Taotlus Illuka vallas Kuningakülas Sadama maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks

Veeteede Amet Valge 4 11413 Tallinn [email protected] Teie: Meie: 09.06.2016 nr 7-1.2/ 297 Taotlus Illuka valla s Kuningaküla s Sadama maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks Detailplaneeringu koostamise aluseks on Illuka Vallavolikogu 16.01.2015 otsus nr 10 „Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“. Detailplaneeringu eesmärgiks on Sadama maaüksusele väikesadama rajamine, koos paatide vettelaskmise võimalusega Narva jõe kaldal. Lahendatakse tehnovõrkudega varustamine, juurdepääsud ja parkimine ning maakondliku rohevõrgustiku ja kallasraja toimimist tagavad tingimused. Planeeringuala suurus on ca 1,27 ha, kuhu kuuluvad: Sadama kinnistu (k/ü 22901:001:0355; 0,65 ha; 100% üldkasutatav maa) , reformimata ri igimaa (EHAK kood 3621; 0,5 ha) , osaliselt riigimaantee 13182 Jaama-Kuningaküla (k/ü 22901:007:0153 ; 0,12 ha; 100% transpordimaa) . Illuka valla üldplaneeringu kohaselt on Sadama maaüksus ü ldmaa ning reformimata riigimaa ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbega. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek planeeritud maakasutuse juhtotstarbe osas. Planeerimisseaduse § 17 lg 2 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu . Detailplaneering koosneb tekstilisest materjalist ja joonistest. Detailplaneeringu koostamist korraldab Illuka Vallavalitsus (Illuka, Illuka vald 41201, IdaVirumaa; tel 332 3640, e-post: [email protected] ), kontaktisik planeeringu- ja arendusspetsialist Eduard Ventman, e-post [email protected] . Detailplaneeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ ( Mäe 24 , Tartu 51008 ), kontaktisik Kätlina Veltmann , e-post [email protected] . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Eduard Ventman Planeeringu- ja arendusspetsialist 59182186 Lisad: Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu situatsiooniskeem Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kontatktvööndi joonis Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu põhijoonis Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu tehnovõrkude joonis Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771 Töö nr: DP-28/04-2015 Sadama maaüksuse ja lähiala DETAILPLANEERING Asukoht: Kuningaküla, Illuka vald, Ida-Virumaa Planeeringu tellija: Illuka Vallavalitsus Planeerija: Kätlina Veltmann, [email protected] Tartu 2016  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering SISUKORD A TEKSTIOSA ___________________________________________________________ 4 1. Detailplaneeringu koostamise lähtealus ____________________________________ 4 2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta _______________________ 4 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ______________________________________ 4 4. Alusplaan planeeringu koostamiseks ______________________________________ 5 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________ 5 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed _______________________ 5 7. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek _____________________________________ 6 8. Kalda ehituskeeluvöönd _________________________________________________ 7 8.1 Üldist ___________________________________________________________________ 7 8.2 Kalda ehituskeeluvöönd ___________________________________________________ 8 9. Planeerimise lahendus _________________________________________________ 10 9.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, maakasutuse tingimused ____________ 10 9.2 Krundi ehitusõigus _______________________________________________________ 10 9.3 Krundi hoonestusala piiritlemine ___________________________________________ 11 9.4 Arhitektuurinõuded ehitistele ______________________________________________ 11 9.4.1 Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded ________________________________ 12 9.5 Sildumisrajatised ________________________________________________________ 12 9.6 Teemaa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus ________________________________ 12 9.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted_____________________________________ 13 9.8 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _________________________________ 14 9.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad _______________________________________ 14 9.9.1 Veevarustus ____________________________________________________________ 14 9.9.2 Kanalisatsioon ja sademevesi _____________________________________________ 14 9.9.3 Tuletõrjeveevarustus _____________________________________________________ 15 9.9.4 Elektrivarustus ja välisvalgustus ____________________________________________ 15 9.9.5 Soojavarustus___________________________________________________________ 15 9.9.6 Sidevarustus ____________________________________________________________ 15 9.10 Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks ______________________________ 15 9.11 Servituutide määramise vajadus ___________________________________________ 16 9.12 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ________________ 17 9.13 Muud seadustest ja teistest õigustaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus _________________________________________________________________ 17 9.