamist ka mitmetel teisel müratundlikel aladel. Kui kavandatavat tegevust ellu ei viida, siis jätkub ka intensiivne liiklus läbi Adavere aleviku ja Põltsamaa linna, mis tähendab perspektiivis suuremaid häiringuid ka sealsetele müratundlikele aladele. Seega liikluse jätkumisel olemasolevas asukohas on eeldada nii ülenormatiivse müra esinemist kui ka seda, et mürast on mõjutatud rohkem elamulasid ja inimesi kui kavandatava tegevuse realiseerumisel. 138 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 7.14.4. Vibratsiooni võimalik mõju inimese tervisele Inimene tunneb pinnase kaudu levivat vibratsiooni valdavalt ruumides viibides ja kogu kehaga. Vibratsioon mõjub peamiselt närvisüsteemile ja veresoonkonnale, toime sõltub vibratsiooni tugevusest. Vibratsiooni levikut pinnases mõjutab oluliselt konkreetse asukoha pinnase iseloom ja pinnakatte paksus. Vibratsiooni võimalikku esinemist ning kaasnevat mõju hinnati KMH raames teostatud mürahinnangus119, mille kokkuvõte on esitatud alljärgnevalt. Vibratsiooni mõju hinnatakse üldiselt ning esitatakse soovitused ja ettepanekud, millega arvestada tegevuste kavandamisel ja elluviimisel. Ehitusaegne mõju Maantee ehitusperioodil tekitavad maapinna kaudu levivat vibratsiooni ehitustöödel kasutatavad masinad ja seadmed, nt erinevad pinnasetööd (pinnase purustamine, tihendamine), konstruktsioonide paigaldamine, töö raskeveokite jt ehitusmasinatega jne. Mõju piirdub üldjuhul ehitusala vahetu lähedusega. Liigne ehitusaegne vibratsioon tuleb välistada sobivate ehitus- meetoditega. Ehitamiseks kasutavad seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad peavad olema töökorras ja neid tuleb kasutada viisil, et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“120 sätestatud piirväärtusi. Kui töö teostamiseks kasutada õigeid tehnoloogiaid ja korras masina- ja seadmeparki, ei ole põhjust eeldada ehitustegevusest tingitud vibratsiooni kahjulikku mõju naaberaladele. Lisaks on tegemist lühiajalise mõjuga, mis möödub pärast vibratsiooni põhjustavate tööde teostamist. Sarnaselt mürahäiringu vähendamisele, on soovitav ka vibratsioonist tuleneva häiringu vähendamiseks vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist kohtades, kus elamud paiknevad maantee vahetus läheduses, õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel, mil inimesed rohkem kodus viibivad. Kasutusaegne mõju Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres. Kasutamisaegne vibratsioon on tüüpiliselt tingitud teede kehvast seisukorrast, samuti suurendavad vibratsioonitasemeid maanteel selle ebatasasused, kühmud ja löökaugud, sest nendest üle või läbi sõites tekib löökjõud. Kõige suurem on vibratsioonitase vahetult maantee ääres, vibratsiooni mõju väheneb kiiresti maanteest kaugemale liikudes. Uute teede rajamisel luuakse sile teekate ning kasutatakse tehnoloogiaid, mis aitavad vähendada vibratsiooni mõju. Seega ei ole projekteeritava maanteelõigu puhul ette näha kasutusaegset häiriva vibratsiooni teket. Kokkuvõttes, kui ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel arvestatakse võimaliku vibratsiooniga ning võetakse tarvitusele meetmed häiringu vähendamiseks, siis olulist negatiivset mõju seoses maapinna kaudu leviva vibratsiooniga inimese tervisele ja heaolule eeldada ei ole. Maantee kasutamisel olulist negatiivset mõju inimese tervisele seoses vibratsiooniga ette näha ei ole. Kavandatavast tegevuses loobumise korral on perspektiivis eeldada liiklussageduse tõusu põhimaanteel olemasolevas asukohas. Olemasolevas olukorras on teelt lähtuvatest häiringutest mõjutatud rohkem hooneid, kuna tee läbib ka tiheasutusalasid (Adavere alevik, Põltsamaa linn), millest kavandatava tegevusega tee mööda suunatakse. Samas on ka olemasolevas olukorras põhimaantee nr 2 seisukord hea ning arvestades, et Adaveres ja Põltsamaal on teel ka kiirusepiirangud, siis olulist negatiivset mõju inimese tervisele vibratsioonist lähtuvalt ei ole eeldada ka juhul, kui kavandatavat tegevust ellu ei viida. 119 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõit. Liiklusmüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2022 120 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv 139 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Meetmed nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks on toodud peatükis 8.4. 7.14.5. Eeldatav mõju inimeste varale KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms). Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Kavandatava tee jaoks tuleb võõrandada maad naaberkinnistutelt, et projekteeritud lahendused saaks realiseerida. Kokku mõjutab maanteelõik 222 era-, riigi- ja KOV-ide omandites olevat kinnistut, mille maad on vaja võõrandada tee ehituse tarbeks. Kokku on maa vajadus 1 716 957 m2 (vt Tabel 15). Projekteerimistingimuste väljatöötamise käigus on Transpordiamet sel teemal kinnistuomanikega suhelnud. Maade omanikega sõlmitakse vastavasisulised kokkulepped seoses maaomandiga. Tabel 15. Maaomand Maa omanik Maa suurus, m2 Füüsilised isikud 951 307 Ettevõtted 643 013 Riigimaa 111 541 KOV-d 11 096 Kahtlemata avaldab maantee rekonstrueerimine selles mahus, sh teeõgvendus uuel trassil, konkreetsete inimeste (maaomanike) varale olulist mõju. Samas oli maa võõrandamise vajadus teada juba trassi teemaplaneeringu koostamise ajast (teemaplaneering on kehtestatud). Hinnangu andmine, kas maade ja ehitiste võõrandamisega kaasnev rahasumma kompenseerib seda mõju, ei ole KMH ülesanne. Mõju tee alla jäävale inimeste varale on oluline negatiivne, kuna senised kasutusvõimalused ja otstarve muutuvad märkimisväärselt. Selle mõju leevendamiseks on maaomanikega sõlmitavad kokkulepped maade võõrandamiseks. 0-alternatiivi korral on mõju ebaoluline. 7.14.6. Inimeste liikumisvõimaluste muutumine KMH käigus hinnatakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus saavad ohutult liikuma nii Tallinn-Tartu maanteele, selleks et jõuda nt Adaverre või Põltsamaale, kui ka teisele poole uut maanteelõiku. Maanteelõigu projektlahenduse koostamisel on lähtutud eelkõige liiklusohutuse nõuetest. Eelprojektiga kavandatakse 2+2 sõiduradadega maantee, kuhu peale ja maha sõitmine toimub antud lõigul Imavere-Kiigevere, Mõhkküla ja Puhu kahetasandiliste liiklussõlmede kaudu. Samuti on kavandatud Viruvere, Pajusi tee, Lustivere risted inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks. Ainult kergliikluse jaoks on planeeritud Mõisa tee tunnel. Liikluse ohutuse tagamiseks mujalt (nt otse üksikute erakinnistute juurest) põhimaanteele ei pääse. Võrreldes praeguse olukorraga muutub osaliselt põhimaantee asukoht ning sellega seoses muutuvad inimeste liikumistrajektoorid, kuid mitte oluliselt, kuna uus maantee on olemasolevaga paralleelne (maksimaalne kaugus 4 km) või kattub sellega. 140 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kõikidele kohalikele elanikele ning teenindavale, põllumajandusega seotud jm transpordile on tagatud head liikumisvõimalused läbi liiklussõlmede, ristete ja tunneli. Nende juurde rajatakse kogujateed. Samuti saab tulevikus edasi kasutada olemasolevat maanteed, kus liikluskoormus jääb praegusega võrreldes väiksemaks ning liiklemine muutub rahulikumaks ja ohutumaks. Jalg- ja jalgrattateede ning bussipeatuste rajamine on kirjeldatud peatükkides 3.3.3 ja 3.3.4. Projekti realiseerumisel paranevad oluliselt kergliiklemise ja ühistranspordi kasutamise tingimused piirkonnas. Projektlahenduse mõju liikumisvõimalustele on oluline positiivne, sest see suurendab oluliselt ohutust ning muudab liiklemise turvalisemaks, mis kaalub selgelt üles osade vahemaade vähese pikenemise. Projekti piirkonnas on kõige sagedasemad liiklusõnnetuste kohad just erinevate mahasõitude ja ristmike aladel. Transiitliikluse osaline eraldamine kohalikust liiklusest on positiivse mõjuga, kuna suurendab liiklusohutust. Ehituse ajal võivad ehitustegevusest tulenevalt elanike liikumisvõimalused olla ajutiselt häiritud. Ehitaja peab tagama elanikele (ajutised) juurdepääsud. Samuti peab olema tagatud juurdepääs kiirabile, politseile ja päästele. Ajutiste ebamugavuste ning häiringute näol on tegemist ainult ehitusaegsete mõjudega. 0-alternatiivi korral jätkub praegune olukord ning transiitliiklus läbi Adavere, Puhu risti jm kohtade mõjutab kohalike inimeste liikumisvõimalusi negatiivselt, kuna ei parane liiklusohutus ning liikluse sujuvus. 0-alternatiivi mõju on oluline negatiivne. 7.15. Õnnetuste tekke võimalus Ülevaade projekteeritava maanteelõigu piirkonnas olevatest ohukategooriaga käitistest on toodud peatükis 5.12. Joonis 54 on kantud projekteeritav Puhu liiklussõlm ja C-kategooria ohuga ettevõtte Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla ja Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohualade ulatused käitiste riskianalüüside kokkuvõtete põhjal 121. Ohualadesse on koostatava eelprojektiga kavandatud maakasutuse muudatusi, sh projekteeritud parklad ja bussipeatused. Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise riskianalüüsi kokkuvõtte kohaselt võib tulenevalt käitises käideldava kemikaali omadustest õnnetuse korral tekkida lekkinud gaasipilve plahvatus või keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE). Käitise ohualad on määratud vastavalt majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18122 lisas toodud parameetritele: − Eriti ohtlik ala on ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%. Eriti ohtlikku alasse on projekteeritud maanteelõik ramp ja kogujatee. − Väga ohtlik ala on ohuala osa, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumine ning ehitise kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%. Väga ohtlikku ohualasse on projekteeritud osaliselt parkla ja üks bussipeatus. − Ohtlik ala on ohuala osa, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka 121 AS Alexela Oil Põltsamaa automaattankla (Piiri, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) 05.2019 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte ja Vedelgaas OÜ käitis Mällikvere PÜ OÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldis, Pauastvere küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 06.07.2017 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte. 122 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele, https://www.riigiteataja.ee/akt/102032016003?leiaKehtiv 141 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne ohuala välispiiriks. Ohtlikku alasse on projekteeritud (osaliselt) kaks parklat ja kolm bussipeatust. Projekti realiseerumise korral suureneb õnnetuse tagajärgede raskusaste, sest eeldatavalt viibib ohuala eri osades senisest rohkem inimesi. Ei ole tõenäoline, et põrkepiiretega varustatud maanteelt või rambilt juhitavuse kaotamise või liiklusõnnetuse korral mõni sõiduk jõuaks käitise territooriumini ja vigastaks seal seadmeid, torustikke või mahuteid. Seetõttu ei ole õnnetuste tõenäosuste suurenemist ette näha. Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla riskianalüüsi kokkuvõtte kohaselt võib tulenevalt käitises käideldava kemikaali omadustest õnnetuse korral tekkida tulekahju või keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE). Ohualadena on välja toodud ehitisi ohustav ala ja inimesi ohustav ohtlik ala. Inimestele ohtlikku alasse on projekteeritud parkla ja viis bussipeatust. Projekti realiseerumise korral suureneb õnnetuse tagajärgede raskusaste, sest eeldatavalt viibib ohuala eri osades rohkem inimesi. Maanteede ääres asuvad tanklad on reeglina projekteeritud arvestades maanteeliiklust ja inimeste viibimise võimalust tanklas. Seetõttu ei suurene kavandatava tegevuse tõttu tanklas õnnetuse tekke tõenäosus. C-kategooria ohtlik ettevõte peab oma KeMS kohased kohustuslikud dokumendid hoidma asjakohasena ja neid vajadusel uuendama (KeMS § 22 p 2 lg 3). Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattankla ja Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise riskianalüüsid ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldused tuleb vajadusel täiendada projekteeritavast maanteelõigust tulenevate väliste ohtude osas. Kemikaaliseadus123 kehtestab erinõuded ehitiste projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse. Kemikaaliseaduse kohaselt tuleb ehitiste projekteerimisel arvestada ohtlikest ettevõtetest tulenevate asjaoludega. Kindlaks tuleb teha doominoefektiga käitised, arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, rahvarohked paigad ja elamurajoonid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust. Projekteerimisel tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning avalikus kasutuses olevate alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Ohutuse tagamiseks vajalikud vahemaad on toodud majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruses nr 87124: 5-50 tonnise maapealse mahuti puhul on minimaalne mahuti kaugus liiklussõlmest 50 meetrit ja magistraaltänavast 10 meetrit. Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise tagant kulgev kogujatee on projekteeritud 20 meetri kaugusele ning mahutist uue põhimaantee katte servani on minimaalne kaugus ca 70 meetrit. Vastavalt Päästeameti poolt koostatud juhendile125 tohib ohuala erinevatesse tsoonidesse projekteerida teid, maanteid ja reisiplatvorme eraldi otsuse alusel juhendis toodud tingimustel. Projekti realiseerumisel on oluline silmas pidada, et kõigil ohualas viibivatel isikutel peab olema õnnetuse korral võimalik ohualast kiiresti lahkuda. Selleks peab nii parklates kui bussipeatustes olema mitu eri suundadesse viivat juurdepääsu võimalust. Doominoefektide tekkevõimalused Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevat kumuleeruvat riski nimetatakse doominoefektiks. Doominoefekt on käitise või käitiste rühmade puhul võimalik suurem suurõnnetuse risk või selle raskemad tagajärjed käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike ainete varu tõttu (KeMS § 21 lg 10). 123 Kemikaaliseaduse § 32, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112015002?leiaKehtiv 124 üttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded: https://www.riigiteataja.ee/akt/107072015032?leiaKehtiv 125 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine, Päästeamet 2018, leitav https://www.rescue.ee/files/2018-11/metoodika-28.03.2018.pdf?dfb4f8b2f6, kasutatud 17.02.2022 142 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Doominoefekt saab tekkida algsündmusest. Doominoefekti tekkimise eeldus on, et algsündmusest põhjustatud soojuskiirguse või ülerõhu kriitiline väärtus ulatub naaberterminali territooriumil asuvate ohustatud ehitiste või rajatisteni. Doominoefekti tõenäosus saab olla väiksem või võrdne algsündmuse tõenäosusega. Ühest ettevõttest teise kanduda võiva suurõnnetuse tekkepõhjus saab olla126: − plahvatusest tekkiv ülerõhk ja lööklaine; − tulekahjust või plahvatusest tekkiv soojuskiirgusvoog; − plahvatusest, tulekahjust või lekkest tekkiv toksiliste ühendite levik; − fragmentide laialipaiskumine127. Seadmetel ja rajatistel on erinevad kriitilised soojuskiirguse ja ülerõhu kahjustuskriteeriumid. Soojuskiirguse kriitiliseks väärtuseks on võetud terase kahjustustase 25 kW/m 2 või enam, mis on võrdsustatud ehitistele ohtliku alaga. Ülerõhu kriitiline väärtus on ehitistele eriti ohtlik ülerõhu tase 0,35 bar. Nende eelduste põhjal ei saa mistahes põhjusel Alexela AS Põltsamaa Puhu risti automaattanklas ega Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldises toimunud tulekahju või BLEVE tagajärjed kanduda teise käitise tootmisterritooriumile ja kahjustada seal asuvaid seadmeid või rajatisi. Meetmed õnnetuste tekke vältimiseks ja nende tagajärgede leevendamiseks on toodud KMH aruande peatükis 8.10. 0-alternatiivi rakendamise korral suureneb liikluskoormus olemasoleval maanteelõigul, mis tähendab, et ka raskeliiklus liigub jätkuvalt läbi Põltsamaa linna ja Adavere aleviku. Liikluskoormuse tõus kaherealisel maanteel toob kaasa liiklusõnnetuste arvu kasvu. Arvestades asjaoluga, et paljud lõigud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel on ehitatud või kavatsetakse ehitada neljarealisteks I klassi maanteedeks (vt täpsemalt ptk. 7.16), kus lubatud liikluskiirus on kuni 120 km/h, siis võib eeldada, et liikluskiirused kasvavad ka neljarealiste lõikude vahele jäävatel kaherealistel lõikudel. See tooks kaasa liiklusõnnetuste raskemad tagajärjed. Liiga intensiivse liikluse korral on raskendatud abi jõudmine õnnetuspaigale ning tagajärgede likvideerimine maanteel. Raskeliiklusega toimunud õnnetuse korral võib see viia muuhulgas ka olulise keskkonnareostuse tekkimiseni. 126 Doominoefektide hindamise juhend, Päästeamet 2018. Leitav: https://www.rescue.ee/files/2018-10/18-10- 01-doominoefektide-hindamise-juhend.pdf (30.09.2021) 127 Juhendi kohaselt on seda kõige keerulisem hinnata, mistõttu fragmentidest tingitud doominoefekti juhendis detailselt kajastatud ei ole. 143 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 54. C-kategooria ohuga ettevõtete ohualade ulatused Puhu liiklussõlme piirkonnas 7.16. Koosmõjud Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa on 284,5 km pikk, sellest 279 km on Transpordiameti haldusalas. Sellest neljarealiseks esimese klassi maanteeks on ehitatud maanteelõigud Vaida-Aruavalla, Aruvalla-Kose ja Kose-Võõbu. Ehitustööd toimuvad Võõbu-Mäo neljarealisel maanteelõigul, mis peaks valmima 2022. aastal. Adavere-Põltsamaa maanteelõigu eelprojektiga samaaegselt koostatakse külgneva maanteelõigu Mäo-Imavere eelprojekti ja selle KMH-d128. Kahe projekteeritava maanteelõigu kogupikkus on 40,6 km. 128 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021_0013 144 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Teehoiukava aastateks 2021–2030129 lisa 4 näeb ette Mäeküla möödasõidu, Käsukonna õgvenduse, Paia ristmiku, Neanurme – Pikknurme, Puurmani – Laeva, Kardla – Tartu ja Lennujaama - Reola maanteelõikude ning Tartu põhjapoolse ümbersõidu ehitamise neljarealiseks esimese klassi maanteeks. Ühe konkreetse maanteelõigu ehitusprojekti KMH raames ei saa välja selgitada ega hinnata kogu Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitamise ega kasutamise koosmõju keskkonnale. Käesolevas peatükis on käsitletud külgnevate maanteelõikude koosmõjusid. 7.16.1. Mõju loomapopulatsioonide sidususele Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas on projekteerimisel ka loodes külgnev Mäo-Imavere maanteelõik, mis on kavas rekonstrueerida samuti 2+2 sõidurajaga maanteeks. Väiksemaid arendusi toimub Põltsamaa linna naabruses, kuid neil ei ole olulist mõju loomapopulatsioonide sidususele. Pikemas ajaskaalas tuleb ette näha koosmõjusid seoses kogu või suurema osa Tallinn-Tartu maantee 4-realiseks ehitamisega. Regionaalses ja üle-eestilises skaalas võivad maanteelõikude koosmõjus avalduda loomapopulatsioonidele teistsugused mõjud võrreldes üksiku maanteelõigu lokaalsete mõjudega. Üheks põhjuseks on üksikute maanteelõikude väheoluliste mõjude kumuleerumine (võimendumine) nii, et summaarselt muutub mõju oluliseks. Pikema lõigu koosmõjus avalduvad mõjud loomapopulatsioonidele suuremal alal ning maanteest kaugemal. Seejuures võivad võimenduda nii barjääriefekt, mis on tingitud maantee tarastamisest kui ka elupaikade kadu ja kvaliteedi langus. Sellised mõjud avalduvad eelkõige suure kodupiirkonnaga ja piiratud levimisvõimega liikidele (nt suurkiskjad, kahepaiksed) ning haruldastele ja stohhastiliselt levivatele liikidele, mille asurkondadele on olulised ka enamuse ajast asustamata elupaigad (nt kotkad kasutavad erinevatel aastatel erinevaid pesi). Pikema aja jooksul avalduvad maanteelõikude koosmõjud loomapopulatsioonide suurema ruumilise ulatusega üksustele - metapopulatsioonidele. Selliste mõjude ärahoidmiseks on oluline rajada kõik loomastikule avalduvaid mõjusid leevendavad meetmed kõigil maanteelõikudel ühtse alusprintsiibi järgi ja piisava sagedusega. Eeldusel, et ka külgnevate maanteelõikude rekonstrueerimisel rakendatakse piisavaid leevendusmeetmeid loomade liikumistingimuste tagamiseks, ei kaasne kavandatava tegevuse koosmõjuna olulisi negatiivseid mõjusid loomapopulatsioonide sidususele. 7.16.2. Metsamaa raadamine Projekteeritava maanteelõigu mõjuala on kokku 230 ha, sellest raadatakse 61 ha (26,5%). Statistilise metsainventeerimise andmetel on Eesti metsamaa keskmine puidu tagavara 206 m3/ha130, seega võib hinnatava trassikoridoril piirides raadamise käigus eemaldada umbes 12 566 m3 puitu. Mäo-Imavere maanteelõigu kohta KMH koostamise ajal vastavaid andmeid veel ei ole. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (§ 6 (1) 31) kohaselt loetakse üle 100 ha pindalaga metsamaa raadamine olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas ei kavandata teadaolevalt arendusi, ega tegevusi, mis tooks kaasa metsade raadamist suuremal alal. Ainsaks olulist raadamist nõudvaks arenduseks on külgneva Mäo-Imavere maanteelõigu rekonstrueerimine 2+2 sõidurajaga maanteeks. Mäo-Imavere maanteelõigul pole Adavere-Põltsamaa lõigu naabruses suuremaid raadamisalasid, kuna trassikilomeeter kulgeb lähema 5 km ulatuses valdavalt põllumajanduslikus avamaastikus. Tartu suunal kulgeb maantee samuti valdavalt põllumajandusmaastikus ning võimalik rekonstrueerimine hinnatava lõigu naabruses olulist raadamist kaasa ei tooks. Seega paiknevad teelõikude raadamisalad üksteisest suhteliselt eraldatult ning nende ruumilist kumuleerumist ei toimu. Seega ei toimu ka olulist raadamisalade mõjude kumuleerumist maastikuökoloogilises mõttes kuna raadamisalad on eraldatud avamaastikega ja „hajuvad“ suurele alale. 129 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/teehoiukava Aastaraamat Mets 2018 (2020). Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea. 130 Keskkonnaagentuur 145 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Raadamine ja sellega kaasnevad mulla häiringud põhjustavad kasvuhoonegaaside (eeskätt CO2) heidet. Mullahäiring tekib nii kuivendamisest, mulla väljakaevamisest kui ümberpaigutamisest tingitud pinnase aereerimisest, mis põhjustab mulla orgaanilise aine mineraliseerumise ning mille tagajärjel vabaneb mulla orgaaniline süsinik atmosfääri. Mullaemissioonide puhul näevad IPCC juhendid131 ette, et süsiniku heide toimub pärast maakasutuse muutust veel 20 aasta jooksul. Biomassis ja surnud orgaanilises aines (surnud puidus, varises) seotud süsinik vabaneb IPCC juhendite kohaselt atmosfääri esimese aasta jooksul pärast maakasutusmuutust. Rail Balticu raudtee põhiprojektide KMH-de132 käigus on väljaarvutatud muuhulgas RB raudtee maakasutuse muutusest tingitud CO2 heide. Selgus, et maakasutusmuutuse suurima heite moodustab metsamaade raadamine (85%), millele järgneb põllumaade muutmine raudteemaaks (13%). Keskmiselt tekib hektari kohta ca 300 tonni CO2ekv. Saadud tulemusi ei saa otse üle kanda projekteeritava maanteelõigu konteksti, tegemist on indikatiivse suurusega, kuid on selge, et kumulatiivselt on mõju oluline. Kliima mõjusid ei saa leevendada ega kompenseerida ühe trassilõigu ehitusprojekti ega KMH mahus, selleks on vaja konkreetse projekti alast sõltumatut tegevuskava. 131 IPCC (2006). 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories. [Eggelston. S., Buendia. L., Miwa. K., Ngara. T., Tanabe. K (eds)]. Hayama: IGES IPCC (2014). 2013 Revised Supplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the Kyoto Protocol. [Hiraishi, T., Krug, T., Tanabe, K., Srivastava, N., Baasansuren, J., Fukuda, M., Troxler, T.G. (eds)]. Published: IPCC, Switzerland 132 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ põhiprojekti KMH (koostamisel). IDOM/ Skepast&Puhkim OÜ 2022 146 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 8. Ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed Käesolevas peatükis esitatakse leevendusmeetmete kirjeldus projekteerimis-, ehitus- ja kasutamisetappide lõikes, sealhulgas hinnang nende kasutamise eeldatavale efektiivsusele. Kus see on asjakohane, on hinnatud mõjuvaldkondade kaupa eraldi välja toodud leevendusmeetmed, mida on arvesse võetud projektlahenduse koostamisel (projekteerimisetapi meetmed), ehitusaegsed meetmed ja kasutusaegsed meetmed. KMH käigus on arvestatud piisavas (st eelprojekti staadiumile vastavas) täpsuses lahendustega ja nendega kaasnevate võimalike mõjudega. KMH käigus on KMH eksperdid teinud projekteerijaga tihedat koostööd ja andnud omapoolsed sisendid (leevendusmeetmed) keskkonnakaitseliselt vastuvõetava projektlahenduse väljatöötamiseks. Kõigi keskkonnameetmete ellurakendamine on arendaja ülesanne läbi põhi- ja tööprojekti koostamise, juhiste ja tegevuskavade koostamise korraldamise ning hanketingimuste seadmise. Meetmete väljatöötamisel on KMH eksperdid lähtunud KeHJS § 3 1 sätestatud KMH eesmärgist – anda tegevusloa andjale (andjatele) teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Keskkonnameetmed võivad olla arendajale rakendamiseks vabatahtlikud (nt ekspertide soovitused) või otsustaja poolt seatult kohustuslikud läbi erinevate tegevuslubade kohustuslike tingimuste. 20 km pikkuse neljarealise maanteelõigu ehitamise ja kasutamise puhul on otsustajaid eeldatavalt mitu, sest välja tuleb anda nii ehitusluba kui mitmed tegevusload. Erinevate lubade väljaandmisel ei ole seost leevendusmeetme sisulise efektiivsuse tagamisega. Keskkonnameetmetega arvestamine või arvestamata jätmine tegevusloa väljaandmise käigus on otsustaja kaalutlusotsus (KeHJS § 24 lg 2). Eeltoodust lähtuvalt ei ole erinevate lubade tingimuste ja meetmete täitmise eest vastutajate määramine KMH ekspertide õigus ega pädevus. 8.1. Meetmed kaitstavate liikidele soodsa seisundi tagamiseks Projekteerimisaegsed meetmed − Põltsamaa jõe paarissild on eelprojektiga kavandatud mitmete nahkhiireliikide jaoks olulisse lennukoridori. Nahkhiiri võiks häirida sillale tulevikus rajatav valgustus (eelprojektiga silla valgustamist ette nähtud ei ole) ning nad võivad hukkuda üle silla lennates turbulentsetesse õhuvooludesse sattudes ja sõidukitega või sillakonstruktsioonidega kokku põrgates. Põhiprojekti koostamise käigus tuleb kaasata pädev liigiekspert, kes aitab välja töötada kohapõhised tehnilised meetmed nahkhiireliikide häiringute ja hukkumise vältimiseks. Ehitusaegsed meetmed − Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Keelatud on ka kaitsealuste taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine. Selleks, et tagada looduskaitseseaduse nõuete täimine, tuleb ehitamise alustamist kontrollida kaitstavate taime ja loomaliikide võimalik olemasolu projektialal. Kuna vastavad andmed ei ole I ja II kategooria liikide kohta avalikult kättesaadavad, tuleb selleks pöörduda Kekskonnaameti poole. Juhul, kui projektialal on vahepealse aja jooksul registreeritud kaitsealuse liigi elupaik või püsielupaik, tuleb sellest teada anda Transpordiametile, kes koostöös Keskkonnaametiga korraldab vajalikud tegevused liikide kaitse tagamiseks. Kaitstavate taimeliikide puhul on võimalik lähtuda Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ nõuetele ümber istutada. Ümberistutamiseks peab TRAM sellise vajaduse kohta Keskkonnaametile kirjaliku teate 147 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne saatma (§ 3 lg 1). Keskkonnaamet tellib riigi kulul ühe nädala jooksul ümberasustamise loa taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta, mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul taotluse või teatise saamise päevast arvates. Eksperdilt küsitakse ümberasustamise võimalikkuse hinnangut kooskõlas «Looduskaitseseaduse» §-s 58 sätestatuga, ettepanekut ümberasustamise toimumise aja suhtes, ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta ja millised on muud liigi eripärast tulenevad tingimused liigi isendi elujõulisuse ning sigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Kaitsealuse loomaliigi leiu puhul tuleb vajadusel kaasata pädev liigiekspert või tellida eksperthinnang, mis paneb paika edasised tegevused. 8.2. Meetmed loomastiku kaitseks Projekteerimisaegsed meetmed − Põhiprojekti koostamisel tuleb arvestada kõigi eelprojektis ettenähud loomapääsude, tagasihüppekohtade, konnatõkete ja nende parameetritega. − Ulukiuuringuga (Rewild OÜ 2021) on tuvastatud kahepaiksetele olulised elupaigad km 110,5- 112,0; 119,9 ja 117-120. Põhiprojekti koostamise käigus tuleb tagada, et kahepaiksete elupaikades niiskusrežiim ei muutuks. Vajadusel tuleb selleks kasutada pinnavee modelleerimist. − Viaduktide valguslahendus tuleb koostada selline, et valgus oleks suunatud maanteele ning see ei valgustaks (ka mitte efekti tekitamise mõttes) viadukti alust ala. − Suurulukitele mõeldud läbipääsude ette tuleb põhiprojekti koostamise käigus projekteerida puidust tõkked müra ja valgusvihkude piiramiseks. Sobiva lahenduse väljatöötamisse tuleb vajaduse korral kaasata pädev ulukiekspert. Ehitusaegsed meetmed − Metsalinnustiku kaitseks tuleb raietöid vältida linnustiku pesitsusperioodil 15. aprillist 31. juulini. − Tööde teostamisel Põltsamaa jõe sängis tuleb kalastiku kaitseks vältida lammutus- ja ehitustöid kalade kudemisajal. Jõeforell koeb sügisel (oktoober-november), harjus kevadel (aprill-juuni). Jõeforelli mari haudub kruusa all harilikult 3-5 kuud ja marjale on ohtlik eelkõige heljum kui see sadeneb marjateradele. Seega on lammutus- ja ehitustöödeks sobivaim periood juulist septembrini – sellesse perioodi tuleks kavandada need tööd, mille puhul on suurim oht heljumi tekkeks jões. Kasutusaegsed meetmed − Ökoduktide toimimiseks on oluline tagada läbipääsu alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega loomadele soodne ja turvaline keskkond. Selleks tuleb loomaläbipääsude ümber kehtestada 500 m raadiusega kaitsevöönd. Ulukiläbipääsude toimimise tagamiseks on Transpordiamet ökoduktide valdajana ise meetmete vajaduse hinnanud ja esitanud Põltsamaa Vallavalitsusele oma 11.04.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/4166-2 ettepanekud koostatavas Põltsamaa valla üldplaneeringus maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Transpordiameti hinnangul tagavad esitatud meetmed ökoduktide toimivuse. − Herbitsiidide kasutamine veekaitsevööndi ulatuses (10 m) on ilma veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuta keelatud. Keskkonnaamet peab registreerimise taotluse menetluse käigus analüüsima kas herbitsiidi kasutamine kahepaiksetele oluliste elupaikade (km 110,5- 112,0; 119,9 ja 117-120) piirkonnas on võimalik. Vajadusel saab Keskkonnaamet registreerimisel kehtestada veekeskkonnariskiga tegevusele kõrvaltingimusi, kui see on 148 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne vajalik, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee- elustikule või veega seotud elustikule (VeeS § 198 lg 5). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada ja/või leevendada negatiivseid mõjusid loomastikule. 8.3. Meetmed müra normtasemete tagamiseks Projekteerimisaegsed meetmed − Kuna maatulundusmaade puhul kehtivad müra normtasemed õuealadele ning käesolevas töös on analüüs teostatud kõrvutades Maa-ameti kaartidelt nähtuvaid õuealasid mürauuringu müra leviku kaartidega mis ei pruugi olla piisavalt täpne, siis on soovitav projekteerimisel käesolevalt tuvastatud müratasemed õuealadel üle täpsustada. Ehitusaegse mõju vähendamise meetmed − Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega133 ja korraldada tööd viisil, et on tagatud normtasemetest kinnipidamine. − Impulssmüra põhjustavaid töid on lubatud teha vaid tööpäevadel kella 7.00–19.00. − Kohtades, kus majapidamised asuvad tee vahetus läheduses, tuleb väga mürarikaste tööde teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga L W=115-120 dB) kasutamist vältida öisel ajal ning soovitavalt ka puhkepäevadel. − Peamine ehitustöödega seotud veokite liiklemine tuleb sättida päevasele ajale. − Töökeskkonna müra tasemed peavad olema kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuetega. Kasutusaegse mõju vähendamise meetmed − Kohtades, kus mürahinnangu mürakaartidelt nähtub, et AÕKS kohane alal kehtiv müra normtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid mürataseme vähendamiseks. AÕKS kohase müra normtaseme täitmine peab olema tagatud. Kuna maatulundusmaal asuvaid elamuid kasutatakse valdavalt samuti alaliseks elamiseks, siis inimese tervise ja heaolu kaitset silmas pidades on soovitav need igal juhul võrdsustada elamumaa juhtotstarbel asuvate elamutega ning tagada neil II mürakategooria müra normtasemete täitmine. Oru katastriüksusel paikneva hoone kaitseks tuleb rajada müratõke juhul, kui hoone on uuesti kasutusele võetud eluhoonena (käesolevalt amortiseerunud ja kasutuseta). Juhul, kui Oru kinnistul eluhoone teise kohta ehitatakse, tuleb hoonele mõjuvaid müratasemeid uuesti hinnata. Müra leevendusmeetmed tuleb sel juhul kavandada uuest hindamisest lähtuvalt. − Raukase, Oru ja Jalaka katastriüksustele kavandatud müratõkked tuleb üle vaadata ja vajadusel ümber kavandada, et oleks tagatud nende efektiivsus ka alal kehtiva normtaseme täitmiseks. Kuigi Oru katastriüksuse osas rajatakse müratõke siis, kui hoone on uuesti kasutusel eluhoonena, siis on soovitav ka vastava tõkke efektiivsus üle kontrollida ning vajadusel ümber kavandada eelprojekti koostamise raames. Et projekteerimisel oleks võimalik tagada selleks vajaliku ruumi olemasolu, kui see edaspidi vajalikuks osutub. − Kui müra leevendamisel ei ole võimalik liikuda ala normtasemelt automaatselt teepoolse külje normtaseme tagamisele ilma nö üleminekutsoonita, on üleminekutsooni osas soovitav juhinduda sellest, et see jääb aladele, mis paiknevad müratundliku hoone teepoolse külje ja tagumise külje vahel. Samas tuleb arvestada, et kõik olukorrad ei pruugi olla samaväärselt käsitletavad. Kohtades, kus üleminekutsooni selliselt ei teki, on inimese tervise kaitset silmas pidades soovitav võtta aluseks rangema ehk ala normtaseme täitmine. Erisuste või küsimuste korral on soovitav 133 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 149 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne lahenduse leidmiseks teha koostööd Keskkonnaministeeriumi või Terviseametiga, soovitavalt kaasata ka kohalik omavalitsus. − Müratõkete kavandamisel on soovitav 2048. aasta asemel juhinduda 2028. aasta liiklusprognoosist ning sealt edasi reaalsest olukorrast. Edasine müratõkete vajadus (pärast 2028. aastat) tuleb sel juhul välja selgitada mõõtmistega. − Edaspidi piirkonda tegevuste kavandamisel (põhimaanteest nr 2 kuni 200 m kaugusele) tuleb maantee müra mõjuga arvestada vastava tegevuse kavandamisel. Hinnata tuleb müra levikut ning vajadusel välja töötada sobivad müra vähendamise võimalused. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad tagada normikohase mürataseme ja vältida seeläbi ohtu inimese tervisele. 8.4. Meetmed nõuetekohase vibratsiooni tagamiseks Ehitusaegsed meetmed − Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest 134. − Ehitustöödel kasutatavad seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad peavad olema töökorras. − Soovitav on vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel. − Soovitav on enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest ehitustöödest 30 m ulatuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. − Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, kuna aitavad vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket, vähendada negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule ning vältida vara kahjustamist. 8.5. Meetmed ringmajanduse ja jäätmehoolduse korraldamiseks Ehitusaegsed meetmed − Ohtlikke ehitusjäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi. Muuhulgas tuleb eraldi koguda: ✓ asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttsementplaat, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjal), järgides asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõudeid; ✓ värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende jääke sisaldav taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid; ✓ naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjal, tõrva sisaldav asfalt); ✓ ohtlikke aineid sisaldav ehitusmaterjal; ✓ saastunud pinnas. − Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 134 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061?leiaKehtiv (külastus 20.12.2021) 150 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne − Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema märgistatud ja lukustatavad või valvatavad. − Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormi. − Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele (§ 96). − Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt maapõueseaduse §- le 97. − Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest. − Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Kogumisel tuleb vältida erinevate jäätmeliikide omavahelist segunemist. − Ehitusprojektile (sh lammutusprojekt) peavad olema lisatud järgmised andmed: ✓ jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus; ✓ pinnasetööde mahtude bilanss; ✓ selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta ehitusplatsil; ✓ jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad. − Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. − Jäätmete kogumiseks ning ajutiseks ladustamiseks kogumiskonteinerite kasutamisel tuleb tagada, et need on lekkekindlad, sobivad jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele ning on vastupidavad teisaldamisele ja transpordile. − Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide tulemusena. − Lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist välja leostuvate saasteainete keskkonda sattumist. Katte kasutamisel tuleb jälgida, et see ei tekitaks kokkupuutel jäätmetega soovimatuid reaktsioone. − Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ajutist ladustamist tekkekohal. Kogumiskonteinerite täitumisel/koormatäie jäätmete kogumisel tuleb suunata need käitlusesse. Maksimaalselt on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud ladustada kolm aastat ning enne kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11). − Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu. − Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal 151 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest 135. Kui tekkekohal taaskasutatavate jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda jäätmeluba. Jäätmekäitleja registreerimist käsitleb jäätmeseaduse 9. jagu. − Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju. − Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle. Soovitav on määrata selleks vastutav(ad) isik(ud) ja koostada vastav kord. − Hoiduda jäätmete ladustamisest vooluveekogude piiranguvööndis. Kasutusaegsed meetmed − Põltsamaa valla jäätmekava kohaselt tuleb ehitise vastuvõtmisel muude dokumentide hulgas esitada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad vähendada jäätmeteket ja edendada materjalide säästlikku kasutamist. 8.6. Veekaitsemeetmed Projekteerimisaegsed meetmed − Põltsamaa valla ÜP tingimuste kohaselt tuleb lähtuvalt vette sattuvast reostuskoormusest tagada ärajuhitava sademevee saasteainete sisalduse vastavus piirväärtustele. Kui sademevett juhitakse ära reostunud aladelt (nt Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja suured kõvakattega parklad), tuleb raskemetallid ja muud ohtlikud osakesed keskkonnareostuse vältimiseks kokku koguda. Selleks sobivad meetmed on sobiva taimestikuga voolurahustid ja/või settetiigid. Voolurahustid on ette nähtud vähendamaks heljumi sattumist looduslikesse veekogudesse (Räsna oja, Põltsamaa jõe ja Alastvere peakraaviga) eriti lumesulamisperioodil ja valingvihmade ajal. Voolurahustid kujutavad endast ca 1 meetri võrra laiemat ja sügavamat kraavilõiku, kus veevool aeglustub ning oluline osa heljumist settib kraavi põhja (vt Joonis 55). Voolurahusti tööpõhimõte on selles, et umbes 50 m enne looduslikku veekogusse (jõgi, oja) suubumist on pikikraavile ette nähtud ca 50-150 m pikkune lõik, kus kraav on tavalisest kuni 1 m sügavam ja 1 m laiem. Selles lõigus on kraavil kaks erinevat sügavust: umbes 2/3 lõigust on sügavus 1 meeter ja viimane 1/3 (voolu suunas) on sügavus umbes 60 cm, et soodustada settimist. Voolurahusti põhja kivikate aitab aeglustada veevoolu, parandab settimist ja vajadusel lõigu puhastamist setetest. Sobivate taimede lisamine sellesse kraavilõiku parandab isepuhastumist. Võimalikud kohalikud taimeliigid on laialehine hundinui (Typha latifolia), harilik pilliroog (Phragmites australis) ja kõrkjas (Scirpus sp.). Projekteerimise järgmises etapis, põhiprojektis, tuleb ristete ja parklate jaoks sobivad meetmed kohapõhiselt välja valida ja projekteerida. − Põhiprojekti lahendus ei tohi mõjutada vooluveekogude hüdroloogilist režiimi ja kvaliteediseisundit. 135 Jäätmeseadus, keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21 152 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Joonis 55. Voolurahusti põhimõtteline lahendus. Allikas Skepast&Puhkim OÜ Ehitusaegsed meetmed − Lähtudes veeseaduse § 196 lg 2 on veekogusse uute truupide paigaldamiseks, kui nende kogumaht ületab 5 m3; tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel, sh lammutamisel avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; veekogu süvendamisel (setendi eemaldamisel), kui maht on 5-100 kuupmeetrit; keemilise taimekaitsevahendi kasutamisel veekaitsevööndis (nt sildadel truupidel) vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine Keskkonnaametis. − Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ning ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud. − Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie Põltsamaa jõe veekaitsevööndis (10 m), tuleb veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek Keskkonnaametilt. − Setete sissekande vähendamiseks Põltsamaa jõkke tuleb lammutus- ja ehitustööd teostada kuival aastaajal jõe madalseisu ajal, sest siis on jõe vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne. Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi edasivool jões. − Tööde teostamisel jõesängis tuleb Põltsamaa jõe kalastiku kaitseks vältida lammutus- ja ehitustöid kalade kudemisajal (üldjuhul aprillist juunini). Juhul, kui töödega on ette näha olulist heljumi vette paiskumist, mida pole võimalik ära hoida, tuleb need teostada perioodil juuli keskpaigast septembri lõpuni, mil mõjud kalastikule on minimaalsed. − Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. Sobivad alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt. 153 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne − Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda. − (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel veekogusse ning kandumisel ladustamisalast väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning pinnase- või veereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida. Kasutusaegsed meetmed − Sademevee juhtimiseks veekogusse või pinnasesse peavad selles sisalduvad saastenäitajad vastama kehivatele piirväärtustele. Puhastatud sademevee suublasse juhtimiseks on veeseaduse § 187 p 6 kohaselt vajalik taotleda keskkonnaluba ning puhastamise tingimused ja nõuded seatakse loaga. Sademevee suublasse juhtimise kohta nõuete määramisel on loa andjal (Keskkonnaamet) õigus määrata suubla seisundist sõltuvalt rangemaid saastenäitajate piirväärtusi või reovee puhastusastmeid, kui on esitatud määruse lisas 1 juhul kui juhitakse saasteaineid veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb (keskkonnaministri määruse nr 61 § 5 lg ja VeeS § 132 lg 1). − Herbitsiidide kasutamine veekaitsevööndi ulatuses (10 m) on ilma veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuta keelatud. Keskkonnaamet on nõustunud (vt Tabel 18 ja Lisa 5) KMH järeldusega, et herbitsiidi kasutamine Põltsamaa jõe veekaitsevööndis ei ole veekogu hea seisundi tagamise vajaduse seisukohalt võimalik ja arvestab sellega registreerimise taotluse menetluse käigus. − Sademevee juhtimiseks maaparandussüsteemi kraavidesse on vaja tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (keskkonnaministri määruse nr 61 § 7 lg 6). − Transpordiamet põhimaantee haldajana peab kaaluma alternatiivsete libedusetõrjevahendite kasutamise vajadust põhjavee ülevoolupiirkonnas km 108,1-118. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad ennetada ja/või leevendada negatiivseid mõjusid veekeskkonnale. 8.7. Meetmed pinnase kaitseks Ehitusaegsed meetmed − Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad jms ei tohi olla rajatud kohtadesse, kust on võimalik saateainete sattumine otse pinnasesse. − Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse. − Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist keskkonda. − Ehitustegevuse ajal tuleb vältida tee-ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja tankimist aladel, kus neist võib pinnasesse lekkida ohtlike aineid. − (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida. − Ehitusetapis pinnase kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida tegevust väljaspool teetrassi ja teemaad (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja tee-ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine, ehitusaegsete rajatiste püstitamine vms). 154 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne − Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevate pinnavormide säilitamisest maksimaalses võimalikus ulatuses. − Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. − Mullatööde teostamisel tuleb kasutada olemasoleva muldega võimalikult sarnast materjali vältimaks hilisemaid külmakerkelisi erinevusi. − Ehitustööde teostamisel tuuliste ilmadega tuleb tuule- ja mullaerosiooni vältimiseks/ vähendamiseks rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt ohustatud alade niisutamine). − Pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada. − Erosiooni vältimiseks teetammidelt tuleb tammide nõlvad kindlustada erosiooni vastu sobilike erosioonitõkke meetmetega (erosioonitõkkematid). Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad vältida pinnase saastamist, piirata pinnase kahjustamise ulatust ning leevendada kahjustumisega kaasnevaid negatiivseid mõjusid. 8.8. Meetmed kultuuripärandi kaitseks Projekteerimisaegsed meetmed Kultuurimälestised − Enne teetööde algust tuleb teealale jääval Kalmistu 9341 mälestiseosal läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et täpsustada matuste paiknemist ja hulka. Eelteadmiste omamine selle kohta võimaldab arvestada vajalike arheoloogiliste kaevamiste mahuga juba enne tee-ehitust. − Enne teetööde algust tuleb nii maa-aluse Kalmistu 9341 alal kui ka Kivikalme „Kirikuase“ 9342 kaitsevööndis läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et välja selgitada, kas neid alasid on matmiseks kasutatud. − Ehitustööde käigus ei tohi mälestist ohustada, rikkuda ega hävitada (MuKS § 33 lg 1). − Mälestise kaitsevööndis tuleb ehitustööde tegemisel järgida MuKS §-s 58 sätestatud nõudeid ning arvestada arheoloogilise väärtusega leiu ilmsikstuleku võimalusega. − Tegevus mälestise kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Võimalikud arheoloogilise väärtusega leiukohad − Enne tee-ehitust tuleb läbi viia arheoloogilise uuringu II etapp ehk maastikuleire proovišurfide ja detektoriga uuringu I etapis tuvastatud 14 võimalikus arheoloogilise objekti asukohas (Tabel 10, Joonis 38-Joonis 43). Täpse uuringuala suuruse määrab Transpordiamet koostöös Muinsuskaitseametiga. − Enne teetööde algust tuleb teealale jääval mälestiseosal (Kaliküla kalmistu 9341) läbi viia arheoloogilised eeluuringud, et täpsustada matuste paiknemist ja hulka. − II etapi tulemusel selgub, kas ning millistes kohtades on vajalik põhjalikum uuring enne tee- ehitust (arheoloogilised kaevamised) või tee-ehituse käigus (arheoloogiline jälgimine). Kolmandas etapis viiaksegi läbi kas arheoloogilist jälgimist või kaevamisi. − Arheoloogiliste uuringute läbiviimisel tuleb lähtuda MuKS vastavatest nõuetest – leirest teavitamine ja uuringukava estamine MuKA-le, kõikide uuringuetappide nõuetekohane dokumenteerimine ja aruande koostamine vastaval vormil, tulemuste esitamine MuKA-le jne. Pärandkultuuri objektid 155 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne − Arheoloogilise uuringu I etapi aruande kohaselt on Kiima kõrts (234:KOR:003) ka võimaliku arheoloogilise objekti nimekirjas ja alal tuleb arheoloogiliste uuringute II etapi (maastikuleire) raames kontrollida ala detektoriga ning kaevata proovišurfe. − Mõisahoone (616:MTH:004) (Joonis 47) asub projekteeritava teetrassi alal. Enne ehitustööde algust on soovitatav maastikul säilinud objekti osad dokumenteerida ja informatsioon edastada registri pidajale (RMK). Ehitusaegsed meetmed Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit (MuKA)136. Eeltoodud meetmed on tõhusad ning nende järgimine aitab kaasa kultuuripärandi, sh pärandkultuuri, säilimisele, teadvustamisele ja dokumenteerimisele. Kuna arheoloogiliselt väärtuslikule leiule sattudes tuleb ehitustööd peatada, siis põhjustab see ehitajale/tellijale tõenäoliselt suuremat majanduslikku kahju, kui on arheoloogilise uuringu maksumus. 8.9. Meetmed õhusaaste vältimiseks ja vähendamiseks Ehitusaegsed meetmed − Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel, teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu teket ja levikut. − Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem tolmu levikut takistava kattega. − Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida ilmastiku- tingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses avatud aladel (st kohtades, kus nt elamuala ja ehitusala vahel ei ole kõrghaljastust või teisi ehitisi või rajatisi, mis õhusaasteainete levikut takistavad/vähendavad) asuvad majapidamised, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist nende suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul, kui rakendatakse meetmeid neile tolmu kandumise vältimiseks (nt tolmavate materjalide niisutamine). − Tuule- ja mullaerosiooni ning sellega kaasneva tolmu tekke ja leviku vältimiseks tuleb rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt erosioonitundlike alade niisutamine). − Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta perioodil) teostada tolmutõrjet. − Tööks tuleb kasutada vaid veokeid, masinad ja seadmeid, mis on töökorras ja vastavad kõikidele kehtivatele normidele. − Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust. − Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist). − Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas. − Tööde läbiviimisel tuleb järgida kõiki töödele kehtestatud riiklikke ja konkreetsest töökeskkonnast tulenevaid ohutusnõudeid ning ehitusobjektil kehtivaid liiklusreegleid. 136 Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 31 lg 1 156 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Meetmed on tõhusad, sest need aitavad vähendada õhusaastet, ennetada olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist ning tagada nõuetekohane välisõhu kvaliteet. 8.10. Meetmed õnnetuste tekke vältimiseks Projekteerimisaegsed meetmed − Koostatav Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekt tuleb kooskõlastada Päästeametiga. Kasutusaegsed meetmed − Projekti realiseerumisel on oluline silmas pidada, et kõigil ohualas viibivatel isikutel peab olema õnnetuse korral võimalik ohualast kiiresti lahkuda. Selleks peab nii parklates kui bussipeatustes olema mitu eri suundadesse viivat juurdepääsu võimalust. Meetmed on eeldatavalt tõhusad, sest aitavad vältida õnnetuste tekkimise tõenäosust ja vähendada nende tagajärgi. 8.11. Korralduslikud meetmed On rida meetmeid, mis tagavad Adavere-Põltsamaa maanteelõigu ehitamise ja kasutamise aegse keskkonnanõuetest kinnipidamise pärast ehitusloa väljaandmist ja põhiprojekti valmimist. Oluline on keskkonnahoiu tagamine kogu maanteelõigu ehitamise etapi vältel. Parim võimalus selleks on keskkonnahoidliku riigihanke korraldamine ehitusettevõtja(te) leidmiseks. Keskkonnahoidlikke tingimusi saab kasutada kõikides riigihanke etappides. Keskkonnahoidlikke tingimusi saab lisada hankelepingu eseme tehnilisse kirjeldusse, kvalifitseerimistingimustesse, hindamiskriteeriumitesse ning hankelepingu tingimustesse137. Oluline hanketingimus on ehitusettevõtjal sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu nõue. Kokkulepped materjalikasutuse osas tuleb arendajal sõlmida enne ehitusloa andmist. Sellisel juhul ei saa pakkujad eelistada kedagi/midagi oma ärihuvidest lähtuvalt, vaid peavad pakkumise tegema vastavalt etteantud tingimustele. See võimaldab arendajal suunata materjalikasutust, sh ehitusmaavarade kasutust, lähtuvalt materjalide säästliku kasutamise ja ning ringmajanduse vajadustest ning vastavalt keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtetele. Ehitustööde tegemise ajal tuleb ehitusettevõtjal koostada iga ehitusobjekti kohta keskkonnategevuskava, määrata vastutavad isikud ning tagada kõigi töötajate ja alltöövõtjate teavitamine ning kavast kinnipidamine. Keskkonnategevuskavaga reguleeritakse muuhulgas kütuste ja muude kemikaalide hoidmise ja ehitusmasinate tankimine ehitusobjektil, jäätmete liigiti kogumine ja nende ladustuskohad, ehitusmaterjalide ladustamine ja nende segunemise vältimine, öistest müra normtasmetest kinnipidamine ja optimaalne valgustuslahendus, mis tagab ohutuse ehitusobjektil, kuid ei ole piirkonna elanikke ega elusloodust häiriv ning muud konkreetset lahendamist vajavad asjaolud. Vajadusel tuleb ehitustööde peatöövõtjal kaasata nii keskkonnategevuskava koostamisse kui ka keskkonnajärelevalvesse vajaliku kvalifikatsiooniga eksperdid. 20 km pikkuse neljarealise maanteelõigu ehitustegevus on suuremahuline ja kohalikke elanike igapäevategevusi ja elu (ajutiselt) häirida võiv. Seetõttu on väga oluline teavitada kohalikke omavalitsusi ja elanikke ehitustööde algusest, korraldusest ja kestvusest. Teavitamine peab olema korraldatud piisavalt aegsasti ning võimalikult suurt hulka kohalikust kogukonnast haarav. Oluline on tagada ka kommunikatsiooni selgus ja arusaadavus. 137 Vt täpsemalt Keskkonnaministeeriumi veebileht https://old.envir.ee/et/keskkonnahoidlikud-riigihanked (vaadatud 18.10.2021) 157 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Koostöös kohalike omavalitsustega ja teede valdajatega saab paika panna sobivad marsruudid ehitusmaterjalide juurdeveoks. Ühtlasi aitab selline teavitamine ja koostöö ehitustööde korraldajal leida parimaid kohalikke lahendusi ehitustöödest osavõtvate töötajate toitlustamise, majutamise ja transpordi organiseerimiseks ning kohalikel elanikel soovi korral vastavate teenuste osutamiseks. Transpordiametil tuleb kaaluda kogu põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ühtse hooldus- ja seirekava väljatöötamise vajadust. Hoolduskava koostamisel tuleb arvestada kõigi olemasolevate ja projekteeritud rajatiste ja lahenduste korrapärase hooldamise vajadusega. Loomade liikumise võimaluste tagamiseks ette nähtud rajatiste hooldamise konkreetsete meetmete kava väljatöötamisse on vaja kaasata liikide ökoloogiat hästi tundvad eksperdid, et oleks tagatud nt liikide pesitsus- ja järglaste kasvatamise rahu ning muud aspektid. Hoolduskavaga määratakse kindlaks konkreetne viis ja toode umbrohu ja libeduse tõrjeks maanteel arvestades erinevate trassilõikude KMH-des toodud piiranguid ja soovitusi. Erinevate trassilõikude KMH-des esitatud seiremeetmete kirjelduse alusel tuleks seire täpsete üksikasjade määramiseks koostada põhimaantee 2 seirekava, mille käigus on vaja täpsustada seire läbiviimise aega ja kestvust, kohta, metoodikat, sagedust, mõõdetavaid indikaatoreid jm vajalikke näitajaid. Seirekava vajab regulaarset ülevaatamist, et selles oleks arvestatud eelnevate seiretulemustega. Seiretulemuste ülevaatamisel tuleb regulaarselt analüüsida, kas seirekavas toodud seire sagedus, kestvus ja maht on asjakohased või on seiret vaja tõhustada (kui ilmneb negatiivne tendents) või vähendada (näiteks hea seisundi püsimise, normidele vastavuse või soodsate muutuste korral). Seiretulemuste hindamisel tuleb arvestada põhimaantee 2 kasutamisest tulenevate mõjude kõrval ka muid faktoreid ja üldiseid trende (näiteks liikide üldist seisundit) ning lähtuda maantee võimalikest mõjudest. Seirekava koostamisse ja ülevaatamisse ning seiretulemuste analüüsimisse tuleb kaasata vastava valdkonna eksperdid. Korralduslike meetmete eesmärk on luua struktuur ja kokkulepped ehitustööde läbiviimiseks riigi ühel olulisemal põhimaantee viisil, mis maksimaalselt arvestab ümbritseva keskkonna ja selle vajadustega. Meetmete tõhusus sõltub nende rakendamise professionaalsusest. 