Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimise II etapp

Majandus- ja taristuministri 3. oktoobri 2014.a määrus nr 85 „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014-2020” LISA TOETUSE TAOTLUS1 ÜHTEKUULUVUSFOND 2014-2020 Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp Prioriteetne suund: Jätkusuutlik transport Eesmärk: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Üleriigiliste ja rahvusvaheliste Meede: ühenduste arendamine Jäämurde teenuse osutamiseks vajalike Meetme tegevus: sadamate rekonstrueerimine Rakendusskeem: Investeeringute kava Projekti eeldatav algus: 03.10.2016 Projekti eeldatav lõpp: 31.12.2018 Projekti eeldatav 10 588 235,29 eurot abikõlblik kogusumma: Taotletav toetuse 9 000 000,00 eurot summa: Taotlust menetlev üksus: Tehnilise Järelevalve Amet ---------------------- 1 Käesolevat vormi kasutatakse avaliku infrastruktuuri projektide abikõlblikus kogusummas kuni 75 miljonit eurot puhul vastavalt EN (EL) määruse 1303/2013 artiklile 100. 1 SISUKORD A. AADRESSID JA VIITED B. PROJEKTI SISU C. TEOSTATAVUSUURINGUTE TULEMUSED D. AJAKAVA E. TASUVUSANALÜÜS F. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE G. AVALIKU SEKTORI TOETUSE PÕHJENDUS H. RAHASTAMISKAVA I. VASTAVUS ÜHENDUSE TEGEVUSE PÕHISUUNDADELE JA ÕIGUSELE KOHUSTUSLIKUD LISAD: -TASUVUSANALÜÜS; - KESKKONNAMÕJU HINDAMISE TULEMUSE LÜHIKIRJELDUS (sh otsus keskkonnanõuete määramise kohta, juhul kui asjakohane); - TOETUSE TAOTLEJA VÕI PARTNERI (V.A RIIGIASUTUS) KIRJALIK KINNITUS OMAFINANTSEERINGU JA MITTEABIKÕLBLIKE KULUDE KATMISE SUUTLIKKUSE KOHTA; - VAJADUSEL ESINDUSÕIGUST TÕENDAV DOKUMENT VÕI VOLITUS - TAOTLEJA KIRJALIK KINNITUS ESITATUD ANDMETE ÕIGSUSE KOHTA 2 A. AADRESSID ja VIITED A.1. Toetuse saaja A.1.1. Juriidiline nimi: Veeteede Amet A.1.2. Seaduslik esindaja: Rene Arikas A.1.3. Aadress: Valge 4, 11413 TALLINN A.1.4. Kontaktisik: Urmas Ehrlich A.1.5. Kontaktisiku telefon: 6205550 A.1.6. Kontaktisiku mobiil: - A.1.7. Kontaktisiku E- post: [email protected] A.1.8. Lisainfo vajadusel: - A.2. Projekti partner (täita juhul kui asjakohane) A.2.1. Juriidiline nimi: TEKST A.2.2. Seaduslik esindaja: TEKST A.2.3. Aadress: TEKST A.2.4. Kontaktisik: TEKST A.2.5. Kontaktisiku telefon: TEKST A.2.6. Kontaktisiku mobiil: TEKST A.2.7. Kontaktisiku E- post: TEKST A.2.8. Lisainfo vajadusel: - A.3. Projektiga seotud raamatupidamise asukoht (aadress, üksus, vastutav(ad) isik(ud), kontaktandmed) Endla 10a, Tallinn 10142, Riigi Tugiteenuste Keskus, Helma Bucht (tel 663 8278, e-mail [email protected]) B. PROJEKTI SISU B.1. Projekti nimi: Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp 3 B.2. Projekti üksikasjad2 B.2.1. Sekkumise valdkond 039 B.2.2. Rakenduspiirkonna ulatus - B.2.3. Rakenduspiirkond: maakond Harjumaa B.2.4. Rakenduspiirkond: linn/vald Tallinn B.2.5. Sihtgrupp (projekti kasusaajad) Projekti sihtgrupiks on ettevõtted, kellele luuakse jäämurdeteenuse kaudu hüve meretranspordis. Projekti kasusaajaks on Veeteede Amet. B.3. Vastavus rakenduskavale ja teistele strateegilistele dokumentidele (arengukavad) B.3.1. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 (tuua ainult üks investeerimisprioriteet ja eesmärk): Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse. B.3.2. Millistele strateegilistele dokumentidele (nt transpordi arengukava, valdkondlikud arengukavad, piirkondlikud arengukavad jmt) tuginedes on investeering infrastruktuuri vajalik/põhjendatud? Antud projekt toetab „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ meetme 5.2 „Laevateede rajamine ja rekonstrueerimine“ rakendamist. Projekt on seotud „Transpordi arengukava 2014-2020“ alaeesmärgi „Rahvusvahelise kaubaveo lisandväärtus on suurenenud“ täitmisega. Projekt on üheks olulisemaks investeeringuks meetme „Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine“ raames. Projekt on nimetatud „Transpordi arengukava 2014-2020 rakendusplaanis 2014-2017“ (7.1.3 Hundipea sadama rekonstrueerimine). 2 Komisjoni 7.märtsi 2014 rakendusmäärus (EL) nr 215/2014 lisa 1, kui ei ole nimetatud teisiti. 4 B.4. Projekti kirjeldus B.4.1. Projekti kirjeldus: a) Kirjeldada projekti, anda ülevaade projekti vajalikkusest ja põhjendusest ning olemasolevast olukorrast. Veeteede Amet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas tegutsev valitsusasutus. Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise veeliikluse tagamine Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete kohaselt on Eesti Vabariik võtnud endale mitmeid meresõiduohutuse- ja merekeskkonnakaitsealaseid kohustusi, mille täitmine eeldab alalises valmisolekus oleva eriotstarbelise laevastiku olemasolu. Veeteede Ameti Hundipea sadamas baseeruv eriotstarbeline laevastik on vajalik ohutuse tagamiseks EV territoriaalmeres. Veeteede Ameti laevastiku peamiseks ülesandeks on laevatatavate merealade ja siseveekogude mõõdistamine ja kaardistamine, laevateede navigatsioonimärgistuse hooldus ja korrashoid ning jäämurdeteenuse osutamine ja korraldamine. Hundipea sadam on TEN-T veeteid teenindava laevastiku baassadam, kus paiknevad jäämurdja „Tarmo“, renditavad jäämurdjad, navigatsioonimärgistust teenindavad laevad ning mõõdistuslaevad (sh „Jakob Prei“). Laevastikus on ka endisest poilaevast ümberehitatud mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis täidab lisaks poilaeva funktsioonidele ka jäämurdja, tuletõrje- ja päästetelaeva ülesandeid ning suudab kokku korjata naftareostust nii lahtises vees kui jääoludes. Veeteede Ameti sadam on paljudel juhtudel kasutatav riigi teiste institutsioonide laevastike reserv- ja/või varjusadamana. Hundipea sadama peamisteks probleemideks on: 1) jäämurdjatele vajalike sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine; 2) sadama basseini madalaveeliste töökaide ja seisukaide vähene kaitstus basseini siseneva lainevee eest põhjasuunalise lainetuse korral. Hundipea sadama bassein ja hüdrotehnilised ehitised olid juba aastaid navigatsiooni-, kasutus- ja keskkonnaohtlikus seisundis (sadam oli varem NL sõja- ja hüdrograafialaevastiku kasutuses). Ühe või teise sildumisehitise varing võib tuua kaasa tõsiseid tagajärgi. Veeteede Amet rekonstrueeris EL vahendite toel 2009 – 2013 Hundipea sadama (I etapis) järgmiselt: - rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega 710 m, - teostati süvendustööd Hundipea sadama sissesõidul veesügavuseni - 10,0 m, - rekonstrueeriti tehnovõrgud ning osaliselt rekonstrueeriti kaide teenindusala, - rajati sadama rekonstrueeritud kaidele katoodkaitse. 5  Hundipea sadama kaitseehitised on rajatud 20. sajandi algul ning territooriumiga külgnevad kaid nende praegusel kontuuril 20. sajandi keskel. Käesolevaks ajaks on vaja rekonstrueerida põhjasuunalise lainetuse eest kaitsev lainemurdja ja selle siseküljel kai ning sildumisrajatised. Lainemurdja siseküljel paikneval kail on lagunenud teenindav tee ning see on aastaid suletud laevade teenindavale transpordile. 2015. a aasta detsembri tormi ajal toimusid uued varingud, mistõttu võivad lainemurdja ja kai lõplikul lagunemisel sattuda ohtu I etapis rekonstrueeritud kaid. Projekti teostamata jätmisel ei ole tagatud Hundipea sadamas laevade ohutu sildumine. b) Millised on projekti eeltingimused? (anda ülevaade eeltingimustest, mis aitavad kaasa projekti sisendite, tegevuste, väljundite saavutamisele ja tagavad eesmärkide saavutamise) Projekti eeltingimused on järgmised: 1) MKM määruse „Transpordi infrastruktuuri arendamine perioodil 2014– 2020“ nr 85 § 6 punktis 2 on toodud toetatava tegevusena TEN-T veeteid teenindava sadama rekonstrueerimine jäämurdjate ja muu Veeteede Ameti eriotstarbelise laevastiku ohutuks paiknemiseks, 2) Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ lisas on toodud meetme tegevusena 10.1.4. jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine. c) Projekti jätkusuutlikkus. Kirjeldada, millistest vahenditest kaetakse objekti edaspidised ülalpidamiskulud, kulude eeldatav suurus aastate lõikes, millal tuleb objekti rekonstrueerida jne. Investeeringu eluiga on 50 aastat. Hetkel puuduvad lainemurdja ja selle kai hoolduskulud, sest need on suletud teenindamiseks. Rekonstrueeritud kai 1 m 2 hoolduskulu jääb samaks, mis objektil tervikuna. Hundipea sadama ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest kuna sadamas puudub kommertstegevus. d) Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, siis kirjeldada projekti teisi etappe. Veeteede Amet rekonstrueeris EL vahendite toel 2009 – 2013 Hundipea sadama (I etapis) järgmiselt: - rekonstrueeriti sildumisliinid kogupikkusega 710 m, - teostati süvendustööd Hundipea sadama sissesõidul ja rajatud kai ääres veesügavuseni -10,0 m, - rekonstrueeriti tehnovõrgud ning rekonstrueeritud kaide teenindusala, - rajati sadama kaidele katoodkaitse. I etapi kogumaksumus oli 5 662 229,94 EUR (käibemaksuga). 