Sissetulev kiriAvalik
Nõudekiri
Andmekaitse Inspektsioon · 6. märts 2025
- Viit
- 2.3-8/25/726-1
- Registreeritud
- 6. märts 2025
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Tööinspektsioon
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 2.3 Õigusalane korraldamine
- Sari
- 2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine
- Toimik
- 2.3-8/2025
- Vastutaja
- Liina Kroonberg (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim)
- Lahendamise tähtaeg
- 21. märts 2025
Failid
Sisu (failidest)
Pöördumine Andmekaitse Inspektsiooni poole
Selgitustaotlus
Avalduse kuupäev: 06.03.2025
Pöörduja andmed
NIMI:
Anni Koha
E-POSTI AADRESS:
[email protected]
TELEFON:
Selgitustaotluse sisu:
Lp andmekaitse inspektsiooni töötaja Töövaidluskomisjoni menetluse käigus on tõusetunud küsimus
seoses eriliigiliste andmete töötlemisega töösuhtes. Nimelt, praktikas on aastakümneid levinud tava
leppida kollektiivlepingus kokku, et tööandja peab töötaja avalduse alusel töötaja töötasult kinni X
protsendi, mille kannab ametiühingu liikmemaksuks. Riigikohus on oma 23.04.2003 otsuses 3-2-1-
40-03 sedastanud: „Kolleegium leiab, et ametiühingu liikmemaksu kinnipidamise ja ülekandmise
küsimust on võimalik kollektiivlepingus reguleerida. Selline kokkulepe on töötajate huvides, kellele
on niimoodi tagatud lihtne võimalus täita oma kohustus ametiühingu ees tööandja tegevuse abil.
Kollektiivlepingu p 12.1.4 järgi pidi tööandja kandma ametiühingu liikmemaksud töötajate avalduse
alusel üle ametiühingu arveldusarvele. See tähendab, et liikmemaksude tasumise kohustus oli küll
töötajatel, kuid tasu maksmise korra järgimise eest vastutas tööandja.“ Seega tegemist ei ole
kohustusega, mis tuleneb seadusest, vaid kokkuleppega, milles pooled kokku lepivad. Samal ajal
tähendab see tööandja jaoks eriliigiliste isikuandmete töötlemist, kuivõrd maksete tegemiseks jagavad
töötajad infot enda ametiühingusse kuulumise kohta. See pole küll konkreetses töövaidluses küsimus,
kuid mul endal tekkis praktiline küsimus, kas tänases õigusruumis (GDPR) võib sellist kokkulepet
sõlmida? Või kui kokkulepe on sõlmitud, siis kuivõrd kollektiivlepingu seadus ega ka töölepingu
seadus ei anna võimalust sellest kokkuleppest ühepoolselt taganeda (kokkulepet saab muuta uue
kokkuleppega), siis kas tööandjal võib olla mingisugune võimalus kõnealusest kokkuleppest
ühepoolselt taganeda GDPR alusel. Lugupidamisega Anni Koha Töövaidluskomisjoni juhataja
Tööinspektsioon [email protected] Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / Eesti www.ti.ee / www.tooelu.ee /
iseteenindus.ti.ee Tööelu.ee