Eesti Väikesadamate Arenduskeskus: palve kontrollida õigusaktide kehtivust

Lugupeetud Jaano Martin Ots Vastuseks Teie e-kirjale selgitame järgmist Kõigepealt, juhul kui Te soovite veenduda, et kasutate mõne allpool viidatud õigusakti kehtivat redaktsiooni või veendumaks, et kasutate kehtivat õigusakti või selle alamakti tuleb sisenedes Riigi Teataja portaali (kas läbi Googli otsingu sisestades õigusakti nime või Riigi Teataja otsingusse õigusakti nime või selle osa sisestades); vajutada õigusakti teksti vaate paremal ülaservas asuvale nupule „vali kehtiv“. See tagab, et töötate just antud hetkel kehtiva tekstiga. Keskne õigusakt, mis reguleerib sadamate, sh väikesadamate tegevust on sadamaseadus (SadS). Antud õigusakti tekstiga töötades tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et osa sadamaseaduse sätteid ei kohaldu väikesadamatele ning seaduse 2., 3., ja 6. peatükk ei kohaldu nendele väikesadamatele, kus ei osutata tasulisi teenuseid. Konkreetsemalt Teie poolt küsitud võimekuste osas tuleb kõigepealt märkida, et üldreeglina ei esitata tänasel päeval kehtivates õigusaktides konkreetseid norme nõutavate vahendite osas. Nende arvu määrab sadamapidaja ise lähtuvalt läbiviidavast riskianalüüsist. Merepäästevõimekuse osas tuleb märkida, et vastavalt sadamaseadusele peab sadama pidaja tagama veeliikluse ohutuse sadama akvatooriumis ja selle sissesõiduteel. Kui riskianalüüs peaks näitama, et ohutuse tagamine eeldab ka mingit merepäästevõimekust võiksid sadamal vastavad vahendid olemas olla, nõuet nende olemasoluks ei ole; Tuleohutuse osas puuduvad erinõuded (väike)sadamatele kuid täies ulatuses kehtivad need üldised nõuded ettevõtetele ja isikutele mis on kehtestatud tuleohutuse seaduse ja päästeseadusega ning nende seaduste alamaktidega; Reostustõrje nõuded tulenevad SadS §30 ja selle lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.03.2016 määrusest nr 34 „Täpsemad nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja reostustõrjetehnika kohta“ mis jõustub 01.09.2016. Nagu eelpool juba märgitud ei sisalda ka see õigusakt konkreetseid norme (nt. mitu meetrit absorbent poomi kai meetri kohta) vaid valiku reostustõrjevahendite liigi ja arvu osas peab sadamapidaja tegema lähtuvalt riskianalüüsist ise. Esmaabinõuete osas tuleb lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alamaktides kehtestatud nõuetest. Päästevarustuse arvu määramiseks meile teada olevalt reegeid kehtestatud ei ole ning lähtuda tuleb jällegi sadama pidaja poolt läbi viidud riskianalüüsist. Samas on internetist leitavad teistes riikides kehtestatud projekteerimisstandardid ja juhised mida saab abistava materjalina kasutada nii riskianalüüsi läbiviimisel kui sellest järelmite tegemisel. Näiteks on Ameerika Ühendriikides avaldatud Guidelines for the Safe Operation and Maintenance of Marinas mille punkti 13.1 kohaselt At least one throw-type lifesaving device with 60 feet of 3/8-inch diameter rope attached and/or a reach pole should be available on each dock. On docks more than 200 feet long, one device should be located every 200 feet along the dock. Rope should be made of polypropylene or some other floating material ja punkti 13.2 kohaselt A minimum of one, 16-unit first aid kit should be available at each marina. Antud juhend sisaldab ka kontroll lehte mis annab hea ülevaate teguritest millele peab sadamat projekteerides tähelepanu pöörama. 2009. a jõustunud sadamaseaduse koostamisel lähtuti põhimõttest, et iga riikliku järelevalvet teostav asutus teostab järelevalvet sadamates oma pädevuse piires autonoomselt. Seega kontrollimaks kuidas ühes või teises valdkonnas on sadamates nõudeid täidetud tuleks pöörduda vastavate ametite poole (nt tuleohutuse tagamise küsimuses Päästeameti poole, sadamarajatiste ohutuse teemal Tehnilise Järelevalve inspektsiooni poole jne.). Meresõiduohutuse ja mereturvalisuse nõuete täitmise osas võite oma küsimustega pöörduda Veeteede Ameti sadamate järelevalve osakonna poole. Lugupidamisega Gerli Härmsalu Merendustalituse peaspetsialist Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium