Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Kaitseministeerium Sakala 1 Tallinn 15094 (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 2025–2028 Kas poliitika kujundamise uuring X (IKS § 6 lg 5) või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on Kaitseministeerium – Mona Sikkar, määranud Andmekaitse-spetsialisti [email protected] (sh tema nimi ja kontaktandmed)? AS Emor (volitatud töötleja andmekaitsespetsialist) – Kelly Niinas, tel 6268 544, [email protected] Kas on olemas eetikakomitee Jah otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Kas osa uuringust toimub Jah andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Kaitseministeerium, 70004502 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Sakala 1, Tallinn 15094 analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon [email protected], +372 717 0022 Rika Margat, [email protected], +372 5304 5751 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui Volitatud töötleja aadressil. erineb registriandmetest) Vastutav töötleja on tellija ega töötle maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks isikuandmeid. 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, AS Emor, 10076576 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Maakri 21, Tallinn 10145 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja +372 626 8500, [email protected] telefoninumber [email protected], +372 626 8580 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui X erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 60 lg 1 ning alus? isikuandmete kaitse seadus (IKS) § 6 lg 5. Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi Kaitseministeeriumi põhimäärus § 4 lg 1 ja § 5 viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil lg 1. läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Uuringu „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“ (Põlva-, Võru-, Ida- Viru maakond) eesmärk on täpsemalt uurida riigipiiri äärsetes maakondades elavate 18–74-aastaste Eesti elanike hinnanguid riigikaitselistes küsimustes. Küsitlus viiakse, võrreldes Kaitseministeeriumi tellitava elanikkonna avaliku arvamuse uuringuga, läbi väiksemas mahus ning selle käigus uuritakse järgnevaid teemasid: a) elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; b) hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas; c) suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse. Küsitlused toimuvad kaks korda aastas suvel ja sügisel, kokku viiakse ajaperioodil 2025–2028 läbi 8 uuringut. Küsitlustöö toimub suvisel uuringul augustis ja sügisesel detsembris. Uuringute valim moodustatakse maakonna tasandil, kuid andmete analüüsil tehakse järeldusi järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu, vanuserühm (18–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60–74), rahvus (eestlane, muu), keel (eesti, muu), kodakondsus (Eesti, muu/määratlemata), regioon (Kagu= Põlva- ja Võrumaa; Ida= Ida-Virumaa), asulatüüp (linn, maa-asula). Valimi baasina soovime kasutada juhuväljavõttu rahvastikuregistrist, kuna AS-i Emor vastajabaasis pole piisavalt nende kolme maakonna elanike kontakte. Seejuures arvestame minimaalse vastamismääraga, mis rahvastikuregistri andmeid kasutades on meie kogemuse järgi 10%. Arvestades ka ebakvaliteetsete kontaktidega või selliste kontaktidega, kes on keelanud ühendusevõtu uuringuteks, tuleb kontaktandmeid taotleda vähemalt kaheteistkümnekordse varuga. Oleme rahvastikuregistri väljavõtu suuruseks arvestanud 6000 kontakti. Rahvastikuregistrist taotleme järgmised andmed: vastaja ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefon, sugu, vanus, rahvus/suhtluskeel, kodakondsus, elukoht (maakond, asulatüüp) ning haridustase. Vastaja kontaktandmed on vajalikud ainult küsitlustöö läbiviimiseks. Need seotakse küsitluse lõppedes koheselt antud vastustest lahti ja kustutatakse, edasine töö toimub ainult anonümiseeritud andmetega. Isiku ees- ja perekonnanimi on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud. Elukoha osas päritakse rahvastikuregistrist vaid asula tüüpi (linn, maa-asula) mitte asula nime. Uuringud viiakse läbi kombineerides veebi- ja telefoniküsitlust. Uuritavate poole pöördumiseks on kaks viisi: veebiküsitluse kutse, mis saadetakse nende meiliaadressile või telefoni teel tehtud pöördumine. Rahvastikuregistri kontaktidelt küsitakse küsitluse alguses informeeritud nõusolek (nõusoleku vormid on taotlusele lisatud). IP-aadresse ei koguta ja küpsiseid ei kasutata. Vastaja saab vastamist katkestada ja tagasi ankeedi juurde pöörduda unikaalse lingi kaudu. Taotleme luba riigipiiri äärsete maakondade elanike avaliku arvamuse küsitluste läbiviimisel rahvastikuregistri andmete kaasamiseks kõigiks kaheksaks uuringuks aastatel 2025–2028. Igaks uuringuks taotletakse rahvastikuregistrist uued kontaktid. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikuandmed on vajalikud küsitluse läbiviimiseks 3 maakonna (Võru-, Põlva- ja Ida-Virumaa) elanike seas maakonna tasandil soo, vanusrühma ja asulatüübi lõikes ning kogu valimi tasandil rahvuse/keele. kodakondsuse ja haridustaseme lõikes. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Uuringu tellija on Kaitseministeerium ehk täidesaatva riigivõimu asutus, kes tellib uuringu riigikaitsepoliitika kujundamise eesmärgil ning uuringu vastu on ülekaalukas avalik huvi. VVS § 60 lg 1 järgi on Kaitseministeeriumi valitsemisalas riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine, mh ka kutsealuste kutsumine ajateenistusse, kaitsetööstuse arendamine jm, mille üheks sisendiks on ka avaliku arvamuse uuringud. Riigikaitse arengukava 2022–2031 koostatakse Eesti julgeolekupoliitika alustes sõnastatud peaeesmärgi „Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja elanikkonna turvalisus“ saavutamiseks. Riigikaitse arengukava lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid nii sõjalisi kui mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning ühendades olulised tegevused nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. Samuti on riigikaitse arengukava kontekstis strateegilise kommunikatsiooni eesmärgiks tagada Eesti ühiskonna, liitlaste ja rahvusvahelise üldsuse toetus Eesti põhiseaduslikule korrale. Selleks tuleb olla teadlik inforuumis toimuvast ja selle mõjust elanike hoiakutele ja ü hiskonnas toimuvatele protsessidele ning suurendada Eesti ü hiskonna vastupanuvõimet informatsioonilisele mõjutustegevusele. Seetõttu jälgitakse avaliku arvamuse uuringute abil Eesti elanikkonna olulisemaid riigikaitse ja julgeolekuga seotud hoiakuid. Uuringu valimisse kuuluvad Eesti Vabariigi elanikud. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Uuringute läbiviimisel kasutame teadusuuringu nõuetele vastavaid andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise viise ning kvaliteedinõudeid. Selle tagab kogenud meeskond, mille liikmetel on kogemusi nii teadus- kui ka rakendusuuringute läbiviimisega. Lisaks on AS-i Emor tegevus on kooskõlas ESOMAR/ICC turundus- ja sotsiaaluuringute korraldamise rahvusvaheliste reeglitega. AS Emoril on olemas isikuandmete kaitse eest vastutav isik. Samuti on AS-il Emori välja töötatud ja rakendatud andmekaitse füüsilised, infotehnoloogilised ja organisatoorsed põhimõtted (näiteks on valimibaasi kontaktid kättesaadavad ainult nendega otseselt töötavatele spetsialistidele). Projektimeeskonna liikmed käsitlevad andmeid vajaliku konfidentsiaalsusega ning välistatud on andmete töötlemine projektiga mitteseotud mittevolitatud isikute poolt. Eetilised aspektid Uuritavate autonoomia respekteerimine – osavõtt uuringust on vabatahtlik. Selleks teavitatakse uuritavat läbi informeeritud nõusoleku lehe, kus on kirjas, et uuringus osalejad annavad oma nõusoleku uuringus osalemiseks vabatahtlikkuse alusel ning saavad igal hetkel osalusest loobuda võttes selleks AS-iga Emor ühendust spetsiaalsel meiliaadressil või telefoni teel. Samuti teavitatakse uuritavat uuringu eesmärgist, mida uuring endast kujutab, kelle poolt on uuring läbiviidud, milliseid andmeid kogutakse ja kuidas neid käideldakse. Mittekahjustamise printsiip – uuring on mitteinvasiivne ja ei kujuta riski inimese tervisele. Uuritaval palutakse vastata küsimustele, mis puudutavad kaitsetahet ja-valmidust ning kaitsepoliitika kujundamist. Heategemise printsiip – uurimistööst saadav kasu võib uuritava jaoks olla nii otsene kui ka kaudne. Otsene, kuna uuring võib vastajat panna mõtlema Eesti kaitsmisele sõjaohu olukorras ning indiviidi osale selles ning kaudne, kuna olulise teema käsitlemine võib tuua positiivset muutust vastaja kaitsetahte ja ettevalmistuse osas. Uuringust saab kasu ka Eesti Vabariik, kuna uuringu abil kaardistame ja mõõdame kaitsetahte muutumist võrreldes varasemate uuringutega. See aitab riigil sätestada eesmärgid ja meetmed edasiseks kaitsetahte- ja valmiduse tugevdamiseks. Õigluse printsiip – uuringuga ei kaasne olulist ebavõrdse kohtlemise riski. Kõigil uuringu sihtrühma liikmetel on võrreldav võimalus sattuda uuringu valimisse. Uuringu kaudsed kasud puudutavad ka neid sihtrühma liikmeid, kes uuringus ise ei osale. Uuringu isikustatud andmete töötlemise eesmärgiks on küsitlusuuringu küsitlustoimingute läbiviimine. Küsitluse tulemusel valmiv küsitlusandmete fail on anonümiseeritud, st küsitlusele vastanute nimesid ja kontaktandmeid ei viida kokku nende poolt küsitluse käigus antud vastustega. Uuringu läbiviija edastab küsitluste tulemuste anonümiseeritud üksikvastuste faili Kaitseministeeriumile ning koostab andmefaili pealt üldistatud uuringu aruande. Üksikvastuste failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Kaitseministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (koondatakse kategooriateks I, II ja III taseme haridus), rahvus (eestlane, muu rahvus), kodakondsus (Eesti, muu/määratlemata). Rahvastikuregistrist tehakse päring küsitlustöö läbiviimiseks vajaliku minimaalse andmekoosseisu kohta, ning valim päritakse (minimaalses) suuruses, mis võimaldab saavutada hanketingimustele vastava lõppvalimi. Isikuandmeid sisaldavad failid (rahvastikuregistrist saadud valimid) kustutatakse hiljemalt üks kuu pärast uuringu tulemuste (nt uuringu aruande) üleandmist tellijale. Isikuandmed kustutatakse järgmisteks kuupäevadeks: 1. Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 18–74-aastases elanikkonnas: SUVI Rahvastikuregistri kontaktandmete hävitamine orienteeruvalt 10. oktoober 2025/2026/2027/2028 2. Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 18–74-aastases elanikkonnas: SÜGIS Rahvastikuregistri kontaktandmete hävitamine orienteeruvalt 10. veebruar 2026/2027/2028/2029 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?  Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Isikuandmete allikaks teatud elanikkonnarühmade lõikes on rahvastikuregister. Kaitseinvesteeringute Keskus ja Kaitseministeerium on läbi viinud uuringu hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (AS Emor). Teadusuuringu läbiviijaks ja isikuandmete volitatud töötlejaks on AS Emor. Kaitseministeerium uuringu tellijana ei oma ega töötle isikuandmeid. Kaitseministeerium sõlmis uuringu läbiviijaga andmetöötluse lepingu andmete kaitseks ning uuringu järgseks isikustud andmete, sh kontaktandmete hävitamiseks. Andmetöötluse leping on taotlusele lisatud. Kaitseministeerium volitab AS-i Emor iga uuringu eelselt esitama taotlust rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis (https://rr-taotlus.smit.ee/). Saadud andmeid kasutab AS Emor ainult antud küsitluse käigus valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks. Isikuandmeid sisaldav valim edastatakse krüpteerituna uuringu läbiviija volitatud töötaja e-maili aadressile. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Küsitlus viiakse läbi kolme maakonna – Põlva-, Võru ja Ida-Virumaa – elanike seas. Minimaalne lõplik vastajate arv on 500 inimest, sh 250 inimest Ida-Virumaalt ning 250 inimest Põlva- ja Võrumaalt kokku. Arvestades vastamisaktiivsust ning kontaktide kvaliteeti on selleks vajalik saada rahvastikuregistrist 6000 inimese kontaktid. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Andmed päritakse rahvastikuregistrist päringu tegemise seisuga. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). andmed kasutusviis elukoha andmed moodustamaks maakonnapõhist valimit kolme maakonna piires. Asulatüübi maakonna ning puhul kasutatakse jaotust linn, maa-asula. asulatüübi täpsusega isikunimi (ees- on vajalik tagamaks, et küsitlusele vastab see inimene, kes oma ja taustaandmete järgi valimisse sattus, mitte inimene, kelle meiliaadress või perekonnanimi) telefoninumber on rahvastikuregistrisse teise inimese kontaktiks antud. Lisaks suurendab nimeline pöördumine vastamisaktiivsust. kontaktandmed e-posti aadress uuringut tutvustava kirja ja digitaalse küsitluslingi (e-post, telefon) saatmiseks, telefoni number telefoniküsitluse läbiviimiseks sugu saavutamaks proportsionaalset valimit regiooni/piiriäärse ala vaatest vanus vanuse andmed rahvastikuregistrile taotluse esitamise või jooksva seisuga, saavutamaks proportsionaalset valimit regiooni/piiriäärse ala vaatest rahvus (selle saavutamaks proportsionaalset valimit piiriäärse elanikkonna jaotumisest puudumisel rahvuse/keele põhiselt emakeel) kodakondsus saavutamaks proportsionaalset valimit piiriäärse elanikkonna jaotumisest kodakondsuse põhiselt. Küsime jaotust vene, muu riigi või määratlemata kodakondsus. haridus saavutamaks proportsionaalset valimit piiriäärse elanikkonna jaotumisest 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44–50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.  haridustaseme põhiselt ning planeerimaks täpsemalt ja paremini vastajale lähenemise kanaleid: kõrgema haridustasemega vastajad on paremini kättesaadavad veebiküsitluses; madalama haridustasemega vastajateni jõudmiseks on parem telefoniküsitlus 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Rahvastikuregister 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Riigipiiri äärsete maakondade elanike uuringu puhul kasutati rahvastikuregistri kontakte 2024. aasta sügisel. 2025-2028. aasta osas ei ole täiendavalt suheldud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Rahvastikuregistri andmeid ei kasutata tulemuste esitamisel. Uuringu käigus kogutud vastused anonümiseeritakse volitatud töötleja ehk uuringu läbiviija poolt ja uuringu läbiviija edastab Kaitseministeeriumile juba anonümiseeritud üksikvastuste faili ning üldistatud analüüsi põhjal koostatud aruande. Pseudonümiseerimine ei ole vajalik, sest puudub vajadus hilisemaks vastajate identifitseerimiseks. Üksikvastuste failis on vastused muudetud täielikult anonüümseks, ehk vastajad ei ole ei otseselt ega kaudselt tuvastatavad. Selleks, et vastajad ei oleks otseselt tuvastavad, eemaldatakse juba enne Kaitseministeeriumile tulemuste esitamist andmefailist otseselt vastajale isikule viitavad tunnused (nimi, e-maili aadress, telefoninumber). Vastajate kaudse tuvastamise vältimiseks esitatakse andmefailis vastajate taustandmed agregeeritud tunnustena (väiksemad grupid on ühendatud suuremateks, vältimaks olukorda, kus vastaja taustainfo on sedavõrd detailne, et tema isik on taustatunnuste alusel tuvastatav). Agregeerimine puudutab järgnevaid tunnuseid: vanus (ei esitata täisarvu, vaid vahemikuna) ja haridus (koondatakse kategooriateks I, II ja III taseme haridus), rahvus (eestlane, muu rahvus), kodakondsus (Eesti, muu/määratlemata). Volitatud töötleja anonümiseerib andmed järgnevalt: - Uuringu valimiinfo ehk valimifail, mis sisaldab potentsiaalsete vastajate kontakte (e-maili aadresse, telefoninumbrit) laaditakse Nfield küsitlussüsteemi. - Nfield küsitlussüsteem saadab potentsiaalsetele vastajatele e-maili kutsega vastata uuringule või helistab neile telefoniküsitleja süsteemi poolt etteantud numbrile. - Vastajad, kes on nõus uuringus osalema, täidavad ankeedi Nfield süsteemis või sisestab nende vastused telefoniküsitleja. - Küsitlusperioodi lõppedes laetakse Nfield küsitlussüsteemist alla fail vastajate vastustega. Selles failis ei ole vastaja e-maili aadressi ega telefoninumbrit, kuid on unikaalne ID. - Nfieldi küsitlussüsteemist kustutatakse kontaktandmed ühekorraga kohe peale küsitlustöö lõppu. - Valimiinfole ja unikaalse IDga andmetele on ligipääs ainult konkreetsel andmetöötlusspetsialistil, kellele on vastav õigus omistatud. - Andmetöötluse esimeses etapis nimetatud ID eemaldatakse ning edasistes analüüsides ja töötlustes kasutatakse faili, mis ei sisalda viidet konkreetsele vastajale. Sellest hetkest peale ei ole küsimustiku vastused enam mitte kellegi jaoks kokkuviidavad kontaktidega. Tellijale esitatavas SPSS-formaadis andmefailis on ainult kirjed vastustega küsimustikule, kuid mitte vastaja nime ega kontaktandmetega. Küsitlus on ainult elektroonne ning paberkandjal küsimustikke ei ole. Vabaväljaga vastatud küsimused töötatakse läbi uuringu analüütiku poolt eesmärgiga eemaldada ebasobivad täitmised (nt suvaliselt sisestatud tähed, ebasünnis keelekasutus, vihakõne). Vabaväljaga küsimused ei küsi vastaja kontakte ega nime. Kui seal peaks olema  spetsiifiliselt isiku tuvastamist võimaldavat infot, siis see kustutatakse. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. - 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. - 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. - 11. Kas andmesubjekti Jah teavitatakse isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 11.2. Kui vastasite jah, siis Kõik andmesubjektid kaasatakse küsitlusse ja neile kirjeldage, kuidas teavitatakse. saadetakse küsimustiku kutse, kus neid teavitatakse küsitluse läbiviimisel andmete päritolust, vastamise vabatahtlikkusest ning edasises uuringuandmete analüüsis anonüümitud andmete kasutamisest, uuringu tellijast ning andmete edastamisest teistele osapooltele. Isikupõhise valimi moodustamisel rahvastikuregistri andmetest andmesubjekte sellest ei teavitata. Taotleja kinnitab, et kõik IKS § 6 lõike 3 loetletud tingimused on käesoleva uuringu puhul täidetud. Vastavalt IKS § 6 lõikele 3 on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Nimetatud tingimused on täidetud ning alus töötlemiseks tuleneb IKS § 6 lõikest 5. 11.3. Kust on leitavad AS-i Emor kodulehelt eesti ja vene keeles: andmekaitsetingimused6? https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/ https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/ 12. Kas isikuandmeid Otseselt ei edastata, kuid uuringu küsitluse läbiviimisel kasutab 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.  edastatakse kolmandatesse volitatud töötleja järgmisi allhankijaid: riikidesse7 Veebiküsitluse läbiviimisel: Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita - Nfield Online veebiküsitluste lahendust pakub Hollandi firma ka järgnevad lahtrid. NIPO Software B.V. Admin ligipääs on Nipo töötajatel Hollandist ja Hispaaniast. Nfield Online alltöövõtjad on Microsoft Azure pilvelahendus asukohaga Amsterdamis, georeplikeeritud Iirimaale ja Elastic Email, mis võimaldab teenuseid pakkuda regioonide põhiselt, Euroopa klientide puhul kasutatakse andmekeskust Prantsusmaal (Pariisis). Telefoniküsitluse läbiviimisel: - AS-i Emor grupi telefoniküsitluste pakkumise pilvelahendus, mille serverid paiknevad Iirimaal, Dublinis. Pilvandmetöötluse pakkuja tagab piisava andmekaitse taseme, et täita üldmääruse nõudeid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu - isikuandmeid edastatakse. 12.2. Milliseid - lisakaitsemeetmeid kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Thomas Mell (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht x Lisa 2: Hankeleping ja andmetöötlusleping x Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm x Lisa 4: Uuringu küsimustiku kavand x 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44–50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).  Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee Otsus nr 1436 Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee (TAIEK) koosseisus M. Tammaru, C. Murd, K. Lindeberg, K. Paapsi, V. Valvere, M. Liibek, J. Šteinmiller, R. Hallik, A. Kull, A-R. Tereping, A. Schults ja T. Pruunsild arutas oma koosolekul 20.02.2025 ja otsustas lugeda kooskõlastatuks uuringuprojektid 2629 „Avalik arvamus riigikaitsest 2025-2028“ ja 2630 „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades 2025-2028 “, mille vastutav uurija on MA Jaanika Hämmal (AS Emor) ja põhitäitja on tema kolleeg MA Kaisa Esko. Uurimistöösse on kaasatud Kaitseministeerium. TAIEK otsus nr 1436 on väljastatud 05.03 .2025 Marika Tammaru TAIEK esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Marje Liibek TAIEK sekretär /allkirjastatud digitaalselt/ Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee Tervise Arengu Instituut, Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn, [email protected] , www.tai.ee RAAMLEPING 17.01.2025 nr 2-2/25/21 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala 1, 15094 Tallinn), keda esindab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 ja 28.02.2024 käskkirja nr 26 alusel hangete osakonna juhataja hankebüroo juht hangete osakonna juhataja ülesannetes Marek Järlak (edaspidi tellija), ning aktsiaselts Emor (registrikood 10076576, aadress Maakri tn 21, 10145 Tallinn), keda esindab põhikirja ja seaduse alusel juhatuse liige Karin Niinas, (edaspidi täitja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud pakkumusest. 1.2. Leping on sõlmitud järgnevates hanke osades: 1.2.1. hanke osa 1 – riigikaitse avaliku arvamuse uuringud. 1.3. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust. 1.4. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.5. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.5.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.5.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.5.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.5.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/ uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada; 1.5.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna;  1.5.6 tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.6. Lepingu ese on riigikaitse avaliku arvamuse uuringute tellimine, mis on kirjeldatud riigihanke tehnilises kirjelduses (lisa 1) (edaspidi nimetatud teenus). 1.7. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas. 1.8. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel. 1.9. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja teenuse tulemid. 