6  e) Milliste kriteeriumide alusel on projekt etappideks jagatud? Projekt on jagatud etappideks järgmistel põhjustel: 1) vastavalt eraldatud rahalistele vahenditele; 2) peab olema tagatud Veeteede Ameti laevastiku baseerumine ja teenindamine sadamas ehituse ajal. Tagatud peab olema jäämurdeteenuse osutamine ja navigatsioonimärgistuse teenindamine üle Eesti ehituse ajal. B.4.2. Infrastruktuuriinvesteeringu tehniline kirjeldus a) Kirjeldada kavandatud infrastruktuuri ja töid, mille puhul kavatsetakse toetust kasutada, esitades nende peamised iseärasused ja komponendid. Toetust kasutatakse: 1) lainemurdja rekonstrueerimiseks; 2) jäämurdjate ja suuremate poilaevade sildumiseks ja teenindamiseks nüüdisaegse sildumis- ja tehnovarustusega kai rajamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamiseks; 3) Hundipea sadama teenindusala (sh tehnovõrgud ja navigatsioonimärgistuse hooldushoone rajamine) rekonstrueerimiseks koos sadama territooriumile sissepääsu rajamisega. b) Projektiga saavutatavad väljundid koos asjaomaste mõõtühikutega – väljundid siduda projekti tulemusega. Iga projekti tulemuse saavutamiseks peab olema kirjeldatud vähemalt üks projekti väljund (Nt korda tehtud ristmike arv, km uut teed või raudteed, märgistatud veeteede pikkus km, süvendustööde maht m 3, soetatud seadmete arv jne) Rekonstrueeritud üks jäämurdeteenuse osutamiseks vajalik sadam. c) Peamised infrastruktuuri kasutajad (nt sihtpopulatsioon, võimaluse korral arvuliselt) Veeteede Ameti eriotstarbeline laevastik. Jrk nr Laeva nimi Kodusadam Tüüp 1 Tarmo Tallinn jäämurdja 2 EVA-316 Tallinn mitmeotstarbeline laev 3 Sektori Tallinn hüdrograafialaev 4 Jakob Prei Tallinn hüdrograafialaev 5 EVA-317 Tallinn poilaev 6 EVA-318 Tallinn poilaev 7 EVA-320 Tallinn hüdrograafialaev 8 EVA-019 Tallinn laevakontroll 9 EVA-026 Tallinn laevakontroll 10 EVA-324 Tallinn teeninduskaater 7  11 EVA-023 Tallinn kontrollkaater 12 EVA-024 Tallinn kontrollikaater 13 Botnica Tallinn jäämurdja (Hundipeal jäämurdehooajal) B.5. Projekti eesmärgid B.5.1. Projekti eesmärgid ja tulemused3 (projekti tulemus (otsene eesmärk) on situatsioon, mida soovitakse saavutada projekti lõpuks; näitab soovitud muutust projekti keskkonnas (vahetult) projekti elluviimise järgselt. Projektil on üks tulemus, va kui projekt panustab mitmesse meetme tegevusse. Kui projekt panustab mitmesse meetme tegevusse, tuleb iga meetme tegevuse kohta näidata projekti tulemus) Esitada projekti universaalsed mõõdetavad näitajad, nt vastavus ohutusnõuetele, säästetud aeg, läbilaskevõime suurenemine, rekonstrueeritud või uuendatud maanteede/ raudteede kogupikkus jne. Käesoleva projektitulemuseks on jäämurde teenuse osutamiseks vajaliku ühe sadama (Hundipea sadam) rekonstrueerimine, sh:: - rekonstrueeritakse lainemurdja koos selle siseküljel asuva kaiga; - rajatakse uus navigatsioonimärgistuse hooldushoone; - rekonstrueeritakse Hundipea sadama teenindusala. B.5.2. Panus rakenduskava eesmärkide täitmisse ja projekti eeldatav mõju (kirjeldada projekti seoseid rakenduskava otseste ja kaudsete eesmärkidega) Kirjeldada võimalikke kitsaskohti ja muid probleeme, mis tuleb lahendada. Kirjeldada, kuidas projekt aitab kaasa rakenduskava prioriteetsete suundade eesmärkide saavutamisele (võimaluse korral esitada mõõdetud näitajad) Merendussektori riskide maandamisel on oluline Eesti sadamate areng, mis peavad olema võimelised töötlema kõrgema lisandväärtusega kaupu. Valdav osa rahvusvahelisest kauba- ja reisijateveost toimub läbi riigile kuuluva AS Tallinna Sadam kuuluvate sadamate. Potentsiaali omavad ka eraomanduses olevad sadamad nagu Sillamäe, Pärnu ja Paldiski Põhjasadam. Lisaks sadamatele on eduka kaubavahetuse eelduseks ka usaldusväärsed navigatsioonitingimused laevadele. Eesti mereteed vajavad liiklusohutuse tõhustamiseks ja tänapäeva veeliikluse vajaduste rahuldamiseks hüdrograafilist mõõdistamist ja rekonstrueerimist. Suurenev veeliiklus ja sellele mittevastavad reostustõrjevõimsused on ohuks Läänemerele. Usaldusväärsed navigatsioonitingimused ja navigatsiooniinfo aitavad kaasa ohutuse tõhustamisele tänapäeva kasvava veeliikluse tingimustes. 3 Võimalusel kasutada EL metoodilist raamistikku (Aid Delivery Methods, Volume 1, Project Cycle Management Guidelines. March 2004), mille abil siduda EL tasandi poliitikad (näiteks rakenduskava) kohaliku tasandi (projekt) vajadused ühtseks loogiliseks tervikuks (kasutada nt projekti loogilist maatriksit ehk „Log Frame“’i). 8  Tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks ning merenduse üldiseks edendamiseks (hõlmab usaldusväärse info kogumist Eesti merealade ja laevatavate sisevete kohta ning kaasaegsetele nõuetele vastavate tingimuste loomist ohutuks veeliikluseks) eeldab vastava infrastruktuuri olemasolu. Infrastruktuuri alla kuuluvad: veeteed, laevaliikluse korraldamise süsteemid, navigatsioonimärgistuse süsteem ja selle juhtimissüsteem, Veeteede Ameti sadamad ja ujuvmärgistuse hoolduskeskused ning spetsiifiliste ülesannete täitmiseks mõeldud Veeteede Ameti asjakohased laevad (jäämurdjad, poilaevad, mõõdistuslaevad). C. TEOSTATAVUSUURINGUTE TULEMUSED C.1. Nõudluse analüüs Nõudluse analüüsi kokkuvõte, sealhulgas eeldatav tootlikkuse määr projekti lõpetamisel ja nõudluse kasv. Veeteede Amet on MKM haldusalas tegutsev valitsusasutus. Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise laevaliikluse tagamine Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Veeteede Ameti põhiülesanded on: 1) riikliku järelevalve teostamine ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle ja vajadusel riikliku sunni kohaldamine; 2) tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks; 3) üldkasutatavate veeteede korrashoiu tagamine. Olulisemate ülesannete täitmiseks omab Veeteede Amet laevastikku. Laevastiku peamiseks rolliks on veekogude mõõdistamine ja kaardistamine, veeteede tähistamine ja korrashoid ning veeliikluse turvalisuse tagamine. Otstarbest sõltuvalt jaguneb laevastik peamiselt hüdrograafia- ja poilaevadeks ning jäämurdjateks. Laevastikus on ka endisest poilaevast ümberehitatud mitmeotstarbeline laev EVA-316, mis täidab lisaks poilaeva funktsioonidele ka jäämurdja, tuletõrje- ja päästetelaeva ülesandeid ning suudab kokku korjata naftareostust nii lahtises vees kui jääoludes. Hundipea sadam asukohaga Lume tn 9, Tallinn on Veeteede Ameti merelaevastiku põhisadamaks. Hundipea sadamas baseerus Nõukogude Liidu sõjalaevastiku hüdrograafialaevastik ja -varad. Sadam anti Eesti Vabariigile üle 1993. aastal. Hundipea sadama peamisteks probleemideks on: 1) jäämurdjatele vajalike sügavaveeliste sildumiskohtade puudumine; 2) sadama basseini madalaveeliste töökaide ja seisukaide vähene kaitstus basseini siseneva lainevee eest põhjasuunalise lainetuse korral; 3) olemasolevate sildumis- ja kaitseehitiste navigatsiooni-, kasutus- ja keskkonnaohtlik seisund (laevaõnnetus). 