ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kristi Anniste Teie 21.02.2025
Riigikantselei
[email protected] Meie 10.03.2025 nr 2.3-8/25/614-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teavet küsitlusuuringute
anonümiseeritud toorandmete avalikuks kasutamiseks andmise kohta. Märgite pöördumises, et
avaliku teabe seaduse kohaselt peaksid need andmed olema üldjuhul kõigile kättesaadavad, kuid
küsitlusuuringute puhul on veamäär sageli võrdlemisi suur, mistõttu on valejärelduste tegemise
oht andmete oskamatul töötlemisel päris kõrge. Tagajärjeks võib olla väärinfo tekkimine ja
avalikkuse usalduse kahanemine uuringute osas. Lisaks märgite, et mitmed riigiasutused
üritavad ohtu maandada seeläbi, et teevad oma tellitavate uuringute toorandmed kättesaadavaks
vaid teadlastele, kuid seadusest leiate vastava erandi tegemise teadlastele vaid isikuandmete
puhuks (IKS § 6 lg 1). Küsitlusuuringute andmed on aga enamasti anonümiseeritud ning
isikuandmetena saab neid käsitleda vaid kaudse tuvastamise riski alusel. Soovite teada, kas
anonümiseeritud andmebaasi vaid teadlastele kasutamiseks andmisele esineb lisaks IKS § 6 lg 1-
le seaduses veel mõni alus ning kas anonümiseeritud andmete isikuandmeteks lugemisel isiku
kaudse tuvastamise riski tõttu on mingid kindlad kriteeriumid või kuidas seda riski hinnata.
Esmalt selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja
mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Teabevaldaja
on kohustatud tagama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel
ja korras ning ulatuses, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu
alused on loetletud AvTS §-s 35, kuid võivad tuleneda ka mõnest eriseadusest.
Kindlasti peavad AvTS § 36 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt olema avalikud avaliku arvamuse
küsitluse tulemused ning riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende tellimisel tehtud
uuringute ja analüüside tulemused, kui andmete avalikustamine ei ohusta riigikaitset või riiklikku
julgeolekut.
Samuti näeb AvTS § 31 ette avaliku teabe taaskasutamise, kuid kohustab samas teabevaldajat
tagama isiku eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi julgeoleku kaitse, ärisaladus ja muu
juurdepääsupiiranguga teabe kaitse ehk enne teabe üldiseks kasutamiseks andmist tuleb
teabevaldajal hinnata teabe üldisele kasutamisele piirangute kehtestamise vajadust.
Lisaks näeb AvTS § 31 lõige 82 ette, et teave, mida kogutakse või koostatakse teadustöö käigus
ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades
üldiselt vajalikuks, tuleb anda taaskasutamisse, kui teadusandmete loomist on rahastatud riigi,
kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarve vahenditest ning
teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad isikud on need digitaalselt
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
institutsionaalse või valdkondliku teadusandmete hoidla kaudu juba avalikult kättesaadavaks
teinud.
AvTS muutmise seaduse eelnõu1 seletuskirjas on avaandmete direktiivile tuginedes selgitatud, et
teadusandmed on digitaalsed dokumendid, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida kogutakse või
koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse teadusprotsessis tõendusmaterjalina või
peetakse teadusringkondades üldiselt vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja
teadustöö tulemusi (art 2 punkt 9). Tegemist on nn teaduse toorandmetega.
Seletuskirjas on lisaks selgitatud, et direktiivist tuleneb liikmesriigile nõue toetada
teadusandmete kättesaadavust ning kehtestada selleks riigisisesed põhimõtted ja asjaomased
meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet
järgides vabalt kättesaadavaks ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks, mille järgi peavad andmed
olema leitavad, juurdepääsetavad, koostoimevõimelised ja taaskasutatavad. Täpsed kriteeriumid
nende nelja aspekti täitmiseks sõltuvad konkreetsest teadusvaldkonnast. Andmete avalikustamise
juures võetakse seejuures arvesse intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset,
konfidentsiaalsust, turvalisust ja õigustatud ärihuvisid põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii
suletud kui vajalik“. Vaba juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga tegelevatele
organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele (art 10 lõige 1).