158 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 9. Seiremeetmed Käesolevas peatükis esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste seiremeetmete kirjeldus rajamis- ja kasutamisetappide lõikes. Seiremeetmete väljatöötamisel on arvestatud, et keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, oleksid proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire meetmete kirjelduse koostamisel on arvestatud ka olemasoleva keskkonnaseirega.138 9.1. Pinnavee seire Sademevee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele vastavuse hindamise meetmed on sätestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ tingimustega. Sademeveele on kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi- ja naftasaaduste sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud seirenõuded määrab Keskkonnaamet loas sademevee päritolu ja riskihinnangu põhjal (§ 7 lg 7). 9.2. Loomastiku seire Väga oluline on korraldada ulukiläbipääsude seire, et teha kindlaks, millised liigid ja mil määral neid kasutavad, ja vajadusel teha võimalikke parandusi (nt piirata inimeste ligipääsu, muuta haljastust, vms). Ulukiläbipääsude peamine eesmärk on tagada populatsioonide sidusus, et säiliks nende elujõulisus. Seire sihtliikideks on imetaja-, linnu- ja kahepaikseliigid, kelle liikumist maanteetrass takistab ja/või kelle jaoks on rajatud spetsiaalsed läbipääsud maantee ületamiseks. Suurulukiläbipääsud. Seiresse tuleb kaasata mõlemad suurulukiläbipääsud. Eesmärgiks on, et läbipääsust 200–1000 m raadiuses (sõltuvalt liigirühmast) esinevad imetajaliigid, kelle liikumist maanteetrass takistab, kasutavad läbipääse ning on tagatud populatsioonide sidusus ja elujõulisus. Suurulukiläbipääsude seiret tuleb teostada alates rajatiste valmimisest 5 aasta jooksul igal aastal ja edaspidi igal viiendal aastal. Vaatlusi tuleb teostada igal aastaajal (kevad, suvi, sügis, talv), sealjuures arvestades läbipääsu sihtrühmade spetsiifikat. Vastata tuleb järgmistele küsimustele: 1. Millised liigid, kelle liikumist maanteetrass takistab, läbipääsu kasutavad? 2. Milline on erinevate liikide arvukus (kasutada standardset arvukuse indeksit) läbipääsus ja selle vahetus naabruses? 3. Milline on erinevate liikide arvukus (kasutada standardset arvukuse indeksit) rajatise ümbruses 200–1000 m raadiuses (sõltuvalt liigirühmast)? 4. Kas ja millistele liikidele on läbipääsudel ja nende vahetus läheduses sobivaid elupaiku (sh toitumisvõimalusi, varjepaiku, sigimisalasid)? Kas läbipääsu jaoks spetsiaalselt loodud mikroelupaigad (nt tiigid, kännuread jms) on funktsionaalsed? 5. Kas loomadel on vaba juurdepääs läbipääsule ja kas suunavad struktuurid ja maastikukujundus soodustavad läbipääsu kasutust? 6. Kas läbipääsul esineb häiringuid, mis takistavad selle sihipärast kasutamist? 138 KeHJS § 33 lg 2; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv 159 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Suurulukite läbipääsude seirel on sobivateks meetoditeks näiteks rajakaamerad ja liivaribad jälgede tuvastamiseks. Lumega talvedel saab suuremate loomade jälgi lugeda ka lumelt. Käsitiivaliste tuvastamiseks sobivad ultrahelidetektorid ja infrapunakaamerad. Konkreetsete isendite läbipääsu kasutamise jälgimiseks võib kasutada telemeetria vahendeid. Seire käigus tuleb registreerida ka läbipääsude võimalikud puudused ja juhtida neile tähelepanu. Täpsem uuringumetoodika kooskõlastatakse liigirühmade spetsialistide, TRAM-i ja Keskkonnaametiga. Kahepaiksete ja väikeulukite läbipääsude eesmärgiks on, et läbipääsust 200–500 m raadiuses (sõltuvalt liigist) esinevad sihtliigid kasutavad läbipääse ning on tagatud populatsioonide sidusus ja elujõulisus. Väikeloomade läbipääsude (sh väikeulukitunnelid, kallasradadega truubid, madalad kallasrajad) seire võib korraldada stratifitseeritud juhuvalimina nii, et kõik läbipääsud saavad seiratud vähemalt üks kord esimese viie aasta jooksul. Hiljem võib seiret teostada eeldatavalt kuni kolm korda harvem (täpne seiresagedus otsustatakse esimese viie aasta seiretulemuste põhjal). Vaatlusi tuleb teostada igal aastaajal (kevad, suvi, sügis, talv), sealjuures arvestades läbipääsu sihtrühmade spetsiifikat. Vastata tuleb järgmistele küsimustele: 1. Millised imetaja-, kahepaikse- ja roomajaliigid läbipääsu kasutavad? 2. Milline on erinevate liikide arvukus (kasutada standardset arvukuse indeksit) läbipääsus ja selle vahetus naabruses? 3. Milline on erinevate liikide arvukus (kasutada standardset arvukuse indeksit) rajatise ümbruses 200-500 m raadiuses (sõltuvalt liigist)? 4. Kas läbipääsudel ja nende vahetus läheduses on sobivaid elupaiku (sh toitumisvõimalusi, varjepaiku, sigimisalasid) sihtliikidele? 5. Kas sihtliikidel on vaba juurdepääs läbipääsule ja kas suunavad struktuurid ja maastikukujundus soodustavad läbipääsu kasutust? 6. Kas läbipääsul esineb häiringuid, mis takistavad sihtliikidel selle kasutamist? Väikeulukitunnelite kasutuse hindamiseks sobivad kaamerad ja jäljeloendus tindipatjade või peenest liivast ribade abil. Liikide tuvastamiseks sobivad näiteks tunneli suudme ette paigaldatud aukpüünised. Kahepaiksete läbipääsude kasutust on kõige otstarbekam hinnata kevadise sigimisrände ajal, kuid mitte ainult. Isendite läbipääsu kasutamise jälgimiseks võib kasutada telemeetria vahendeid. Seire käigus tuleb registreerida ka läbipääsude võimalikud puudused ja juhtida neile tähelepanu. Pärast puuduste kõrvaldamist tuleb läbipääsu seirata intensiivsusega, mis võimaldab tuvastada, kas muudatus täitis eesmärgi. Täpsem uuringumetoodika kooskõlastatakse liigirühma spetsialisti, TRAM-i ja Keskkonnaametiga. Vajadusel võib loomaläbipääsude seire metoodikas teha muudatusi, kuid seejuures on oluline, et oleks tagatud seire-eesmärkide saavutamine ja standardne registreeritav andmete aegrida. Tagada tuleb eri aastate ja seirekohtade väga hea võrreldavus. Ulukitarade ja kahepaiksete piirete seire tuleb üldjuhul kombineerida korralise tehnilise ülevaatuse ja hooldusega. St hoolduse käigus tuleb registreerida kohad, kus loomad on aeda kahjustanud (üle hüpanud, alt läbi kaevanud vms) või loomad on pääsenud maanteekoridori mõnel muul põhjusel (väravad on lahti ununenud, aed on purunenud langenud puu tõttu, metsloomad on aedu kahjustanud või oluliselt kahjustamata neist läbi pääsenud jne). Liiklusohutuse seisukohalt on kõige olulisem tuvastada kohad, kust suurulukid aedade vahele maantee alale pääsevad. Tagasihüppekohtade seire eesmärgiks on selgitada: 1. Kas maanteekoridori sattunud loomad leiavad tagasihüppekoha ja julgevad sealt alla hüpata (põhirõhk suurulukitel)? 2. Kas väljastpoolt tulevad loomad hüppavad või ronivad tagasihüppekohast üles? 160 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Eesmärk on, et valdav enamus tagasihüppekohale lähenevatest loomadest lahkub selle kaudu maanteekoridorist ja et väljastpoolt lähenevad suurulukid ei sisene maanteekoridori kasutades tagasihüppekohta. Tagasihüppekohtade seiresse tuleb käesoleval lõigul juhuvalimi alusel kaasata ca 10 kohta (pooled ühel ja pooled teisel pool maanteed). Vaatlusi tuleb teostada igal aastaajal (kevad, suvi, sügis, talv) igal aastal 5 aasta jooksul pärast rajatise valmimist ja edaspidi iga 10 aasta järel. Seiratavate tagasihüppekohtade juhuvalim moodustada igal aastal uuesti nii, et seiresse kaasatakse kõik tagasihüppekohad. Meetoditest on soovitatavad rajakaamerad, mis võimaldavad tuvastada loomade käitumise tagasihüppekohal. Lisaks võib kasutada erinevate tegevusjälgede vaatlust. Vajadusel tuleb tagasihüppekohta modifitseerida (nt suurendada või vähendada kõrgust). Täpsem uuringumetoodika kooskõlastatakse liigirühma spetsialisti, TRAM-i ja Keskkonnaametiga. Vajadusel võib aedade ja tagasihüppekohtade seire metoodikas teha muudatusi, kuid seejuures on oluline, et oleks tagatud seire-eesmärkide saavutamine ja standardne registreeritav andmete aegrida. Tagada tuleb eri aastate ja seirekohtade väga hea võrreldavus. 9.3. Müra seire Seirevajaduse määramisel on arvestatud Transpordiameti poolt korraldatava iga-aastase riigiteede müraseire programmiga. Seire eesmärk on teostada liiklusmüra mõõtmised vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71. Mõõtmiste läbiviimisel ja tulemuste esitamisel kasutatakse määruse lisas 2 või 3 on toodud meetodeid. Mõõtmispunktide asukohad on valitud teeprojektide mürauuringutest, strateegilise mürakaardi ja esitatud kaebuste andmetest lähtuvalt139. Vastavalt eelprojekti tehnilise kirjelduse tingimustele (punkt 4.10.16.) tuleb ehitushanke käigus müratõkete efektiivsuse katsetamiseks läbi viia kontrollmõõtmised koos arvutustulemustega vastavalt põhjamaade mõõtemeetodile NT ACOU 056. Kui mõõtmiste tulemustest nähtub, et müratõkked ei ole piisavad nõuetekohase müra tagamiseks, tuleb välja töötada ja kasutusele võtta parandusmeetmed. Parandusmeetmete väljatöötaja on Transpordiamet. 139 https://www.transpordiamet.ee/mura#liiklusmura-seire (vaadatud 02.02.2022) 161 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 10. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste võrdlus KMH-s käsitletud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimaluste kirjeldused vt peatükist 3. Üks KMH eesmärkidest on hinnata kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide keskkonnamõju ja sellest lähtuvalt anda teavet sobivaima lahendusvariandi valikuks. Lähtuvalt nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist on käesolevas KMH aruandes alternatiividena käsitelud eelprojekti lahendust ja tegevusest loobumist, ehk 0-alternatiivi. 0-alternatiivi saab vaatamata kehtestatud maakonna- ja teemaplaneeringutele, koostatavatele üldplaneeringutele ning Teehoiukavas toodud eesmärkidele (vt täpsemalt ptk 5.13) reaalseks lugeda seetõttu, et Transpordiamet on otsustajana KMH programmi koostamise käigus andnud oma seisukoha140, et maanteelõigu ehitamine ei ole lõplikult otsustatud ja KMH metoodilises kontekstis on tegemist kavandatava tegevuse võrdlemisega olemasoleva olukorraga. Seega on 0-alternatiivina mõnedes peatükkides (nt müra ja õhusaaste käsitlused) käsitletud olemasoleva Põltsamaa-Adavere maanteelõigu praegust asukohta ning looduskeskkonna käsitlustes maanteelõigu tulevase asukoha seisundit ja mõjusid. Ülevaade keskkonnaseisundi tõenäolisest arengust juhul, kui maanteelõiku ei rajata, on toodud peatükis 5.13. Võrdluskriteeriumideks on võetud KMH käigus hinnatud valdkonnad. Võrdlemisel on kasutatud järgmist skaalat: ++ oluline positiivne mõju + vähene positiivne mõju 0 mõju puudub või on neutraalne – vähene negatiivne mõju –– oluline negatiivne mõju Kuna maanteelõigu ehitusaegsed ja kasutusaegsed mõjud on erinevad, siis on need alljärgnevas tabelis (Tabel 16) eraldi välja toodud. Alternatiivide võrdlemisel on arvestatud, et kavandatava tegevuse elluviimisel võetakse arvesse KMH aruandes esitatud leevendusmeetmeid (vt ptk 8). Tabel 16. Alternatiivide võrdlemine Projektlahendus Kriteerium 0-alternatiiv ehitusaegne kasutusaegne Mõju maakasutusele -- 0 0 Mõju kaitstavatele aladele 0 0 0 Mõju kaitstavatele liikidele 0 0 - Mõju pinnasele -- 0 0 Mõju põhjaveele 0 - - Mõju pinnavee kvaliteedile - - - Mõju pinnavee liikumisele - 0 0 Vastavus veemajanduskava eesmärkidele 0 0 0 Mõju loomastikule, sh kumulatiivne mõju - - -- Mõju rohevõrgustikule ja taimestikule -- - 0 Raadamise mõju, sh kumulatiivne mõju -- -- 0 Mõju vääriselupaikadele 0 0 0 140 Projekteerimise osakonna keskkonnakorralduse juht Villu Lükki 23.10.2020 e-kiri 162 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Projektlahendus Kriteerium 0-alternatiiv ehitusaegne kasutusaegne Valgusreostuse mõju - - 0 Jäätmetekke ja käitlusvõimaluste mõju 0 0 0 Mõju kultuurimälestistele 0 0 0 Mõju võimalikele arheoloogilise 0 0 0 väärtusega leidudele Mõju pärandkultuuri objektidele 0 0 0 Mõju elanike joogiveevarustusele 0 0 0 Õhusaaste mõju tervisele 0 0 0 Müra mõju tervisele - -- -- Vibratsiooni mõju tervisele 0 0 0 Mõju inimeste varale 0 0 0 Õnnetuste tekke võimalus 0 - -- Alternatiivide võrdlusest selgub, et projekteeritava maanteelõigu ehitamine toob kaasa olulise negatiivse mõju neljas valdkonnas: mõju maakasutusele, mõju pinnasele, mõju rohevõrgustikule ja taimestikule ning raadamise mõju ja koondmõju. Kõik need mõjud on pöördumatud. Maanteelõigu kasutamine toob kaasa olulise negatiivse mõju kahes valdkonnas: raadamise mõju ja koondmõju ning müra mõju tervisele. Kui projekteerimise järgmistes etappides rakendatakse meetmed müra ala normtasemete tagamiseks, siis hinnang mõju olulisusele langeb väheolulisele tasemele. 0-alternatiiv toob kaasa olulise negatiivse keskkonnamõju kolmes mõjuvaldkonnas. Loomastikule ja loomapopulatsioonide sidususele, sest liiklussagedus kasvaks olemasoleval maanteelõigul ning kõigil loomaliikidel oleks selle ületamine senisest veelgi keerulisem. Projektiga ette nähud meetmed loomade pääsudeks ja maanteele sattumise vältimiseks tagavad loomastikule sensisest paremad tingimused, kuid maanteevõrgustik barjääriefektina ja häiringuna mõjutab loomastikku siiski negatiivselt. Oluline negatiivne mõju avalduks ka inimeste tervisele läbi olemasoleva mürafooni, sest ka praegusel maanteelõigul olev liiklus põhjustab müratasemete ületamisi. Liikluskoormuse kasv praegusel Adavere alevikku ja Põltsamaa linna läbival maanteelõigul tooks kaasa liiklusõnnetuste arvu kasvu ja nende raskemad tagajärjed inimeste elule ja tervisele. Raskeveokitega toimuvad õnnetused võivad lisaks viia ka olulise keskkonnareostuse tekkimiseni. 163 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 11. Ülevaade KMH aruande menetlusest 11.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu – vt Tabel 17. Tabel 17. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Asjaomased asutused Keskkonnaamet Pikk 20a, 80011 Pärnu KeHJS § 23 lg 2 [email protected] koostoimes KeHJS § 23 lg 1 (kaitstavate loodusobjektide valitseja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa [email protected] haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Põllumajandus- ja Toiduamet Teaduse 6a, 75501 Saku, KeHJS § 23 lg 1 Harjumaa (maaparandussüsteemide [email protected] haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Terviseamet Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (elanike [email protected] tervise kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (kultuurimälestiste kaitsja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (päästetööde korraldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Järva Vallavalitsus Pikk 56, Järva-Jaani alev, 73301 KeHJS § 23 lg 1 Järva maakond KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Põltsamaa Vallavalitsus Lossi tn 9, Põltsamaa linn KeHJS § 23 lg 1 48104 KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 KeHJS § 23 lg 1 Kommunikatsiooniministeerium +372 6256342 (riigi majanduspoliitika ja [email protected] majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi, 164 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus liikluskorralduse (liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise) valdkonnas KeHJS § 16 lg 3 p 1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 KeHJS § 23 lg 1 +372 6113558 (riigi kinnisvara- ja [email protected] osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine) KeHJS § 16 lg 3 p 3 Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja Täpsustatakse projekteerimise - tehnovõrkude valdajad, käigus ehitusprojekti kooskõlastajad Airok OÜ Viljandi, Planeedi 10, 71020 KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 (ohukategooriaga ettevõte) Alexela AS Roseni 11, 10111 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 (ohukategooriaga ettevõte) Vedelgaas OÜ Võru 254, 50115 Tartu KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 (ohukategooriaga ettevõte) Adven Eesti AS Kassi 13, 12618 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 (RMK) [email protected] (riigimetsa haldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 7 Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)141 Keskkonnaagentuur [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p7 Kavandatud tegevuse asukoha Otsustajal on vajalikud KeHJS § 16 lg 3 p 6; kinnisasjaga piirneva kinnisasja kontaktandmed olemas või ta KeÜS § 46 lg 4 omanikud hangib need vajadusel kohalikust omavalitsusest Isikud, kelle valduses olevat Otsustajal on vajalikud KeÜS § 46 lg 4; kinnisasja kavandatud tegevus kontaktandmed olemas või ta HMS § 31 lg 1 141 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 165 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus mõjutab määral, mis ületab hangib need vajadusel kohalikust oluliselt tavapärast mõju omavalitsusest. Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja ettevõtted piirkonna keskkonna- seisundi vastu Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV-üksusi, tehnilise taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 17). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: − väljaandes Ametlikud Teadaanded; − ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes; − kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);142 − Transpordiamet veebilehel www.transpordiamet.ee. 11.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH aruande kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 201 lõikele 1 ja § 151 lõigetele 1 ja 2 küsis TRAM otsustajana KMH aruande kohta seisukohta asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 17). Oma kirjaliku seisukoha esitasid: Põllumajandus- ja Toiduamet 09.06.2022 kirjaga nr 6.2-1/6081-1, Maa-amet 10.06.2022 kirjaga nr 6- 3/22/9711-2, Terviseamet 16.06.2022 kirjaga nr 9.3-4/21/6827-5, Keskkonnaamet 16.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/10661-2, Järva Vallavalitsus 22.06.2022 kirjaga nr 339143, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.06.2022 e-kirjaga ja Muinsuskaitseamet 29.06.2022 kirjaga nr 5.1-17.6/2674-10. TRAM edastas laekunud kirjad konsultandile. Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH aruande kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 18). Vajadusel on KMH aruannet täpsustatud ja täiendatud KMH aruannet. Laekunud seisukohad on KMH aruandele lisatud (vt Lisa 5). 142 Otsustab Transpordiamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 143 Järva Vallavalitsuse kiri on AK märkega, kuid TRAM otsustajana palus AK märget KMH aruandes mitte arvestada, kirjas puudub AvTS § 35 lg 1 p-le 8 vastav sisu. 166 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Tabel 18. Ülevaade asjaomaste asutuste märkustest ja selgitus nendega arvestamise kohta Jrk nr Asutus, kirja kuupäev ja number Märkuse sisu Selgitus märkusega arvestamise kohta 1 Põllumajandus- ja Toiduamet 09.06.2022 nr 6.2-1/6081-1 1. Planeeritav põhimaantee 2 (E263) Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 12. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja ristlõikega maanteeks toob kaasa ulatuslikke keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis muudatusi olemasolevatel on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa maaparandussüsteemidel, mistõttu tuleb PTA seaduse § 54 lõike 1 tähenduses (MaaParS hinnangul KMH aruandes kirjeldada mõjualasse § 3 lg 1). jäävaid maaparandussüsteeme, nende eesvoole ja riigi poolt korras hoitavaid ühiseesvoole. KMH aruande sisu, maht ja struktuur on määratud keskkonnaministri 01.09.2017 määrusega nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. Kavandatava tegevuse mõjualale jäävate ehitiste kirjeldamist KMH aruandes määrusega ette nähtud ei ole. Olemasolevate maaparandussüsteemide kirjeldused on toodud koostatavas ehitusprojektis (20200042I_EP_TL- 4-07_v01_MAAPARANDUS). 2. Lisaks tuleb käsitleda põhjalikumalt Käesoleva KMH eesmärk on hinnata maaparandussüsteemi olemasolust ning kavandatava tegevuse (Põhimaantee 2 (E263) kavandatava tegevuse koostoimest tingitud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 vahetut või kaudset mõju loodusele/keskkonnale, asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu) inimese heaolule ja varale, sh hoonetele ja keskkonnamõjusid. Maaparandussüsteemid on maaparandussüsteemile kui varale ning olemasolevad tehnorajatised. KMH eksperdil ei kultuuripärandile. ole andmeid, et need võiksid põhjustada olulist keskkonnamõju KeHJS mõistes. KMH eksperdi ja projekteerija hinnangul ei saa seega tekkida maaparandussüsteemi ja projekteeritava maanteelõigu koostoimes avalduvat keskkonnamõju. 3. Samuti tuleks põhjalikumalt hinnata mõju Maanteelõigu projekteerimisel on olemasolevate maaparandussüsteemi toimimisele ja omakorda maaparandussüsteemidega arvestatud. maaparandussüsteemist tulenevat mõju Projekteerimisel on lähtutud eeldusest, et kavandatavale tegevusele. Oluline on, et piirkonna veereziimi ei saa muuta ning hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat maaparandussüsteemide toimivus tuleb tagada. 167 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne võimalikku veerežiimi muutumist ja sellest Projekt kooskõlastatakse Põllumajandus- ja tingitud mõju seoses maaparandussüsteemide, Toiduametiga. Maanteelõigu lahendus nende eesvooludega ja riigi poolt korras hoitavate olemasolevate maaparandussüsteemide ühiseesvooludega. piirkonnas on toodud failis 20200042I_EP_TL-4- 07_v01_MAAPARANDUS. 2. Maa-amet Maa-ametil ei ole vastuväiteid põhimaantee 2 - 10.06.2022 nr 6- 3/22/9711-2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5- 131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH aruande eelnõu osas. 3. Terviseamet Amet juhib täiendavalt tähelepanu, mida Ehitustegevust korraldab Transpordiamet. 16.06.2022 nr 9.3-4/21/6827-5 arvestada ehitustegevusel: Märkus ei sisalda seisukohta KMH aruande − teelõigult lähtuvad müratasemed peavad kohta, selle alusel ei ole vaja KMH aruannet vastama keskkonnaministri 16.12.2016 parandada ega täiendada (KeHJS § 201 lg 2; § määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra 151 lg 6). normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 (edaspidi KeM määrus nr 71) kehtestatud müra normtasemetele. Müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. − vibratsiooni tasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. Lisaks juhime tähelepanu, et müraseinte Seisukoht on edastatud projekteerijale projekteerimisel ja paigaldamisel hoonete arvestamiseks. lähedusse lähtuda Eesti standard ist EVS EN Märkus ei sisalda seisukohta KMH aruande 17037:201 9+A1:2021 P ÄEVAVALGUS kohta, selle alusel ei ole vaja KMH aruannet HOONETES parandada ega täiendada (KeHJS § 201 lg 2; § 151 lg 6). 168 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 4. Keskkonnaamet 1. Aruande kokkuvõttes ja ptk 7.4 märgitakse Peatükid 7.4 ja 8.6 on täpsustatud vastavalt 16.06.2022 nr 6-3/22/10661- 2 ohtu põhjaveele km 108,1 -118 seoses esitatud märkusele. naatriumkloriidi kasutamisega libeduse tõrjeks. Põhjavee ülevoolu piirkonnas ei tohiks olla põhjavee reostumise riski, pigem jõuab üleliigne sool ülevoolu piirkonnas pinnavette. Palume täpsustada. 2. Samuti viidatakse vajadusele Keskkonnaametil Peatükid 7.5.1 ja 8.6 on täiendatud vastavalt otsustada veekeskkonnariskiga tegevuse esitatud märkusele. registreerimisel herbitsiidide kasutamise võimalikkusele veekaitsevööndis. Keskkonnaamet eeldab KMH aruandes argumenteeritud põhjendust herbitsiidide kasutamise lubamisele või selle mitte lubamisele. Kui projekti on kaasatud KMH ekspert, siis eeldame ka vastavaid ekspertteadmisi oma otsuse tegemise aluseks. 3. Ptk 3.4 juhime tähelepanu, et Põltsamaa silla Peatükid 3.4 ja 8.6 (ehitusaegsete meetmete lammutamisel (ehituseadustiku mõistes osa) on täiendatud vastavalt esitatud ehitamine) on vajalik tegevus registreerida märkusele. veekeskkonna riskina tegevusena. 5. Järva Vallavalitsus Järva Vallavalitsus on seisukohal, et - 22.06.2022 nr 339 keskkonnamõju hindamise aruanne on asjakohane ja piisav. 6. Majandus- ja MKMil ei ole KMH programmi asjakohasuse ja - Kommunikatsiooniministeerium piisavuse kohta ettepanekuid. KMH 28.06.2022 e-kiri ekspertrühma koosseisu hindame piisavaks. 7. Muinsuskaitseamet Muinsuskaitseamet, tuginedes - 29.06.2022 nr 5.1-17.6/2674-10 muinsuskaitseseadusele, planeerimisseadusele ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele, on seisukohal, et põhimaantee 2 (E263) Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne on asjakohane ja piisav. 169 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne 11.3. Ülevaade KMH aruande avalikustamise tulemustest Transpordiamet korraldas KMH aruande avaliku väljapaneku perioodil 15.07-14.08.2022. Aruandega sai tutvuda Transpordiameti veebilehel toodud linkide kaudu. Avaliku väljapaneku jooksul laekus kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid KMH aruande ja projekteeritud maanteelõigu kohta 2 eraisikult - vt Lisa 6. Arendaja koostöös KMH eksperdiga analüüsis kõiki laekunud ettepanekuid ning vastas kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid esitanud isikutele kirjalikult – vt Lisa 7144. KMH aruande avalik arutelu toimus 17.08.2022 algusega kell 18.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Kõigile avalikul arutelul esitatud küsimustele, ettepanekutele ja kommentaaridele vastati avaliku arutelu käigus suuliselt. Avaliku arutelu koosoleku protokoll on KMH aruandele lisatud - vt Lisa 8. 144 TRAM on vastuskirjad AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel määranud asutusesiseseks kasutamiseks. TRAM-i kirjaliku juhise kohaselt võib need KMH aruandele lisada, sest pärast isikute nimede ja e-posti aadresside kinnikatmist ei ole kirjades AvTS § 35 lg 1 p 12 tunnustele vastavat sisu. 170 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Kasutatud materjalid ja andmeallikad Aastaraamat Mets 2018 (2020). Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea. Keskkonnaagentuur Aruanne arheoloogilisest kaugseirest Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa tee (riigitee 2) 108,1–128,1 km Adavere–Põltsamaa lõigul kavandatava möödasõidu piirkonnas 2021. a. Arheoloogiakeskus MTÜ, 2021 AS Alexela Oil Põltsamaa automaattankla (Piiri, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond) 05.2019 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte Doominoefektide hindamise juhend, Päästeamet 2018 Eesti pinnase radooniriski kaart. EGT 2020 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia. SA Säästva Eesti Instituut Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut, Balti Keskkonnafoorum 2015. Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne. Töö nr GE-2859. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ 2021 Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud. Maves OÜ 2019 Euroopa Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2324 EUR-Lex - 32017R2324 - EN - EUR-Lex (europa.eu) Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0". KSH aruanne/tulemuste analüüs. OÜ Hendrikson&Ko, 2013 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu IPCC (2006). 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories. [Eggelston. S., Buendia. L., Miwa. K., Ngara. T., Tanabe. K (eds)]. Hayama: IGES IPCC (2014). 2013 Revised Supplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the Kyoto Protocol. [Hiraishi, T., Krug, T., Tanabe, K., Srivastava, N., Baasansuren, J., Fukuda, M., Troxler, T.G. (eds)]. Published: IPCC, Switzerland Järva valla jäätmehoolduseeskiri Järva valla üldplaneering (koostamisel). Järva Vallavalitsus ja Artes Terrae OÜ, 2020 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine, Päästeamet 2018 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium 2017. Kloriidide katsetamine. ERC Konsultatsiooni OÜ 2021 KOTKAS heiteallikate register Kultuurimälestiste register Liiklusuuring ja kergliiklejate prognoos, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0042 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 eelnõu Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskiri 171 / 172  Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Aruanne Põltsamaa valla jäätmekava 2018-2023 Põltsamaa valla rohevõrgustiku analüüs, Skepast&Puhkim OÜ, 2019 Põltsamaa valla üldplaneering (koostamisel). Põltsamaa Vallavalitsus ja Skepast&Puhkim OÜ, 2022 Radooni riiklik tegevuskava. Eesti Keskkonnaministeerium 2019 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir“ põhiprojekti KMH (koostamisel). IDOM/ Skepast&Puhkim OÜ 2022 Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti õhukvaliteedi hinnang. Lemma OÜ, 2021 Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Adavere ja Põltsamaa möödasõidul asuval Põltsamaa jõel uue silla projekteerimise hüdroloogilised uuringud. Kobras AS töö nr 2020-334. 2021 Riigitee 2 km 86,6-138,6 Mäo-Pikknurme lõigu ulukiseire (töö nr 2020-4) vahearuanne, OÜ Rewild september 2021 Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 Adavere ja Põltsamaa möödasõit. Liiklusmüra hinnang. Kajaja Acoustics OÜ, 2022 Riigitee nr 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti KMH aruande eelnõu (koostamisel). Skepast & Puhkim OÜ, 2022 Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring ja kergliiklejate prognoos, Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2020-0042 Riigiteede teehoiukava 2021–2030 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276 Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus. Keskkonnaagentuur 2016, 2017, 2018, 2019 Vedelgaas OÜ käitis Mällikvere PÜ OÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldis, Pauastvere küla, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond 06.07.2017 koostatud riskianalüüsi kokkuvõte Õhusaaste mõõtmine põhimaanteel 4 Topi - Kanama lõigul 2020. aastal. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Maanteeameti tellimusel, 2020 172 / 172 Lugupeetud menetlusosaline Meie 21.12.2022 nr 8-5/22/28842-1 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade Transpordiamet teavitab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22 lõike 7 alusel, et tunnistas keskkonnakorralduse juhi 20.12.2022 otsusega nr 1.1-2/22/182 nõuetele vastavaks põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande. Kavandatava tegevuse eesmärk on põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 108,1-128,1 vastavalt Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartu maakonnaplaneeringuid täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“, teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse määramine, liikuvusvajaduste väljaselgitamine ja hindamine ning liikuvuse tagamine projekteeritaval lõigul erinevatele transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus jms). Kavandatava tegevuse asukohaks on Järva vald, Järva maakond ja Põltsamaa vald, Jõgeva maakond. Kavandatava tegevuse arendaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn). Kontaktisikuks eelprojekti puudutavates küsimustes on Transpordiameti projekteerimise üksuse projektijuht Anni Luht (e-post: [email protected], tel 509 0807). Otsustaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn). Kontaktisikuks keskkonnamõju hindamise menetlust puudutavates küsimustes on projekteerimise osakonna keskkonna peaspetsialist Casandra Kerson (e-post: [email protected], tel 5682 0377). Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ (aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn). KMH juhtekspert ja kontaktisik on Aide Kaar (e-post: [email protected], tel 698 8352). KMH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Transpordiameti kodulehel aadressil www.transpordiamet.ee (rubriik „Maanteed, veeteed, õhuruum“ → „Keskkonnamõju“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“), otselink https://transpordiamet.ee/pohimaantee-2-e263-tallinn-tartu-voru-luhamaa-km-1081-1281-asuva- adavere-ja-poltsamaa-moodasoidu-2. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk keskkonnakorralduse juht projekteerimise osakond Casandra Kerson 5682 0377, [email protected] 2 (2)