1.10. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega. 2. Lepingu osad Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu, millega võetakse rahaline kohustus. 3. Hankelepingute sõlmimine 3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse (edaspidi: ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi: kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles täpsustatakse vajadusel nt tellitava teenuse tehniline kirjeldus, osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat täitjalt teenust tellima. 3.2. Teenuse tellimine toimub alljärgneva korra alusel: 3.2.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.2.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata. 3.2.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks. 3.3. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina. 3.4. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid (teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja teenuste hinnastamise tingimused. 2/10 4. Tellija õigused ja kohustused 4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse osutamisega seotud küsimustes. 4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lepinguväliselt, kui: täitja ei esita pakkumust; täitja esitatud pakkumus ei vasta nõuetele; täitja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik. 4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks. 4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega. 5. Täitja õigused ja kohustused 5.1. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti. 5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust osutada. 5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus ja pakkumise esitamise ettepaneku käigus sätestatud tingimustele, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt tellija esindaja ja analüütik-projektijuhi vahel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase 3/10  väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse osutamist. 6.3. Teenuse kasutamine võimaldatakse tellijale viivitamatult pärast hankelepingu jõustumist, kuid mitte hiljem kui hankelepingus nimetatud tähtajaks. 6.4. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisti. 7. Lepingu maksumus ja maksetingimused 7.1. Raamlepingu eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on: 308 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul (hanke osa 1); 140 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul (hanke osa 2). 7.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 2 aastaks ning igale konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas 2 sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud hindu. 7.3. Täitjal on õigus taotleda üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel. 7.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või tellija ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad. 7.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada punktis 7.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 7.3 sätestatud korrigeeritud maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 7.3 alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu. 7.5. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 7.6. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 7.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 7.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 7.8.1. Maksja andmed (arve tasuja): 4/10  Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala tn 1, 15094 Tallinn). 7.8.2. Muud arvele märgitavad andmed: tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; riigihanke viitenumber 285501; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest. 7.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 7.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 7.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hankelepingu muudatus. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 8.7. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga või muu pandeemilise haiguspuhanguga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 5/10 9. Garantiikohustus 9.1. Kui teenus on kaetud garantiiga, annab täitja lepinguga kõikidele teenustele garantii minimaalselt 6 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused igakordses hankelepingus. 9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest mõlema poole poolt. 9.3. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused. 9.4. Tellija kohustub teavitama täitjat garantiiaja jooksul osutatud teenustel ilmnenud puudustest täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 9.5. Täitja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 30 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Tellija vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib see periood olla pikem. 9.6. Täitja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud. 9.7. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse teenusele algse garantiiga sama kestusega uus garantii. 10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku- tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 11. Intellektuaalse omandi õigused 11.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu sisaldub lepingu maksumuses). 11.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud muu intellektuaalse omandi õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks. 11.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti. 6/10  11.4. Täitjal on tellija kirjalikul nõusolekul õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale. 12. Vastutus 12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust. 12.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 12.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva. 12.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega. 12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks täitjale avalduse. 12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 12.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest. 12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 12.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast 7/10  tasust. 12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga. 13. Lepingu lõpetamise alused 13.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 13.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita; 13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 13.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse osutamisega; 13.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik; 13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 13.4.1–13.4.10. 13.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 13.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 kalendripäeva ette. 13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 14. Kontaktisikud 14.1. Tellija kontaktisik lepingulistes küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel taristu ja teenuste kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, 8/10  e-post [email protected]). 14.2. Tellija kontaktisikud sisulistes küsimustes on: 14.2.1. Rika Margat (tel +372 717 0027, e-post [email protected]). 14.3. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. 14.4. Täitja kontaktisik on Jaanika Hämmal (tel +372 5666 8595, e-post [email protected]). 14.5. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 14.6. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.7. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 15. Lõppsätted 15.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud. 15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või kuni punktis 7.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. 15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne versioon. 15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud 15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast. 16. Lisad 16.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 16.2. Lisa 2. Täitja pakkumus; 16.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused. 9/10 Tellija: Täitja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus aktsiaselts Emor Registrikood 70009764 Registrikood 10076576 Järve 34a Maakri tn 21 11314 Tallinn 10145 Tallinn e-post [email protected] e-post [email protected] [email protected] Kaitseministeerium Registrikood 70004502 Sakala tn 1 15094 Tallinn (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Marek Järlak Karin Niinas hankebüroo juht juhatuse liige hangete osakonna juhataja ülesannetes 10/10  Lisa 1 Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) juurde Tehniline kirjeldus „Riigikaitse avaliku arvamuse uuringud“ Hanke osa 1 1. Hanke ese 1.1. Lepinguperioodil tellitakse kokku maksimaalselt 56 uuringut (edaspidi nimetatud ka kui küsitlus, teenus, töö) alljärgnevalt: Uuring 2025 2026 2027 2028 Avaliku arvamuse küsitlus 1 1 1 1 Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades 2 2 2 2 KOKKU 3 3 3 3 Fookusgrupi intervjuud* 10 10 10 10 Ettenägematud lisatööd / Lisauuring(ud)* 1 1 1 1 Maksimaalselt kokku 14 14 14 14 1.2. Fookusgrupi intervjuude ja lisatööde/lisauuringute tellimine toimub vastavalt tellija vajadusele. Tellijal ei ole lepinguperioodil kohustust täitjalt fookusgrupi intervjuusid ja ettenägematuid lisatöid/lisauuringuid tellida. 2. Nõuded teenusele 2.1. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele Uuring Avaliku arvamuse küsitlus 2.1.1 Uuringu Avaliku arvamuse monitooringuteenuse tellimise eesmärk on uurida eesmärk Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigi institutsioonide (sh eriti Kaitseväe ja Kaitseliidu), NATO ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide suhtes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000–2024 tehtud avaliku arvamuse uuringutele. 2.1.2 Korraldamise 1 kord aastas (kokku 4 uuringut) sagedus 2.1.3 Läbiviimise Uuring tuleb läbi viia perioodil 2025–2028 nii, et küsitlused toimuvad periood sagedusega üks kord aastas I kvartali jooksul: • avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal hiljemalt 31. märtsiks, st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud; • küsitluse tulemuste presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt. 2.1.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse kombineeritud küsitlust, mis peab olema korraldatud veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Telefoniküsitluse osakaal peab olema vähemalt 30%. 2.1.5 Valim Uuringute üldkogum on Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15–74. Vanuserühmad tuleb jaotada kuude gruppi (15–19, 20–29, 30–39, 40–49, 50–59, 60–74). Uuringute valimi suurus on vähemalt 1200 juhuvaliku meetodil leitud Eesti elanikku vanuses 15–74. Vajadusel täpsustab tellija demograafilised või muud nõuded (nt muukeelsete protsent). 1/7  Valimi koostamisel tuleb aluseks võtta üldkogumi proportsionaalne mudel maakonna, asulatüübi, soo, vanusegruppide, omandatud haridustaseme ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud. Uuringute valim tuleb moodustada selliselt, et see võimaldaks teha järeldusi vähemalt järgmistel tasanditel: kogu valim, sugu, vanuserühm, rahvus, keel, kodakondsus, regioon (Tallinn, Põhja-, Kesk-, Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti), haridustase. Lepingu täitmise käigus võivad pooled kokku leppida teistsuguses järelduste tegemise tasandis. 