9 C.2. Kaalutud alternatiivid Kirjeldada teostatavusuuringutes kaalutud alternatiivseid võimalusi. Sadama rekonstrueerimise lahenduste väljatöötamiseks on OÜ E-Konsult kaalunud eelprojekti põhjal võimalikke tehnilisi eskiislahendusi (eelprojekt 2002. a, ehitusprojekteerimine 2009. a, korrektuur 2015. a). Iga sildumisliini rajamiseks või rekonstrueerimiseks koostati võimalikud alternatiivid ja leitud alternatiivide maksumused. Tehnilisi alternatiivseid eskiislahendusi kombineerides analüüsiti enne I etapiga alustamist 18 alternatiivse terviklahenduse koosmõju ja maksumusi. Lainemurdaja rekonstrueerimise lahendamiseks valiti variant koos lainemurdja välisküljele nõlvakindlustuse rajamisega. Sellise valiku korral on lainemurdja siseküljel sildumisliinidel laevad tormide ajal üle lainemurdja harja paiskuva lainevee eest oluliselt paremini kaitstavad kui lainemurdja vertikaalse väliskülje korral. Sadama rekonstrueerimisel on kaalutud ka osalise rekonstrueerimise varianti ehk sadama maapoolse osa rekonstrueerimine ja uue sügava sildumisveega kai ehitus selliselt, et oleks tagatud kaitstus lainetuse eest. Tegelik olukord tingib aga vajaduse kogu sadam rekonstrueerida, sest eelmise sajandi algul ehitatud lainemurdja varisemine on juba alanud ja kai suletud laevade teenindamiseks (avariiohtlik). C.3. Tehtud teostatavusuuringute peamiste järelduste kokkuvõte Sadama seisukorrast tulenevalt on välistatud praeguse olukorra säilitamise alternatiiv. Sadama rekonstrueerimiskava koostamisel on kaalutud ka osalise rekonstrueerimise varianti, mis hõlmab sadama maapoolse osa rekonstrueerimist ja uue sügava sildumisveega kai ehitust selliselt, et oleks tagatud kaitstus lainetuse eest. Tegelik olukord tingib aga vajaduse kogu sadam rekonstrueerida, sest eelmise sajandi algul ehitatud lainemurdja varisemine on juba alanud ning lähiaastatel võivad sattuda ohtu I etapis rekonstrueeritud sildumisliinid. Sadama rekonstrueerimisprojekt on jagatud kaheks etapiks selliselt, et oleks tagatud Veeteede Ameti laevastiku viibimine sadamas ehituse ajal, kusjuures esimese etapi lõppedes on võimalik laevu kitsastes oludes suures osas teenindada: I etapp – olemasolevate maapoolsete kaide rekonstrueerimine ja uue kai ehitus selliselt, et see sulgeks lainevee pääsu sadama akvatooriumisse, sadamabasseini osaline taassüvendamine ning rajatava kai sildumisvee süvendamine jäämurdjatele vajaliku sügavuseni. II etapp – vahemuuli ja lainemurdja ning nende siseküljel asuvate kaide rekonstrueerimine, sadamabasseini ja sildumisvee lõplik süvendamine. Tagalaala renoveerimine eesmärgiga kindlustada laevade tõrgeteta teenindamine 10  Esitada täpsed viited, kui teostatavusuuringu rahastamisel kasutati ERDFi, Ühtekuuluvusfondi, ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi (ISPA) vahendeid või muud ühenduse toetust. - D. AJAKAVA D.1. Projekti eeldatav ajakava Esitada projekti eeldatav ajakava Alustamise Lõpetamise kuupäev kuupäev (B) (A) 1. Teostatavusuuringud: 01.02.2009 30.04.2009 2. Tasuvusanalüüs (sealhulgas finantsanalüüs) II etapp: 18.12.2015 06.04.2016 3. Keskkonnamõju hindamine: 01.02.2009 22.06.2009 4. Projekteerimisuuringud: aprill 2002 04.08.2015 - Eelprojekt olemas aprill 2002 01.03.2009 - Põhiprojekt olemas 17.03.2015 14.08.2015 5. Maa omandamine: - - 6. Ehitusetapp: oktoober 2016 detsember 2018 7. Ekspluatatsiooni algus: 01.01.2019 D.2. Projekti eeldatav hangete plaan Vastavaks Eeldatav Hanketeate avaldamise kuupäev Riigihanke tunnistatud hankelepingu Lepingu liik, eeldatav Riigihanke seis Hankemenetluse pakkumuste sõlmimise number ja sisu avaldamata avaldatud maksumus, liik / lepingu tüüp arv kuupäev ja tööde kirjeldus € eeldatav avaldamise (juhul kui läbiviimise avaldamise kuupäev ja viide asjakohane) periood Omanikujärelevalve kuupäev Hundipea sadama Dokumentatsioon 01.03.2017- avatud 01.10.2016 - - 230 000 lainemurdja ja kai ettevalmistamisel 01.05.2018 ehituslepingule Autorijärelevalve leping lainemurdja Dokumentatsioon väljakuulutamiseta 01.03.2017- ja kai Hundipea 01.10.2016 - - 20000 ettevalmistamisel läbirääkimistega 01.05.2018 sadama ehituslepingule Hundipea sadama Dokumentatsioon 01.03.2017- lainemurdja ja kai avatud 01.10.2016 - - 7 200 000,25 ettevalmistamisel 01.05.2018 ehitusleping 11 Omanikujärelevalve leping navigatsiooni- Dokumentatsioon 01.09.2017- avatud 01.05.2017 - - 65 000 märgistuse ettevalmistamisel 01.10.2018 hooldushoone ehituslepingule Autorijärelevalve leping navigatsiooni- Dokumentatsioon väljakuulutamiseta 01.09.2017- 01.05.2017 - - 10 000 märgistuse ettevalmistamisel läbirääkimistega 01.10.2018 hooldushoone ehituslepingule Navigatsiooni- märgistuse Dokumentatsioon 01.09.2017- avatud 01.05.2017 - - 1 500 000 hooldushoone ettevalmistamisel 01.10.2018 ehitusleping Omanikujärelevalve leping Hundipea Dokumentatsioon 01.01.2018- sadama avatud 01.10.2017 - - 65 000 ettevalmistamisel 01.10.2018 teenindusala ehituslepingule Autorijärelevalve leping Hundipea Dokumentatsioon väljakuulutamiseta 01.01.2018- sadama 01.10.2017 - - 10 000 ettevalmistamisel läbirääkimistega 01.10.2018 teenindusala ehituslepingule Hundipea sadama Dokumentatsioon 01.01.2018- teenindusala avatud 01.10.2017 - - 1 488 235 ettevalmistamisel 01.10.2018 ehitusleping D.3. Projekti ettevalmistatuse aste Kirjeldada projekti ettevalmistatuse astet, pidades silmas tehnilist ja finantsarengut, järgmistes rubriikides: D.3.1. Tehniline (teostatavusuuringud jne): Tasuvusuuring “Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp”, Europolis. Ehitusprojekti koostas OÜ E-Konsult. D.3.2. Haldusalane (load, keskkonnamõju hindamine, maa ost, pakkumiskutsed jne): Keskkonnaministeerium viis 2009. aastal läbi keskkonnamõjude hindamise ning väljastas vee-erikasutusloa Hundipea sadama rekonstrueerimiseks. D.3.3. Rahaline (otsused eraldiste kohta riigieelarvest ja muudest rahastamisallikatest, taotletud või saadud laenud – viited, rahamahud eurodes): Projekt on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.02.2015. a korraldusega nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“, Lisa: Meetme tegevus 10.1.4. Jäämurde teenuse osutamiseks vajalike sadamate rekonstrueerimine (projekti maksumus 10 588 235,29 €). D.3.4. Kui projekti elluviimist on juba alustatud, näidata tööde praegune etapp (ühtlasi loetleda üles sõlmitud lepingud (v.a riigiabi puhul), omavahenditest teostatud eeldatavad abikõlblikud maksed ning tuua välja summa, mida palutakse hüvitada. Kuni 12  toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemiseni katab toetuse saaja projektiga seotud kulutused omal riisikol4): - E. TASUVUSANALÜÜS Käesolev osa põhineb suurprojektide tasuvusanalüüsi tegemise meetodite suunistel. Lisaks kokkuvõttele esitada kogu tasuvusanalüüsi käsitlev dokumentatsioon taotluse lisas. E.1. Finantsanalüüs Järgnevalt esitatakse tasuvusanalüüsi hulka kuuluva finantsanalüüsi peamised elemendid. E.1.1. Metoodika lühikirjeldus ja peamised eeldused Tasuvusanalüüs on teostatud vastavalt Euroopa Komisjoni detsembris 2014 avaldatud juhenddokumendile Guide to Cost-Benefit analysis of investment projects. Economic appraisal tool for Cohesion Policy, 2014- 2020 (EUROPEAN COMMISSION Directorate-General for Regional and Urban policy). Juhendi kohaselt hinnatakse projekte kahest peamisest aspektist – finantsiline jätkusuutlikkus ja sotsiaalmajanduslik väärtus. Finantsilise jätkusuutlikkuse hindamise käigus analüüsitakse, kas projekt vajab toetust, kui suures ulatuses projekt toetust vajab ja kas projekti opereerimine on jätkusuutlik. Sotsiaalmajandusliku väärtuse hinnang näitab, kas projekt väärib elluviimist ehk kas projekti sotsiaalmajanduslikud tulud ületavad sellesse tehtavad sotsiaalmajanduslikke kulutusi. EL poolt rahastatakse projekti finantsilist puudujääki ehk tuludest suuremaid kulutusi EL kaasrahastamismäära ulatuses. Finantsilise puudujäägi leidmiseks hinnatakse projekte diskonteeritud rahavooanalüüsi alusel. Rahavooanalüüsis võetakse arvesse projektiga kaasnevad rahalised väljaminekud ja sissetulekud nende tegeliku tasumise või laekumise ajal. Mitterahalisi arvestuslikke tulusid ja kulusid, nagu näiteks amortisatsioon, sihtfinantseerimise arvestus jne. analüüsis kajastada ei tohi. Diskonteerimise käigus teisendatakse rahavood ajaliselt võrreldavasse väärtusesse ehk tuleviku laekumised arvutatakse raha praegusesse väärtusesse. Projektiga seotud rahavoogude kindlaks tegemisel on kasutatud lisandkulu meetodit. Vastavalt lisandkulu meetodile on projektiga seotud tulud ja kulud projektiga ja projektita stsenaariumite vahe. Lihtsustatult vaadeldakse vaid projektiga kaasnevaid kulutusi ja tulusid ega tohi arvesse võtta tulusid ja kulutusi, mille olemasolu projektist ei sõltu. Finantsanalüüsi käigus koostatakse projekti investeeringute prognoos, opereerimise tulude ja kulude prognoos, investeeringurahavoo prognoos, finantseerimise ja jätkusuutlikkuse prognoos, ning kapitali rahavoo 4 Projekti tegevustega võib enne taotluse esitamist või toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist alustada juhul, kui tegemist ei ole riigiabi projektiga. 13  prognoos. Enne finantseerimise ja jätkusuutlikkuse ning kapitali rahavoo prognooside koostamist viiakse läbi EL toetuse arvutus. Peamised analüüsi eeldused Analüüsi läbiviimiseks on määratletud peamised makromajanduslikud eeldused, ajahorisont ehk prognoosiperiood ja kasutatav diskontomäär. Makromajanduslikud eeldused Makromajanduslikud eeldused on aluseks prognooside koostamisel, sest nendega määratletakse majanduse üldised arengusuunad ning sisendite kasvutempod. Makromajanduslikeks põhinäitajateks on sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv, tarbijahinnaindeksi kasv ja reaalpalga kasv. Käesolevas töös on makromajanduslike eeldustena kasutatud Euroopa Liidu Struktuurifondide lehel (www.struktuurifondid.ee) abimaterjalina tasuvusanalüüsi koostamiseks kodulehel 2016.a jaanuaris avaldatud värskeimat makromajanduse näitajate prognoosi (koostatud 16.09.2015) perioodile 2000 kuni 2060. Finantsanalüüsi koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt kodulehel soovitatud mudelit. Ajahorisont Vastavalt EK juhenditele tuleb ajahorisont valida piisavalt pikk, et hinnata projekti pikaajalisi tulemusi. Ideaalis võiks ajahorisont katta investeeringu eluea. Projektide võrreldavuse tagamiseks soovitatud juhisdokumendis kasutada väljakujunenud keskmist analoogiliste projektide ajahorisonti. Sadamate puhul on EK poolt peetud sobivaks ajahorisondiks 25 aastat. Käesoleva projekti puhul on ajahorisondiks valitud aastad 2016-2043 ehk 25 aasta pikkune periood alates investeeringu teostamisest. Seejuures on investeerimisperioodiks aastad 2016-2018 ning investeeringu elluviimisele järgnevaks investeeringu mõjude avaldumise perioodiks ajavahemik 2019-2043. Eeldatakse, et põhivarana võetakse kogu sadama II etapi investeering tervikuna arvele hiljemalt 2018.a lõpuks, mis on aluseks ka põhivara jääkväärtuse arvutusel. Diskontomäär Vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ (19.02.2015 nr 93) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjale kasutatakse tasuvusanalüüsis diskontomäära 4%. 14  E.1.2. Finantsanalüüsi tegemiseks kasutatud peamised elemendid ja parameetrid Peamised elemendid ja parameetrid Diskonteerimata Diskonteeritud väärtus väärtus (puhasnüüdisväärtus, NPV) 1 Vaatlusperiood (aastates) 25 2 Diskontomäär (%)5 4 3 Investeeringu kogumaksumus 10 588 235 (eurodes, diskonteerimata) 4 Investeeringu kogumaksumus 9 831 588 (eurodes, diskonteeritud) 5 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks 5 294 118 (eurodes, diskonteerimata) 6 Jääkväärtus vaatlusperioodi lõpuks 5 090 498 (eurodes, diskonteeritud) 7 Tulud (eurodes, diskonteeritud) 3 611 8 Tegevuskulud (eurodes, 25 035 diskonteeritud) 9 Puhastulu = tulud – tegevuskulud + 0 jääkväärtus (eurodes, diskonteeritud) = (7) – (8) + (6) 10 Abikõlblikud kulud (artikli 55 lõige 2) = 9 831 588 investeerimismaksumus – puhastulu (eurodes, diskonteeritud) = (4) – (9) 11 Rahastamise puudujäägi määr (%) = 100 (10) / (4) [Tulud ja kulud peavad põhinema rahalistel näitajatel, mis ei sisalda käibemaksu] 5 Täpsustada, kas tegemist on reaalmääraga või nominaalmääraga. Kui finantsanalüüs on tehtud püsivhindades, kasutatakse diskonto reaalmäära. Kui analüüs on tehtud jooksevhindades, kasutatakse diskonto nominaalmäära. 15  E.1.3. Finantsanalüüsi peamised tulemused Ühenduse abita Ühenduse abiga (FRR/C) (FRR/K) A B 1. Majanduslik (%) -2,64 % FRR/C 4,66 % FRR/K tasuvuslävi 2. Puhasnüüdisväärtus (eurodes) -8 087 543,92 FNPV/C 269 306,33 FNPV/K E.1.4. Projekti rakendamise jooksul saadav tulu Kui projektilt eeldatakse tulu kasutajate makstavate tariifide ja tasude näol, esitada tasude üksikasjad (tasu liik ja määr, tasude kehtestamise põhimõtted). a) Kas tasud katavad tegevuskulud ja projekti kulumi? Hundipea sadam teenindab eesmärgipäraselt ainult Veeteede Ameti laevu. Sadamat ei kasutata kommertslikel eesmärkidel, mistõttu regulaarsed opereerimistulud puuduvad. Hundipea sadamat kasutavad ebaregulaarsel alusel teiste riigiasutuste laevad ning seeläbi on tekkinud rahalises mahus marginaalsed opereerimistulud. Opereerimistulud teiste riigiasutuste laevade hoidmisest sadamas: 2014 – 384 eurot 2015 – 670 eurot Sadam ei ole majanduslikus mõistes iseseisev, vaid tugistruktuur Veeteede Ameti funktsioonide täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kata tasud ka tegevuskulusid ega projekti kulumit. b) Kas infrastruktuuri eri kasutajad peavad maksma erinevat tasu? Sadamat ebaregulaarselt kasutavad riigiasutuste laevad maksavad ainult tegelikult tarbitud teenuste eest. c) Kas tasud on proportsionaalsed i. Projekti kasutamisega/tegeliku kasutamisega? Ehkki Hundipea sadam on tugistruktuur Veeteede Ameti funktsioonide täitmiseks, siis katavad teistele riigiasutustele laevade hoidmise eest esitatavad arved nende laevadega seotud otsese kulu. ii. Kasutajate tekitatud reostusega? Jah, projekti tulemuste kasutamisel lähtutakse „saastaja maksab“ põhimõttest. Kui tariife ja tasusid ei ole kavandatud, kuidas kaetakse tegevus- ja hoolduskulud? Projekti tegevus- ja hoolduskulud kaetakse Veeteede Ameti eelarvest. 16 E.2. Sotsiaalmajanduslik analüüs E.2.1. Kirjeldada lühidalt metoodikat ja sotsiaalmajandusliku analüüsi peamisi tulemusi (kulude ja tulude hindamise peamised järeldused): Sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus hinnatakse nii projekti kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Kvantitatiivse hindamise käigus arvutatakse projekti finantstulud ja -kulud ja ka projektivälised tulud ja kulud sotsiaalsesse maksumusse ehk teisisõnu vaadeldakse, kui palju projekt ühiskonnale rahaliselt maksma läheb ja kui palju rahalises arvestuses tulu toodab. Kvalitatiivse hindamise puhul hinnatakse, kui oluliselt mõjutab projekt sotsiaalset ja keskkonnaalast heaolu ehk teisisõnu hinnatakse, kas mõju on positiivne või negatiivne ja kas mõju ulatus on suur või väike. Kvantitatiivse hinnangu andmiseks läbitakse kolm etappi – fiskaalkorrektsioonide sisseviimine, finantstulude ja -kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimine ning projektiväliste tulude ja kulude hindamine. Fiskaalkorrektsioonide käigus lahutatakse projekti tuludest ja kuludest kaudsed maksud, ümberjaotusmaksud ja subsiidiumid. Juhul, kui projekti finantsprognoosid on koostatud netohindades ning projekti sisendites ei sisaldu ümberjaotusmakse ega subsiidiumeid, võib fiskaalkorrektsioonide etapi vahele jätta. Finantstulude ja -kulude sotsiaalsesse väärtusesse konverteerimiseks leitakse finantssisenditele nende tegelikku maksumust kajastavad koefitsiendid. Koefitsiendid valitakse selliselt, et oleks tagatud ebatäiuslikust turust tulenevate hinnamoonutuste korrigeerimine. Projektiväliste tulude ja kulude hindamisel tuleb arvesse võtta finantsanalüüsis kajastamata projekti mõjude maksumus. Sellisteks mõjudeks on projekti poolt genereeritavad sotsiaalmajanduslikud tulud ja hüved, näiteks paremast infrastruktuurist tingitud kinnistute hinnatõus või elukvaliteedi paranemine, ja projekti kasutusse võetud sotsiaalmajanduslikud ressursid, näiteks projekti kasutusse antav maa või projektist tingitud elukeskkonna halvenemine. Kvantitatiivse hindamise läbiviimiseks koostatakse projekti sotsiaalmajandusliku rahavoo prognoos. Sotsiaalmajandusliku rahavooprognoosi põhjal arvutatakse välja projekti sotsiaalmajanduslik tasuvusmäär ja puhasväärtus. Majandusanalüüsi läbiviimiseks on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni juhenditele projekti sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoog. Finantstulude ja -kulude konverteerimine Sotsiaalsete tulude ja kulude rahavoo koostamisel on esimese sammuna viidud projekti finantstulud ja -kulud tegelikku maksumusse. Tegelik maksumus erineb nominaal-maksumusest turgude ebatäiuslikkuse tõttu, näiteks mõjutavad hindu turu avatus, riiklikud maksud jne. Tegeliku maksumuse leidmiseks tuleb kasutada konversioonifaktoreid. Konversioonifaktorid peaksid olema välja töötatud riiklikul tasandil. Eestis hetkel riiklikult väljatöötatud konversioonifaktorid puuduvad. 17  EK juhendmaterjalides on toodud metoodika standardkonversioonifaktori (SCF) arvutamiseks. SCF kajastab riigi majanduse avatusest tingitud hinnaerinevusi võrreldes maailmaturu hindadega. SCF on kasutatav korrektsioonifaktorina juhul, kui individuaalset konversioonifaktorit on raske või ebaotstarbekas kasutada. Kuna riiklikud konversioonifaktorid puuduvad ning individuaalsete konversioonifaktorite väljatöötamine antud projekti raames on ebaotstarbekas, siis kasutatakse majandusanalüüsi läbiviimisel SCF. SCF arvutamiseks on valem järgmine: SCF=(M+X)/[(M+Tm)+(X-Tx)] , kus M - koguimport, X - kogueksport, Tm - impordimaksud Tx - ekspordimaksud. Eestis ei ole ekspordimakse kehtestatud ning statistika vastavaid andmeid ei kajasta. Viimastel aastatel on Eesti koguimport ja kogueksport tasakaalustunud, mistõttu standardkonversioonifaktori kasutamine pole käesoleval ajal enam otstarbekas ning selle väärtus on loetud võrdseks ühega. Veeteede Ameti põhitegevus ei kvalifitseeru käibemaksukohusluse alla, mistõttu investeeringutes ja opereerimiskuludes sisaldub käibemaks. Käibemaks laekub läbi hankijate riigikassasse ja majanduslikus mõistes pole tegemist kuluga. Tulenevalt sellest kasutatakse investeeringute ja opereerimiskuludel käibemaksu korrektsioonifaktorit 0,83 [1/1,2]. Projektivälised tulud Veeteede Ameti tegevus mõjutab meretranspordi ohutut toimimist. Ohutust tagamata ei oleks võimalik opereerida sadamatel ning laevad väldiksid Eesti territoriaalvete läbimist. Käesoleva projekti eesmärgiks on luua paremaid eeldusi rahvusvaheliste kauba- ja reisijatevedude ning turismi arenguks ja aidata kaasa Eesti konkurentsivõime paranemisele. Seetõttu on väga oluline, et Eesti poolt pakutavad laevaliikluse juhtimise- ja jäämurdeteenused tagaksid meresõidu ohutuse ning seeläbi reisijate ja kaupade sujuva transpordi merel. Käesolev projekt on suunatud läbi investeeringu fokusseerimise lainemurdja ja jäämurdjate poolt kasutatava kai rekonstrueerimise eeskätt jäämurdevõimekuse väljaarendamisele Hundipea sadamas. Sellest tulenevalt võib Veeteede Ameti tegevuse laiemaks sotsiaalmajanduslikuks tuluks hinnata meretranspordiga (kauba- ja reisijatevedu) seotud sisemajanduse koguprodukti. Statistikaamet ei avalda eraldi andmeid meretranspordiga seotud sisemajanduse koguprodukti kohta. Küll aga on MKM-i juhtimisel väljatöötatud arengukavas „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ hinnatud meremajanduse osakaaluks 2010.aastal tööhõives 3,61%, maksulaekumistes 3,03% ning ettevõtete poolt 18  loodavas lisandväärtuses 5,50%. Sellest eraldi sadamate osakaaluks on hinnatud hõives 1 % ning lisandväärtuses tervenisti 5 %. Eeltoodust tulenevalt võib konservatiivselt hinnata, et veeteede kasutamine tagab eraldivõttes vähemalt 1 % sisemajanduse kogutoodangust. Tulenevalt projekti suunitlusest jäämurdeteenuse võimekuse tõstmiseks Hundipea sadamas on järgnevalt korrigeeritud meretranspordi kasutamisest saadavat majanduslikku kogutoodangut reaalse jäämurdeperioodi pikkusega talvisel navigatsiooniperioodil. Jäämurdeperioodi maksimaalseks pikkuseks võib lugeda Eesti tingimustes 4 kuud. Tegelik jäämurdeperiood sõltub nii talvisest kliimast kui ka laevatatava veekogu iseärasustest. Hundipea sadama teeninduspiirkonda jääval Soome lahel varieerub jääpäevade arv oluliselt. Tallinna ja Muuga lahes on keskmiseks jääpäevade arvuks hinnatud 65-80 päeva, Kunda lahes 80-90 päeva, Narva lahes isegi 90-110 päeva (allikas: ettekanne „Talvine navigatsioon Eesti vetes“, Veeteede Amet, Rene Sirol 15.11.2006). Eeltoodust tulenevalt on konservatiivselt hinnatud reaalseks jäämurdeteenuse vajaduseks arvestusliku keskmisena 70 päeva aastas. Viimase piirava korrektsioonina projektiväliste tulude arvestamisel on hinnatud Hundipea sadama võimalikku osakaalu jäämurdeteenuse osutamise kaudu panustamisel sisemajanduse kogutoodangusse. Hundipea sadam saab olema jäämurdja Tarmo kodusadam. Arvestades sadamate osakaalu jäämurdeteenuse osutamisel võib väga konservatiivselt hinnata, et Hundipea sadama kanda saab olema vähemalt 40 protsenti Eestis olevate jäämurdjate teenindamisest jäämurdeperioodil. Osakaalu arvutamisel on lisaks Hundipea sadamale arvestatud jäämurdjatele teenuste osutamisel veel Paljassaare ja Pärnu sadamatega. Eeltoodust tulenevalt võib Hundipea sadama poolt genereeritava projektivälise majandusliku tulu suuruseks jäämurdeteenuse osutamisest hinnata 1 393 380 eurot 2016.aastal (veeteede kasutamisega seotud SKP * jäämurdeteenuse päevade arv aastas (70/365)* Hundipea sadama osakaal jäämurdeteenuse pakkumises (0,4)). Kogu analüüsiperioodi peale kokku teeb see diskonteeritult 29 891 336,42 eurot. Projektivälised kulud Hundipea sadama rekonstrueerimisel säilitab sadam oma senised piirid. Projekti raames rajatakse täiendavad kaid sadama olemasolevasse akvatooriumisse, mistõttu täiendavat projektivälist ressurssi ei hõivata. Sadama rekonstrueerimisprojekti elluviimisel ei takistata kolmandate isikute tegevust ega vähendata nende sotsiaalmajanduslikke hüvesid. Sellest tulenevalt puuduvad Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimistöödel projektivälised kulud. Investeeringu sotsiaalmajanduslik tasuvus Investeeringu sotsiaalmajandusliku tasuvuse arvutamiseks on koostatud projekti sotsiaalmajanduslik rahavooprognoos. Rahavooprognoosi alusel on välja arvutatud investeeringu sotsiaalmajanduslik sisemine tulumäär ja nüüdispuhasväärtus. Investeeringu sotsiaalmajanduslik tulumäär ja nüüdispuhasväärtus on positiivsed, olles vastavalt 27,44% ja 23 179 289 eurot. Projekti sotsiaalmajanduslik väärtus 19  tuleneb eeskätt jäämurdeteenuse ja Hundipea sadama kesksest rollist ohutu meretranspordi tagamisel talvekuudel. Suure sotsiaalmajandusliku väärtuse tõttu on põhjendatud EL toetuse kaasamine Hundipea sadama II etapi rekonstrueerimisprojekti elluviimiseks. E.2.2. Analüüsi käigus kindlaks tehtud peamiste majanduslike kulude ja tulude üksikasjad koos neile omistatud väärtusega: Ühiku Koguväärtus Tulu väärtus ( ku i ( eu rod e s, % kogutulust on as j ako ha ne) dis ko nte e rit ud) Majanduslik tulu 29 891 336,42 € 99,99 jäämurdeteenuse osutamisest Otsesed 3 610,87 € 0,01 tegevustulud opereerimisest Ühiku Koguväärtus väärtus (kui % Kulu (eurodes, on kogumaksumusest asjakohane) diskont eeritud) Otsesed 20 779,44 € 0,47 tegevuskulud opereerimisest Investeeringukulud 4 404 108,16 € 99,53 E.2.3. Majandusanalüüsi põhinäitajad Põhinäitajad ja -parameetrid Väärtused 1. Sotsiaalne diskontomäär (%) 4 2. Majanduslik tootlus (Economic rate of 27,44 return) (%) 3. Majanduslik puhasnüüdisväärtus 23 179 289 (eurodes) 4. Kulude-tulude suhe 0,15 E.2.4. Projekti mõju tööhõivele Hinnanguline loodavate töökohtade arv (väljendatud täistööajale taandatuna) Otseselt loodavad Arv (täistööajale Töölepingu keskmine töökohad: taandatud) pikkus (kuudes) (A) (B) 1. Projekti elluviimise etapis teadmata 2. Ekspluatatsioonietapis - [NB! Loodud või kaotatud kaudseid töökohti infrastruktuuri investeeringus ei arvestata]. 