"Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030" keskkonnamõjus strateegilise hindamise aruanne

Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eelnõu avalikule väljapanekule (07.04. 2016) Tallinn 2016  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnamõju Nimetus: strateegilise hindamise aruanne Töö nr: 15/TP/29 Versioon: Eelnõu avalikule väljapanekule Aeg: aprill 2016 Strateegilise planeerimisdokumendi Keskkonnaministeerium algataja: Aadress: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Telefon: 6260719 Kontaktisik: Mari-Liis Kell E-post: [email protected] Strateegilise planeerimisdokumendi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus koostamise korraldaja: Aadress: Marja 4d, 10617 Tallinn Telefon: 58859888 Kontaktisik: Timo Uustal E-post: [email protected] KSH koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117 690 E-post: [email protected] KSH juhtekspert: Toomas Pallo, MSc Osalejad: Ahto Oja, MSc Pille Antons, MSc Helen Juhkama, BSc Jekaterina Dmitrijeva, MSc Kasutustingimused: © Käesolev dokument on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Dokument ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Dokumendi omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Dokumendis toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 2  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 Sisukord 1 Sissejuhatus ............................................................................................................... 4 2 Arengukava sisu ja peamiste eesmärkide iseloomustus .............................................. 6 2.1 Arengukava eesmärk ..................................................................................................... 6 2.2 Arengukava ja sellega kavandatud tegevuse lühikirjeldus ............................................... 6 2.3 Kavandatava tegevuse alternatiivid................................................................................ 8 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessi ja metoodika kirjeldus ................... 9 3.1 KSH metoodika ja protsess ............................................................................................. 9 3.2 Mõju hindamise üldised metoodilised etapid ............................................................... 11 3.2.1 Sõelumine ...................................................................................................................... 11 3.2.2 Soovituste andmine ....................................................................................................... 11 4 Arengukava seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ....... 12 5 Rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnakaitse eesmärkidega arvestamine arengukava koostamisel ................................................................................................. 14 6 Kavandatavad meetmed .......................................................................................... 15 7 Eeldatav mõju keskkonnaseisundile ......................................................................... 16 7.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (sh Natura 2000) .................................................. 17 7.2 Mõju välisõhule ........................................................................................................... 17 7.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................... 18 7.4 Mõju pinnasele............................................................................................................ 18 7.5 Mõju tervisele ja heaolule............................................................................................ 18 7.6 Mõju varale või kultuuripärandile ............................................................................... 18 8 Ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest .................................................................................................................... 20 9 Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja aruande koostamisel ilmnenud raskused 21 10 Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise kavandatud meetmed 22 11 Olulise keskkonnamõju seire meetmed ja indikaatorid ......................................... 24 12 Kokkuvõte ............................................................................................................ 25 13 Lisad ..................................................................................................................... 27 Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 3  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 1 SISSEJUHATUS Eestis on algatatud „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“ (edaspidi “Arengukava”). Selles kavas on peamised oodatavad kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused järgmised:  temperatuuritõus,  sademete hulga kasv,  merepinna tõus,  tormide sagenemine. Ilmastikumuutuste ja nendega kaasnevate mõjude loetelu on esitatud infokastis (Infokast 1). Infokast 1 Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused a) temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenev jää- ja lumikatte vähenemine, suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid, muutused taimekasvus, võõrliikide, sh. uute taimekahjurite ja haigustekitajate tulek; külmumata ja liigniiske metsamaa, mis toob kaasa metsaraiepiirangud, talvise ja suvise energiatarbimise muutused (tarbimistippude silumine – suvel jahutusseadmete lisandumine); rahva (eriti vanurite) tervisehädade sagenemine, turismisektori teenuste mahu kasv suvel jne; b) sademete hulga kasv (eriti talveperioodil ja sellest tulenev üleujutuste kasv, kuivenduskraavide ja -süsteemide ja paisude hooldamise–rajamise mahu kasv, jõgede kaldaerosiooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu kasv, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu kasv jms); c) merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms; d) tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele.”1 Kliimamuutused toovad kaasa muutusi ühiskonna korralduses. Selleks, et nende muutustega võimalikult vara arvestada, koostataksegi kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava. Seetõttu on kliimamuutuste leevendamise (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise) kõrval ressursitõhusale majandusele üleminekuks oluline kliimamuutustega kohanemine. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Nii nagu igale olulisemale strateegiale ja arengukavale, nii viiakse ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava käigus läbi kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine. Võib arvata, et kliimamuutustega kohanemise arengukava ise on juba keskkonnale positiivse iseloomuga. Nii see ongi, kuid ka erinevate tegevuste puhul võib olla kaasnev keskkonnamõju erinev. “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on: - tuvastada avalikkuse ja asjaomaste asutustega Arengukava meetmete ja rakendusplaani elluviimisega kaasnev oluline keskkonnamõju; Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 4  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 - hinnata Arengukava rakendusplaani elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju, mõju tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile; - välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel; - esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida tegevusest tuleneda võivat olulist negatiivset keskkonnamõju. Laiemateks KSH eesmärkideks on keskkonnamõju hindamise abil arvestada keskkonnakaalutlusi Arengukava koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 5  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 2 ARENGUKAVA SISU JA PEAMISTE EESMÄRKIDE ISELOOMUSTUS 2.1 Arengukava eesmärk Arengukava koostamise eesmärgiks on tagada Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. See tähendab, et kogu elanikkond, riigi- ja omavalitsusasutused, erasektor ja ettevõtjad ning ühiskond laiemalt oleks kliimamuutustest teadlik, suudaks muutustega kaasnevaid riske õigesti hinnata, nendele asjakohaselt reageerida ja nendega kohaneda ning seeläbi vältida kliimamuutustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja maksimaalselt ära kasutada positiivseid mõjusid. Arengukava koostamine tuleneb vajadusest planeerida ja juhtida kliimamuutustega kohanemise valdkonda terviklikult ühe arengukava kaudu. 2.2 Arengukava ja sellega kavandatud tegevuse lühikirjeldus Eestis ei ole eraldi kliimamuutuste mõjudega kohanemise arengukava ega rakendusplaani siiani koostatud. Seega on tegemist esimese tõsisema ja seni ulatuslikuma selle valdkonna planeerimisprotsessiga. Mõned kliimamuutuste kohanemise valdkonnad on küll kaetud valdkondlike arengukavadega. "Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030" ja selle rakendusplaani eelnõu koostamise korraldaja Eesti riigile on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus1. Arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 108 (27.02.2015) ja Keskkonnaministri käskkirjast nr 293 (25.03.2015).2 „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavas aastani 2030“ esitatakse raamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Arengukava on koostatud, tuginedes uuringutele, mille käigus selgitati välja kohanemismeetmed, mida tuleb võtta lühikeses perspektiivis (kuni 2030. a) kui ka pikaajalises perspektiivis (kuni 2050. ja 2100. a). Arengukavale on koostatud ka rakendusplaan. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavas aastani 2030 on kasutatud tulemusi ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) uusima raporti AR5 jaoks tehtud globaalsete kliimastsenaariumite RCP4.5 ja RCP8.5 põhjal tehtud globaalsete kliima projektsioonide CMIP5 regionaalsetest peenskaleeringutest. Vastavad tulemused on koondatud ja avaldatud projekti EURO-CORDEX raames. Kus EURO-CORDEX tulemuste otsene kasutamine ei ole võimalik või mõistlik, on kasutatud kokkuvõtteid avaldatud teaduskirjandusest, sealhulgas IPCC aruanded AR5 ja AR4, IPCC eriväljaanne ekstreemsete kliimanähtuste kohta SREX, 1 Vajadus riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamiseks tuleneb Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegiast. 2 Arengukava teostatakse Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009−2014 programmi "Integreeritud mere ja siseveekogude majandamine" toetusel eelmääratletud projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ raames. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 6  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 Läänemere piirkonna kliimamuutuste teaduskirjanduse kokkuvõtet BACC ja kliimamõjude hindamise projekti Baltadapt.3 Kliimamuutuste mõjuga kohanemise stsenaariumite eesmärk on defineerida inimtegevusest tulenevate kliimat mõjutatavate tegurite ajaline ja ruumiline muutlikkus. Stsenaariume peab olema mitu, kuna ühiskonna areng tervikuna ja veel enam sellega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole üheselt prognoositavad. Stsenaariumid on aluseks erinevate kliimaprojektsioonide omavahelisele võrreldavusele. Arengukava taustaanalüüsides on lähtutud 2 kliimastsenaariumist:  RCP4.5 –põhistsenaarium; mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium  RCP8.5 –lisastsenaarium; pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus. Arengukava koostamisel käsitleti mõõdukat ja pessimistlikku stsenaariumit paralleelselt ja stsenaariumi valik oli valdkonnaspetsiifiline (näiteks taristu puhul on arusaadav pessimistliku stsenaariumiga arvestamine), mõnel juhul koostati rakenduskava mõlemale stsenaariumile, mõnel juhul ainult ühele. Arengukava hõlmab kaheksat prioriteetset valdkonda, mis on esitatud alljärgnevas infokastis. Arengukava koostati 4 töögrupis, mis katsid eelnimetatud 8 teemavaldkonda. Infokast 2 Arengukava valdkonnad (8) ja alavaldkonnad (34). 8 arengukava valdkonda: 1. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja keskkond, Läänemeri ja merekeskkond, ökosüsteemide teenused; 2. Planeeringud ja maakasutus, sh rannikualad, teised üleujutusohuga/pinnaseriskiga alad, maaparandus, niisutus ja kuivendus, linnade planeeringud; 3. Inimtervis ja päästevõimekus; 4. Taristu ja ehitised, sh tehnilised tugisüsteemid, ehitised, transport; 5. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, ulukid ja jahindus, turism, turbatootmine; 6. Energeetika ja energiavarustus, sh energiasõltumatus, varustuskindlus ja –turvalisus, energiaressursid, energiatõhususe rakendamine, soojatoomine, elektritootmine; 7. Majandus, sh kindlustus, pangandus ja finantsid, tööhõive, äri ja ettevõtlus, tööstus; 8. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh haridus, teadlikkus ja teadus, kommunikatsioon, ühiskond, rahvusvahelised suhted ja koostöö. KSH aruanne kuulub Arengukava juurde ning nimetatud dokumendid moodustavad ühise terviku. Seetõttu ei ole KSH aruandesse üle kantud Arengukava sisu. Vastavad uuringud ja arengukava peatükid on kättesaadavad Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (www.klab.ee4) ja Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee). 3 Allikas: Ettepanek Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanism 2009-2014 programmi „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine“ raames läbi viidava riiklikult eeldefineeritud projekti „Eesti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku 4 http://www.klab.ee/kohanemine/arengukava/ Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 7  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 2.3 Kavandatava tegevuse alternatiivid Käesolevas peatükis ei ole peetud silmas mitte kliimastsenaariume, vaid alternatiivseid tegevusi või soovitusi Arengukavas kavandatud olulist negatiivset mõju tekitavate tegevuste täiendamiseks või asendamiseks. Arengukava koostajad pakkusid erinevate aspektide kaalumise tulemusena eeldatavalt välja kõige tulemuslikumad5 kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmed, arvestades seejuures võimalike mõjudega keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. KSH viidi läbi Arengukava meetmete ja tegevuste välja töötamisega samaaegselt, mistõttu alternatiivide osas jõuti kokkuleppele Arengukava koostamise käigus. Tegevuste tulemuslikkuse arvestamisel ja prioritiseerimisel arvestati olulise keskkonnamõjuga selliselt, et positiivne oluline ja vahetu keskkonnamõju lisab meetmele väärtust ja tõstab selle prioriteetsust. Samas vastupidiselt olulise vahetu negatiivse mõjuga kliimamuutuste mõju leevendav meede või tegevus vähendab antud meetme või tegevuse prioriteetsust. Eeltoodu põhjal ei pidanud kliimamuutuse mõju leevendavale meetmele hakkama omakorda välja töötama selle kavandatava leevendava meetme mõju vähendamise leevendavat meedet. Arengukava koostajad on oma valdkonna parimad asjatundjad ning said juba meetmete ja tegevuste välja töötamise käigus tagasisidet ning sisendit KSH koostajatelt. Olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid Arengukava meetmetel ja tegevustel ei seetõttu ei tuvastatud ning puudus reaalne vajadus alternatiivseid arengustsenaariume välja pakkuda ja täiendavalt võrrelda. Kavandatud tegevuste reaalne alternatiiv on n.ö mitte midagi teha ehk nullstsenaarium, mis annab keskkonnaaspekte arvestades ebasoodsama tulemuse, kui Arengukavaga planeeritud meetmete elluviimine. On eeldatud, et nullstsenaarium on igal juhul keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile suurema negatiivse mõjuga. Seetõttu meetmete mitterakendamist ehk nullstsenaariumit KSH aruandes ei esitata ning sellega kaasnevaid võimalikke mõjusid ei hinnata. Nõndasamuti ei käsitle detailsemalt nullstsenaariumit arengukava ja ka seetõttu loeti nullstsenaariumi täiendav hindamine ebaotstarbekaks. 5 St et kavandatud tegevusi tulemuslikkuse ja prioriteetsuse hindamisel on juba kaalutud kavandatud tegevuse võimalikku olulist negatiivset keskkonnamõju. Ehk tegevused, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju, ei tohiks hüpoteetiliselt olla ei prioriteetsed ega tulemuslikud, sest juhul, kui olulist negatiivset keskkonnamõju põhjustav tegevus on prioriteetne, saavutatakse ühe valdkonna paranemine teise valdkonna arvelt. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 8  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 3 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI JA METOODIKA KIRJELDUS 3.1 KSH metoodika ja protsess Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtuti õigusliku raamina keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), EL direktiivist (2001/42/EÜ) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning teistest keskkonnamõju hindamist korraldavatest õigusaktidest. Muuhulgas lähtuti järgmistest juhenddokumentidest: Euroopa Komisjoni mõjude hindamise juhend (2009, 2014) 6 ja mõjude hindamise metoodika (2012)7 ja Euroopa Komisjoni suunised „Guidelines on developing adaptation strategies” Brussels, 16.4.2013, SWD(2013) 134 final8. “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Keskkonnaministeeriumi 25.03.2015 käskkirjaga nr 293. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punkti 1, § 6 lõike 1, § 34 lõike 1, § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009 määruse nr 168 “Keskkonnaministeeriumi põhimäärus” § 10 punktist 1 ja §-st 11 ning võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. a korraldust nr 108 „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmist. KeHJS § 56 lg 8 sätestab, et enne 01.07.2015 algatatud keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse lõpule selle algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt. Seetõttu lähtuti Arengukava KSH läbi viimisel 23.03.2014 jõustunud KeHJS redaktsioonist. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohane keskkonnamõju strateegiline hindamine koosneb laias laastus kahest olulisest komponendist:  KSH protsessi korrektsest, nõuetekohasest läbiviimisest ja  sisulisest keskkonnamõju hindamisest. KSH läbiviimine lõimiti Arengukava koostamisse nii, et see moodustas tervikprotsessi pideva koostisosa. Asjaolu, et meetmeid alles kujundati, seadis keskkonnamõju hindamisele omad raamid, mistõttu erineb käesolev keskkonnamõju hindamine Eestis levinud keskkonnamõju hindamistest, kus hinnatakse juba valmis dokumendis kavandatud tegevuste mõju keskkonnale. See asjaolu on iseenesest positiivse iseloomuga, sest keskkonnamõju strateegilise hindamise mõte on mõjutada planeerimis- ja kavandamisprotsessi, et selle 6 Impact Assessment Guidelines, European Commission 15 January 2009, SEC(2009) 92 - Mõju hindamise metoodika rakendamine Euroopa Liidu asjades, Riigikantselei ja Praxis 2014. 7 Mõju hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei 2012. 8 COMMISSION STAFF WORKING DOCUMENT Guidelines on developing adaptation strategies Accompanying the document COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS An EU Strategy on adaptation to climate change {SWD(2013) 134 final} [http://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what/docs/swd_2013_134_en.pdf] Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 9  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 käigus võetaks arvesse keskkonnaaspektid ja mõjud ning püütakse minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid, kui neid on ning tugevdada positiivse mõjuga tegevusi. Meetmete ja tegevuste prioritiseerimisel võeti võimalikku keskkonnamõju arvesse selliselt, et negatiivne keskkonnamõju vähendab tegevuse prioriteetsust ja positiivne suurendab. Vajadusel pakkusid KSH eksperdid koostöös Arengukava koostajatega välja täiendavaid või alternatiivseid meetmeid ja tegevusi. Käesoleva KSH iseloomust lähtuvalt nähti ette, et Arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijal on eelkõige suunav ja ühendav roll. KSH läbiviija esitas arengukava valdkondade meetmete ja tegevuste väljatöötajatele metodoloogilise aluse keskkonnaaspektide ja –mõjude arvestamiseks, et tagada keskkonnateema käsitluse süsteemsus ja metodoloogiline ühtsus. Sellest lähtuvalt oli KSH läbiviijal keskkonnamõjude hindamise osas peamiselt koordineeriv roll, kus erinevatele meetmete väljatöötajatele anti suunised keskkonnamõju süsteemseks arvestamiseks. KSH läbi viimise käigus tutvustati Arengukava meetmete välja töötajatele kokkulepitud KSH hindamise metoodikat. Keskkonnamõju hindamisel nähti ette, et kavandatavate meetmete keskkonnamõjude kirjeldamise ja esialgse hindamise viivad läbi valdkondade arengukavade koostajad, millele annavad hinnangu KSH ekspertide kogu. Hindamine teostati kvalitatiivse hindamisena eksperdigrupi koostööna. Eksperdihinnangute andmisel kasutati töövõtetena muuhulgas olemasolevate andmete ja taustamaterjalide läbitöötamist ning konsulteerimist osapooltega. KSH peamiseks eesmärgiks oli hinnata arengukava elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid. KSH raames hinnati Arengukava rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid erinevatele keskkonnaelementidele. Vastavalt KeHJS § 40 lg 4 hinnatakse KSH käigus strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisest tulenevaid nii olulisi otseseid, kaudseid kui kumulatiivseid mõjusid, samuti lühi- kui pikaajalisi mõjusid. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestati planeerimisdokumendi rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti territooriumil. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes piirnes Eestiga. KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva Arengukava täpsusastmest. KSH viidi läbi samal detailsuse astmel, kui on Arengukava. Arengukava hõlmab 8 valdkonda ja 34 alamvaldkonda, mis omakorda jagunevad veel erinevateks teemadeks. Teiseks tuleb silmas pidada seda, et arengustsenaariumid ega kavandatavad meetmed ei avalda otsest mõju senikaua, kuni need ei realiseeru. Eeltoodust tulenevalt on “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilisse hindamiseprotsessis suhteliselt suur määramatuse tase ning üldistusaste, võrreldes nt objektipõhiste keskkonnamõju hindamistega. Arengukava elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju saab täpsemalt hinnata konkreetse tegevuse elluviimisel, kui see on planeerimise protsessi järgmisel detailsusastmel asetunud konkreetsesse aeg-ruumi ning omab konkreetseid tegevuse ja mõjude parameetreid. Arengukavas toodud meetmetele ja tegevustele, millel on konkreetne asukoht ja suurus, saab vajadusel läbi viia objektipõhise keskkonnamõjude hindamise enne tegevuse elluviimist. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 10  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 3.2 Mõju hindamise üldised metoodilised etapid Keskkonnamõju hindamise kaheks peamiseks metodoloogiliseks etapiks on sõelumine ja soovituste andmine kavandatud tegevuste oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks. 3.2.1 Sõelumine Esmalt viidi läbi kõikides alamvaldkondades välja töötatud meetmete ja tegevuste sõelumine (Tabel 1). Sõelumisel kirjeldasid ja võimalused andsid esialgse hinnangu kavandatava tegevuse mõju olulisusest (oluline, vähe-oluline, neutraalne), suunast (positiivne/negatiivne) ja vahetusest (mõju on vahetu/otsene või kaudne) Arengukava koostajad. Meetmekavade väljatöötajate keskkonnamõjude kirjeldust ja esialgset hinnangut hindas seejärel KSH ekspertide kogu ja vajadusel täpsustati mõju suunda, olulisust ja vahetust. Tabel 1. Meetmete sõelumine mõju seisukohalt (meede on näide). mõju loodusele sotsiaalmajanduslik Eksperdi mõju kommentaarid valdkond, bioloogilisele õhu- vee- pinnasele tervis ja vara või alamvaldkond, mitmekesisusele, kvaliteedile kvaliteedile heaolu kultuuri- meede (sh Natura 2000) pärand biomajandus- +/K ++ /O 0 +/K 0 0 turbatootmine- süsinikuheite vähendamine ++ oluline positiivne; + väheoluline positiivne; 0 või tühi väli on neutraalne; - väheoluline negatiivne, -- oluline negatiivne O - vahetu ehk otsene mõju; K - kaudne mõju 3.2.2 Soovituste andmine Olulise positiivse mõjuga meetmete ja tegevuste kohta saab anda üldise soovituse nende eelistamiseks, näiteks elluviimise võimalikult kiireks teostamiseks. Kui on vajadus valdkonnas tegevusi prioritiseerida (esmatähtsustada), siis on soovitav anda suurem prioriteet olulist ja otsest positiivset mõju omavatele tegevustele, järgmine prioriteet on väheoluline otsene positiivne mõju. Kaudsete positiivsete mõjude arvestamisel võiks samuti olla eelistatud oluline kaudne positiivne mõju väheolulise kaudse positiivse mõju ees. Olulisi negatiivseid ja vahetud keskkonnamõjusid planeeritud meetmetel ja tegevustel ei tuvastatud. Neutraalse või väheolulise mõjuga kaudseid mõjusid täiendavalt ei hinnatud. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 11  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 4 ARENGUKAVA SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Arengukava seoseid muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega on arvestatud Arengukava koostamise käigus. Arvestamist on leidnud järgmised dokumendid:  EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020  Veemajanduskavad ja üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad 2015–2021 Merestrateegia  Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030  Looduskaitse arengukava aastani 2020  Vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020  Eesti kalanduse strateegia 2014–2020  Eesti energeetika riiklik arengukava aastani 2020 ja energiamajanduse arengukava 2030+  Üleriigiline planeering 2030  Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel)  Maapõuestrateegia (väljatöötamisel)  Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019  Riigi eelarvestrateegia 2016–2019  Strateegia “Säästev Eesti 21”  Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020  Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020  Eesti biomajanduse strateegia aastani 2030  Eesti aiandussektori arengukava 2015–2020  Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014–2020  Arengukava eesmärkideks on mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020  Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020  Metsanduse arengukava aastani 2020  Eesti Riiklik Turismiarengukava 2014–2020  Transpordi arengukava 2014–2020  Eesti kalanduse strateegia 2014–2020  Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 12  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016  Jahinduse Arengukava (koostamisel)  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“  Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020  Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020  Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2015–2018  Hädaolukordade riskianalüüsid: „Erakordselt kuum ilm“ ja „Raskete tagajärgedega torm“,„Üleujutus tiheasutusalal“, „Erakordselt külm ilm“ ja „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“  Eesti elukestva õppe strateegia 2020  Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti“  Arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020  Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014  Noortevaldkonna arengukava 2014–2020  Eesti julgeolekupoliitika alused 2010  Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2015-2018  Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020  Eesti konkurentsivõimekava 2020  Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 Vastav täpsem ülevaade on esitatud Arengukavas ning seda ei ole siinkohal korratud. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine teiste strateegiliste eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 13  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 5 RAHVUSVAHELISTE, EUROOPA LIIDU JA EESTI KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDEGA ARVESTAMINE ARENGUKAVA KOOSTAMISEL Arengukava koostajad on arvestanud juba Arengukava tegemise käigus rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnakaitse eesmärkidega. Keskkonnaeesmärgid ja nende saavutamise strateegiad on seatud eelnevas peatükis välja toodud strateegilistes planeerimisdokumentides ja nende koostamise aluseks olevates direktiivides, siseriiklikes õigusaktides või muudes raamdokumentides. Vastav täpsem ülevaade arvestatud dokumentidest on esitatud Arengukavas ning seda ei ole siinkohal korratud. KSH eksperdi hinnangul on arvestamine keskkonnakaitse eesmärkidega olnud asjakohane ja piisav. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 14  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 6 KAVANDATAVAD MEETMED Kuna olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid Arengukava meetmetel ja tegevustel ei tuvastatud, siis puudus vajadus alternatiivseid arengustsenaariume välja pakkuda Kavandatud tegevuste alternatiiv on mitte midagi teha, mis annab kehvema tulemuse, kui meetmete elluviimisel. Meetmed on toodud Arengukava veebilehel meetmetabelites (nimetatud ka Arengukava rakendusplaaniks või lühemalt ka rakendusplaaniks või rakenduskavaks) ning kõigi nende siinkohal ümber kopeerimine on asjakohatult mahukas. Kavandatavad meetmed lähtuvad Arengukava kaheksast põhivaldkonnast: looduskeskkond; planeeringud ja maakasutus; inimtervis ja päästevõimekus; taristu ja ehitised; biomajandus, energeetika ja energiavarustus; majandus ning ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kokku on Arengukava rakendusplaanis (KSH aruande koostamise seisuga) välja toodud 36 alaeesmärki, mille saavutamiseks on määratud üle 260 meetme, mis jagunevad omakorda täpsemateks tegevusteks. Nende nimekiri koos keskkonnamõjude hinnangutega on esitatud KSH aruande lisas 3 esitatud tabelis. Tulenevalt Arengukava rakendusuuringute koostajate lähteülesandes kirjeldatud ülesandest arvestada kavandatud meetmete keskkonnamõju ja kirjeldada meetmete ökoloogilist konteksti ning KSH programmis kokku lepitud metoodikast, edastasid KSH eksperdid Arengukava koostajatele (8 valdkonna spetsialistidele) keskkonnamõju hindamise maatriksi, et valdkonna eksperdid saaksid juba meetmete väljatöötamise käigus kirjeldada võimalikku keskkonnamõju ja juhul kui kirjeldus osundab, et meetmel võib olla oluline negatiivne keskkonnamõju, siis seda meedet ei lisatud rakendusplaani. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 15  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 7 EELDATAV MÕJU KESKKONNASEISUNDILE Arengukava rakendusplaanis toodud meetmete ja tegevuste eeldatavat mõju keskkonnale hinnati arengukava rakendusplaani erinevates etappides 3 korral. Ühelgi etapil kavandatud meetmete olulist negatiivset keskkonnamõju ei tuvastatud. See on positiivne ja sellest võib teha järelduse, et KSH täitis programmis püstitatud eesmärgi, et juba tegevuste kavandamise käigus arengukava koostajad kirjeldasid võimalikke keskkonnamõjusid ja võimalikke olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid omavad meetmed või tegevused ei jõudnudki tulemuslikkuse ja prioriteetsuse hindamise järel üldse Arengukavasse. Töö käigus tuvastati üks potentsiaalne väheoluline negatiivne mõju, mis avaldub juhul, kui meetme rakendamisel ei arvestata teiste keskkonnakaitseliste eesmärkidega (s.t veekogude süvendustöödel veemajanduskavade eesmärkidega). Nimetatud vastuolu vältimisel negatiivne mõju siiski puudub. Samuti on tuvastatud võimalikku väheolulist negatiivset mõju võimalik sobivate võtetega vältida või minimeerida tegevuste rakendamise n.ö projekti etapis. Esimene hindamine toimus 2015.a. sügisel ja talvel, kus 8 valdkonnas toodi välja ka positiivsed mõjud eraldi exceli tabelis. Järgmisel etapil, 10. märtsi 2016 seisuga rakenduskavas, olid meetmete järjekord, sõnastus ja numeratsioon oluliselt muutunud ning eraldi exceli tabelis positiivsete mõjude välja toomist ei pidanud KSH läbiviijad enam otstarbekaks. Arengukava rakendusplaani kolmas versioon, mis KSH hindajate kätte jõudis 5. aprillil 2016, oli 300 exceli rea võrra lühem ja paljud meetmed oli koondatud kokku. Hindamine oli kolmandas etapis selle võrra raskem, kuna sama meetme all kirjeldatud erinevatel tegevustel võis keskkonnamõju puududa, olla otseselt või kaudselt positiivne. Sel juhul kirjeldati tegevuse võimalike mõjude aspekte hindamistabeli eksperdi kommentaari tulbas (lisa3). 5. aprilli seisuga hinnatud Arengukava rakendusplaan on toodud lisas 3, kus „K“ tähistab kaudset ja „O“ otsest keskkonnamõju. Kaks plussi tähendavad olulist positiivset keskkonnamõju ja üks pluss vähem olulist positiivset keskkonnamõju. Miinus tähendab väheolulist negatiivset ja kaks miinust olulist negatiivset keskkonnamõju. Toome siinkohal näitena väljavõtte ühest meetme hindamisest, mis on toodud lisas 3 esitatud rakendusplaani exceli tabelis. Tabel 2. Meetme keskkonnamõju hindamise näide (väljavõte rakenduskava tabelist, lisa 3). Nr Eesmärk Meede vara ja kultuuri- tervis ja heaolu mitmekesisusn Kommentaarid bioloogiline pinnasele põhjavesi pinna- ja välisõhk pärand 4.6.1.1. Vähendada Teostada märgkaevandamise ja märja K+ K+ K+ turba turba kasutuse ning edasise töötluse kaevandamise uuring hindamaks ja leidmaks viise sõltuvust sõltuvuse vähendamine ilmastikutingi ilmastikutingimustest (eelkõige sademete mustest tõus ja ekstreemselt märgade päevade esinemine), turba kao ja CO2 emissiooni vähendamiseks turbakaevandusalade kogupindala vähendamise kaudu. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 16  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 7.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (sh Natura 2000) Olulisi negatiivseid mõjusid looduskeskkonna valdkonnas ei tuvastatud. Enamus meetmeid ja tegevusi olid neutraalse mõjuga, nagu uuringute ja analüüside läbiviimine, seire, seadusandluse täiendamine, koolitused jmt. Mõned meetmed ja tegevused olid otsese või kaudse positiivse mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele, maismaa ökosüsteemidele, magevee ökosüsteemidele ja keskkonnale, Läänemerele ja ökosüsteemide teenustele. Tihti saavutatakse erinevad eesmärgid samade tegevustega. Olulise otsese positiivse mõjuga tegevused ja eesmärgid on näiteks liikide elupaikade taastamine ning koosluste ja kaitstavate alade vahelise sidususe suurendamine rohevõrgustiku abil. Täpsemalt vt lisa 3. Mõju hindamise käigus ei tuvastatud tegevusi, mille rakendamisel võiks ilmneda ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele või terviklikkusele. Meetmeid, mille rakendamise eelselt või rakendamise käigus oleks otseselt vajalik Natura (eel)hindamise läbi viimine seega välja tuua ei saa. Tulenevalt KSH aluseks olnud Arengukava kõrgest strateegilisest tasemest, tuleb vastavad otsused siiski vastu võtta tegevuste reaalse rakendamise ehk nende iseloomu ja ulatuse täpsustumise käigus. Üldine soovitus: meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg, koht ja ulatus, siis vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste planeerimisel arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. 7.2 Mõju välisõhule Otseseid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid välisõhu kvaliteedile ei tuvastatud. Kaudseid positiivseid mõjusid omavad meetmeid oli paarkümmend. Näiteks olgu toodud meede: Kliimariske arvestav turba jätkusuutlik majandamine, keskkonnatasude CO2 põhise tasu kehtestamine, mis aitab tagada turba jätkusuutliku majandamise, kuivendatud soode ja turbaaalde looduslikkuse taastumisele kaasa aitamine (sh kaevandusalade korrastamine) ja kliimariske arvestav kohaliku ja piirkondliku kliima reguleerimine, müra leevendamine ja hea õhukvaliteedi tagamine haljastuse abil. Õhukvaliteedile mõjuvad soodsalt ka kaasaegsete keskkonnasäästlike ja kliimakohanemisele kaasa-aitavate tehnoloogiate rakendamise toetamine, sh kohalike ja regionaalsete biogaasijaamade rajamise toetamine sõnniku- ja jäätmemajanduse optimeerimise eesmärgil ning nende produktide kasutamiseks energeetikas ja mullaviljakuse taastamiseks. Samuti meede: Sõltuvuse vähendamine ilmastikutingimustest (eelkõige sademete tõus ja ekstreemselt märgade päevade esinemine), turba kao ja CO2 emissiooni vähendamine turbakaevandusalade kogupindala vähendamise kaudu, sh kaevandatav kogus jääb sarnaseks viimase kümnendi keskmisega. Transpordis on positiivse mõjuga näiteks meetmed: transpordikütuste rahvusvahelistest tarnetest sõltumatuse suurendamine kohalike säästlike kütuste arendamise ja sõidukipargi ökonoomsuse tõstmise kaudu ning ühistranspordi ning erinevate liikumisviiside koostoime eelisarendamine. Need kõik vähendavad transpordi koormust ja sellega kaasnevaid heitmeid õhku. Täpsemalt vt lisa 3. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 17  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 7.3 Mõju pinna- ja põhjaveele Veekvaliteedile potentsiaalselt avalduvaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei tuvastatud. Negatiivsed mõjud võiksid avalduda juhul, kui teatud tehniliste meetmete rakendamisel (süvendustööd veekogudel, maaparandussüsteemidega seotud tegevused) ei arvestata teiste keskkonnakaitseliste eesmärkidega (s.t nt veemajanduskavade eesmärkidega). Nimetatud vastuolu vältimisel negatiivne mõju siiski puudub. Samuti on võimalikku negatiivset mõju võimalik sobivate võtetega vältida või minimeerida tegevuste rakendamise n.ö projekti etapis. Paljud meetmed on otsese või kaudse positiivse mõjuga, enamus meetmeid ei oma üldse otsest mõju vee kvaliteedile. Otsese olulise positiivse mõjuga meetmena saab välja tuua nt reovee puhastamisega seonduvad tegevused. Mõne meetme puhul tuleb võimalikku keskkonnamõju täiendavalt uurida. Näiteks meetme „Metsatulekahjude õhust jälgimise ja kustutamise võime arendamine“ elluviimise eelduseks on esmalt uurida, kuidas õhust kustutamine mõjutab õhku, pinnast, vett. Meetme „Parkimisaladel ja laoplatsidel poorsete katete kasutamise soodustamine sadevee loomuliku imbumise soodustamiseks, haljastuse ja maastikukujunduse kaudu kuumasaare efekti vähendamine“ omab kaudset positiivset mõju, vähendades koormust kanalisatsioonile (sh lahkvoolsele), kuid kaaluda tuleks tegevusi võimaliku reostusohu puhul - kuidas vältida reostuse imbumist läbi poorse katte pinnasesse ja/või põhjavette. Täpsemalt vt lisa 3. 7.4 Mõju pinnasele Olulisi negatiivseid mõjusid pinnasele Arengukava meetmetes ja tegevustes ei tuvastatud. Mitmed veekeskkonda positiivselt mõjutavad meetmed mõjuvad positiivselt ka pinnasele. Mitmed meetmed omasid olulist ja vähemolulist positiivset otsest ja kaudset mõju pinnasele. Soodsa mõjuga pinnasele on näiteks meetmed, mis soodustavad looduslike alade säilitamist ning vähendavad kõvakattega pindade osakaalu asulas. Samuti võib positiivsetena välja tuua metsamuldade kahjustamise vältimise meetmete ja säästvate põllumajandustavade rakendamise. Täpsemalt vt lisa 3. 7.5 Mõju tervisele ja heaolule Olulist negatiivset mõju tervisele ja heaolule ei tuvastatud. Otseseid ja kaudseid positiivseid mõjusid tuvastati mitmetele meetmetel. Positiivse mõjuga on näiteks meetmed, mis on suunatud kvaliteetse joogiveega varustatuse tagamisele, energiavarustuse ja liikumisvõimaluste tagamine, samuti virgestus- ja turismivõimaluste pakkumine jms. Täpsemalt vt lisa 3. 7.6 Mõju varale või kultuuripärandile Otsest olulist mõju varale või kultuuripärandile Arengukava meetmete ja tegevuste hindamisel ei tuvastatud, s.h ei tuvastatud olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid. Arengukaval ja selle rakendusplaanil on aga kaudne positiivne mõju inimeste varale ja s.h Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 18  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 kultuuripärandi säilimisele. Mõju tuleneb eelkõige riskide maandamisest ja energiatootmise tagamisest, aga ka teadlikkuse tõstmisest (elanike/omanike teadlikumad otsused, vältimaks võimalikke kahjusid) ja kavandatud toetusmehhanismidest. Täpsemalt vt lisa 3. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 19  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 8 ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST KSH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib strateegilises planeerimisdokumendis kavandatud tegevus mõjutada. Keskkonnamõju strateegilise hindamise protseduuri läbi viimisel järgiti/järgitakse KeHJS nõudeid. Huvigruppide ja osapoolte teavitamine ja neile info jagamine toimus põhiliselt interneti kodulehekülgede kaudu. Arengukava juhtkomisjoni poolt kinnitatud materjalid on üles laetud Arengukava korraldaja ehk OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (www.klab.ee/kohanemine) infoportaalis, kuhu laeti jooksvalt üles ka asjakohased KSH materjalid. Asjakohaseid pädevaid asutusi teavitati KSH protsessis kirja teel. KSH programmi eelnõu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13-27 juuli 2015, mille jooksul oli võimalik tutvuda Arengukava lähteseisukohtade ja KSH programmiga OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kodulehel http://www.klab.ee/kohanemine/arengukava/ ja paberkandjal ELLE OÜ kontoris aadressil Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn. Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmile sai esitada kuni 27. juulini 2015. KSH programmi eelnõu avalik arutelu toimus 29. juulil 2015 algusega kell 10.30, Keskkonnaministeeriumis, Narva mnt 7A, Tallinn. Avaliku arutelu protokoll on esitatud KSH programmi lisas. Avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute põhjal viidi KSH programmi sisse vajalikud parandused ja täiendused ning põhjendati mittesobivate ettepanekute mittearvestamist. Vastuste koond on toodud KSH programmi lisas. Ülevaade KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja selle tulemustest lisatakse peale avaliku arutelu toimumist. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 20  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 9 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISEL HINDAMISEL JA ARUANDE KOOSTAMISEL ILMNENUD RASKUSED Olulisi raskusi Arengukava KSH läbiviimisel ei täheldatud. Parima valdkondliku teadmise kaasamine ja osalemine oli tagatud Arengukava 8 teemavaldkonna töögruppides, kus osalesid iga valdkonna parimad asjatundjad. Mõneti oli raskendatud konkreetse keskkonnamõju tuvastamine Arengukava suhteliselt suure üldistusastme tõttu. Mõnevõrra raskendas keskkonnamõju strateegilist hindamist rakendusplaani koostamise venimine pikemaks esialgu planeeritud aja- ja tegevuskavast ning sellest tulenev hindamisele kuluv aeg protsessi lõpuperioodil oli väga kokku surutud. Rakendusplaani täiendamisel, kus meetmeid ja tegevusi koondati, võis täheldada mõnel juhul erinevate mõjudega tegevuste koondumist sama meetme alla, mis raskendas ühese hinnangu andmist. Sel juhul lisati mõju hinnangule eksperdi kommentaar, kus juhiti sellele tähelepanu. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 21  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 10 OLULISE EBASOODSA KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE KAVANDATUD MEETMED Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei viidud läbi mitte juba n.ö valmis dokumendile, vaid paralleelselt Arengukava meetmete kujundamisega. KSH ekspert analüüsis Arengukava vahetulemusi ning esitas vastavalt vajadusele omapoolsed soovitused. Selle tulemusena võeti keskkonnaaspektid ja -mõjud arvesse juba Arengukava eelnõu kujundamisel. Kolmes erinevas valmidus- ja arenguastmes olnud Arengukava rakendusplaani hindamine õigustas ennast selles mõttes, et esimestele rakendusplaani versioonidele antud keskkonnamõju hinnangu kommentaarid võtsid arengukava koostajad arvesse järgmistes uuendatud versioonides. Seetõttu sai samuti täidetud KSH programmi metoodikas toodud eesmärk, et KSH viiakse läbi paralleelselt Arengukava enda koostamisega ja lõppversioonis on kajastatud vaheversioonides tähelepanu juhitud asjaoludele. Toome selle kohta siinkohal 3 näidet: Näide 1. Turistide arvu kasvust tingitud keskkonnale ja kohalikule kogukonnale langeva negatiivse mõju minimeerimine läbi koordineeritud tegevuste ning randadele ja rannikualadele ligipääsu tagamine. KSH eksperdid juhtisid tähelepanu, et algses kavas olnud keskkonnamõjude minimeerimisele lisaks tuleb arvestada võimaliku mõjuga kohalikule kogukonnale, mida viimases versioonis on arvesse võetud. Näide 2. Tagada suurenenud jäätõrje vajaduse puhul ohutus keskkonnale ja tervisele Vaadatakse üle nõuded, milliseid kemikaale võib kasutada jäätõrjeks, et need suurenenud koguste tõttu ei tekita kahju inimtervisele ja keskkonnale. Algses plaanis oli lihtsalt jäätõrje efektiivsuse suurendamine, kuid KSH ekspertide soovitusele tuginedes lisati rakendusplaani, et jäätõrje kemikaalid ei tohi ohustada tervist ega keskkonda. Näide 3. Kliimamuutustega kohanemise teema lõimida transpordiga seotud planeeringutesse, arengukavadesse ja mõjude hindamisse . Transpordistrateegiate ja projektide keskkonnamõju hindamises arvestatakse kliimamuutuste mõjudega ja nende leevendamisega. KSH eksperdid juhtisid Arengukava koostajate tähelepanu, et tulevikus arengukavade koostamisel tuleb lõimida sellesse protsessi kliimamuutuste mõjuga ja selle leevendamise vajadusega, mida on arvestatud rakendusplaani viimastes versioonides. Arengukava koostajad pakkusid erinevate aspektide kaalumise tulemusena eeldatavalt välja kõige tulemuslikumad9 kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmed, arvestades seejuures võimalike mõjudega keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele, tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. 9 St et kavandatud tegevusi tulemuslikkuse ja prioriteetsuse hindamisel on juba kaalutud kavandatud tegevuse võimalikku olulist negatiivset keskkonnamõju. Ehk tegevused, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju, ei tohiks hüpoteetiliselt olla ei prioriteetsed ega tulemuslikud, sest juhul, kui olulist negatiivset keskkonnamõju põhjustav tegevus on prioriteetne, saavutatakse ühe valdkonna paranemine teise valdkonna arvelt. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 22  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava ja selle rakenduskava ise on oma iseloomult sisuliselt võimalike negatiivsete mõjude leevendamisele suunatud meetmete kogum. Olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid Arengukava välja töötatud meetmetel ja tegevustel KSH läbi viimisel seetõttu ei tuvastatud. Olulise ebasoodsa mõju puudumise tõttu puudub ka vajadus välja pakkuda täiendavaid leevendavaid meetmeid. Meetmete positiivsete mõjude suurendamiseks on kasutatud meetmete prioritiseerimist. Tegevuste tulemuslikkuse arvestamisel ja prioritiseerimisel arvestati olulise keskkonnamõjuga selliselt, et positiivne oluline ja vahetu keskkonnamõju lisab meetmele väärtust ja tõstab selle prioriteetsust. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 23  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 11 OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE MEETMED JA INDIKAATORID Arengukava rakendamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kaasvastutavad Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus – ja teadusministeerium ning teised ministeeriumid. Arengukava rakendatakse rakendusplaani alusel. Keskkonnaministeerium korraldab arengukava iga-aastast ülevaatust ja koordineerib ministeeriumide kohanemise teemalist infovahetust. Ülevaatuse osaks on seire teostamine. Vastavalt Arengukavas toodule esitab vastutav asutus Keskkonnaministeerium iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele ülevaate arengukava täitmisest, eesmärkide ja põhiliste indikaatorite saavutamisest ja meetmete tulemuslikkusest, tehes vajaduse korral ka arengukava täiendamise ja muutmise ettepanekuid. Seiratavad indikaatorid on valdkondade ja meetmete kaupa välja toodud Arengukavas ja selle rakendusplaanis ning neid ei ole siinkohal korratud. Esindatud on indikaatorid, mis võtavad arvesse erinevaid keskkonnamõju valdkondi, s.h mõju inimese tervisele ja heaolule (nt kliimariskidest tulenevatest hädaolukordades hukkunute arv), mõju varale (nt kindlustuspreemiate kogumaht) ning mõju bioloogilisele mitmekesisusele (kliimamuutuste suhtes tundlike liikide ja ökosüsteemide seisund). Indikaatoritele on seatud soovitud sihttasemed aastateks 2020 ja 2030. Arengukava alusel rakendatavate programmide tulemuste jooksvaks seireks arendatakse koostöös vastutavate ministeeriumide ja rakendusasutustega välja indikaatorite komplektid, mille alusel kogutakse ning analüüsitakse andmeid kokku lepitud ajaperioodil. Teostatava regulaarse ülevaatuse käigus tuleb lisaks seatud indikaatorite kohasele seirele jälgida ajas, millised on tegelikud arengusuunad, võrreldes Arengukavas eeldatuga (s.h Arengukavast sõltumatud muutused valdkondlikke otsuseid suunavates õigusraamistikes vms) ning võtta võimalusel sammud nendega kohanemiseks. Selgunud muutused tuleks talletada arvestamiseks järgmiste arengukavade koostamisel. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 24  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 12 KOKKUVÕTE Eestis on algatatud „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“ (edaspidi “Arengukava”). Selles kavas on peamised oodatavad kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused järgmised: • temperatuuritõus, • sademete hulga kasv, • merepinna tõus, • tormide sagenemine. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistetakse kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutused toovad kaasa muutusi ühiskonna korralduses. Selleks, et nende muutustega võimalikult vara arvestada, koostataksegi kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava. Arengukava koostamise eesmärgiks on tagada Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks. See tähendab, et kogu elanikkond, riigi- ja omavalitsusasutused, erasektor ja ettevõtjad ning ühiskond laiemalt oleks kliimamuutustest teadlik, suudaks muutustega kaasnevaid riske õigesti hinnata, nendele asjakohaselt reageerida ja nendega kohaneda ning seeläbi vältida kliimamuutustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid ja maksimaalselt ära kasutada positiivseid mõjusid. Arengukava koostati 4 töögrupis, mis katsid 8 teemavaldkonda: looduskeskkond ja biomajandus (BIOCLIM), ühiskond ja majandus (RAKE), taristu ja energia (ENFRA), maakasutus / planeerimine ning tervis ja päästevõimekus (KATI). Kõik uuringud ja arengukava peatükid on toodud veebis Eesti Keskkonnauuringute Keskus (www.klab.ee/kohanemine) ja Eesti Keskkonnaministeeriumi kodulehel (www.envir.ee). Arengukava hõlmab kaheksat prioriteetset valdkonda (http://www.klab.ee/kohanemine/valdkonnad/), millel on 34 alam-valdkonda. Nagu igale olulisemale strateegiale ja arengukavale, viidi ka kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava käigus läbi kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine. “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi ka KSH) on algatatud Keskkonnaministeeriumi 25.03.2015 käskkirjaga nr 293. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 punkti 1, § 6 lõike 1, § 34 lõike 1, § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009 määruse nr 168 “Keskkonnaministeeriumi põhimäärus” § 10 punktist 1 ja §-st 11 ning võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 2015. a korraldust nr 108 „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmist. “Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030” keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks oli: - tuvastada avalikkuse ja asjaomaste asutustega Arengukava meetmete ja rakendusplaani elluviimisega kaasnev oluline keskkonnamõju; - hinnata Arengukava rakendusplaani elluviimisega kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju, mõju tervisele ja heaolule, varale või kultuuripärandile; Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 25  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 - välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel; - esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida tegevusest tuleneda võivat olulist negatiivset keskkonnamõju. Arengukava lähteülesande kohaselt kirjeldasid Arengukava koostajad meetmete ja tegevuste “ökoloogilist konteksti” ja tõid välja võimalikud keskkonnaalased kaasmõjud. KSH läbi viimise käigus tutvustati Arengukava meetmete välja töötajatele KSH hindamise metoodikat eesmärgiga paralleelselt meetmete väljatöötamisega lasta Arengukava koostajatel kirjeldada kavandatavate meetmete mõju keskkonnale kokkulepitud metoodika kohaselt, millele andis hinnangu KSH ekspertide kogu. Võib lugeda positiivseks, et käesolev keskkonnamõju hindamine viidi läbi paralleelselt Arengukava koostamisega, mis mõjutas ka tulemust. KSH hindamise metoodika Arengukava koostajatele nägi ette, et olulise negatiivse keskkonnamõjuga meetmed ja tegevused ei oleks prioriteetsed ja üldse ei jõuakski Arengukavasse. Arengukava kohanemise meetmete poolt põhjustatavaid pöördumatuid muutusi keskkonnas hinnati bioloogilise mitmekesisuse (sh Natura 2000, elupaikade, liikide, jmt), õhu-, vee- ja pinnasekvaliteedi suhtes ning võimaliku mõjuna inimese tervisele, heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju hindamise üldisteks kaheks peamiseks metoogiliseks etapiks oli sõelumine ja kuna olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ei tuvastatud, siis puudus vajadus soovituste andmiseks kavandatud tegevuste oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks. Tuvastati üks väheolulise negatiivse keskkonnamõjuga meede, mille leevendamise kohta anti KSH ekspertide poolt soovitus selle leevendamiseks. Esmalt viidi läbi kõikides alamvaldkondades välja töötatud meetmete ja tegevuste sõelumine. Sõelumisel kirjeldati ja võimalused anti esialgne hinnang kavandatava tegevuse mõju olulisusest (oluline, vähe-oluline, neutraalne), suunast (positiivne/negatiivne) ja vahetusest (mõju on otsene või kaudne). Meetmete ja tegevuste keskkonnamõjude kirjeldust hindas KSH ekspertide kogu, täpsustades vajadusel mõju suunda, olulisust ja vahetust. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemusena võib väita, et olulisi negatiivseid mõjusid ei tuvastatud üheski Arengukava valdkonnas. Enamus meetmeid ja tegevusi olid neutraalse mõjuga, nagu uuringute ja analüüside läbiviimine, seire, seadusandluse täiendamine, koolitused jmt. Mõned meetmed ja tegevused olid otsese või kaudse positiivse mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele, maismaa ökosüsteemidele, magevee ökosüsteemidele ja keskkonnale, Läänemerele ja ökosüsteemide teenustele. Tihti saavutatakse erinevad eesmärgid ja soovitud tulemused samade tegevustega. Üldine soovitus on meetmete elluviimisel, kui on hoomatav konkreetse tegevuse aeg, koht ja ulatus, viia vajadusel läbi keskkonnamõjude hindamine. Juba tegevuste planeerimisel tuleks arvestada ja minimeerida võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. KSH käigus tuvastati kaudseid positiivseid mõjusid omavad meetmeid kõikides valdkondades. Hinnatud Arengukava rakendusplaan on toodud lisas 3. Kokkuvõttes on soovitav positiivseid mõju omavaid meetmeid viia ellu esmajärjekorras. Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 26  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030. KSH aruanne. Eelnõu 07.04.2016 13 LISAD Lisatud eraldi failidena, mõned neist on võimalik lisada pärast KSH Aruande avalikku väljapanekut ja arutelu. Lisa 1. KSH programm koos kõigi juurdekuuluvate lisadega [lisatud eraldi failina] Lisa 2. Keskkonnaameti otsus KSH programmi heaks kiitmise kohta [lisatud eraldi failina] Lisa 3. KSH ekspertide poolt hinnatud Arengukava rakendusplaan. [lisatud eraldi failina] Estonian, Latvian and Lithuanian Environment OÜ 27 Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Luuakse süsteemid, mille põhjal veelgi paremini seirata ja prognoosida Äärmuslike ilmastikunähtuste (kuumalained, tormid, äärmuslikke ilmastikunähtuseid. Lisaks luuakse täpsed protokollid, millal ja 1.1.1.1. üleujutused jne) seire-, prognoos- ja kuidas toimub elanikkonna informeerimine ja soovituste andmine ning millal keskkonnamõju puudub hoiatussüsteemide arendamine toimub hoiatamine (lisaks läbi milliste kanalite ja kuidas).Vajalik luua protokollid asutuste vaheliseks teavituseks. Koostatakse riiklikud juhised, kuidas kohalikes omavalitsustes välja töötada tegevusplaane, kuidas kuumalaine vm äärmuslike ilmastikutingimuste hoiatuste Tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine 1.1.1.2. puhkudel käituda. Niisamuti lisatakse käitumisjuhised elanikkonnale K+ kuumalainehoiatuste puhuks kliimamuutustega kohanemise veebiportaali ning seotud ministeeriumide kodulehtedele. Koostatakse riiklikud juhised, kuidas kohalikes omavalitsustes välja töötada tegevusplaane, kuidas veekvaliteedi halvenemise ja veepuuduse puhkudel Tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine 1.1.1.3. käituda. Niisamuti lisatakse käitumisjuhised elanikkonale kliimamuutustega K+ K+ veekvaliteedi halvenemise ja veepuuduse puhuks kohanemise veebiportaali ning seotud ministeeriumide kodulehtedele. Tegevusplaanid käsitlevad nii joogivett kui suplusvett. Tehakse täpsustused, millal toimub elanikkonna informeerimine ja millal Ebakvaliteetse õhukvaliteedi korral hoiatuste andmise hoiatamine halvast õhukvaliteedist (hetkel vaid teatud saasteainete osas), kes 1.1.1.4. täpsustamine (nii keemilised ained kui õietolm) ning seda täpselt teeb ning kuidas. Niisamuti luuakse süsteem, mille alusel on K+ prognoossüsteemide parandamine võimalik ette prognoosida õietolmu episoodide algust, kestust ning levikut. Vajalik luua protokollid asutuste vaheliseks teavituseks. Koostatakse riiklikud juhised, kuidas kohalikes omavalitsustes välja töötada Tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine tegevusplaane käitumaks veekvaliteedi halvenemise ja veepuuduse puhkudel. 1.1.1.5. K+ õhukvaliteedi hoiatuste puhuks Niisamuti lisatakse käitumisjuhised elanikkonale kliimamuutustega kohanemise veebiportaali ning seotud ministeeriumide kodulehtedele. Vaadatakse üle, milliste siirutajate kaudu levivate haiguste osas tehakse Eestis Siirutajate kaudu levivate haiguste seire täiendamine seiret ning kas seda tuleks täiendada (sh kuivõrd pere- ja eriarstid oskavad 1.1.1.6. keskkonnamõju puudub kliimamuutuste aspektides hetkel harva, kuid tulevikus tihedamini esineda võivaid haiguseid kahtlustada). Terviseametis võimekuse loomine ning ühe spetsialisti palkamine. Laborite kliimamuutustega seotud uute Vaadatakse üle Eesti laborite võimekus, johtuvalt sellest seda täiendatakse ja 1.1.1.8. mükotoksiinide ning toidunakkuste tuvastamise keskkonnamõju puudub viiakse läbi koolitusi. võimekuse suurendamine. Kliimamuutuste terviseriskidega arvestamine Pidev tegevus seadusandluse arendamisel, et vähendada kliimamuutuste 1.1.1.9. keskkonnamõju puudub asjakohase seadusandluse ajakohastamisel terviseriske tulevikus. Haavatavate elanikkonna gruppide toetamine Riskifondi loomine kohalikes omavalitsustes, et oleks võimalik äärmuslike 1.1.1.10. äärmuslike ilmastikunähtuste, õhukvaliteedi, joogivee, ilmastikutingimuste või teiste probleemide korral toetada haavatavaid K+ toidu jt probleemide korral elanikkonna gruppe. Tsentraalsete veevõrkude laiendamine ning Kuna põuaperioodidel on eraveevärkides oht kaevude kuivamiseks ning üldiselt otsene mõju avaldub eraveevärkide parandamine hajaasustusaladel probleeme ka mikrobioloogilise saastusega, siis luuakse toetusmeetmeid 1.1.1.11. K+ O+ tehniliste meetmete joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks elanikkonna liitumiseks tsentraalsete veevärkidega ning salvkaevude rakendumise korral põuaperioodidel. puhastamiseks ja süvendamiseks.Esimeses etapis analüüs nende vajadusest. Kliimamuutustega kaasnevate tervisemõjude ja Tervishoiu asutustele koostatakse infomaterjalid ja viiakse läbi koolitused ning kohanemisvõimaluste teadvustamine koostatakse tegevuskavad, kuidas tulla toime suurema hulga patsientidega 1.1.2.1. K+ tervishoiuteenuse osutajatele - teabe jagamine, suvekuudel ning kuidas paremini diagnoosida ja ravida kliimamuutustega vajadusel täiendkoolituskavade täiendamine. sagenevaid haiguseid. Koolitustsüklite korraldamine psühholoogide, perearstide jt nõustajate 1.1.2.2. Perearstide, psühholoogide jt nõustajate koolitamine. koolitamiseks, et aidata inimestel paremini toime tulla sombusemate ilmadega, K+ mis kliimamuutuste tõttu sagenevad.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Hädaolukordade teemad lisatakse ennetustööd kavandavatesse Kriisireguleerimise ja hädaolukorraks valmisoleku 1.2.1.2. dokumentidesse ja töötatakse välja vastavad juhendmaterjalid või täiendatakse keskkonnamõju puudub teemade laiendamine päästealases ennetustöös olemasolevaid ning täpsustatakse sihtgruppe ja läbiviimise metoodikat. Tegevuse raames tegeletakse koostöö õiguslike alustega, lepingute või Koostööaluste täpsustamine ja korralduse tõhusam koostöökokkulepetega, süsteemse teabevahetuse tagamisega, kontaktisikute ja 1.2.1.3. määratlemine ning sätestamine riigiasutuste, sh tsiviil- keskkonnamõju puudub kompetentside ning ressursside andmestu loomisega, tegevuskavadega, ja militaarasutuste vahel, ning erasektoriga ühisõppuste korraldamisega ja kulude küsimustega. Täpsustatakse olemasolevate mehitatud õhusõidukite rakendamise võimalused metsatulekahjude õhust jälgimisel ja kustutamisel ning vajadusel tehakse Metsatulekahjude õhust jälgimise ja kustutamise 1.2.1.4. ettepanekud ressursside täiendamiseks. Mehitamata õhusõidukite osas keskkonnamõju puudub võime arendamine määratletakse sobivad droonide tüübid, tehnikaühikute hulk ja kavandatakse vastavad soetused. Kõrgendatud maastikuläbivusega sõidukite ja tehnika Tähelepanu keskmes on amortiseerinud päästesõidukite ja -tehnika asendamine kahju vähenemine soetamine kiirema ja tõhusama reageerimise 1.2.1.5. uue kaasaegse tehnikaga, et tagada üleujutuse korral kiire ligipääs inimestele ja K+ K+ metsadele + mets võib võimaldamiseks üleujutuste ja metsatulekahjude loomadele ning metsatulekahjudel tulekahju kiire lokaliseerimine. olla ka vara korral. Tegevuse raames toimub metsa- ja maastikutulekahjude puhul kasutatava Metsatulekahjudel majandus- ja keskkonnakahjude kahju vähenemine päästevarustuse (voolikud, armatuur, nende hoidmise taara jm.) järjepidev 1.2.1.6. vähendamine kaasaegse päästevarustuse K+ K+ metsadele + mets võib vahetamine uuemate vastu ja vajadusel ka koguste suurendamine ning kasutuselevõtu abil olla ka vara kättesaadavuse parandamine. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine Elanikkond on informeeritud võimalikest riskidest ning ennetusmeetmetest võimalik kaudne mõju läbi 2.1.1.1. kliimamuutuste riskidest ja ennetamistegevustest K+ K+ ehitustegevuses ja maakasutuses. teadliku eluasemevaliku (planeerimine, ehitus, kinnisvarahaldus) Koolitustsükkel ning täiendkoolitus. Koolitust tuleb fokuseerida erinevatele Kliimamuutustega kaasnevate riskide ja mõjude sihtrühmadele, lisaks planeerijatele ka teistele KOV spetsialistidele nt koolituste käigus võib tõsta 2.1.1.2. teadvustamine - täiendkoolituste korraldamine ja info haljastajad, transpordispetsialistid jms.Tegemist on iga-aastase, pideva K+ K+ teadlikkust ka võimalikest jagamine tegevusega.Samuti koolitatakse järelevalvet teostavaid institutsioone ja keskkonnamõjudest kooskõlastavaid asutusi. Kliimamuutuste riskide kaardistamine, Kaardistatud on meretaseme tõus, võimalikud üleujutuste ja soojussaarte ruumiandmebaasi koostamine, kliimariskidega võimalikud riskialad. Info on koondatud ühtsesse andmebaasi Maa-ameti 2.1.2.1. arvestamine planeeringute ja arengukavade Geoportaali kaardikihtidena ja on lihtsalt kättesaadav ning seda kasutakse keskkonnamõju puudub koostamisel (sh maaparandushoiukavad, planeerimis- ja ehitusotsuste vastuvõtmisel, peamiselt üld- ja metsamajanduskavad) detailplaneeringute koostamisel. Vastavad uuringud on läbi viidud suuremates linnades. Maa-ameti rakendusse Suuremate linnade mikrokliima uurimine ja kaartide 2.1.2.2. lisatakse teave suuremate linnade mikroklimaatilistest erisustest, mida saab keskkonnamõju puudub koostamine kasutada planeerimis- ja ehitusotsuste tegemisel. Meretaseme lühiajalised operatiivprognoosid on kohandatud kliimamuutustest tulenevaga sh muutustega tormide sageduses, intensiivsuses ning tsüklonite trajektoorides. Rannikute üleujutusriskiga alade jaoks (Pärnu, Haapsalu, Narva- Jõesuu, Tallinnas Koplis, Pirita, Kesklinna sadam, Kuressaare) on koostatud 2.1.2.3. Meretaseme prognoossüsteemide arendamine meretaseme muutuste pikaajalised prognoosstsenaariumid aastate 2017-2100 keskkonnamõju puudub kohta, milles on arvestatud meretaseme- ja maatõusu ning teiste rannikul toimuvate protsesside koosmõju. Stsenaariumite alusel on koostatud detailsed üleujutusalade prognooskaardid eelnimetatud piirkondade kohta, mis oleksid kasutatavad ruumilises planeerimises ning päästesüsteemide arendamisel. Üleujutusriskide maandamisel on täpsustatud üleujutuste ja tormisündmuste Arhiivi- ja teiseste allikate, sh geoloogilise materjali 2.1.2.4. esinemistõenäosused (üks kord 100a ja 1000a), teaduslik usaldusväärsus keskkonnamõju puudub rakendamine üleujutus- ja erosiooniriskide hindamisel tõusnud. Randade seiremetoodikate ja -süsteemide Olemasolevatel seirealadel on veealuse rannanõlva uurimist laiendatud kuni 2.1.2.5 keskkonnamõju puudub arendamine samasügavusjooneni -5 m ja järsema rannanõlva puhul kuni -10 m jooneni.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Praktilisel kogemusel ja juhtumitel põhinev juhend vähendab kohalike Pilootprojektide (üld- ja detailplaneeringute) omavalitsuste halduskoormust, kuna aitab fokuseerida kliimamuutustega koostamine KOV-i tasandil ja nende alusel seonduvaid riske ja annab praktilisi suuniseid riskide maandamiseks, paraneb 2.1.2.6. keskkonnamõju puudub juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega planeeringute kvaliteeti. Üldplaneeringu puhul piisaks 3 näitest, arvestamiseks ja riskide maandamiseks detailplaneeringute puhul 6. Sel juhul peaks olema kaetud teemad nii geograafiliselt kui riskipõhiselt. Soovitused projekteerimis- ja ehitustingimuste (nt Luuakse uut teadmust hoonestuse, haljastuse ning tehnilise infastruktuuri 2.1.2.7. hooned ja haljastus, sademetevee ärajuhtimine) projekteerimisse. Soovitused lähtuvad praktilistest projektidest ja kohapõhistest keskkonnamõju puudub koostamiseks kliimamuutustega kohanemiseks näidetest. Soovituste väljatöötamiseks kulub ca 3 aastat. Objektide rajamise või rekonstrueerimise KSH või eksperthinnangu raames kliimamuutuste mõju 2.1.2.9. Parandab KSH kvaliteeti kliimamuutustega arvestamise osas. keskkonnamõju puudub arvestamine, selgitamaks mõjud rannikualade üleujutuse korral ja mõju vältimise meetmed Soovitused projekteerimisnormide kohandamiseks Regionaalsete erinevuste ja kohalike tingimustega arvestatakse 2.1.2.10. arvestamaks kliimamuutuste mõju leevendamise keskkonnamõju puudub maaparandusobjektide ja veejuhtmete projekteerimisel. vajadust metsa- ja põllumajanduses keskkonnamõju puudub, Linnade üldplaneeringutes on rohealade planeerimisel ja säilitamisel konkreetsel juhul tuleb Üleujutusriskiga alade kasutamine rekreatsiooniks ja 2.1.3.1. teadvustatud kliimamuutuste riske. Riskialasid eelisarendatakse rekreatsiooniks vajadusel hinnata rohealadena ja rohealadeks. riskialadele kavandatavate tegevuste keskkonnamõju Positiivne mõju avaldub voolusängide puhastamisel, võimalik negatiivne mõju Üleujutusriskiga asulates pööratakse täiendavat tähelepanu jõgede, ojade ja looduslike veekogude Jõgede, ojade, kraavide ja truupide puhastamine ning 2.1.3.3. kraavide puhastamisele ning sängide süvendamisele. Vajadusel on rajatud ka O+/O- sängide süvendamisel. sängide süvendamine; uute kraavide rajamine kraave, et tagada suurvee tõhusam ärajuhtimine. Vajadusel hinnata objektipõhiselt tegevuse keskkonnamõju olulise mõju vältimiseks. Üleujutusriskide saasteennetuse tõhustamine, selleks vajaliku juhendmaterjali 2.1.3.5. Üleujutustest tuleneva saastatuse vältimine K+ K+ K+ keskkonnamõju puudub koostamine. Ohustatud kultuuripärandi objektide identifitseerimine ja vajadusel kaitsemeetmete Meretaseme tõusu ja rannikuerosiooni tõttu ohustatud kultuuripärandi objektid 2.1.3.6. (konserveerimine, päästekaevamised, objekti on tuvastatud ja vajalikud kaitsemeetmed (konserveerimine, päästekaevamised, K++ teisaldamine) väljatöötamine rannikute üleujutusest objekti teisaldamine) välja töötatud. ja erosioonist tulenevate mõjude leevendamiseks Rohealade osakaal ja jaotus linnas on piisav, et vältida linnaruumi Rohealade säilitamine, järjepidev hooldamine, ülekuumenemine kuumalainete ajal; 2) Rohealad pakuvad linnades laiendamine ja uute rajamine kliimamuutustega rohealad puhastavad ka kuumalainete ajal piisavalt varju, et tagada inimeste tervise kaitse ; 3) Rohealade 2.1.4.1. kohanemisel; kõrghaljastuse ja taimestiku kasutamine O+ K+ K+ K+ K+ linnade õhku ja säi osakaal ja jaotus linnas on piisav, et tagada liigvee tõhus infiltratsioon; 4) Üld- ja jahutusefekti saavutamiseks ning parema litavad loodusliku pinnase. detailplaneeringute koostamisel on rohealade kliimamuutusi leevendavate ja infiltratsiooni tagamiseks nendega kohanemisega arvestavate mõjudega arvestatud. Suurte tehispindade (parklad, tööstusalad) Suurte tehispindade rajamisel riskialadele on projekteerimisel rakendatud uued liigendamine roheliste puhverribadega; veekindlate standardid, mis arvestavad kliimamuutuste mõjudega kaasnevate riskidega; 2.1.4.2. K+ K+ tehispindade osakaalu vähendamine maakasutuses Detailplaneeringute koostamisel on kehtestatud parklate lausasfalteerimise uute arenduste planeerimisel vältimiseks uued normid, lähtudes kliimamuutuste riskidest.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Pindade soojust peegeldavate, -absorbeerivate ja - Linnade soojussaarte riskialadel on projekteerimisel ja ehitamisel kasutusel 2.1.4.3. pidavate omaduste ning õhuringluse arvestamine standardid, mis muu hulgas arvestavad ka linnade soojussaarte mõju K+ hoonestuse projekteerimisel ja ehitamisel leevendamisega. Kliimamuutuste kohanemisega õigusaktide täiendamiseks sisulise analüüsi Õigusraamistiku analüüs üleujutusalade ja läbiviimine, sh. üleujutusalade (kuivendus) ja ressursi kasutamise (niisutus) ehituskeeluvööndi osas ning kliimamuutuste 2.1.5.1. regulatsioonide osas.Õigusruumi ajakohastamine eelkõige ehituskeeluvööndi keskkonnamõju puudub riskijuhtimise integreerimine rannikualasid eesmärgi osas, mis lisaks looduskaitselistele eesmärkidele peaks täitma ka puudutavatesse määrustesse kliimamuutuste kohanemise eesmärke. Kliimamuutuste suhtes ohustatud indikaatorliikide 3.1.1.1. Välja on selgitatud kliimamuutuste suhtes ohustatud liigid keskkonnamõju puudub väljaselgitamine erinevates elustikurühmades Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide Välja on selgitatud kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide kohanemisvõime 3.1.1.2. kohanemisvõime ja ohustatuse hindamine ning nende ning hinnatud on nende ohustatuse tase ja vastavalt sellele koostatud kaitse K+ liikide kaitse tegevuskavade koostamine tegevuskavad Riikliku eluslooduse seireprogrammi raames keskendutakse eraldi 3.1.1.3. Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide seire keskkonnamõju puudub kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide seirele Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide 3.1.1.4. populatsioonide ex situ ja in situ kaitse (nt. Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide seisund on teada keskkonnamõju puudub tugiasustamine) ja kaitse edukuse hindamine Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide lisalevikuteede (rohekoridorid jms) Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide levikuteed on kaardistatud ja hinnatud 3.1.1.5. vajaduse uurimine ning nende efektiivsuse hindamine keskkonnamõju puudub on nende efektiivsust populatsiooni arvukuse ja soodsa seisundi säilitamiseks Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide levimisvõimaluste (rohekoridorid, Rohekoridoride ja kaitstavate alade osakaal on piisavalt suur pakkumaks 3.1.1.6. O+ astmelauad jms) planeerimine populatsiooni arvukuse kliimamuutusest ohustatud liikidele efektiivseid levikuteid ja soodsa seisundi säilitamiseks Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide levimisvõimaluste (rohekoridorid, Vajalikud majanduslikud leevendamismeetmed on väljatöötatud ja neid 3.1.1.7. K+ astmelauad jms) säilimise kompenseerimine rakendatakse maaomanikele Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide Teadlikkus rohevõrgustike olulisusest on tõusnud ning nende vajalikkust 3.1.1.8. populatsioonide levimisvõimaluste (rohekoridorid, keskkonnamõju puudub osatakse hinnata astmelauad jms) säilimise teavitustöö Liikide geneetiliste ressursside ex situ säilitamine Nii põllumajanduskultuuride kui ka looduslike ohustatud taksonite geneetilise 3.1.1.9. keskkonnamõju puudub muutuvate kliimatingimuste tõttu ressursi ex situ kollektsioonid Looduslike liikide geneetiliste ressursside ex situ Looduslike ohustatud taksonite geneetilise ressursi kogumine ex situ 3.1.1.10. keskkonnamõju puudub säilitamise programmi sisseviimine kollektsiooni programmi alusel Liikide elupaikade taastamine kliimamuutustega Taastatud elupaikade pindala on erinevate elupaigatüüpide ulatuses piisav 3.1.1.11 O++ kohanemiseks pakkumaks liikidele kvaliteetseid elupaiku Uute Eestisse saabuvate invasiivsete võõrliikide arv võimalikult väike (0-1 liiki 3.1.2.1. Invasiivseid võõrliike puudutava teavitustöö tegemine aastas). Inimeste teadlikkus invasiivsete võõrliikide liikidest, nende ohtudest, K+ võimalikest sisselevikuviisidest, tõrjest jms on suurenenud Invasiivsete võõrliikide riikliku seireprogrammi 3.1.2.2. Välja on arendatud üldine invasiivsete võõrliikide seireprogramm keskkonnamõju puudub sisseviimine Toimub järjepidev seire ja seireandmete analüüs saamaks infot invasiivsete 3.1.2.3. Invasiivsete võõrliikide seiramine keskkonnamõju puudub võõrliikide arvukuse, leviku ja sisselevikuteede kohta  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Invasiivseid võõrliike puudutavate teadusuuringute läbiviimine, hindamaks muutunud kliimatingimustes Läbiviidud teadusuuringute tulemusel on lisandunud uusi teadmisi nende liikide võimalikku arvukust, levikut, 3.1.2.4. kliimamuutuste mõjust invasiivsetele võõrliikidele, mida rakendada ennetus-, K+ sisselevikuteid, mõju, populatsioonibioloogiat, samuti ohjamis- ja tõrjetöös ning selge on võimalike edasiste vajalike uuringute suund analüüsimaks võimalikke ohjamis- ja tõrjevõimalusi ja nende edukust Invasiivsete võõrliikide ohjamiseks ja tõrjeks vajalike Olemas on ohtlikumate invasiivsete võõrliikide ohjamiskavad ning meetmed seadusaktide vastuvõtmine (ohjamis- ja tõrjekavad) 3.1.2.5. invasiivsete võõrliikide sisseleviku ennetamiseks. Ohtlikumad invasiivsed K+ ja/või täiendamine (näiteks looduslikku tasakaalu võõrliigid on kontrolli all või hävitatud. ohustavate võõrliikide nimekirja täiendamine jms) Rohevõrgustiku toimimise analüüs koosluste (sh Rohevõrgustiku toimimise analüüs on teostatud ja olemas on sellest tulenevad 3.1.3.1. fragmenteerunud elupaikade) ja kaitstavate alade soovitused võrgustiku efektiivsuse suurendamiseks kliimamuutustega K+ sidususe tagajana ja kliimamuutuste puhverdajana kohanemiseks Koosluste ja kaitstavate alade vahelise sidususe suurendamine rohevõrgustike abil ökosüsteemide 3.1.3.2. Rohevõrgustik on piisav tagamaks koosluste ja kaitstavate alade sidusust O++ terviklikkuse tagamiseks ja kliimamuutuste puhverdamiseks Koosluste ja kaitstavate alade vahelise sidususe Vajalikud majanduslikud leevendamismeetmed on väljatöötatud ja neid 3.1.3.3. suurendamise kompenseerimine kliimamuutuste K+ K+ rakendatakse puhverdamiseks maaomanikele Teavitustöö tegemine koosluste ja kaitstavate alade Teadlikkus rohevõrgustike olulisusest on tõusnud ning KOV ametnikud ja 3.1.3.4. vahelise sidususe suurendamiseks kliimamuutuste K+ maaomanikud on huvitatud rohevõrgustiku toimimisest puhverdamiseks Kliimamuutustele tundlike koosluste välja selgitamine Olemas on hinnang kliimamuutustele tundlike kooslustele ja ohustatud 3.1.3.5. ja ohustatuse hindamine ning kliimamuutuste mõju keskkonnamõju puudub kooslustele ning nendele avalduva mõju kohta analüüsimine neile kooslustele Riikliku eluslooduse seireprogrammi raames keskendutakse eraldi 3.1.3.6. Kliimamuutuste suhtes ohustatud koosluste seire keskkonnamõju puudub kliimamuutuste suhtes ohustatud koosluste seirele Kaitstavate alade pindala säilitamine ja/või vajadusel 3.1.3.7. suurendamine, et tagada koosluste piisav kaitse Kaitstavate alade pind on säilinud ja vastavalt vajadusele suurendatud O++ K+ muutuvates kliimatingimustes Koosluste pindala ja kvaliteedi säilitamine ja/või Kaitse all olevate koosluste pind on säilinud ja vastavalt vajadusele suurendatud 3.1.3.8. vajadusel suurendamine muutuvates kliimaoludes O++ ning toimub kestlik poollooduslike koosluste pindala hooldamine koosluste hooldamise kaudu Koosluste pindala ja kvaliteedi säilitamine ja/või 3.1.3.9. vajadusel suurendamine muutuvates kliimaoludes Taastatud 15% rikutud ökosüsteemidest O++ koosluste taastamise kaudu Kaitstavate alade efektiivsuse hindamine, 3.1.3.10. suurendamaks teadmisi kaitstavate alade eesmärkide Olemas on hinnang kaitstavatele alade efektiivsusele muutuvas kliimas keskkonnamõju puudub toimimisest kliimamuutuste kontekstis Metsamajanduses eelistatakse ja toetatakse 3.2.1.1. polüfunktsionaalsete metsade rajamist ja Puhtpuistute pindala moodustab vähem kui 16% kõikide puistute pindalast O+ majandamist Kaitstavate metsade ja Natura 2000 alade säilitamise Kaitstavate metsade ja Natura alade osakaal metsamaal ei vähene võrreldes 3.2.1.2. K+ toetamine algtasemega. Metsamaa pindala säilitamise toetamine, tagades 3.2.1.3. Metsamaa pindala ei vähene võrreldes algtasemega K+ nõuetekohase metsa raiejärgse uuenemise  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Metsa ökosüsteemi tasandil kliimamuutuste mõjude Teostatud on metsaökosüsteemi kliimamuutuste mõjude laiaulatuslikud ja kohanemise võimaluste teadus- ja 3.2.2.1. uuringud. Uuringutulemusi on maksimaalselt rakendatud metsanduse valdkonna keskkonnamõju puudub rakendusuuringute finantseerimine ning prognooside tegemisel ja poliitiliste otsuste vastuvõtmisel. uuringutulemuste rakendamine Ühiskonnale parimate otsuste vastuvõtmise eesmärgil on infovahetus ja koostöö Metsanduse kliimamuutuste aruteludesse ja erinevate huvigruppide vahel oluliselt paranenud. Otsuste vastuvõtmine toimub 3.2.3.1. poliitiliste otsuste tegemisse kaasatakse ühiskonna keskkonnamõju puudub läbipaistvalt ja avatult, avalikkust teavitatakse vastuvõetud otsustest läbi erinevate huvigruppide esindajad populaarsete meediakanalite. Uuring Eesti märgalade kasvuhoonegaaside bilansi ja Vastavad uuringud on läbi viidud ja tulemused süstematiseeritud. Välja on 3.2.4.1. seda mõjutavate tegurite ja kliimariskide välja keskkonnamõju puudub töötatud riiklikud emissioonitegurid erinevat tüüpi märgaladele. selgitamiseks Erinevat tüüpi märgalades eluslooduse seire Seiratavate liikide arv on suurenenud, sh on korraldatud seire selgitamaks välja 3.2.5.1. keskkonnamõju puudub korraldamine kliimamuutuste mõjusid ohustatud liikidele. Halvas seisundis olevate liikide arv on vähenenud ja kõikide ohustatud liikide 3.2.5.2. Liikide ohustatuse astme hindamine keskkonnamõju puudub seisund on hinnatud Kaitsealuste märgalade pindala ei ole vähenenud ning suurenenud on erinevat 3.2.5.3. Kaitsealuste märgalade pindala ja arvu hindamine tüüpi märgalade esindatus kaitsealade hulgas. Kõikide elupaigatüüpide seisund K+ K+ on teada. Seire korraldamine eri tüüpi rohumaa- ja 3.2.6.1. Toimiv rohumaade ja põllumaade mullasüsiniku seireprogramm. keskkonnamõju puudub põllumuldadest CO2 emissiooni seireks. Täppisviljeluse, mittekündmise, otsekülvi 3.2.6.2. Rohumaadelt ja põllumaadelt lähtuv CO2 emissioon ei ole tõusnud. K+ K+ K+ soodustamine ja propageerimine Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad 3.2.6.3. Rohumaadelt ja põllumaadelt lähtuv CO2 emissioon ei ole tõusnud. K+ O+ O+ O+ (rohestamine) Täppisviljeluse, mittekündmise, otsekülvi 3.2.7.1. Rohumaa- ja põllumuldade loomulik viljakuse ei ole langenud. K+ K+ K+ soodustamine ja propageerimine Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad 3.2.7.2. Rohumaa- ja põllumuldade loomulik viljakuse ei ole langenud. K+ O+ O+ O+ (rohestamine) Poollooduslike rohumaade (traditsiooniline ja 2020 a. hooldada 45000 ha poollooduslikke rohumaid. 2030 a. ei ole 3.2.8.1. O+ järjepidev) majandamine hooldatavate poollooduslike rohumaade pindala vähenenud. Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad Poollooduslike rohumaade bioloogiline mitmekesisus pole langenud ja liikide 3.2.8.2. O+ (rohestamine) soodne seisund pole halvenenud Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad Mullaerosioon ja toitainete leostumine rohumaa- ja põllumuldadest ei ole 3.2.9.1. K+ O+ O+ O+ (rohestamine) suurenenud Täppisviljeluse, mittekündmise, otsekülvi Mullaerosioon ja toitainete leostumine rohumaa- ja põllumuldadest ei ole 3.2.9.2. K+ K+ K+ soodustamine ja propageerimine. suurenenud Punkt- ja hajukoormuse vähendamine kliimariskidega 3.3.1.1. arvestavate veemajanduskavade ning seonduvate Kehtivad veemajanduskavad arvestavad kliimariskidega K+ meetmeprogrammide abil Kliima muutumise stsenaariumite RCP4.5 ja 8.5 kohaste muutuste modelleerimine ja prognoosimine On olemas prognoos kliimastsenaariumite kohaste sisekoormuste ja ärakande 3.3.1.2. ainete ärakandele ja väikejärvede kihistumisrežiimile. suuruste ning kihistumisrežiimi muutuste kohta. Välja on selgitatud täiendavate keskkonnamõju puudub Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse meetmete rakendamise vajadus, koostatud meetmekava väljaselgitamine. Seire täiustamine kliimatundlike indikaatoritega Kliimamuutuste jälgimise indikaatoreid ja seire korraldamist reguleerivaid 3.3.2.1. (süsinikuühendid, zooplankton jt) ja kliima muutumise keskkonnamõju puudub õigusakte on täiendatud mõjude tulipunktide kaardistamine Kliimatundlike indikaatoritega täiendatud 3.3.2.2. Kõik olulised kliima muutumise mõjude indikaatorid on seires kaasatud keskkonnamõju puudub pinnaveekogumite iga-aastane seire Alusuuringud pinnaveekogumite seisundi Valmisolek on keskmine, on olemas näiteid õnnestunud tervendamisprojektidest 3.3.2.3. parandamiseks teostatavate tervendamisprojektide keskkonnamõju puudub ja järvemuda kasutamisest läbiviimiseks ja järvemuda kasutamiseks  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Pinnaveekogumites toimuvate veeõitsengute registreerimine, õitsengut põhjustavate tegurite ja Veeõitsengute kohta on olemas andmebaas, prognoosimise võimekus on 3.3.3.1. õitsengute toksilisuse uurimine, seire- ja keskkonnamõju puudub keskmine, eelhoiatussüsteem ja sekkumismeetmed on olemas prognoosimisvõimekuse suurendamine, võimalike sekkumismeetmete väljatöötamine. Pidev järelevalve ja seire käigus teabe kogumine ning edastamine üldsusele ja huvirühmadele uute 3.3.4.1. Võõrliikide arv ja levila ei suurene K+ võõrliikide, nende invasiooniprotsesside ja võõrliikidest tuleneva ohu kohta Linnade ja asulate reoveepuhastamise nõuete Kõikides veekogumites on ökoloogilise veekvaliteedi hinnangu klass vähemalt 3.4.1.1. täitmine; üksikmajapidamiste, väikeettevõtete reovee O++ hea. kohtpuhastuse nõudmine 3.4.1.2. Detergentides esinevate polüfosfaatide asendamine Määrused ja soovitused rakendatud O++ Hajukoormuse vähendamine loomakasvatusest ja 3.4.1.3. Ajakohastatud kehtivate veemajanduskavade olemasolu ning rakendamine O++ põllumajandusest Vee kvaliteedi täpsete andmete kättesaadavaks 3.4.1.4. tegemine, avalikkuse informeerimine veekogude Inimeste teadlikkus keskmine K+ seisundist (inimeste teadlikkuse suurendamine) 3.4.1.5. Vesiviljeluse piirkondlike kavade arendamine Piirkondlikud kavad koostatud keskkonnamõju puudub Võõrliikide loodusesse sattumise võimalused minimeeritakse, võõrliikide puhangud puuduvad. Kogutakse ja edastatakse teavet üldsusele ja Tagada primaarse invasiooni kaudu saabuvate uute 3.4.2.1. huvirühmadele uute võõrliikide, võõrliikide invasiooniprotsesside ja võõrliikidest O ++ võõrliikide lisandumise vältimine tuleneva ohu kohta. Rahvusvahelise ballastvee konventsiooni (BWMC) ratifitseeritakse ning rakendatakse. Teostatakse uuring kohalikele liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele ohtlike Minimeeritakse võõrliikidest tingitud ohud kohalikele ning potentsiaalselt ohtlike võõrliikide tuvastamiseks ning andmaks juhiseid 3.4.2.2. K+ liikidele ja ökosüsteemi pikaajalisele säilimisele nende arvukuse reguleerimiseks. Uuritakse ka võõrliikide kasutamisvõimalusi merekeskkonna HKS taseme parandamise eesmärgil. Üldsuse teavitamine bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas ja arengukoostöö tagamine vähendamaks kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja Vätida mitmekesisust toetavate elupaikade leviku ja ökosüsteemi teenustele. In-situ bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamine; 3.4.2.3. ulatuse vähenemine määrani, mis ohustaks elupaiga O ++ bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisukohalt tähtsate ressursside säästliku jätkusuutlikkust majandamise reguleerimine; kaitsealade või bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks erilisi abinõusid vajavate alade süsteemi loomine. Ohustatud mereelupaigatüübid kaardistatud; indikaatorid väljatöötatud; Tagada looduskaitseliselt oluliste mereliste elupaikade 3.4.2.4. kaitsekorralduskavad koostatud või ajakohastatud. Merekaitsealade võrgustik K+ K+ soodne seisund loodud majandusvööndis. Välditakse hüdrograafilise režiimi püsivate muutuste Hüdrograafilise režiimi püsivate muutuste mõju analüüsimine elupaikade 3.4.2.5. mõju tõttu toimuda võivaid märkimisväärseid K+ K+ levikule ja toimimisele negatiivseid muutusi elupaikade levikus ja toimimises Keskkonnaministri püügikvootide määrust korrigeeritakse vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele arvestamaks kliimariske. Veeseaduse, KeHJSe, merevesiviljeluse määrust täiendatakse viisil, millega määratakse ära tingimused Tagada kliimariske arvestav merekala ja -andide 3.5.1.1. meresumpade asukohtadele ja tehnilised näitajad, mis taluvad tugevat lainetust K+ K+ jätkusuutlik majandamine Läänemeres jm kliimariske ning ei muuda toiteainete bilanssi meres. Teostatakse kudealade uuring. Peamiste töönduskalade kudealade võetakse kaitse alla valitsuse määrusega.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Tehakse investeeringud reoveepuhastusjaamade võimekuse suurendamiseks Tagada kliimariske arvestav vee puhastamine ning sademevetest tingitud möödavoolude vältimiseks avarii korral. Suurendatakse jäätmete ja toksiliste ainete lahjendamine, sademevee-alast teadlikkust omavalitsuste, ettevõtjate ja elanike seas läbi 3.5.1.2. O ++ lagundamine ja akumuleerimine rannikumeres ja astava teabe loomine sihtrühmadele. Töötatakse välja sademeveestrateegiad siseveekogudel suurematele tiheasustusaladele ning töötatakse välja sademeveealane seadusandlus. Teabe levitamisel tuleb arvestada, et uued püügiviisid, kalaliigid ja Tagada kliimariske arvestavate harrastuskalapüügi ja Levitatakse teavet uute püügiviiside, kalaliikide ja nende kasutamise võimaluste nende kasutamise võimalused ei 3.5.1.3. tekitaks negatiivset mõju kalaturismi võimaluste pakkumine veekogudel kohta. bioloogilisele mitmekesisusele ja veekeskkonnale Täpsustatakse mageveekalade ja jõevähi püügikvootide arvestades liikide Tagada kliimariske arvestav mageveekala ja -vähkide tundlikkust kliimariskidele. Teostatakse pikaajalist seire Võrtsjärvel kui 3.5.1.4. jätkusuutlik majandamine (sh harrastuskalapüügi, K+ kliimamuutuste jälgimise mudel- ja testalal. Levitatakse teavet vähikatku kalaturismi ja vähipüügi võimalused) ennetamise ja võõrvähiliikide kohta. Tagada kliimariske arvestava joogivee ja niisutusvee Teostatakse uuring põuaohtlike piirkondade kaardistamiseks ja 3.5.1.5. piisavuse ja kõrge kvaliteedi tagamine ning investeeringuvajaduse välja selgitamiseks. Arvestatakse joogi- ja niisutusvee Keskkonnamõju puudub jätkusuutlik majandamine nappusega piirkondi maakonna- ja üldplaneeringutes. Tagada kliimariske arvestav looduslik veerežiim ja Teostatakse uuring paisjärvede ja tammide tehnilise seisukorra kohta Eesti 3.5.1.6. Keskkonnamõju puudub veevoolu stabiilsus siseveekogudel mageveekogudel ja selgitatakse välja investeeringuvajadused. Teostatakse ulukite nimekirja ülevaatamine ning küttimislubade regulatsiooni Tagada kliimariske arvestav ulukiasurkondade soodne 3.5.2.1. kehtestamine, et vähendada survet kliimariskide poolt enim mõjutatud Keskkonnamõju puudub seisund ulukiliikidele. Tagatakse kliimariske arvestava loodusliku veerežiimi Teavitatakse, kuidas arvestada metsamajanduses kliimariskide mõjusid ja vältida 3.5.2.2. Keskkonnamõju puudub ja veevoolu stabiilsuse tagamine metsaökosüsteemis negatiivseid mõjusid metsaökosüsteemile. Tagada kliimariske arvestav metsaökosüsteemi Teostatakse uuring Eesti metsade erosioonitundlikkuse kaardistamiseks ning 3.5.2.3. K+ võimekus kaitses erosiooni vastu juhiste andmine, kuidas tagada kaitse erosiooni vastu. Tagada kliimariske arvestava virgestus- ja Koostatakse juhised külastustaristu kasutuskindluse suurendamiseks ja 3.5.2.4. turismivõimaluste pakkumine era- ja riigimetsas ning K+ K+ kliimariskidele vastupidavuse tagamiseks. soodes Teostatakse uuring kliimariskitundlike niitude ja rohumaade kaardistamiseks, et Tagada kliimariske arvestav niitude ja rohumaade 3.5.2.5. neid saaks käsitleda kõikides asjakohastes planeeringutes. Viiakse läbi teavitus Keskkonnamõju puudub jätkusuutlik majandamine kliimariskitundlike alade majandamise kohta. Tagada kliimariske arvestav luha- ja rannaniitude Niitudega arvestatakse maakonna- ja üldplaneeringutes, jätkamaks nende 3.5.2.6. võimekus ennetamaks ja leevendamaks üleujutusi K+ K+ toimimist puhveraladena ja biofiltrina üleujutuste korral. ning teostamaks biofiltratsiooni Tagada kliimariske arvestav koduaedade jätkusuutlik Viiakse läbi teavitus kliimariske arvestava koduaedade jätkusuutliku 3.5.3.1. K+ majandamine majandamise kohta Suurendatakse elanike, ettevõtete ja maastikuarhitektide teadlikkust Tagada kliimariske arvestav kohaliku ja piirkondliku kliimariskide mõjudest linnahaljastusele ning linnahaljastuse kliimakindluse mikrokliima reguleerimine, müra leevendamine, 3.5.3.2. parandamisest ja hooldusest. Rohealadele asukoha reserveerimine K+ virgestusvõimaluste pakkumine ja hea õhukvaliteet üldplaneeringutes linnalistel aladel, mis tagab kõikidele elanikele kodulähedase haljastuse abil (300 m) roheala olemasolu. Kaudne positiivne mõju Kliimariske arvestava tolmeldamisteenuse mahu ja Läbi viidud uuringu kliimariskide mõjust tolmeldajatele ja putuktolmlevatele ilmneb juhul, kui uuringu 3.5.4.1. K+ kvaliteedi tagamine looduslikele ja kultuurtaimedele Eestis tulemustel toimub praktikas mingi muutus  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Kliimariske arvestava mesilasmee ja teiste Kättesaadav teave kliimariskide mõjust meemesilasele ja mesindusvõtetest, 3.5.4.2. mesindussaaduste tootmise tagamine kutselises ja Keskkonnamõju puudub kuidas kliimariskide mõjusid leevendada harrastusmesinduses Uuring muldade seisundist, elustikust ja kliimariskidele tundlike muldade Kliimariske arvestava toidu tootmiseks vajaliku 3.5.4.3. levikust. Õigusakti kehtestamine, millega määratakse põlluäärsete kaitseribade K+ K+ põllumaa piisavuse tagamine asukohad ja laiused (laius veekogust 10m senise 5m asemel) Eeldusel, et kaasajastamine Maaparandussüsteemide kaasajastamise toetamine toimub parima praktika 4.1.1.1. kohalike loodusressursside optimaalse kasutamise Vajadus kaetud K+ K+ kohaselt (s.h eesmärgil keskkonnakaitsemeetmete rakendamine) Hajaasustuste põllumajandusettevõtete varustuskindluse tagamise ja elektriliinide 4.1.1.2. ilmastikukindluse parandamise toetamine, sh a) Maakaabli osakaal elektrivõrgus (100%); b) Taastuvenergia osakaal (100%) K+ maakaabli osakaalu suurendamine elektrivõrgus ja liitumistasude korrigeerimine väiketootjatele. Tuleb jälgida, et maksimaalse mitmekesistamise käigus ei Põllumajandustoodangu maksimaalse 4.1.2.1. Tootearenduse toetusmeetmete olemasolu ja kättesaadavus soodustataks suurte mitmekesistamise soodustamine monokultuuride teket ( näiteks maisI kasvatamine ainult biogaasi tootmiseks) Ekstreemsete ja vääramatu jõuga ilmastikutingimustest tingitud kahjude kindlustamise 4.1.3.1. Kahjuhüvitiste meetmete olemasolu ja kättesaadavus K+ süsteemi väljatöötamine, sh saamatajäänud tulude hüvitamiseks Loomataudide, zoonooside ja nende siirutajate ning uute ja ohtlike taimekahjustajate levikust tingitud 4.1.3.2. Täielikult olemas K+ kahjude, sh saamatajäänud tulude hüvitamise süsteemi väljatöötamine Looduskahjude kriisifondi loomine, et kindlustada vajalik ressurss kriisiabinõude läbiviimiseks riigiametitele ning põllumajanduskindlustuse 4.1.3.3. Kriisifondi olemasolu ja funktsioneerimine K+ kindlustusmaksete taskukohasuse tagamiseks põllumajandustootjatele kõrge looduskahju riskiga piirkondades Regulatiivsete meetmete väljatöötamine keskkonnakahjude vältimiseks ilmastikust tulenevate riskide juhtimisel põllumajandustootmises, nt saagi/toodangu kvaliteedi säilitamisel/parandamisel, 4.1.4.1. saagikoristuse hõlbustamise või mulla parandamise Täielikult olemas K+ K+ või maaparanduse eesmärgil, väetiste ja kasvuregulaatorite kasutamise piirangud, monokultuuri piirangud, mesinduse korjebaasi tagamine jms. Paindlikkust võimaldavate regulatiivsete meetmete 4.1.4.2. Täielikult olemas keskkonnamõju puudub väljatöötamine loomade heaolu ja tervise tagamiseks  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Paindlikkust võimaldavate regulatiivsete meetmete väljatöötamine muldade kaitseks, nt huumusvaru vähenemise, muldade hapestumise, toitainete talvise 4.1.4.3. Täielikult olemas K+ K+ väljaleostumise piiramiseks, C:N bilansi optimeerimiseks, muldade vee- ja tuuleerosiooni takistamiseks Väetiste kasutamise ja sõnnikukäitluse nõuete Paindlikkust võimaldavate regulatiivsete meetmete ülevaatamisel peab Väetiste kasutamise lubatud aeg pikem ja sõnnikuhoidlate nõuetekohane maht 4.1.5.1. väljatöötamine kasvuperioodi pikenemisest tingitud K+ arvestama meetme mõju väiksem ressursi efektiivsema ärakasutamise tagamiseks veekeskkonnale, vältides vastuolu veekaitseliste eesmärkidega. Regionaalsete maaparanduskavade väljatöötamine ja 1) Regionaalsete maaparanduskavade olemasolu; 2) Korrastatud eesvoolude 4.1.6.1. K+ rakendamine kooskõlas veemajanduskavadega pikkus (km) Strateegiate ja kavade positiivset mõju saab Regionaalsete taimekaitsestrateegiate ja suurendada, integreerides bioohutusmeetmete väljatöötamine, nt pestitsiidide 1) Regionaalsete taimekaitsestrateegiate olemasolu; 2) Regionaalsete nende koostamise 4.1.7.1. triivi vältimiseks tuulele avatud rannikumaastikel, bioohutuskavade olemasolu; 3) Kahjustajavabaks tunnistatud tootmiskohtade K+ põhimõtetesse erinevad kahjustajavabade alade ja -tootmiskohtade staatuse arv keskkonnakaitseaspektid andmine ja säilitamine (pestitsiidide veekeskkonda jõudmise vältimine jms). Regionaalsete energiastrateegiate arendamine 1) Regionaalsete energiastrateegiate olemasolu; 2) EE võrguga liitumise tasu 4.1.8.1. bioenergeetika ressursside kasutamise efektiivsuse, K+ määr tootjatele majanduslikult mõttekas varustatuse ja energiaturvalisuse parandamiseks. Alusinformatsiooni olemasolu osapooli rahuldava kompensatsioonimehhanismi 4.1.9.1. Uurimise planeerimine ja läbiviimine keskkonnamõju puudub väljatöötamiseks Teadusuuringud aineringest muld-taim süsteemis ja Programmide olemasolu: Uute kultuuride agrotehnoloogia ja integreeritud mõjudest mulla toitainetele, toitainete bilansile, taimekaitse, mesinduse korjebaasi tagava taimekasvatuse külvipinna struktuuri 4.1.10.1. K+ taimede ja loomade produktsioonile kliimamuutuste optimeerimine, agroklimatoloogiliste näitajate ja eriolukordade (üleujutused, kontekstis põuad, PM maal) modelleerimine, muldade C-varu seire jms. Teadusuuringud kliimafaktorite kaudsetest mõjudest taimedele ja loomadele ning põllumajanduskeskkonnale, sh koos- ja vastasmõjudest kasvuhoonegaaside, muude saasteainete, patogeenide ning kahjurite mõjuga; muutuste mõjust tolmeldajate, kalade jt loomade 4.1.10.2. heaolule ja tervisele ning taimetervisele, Programmide olemasolu, seirete läbiviimine keskkonnamõju puudub rändlindudele ja looduskahjudele; majanduslikult oluliste (sh endeemsete), uute ja ohtlike taimekahjustajate ja loomataudide ning zoonooside ja nende siirutajate, sh kalade ja mesilaste parasiitide seisundi hindamine ja epidemioloogia; ning looduskahjude prognoosimine  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Keskkonnasäästlike taimekasvatustehnoloogiate väljatöötamine, sh taimekaitse, väetamise, mullaharimise meetodite ja sõnnikumajanduse mõjude analüüs veekogudele, pinna- ja põhjaveele, 4.1.10.3. Olemas K+ K+ regionaalsete taimekaitsesüsteemide, sh biotõrjemeetodite, harimis- ja väetamistehnoloogiate alus- ja rakendusuuringud ning saasteainete emissiooni vähendamise võimaluste hindamine. Kliimariskide arvestamine riiklikus Kriisikavade väljatöötamine loodusõnnetuse puhuks, uute, kohalikesse oludesse 4.1.10.4. sordiaretusprogrammis ja riiklikus sobilike ja haiguskindlate sortide/tõugude aretus; uute söödakultuuride K+ K+ tõuaretusprogrammis sordiaretus 4.1.11.1. Kliimariskide sotsiaalse ja majandusliku mõju uurimine Olemas keskkonnamõju puudub Põllumajandusettevõtjate keskkonnateadlikkust suurendavate väljaõppe- ja täiendkoolituse 4.1.12.1. Olemas keskkonnamõju puudub kaasajastamine, avalikkuse informeerimine, avalik kaasatus monitooringuprogrammidesse Teadmussiirde programmide väljatöötamine ja 4.1.13.1. Olemas keskkonnamõju puudub elluviimine kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil Olukorraanalüüs ja lähteülesande püstitamine, 4.1.14.1. Täielikult olemas K+ esialgne investeering 4.1.14.2. Arendused Täielikult olemas K+ Olukorraanalüüs ja lähteülesande püstitamine, 4.1.15.1. Olemas keskkonnamõju puudub esialgne investeering 4.1.15.2. Arendused Olemas keskkonnamõju puudub Muutuvas kliimas sobivamate hooldusraiete 4.2.1.1. Puiduväärtus kasvab 10-20% K+ intensiivsuse ja sesoonsuse analüüs 4.2.1.2. Raievanuste majanduslik ja -ökoloogiline analüüs Puiduväärtus kasvab 10-20% K+ Lageraie ja selle võimalikud alternatiivid, sh Erinevate raieviiside mõjud on analüüsitud ökoloogilisest ja majanduslikust 4.2.1.3. K+ K+ püsimetsandus aspektist lähtudes 4.2.1.4. Raietega seonduvate õigusaktide muutmine Puiduväärtus kasvab 10-20% keskkonnamõju puudub  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Tuleb jälgida, et vastupidavamate kultuuride (eelis)arendamise käigus ei soodustataks monokultuursete Metsageneetiliste uuringute tõhustamine, järglaste- metsamassiivide teket ja ja geograafiliste katsekultuuride rajamine, sh Metsataimede ellujäämuse paranemine ja metsa juurdekasvu suurenemine ca 4.2.2.1. K+ piirkonnale iseloomulike kliimamuutustele ja haigustele vastupidavama 10-20% koosluste kadumist ilma metsakultiveerimismaterjali tootmine otsese vajaduseta. Tegevuse planeerimisel arvestada mõjuga bioloogilisele mitmekesisusele ja kaitsealustele liikidele. 4.2.2.2. Sobivama ja efektiivsema kultiveerimisviisi valimine Paranemine 10-20 % keskkonnamõju puudub Kaitsemetsade säilimine (vt ka metsaökosüsteemide 4.2.3.1. Kaitsemetsade osakaal ei kahane O++ ja elurikkuse osa) Imporditava sh teadmata päritolu bioloogilise On pidev seire koos DNA analüüsiga ning ohtlike kahjustajate kiire avastamise 4.2.3.2. K+ materjali seire ja kontrollimine tulemusena nende osakaal väheneb Pidev haigustekitajate monitoorimine, sh invasiivsed Pideva seire käigus avastakse olulised patogeenid kiiremini ning metsa tervislik 4.2.4.1. K+ haigustekitajad (vt ka elurikkuse osa) seisund paraneb ca 10-20% Patogeenide epidemioloogia ja levikustrateegia 4.2.4.2. Uued teadmised kooskõlastatud majandusvõtetega ning tulu kasv 10-20% keskkonnamõju puudub uurimine 4.2.4.3. Haigusetekitajate leviku ja kahjustuse modelleerimine Kahjude hindamine paraneb ning tulu saadakse enam ca 10-20% keskkonnamõju puudub Innovaatilise tehnoloogia kasutamine metsamulla Pinnast ja metsamulda lõhutakse vähem ning teed ja kuivendussüsteemid on 4.2.5.1. O+ O+ kahjustuste vähendamiseks korrastatud vastavalt uutele põhimõtetele Teid ja pinnast lõhutakse vähem ning teed ja kuivendussüsteemid on 4.2.5.2. Metsateede ja kuivendussüsteemide korrastamine K+ O+ korrastatud vastavalt täiendavatele põhimõtetele Kalavarude täpsem ja oskuslikum teadmispõhine majandamine (nt alammõõtude optimeerimine, paremate kudemistingimuste loomine, ajaliste ja Kalavarusid kasutatakse võimalikult säästlikult ja efektiivselt; kalandusest saadav 4.3.1.1. K+ K+ ruumiliste püügipiirangute seadmine); tulu on maksimaalselt võimalik. püügikoormuste vastavusse viimine muutunud varudega Vähenevate kalavarude otstarbekam ja efektiivsem kasutamine (nt rannaelanike väikesemahulise Kalavarude vähenemine on meetmete rakendamisel peatunud; kalaasurkonnad 4.3.2.1. K+ kalapüügi võimaldamise, harrastuspüügi edendamise on tasakaalus ega mõjuta negatiivselt veeökosüsteeme. kaudu). 4.3.3.1. Kalakasvatuse ja võõrliikide kasutamise edendamine Eesti elanike varustatus kvaliteetsete kodumaiste kalatoodetega on tagatud K+ Kompleksuuringud kalapopulatsioone ja -kooslusi mõjutavate survetegurite koosmõju kohta läbi viidud; kalavarude seire piisavalt seostatud muu elustiku- ja Kalavarusid reguleerivate protsesside komplekssed keskkonnaseirega. Uuringutulemusi kasutatakse kalavarude majandamise 4.3.4.1. keskkonnamõju puudub uuringud praktikas. Vastavalt uuringu tulemustele ja kujunenud klimaatilistele tingimustele kohandatakse edasised tegevused kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks. Küttimise, ulukihoolde ja kaitse ümberkorraldamine Uuendatud ulukiseire (sh parasitoloogiliste uuringute tõhustamine), mis 4.4.1.1. keskkonnamõju puudub vastavalt kliimamuutustele võimaldab õigeid jahimajanduslikke otsuseid muutuvates kliimatingimustes  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Vajadusel uute investeeringute mõjude hindamiseks KMH Turismi võimaluste mitmekesistamine ning uute Kõigil turismi tõmbekeskustel on välja arendatud peamised atraktsioonid ja läbiviimine. Kõikide 4.5.1.1. ilmastikuoludest sõltumatute atraktsioonide loomine toetavad teenused, mis pakuvad võimalusi sihtkoha külastamiseks igal aastaajal K+ atraktsioonide puhul hinna turismi tõmbekeskustesse ja ilmastikuoludes. mõju loodusele ja kogukonnale, sh näiteks võimalikku mürasaastet Külastajate rahulolu suurendamine Turismi teeninduskvaliteedi parandamise koolitused, mentorlus, nõustamine. teeninduskvaliteedi ja turistide turvalisuse Turismiettevõtete riskijuhtimiskavade väljatöötamine ja valmisoleku tagamine 4.5.1.2. K+ parandamise kaudu turismiettevõtetes ja turismiga ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud ohtude vältimiseks ja hädaolukordade seonduvates ettevõtetes. lahendamiseks. Turistide arvu kasvust tingitud keskkonnale ja kohalikule kogukonnale langeva Tagada maaturismis turistide voo parem 4.5.1.3. negatiivse mõju minimeerimine läbi koordineeritud tegevuste ning randadele ja K+ K+ koordineerimine rannikualadele ligipääsu tagamine Otsene keskkonnamõju puudub, koolitustel Kliimamuutustega kohanemise uuringute, eksperthinnangute teostamine ning teavitada sõltuvalt Suurendada turismisektori kliimakohanemise teadmiste vahendus turismisektorile. Ressursibaasi loomine turismi kavandatud tegevusest 4.5.1.4. teadlikkust ja võimekust kliimakohanemise uuringuteks, koolitusteks, mentorluseks ja keskkonnamõjudest ja viia konsultatsioonideks. vajadusel konkreetse tegevuse mõju hindamiseks läbi KMH Turba kaevandamise Teostada märgkaevandamise ja märja turba kasutuse ning edasise töötluse sõltuvuse vähendamisel uuring hindamaks ja leidmaks viise sõltuvuse vähendamiseks Vähendada turba kaevandamise sõltuvust ilmastikutingimustest tuleb 4.6.1.1. ilmastikutingimustest (eelkõige sademete tõus ja ekstreemselt märgade K+ K+ K+ ilmastikutingimustest jälgida, et sellega seoses ei päevade esinemine), turba kao ja CO2 emissiooni vähendamiseks tekiks negatiivset mõju turbakaevandusalade kogupindala vähendamise kaudu. keskkonnale Keskkonnaamuutuste leevendamine - Uuringu läbiviimine mikrokliima tingimuste ja veekeskkonna mõjude suhtes. tuleohutusnõuete, taastamismetoodikate, veekaitse Lähtuvalt uuringu tulemustest õigusaktide täiendamine (Kaevandamise ja 4.6.1.2. K+ nõuete jms ajakohastamine lähtuvalt kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuete määrus, Maapõueseadus, Heitvee kliimamuutustest veekogusse või pinnasesse juhtimise kord) Taastamisviiside edukuse seire. Ühekordse metoodika koostamine (vajadusel Optimaalse ja kliimamuutustega arvestava selle hilisem täiendamine) ja rakendamine. Lähtuvalt uuringu tulemustest 4.6.1.3. K+ K+ kaevandusjärgse kasutuse tagamine õigusaktide täiendamine (Maapõue seadus - Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord) Teostada kasvuhoonegaaside emissiooni hindamine Teostatakse CO2 emissiooni hinnang ning täpsustatakse keskkonnatasusid 4.6.1.4. lähtuvalt kliimamuutustest ja sellest lähtuvalt lähtuvalt uuringu tulemustest. Viiakse läbi sotsiaal-majanduslik uuring keskkonnamõju puudub reguleerida keskkonnatasusid täiendavate keskkonnatasude kehtestamise mõjude hindamiseks. Meetme rakendamiseks on vaja eelnevalt läbi viia Läbi on viidud täiendavaid uuringuid parima riikliku kindlustusprogrammi 5.1.1.1. täiendavaid uuringuid parima riikliku keskkonnamõju puudub väljatöötamiseks Eestis kindlustusprogrammi väljatöötamiseks Eestis Vastavalt uuringute kaudu saadud tulemustele tuleks töötada välja Eesti tingimustele kõige paremini Välja on töötatud Eesti tingimustele kõige paremini sobivam kindlustusmudel 5.1.1.2. keskkonnamõju puudub sobivam kindlustusmudel ilmasündmustest ilmasündmustest tulenevate riskide katteks tulenevate riskide katteks Meetme rakendamiseks tuleks täiendada vastavalt 5.1.1.3. Täiendatud on kindlustusalast seadusandlust keskkonnamõju puudub vajadusele kindlustusalast seadusandlust  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Täiendada statistikaameti poolt kogutavaid andmeid Täiendatud on statistikaameti poolt kogutavaid andmeid meetme rakendamise 5.1.1.4. meetme rakendamise tulemusmõõdikute keskkonnamõju puudub kasutatavate tulemusmõõdikute hindamiseks hindamiseks Alustada kindlustuskaetuse monitoorimist ohustatud 5.1.1.5. piirkondades ning juhtida vajadusel tähelepanu Läbi on viidud kindlustuskaetuse monitooriing ohustatud piirkondades. keskkonnamõju puudub piirkondlikkule kindlustusvajadusele. Uurida võimalust riikliku reservi loomiseks On uuritud võimalust riikliku reservi loomiseks kliimamuutusega seotud 5.1.2.1. kliimamuutusega seotud hädaolukordadest keskkonnamõju puudub hädaolukordadest tulenevate kulude katmiseks (riskikulude fond); tulenevate kulude katmiseks (riskikulude fond); Uurida, kas alternatiivina reservfondile oleks on uuritud, kas alternatiivina reservfondile oleks mõttekam emiteerida kliimaga 5.1.2.2. mõttekam emiteerida kliimaga seotud valitsuse keskkonnamõju puudub seotud valitsuse võlakirju; võlakirju; Uurida, millise riikliku toetusskeemi loomine on on uuritud, millise riikliku toetusskeemi loomine on ühiskonnale soodsam, kas nö 5.1.2.3. ühiskonnale soodsam (kas nö keskkonnamõju puudub mikrokindlustussüsteemi või reservfondi loomine mikrokindlustussüsteemi või reservfondi loomine) Uurida, millised on võimalused PPP-mudelite 5.1.2.4. on uuritud, millised on võimalused PPP-mudelite kasutamiseks kindlustuses; keskkonnamõju puudub kasutamiseks kindlustuses Uurida, kas ja millistel tingimustel on kliimasündmuste sagenedes võimalik võimaldada vähekindlustatud on uuritud, kas ja millistel tingimustel on kliimasündmuste sagenedes võimalik 5.1.2.5. isikutele mikrokindlustustoodete soetamist ning võimaldada vähekindlustatud isikutele mikrokindlustustoodete soetamist ning keskkonnamõju puudub millisel juhul võiks kindlustusmakse rahastamisel tulla millisel juhul võiks kindlustusmakse rahastamisel tulla appi riik? appi riik? Uurida, millist mõju avaldavad kliimasoojenemisega kaasnevad ohud elu- ja ravikindlustusele (nt on uuritud, millist mõju avaldavad kliimasoojenemisega kaasnevad ohud elu- ja 5.1.2.6. suurenenud puugioht, kuumarabandused, libedusest ravikindlustusele (nt suurenenud puugioht, kuumarabandused, libedusest keskkonnamõju puudub tingitud traumad ja õnnetused, tundmatute haiguste tingitud traumad ja õnnetused, tundmatute haiguste võimalik levik jms); võimalik levik jms) Uurida kahjukindlustuses piiriüleste on uuritud kahjukindlustuses piiriüleste kindlustuslepingute sõlmimise 5.1.2.7. kindlustuslepingute sõlmimise võimaluste keskkonnamõju puudub võimaluste parandamist koostöös teiste EL-i riikidega; parandamist koostöös teiste EL-i riikidega; Uurida kohustusliku varakindlustuse kehtestamise 5.1.2.8. on uuritud kohustusliku varakindlustuse kehtestamise võimalusi ja vajalikkust. keskkonnamõju puudub võimalusi ja vajalikkust. Üleujutusaladel paiknevad ettevõtted on teavitatud üleujutusriskist. Kliimamuutuste mõjude käsitlemine ettevõtjatele on kaasatud majanduskonverentside programmidesse. Kliimamuutuste ja nende mõju kohta on ettevalmistatud infomaterjalid kinnisvara ja ettevõtluse valdkonda oluliselt mõjutavatele institutsioonidele (pankade laenukomiteed, kindlustusfirmad, Eeldusel, et suurem kinnisvarabürood, ettevõtted). Kliimatundlikes harudes ja riskialadel teadlikkus suunab 5.3.1.1. Tutvustada kliimamuutuste mõjusid ettevõtjatele paiknevatele tööstustele/ettevõtjatele on levitatud teavet kliimariskidest ja K+ K+ ettevõtteid tegema riske kliimakindluse parandamise võtetest. ennetavaid valikuid. Kliimamuutuste ja nende mõju kohta on ettevalmistatud infomaterjalid kinnisvara ja ettevõtluse valdkonda oluliselt mõjutavatele institutsioonidele (pankade laenukomiteed, kindlustusfirmad, kinnisvarabürood, ettevõtted) Kliimatundlikes harudes ja riskialadel paiknevatele tööstustele/ettevõtjatele on levitatud teavet kliimariskidest ja kliimakindluse parandamise võtetest. Toetust saavad projektid arvestavad kliimamuutustega kohanemise vajadusega 5.3.2.1. Olemasolevate hindamiskriteeriumite täiendamine keskkonnamõju puudub ja toetavad kohanemist.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Luua toetusskeem ettevõtetele, mil peab olema pidev Määratletakse reageerimisvõimekuse tingimused, kaardistatakse sihtettevõtted valmidus Eestis toimuvate äärmuslike 5.4.1.1. ja nende toetusvajadused ning luuakse vastav toetusskeem ning rakendatakse K+ ilmastikunähtuste puhul kiirreageerimiseks ning mille seda. reageerimisvalmiduse tagamine on kogu riigi huvides. Luua olemasolevate ettevõtlustoetuste baasil Kaardistatakse Eesti teadus-arendusasutustes ja ettevõtetes juba välja töötatud meetmed kliimamuutusega kohanemist ja kuid turule toomata kliimamuutusega seotud tehnoloogiad ja tooded ning 5.4.1.2. ootamatutele kliimasündmustele reageerimist selgitatakse välja takistused nende turule toomisel. Koostöös teadus- keskkonnamõju puudub võimaldavate uute tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendusasutustega viiakse jooksvalt läbi valdkonnaga seotud tehnoloogiate arendamiseks ning turustamiseks. trendianalüüsi. Välja töötada sobiv metoodika kliimariskide Välja on töötatud sobiv metoodika kliimariskide lülitamiseks tulu-kulu analüüsi 5.5.1.1. keskkonnamõju puudub lülitamiseks tulu-kulu analüüsi koosseisu; koosseisu; Suuremahuliste riiklike investeeringute/riiklite toetuste puhul rakendada eeltoodud analüüsi Suuremahuliste riiklike investeeringute/riiklike toetuste puhul rakendatakse 5.5.1.2. hindamaks nende investeeringute/toetuste mõju eeltoodud analüüsi hindamaks nende investeeringute/toetuste mõju K+ kliimariskidega kohanemisele/ kliimariskide kliimariskidega kohanemisele/ kliimariskide vähendamisele; vähendamisele; Erinevatelt ministeeriumitelt ja allasutustelt (EAS, PRIA, KIK jt) kliimariskidega Erinevatelt ministeeriumitelt ja allasutustelt (EAS, PRIA, KIK jt) kliimariskidega kohanemisele/kliimariskide vähendamisele olulisel kohanemisele/kliimariskide vähendamisele olulisel määral kaasaaitavate 5.5.1.3. keskkonnamõju puudub määral kaasaaitavate suuremahuliste investeeringute suuremahuliste investeeringute kohta käivad andmed on süstematiseeritud (ja kohta käivate andmete süstematiseerimine (ja vajadusel raporteeritud) vajadusel raporteerimine) 5.5.2.1. Toetusskeemi/fondi loomine. Kliimamuutustega kohanemiseks on loodud spetsiaalne toetusskeem/fond. keskkonnamõju puudub Suurendada tööjõu paindlikkust äärmuslike Luuakse riiklik fond, mis toetab tööjõu paindlikkust äärmuslike ilmastikunähtuste 5.6.1.1. K+ ilmastikunähtuste tagajärgedega toimetulemiseks tagajärgedega tegelemisel. Suurendatakse riiklikku tellimust kliimamuutustest mõjutatud valdkondades, kus on tööjõudu rohkem vaja (ja vähendakse valdkondades, kus tööjõu vajadus Kohandatakse koolitatute arvu tööjõu nõudlusega langeb). Ümber- ja täiendõppe korraldamisel arvestatakse kliimamuutustest 5.6.1.2. kliimamuutustest mõjutatud ettevõtlusvaldkondades K+ tingitud mõjusid. Töökohtade arv ei lange kliimamuutuste tõttu (pigem kasvab). ning teadus- ja arendustöös Eestis on olemas inimesed, kes on kliimamuutuste mõjuga kursis ja oskavad seda arvestada tööalaselt (sh kriiside puhul nt äärmuslike ilmastikunähtuste korral). Arendatakse ja soodustatakse ettevõtlust Ettevõtluse arendamisele suunatud tegevused (nõustamine, toetused, koostöö 5.6.1.3. K+ kliimamuutustest positiivselt mõjutatud valdkondades edendamine, ekspordi soodustamine jne). Hädaolukordades käitumise juhendite loomine Valminud on hädaolukordades käitumise juhendid riigi- ja KOV asutuste 6.1.1.1. erinevate ministeeriumite ja nende allasutuste ning keskkonnamõju puudub töötajatele. Päästeameti koostöös Täienduskoolitused KOV spetsialistidele (sh KOV spetsialistid on läbinud täienduskoolitused ja oskavad hädaolukordi keskkonnamõju on vähene 6.2.1.1. K+ sotsiaaltöötajatele). ennetavalt käituda. või puudub KOV spetsialistid on osalenud hädaolukordades toimetuleku õppustel ja oskavad keskkonnamõju on vähene 6.2.1.2. Õppused KOV spetsialistidele (sh sotsiaaltöötajatele). eksteemseid olukordi ennetavalt käituda ning ohuolukorras tagada haavatavate K+ või puudub gruppide teenindamine. Süsteemne teavitustegevus ja kommunikatsioon, Teavitustegevuse korraldus on läbi mõeldud ning rakendatakse süsteemselt läbi 6.3.1.2. kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja erinevate kommunikatsioonikanalite (Trükimeedia, sotsiaalmeedia, sündmused keskkonnamõju puudub võimalustest jne). Säästvat arengut toetava kooli kriteeriumite ja On välja töötatud säästvat arengut toetava kooli kontseptsioon ja kriteeriumid 6.4.1.1. keskkonnamõju puudub kvaliteedi hindamise süsteemide väljatöötamine. ning vastavuse hindamise süsteem.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Õpetajatele täiendavate õppematerjalide koostamine kliima ja kliimamuutuste kajastamiseks läbivas teemas "keskkond ja jätkusuutlik areng" ning Õpetajatele on kättesaadavad kliimamuutustega kohanemist ja kodanikukaitset 6.4.1.2. ekstreemsete ilmaoludega toimetuleku kajastamiseks keskkonnamõju puudub toetavad õppematerjalid. ühiskonnaõpetuse ainetundides ja läbivates teemades "keskkond ja jätkusuutlik areng" ning "tervis ja ohutus". Õpetajate täienduskoolituste korraldamine kliima ja Õpetajatele on kättesaadavd kliimamuutustega kohanemist ja kodanikukaitset 6.4.1.3. kliimamuutuste ning läbiva teema keskkond ja keskkonnamõju puudub toetavad täiendkoolitused. jätkusuutlik areng käsitlemise teemadel. Finantsskeemi loomine koolide kliimamuutustega On rakendatud finantsskeem, mis toetab koolide kohandamist kliimamuutustega 6.4.1.4. kohanemise ja säästvat arengut toetava kooli K+ (renoveerimis- ja investeerimistoetus). kriteeriumitele vastavaks renoveerimise toetamiseks. Keskkonnahariduskeskustele ja looduskoolidele Säästvat arengut toetava kooli kontseptsioon ja kriteeriumid ning vastavuse 6.4.2.1. säästva arengu kriteeriumite ja kvaliteedi hindamise hindamise süsteem on kohandatud ka keskkonnahariduskeskustele ja keskkonnamõju puudub süsteemide väljatöötamine. looduskoolidele. Kliimamuutustega ja nendega kohanemisega seotud Keskkonnahariduskeskuste ja looduskoolide õppeprogrammid toetavad 6.4.2.2. keskkonnamõju puudub programmide väljatöötamine ja pakkumine. kliimamuutustega kohanemist. Täiendkoolitused keskkonnahariduskeskuste ja Keskkonnahariduskeskuste ja looduskoolide spetsialistidele on kättesaadavad 6.4.2.3. looduskoolide spetsialistidele nii kliimamuutuste kui kliimamuutustega kohanemist toetavad õppematerjalid ja kliimamuutustega keskkonnamõju puudub uute õppemeetodite vallas. kohanemist toetavad täiendkoolitused. Kliimaprognooside uuendamise teenuse tellimine kas Eestis on olemas kaasaegsele teaduslikule infole tuginev adekvaatne 6.5.1.1. keskkonnamõju puudub KUKist või ülikoolidelt. kliimaprognoos Kliimauuringute stabiilse finantseerimise tulemusel on Eestis olemas hea teave 6.5.2.1. Kliimauuringute finantseerimine Eestis. keskkonnamõju puudub kliimamuutuste kohta Eestis ja oskusteave kliimasündmuste modelleerimiseks. Kliimamuutustega seotud rahvusvahelistes Eesti kliimateadlased on kaasatud rahvusvahelistesse kliimauuringutesse ja nii 6.5.2.2. keskkonnamõju puudub teadusprogrammides osalemise kaasfinantseerimine. on kindlustatud viimase teadusliku info kiire jõudmine Eestisse. Täisprogrammidega ilmajaamade ehitamine Otepääle Uute ilmajaamade ehitamisega täidetakse olulised lüngad Eesti Konkreetsetele objektidele 6.5.3.1. ja Lahemaale meteoroloogilises vaatlusvõrgustikus. tuleb vajadusel teha KMH 6.5.3.2. Vaatlusjaamade vaatlustehnika pidev kaasajastamine Vaatlustehnika pidev kaasajastamine vaatlusjaamades tagab alginfo kvaliteedi. keskkonnamõju puudub Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või 50 uuendatud seirejaama, 1 uus automaatsondjaam, 1 uuendatud prognoosimiseks. Seirejaamade uuendamine ja kalibreerimislabor. Kiirem ning kvaliteetsem valmisolek Konkreetsetele objektidele 6.5.4.1. uuendatud kalibreerimislabor. Seire vajab keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks ja riskijuhtimiseks. tuleb vajadusel teha KMH kaasajastamist. Ressursse ohustavatele Meteoroloogilised ja hüdroloogilised seired on arenenud. Seirejaamad ja hädaolukordadele reageerimise võime vajab kalibreerimislabor uuendatud. kaasajastamist (2015). Täiendkoolitustega tagatakse ilmateenistuse töötajate kursisolek eeldatavate Vaatlejate, sünoptikute ja tehnilise personali 6.5.5.1. muutustega Eesti kliimas ja ilmas ning uudsete vaatlusmeetodite ja ilma keskkonnamõju puudub täiendkoolitused modelleerimise võimalustega. Pidev vaatlusmeetodite arendamine kindlustab ilmaprognooside ja 6.5.5.2. Vaatlusmeetodite arendamine keskkonnamõju puudub kliimamuutuste modelleerimise jaoks vajaliku alginfo kvaliteedi. Ilmateaduste õppekavade ühtlustamine tagab klimatoloogia erialad lõpetanud 6.5.6.1. Ilmateaduste õppekavade standardite ühtlustamine keskkonnamõju puudub üliõpilaste nõutava kvalifikatsiooni. Klimatoloogia ja meteoroloogia kõrgkooliõpikute 6.5.6.2. Kõrgkooliõpikute olemasolu parandab õppetöö kvaliteeti klimatoloogias. keskkonnamõju puudub koostamine  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Ilmateaduste õppesuuna riikliku tellimuse 6.5.6.3. Riiklik tellimus klimatoloogia õppesuunale tagab spetsialistide järelkasvu. keskkonnamõju puudub kujundamine Kliimamuutustega kaasnevaid ülekandeefekte Selgitatud on avatud majanduses ja rahvusvahelises poliitikas tekkivaid 6.6.7.1. keskkonnamõju puudub hindava uuirngu läbiviimine kliimamuutustest tingitud ülekandeefekte ja hinnatud nende mõju Eestile. Keskkonnasäästliku arengu ja rahvusvaheliselt seatud 6.6.1.1. kliimaeesmärkide prioriteetsuse suurendamine Kliimaeesmärkide saavutamise toetamise osakaal on arenguabis suurenenud keskkonnamõju puudub arenguabi andmisel. Eesti toetab nii EL-i kui ÜRO kliimalepetes riikidele Eesti on toetanud nii EL-i kui ÜRO kliimalepetes riikidele ambitsioonikate ja 6.6.2.1. keskkonnamõju puudub ambitsioonikate ja siduvate eesmärkide seadmist. siduvate eesmärkide seadmist. Oma „kaalu“ suurendamiseks ambitsioonika EL-i Oma „kaalu“ suurendamiseks ambitsioonika EL-i energia- ja kliimapoliitika ning energia- ja kliimapoliitika ning ÜRO kliimalepete 6.6.2.2. ÜRO kliimalepete kujundamisel on Eesti tuntavalt suurendanud taastuvenergia keskkonnamõju puudub kujundamisel suurendab Eesti tuntavalt osakaalu energia lõpptarbimises (Eurostat) taastuvenergia osakaalu (mõõdik: Eurostat). Arvestatakse kliimamuutustest tulenevate mõjudega sademevee kogumissüsteemide planeerimisel (sh rohealade suurendamine) ning neid Tagada sademevee kogumisüsteemi valmisolek 7.1.1.1. käsitletakse sademevee strateegiates, arengu- ja tegevuskavades. Selgitatakse K ++ K+ suurematele sademete kogustele välja kliimamuutustest tulenevad mõjud lokaalsele kanalisatsioonile ja kaevudele hajasustuses ning teostatakse vastavaid teavitustöid. Toetatakse elektriliinide ja -kaablite projekteerimisnorme sätsestavate EL-i standardite rahvuslike lisade uuendamist ja väljatöötamist, et elektrivõrk oleks 7.1.2.1. Tagada elektrivõrgu toimimine kõikides kliimaoludes vastupidavam kliimamuutustest tingitud ilmastikule. Täiendatakse Seadme K+ ohutuse seadust või samaväärne õigusakt selliselt, et seadmed oleksid ohutud ka vaatamata kliimamuutustest tingitud ilmastikule. Transporditaristuga seotud kõvakattega alade vähendamine ja edasise laienemise vältimine - parkimiskohtade nõudluse ohjamine linnades, ruumitõhusa transpordisüsteemi eelisarendamine (ühistransport, Vähendada kõvakattega alade kasutamist ja 7.2.1.1. rööbastransport) ja uue taristu ehitamise vajaduse vähendamine. K+ K + olemasolevate kõvakattega alade optimeerimine Planeeringutes kõvakattega alade vähendamine, olemasoleva liikumiskeskkonna katete rekonstrueerimine; juhendite ja standardite väljatöötamine, vähendamispotentsiaalsete alade kaardistamine. Teede projekteerimisel ja ehituse nõuete uuendamisel arvestatakse, et teed 7.2.1.2. Tagada teede korrashoid muutunud kliima puhul keskkonnamõju puudub oleksid vastupidavamad sooja külma vaheldumisele talviti. Raudtee projekteerimisel ja ehituse nõuete uuendamisel arvestatakse, et Tagada raudteede vastupidavus kõrgete 7.2.1.3. raudteed oleksid vastupidavad kõrgematele keskmistele temperatuuridele ning keskkonnamõju puudub termperatuuride puhul kuumalainetele. Sildade projekteerimisel ja ehituse nõuete uuendamisel arvestatakse, et Tagade sildade vastupidavus suurnenud sademete ja 7.2.1.4. sillatammid oleksid vastupidavamad üleujutustele ja paduvihmadele ning keskkonnamõju puudub üleujutuste puhul ülemise põhjavee kihi tasemetõusule Tagada suurenenud jäätõrje vajaduse puhul ohutus Vaadatakse üle nõuded, milliseid kemikaale võib kasutada jäätõrjeks, et need 7.2.1.5. K+ keskkonnale ja tervisele suurenenud koguste tõttu ei tekita kahju inimtervisele ja keskkonnale. Tagada väikesadamate kohastumine merevee Sadamate ja väikesadamate ehituse nõuete ajakohastamisel arvestatakse 7.2.1.6. keskkonnamõju puudub kõrgema tasemega mereveetaseme tõusuga. Tagada transporditaristu läbitavus äärmuslike Riiklike ja kohalike teede- ja kõnniteede hooldusekulude eelarvestamisel 7.2.1.7. keskkonnamõju puudub ilmaolude puhul ning teede korrashoid arvestatakse kliimamuutustest tuleneva suurenenud teehoolduse vajadusega.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Ülevaade kliimamuutuste mõjuga kohanemise käsitlemisest valdkondlikes 7.3.1.1. Õppekavade hindamine keskkonnamõju puudub õppekavades Ülikoolide ja kutsekoolide projekteerimis-, planeerimis- ,inseneri- ja ehitusvaldkonna õppekavasid 7.3.1.2. Valdkondlikud õppekavad on täiendatud keskkonnamõju puudub täiendatakse nii, et need hõlmaksid kliimamuutustega kohanemise temaatikat 7.3.1.3. Valdkondliku pädevuse suurendamine Pädevate erialaspetsialistide olemasolu keskkonnamõju puudub 7.3.2.1. Rekonstrueerida väike- ja korterelamuid Riiklike toetuste abil täiendavalt rekonstrueeritud elamute netopinna m2 kasv O+ 7.3.2.2. Lokaalsete taastuvenergialahenduste toetamine Lokaalsete taastuvenergialahenduste osakaalu kasv K+ 7.3.3.1. Erinevate huvirühmade teadlikkuse analüüs Ülevaade olemasolevast olukorrast keskkonnamõju puudub Planeerijate, projekteerijate, KOV ametnike ja elanikkonna teadlikkuse 7.3.3.2. Teavitustöö keskkonnamõju puudub suurenemine 7.3.4.1. Võimalike fiskaalmeetmete analüüs Ülevaade võimalikest meetmetest keskkonnamõju puudub tõhusamad elamud vajavad vähem soojusenergia Avaliku sektori hoonete energiasäästlikuks vajadust, mistõttu köetakse 7.3.5.1. 3% keskvalitsuse hoonetest on rekonstrueeritud O+ rekonstrueerimine 3% ulatuses aastas hooneid vähem ja see mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile tõhusamad elamud vajavad vähem soojusenergia Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise vajadust, mistõttu köetakse 7.3.5.2. Avaliku sektori liginullenergia hoonete ehitamise pilootprojektid O+ pilootprojektide teostamine hooneid vähem ja see mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile Avaliku sektori omanduses oleva energiasäästliku Avaliku sektori omanduses oleva üürielamufondi ehitamine, pensionifondide 7.3.5.3. K+ üürielamufondi loomine paigutamine sihtasutusse (100 korterit aastas) Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike 7.3.5.4. Aastaks 2020 84000 m2 kaasajastatud K+ koolide kaasajastamine Teostatakse kompleksuuringud, mis hõlmavad: 1) olemasolevate hoonete kliimamuutuste mõjule vastupidavuse hindamist, 2) liigniiskuse pikaajalise mõju hindamist hoonete tüüplahendustele, 3) renoveerimislahenduste pikaajalist mõju hindamist hoonete sisekliimale, 4) õhutemperatuuri tõusu mõju hindamist tõhusamad elamud vajavad ehitusmaterjalide elueale ja kvaliteedile, 5) tuulekiiruse kasvu mõju uurimist vähem soojusenergia Uuendada projekteerimistingimusi, juhiseid ja uutele ja olemasolevatele hoonetele, 6) aastakeskmise temperatuuri tõusu ja vajadust, mistõttu köetakse 7.3.6.1. regulatsioone vältimaks kliimamuutustega kaasnevaid liigniiskuse kasvu mõju uurimist liginullenergiahoonetele ja olemasolevatele K+ hooneid vähem ja see negatiivseid mõjusid tüüphoonete energiatarbele, 7) ehitusmaterjalide vastupidavuse hindamist mõjub positiivselt välisõhu pikaajalisele kliimamõjule, 8) erinevate hoonesiseste süsteemide (nt vihmavee kvaliteedile kogumine ja hoones tarbimine, rohekatused) kasutusvõimaluste uurimist ning lahenduste väljapakkumist. Uuringute tulemusel teostatakse projekteerimistingimuste, juhiste ja regulatsioonide ülevaatamine tuginedes teaduslike uuringute tulemustele.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand tõhusamad elamud vajavad vähem soojusenergia Energiatõhusa uusehituse soodustamine (sh liginullenergiahoonete ehitamise Suurendada uute hoonetega seotud eeldatavat vajadust, mistõttu köetakse 7.3.6.2. tellimine ja toetamine, toetusskeemid, energiasäästliku üürielamufondi toetuse O+ energiatõhusust hooneid vähem ja see jätkamine) mõjub positiivselt välisõhu kvaliteedile Suurendatakse kergliikluse ohutust (sh jalakäijate kukkumisriski vähendamine) paremad kergliiklusteed taristu arendamise ja hooldustaseme parandamise ning liikluskorralduse 7.4.1.1. Tagada ohutu ja atraktiivne kergliiklus K+ võimaldavad tegelda muutmise kaudu, kergliiklusteid valgustatakse ning liiklejate teadlikkust tervisespordiga turvaliselt suurendatakse. parem teavitus teeoludest ja ohtudest võimaldab Arendada jäite jm teede ilmastikuolude Arendatakse ilmastikuolude monitooringusüsteemi (100 täiendavat ilmajaama) juhtidel paremini hinnata 7.4.1.2. monitooringusüsteemi ja tagada teabe efektiivne ning ilmastikust tingitud kiiresti muututate teeoludega kohtadesse paigutatakse K+ riske, sõita ettevaatlikumalt edastamine muutuva teabega liiklusmärgid. ja hoiduda seetõttu avariidest parem teavitus võimaldab Arendatakse ja täiendatakse transpordisüsteemi hilinemisi ja liiklusseisakuid, elanikel arvestada Tagada info parem kättesaadavus ja kiire liikumine 7.4.1.3. ümbersuunamisi, teeolusid, elektri- ja või vesinksõidukite laadimiskohtade ja K+ liikumisvõimalustega (leida ilmastikuoludest tingitud liiklushäiringute ajal kütusetanklate tõrkeid ja asendusteenuseid kajastav reaalaja infosüsteeme. alternatiivid, vältida ohte, säästa aega) Kui paremad rehvid Riigihangetes ja liinilubade väljastamisel autobussidele ja veoautodele vähendavad peenosakeste Tagada liiklusohutus ja ühenduskindlus avalikul spetsiaalsete talverehvide kasutamise nõude kehtestamine (eelkõige tekkimist, siis see on 7.4.1.4. K+ K+ liiniveol iga ilmaga liinibussidele, mis sooritavad regulaarseid liinireise väiksematel tugi- ja positiivne välisõhu kõrvalteedel, kus lume- ja libedusetõrjet teostatakse harvem). kvaliteedile; vähenev liiklusõnnetuste oht positiivne mõju välisõhule ilmneb juhul, kui rongiliikluse osakaalu Suurendatakse raudteetranspordi osakaalu Eestit reisijateveos. Toimivad suurenemisel väheneb 7.5.1.1. Arendada transpordisüsteemi sidusust ümberistumis- ning pargi-ja sõida peatused. Transpordisüsteemi sidusus ja K+ K+ fossiilkütuseid kasutavate reisirongi potentsiaali parem kasutamine. sõidukite kasutamine; liiklumisvõimaluste paranemine parem nähtavus, vähem õnnetusi, parem tervis, Vähendada liikluskahjusid, parandada Liikluskorralduses ja liiklusohutuskavades pikeneva pimeda aja ning liiklusriskide 7.5.1.2. K+ K+ mida rohkem kasutatakse ühenduskindlust ja ühistranspordi atraktiivsust kasvuga arvestatakse ning toimub ohutu taristu planeerimine. ühistransporti, seda vähem on sõiduautosid Kliimamuutustega kohanemise teema lõimida Transpordistrateegiate ja projektide keskkonnamõju hindamises arvestatakse 7.5.1.3. transpordiga seotud planeeringutesse, keskkonnamõju puudub kliimamuutuste mõjudega ja nende leevendamisega. arengukavadesse ja mõjude hindamisse Aastani 2030 mahus 10 mln € jätkuvad investeeringud suurendavad hajutatud mõju avaldub eeldusel, et energiatootmise osakaalu ja seeläbi suureneb nii piirkondlik kui riiklik mikroenergia tootmises 8.1.1.1. Mikroenergia toetusprogrammi loomine. energiasõltumatus, -turvalisus, -kindlus ning maandatud on kliimariskid nagu K+ K+ K+ kasutatakse äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud elektritootmise, -ülekande ja kütustega taastuvkütuseid (puit, varustatuse häired, mis mõjutavad ka elutähtsate teenuste toimimist. biogaas, roopellet jmt)  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Energiaressursside valdkonna turuosalised, huvigruppide esindajad ja üldine positiivne mõju, konsulendid on teadlikud kliimamuutuste mõjust energiaressurssidele, suurema Energiaressursside valdkonna turuosaliste, teadlikumad turuosalised oskavad hinnata kliimariske ja teha kliimakindlamaid keskkonnateadlikkuse 8.2.1.1. huvigruppide esindajate ja konsulentide teavitus ja investeeringuotsuseid, konsulendid oskavad hinnata prognoositud tehakse adekvaatsemaid koolitamine. kliimamuutuste mõju energiaressursside kättesaadavusele ja kasutusele (nt keskkonda mõjutavaid jahutusvajadusega seotud suvist elektritarbimise suurenemist) ning tunnevad otsuseid kõikides parimaid tehnoloogiaid kohanemaks kliimamuutuste mõjuga valdkonnale. valdkondades Uuringute ning analüüside tegemine, selgitamaks, milline on täpne Kliimamuutuste mõju uurimine puidu- ja tuuleressursile. Kuidas mõjutab keskmise temperatuuri tõus ning sademetehulga suurenemine pinnase kandevõimet ja seeläbi puiduressursi kättesaadavust ja võimalikku raiete ajastust. Rakendusuuringud selgitamaks välja kõrgema tuuleklassiga tuulikute 8.2.1.2. Kliimamuutuste mõju uuring puiduressursile. keskkonnamõju puuudb kasutamise vajaduse ja asukohad. Uuringute temaatikad võiks sisaldada: a) Läänetuulte sagenemisega ja tugevnemisega arvestamine tuulikute asukohtade valikul. b) Jäite tekkimise ja kuhjumise ohu suurenemisega arvestamine; c) Sagedasema triivjääga arvestamine avameretuuleparkide planeerimisel (2021-2050). Kuidas mõjutab keskmise temperatuuri tõus ning sademetehulga suurenemine pinnase kandevõimet ja seeläbi puiduressursi kättesaadavust ja võimalikku raiete ajastust. Rakendusuuringud selgitamaks välja kõrgema tuuleklassiga Rakendusuuring kliimamriskidest tuulikute kasutamise vajaduse ja asukohad. Uuringute temaatikad võiks 8.2.1.3. keskkonnamõju puuudb tuuleenergiasektoris. sisaldada: a) Läänetuulte sagenemisega ja tugevnemisega arvestamine tuulikute asukohtade valikul. b) Jäite tekkimise ja kuhjumise ohu suurenemisega arvestamine; c) Sagedasema triivjääga arvestamine avameretuuleparkide planeerimisel (2021-2050). Regulatsioonide kohandamine energiaressursse puudutava ühistulise tegevuse soodustamiseks, et tagada piisav võimekuse koondumine ressursside 8.2.2.1. Energiaühistute arv energiaühistute arv >100 keskkonnamõju puudub varumiseks ja hooldamiseks (energiaühistud ja metsaühistud). Energiaühistutel liikmetevahelise elektrienergia müügi tingimuste lihtsustamine. Erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike organisatsioonide tugevdamise Metsaühistute kaudu turustatava puidu mahuks 10 aastase perioodi jooksul kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse kokku (2030. aastaks). Metsaühistute kaudu turustatava puidu maht keskmiselt 8.2.2.2. keskkonnamõju puudub ja uuringute läbiviimine (Vabariigi Valitsuse korraldus 500 000 15.12.2014 nr 557; Riigi eelarvestrateegia 2015-2018, tm/aastas, energiaühistute arv >100 2014). Energiatootmiseks vajalikku taristut (nt PV-paneelid ja elektrituulikud) Energiatootmiseks vajalikku taristut reguleerivate reguleerivad seadused ja kehtivad normid (nt elektrituruseadus, seaduste ja kehtivate normide täiendamine vastavalt maagaasiseadus, vedelkütuste seadus, vedelkütusevaru seadus ja kliimamuutuste mõju uuringutele ning normide taastuvkütuste kasutamine 8.2.2.3. ehitusseadustik) on energiaressursside kättesaadavuse tagamiseks täiendatud K+ K+ K+ täitmise järelevalve tugevdamine äärmuslike on süsinikuneutraalne vastavalt kliimamuutuste mõju uuringutele (nt tuuleressursi uuring), nende ilmastikuolude avaldumisel energeetikaalase planeeringutes arvestatakse kliimariskidega ning konstruktsioonide haldusvõimekuse tagamiseks. purunemisoht ja haavatavus äärmuslike ilmastikuolude suhtes on minimeeritud. Aasta läbi kasutatavate hoonete tehnilised tingimused sätestavad passiivse Aasta läbi kasutatavate hoonete tehnilistes jahutuse kasutamise kohustuse, mis aitab vähendada elektriliste kliimaseadmete 8.3.1.1. tingimustes passiivse jahutuse kasutamise kohustuse K+ kasutusest tulenevat elektrienergia tarbimist, või eelistavad taastuvatest sätestamine. energiaallikatest toodetud kohapealset või kaugjahutust.  Mõju sotsiaalmajanduslikule Lisa 3. Kliimamuutustega mõjuga kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused. Mõju looduskeskkonnale keskkonnale Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/me bioloogiline pinna- ja inimeste tervis ja vara ja # Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus välisõhk pinnas Kommentaarid ede/tegevus mitmekesisus põhjavesi heaolu kultuuripärand Hoonete soojustamisel taastuvast loodusvarast valmistatud soojustusmaterjali Hoonete soojustamisel taastuvast loodusvarast kasutamist soodustav regulatsioon (nt ehitusseadustik, hoone energiatõhususe 8.3.1.2. valmistatud soojustusmaterjali kasutamist soodustava miinimumnõuded) on olemas ja hoonete välispiirete sooja- ja tuulepidavus on K+ regulatsiooni koostamine ja/või täiendamine. paranenud, mis lisaks energia kokkuhoiule vähendab suurenenud niiskusega siseruumidest tingitud terviseriske. Planeerimisseaduse põhimõtete (§ 12) ja detailplaneeringute ülesannete (§ 126 lg 1 p 12) Detailplaneeringu koostamisel ja haljastuse planeerimisel arvestatakse hoonete 8.3.1.3. raames haljastuse lahenduste väljatöötamisel K+ energiasäästu ja tuulekaitse tingimustega. hoonete energiasäastu ja tuulekaitse tingimuste seadmine. Maaparandusseadus, maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja Maaparandusseaduse, selle määruste ja veeseaduse vorminõuded, maaparandussüsteemi kasutuselevõtu akti sisu- ja vorminõuded vesikonna meetmeprogrammi täiendamine 8.3.2.1. ning veeseaduse vesikonna meetmeprogrammi veesäästlikku niisutustehnikat K+ kavandatava maaparandussüsteemi energiatarbe edendavad meetmed (§ 315, lg 4) sätestavad kavandatava kirjeldamise nõudega. maaparandussüsteemi energiatarbe kirjeldamise nõude. Põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas Põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas on tehtud energiatõhusate 8.3.2.2. energiatõhusa niisutuse ja kuivenduse rajamise kuivendus ja niisutussüsteemide rajamise uuring ning koostatud on vastav K+ K+ juhendmaterjali koostamine. juhendmaterjal. Seadusandluse (nt kaugkütteseadus, ehitusseadustik, hädaolukorra seadus, nende rakendusaktid, seonduvad meetmemäärused, normid, nõuded) Kliimamuutuste mõjuga arvestamine regulatsioonide 8.4.1.1. uuendamisel tagatakse kirjeldatud või viidatud projekteerimisnormide ja keskkonnamõju puudub väljatöötamisel ning uuendamisel. standardväärtuste vastavus tegeliku kliimaatilise olukorra ja tulevikuprognoosidega. Katelde vahetuse, renoveerimise ja/või kodumaisetele odavamatele kütustele (nt puit, põhk, Investeeringutoetuste olemasolu, tõhusam soojatootmine, väiksem kaoenergia 8.4.1.2. turvas jne) üleviimise ning piirkondades, kus kaugküte K+ K+ maksumus ja soojatootmisel primaarenergia kasutamise vähenemine. pole majanduslikult jätkusuutlik, lokaal- ja kohtküttele ülemineku toetamine. Kaugkütteseaduse kohandamine investeeringute motiveerimiseks ja turu osaliseks liberaliseerimiseks Investeeringutoetuste olemasolu, soojuse jaotussüsteemide suurem sõltumatus 8.4.1.3. ning soojusmajanduse arengukavade koostamine ja K+ K+ ilmastikust ja kaugkütte soojuskao vähenemine. rakendamine koos kaugküttesüsteemide soojatorustiku vahetusega. Äärmuslike ilmaolude ajal elektritarbimise juhtimiseks 8.5.1.1. Elanikkond teab äärmuslike ilmaolude ajal elektritarbimist vähendada. keskkonnamõju puudub teavitussüsteemi loomine ja käitamine. Elektrienergia tarbimise kaugjuhtimist ja ööpäevase Rahaeraldis aruka juhitava elektrivõrgu, arvestite, internetirakenduste, hoonete 8.5.1.2. tippkoormuse hajutamist võimaldavate ja rajatiste automaatikaseadmete ning elektrienergia salvestamise seadmete keskkonnamõju puudub rakendusuuringute mahu suurendamine. rakendusuuringuteks 500 000 €/a. Elektrituruseadus, maagaasiseadus, vedelkütuste seadus, vedelkütustevaru Seadusandluse täiendamine elementaarse seadus, ehitusseadustik ja planeerimisseadustik võimaldavad elektrienergia elektrivarustuse ja elektrivarustusest sõltumatu kütte tarbimise kaugjuhtimist ja määravad alates 2020. a ehitatavatele 8.5.1.3. tagamise ning elektrienergia tarbimise kaugjuhtimise K+ liginullenergiahoonetele mikroenergiatootmise seadmete (PV-paneelid, ja ööpäevase tippkoormuse hajutamise väiketuulikud, soojust salvestavate ahjude, portatiivsete generaatorite jms) võimaldamiseks. lisamise kohustuse. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 Eelnõu ettepaneku tööversioon V 07042016  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 2 Kliimamuutustega kohanemise vajadus Eestis ...................................................................... 3 Euroopa Liidu dokumentidest tulenev vajadus kliimamuutustega kohanemiseks ................. 4 Olukorraanalüüs ......................................................................................................................... 7 Valdkondlikud probleemid ..................................................................................................... 7 Tulevikukliima Eestis ......................................................................................................... 910 Mõjud võtmevaldkondadele ............................................................................................. 1214 Läbivad teemad ........................................................................................................................ 33 Üldeesmärgid koos indikaatoritega .......................................................................................... 35 Alaeesmärgid koos indikaatoritega .......................................................................................... 38 Kohanemismeetmed ................................................................................................................. 46 Tervis ja päästevõimekus ..................................................................................................... 46 Maakasutus ja planeerimine ................................................................................................. 46 Looduskeskkond................................................................................................................... 47 Biomajandus ......................................................................................................................... 48 Majandus .............................................................................................................................. 