2.1.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh: o iga küsitluse ankeet, sh küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv lepitakse poolte vahel kokku eraldi enne igat küsitlust. Ankeedi tõlke eesti keelest vene keelde korraldab täitja; o küsitluse indikatiivne maht on kuni 100 tunnust, millele lisanduvad alljärgnevas punktis kirjeldatud taustandmed ja tunnused meediatarbimise mõõtmiseks; o küsitlusest peab muuhulgas selguma vastajate meediakäitumise tüpoloogia, st küsimustik peab lisaks tavapärastele taustandmetele (sugu, vanus, haridus, elukoht, töökoht/amet, sissetulek, rahvus, kodakondsus jms) sisaldama ka meediatarbimist mõõtvaid tunnuseid (olulisemad ajalehed, raadio- ja telekanalid, online-väljaanded, sotsiaalmeediakanalid); • andmete analüüsimine; • andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis; • tulemuste lõikes standardtabelite esitamine; • uuringuaruande koostamine; • vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritustel. 2.1.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused: • andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega; • sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis; • ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles; • küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis; • uuringutulemuste esitlus (mida tuleb ka ette kanda vastavalt punktile 2.1.8). Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne, mis muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses (tehniline raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust, ülevaadet andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja usalduspiire). Iga aruanne peab olema võrreldav aastatel 2000–2024 läbi viidud uuringute tulemustega. Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 25 kalendripäeva jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete eesti- ja inglisekeelsete failidena koos andmefailidega (sh küsitluse algandmed koos metaandmetega). Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis. Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel, kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes 2/7  (standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja soovidele ja täitja ettepanekutele): • vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm, rahvus, keel, kodakondsus, regioon, maakond, haridustase, sissetulek. Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget, mille osas lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist. • mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt. Kuni 2024. aastani korraldatud uuringute tulemusi näeb Kaitseministeeriumi veebilehelt https://www.kaitseministeerium.ee//et/eesmargid-tegevused/avalik- arvamus-riigikaitsest ning Eesti Sotsiaalteadusliku Andmearhiivist aadressil https://datadoi.ee/handle/33/81. 2.1.8 Tulemuste Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund, pressikonverents), maksimaalselt neli korda aastas. 2.2. Nõuded avaliku arvamuse küsitlusele riigipiiri äärsetes maakondades Uuring Avaliku arvamuse küsitlus riigipiiri äärsetes maakondades 2.2.1 Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on täpsemalt uurida riigipiiri äärsetes maakondades elavate Eesti elanike hinnanguid riigikaitselistes küsimustes. Küsitlus viiakse võrreldes põhilise avaliku arvamuse uuringuga (p 2.1) läbi väiksemas mahus ning selle käigus uuritakse järgnevaid teemasid: a. elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral; b. hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas; c. suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse. 2.2.2 Korraldamise 2 korda aastas (kokku kaheksa uuringut) sagedus 2.2.3 Läbiviimise Küsitlused toimuvad sagedusega kaks korda aastas orienteeruvalt iga periood aasta suvel ja sügisel. 2.2.4 Metoodika Andmete kogumiseks kasutatakse küsitlust, mis peab olema korraldatud veebiküsitluse (või veebi- ja telefoniküsitluse või F2F) meetodil. 2.2.5 Valim Küsitluse valimi suurus peab olema vähemalt 500 inimest vanuses 18– 74 Põlva, Võru ja Ida-Viru maakondadest (250 vastajat Ida-Virumaalt, 250 vastajat Põlva- ja Võrumaalt). Valimi koostamisel tuleb aluseks võtta üldkogumi proportsionaalne mudel maakonna, asulatüübi, soo, vanusegruppide ja keelekasutuse lõikes tuginedes Eesti Statistikaameti viimasele võimalikule rahvastiku andmestikule. Uuringu tulemused peavad üldkogumi suhtes olema esinduslikud. Valimi moodustamiseks peab täitja taotlema rahvastikuregistrist nende maakondade elanike lisakontakte (esinduslik juhuvalim soo, vanuse ja rahvuse lõikes). Algse valimi tellimisel tuleb arvestada minimaalse vajaliku vastamismääraga. Isikuandmeid (kontaktandmed ja nimi) kasutab täitja vaid andmekogumise käigus ning peale andmekogumist need hävitatakse. Isikuandmeid ei liideta vastamise andmetega. Rahvastikuregistrist tuleb veebiküsitluse jaoks teha piisavalt suure ülekattega väljavõte, et täita valimi eesmärk. 3/7  Kuna ankeedis küsitakse ka eriliigilisi isikuandmeid (rahvus, kodakondsus) ning andmeid kasutatakse poliitika kujundamiseks, siis peab täitja koos tellijaga uuringu kooskõlastama TÜ eetikakomisjoni ja AKI-ga (eelistatult ühekordne taotlus lepingu perioodiks). 2.2.6 Töö sisu • Uuringu ettevalmistamine, sh: o küsitluse indikatiivne maht on kuni 30 tunnust (sh 20 küsimust, mille seas ka taustandmed: elukoht, küsitluse keel, sugu, vanus, rahvus, kodakondsus, sissetulek). Uuringu lõplik ankeet, sh küsimuste sisu, sõnastus ning täpne arv, lepitakse kokku eraldi enne igat küsitlust. Ankeedi tõlke eesti keelest vene keelde korraldab täitja. • andmete analüüsimine; • andmefaili korrastamine ja esitamine tellijale SPSS formaadis; • tulemuste lõikes standardtabelite esitamine; • uuringuaruande koostamine; • vajadusel tulemuste esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritustel. 2.2.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused: • andmebaas MS Excel, CSV ja SAV (SPSS) formaadis kirjeldatud tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega; • sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis; • ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles; • küsitluse tulemuste raport MS Word ja PDF formaadis; • uuringutulemuste esitlus (maksimaalselt neli korda ühe uuringu kohta). Iga avaliku arvamuse küsitluse kohta tuleb koostada koondaruanne, mis muuhulgas analüüsib muutusi ja trende avalikus arvamuses (tehniline raport, mis sisaldab mh metoodika- ja valimi kirjeldust, ülevaadet andmekogumisest, küsitluse läbiviimise aega ja usalduspiire). Iga küsitluse koondaruanne tuleb tellijale esitada 20 kalendripäeva jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest digitaalsete eestikeelse MS Word formaadis failina koos andmefailidega (sh küsitluse algandmed koos metaandmetega). Täitja korrastab andmefaili ja esitab selle tellijale SPSS formaadis. Täitja esitab standardtabelid tulemuste lõikes andmetabelis MS Excel, kus tuuakse välja tulemused üldkogumi ja erinevate tunnuste lõikes (standardtabelite lõiked koostab täitja vastavalt tellija esindaja soovidele ja täitja ettepanekutele): • vastuste jaotus esitatakse lõigetes: kogu valim, sugu, vanuserühm, rahvus, keel, kodakondsus, maakond, haridustase, sissetulek. Tellija võib vastavalt vajadusele lisada veel kuni 5 lõiget, mille osas lepitakse täitjaga kokku enne analüüsiga alustamist; • mõne küsimuse puhul võib olla lisaanalüüsi vajadus, nt vastusevariantide kokku liitmisel või mõne tunnuse omavahel risti vaatamisel. Need lisalõiked lepitakse tellijaga kokku jooksvalt. 2.2.8 Tulemuste Vajadusel tuleb täitjal tellija ettepanekul uuringu tulemusi esitada esitlemine laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel (nt infotund, pressikonverents), maksimaalselt kaks korda aastas. 4/7  2.3. Nõuded avaliku fookusgrupi intervjuudele Uuring Fookusgrupi intervjuud 2.3.1 Uuringu eesmärk Vajadusel kuni 40 fookusgrupi intervjuu läbiviimine aastatel 2025–2028 riigikaitse ja julgeolekuga seotud teemadel. 2.3.2 Korraldamise Vastavalt vajadusele. sagedus 2.3.3 Läbiviimise Vastavalt vajadusele. periood 2.3.4 Metoodika Fookusgrupi intervjuu, kuid vajadusel nende asendusena süva- ja ekspertintervjuud. 2.3.5 Valim Vastavalt vajadusele ja sõltuvalt uuringuteemast. 2.3.6 Töö sisu Iga fookusgrupi intervjuu indikatiivne maht on 6–8 inimest ja 15–20 küsimust. Intervjuude täpsed teemad ja vestluskavad, gruppide profiilid ning läbiviimise ajad lepitakse tellijaga kokku eraldi, arvestusega, et täitjale peab töö teostamise ettevalmistamiseks jääma aega vähemalt 30 kalendripäeva, kui ei lepita kokku teisiti. 2.3.7 Tulemus Kõikidest fookusgrupi intervjuudest tuleb koostada kokkuvõtted, mis antakse tellijale üle hiljemalt 30 kalendripäeva pärast ühe tervikliku uuringu moodustava mitme fookusgrupi intervjuu läbiviimist: • intervjuude transkriptsioonid; • analüüsiraport, mis sisaldab analüütilist ülevaadet fookusgruppide tulemustest (illustreerituna intervjuudes osalejate tsitaatidega). NB! Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust ning arvestama ka võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste alusel. Kogus 40 on eelduslik ja tellija ei kohustu nimetatud koguses küsitlusi tellima. 2.3.8 Tulemuste Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt üks kord ühe uuringuteema esitlemine ulatuses. 2.4. Nõuded ettenägematutele lisatöödele / lisauuringutele Uuring Ettenägematud lisatööd / lisauuring(ud) 2.4.1 Uuringu eesmärk Tellija võib vajadusel tellida lisatöid avaliku arvamuse monitoorimiseks, mille eesmärk on uurida Eesti elanike suhtumist ja hoiakud riigi institutsioonide (sh eriti kaitseväe ja Kaitseliidu), riigikaitse, NATO ning rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide suhtes. 2.4.2 Korraldamise Lisatööde hulk, valimi suurus, küsimustike maht ja metoodika lepitakse sagedus kokku jooksvalt lepingu kehtivuse jooksul. 2.4.3 Läbiviimise Vastavalt vajadusele. periood 2.4.4 Metoodika Vastavalt vajadusele. 2.4.5 Valim Vastavalt vajadusele. Valimi suurus ei ületa lepinguga tellitava ühe avaliku arvamuse põhiuuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust ega küsimustike mahtu. 2.4.6 Töö sisu Valimi suurus ja küsimustike maht ei ületa lepinguga tellitava ühe avaliku arvamuse uuringu või fookusgrupiuuringu valimi suurust ega küsimustike mahtu. 2.4.7 Tulemus Täitja esitab tellijale uuringu tulemused: 5/7  • andmebaas MS Excel ja SPSS formaadis kirjeldatud tunnuste, kaalutunnuste ning analüüsiks loodud lisatunnustega; • sagedustabelid kõigis küsitud lõigetes MS Excel faili formaadis; • ankeetide ja kirjade lõplikud versioonid eesti ja vene keeles; • küsitluse tulemuste raport MS Word formaadis. 2.4.8 Tulemuste Vastavalt vajadusele, kuid maksimaalselt 2 korda ühe uuringu ulatuses. esitlemine 3. Nõuded teenust osutavale personalile 3.1. Täitja tagab lepinguperioodil tehnilises kirjelduses nimetatud küsitluste korraldamiseks vähemalt kaheliikmelise projektimeeskonna olemasolu. Vajalikud rollid ja peamised vastutused meeskonnas on toodud punktides 3.2 ja 3.3. 3.2. Täitja tagab lepinguperioodil analüütik-projektijuhi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide tellitavate uuringute ettevalmistamise, läbiviimise ja analüüsimise eest. 3.2.1. Analüütik-projektijuhil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu esemega sarnaste avaliku sektori projektide ettevalmistamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel. Hankelepingu esemega sarnaste projektide all peab tellija silmas sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning mille juures on analüütik-projektijuhi tööülesanneteks olnud uuringuprojektide koordineerimine, klientide nõustamine, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ning uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. 3.2.2. Analüütik-projektijuht peab uuringu kõneisikuna vajadusel tutvustama uuringutulemusi tellija asukohas avalikel esitlustel (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8 ja 2.4.8). 3.2.3. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud analüütik-projektijuht osaleb teenuse osutamisel isiklikult. Analüütik-projektijuhi vahetamine lepinguperioodil on võimalik üksnes tellijaga vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult. 3.2.4. Täitja peab analüütik-projektijuhi vahetumisel tagama, et uue analüütik- projektijuhi kogemus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele. 3.3. Täitja tagab lepinguperioodil uuringueksperdi rolli täitva isiku, kes vastutab kõikide tellitavate uuringute läbiviimise eest. 3.3.1. Uuringueksperdil peab olema vähemalt viieaastane kogemus hankelepingu esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute läbiviimisel. Hankelepingu esemega sarnaste avaliku sektoriga seotud uuringute all peab tellija silmas sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringuid, valimiga vähemalt 800 respondenti ning mille juures on uuringueksperdi tööülesanneteks olnud uuringudisain, sh uuringu metoodika valik, ankeetide väljatöötamine, andmete analüüs ning uuringuaruannete koostamine ja esitlemine. Uuringueksperdil peab viimase viie aasta jooksul olema läbi viidud minimaalselt kolm analoogset avaliku sektoriga seotud uuringut. 3.3.2. Täitja riigihanke pakkumuses nimetatud uuringuekspert osaleb teenuse osutamisel isiklikult. Uuringueksperdi vahetamine lepinguperioodil on võimalik üksnes tellijaga vähemalt e-kirja teel või kirjalikult kooskõlastatult. 3.3.3. Täitja peab uuringueksperdi vahetumisel tagama, et uue uuringueksperdi kogemus vastab tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele. 4. Teenuse tellimise ajakava ja tähtajad 4.1. Avaliku arvamuse küsitlus peab olema teostatud igal aastal perioodil 2025–2028 hiljemalt 31. märtsiks (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). Küsitluse tulemuste presentatsioonid lepitakse kokku jooksvalt. 4.2. Avaliku arvamuse uuringud riigipiiri äärsetes maakondades: 6/7  4.2.1. aasta esimene uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. augustiks aastatel 2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). 4.2.2. aasta teine uuring peab olema tehtud hiljemalt 15. detsembriks aastatel 2025–2028 (st küsitlustööd peavad olema selleks ajaks lõppenud). 4.3. Fookusgrupi intervjuude läbiviimise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt vajadusele. 4.4. Ettenägematute lisatööde/lisauuringute teostamise ajagraafik lepitakse kokku vastavalt vajadusele. 4.5. Täitja esitab küsitluse koondaruande tellija kontaktisikule hiljemalt 25 kalendripäeva jooksul alates küsitluse läbiviimise lõpetamisest. Tööde üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise akti alusel. 5. Muud tingimused 5.1. Kõik õigused täitja poolt lepingu täitmise käigus tehtavate küsitluste, intervjuude, koondaruannete ja analüüside kasutamiseks jäävad tellijale. 5.2. Täitja peab vajadusel tutvustama uuringutulemusi (vt p-d 2.1.8, 2.2.8, 2.3.8, 2.4.8) tellija määratud asukohas laiemale kuulajaskonnale suunatud üritusel. Kui täitja soovib uuringut tutvustada kolmandatele osapooltele, tuleb see eelnevalt tellijaga vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastada. 5.3. Tellija poolt tellitud uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse“ elektroonilised andmefailid statistikapaketi SPSS formaadis antakse täitja poolt üle ka Tartu Ülikooli konsortsiumile Eesti Sotsiaalteaduslik Andmearhiiv (ESTA). 7/7  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 285501 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028 Pakkumus: 525811 Ettevõtja: aktsiaselts Emor (10076576), roll: peapakkuja OSA 1 – RIIGIKAITSE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Ühe avaliku arvamuse küsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 20% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 tk 20420,000 20420,000 22 24912,400 2. Ühe avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud avaliku arvamuse küsitluse riigipiiri äärsetes maakondades maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 15% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 8820,000 tk Koostatud 09.12.2024 17:55:33 1/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info  Väärtus Ühik Märkused 3. Ühe fookusgrupi intervjuu kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.1) kirjeldatud fookusgrupi intervjuu maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Fookusgrupi intervjuu ühiku hinna kalkuleerimisel peab pakkuja lähtuma maksimaalsest raskusastmest, inimeste ja küsimuste mahust ning arvestama ka võimalusega, et nimetatud intervjuusid tellitakse ainult vajadusel ja nende tegelik maht selgubki tegelike vajaduste alusel. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 5% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 2175,000 tk 4. Teenuse kvaliteet (Avaliku arvamuse küsitluse teenuse kirjeldus) Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 60% Hindamismetoodika kirjeldus: Hindamismetoodika kirjeldus on toodud dokumendis „ Pakkumuste hindamine“. Osa maksumus kokku KM-ta: 20420,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 24912,400 OSA 2 – KAITSETAHTE AVALIKU ARVAMUSE UURINGUD Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Ühe tööandjate arvamusküsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 25% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: Koostatud 09.12.2024 17:55:33 2/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info  "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 1 tk 8500,000 8500,000 22 10370,000 2. Ühe lastevanemate arvamusküsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 25% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 9800,000 tk 3. Ühe noorte seas läbiviidava arvamusküsitluse kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 25% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 10050,000 tk 4. Ühe reservväelaste fookusgruppide uuringu kogumaksumus Pakkuja esitab ühe tehnilises kirjelduses (lisa 1.2) kirjeldatud tööandjate arvamusküsitluse maksimaalse kogumaksumuse. Teenuse ühikuhind sisaldab kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises kirjelduses loetletud tegevusi ning on tellijale lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim Osakaal: 25% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: Koostatud 09.12.2024 17:55:33 3/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info  "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Väärtus Ühik Märkused 9705,000 tk Osa maksumus kokku KM-ta: 8500,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 10370,000 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 28920,000 Maksumus kokku KM-ga: 35282,400 Koostatud 09.12.2024 17:55:33 4/4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 7917525/general-info  Lisa 3 Raamlepingu „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest: 1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk 1.1. Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 2. Mõisted 2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1. Kontrollitav isik – Täitja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale. 2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses. 2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses. 2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille täitja vastutav isik on kohustatud esitama kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile. Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli nõusoleku vormid. 2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav isik on kohustatud täitma. 2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine. 2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud täitja ja alltöövõtja töötaja, kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud tingimustel. 2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja viibida objektil täitja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega. 2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik. 2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) – lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise 1/4  korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 2.1.14. Täitja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. 2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav täitja määratud isik. Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik. 3. Täitja õigused ja kohustused 3.1. Täitjal on õigus: 3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult; 3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV vastutavalt isikult. 3.2. Täitja kohustub: 3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku poolt; 3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt; 3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut: - kellele ei ole sissepääsuõigust antud, - kellele ei ole taustakontrolli tehtud või - eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole kooskõlastatud; 3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee alljärgnevad dokumendid: - sissepääsutaotluse (vt näidis) ja - kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku; 3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn; 3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses: - teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning täitja ja/või alltöövõtja nimetuse; - sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida konkreetsel objektil tegema hakatakse; - viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja; - andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse siseneda KV julgeolekualale; - täitja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber); - taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku. 3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse juurde täiendavalt: - koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20); 3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga; 2/4  3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee; 3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile teenusepakkujad[ät]mil.ee sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest; 3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende kahtlusest objektil KV vastutavat isikut. 4. Kaitseväe õigused ja kohustused 4.1. Kaitseväel on õigus: 4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates; 4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1. sätestatud tähtaegasid arvestades; 4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7) tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis; 4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV vastutavat isikut esimesel võimalusel; 4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused; 4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest; 4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest; 4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel esitamisel siseneda objektile; 4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes; 4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja 2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal. 4.2. Kaitsevägi kohustub: 4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile; 4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile; 4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule. 4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 1.2.13), täitja vastutava isiku (p 2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel. 5. Lõppsätted 5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. 5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 5.2.1. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks etteteatamise tähtaega arvestamata kui täitja rikub punktides 3.2.1 – 3.2.4 nimetatud 3/4 kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või täitja ja alltöövõtja töötajad ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid. 4/4  [LISADA ETTEVÕTTE PÄIS] TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS SISSEPÄÄSUTAOTLUS [Registreerimisnumber] [………..……] kuupäev Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev]. [Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele; 1. Objekti nimetus: [objekti nimetus] Aadress: [aadress] Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress] Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi] 2. jne Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne täitja [ettevõtte nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui täitja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule (allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele. Peatäitja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad: 1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood] 2. jne Sõidukid: 1. Registreerimisnumber Mark/mudel 2. jne Täitja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. [Allkiri] [Ees- ja perekonna nimi] [Ametikoht] Lisad: nõusolekud … lehel. 1/1  KAITSEVÄGI ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 01.08.2024 käskkirjaga nr 1245 Lisa 3 KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD FÜÜSILISE ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamise eesmärgil kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41⁵ sätestatud viisil Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Nõusoleku andmisel olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4); 5. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 41³ lg 4); 6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). ( päev, kuu, aasta ) [ allkirjastatud digitaalselt ]1 1 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 1/1  Andmetöötluse leping 1. Lepingupooled Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukohaga Sakala 1, Tallinn 15094 (edaspidi vastutav töötleja), mida esindab volituse alusel strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja Thomas Mell, ja aktsiaselts Emor, registrikood 10076576, asukohaga Maakri 21, Tallinn 10145 (edaspidi volitatud töötleja), mida esindab juhatuse liige Karin Niinas, edaspidi nimetatud ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmisid heas usus käesoleva lepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevas 2. Lepingu eesmärk ja objekt 2.1 Käesoleva lepingu eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad riigihanke „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) lepingu täitmisel seoses uuringutega „Elanikkonna avaliku arvamuse küsitlused 2025–2028“, „Avaliku arvamuse küsitlused riigipiiri äärsetes maakondades 2025–2028“, fookusgrupi intervjuud (sh asendusena süva- ja ekspertintervjuud) ja ettenägematud lisatööd (lisauuringud) (edaspidi teenus). Lepingut rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev leping kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi üldmäärus). 2.2 Teenuse osutamisel töödeldavad isikuandmed, andmesubjektide kategooriad, isikuandmete liigid, isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud riigihankehanke „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) alusdokumentides, käesolevas lepingus ja selle lisades. 2.3 Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. 2.4 Vastuolude korral riigihanke raamlepingu ja käesoleva lepingu sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lepingu sätetest. 3. Definitsioonid 3.1 Lähtuvalt käesoleva lepingu eesmärkidest kasutatakse käesolevas lepingus üldmääruse mõisteid, sh järgmiseid mõisteid: 3.1.1 Asjakohased tehnilised, organisatsioonilised ja korralduslikud meetmed tähendavad selliseid protsesse ja protseduure, mis võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia viimast arengut ning rakendamise maksumust, arvestades isikuandmete töötlemise üksikasju ja konteksti, samuti erineva tõenäosuse ja suurusega ohte füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest, juhuslikust kaotsiminekust, hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele. 3.1.2 Andmekaitseseadused on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL-i reguleeriva asutuse poolt. 1 3.1.3 Isikuandmete töötlemine – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu näiteks kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 3.1.4 Isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 3.1.5 Isikuandmetega seotud rikkumine – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurepääsu; 3.1.6 Andmesubjekt – füüsiline isik ehk inimene, kelle andmeid töödeldakse. Käesoleva lepingu mõistes on andmesubjektideks Eesti Vabariigi alalised elanikud, kelle isikuandmeid kasutatakse teenuse osutamisel, sh uuringute ettevalmistamisel (nt valimi moodustamine). 4. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 4.1 Volitatud töötleja kohustused: 4.1.1 Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid vastavalt andmekaitseseadustele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: (i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; (ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused. 4.1.2 Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 4.1.3 Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest. 4.1.4 Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 4.1.5 Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast. 4.1.6 Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul eelneval nõusolekul. Ilma vastutava töötleja eelneva kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT- teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat eelnevalt kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid 2 teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutava töötleja kontaktisik kinnitab nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult hiljemalt 7 tööpäeva pärast teavituse saamist. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. Sel juhul edastab teine volitatud töötleja kogu enda käsutuses oleva teenusega seotud andmed (sh isikuandmed) digitaalselt volitatud töötlejale ja hävitab enda kasutuses olevad teenusega seotud andmed (sh isikuandmed) esimesel võimalusel, hiljemalt 2 päeva pärast teenuse osutamise lõpetamist. 4.1.7 Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet (st nendega peab olema sõlmitud konfidentsiaalsusleping ning nad kohustuvad säilitama mis tahes isikuandmete konfidentsiaalsuse ka pärast käesoleva lepingu või töösuhte lõppemist). 4.1.8 Volitatud töötleja kasutab andmesubjektide isikuandmeid üksnes ulatuses, milles neid on teenuse osutamiseks tarvis, misjärel kuuluvad isikuandmed hävitamisele hiljemalt 1 kuu pärast uuringu tulemuste (nt uuringu aruande) üleandmist. Näiteks, andmekogumise käigus vajalikke andmeid (kontaktandmed ja nimi) ei liideta vastamise andmetega. 4.1.9 Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi, organisatsioonilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele ja tagatakse andmesubjektide õiguste kaitse. 4.1.10 Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi, organisatsioonilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävitamise, tahtliku hävitamise, kaotsimineku, loata avalikustamise, neile juurdepääsu saamise jms eest, sealhulgas • vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; • ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; • ära hoidma andmesubjektide isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs saadi; • tagama, et igal andmesubjektide isikuandmete kasutajal (volitatud töötleja töötajad) oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; • tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; • tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist. 4.1.11 Volitatud töötleja aitab vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik 3 andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 4.1.12 Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 4.1.13 Vastutav töötleja võib igal ajal viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja isikuandmete töötlemise õiguspärasust ja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas vastutav töötleja või volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit võib teostada üldjuhul üks kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise. 4.1.14 Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 5. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 5.1 Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele. 5.2 Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises. 6. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 6.1 Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 6.2 Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kirjalikult kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil 4 volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 6.2.1 toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 6.2.2 volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 6.2.3 asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudne arv, isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 6.2.4 isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed ja potentsiaalsed ohud; 6.2.5 meetmed, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid; 6.2.6 muu teave, mis oleks mõistlikult nõutav, et vastutav töötleja saaks täita andmekaitseseadusi, sealhulgas järelevalveasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi. 6.3 Volitatud töötleja edastab rikkumisega seotud teavet üksnes vastutavale töötlejale ega kommenteeri seda meedias. 6.4 Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 6.5 Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 6.6 Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise eest. 7. Muud sätted 7.1 Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtivad õigusaktid ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana. 7.2 Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lepingu punktis 7.