20  E.2.5. Peamised tulud ja kulud, mida ei saa mõõta / mille väärtust ei saa määrata. Koos põhjendusega, miks neid tulusid ja kulusid mõõta ei saa ning anda hinnang, millised neist tuludest ja kuludest on olulised ja millised vähemolulised. Projekti kvalitatiivse mõju hindamiseks vaadeldakse projekti võimalikke väliseid mõjusid ja hinnatakse nende mõjude ulatust. Mõju ulatuse määramiseks antakse sellele hinnang pallides 0-4, kus: 0 – projektil puudub mõju tegurile; 1 – projektil on tegurile väga väike mõju; 2 – projektil on tegurile keskmine mõju; 3 – projektil on tegurile oluline mõju; 4 – projektil on tegurile väga suur mõju. Positiivse mõju puhul antakse hinnang positiivse ja negatiivse mõju puhul negatiivse hindena. Koondmõju leidmiseks antakse igale üksikule mõjule kaal ning leitakse projekti kaalutud keskmine mõju. Hundipea sadama rekonstrueerimise teises etapis rekonstrueeritakse kai koos lainemurdjaga. Esimeses etapis rajati kaid 2, 3 ja 4, mis aitasid probleemi lahendada. Täiendavalt on vaja aga rekonstrueerida lainemurdja. Lainemurdja rekonstrueerimata jätmisel satuvad ohtu I etapi raames teostatud investeeringud, kuna lainemurdja edasine lagunemine võimaldab lainetusel oluliselt mõjutada sadamas peatuvaid laevu. Põhjasuunalise lainetuse mõju vähendamiseks tulevikus rekonstrueeritaksegi lainemurdja. Tormise ilmaga kujutaks lainetus endast riski sadamas seisvatele laevadele. Lainetuse mõjul võivad laevad saada kahjustusi kokkupuutel sadamarajatistega. Musta stsenaariumi kohaselt võivad lained väiksemad laevad sildumispaigast lahti rebida ning triiviv alus võib uppuda või põhjustada kahjustusi teistele laevadele. Lainetuse mõjul ei ole Veeteede Amet seni otseseid kahjusid kandnud ning lainetuse ärahoidmisest tingitud mõju ei ole seetõttu võimalik rahaliselt hinnata. Empiiriliste andmete puudumise tõttu ei saa öelda, et projekti tulemusena hoitakse ära või piiratakse kahjusid Veeteede Ameti laevastikus. Küll aga viiakse projekti tulemusena võimalike kahjujuhtumite tõenäosus miinimumini ning seetõttu on projekti kvalitatiivselt keskmine mõju (2) laevastiku säilimisele. Rekonstrueerimise tulemusena ei kasutata jäämurdja Tarmo varustamiseks, varisemisohtlikku ja kitsast vahemuuli ning lainemurdjat. Varisemisohtlik vahemuul on sildumispaigaks ka osale Veeteede Ameti laevadele. Varingu tulemusena saavad viga kai ääres silduvad alused, mis võivad halvemal juhul ka uppuda. Varingu toimumisel jäämurdja Tarmo varustamise ajal võib tagajärjeks olla tõsine avarii ja keskkonnareostus. Kuigi sadamarajatiste varisemine on juba alanud, on protsess esialgu veel aeglane ning seni märkimisväärseid kahjusid põhjustanud ei ole. Samuti ei kasutata mujal varisemisohtlikke sadamarajatisi laevade teenindamiseks, mistõttu puuduvad andmed sarnaste kahjude kohta. Andmete puudumise tõttu ei saa väita, et projekti tulemusena välditakse materiaalset ja keskkonnakahju või säästetakse inimressurssi. Projekti mõjul viiakse kahjude ja õnnetuste riskid 21  miinimumini, mistõttu avariiohu ja keskkonnariski vähendamisele on projektil oluline (3) mõju. Saastunud setete olemasolu sadamabasseinis on uuringute tulemusena kinnitust leidnud ja tuleneb sellest, et sadam oli Nõukogude Armee sõjalaevastiku käsutuses. Projekti käigus süvendatakse osaliselt sadama basseini. Süvendamise käigus eemaldatakse teatav osa saastunud setteid. Setted, mille eemaldamist ei kavandata, jäävad edaspidi kas rekonstrueeritud sildumisliinide taha täitepinnasega kaetuks või siis ei tõsta neid sadama basseini põhjalt enam ülesse basseini suunduv lainevesi, kuna bassein suletakse setteid siiani pidevalt ümberpaigutanud lainetuse eest. Sellest tulenevalt võib rekonstrueerimisprojekti mõju keskkonnaseisundi parandamisele hinnata väga suureks (4). Sadam asetseb linnakeskkonnas, ajaloolises sadama- ja tööstuspiirkonnas. Sadamat kasutatakse vaid Veeteede Ameti laevade ja navigatsioonimärkide hoiustamiseks. Sadama tegevuse tulemusena tekkiv müra ja heitgaasireostus ei oma olulist mõju keskkonnale, kuid väga väike negatiivne mõju (-1) on siiski olemas. Kvalitatiivsetele mõjude olulisuse hindamisel on mõjudele antud võrdsed kaalud. Kuna kolme mõju tulemus kajastab keskkonnaseisundi või keskkonnariskide muutust, siis on keskkonnamõjude kogukaal 75%. Ülejäänud 25% kaal on Veeteede Ameti vara säilimisel. Projekti kvalitatiivseks koondhindeks kujunes seega 2,00 ehk projektil on keskmine positiivne kvalitatiivne mõju. Projekti peamiseks kvalitatiivseks väljundiks on keskkonnaseisundi parandamine ja keskkonnariskide vähendamine. Oluline on projekt Veeteede Ameti laevastiku säilimisele. Paratamatult on projektil inimtegevusega kaasnev negatiivne keskkonnamõju, kuid mõju ulatus ja tagajärjed ei ole kuigi suured. E.3. Riski- ja tundlikkusanalüüs E.3.1. Metoodika lühikirjeldus ja tulemuste kokkuvõte Riskianalüüsi läbiviimine koosneb kahest osast – tundlikkuseanalüüs ja stsenaariumianalüüs. Tundlikkuseanalüüsiga selgitatakse välja projekti finantsilist ja majanduslikku tulemit mõjutavad kriitilised riskifaktorid. Stsenaariumianalüüsiga hinnatakse kriitilistest faktoritest tingitud võimalike stsenaariumite koondmõju. Tundlikkusanalüüs Tundlikkuseanalüüsi käigus testitakse erinevate projekti sisendite ja väljundite muutust vahemikus ±25%. Testi käigus tulemusena valitakse välja kriitilised faktorid ehk sisendid ja väljundid, mille muutus toob kaasa olulise mõju projekti finants-majanduslikele tulemustele. Finantsmajanduslikeks tulemusteks, mille suhtes tundlikkust hinnatakse on investeeringu nüüdispuhasväärtus, kapitali nüüdispuhasväärtus ning majanduslik sisemine tulumäär ja majanduslik nüüdispuhasväärtus. Investeeringu nüüdispuhasväärtus on tundlik vaid investeeringukulu suhtes. Investeeringukulu muutus toob kaasa ligikaudu sama suure muutuse investeeringu nüüdispuhasväärtusele. Tegevustulude ja -kulude muutuse mõju 22  on investeeringu nüüdispuhasväärtusele väga väike ning projektivälised tulud ei mõjuta investeeringu nüüdispuhasväärtust üldse. Sarnaselt investeeringu nüüdispuhasväärtusele on ka kapitali nüüdispuhasväärtus tundlik vaid investeeringukulu suhtes ning samasugune mõju on ka tegevustuludel ja -kuludel. Majanduslikud väljundnäitajad on tundlikud eeskätt projektiväliste tulude ja investeeringukulu muutuse suhtes. Samal ajal tegevustulud ja tegevuskulud omavad küllaltki olematut mõju majandusliku nüüdispuhasväärtuse ja sisemise tulumäära suurusele. E.3.2. Tundlikkusanalüüs Testitud muutujate suhtes kohaldatud protsendimuutus: 25 protsenti. Finants- ja majandusliku tulemuslikkuse indeksite hinnanguline mõju. Testitud Rahalise Rahalise puhas Majandusliku Majandusliku muutuja tootluse nüüdisväärtuse tootluse puhasnüüdis- muutus muutus muutus väärtuse (standard- (standard- (standard- muutus hälve) hälve) hälve) (standardhälve) Tegevustulud 0,00% 598,80 0,00% 598,80 Tegevuskulud 0,00% 4 151,66 0,00% 3 445,88 Investeeringu- 0,63% 1 630 384,46 7,56% 1 110 220,09 kulud Majanduslik tulu - - 6,67% 4 956 917,37 jäämurde- teenusest Millised muutujad on määratletud kriitiliste muutujatena? Millise kriteeriumi alusel? Projektis on tundlikkusanalüüsi tulemustest lähtuvalt määratletud kriitiliste muutujatena investeeringukulud ning projektiväline tulu (st majanduslik tulu jäämurdeteenusest). Millised on kriitiliste väärtuste tasemed, mille juures muutuvad analüüsi järeldused oluliselt (näiteks ületatakse tasuvuslävi vmt)? Projekti muutujate varieerimisel 25% võrra ei muutu ühelgi juhul projekt rahanduslikult tasuvaks ega ületata tasuvusläve. Samuti ei muutu muutujate