50 Ühiskond, teadlikkus ja koostöö .......................................................................................... 51 Taristu ja ehitised ................................................................................................................. 51 Energeetika ja energiavarustus ............................................................................................. 52 Seosed riigi arenguvisioonidokumentide, teiste valdkonna arengukavade ja välislepingutest tulenevate või EL õigusaktidest tulenevate dokumentidega .................................................... 53 Arengukava juhtimisstruktuuri kirjeldus .................................................................................. 62 Arengukava rakendamine ......................................................................................................... 62 Seire .......................................................................................................................................... 63 Maksumuse prognoos ............................................................................................................... 64 Eelarve prognoos eesmärkide kaupa .................................................................................... 64 Indikaatorite koondtabel ....................................................................................................... 66 1  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Sissejuhatus Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kohaselt tuleb jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks jätkata senisest ressursitõhusama majandussüsteemi arendamist. Kliimamuutuste leevendamise (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise) kõrval on ressursitõhusale majandusele üleminekuks oluline ka kliimamuutustega kohanemine. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kliimamuutuste tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused. Veetaseme, -temperatuuri ja -voolu muutus mõjutab omakorda toiduainetega varustamist, tervishoidu, tööstust ning transpordi ja ökosüsteemi terviklikkust. Kliimamuutustel on märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mis on mõnes piirkonnas ja sektoris tõsisemad kui mujal. Kiired muutused ohustavad ühiskonna sidusust ja need majandusharud, mis suudavad kiiremini muutunud oludega kohaneda, saavad olulise konkurentsieelise. Kliimamuutuste mõju on eeldatavasti suurem ka teatavatele ühiskonnagruppidele, nt vanurid, puuetega inimesed ja väikese sissetulekuga majapidamised. Kliimamuutused mõjutavad tegevusi kahel tasandil. Esiteks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet (st võtma leevendamismeetmeid) ja teiseks peame võtma kliimamuutustega kohanemise meetmeid (edaspidi kohanemismeetmeid) kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega toimetulekuks. „Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavas aastani 2030“ (edaspidi arengukava) esitatakse raamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Arengukava koostati tuginedes põhjalikele uuringutele, mille käigus selgitati välja kohanemismeetmed, mida tuleb võtta lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka pikaajalises perspektiivis (kuni 2050 ja 2100). Arengukava eesmärkide saavutamist toetab vastav rakendusplaan. Arengukava hõlmab kaheksat prioriteetset valdkonda1, mis on toodud koos alavaldkondadega joonisel 1: 1. Inimtervis ja päästevõimekus; 2. Planeeringud ja maakasutus, sh rannikualad, teised üleujutusohuga/pinnaseriskiga alad, maaparandus, niisutus ja kuivendus, linnade planeeringud; 3. Looduskeskkond, sh bioloogiline mitmekesisus, maismaa ökosüsteemid, magevee ökosüsteemid ja keskkond, Läänemeri ja merekeskkond, ökosüsteemide teenused; 4. Biomajandus, sh põllumajandus, metsandus, kalandus, ulukid ja jahindus, turism, turbatootmine; 5. Taristu ja ehitised, sh tehnilised tugisüsteemid, ehitised, transport; 6. Energeetika ja energiavarustus, sh energiasõltumatus, varustuskindlus ja -turvalisus, energiaressursid, energiatõhususe rakendamine, soojatoomine, elektritootmine; 7. Majandus, sh kindlustus, pangandus ja finantsid, tööhõive, äri ja ettevõtlus, tööstus; 8. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö, sh haridus, teadlikkus ja teadus, kommunikatsioon, ühiskond, rahvusvahelised suhted ja koostöö. 1 Valdkonnad kinnitatud juhtkomisjoni 27.05.2014 istungil 2  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Arengukava eesmärgiks on planeerida ja juhtida kliimamuutustega kliimamuutustega kohanemise valdkonda terviklikult ühe arengukava kaudu. Sellega tagatakse kliimamuutustega kohanemise eri sektorite parem sidusus ning vähendatakse administratiivset koormust erinevate arengudokumentide täiendamisel kohanemismeetmetega. Arengukava ngukava tulemusena paraneb Eesti riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutustega toimetulekuks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasemel ja selgitatakse välja kliimamuutustele kõige haavatavamad valdkonnad. Joonis 1. Kliimamuutustega kohanemise arengukava va ldkondlik üles ehitus Kliimamuutustega kohanemise vajadus Eestis Kuigi Eestis pole kliimamuutused nii ekstreemsed kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu (EL) riikides, on ka meil eeldatavasti oodata kliimamuutustest tulenevaid ilmastikumuutusi: a) temperatuuritõus, mis on Eestis 20. sajandi teises pooles olnud kiirem kui maailmas keskmiselt, sellest tulenev jää- jää ja lumikatte vähenemine, suvised kuumakuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid, muutused taimekasvus, taimekasvus, võõrliikide, sh. uute taimekahjurite ja haigustekitajate tulek; külmumata ja liigniiske metsamaa, mis toob kaasa metsaraiepiirangud, talvise ja suvise energiatarbimise muutused (tarbimistippude silumine – suvel jahutusseadmete lisandumine); rahva (eriti(eriti vanurite) tervisehädade sagenemine, turismisektori teenuste mahu kasv suvel jne; b) sademete hulga kasv (eriti talveperioodil ja sellest tulenev üleujutuste kasv, kuivenduskraavide ja -süsteemide süsteemide ja paisude hooldamise–rajamise hooldamise rajamise mahu kasv, jõgede kaldaerosiooni siooni ja sellest tuleneva kaldakindlustamise mahu kasv, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks, kaevandusvete pumpamismahu kasv jms); c) merepinna tõus ja sellest tulenev kaldaerosioon, oht kaldarajatistele, surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms; jm d) tormide sagenemine ning sellest tulenevad nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. 3  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Arengukava koostamise käigus on Keskkonnaagentuuri poolt välja töötatud ja projekti juhtkomisjoni poolt kinnitatud dokument „Eesti tuleviku kliima stsenaariumid kuni 2100“, mille eesmärk on anda ülevaade projektsioonidest ja hinnangutest tuleviku kliimale Eestis kuni aastani 2100. Lühikokkuvõte Eesti tuleviku kliima stsenaariumidest on toodud lisas 1. Põhjalikuma ülevaate Eesti kliimamuutuste eeldatavatest mõjudest annab ka „Eesti kuues kliimaaruanne ÜRO raamkonventsiooni elluviimise kohta“2. Eestis on kliimamuutustest enam mõjutatavad valdkonnad seega inimtervis ja tervishoid; energeetika ja energiavarustus; tööstus (nt metsa- ja toiduainetetööstus); transport; põllumajandus, maaparandus ja vesiehitus (sh paisud); loodusvarade kasutamine (nt veekasutus, metsandus, kalandus, jahindus, turbatootmine); bioloogiline mitmekesisus (sh ökoloogiline tasakaal, võõrliigid jne); planeeringud ja maakasutus (sh rannikualad ja teised üleujutusohu või pinnaseriskiga alad); turism; ehitised ja taristu (maanteed, raudteed, sadamad, sillad, veevarustus ja kanalisatsioon, veemajandus, telekommunikatsioon vms); tööhõive; päästevõimekus ja kindlustus. Eestis on seni tegeldud peamiselt hädaolukordadeks valmistumisega ja kliimamuutuste leevendamisega ning eraldi kliimamuutuste mõjudega kohanemise arengukava Eestil veel ei ole. Samas on mõningaid kohanemise meetmeid kajastatud valdkondlikes arengukavades, tegevuskavades ja seadustes (näiteks „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“, „Looduskaitse arengukava aastani 2020“, Veeseadus, Hädaolukorra seadus ja hädaolukordade riskianalüüsid, „Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava“, „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“, „Eesti Maaelu arengukava 2014–2020“, „Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused“). Olemasolevad arengukavad ja tegevuskavad on enamasti koostatud aastani 2020, kuid kohanemisega seotud valdkond ja meetmed on vajalik planeerida pikemaks perioodiks ette, kui on olemas põhjalik mõjuanalüüs (sh võimalike riskide ja haavatavuse analüüs). Arengukava koostati neid mõjusid silmas pidades. Lõppenud ja käimas on mitmeid kliimaprojekte ning kliimamuutuste mõju on käsitletud paljudes teaduslikes uurimistöödes, kuid teave on killustatud eri valdkondade ja asutuste vahel. Selleks, et kõikides valdkondades ja kõikidel haldustasanditel võetaks õigeaegselt kasutusele tõhusaid kohanemismeetmeid, on vaja strateegilisemat riiklikult koordineeritud lähenemist riikliku kliimamuutuste mõjudega kohanemise arengukava näol, kuhu oleksid koondatud kõik kõnealuse teemaga seotud eesmärgid ja tegevused. Arvestades, et kliimamuutused mõjutavad nii majandust, keskkonda kui ka tervet ühiskonda, on oluline tagada kõikide asjakohaste valdkondade ja haldustasandite sidumine kohanemismeetmetesse ning luua ühiselt kokkulepitud riiklik strateegiline tegevusraamistik. Euroopa Liidu dokumentidest tulenev vajadus kliimamuutustega kohanemiseks Euroopa Liidu tasandi kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia koostamise vajadus tulenes Euroopa Komisjoni 01.04.2009. a valgest raamatust „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“3, milles nähti ette EL-i kliimamuutustega kohanemise strateegia väljatöötamine aastast 2012. 2013. a aprillis esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Majandus- ja sotsiaalkomiteele ning Regioonide komiteele 2 http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kliimaaruanne_et.pdf 3 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0147:FIN:ET:PDF 4  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia4, millega kehtestatakse raamistik ja mehhanismid, mille abil viia EL-i valmisolek praeguste ja tulevaste kliimamuutuste mõjudega võitlemisel uuele tasemele. Vajadus riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamiseks tuleneb Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegiast. Euroopa Liidu kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia kolm põhieesmärki on: 1. Liikmesriikide tegevuse edendamine: Euroopa Komisjon julgustab kõiki liikmesriike vastu võtma põhjalikke kliimamuutustega kohanemise strateegiad ning annab rahalist toetust selleks, et nad saaksid suurendada oma kohanemisvõimet ja võtta vastavaid meetmeid. Lisaks toetab Euroopa Komisjon linnade kohanemist, võttes endale linnapeade pakti algatusel põhineva vabatahtliku kohustuse. 2. Kliimamuutustele vastupanuvõime kasvatamise alane tegevus Euroopa Liidu tasandil: edendatakse täiendavalt kohanemist tundlikes sektorites, nagu põllumajandus, kalandus, ühtekuuluvuspoliitika, tagades, et Euroopa taristu oleks vastupidavam, samuti edendades looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastu kindlustamist. 3. Teadlikum otsuste tegemine: täidetakse teadmiste lüngad kliimamuutustega kohanemisel ning arendatakse edasi kliimamuutustega kohanemist käsitlevat Euroopa veebisaiti (CLIMATE-ADAPT), kust saab ühest kohast kohanemisalast teavet Euroopas. Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegias on pööratud suurt rõhku kohanemisvõimalustele, mis on vähekulukad ja sobivad nii majanduse kui ka kliima seisukohast. Seeläbi soovitakse edendada jätkusuutlikku majanduskasvu, soodustada kliimamuutustele vastupanuvõimet parandavate investeeringute tegemist ning luua töökohti sellistes valdkondades nagu ehitus, veemajandus, kindlustus, põllumajandustehnoloogiad ja ökosüsteemide majandamine. Euroopa Komisjoni hinnangud tulevaste kulude ja tulude kohta näitavad, et iga üleujutuste vastu kindlustamiseks kulutatud euro võimaldab vältida kuue euro eest kahjusid. Ajavahemikul 1980–2011 nõudsid üleujutused Euroopas enam kui 2500 inimelu ja mõjutasid rohkem kui 5,5 miljonit inimest. Lisaks põhjustasid need otsest majanduslikku kahju üle 90 miljardi euro ulatuses. Kliimamuutustega mittekohanemisega seotud kulud Euroopas on 2020. aastal hinnangute kohaselt vähemalt 100 miljardit eurot ning 2050. aastal ulatuvad need kulud juba 250 miljardit euroni. Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendaks oluliselt potentsiaalseid rahalisi ja ühiskondlikke riske ning aitaks teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste tegemise asemel võtta otsuste tegemisel arvesse kliimariske, mis võivad tekkida tulevikus. Koos Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegiaga on Euroopa Komisjon välja töötanud ka juhendi riiklike kohanemise strateegiate koostamiseks5. Arengukava koostamise aluseks läbiviidavad uuringud põhinevad nimetatud juhendil. Seonduva meetmena võttis Euroopa Komisjon vastu ka rohelise raamatu, milles käsitletakse kindlustamist loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste vastu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/20136 (kasvuhoonegaaside seire- ja aruandlusmehhanismi alane määrus) kohustab kõiki liikmesriike 2015. a 15. märtsiks (ja seejärel iga neljanda aasta järel) esitama Euroopa Komisjonile teabe riiklike 4 http://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what/docs/com_2013_216_en.pdf 5 http://ec.europa.eu/clima/policies/adaptation/what/docs/swd _2013_134_en.pdf 6 http://eur-lex. europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/ ?uri=CE LEX:32013R0525&qid=1418212555806&from=E N 5  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek kohanemiskavade ja -strateegiate kohta, tuues välja kliimamuutustega kohanemiseks rakendatud või kavandatud meetmed. Selle teabe abil hakkab Komisjon alates 2017. a jälgima liikmesriikide edusamme ja võetud meetmeid kliimamuutustega kohanemisel ja annab teada, kas need on piisavad. Kui edusammud on ebapiisavad, võtab Komisjon täiendavad õiguslikud meetmed. Arengukavast on abi vajaliku aruandluse tegemiseks Euroopa Komisjonile. Riiklikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad ja tegevuskavad on juba olemas või on koostamisel enamikes EL-i liikmesriikides. Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava väljatöötamise ettevalmistamisega alustati 2013. a ning arengukava eelnõu koos rakendusplaaniga valmis 2016. a kevadel. Riikliku arengukava olemasolu hõlbustab ka Euroopa Liidu rahastusallikatest (Life+, Ühtekuuluvusfond (ÜF); Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF); Euroopa Sotsiaalfond (ESF); Euroopa Põllumajandus- ja Maaelu Arengu Fond (EAFRD); Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMFF); Horizon 20; Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank (EBRD); Euroopa Investeerimispank) vahendite saamist kliimamuutuste mõjude leevendamiseks või vältimiseks. Perioodi 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ÜF, ERDF, ESF, EAFRD ja EMFF) kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014. a Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel partnerluslepe, milles ühe osana on kokku lepitud vahendite kasutamise eeltingimused. Üheks valdkonnapõhiseks eeltingimuseks on riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamine. Eeltingimuse täitmata jätmise korral rikume partnerlusleppes kokku lepitud tingimusi ning seame ohtu valdkonnapõhise eeltingimusega seotud meetmete rahastamise 173 miljoni euro ulatuses (nii ÜF kui EAFRD vahendid). 6  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Olukorraanalüüs Valdkondlikud probleemid Kliimamuutused on juba praegu kasvavas tempos tuntavad nii Euroopas kui terves maailmas. Maailma keskmine temperatuur, mis on praegu 0,8 °C industrialiseerimiseelsest perioodist kõrgem, jätkab kasvamist. Euroopa mandriala temperatuur on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt 1,3°C üle industrialiseerimiseelse taseme, mis tähendab, et soojenemine on Euroopas olnud kiirem kui maailmas keskmiselt (0,8 °C). Kliimamuutuste tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Paljudes piirkondades muudavad sademete muutus ja lume ning jää sulamine hüdroloogilisi süsteeme, mõjutades veeressursse nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. Muutuvad looduslikud protsessid, liustikud sulavad, teatud piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja on täheldatav kõrbestumise laienemine. Erinevate stsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskemate ilmastikutingimustega seotud loodusõnnetuste sagenemise. Veetaseme muutus, ekstreemsete sademete hulk ja temperatuuri äärmuslik muutus mõjutab põllumajandust ja sellest tingitult omakorda toiduainetega varustatust, tervishoidu, tööstust ning transpordi ja muude infrastruktuuri elementide toimimist ning ökosüsteemi terviklikkust. Paljude maismaa-, magevee ja mere-liikidel on toimunud vastuseks jätkuvale kliimamuutusele nihe nii geograafilises levikus, sesoonses aktiivsuses, rände mustrites, rohkuses kui ka liikide koostoimimises. Kliimamuutustel on märkimisväärsed majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, mis on mõnes piirkonnas ja sektoris tõsisemad kui mujal. Kliimamuutuste mõju on eeldatavasti suurem ka teatavatele ühiskonnagruppidele, näiteks vanurid, puuetega inimesed ja väikese sissetulekuga majapidamised. Kuid isegi siis, kui meil õnnestub kasvuhoonegaaside heidet piirata ja seejärel vähendada, läheb aega, enne kui meie planeet taastub atmosfääri juba paiskunud kasvuhoonegaasidest. Seega seisame me vähemalt järgmise 50 aasta jooksul silmitsi kliimamuutuste mõjuga ning peame seetõttu võtma kohanemismeetmeid. Põhja-Euroopas väljenduvad kliimamuutused peamiselt järgmistes ilmingutes: temperatuuritõus on kõrgem kui maailmas keskmiselt; lume- ja jääkatte vähenemine; jõgede vooluhulkade tõus; liikide levik põhjapoole; talvetormide sagenemine. Põhja- ja Kirde- Euroopas prognoositakse rohkem sademeid (aasta keskmiselt ca 20%, tunduvalt rohkem). Samas ennustatakse muutusi sesoonsetes sademetes: talvel kasvab sademete hulk eeldatavasti kuni 80% ja suvel ennustatakse sademete vähenemist kuni 10%. Sellest tulenevalt on rohkem ette näha rannikualade üleujutusi ja erosiooni. Kliimamuutuste osas on haavatavad ka linnade elanikud, keda ohustavad kuumalained, üleujutused või meretaseme tõusuga seotud ohud. Nimetatud nähtuste sagenemine suurendab tõenäoliselt katastroofide ulatust, mis põhjustavad märkimisväärseid majanduslikke kahjusid, rahvatervise probleeme ja surmajuhtumeid. Põhja- ja Kirde-Euroopas võib kliimamuutustel olla ka positiivseid ilminguid nagu kütteenergia tarbe vähenemine; põllusaagikuse ja suveturismi kasv ja hüdroenergia potentsiaali tõus, millest kasu saamise jaoks on samuti vaja võtta kohanemismeetmeid. Eestis on kliimamuutuste osas haavatavamad piirkonnad tiheasustatud rannikualad ning siseveekogude äärsed piirkonnad. Peamised kliimamuutustega kaasnevad probleemid seal on rannikumere või siseveekogude suurenenud vooluhulgast tulenev veetaseme tõus ja ekstreemsed sademed, mis toovad kaasa sagedasemad ja suuremad üleujutused. Seoses üleujutuste direktiivi 2007/60/EÜ rakendamisega on hinnatud Eestis aset leidnud üleujutusi, 7  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek millega eristati olulise kahjuliku mõjuga üleujutused ning keskkonnaministri 17. jaanuari 2012. a käskkirjaga nr 75 määrati 20 üleujutusohuga seotud riskipiirkonda (Audru vald, Papsaare küla tiheasustusala; Haapsalu linn; Haaslava vald, Aardlapalu küla; Hanila vald, Virtsu alevik; Häädemeeste, Häädemeeste alevik; Järvakandi alev; Kohtla-Järve linn; Kuressaare linn; Kärdla linn; Maardu linn; Kaarma vald, Nasva alevik; Paide linn; Pärnu linn; Ridala vald, Paralepa ja Uuemõisa alevik; Saue vald, Maidla tiheasustusala; Tahkuranna vald, Võiste alevik; Tallinna linn, Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita linnaosa; Tartu linn; Tähtvere vald, Ilmatsalu alevik; Võru linn). Lisaks koostati 2013. aasta 22. detsembriks riskipiirkondade üleujutuse ohu- ja riskikaardid ning 2015. aasta 22. detsembriks valmivad riskipiirkondade maandamiskavad, mille eesmärgiks on vähendada üleujutuste esinemise tõenäosust ja nende mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Maa-ameti veebilehel http://geoportaal.maaamet.ee on kättesaadavad üleujutusriskiga alade (Tallinn, Kuressaare, Haapsalu, Pärnu, Tartu) reljeefikaardid. Kliimamuutustega kohanemiseks ettevalmistamisel on Eestis riiklikul tasemel aktiivselt tegeldud hädaolukordadeks valmisoleku tagamise ja kriisireguleerimisega. Kriisireguleerimise valdkonnas kohaldatakse 2009. a jõustunud hädaolukorra seadust, mis sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused, ning reguleerib eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist. Hädaolukorra seadus kohustab koostama hädaolukorra riskianalüüse ja lahendamise plaane. Riskianalüüside põhjal koostab Siseministeerium hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte, mis esitatakse heaks kiitmiseks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile. Siseministeeriumi koostatud „2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõttes” on kliimamuutustega seotud hädaolukordadena analüüsitud järgmisi teemasid: ulatuslik metsa- ja maastikutulekahju, torm, üleujutus tiheasustusalal, paljude inimeste tervisekahjustused või hukkumine jää tekkimisel või lagunemisel, epideemia, erakordselt külm ilm, erakordselt kuum ilm, massiline põgenike sisseränne riiki (sh tulenevalt looduskatastroofidest). Kuigi üldriiklikku ega regionaalseid kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiaid Eestis veel ei ole, siis maakonna tasemel peavad hädaolukorra kavad kehtestatud olema ning samuti on kohustuslik nende perioodiline uuendamine. Ka linnad osalevad piirkondlikes kriisikomiteedes ja koostavad oma hädaolukordade kavasid sellisteks juhtumiteks nagu tugevad tormid, üleujutused ja paduvihmad. EL-i kliimamuutustega kohanemise strateegias on toodud välja, et kohanemise ja hädaolukordade riskijuhtimise vahel peab olema pidev koostöö. Kliimamuutustega kohanemine on tihedalt seotud ja tuleb rakendada kooskõlas hädaolukordade/katastroofide riskijuhtmise poliitikaga (Distaster Risk Management (DRM) policies). Arengukava koostatakse seda eesmärki silmas pidades. Vastavalt kehtivale planeerimisseadusele tuleb üleriigilise, maakonna- ja üldplaneeringu koostamisel arvestada hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi, viimane hõlmab endas käsitlust üleujutuse riskidest tiheasulas. Detailplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda üldplaneeringust. 28.01.2015 vastu võetud uue planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesanne korduva üleujutusega ala piiri määramine mererannal. Merevee taseme prognoositava tõusu ning kasvava üleujutusohuga sisuliselt arvestamine planeeringuotsuste langetamisel, eriti detailplaneeringu tasandil, sõltub kohaliku omavalitsuse teadlikkusest, tihti ka poliitilisest tahtest. Tagatud ei ole, et planeeringuotsuste koostamisel arvestatakse sisuliselt kliimamuutustega kaasneva ilmastikunähtuste muutustega, vajalik võib olla juhendmaterjalide koostamine mõjude täpsemaks arvestamiseks eelkõige kohaliku tasandi planeeringuotsuste langetamisel. 8  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Riikliku kliimapoliitika väljatöötamise eelduseks on kokku koguda sellealane olemasolev killustunud teadmistebaas. Toimunud ja käimas on mitmeid erinevaid kliimaprojekte (Astra, Baltadapt, Baltcica, BalticClimate, Baltclim, RADOST, EstKliima jne) ja kõnealuse teemaga seotud tegevusi, kuid informatsioon on killustatud erinevate valdkondade ja asutuste vahel. Kliimamuutuste mõju on käsitletud ka paljudes teaduslikes uurimistöödes. Eraldi mainimist vajab 2012. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel Eesti Maaülikooli poolt koostatud mahukas aruanne „Kliimamuutuse mõju veeökosüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad veeseireprogrammi võimalikud arengusuunad“. Kohanemismeetmete rakendamisel on Eestis senini olnud kõige aktiivsemad just need sihtgrupid ja valdkonnad, mis on ilmastikuoludest kõige enam mõjutatavad. Pärast 2005. a jaanuarikuu tormi võtsid tormist enam haavatud Lääne-Eesti rannikupiirkondade kohalikud omavalitsused vastu tegevuskavad ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgedega tegelemiseks. Tegemist on siiski pigem kriisireguleerimise tasandil tegutsemisega. Veetaseme tõusu ja tormikahjude mõjude vähendamise või ennetamisega on süsteemselt ja eesmärgipäraselt tegeldud siiski vähe. Kuigi leidub aktiivseid omavalitsusi, ei teata Eesti regionaalsel ja kohalikul tasandil kliimamuutuste mõjudest ja nendega kohanemise võimalustest veel piisavalt. Oluline on tõhustada teema teadvustamist ja teabe jagamist, et ka kohalikul tasemel aktiviseeruks kliimamuutuste mõju hindamine ning ennetavate meetmete planeerimine ja rakendamine. Suhteliselt aktiivsem on kliimamuutuste mõjudega kohanemise teema teadvustamisel ja sellega tegelemisel olnud põllumajandussektor ning 26. jaanuari 2011. a põllumajandusministri käskkirjaga nr 24 loodi “Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava” moodustamise töögrupp, mis tegeleb sektoripõhiste kohanemismeetmete väljatöötamise ja analüüsimisega. Kliimamuutuste mõjudega kohanemise vajadust on teadvustanud ka mõningad teised valdkonnad nagu metsandus, looduskaitse, tervishoid. Tulevikukliima Eestis Eesti riikliku kliimamuutuste mõjudega kohanemise arengukava väljatöötamisel on teadusliku alusena kasutatud Keskkonnaagentuuri poolt koostatud aruannet „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Nimetatud aruanne on alusmaterjaliks atmosfääri seisundist mõjutatud valdkondade hindamisel. Aruande koostamisel kasutati võimalusel tulemusi ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) viimase raporti AR5 tarbeks tehtud globaalsete kliimaprojektsioonide CMIP5 regionaalsetest peenskaleeringutest. Kliimaprojektsioonid on koostatud globaalsete kliimastsenaariumite RCP4.5 ja RCP8.5 põhjal. Vastavad tulemused on koondatud ja avaldatud projekti EURO-CORDEX raames. Kus EURO-CORDEX tulemuste otsene kasutamine ei olnud võimalik või otstarbekas, on kasutatud kokkuvõtteid avaldatud teaduskirjandusest, sealhulgas IPCC aruanded AR5 ja AR4, IPCC eriväljaanne ekstreemsete kliimanähtuste kohta SREX, Läänemere piirkonna kliimamuutuste teaduskirjanduse kokkuvõtet BACC ja kliimamõjude hindamise projekti Baltadapt. Kliimastsenaariumi eesmärk on defineerida inimtegevusest tulenevate kliimat mõjutatavate tegurite ajaline ja ruumiline muutlikkus. Stsenaariume peab olema mitu, kuna ühiskonna areng tervikuna ja veel enam sellega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole üheselt prognoositavad. Stsenaariumid on aluseks erinevate kliimaprojektsioonide omavahelisele 9  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek võrreldavusele. Põhiliste meteoroloogiliste parameetrite prognoositud muutused 21. sajandi lõpuks on järgmised: Õhutemperatuur Eestis 2 m kõrgusel Temperatuuri muutus on projektsioonide põhjal suurem sajandi lõpuks ja suurema kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni (RCP8.5) korral. Kõigi stsenaariumite ja perioodide kombinatsioonide korral on temperatuuri tõus suurim kevad- ja talvekuudel. Tabel 1. 2 m õhutemperatuuri projektsioonid 21. sajandi lõpuks EURO-CORDEX mudelansambli alusel. Temperatuuri absoluutne muutus võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000. Periood 2041–2070 2071–2100 Stsenaarium RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 2,3 °C 2,9 °C 3,1 °C 4,9 °C Kevad (MAM) 2,4 °C 3,1 °C 3,4 °C 4,9 °C Suvi (JJA) 1,6 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,8 °C Sügis (SON) 1,7 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,6 °C Aasta keskmine 2,0 °C 2,6 °C 2,7 °C 4,3 °C Keskmised sademed Kõigi aastaaegade ning mõlema stsenaariumi ja perioodi kombinatsioonide sademete hulga kasvu prognoos. Suurim sademete kasv RCP8.5 puhul on täheldatav kevadperioodil, RCP4.5 puhul suvel. Tabel 2. Muutus keskmises sademete hulgas aastaaegade ja terve aasta lõikes, mis on saadud erinevate kliimamudelite põhjal aastateks 2041–2070 ja 2071–2100 võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 Eesti ala jaoks. Periood 2041–2070 2071–2100 Stsenaarium RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 9% 15% 16% 22% Kevad (MAM) 10% 16% 21% 24% Suvi (JJA) 11% 18% 15% 19% Sügis (SON) 10% 8% 11% 12% Aasta keskmine 10% 14% 16% 19% Sademed üle 30 mm päevas Mudelite põhjal prognoositakse ekstreemsete sademete juhtumite hulga suurenemist, kuid arvestades selle väga väikest esinemise tõenäosust enamuse osa aastast on see oluline vaid suvel. Tabel 3. Ööpäevas 30 mm ületavate sademete esinemise sageduse suhtelised muutused (võrreldes kontrollperioodiga) aastaaegade, stsenaariumite ja prognoositud perioodide kaupa. Kontroll näitab sündmuse esinemise tõenäosust kindlas punktis ühel päeval kontrollperioodil 1971–2000. Periood 2041–2070 2071–2100 Stsenaarium RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Kontroll Sügis (SON) 188% 174% 184% 245% 0,16% Talv (DJV) 201% 231% 141% 435% 0,01% Kevad (MAM) 158% 209% 207% 244% 0,08% 10  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Suvi (JJA) 124% 139% 137% 165% 0,54% Aluspinnale jõudev lühilaineline kiirgus Mudelid prognoosivad maapinnale jõudva lühilainelise kiirguse jaoks selget vähenemist talvekuudel, vähemal määral sügisel ja kevadel, suvel on muutus ebaoluline. Tabel 4. Maapinnale jõudva lühilainelise kiirguse suhteline muutus aastaaegade kaupa, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000, kogu Eesti lõikes keskmistatuna. Periood 2071–2100 Stsenaarium RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) -6% -11% Kevad (MAM) -3% -6% Suvi (JJA) 0% -1% Sügis (SON) -4% -3% Aasta keskmine -3% -5% Lumikatte muutus 21. sajandi lõpuks prognoositakse olulist lumikatte kahanemist. Kontrollperioodil 1971–2000 on aprillis keskmiselt 1–6 päeva lund. Nii stsenaariumi RCP4.5 kui RCP8.5 kohaselt on aprillis lume võimalus väga väike. Märtsis on RCP4.5 lume hulk võrreldes kontrollperioodiga vähenenud rohkem kui 10 päeva, RCP8.5 korral kuni 15 päeva, ulatudes harva üle viie päeva. Jaanuaris-veebruaris on RCP4.5 puhul lumikate samuti vähenenud vähemalt 10 päeva, ulatudes keskeltläbi 15 päevani, mis sisuliselt tähendab püsiva lumikatte puudumist. Rohkem kui pooltel päevadel võib lund kohata ainult üksikutes piirkondades Kirde-Eestis. RCP8.5 järgi on jaanuaris-veebruaris lumikatte kestus reeglina alla 10 päeva. Merejää Hiljutine, AR5 stsenaariumitele vastav modelleerimine7 näitab, et vastavalt stsenaariumile RCP4.5 oleks 2040 aastate tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus vähenenud. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080 aastateks on Läänemere jääga kaetus veelgi vähenenud - Väinameri ja Liivi laht on peaaegu jäävabad, kuid Soome lahe rannikualad endiselt jääga kaetud. Vastavalt stsenaariumile RCP8.5 on 2040 aastate jääga kaetus pisut väiksem kui RCP4.5 puhul, kuid siiski üsna sarnane optimistlikuma stsenaariumiga. 2080 aastate tüüpilisel talvel on aga enamus Läänemerest jäävaba. Jää tekiks ainult Botnia lahel paksusega 30–40 cm ja Soome lahe kirdeosas paksusega 0–10 cm. Prognoositud jää ulatus Läänemerel aastaks 2085 on RCP4.5 korral 75 000 km2 (30 000 km2 kuni 140 000 km2 ) ja RCP8.5 korral 45 000 km2 (23 000 km2 kuni 70 000 km2 ), võrreldes praeguse keskmisega 115 000 km2 . Tuul Tuule puhul viitab suurem osa allikaid keskmise tuule kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei suurene üldse. Ekstreemsete tuule kiiruste kohta tehtavaid prognoose ei peeta piisavalt usaldusväärseteks, et neid kasutada. 7 Luomaranta, A.; Ruosteenoja, K.; J ylhä, K.; Gregow, H.; Haa pala, J.; Laaksonen, A. (2014). Multimodel estimates of the changes in the baltic sea ice cover during the pres ent century. Tellus A, 66, 22617. 11  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Merevee temperatuur Meremudelit sisaldava regionaalse kliimamudeliga8 on saadud stsenaariumiga SRES-A1B (sarnane RCP6-ga, mis oma kiirgusliku mõjuga jääb RCP4.5 ja RCP8.5 vahele) järgmised tulemused: võrreldes perioodiga 1970–1999 on perioodil 2061–2090 merepinna temperatuurid Eesti rannikuvetes talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C kõrgemad ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgemad. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Siseveekogude temperatuur IPCC emissioonimudeli SRES-A2 stsenaariumi (sarnase, kuid natuke nõrgema kiirgusliku mõjuga kui RCP8.5) kohaselt prognoositakse 2100 aastaks Euroopa järvede sh Eesti järvede veetemperatuuri tõusu 2–7 °C võrra. Merevee tase Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081-2100 stsenaariumi RCP4.5 korral on 32- 63 cm ja RCP8.5 korral 45-82 cm. Eesti läänerannikul on kohalik suhteline muutus ja maapinna taseme tõus teineteist tasakaalustava mõjuga ning arvestada tuleb siin peamiselt globaalse keskmise tõusuga. Siseveekogude tase Siseveekogude tase on seotud jõgede äravooluga. Prognoositud lumikatte vähenemise tõttu on tuleviku jaoks modelleeritud maksimaalsed äravoolud ja seega ka maksimaalsed veetasemed väiksemad praegusest ning aasta jooksul ühtlasemalt jaotunud. Kevade kõrval muutub oluliseks suurvee ajaks sügis. Suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. Mõjud võtmevaldkondadele Tervis ja päästevõimekus Ilm ja kliima mängivad inimese terviseseisundi kujunemisel väga olulist rolli. Kliimamuutused mõjutavad tavapäraseid ilmastikutingimusi, millega me antud piirkonnas kohanenud oleme. Kliimamuutuste mõju tervisele on mitmetahuline ning mõjud on ühiskonna ja elukvaliteedi seisukohast sageli kriitiliselt olulised. Kliimamuutused võivad tervist mõjutada nii otseselt (näiteks suremuse suurenemine sagedasemate kuumalainete tõttu) kui kaudselt (näiteks haigestumuse suurenemine kliimamuutustest tingitud õhukvaliteedi halvenemise tõttu). Seniste uuringute kohaselt on kliimamuutused käesolevaks hetkeks tervist juba mõjutanud. Perioodil 2030–2050 see mõju suureneb ning perioodil 2050–2100 suureneb oluliselt, eriti teravalt aga RCP8.5 kliimastsenaariumi korral. Seoses kliimamuutustega tuleb valmis olla nii õnnetusteks kui hädaolukordadeks, mis võivad sagenevate äärmuslike ilmastikuolude tõttu vallanduda, ning nende tagajärgedeks, sh raskesti ligipääsetavates kohtades. Kliimamuutustega on seotud järgmised hädaolukorra liigid: ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, üleujutus tiheasustusalal, raskete tagajärgedega torm, massiline kliimapõgenike sisseränne riiki. 8 Meier, H.E.M.; Höglund, A.; Ralf, D.; Andersson, H.; Löpti en, U.; Kjellström, E. (2011). Qualit y ass essm ent of atmospheric surfac e fi elds over the baltic sea from an ens emble of regional c limate m odel si mulations with resp ect to oc ean dynamics. Oceanologi a, 14, 193–227. 12  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Tervis Inimeste tervisele avaldab lõige otsesemat mõju õhutemperatuuri tõus ja kuumalainete sagenemine. Kõrgemad temperatuurid suurendavad kuumapäevade ja kuumalainete arvu, mis omakorda põhjustab kuumaga seotud haigestumiste ja surmade sagenemist. Kuumade ilmade mõju on ilmnenud juba praegu, sest aastatel 1996–2013 oli kuumade ilmade ajal (kui ööpäeva maksimaalne temperatuur ületas 27 °C) suremus oluliselt kõrgem. Eriti oluliselt mõjutas Eesti elanike tervist 2010. a kuum suvi, kui suremus suvekuudel oli eeldatavast ligi 30% suurem. Kuna kliimamuutuste tõttu kuumalained sagenevad, on olenevalt kliimastsenaariumist (RCP4.5 või RCP8.5) perioodil 2030–2050 keskmiselt oodata 506 või 679 ning perioodil 2050–2100 655 või 1068 liigsurma juhtu aastas. Kuumalainete mõju võimendab soojussaare efekt, mis tekib lisaks linnadele ka väiksemates asulates. Vaatamata kliima üldisele soojenemisele ei tohi Eestis ka tulevikus väga madalate õhutemperatuuride ja kiilasjää tekkega seotud terviseriske alahinnata. Äärmuslikest ilmastikutingimustest võivad elanike tervist ohustada veel tormid ja paduvihmad (sellest tingitud üleujutused), mille tõttu võib väheneda või katkeda ka arstiabi kättesaadavus. Tervisele avaldab olulist mõju õhukvaliteet. Kuigi kliimamuutused võivad mõju avaldada ka õhus olevate saasteainete sisaldusele (kuumalainete ajal intensiivistub maapinnalähedase osooni teke, teatud perioodidel võivad peente osakeste hajumistingimused halveneda ning metsatulekahjud sageneda), on kõige otsesem õhukvaliteeti puudutav kliimamuutuste mõju siiski õietolmu levikule. Pessimistlikuma kliimastsenaariumi, RCP8.5 korral pikeneb sajandi lõpuks õietolmu hooaeg ja suureneb Eesti alale levivate uute taimeliikide õietolmust tulenev terviserisk. Muutuv kliima mõjutab siirutajate levikut, kes võivad edasi kanda ohtlikke nakkushaigusi. Siirutajate levikuareaalide muutuse tulemusena sagenevad nii juba praegu levivad haigused, nagu puukentsefaliit ja -borrelioos, kui ka Eestis levida võivad, kuid meil siiani vähe levinud haigused, nagu leismanioos, hantaviirus, tulareemia, denguepalavik jt. Eri kliimakomponentide mõju on seejuures vastassuunaline – pehmemad talved ja niiskemad perioodid (küll mitte paduvihmad) üldiselt soosivad, samas põuaperioodid takistavad haiguste levikut. Paduvihmad ja põuaperioodid mõjutavad ka veekvaliteeti – paduvihmadega võib keskkonnast vette kanduda hulgaliselt parasiite (mis võivad edasi kanduda joogivette) ja pikaajalised põuad võivad madalad salvkaevud jätta joogiveeta. Sagedasematel kuumadel suvedel võib suureneda ka veeõitsengute hulk, mis halvendab suplusvee kvaliteeti. Toiduohutusega seotud riskiks on taimehaiguste ning mükotoksiinide laialdasem levik, mis võib ohtlikumaks kujuneda RCP8.5 kliimastsenaariumi puhul perioodil 2050–2100. Prognooside kohaselt tulevikus kokkupuude ultraviolettkiirgusega eeldatavasti suureneb veelgi, mis kõrgendab nahavähki haigestumust (Eestis on kasv viimastel aastatel olnud 2–4% aastas). Samas võivad kliimastsenaariumide alusel talved tulevikus olla sombusemad, mis vähendab talveperioodil päikesevalguse hulka (ühtepidi vähendab D-vitamiini sünteesi ja teistpidi suureneb depressiooni risk). Kuigi kliimamuutused põhjustavad Eestis olulisi keskkonnamuutusi ja läbi terviseohtude võib elukvaliteet halveneda, on mõju ja haavavuse tase kolmanda maailma riikides, eriti Aafrikas, kordi teravam. Seetõttu võib suureneda kliimapagulaste ränne Euroopasse, sh Eestisse. 13  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Päästevõimekus Päästevõimekuse aspektist tuleb esmajoones arvestada üleujutusega tiheasustusalal ja ulatusliku metsa- ja maastikutulekahjuga. Mõlema hädaolukorra riskid on 2013. aastal koostatud üleriigiliste riskianalüüside tulemusel hinnatud kõrgeteks. Need hädaolukorrad ei kujuta Eesti oludes väga suurt ohtu inimeste elule ja tervisele, kuid võivad põhjustada suurt varalist kahju. Eestis on taasiseseisvuse ajal aset leidnud kokku seitse hädaolukorra määratlusele vastavat metsatulekahju. Metsatulekahjude keskmine arv aastate lõikes on vähenenud, mis väljendab inimtekkeliste tulekahjude vältimise ennetusmeetmete tulemuslikkust. Märkimisväärselt on vähenenud ka hädaolukorra määratlusele vastavate metsatulekahjude arv. Metsatulekahjudega kaasnevad üldiselt ulatuslikud looduskeskkonna kahjustused. Nimetatud hädaolukorrad võivad põhjustada ka häireid operatiivsete päästetööde tegemisel ja hädaabi õnnetusteadete menetlemisel. Eestis on seni peamiselt tegeletud kliimamuutuste leevendamise ja hädaolukordade lahendamisega, kuid edaspidi tuleb enam tähelepanu pöörata kliimamuutustega kohanemisele. Kusjuures kohanemine antud kontekstis tähendab eelkõige kliimamuutustest tulenevate riskide maandamist ja vajadust suurendada ühiskonna ning keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustega toimetulekuks. Kliimamuutuste mõjude teravnemine ei eelda alalises valmiduses olevate päästekomandode võrgustiku laiendamist, küll aga tuleb arvestada nii vabatahtlike kui ka kaitsestruktuuride ning erasektori laialdasema kaasamisega hädaolukordade lahendamisel, samuti suurema ressursikuluga. Maakasutus ja planeerimine Kliimamuutuste mõjusid on maakasutuse ja planeerimise meetmetega võimalik leevendada, kuid kindlasti mitte täielikult kõrvaldada. Siin hakkavad kaalukat rolli mängima mitte- klimatoloogilised tegurid, sh poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed suundumused, aga ka näiteks piirkonna geoloogia. Mõjude olulisus ei sõltu ainult kliimateguri ja selle mõju erakorralisusest, vaid mõju eksponeeritusest ja keskkonna haavatavusest. Seejuures tuleb silmas pidada nii kliima loomulikku muutlikkust, kliima inimtekkelist muutust kui ka sotsiaal- majanduslikke protsesse. Kliimamuutustega kohanemise meetmed sõltuvad suuresti vaadeldava süsteemi – antud juhul linna või asula kui kompleksse süsteemi – haavatavusest, sh nii omavalitsuse ametnike kui ka elanikkonna teadlikkuse tasemest. Rannikualad Arvestades maatõusu kiirustega Eesti alal ja maailmamere taseme tõusu prognoosidega, asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel: optimistliku tulevikustsenaariumi (RCP4.5) järgi ligi +20 kuni +40 cm ning pessimistlikuma stsenaariumi (RCP8.5) järgi ligi +40 kuni +60 cm. Praegu loetakse eriti ohtlikuks merevee tasemeks Pärnus vähemalt 160 cm, Haapsalus 140 cm, Narva-Jõesuus 160 cm, Tallinnas Koplis, Pirital 80 cm ja Kesklinna sadamas 120 cm ning Kuressaares 150 cm üle pikaajalise keskmise. Planeeringutes ja päästesüsteemide väljatöötamisel tuleb arvestada, et tulevikus paiknevad vastavad üleujutusohuga ala samakõrgusjooned meretaseme tõusu tõttu senisest sisemaa pool. 14  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Tsüklonite trajektooride muutuste ja sellest tuleneva läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused, mille ulatus on tulevikus tõenäoliselt senikogetuist suurem. Tormiajudest tulenevate üleujutuste täpsemaks ja operatiivsemaks hindamiseks ning riskide maandamiseks tuleb käigus hoida ja edasi arendada meretaseme prognoosisüsteeme ja elanikkonna hoiatuskanaleid. Võimalike ekstreemsete üleujutuste esinemistõenäosuse ja ulatuse prognoosimise täpsuse tõstmiseks tuleb järjepidevalt toetada arhiivi- ja teiseste allikate, sh geoloogilise materjali teaduslikku uurimist. Planeeringutes ja päästesüsteemide väljatöötamisel tuleb arvestada, et tulevikus ulatuvad tormidest põhjustatud rannikute üleujutused kõrgemale ja kaugemale sisemaale kui seni. Maailmamere taseme tõusu, läänetormide sagenemise ja talvise jääkatte vähenemise koosmõjul järgnevatel aastakümnetel Eesti rannikualadel kulutusprotsessid tõenäoliselt intensiivistuvad, mistõttu võivad ohtu sattuda rannavööndi vahetus läheduses asuvad objektid, sh kultuuripärand, ning võib kannatada rannaturism. Riskide ennetamiseks ja tagajärgede leevendamiseks tuleb käigus hoida ja arendada randade seiremetoodikaid ja -süsteeme, identifitseerida ohustatud olulised objektid ja kavandada nende kaitse ning arvestada planeeringutes rannaerosiooni kiirustega. Vajadusel tuleb Eesti jaoks kohandada Läänemere lõunarannikul juba kasutuses olevaid randade tagasitäitmise metoodikaid. Teised üleujutusriskiga alad Üleujutusohuga seotud riskide analüüs ja üleujutustele vastavad maandamiskavad teeb üleujutustest Eesti senises riiklikult koordineeritud ja strateegiliselt kavandatud kliimakohanemise tegevuses kõige põhjalikumalt läbi töötatud teema. Valdkond seostub ühtlasi linnaplaneerimise, rannikualade, maaparanduse, inimtervise ja päästevõimekuse valdkonnaga. Üleujutusohuga seotud riskiks on üleujutuse esinemise tõenäosus koos üleujutusest põhjustatud võimalike kahjulike tagajärgedega inimese tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele. Maandamiskavad taotlevad üleujutuse esinemise tõenäosuslike ohtude ja üleujutuse ulatuse vähendamist, juhul, kui see on võimalik ja otstarbekas, või siis võimalike negatiivsete tagajärgede vähendamist üleujutuse korral. Maandamiskavade strateegiliseks eesmärgiks on üleujutuseks valmisoleku, eeskätt teadlikkuse tõstmine, samuti uute, suurenevate riskide tuvastamine ja hindamine. Meetmeid asutakse rakendama riiklikul, riskipiirkonna omavalitsuste või ka ettevõtete, organisatsioonide ja elanike tasemel. Lääne-Eesti vesikonnas on üleujutusohualasid tiheasustusaladel 15, Ida- Eesti vesikonnas 5. Üleujutus esinemistõenäosusega üks kord 10 aasta jooksul ohustab rannikuasulates ligi tuhandet, kord 100 aasta jooksul 6600 ja kord 1000 aasta jooksul ligi 15 000 elanikku. Üleujutus tõenäosusega kord 10 aasta jooksul ohustaks 843 eluhoonet, kord 100 aasta jooksul ligi 3200 ja kord 1000 aasta jooksul ligi 6400 eluhoonet. Võrreldes rannikualadega hinnatakse siseveekogude üleujutusriski oluliselt madalamaks. Võimalike ekstreemsete üleujutuste esinemistõenäosuse ja ulatuse prognoosimise täpsuse tõstmiseks on tulevikus vajalik jätkusuutlikult toetada teadusuuringuid, mis võimaldavad tuvastada minevikus esinenud ekstreemseid üleujutussündmusi. 15  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Maalihke riskiga alad Maalihete risk on Eestis lokaalne ja praegusel ajal aktuaalne vaid mõnede Edela-Eesti jõgede kallastel, kus esinevad lihkeohtlikud viirsavised pinnased. Ka tulevikus suure tõenäosusega jätkuvad maalihked Edela-Eesti jõgede kaldavööndites, kus kehtivad täna ka piirangud ehitustegevuse osas. Hetkel ei ole teada, et kliimamuutuste tõttu võiks maalihete hulk ning ulatus käesoleval sajandil oluliselt suureneda. Maalihked võivad Edela-Eesti jõgede kallastel probleemiks muutuda eelkõige vaid ohtu eiravate, valede planeerimis- või ehitusotsuste tulemusena. Kuivendusega ja niisutusega alad Kliimamuutuste tagajärjel prognoositav põhjavee taseme tõus ei ole suur, kuid see võib maapinnalähedase veekihi veerežiimis põhjustada olulisi muutusi. Viimasest oleneb muldade veerežiim ja kuivendatud maade kasutamine. Madalatel tasastel aladel, eriti raske lõimisega muldadel ja soomuldadel, võib maapinnalähedase põhjaveekihi tase tõusta aga nii palju, et põhjustab täiendavat soostumist. Kliimamuutused koosmõjus kuivendussüsteemide seisundi halvenemisega (amortiseerumisel) hakkavad omakorda põhjustama muutusi maakasutuses – liigniisked alad võivad kasutusest välja jääda, sest saagikus või selle koristatavus väheneb. Kasvatatavate kultuuride valik hakkab sõltuma liigniiskuse või põua taluvusest. Kõrgemat lisandväärtust andvate põllukultuuride jaoks sobilike põllumaade vähenemine võib näiteks kaasa tuua kartuli, rapsi ja teraviljade külvipindade vähenemise ja seetõttu rohumaade pindala suurenemise. Suure intensiivsuse ja sademetehulgaga sajud võivad hakata põhjustama lokaalseid üleujutusi. Suurenenud sademetehulk suurendab toitainete väljakandmise riski mullast pinna- ja põhjavette. Pehmed talved vähendavad mullaveevaru vegetatsiooniperioodi esimesel poolel, mis tingib niisutusvajaduse suurenemise. Maaparandussüsteemide töökindluse tagamine vajab senisest suuremaid ja järjepidevaid investeeringuid, mis omakorda nõuavad teadusuuringuid ja nendel põhinevaid poliitilisi otsuseid. Kuna paljude varasematel kümnenditel rajatud maaparandusobjektide renoveerimine on väga ressursikulukas, tuleb lähitulevikus otsustada, millised kuivendussüsteemid on Eesti majandusele olulised ja millised tuleb hüljata. Linnad Nii otseselt kui kaudselt on kliimamuutustest mõjutatud eelkõige just suuremad linnad Tallinn, Tartu ja Pärnu, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust, majandustegevusest, varast, kapitalist ja kultuuriväärtustest, kuid kus tehnogeenne ja suure asustustihedusega ehitatud keskkond ei suuda mõjusid piisavalt kiiresti puhverdada, vaid sageli hoopis võimendavad neid. Võttes arvesse Eesti geograafilist asukohta ja hõredat asustust, on siinsed kliimamuutustega kaasnevad riskid suhteliselt väikesed ja reeglina väga piiratud, kohaliku mõjualaga (konkreetsed linnatänavad ja kvartalid). Peamised riskid, millega Eesti linnad tulevikukliima prognooside kohaselt silmitsi seisavad, on tingitud sagenevatest erakordsetest ilmastikunähtustest, st tormidest, üleujutustest ja kuumalainetest. Neist kõige negatiivsema mõjuga on rannikumere üleujutused, ohustades Kuressaare, Haapsalu, Pärnu ja Tallinna linna ning kaheksat alevikku. Mõju on ulatuslikum Virtsus, 16  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Nasval, Uuemõisas, Võistes ja Paralepas. Jõgede üleujutusoht on kõige reaalsem ja potentsiaalselt ulatuslikum Tartus Emajõe ja järvede üleujutusoht Võrus Tamula kallastel. Asustust mõjutavad tormikahjud avalduvad üle Eesti üsna juhuslikult, sõltudes pigem võimenduvast juhuste kokkusattumisest, puudulikust ehituskvaliteedist või ohtude ignoreerimisest. Ilmastikuliselt on riskid kõrgemad Lääne-Eestis, saartel ja rannikualadel, kus üle 21 m/s puhuvat tuult esineb sagedamini. Tormikahjustusi on mõningal määral võimalik ennetada üld- ja detailplaneeringutes sätestatavate maakasutus- ja ehitustingimustega, kuid peamiselt ehitustegevuse ning selle kvaliteedi kaudu. Kuumalained on üks peamisi tulevikukliima riske, mis on Eestis viimase kümnendi suvedel juba avaldunud. Selle sajandi keskpaigast alates kasvab nende sagedus oluliselt. Kuumalained võimenduvad linnades linna soojussaare efektina, mille suhtes on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakam elanikkond, kelle seas suureneb haigestumise ja suremuse risk. Soojussaare efekti tekkimine seostub eelkõige linnade maakasutuse ja ehituslike iseärasustega, kus tehismaterjalid neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mille tõttu kuumenevad transpordirajatised (teed, parklad) ja hooned (iseäranis tõrvakatused), mis omakorda kütavad üles õhu linnaruumis. 2014. aasta juuli kuumalaine uuring tõestas, et soojussaare efekt puudutab kõiki tiheasustusalasid, mitte ainult suuremaid linnu. Kuumalainete negatiivset mõju süvendab praegu Eestis jälgitav ja tulevikus kiirenev rahvastiku vananemine ja linnastumine. Haigestumise ja suremuse vältimiseks tuleb linnades soojussaare efekti mõjusid leevendama asuda juba praegu, piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning rakendades linnakeskkonnas jahutavaid mikroklimaatilisi meetmeid, säilitades ja laiendades rohealasid, haljastust ja veekogusid. Kliimariskidele eksponeerituse kõrval sõltub linnade haavatavus ka keerukatest sotsiaal- majanduslikest protsessidest, linnade ruumilisest tihedusest, morfoloogiast, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, rohe- ja veealade osakaalust linnamaastikus, haldusvõimekusest ja rakendatavatest kohanemismeetmetest. Nimetatud tegurid mängivad kliimamuutuste endi kõrval äärmiselt olulist rolli, olles omavahel pidevalt muutuvates komplekssetes seostes. Nii nagu on eksponeeritus mõnes linnas suurem kui teises, on ka igal linnal oma selgelt eristuvad keskkonna, sotsiaalsed ja majanduslikud eripärad, mis kliimamuutuste suhtes kas tõstavad või alandavad linna tundlikkust. Kuna ehitatud keskkonna rajamine on kulukas ja ehitiste eluiga vägagi pikk, tuleb linnade planeerimisel ja linnakorralduses tulevikus aset leidvate üleujutuste, tormide ning kuumalainetega kaasnevate riskidega arvestada juba täna. Riskiennustuste seisukohalt on juba praegu linnade planeeringute koostamisel abiks mitmed õigusaktid ja uuringud. Näiteks keskkonnamõju strateegilise hindamise ja riskianalüüsi tulemusi ning ehituskeeluvööndite ja üleujutusalade määramisega tuleb planeeringute koostamisel ja kehtestamisel juba praegu arvestada. Nõnda tulebki planeeringu koostamise osas õigusaktide täiendamisest olulisemaks pidada kehtivate õigusaktide tegelikku sisustamist. Tulevikus tuleb täpsustada kliimariskide seiret ning hindamist, sealhulgas kaardistada linnade soojussaare efekti ja paduvihmadest põhjustatud üleujutuste riskialasid, aga ka linnaosade ja asumite sotsiaal-majanduslikku tundlikkust, et luua arusaam kliima- ja ilmastikutundlikest süsteemidest ning arendada ruumilised analüüsivahendid linnade kohalike olude arvestamiseks kliimamuutustega kohanemisel. 17  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Looduskeskkond Prognoositavad muutused kliimaparameetrites (nt sademete hulk, õhutemperatuur jne) mõjutavad elurikkust tervikuna, samuti erinevaid ökosüsteeme (maismaa-, magevee- ja mereökosüsteeme) ning viimaste ühiskonnale pakutavaid hüvesid ning teenuseid. Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mis toetavad inimkonna heaolu9. Nendeks on nt süsiniku sidumine ja talletamine, kaitse tormide, üleujutuste ja mullaerosiooni eest, mis on kliimamuutustega otseselt seotud. Seeläbi pakuvad terved ja taastumisvõimelised ökosüsteemid olulist kaitset kliimamuutuste mõju vastu10. Ligi pool ökosüsteemide pakutavatest teenustest Maal on kas degradeerunud või neid tarbitakse jätkusuutmatult. Muutuvad kliimatingimused mõjutavad ökosüsteemiteenuste mahtu ja kvaliteeti. See asjaolu tingib vajaduse ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni ja vähemalt osaliselt nende rahalise väärtuse hindamise järele. Kliimamuutuste negatiivseid mõjusid aitab puhverdada ka elurikkuse kaitse tervikuna, selle erinevatel tasanditel (liigisisene, liikidevaheline ja ökosüsteemide mitmekesisus). Mageveekogud moodustavad Eesti maismaapinnast arvestatava osa ja muutused kliimaparameetrites võivad põhjustada nendes ökosüsteemides olulisi nihkeid. Riiklikuks eesmärgiks on seatud veekogude hea seisundi saavutamine, kuid kliimamuutused võivad anda tagasilöögi selle eesmärgi täitmisele, kuna ette on näha veetemperatuuri tõusu, toitainete ärakande ja sisekoormuse kasvu ning toksiliste veeõitsengute sagenemist. Kaardistatud kliimariskide jälgimiseks on vaja täiendada seirekavasid ja riskide juhtimiseks vajalikud meetmed tuleb lisada veemajanduskavadesse. Kliimamuutustest tingitud muutused atmosfääriprotsessides avalduvad otseselt merevee ringluses, temperatuuri- ning soolsusrežiimi muutustes. Läänemere muutunud kliimatingimused, sh merejää ulatuse ja paksuse vähenemine, veetemperatuuri tõus, mõjutavad kõiki elusorganisme ja nende vahelisi suhteid. Režiiminihked elustikus muudavad merekeskkonna ebastabiilseks ning vastuvõtlikumaks erinevatele surveteguritele. Merevee soojenedes jäävad Läänemeres paremini ellu võõrliigid, kes selle kaudu võivad täielikult reorganiseerida kohaliku ökosüsteemi toimimise. Seega on vajalik analüüsida võõrliikide kliimamuutustest tulenevaid mõjusid (sh vastastikmõjusid), uurida süsinikuringe ja energiavoo erinevaid aspekte, rannikumere osa globaalses süsinikuringes ning aine- ja energiaringe muutumist. Samuti on vajalik hinnata kliimamuutuste mõju merevee eutrofeerumisele ning toiduvõrgustike toimimisele. Elurikkus Valdav on seisukoht, et kliimamuutused mõjutavad elurikkust negatiivselt11. Elurikkuse kaitsmisele tuleb tähelepanu pöörata nii kohalikul, regionaalsel kui ka globaalsel tasandil. Elurikkuse kaitsel on otseste kliimamuutuste mõjudega kohanemise meetmete rakendamise kõrval oluline teiste inimmõjuliste elurikkust vähendavate ning kliimamuutuste mõju võimendavate tegevuste (nagu elupaikade killustumine ja degradeerumine) tõkestamine. Kliimamuutused mõjutavad nii ohustatud kui ka kõige tavalisemaid liike12. Olemasolev 9 Millennium Ecos ystem Ass ess ment. (2005). Ecosystem s and human well-being: s ynth esis. Washington, DC: Is land Press. 10 Valge Raamat. (2009). Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik. Brüssel. http://eur- lex. europa.eu/ LexUri Serv/ Lex UriS erv.do?uri=COM:2009:0147:F IN:E T:PDF 11 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated. http://www.eea. europa. eu/soer (20.05.2015) 12 Laanisto, L.; Sammu l, M.; Ku ll, T.; Macek, P.; Hutchings, M.J. (2015). Trait-based analysis of dec line in plant species ranges during the 20th century: a regiona l comparison bet ween the UK and Estonia. Global Change Biology, 21, 2726–2738. 18  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek teadmine on, et kliimamuutuste tõttu on haavatavaimad kasvukohaspetsialistid ning oma levila äärealal olevad liigid13. Kliimamuutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste tõrjeviiside tõhusus. Invasiivsed võõrliigid kinnistuvad väljapool oma looduslikku leviala ja ohustavad ökosüsteeme, elupaiku ja pärismaiseid liike ning tekitavad sealjuures majanduslikku kahju14. Seega on oluline ennetada võõrliikide, sh invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumist, reguleerida nende kasutamist, jälgida levikut, teha teavitustööd ja tegeleda olemasolevate invasiivsete võõrliikide ohjamise ja tõrjega. Tähtis roll elurikkuse hoidmisel on liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsel nii kaitsealadel, rohevõrgustikes kui ka väljaspool kaitsealasid. Piisavalt suur kaitstavate alade pindala ja sidusus tagavad paremini ökoloogiliste funktsioonide ja liikide liikumisvõimaluste säilimise15. Elurikkuse kaitse on oluline vahend kliimamuutuste puhverdamisel, aga samas me täpselt ei tea, kuidas kliimamuutused mõjuvad Eesti looduse elurikkusele. Seetõttu on vajalik rahastada vastavasisulisi teadusuuringuid ja seiret, mis annavad täpsemat infot toimuvatest muutustest. Maismaa ökosüsteemid Kliimamuutustel võib olla märkimisväärne mõju maismaa ökosüsteemide funktsioneerimisele, mõjutades seeläbi kõiki ökosüsteemi tasandeid ja teenuseid – liikide ja elupaikade säilimist, toidu ja toormaterjali tootmist, rekreatsioonivõimaluste pakkumist, kohaliku kliima reguleerimist aine- ja süsinikuringe kaudu, kaitset üleujutuste ja mullaerosiooni eest jne. Kliimamuutused soodustavad maismaa ökosüsteemide aine- ja süsinikuringe kiirenemist. Tulevikus prognoositakse kõrgema õhutemperatuuri ja sademete kasvust tingituna ökosüsteemide primaarproduktsiooni suurenemist, kuid samaaegselt kiireneb ka orgaanilise aine lagunemine ning sellega seotud kasvuhoonegaaside heide. Kliimamuutuste tagajärjel muutuvad talved soojemaks ning muld ei külmu läbi, mis suurendab metsas eelkõige talviste tormikahjustuste esinemist ning takistab metsatööde tegemist. Talviste metsatööde käigus suureneb mullakahjustuste oht. Kevad-suviste põuaperioodide sagenemine ja pikenemine suurendab metsatulekahjude esinemise sagedust ning soodustab metsakahjurite paljunemist ja levikut. Kliimamuutused mõjutavad metsa elupaikade levikut ja sidusust, bioloogilist mitmekesisust, liikidevahelisi suhteid ja metsa kasvukohatüüpide arengut. Kliimamuutused tingivad märgaladel põudade sagenemist ning üleujutus- ja tuleohu suurenemist. Koos õhutemperatuuri tõusuga ning sademete suurenemisega kasvavad kasvu- hoonegaaside emissioonid looduslikelt ja kuivendatud turbaaladelt, seejuures oluliselt suuremat kasvuhoonegaaside emissiooni tõusu võib oodata just eelnevalt inimtegevusest mõjutatud aladelt. Kliima soojenemine ja muutused sademete režiimis põhjustavad pikaajaliselt ka nihkeid soode taimkatte liigilises koosseisus, muutes erinevate turbasamblaliikide vahekorda ja suurendades puhmastaimede konkurentsieelist turbasammalde ees. Taimestiku struktuuri muutused mõjutavad omakorda märgalade elustikku. Kõrgem temperatuur kiirendab põllu- ja rohumaade orgaanilise aine lagunemist, mõjutades seeläbi mulla viljakust. Suurem sademete hulk suurendab rohumaade produktsiooni ja võib mõnevõrra kiirendada ka orgaanilise aine lagunemist. Seniste kliimamuutuste tõttu toimunud muutusi rohumaadel on väga keeruline eristada inimmõju tõttu toimunud muutustest. 13 Parmesan, C. (2006). Ecologic al and evolutionary respons es t o recent climat e change. Annual Review of Ecology Evolution and Syst em atics, 37, 637–669. 14 Burgiel, S. W. & Muir, A. A. (2010). Invasi ve speci es, climat e change and ecos yst em-bas ed adaptation: addressing multiple drivers of global change. Washington/Na irobi: Global Invasi ve Speci es Programm e (GISP ). 15 Araújo, M.B.; Ala gador, D.; C abeza, M.; Nogués -Bravo, D.; Thuiller, W. (2011). Climate change threatens European conservation areas. Ecology Lett ers, 14, 484–492. 19  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Ajalooline maakasutus ja sellega kaasnenud ekstensiivne põllumajandus on võimalikele kliimamuutustele olnud mõnevõrra vähem tundlik kui seda on kaasaegne maakasutus ja moodne põllumajanduslik tehnoloogia. On ilmne, et sagedam, sügavam ja suurepinnalisem mullaharimine suurendab põllu- ja rohumaamuldade CO2 emissiooni ja sellega mullaviljakuse langust. Ja vastupidi, ekstensiivne mullaharimine aitab muldade huumusesisaldust ja viljakust säilitada. Kliimamuutustest tingitud muutused rohumaade liigilises koosseisus toimuvad paljude aastate vältel, mistõttu on liikidel aega muutustega kohastumiseks ja/või sobivasse kasvukohta levimiseks. Kliimamuutustega kohanemise strateegia elluviimisel peab lähtuma ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist – jätkusuutliku majandustegevuse kaudu tagatakse ökosüsteemi terviklikkuse ja selle teenuste säilimine. Mageveeökosüsteemid ja -keskkond Eestis on pinnaveekogude peamisteks inimmõjust tingitud veemajandusprobleemideks eutrofeerumine haju- ja punktkoormuse, setetest lähtuva sisekoormuse ning asulate veeheite toimel. Kliima muutumine võib nii tugevdada kui nõrgendada eutrofeerumise ilminguid ja töötada vastu pinnaveekogude parandamise meetmetele või neid toetada. Seetõttu tegeleb üha kasvav arv riike sobivate seireindikaatorite ja kliima muutumisest lähtuvate mõjude leevendamise ning kohanemise meetmete väljatöötamise, planeerimisega ja rakendamisega. Põhjalikule analüüsile16 tuginedes saab väita, et kliimast lähtuvate mõjude vähendamise meetmeteks Eestis on eelkõige veekogude kaitsemeetmete tõhustamine reostuse, toitainekoormuse, võõrliikide sissetoomise ja geomorfoloogiliste muutuste vastu. Vooluveekogude puhul on oluline jätkata selge funktsioonita paisude likvideerimist ja tagada miinimumäravool. Teadmistepõhiste otsuste tegemiseks on vajalik kaardistada kliima muutumise tulipunktid, arendada ja tõhustada seiresüsteeme ning tihendada seiresammu. Perspektiivne meede on sotsiaal-majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt oluliste pinnaveekogude kompleksne tervendamine ning sellealased rakendusuuringud uute meetodite ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Merekeskkond, sh Läänemeri Senini on esialgselt hinnatud Eesti mereala seisundit, määratletud Eesti mereala jaoks Hea Keskkonnaseisund (HKS) ja kehtestatud keskkonnasihtide kogumid (vastavalt EL-i Merestrateegia raamdirektiivi artiklid 8, 9 ja 10), mis on aluseks kliimamuutustega kohanemise arengukava eluviimisel. Enamik HKS-i tunnuseid kirjeldavatest indikaatoritest põhinevad EL-i Veepoliitika raamdirektiivi nõuete täitmiseks teostataval keskkonnaseire programmil ning rahvusvahelise koostöö raames hinnataval Läänemere seisundil17, samas puudub kliimaprotsessidest tingitud muutlikkuse arvestamine. Paljud kasutatavad indeksid on staatilised, peamiselt vaid eutrofeerumisprotsesside kirjeldamiseks mõeldud ega sisalda mõõdikuid, mis arvestaks mere eutrofeerumise ja muutuva kliima koosmõjudega. Samas on kliimamuutuste mõju vähendamine globaalne probleem ja kliima iseärasuste tõttu on parimate meetmete leidmine regionaalse ja kohaliku tasandi küsimus. Enamike meetmete efektiivsus selgub alles pikemas perspektiivis. Järjest enam suureneb teadlikkus inimtekkelistest muutustest globaalses ja kohalikus kliimas ning merekeskkonnas. Kliimamuutustega 16 Nõges, P.; Jaagus, J.; Järvet, A.; Nõges, T.; Laas, A. (2012). Keskkonnaministeeriumiga s õlmitud lepingulise uurimuse aruanne “Kliimamuutuse mõju veeök osüsteemidele ning põhjaveele Eestis ja sellest tulenevad vees ei reprogrammi võimalikud arengusuunad”. Eesti maaülikool. 249 lk. http://www. envir. ee/sites/defa ult/files/kliimamuutustemojuveele_ eestis.pdf 17 HE LCOM. (2007). Baltic Sea Action P lan. Helsinki: HE LCOM. 102 pp. 20  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek kohanemise arengukava elluviimise rakendamise seisukohalt on vajalik eksperimentaalselt hinnata eri kliimanäitajate (tormid, suurenev merevee temperatuur, vähenev soolsus) eraldi- ja koosmõjusid erinevatele mereökosüsteemi elementidele. Põhjus-tagajärg seoste teadmine võimaldab väga suures osas vähendada teadmatust kliimamõjude tugevuse ja suuna kirjeldamisel. Kontrollitud katsete tingimustes saab määratleda erinevate kliimastsenaariumite jaoks inimtekkeliste survetegurite lävendid, millest allpool on võimalik ökosüsteemi ja selle pakutavate teenuste jätkusuutlik püsimine. Ökosüsteemiteenused Inimkonna heaolu toetavad ökosüsteemide hüved ja teenused jagunevad nelja kategooriasse. Varustusteenuseid saab inimene ökosüsteemilt nt toidu, puhta vee, puidu jm materjalina. Reguleerivad teenused tekivad ökosüsteemide võimest reguleerida kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, tolmeldamist jne. Kultuuriliste teenustega pakub loodus inimesele esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste allikaks. Tugiteenused (aineringed, mullateke, fotosüntees, elupaigad jne) on aluseks kõikidele eelloetletud teenustele. Arengukava aluseks olevas taustaanalüüsis käsitleti varustus-, reguleerivaid ja kultuurilisi teenuseid, et vastata küsimusele, kuidas ja mil määral mõjutab kliimamuutus neid teenuseid ja kuidas nende muutustega paremini kohaneda. Tugiteenuseid antud strateegias ei käsitleta, kuna tegemist on pigem ökoloogiliste protsessidega, mis on teiste teenuskategooriate osad. Arengukava taustaanalüüsis on määratletud teenused, mida ökosüsteemid Eestis inimesele pakuvad: defineeritud on seitsme ökosüsteemi (meri, magevesi, mets, niit, soo, muld ja linn) teenuse ja tolmeldamisteenuse aspektid. Ühtekokku on kirjeldatud 215 varustusteenust, reguleerivat ja kultuurilist teenust, millest strateegia koostamise ekspertgrupp on välja valinud 64 (30%) sotsiaal-majanduslikust aspektist olulisemat, kuid kliimategurite suhtes haavatavat teenust. Olulisematest ökosüsteemiteenustest veidi üle poole (51%) moodustavad reguleerivad teenused, üle kolmandiku (35%) varustusteenused ja ülejäänud (14%) on kultuurilised teenused. Seni on kliimariskidest häirinud ökosüsteemiteenuste pakkumist kõige enam äärmuslike ilmaolude esinemine ja esinemise sagedus. Otseselt kliimamuutuste mõjudega kohaneda aitavaid meetmeid Eestis hetkel ei rakendata, kuigi mõnel juhul võivad juba rakendatavad meetmed (nt püügikvoodid) aidata kaasa ökosüsteemiteenuse kliimamuutustega kohanemisele. Kuni 2030. aastani avaldavad ökosüsteemiteenustele suurimat mõju äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine. Kuigi erinevad kliimariskid avalduvad mõlema kliimastsenaariumi puhul märgatavalt 2050. ja 2100. aastateks, tuues kaasa muutusi nii varustus-, reguleerivate kui ka kultuuriliste teenuste pakkumises, annab tõenäoliselt just äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine põhitõuke muutusteks ökosüsteemiteenuste mahtudes ja kvaliteedis. Kliimariskide mõju võib erinevatele ökosüsteemiteenustele avalduda erinevalt, sh samaaegselt nii positiivse kui ka negatiivsena. Suurimad negatiivsed mõjud avalduvad eeldatavasti mere- ja mageveekoosluste pakutavatele ökosüsteemiteenustele ning mõnevõrra väiksemas ulatuses maismaaökosüsteemide teenustele, samas kui linnaökosüsteemis avaldub enim positiivseid mõjusid. Biomajandus Muutuvad kliimatingimused mõjutavad Eesti olulisemate biomajandusharude toimimist. Eesti kuulub kliimatsooni, kus prognoositavad kliimamuutused võivad põllumajandussektorile kaasa tuua teatavaid võimalusi (nt kasvuperioodi pikenemine), kuid muutlikud 21  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek ilmastikutingimused võivad samas põhjustada olulist põllumajanduskultuuride saagikuse ja saagi kvaliteedi kõikumist (nt ekstreemsed ilmastikunähtused võivad lõhkuda toimivaid toidutootmise süsteeme). Kliimamuutuste võivad oluliselt mõjutada ka metsamajandussektori võimekust ning osakaalu majanduses ja tööhõives, nt pikaajaliste muutuste kaudu Eesti metsade koosseisus, produktsioonis ja metsade ökoloogilises seisundis, või puidukvaliteedi võimaliku languse tõttu. Mõju Läänemere ja Eesti sisevete kalastikule avaldub nii pikaajalise ühesuunalise muutuse (veekogude soojenemine) kui ka juhuslike lühiajaliste äärmuslike ilmastikunähtuste (nt soolase vee sissevoolud Läänemerre) sageduse muutuse kaudu. See tähendab omakorda senisest erinevaid tingimusi töönduslikuks ja harrastuskalapüügiks. Kliimamuutused mõjutavad ka teisi biomajandusvaldkondi. Näiteks on traditsioonilised turismisihtkohad Lõuna-Euroopas kaotamas oma atraktiivsust kliima soojenemise ja mageveevarude vähenemise tõttu. Seega tõuseb tõenäoliselt Põhja-Euroopa sihtkohtade tähtsus, eriti suvekuudel. Samas on oodata langust taliturismi potentsiaalis. Jahinduse, täpsemalt ulukimajanduse roll on Eesti looduslikke tingimusi ja majandussituatsiooni silmas pidades väga tähtis. Sellega on olulisel määral seotud ka teiste majandusharude toimimine, nt ulukite optimaalset arvukust tagamata oleks intensiivne metsamajandus võimatu, ja oluliselt raskendatud põllumajanduslik tootmine. Kliima soojenemisel on oodata märkimisväärseid nihkeid ulukite fauna koosseisus. Aastatel 1992–2013 on turba kaevandamise maht olnud vahemikus 0,3–1,5 mln t/a. Suur kõikumine on seotud eelkõige ilmastikuoludega – peamiselt sademete hulgaga, samuti sademetevabade päevade arvuga ja õhutemperatuuriga. Kaevandusalade pindala suurenemine 15 800 hektarilt 18 000 hektarini ei pruugi tagada stabiilset turba kaevandamis- ja kasutusmahtu. Kliimamuutustest tingitud keskmise õhutemperatuuri tõus toob eeldatavalt kaasa turba senisest intensiivsema mineraliseerumise kaevandusaladel ja sellest lähtuvad CO2 emissioonid. Lahendamist vajab küsimus, kas on võimalik võtta kasutusele uus tehnoloogia, mille abil saab sama koguse turba kaevandamiseks kasutada väiksemat maa-ala, et vähendada kaevandamise keskkonnamõju ja katta nõudlust turba järele. Põllumajandus Eestis on elaniku kohta ligi kaks korda enam põllumaad kui Euroopa Liidus keskmiselt. See loob hea potentsiaali nii toidu-, energia- kui ka teiste biomajandustoodete tootmiseks ja ekspordiks. Keskkonnasõbralike taime- ja loomakasvatustehnoloogiate rakendamine põllumajanduses on kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi emissiooni pidurdamise aga ka kohanemise võtmeküsimuseks. Samas on Eestis endiselt Euroopa Liidu madalamaid teraviljasaagikusi, mis lisaks varieerub aastati ligi 30%. Selles mängib olulist rolli muldade väga erinev ja kõikuv viljakus, aga ka ilmastiku mõju, mida Eesti tootjate madala investeeringuvõime tõttu ei suudeta elimineerida. Põllumajanduses mõjutavad kliimamuutused peamiselt kultuuride ja sortide valikut, nende saagikust, loomakasvatuse efektiivsust ja produktiivsust ning taimekahjustajate ja zoonooside levikut. Tingimuse traditsiooniliste kultuuride kasvatamiseks, nt. taliviljade talvitumine võivad halveneda. Külmumata mullast leostub talvel välja taimetoitaineid, mis võivad kanduda põhjavette või veekogudesse. Varasema kevade tõttu on olnud võimalik kultuuride varasem külv ja hilisema sügise tõttu hilisem koristus. Hilisem saagikoristus võib paiguti olla raskendatud liigniiskuse tõttu. Äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad ikalduseohtu ning võivad kaasa tuua põllumajandusloomade hukkumist elektrikatkestuste ja üleujutustest tõttu. Suvised kuumalained ja põuaperioodid ohustavad loomade heaolu, produktiivsust ja söödaga varustatust. Pikem kasvuperiood suurendab haljasmassi saaki, pikem karjatamisperiood 22  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek vähendab kulutusi põllumajandusloomade talvisele ülalpidamisele. Kõrgemad temperatuurid sobivad külmatundlike kultuuride kasvatamiseks. Aianduses toob välistemperatuuri tõus kaasa olulise muutuse katmikviljeluse rentaabluses ja avamaataimede sortimendis. Kliimamuutustega kohanemine on globaalne probleem, kuid riikide põllumajandustavade, looduskeskkonna ja kliima iseärasuste tõttu on parimate meetmete leidmine regionaalse ja kohaliku tasandi küsimus. Enamiku meetmete efektiivsus selgub alles pikemas perspektiivis, mistõttu on jätkuvalt vajalik mitmete mõjude kompleksne täiendav uurimine. Lähtuvalt riikide ja kohalike omavalitsuste investeeringusuutlikkustest soodustab Euroopa Liit kohanemismeetmete rakendamist ettevõtete ülesel tasandil. Ettevõtetele on suunatud rida keskkonnameetmeid, mis hõlmavad nii regulatiivseid kui ka toetusmeetmeid. Kaubanduspoliitikas soodustab Euroopa Liit keskkonnasõbralike toodete ja teenustega kauplemist ja panustab vabakaubanduslepete sõlmimisse. Kohanemismeetmete rakendamise käigus põllumajanduses on kriitiline parandada tootmise tõhusust ja jätkusuutlikkust. Tegevuskava peaks olema osa maamajanduse jätkusuutlikkuse, regionaalse arengu ja loodushoiu integreeritud strateegiatest, millega hoidutakse sattumast vastuollu muude ühiskondlike, majanduslike ja keskkonna-alaste eesmärkidega. Metsandus Üle poole Eesti maismaast on kaetud metsaga. Metsamajandus moodustab ligi 2% SKT-st, koos puidu väärindamisega 5–6%18. Kliimamuutused võivad oluliselt mõjutada sektori võimekust ning osakaalu majanduses ja tööhõives. Puidu kvaliteet võib kliimamuutuste tagajärjel langeda ja kulutused metsanduses suureneda. On vaja metsakasvatajate ja matsaomanike nõustamist looduslähedaste, kliimamuutusi pehmendavate metsakasvatusviiside osas. Uudset lähenemist on vaja metsataimekasvatuses, metsaselektsioonis, puistute hooldamises, metsakaitses ja metsapatoloogias. Eesti kuulub tsooni, kus prognoositud kliimamuutused võivad kaasa tuua teatavaid muutusi praeguse traditsioonilise metsamajanduse osas. Kliimamuutustega kohanemine sisuks on uudne lähenemine metsanduses ja sellest lähtuvalt uute teadmiste hankimine ning nende edastamine metsakasvatajatele ja matsaomanikele. Metsakasvatuses ja eriti puude raiele valikul tuleb tegutseda kliimamuutuste mõjuga samas suunas, jättes kasvama ja uut metsapõlve moodustama need puuliigid ja need puud, mis on osutunud muutuvates tingimustes vastupidavamateks. Puuliigi valikul võib senisest rohkem panustada lehtpuudele, eriti kase kasvatamisele ja okaspuudest männi kasvatamisele, sest mänd on kuusest enamiku keskkonnatingimuste ja kahjustajate suhtes tolerantsem. Seejuures tuleb arvestada ka täpsema raiete planeerimisega lähtudes muutuvast kliimast, s.o raiete sesoonne toimumisaeg, raiete intensiivsus, raievanused, preventiivsed tõrjevajadused jms. Kalandus Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on kliimamuutustest tugevasti haavatav. Prognoositud kliimamuutused võivad põhiliselt mõjutada kalavarude suurust liigilist koosseisu, millest sõltuvad otseselt tööndusliku ja harrastusliku kalapüügi võimalused. Kliimamuutuste erinevad ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, ekstreemsed ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevoolud Läänemerre või selle puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult 18 Aastaraamat Mets 2013. 23  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate (tundlike) kalaliikide arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes. Temperatuuri tõusul peaks nende veeökosüsteemide üldine produktiivsus suurenema, kalade kasv kiirenema ja produktiivsus suurenema, kuid see sõltub ka paljudest muudest faktoritest (nt inimtekkeline eutrofeerumine, reostus, ülepüük). Meie veekogudes elavad kõrvuti üsna erinevate ökoloogiliste nõudlustega kalaliigid, kelle varude suurusele võivad prognoositavad kliimamuutused avaldada vastassuunalist mõju: puhta- ja külmaveeliste kalade (nt lõhilased, rääbis, Peipsi siig, luts, tint), arvukus võib edaspidi veelgi väheneda ja levila kitseneda, võrreldes soojaveeliste kaladega (nt karplased, koha), kes eelistavad ka toitaineterikkamaid elupaiku. Veetemperatuuri pikaajalisel järkjärgulisel muutusel võib olla kalavarudele väiksem mõju kui järskudel režiimimuutustel (nt kuumalainetel, soolase vee sissevooludel Läänemerre), mis võivad kalade elukeskkonda lühikese aja jooksul (isegi tundidega) drastiliselt muuta. Kalavarude seisundit võivad tugevasti mõjutada jääolud ja veetemperatuuri aastasisese käigu (sesoonsuse) muutused, millest sõltub kalade sigimise edukus, põlvkondade tugevus ja järelkasvu suurus. Nt jääkatteperioodi lühenemisel võib olla kalavarudele vastandlik mõju: 1) see võib vähendada madalates järvedes kalade talvise suremise riski hapnikupuuduses; 2) negatiivselt mõjutada hilissügisel/talvel kudevate kalade nagu rääbis, siig ja luts sigimise edukust; 3) vähendada talvise harrastuspüügi võimalusi. Kliima soojenemine võib kaasa aidata ka invasiivsete võõrliikide ning uute kalaparasiitide ja haiguste levikule, mis mõjutavad negatiivselt kalavarusid. Kliimamuutuste detailset mõju kalastikule kaugemas tulevikus on üsna keeruline ette näha, kuna ilmaekstreemsuste esinemissageduse ja intensiivsuse muutusi ei suudeta ette näha19 ning erinevate kliimakomponentide mõju kaladele võib olla vastassuunaline. Prognooside parandamiseks on vaja kompleksseid uuringuid selgitamaks, mis protsessid reguleerivad kalavarusid (ilmastiku ja inimtekkeliste muutuste koosmõju uuringud). Kalavarude seire tulemusi tuleks paremini integreerida muu elustiku- ja keskkonnaseirega, kuna kalad sõltuvad kogu ökosüsteemi struktuurist ja toimimisest. Kliimamuutustega kohanemise strateegia elluviimisega seotud riskiks võib tulevikus saada kalavarude suuruse ebatäpne hinnang. Eestis puudub siiani detailne ja usaldusväärne pidevalt ajakohastatav ülevaade harrastajate püütud kalakogustest20. Alati pole võimalik piisavalt hästi piirata ebaseaduslikku kalapüüki. Lisaks tuleb Läänemere ja Peipsi puhul arvestada piiriüleseid aspekte (nt. võib olla Vene Föderatsiooni seisukoht Peipsi ühisvaru majandamisel Eesti omast oluliselt erinev). Jahindus Ulukimajanduse roll siinseid looduslikke tingimusi ja majandussituatsiooni silmas pidades on väga tähtis. Ulukite optimaalset arvukust tagamata on intensiivne metsamajandus võimatu ja põllumajanduslik tootmine oluliselt raskendatud. Kliima soojenemine võib põhjustada nihkeid fauna koosseisus. Mõned üksikud kitsalt kohastunud külmalembesed liigid võivad meie aladelt kaduda ja mõned võõrliigid (reeglina inimese kaasabil) aklimatiseeruda, aga kõige tõenäolisem ja märgatavam muutus saab olema kodumaiste liikide arvukuse proportsioonides. Sellega kaasneb uudne situatsioon ulukimajanduses – mõned seni arvukad ulukiliigid võivad vajada kaitset, invasiivsed liigid tõrjet. Liikide nõudmised ja tolerantsus elutingimuste suhtes varieeruvad, mistõttu nende reaktsioon kliimamuutustele on erinev. See väljendub arvukuse/asustustiheduse muutustes. Nii liikide vastastikused suhted kui liikide mõju keskkonnale muutub. Viimane või muuhulgas tähendada ka teatud liiki ulukikahjustuste 19 Luhamaa, A.; Ka llis, A.; Mändla, K.; Männik, A.; Pedusaar, T.; Rosin, K. (2015). Eesti tuleviku kliima stsenaariumid aastani 2100. Lepingulise töö aruanne projekti „E esti riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia ja rakenduskava ettepaneku väljatöötamine“ lisana. Keskkonnaagentuur. 2014. 20 Eesti kalanduse strateegia 2014–2020. (2013). Eesti Vabariik, Põllumajandusministeerium. Ta llinn. 24  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek suurenemist. Sotsiaalses/riiklikus plaanis nõuab uudne olukord kompensatsioonimeetmete väljatöötamist ja rakendamist ning erinevate huvigruppide vaheliste suhete reguleerimist. Ulukimajanduslike meetmete elluviimisel on oluline jahimeeste motiveeritus ja teadlikkus, samuti (üha enam loodusest võõrduva) elanikkonna toetus. Jahipidamine on Eestis mõõdukalt populaarne. Umbes 14 500 isikut ehk 1,1 % riigi elanikest omavad jahitunnistust, mis on üsna keskmine näitaja teiste Euroopa riikidega võrreldes. Turism Mineviku ilmastikumeetmete mõju Eesti turismi arengus ei ole meile teadaolevalt uuritud ja vastavaid meetmeid ei ole seni rakendatud. Samas on soovitusi kohanemismeetmete rakendamiseks, lisaks EL raamdokumentidele, koostatud ka Eestis21. Soodne kliima liigub põhja suunas, muutes selle sobivaks Põhja- ja Kesk-Euroopa jaoks peaaegu kõikide hooaegade lõikes. Turismi arenguga kasvab surve keskkonnale, muutub sesoonne turismikäitumine. Külastajate suurem arv nõuab turismiteenuste ning ka sellega seonduvate teenuste pakkumise suurenemist. Prognoosimatud/muutlikud ilmaolud esitavad kõrgemad nõuded turismiehitistele. Aruandes Kliimamuutuste mõju Eestis20 prognoositakse, et kliimamuutuste tulemusena võib tulevikus lumehooaeg lüheneda ning suveturismi hooaeg pikeneda ning soovitatakse turismiarengukavasse kaasata järgmised kliimamuutustega kohanemise meetmed: kliimamuutuste mõjude analüüsimine (sh mõju piirkondade arengule) ning erasektori informeerimine võimalikest mõjudest. Kliimamuutuste mõju turismile Eestis sõltub paljude füüsiliste, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste tegurite koostoimest, sh turistide käitumismustritest. Kliimamuutuste mõjude usaldusväärsema prognoosimise huvides oleks vaja uurida muutusi turistide käitumismustrites, arvestades sotsiaal-majanduslikke tegureid ning kliimamuutusi. Kohanemisvalmiduse teadasaamiseks prognoositavalt suurema turistidevoo vastuvõtmiseks suveperioodil ning vähenenud taliturismi puhul oleks vaja teha turismiettevõtjate ja turismiarendusorganisatsioonide uuring. Turba kaevandamine Kuigi kaevandamisalasid võib olla piisaval hulgal, sõltub kaevandamismaht Eestis ja mujal enimrakendatud kaevandamistehnoloogiate korral otseselt ilmastikust: peamiselt sademete hulgast ja ning temperatuurist. Vähendamaks turba kaevandamise sõltuvust ilmastikutingimustest, on vajalik kaevandustehnoloogiate alane teadus- ja arendustegevus: eelkõige märgkaevanduse ja märja turba kasutusvõimaluse uuringud. Märgtehnoloogia kasutusel võib olla potentsiaal sama kaevandusmahu saavutamiseks ühtaegu väiksemal alal ning seeläbi saab vähendada kaevandamise keskkonnamõju, sh CO2 emissiooni. Kliimamuutustest põhjustatud keskmise õhu- ja pinnasetemperatuuri tõusust tulenevalt võib emissioon suureneda maksimaalselt kaks korda. Lisaks võib seda olulisel määral mõjutada sademete hulk ja pinnase niiskustingimused. Kuna Eestis puudub pikaajaline andmerida kasvuhoonegaaside emissioonist, on vajalik teha vastavad uuringud, mille tulemusel täpsustuks ilmastikutingimuste muutustest sõltuvalt turba kaevandamise keskkonnamõju ja seejärel peaks toimuma ka keskkonnatasude korrigeerimine. Teisalt võib kliimamuutuste realiseerumisel suureneda kaevandusalade kasutuse efektiivsus ka hetkel kasutusel olevate kaevandustehnoloogiate põhjal. See on põhjustatud õhutemperatuuri soojenemisest, misläbi pikeneb kaevandamisperiood ühe kuni kahe kuu võrra. Kliimamuutuste ja sellega kaasnevate mõjude ilmnemisel ja teadvustamisel võib eeldada kliimapoliitika ülevaatamist, vastav meede on toodud ka Euroopa Nõukogu järeldustes Euroopa Liidu 2030. a kliima ja energiapoliitika 21 Kliimamuutuste mõju Eestis – Teekaart riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemis e strat eegia koostamis eks. (2013). Laura Remm elgas, Balti Keskkonnafoorum, BEF EE. Kaasautorid: Sandra Oisalu, BEF EE, R eeli Jakobi. Keskkonnaministeerium, MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn. 25  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek raamistiku kohta22. Tõenäoliseks võib osutuda CO2 kvoodisüsteemi laienemine ka maakasutusega seotud valdkondadele, kus kliima soojenemisele kaasa aitavad kasvuhoonegaaside emissioonid on kõrged ja kerge vaevaga tõendatavad. Majandus Eestis on majanduse valdkond olnud muude seda mõjutavate tegurite taustal kliimamuutustest seni suhteliselt vähe mõjutatud. Väikese avatud majandusega riigina on Eesti enam mõjutatud kliimamuutuste mõjust maailmamajandusele kui kohapealsetest kliimamuutustega seotud protsessidest. Kliimamuutuste ohust tingitud globaalne vajadus tehnoloogilise progressi, jätkusuutlikuma majandamise ning loodussõbralikuma tootmise järele on seadnud kliimamuutuste temaatika Eestis pigem ettevõtlusvõimaluste valdkonda, selmet seda tajuda olulise ohuna majandusele. See tugineb Eestis tõusujoones olevale tehnoloogiaettevõtluse valdkonna edule ning meie arengueelisele säästvat tootmist võimaldavate loodusressursside olemasolu (puit ja muud loodusmaterjalid) ja nende kasutamise traditsiooni tõttu. Peamiselt mõjutavad kliimamuutused majanduse valdkonda riiklike regulatsioonide ja maksusüsteemi muutumise ning ka tarbijate surve kaudu. Eesti ettevõtted peavad arvestama ajapikku kujunenud keskkonnaohutuse nõuete ja -kasutuse piirangutega. Näiteks avalduvad kliimamuutuse mõjud tööstusele eeskätt leevendamismeetmete kaudu – hoonete kohandamine, toorme kättesaadavus ja hind, tarneahela ja transpordi muutumine. Kliimamuutuste ohust tingitud tarbijate surve on samas seni jäänud Eestis pigem tagasihoidlikuks. Globaalsed kliimamuutused on suurendanud ekstreemsete ilmasündmuste tõenäosust ja ulatust ning tinginud mitmete uudsete riskide tekke, mis võiks muuta oluliselt kindlustusvaldkonnas toimuvat. Kuigi maailmas on kindlustussektor tõepoolest kujunenud kliimamuutusega kohandumisel üheks olulisemaks majandusharuks, siis Eesti kindlustusturg on mahult väike ja elanikkond pigem vaene ning seetõttu domineerivad siin kohustuslikud ja poolkohustuslikud kindlustusliigid (liikluskindlustus, eluasemekindlustus). Kliimariski hajutamisega Eesti kindlustus seni tegelenud praktiliselt ei olegi. Maailmapraktika näitab veel, et koos kindlustusvaldkonnaga on viimastel aastatel kliimamuutustega võitlemisel juhtrolli võtmas finantssektor, millel on võim mõjutada erinevaid sidusgruppe finantseerimistingimuste, kuid ka uudsetesse lahendustesse ja tehnoloogiatesse investeerimise kaudu. Paraku puuduvad Eestis nii võlakirjade ja tuletisinstrumentide järelturg ning valitsuse emiteeritud võlakirjad, samuti on börsil noteeritud ettevõtete arv väike. Välispankade tütarettevõtete domineeritud Eesti pangandussektor ei ole olnud nähtavalt kaasatud kliimamuutustega kohanemise tegevustesse. Seega on praegu seos kliimamuutustega kohanemise ning Eesti pangandus- ja finantssektori vahel nõrk. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Kliima muutumine mõjutab nii inimeste elulaadi ja heaolu kui ka tervist (nii füüsilise kui vaimse tervise riskid). Kõige tugevamalt mõjuvad inimestele kliimamuutuste juures ilmaekstreemumid (kuuma- või külmalained, tulvad jmt). Ilmaekstreemsustega kaasnevad ohud ei mõjuta ühiskonnagruppe võrdselt – mõjud varieeruvad lokaalselt (nt tulvaveed mereäärsetes või madalamates piirkondades) ja ühiskonnaliikmeti (nt on eakamad enam tundlikud külma- ja kuumaekstreemsuste suhtes). 22 EUCO 169/14 26  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Kliimamuutustest on kõige enam ohustatud vähekindlustatud inimesed – kehvemas sotsiaal- majanduslikus seisus ja väiksema sotsiaalse kapitaliga inimesed. Tervisemõjud avalduvad eelkõige lastel, eakatel ja krooniliselt haigetel või korraga mitme terviseprobleemiga inimestel. Seetõttu võivad ekstreemsed ilmastikunähtused ebavõrdsust ühiskonnas veelgi süvendada. Ehkki läbi terve inimkonna ajaloo on kõik ühiskonnad pidanud pidevalt muutuva kliimaga kohanema, võib aktiivne kohanemismeetmete rakendamine põrkuda ka ühiskondlikest protsessidest ja seaduspäradest tulenevate piirangutega. Näiteks võib teave mõjudest olla inimestele ülemäära heidutav, seda võib olla liiga palju (toimub küllastumine) või liiga vähe (teadmatus). Üldiselt on inimeste elus kliimamuutusest palju olulisemaid probleeme, mille parandamise nimel oma elupraktikaid ümber kujundada. Keskseks ülesandeks on seni väga abstraktse kliimamuutuse küsimuse tõlkimine inimestele võimalikult käegakatsutavateks lahendusteks. Kliimamuutustega kohanemise tõhusus ühiskonnas sõltub ühelt poolt riigiaparaadi tegevusest, otsustusstruktuuride killustatusest ja poliitilis-administratiivsest kultuurist, teisalt aga valitsusväliste huvigruppide tegevusest, sh teadlaskonnast, avalikkuse ja vabaühenduste survest ning äriettevõtete huvidest. Riigi ja ametkondade roll on luua gruppidele ja indiviididele kohanemiseks soodsad ühiskondlikud struktuurid: õiguslikud raamid, teave ja mentorlus, tehniline tugi. Ühiskonna haavatavust ja kohanemist kliimamuutustega mõjutavad oluliselt ka teaduse ning hariduse tase riigis, mis määravad selle, kui valmis ollakse kliimamuutusteks ja kui täpselt osatakse nendega kaasnevat hinnata. Edukas kohanemine eeldab valdkonnaülest koostööd nii keskvõimu, regionaalsel kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, aga ka kogukondade vahel. Arvestama peab sellega, et isegi kui inimene tunneb muret ja isiklikku vastutust, ei pruugi see tema käitumist mõjutada, kui pole loodud kohanemiseks soodsaid struktuurseid võimalusi. Eestis on Eesti elanike teadlikkus kliimamuutustest ja kliimamuutustega kaasnevast praegu üsna madal, sest sellist infot pole avalikkusele olnud jagada ka ekspertidel (ametnikud, teadlased). Samuti pole kliimaküsimused inimeste igapäevaelus kuigi prioriteetsed. Kuna prognooside kohaselt muutub kliima Eestis edaspidi võrreldes ühiskondlike muutustega suhteliselt aeglaselt, siis pole alust arvata, et Eesti ühiskonda ootavad ees väga suured väljakutsed. Ekstreemsete ilmaoludega kaasnevate hädaolukordade lahendamiseks on Eestis olemas hädaolukordade riskianalüüsid ja nende lahendamise riiklikud plaanid. Nii haridus- kui teadussüsteemis on olemas pea kõik hädavajalik, et kliimamuutustega tegelda. Kliimamuutustest palju enam mõjutavad haridust ja teadust vähene laste arv ja teaduse järelkasv ning rahastamisega seonduv. Indiviidi käitumist mõjutavad eelkõige kogukond, mille osa ta on, sotsiaal-majanduslik struktuur tema ümber ja tema enda sotsiaalsed suhted ja majanduslik olukord. Sagenevate ekstreemsete ilmaoludega tõuseb vajadus sotsiaaltöötajate abi järele, eriti haavatavate gruppide teenindamisel, keda ähvardab sotsiaalsesse isolatsiooni jäämine. Samuti suureneb vajadus päästetöödega seotud asutuste, organisatsioonide ja indiviidide vahelise koostöö järele. Kliima soojenedes võib eeldada inimeste eluasemekulude vähenemist, kuid ekstreemsete ilmaolude sagenemine võib suurendada ettenägematut varalist kahju. Rahvusvahelises suhtluses mõjutab Eestit kõige enam Euroopa Liidu kliimapoliitika. Lisaks sellele on Eesti peamiste rahvusvaheliste lepete üks osapool ning osaleb Euroopa Liidu ja 27  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek OECD liikmena kolmandatele riikidele suunatud arengukoostöös. Globaalselt ollakse peamiselt abi andjaks ning seega mõjutavad nii globaalsed lepped kui Euroopa Liidu raames kokkulepitav kliimakohanemise valdkonnas eelkõige Eesti arengukoostöö poliitikat. Võimalik on ka kliimamuutustest tingitud immigratsioonisurve kasv. Taristu ja energiasektor Taristu ja energiasektori valdkonnas käsitletakse kliimamõjude ja -muutustega kohanemise kontekstis alamvaldkondade kaupa vastavalt Eesti Vabariigis väljakujunenud majandus- ja haldusstruktuurile (eraldiseisvatena ja osalt ka koosmõjus) tehnilisi tugisüsteeme, sealhulgas maanteid, sadamaid ja sildu, veevarustust ja kanalisatsiooni ning tele-, raadio- ja sideülekande liinirajatisi; hooneid; transporti; energiasõltumatust, -varustuskindlust ja -turvalisust; energiaressursse; energiatõhususe rakendamist; soojatootmist ja jahutamist ning energiatootmist. Kliimateguritest põhjustatud negatiivsete mõjudega igapäevaselt arvestamist ja nende mõjude tagajärgedega tegelemist reguleerib täna Eesti Vabariigis Hädaolukorra seadus (HOS, RT I, 16.12.2014, 14). HOS sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Eri- ja hädaolukordade tekkimise põhjusena märgib seadus ära ka loodusõnnetused, mis võivad tekkida ja enamasti on tekkinud äärmuslike kliimasündmuste mõjul. Hädaolukorra seadus nimetab elutähtsad teenused, mida peavad riik ja omavalitsused tagama ja mis enamasti eeldab neid teenuseid teenindava taristu toimimist hädaolukordades. Riiklik strateegia aitab kliimamuutustega kohanemise teema viia kõiki sektoreid ja valdkondi läbivaks. Eesti taristu ja energiasektor on rajatud arvestades kõiki kliimatingimusi meie geograafilises piirkonnas. Eesti energiatootmine ja taristu toimib igapäevaselt nii sesoonsete kui ka ööpäevaste ning sealjuures suhteliselt suures vahemikus kõikuvate ilmaolude puhul. Taristu on töökindel ja tarbijate energiaga varustamine toimib Eestis tõrgeteta nii siis kui õues on sooja 35 kraadi kui ka siis kui õues külma miinus 40 kraadi, samuti kui on põud või kui sajab paduvihma. Ka toimib taristu tuulekiirusel 0-st kuni seni Eestis mõõdetud rekordilise tuulekiiruseni 45 meetrit sekundis. Vaid ekstreemsete ilmastikunähtuste (sademed üle 30 mm tunnis või tormituuled üle 25 m/s) avaldumisel või mitmete negatiivsete ilmastikunähtuste kokkulangemisel on mõned taristuga seotud elutähtsad teenused lühemaks või pikemaks ajaks häiritud või katkenud. Ilmastikunähtustest, sh eriti tugevatest tormituultest, on haavatavaim elektri jaotusvõrk, kuna enamik elektriliinidest asub avamaastikul läbides metsaalasid, mistõttu on tuule langetatud puude kukkumine liinidele sagedane elektriliinide purunemiste ja lühiste põhjus. Elektrikatkestused mõjutavad olulisel määral kõigi elutähtsate teenuste kättesaadavust. Samas on elektrivõrguettevõtjad kõige enam rakendanud meetmeid kliimateguritest tulenevate riskide maandamisel, kahjude ja elektrikatkestuste likvideerimisel ning elektrivarustuse häirimatu ja katkematu toimimine on Eestis kõige enam reguleeritud. Aastaks 2100 prognoositud kliimategurite väärtuste muutused võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Arvestades meie piirkonnas harjumuspäraste kliimategurite väärtuste sesoonsete erinevuste suure muutumisega, siis prognoositud muutused on nii positiivse kui negatiivse mõjuga aspektide osas marginaalse mõjuga. Mõjud on märgatavamad vaid vaadeldava perioodi lõpus, kuni aastani 2030 on kliimamuutuste mõju taristule ja energiasektorile pea olematu. Nii transpordi- ja sidetaristu kui ka energeetika ja energiavarustuse valdkonna alamvaldkonnad on omavahel väga tihedalt seotud. Nii näiteks on energiaressursside 28  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek alavaldkonna ülevaade ja suundumused sisendiks soojuse tootmise ja jahutuse alavaldkonnale. Soojuse tootmise ja jahutuse alavaldkond on koostootmisjaamade, elekterkütte ning jahutusseadmete kaudu omakorda väga tihedalt seotud elektritootmise alavaldkonnaga. Samuti on need valdkonnad läbi energiatõhususe rakendamise seotud hoonete valdkonnaga. Kodumaiste energiaressursside eelistamine mõjutab positiivselt energiasõltumatust, varustuskindlust ja -turvalisust. Transpordiga seotud taristu kujutab endast nii maanteede ja tänavate võrku, raudteevõrku, sildasid, sadamaid kui ka lennuvälju. Transporditaristu osas on kliima muutudes aastani 2100 ette näha olulisi muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Näiteks on vajalik tormidest ja üleujutustest tuleneva risu koristamine teedel, sadamates ja lennuväljadel või õhuliinide sagedasem hooldus jäitepäevade arvu kasvades. Siiski on ette näha ka mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Näiteks kuumalainetest põhjustatud teekatte pehmenemine ning raudtee deformeerumine või üleujutuste põhjustatud teede või sildade lagunemine. Transpordiliikide võrdluses on haavatavaim kogu maantee- ja tänavavõrgustikus toimuv transport ja inimeste liikumine taristuga seotud liikluskatkestuste, libeduseohu, katteta kõrvalmaanteede kandevõime vähenemise ja kergliikluse ohutusega seotud muutuste tõttu. Ka on kliimamuutuste nagu merepinnatõusu ja sagenevate tormide tõttu haavatavad Eesti väikesadamad. Vee- ja kanalisatsioonitaristu hulka kuulub nii ühisveevärk ja -kanalisatsioon kui lokaalsed veevõtusüsteemid (salv- ja puurkaevud) ning kanalisatsioonid (imbväljakud ja -kaevud). Keskmise sademete hulga kasv, temperatuuritõusust tulenev lumekatte ja kevadiste veepaisutuste vähenemine ning sagenevad äärmuslikud kliimasündmused nagu põuad või paduvihmad avaldavad vahetult mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste toimimisele. Lühem lumikattega periood ja kiirem mullaveevaru aurumine suvise kõrgema temperatuuri tõttu tingib pikema perioodi jooksul ülemise põhjaveekihi tootlikkuse vähenemise, mistõttu hajaasustusega aladel ja karstialadel võivad salvkaevud jääda kuivaks. Samas võib eeldada suvisel perioodil kõrgema temperatuuri tingimustes lõunatsüklonitega kaasnevaid üksikuid väga intensiivseid sajuperioode, mis piiratud sadeveekollektorite läbilaskevõime tõttu võivad tuua kaasa piirkondlikke üleujutusi linnade madalamates osades. Elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Aastani 2100 prognoositud kliimamuutuste mõju elektroonilise side võrgu toimimisele on marginaalne. Olulisim on ekstreemsete kliimasündmuste tagajärjel tekkida võivate elektrikatkestustest kaudne mõju sideteenustele. Elektrivõrk Eestis on vastavalt ülekantava elektri pingele jaotatud kahte ossa: põhivõrk ja jaotusvõrk. Eestis kuulub kogu põhivõrk AS-ile Elering ning see koosneb 1535 kilomeetrist 330 kV liinidest; 158 kilomeetrist 220 kV liinidest; 3470 kilomeetrist 110 kV liinidest; 61 kilomeetrist 35 kV liinidest ja 145 alajaamast. Lisaks on Eesti ja Soome vahel ka kaks alalisvooluühendust Estlink 1 ja Estlink 2, mis võimaldavad elektriülekannet Baltikumi ja Põhjamaade vahel kokku 1000 MW ulatuses. Eesti jaotusvõrgu liinide summaarne pikkus on üle 60 000 kilomeetri ja seal kasutatavad pingenivood jäävad vahemikku 0,4–35 kV. Elektrivõrguga seotud kliimariskid puudutavad eeskätt jaotusvõrku. Suurema õhuniiskuse ja kõrgema suvise temperatuuri tõttu kasvab vähesel määral õhuliinides elektrienergia kadu, sagedasemad tormid võivad tekitada enam elektrikatkestusi. Eeldatavad tormikahjud 29  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek sagenevad peamiselt talveperioodil ja raskesti ligipääsetavates soise pinnasega aladel, kus pehmetel talvedel maapind ei külmu enam läbi ja tormiheite oht on suur. Gaasivõrk koosneb 885 km gaasitorustikust, 3 gaasimõõtejaamast, kus toimub ülekandevõrku siseneva gaasi mõõtmine ja gaasi kvaliteedi määramine ning 37 gaasijaotusjaamast. Teadaolevalt pole Eestis seni toimunud ekstreemsete ilmastikunähtuste puhul mingit mõju gaasivõrgule ja varustusele täheldatud. Gaasitarnete katkemiste põhjusena on kõigis seni läbi viidud riskihindamistes nähtud kas pakkumise nõudluse vahekorra äkilisi muutusi (gaasi tarnija ei tarni nõutud gaasikoguseid), seadmete rikkeid või inimfaktorit, mitte loodusjõudusid ja ilmastikutegureid. Hooned, alates eramajadest ja lõpetades haiglate või tööstusrajatistega, on kõige levinum taristu tüüp, mis on kasutusel ka teiste taristu sektorites (nt raudteejaamad, lennujaamad, bussijaamad, elektrijaamad, kütusehoidlad jt hooned). Eesti elamufondi iseloomustab võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega madal energiatõhusus ja kvaliteet. Eesti elamufond on vana ja uusarenduste ehituskvaliteet kõikuv. Kliimamuutused mõjutavad hoonete energiatõhusust, sisekliimat, konstruktsioone ja kasutatud ehitusmaterjale. Väga oluline aspekt kütmise ja jahutamise juures on hoonete, soojusvarustus- ja jahutusseadmete energiaefektiivus ja piirdetarindi soojapidavus. Mida efektiivsemad on hooned ja seadmed seda väiksem on haavatavus kliimamõjudele. Transport on keerukas ja omavahel põimunud süsteem, mis koosneb taristust, transpordivahenditest, veoteenusest, inimestest, kes liiguvad ja kaupadest, mida liigutatakse ning sellega seotud teenustest, infost, regulatsioonist ja organisatsioonidest. Inimeste liikumine jaguneb kohalikuks, regionaalseks, üleriigiliseks ja rahvusvaheliseks vastavalt liikumisvajadusele (liikumiskaugusele ja -suundadele). Peamised tegurid, mida kliimamuutused transpordisüsteemis mõjutavad on järgmised: ühenduskindlus; ühenduskiirus, reisi aeg, tarneaeg; transporditaristu ja transpordi ITK seadmete seisund ja töökindlus, hooldusvajadus; liiklusohutus ja turvalisus; kaubaveo ja ladustamise ohutus; transpordi ja liikuvuse hind; liikumis- ja sõidumugavus; transpordi energiakulu ja energiatõhusus. Erinevaid transpordiliike võivad ilmastikunähtused mõjutada erinevalt. Äärmuslike ilmastikunähtuste mõjul võivad transpordiühendused katkeda, ajakulu tavapärase olukorraga võrreldes kasvada, reisijad, sõidukid või transpordi tehnoseadmed viga saada, kaubad rikneda või kahjustuda ning ohtlike veoste puhul keskkond kahjustatud saada. Tõrked transpordisüsteemis mõjutavad omakorda paljusid teisi eluvaldkondi. Energiasõltumatus, varustuskindlus ja energiaturvalisus on omavahel lahutamatult seotud ja sihiks on tagada igal ajahetkel vajalik energiakogus Eesti kõigile tarbijatele, olgu see siis soojuse, elektri või kütuse kujul. Energiasõltumatus ei ole otseset sõltuvuses Eesti kliimatingimustest vaid kaudselt, niivõrd kui kliimaäärmuste tagajärjel on häiritud kütuste kohalevedu või kui äärmuslike kliimasündmuste tagajärjel on häiritud kütuste tootmine nende tootmiskohas väljaspool Eestit. Varustuskindlus (ingl security of supply) on normaalolukorras kasutatav indikaator, mis näitab energia pakkumise vastavalt nõudlusele. Varustuskindlus näitab, kas tarbijale on tagatud energia kättesaadavus vajalikul hulgal, nõutud ajal ja vastuvõetava hinnaga. Eesti on energiaressurssidega võrdlemisi hästi varustatud, sisemaise tarbimisvajaduse katteks on piisavalt tuult, päikest ning kodumaist biomassi ja põlevkivi. Transpordikütuseid Eestis ei toodeta ja need imporditakse. Tarneraskuste või -häirete korral tagatakse kütustega varustamine riiklikust vedelkütusevarust. Enamike Eestis kasutatavate tahkekütuste (põlevkivi, puidukütused) varud on piisavad ja neid kütuseid toodetakse vastavalt nõudlusele. Avatud elektriturul vabalt liikuva energia tingimustes on tarbimise 30  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek katmiseks samaväärsed nii Eestis toodetud kui ka imporditud elekter. Niisiis piisab ka tõsise avarii olukorras Eestis sellest, kui tiputarbimise katavad kasutatavad tootmisvõimsused koos impordivõimalustega ja avariireservidega. Eestil on 2015.a. ühendusi naaberriikidega koguvõimsuses kuni 2 550 MW. Tootmispiisavus on regionaalsel tasemel tagatud, kuna Balti riikide summaarne elektritarbimine moodustab vaid ligikaudu 3% Läänemere regiooni kogutarbimisest. Aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutustest olulisima negatiivse mõjuga energia varustuskindlusele on äärmuslike kliimasündmuste (tormide) sagenemine, mis tulemusena võivad sageneda katkestused elektriülekandel. Samas energiaressursside saadavust ning elektritootmist kliimamuutused märgatavalt ei mõjuta. Energiaturvalisus ehk energiasüsteemi töökindlus (ingl reliability) on normaalolukorras kasutatav indikaator, mis näitab energiasüsteemi töökindlust. Kliimamuutuste mõjud energiaturvalisusele on samad mis elektritootmise varustuskindlusele. Energiaressursid jagunevad taastuvateks ja taastumatuteks. Suurim taastumatu energiaressurss Eestis on 2013. a statistika põhjal põlevkivi ning see on praegu teadaolevate varude ja tehnoloogiate korral ka aastail 2030 ja 2050 suurimaks energiaressursiks. Suurim taastuv energiaressurss on puit ning seegi jääb hetkel teadaoleva info põhjal tulevikus suurimaks taastuvaks energiaressursiks. Energiaressurside saadavust mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimategurite muutused suhteliselt vähe. Aruande koostamise ajal oli Eestis suurima primaarenergia kasutusega energiaressursiks põlevkivi, samas kui suurima kasutuspotentsiaaliga on taastuvad energiaressursid: tuule- ja päikeseenergia. Prognoositud muutused avaldavad energiaressursside kättesaadavusele ja kvaliteedile nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid. Bioenergiaressursside varumisel on üha olulisem kasutatava tehnoloogia, ajastuse ja infrastruktuuri vastavus ilmaoludele. Nii on näiteks puidu, rohtse biomassi ja turba varumine väga hooajaline tegevus. See tingib, et neid kütuseid on vaja vaheladustada, mis suurendab haavatavust, kui ladustamine on ilmastikuolude eest kaitsmata. Aastaks 2100 toimuvatest kliimamuutustest tulenevalt on energiaressursside võrdluses oodata positiivset kogumõju tuuleenergia ressursile, väikest negatiivset mõju saab eeldada päikeseenergia ja puidu kui energiaressursi kasutamisele. Kõige vähem mõjutavad ilmastikuparameetrid ning nende muutused põlevkivi energiaressursi kasutamist, kasutatava põlevkiviressursi suurust prognoositud muutused ei mõjuta. Energiatõhusus on kasuliku ja kulutatud energia suhe ehk energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe. Kliimategurid mõjutavad nii energia tootmise kui kasutamise tõhusust. Eesti majandus on üks energiamahukamaid Euroopas. Kliimategurite mõju energiatarbimise tõhususele avaldub mitmel moel. Nii näiteks on halvasti ehitatud hoonetarindite soojapidavus kehv ja tuule kiiruse kasvades suurenevad ka hoonete soojakaod. Teiselt poolt kasvab kõrgemate suviste temperatuuride ajal siseruumide jahutusvajadus. Väga külmade ja väga kuumade ilmadega järsult kasvav elektrienergia tarbimine kütmise või jahutamise tõttu võib põhjustada ülekoormust ja elektrikatkestusi. Elektrikatkestusi põhjustavad ka äike ja tormituuled ja sellest tuleneva ülepinge tõttu võivad kahjustuda vooluvõrgust eemaldamata elektriseadmed. Seega, tõhus ehk säästev energiakasutus aitab vähendada riski, et ekstreemsetest ilmanähtustest tulenev lisakoormus avaldab energiataristule ja -süsteemile kahjulikku mõju. 31  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Soojatootmine ja jahutamine sõltuvad vahetult ilmast. Kõige rohkem mõjutab antud valdkonda välisõhu temperatuur, kuid olulised on ka tuule tugevus, päikese kiirguse intensiivsus ja õhu niiskus. Soojatootmine jaguneb kaug- ja kohtkütteks. Kaugkütte kasutamisel toodetakse soojus tsentraalselt ning seejärel transporditakse kaugemalasuvate tarbijateni. Kaugküte on kliimamuutuste suhtes tundlikum kui lokaalküte, kuivõrd kliima soojenemisest tulenev soojuse tarbimise vähenemine võib kaugküttevõrkude majandamise muuta majanduslikult ebaotstarbekaks. Kütteperioodi lühenemise tõttu suurenevad protsentuaalselt kaod soojuse edastamisel, mis kulub tsentraalse tarbevee soojendamiseks kütteperioodi välisel ajal. Hoonete jahutamist on Eestis seni vähem rakendatud, sest Eestis on kestvat kõrget õhutemperatuuri esinenud väga harva. Eestis peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäevade maksimaalse õhutemperatuuri püsimist +30 °C ja kõrgemal viie või enama ööpäeva vältel. Sellist olukorda on esinenud ajavahemikul 1961–2010 vaid kolmel korral: 2003. a juuli lõpul Edela-Eestis ning 2006. ja 2010. a juulis Kagu-Eestis. Hetkel on Eestis kasutusel lokaalsed elektrilised jahutusseadmed – ventilaatorid, soojuspumbad ja konditsioneerid. Sõltuvalt välistemperatuurist võib soojuspumpa kasutada kas talvel ruumide kütmiseks või suvel nende jahutamiseks. Energiamajandusele on kliimamuutustel kahetine mõju. Ühest küljest kahandab talvise temperatuuri tõus soojusenergia tarvet külmal poolaastal, ent suvine kõrgem temperatuur ja sagenevad lühiajalised (keskmiselt 7–10 päeva pikkused) kuumalained suurendavad hoonete jahutamisvajadust, milleks tarbitakse peamiselt elektrienergiat. Soojusenergia vajaduse kahanemine ei ole seejuures proportsionaalne talviste temperatuuride tõusuga, sest kõrgem talvine temperatuur on seotud eeskätt tuulise ilma ja soojema niiske õhumassi tungimisega Eesti kohale. Kliima soojenemisele vaatamata jätkub üksikute külmade talvede esinemine Euroopas ka järgnevatel dekaadidel. Suurema niiskuse ja tuule kiiruse tõttu on mugavustemperatuuri hoidmiseks vaja lisaenergiat. Samuti tuleb arvestada seda, et hoonete vähenenud energiatarbe tingimustes on kaugküttevõrkudes esinev soojuskadu proportsionaalselt suurem kui külmadel talvedel maksimaalse tarbimise korral. Suurem sademete hulk tõstab ülemise põhjaveekihi taset. Kõrgem põhjavee tase ja suurem pinnase niiskus põhjustab suuremaid soojuskadusid, eriti vanades eelisoleerimata soojustorustikes, sest pinnase soojusjuhtivus suureneb. Elektritootmine toimub Eesti põhiliselt põlevkivi küttel elektrijaamades. Eesti elektrisüsteemis 2013. a septembri seisuga installeeritud neto tootmisvõimsus 2739 MW. Igal ajahetkel tegelikult kasutatav võimalik neto tootmisvõimsus on väiksem, kuna osa tootmisseadmeid on remondis ning osa tootmisseadmete tootmisvõime sõltub tuule- ja hüdroenergiaressursside olemasolust. Põlevkivist elektri tootmist mõjutavad aastani 2100 prognoositud kliimamuutused marginaalselt. Taastuvatest energiaallikatest energiatootmine on äärmiselt sõltuv kliimateguritest ja valdavalt on kliimategurid (päikesekiirgus, tuul, sademetest tekkiv vooluvesi) ka energia ammutamise allikaks, mistõttu muutused nende kliimategurite esinemisel mõjutavad vahetult ka taastuvallikatest energiatootmist. 32  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Läbivad teemad Võrdsed võimalused Võrdsed võimalused on ühiskonna kliimamuutustega kohanemise võtmeteema, kuna kohandumise valupunkt on just nimelt ebasoodsamas olukorras inimgruppide haavatavuse vähendamine. Erinevad elanikerühmad on kliimamuutustest erinevalt mõjutatud ning kohanemismeetmete eesmärk peab olema seda ebavõrdsust tasandada. Arengukava laiendab avalikkuse ja huvigruppide võimalusi otsuste tegemisel kaasa rääkida ning paremini mõista kliimariske ja nende juhtimiseks rakendatavaid meetmeid. Infoühiskond Ühiskonna kohandumine arendab infoühiskonda, sest välja on vaja arendada ilma ja kliimamuutuste seiresüsteemid, inimeste teavitussüsteemid ning oluliselt suurendada inimeste teadlikkust kliimamuutustest ja nende mõjudest iga inimese elukorraldusele. Alles seejärel saavad kohanemismeetmed leida vastuvõtlikkust ja aidata kliimamuutustega toimetuleku valmisolekut tõsta. Kui info kliimamuutuste, nende mõjude ja kohanemisvõimaluste kohta on avalikult ja kergesti kättesaadav, mida saab toetada infotehnoloogiliste lahendustega, on seda ka lihtsam kaasata erineva tasandi juhtimisotsuste langetamisse. Regionaalareng Kliimamuutuste mõju regionaalarengule on väga sarnane mõjuga võrdsetele võimalustele, kuna erinevates Eesti piirkondades elavate inimeste elu-olu on kliimamuutustest erinevalt mõjutatud ja kohanemise eesmärk peab olema nende erinevuste tasandamine. Eesti regionaalareng on olnud ebaühtlane ja domineerib linnastumine, sealjuures on Tallinn eriti tugev tõmbekeskus. Ääremaa asustustiheduse vähenemine raskendab haavatavate elanikerühmade teenindamist ning väikesed kohalikud omavalitsused on ka väiksema elanike teenindusvõimega. Paratamatult käib sellega kaasas ka väiksem kohanemisvõime, mistõttu võib olla tarvilik kohanemismeetmeid piirkondlikult suunata. Väga oluline on, et riigi konkurentsivõime areneks ühtlaselt üle riigi, et ei tekiks mahajäänud piirkondi, mis ei suuda tagada elanike turvalisust ja rakendada efektiivseid kohanemismeetmeid. Riigivalitsemine Käesolev arengukava loob üldriikliku võimaluse kliimamuutustega kohanemise meetmete edukaks rakendamiseks.Riigivalitsemine saab ühelt poolt toetada regionaalarengut ning võrdsete võimaluste tagamist, kuid teiselt poolt peab kohanemismeetmete väljatöötamine suurendama riigivalitsemise teadmistepõhisust ja kliimamuutustega seotud avalike teenuste arendamist. Edukas kohanemine on võimalik vaid siis kui riigi valitsemisel võetakse arvesse kliimamuutuste kohta olemas olevat infot. Sestap on väga oluline ka see, et nii riigi kui kohaliku omavalitsuse valitsemisel oleks kasutada parim ja uusim teaduslik info kliimamuutuste ja nendega kohanemise võimaluste kohta. Kõige keerulisem on kliimamuutustega kohanemisel saavutada erinevate valitsusasutuste ja ministeeriumite omavaheline koostöö, ilma milleta ei ole aga võimalik sidus kohanemisemeetmete rakendamine. 33  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Keskkonnahoid Terved ja taastumisvõimelised ökosüsteemid pakuvad kaitset kliimamuutuste negatiivsete mõjude eest. Kliimariskid mõjutavad nii heas seisundis kui ka rikutud ökosüsteemide teenusepakkumist, mida erinevad keskkonnahoiu meetmed peavad aitama tagada ja kliimariskide mõjusid puhverdada. Ökosüsteemiteenustega arvestamine arendustegevuste ja planeeringute keskkonnamõjude hindamisel tuleb võtta kliimakohanemise kontekstis üheks oluliseks keskkonnahoiumeetmeks. 34  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Üldeesmärgid koos indikaatoritega Tervis ja päästevõimekus Üldeesmärk 1. Kliimamuutustest tingitud negatiivsed mõjud tervisele ja elukeskkonnale on vähendatud ning haigestumise ja suremuse suurenemine, sh hädaolukordade korral, on välditud, tänu paranenud päästevõimekusele ja inimeste oskustele kaitsta oma tervist ja vara. Indikaatorite sihttase 2030:  Suremus suvekuudel (juuni-august) on < 22,5% (aastasest kogusuremusest) (2013. a 22,6%);  Siirutajatega levivatesse haigustesse (borrelioos) nakatanute arv on < 500 (2015. a > 1000);  Nahavähki haigestunute arv (melanoomi haigestumus) on 15 (100 000 el kohta) (2012. a 15,5);  Depressiooni ja sarnaste diagnooside arv ning depressiooniravimite kasutus talveperioodil (meeleoluhäired, uute haigusjuhtude arv) on < 5000 (2015. a > 5000)  Hukkunute arv on 0 inimest kliimariskidest tulenevates hädaolukordades (2015. a 0 inimest) Maakasutus ja planeerimine Üldeesmärk 2. Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk inimestele, varale ja majandusele on maandatud, soojussaare efekt on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Indikaatorite sihttase 2030:  Eluhoonete arv potentsiaalselt üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) on maksimaalselt 4000 (2012. a 3700);  Elanike arv potentsiaalselt üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) on maksimaalselt 8400 (2012. a 7800);  Rohealade/haljastuse ning tehisveekogude pindala on suurenenud 8% võrra (2015. a tase on algtase) Looduskeskkond Üldeesmärk 3. Muutuvates kliimatingimustes on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. Indikaatorite sihttase 2030:  Teadusuuringute põhjal on ülevaade kliimamuutuste mõjust elurikkusele ning rakendatakse meetmeid elurikkuse ning ökosüsteemide terviklikkuse ja funktsioneerimise säilimiseks (2015. a alustatud on kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide, koosluste ja ökosüsteemide väljaselgitamist ning kaitstavate alade efektiivsuse hindamist muutuvates kliimaoludes);  Täpsustatud on teave ühiskonnale vajalike ökosüsteemiteenuste pakkumise mahu ja kvaliteedi kohta (2015. a puudulik teave ökosüsteemiteenuste pakkumise mahu ja kvaliteedi kohta) Biomajandus Üldeesmärk 4. Biomajanduses tagatakse põllu-, metsa-, vee- ja puhkemajanduse, kalanduse ning turba kaevandamise kliimateadliku planeerimisega Eestile oluliste majandussektorite kliimamuutustega arvestav ja kestlik toimimine. 35  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Biomajanduse valdkonnaga seotud strateegilised planeerimisdokumendid arvestavad kliimamuutustega kohanemise vajadusega (2015. a ei arvesta);  Biomajanduse eri valdkondades tegutsevate asjaosaliste kliimamuutuste alase teadlikkuse tase on kõrge (2015. a madal);  Biomajanduse eri valdkondades loodusvarade kasutusmäär arvestab kliimamuutusi (2015. a ei arvesta) Majandus Üldeesmärk 5. Majandusagendid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi ja juhivad nendega kaasnevaid riske. Indikaatorite sihttase 2030:  Kindlustuspreemiate kogumaht23 vähemalt 5% SKP-st24 (2013. a 1,7%);  Ekstreemsetest ilmaoludest tingitud äritegevuse katkestused25: < 30% (andmed algtaseme kohta puuduvad). Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Üldeesmärk 6. Inimesed ei ole Eestis ohustatud ekstreemsete ilmasündmuste ja kliimamuutuste poolt ega kanna nende tõttu kahju, vaid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi. Indikaatorite sihttase 2020:  Varakindlustuspreemiate maht: füüsiliste isikute varakindlustuspreemiate maht 2020. a on 55 500 EUR/a (2012–2014: 37 830 EUR/a). Indikaatorite sihttase 2030:  Keskmine liigsuremus (ja hukkunud inimeste arv) suviste kuuma-, talviste külmalainete ja üleujutuste tõttu on < 20% (liigsuremus 2010 a. suvises kuumalaines oli 31% (191 surmajuhtumit));  Üleujutusohu piirkonnas (tõenäosus 1 üleujutus 50 aasta jooksul) elavate inimeste arv on maksimaalselt 5000 (2015. a 6140). Taristu ja ehitised Üldeesmärk 7. Eesti taristu võtmevaldkonna kliimamuutustega kohanemise strateegiline eesmärk on tagada taristu toimimine mistahes kliimasündmuste avaldumisel nii, et taristust sõltuvad elutähtsad teenused on inimestele kättesaadavad mistahes ajahetkel. Indikaatorite sihttase 2030:  Taristu kasutajate rahuolu indeks on tõusnud 5,0-le. (Algtase 4,47 (2012)) Energeetika ja energiavarustus Üldeesmärk 8. Tagada tarbijate energiaga varustatus mistahes kliimasündmuste avaldumisel. 23 Total premiums to GDP. 24 Meleck y, Martin; Raddatz, Claudio. (2011), „How Do Governments Respond after Catastrophes? Natura l- Disaster Shocks and the Fiscal Stance.“ P olic y Res ea rch Working Paper, WPS5564, The World Bank, Europe and Central Asia Regi on, Privat e & Financial Sect ors Developm ent Sector Unit, February 2011, 25 p. [https://openknowledge. worldbank.org/bitstream/handle/10986/3331/WPS5564.pdf?sequence=1] 25 Business disruption from extrem e weather , http://www.sniffer.org.uk/files /7213/4631/9842/Sniffer_ER23_Phase_1_final_report.pdf 36  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Elektrikatkestuste keskmine kogukestus minutites ühe tarbimiskoha kohta alla 50 minuti aastas (Algtase 52 min/a (2013)) 37  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Alaeesmärgid koos indikaatoritega Tervis ja päästevõimekus Alaeesmärk 1.1. Inimesed ja ametkonnad on teadlikud kliimamuutuste tervisemõjudest ning suutelised edukalt toime tulema kliimamuutustest põhjustatud/ajendatud terviseriskide avaldumise puhul. Indikaatorite sihttase 2030:  Tugimeetmed on loodud üle 90% haavatavatest elanikest (2015. a toetamine ei ole süstemaatiline)  Äärmuslike ilmastikunähtuste seire- ja hoiatussüsteemid on täielikult rakendatud/kasutusele võetud (2015. a rakendatud osaliselt)  Tegevusplaanid on kehtestatud nii riiklikult kui ka üle 90% KOV-ides. (2015. a alla 10% KOV-idel on olemas tegevusplaanid)  Kliimamuutuste riskidega on uutes regulatsioonides ja tervishoiusüsteemis arvestatud kõikidel vajalikel juhtudel (2015. a 1 regulatsioon)  40% elanikkonnast peab äärmuslikke ilmastikuolusid riskiks Eesti elanike tervisele (2015.a. 20,7% (KesTeRisk uuring)) Alaeesmärk 1.2. Riskikommunikatsiooni ning elanikkonna hädaolukorraks valmisolekut on tõhustatud. Riskianalüüsid koostöös erinevate asutustega on koostatud. Koostöö alused tõhusamaks riigiasutuste, sh tsiviil- ja militaarasutuste, ning erasektori koostööks täpsustatud. Indikaatorite sihttase 2030:  Elanikkonna teadlikkus on kasvanud nii, et 40% elanikest teadvustab kliimariske (2013. a 28%)  Kombineeritud hädaolukordade riskianalüüsid on koostatud (2015. a eraldiseisvad riskianalüüsid)  Hädaolukorra lahendamise plaanid on koostatud ning nendes on täpsustatud asutustevaheline koostöömehhanism (2015. a koostöö juhuslik) Maakasutus ja planeerimine Alaeesmärk 2.1. Pikaajalised kliimamuutuste mõjud ja haavatavus välja selgitatud, kliimamuutuste mõjude seiresüsteem loodud, kliimamuutustega kaasnevad maakasutuse muutuse mõjud ja riskid ühiskonnas teadvustatud ja arvesse võetud. Planeeringute koostamisel pikaajalised kliimamuutuste riskid arvesse võetud. Indikaatorite sihttase 2030:  Kliimariskide ja nende haavatavusteave on täpsustatud (2015. a teave on lünklik)  Elanikkonna teadlikkus on kasvanud nii, et 40% elanikest teadvustab kliimariske (2013. a 28%)  20-s kehtestatud planeeringus on kliimamuutustega arvestatud (2014. a 5) Looduskeskkond Alaeesmärk 3.1. Elurikkuse säilimine muutuvates kliimaoludes on tagatud. 38  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Välja on selgitatud kliimamuutuste suhtes ohustatumad liigid ja rakendatud meetmed nende kaitseks. (2015. a alustatud on kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide väljaselgitamist.)  Uute Eestisse jõudvate invasiivsete võõrliikide arv on minimaalne, sisse on viidud invasiivsete võõrliikide seireprogramm ning olemasolevad invasiivsed võõrliigid on kontrolli all. (2015. a rakendatakse meetmeid invasiivsete võõrliikidega toimetulekuks, kuid puudub täpsem teave invasiivsete võõrliikide võimaliku arvu ja leviku kohta Eestis muutuvate kliimatingimuste juures.)  Kaitstavate alade pindala on säilitatud ja vajadusel suurendatud ning kooslused ja kaitstavad alad on piisavalt sidusad tagamaks alade efektiivsust ehk toetamaks ökosüsteemide terviklikkuse ja funktsioneerimise säilimist. (2015. a alustatud on kaitstavate alade efektiivsuse hindamist muutuvates kliimaoludes ja kliimamuutuste suhtes ohustatumate koosluste väljaselgitamist.) Alaeesmärk 3.2. Maismaa ökosüsteemide hea seisund, funktsioonide ja ressursside säilimine on tagatud muutuvates kliimatingimustes. Indikaatorite sihttase 2030:  Elupaikade mitmekesisus ja levik ei ole vähenenud võrreldes algtasemega. (2014. a EL-i loodusdirektiivi I lisa elupaikadest on soodsas seisundis 52%, halvaks on hinnatud 3% kõikidest elupaikadest. Ligikaudu pooled elupaikadest on halvas või ebapiisavasseisundis ja nende säilimine pole seetõttu tagatud.) Alaeesmärk 3.3. Kliimamuutustest lähtuvad negatiivsed mõjud mageveeökosüsteemide hea seisundi saavutamisele on minimeeritud ja ökosüsteemiteenuste kättesaadavus vähemalt senises mahus on tagatud. Indikaatorite sihttase 2030:  Mageveekogudes on saavutatud elustiku hea või väga hea ökoloogilised seisundiklassid (koosluste struktuure iseloomustavad indeksid) (2015. a seisund vastavalt seire tulemustele) Alaeesmärk 3.4. Minimeeritud on kliima muutumisest lähtuvad negatiivsed mõjud merekeskkonna seisundi hea kvaliteedi saavutamisele. Indikaatorite sihttase 2030:  Kõikide jätkusuutliku toiduvõrgustiku võtmeliikide liikide (pikk merihein, põisadru, agarik, mändvetikad) levik vastab Hea Keskkonnaseisundi (HKS) tasemele. (2015. a kõikide võtmeliikide leviala HKS tase vastavalt senistele hinnangutele26.)  Veekogumite bioloogilised kvaliteedielemendid (fütoplankton, põhjataimestik ja põhjaloomastik ning toetavad füüsikalis-keemilised indikaatorid (merevee läbipaistvus ja toitainete kontsentratsioon)) on saavutanud vähemalt hea seisundi. (2015. a veekogumite seisundid lähtuvalt rannikumere operatiivseire aruandest.)  Looduslike koosluste ohustatus võõrliikide mõju tõttu on madal, kuna uute võõrliikide arvukuse tase madal. (2015. a võõrliikide arvukuse tase keskmine) Alaeesmärk 3.5. Kliimariske arvestades on tagatud sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. 26 TÜ E esti Mereinstituut. (2012). Eesti m erea la Hea Keskkonnaseisundi indikaatorid ja keskkonnasihtide kogum. Aruanne MSFD artikkel 9 ja 10 nõuete täitmiseks. Ta llinn. TÜ EM I. 39  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Olemas on metsa-, soo-, niidu-, rohumaa- ja mullaökosüsteemiteenuste klassifikatsioon lisaks magevee- ja mereökosüsteemiteenuste klassifikatsioonile. (2015. a Olemas on ainult magevee- ja mereökosüsteemiteenuste klassifikatsioon.)  Ökosüsteemiteenuste mahtu, kvaliteeti ja nende rahalist väärtust arvestatakse keskkonnatasudes ja planeeringutes. (2015. a Ökosüsteemiteenuste mahtu, kvaliteeti ja nende rahalist väärtust keskkonnatasudes ja planeeringutes ei arvestata.)  Teadlikkus ökosüsteemiteenustest ja nende rahalisest väärusest on kõrge. (2015. a Teadlikkus ökosüsteemiteenustest ja nende rahalisest väärusest on madal.) Biomajandus Alaeesmärk 4.1. Muutuvates kliimatingimustes on tagatud Eesti elanikkonna toiduga varustatus põllumajanduse konkurentsivõime suurendamise, taastuvate loodusvarade jätkusuutliku majandamise ning maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalse arengu kaudu. Indikaatorite sihttase 2030:  Eesti elanikkonna kohaliku toiduga isevarustatuse tase ≥ 100% siseturu vajadusest (2015. a x % siseturu vajadusest)  Põllumajanduse lisandväärtus (põllumajanduse konkurentsivõime tõusu näitaja) > 100% algtasemest (2015. a tase)  Tasakaalus ja tervete muldade osakaal maafondis > 100% algtasemest (2015. a tase)  Jätkusuutlike ettevõtete osatähtsus maapiirkondades (maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalse arengu näitajana) > 100% algtasemest (2015. a tase) Alaeesmärk 4.2. Muutuvates kliimatingimustes on tagatud majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlik metsandus, metsamajandus ja metsakasutus. Indikaatorite sihttase 2030:  Metsast raiutava puidu väärtus ja kvaliteet kasvab 10–20%. (2015. a Hinnanguliselt kolmandik puidu tulust kaotatakse ning teadmised raiete kohta on ebapiisavad.)  Metsataimede ellujäämuse paranemine ja metsa juurdekasvu suurenemine 10–20% võrra. (2015. a Ellujäämus on ca 75% ja olemasolev puistute juurdekasv.)  Kaitsemetsade osakaal ei kahane. (2015. a Olemasolev kaitsemetsade osakaal.)  Pideva seire käigus avastatakse olulised patogeenid kiiremini ning metsa tervislik seisund paraneb 10– 20%. (2015. a Juhuslik projektipõhine tegevus ning kahjustajate ja kahjustuste info on ebapiisav.)  Pinnast ja metsamulda lõhutakse vähem ning teed ja kuivendussüsteemid on korrastatud vastavalt uutele põhimõtetele. (2015. a Pinnase ja mulla kahjustused on olemas.) Alaeesmärk 4.3. Kalavarude jätkusuutlikkus muutuvates kliimatingimustes ja kalandusest elatuvate inimeste heaolu (sissetulekud) on tagatud. Indikaatorite sihttase 2030:  Kalavarud on heas seisus, s.t. varude looduslik taastootmisvõime on hoolimata püügisurvest maksimaalne; kalastiku struktuur on tasakaalus ega mõjuta oluliselt negatiivselt veeökosüsteeme. (2015. a Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Peipsi siia, lutsu, tindi varud) vähenevad paljudes veekogudes; kalastiku struktuur on häiritud.) Alaeesmärk 4.4. Muutuvates kliimatingimustes on tagatud jätkusuutlik ulukimajandus ja jahindus. 40  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Võimalikult vähe praegusest erinev ulukiliikide arv (2015. a praegune liikide arv)  Jahimeeste arv on stabiilselt 14 500 (2015. a 14 500) Alaeesmärk 4.5. Turismisektor on teadlik kliimamuutustega kohanemisest ja võimeline rakendama vastavaid meetmeid. Indikaatorite sihttase 2030:  Tehtud vajalikud uuringud, turismi arendusorganisatsioonid ja -ettevõtjad on teadlikud meetmetest ja need on integreeritud asjakohastesse arengukavadesse. (2015. a. turismisektor ei ole teadlik ja ei pea kliimakohanemist oluliseks, turismi arengukavas ei ole kliimamuutustega arvestatud.) Alaeesmärk 4.6. Muutuvates kliimatingimustes on tagatud turbaressursi säästlikum ja efektiivsem kasutamine. Indikaatorite sihttase 2030:  Märgkaevandamise uuring tehtud ja tulemused rakendatud. (2015. a märgkaevandamine ja märja turba kasutus ning edasise töötlus alauuritud ja praktikas väherakendatud.) Majandus Alaeesmärk 5.1. Turul on innovaatilised kindlustustooted, mis pakuvad majandusagentidele kindluskaitset kliimamuutustega seotud riskide maandamiseks. Indikaatorite sihttase 2030:  Kliimamuutusega seotud kindlustustoodete arv on vähemalt 5 (2015. a 0);  Elukindlustuspreemiate osakaal kindlustusettevõtete kogupreemiate mahust (ilma pensionikindlustuseta) on vähemalt 50% (2013. a 25%27). Alaeesmärk 5.3. Tööstusettevõtjad on teadlikud kliimariskide ja kliimakindluse tõstmise võtetest, eeskätt kliimatundlikes harudes ja riskialadel ning kliimariskiga aladel paiknevad ettevõtted on endale koostanud kliimariskide maandamiskava (tarneahel, tootmine, turustamine, töötajate turvalisus jne). Indikaatorite sihttase 2020:  Kliimariskide maandamiskavaga ettevõtete osakaal kliimariskiga aladel paiknevatest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest on 10% (2015. a 0%).  Kliimariskid koos nende tõenäosustega on Maa-ameti geoportaalis kajastatud (2015. a on kajastatud vaid üleujutusriskiga alad tiheasustuspiirkondades). Indikaatorite sihttase 2030:  Kliimariskide maandamiskavaga ettevõtete osakaal kliimariskiga aladel paiknevatest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest on 50% (2015. a 0%).  Infokampaania on läbi viidud kahel korral (2015. a kampaaniat läbi viidud ei ole). Alaeesmärk 5.4. Elutähtsaid teenuseid pakkuvad või nendega otseselt seotud Eesti ettevõtted on valmis reageerima erakorralistele ilmastikunähtustele ja erakorralistest ilmastikunähtustest tingitud energiavarustuse katkestused ettevõtetes ja tööstuses on vähenenud. 27 Eesti Statistikaameti andmed. 41  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Elutähtsate teenuste osutajatele erakorralistele ilmastikunähtustele reageerimise valmisoleku suurendamiseks jagatud toetuste maht on 9 miljonit.  Planeerimata katkestuskestuse indeksi (SAIDI) väärtus on 120 (2012. a 178,928);  Planeerimata katkestussageduse indeksi (SAIFI) väärtus on < 1 (2012. a 1,95). Alaeesmärk 5.5. Võimalused kliimamuutustega kohanemiseks vajalike ja sotsiaal- majanduslikult tasuvate investeeringute finantseerimiseks on olemas. Indikaatorite sihttase 2020:  kliimamuutustega kohanemiseks on loodud spetsiaalne toetusskeem/fond ja rahastatakse vähemalt 1/10 kvalifitseeritud taotlustest (2015. a spetsiaalne toetusskeem/fond puudub). Alaeesmärk 5.6. Kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmasündmustega ei kaasne olulisemates alavaldkondades negatiivset mõju tööhõivele. Indikaatorite sihttase 2030:  Kliimamuutuste tõttu tekkinud ja kadunud töökohtade arvu suhe on > 1 (2015. a on suhe hindamata) Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Alaeesmärk 6.1. Kliimamuutuste ja ekstreemseteks ilmasündmustega kaasnevateks ohtudeks valmistumine on riigi haldusaparaadi igapäevatöö osa, sh koostöös riigiaparaadiväliste asutuste ja kodanikuühendustega. Indikaatorite sihttase 2020:  Välja on töötatud vähemalt kaks juhendit hädaolukordade riskide maandamiseks riigiastutustes (ministeeriumite allasutused, KOV, koolid) (2015. a juhendid puuduvad);  Tehtud on üks üleriigiline ekstreemseteks ilmasündmusteks valmisoleku hindamine riigi- ja KOV asutustes (2015. a sellist hindamist läbi viidud ei ole). Alaeesmärk 6.2. Haavatavatel inimgruppidel on tugev eneseteenindusvõime tänu teadmistele ohuolukorras soovituslikest käitumisviisidest, materiaalsele toele ning oskustele leevendada esmaseid kliimamuutuste mõjusid ja paluda abi. Indikaatorite sihttase 2030:  KOV spetsialistide (sh sotsiaaltöötajad) arv, kes on läbinud koolitused ja õppused, mis käsitlevad haavatavate gruppide kliimamuutuste tõttu ohtu sattumise ennetamist, on 120 (2015. a. sellist koolitust läbinuid pole);  Inimeste osakaal, kes leiavad, et nad teavad, kelle poole hädaolukorras pöörduda või kes võiks neid hädaolukorras aidata on 95% (2015. a 89%)  Inimeste osakaal, kes väidavad, et nad oskavad hädaolukorras enda (ja lähedaste) vara ja tervist (ka ennetavalt) kaitsta, ja et neil on selleks olemas vajalikud vahendid ja võimalused on 80% (2015. a. andmed puuduvad). Alaeesmärk 6.3. Eesti elanikud teavad kliimamuutustega kaasnevaid ohte ja mõjusid. 28 http://www.c eer. eu/portal/page/porta l/EER_HOME/EER_PUB LIC AT IONS/CEER_PAPERS /Electricit y/ Tab3/C13- EQS-57-03_BR5.1_19-Dec-2013_updated-Feb-2014.pdf 42  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2020:  Eesti elanike hinnang kliimamuutuse probleemi tõsidusele 10-palli skaalal on vähemalt 6,7 (Eurobarometer 2014: 5,6);  80% Eesti elanikke hindab enda toimetulekut ohuolukorras vähemalt heaks (2015 a andmed puuduvad). Alaeesmärk 6.4. Koolieelsed õppeasutused ja üldhariduskoolid, keskkonnahariduskeskused ja looduskoolid pakuvad säästvat arengut toetavat haridust ning on oma õpikeskkonna kohandanud kliimamuutustega. Indikaatorite sihttase 2030:  Kliimamuutustega kohanemise täiendõppe läbinud õpetajate arv 150 (2015 a 0)  Valminud õppematerjalide, juhendite jmt arv 5 (2015 a 0)  Kliimamuutustega kohanemise toetust saanud koolide arv 5 (2015 a 0) Alaeesmärk 6.5. Eestis on olemas kaasaegne ja põhjalik teave kliimamuutuste mõjude kohta erinevatele eluvaldkondadele. Indikaatorite sihttase 2020:  Eesti osalusega Horisont 2020 kliima kujunemist uurivate arv projektide arv on vähemalt 3 (2015. a 0 projekti). Indikaatorite sihttase 2030:  ETAg-i finantseeringut märkivate ISI WoK-s indekseeritud kliimamuutusi käsitlevate teadusartiklite arv on vähemalt 30 artiklit aastas (2013–2104. a 25 artiklit aastas29).  Kliimaprognoosid (Eesti tuleviku kliima stsenaariumid30) on uuendatud iga 5 aasta järel (2015. a on valminud üks prognoos aastal 2014).  Eesti teadlaste hulk IPCC aruannete juhtivautorite, autorite ja toimetajate hulgas on vähemalt 3 (V aruande31 autorite hulgas Eesti teadlased puuduvad). Alaeesmärk 6.6. Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises kliimamuutuste leevendamise ja mõjudega kohanemise koostöös, toetab tugeva rahvusvahelise kliimapoliitika väljatöötamist ning kliimamuutustega kohanemine on Eesti arengukoostöö prioriteet. Indikaatorite sihttase 2020:  Keskkonnasäästliku arengu toetamise ja rahvusvaheliselt seatud kliimaeesmärkide saavutamise osakaal Eesti ametlikust arenguabist on 4,5% (2011–2015 oli osakaal 4 %). Indikaatorite sihttase 2030:  Concorde vabaühenduste võrgustiku AidWatch aastaaruanded EL-i liikmesriikide antava abi kohta märgivad Eesti antavat kliimamuutustega seotud arenguabi (2015. a sellist abi ei nimetata). Taristu ja ehitised Alaeesmärk 7.1. Elektri, vee- ja gaasivarustus, kanalisatsiooni ja sademevee kogumissüsteem ning elektrooniline side toimib igal ajahetkel mistahes ilmastikuoludes. 29 Päring: [ TOP IC: (climat e change) R efin ed by: FUNDING AGE NC IES : (E S TON IAN SC IE NCE FOUNDAT ION) Tim espan: 2013-2014]. 30 Luhamaa jt 2014. Eesti tulevi ku kliima stsenaariumid aastani 2100. Keskkonnaagentuur. 31 Coordinating Lead Authors, Lead Authors, Review Editors. https://www.ipcc- wg1.unibe.ch/AR5/wg1authors .pdf; http://ipcc-wg2.gov/ AR5/images/uploads/WGII- AR5_ Authors.pdf; http://www.ipcc- wg3.de/assess ment-reports/fifth-ass ess ment-report/ Authors 43  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Jaotusvõrgus elektrikatkestuste keskmine kogukestus minutites ühe tarbimiskoha kohta alla 50 minuti aastas (Algtase 52 min/a (2013))  Gaasitarnete aastane summaarsete katkestuste kestus tundides <130 tundi aastas (Algtase 130 tundi (2013))  Mobiilsidelevi (kiire 4G) territoriaalne kaetus teenusepakkuja levialas keskmiselt, protsentides kogu Eesti territooriumist 100% (Algtase 85% (2015)) Alaeesmärk 7.2. Transporditaristu kasutamine inimeste (rahuldavaks) liikumiseks ja kaubaveoks on kõigi transpordiliikidega pidevalt võimalik mistahes ilmastikuoludes. Indikaatorite sihttase 2030:  Kevadise raskeveokite massipiiranguga riigimaanteede kogupikkus < 3000 km (Algtase 3000 km (2015)) Alaeesmärk 7.3. Hoonete vastupidavus, energiatõhusus ja mugav sisekliima on inimestele tagatud mistahes kliimamuutuste avaldumisel. Indikaatorite sihttase 2030:  Energiamärgisele C vastavate korterelamute osakaal >50% (Algtase pole teada (2015))  Energiamärgisele C vastavate eramute osakaal >40% (Algtase pole teada (2015)) Alaeesmärk 7.4. Kaupade ja inimeste ohutu liiklemine ning juurdepääs elutähtsatele ja igapäevastele teenustele (nt arstiabi, kool) on tagatud mistahes kliimasündmuste avaldumisel. Indikaatorite sihttase 2030:  Ilmastikuoludest tekkinud liiklusseisakute ja -kahjude ennetamine (Algtase pole teada (2015)) Alaeesmärk 7.5. Transpordisüsteemi ja liikuvuse planeerimisel on kujundatud kliimamõjude suhtes vähemhaavatavam transpordisüsteem ja vähenenud on negatiivseid kliimamõjusid võimendavate transporditaristuobjektide vajadus ja hulk. Indikaatorite sihttase 2030:  Raudteetranspordi osakaal aastases Eestit läbivast reisijate ja kaubaveost 20 % (Algtase 4% (2014)) Energeetika Alaeesmärk 8.1. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja -turvalisuse tase ei sõltu kliimamuutuste negatiivsete mõjude avaldumisest. Indikaatorite sihttase 2030:  Imporditud energiakandjate osakaal primaarenergiaga varustuses alla 25 % (Algtase 44,8 % (2014))  Suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul alla 70% (Algtase 91,4% (2014))  Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises vähemalt 10% (Algtase 4,4% (2012)) Alaeesmärk 8.2. Energiaressursside valdkonna turuosalised arvestavad kliimamuutuste mõjuga energiaressursside kasutamise planeerimisel ja investeerimisel ning tagavad tehnilise võimekuse energiaressursside varumiseks äärmuslike kliimasündmuste puhul. 44  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite sihttase 2030:  Energiaressursside kasutatav varu 78,089 TWh/a (2013. a. 53,316 TWh/a)  Teavitatud turuosaliste, huvigruppide esindajate ja konsulentide arv: 1400 teavitatud huvigruppide esindajat ja 80 koolitatud konsulenti (2015. a. 0) Alaeesmärk 8.3. Kliimamuutustega kohanetakse energiatõhusalt, vähendades primaarenergia lõpptarbimist. Indikaatorite sihttase 2030:  Primaarenergia lõpptarbimise maht väheneb alla 2058 ktoe (2010.a. 2818 ktoe) Alaeesmärk 8.4. Mistahes kliimariskide avaldumine ei mõjuta tarbijate soojuse ja jahutusega varustatust. Indikaatorite sihttase 2030:  Primaarenergia tarbimine soojatootmiseks on < 11,8 TWh/a (2012.a. 20,4 TWh/a) Alaeesmärk 8.5. Mistahes kliimariskid ei takista elektri tootmist Eesti tarbijate vajadusi rahuldavas mahus. Indikaatorite sihttase 2030:  Elektrituruseadusega kehtestatud kehtiva varustuskindluse n-1-1 nõude täitmine kogu aasta lõikes (2014.a. n-1-1 nõue täidetud) 45  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Kohanemismeetmed Täpsed kohanemismeetmed koos tegevustega ning tegevuste tulemusega on toodud arengukava rakendusplaanis. Kohanemismeetmed on suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele tuginedes järgnevatele juhtmõtetele:  Teadlikkus: avalikkuse teadlikkuse tõstmine (ühiskond tervikuna, inimesed, ametnikud) ning kliimamuutusealastes teadmistes lünkade täitmine ja sellest tingitud määramatuse vähendamine (siia kuuluvad eelkõige teadmusmeetmed);  Valmidus ja vastupanuvõime: strateegilise ja operatiivse valmiduse ja vastupanuvõimekuse tõstmisele kliima- ja ilmastikuriskide maandamiseks;  Ettevaatus: pikaajaliste muutuste teadvustamisele ja seonduvale ennetavale tegutsemisele pikas perspektiivis. Tervis ja päästevõimekus Tervisemeetmed rõhuvad peamiselt rahva teadlikkuse tõstmisele kliimariskide tervisemõjudest. Ühtlasi tuleb edasi arendada tervishoiu tugisüsteeme ja tõsta meditsiinitöötajate ja tervishoiukorraldajate teadlikkust. Tervishoiusüsteemi võime erakordsetele ilmastikunähtustele reageerida peab tõusma. Suurenevad riskid eeldavad nende täpsustamiseks täiendavaid uuringuid. Ühelt poolt on tegemist meetmeteringiga, mis tõstab tervishoiuasutuste üldist võimekust, teiselt poolt ühilduvad tervisemeetmed päästevõimekuse ja riskihaldusega. Riskihaldust saab tõhustada kliimamuutustest tingitud hädaolukordades, tagamaks paremaid ennetamise ja leevendamise võimalusi. Arendamist vajab ka riskikommunikatsioon – avalikkuse teavitamine ja varajane hoiatamine, et viia eluline teave kiiresti ohustatud isikuteni. Samuti on tähtis elanikkonna ohuteadlikkuse suurendamine ja hädaolukorras toimetuleku ning teiste abistamise õpetamine. Senisest suuremat rõhku tuleb panna koostöö korraldamisele ning seda nii tsiviil- ja militaarasutuste kui ka ametiasutuste ja erasektori vahel. Oluline on ka päästeteenistuse varustuse hankimine ja arendamine kliimamuutustega seotud hädaolukordadeks, sest ehkki üldiselt metsa- ja maastikutulekahjude arv väheneb, on suurenemas kliimategurite tõttu puhkenud tulekahjude arv. Maakasutus ja planeerimine Ruumiline planeerimine on instrument, millega on linnade ja rannikupiirkondade kliimakohanemisel riske võimalik ennetada. Teine oluline tegur on kohalike omavalitsuste ning maavalitsuste planeerimisalane kompetents ja võimekus ehk planeerimisspetsialistide olemasolu. Seega on oluline nii elanikkonna kui spetsialistide kompetentsi parendamine kliimamuutustega kohanemise võimalustest ning selle teadmise integreerimine nii planeeringutesse, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannetesse kui ka linnakorraldusse. Oluline on üld- ja detailplaneeringuliste pilootprojektide läbiviimine ja nende baasil juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega seonduvate riskide maandamiseks, samuti soovitused projekteerimistingimustesse (nt hooned ja haljastus, sademevee ärajuhtimine). Pilootprojektides selgitatakse need asjaolud ja probleemid, millele tuleb erinevatel planeeringu tasanditel keskenduda. Pilootprojektid annavad ühtlasi sisendi õigusloomesse ja ruumiandmebaasi koostamiseks. 