Lisaks on seletuskirjas märgitud, et tegemist on üldise nõudega, mille sisuks on teadusandmete
kättesaadavust soodustavate põhimõtete ja meetmete kehtestamine. Tegemist ei ole AvTS
reguleerimisalaga. Nimetatud põhimõtete väljatöötamist veab Haridus- ja Teadusministeerium
teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise raames.
Samuti on seletuskirjas juhitud tähelepanu sellele, et direktiivist tulenev kohustus teadusandmete
taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemise kohta ei laiene teadusandmetele, mida ei ole eelnevalt
avalikult kättesaadavaks tehtud. Mis tähendab, et kui eelarve vahenditest rahastatud teadustöö
käigus kogutud teabe on teadlased, teadustööga tegelevad isikud või teadustööd rahastavad
isikud teinud avalikult kättesaadavaks, siis sellisel juhul tuleb see teave teha kättesaadavaks ka
taaskasutamiseks. Seega piirates toorandmete avalikku kättesaadavust ja võimaldades
juurdepääsu üksnes teadlastele, piiratakse ka teabe kättesaadavust taaskasutamiseks.
Samas on küsitav, kas kõik riigiasutuste poolt tellitud uuringud on ikka teadusuuringud.
Teadustöö käigus kogutud andmete, sh toorandmete avalikustamisele ja taaskasutusse andmisele
kohaldub AvTS § 31 lõige 82 vaid juhul, kui tegemist on teadustegevuse raames läbiviidavate
teadusuuringutega teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes. Seega, enne teabe
üldiseks kasutamiseks andmise üle otsustamist, tuleb esmalt välja selgitada, kas küsitlusuuring,
mille toorandmetele soovitakse juurdepääsu piirata, on üldse uuring teadusuuringu mõistes.
Kindlasti tuleb aga olukorras, kus teadusuuringu raames töödeldakse isikuandmeid ilma inimese
nõusolekuta, lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-st 6, sealjuures loetakse IKS
tähenduses teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse
poliitika kujundamise eesmärgil.
Siinjuures tuleb isikuandmete puhul arvestada sellega, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse
(IKÜM) kohaselt on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
kohta, sealjuures tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada2.
Lisaks selgitame, et kui isikuandmeid on võimalik täiendavat teavet kasutades seostada
konkreetse isikuga, tingimusel, et täiendavat teavet hoitakse eraldi ja isikuga seostamise
vältimise tagamiseks rakendatakse täiendavaid meetmeid, on tegemist pseudonüümitud
1
Avaliku teabe seaduse muutmise seadus 409 SE
2
IKÜM art 4 punkt 1
2 (3)
andmetega3, millele kohalduvad samad andmekaitsenõuded kui isikuandmete töötlemisele. Teie
pöördumises viidatud IKS § 6 lõige 1 näeb samuti ette, et teadusuuringutes (sh täidesaatva
riigivõimu analüüsides ja uuringutes) tohib isikuandmeid ilma inimese nõusolekuta töödelda
eelkõige just pseudonüümitud kujul ehk vältida tuleb andmeid, mille kaudu on isik otseselt
tuvastatav.
Olete oma pöördumises märkinud, et küsitlusuuringute andmed on enamasti anonüümsed ja
isikuandmetena saab neid käsitleda vaid kaudse isiku tuvastamise riski alusel. Selgitame, et
anonüümseteks saab lugeda alles selliseid andmeid, mis on muudetud anonüümseks viisil, kus
üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada ehk selleks, et andmed
oleksid tõeliselt anonüümsed, peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu. Selliste andmete
töötlemisele, sh avalikustamisele ei kohaldu ka andmekaitsenõuded.
Seega, kui küsitlusuuringute andmed annavad võimaluse isiku kaudseks tuvastamiseks, siis ei
saa neid andmeid lugeda anonüümseteks, vaid tegemist on pseudonüümitud isikuandmetega ja
sellistele andmetele juurdepääsu võimaldamisel tuleb eelnevalt hinnata mõju isiku eraelule,
arvestades sealjuures mosaiigiefektiga ehk võimalusega, kus erinevate infokildude kokku
segamisel võib inimene olla siiski äratuntavalt tuvastatav. Seda, millisel viisil tuleks
mõjuhindamine läbi viia, oleme selgitanud Tallinna Strateegiakeskusele antud vastuses.4
Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
3
IKÜM art 4 punkt 5
4
12.12.2023 vastuskiri nr 2.1.-5/23/1618-2
3 (3)