varieerimisel projekt majanduslikult mittetasuvaks. Eeltoodust tulenevalt saab projekti tundlikkusanalüüsi põhjal kinnitada, et projektile struktuurivahenditest toetuse eraldamine on nii finantsiliselt kui ka sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. E.3.3. Riskianalüüs Kirjeldada projekti finants- ja majandusliku tulemuslikkuse näitajate võimalikku jaotust. Esitada vastavad statistilised andmed (oodatavad väärtused, standardhälve) 23  Stsenaariumi- ehk riskianalüüsi teostamiseks valiti muutujatena välja investeeringukulud ja projektivälised tulud. Tundlikkusanalüüsist oli näha, et teiste tegurite (opereerimistulud, opereerimiskulud) muutuse osas oli projekti tundlikkus väga väike ja neile stsenaariume ei koostata. Stsenaariumi- ehk riskianalüüsi koostamisel võeti analüüsimisel kummagi muutuja puhul muutuse vahemikuks +/- 25%. Nimetatud vahemik tagab matemaatiliste väärtuste piisava varieeruvuse ning võimaldab hinnata projekti tundlikkust negatiivsete stsenaariumite realiseerumise korral. Projektiväliste tulude puhul hinnati baasstsenaariumi realiseerumise tõenäosuseks 50%. Tulenevalt konservatiivsest lähenemisest tulude hindamisel hinnati positiivse stsenaariumi (+25%) realiseerumise tõenäosuseks 35%. Negatiivse stsenaariumi (-25%) realiseerumise tõenäosuseks hindasime 15%. Investeeringukulude puhul hindasime ehituskulude kallinemise stsenaariumi (+25%) realiseerumise tõenäosuseks 30%. Baasstsenaariumi esinemise tõenäosuseks oleme hinnanud 60%, tulenevalt ehitushindade suhtelisest stabiilsusest viimasel paaril aastal. Tulenevalt investeeringu teostamisest lähima kolme aasta jooksul võib eeldada baasstsenaariumi suurt tõenäosust. Ehitushindade languse stsenaariumi võimalikkust (-25%) võib pidada üsna väikeseks, mistõttu stsenaariumianalüüsi eeldusena hindamise selle tõenäosuseks 10%. Riskianalüüsi tulemused: Riskianalüüsi põhjal saab kinnitada, et ühegi projektistsenaariumi realiseerumisel pole ette näha majandusliku tulumäära ja majandusliku nüüdispuhasväärtuse muutumist negatiivseks. Riskianalüüsi raames välja arvutatud projekti oodatavad väärtused on lähedased finants- ja majandusanalüüsi raames saadud tulemustega projekti iseloomustavate võtmenäitajate osas (rahanduslik nüüdispuhasväärtus, majanduslik tulumäär ja majanduslik nüüdispuhasväärtus). Kuna projekti riskid on oluliselt seotud makromajanduslike näitajatega, siis ei ole kirjeldatud riske võimalik taotlejal oluliselt minimeerida. Olulisima - 24  investeerimiskulude ehk ehitushinna riski minimeerimiseks tuleb ära kasutada praegust soodsat olukorda, kus majanduslangus on oluliselt pidurdanud hindade kasvu. Ehitushanke kiirel läbiviimisel on võimalik viia risk miinimumini. F. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE F.1. Kuidas projekt: a) aitab kaasa keskkonnasäästlikkuse eesmärgi saavutamisele (Euroopa kliimamuutuse poliitika, bioloogilise mitmekesisuse kadumise peatamine vms) b) järgib ennetava tegevuse põhimõtet ja põhimõtet, et keskkonnakahjustus tuleb heastada eeskätt kahjustatud kohas c) järgib põhimõtet „saastaja maksab” d) aitab kaasa mõnele muule keskkonna seisukohalt positiivsele tegevusele Empiiriliste andmete puudumise tõttu ei saa öelda, et projekti tulemusena hoitakse ära või piiratakse kahjusid Veeteede Ameti laevastikus. Küll aga viiakse projekti tulemusena võimalike kahjujuhtumite tõenäosus miinimumini ning seetõttu on projekti kvalitatiivselt keskmine mõju laevastiku säilimisele. Rekonstrueerimise tulemusena ei kasutata jäämurdja Tarmo varustamiseks, varisemisohtlikku ja kitsast vahemuuli ning lainemurdjat. Varisemisohtlik vahemuul on sildumispaigaks ka osale Veeteede Ameti laevadele. Varingu tulemusena saavad viga kai ääres silduvad alused, mis võivad halvemal juhul ka uppuda. Varingu toimumisel jäämurdja Tarmo varustamise ajal võib tagajärjeks olla tõsine avarii ja keskkonnareostus. Kuigi lainemurdja lagunemine on juba alanud, on protsess esialgu veel aeglane ning seni märkimisväärseid kahjusid põhjustanud ei ole (peale Hundipea sadamakai tulepaagi viltuvajumise). Samuti ei kasutata mujal varisemisohtlikke sadamarajatisi laevade teenindamiseks, mistõttu puuduvad andmed sarnaste kahjude kohta. Andmete puudumise tõttu ei saa väita, et projekti tulemusena välditakse materiaalset ja keskkonnakahju või säästetakse inimressurssi. Projekti mõjul viiakse kahjude ja õnnetuste riskid miinimumini, mistõttu avariiohu ja keskkonnariski vähendamisele on projektil oluline mõju. F.2. Keskkonnaasutustega konsulteerimine Kas on konsulteeritud keskkonnaasutustega, kes on oma teatavate keskkonnaülesannete tõttu tulevikus projektiga tõenäoliselt seotud? Jah X Ei Kui jah, näidata asutuse nimi ja aadress (asutuste nimed ja aadressid) ja selgitada asutus(t)e ülesandeid, näidata konsulteerimise tulemused (lühidalt): Keskkonnaministeerium kiitis Hundipea sadama keskkonnamõju hindamise aruande heaks 28.09.2009.a. (nr 13-3-1/11751-3). Kui ei, näidata põhjused: - 25 F.3. Keskkonnamõju hindamine F.3.1 Kas keskkonnamõju hindamine on läbi viidud ? Jah X Ei F.3.2 Kui jah, siis millal on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) §-s 10 nimetatud keskkonnamõju hindamise järelevalvaja teinud otsuse keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise ning keskkonnanõuete määramise kohta.6 Keskkonnaministeerium kiitis Hundipea sadama keskkonnamõju hindamise aruande heaks 28.09.2009. a (nr 13-3-1/11751-3). F.3.3 Kui KeHJS §-s 9 nimetatud otsustaja (tegevusloa andja) on KeHJS tulenevalt otsustanud jätta keskkonnamõju hindamise algatamata, siis tuua lühidalt põhjendus7: - F.4. TEGEVUSLUBA8 F.4.1Kas projektile on juba antud tegevusluba? Jah X Ei F.4.2 Kui jah, siis millal ja milline KeHJS § 7 nimetatutest 01.12.2009. a, ehitusluba nr 41070. F.4.3 Kui ei, siis millal esitati ametlik taotlus projektile tegevusloa saamiseks: - F.4.4 Millal võetakse eeldatavasti vastu lõplik otsus? - 6 Lisada vastava otsuse koopia taotlusele või kui need otsused on elektrooniliselt leitavad, siis lisada link. 7 Lisada vastava otsuse koopia taotlusele. 8 KeHJS § 7 kohaselt on tegevusluba nimetatud seaduse tähenduses: 1) ehitusluba või ehitise kasutusluba; 2) keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, välisõhu saasteluba, jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba; 3) maavara kaevandamise luba, geoloogilise uuringu luba või üldgeoloogilise uurimistöö luba; 4) eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav käesolevas paragrahvis nimetamata muu dokument. 26  F.4.5 Täpsustada tegevusloa andnud või andva pädeva asutuse (pädevate asutuste) nimi Tallinna Linnaplaneerimise Amet G. AVALIKU SEKTORI TOETUSE PÕHJENDUS Eelnimetatud sotsiaalmajanduslik analüüs annab teavet projekti sisemise tasuvusläve kohta. Finantsanalüüs näitab rahastamise puudujääki ja ühenduse toetuse mõju projekti rahalisele elujõulisusele. Palun esitage teave vastavalt allpool sätestatud üksikasjadele. G.1. Konkurents Taotlejal põhjendada, milleks antud projektile riigipoolne9 abi on vajalik ning milliste sätetega on kooskõla lähtudes riigiabi andmise reeglitest, sealhulgas hinnata punktis rahastamiskavas (H osa) taotletud toetuse määra realistlikkust arvesse võttes riigiabi piiranguid. - Kui tegemist on riigiabiga, tuleb taotlejalt alljärgnevas tabelis esitada abi suurus ja heakskiidetud abi puhul riigiabi number ja viide kirjale abi heakskiitmise kohta, grupierandi abi puhul vastav registreerimisnumber ja menetluses oleva teatatud abi puhul riigiabi number10. Abi allikad (kohalik, piirkondlik, Abi suurus Riigiabi number / Heakskiidukirja riiklik ja ühenduse abi): eurodes grupierandi abi viitenumber registreerimisnumbe r Heakskiidetud abikavad, heakskiidetud sihtotstarbeline abi või grupierandi määruse kohaldamisalasse kuuluv abi:  …………………………..  ………………………….. Menetluses olevate teatiste kohaselt tulevikus antav abi (sihtotstarbeline abi või abikavad): 9 Tegemist on riigiabiga juhul kui on täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest: 1) Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes 2) Eelise loomine: teatud soodustuse saamine 3) Valikulisus: teatud ettevõtted või teatud kaupade tootmine 4) Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine 5) Konkurentsimoonutus või selle võimalus 10 Käesolev taotlus ei asenda abist ühendusele teatamist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3. 27  …………………………..  ………………………….. Abi, millest ei ole veel teatatud (sihtotstarbeline abi või abikavad):  …………………………..  ………………………….. Antud abi kokku: Investeerimisprojekti kogumaksumus: G.2. Ühenduse toetuse mõju projekti rakendamisele Iga jaatava vastuse puhul täpsustage: Kas ühenduse toetus: a) kiirendab projekti rakendamist? X Jah Ei b) on projekti rakendamiseks hädavajalik? Jah X Ei Veeteede Ameti tegevusvaldkonnaks on ohutu ja turvalise veeliikluse tagamine Eesti Vabariigi merealadel ning laevatatavatel siseveekogudel. Olulisemate ülesannete täitmiseks omab Veeteede Amet laevastikku. Laevastiku peamiseks rolliks on veekogude mõõdistamine ja kaardistamine, veeteede tähistamine ja korrashoid, jäämurdeteenuse osutamine ning veeliikluse turvalisuse tagamine. Hundipea sadam on vajalik ameti laevastiku hoidmiseks, teenidamiseks ja hooldamiseks. H. RAHASTAMISKAVA Otsuse summa ja muu käesolevas osas esitatud finantsteave peab vastama prioriteetse suuna toetuse määra kehtestamise alusele (kogukulud või riiklikud/abikõlblikud kulud). Kui kulud ei ole prioriteetse suuna raames rahastamiseks kõlblikud, jäetakse need abikõlblike kulude hulgast välja; kui kulud on abikõlblikud, võib need lisada. H.1. Kulude jaotus ja hinnanguline suurus 11 Eurodes PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD (EURODES) 1. Ehitamine12 10 188 235 2. Maa ost13 - 3. Seadmed ja masinad14 - 11 Kooskõlas käesoleva määruse §-ga 7. 12 Sealhulgas näiteks materjalid, avalikustamisega seotud kulud (EL-märgistusega info- ja tänutahvlid, stendid objektidel jmt), projekteerimine samaaegselt koos ehitusega (nt kollane FIDIC). 13 Kooskõlas käesoleva määruse §-ga 7. 28  4. Ehituse järelevalve 400 000 5. KOKKU 10 588 235 H.2. Kavandatud vahendid kokku ja kavandatud fondide toetus Rahastamise puudujäägi määr on esitatud juba osas E.1.2. Seda tuleks kohaldada abikõlblike kulude suhtes, et arvutada summa, mille suhtes kohaldatakse käesolevast määrusest tulenevat prioriteetse suuna toetuse määra. Seda summat korrutatakse prioriteetse suuna toetuse määraga, et määrata kindlaks ühenduse osaluse suurus. Juhul kui tegemist ei ole tuluteeniva projektiga (st et rahastamise puudujäägi määr on üle 100%), siis arvutatakse toetus ainult prioriteetse suuna toetuse määra põhjal. H.2.1. Ühenduse toetuse arvutamine Väärtus Abikõlblik kulu (eurodes, diskonteerimata) 10 588 235 1. (osa H.1.10(C)) 2. Rahastamise puudujäägi määr (%)15 = (E.1.2.11) 100 Otsuse summa, st summa, mille suhtes 10 588 235 3. kohaldatakse prioriteetse suuna toetuse määra = (1)*(2) 4. Prioriteetse suuna toetuse määr (%) 85 5. Ühenduse osalus (eurodes) = (3)*(4) 9 000 000 H.2.2. Kaasfinantseerimise allikad Rahastamispuudujäägi arvutamise tulemusi arvesse võttes peab projekti investeeringu kogumaksumus olema kaetud järgmistest allikatest: Millest Investeeringu abikõlbliku kogumaksumuse allikas (eurodes) (teadmiseks) Investeeringu Ühenduse Siseriiklik Siseriiklik Muud allikad Laenud: abikõlblik toetus avalik sektor erasektor (täpsustada) kogumaksumus (või [H.1.10.(A)] [H.2.1.5] samaväärne) a)= b) c) d) e) f) b)+c)+d)+e) 10 588 235 9 000 000 1 588 235* * Siseriikliku avaliku sektori panust, laene jne käsitlevate otsuste üksikasjad esitada osas D.3.3. 14 Kooskõlas käesoleva määruse §-ga 7. 15 Infoks, et mittetulutoovate projektide puhul on rahastamise puudujääk alati 100% EL toetuse arvutamisel 29  H.2.3. Ühenduse osaluse iga-aastane rahastamiskava Ühenduse osalus (H.2.1.5) esitatakse järgnevalt summana vastavalt projekti väljamaksete prognoosidele. (eurodes) 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 ÜF 1 700 000 4 500 000 2 800 000 I. VASTAVUS ÜHENDUSE TEGEVUSE PÕHISUUNDADELE JA ÕIGUSELE Fondidest rahastatavad toimingud peavad vastama asutamislepingu sätetele ja nende alusel vastu võetud õigusaktidele. Lisaks eespool nimetatud elementidele esitada järgmine teave: I.1. Muud ühenduse rahastamisallikad I.1.1. Kas projektile on taotletud toetust muudest ühenduse allikatest (sealhulgas ERF, ESF, ÜF, Euroopa ühendamise rahastu(CEF)/TEN-T, LIFE+ vms)? Jah X Ei Kui jah, täpsustada üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): - I.1.2. Kas projekt täiendab mõnda projekti, mida juba rahastatakse või kavatsetakse rahastada ERFist, ESFist, ÜFist, Euroopa ühendamise rahastu/TEN-T eelarvest, muudest ühenduse rahastamisallikatest? Jah X Ei Kui jah, näidata üksikasjad (täpsed andmed, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): - I.1.3. Kas projektile on taotletud laenu või omakapitali toetust Euroopa Investeerimispangast / Euroopa Investeerimisfondist? Jah X Ei Kui jah, näidata üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): - I.1.4. Kas projekti varasemale etapile (sealhulgas teostatavusuuringu ja ettevalmistusetapp) on taotletud toetust muudest ühenduse allikatest (sealhulgas ERF, ESF, ÜF, CEF, EIP, EIF jms)? X Jah Ei Kui jah, näidata üksikasjad (asjaomane rahastamisvahend, viitenumbrid, kuupäevad, taotletud summad, saadud summad jne): 30  ERDF, Hundipea sadama rekonstrueerimine, projekt nr 3.4.0100.09-0006, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14.08.2009. a käskkiri nr 256. Abikõlblik kogumaksumus 5 697 589,14 EUR, abimäär 90,85%. Abikõlblikkuse kestus: 01.07.2009-31.12.2013. I.2. Kas projekti suhtes on algatatud kohtumenetlus selle vastavuse tagamiseks ühenduse õigusaktidega? Jah Ei X Kui jah, täpsustada: - I.3. Avalikustamise meetmed Ühenduse toetusest teavitamiseks kavandatud meetmete üksikasjad (nt meetme liik, lühikirjeldus, hinnanguline maksumus, kestus jne): Projekti avalikustamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrus nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” kohaselt. Lisaks sellele tutvustatakse projekti realiseerimist ajakirjanduses ja Veeteede Ameti interneti koduleheküljel. I.4. Algatuse JASPERS kaasamine projekti ettevalmistamisse I.4.1. Kas projekti ettevalmistamise mõnes etapis on kasutatud algatuse JASPERS tehnilist abi? Jah XEi I.4.2. Kirjeldada projekti osi, millesse JASPERS on kaasatud (nt vastavus keskkonnanõuetele, hanked, tehnilise kirjelduse läbivaatamine). - I.4.3. Millised olid JASPERSi kaasamise peamised järeldused ja soovitused ning kas neid on projekti lõplikul väljatöötamisel arvesse võetud? - TAOTLEJA KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik, kinnitan, et kõik käesolevas taotluses toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Rene Arikas Ametikoht: peadirektor Allkiri: (allkirjastatud digitaalselt) Aeg ja koht: (kuupäev digitaalallkirjas), Tallinn 31 Saatja: Urmas Ehrlich Saatmisaeg: 13. juuni 2016. a. 19:05 Adressaat: Keiu Leopard Koopia: Toomas Leetj�e; Rando Sirak Teema: Ed:Projekti: "Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp" toetuse taotluse kommentaarid Manused: Hundipea_II_taotlus_09052016_1 (TJA).docx Tere, Elina! Palun registreeri. T�nan ja parimat! Urmas Saatja: Kristi Purik [[email protected]] Saadetud: 13. juuni 2016. a. 16:49 Adressaat: VA_eva Koopia: Urmas Ehrlich Teema: Projekti: "Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp" toetuse taotluse kommentaarid Tere �htust Oleme esitatud taotluse l�bi vaadanud ja lisasime oma kommentaarid faili sisse. Palun esitada korrigeeritud taotlus hiljemalt 29. juuniks 2016 Tervitades, [IMAGE] Kristi Purik Projektiekspert 667 2074| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A, 10614 Tallinn - Hundipea_II_taotlus_09052016_1 (TJA).docx