46  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Kliimamuutustega kohanemisega arvestamine eeldab ka täpsemaid andmeid, et väljendada konkreetse probleemi ulatust riskiohuga alal. Seetõttu on oluline suuremate linnade mikrokliima uurimine ja vastava analüüsi- ja kaardimaterjali koostamine. Kliimamuutustega kaasnevad riskid tuleb kaardistada ning koondada ühtsesse ruumiandmebaasi keskkonnaregistri koosseisus. Teadmusmeetmete rakendamine ei ole üldjuhul korralduslikult keerukas, samas on neil pikaajaline mõju. Arvestades Eesti elanike madalat teadlikkust, tuleb teavitustööga alustada koheselt. Rakendusmeetmed keskenduvad kuumalainete ja soojussaarte, üleujutuste ja tormidest tingitud võimalike kahjude ennetamisele ning riskide maandamisele maakasutuslike võtetega. Rakendusmeetmed jaotuvad „rohelisteks“, „sinisteks“ ja „hallideks“ (vt täpsemalt KATI lõpparuanne). Rohelised meetmed seonduvad rohealade hooldamise ja rajamisega, et maandada üleujutuste ja kuumalainetega seonduvaid riske. Sinised meetmed on seotud vee jahutava mõju kasutamise soodustamisega ning hallid meetmed on seotud ehitustehniliste lahendustega nagu sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, pindade soojust peegeldavate, absorbeerivate ja pidavate omaduste ning õhuringluse arvestamine hoonestuse projekteerimisel ja ehitamisel. Rakendusmeetmete elluviimine on omanike ülesanne. Riik ja omavalitsused suunavad vastavalt oma õigus ja halduspädevusele rakendusmeetmete elluviimist. Looduskeskkond Elurikkuse kohanemismeetmete puhul on lähtutud üldistest looduskaitselistest meetmetest ja tegevustest, mis aitavad ka kaasa kliimamuutustega kohanemisel. Valdkonna kohanemismeetmed on suunatud kliimamuutustest tulenevate ebasoodsate mõjude vähendamiseks liikide ja koosluste seisundile ning ökosüsteemide terviklikkusele ja toimimisele. Taotletav mitmekesine elustik, piisava suurusega kaitstavad alad ja heas seisundis kooslused tagavad nii kliimamuutustest kui ka muudest inimtegevusest tulenevate elurikkust vähendavate tegurite suhtes suurema ökoloogilise vastupanuvõime. Maismaa ökosüsteemide valdkonna kohanemismeetmete eesmärgiks on maismaa ökosüsteemide hea seisundi, funktsioonide ja ressursside säilimine muutuvates kliimatingimustes. Meetmetest märkimisväärse osa hõlmavad kliimamuutuste mõjude uuringud ja ökosüsteemide seire, mis loovad aluse teadlikumate kohanemisotsuste tegemiseks. Kohanemismeetmete väljatöötamisel on lähtutud ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist (arvestatakse nii majanduslike kui keskkonnakaitseliste konkureerivate eesmärkide, koostoimete ja kompromissidega) ning nii siseriiklike kui rahvusvaheliste strateegiate ja uuringute kliimamuutustega kohanemise ettepanekutest. Ökosüsteemide kohanemisvõime suurendamiseks soovitatakse looduslähedast majandamist (nt genotüüpide ja elupaikade mitmekesisuse ning ökosüsteemi aineringe tasakaalu säilitamist) ning inimtegevusest tugevalt mõjutatud alade looduslikkuse taastamist. Mageveeökosüsteemide alaeesmärgi saavutamiseks on vajalikud nii regulatiivsed kui ka informatiivsed meetmed ning ühekordsed uuringud ja pikaajalise seire täiendamine. Prognoosimisvõime ja -täpsuse suurendamiseks on kiiresti vaja teha modelleerimisi kliimamuutustega kaasnevate ärakannete, sisekoormuste ja vee- ning kihistumisrežiimi muutuste kohta Eestis. Nendest tulemustest lähtudes saab edaspidi välja selgitada täiendavate 47  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek kohanemismeetmete vajaduse ning lülitada need veemajanduskavade meetmeprogrammidesse või rakendada iseseisvate meetmeprogrammidena. Vajalik on täiendada õigusakte asutustevahelise koostöö paremaks korraldamiseks ja vastutusala konkreetsemaks määramiseks. Vähendamaks merekeskkonna sõltuvust ilmastikutingimustest ja minimeerimaks kliima muutumisest tingitud keskkonnamõju suurenemist, on esmalt vajalik tagada merekeskkonna hea kvaliteedi seisund. Kliimamuutustest tingitud keskkonnamuutuste ja nende leevendamisega seoses võivad merekeskkonna hea kvaliteedi seisundi tagamiseks olla vajalikud mitmed regulatiivsed meetmed ning mitmed planeeringud ja täiendavad uuringud. Peaaegu pooled ökosüsteemiteenuste alavaldkonna meetmed on suunatud veega seotud ökosüsteemiteenuste (nt veerežiimi säilitamine, veepuhastamine, kalad, mereannid, joogi- ja niisutusvesi, kalapüük, veeturismivõimalused jt) mahtude ja kvaliteedi säilitamisele. Olulisel kohal on ka regulatiivsed tegevused, samuti soovitakse suurendada elanike ja sihtrühmade teadlikkust kliimariskidest, investeerida ökosüsteemiteenuste mahu säilitamisse ja kvaliteedi parandamisse ning teavitusüsteemi loomisse. Esile tuleb tõsta ökosüsteemiteenuste klassifikatsiooni välja töötamise, mahtude ja kvaliteedi ning rahalise väärtuse leidmise vajadust. Koostamisel on Eesti tingimusi arvestav magevee- ja mereökosüsteemi klassifikatsioon, kuid sarnast klassfikatsiooni on vaja ka teiste ökosüsteemide jaoks (mets, soo, niidud, muld, linn). Samuti on suur vajadus uuringu järele, millega selgitatakse välja ökosüsteemide aineringete toimimine, mille suhtes kliimariskide mõju ökosüsteemiteenustele hinnata. Rohealade, niitude ja rohumaade ning muldade kliimatundlikkuse näitajad peaksid kajastuma ka maakonna- ja üldplaneeringutes. Seepärast on meetmete hulgas maakonna- ja üldplaneeringute läbivaatamine kliimariskide seisukohast. Biomajandus Põllumajanduses keskendub kliimakohanemine eelkõige meetmetele, mis aitaks maapiirkonnas kindlustada nii loodusõnnetustest kui ka normaalsest ilmastiku varieeruvusest tingitud häiringutele vastupidavamad elatusallikad. Toidu ja energiavarustuse kindlustamine on otseselt strateegilise julgeoleku küsimus. Põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamisel muutuvate kliimaolude tingimustes tõuseb esile vajadus panustada nii maapiirkondade keskkonna-, sotsiaal- kui majandusvaldkondade sidusasse ja harmoonilisse arengusse. Käesolevas töös riigi tasandil määratletud rida kohanemismeetmeid. Majanduslikud meetmed on suunatud eelkõige ettevõtete majandusliku toimetuleku ja konkurentsivõime tagamiseks, et luua eeldus kliimakohanemiseks. Regulatiivsed meetmed on visandatud, pidades silmas vajadust ära hoida ilmastikust tingitud riskide juhtimisel tekkida võivaid keskkonnakahjusid ning loomade, taimede ja mulla kaitseks, aga ka energia- ja ressursiefektiivsuse parandamiseks. Planeeringumeetmed aitavad suurendada sidusust põllumajanduse infrastruktuuris, et suurendada võimalusi asjakohaste tehnoloogiate paindlikuks sisseseadmiseks haavatavates piirkondades. Suure määramatuse tõttu ja vajaduse tõttu luua otsuste tegemiseks vajalikku lähteinformatsiooni, tuleb uuringumeetmetega suunata märkimisväärne osa Eesti teaduspotentsiaalist muutuvaid tingimusi analüüsivatesse alus- ning rakendusuuringutesse. Informatsioonilised meetmed vahendavad sihtrühmadele teadmiste kvaliteedi tõusu, et aidata kaasa uute asjakohaste tehnoloogiate praktikatesse jõudmisele ning inimväärse elukvaliteedi ja turvalise ning puhta elukeskkonna säilitamisele. Eesti turu väiksuse tõttu puudub erainvestoritel huvi välja arendada mitmekesiseid kaasaegseid teadmisi ja tehnoloogiaid koondavat otsusetegemise 48  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek abisüsteemi efektiivsete taimekaitse- ja väetamisrežiimide koostamiseks ning põllumajanduse ja keskkonnakahjude ennetamiseks. Riigi panus investeeringumeetmetesse aitaks välja töötada agroklimaatiliste ja põllumajanduskeskkonna modelleerimise ning looduskahjude hoiatuste ja hädaolukordade varase teavitamise süsteeme, et tagada toiduga kindlustatus ja toiduohutus lühemas ja pikemas perspektiivis. Metsanduse eesmärgiks on tagada muutuvates kliimatingimustes majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlik metsandus, metsamajandus ja metsakasutus. Sellest tulenevalt on metsanduse alavaldkonnas planeeritavaid meetmeid kokku viis, mis toetavad püstitatud eesmärki ning aitavad kaasa metsanduse kohanemisele võimalike kliimamuutustega. Märkimisväärne osa meetmetest on suunatud uuringutele, mis toetavad uusi regulatsioone, investeeringuid, planeeringuid ja innovaatikat. Metsanduse meetmed käsitlevad kliimamuutuste kontekstis kokkuvõtvalt järgmist: täpsemaid ning efektiivsemaid raieid ja metsakultiveerimise võtteid ning korraldatakse süsteemsem metsakaitse ja metsakahjustajate seire. Kalavaru ja seega püügivõimalusi muutuvates kliimatingimustes säilitada üritavaks meetmeks on eelkõige püügirežiimi ja kalavarude kasutamise erinevate viiside (harrastuskalapüük ja töönduspüük) vahekorra muutmine, tagamaks liikide maksimaalne jätkusuutlik varu tase, vältides sealjuures kalapüügiga kaasnevat kalastiku struktuuri häirumist ja negatiivset mõju veeökosüsteemile. Kalavarusid tuleks täpsemalt ja oskuslikumalt majandada nt alammõõtude optimeerimise, paremate kudemistingimuste loomise, ajaliste ja ruumiliste püügipiirangute seadmise kaudu ning viia püügikoormused vastavusse muutunud varudega. Üheks prioriteetseks meetmeks on kalastikku kahjustavate muude tegurite (nt inimtekkeline eutrofeerumine, reostus) vähendamine, mille abil saab kliimamuutuste negatiivset mõju kalade elukeskkonnale kompenseerida. Seda suuri investeeringuid nõudvat, kuid kalade elupaikade säilitamiseks otsustava tähtsusega meedet on suurte kahjude ärahoidmiseks vaja piiriüleselt rakendada Peipsil ja Läänemerel kohe. Väheneva kalavaru kasutamist tõhustavaks meetmeks on kala (sh ka väheväärtuslike kalade ja võõrliikide) ulatuslikum ja parem väärindamine ning illegaalse kalapüügi piiramine. Et kalandusest sõltuvad inimesed leiaks endale kodupiirkonnas vajadusel uue või täiendava sissetulekuallika, tuleks rannapiirkondades õigeaegselt luua alternatiivseid töökohti (nt turismimajanduse arendamine – majutus, söögikohad, parklad, transport püügikohale järvel ja merel) ning arendada kalakasvatust. Otsustava tähtsusega on siiani kohanemismeetmete aluseks oleva teadusliku info puudulikkus, sh kalavarude suuruse ebatäpne hinnang. Seetõttu on lähiaastatel vaja teha kompleksuuringuid kalapopulatsioone ja -kooslusi mõjutavate survetegurite (nt kliimamuutused ja eutrofeerumine) koosmõju kohta ning üle Eesti seirata usaldusväärselt harrastuspüüki, mis võimaldaks riigil saada iga-aastase täpsema ülevaate kalavarude kasutamisest. Teadmispõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamisel on vajalik kalavarude seire tulemusi paremini siduda muu elustiku- ja keskkonnaseirega. Uuringute eesmärgiks on rakendada teaduslikult põhjendatud ja põhjalikult planeeritud kliimakohanemise meetmeid kalanduse valdkonnas üle Eesti. Ulukimajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et valitsussektor kaasaks ulukibiolooge, kolmanda sektori organisatsioone (jahindusorganisatsioone) neid puudutavate otsuste tegemisse. Tehtavad otsused peaksid toetuma ja lähtuma teadustulemustest ja kui neid ei ole siis suunata vastavad vahendid nende teadmiste tekkimisele. Jahinduse meetmed käsitlevad kliimamuutuste kontekstis ulukiliikide ja ulukite arvukuse stabiilsuse tagamist, ulukiseire kohandamist muutuvate kliimatingimustega ja ulukikahjustuste ennetamist. 49  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Turismi alavaldkonna meetmete elluviimisel on olulisel kohal turismisektori teadlikkuse ja suutlikkuse tõusule suunatud meetmed, sh vajalikud uuringud ja teavitustegevus. Asutakse rakendama investeeringu ja toetusmeetmeid, mis toetavad suveperioodi soodsamate ilmaolude tõttu prognoositava turistide arvu kasvu ja leevendavad ebasoodsamaks muutuvat talveperioodi. Nendest olulisemad on pakkumiste mitmekesistamine, külastajate rahulolu suurendamine ja kohalikule kogukonnale langeva koormuse vähendamine. Vähendamaks turba kaevandamise sõltuvust ilmastikutingimustest ja minimeerimaks kliimamuutustest tingitud kaevandamise keskkonnamõju suurenemist, sh CO2 emissiooni kasvu turba kaevandusaladelt, on esmaseks tegevuseks uuring märgkaevandamise ja märja turba kasutamise ning töötlemise tehnoloogiate arenduse kohta. Kliimamuutustest tingitud keskkonnamuutuste ja nende leevendamisega seoses võib olla vajalik kohandada turbakaevandusaladele kehtivaid tuleohutuse ja veekaitse nõudeid ning keskkonnatasusid; teadmata on kaevandusala piires ilmastikku mõjutavad tegurid, sh nende mõju sademetele, tuulele, turba kvaliteedile, kaevandusjärgseks kasutuseks võetavate alade ettevalmistamisele; puudulik on teave kaevandusjärgsete kasutusviiside edukuse kohta jms. Seeläbi on vajadus rakendus- ja kompleksuuringuteks, sh kaevandusaladelt lähtuva CO2 heite, turba ärakande ja kaevandamisjärgselt rekultiveeritud alade taastamise edukuse seiret. Meetmed puudutavad erinevaid sihtrühmi – ettevõtjad (eelkõige turba kaevandajad ja turba töötlejad), avalikku sektorit – EL-i ja Eesti Vabariigi institutsioone ning kodanikke – kuna aitavad kaasa kliima muutustest tingitud võimalike mõjude (suurenev CO2 heide, mittetõhusad taastamisvõtted, kaevandusmahtude ja turba kvaliteedi sõltuvus ilmastikutingimustest, keskkonnamõjude võimendumine) minimeerimisele ja teistele kliimapoliitika eesmärkide täitmisele (CO2 heitmete vähendamine). Meetmed ja nende tulemuslikkus puudutab kõiki EL-is kui ka mujal turba kaevandamisega seotud riike, kuna suureneb praktikas kasutatav erialane teave. Majandus Majandusvaldkonnas on kohanemismeetmed suunatud sellele, et ettevõtjad kõigepealt teadvustaks kliimamuutustega kaasnevaid ohte ja võimalusi ning seejärel toetada ettevõtjaid vajalike ümberstruktureerimiste elluviimisel. Seetõttu on esmaülesanne muuta teave kliimamuutuste kohta lihtsasti kättesaadavaks, aga ka teavitada ohupiirkonnas paiknevaid ettevõtteid kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ning panna neid ohuolukordadeks valmistuma. Väga oluline roll kohanemisprotsessis on kindlustusel ja rahandusel. Riik saab erinevate rahastusinstrumentide rakendamisel panna ettevõtjaid kliimamuutustega arvestama. Kindlustus saab maandada ekstreemsete ilmaoludega kaasnevaid riske, kuid teisalt neid ka kindlustusmaksete ja uute kindlustustoodete abil juhtida. Viimase jaoks on aga väga oluline koguda uut teavet ning seetõttu on kindlustusvaldkonnas ette nähtud ka lisauuringute läbiviimine. Tööhõives on oluline saavutada, et keskkonnamõjudest (sh kliimamuutused) põhjustatud (majanduslikke) muutusi võetaks arvesse tööjõuturu kujundamisel. Seonduvaid meetmeid võiks rakendada koheselt. Meetmed hõlmavad eelkõige kliimamuutustest positiivselt mõjutatud ettevõtlusvaldkondade soosimist, tööjõu paindlikkuse soodustamist ning kohanemist läbi täiendus- ja ümberkoolituste. Seejuures on eesmärgiks, et töökohtade arv ei lange kliimamuutuste tõttu, vaid pigem kasvab (tänu kliimamuutustest positiivselt mõjutatud majandusharudele). See on võimalik saavutada oskusliku ja paindliku töötajate ümber- ja täiendõppe rakendamisega. 50  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Ühiskonna, teadlikkuse ja koostöö prioriteetse valdkonna meetmed lähtuvad sellest, et kõige olulisem on aidata kliimamuutustega kohanemisel vähekindlustatud inimeste rühmi (st toetada tuleb ametkondi, mis nende inimestega tegelevad), tagada tuleb piisav teave kliimamuutuste kohta ja head ning efektiivsed võimalused selle teabe edasiandmiseks. Sotsiaalhoolekandes hõivatud inimesi tuleb koolitada kliimamuutuste mõjudest ja sellest, kuidas ennetada kliimamuutustega kaasneda võivate ekstreemsete ilmaoludega seotud ohte. Ühiskonna võrdse ja jätkusuutliku arengu seisukohast on oluline, et teave kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmasündmuste võimalike mõjude kohta oleks kõigile võrdselt ja lihtsalt kättesaadav. Sellele infole tuginedes saavad KOV-id ja kohalikud kogukonnad planeerida oma tegevusi ja käitumist ohuolukordades ning kohanemismeetmed saavad neid sellises planeerimistöös toetada läbi koolituste, vahendite pakkumise jmt. Väga oluline on hinnata elanike teadlikkust ja teadmisi kliimamuutustega kaasneda võivate mõjude kohta ning nende eneseteenindusvõimet. Seda infot saab süsteemselt koguda vastava spetsiifilise uuringu abil. Kliimamuutustega kohanemise edukus sõltub sellest, kui täpne on Eestis olemasolev info kliimamuutuste kohta. Info pidevaks kaasajastamiseks ja prognooside täpsuse suurendamiseks on möödapääsmatu kliimateaduse toetamine. Erinevate teavitus- ja haridusmeetmete eesmärk on toetada koole ja vabaharidusasutusi kliimamuutustega kohanemisel ja pakkuda neile vajalikke tugimaterjale, koolitusi jmt selleks, et kliimamuutustega kohanemist oma õppekavadesse lõimida. Rahvusvaheliste suhete ja koostöö valdkonnas on kaks olulisemat põhimõttelist suunda. Esmalt on vaja suurendada Eesti aktiivsust ja kaalukust tugeva rahvusvahelise kliimapoliitika väljatöötamisel. Teiseks on vaja suurendada kliimamuutustega kohanemise osakaalu Eesti arengukoostöös, mis omakorda aitab hiljem vähendada kaasnevaid rahvusvahelisi negatiivseid mõjusid. Taristu ja ehitised Tehniliste tugisüsteemide valdkonnas on kavas suurendada tehniliste tugiüsteemide valmisolekut mistahes ilmastikuolude korral. Selleks teostatakse tegevusi arvestamaks kliimamuutustest tulenevate mõjudega sademevee kogumissüsteemide planeerimisel ja arendamisel, elektrivõrgu toimimise tagamisel, teede (sh. maanteede, raudtee ja sildade) kasutuskindluse tagamisel, et oleks tagatud transporditaristu läbitavus äärmuslike ilmastikuolude korral. Transpordi valdkonna meetmed on tihedalt seotud transporditaristu kohanemismeetmetega. Kohanemismeetmete rakendamine eeldab olulisi täiendusi riiklikus transpordistrateegias (Transpordi arengukava 2021+), teeseaduse, ühistranspordiseaduse ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse ümbervaatamist ja täiendamist. Hoonete valdkonnas on kohanemismeetmete rakendamiseks on tarvis täiendada nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandi strateegilisi dokumente ning õigusakte selliselt, et need arvestaksid kliimamuutuste mõjuga kohanemisega ning kajastaksid uuemate uuringute tulemusi. Oluline on koheselt täiendada hoonete valdkonna arengukavasid ja strateegiaid kliimamuutuste mõjuga kohanemise osas. Senise praktika kohaselt on ehitusstandardite väljatöötamisel võetud arvesse mineviku ilmastikunäitajaid eeldades, et need kehtivad ka tulevikku silmas pidades. Muutuv kliima võib aga hoonetele olulist mõju avaldada ning neid kahjustada. Lisaks tuleks hoonete projekteerimisel arvesse võtta ka võimalikke 51  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek ekstreemumeid - temperatuuri ja sademete äärmusväärtused ning nende võimalikku mõju hoonetele ning elanike tervisele. Seetõttu tuleks Ehitusseadustikku ja ehitusstandardeid kohandada selliselt, et hoonete projekteerimistingimused vastaksid tuleviku kliimatingimustele. Paljud hoonete vastupidavuse ja sisekliimaga seotud probleemidest on seotud halva ehituskvaliteediga. Tuleviku kliimat silmas pidades võib halb ehituskvaliteet veelgi suuremat kahju põhjustada. Seetõttu on vajalik juba lähiaastatel viia Ehitusseadustiku alamaktidesse sisse muudatused, mis tõhustaksid ehitus- ja sisekliima tagamise järelevalvet. Energeetika ja energiavarustus Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja -julgeoleku valdkonna meetmed kasvatavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii igapäevaselt, kui ka karmistuvate kliimaolude ja võimalike ekstreemsete kliimasündmuste sagenemise suhtes, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõtteks on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel baseerumine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ja taastuvenergiaallikate kasutamisele ning energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Oluline on, et energiamajanduse arengu pikaajalisel planeerimisel võetaks ressursside olemasolu, tehnoloogiate ja energia maksumuse ning muude energiasektori arengut mõjutavate aspektide kõrval arvesse ka muutuvaid kliimatingimusi ja nende mõju energia tootmisele ning soojuse ja elektri toimetamisele tarbijateni. Samuti täiendatakse energiasektorit reguleerivaid õigusakte, et vastava sektori pikaajalistes arengukavades ja ehitus- ning käitamisnõuetes arvestatakse tulevikukliima muutuvate mõjudega. Arvestades tulevikukliimat on energiatõhususe valdkonnas oluline juhendmaterjali koostamine energiatõhusaks niisutuseks ja kuivenduseks. Samaväärselt oluline on soojavarustuse tõhustamine ning kliimariskide minimeerimine selles valdkonnas. 52  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Seosed riigi arenguvisioonidokumentide, teiste valdkonna arengukavade ja välislepingutest tulenevate või EL õigusaktidest tulenevate dokumentidega Kliimamuutustega kohanemise arengukava lähtub Põhiseaduse mõttest, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele s.h. ka kaitsele kliimategurite põhjustatud negatiivsete mõjude eest. Eesti erinevates strateegilistes arengudokumentides on mitmeid otseseid või kaudseid meetmeid, mis võivad aidata ühiskonnal kliimamuutustega kohaneda. Enamik neist puudutab kliimamuutuste leevendamist ja hädaolukordade reguleerimist (lähtudes hädaolukordade seadusest ja veeseadusest). Keskkonnastrateegia pöörab tähelepanu ka inimeste tervisele ja teadmuse arendamisele. Looduskaitse arengukava ja Keskkonnaministeeriumi arengukava käsitlevad nii teadlikkust kui keskkonnahariduse ja kliimateaduse arendamist. Kahjuks käsitletakse teadlikkust neis dokumentides traditsiooniliselt infokampaaniate ja -materjalide võtmes, mis on väheefektiivne. Seni kehtestatud arengukavades ei ole mainitud arenguabi ja rahvusvahelisi suhteid ning kliimamuutuste globaalse mõju ülekandumist Eestile. Eesti Vabariigi seadustest on kliimamuutustega kohanemisega teemat kõige enam käsitsev Hädaolukorra seadus, mille alusel on Siseministeeriumi ja Päästeameti ettevõtmisel koostatud äärmuslike kliimasündmuste avaldumise tagajärjel tekkida võivate hädaolukordade riskianalüüsid: „Üleujutus tiheasutusalal“, „Erakordselt külm ilm“, „Erakordselt kuum ilm“ ja „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“. Hädaolukorra seadus reguleerib hädaolukorra riskianalüüside koostamist, hädaolukordade lahendamise plaani, hädaolukorraga seotud õppusi, hädaolukorrast teavitamist, hädaolukorra lahendamise juhtimist, samuti eriolukorra väljakuulutamist ja eriolukorra ajal rakendatavaid meetmeid (sh nt töökohustus kolmandatele isikutele, vallasasja sundvõõrandamine, viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud). Seadus sätestab ka elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamist (nt elektri- ja gaasivarustus, lennuväljade ja sadamate toimimine, päästetöö ja kiirabi toimimine jne), mis samuti võivad olla mõjutatud kliimamuutustest (ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemisel). Elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamiseks on ette nähtud toimepidevuse riskianalüüsid ning toimepidevuse plaanid. Kliimamuutuse mõju käsitleb ka Veeseadus seoses üleujutusohuga seotud riskide hindamisega ja maandamisega (maandamiskavade ajakohastamine). Veeseadus sätestab kohustuse koostada üleujutusohuga piirkondadest kaarte, anda hinnang üleujutusohuga seotud riskidele ja koostada üleujutusohuga seotud riskidele maandamiskavad. Nende tegevuste ja plaanide eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada taoliste kahjulike tagajärgedega üleujutuste esinemise tõenäosust tulevikus. Veeseaduses välja toodud tegevuste elluviimise kohustus lasub nii maaomanikel, riigil (keskkonna-, sise-, põllumajandusministeerium) kui KOV-idel ja maavalitsustel. Koos Euroopa Liidu kliimamuutustega kohanemise strateegiaga on EL Komisjoni poolt välja töötatud ka juhend riiklike strateegiate väljatöötamiseks. 16/04/2013 - SWD (2013) 134 - „Guidelines on developing adaptation strategies“, mis on aluseks võetud ka Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava koostamisel. Kliimamuutustega kohanemine on seotud järgmiste dokumentidega: 53  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek EL Loodusdirektiiv Direktiivi eesmärk on ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaigatüüpide ja kasvukohti kaitstes aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ning taastamisele. Kliimamuutuste mõjudega kohanemine on oluline aspekt selle eesmärgi saavutamisel. EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 Üldeesmärk on peatada aastaks 2020 EL-is bioloogilise mitmekesisuse vähenemine nii kliimamuutusi kui elupaikade kadumist ja loodusvarade liigkasutamist silmas pidades. Eesmärkideks on säilitada ja parandada ökosüsteeme, et tagada nende teenuseid ja invasiivsete võõrliikide tõrjet, aidata vältida maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning rakendada täielikult loodus- ja linnudirektiivi. Samuti ühtib see metsanduse, põllumajanduse ja kalanduse kliimamuutustega kohanemise strateegilise eesmärgiga: tagada ressursikasutuse ökoloogiline jätkusuutlikus. Veepoliitika raamdirektiiv ja veemajanduskavad 2015–2021 Euroopa Liidu Veepoliitika Raamdirektiiviga 2000/60/EÜ on võetud eesmärgiks veekogude hea seisundi saavutamine. Kliimamuutustega seotud mõjudega arvestamine ja meetmete rakendamine aitab otseselt kaasa selle eesmärgi saavutamisele. 2015. a kehtestatavad veemajanduskavad sisaldavad üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavasid. Veemajanduskavad ja maaparandushoiukavad tuleb integreerida planeeringutega. Merestrateegia raamdirektiiv Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ kehtestab ühenduse merekeskkonnapoliitika tegevusraamistiku, mille alusel võetakse arvesse, et merekeskkond on väärtuslik pärand, mis vajab kaitset, säilitamist ja võimaluse korral taastamist lõppeesmärgiga hoida alal bioloogilist mitmekesisust ning kindlustada ökoloogiliselt mitmekesised ja dünaamilised ookeanid ja mered, mis on puhtad, terved ja produktiivsed ning sellest lähtuvalt peavad ühenduse institutsioonid hindama tõsiseid keskkonnaalaseid probleeme, eelkõige probleeme, mis on tingitud kliimamuutustest. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030. Dokument seab eesmärgiks tervist säästva ja toetava väliskeskkonna loomise, mis kätkeb endas nii kliimamuutuste mõju vähendamist kui kavade koostamist. Kliimamuutustega kohanemise meetmed on olulised nimetatud dokumendis sätestatud pikaajaliste eesmärkide saavutamisel jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Arengukavas käsitletakse kliimamuutusi looduskaitselisi eesmärke silmas pidades. Peamised tegevused on kliimamuutuste mõju välja selgitamine tundlikele elupaikadele ja liikidele ja invasiivsete liikide levikule. Eesmärk on välja töötada ja rakendada leevendusmeetmed kliimamuutustega kohanemiseks. Säästva arengu seadus, taimede paljundamise ning sordikaitseseadusega Esitatakse geneetilise mitmekesisuse kaitse vajadus muutuvates kliima- ja keskkonnaoludes. 54  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020 Käsitleb kala, vähkide ja mereandide (vetikate, karpide) kasvatamist meres ja sisemaa tootmisüksustes ning seostub käesolevas strateegias mitmeti ökosüsteemiteenuste valdkonnas seatud eesmärkidega. Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 Käesolevas strateegias kavandatud poliitikainstrumendid toetavad kalanduse strateegia peaeesmärki – Eesti kalanduse kui majandusharu jätkusuutliku arendamine ning sise- ja välisturgudel kalatoodangu konkurentsivõime suurendamine. Eesti energeetika riiklik arengukava aastani 2020 ja energiamajanduse arengukava 2030+ Mõlemad nimetatud energiastrateegiad suunavad elektri-ja sooja tootmise sektorit ja energiatarbimist kõigil tasanditel ning saavad kaasa aidata sektori kohanemist ekstreemsete kliimanähtustega. Üleriigiline planeering 2030 Käsitleb riigile oluliste energiatootmise ja transpordi taristut ja nende paiknemist ning seostub käesolevas strateegias mitmeti ökosüsteemiteenuste valdkonnas seatud eesmärkidega. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (väljatöötamisel) Arengudokument kavandab pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajanduse, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades, liikumaks Eesti pikaajalise kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. a tasemega. Lisaks määratletakse dokumendis kliimamuutuste mõjudega kohanemise (kliimamuutuste mõjudele reageerimise valmisoleku ja vastupanuvõime) pikaajaline visioon ja poliitikasuunised. Maapõuestrateegia (väljatöötamisel) Strateegia eesmärk on kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte. Strateegiaga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel. Strateegia eesmärk seostub käesoleva strateegia mitme valdkonna eesmärkidega, eeskätt ökosüsteemiteenuste valdkonna strateegilise eesmärgiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2015–2019 VV tegevusprogramm seab eesmärgiks kohalike ressursside oluliselt tootlikuma, säästlikuma ja efektiivsema kasutamise (p 8.38), sh selle suunamise keskkonnatasude kaudu võimalikult suuremat lisandväärtust loovalt (p 18.13). Riigi eelarvestrateegia 2016–2019 Strateegia võtab eesmärgiks tagada Eesti energiajulgeolek odavaima võimaliku energiahinnaga tarbijatele ja vähima võimaliku mõjuga Eesti keskkonnale ning ressursitõhususe saavutamine. 55  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Strateegia “Säästev Eesti 21” Strateegias on määratletud eesmärgina 4 ökoloogiline tasakaal. Soovitavaks seisundiks aastaks 2030 on Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, mis põhineb mh järgneval: loodusressursside kasutuselevõtule kaasnevad eelnevalt koostatud põhjendatud ja suurimat majanduslikku tulu tõotavad optimaalse kasutamise skeemid, mis võimaldavad vältida pöördumatuid kahjusid ja raiskamist; riik toetab keskkonnahoidlike tehnoloogiate eelisarendamist, toimib edukas koostöö riigiasutuste ja erinevate huvigruppide vahel. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 Arengukava prioriteetide seas on määratletud vajadus ressursitõhususe edendamiseks ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamiseks põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris. Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020 Tegevuskava eesmärkideks on muuseas kaardistada ja analüüsida meetmeid ja uurimisvaldkondi, mis võimaldaks maandada kliimamuutustest tulenevaid riske põllumajanduses. Tegevuskavas on mainitud nii kliimamuutuste leevendamise kui kohanemise meetmeid, mille tegevused on peamiselt keskendunud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele põllumajandussektoris. Eesti biomajanduse strateegia aastani 2030 Antud dokumendiga seatakse eesmärgiks luua erinevaid biomajanduse valdkondi siduv strateegiline raamistik, mis aitab inimeste heaolu kasvu nimel muuta biomassi tootmise ja kasutamise võimalikult efektiivseks ja samas keskkonnasäästlikuks, väärindades seeläbi maksimaalselt olemasolevat maa- ja veeressurssi. Eesti aiandussektori arengukava 2015–2020 Selle strateegiadokumendi üldeesmärgiks on tagada aiandussektori jätkusuutlikkus ja toodangu lisandväärtuse kasv, paremad võimalused tervislikumaks toitumiseks kodumaise toodanguga isevarustatuse kasvu kaudu ning meeldiv elukeskkond. Arengukavas tunnistatakse heade looduslike eelduste ja aiandustegevust võimaldavate ressursside olemasolu. Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014–2020 Arengukava eesmärkideks on mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamine ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamine, mille saavutamiseks on välja töötatud rida meetmeid mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse arendamise, mahetootmise produktiivsuse ja toodangu kvaliteedi suurendamise, tootmise efektiivsuse suurendamise ning mahetootjate ühistegevuse parendamiseks. Eesti seemnemajanduse arengukava aastateks 2014–2020 Arengukava on seadnud eesmärgiks Eesti seemnesektori konkurentsivõime suurendamise ning sertifitseeritud seemne ja seemnekartuli kasutamise suurendamise, mille üheks eelduseks on, et taimekasvatuses kasutatavad sordid läbiksid registreerimise ja majandusliku viljelusväärtuse katsed Eesti kliima- ja mullastiku tingimustes. 56  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Eesti teraviljasektori arengukava aastateks 2014–2020 Arengukava eesmärgiks on keskkonnahoidlike meetmetega suurendada teraviljasektoris suurenenud tootmise ja töötlemise mahu juures kõrgema lisandväärtusega toodangut, tõhustades tootjate omavahelist ning tootjate ja töötlejate vahelist koostööd, suurendades tootjate teadlikkust ja haridustaset, hoides väärtuslikku põllumajandusmaad aktiivses tootmises, säilitades Eestis kasvatatud sööda- ja toiduteravilja kvaliteeti ja ohutust ning tagades eesmärkide saavutamiseks vajaliku teadus- ja nõustamistegevuse taseme. Metsanduse arengukava aastani 2020 Metsanduse arengukava üldeesmärk – majanduslikult ja ökoloogiliselt jätkusuutlik metsandus – ühtib metsanduse kliimamuutustega kohanemise ala-eesmärgiga. Samas käsitleb metsanduse arengukava metsade ja metsamajandamise rolli kliimamuutuste pehmendamisel, kliimamuutustega kohanemise meetmeid metsanduse arengukava otseselt ei käsitle. Eesti Riiklik Turismiarengukava 2014–2020 Arengukava ei käsitle vajalikul määral käsitletud turismi mõju kliimamuutustele ega kliimamuutuste mõju turismile. Seetõttu on oluline integreerida kliimamuutuste mõjude ning kohanemise aspektid nimetatud arengukavva. Transpordi arengukava 2014–2020 Transpordi arengukava suunab transpordisektori arengut ja saaks kaasa aidata transpordi sektori ja -taristu kliimamuutustele haavatavuse vähendamiseks. Arengukava kavandab järgmisi valdkonnaga seonduvaid meetmeid: intelligentsete transpordisüsteemide arendamine; transpordi keskkonnamõjude vähenemine; mugav ja kaasaegne ühistransport; ühistranspordi integreerimine ja ligipääsu parandamine, turismi ja ettevõtlust toetavad rahvusvahelised reisiühendused, sh reisirongiühenduste arendamine. Eesti kalanduse strateegia 2014–2020 Käesolevas strateegias kavandatud poliitikainstrumendid toetavad kalanduse strateegia peaeesmärgi täitmist: tagada Eesti kalanduse kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime suurendamine sise- ja välisturgudel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava Käesolevas strateegias planeeritavad poliitikainstrumendid on kooskõlas nimetatud rakenduskava meetmega „Kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia“ kaudu põllumajandus-, metsandus- ja kalandusvaldkonna ühistegevust saavutamaks paremaid positsioone tarneahelas. Jahinduse Arengukava (koostamisel) Jahinduse valdkonnas kliimamuutustega kohanemise strateegia peab saama osaks uuest arengukavast, mille koostamine on ette nähtud Eesti praeguse valitsuse moodustanud erakondade koalitsioonilepingus. 57  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ nimetatakse kliimamuutust olulise ruumilise mõjuga üleilmseks probleemiks. Lisaks sellele käsitletakse kliimamuutust energeetika ja rohelise võrgustiku kontekstis. Eesmärgiks on seatud negatiivse mõju vähendamine kliimaprotsessidele taastuvenergia osakaalu suurendamisega. Loodusliku kohanemisvõime parandamisena nähakse rohetaristu arendamist. Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“ üheks eesmärgiks on säästva ja atraktiivse linnaruumi ja liikuvuskeskkonna arendamine. See toetab antud strateegia meetmeid, mille eesmärgiks on kliimamuutustega kohanemine just linnakeskkonnas. Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ eesmärgiks on avaliku rahastuse eest saadud uurimistöö tulemustele ja teadusandmetele avatud juurdepääsu tagamise soodustamine. Nimetatud arengukava üheks sihiks on seatud paremate ja läbimõeldud otsuste tegemine, mille nimel on kavas selliste avaandmete kasutuselevõttu toetada. Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 Arengukava üheks alaeesmärgiks on tõhustada elukeskkonnast (sh kliimamuutustest) ning töö- ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise, juhtimise ja teavitamise süsteemi. Vastavalt uutele teadmistele olulise tervisemõju kohta tuleks kliimamuutuste tervisemõju kaasata uude „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ rakendusplaani ning tegevuskavadesse aastateks 2016 ja edasi. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 Siseturvalisuse arengukavas on käsitletud päästevõimekuse tõhustamist, kriiside ennetamist ning hädaolukordadeks valmisoleku suurendamist. Seoses kliimamuutuste tagajärjel sagenenud ekstreemsete ilmastikunähtuste riskiga tuleb arengukava kohaselt tõsta päästevõimekust ning tagada valmidus metsatulekahjude, üleujutuste, tormide ja muude sündmuste tagajärgede likvideerimiseks. Kliimamuutustega kohanemine seisneb eelkõige kliimamuutustest tulenevate riskide maandamises ja vajaduses suurendada nii ühiskonna kui ka keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2015–2018 Arengukava käsitleb keskkonnaharidust ja kliimateaduse arendamist. Selle kava keskkonnahoiu tulemusvaldkonna üldeesmärgi esimene osa on “vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse”, millele järgneb meetme 1.1.1 tegevus “Loodusteadlikkuse edendamine”, mis keskendub info levitamisele trükiste, seminaride ja lastele suunatud vabaharidusprogrammide toetamisega. Samas nt sama meetme teise eesmärgi, mis kajastab just kliimamuutustega seotud küsimusi, tegevuste hulgas haridus- ja teavitustegevusi enam ei mainita. Ka meetme 1.1.1 eesmärk 12 on otseselt hariduslik – “elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine”. Seal planeeritud tegevused on sarnased seni keskkonnahariduse edendamiseks ellu viidud tegevustega (keskkonnahariduse keskuste ja võrgustiku arendamine, õpetajate toetamine jmt) ja kordavad suuresti ESF programmi “Keskkonnahariduse arendamine” tegevusi. Uudne on varasemaga võrreldes tähelepanu 58  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek säästvat arengut toetavale haridusele, kuid see ei ole tugev rõhuasetus ning vajaks kliimamuutustega kohanemise vaatenurgast oluliselt jõulisemat arendamist. Veeseadus Veeseaduse alusel tehtavate üleujutusohuga seotud riskide hindamise ja maandamiskavade ajakohastamise eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada taoliste kahjulike tagajärgedega üleujutuste esinemise tõenäosust tulevikus. Ehkki veeseaduses välja toodud tegevuste elluviimise kohustus on seatud peamiselt maaomanikele, riigiasutustele (keskkonna-, sise-, põllumajandusministeerium) ja KOV-idele, on äritegevuse katkestuste vähendamise huvides vaja koostada vastavad kavad ka üleujutuspiirkonnas paiknevatel ettevõtetel. Hädaolukorra seadus Hädaolukorra seaduses ei ole eraldi välja toodud kliimamuutustega kohanemist ega kliimamuutustega kohanemisega seotud meetmeid ja nende indikaatoreid. Kliimamuutustega kohanemine avaldub hädaolukorra seadusega reguleeritavates hädaolukorra riskianalüüsides, mis on seotud ka kliimamuutustega seotud ekstreemsete ilmastikunähtustega (nt erakordselt külm ja erakordselt kuum ilm, ulatuslik metsa- või maastikutulekahju, raskete tagajärgedega torm). Hädaolukorra seadus reguleerib hädaolukorra riskianalüüside koostamist, hädaolukordade lahendamise plaani, hädaolukorraga seotud õppusi, hädaolukorrast teavitamist, hädaolukorra lahendamise juhtimist, samuti eriolukorra väljakuulutamist ja eriolukorra ajal rakendatavaid meetmeid (sh nt töökohustus kolmandatele isikutele, vallasasja sundvõõrandamine, viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud). Seadus sätestab ka elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise (nt elektri- ja gaasivarustus, lennuväljade ja sadamate toimimine, päästetöö ja kiirabi toimimine jne), mis samuti võivad olla mõjutatud kliimamuutustest (ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemisel). Elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamiseks on ette nähtud toimepidevuse riskianalüüsid ning toimepidevuse plaanid. Hädaolukordade riskianalüüsid: „Erakordselt kuum ilm“ ja „Raskete tagajärgedega torm“,„Üleujutus tiheasutusalal“, „Erakordselt külm ilm“ ja „Ulatuslik metsa- või maastikutulekahju“ Hädaolukordade 2013. a riskianalüüsides kajastatakse kliimamuutustega kohanemise vajalikkust vaid erakordselt kuuma ilma ning raskete tagajärgedega tormi korral ning toimetulemist ulatusliku metsa- või maastikutulekahjuga. Kaasnevad varalised kahjud mõjutavad kõige enam kindlustussektorit, äritegevuse katkestusi käsitlevad riskianalüüsid eelkõige elutähtsate teenuste toimepidevuse kontekstis. Äriettevõtetele eraldi tähelepanu ei pöörata, ehkki nt maastikupõlengutel oleks suur mõju nii puidutööstusele kui tööhõivele maapiirkondades ja metsandussektoris. Seonduvaist meetmeist on põhirõhk elanikkonna ja elutähtsate teenuste osutajate teadlikkuse tõstmisel, samuti ilmaprognooside tõhustamisel ja ilmastikukindlal taristul. Elutähtsa teenuse osutajad peavad tulenevalt hädaolukorra seadusest koostama toimepidevuse plaanid. Kuigi riskianalüüsis ei viidata kliimamuutustele ega sellega kohanemise olulisusele, siis olemasolevad meetmed on abiks kliimamuutuste tagajärgede ennetamisel ja vähendamisel ning on oma olemuselt tööd, mida süsteemide haldaja peaks ise nagunii tegema või mida riik peaks ettevõtetelt täiendavalt tellima (nt sademeveesüsteemide kaasajastamine, paisude korrashoid, täpsemate kaartide koostamine riskipiirkondadele ja riskide maandamiskavade koostamine, KOV-ide koolitamine hädaolukorra küsimustes). Siiski 59  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek keskenduvad praegu olemasolevad kavad pigem elanikkonna turvalisuse tagamisele ja näiteks äriettevõtete tegevust ning majandustegevuse katkestusi põhjalikult ei käsitle.Eraldi on toonitatud riskirühmade teavitamist ja nende jaoks vajalike soovituste väljatöötamist ja koostööd erinevate osapoolte vahel. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 Elukestva õppe strateegia näeb ette töötajate ettevalmistamist majanduse kasvuvaldkondades. Viimased võivad edaspidi olla mingil määral mõjutatud ka kliimamuutustest ning see on kavas seotud ka ressursside efektiivsema kasutamisega, mil on otsene mõju kliimamuutustele. Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 “Teadmistepõhine Eesti“ “Teadmistepõhine Eesti“ puudutab kliimamuutusi üldsõnaliselt, mainides vaid meetmete 2.12 ja 4.1 raames keskkonnaministeeriumi tegevust kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise tegevuste paremal kavandamisel ning osalemist EL-i teaduse ühisprogrammeerimise algatuste Ookeani, Kliima ja Vesi töös. Strateegial on siiski potentsiaalselt suur mõju majanduse arengule, eelkõige läbi nutika spetsialiseerumise toetamise. Viimase kolm kasvuvaldkonda (IKT horisontaalne kasutamine; tervisetehnoloogiad ja -teenused; ressursside efektiivsem kasutamine) on kaudselt seotud kliimamuutustega kohanemisega (eriti terviseteenused) ja nende leevendamisega (eriti ressursside efektiivsem kasutamine). Samuti rõhutab strateegia majanduse ja teaduse seoste tugevdamise tähtsust, mida võib teatud määral seostada kliimamuutuste kohta käiva teabe kaasamisega majanduses. Arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016–2020 Arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava meede nr 6 on keskkonnasäästliku arengu toetamine ja rahvusvaheliselt seatud keskkonnaeesmärkide saavutamine. Selleks ette nähtud rahastust planeeritakse suurendada 4%-lt 4,5%-le. Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014 Kodanikuühiskonna ja vabaühenduste arendamiseks mõeldud meetmed on üldsõnalised ja vaid kaudselt kliimamuutustega seotud. Meetmed sobivad eelkõige teadlikkuse ja koostöö valdkondadesse kuna näevad ette igakülgset teadlikkuse ja koostöö arendamist. Noortevaldkonna arengukava 2014–2020 Noortevaldkonna arengukavas ei ole otseselt kliimamuutustega seotud teemasid mainitud. Arengukava lõpus on teemade nimekirjas keskkonnahoid ja kliima siiski esile toodud – hoolivus ümbritseva elukeskkonna suhtes on koostajate väitel arengukava läbiv teema ning pakutud meetmete elluviimine toetab noorte positiivse hoiaku kujunemist keskkonnahoiu suhtes. Siiski on teema käsitlus väga pealiskaudne. Eesti julgeolekupoliitika alused 2010 Strateegiadokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused 2010“ ei ole meetmed selgesti eristatavad, eesmärgid on seatud alateemade kaupa. Välispoliitika eesmärkide all on mainitud poliitilise dialoogi ja julgeoleku edendamine Läänemere piirkonnas mh keskkonnakaitse alal. Koostöös teiste riikidega arendatakse merepääste ja merereostuse seire- ja tõrjevõimalusi. Samuti pannakse rõhku koostööle EL-i, NATO ja Läänemereriikide vahel suurõnnetustele 60  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek reageerimisel. Ühiskonna toimepidevuse ja sidususe valdkonnas on strateegiadokumendis mainitud tuumaenergeetika rakendamiseks vajaliku oskusteabe ja õigusliku raamistiku väljaarendamist, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid ja suurendada energiajulgeolekut. Turvalisuse valdkonnaga haakuvad ka plaanid tõhustada ametkondade koostööd suurettevõtete õnnetuste vältimiseks. Keskkonnaturvalisusesse panustavad ka seiresüsteemide arendamine Läänemerel, et vältida merereostust ning kiirgusohutuse tagamiseks rahvusvahelises koostöös osalemine. Rahvatervise kaitse raames soovitakse tõhustada valmisolekut tervishoiualasteks hädaolukordadeks. Samuti nähakse ette elanikkonna teavitamist eesmärgiga vähendada keskkonnaohtlike ainete edasiliikumist keskkonda. Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2015-2018 Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2015–2018 võiks olla kliimamuutustega kohanemisega seotud, kuivõrd käsitleb sisejulgeoleku spetsialistide koolitamist, regionaalarengut ja sisejulgeolekut (sh kriisireguleerimist), kuid sisuliselt neis seonduvais teemades kliimamuutustega kohanemist arvestatud ei ole ning praegusel kujul on meetmete seos kliimamuutustega kohanemisega väga kaudne. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020 Taastuvenergia eelisarendamine hajutab elektritootmist ja vähendab energiasektori haavatavust kliimamõjudele, samas on nt. metsandus tundlik kliimamõjudele ja metsamajandusvõtetega on võimalik mõjudega kohaneda. Eesti konkurentsivõimekava 2020 Eesti konkurentsivõime kava toetab innovatsiooni ja uue rohemajanduse ettevõtlust, milleks saaks olla ka kliimamuutustega kohanemisele kaasa aitavate tehnoloogiate ja teenuste pakkumine. Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020 Põlevkivikaevandamine on põhjustanud piirkonnas veerežiimi muutusi ja reostuse, mis on ohuks kliimamõjude süvenemisel ja mida peab arvestama kliimamuutustega kohanemise meetmete kavandamisel. 61  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Arengukava juhtimisstruktuuri kirjeldus Arengukava rakendamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kaasvastutavad Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Haridus – ja teadusministeerium ning teised ministeeriumid.  Iga ministeeriumi kohanemisvaldkonna eest vastutav isik esindab oma ministeeriumi tegevuse koordineerimisel, osaleb arengukava rakendusplaani koostamises ning vahetab riigieelarve planeerimisprotsessis ja ülevaadete ning aruannete koostamisel kohanemise teemalist teavet.  Keskkonnaministeerium korraldab arengukava iga-aastast ülevaatust ja koordineerib ministeeriumide kohanemise teemalist infovahetust. Kliimamuutustega kohanemise koordineerimise komisjon KKKK (Kliimamuutustega kohanemise koordineerimise komisjon, esimehega Keskkonnaministeeriumist) arutab arengukava rakenduskava enne selle esitamist heakskiitmiseks Vabariigi Valitsusele, annab hinnangu arengukava rakendamisele ja soovitusi edaspidiseks. KKKK moodustatakse esindajatest järgmistest asutustest:  Keskkonnaministeerium  Sotsiaalministeerium  Rahandusministeerium  Siseministeerium  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium  Maaeluministeerium  Haridus- ja teadusministeerium  Riigikantselei  Päästeamet  Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ  Eesti Maaomavalitsuste Liit  Eesti Linnade Liit  SA Eesti Teadusagentuur  Eesti Teaduste Akadeemia  Eesti Sihtasutuste ja Mittetulundusühingute Liit Arengukava rakendamine  Arengukava rakendatakse rakendusplaani alusel, kus on esitatud aastate ja vastutajate kaupa konkreetsed tegevused ja nende nelja (1 + 3) aasta maksumus. Rakendusplaanis on käsitletud riiklike valdkondlike kohanemise programmide algatamist.  