ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Heili Tammus Teie 14.02.2025
Väike-Maarja Vallavalitsus
[email protected] Meie 03.03.2025 nr 2.3-8/25/543-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Väike-Maarja valla poole on pöördunud kodanik nüüd juba teist korda. Küsimus on 1999. a valla
infolehes, kus on kirjas tema kandideerimine KOV valimistel ja valimistulemus.
1) kas tal on õigus nõuda oma andmete eemaldamist? Arvestades, et lehel valimised.ee on tema
valimistulemus endiselt olemas.
2) Kui see nõue on õigustatud, kas oskate öelda, kuidas seda lahendada? Ma ei saa ju eemaldada
kogu tolle 1999. a vallalehe faili? Kas ma peaksin siis kustutama/joonistama üle tema nime?
Täpsemalt selle kohta, milliseid andmeid ning millisel alusel Riigi valimisteenistus töötleb saab
ja peab selgitama teenistus ise. Igal juhul on võimalus teenistuse poole pöörduda või lugeda
avaldatud andmekaitsetingimusi veebilehelt https://www.valimised.ee/et/korraldajad/riigi-
valimisteenistus/riigi-valimisteenistuse-andmekaitsetingimused. Andmekaitsetingimuste p-s 2
on kirjas järgnev: Kandidaatide andmed kogutakse ja avaldatakse seaduse alusel. Veebilehelt
eemaldatakse kandidaadi kontaktandmed, andmed hariduse kohta ning töökoht ja amet pärast
valimiste toimumist kuue kuu möödumisel. Kandidaadi kandideerimise fakti tuvastavad andmed
(kandidaadi ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, erakondlik kuuluvus kandideerimise hetkel,
nimekiri ja ringkond, kus kandideeriti ja kandidaadi registreerimisnumber) avaldatakse
tähtajatult valimised.ee veebilehel. Sünniaja avaldamise eesmärk on valijale anda võimalus
tuvastada konkreetne isik kandidaadina. Seaduse alusel kogutud kandideerimisandmed
säilitatakse alaliselt seadusest tuleneva arhiveerimiskohustuse täitmiseks.
Teadmata kõiku asjaolusid, sh millisel alusel kohalik omavalitsus (KOV) viidatud andmeid
töötleb, saan anda üldiseid selgitusi. Üldreegel on, et kui õiguslik alus andmetöötluseks
puudub, siis tuleb tõepoolest isiku nõue rahuldada ja tema andmed kustutada. Seda, kas
KOV-i poole pöördunud isiku nõue on õigustatud ning kas vallavalitsusel tuleb seda täita,
teadma vallavalitsus ise.
Selgitan, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM) on isikuandmeteks igasugune
teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. IKÜM art 5 lg 1 p a sätestab, et
isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib
isikuandmeid koguda üksnes kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel1 ning koguda tuleb
eesmärgi seisukohalt võimalikult vähe andmeid2. Isikuandmete töötlemise aluste ammendav
loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust
läbi viiakse, peabki IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga andmetöötleja ise.
Inspektsioon ei saa asuda järelevalve asutusena andmetöötleja eest tema ülesandeid täitma.
1
IKÜM art 5 lg 1 p b.
2
IKÜM art 5 lg 1 p c.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
„Õigus olla unustatud“ ei ole absoluutne õigus, seetõttu tulebki inimesel ennem pöörduda
andmetöötleja poole (sh selgituste saamiseks). Kui andmete avaldamise aluseks on seadus või on
selleks muu alus, ei pruugi andmete kustutamise nõue saada rahuldatud. Andmetöötlejal ongi
enne võimalus sellisel juhul selgitada, millisel alusel nad kustutamisnõuet ei rahulda. Nt ei saa
Eesti seaduste järgi nõuda kliendisuhtes olnud isik teatud andmete kustutamist, kus teenuse
pakkujale on pandud andmete säilitamise kohustus raamatupidamise seaduse järgi või siis ka juba
eelpool selgitatud näide.
Samuti on teatud juhtumitel ning eelduste täitmisel võimalik isikuandmeid töödelda näiteks
ajakirjanduslikul eesmärgil. Nimelt, isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 alusel on
ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui
selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika3 põhimõtetega ning ei kahjusta isiku
õigusi ülemääraselt. Seega kui kõik nõuded on täidetud, võib ilma isiku nõusolekuta tema kohta
andmeid avaldada. Rohkem selgitusi ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete töötlemisest leiab
AKI veebilehelt siit.
Kokkuvõtvalt selgitan, et nii nagu valimisteenistusel peab olema õiguslik alus isikuandmete
töötlemiseks (sh avaldamiseks), peab õiguslik alus olema ka igal järgneval andmetöötlejal, kes
andmeid (taas)avaldab sh kohalikul omavalitsusel, meediaväljaandel jne. Ainuüksi see, et näiteks
valimised.ee veebilehel on isikuandmeid avaldatud, ei anna automaatselt õigust järgmisel
andmetöötlejal neid andmeid ilma konkreetse õigusliku aluseta töödelda. Isegi kui õigus andmeid
töödelda on olemas, siis igal töötlemisel tasub alati kaaluda, kas saaks näiteks kasutada võimalust
isikuandmeid avaldada minimaalsuse ja eesmärgipärasuse nõudeid järgides (sh peita
vaidlusalune ca 25 aasta vanune leht hoopis otsingumootoritele vms).
Soovitan valla andmetöötluse toimingud kindlasti läbi arutada ka oma valla
andmekaitsespetsialistiga, kes Äriregistri andmetel on Maris Kõrgmäe,
[email protected].
Asutuse andmekaitsespetsialistil on olemas ülevaade kohalikus omavalitsuses töödeldavatest
andmetest koos õiguslike alustega. Kui tekib kahtlus, et kas konkreetne õiguslik alus on
kohaldatav või mitte, siis on Teil võimalus uuesti inspektsiooni pöörduda ning saame KOV-i
poolt esitatud põhjalikud argumendid, miks see õiguslik alus on õige KOV hinnangul, üle vaadata
ning arutada.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist
peadirektori volitusel
3
http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html
2 (2)