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt. 7.3 Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Käesoleva lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud käesolevat lepingut või õigusnorme rikkudes ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. Kui volitatud töötleja ei täida lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on volitatud töötleja kohustatud maksma leppetrahvi 1000 eurot iga rikkumise eest, kuid kokku mitte rohkem kui vastava uuringu, milleks nimetatud andmed olid mõeldud, maksumus võlateate alusel, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast seda, kui vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et volitatud töötleja ei ole talle üle antud andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab endale õiguse nõuda lisaks leppetrahvile lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 7.4 Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lepingust ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lepingut puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 5 8. Lõppsätted 8.1 Tellija kontaktisik lepingu ja selle täitmisega seotud küsimustes on Rika Margat, strateegilise kommunikatsiooni osakonna strateegilise kommunikatsiooni planeerija, [email protected], telefon 717 0027. 8.2 Täitja kontaktisik on Jaanika Hämmal, juhtekspert, [email protected], telefon 5666 8595. 8.3 Leping jõustub mõlema poole allkirjastamisest. 8.4 Leping kehtib kuni kehtib riigihanke „Avaliku arvamuse monitooringuteenus 2025–2028“ (viitenumber 285501) alusel sõlmitud leping ning pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 8.5 Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lepingu kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lepingu kehtivuse lõppemist jõusse. 9. Lepingupoolte andmed Kaitseministeerium aktsiaselts Emor Sakala 1, Tallinn 15094 Maakri 21, Tallinn 10145 Reg nr 70004502 Reg nr 10076576 (digitaalselt allkirjastatud) (digitaalselt allkirjastatud) Thomas Mell Karin Niinas Strateegilise kommunikatsiooni Juhatuse liige osakonna juhataja 6  Uuringu „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“ veebiküsitluse vastamiskutsed, telefoniküsitluse sissejuhatused ja informeeritud nõusoleku vormid EESTIKEELSED TEKSTID: VASTAMISKUTSE VEEBIKÜSITLUSES, SAADETAKSE E-MAILILE (RR kontaktid) Teemarida: Osalege riigikaitse teemalises uuringus Hea [NIMI]! Kutsume Teid osalema uuringus „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“, mille eesmärk on saada tagasisidet riigikaitse küsimustes. Küsitlus viiakse läbi Põlva-, Võru- ja Ida-Virumaal sooviga küsitleda kuni 500 inimest vanuses 18–74. Ka Teie olete ühe vastajana oodatud uuringus osalema. Kõigi vastajate vahel loosime välja 20 Partner e-kinkekaarti väärtusega 20 eurot tükk, millega saab maksta Selveris, Kaubamajas, Delice’is, I.L.U. ja L´Occitane´i kauplustes üle Eesti. Teid on uuringule vastama valitud juhuslikkuse alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik. Küsimustiku täitmiseks kuluv aeg on umbes 7 minutit. Vajadusel saab küsimustiku täitmise katkestada ja hiljem poolelijäänud kohast jätkata, klikates uuesti otselinki. Vastamine on anonüümne ehk Teie vastuseid ei seota Teie isikuga. Vastamiseks palun klikake järgnevale lingile: [LINK] Uuringule saab vastata kuni [kvp] Uuringu tellijaks on Kaitseministeerium. Küsitlust viib läbi ja tulemusi analüüsib Kantar Emor. Kantar Emori isikuandmete töötlemise põhimõtetega saate tutvuda meie kodulehel: https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/ https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/ Infot uuringu kohta saate kirjutades Kantar Emorile aadressil [email protected]. Täname, et leiate aega vastata! Kantar Emor ja Kaitseministeerium Kui Te ei soovi edaspidi meie veebiuuringutes osaleda, siis klõpsake loobun. SISSEJUHATUS TELEFONIKÜSITLUSES (RR kontaktid) Tere! Minu nimi on ____ ja ma töötan Kantar Emoris. Ma soovin rääkida [NIMI]. Kas see olete Teie? Kantar Emor viib Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringut „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“, mille eesmärk on saada tagasisidet riigikaitse küsimustes. 1 Küsitlust viiakse läbi Põlva-, Võru- ja Ida-Virumaal sooviga küsitleda kuni 500 inimest vanuses 18–74. Teid on uuringule vastama valitud juhuslikkuse alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Küsitlusele vastamine on vabatahtlik. Intervjuu pikkus on umbes 10 minutit. Vastamine on anonüümne ehk Teie vastuseid ei seota Teie isikuga. Kõigi vastajate vahel loosime välja 20 Partner e-kinkekaarti väärtusega 20 eurot tükk, millega saab maksta Selveris, Kaubamajas, Delice’is, I.L.U. ja L´Occitane´i kauplustes üle Eesti. Nendega saab maksta Selveris, Kaubamajas, Delice’is, I.L.U. ja L´Occitane´i kauplustes üle Eesti. Uuringu kohta saate küsida täiendavat informatsiooni Kantar Emorilt aadressil [email protected]. INFORMEERITUD NÕUSOLEKU VORM (RR-I KONTAKTIDELE VEEBIKÜSITLUSE PROGRAMMI ALGUSES) Tere! Kutsume Teid osalema uuringus „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“, mille eesmärk on saada tagasisidet riigikaitse küsimustes. Uuringu eesmärk Uuring aitab mõista Eesti-Vene piiriäärsete elanike suhtumist kaitseväkke, NATO-sse, aja- ja reservteenistustesse ning uurida üldiselt elanike kaitsetahet. Uuringu tellijaks on Kaitseministeerium (vastutav töötleja). Küsitlust viib läbi ja tulemusi analüüsib Kantar Emor (volitatud töötlejana). Sellel on Tervise Arengu Instituudi eetikakomitee luba (nt ???) ning selle on heaks kiitnud Andmekaitse Inspektsioon. Kuidas uuringus osaleda? Uuringu kutse saavad 18–74-aastaseid Ida-Virumaale, Põlvamaale või Võrumaale elama registreeritud inimesed. Olete vastajaks sattunud juhuvaliku alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Küsimustiku täitmiseks kuluv aeg on umbes 7 minutit. Vastamine on anonüümne ehk Teie vastuseid ei seota ühelgi etapil Teie isikuga. Kõigi vastajate vahel, kes jätavad oma meiliaadressi loosime välja 20 Partner e-kinkekaarti väärtusega 20 eurot tükk. Loosimises osalemiseks oma meiliaadressi andmine on vabatahtlik. Need salvestatakse eraldi küsitlusele antud vastustest, neid kasutatakse üksnes loosimise võitjatega kontakteerumise eesmärgil ning seejärel need kustutatakse. Teie õigused uuringus osalemisel − Uuringus osalemine on vabatahtlik. Teil on igal ajal õigus uuringus osalemisest loobuda ja osalemine katkestada ning sellega ei kaasne Teile mingeid negatiivseid tagajärgi. − Kõik Teiega seonduvad andmed on konfidentsiaalsed ja uurijad töötlevad isikustamata andmeid ehk neil ei ole võimalik Teie antud vastuseid seostada Teie isikuga. − Uuringu tulemuste põhjal koostab Kantar Emor kõikide vastaja vastuseid kokku pannes üldistava aruande. − Kantar Emori privaatsustingimuste ja oma isikuandmete töötlemise toimingutega saate eesti keeles tutvuda siin: https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/ ja vene keeles siin: https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/ − Uuringu kohta lisainfo saamiseks saate eesti või vene keeles pöörduda Kantar Emori poole järgneval e-meili aadressil: [email protected]. 2 Nõusoleku andmine Kinnitan, et mind on sellest uuringust ja minu õigustest osalemisel informeeritud, ma olen nõus uuringus osalema ja laskma oma isikuandmeid töödelda. Jah → Aitäh, et leiate aega uuringule vastata! Ei → Täname, sellega on uuring lõppenud! INFORMEERITUD NÕUSOLEKU VORM (RR-I KONTAKTIDELE TELEFONIKÜSITLUSE PROGRAMMI ALGUSES) Minu nimi on ____ ja ma töötan Kantar Emoris. Kantar Emor viib Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringut „Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades“. Uuring aitab mõista Eesti-Vene piiriäärsete elanike suhtumist kaitseväkke, NATO-sse, aja- ja reservteenistustesse ning uurida üldiselt elanike kaitsetahet. Küsitleme 18–74-aastaseid Ida-Virumaale, Põlvamaale või Võrumaale elama registreeritud inimesi. Olete vastajaks sattunud juhuvaliku alusel rahvastikuregistrist saadud andmete põhjal. Küsimustiku täitmiseks kuluv aeg on olenevalt vastajast umbes 10 minutit. Kõigi vastajate vahel, kes jätavad oma meiliaadressi loosime välja 20 Partner e-kinkekaarti väärtusega 20 eurot tükk. Loosimises osalemiseks oma meiliaadressi andmine on vabatahtlik. Need salvestatakse eraldi küsitlusele antud vastustest, neid kasutatakse üksnes loosimise võitjatega kontakteerumise eesmärgil ning seejärel need kustutatakse. Teie osalemine selles uuringus on vabatahtlik ning te võite sellest ka hiljem loobuda kirjutades aadressil [email protected]. Teie vastused jäävad anonüümseks ehk neid ei ole võimalik seostada teie isikuga. Uuringu tulemuste põhjal koostab Kantar Emor kõikide vastaja vastuseid kokku pannes üldistava aruande. Uuringu kohta saate küsida täiendavat informatsiooni Kantar Emorilt aadressil [email protected]. Kui Te soovite Kantar Emori isikuandmete kaitse üldreeglitega lähemalt tutvuda, siis palun minge veebiaadressile www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika või vene keeles https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/ Nõusoleku andmine Kas te kinnitate, et teid on sellest uuringust ja teie õigustest osalemisel informeeritud, te olete nõus uuringus osalema ja laskma oma isikuandmeid töödelda? Jah → Aitäh, et leiate aega uuringule vastata! Ei → Täname, sellega on uuring lõppenud! 3 VENEKEELSED TEKSTID VASTAMISKUTSE VEEBIKÜSITLUSES, SAADETAKSE E-MEILILE (RR kontaktid) Тема: Примите участие в опросе на тему национальной обороны Уважаемый(ая) [NIMI]! Приглашаем Вас принять участие в исследовании „Общественное мнение о национальной обороне в приграничных уездах“, целью которого является получить обратную связь в вопросах национальной обороны. Опрос проводится в Пылва-, Выру- и Ида-Вирумаа. Мы хотим опросить до 500 человек в возрасте 18-74. Приглашаем также и Вас принять участие в исследовании в качестве одного из респондентов. Среди всех респондентов мы разыгрываем 20 электронных карт Partner стоимостью 20 евро каждая. Ими можно расплачиваться в магазинах Selver, Kaubamaja, Delice, I.L.U. и L´Occitane по всей Эстонии. Вас выбрали в качестве участника исследования путем случайного выбора на основании данных, полученных из регистра народонаселения. Участие в опросе добровольное. Заполнение анкеты займет примерно 7 минут. При необходимости можно прервать заполнение анкеты и позже продолжить с того места, на котором Вы остановились, снова кликнув на ссылку. Ответы анонимны, т.е. Ваши ответы не связаны с Вами лично. Чтобы заполнить анкету, пожалуйста, кликните на ссылку: [LINK] Анкету можно заполнить до [kvp] Заказчиком исследования является Министерство обороны. Проводит опрос и анализирует результаты Kantar Emor. С принципами обработки персональных данных Kantar Emor Вы можете ознакомиться на нашей домашней странице: https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/ https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/ Информацию об исследовании можно получить, написав Kantar Emor по адресу [email protected]. Спасибо за то, что Вы нашли время ответить! Kantar Emor и Министерство обороны Если Вы не хотите в дальнейшем участвовать в наших веб-исследованиях, кликните “отказаться”. 4 SISSEJUHATUS TELEFONIKÜSITLUSES (RR kontaktid) Здравствуйте! Меня зовут ____ и я работаю в Kantar Emor. Я хотел(а) бы поговорить с [NIMI]. Это Вы? Kantar Emor проводит по заказу Министерства обороны исследование „Общественное мнение о национальной обороне в приграничных уездах“, целью которого является получить обратную связь в вопросах национальной обороны. Опрос проводится в Пылва-, Выру- и Ида-Вирумаа. Мы хотим опросить до 500 человек в возрасте 18-74. Вас выбрали в качестве участника исследования путем случайного выбора на основании данных, полученных из регистра народонаселения. Участие в опросе добровольное. Интервью длится примерно 10 минут. Ответы анонимны, т.е. Ваши ответы не связаны с Вами лично. Среди всех респондентов мы разыгрываем 20 электронных карт Partner стоимостью 20 евро каждая. Ими можно расплачиваться в магазинах Selver, Kaubamaja, Delice, I.L.U. и L´Occitane по всей Эстонии. Вы можете запросить у Kantar Emor дополнительную информацию об исследовании, написав по адресу [email protected]. INFORMEERITUD NÕUSOLEKU VORM (RR-I KONTAKTIDELE VEEBIKÜSITLUSE PROGRAMMI ALGUSES) Здравствуйте! Приглашаем Вас принять участие в исследовании „Общественное мнение о национальной обороне в приграничных уездах“, целью которого является получить обратную связь в вопросах национальной обороны. Цель исследования Исследование поможет понять отношение жителей пограничных с Россией областей к Вооруженным силам, НАТО, к срочной и резервной службе и исследовать волю населения к защите в целом. Заказчиком исследования является Министерство обороны (ответственный обработчик данных). Проводит опрос и анализирует результаты Kantar Emor (в качестве уполномоченного обработчика данных). На проведение исследования дано разрешение этической комиссии Института развития здоровья (например ???) и оно одобрено Инспекцией по защите данных. Как принять участие в исследовании? Приглашение принять участие в исследовании получают люди в возрасте 18-74 лет, зарегистрированные как жители Ида-Вирумаа, Пылвамаа или Вырумаа. Вас выбрали в качестве участника исследования путем случайного выбора на основании данных, полученных из регистра народонаселения. Заполнение анкеты займет примерно 7 минут. Ответы анонимны, т.е. Ваши ответы не связаны с Вами лично. 5 Среди всех респондентов, которые оставят нам свой электронный адрес, мы разыгрываем 20 электронных карт Partner стоимостью 20 евро каждая. Сообщение электронного адреса для участия в розыгрыше добровольное. Эти электронные адреса сохраняются отдельно от ответов, данных на вопросы анкеты, и будут использованы только для того, чтобы связаться с победителями розыгрыша, а затем будут удалены. Ваши права при участии в исследовании − Участие в исследовании добровольное. У Вас есть право в любой момент отказаться от участия в исследовании и прервать заполнение анкеты и у этого не будет никаких негативных последствий. − Все данные, связанные в Вами, конфиденциальны; исследователи обрабатывают неидентифицированные данные и у них нет возможности связать данные Вами ответы с Вами лично. − На основании результатов исследования Kantar Emor составит обобщенный отчет, суммировав ответы всех респондентов. − Ознакомиться с условиями конфиденциальности Kantar Emor и процессом обработки Ваших личных данных на эстонском языке Вы можете здесь: https://www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika/ и на русском языке здесь: − https://www.kantaremor.ee/principy-konfidencialnosti/ − Чтобы получить дополнительную информацию об исследовании, Вы можете обратиться в Kantar Emor на эстонском или русском языке по адресу: [email protected]. Подтверждение согласия Подтверждаю, что меня проинформировали об этом исследовании и моих правах при участии; я согласен/согласна принять участие в исследовании и позволить обработать мои личные данные. Да → Спасибо, что Вы нашли время принять участие в исследовании! Нет → Спасибо, на этом опрос закончен! INFORMEERITUD NÕUSOLEKU VORM (RR-I KONTAKTIDELE TELEFONIKÜSITLUSE PROGRAMMI ALGUSES) Меня зовут ____ и я работаю в Kantar Emor. Kantar Emor проводит по заказу Министерства обороны исследование „Общественное мнение о национальной обороне в приграничных уездах“. Исследование поможет понять отношение жителей пограничных с Россией областей к Вооруженным силам, НАТО, к срочной и резервной службе и исследовать волю населения к защите в целом. Мы опрашиваем людей в возрасте 18-74 лет, зарегистрированных как жители Ида-Вирумаа, Пылвамаа или Вырумаа. Вас выбрали в качестве участника исследования путем случайного выбора на основании данных, полученных из регистра народонаселения. Заполнение анкеты займет, в зависимости от респондента, примерно 10 минут. Среди всех респондентов, которые оставят нам свой электронный адрес, мы разыгрываем 20 электронных карт Partner стоимостью 20 евро каждая. Сообщение электронного адреса для участия в розыгрыше добровольное. Эти электронные адреса сохраняются отдельно от ответов, данных на вопросы анкеты, и будут использованы только для того, чтобы связаться с победителями розыгрыша, а затем будут удалены. 6 Ваше участие в этом исследовании добровольное и Вы можете позже отказаться от него, написав на адрес [email protected]. Ваши ответы анонимны, т.е. их невозможно связать с Вами лично. На основании результатов исследования Kantar Emor составит обобщенный отчет, суммировав ответы всех респондентов. Вы можете запросить у Kantar Emor дополнительную информацию об исследовании, написав по адресу [email protected]. Если Вы хотите подробнее ознакомиться с общими правилами защиты Ваших личных данных, пожалуйста перейдите по адресу www.kantaremor.ee/privaatsuspoliitika или, чтобы получить информацию на русском языке, https://www.kantaremor.ee/principy- konfidencialnosti/ Подтверждение согласия Вы подтверждаете, что Вас проинформировали об этом исследовании и Ваших правах при участии, и что Вы согласны принять участие в исследовании и позволить обработать свои личные данные? Да → Спасибо, что Вы нашли время принять участие в исследовании! Нет → Спасибо, на этом опрос закончен! 7  Avalik arvamus riigikaitsest riigipiiri äärsetes maakondades OLEN UURINGU EESMÄRKIDEST TEADLIK JA OLEN NÕUS UURINGUS OSALEMA (LINNUKESEGA MÄRKIMISE VÕIMALUS) TAUST 1. Elukoht (Ida-Virumaa / Põlvamaa / Võrumaa) 2. Küsitluse keel (eesti/vene) 3. Sugu (mees/naine) 4. Vanus (täisaastates) 5. Rahvus (eestlane/venelane/muu) 6. Kodakondsus (Eesti/Venemaa/muu, mis?/määratlemata) 7. Milline järgnevatest kirjeldustest vastab Teie arvates kõige paremini Teie leibkonna praegusele sissetuleku tasemele? 1. Elan/elame mugavalt praeguse sissetuleku juures 2. Saame hakkama 3. Raske on hakkama saada 4. Väga raske on hakkama saada 5. Ei oska öelda PÕHIANKEET 8. Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? 1. Jah, kindlasti 2. Pigem jah 3. Pigem mitte 4. Kindlasti mitte 5. Ei oska öelda 9. Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? 1. Jah, kindlasti EDASI K10 variandid 1–3 ja 6 2. Pigem jah EDASI K10 variandid 1–6 3. Pigem mitte EDASI K10 variandid 1–6 4. Kindlasti mitte EDASI K10 variandid 3–6 5. Ei oska öelda EDASI K10 variandid 1–6 10. Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (1 valik) 1. Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses 2. Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (näiteks tagalatoetus, logistika jms) 3. Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (näiteks meditsiinivaldkond, evakuatsioonikorraldus jms) 4. Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse 1/4  5. Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda 6. Ei oska öelda 11. Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung? 1. Täiesti piisavalt EDASI K13 2. Pigem piisavalt EDASI K12 3. Pigem ebapiisavalt EDASI K12 4. Täiesti ebapiisavalt EDASI K12 5. Ei oska öelda EDASI K12 12. Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral? [Vastusevariante roteerida.] Palun valige kuni kolm vastust. 1. Teie kohustused riigikaitses 2. Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas 3. Mobilisatsiooni korraldus 4. Avalikkuse teavitamisviisid 5. Juhised varjumiseks ja avalikud varjumiskohad 6. Evakueerimise korraldus lahingutegevuse eest 7. Teie võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada 8. Esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise viisid 9. Avalike teenuste kättesaadavus 10. Muu, mis? 11. Ei oska öelda 13. Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? 1. ...tunduvalt tõsta 2. ...mõningal määral tõsta 3. ...säilitada praegusel tasemel 4. ...mõningal määral vähendada 5. ...tunduvalt vähendada 6. Ei oska öelda 14. Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? [Vastusevariante roteerida.] Väga Pigem Pigem Väga Ei oska hästi hästi halvasti halvasti öelda Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis Harjutusalade laiendamine Kaitseväe õppused Teie piirkonnas Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel) Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri* 2/4  Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks *MÕISTE: See on kaitserajatiste ehitamine Eesti, Läti ja Leedu idapiirile (nn Balti kaitsevöönd). 15. Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 6. Kindlasti pooldan 7. Pigem pooldan 8. Pigem olen vastu 9. Kindlasti olen vastu 10. Ei oska öelda AJATEENISTUS MÕISTE: AJATEENISTUSE eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana. 16. Kui vajalikuks peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist? 1. Kindlasti vajalikuks 2. Pigem vajalikuks 3. Pigem ebavajalikuks 4. Täiesti ebavajalikuks 5. Ei oska öelda 17. Kuidas suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale? 1. Mõistan kõrvalehoidmise hukka 2. Suhtun sellesse pigem negatiivselt 3. Suhtun sellesse mõistvalt 4. Kiidan kõrvalehoidmise heaks 5. Ei oska öelda RESERVTEENISTUS MÕISTE: RESERVTEENISTUS on kaitseväekohustuse täitmine õppe– ja lisaõppekogunemisel. Reservväelased on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on üldreservis. Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, näiteks õppekogunemisel osaledes. 18. Kuidas suhtute reservväelastesse? 1. Väga hästi 2. Pigem hästi 3. Pigem halvasti 4. Väga halvasti 5. Ei oska öelda 19. Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? Lubatud mitu vastusevarianti. 1. Olen ise reservväelane 2. Lähedane, elukaaslane on reservväelane 3. Sõber, tuttav on reservväelane 4. Töökaaslane on reservväelane 5. Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud 3/4  6. Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda MÕISTE: ÕPPEKOGUNEMISI korraldatakse, et tuletada reservis olevatele isikutele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemistel harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ja tegevusi. Õppekogunemisele kutsub kaitsevägi ning kutse edastatakse 120 päeva ette. Kui tegemist on lisaõppekogunemisega, siis pikka etteteatamise aega ei ole ning kutsele tuleb reageerida kohe. Reservväelase osalemine õppekogunemisel on kutse saamisel kohustuslik, kuid osaleda võib ka vabatahtlikult. 20. Kuivõrd toetate osalemist õppekogunemisel, kui osaleb…? Toetan Pigem Pigem ei Üldse ei Ei oska täielikult toetan toeta toeta öelda Lähedane, elukaaslane Sõber, tuttav Töökaaslane 4/4