dokumendiregister.ee
Sissetulev kiriAvalik

Nõudekiri

Andmekaitse Inspektsioon · 6. märts 2025
Viit
2.3-8/25/726-1
Registreeritud
6. märts 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2.3 Õigusalane korraldamine
Sari
2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine
Toimik
2.3-8/2025
Vastutaja
Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim)
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2025

Failid

Sisu (failidest)

Pöördumine Andmekaitse Inspektsiooni poole Selgitustaotlus Avalduse kuupäev: 06.03.2025 Pöörduja andmed NIMI: Anni Koha E-POSTI AADRESS: [email protected] TELEFON: Selgitustaotluse sisu: Lp andmekaitse inspektsiooni töötaja Töövaidluskomisjoni menetluse käigus on tõusetunud küsimus seoses eriliigiliste andmete töötlemisega töösuhtes. Nimelt, praktikas on aastakümneid levinud tava leppida kollektiivlepingus kokku, et tööandja peab töötaja avalduse alusel töötaja töötasult kinni X protsendi, mille kannab ametiühingu liikmemaksuks. Riigikohus on oma 23.04.2003 otsuses 3-2-1- 40-03 sedastanud: „Kolleegium leiab, et ametiühingu liikmemaksu kinnipidamise ja ülekandmise küsimust on võimalik kollektiivlepingus reguleerida. Selline kokkulepe on töötajate huvides, kellele on niimoodi tagatud lihtne võimalus täita oma kohustus ametiühingu ees tööandja tegevuse abil. Kollektiivlepingu p 12.1.4 järgi pidi tööandja kandma ametiühingu liikmemaksud töötajate avalduse alusel üle ametiühingu arveldusarvele. See tähendab, et liikmemaksude tasumise kohustus oli küll töötajatel, kuid tasu maksmise korra järgimise eest vastutas tööandja.“ Seega tegemist ei ole kohustusega, mis tuleneb seadusest, vaid kokkuleppega, milles pooled kokku lepivad. Samal ajal tähendab see tööandja jaoks eriliigiliste isikuandmete töötlemist, kuivõrd maksete tegemiseks jagavad töötajad infot enda ametiühingusse kuulumise kohta. See pole küll konkreetses töövaidluses küsimus, kuid mul endal tekkis praktiline küsimus, kas tänases õigusruumis (GDPR) võib sellist kokkulepet sõlmida? Või kui kokkulepe on sõlmitud, siis kuivõrd kollektiivlepingu seadus ega ka töölepingu seadus ei anna võimalust sellest kokkuleppest ühepoolselt taganeda (kokkulepet saab muuta uue kokkuleppega), siis kas tööandjal võib olla mingisugune võimalus kõnealusest kokkuleppest ühepoolselt taganeda GDPR alusel. Lugupidamisega Anni Koha Töövaidluskomisjoni juhataja Tööinspektsioon [email protected] Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / Eesti www.ti.ee / www.tooelu.ee / iseteenindus.ti.ee Tööelu.ee
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →