ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Andres Timmusk Teie 21.02.2025
[email protected]
Meie 18.03.2025 nr 2.2-9/25/610-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses jahimeeste kaameratega, milles
soovite teada, kas eramaale tohib paigaldada videovalve võimalusega foto ja/või video kaameraid
ilma kinnistuomaniku loata, kui see ei ole lubatud, siis milline seadus seda keelab ning millised
on võimalikud karistused kaamera paigaldajale selle tegevuse eest.
Kõigipealt vabandame vastuse viibimise pärast, mis on seotud asutuse suure töökoormusega.
Selgitan, et videosalvestused, mis võimaldavad inimest tuvastada, on käsitletavad isikuandmete
töötlemisena. Kui kaamera salvestab avalikku ala, kus kaamera vaatevälja tõenäoliselt jäävad
tuvastatavad inimesed, siis tuleb andmetöötlejal (eelduslikult metsakaamera omanikul) arvestada
isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenevate nõuetega ning nende rikkumisest tuleneva
vastutusega. Avalikuks alaks loetakse muuhulgas ka avalikud metsaalad. 1
Eeltoodu tähendab muuhulgas ka seda, et isikuandmete töötlemiseks peab vastutaval
andmetöötlejal olema õiguslik alus2 ja metsa alale sisenemise juurde tuleb nähtavale kohale
paigaldada kaamerate kasutamisest teavitavad sildid koos kontaktandmetega ja viitega kaamerate
kasutamise korrale.3 Koostatud peavad olema ka andmekaitsetingimused.4 Selliseid
metsakaameraid ja nende salvestusi, kui sinna on jäänud ka äratuntavalt inimene, ei või kasutada
kindlasti ka mitte ühelgi teisel eesmärgil kui algne eesmärk (nt metslooma liikumise jälgimine).
Kui kaamera on suunatud avaliku tee/ala peale, kus seadme vaatevälja võivad jääda kolmandad
isikud, siis tekib neil inimestel enda andmetega tutvumise õigus (olenemata sellest, kes on
andmetöötleja eraisik või juriidiline isik).
Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja
vahendid, st töötlemise põhjuse ja viisi. Kui töötlemise põhjuse ja viisi osas teeb otsuse mõni
jahimees (jahiselts) ja paigaldab kaamerad kolmanda isiku metsa aladele, siis on eelduslikult
vastutavaks töötlejaks kaamerate paigaldaja (ehk jahimees/jahiselts). Seda, kes on vastutav
andmetöötleja, tuleb hinnata aga iga kord lähtuvalt reaalsest andmetöötlusest. Selgitustaotlusele
vastuse andmisel ei anna AKI konkreetse juhtumi asjaolude osas siduva hinnangu, seda saab teha
ainult järelevalvemenetluse raames.
1
Juhend kaamerate kasutamise kohta (2021), lk 9.
2
Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja
tõendama iga andmetöötleja (metsakaamera omanik) ise.
3
AKI on loonud selleks ka kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista
https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija.
4
https://www.aki.ee/labipaistvus-ehk-andmekaitsetingimused
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Kaameraid kasutatakse ühe tehnilise vahendina jahinduse eesmärgi täitmiseks. Seda tehakse
näiteks ulukite liikumise jälgimiseks, söödaplatside jälgimiseks jms. Kui kinnistu omanik lubab
kolmandatel isikutel (jahimeestel) paigaldada kaameraid enda aladele, siis tasuks läbi mõelda
kuidas kinnistu omanik omab ülevaadet paigaldatud kaamerate osas ja teavet kes on nende
omanikud. Jahiseaduse § 25 lõike 1 kohaselt tuleb kinnisasjal jahi pidamiseks sõlmida jahiseltsil
leping kinnisasja omanikuga, milles võib vajadusel kokku leppida ka metsakaamerate kasutamise
tingimusi või reegleid, tuues välja, milliseid kohustusi peab kaamera paigaldaja täitma, kui
töödeldakse ka isikuandmeid (lisama korrektse teavitussildi, viima enne kaamera paigaldamist läbi
õigustatud huvi analüüsi, koostama andmekaitsetingimused).
Seega peaks kaamerate kasutamisest jahipidamise eesmärgil olla teavitatud kinnistu omanik, kes
oskab vajadusel jagada infot kaamera vaatevälja sattunud seenelisele, marjulisele või metsas
jalutuskäiku tegevale inimesele.
Olukorras, kus kaamerad on paigaldatud ilma kinnistu omaniku nõusolekuta, on tegemist omandi
rikkumisega ehk asjaõigusliku vaidlusega. Paraku ei ole võimalik AKI-l sekkuda
asjaõigusseaduse regulatsiooni ning lahendada eraõiguslike vaidlusi. Kui kinnistu omanik ja
metsakaamera omanik kokkuleppele ei jõua, tuleb pöörduda tsiviilkohtusse. Hagiavalduse vormi
leiab siit: https://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Samuti saab
teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi
https://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)