ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Maili Torma Teie 28.02.2025
[email protected]
Meie 17.03.2025 nr 2.2-9/25/680-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses otseturustusega, milles soovite
teada, (i) kas AKI hinnangul on nn cold e-postide saatmine õigustatud huvi alusel vastavuses
IKÜM-ga, kui jah siis mis põhjendusega, (ii) kui sellist tegevust saab teha õigustatud huvi alusel,
siis miks ei saa e-pood inimesele meelde tuletada poolelijäänud ostukorvi õigustatud huvi alusel
ja selleks peab olema nõusolek ning (iii) kas Äriregister või ükski teine riiklik register on teinud
andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid selleks, et hinnata mis tüüpi andmeid nad saavad
avaandmetena (avaandmed ja avalikud andmed ei ole sama) jagada ilma privaatsusriiveta
inimestele? Kus need mõjuhinnangud leitavad oleks?
Esmalt selgitan, et AKI ei saa selgitustaotlusele vastates anda konkreetsele juhtumile siduvat
õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Inspektsiooni kohustus on
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-st
3 tulenevalt anda õigusalaseid selgitusi.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev, samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b). Seaduslikkuse nõue tähendab, et
igaks isikuandmetega tehtud toiminguks peab olema mõni IKÜM art 6 lg-s 1 loetletud õiguslikest
alustest ning õigustatud huvi on ainult üks nendest. Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil
andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama iga
andmetöötleja ise.
Infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 5 lõike 1 järgi on kommertsteadaanne (otseturustus)
igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud kas otseselt või kaudselt edendama saatja
müügitegevust või ka lihtsalt mainet. Ehk igasugused reklaampakkumised, kus mingeid tooteid
või teenuseid reklaamitakse, on sisuliselt kommertsteadaanded, sest selliste toodete
reklaamimise eesmärgiks on edendada isiku kaupade või teenuste pakkumist.
Meeldetuletuskirjad poolelioleva ostukorvi kohta on selgelt müügitegevuse edendamise
eesmärgiga ja järelikult käsitletavad otseturustuspakkumistena.
Otseturunduspakkumiste saatmist reguleerib elektroonilise side seadus (ESS). Füüsilise isiku
elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval
nõusolekul. Kuivõrd ostukorvi poolelijätmist meelde tuletavad kirjad on otseturustus, ka nende
edastamiseks on vajalik küsida nõusolek juba ka enne vastava meeldetuletuse saatmist. Vastavalt
ESS §-le 103¹ tuleb nõusolek võtta andmete esmasel kogumisel.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Eelnevat nõusolekut ei pea olema olukorras, kus müüja või teenusepakkuja saab oma toote või
teenuse müügi raames isiku elektroonilised kontaktandmed ning kasutab neid oma samasuguste
toodete või teenuste otseturustuseks. Sellisel juhul peab kliendile tema kontaktandmete esmase
kogumise ajal ning igas eraldiseisvas isikule saadetavas sõnumis olema võimalus keelata oma
kontaktandmete kasutamine otseturustuseks ning kui isik on ühe korra keeldunud, siis ei tohi
neid kontaktandmeid kasutada edasi otseturustuseks. Samuti ei ole otseturustuspakkumine
lubatud, kui isikule ei ole antud iga kord reklaami saatmisel selge ja arusaadav võimalus tasuta
ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine.
Kui otseturustuseks kasutatakse juriidilise isiku kontaktandmeid (sh äriregistris äriühingu
märgitud kontaktid, ka siis, kui need sisalduvad isiku nime), siis eelneva nõusoleku omamise
kohustust ei ole, kuid adressaadile peab andma samamoodi võimaluse keelata oma kontaktandmete
edasine selline kasutamine. Sealjuures tuleb nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule anda iga kord,
kui tema elektroonilisi kontaktandmeid kasutatakse otseturustuseks, selge ja arusaadav võimalus
tasuta ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine ning isikul peab olema
võimalus nimetatud õigust realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.1
Äriregistri seaduse (ÄRS) § 2 lõike 1 kohaselt on äriregister andmekogu, mille pidamise eesmärk
on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eesti õiguse järgi asutatud eraõiguslike juriidiliste
isikute, Eestis tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate ja välismaa äriühingute filiaalide kohta.
ÄRS § 9 alusel on äriregistri andmeteks registrikaardi andmed, avaliku toimiku andmed ja
registritoimiku andmed. ÄRS § 12 määratleb, millised andmed kantakse juriidilise isiku kohta
registrikaardile. Täpsemalt § 12 lg 1 punkt 5 sätestab, et registrikaardile kantakse asukoht, aadress
ja elektronposti aadress.
ÄRS § 30 näeb ette äriregistri avalikkuse (igaühel on õigus tutvuda äriregistri registrikaardi ning
avaliku toimiku andmete ja dokumentidega) ning ÄRS § 25 lõike 1 kohaselt avalikustatakse
äriregistris peale registrikaardi andmete ka muud andmed ja dokumendid, mille juriidiline isik või
muu isik või asutus on seaduse kohaselt registripidajale esitanud, siis tuleb arvestada ka sellega,
et registrile edastatav teave (sh e-posti aadress) muutub avalikuks.
E-äriregistri Äriregistri pidaja Riigi Infosüsteemide Keskus on oma kodulehel selgitanud
äriregistri andmete avalikkust siin. Mõjuhinnangu osas saab selgitusi anda ning sellega tutvumise
võimaldada iga vastutav töötleja ise. Äriregistri vastutavaks töötlejaks on Justiits- ja
Digiministeerium.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
1
ESS § 1031 lõige 2 ja 4
2 (2)