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja _______________ 17 2  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9.15 Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks __________________________ 17 B KOOSTÖÖ DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ____ 19 C DETAILPLANEERINGU JOONISED _______________________________________ 20 D LISAD _______________________________________________________________ 21 3  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering A TEKSTIOSA 1. Detailplaneeringu koostamise lähtealus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Illuka Vallavolikogu 16.01.2015 otsus nr 10 „Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegijaks on Illuka vallavalitsus. 2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta Detailplaneeringu eesmärgiks on Sadama maaüksusele väikesadama rajamine, koos paatide vettelaskmise võimalusega Narva jõe kaldal. Lahendatakse tehnovõrkudega varustamine, juurdepääsud ja parkimine ning maakondliku rohevõrgustiku ja kallasraja toimimist tagavad tingimused. Planeeringuala suurus on ca 1,27 ha, kuhu kuuluvad:  Sadama kinnistu (k/ü 22901:001:0355; 0,65 ha; 100% üldkasutatav maa)  reformimata riigimaa (EHAK kood 3621; 0,5 ha)  osaliselt riigimaantee 13182 Jaama-Kuningaküla (k/ü 22901:007:0153; 0,12 ha; 100% transpordimaa) Illuka valla üldplaneeringu kohaselt on Sadama maaüksus üldmaa ning reformimata riigimaa ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbega. Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek planeeritud maakasutuse juhtotstarbe osas. 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid  Ida-Viru maakonnaplaneering;  Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“;  Illuka valla ehitusmäärus;  Illuka valla üldplaneering;  Alkranel OÜ koostatud „Illuka valla Kuningaküla Sadama maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateergilise hindamise (KSH) eelhinnang“ 4  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering 4. Alusplaan planeeringu koostamiseks Detailplaneeringu koostamise aluseks on geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja OÜ VIRU GEOMET (reg nr: 11687454, litsentsid: 541MA; EG000283), töö nr TM07/04.2014. 5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Detailplaneeringu ala asub Ida-Virumaal Illuka vallas Kuningaküla põhjaosas. Planeeringuala hõlmab Sadama (k/ü 22901:001:0355) kinnistut, mille olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa ning reformimata maad (EHAK kood 3621). Osaliselt on planeeringualasse hõlmatud riigimaantee 13182 Jaama-Kuningaküla (k/ü 22901:007:0153). Maa-ala on üldise languga Narva jõe suunas ning ühtlase reljeefiga. Kõrguste vahemik planeeringuala lääneservast idaservani on ca 5,4 m (abs kõrgused 31.25…25.80). Kõlvikuliselt moodustab suurema osa alast looduslik rohumaa. Planeeringuala lääneservas ning vähesel määral ka mujal esineb väheväärtuslikku võsa. Olemasolevast haljastusest on olulisemad isendid üksikud arukased ja harilikud kuused. Olemasolevad väljaehitatud mahasõidud ja juurdepääsuteed planeeringualale puuduvad. Kaldale ligipääsuks kasutatakse pinnasteed. Nõuetekohased mahasõidud on võimalik rajada kruusakattega kõrvalmaanteelt nr 13182 Jaama-Kuningaküla. Olemasolev hoonestus puudub. Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad planeeringualale Narva jõe kalda veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Sadama maaüksust läbib avalikult kasutatav kallasrada, mille laius Narva jõe kaldal kui laevatataval veekogul on 10 m. Ehitusseadustiku kohaselt ulatub planeeringualale riigimaantee 30 m laiune kaitsevöönd. Planeeringuala lääneosa läbib keskpinge õhuliin, millel on kummalgi pool liini elektripaigaldise kaitsevöönd 10 m. Maa-ameti geoportaali maardlate rakenduse andmetel asub ala Permisküla uuringuvälja põlevkivi passiivsel tarbevarul. Vastavalt üldplaneeringule jääb planeeringuala miljööväärtuslikule hoonestusalale. 6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeringuala asub Illuka valla idapiiril, Kuningaküla põhjaosas, ca 35 km kaugusel valla keskusest Illuka külast. Idast piirneb maa-ala Narva jõega. Põhja-, lõuna- ja lääneküljest on maa-ala ümbritsetud hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksustega. Planeeringuala läbib riigimaantee. Andmed piirinaabrite kohta on toodud järgnevalt:  Kõrvalmaantee nr 13182 (k/ü 22901:007:0153; 100% transpordimaa) 5  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering  Kure (k/ü 22901:007:0089; 100% maatulundusmaa)  Kure (k/ü 22901:007:0090; 100% maatulundusmaa)  Permisküla metskond 159 (k/ü 22901:007:0286; 85% maatulundusmaa, 15% veekogude maa)  Kõrgemäe (k/ü 22901:007:0138; 100% maatulundusmaa)  Kõrgemäe (k/ü 22901:007:0139; 100% maatulundusmaa) Planeeringuala vahetu kontaktvöönd on hoonestamata ning maa-alad on kaetud loodusliku rohumaa või metsaga. Lähimad tiheasustatud alad jäävad lõunasuunas ca 1,5 km kaugusele ning põhjasuunas ca 400 m kaugusele. Planeeritud avalik randumisala ning hoonestus paikneb lähimatest elukondlikest hoonetest piisavalt kaugel, et oleks tagatud piirkonna elanike privaatsus. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis määratleb erinevate alade üldised kasutamistingimused ning seab maastike säilimist tagavad meetmed. Antud teemaplaneeringu kohaselt kuulub planeeringuala rohevõrgustiku riikliku tuumala T1 hulka. Lisaks on Kuningaküla arvatud kohaliku tasandi väärtuslike maastike hulka, kus tuleb säilitada nende omapära. Kuningküla-Permisküla väärtusliku maastiku puhul on tegemist kultuurilis-ajaloolise maastikuga, mis paistab silma oma iseloomuliku arhitektuuri ja hoonete paigutusega ning Narva jõele avanevate vaadetega. Planeeringualaga piirnev Narva jõe osa jääb Narva jõe ülemjooksu hoiualale. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3. 7. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek Illuka valla üldplaneering on kehtestatud Illuka Vallavolikogu 29.11.2010. a määrusega nr 26. Kehtiva planeeringu kohaselt on Sadama maaüksuse maakasutuse juhtotstarbeks määratud üldmaa ning reformimata maa-ala juhtotstarbeks ühiskasutatavate hoonete maa. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut planeeritud maakasutuse juhtotstarbe osas. Sadama maaüksusele määratakse üldkasutatavate hoonete maa ning reformimata maale transpordimaa sihtotstarve (skeem 1). 6  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 1. Üldplaneeringu muudatuse ettepanek 1. Kehtiv üldplaneering; 2. Muudatuse ettepanek Üh – ühiskondlike hoonete maa; ÜM – üldkasutatav maa; L - transpordimaa 8. Kalda ehituskeeluvöönd 8.1 Üldist Narva jõgi kuulub Vasknarvast kuni Karoli vanajõe suudmeni suurte üleujutusaladega siseveekogude hulka. Planeeringualaga piirneva Narva jõe kaldad on kõrged ning antud piirkond jääb suurte üleujutustega aladest väljapoole. Sellest tulenevalt on tagatud hea juurdepääs veekogule ning võimalik on selle kasutamine puhkemajanduslikel eesmärkidel, mis on ka üks Illuka valla arengukavas toodud eesmärkidest. Planeeringuala on oma pinnavormilt tasane ning ehitusgeoloogiliselt sobilik hoone rajamiseks, kuivõrd ei asu lammimuldadega alal ning kinnistu piires on tegu kõrge kaldaga. Antud piirkonnas puuduvad korraliku infrastruktuuriga avalikult kasutatavad puhkekohad. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritav üldkasutatav hoone koos paatide vettelaskmise ja hoiustamiskohtade ja parkimisalaga on kompleksne ja multifunktsionaalne avalikkusele suunatud vaba aja veetmise koht, mis asub hetkel olemasolevast tiheasustusega elamupiirkonnast sobilikul kaugusel. Samas on tegu arendusega, millega planeeritud tegevused ei ole liialt häirivad, juhuks kui realiseeritakse üldplaneeringuga planeeritud elamualad planeeringuala naabruses. Planeeringuga kavandatu realiseerimisel tekib juurde võimalusi ümbruskonnas vaba aja veetmiseks korrastatud maa-alal. Planeeringualalt avanevad visuaalselt nauditavad vaated, mis annavad lisaväärtuse rajatavale puhkekohale. Maa-ala korrastamine ning miljööväärtuslikule piirkonnale seatud tingimusi järgiv hoone arhitektuur muudavad keskkonna veelgi atraktiivsemaks ning tõstavad esile looduskeskkonna kui omaette vaatamisväärsuse. Planeeringualale ja sellega piirnevale Narva jõe kaldale on väga hea juurdepääs riigimaanteelt. Kavandataval avalikkuse huvisid teenival puhkealal lahendatakse tehnovõrkudega varustamine, liikluskorraldus ning heakorrastuspõhimõtted. Planeeringulahendus on kooskõlas nii Ida-Viru maakonnaplaneeringu kui ka Illuka valla üldplaneeringuga, mis mõlemad toetavad ideed arendada narva jõe kallastel turismi ja vaba aja veetmise võimalusi. 7  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering Sadama maaüksus jääb suures ulatuses Narva jõe kalda ehituskeeluvööndisse. Lisaks ulatub planeeringualale riigimaantee kaitsevöönd. Maanteeamet on andnud enda põhimõttelise nõusoleku hoone ehitamiseks vähemalt 10 m kaugusele teemaa piirist. 8.2 Kalda ehituskeeluvöönd  Kaldal asuvate looduskoosluste ja taimestiku säilitamine ning rohevõrgustiku toimimine Vaadeldav maa-ala on üldkasutatava maa sihtotstarbega ning kõlvikuliselt on suures osas tegemist loodusliku rohumaaga, mida käesoleval perioodil sihipäraselt enam ei kasutata ning hooldamine on ebaregulaarne. Puid ja põõsaid esineb üksikute isendite näol veepiiri vahetus läheduses ning maanteepoolses krundiservas. Maa-ala korrastamiseks on planeeritud rohumaa korrapärane niitmine ning puhastamine väheväärtuslikust võsast. Olemasolevad dekoratiivsed puud, mis jäävad hoone ning teede ja platside alt välja tuleb võimalusel säilitada. Planeeringualaga piirnev Narva jõe ülemjooks on hoiualana kaitse alla võetud, olles osa Struuga loodusalast (EE0070128), mis kuulub rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 loodusalade nimekirja. Vastavalt määrusele „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“ on antud hoiuala kaitse-eesmärk jõgede ja ojade elupaigatüübi kaitse ning III kategooria liikide hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitsekord on määratletud looduskaitseseadusega, millest tulenevalt on keelatud kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ning nende oluline häirimine. Narva jões esinevaid kaitstavaid looduskooslusi planeeringulahenduse rakendamine eeldatavalt ei mõjuta. Planeeringuala maismaa osa jääb väljapoole kaitse- ja hoiualasid ning seal puuduvad kaitsealused liigid. Veekogude kaldad kui olulised puhkealad on lisaks väärtuslikud elupaigad ja liikumisteed ka loomariigi esindajatele. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt jääb planeeringuala riikliku tuumala T1 alale, mille ülesandeks on loodusliku mitmekesisuse tagamine ja inimesele vajalike ressursside taastootmine. Sellest tulenevalt on oluline tagada planeeringualal rohevõrgustiku toimimine, et säilitada ökosüsteemi energia- ja aineringe stabiilsus ning elustikuline mitmekesisus. Kogu planeeringuala jääb avatuks, takistavate piirete paigaldamist ette nähtud ei ole. Maanteeäärsesse serva on jäetud võimalus heki rajamiseks, et vähendada liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid. Juurdepääsutee, sõidukite ümberpööramis- ja parkimisala katendina on lubatud kasutada kruusa- või peenkillustikkatet, et säilitada elusloodusele harjumuspärased pinnased. Loomade vaba liikumine on võimalik kogu planeeringuala ulatuses.  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, teede- ja tehnovõrkude lahendus Sadama kinnistu on juba varasemalt mõjutatud inimtegevuse poolt. Kinnistuga piirnevalt riigimaanteelt saab alguse pinnastee, mida on kasutatud veekogu äärde liikumiseks. Planeeringuga on ette nähtud eraldada selgelt liiklemiseks ja parkimiseks sobilikud alad, millest väljaspool on sõidukitega liikumine keelatud. Planeeritud juurdepääsuteed kuni slipini on lubatud kasutada veesõidukite vettelaskmiseks ning tuletõrjevee ammutamiseks. Liiklemiseks ette nähtud pind kaetakse loodusliku kruusa või peenkillustikuga, mis võimaldab suuremate 8  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering takistusteta liigelda ka loomadel. Kinnistusisene tee, mille kaudu on tagatud juurdepääs kaldale ja kallasrajale, määratakse avalikult kasutatavaks ning see jääb ehituskeeluvööndisse. Üldkasutatava hoone kasutajatele on avalik parkimisala planeeritud kaldast kaugemale, hoonestusala lähedusse. Järelhaagiste ning busside parkimisalad on kavandatud teisele poole riigimaanteed. Hoonete ning sildumisrajatiste ehitamise ja kasutamisega ei kaasne keskkonnale kumulatiivset mõju. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon, müra, tolm jms). Planeeringu rakendamisega kaasnevate mõjude vähendamiseks tuleb ehitustegevuse käigus näha ette piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületakse lubatud piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida reostuste tekkimist. Oluline on ehitusaegset mõju minimeerida, seetõttu on tuleb ehitustegevust vees vältida tõugja kudemisajal, aprillist maini ning vees teostatavad ehitustööd tuleb teostada madalveeperioodil. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb teisaldada. Planeeringualale rajatavad tehnovõrgud jäävad kalda ehituskeeluvööndisse (puurkaev, veetrassid, elektrikaablid, reovee omapuhasti, kanalisatsioonitrassid ja maaküttekollektor) ning nende rajamiseks ei ole vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Olmeveega varustamine toimub rajatavast puurkaevust. Reovee käitlemine lahendatakse omapuhasti abil ning puhastatud heitvesi suunatakse jõkke. Puhasti tehnoloogiline lahendus peab vastama kehtivatele normatiividele, kahjustamata looduskeskkonda. Tekkivad olmejäätmed kogutakse kokku kinnistesse konteineritesse ning antakse üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele.  Kalda eripära arvestava asustuse suunamine ja maapinna reljeefsus Detailplaneeringu maa-ala kontaktvööndis asuvad lähimad majapidamised planeeringualast lõuna- ja põhjasuunas ligikaudu 300 m kaugusel. Kuningaküla asustusstruktuuri iseloomustab paralleelselt Narva jõega kulgev ahelküla tüüpi elamute paigutus, kus lähimad hooned paiknevad Narva jõe veepiirist ca 25 m kaugusel. Asustuse tekkimist jõe kaldale antud piirkonnas on soosinud head ehitustehnilised tingimused. Planeeritav avalik hoone on kavandatud 50 m kaugusele kalda veepiirist. Tegemist on suhteliselt kõrge ja tasapinnalisele kaldapealsega, kus on ehitustegevuseks soodsad geoloogilised tingimused. Planeeringu realiseerimisega kaasnev tegevus ei muuda oluliselt olemasolevat reljeefi. Vajadusel tõstetakse juurdepääsuteede ja parklate alust pinnast, et tekitada liiklemiseks sobivad teekalded.  Vaba juurdepääs kaldale ja liikumine kallasrajal Juurdepääs kaldale on võimalik planeeritud juurdepääsutee kaudu, mis määratakse avalikult kasutatavaks. Kavandatav juurdepääsutee, sõidukite ümberpööramiskoht ning parkimisala võimaldavad luua puhkealal korrastatud ja reguleeritud liiklemise. Tagatud on nii inimeste kui loomade vaba liikumine kallasrajal. Piirete paigaldamist ette ei nähta. 9  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering  Kõlvikute ja kinnisasjade piirid Planeeringuga maaüksuste jagamist ei planeerita ning olemasolevaid kinnistupiire ei muudeta. Kõlvikulises koosseisus samuti olulisi muudatusi ette näha ei ole. Planeeritud on olemasoleva rohumaa korrapärane niitmine ja hooldamine. 9. Planeerimise lahendus Üldplaneeringuga loetakse Narva jõe äärseid alasid perspektiivseteks puhke- ja virgestusaladeks. Narva jõe puhkeotstarbelise kasutamise soodustamiseks on soositud väikesadamate ja randumisalade/slippide rajamine. Illuka valla üldplaneeringuga on ette nähtud Gorodenko külla (Kuningaküla) väikealuste slipi ja väikesadama rajamine. Illuka valla arengukava kohaselt on randumisalade arendamine oluline siseturismi edendamiseks. Valla arengukava eesmärk on luua keskkonnad, kus on sobivad tingimused aktiivseks tegevuseks ja puhkamiseks. Kogu valla arengu üldeesmärk on vallaelanike heaolu paranemine ning piirkonna majandusliku elujõu ja konkurentsivõime suurendamine. Narva jõe äärsed külad on populaarseks piirkonnaks kalastajatele ning suvistele puhkajatele. Et soodustada nende jätkuvat huvi, tuleb arendada avalikke teenuseid ning luua võimalusi nii hooajalisteks kui hooajavälisteks puhketegevusteks. Selleks soovitakse arendada turismiväärtusega Narva jõe äärealasid ning tuua välja nende atraktiivsus loodusturismi, huviturismi, konverentsiturismi ja sporditurismi vaatenurgast. Sadama maaüksuse randumisala väljaarendamine koos multifunktsionaalse üldkasutatava keskusega on heaks võimaluseks piirkonna elavdamiseks ja selle turismiväärtuse tõstmiseks. 9.1 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine, maakasutuse tingimused Detailplaneeringuga krundipiire ei muudeta. Maakasutuse bilanss on toodud tabelis 1. Tabel 1. Maakasutuse bilanss PLANEERINGUEELNE PLANEERINGUJÄRGNE Aadress Pindala, m2 Sihtotstarve* Krundi nr Pindala, m2 Sihtotstarve* Sadama 6490 100% Üm POS 1 6490 100% Üh (k/ü 22901:001:0355) EHAK kood 3621 4976 reformimata maa POS 2 4976 100% L *Maakasutuse sihtotstarbed: Üm – üldkasutatav maa, Üh – ühiskondlike ehitiste maa; L-transpordimaa 9.2 Krundi ehitusõigus Kruntide ehitusõigus on näidatud tabelis 2 ja põhijoonisel. Ehitusõigusega on määratud krundi suurus, krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim ehitisealune pindala, hoonete suurim lubatud arv krundil ning hoonete suurim lubatud kõrgus. Planeeritud hoonesse on kavandatud ruumid vetelpäästele, kohalikule muuseumile, avalike ürituste ja konverentside jms korraldamiseks. 10  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering Tabel 2. Krundi ehitusõigus EHITUSÕIGUS Krundi kasutamise lubatud arv krundil lubatud kõrgus, m Krundi suurus, m2 ehitisealune pind, Tulepüsivusklass Hoonete suurim Hoonete suurim Hoonete suurim Krundi aadress sihtotstarve* Minimaalne lubatud m2 POS 1 6490 ÜK, PT 600 1 9 TP3 POS 2 4976 LP, HL - - - - *Krundi kasutamise sihtotstarbed: ÜK – kultuuri- ja spordiasutuse maa; PT - turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa; LP – parkimisehitise maa; HL – looduslik maa 9.3 Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hoone. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on ehitada maapinnaga püsivalt ühendamata rajatisi (grillimis- ja lõkkekohad, mänguväljakud, spordirajatised jms), mille paiknemine ja arhitektuurne lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides. Hoonestusala lubatud kaugus krundipiiridest on vähemalt 4 m, riigimaantee teekatte servast 17 m ning Narva jõe veepiirist 50 m. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ning selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel. 9.4 Arhitektuurinõuded ehitistele Planeeritud hoone arhitektuurinõuded (välisviimistlusmaterjalid, katusekalle, katusetüüp, katusekatte materjalid) on jäetud vabaks ning need tuleb lahendada projekteerimise käigus. Kuna planeeritava ala puhul on tegemist miljööväärtusliku alaga, tuleb arvestada ala arendamisel ning ehitamisel miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimustega. Ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda ehitiste sobivusest ajaloolisse keskkonda. Tuleb järgida algseid hoonestus- ja ehitustavasid (ehitusjoon, korruselisus, paigutus, algsed ehitus- ja viimistlusmaterjalid jms). Algupärast matkivate materjalide (nt plastvooder, teraskivi, trapetsprofiilplekk vms) ja ajaloolise miljööga sobimatute ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine miljööväärtusega hoonestusalal ei ole lubatud. Välisviimistluses tuleb kasutada traditsioonilisi värvilahendusi ja soovitatavalt looduslikke viimistlusmaterjale. Ehitised ja rajatised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi ning need peavad oma stiililt ja välisviimistluselt sobima ümbritsevasse keskkonda. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid materjale ning värvilahenduses eelistada pastelsemaid toone. Konstruktsioonide ja materjalide valikul tuleb lähtuda 11  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering põhimõttest, et need oleksid vastupidavad võimalikele üleujutustele. Maa-aluste korruste rajamist ette nähtud ei ole. 9.4.1 Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded Lisaks on alal ka vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse kaardile probleemiks kõrge radoonisisaldus pinnases, mis seab hoone projektile täiendavad tingimused. Radoonist põhjustatud kiirgusdoosi all mõeldakse peamiselt siseõhu radooni, mis satub hoonesse pinnasest hoone all ja ümber. Radoon ja selle tütarelemendid on tervistkahjustavad. Nad jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel. Seetõttu tuleb hoone projekti koostamisel ning ehitamisel järgida standardit EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“. Ehitusprojekti koostamisel on soovitav teostada täiendavaid mõõtmisi, et selgitada riskioht just antud alal. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada radooni kaitsega so kasutada radoonikilet ning vundamendi tuulutust. Kõik vundamenti läbivad kommunikatsioonid tuleb hoolikalt hermetiseerida. Lisaks tagada hea ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada madal radoonitase hoones. 9.5 Sildumisrajatised Käesoleva detailplaneeringuga on kavandatud Sadama maaüksusele slipp ning paadisild, ca 8 väikeujuvvahendi hoidmiseks. Slipi asukoha valikul on arvestatud, et see jääks eemale talvisest rüsijää kogunemiskohast. Paadisild on planeeritud ujuvana (veekogu põhja kinnitamata) ning on kaldaga püsivalt ühendamata. Selle rajamisel tuleb arvestada, et see ei tõkestaks rohkem kui kolmandikku veeliikluseks kasutatavast veekogu laiusest. Antud rajatis on võimalik hooajavälisel perioodil eemaldada. Slipi ning sildumisrajatiste täpne paiknemine ja tehnilised parameetrid lahendatakse vastava ehitusprojekti käigus. Tulenevalt meresõiduohutuse seadusest on Narva jõgi laevatatav veekogu, millel liigeldes tuleb järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.02.2003 vastu võetud määruses nr 28 „Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord“ sätestatut. Piirivalvele peab olema tagatud vaba juurdepääs kontrolliks paatide sildumisaladele ja läbipääs suundumiseks kallasrajale. Kallasrada peab olema takistamatult läbitav lumevabal ajal ATV-ga ja talvel mootorsaaniga. 9.6 Teemaa-ala piirid, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritud kruntidele ligipääsuks rajatakse uued mahasõidud riigimaanteelt 13182 Jaama- Kuningaküla km 13,94–14,03, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2014. a seisuga 73 a/ööp (V klassi maantee). Põhijoonisel on näidatud juurdepääsuteede ja riigimaantee ristumised ning nähtavuskolmnurgad, mille piires ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust. Arvestatud on maantee projektkiirusega 50 km/h. Pöörderaadiuste planeerimisel on arvestatud võimalike ebasoodsaimat tüüpi sõidukitega, mis antud ristmikul võivad liikuda (bussid, päästeautod ja haagisega sõidukid). Mahasõitude ehituseks tuleb 12  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis. Mahasõitudele on vajalik rajada truubid, mille tehnilised näitajad tuleb täpsustada projektis. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik ( EhS § 24 lg 2 p 2). Projekt kooskõlastada Maanteeametiga. Planeeringuga on näidatud juurdepääsuteede, haagisega sõidukite ja tuletõrjemasina ümberpööramisplatsi ja parkimisalade paiknemine, mille täpne lahendus ning parkimiskohtade arv antakse vastavalt vajadusele hoone ehitusprojekti mahus. Projekti raames tuleb näidata vertikaallahendus teedele ja parklatele, et määrata sõidukite liikumiseks planeeritud pindade normatiivsed kalded. Planeeritud hoone juurde on sõiduautodele planeeritud 10 parkimiskohta. Täiendav 24-kohaline parkla randumisala kasutajatele ja ühiskondliku hoone külastajatele on planeeritud teisele poole riigimaanteed. Parkla asukoha planeerimisel on arvestatud olemasoleva keskpinge õhuliini ja selle kaitsevööndiga, mille piires ei ole parkimist ette nähtud. Riigimaantee ääres on parkimine keelatud. Teede ja parklate katendiks on planeeritud kergkate. Parkimisalade katendina kasutada dreenivat materjali (nt killustik, freespuru, purustatud kruus, murukivi), et võimaldada sadevee imbumist pinnasesse. Kuna planeeringuala sisene liiklemine toimub kahel pool maanteed asuvate kruntide vahel, tuleb planeeringuala läbival teelõigul näha kogu ulatuses ette kiiruse piiramine kuni 50 km/h ning tähistada jalakäijate liikumisalad vastavate liikluskorraldusvahenditega. Olemasolev asula märk on planeeritud tõsta ca 50 m lõuna poole. Põhijoonisel on näidatud põhimõtteline liikluskorraldus, mis tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 9.7 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Planeeringualal kasvav kõrghaljastus ning haljastuse seisukohast olulised noored elujõulised isendid tuleb võimalusel säilitada. Väheväärtuslik võsa likvideeritakse. Soovitatav on rajada haljastamata aladele kõrghaljastus, arvestades maantee kaitsevööndis tegutsemiseks kehtestatud nõuetega ning tehnovõrkude ja nende kaitsevöönditega. Lisaks tuleb jälgida, et säiliksid avatud vaated jõele. Maanteelt leviva negatiivse mõju leevendamiseks on soovitatav maantee ning kavandatava hoone ja parkla vahele (väljapoole maantee külgnähtavuse ja ristumisnähtavuse ala) rajada kõrgem haljastus (nt puud, põõsad, hekid). Lõplik kujundus lahendatakse edasisel projekteerimisel, kui on selgunud hoonete täpsed asukohad ja liikluskorraldus. Piirete rajamist ei ole planeeritud. Maa-ala tuleb hoida avatuna, et oleks tagatud vaba juurdepääs randumisala kasutajatele ning rohevõrgustiku toimimine. Planeeringuala heakorra tagamisel tuleb järgida Illuka vallas kehtivat heakorraeeskirja. 13  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9.8 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud on rajada IV kasutusviisiga hoone, mille hulka kuuluvad suurte rahvahulkade kogunemishooned (sh päevakeskus, konverentsihoone, muuseum) ning sadamahoone. Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritud hoone vähim tuleohutusklass on TP3, mis täpsustakse hoone projektiga. 9.9 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Olemasolevatest tehnovõrkudest läbib planeeringuala 10 kV keskpinge õhuliin, teised tehnovõrgud ja –rajatised puuduvad. Detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgud ja -rajatised on toodud tehnovõrkude joonisel. Täpsed krundisisesed torude ja kaablite asukohad ja tehnilised lahendused antakse edasisel projekteerimisel. 9.9.1 Veevarustus Olmeveega varustamiseks on planeeritud rajada puurkaev. Planeeritud veetarve on ebaühtlane, sõltudes hoone kasutajate hulgast, millest tulenevalt täpset keskmist ööpäevast kogust ei ole võimalik määrata. Eeldatavasti ei ületa maksimaalne ööpäevane veetarve 5 m3. Kui planeeritud veetarve ületab 5 m3/d, tuleb põhjavee ammutamiseks taotleda veeseaduses § 8 lg 2 p 2 sätestatu kohaselt vee erikasutusluba. Veetarbe tegelik vajadus täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Kuna tegu on puurkaevuga ühe kinnisasja vajaduseks ja eeldatavalt võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas, siis veeseaduse § 28 lg 3 kohaselt sanitaarkaitseala ei moodustata. 9.9.2 Kanalisatsioon ja sademevesi Olmereovee hulk on arvestatud võrdseks veetarbimisega, mis on max 5 m3/d. Arvestuslik reostuskoormus on kokku ca 30 ie. Reovee käitlemiseks on planeeritud rajada omapuhasti (biopuhasti). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ on arvestatud kanalisatsiooniehitise kujaga, mis on pealt kinnistel omapuhastitel 5 m. Puhastatud reovee suublaks on Narva jõgi. Sademevesi kogutakse maanteeäärsesse kraavi ning immutatakse hajutatult kinnistusiseselt pinnasesse. Oluline on järgida sademevee ärajuhtumisel Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrust nr 99 „Reovee puhastamine ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“ § 7 lg 1, mille kohaselt ei ole heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine lubatud lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Sademevee paremaks ärajuhtimiseks pinnase kaudu, on liiklemiseks ette nähtud alad planeeritud katta dreeniva pinnakatendiga. 14  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9.9.3 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveega varustamine on planeeritud loodusliku veevõtukohana. Vastavalt Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ei tohi tuletõrjeveega varustatavad hooned paikneda looduslikust tuletõrje veevõtukohast kaugemal kui 100 m ning lähemal kui 30 m. IV kasutusviisiga hoonete puhul peab loodusliku veekogu toitega hüdrantide minimaalne arv olema 2. Kustutusvee kättesaamiseks tuleb veevõtukohta paigaldada kuivhüdrant või soojustatud tarnekaev. Ühe tulekahju normvooluhulgaks on tulenevalt planeeritud hoone kasutusviisist ja suurimast lubatud tuletõkkesektsiooni piirpindalast arvestatud kuni 25 l/s 3 tunni jooksul. 9.9.4 Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeringuala elektrivarustuse planeerimisel on lähtutud Elektrilevi OÜ Virumaa regiooni 11.06.2015 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 232040. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga on kavandatud Punamäe kordoni 10/0,4 kV alajaamast 0,4 kV maakaabliga. Kaablitrass rajatakse piki naaberkinnistuid kuni planeeritud liitumiskilbini. Liitumiskilp peab olema ööpäevaringselt vabalt teenindatav. Detailplaneering teeb sellest tulenevalt ettepaneku naaberkinnistutele servituudi rajamise võrguvaldaja kasuks. Kruntidesisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise käigus. Tehnovõrgu ristumine riigiteega tuleb rajada kinnisel meetodil. Elektriprojekti koostamiseks tuleb võtta tingimused Maanteeaemtilt ning projekt kooskõlastada täiendavalt. Planeeringuala läbiva olemasoleva keskpinge õhuliini likvideerimist ja asendamist maakaabelliiniga ette ei nähta. 9.9.5 Soojavarustus Planeeritud on lokaalküte, milleks on lubatud kasutada keskkonnale ohutuid materjale ning maakütet. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Tehnovõrkude joonisel on näidatud võimalikud maa-alad maaküttekollektori paigaldamiseks, mille täpne asukoht näidatakse edasisel projekteerimisel. 9.9.6 Sidevarustus Sidevarustus lahendatakse mobiilside baasil. 9.10 Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks Planeeringualal ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Planeeringulahenduse kohaselt puudub vajadus täiendavateks ettepanekuteks maa-alade ja/või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks. Kavandatava tegevusega ei tohi ohustata rohelise võrgustiku toimimist. Planeeringualal on olulisteks rohelise võrgustiku elementideks metsatukk, looduslik roheala ning jõe kaldapealne. Planeeringuala lääneservas asuv metsane ala tuleb võimalikult suures osas säilitada, et tagada stabiilne rohelise võrgustiku toimimine. Kavandatav tegevus peab võimaldama taime- ja loomaliikide rännet, säilitama ökoloogilise stabiilsuse, võimaldama elanike liikumist ja 15  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering puhkamist maastikus. Olemasolevate tingimuste säilitamiseks ei ole lubatud maa-alade täisehitamine. Säilitada tuleb võimalikult suurel määral haljastatud pinda ning vältida tarastamist. Planeeringuala piirneb Narva jõe ülemjooksuga, mis on hoiualana kaitse alla võetud. Vastavalt määrusele „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas“ on antud hoiuala kaitse- eesmärk jõgede ja ojade elupaigatüübi kaitse ning III kategooria liikide hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Oluline on ehitusaegset mõju minimeerida, seetõttu on tuleb ehitustegevust vees vältida tõugja kudemisajal, aprillist maini. Ning vees teostatavaid ehitustöid tuleb teostada madalvee perioodil. Narva jõe ülemjooksu hoiuala kaitsekord on määratletud looduskaitseseadusega, millest tulenevalt on keelatud kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ning nende oluline häirimine. Vastavalt Osaühingu Eesti Geoloogiakeskuse radoonisisalduse kaardile võib planeeringuala pinnases esineda kõrget radoonisisaldust. Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas looduslike radionukliidide lagunemisel. Inertgaasina võib ta imbuda läbi vundamendi ning põrandakonstruktsioonide hoonete siseruumidesse. Vajadusel tuleb sellega seoses näha ette radooniohutu hoone projekteerimisnõuetega arvestamine elamu ehitusprojekti koostamisel. Planeeritud maa-ala tegeliku radoonisisalduse selgitamiseks võib olla vajalik hoone projekti koostamisel teostada täiendavad mõõdistused. Radiooniohutu hoone projekteerimisnõuetega arvesatmine on nähtud ette seletuskirja peatükis 9.4.1 Arvestades, et planeeritud hoonestusala asub maantee läheduses, võib planeeringualale levida tolm ning esineda kõrgemad müra- ja vibratsioonitasemed. Rahvatervisese seaduse § 4 kohaselt peavad puhketingimused soodustama tervise säilimist ning müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Hoone ja randumisala edasisel projekteerimisel tuleb arvestada sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normidega. Hoonete projekteerimisel tuleb vajadusel kasutada konstruktsioone ja materjale ning avatäiteid, mille tehniliste omadustega oleks võimalik tagada üldkasutatavatele ruumidele kehtestatud müra normtasemed. Lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. Planeeringu koostajat ja arendajat on maanteeliiklusega kaasnevatest häiringutest teavitatud. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud tuleb kanda planeeringuala kruntide igakordsel omanikul. Maanteeamet kui tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 9.11 Servituutide määramise vajadus Olemasolevad kehtivad servituudid puuduvad. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek seada servituut elektrivõrgu valdaja kasuks, kellel on õigus hooldada ja kasutada läbi planeeringuala kulgevat keskpinge õhuliini ning liitumiskilpi. Planeeritud servituudiala on näidatud tehnovõrkude ning maakasutuse ja kitsenduste joonisel. 16  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9.12 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringuala kuritegevuse riske vähendavad tingimused on koostatud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ alusel. Kuritegevuse riske üldkasutatavatel aladel vähendavad:  piirkonna hea nähtavus maanteelt ning maa-ala avarus;  korralik välisvalgustus, mis tuleb rajada hoonete püstitamise käigus elektripaigaldiste koosseisus;  erineva kasutusega alade eraldamine ning selge eristamine üksteisest;  vastupidavate, kvaliteetsete ja atraktiivsete materjalide kasutamine;  atraktiivne maastikukujundus;  selge liikumisteede süsteem;  süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine;  alade heal tasemel korrashoid. 9.13 Muud seadustest ja teistest õigustaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringuala kruntidel piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:  tegevuspiirangud kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndis, mis on kooskõlas looduskaitseseaduses ja veeseaduses sätestatuga;  tegevuspiirangud maantee kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga;  tegevuspiirangud tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndites (puurkaev, omapuhasti, elektrikaablid ja -liinid), mis on kooskõlas veeseaduses ning määrustes „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ ja „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga. 9.14 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku § 8 täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 9.15 Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele 17  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeritud mahasõidud, krundisisesed teed ja parklad peavad olema rajatud enne hoonetele kasutusloa väljastamist. Maanteeamet ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt ning krundiomaniku kuludega. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Liitumine tehnovõrkudega toimub krundi omaniku kokkuleppel tehnovõrgu valdajaga. 18  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering B KOOSTÖÖ DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostöö ja kooskõlastused on toodud tabelis 5. Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Jrk Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse Kooskõlastaja nimi ja ametinimi kuupäev asukoht 1. Elektrilevi OÜ 02.09.2015 Eraldi lehtedel Priit Mägi Märkused- Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 2. Riigimetsa Tiit Timberg, juhatuse liige 09.09.2015 Eraldi lehtedel majandamise keskus 3. Päästeamet 18.09.2015 Eraldi lehtedel Karmen Eisner, juhataja 4. Politsei- ja 01.10.2015 Eraldi lehtedel Kristjan Pärnamägi Piirivalaveamet Märkused- Peab jääma võimalus antud alale paigaldada vajadusel seiretehnika, et tagada piirirežiimi nõuetest kinnipidamise järelevalve. 19  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering C DETAILPLANEERINGU JOONISED 1. Situatsiooniskeem - 2. Olemasolev olukord M 1:500 3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:10000 4. Põhijoonis M 1:500 5. Tehnovõrgud M 1:500 6. Maakasutus ja kitsendused M 1:500 7. Illustratsioon (koostamisel) - 20  Sadama maaüksuse ja lähiala detailplaneering D LISAD 1. Illuka Vallavolikogu 16.01.2015 otsus nr 10 detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta; 2. Riigimetsa Majandamise Keskuse 16.03.2015 seisukoht detailplaneeringu koostamiseks kirjaga nr 3-1.20/229; 3. Keskkonnaameti 16.03.2015 seisukoht detailplaneeringu koostamiseks kirjaga nr V 6- 5/15/4469-2; 4. Maanteeameti 24.03.2015 seisukoht detailplaneeringu koostamiseks nr 15-2/15- 00028/185; 5. Elektrilevi OÜ 11.06.2015 tehnilised tingimused nr 232040 detailplaneeringu koostamiseks. 21 Saatja: Eduard Ventman <[email protected]> Saatmisaeg: 9. juuni 2016. a. 10:58 Adressaat: VA_eva Teema: Taotlus Sadama maa�ksuse ja selle l�hiala detailplaneeringu koosk�lastamiseks Manused: 09.06.2016 nr 7-1.2_297.bdoc Tere Illuka vallavalitsus saadab Teile taotluse Sadama maa�ksuse ja selle l�hiala detailplaneeringu koosk�lastamiseks. Lugupidamisega Eduard Ventman Illuka Vallavalitsus Planeeringu- ja arendusspetsialist M +372 59 182 186 E [email protected]