Rakendusplaan koostatakse kooskõlas riigieelarve strateegiaga (RES). Ministeeriumid nimetavad oma RESi taotlustes planeeritava kohanemise tegevuse (vastavalt valitsemisfunktsioonide klassifikaatorile COFOG, ingl classification of the functions of government).  Rakendusplaani eelnõu esitab keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul arvates strateegia kinnitamisest ning igal aastal RESi 62  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek planeerimise raames. KKKK arutab rakendusplaani enne RESi kinnitamist. Pärast riigieelarve kinnitamist täpsustatakse vajaduse korral rakendusplaani. Seire  Iga aasta 1. märtsiks esitab Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsusele ülevaate arengukava täitmisest, eesmärkide ja põhiliste indikaatorite saavutamisest ja meetmete tulemuslikkusest, tehes vajaduse korral ka arengukava täiendamise ja muutmise ettepanekuid.  Arengukava alusel rakendatavate programmide tulemuste jooksvaks seireks arendatakse koostöös vastutavate ministeeriumide ja rakendusasutustega välja indikaatorite komplektid, mille alusel kogutakse ning analüüsitakse andmeid kokku lepitud ajaperioodil. 63  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Maksumuse prognoos Eelarve prognoos eesmärkide kaupa Periood Periood 2021- Kokku Eesmärgid/Valitsemisalad 2017 2018 2019 2020 2017-2020 2030 2017-2030 1. Tervis ja päästevõimekus Kliimamuutustest tingitud negatiivsed mõjud tervisele ja elukeskkonnale on vähendatud ning haigestumise ja suremuse suurenemine, sh hädaolukordade korral, on 7 460 000 155 000 135 000 115 000 7 865 000 16 915 000 24 780 000 välditud, tänu paranenud päästevõimekusele ja inimeste oskustele kaitsta oma tervist ja vara. sh KeM valitsemisala 60 000 60 000 60 000 60 000 240 000 500 000 740 000 sh SoM valitsemisala 0 35 000 45 000 45 000 125 000 530 000 655 000 sh SiM valitsemisala 7 390 000 20 000 20 000 0 7 430 000 10 535 000 17 965 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 300 000 300 000 sh RaM valitsemisala 0 0 0 0 0 4 000 000 4 000 000 sh RK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 50 000 90 000 sh KOV-id 0 30 000 0 0 30 000 1 000 000 1 030 000 2. Maakasutus ja planeerimine Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk inimestele, varale ja majandusele on maandatud, soojussaare efekt on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud valides 466 000 420 000 356 000 145 000 1 387 000 7 050 000 8 437 000 selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. sh KeM valitsemisala 251 000 245 000 296 000 125 000 917 000 1 570 000 2 487 000 75 000 75 000 0 0 150 000 100 000 250 000 sh RaM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh SiM valitsemisala sh MeM valitsemisala 40 000 40 000 40 000 0 120 000 40 000 160 000 80 000 40 000 0 0 120 000 5 050 000 5 170 000 sh MKM valitsemisala sh KuM valitsemisala 0 0 0 0 0 90 000 90 000 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 200 000 280 000 sh KOV-id 3. Looduskeskkond Muutuvates kliimatingimustes on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult 1 986 000 1 996 000 1 871 000 1 471 000 7 374 000 9 720 000 17 094 000 oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. 1 986 000 1 996 000 1 871 000 1 471 000 7 374 000 9 470 000 16 844 000 sh KeM valitsemisala 0 0 0 0 0 200 000 200 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 50 000 50 000 sh MKM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh SiM valitsemisala 4. Biomajandus Biomajanduses tagatakse läbi kliimateadliku planeerimise põllu-, metsa-, vee- ja puhkemajanduse, kalanduse ning turba kaevandamise valdkondades muutuvaid kliimatingimusi 2 145 000 4 470 000 2 770 000 2 865 000 12 250 000 18 295 000 30 545 000 arvestav Eesti jaoks oluliste majandussektorite jätkusuutlik toimimine. 200 000 100 000 100 000 100 000 500 000 2 850 000 3 350 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh SiM valitsemisala sh KeM valitsemisala 1 495 000 3 970 000 1 795 000 2 240 000 9 500 000 11 840 000 21 340 000 450 000 400 000 700 000 350 000 1 900 000 0 1 900 000 sh HTM valitsemisala sh SoM valitsemisala 0 0 0 0 0 90 000 90 000 0 0 175 000 175 000 350 000 3 515 000 3 865 000 sh MKM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh KOV-id 64  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek 5. Majandus Majandusagendid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega 222 500 337 500 254 500 254 500 1 069 000 12 175 000 13 244 000 kaasnevaid võimalusi ja juhivad nendega kaasnevaid riske 40 000 40 000 0 0 80 000 80 000 160 000 sh RaM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh SiM valitsemisala 132 500 247 500 204 500 204 500 789 000 11 595 000 12 384 000 sh MKM valitsemisala sh HTM valitsemisala 50 000 50 000 50 000 50 000 200 000 500 000 700 000 6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Inimesed ei ole Eestis ohustatud ekstreemsete ilmasündmuste ja kliimamuutuste poolt ega kanna nende tõttu 690 000 1 075 000 680 000 630 000 3 075 000 6 310 000 9 385 000 kahju, vaid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi. sh SiM valitsemisala 135 000 95 000 95 000 95 000 420 000 330 000 750 000 0 0 0 0 0 0 0 sh MKM valitsemisala 60 000 100 000 35 000 35 000 230 000 350 000 580 000 sh HTM valitsemisala 0 125 000 0 0 125 000 375 000 500 000 sh SoM valitsemisala 495 000 755 000 550 000 500 000 2 300 000 5 255 000 7 555 000 sh KeM valitsemisala sh VM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 7. Taristu ja ehitised Tagada taristu toimimine nii, et taristust sõltuvad elutähtsad 80 000 420 000 280 000 360 000 1 140 000 6 680 000 7 820 000 teenused on inimestele kättesaadavad mistahes ajahetkel. sh KeM valitsemisala 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 40 000 80 000 sh MKM valitsemisala 0 330 000 270 000 350 000 950 000 6 470 000 7 420 000 0 0 0 0 0 0 0 sh SiM valitsemisala 10 000 40 000 0 0 50 000 0 50 000 sh HTM valitsemisala 60 000 40 000 0 0 100 000 100 000 200 000 sh RaM valitsemisala sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 70 000 70 000 sh KOV-id 8. Energeetika ja energiavarustus Tagada tarbijate energiaga varustatus mistahes 275 000 395 000 370 000 310 000 1 350 000 950 000 2 300 000 kliimasündmuste avaldumisel. sh MKM valitsemisala 25 000 145 000 145 000 85 000 400 000 50 000 450 000 225 000 225 000 225 000 225 000 900 000 900 000 1 800 000 sh KeM valitsemisala 25 000 25 000 0 0 50 000 0 50 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh KOV-id Rakendusplaani eelarve kokku 13 324 500 9 268 500 6 716 500 6 150 500 35 510 000 78 095 000 113 605 000 sh KeM valitsemisala 4 522 000 7 261 000 4 807 000 4 631 000 21 271 000 29 575 000 50 846 000 sh RaM valitsemisala 175 000 155 000 0 0 330 000 4 280 000 4 610 000 sh SiM valitsemisala 7 525 000 115 000 115 000 95 000 7 850 000 10 865 000 18 715 000 sh MeM valitsemisala 265 000 165 000 140 000 100 000 670 000 3 390 000 4 060 000 sh MKM valitsemisala 237 500 762 500 794 500 814 500 2 609 000 26 730 000 29 339 000 sh HTM valitsemisala 570 000 590 000 785 000 435 000 2 380 000 850 000 3 230 000 sh SoM valitsemisala 0 160 000 45 000 45 000 250 000 995 000 1 245 000 sh KuM valitsemisala 0 0 0 0 0 90 000 90 000 sh VM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh KOV-id 20 000 50 000 20 000 20 000 110 000 1 270 000 1 380 000 sh RK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 50 000 90 000 65  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Indikaatorite koondtabel Eesmärgid/Indikaatorid Algtase (aasta) 2020 2030 1. Tervis ja päästevõimekus Kliimamuutustest tingitud negatiivsed mõjud tervisele ja elukeskkonnale on vähendatud ning haigestumise ja suremuse suurenemine, sh hädaolukordade korral, on välditud, tänu paranenud päästevõimekusele ja inimeste oskustele kaitsta oma tervist ja vara. Suremus suvekuudel (juuni-august) (% 22,6% (2013) 0 < 22,5% aastasest kogusuremusest) Siirutajatega levivatesse haigustesse > 1 000 (2015) 1 000 < 500 nakatanute arv (indikaator borrelioos) Nahavähki haigestunute arv (melanoomi 15,5 (2012) 15 15 haigestumus 100 000 el kohta) Depressiooni ja sarnaste diagnooside arv ning depressiooniravimite kasutus > 5 000 (2015) < 5 000 < 5 000 talveperioodil (meeleoluhäired, uute haigusjuhtude arv) Kliimariskidest tulenevatest 0 inimest 0 inimest 0 inimest hädaolukordades hukkunute arv 2. Maakasutus ja planeerimine Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk inimestele, varale ja majandusele on maandatud, soojussaare efekt on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Eluhoonete arv potentsiaalselt 3700 (2012) 3800 4000 üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) Elanike arv potentsiaalselt 7800 (2012) 8000 8400 üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) Rohealade/haljastuse ning 100% (2015) 103% 108% tehisveekogude pindala linnades 3. Looduskeskkond Muutuvates kliimatingimustes on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. Teadusuuringute põhjal on Alustatud on kliimamuutuste Alustatud on kliimamuutuste ülevaade kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide, suhtes ohustatud liikide, mõjust elurikkusele ning koosluste ja ökosüsteemide koosluste ja ökosüsteemide Kliimamuutuste suhtes tundlike liikide ja rakendatakse meetmeid väljaselgitamist ning väljaselgitamist ning ökosüsteemide seisund elurikkuse ning kaitstavate alade tõhususe kaitstavate alade tõhususe ökosüsteemide terviklikkuse hindamist muutuvates hindamist muutuvates ja funktsioneerimise kliimaoludes kliimaoludes säilimiseks Puudulik teave Puudulik teave Täpsustatud teave Ühiskonnale vajalike ökosüsteemiteenuste ökosüsteemiteenuste ökosüsteemiteenuste ökosüsteemiteenuste pakkumise maht ja pakkumise mahu ja pakkumise mahu ja pakkumise mahu ja kvaliteedi kvaliteet kvaliteedi kohta kvaliteedi kohta kohta 4. Biomajandus Biomajanduses tagatakse läbi kliimateadliku planeerimise põllu-, metsa-, vee- ja puhkemajanduse, kalanduse ning turba kaevandamise valdkondades muutuvaid kliimatingimusi arvestav Eesti jaoks oluliste majandussektorite jätkusuutlik toimimine. seonduvad strateegilised Biomajanduse valdkonnaga seotud seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised planeerimisdokumendid strateegilised planeerimisdokumendid planeerimisdokumendid ei planeerimisdokumendid ei arvestavad arvestavad kliimamuutustega arvesta kliimakohanemise arvesta kliimakohanemise kliimakohanemise kohanemise vajadust vajadusega vajadusega vajadusega Biomajanduse eri valdkondades Kliimamuutuste alane Kliimamuutuste alane Kliimamuutuste alane tegutsevate asjaosaliste kliimamuutuste teadlikkus väike. teadlikkus on väike. teadlikkus on suur. alase teadlikkuse tase 66  Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030 eelnõu ettepanek Biomajanduse eri valdkondades loodusvarade kasutusmäär loodusvarade kasutusmäär loodusvarade kasutusmäär arvestab kliimamuutusi kliimamuutusi arvestav loodusvarade ei arvesta kliimamuutusi ei arvesta kliimamuutusi kasutusmäär 5. Majandus Majandusagendid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi ja juhivad nendega kaasnevaid riske Kindlustuspreemiate kogumaht 1,7% SKP-st (2013) 5% SKP-st Ekstreemsetest ilmaoludest tingitud Andmed puuduvad < 30% äritegevuse katkestused 6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Inimesed ei ole Eestis ohustatud ekstreemsete ilmasündmuste ja kliimamuutuste poolt ega kanna nende tõttu kahju, vaid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi. Keskmine liigsuremus (ja hukkunud inimeste arv) suviste kuuma-, talviste 31% (2010) < 20% külmalainete ja üleujutuste tõttu Varakindlustuspreemiate maht 37 830 EUR/a (2014) 0 Üleujutusohu piirkonnas elavate inimeste arv (tõenäosus 1 üleujutus 50 aasta 6 140 (2015) 5 000 jooksul) 7. Taristu ja ehitised Tagada taristu toimimine nii, et taristust sõltuvad elutähtsad teenused on inimestele kättesaadavad mistahes ajahetkel. Taristu kasutajate rahulolu indeks 4,47 (2012) 5,0 8. Energeetika ja energiavarustus Tagada tarbijate energiaga varustatus mistahes kliimasündmuste avaldumisel. Elektrikatkestuste keskmine kogukestus 52 min/a (2013) < 50 min/a minutites ühe tarbimiskoha kohta 67 Saatja: Kati-Liis Kensap <[email protected]> Saatmisaeg: 29. juuni 2016. a. 16:12 Adressaat: VA_eva Koopia: Eero Naaber Teema: "Kliimamuutuste m�juga kohanemise arengukava aastani 2030" keskkonnam�jus strateegilise hindamise aruanne Manused: Kliimamuutuste m�juga kohanemise arengukava aastani 2030 eeln�u ettepaneku rakendusplaani ettepanek.xlsx; Kliimamuutuste m�juga kohanemise arengukava aastani 2030 eeln�u ettepanek.pdf; Keskkonnam�ju hindamise aruanne.pdf; Keskkonnam�ju strateegilise hindamise aruande lisa - hinnatud rakendusplaan.xlsx "Kliimamuutuste m�juga kohanemise arengukava aastani 2030" keskkonnam�jus strateegilise hindamise aruanne KeHJS � 37 lg 1 ja � 41 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi koostaja teatab KSH aruande avalikust v�ljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest elektrooniliselt v�i liht- v�i t�htkirjaga KeHJS � 36 lg 2 p-s 3 nimetatud (s.o KSH programmis nimetatud) asutustele ja isikutele, valitsusv�liseid keskkonnaorganisatsioone �hendavale organisatsioonile ning KeHJS � 36 lg-s 3 nimetatud asutustele ja isikutele. Vabandame, et Teid ei teavitatud �Kliimamuutuste m�juga kohanemise arengukava aastani 2030� (edaspidi arengukava) keskkonnam�ju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikust v�ljapanekust. Veeteede Amet lisati KSH programmi Siseministeeriumi ettepanekul peale KSH programmi avalikustamise perioodi ja sellest tulenevalt on toimunud eksitus ja Teid ei teavitatud KSH aruande avalikus v�ljapanekust. Arengukava koostamise eesm�rk on tagada Eesti riigi valmisolek ja v�imekus kliimamuutuste m�judega kohanemiseks. See t�hendab, et kogu elanikkond, riigi- ja omavalitsusasutused, erasektor ja ettev�tjad ning �hiskond peab olema teadlik kliimamuutustest, suudab muutustega kaasnevaid riske �igesti hinnata, nendele asjakohaselt reageerida ja nendega kohaneda ning seel�bi v�ltida kliimamuutustega kaasnevaid negatiivseid m�jusid ja maksimaalselt �ra kasutada positiivseid m�jusid. Arengukava koostamist rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) programmi �Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine� vahenditest. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja on Keskkonnaministeerium (kontaktisik Kati-Liis Kensap, telefon: +372 626 2817, e-post: Kati- [email protected]). Koostamise korraldaja on O� Eesti Keskkonnauuringute Keskus (kontaktisik Igor Miilvee, e-post: [email protected]). �Kliimamuutuste m�juga kohanemise arengukava aastani 2030� keskkonnam�ju strateegilise hindamise teostaja on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment O� (T�nism�gi 3a-15 Tallinn; kontaktisik: Ahto Oja, telefon: 508 2990, e-post: [email protected]). Arengukava eeln�u ettepanek koos rakendusplaaniga ja KSH aruanne on lisatud manusesse. Lisaks on arengukava eeln�u ettepaneku ja KSH aruandega on v�imalik tutvuda paberkujul andes sellisest soovist m�rku, v�i Internetis - O� Eesti Keskkonnauuringute Keskus O� infoportaalis http://www.klab.ee/kohanemine/arengukava/ksh/ Kirjalikke ettepanekuid, vastuv�iteid ja k�simusi arengukava eeln�u ettepanekule ja KSH aruandele saab esitada Keskkonnaministeeriumi aadressile Narva mnt 7a Tallinn v�i [email protected] kuni 21.07.2016. Juhul, kui selleks t�htajaks ei ole ettepanekuid, vastuv�iteid ja k�simusi esitatud, siis eeldame, et aruandega on n�ustutud. Palume Teie poolset m�istvat suhtumist ja v�imalusel palume tagasisidet esimesel v�imaluse. Kui soovite kohtumist arutelu toimumiseks, tuleb teil sellest m�rku anda ja vajadusel korraldame arutelu. Lugupidamisega, Kati-Liis Kensap Kliima- ja kiirgusosakond/ Climate and Radiation Department Keskkonnaministeerium/ Estonian Ministry of the Environment [email protected] +372 62 62 817 Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030: rakendusplaan 2017-2030 koondtabel Kokku Periood 2017- Periood 2021- Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad Algtase (aasta) 2017 2018 2019 2020 (periood 2017- 2020 2030 2030) 1. Tervis ja päästevõimekus Kliimamuutustest tingitud negatiivsed mõjud tervisele ja elukeskkonnale on vähendatud ning haigestumise ja suremuse suurenemine, sh hädaolukordade korral, on välditud, tänu paranenud päästevõimekusele ja 7 460 000 155 000 135 000 115 000 7 865 000 16 915 000 24 780 000 inimeste oskustele kaitsta oma tervist ja vara. sh KeM valitsemisala 60 000 60 000 60 000 60 000 240 000 500 000 740 000 sh SoM valitsemisala 0 35 000 45 000 45 000 125 000 530 000 655 000 sh SiM valitsemisala 7 390 000 20 000 20 000 0 7 430 000 10 535 000 17 965 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 300 000 300 000 sh RaM valitsemisala 0 0 0 0 0 4 000 000 4 000 000 sh RK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 50 000 90 000 sh KOV-id 0 30 000 0 0 30 000 1 000 000 1 030 000 Suremus suvekuudel (juuni-august) (% aastasest kogusuremusest) 22,6% (2013) 0 < 22,5% Siirutajatega levivatesse haigustesse nakatanute arv (indikaator borrelioos) > 1 000 (2015) 1 000 < 500 Nahavähki haigestunute arv (melanoomi haigestumus 100 000 el kohta) 15,5 (2012) 15 15 Depressiooni ja sarnaste diagnooside arv ning depressiooniravimite kasutus talveperioodil (meeleoluhäired, uute > 5 000 (2015) < 5 000 < 5 000 haigusjuhtude arv) Kliimariskidest tulenevatest hädaolukordades hukkunute arv 0 inimest 0 inimest 0 inimest 2. Maakasutus ja planeerimine Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk inimestele, varale ja majandusele on maandatud, soojussaare efekt on leevendatud, asustuse kliimakindlust on suurendatud valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja 466 000 420 000 356 000 145 000 1 387 000 7 050 000 8 437 000 selle planeerimises. sh KeM valitsemisala 251 000 245 000 296 000 125 000 917 000 1 570 000 2 487 000 sh RaM valitsemisala 75 000 75 000 0 0 150 000 100 000 250 000 sh SiM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh MeM valitsemisala 40 000 40 000 40 000 0 120 000 40 000 160 000 sh MKM valitsemisala 80 000 40 000 0 0 120 000 5 050 000 5 170 000 sh KuM valitsemisala 0 0 0 0 0 90 000 90 000 sh KOV-id 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 200 000 280 000 Eluhoonete arv potentsiaalselt üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) 3700 (2012) 3800 4000 Elanike arv potentsiaalselt üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) 7800 (2012) 8000 8400 Rohealade/haljastuse ning tehisveekogude pindala linnades 100% (2015) 103% 108% 3. Looduskeskkond Muutuvates kliimatingimustes on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste 1 986 000 1 996 000 1 871 000 1 471 000 7 374 000 9 720 000 17 094 000 pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. sh KeM valitsemisala 1 986 000 1 996 000 1 871 000 1 471 000 7 374 000 9 470 000 16 844 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 200 000 200 000 sh MKM valitsemisala 0 0 0 0 0 50 000 50 000 sh SiM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 Alustatud on Alustatud on Teadusuuringu Kliimamuutuste suhtes tundlike liikide ja ökosüsteemide seisund kliimamuutuste suhtes Puudulik teave kliimamuutuste Puudulik teave te põhjal on Täpsustatud Ühiskonnale vajalike ökosüsteemiteenuste pakkumise maht ja kvaliteet ökosüsteemiteenuste ökosüsteemiteen teave 4. Biomajandus Biomajanduses tagatakse läbi kliimateadliku planeerimise põllu-, metsa-, vee- ja puhkemajanduse, kalanduse ning turba kaevandamise valdkondades muutuvaid kliimatingimusi arvestav Eesti jaoks oluliste 2 145 000 4 470 000 2 770 000 2 865 000 12 250 000 18 295 000 30 545 000 majandussektorite jätkusuutlik toimimine. sh MeM valitsemisala 200 000 100 000 100 000 100 000 500 000 2 850 000 3 350 000 sh SiM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh KeM valitsemisala 1 495 000 3 970 000 1 795 000 2 240 000 9 500 000 11 840 000 21 340 000 sh HTM valitsemisala 450 000 400 000 700 000 350 000 1 900 000 0 1 900 000 sh SoM valitsemisala 0 0 0 0 0 90 000 90 000 sh MKM valitsemisala 0 0 175 000 175 000 350 000 3 515 000 3 865 000 sh KOV-id 0 0 0 0 0 0 0 Biomajanduse valdkonnaga seotud strateegilised planeerimisdokumendid arvestavad kliimamuutustega kohanemise seonduvad seonduvad seonduvad vajadust strateegilisedalane Kliimamuutuste strateegilised Kliimamuutuste strateegilised Kliimamuutuste Biomajanduse eri valdkondades tegutsevate asjaosaliste kliimamuutuste alase teadlikkuse tase teadlikkus väike. loodusvarade alane teadlikkus loodusvarade alane loodusvarade Biomajanduse eri valdkondades kliimamuutusi arvestav loodusvarade kasutusmäär kasutusmäär ei kasutusmäär ei kasutusmäär 5. Majandus Majandusagendid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi ja juhivad nendega 222 500 337 500 254 500 254 500 1 069 000 12 175 000 13 244 000 kaasnevaid riske sh RaM valitsemisala 40 000 40 000 0 0 80 000 80 000 160 000 sh SiM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh MKM valitsemisala 132 500 247 500 204 500 204 500 789 000 11 595 000 12 384 000 sh HTM valitsemisala 50 000 50 000 50 000 50 000 200 000 500 000 700 000 Kindlustuspreemiate kogumaht 1,7% SKP-st (2013) 5% SKP-st Ekstreemsetest ilmaoludest tingitud äritegevuse katkestused Andmed puuduvad < 30% 6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö Inimesed ei ole Eestis ohustatud ekstreemsete ilmasündmuste ja kliimamuutuste poolt ega kanna nende 690 000 1 075 000 680 000 630 000 3 075 000 6 310 000 9 385 000 tõttu kahju, vaid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi. sh SiM valitsemisala 135 000 95 000 95 000 95 000 420 000 330 000 750 000 sh MKM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh HTM valitsemisala 60 000 100 000 35 000 35 000 230 000 350 000 580 000 sh SoM valitsemisala 0 125 000 0 0 125 000 375 000 500 000 sh KeM valitsemisala 495 000 755 000 550 000 500 000 2 300 000 5 255 000 7 555 000 sh VM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 Keskmine liigsuremus (ja hukkunud inimeste arv) suviste kuuma-, talviste külmalainete ja üleujutuste tõttu 31% (2010) < 20% Varakindlustuspreemiate maht 37 830 EUR/a (2014) 0 Üleujutusohu piirkonnas elavate inimeste arv (tõenäosus 1 üleujutus 50 aasta jooksul) 6 140 (2015) 5 000 7. Taristu ja ehitised Tagada taristu toimimine nii, et taristust sõltuvad elutähtsad teenused on inimestele kättesaadavad mistahes 80 000 420 000 280 000 360 000 1 140 000 6 680 000 7 820 000 ajahetkel. sh KeM valitsemisala 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 40 000 80 000 sh MKM valitsemisala 0 330 000 270 000 350 000 950 000 6 470 000 7 420 000 sh SiM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh HTM valitsemisala 10 000 40 000 0 0 50 000 0 50 000 sh RaM valitsemisala 60 000 40 000 0 0 100 000 100 000 200 000 sh MeM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh KOV-id 0 0 0 0 0 70 000 70 000 Taristu kasutajate rahulolu indeks 4,47 (2012) 5,0 8. Energeetika ja energiavarustus Tagada tarbijate energiaga varustatus mistahes kliimasündmuste avaldumisel. 275 000 395 000 370 000 310 000 1 350 000 950 000 2 300 000 sh MKM valitsemisala 25 000 145 000 145 000 85 000 400 000 50 000 450 000 sh KeM valitsemisala 225 000 225 000 225 000 225 000 900 000 900 000 1 800 000 sh MeM valitsemisala 25 000 25 000 0 0 50 000 0 50 000 sh KOV-id 0 0 0 0 0 0 0 Elektrikatkestuste keskmine kogukestus minutites ühe tarbimiskoha kohta 52 min/a (2013) < 50 min/a Rakendusplaani eelarve kokku 13 324 500 9 268 500 6 716 500 6 150 500 35 510 000 78 095 000 113 605 000 sh KeM valitsemisala 4 522 000 7 261 000 4 807 000 4 631 000 21 271 000 29 575 000 50 846 000 sh RaM valitsemisala 175 000 155 000 0 0 330 000 4 280 000 4 610 000 sh SiM valitsemisala 7 525 000 115 000 115 000 95 000 7 850 000 10 865 000 18 715 000 sh MeM valitsemisala 265 000 165 000 140 000 100 000 670 000 3 390 000 4 060 000 sh MKM valitsemisala 237 500 762 500 794 500 814 500 2 609 000 26 730 000 29 339 000 sh HTM valitsemisala 570 000 590 000 785 000 435 000 2 380 000 850 000 3 230 000 sh SoM valitsemisala 0 160 000 45 000 45 000 250 000 995 000 1 245 000 sh KuM valitsemisala 0 0 0 0 0 90 000 90 000 sh VM valitsemisala 0 0 0 0 0 0 0 sh KOV-id 20 000 50 000 20 000 20 000 110 000 1 270 000 1 380 000 sh RK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 50 000 90 000 Kokku Periood 2017- Periood 2021- Eesmärgid/Indikaatorid/Valitsemisalad Algtase (aasta) 2017 2018 2019 2020 (periood 2017- 2020 2030 2030) EELARVE JAOTUS VÕTMEVALDKONDADE KAUPA 1. Tervis ja päästevõimekus 7 460 000 155 000 135 000 115 000 7 865 000 16 915 000 24 780 000 2. Maakasutus ja planeerimine 466 000 420 000 356 000 145 000 1 387 000 7 050 000 8 437 000 3. Looduskeskkond 1 986 000 1 996 000 1 871 000 1 471 000 7 374 000 9 720 000 17 094 000 4. Biomajandus 2 145 000 4 470 000 2 770 000 2 865 000 12 250 000 18 295 000 30 545 000 5. Majandus 222 500 337 500 254 500 254 500 1 069 000 12 175 000 13 244 000 6. Ühiskond, teadlikkus ja koostöö 690 000 1 075 000 680 000 630 000 3 075 000 6 310 000 9 385 000 7. Taristu 80 000 420 000 280 000 360 000 1 140 000 6 680 000 7 820 000 8. Energeetika 275 000 395 000 370 000 310 000 1 350 000 950 000 2 300 000 KOKKU 13 324 500 9 268 500 6 716 500 6 150 500 35 510 000 78 095 000 113 605 000 Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030: rakendusplaan 2017-2030 # Võtmevaldkond/valdkond/eesmärk/alaeesmärk/meede/tegevus Tegevuse täpsem kirjeldus ja selgitus/indikaator/tulemus Vastutaja Kaastäitja Algtase (aasta) 2017 2018 2019 2020 Periood 2017-2020 VÕTMEVALDKONNAD KOKKU #REF! #REF! #REF! #REF! #REF! 1. TERVIS JA PÄÄSTEVÕIMEKUS Indikaator Algtase (aasta) 7 460 000 155 000 135 000 115 000 7 865 000 Suremus suvekuudel (juuni-august) (% aastasest kogusuremusest) 22,6% (2013) 22,5% Siirutajatega levivatesse haigustesse nakatanute arv (indikaator borrelioos) > 1 000 (2015) 1 000 Kliimamuutustest tingitud negatiivsed mõjud tervisele ja elukeskkonnale on vähendatud ning haigestumise ja suremuse suurenemine, sh hädaolukordade Nahavähki haigestunute arv (melanoomi haigestumus 100 000 el kohta) 15,5 (2012) 15 1. korral, on välditud, tänu paranenud päästevõimekusele ja inimeste oskustele kaitsta oma tervist ja vara. Depressiooni ja sarnaste diagnooside arv ning depressiooniravimite kasutus > 5 000 (2015) < 5 000 talveperioodil (meeleoluhäired, uute haigusjuhtude arv) Kliimariskidest tulenevatest hädaolukordades hukkunute arv 0 inimest 0 inimest Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 100 000 145 000 125 000 105 000 475 000 Tugimeetmed haavatavatele gruppidele loodud Toetamine ei ole süstemaatiline (2015) > 70% haavatavatest kaetud Seire- ja hoiatussüsteemid kasutusele võetud Rakendatud osaliselt Rakendatud täielikult Inimesed ja ametkonnad on teadlikud kliimamuutuste tervisemõjudest ning 1.1. suutelised edukalt toime tulema kliimamuutustest põhjustatud/ajendatud < 10% KOV-idest on olemas > 20% KOV-idest on olemas terviseriskide avaldumise puhul. Tegevusplaanid kohalikes omavalitsustes kehtestatud tegevusplaanid (2015) tegevusplaanid Kliimamuutuste riskidega uutes regulatsioonides ja tervishoiusüsteemis arvestatud 1 regulatsioon (2015) 5 regulatsiooni % elanikkonnast, kes peab äärmuslikke ilmastikuolusid riskiks Eesti elanike tervisele 20,7% (2015) 25% (algtase johtuvalt KesTeRisk uuringust) Info-, seire- ja tugisüsteemide arendamine ning tegevusplaanide koostamine 1.1.1. Tulemus 100 000 135 000 105 000 85 000 425 000 kliimamuutuste terviseriskide vähendamiseks. Luuakse süsteemid, mille põhjal veelgi paremini seirata ja prognoosida äärmuslikke ilmastikunähtuseid. Lisaks luuakse täpsed protokollid, millal ja kuidas toimub Äärmuslike ilmastikunähtuste (kuumalained, tormid, üleujutused jne) seire-, 1.1.1.1. elanikkonna informeerimine ja soovituste andmine ning millal toimub hoiatamine KeM KAUR 50 000 50 000 50 000 50 000 200 000 prognoos- ja hoiatussüsteemide arendamine (lisaks läbi milliste kanalite ja kuidas).Vajalik luua protokollid asutuste vaheliseks teavituseks. Koostatakse riiklikud juhised, kuidas kohalikes omavalitsustes välja töötada tegevusplaane, kuidas kuumalaine vm äärmuslike ilmastikutingimuste hoiatuste 1.1.1.2. Tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine kuumalainehoiatuste puhuks puhkudel käituda. Niisamuti lisatakse käitumisjuhised elanikkonnale PäA KOV, KeM, SoM 30 000 10 000 0 0 40 000 kliimamuutustega kohanemise veebiportaali ning seotud ministeeriumide kodulehtedele. Koostatakse riiklikud juhised, kuidas kohalikes omavalitsustes välja töötada tegevusplaane, kuidas veekvaliteedi halvenemise ja veepuuduse puhkudel käituda. Tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine veekvaliteedi halvenemise ja 1.1.1.3. Niisamuti lisatakse käitumisjuhised elanikkonale kliimamuutustega kohanemise PäA KOV, SiM 0 0 20 000 0 20 000 veepuuduse puhuks veebiportaali ning seotud ministeeriumide kodulehtedele. Tegevusplaanid käsitlevad nii joogivett kui suplusvett. Tehakse täpsustused, millal toimub elanikkonna informeerimine ja millal hoiatamine halvast õhukvaliteedist (hetkel vaid teatud saasteainete osas), kes seda Ebakvaliteetse õhukvaliteedi korral hoiatuste andmise täpsustamine (nii 1.1.1.4. täpselt teeb ning kuidas. Niisamuti luuakse süsteem, mille alusel on võimalik ette KeM EKUK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 keemilised ained kui õietolm) ning prognoossüsteemide parandamine prognoosida õietolmu episoodide algust, kestust ning levikut.Vajalik luua protokollid asutuste vaheliseks teavituseks. Koostatakse riiklikud juhised, kuidas kohalikes omavalitsustes välja töötada tegevusplaane käitumaks veekvaliteedi halvenemise ja veepuuduse puhkudel. 1.1.1.5. Tegevusplaanide ja käitumisjuhiste koostamine õhukvaliteedi hoiatuste puhuks PäA KeM, KOV, SiM 10 000 10 000 0 0 20 000 Niisamuti lisatakse käitumisjuhised elanikkonale kliimamuutustega kohanemise veebiportaali ning seotud ministeeriumide kodulehtedele. Vaadatakse üle, milliste siirutajate kaudu levivate haiguste osas tehakse Eestis seiret ning kas seda tuleks täiendada (sh kuivõrd pere- ja eriarstid oskavad hetkel 1.1.1.6. Siirutajate kaudu levivate haiguste seire täiendamine kliimamuutuste aspektides SoM 0 25 000 25 000 25 000 75 000 harva, kuid tulevikus tihedamini esineda võivaid haiguseid kahtlustada). Terviseametis võimekuse loomine ning ühe spetsialisti palkamine. Parasiitide ja vetikatoksiinide määramine tiheda intervalliga ühe aasta vältel Parasiitide riski maandamine eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides (eriti joogivees eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides. Niisamuti sinivetikate 1.1.1.7. KOV SoM 0 30 000 0 0 30 000 tulvaperioodidel) ning sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine toksiinide määramine. Hiljem perioodil 2021-2030 võimalik veesüsteemide täiustamine. Laborite kliimamuutustega seotud uute mükotoksiinide ning toidunakkuste Vaadatakse üle Eesti laborite võimekus, johtuvalt sellest seda täiendatakse ja 1.1.1.8. MeM SoM 0 0 0 0 0 tuvastamise võimekuse suurendamine. viiakse läbi koolitusi. Kliimamuutuste terviseriskidega arvestamine asjakohase seadusandluse Pidev tegevus seadusandluse arendamisel, et vähendada kliimamuutuste 1.1.1.9. SoM KeM 0 0 0 0 0 ajakohastamisel terviseriske tulevikus. Riskifondi loomine kohalikes omavalitsustes, et oleks võimalik äärmuslike Haavatavate elanikkonna gruppide toetamine äärmuslike ilmastikunähtuste, 1.1.1.10. ilmastikutingimuste või teiste probleemide korral toetada haavatavaid elanikkonna RaM KOV 0 0 0 0 0 õhukvaliteedi, joogivee, toidu jt probleemide korral gruppe.  Kuna põuaperioodidel on eraveevärkides oht kaevude kuivamiseks ning üldiselt Tsentraalsete veevõrkude laiendamine ning eraveevärkide parandamine probleeme ka mikrobioloogilise saastusega, siis luuakse toetusmeetmeid 1.1.1.11. hajaasustusaladel joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks RaM SiM 0 0 0 0 0 elanikkonna liitumiseks tsentraalsete veevärkidega ning salvkaevude põuaperioodidel. puhastamiseks ja süvendamiseks.Esimeses etapis analüüs nende vajadusest. 1.1.2. Kliimamuutuste terviseriskidest teadlikkuse suurendamine. Tulemus 0 10 000 20 000 20 000 50 000 Tervishoiu asutustele koostatakse infomaterjalid ja viiakse läbi koolitused ning Kliimamuutustega kaasnevate tervisemõjude ja kohanemisvõimaluste koostatakse tegevuskavad, kuidas tulla toime suurema hulga patsientidega Terviseamet, Tervishoiu- 1.1.2.1. teadvustamine tervishoiuteenuse osutajatele - teabe jagamine, vajadusel SoM 0 10 000 20 000 20 000 50 000 suvekuudel ning kuidas paremini diagnoosida ja ravida kliimamuutustega asutused, Haigekassa täiendkoolituskavade täiendamine. sagenevaid haiguseid. Koolitustsüklite korraldamine psühholoogide, perearstide jt nõustajate 1.1.2.2. Perearstide, psühholoogide jt nõustajate koolitamine. koolitamiseks, et aidata inimestel paremini toime tulla sombusemate ilmadega, mis SoM 0 0 0 0 0 kliimamuutuste tõttu sagenevad. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 7 360 000 10 000 10 000 10 000 7 390 000 Elanikkonna teadlikkus on kasvanud (Eurobaromeetri sotsiaaluuring, Eesti elanike 28% elanikest teadvustab kliimariske 35% elanikest teadvustab teadlikkus võrreldes 2013. aastaga paranenud) (2013) kliimariske Riskikommunikatsiooni ning elanikkonna hädaolukorraks valmisolekut on tõhustatud. Riskianalüüsid koostöös erinevate asutustega on koostatud. 1.2. Kombineeritud hädaolukordade Koostöö alused tõhusamaks riigiasutuste, sh tsiviil- ja militaarasutuste, ning Riskianalüüsid ja hinnangud koostatud Eraldiseisvad riskianalüüsid (2015) erasektori koostööks täpsustatud. riskianalüüsid Hädaolukorra lahendamise plaanid koostatud Koostöö juhuslik (2015) Koostöö-mehhanism täpsustatud 1.2.1. Päästevõimekuse suurendamine. Tulemus 7 360 000 10 000 10 000 10 000 7 390 000 Tegevus hõlmab teavituskanalite täpsustamist ja riskikommunikatsiooni interdistsiplinaarse ning mitmetasandilise süsteemi väljaarendamist üleriigilises 1.2.1.1. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine hädaolukordadest ja igaühe vastutusest. RK KOV 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 ulatuses, kusjuures olulist tähelepanu pööratakse asjakohase teabe jõudmisele ühiskonna kõikide liikmeteni. Hädaolukordade teemad lisatakse ennetustööd kavandavatesse dokumentidesse ja Kriisireguleerimise ja hädaolukorraks valmisoleku teemade laiendamine 1.2.1.2. töötatakse välja vastavad juhendmaterjalid või täiendatakse olemasolevaid ning SiM 0 0 0 0 0 päästealases ennetustöös täpsustatakse sihtgruppe ja läbiviimise metoodikat. Tegevuse raames tegeletakse koostöö õiguslike alustega, lepingute või Koostööaluste täpsustamine ja korralduse tõhusam määratlemine ning koostöökokkulepetega, süsteemse teabevahetuse tagamisega, kontaktisikute ja 1.2.1.3. RK 0 0 0 0 0 sätestamine riigiasutuste, sh tsiviil- ja militaarasutuste vahel, ning erasektoriga kompetentside ning ressursside andmestu loomisega, tegevuskavadega, ühisõppuste korraldamisega ja kulude küsimustega. Täpsustatakse olemasolevate mehitatud õhusõidukite rakendamise võimalused metsatulekahjude õhust jälgimisel ja kustutamisel ning vajadusel tehakse 1.2.1.4. Metsatulekahjude õhust jälgimise ja kustutamise võime arendamine ettepanekud ressursside täiendamiseks. Mehitamata õhusõidukite osas PäA KaM 250 000 0 0 0 250 000 määratletakse sobivad droonide tüübid, tehnikaühikute hulk ja kavandatakse vastavad soetused. Tähelepanu keskmes on amortiseerinud päästesõidukite ja -tehnika asendamine Kõrgendatud maastikuläbivusega sõidukite ja tehnika soetamine kiirema ja 1.2.1.5. uue kaasaegse tehnikaga, et tagada üleujutuse korral kiire ligipääs inimestele ja PäA 6 700 000 0 0 0 6 700 000 tõhusama reageerimise võimaldamiseks üleujutuste ja metsatulekahjude korral. loomadele ning metsatulekahjudel tulekahju kiire lokaliseerimine. Tegevuse raames toimub metsa- ja maastikutulekahjude puhul kasutatava Metsatulekahjudel majandus- ja keskkonnakahjude vähendamine kaasaegse päästevarustuse (voolikud, armatuur, nende hoidmise taara jm.) järjepidev 1.2.1.6. PäA 400 000 0 0 0 400 000 päästevarustuse kasutuselevõtu abil vahetamine uuemate vastu ja vajadusel ka koguste suurendamine ning kättesaadavuse parandamine. 2. MAAKASUTUS JA PLANEERIMINE Indikaator Algtase (aasta) 466 000 420 000 356 000 145 000 1 387 000 Tormi-, üleujutus- ja erosioonirisk inimestele, varale ja majandusele on Eluhoonete arv potentsiaalselt üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) 3700 (2012) 3 800 maandatud, soojussaare efekt on leevendatud, asustuse kliimakindlust on Elanike arv potentsiaalselt üleujutusohuga alal (1% tõenäosus) 7800 (2012) 8 000 2. suurendatud valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Rohealade/haljastuse ning tehisveekogude pindala linnades 100% (2015) 103% Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) Kliimariskid ja haavatavuse määrad on täpsustatud Teave lünklik (2015) Täpsustatud Pikaajalised kliimamuutuste mõjud ja haavatavus välja selgitatud, kliimamuutuste mõjude seiresüsteem loodud, kliimamuutustega kaasnevad Elanikkonna teadlikkus on kasvanud (Eurobaromeetri sotsiaaluuring, Eesti elanike 28% elanikest teadvustab kliimariske 35% elanikest teadvustab 2.1. maakasutuse muutuse mõjud ja riskid ühiskonnas teadvustatud ja arvesse teadlikkus võrreldes 2013. aastaga paranenud) (2013) kliimariske võetud. Planeeringute koostamisel pikaajalised kliimamuutuste riskid arvesse võetud. Kehtestatud planeeringutes on kliimamuutustega arvestatud 5 ÜP 20 ÜP Teadlikkuse suurendamine kliimariskidest ja mõjudest linnakorralduses ja 2.1.1. Tulemus 45 000 35 000 40 000 45 000 165 000 planeerimises. Elanikkonna teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste riskidest ja Elanikkond on informeeritud võimalikest riskidest ning ennetusmeetmetest 2.1.1.1. KeM MKM, RaM 10 000 10 000 10 000 20 000 50 000 ennetamistegevustest (planeerimine, ehitus, kinnisvarahaldus) ehitustegevuses ja maakasutuses. Koolitustsükkel ning täiendkoolitus. Koolitust tuleb fokuseerida erinevatele Kliimamuutustega kaasnevate riskide ja mõjude teadvustamine - sihtrühmadele, lisaks planeerijatele ka teistele KOV spetsialistidele nt haljastajad, 2.1.1.2. KeM RaM, MeM 35 000 25 000 30 000 25 000 115 000 täiendkoolituste korraldamine ja info jagamine transpordispetsialistid jms.Tegemist on iga-aastase, pideva tegevusega.Samuti koolitatakse järelevalvet teostavaid institutsioone ja kooskõlastavaid asutusi. Pilootprojektide ja uuringute läbiviimine ning planeerimismetoodikate ja 2.1.2. Tulemus 341 000 345 000 296 000 80 000 1 062 000 seiresüsteemide arendamine riskialade kohta. Kaardistatud on meretaseme tõus, võimalikud üleujutuste ja soojussaarte Kliimamuutuste riskide kaardistamine, ruumiandmebaasi koostamine, võimalikud riskialad. Info on koondatud ühtsesse andmebaasi Maa-ameti 2.1.2.1. kliimariskidega arvestamine planeeringute ja arengukavade koostamisel (sh Geoportaali kaardikihtidena ja on lihtsalt kättesaadav ning seda kasutakse KeM 16 000 4 000 16 000 4 000 40 000 maaparandushoiukavad, metsamajanduskavad) planeerimis- ja ehitusotsuste vastuvõtmisel, peamiselt üld- ja detailplaneeringute koostamisel.  Vastavad uuringud on läbi viidud suuremates linnades. Maa-ameti rakendusse 2.1.2.2. Suuremate linnade mikrokliima uurimine ja kaartide koostamine lisatakse teave suuremate linnade mikroklimaatilistest erisustest, mida saab KeM Maa-amet, KOV 0 16 000 120 000 16 000 152 000 kasutada planeerimis- ja ehitusotsuste tegemisel. Meretaseme lühiajalised operatiivprognoosid on kohandatud kliimamuutustest tulenevaga sh muutustega tormide sageduses, intensiivsuses ning tsüklonite trajektoorides. Rannikute üleujutusriskiga alade jaoks (Pärnu, Haapsalu, Narva- Jõesuu, Tallinnas Koplis, Pirita, Kesklinna sadam, Kuressaare) on koostatud 2.1.2.3. Meretaseme prognoossüsteemide arendamine meretaseme muutuste pikaajalised prognoosstsenaariumid aastate 2017-2100 KeM KAUR, TÜ Meresüst 40 000 40 000 40 000 40 000 160 000 kohta, milles on arvestatud meretaseme- ja maatõusu ning teiste rannikul toimuvate protsesside koosmõju. Stsenaariumite alusel on koostatud detailsed üleujutusalade prognooskaardid eelnimetatud piirkondade kohta, mis oleksid kasutatavad ruumilises planeerimises ning päästesüsteemide arendamisel. Arhiivi- ja teiseste allikate, sh geoloogilise materjali rakendamine üleujutus- ja Üleujutusriskide maandamisel on täpsustatud üleujutuste ja tormisündmuste 2.1.2.4. KeM 50 000 50 000 0 0 100 000 erosiooniriskide hindamisel esinemistõenäosused (üks kord 100a ja 1000a), teaduslik usaldusväärsus tõusnud. Olemasolevatel seirealadel on veealuse rannanõlva uurimist laiendatud kuni 2.1.2.5 Randade seiremetoodikate ja -süsteemide arendamine KeM 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 samasügavusjooneni -5 m ja järsema rannanõlva puhul kuni -10 m jooneni. Praktilisel kogemusel ja juhtumitel põhinev juhend vähendab kohalike Pilootprojektide (üld- ja detailplaneeringute) koostamine KOV-i tasandil ja nende omavalitsuste halduskoormust, kuna aitab fokuseerida kliimamuutustega 2.1.2.6. alusel juhendmaterjalide koostamine kliimamuutustega arvestamiseks ja riskide seonduvaid riske ja annab praktilisi suuniseid riskide maandamiseks, paraneb KeM RaM, KOV 60 000 60 000 60 000 0 180 000 maandamiseks planeeringute kvaliteeti. Üldplaneeringu puhul piisaks 3 näitest, detailplaneeringute puhul 6. Sel juhul peaks olema kaetud teemad nii geograafiliselt kui riskipõhiselt. Luuakse uut teadmust hoonestuse, haljastuse ning tehnilise infastruktuuri Soovitused projekteerimis- ja ehitustingimuste (nt hooned ja haljastus, 2.1.2.7. projekteerimisse. Soovitused lähtuvad praktilistest projektidest ja kohapõhistest MKM KOV 40 000 40 000 0 0 80 000 sademetevee ärajuhtimine) koostamiseks kliimamuutustega kohanemiseks näidetest. Soovituste väljatöötamiseks kulub ca 3 aastat. Riskianalüüsi juhendmaterjalid on koostatud täpsusastmes, et neid on võimalik kasutada maakonnaplaneeringute ja KOV tasandi planeeringute koostamisel. 2.1.2.8. Riskianalüüside koostamise juhendmaterjalide väljatöötamine RaM KOV 75 000 75 000 0 0 150 000 Juhendmaterjalid põhinevad praktilisel kogemusel, mis eeldab, et vähemalt ühes omavalitsuse ja ühes maakonnas on vastavad riskianalüüsid läbi viidud. Objektide rajamise või rekonstrueerimise KSH või eksperthinnangu raames 2.1.2.9. kliimamuutuste mõju arvestamine, selgitamaks mõjud rannikualade üleujutuse Parandab KSH kvaliteeti kliimamuutustega arvestamise osas. KeM 0 0 0 0 0 korral ja mõju vältimise meetmed Soovitused projekteerimisnormide kohandamiseks arvestamaks kliimamuutuste Regionaalsete erinevuste ja kohalike tingimustega arvestatakse 2.1.2.10. MeM 40 000 40 000 40 000 0 120 000 mõju leevendamise vajadust metsa- ja põllumajanduses maaparandusobjektide ja veejuhtmete projekteerimisel. 2.1.3. Üleujutusriskide ennetamine ja leevendamine. Tulemus 30 000 10 000 10 000 10 000 60 000 Linnade üldplaneeringutes on rohealade planeerimisel ja säilitamisel teadvustatud 2.1.3.1. Üleujutusriskiga alade kasutamine rekreatsiooniks ja rohealadena KOV 0 0 0 0 0 kliimamuutuste riske. Riskialasid eelisarendatakse rekreatsiooniks ja rohealadeks. Linnade üldplaneeringutes hakatakse arvestama sademevee hajutamise 2.1.3.2. Sademevee suunamine ja hajutamine rohealadele KOV omanikud 0 0 0 0 0 võimalustega rohealadele ja rohealade mõjuga sademevee infiltratsiooniks. Üleujutusriskiga asulates pööratakse täiendavat tähelepanu jõgede, ojade ja Jõgede, ojade, kraavide ja truupide puhastamine ning sängide süvendamine; 2.1.3.3. kraavide puhastamisele ning sängide süvendamisele. Vajadusel on rajatud ka KOV omanikud 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 uute kraavide rajamine kraave, et tagada suurvee tõhusam ärajuhtimine. Riskialadel on sademeveesüsteemid rajatud ja rekonstrueeritud. Hoonestuse Sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, sh sademetevee 2.1.3.4. projekteerimiseks riskialadel on välja töötatud täiendavad MKM KOV, omanikud 0 0 0 0 0 kasutamine kodumajapidamistes nn halli veena projekteerimistingimused, mis nõuavad sademevee kasutamist. Üleujutusriskide saasteennetuse tõhustamine, selleks vajaliku juhendmaterjali 2.1.3.5. Üleujutustest tuleneva saastatuse vältimine KeM KOV, SiM 20 000 0 0 0 20 000 koostamine. Ohustatud kultuuripärandi objektide identifitseerimine ja vajadusel Meretaseme tõusu ja rannikuerosiooni tõttu ohustatud kultuuripärandi objektid on kaitsemeetmete (konserveerimine, päästekaevamised, objekti teisaldamine) 2.1.3.6. tuvastatud ja vajalikud kaitsemeetmed (konserveerimine, päästekaevamised, KuM 0 0 0 0 0 väljatöötamine rannikute üleujutusest ja erosioonist tulenevate mõjude objekti teisaldamine) välja töötatud. leevendamiseks 2.1.4. Rohealade ja linnahaljastu arendamine kliimariskide mõjude leevendamiseks. Tulemus 50 000 10 000 10 000 10 000 80 000 Rohealade osakaal ja jaotus linnas on piisav, et vältida linnaruumi ülekuumenemine kuumalainete ajal; 2) Rohealad pakuvad linnades kuumalainete ajal piisavalt varju, Rohealade säilitamine, järjepidev hooldamine, laiendamine ja uute rajamine et tagada inimeste tervise kaitse ; 3) Rohealade osakaal ja jaotus linnas on piisav, et 2.1.4.1. kliimamuutustega kohanemisel; kõrghaljastuse ja taimestiku kasutamine KOV omanik 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 tagada liigvee tõhus infiltratsioon; 4) Üld- ja detailplaneeringute koostamisel on jahutusefekti saavutamiseks ning parema infiltratsiooni tagamiseks rohealade kliimamuutusi leevendavate ja nendega kohanemisega arvestavate mõjudega arvestatud. Suurte tehispindade rajamisel riskialadele on projekteerimisel rakendatud uued Suurte tehispindade (parklad, tööstusalad) liigendamine roheliste standardid, mis arvestavad kliimamuutuste mõjudega kaasnevate riskidega; 2.1.4.2. puhverribadega; veekindlate tehispindade osakaalu vähendamine maakasutuses RaM omanikud 0 0 0 0 0 Detailplaneeringute koostamisel on kehtestatud parklate lausasfalteerimise uute arenduste planeerimisel vältimiseks uued normid, lähtudes kliimamuutuste riskidest. Linnade soojussaarte riskialadel on projekteerimisel ja ehitamisel kasutusel Pindade soojust peegeldavate, -absorbeerivate ja -pidavate omaduste ning 2.1.4.3. standardid, mis muu hulgas arvestavad ka linnade soojussaarte mõju MKM KOV 40 000 0 0 0 40 000 õhuringluse arvestamine hoonestuse projekteerimisel ja ehitamisel leevendamisega. 2.1.5. Maakasutuse planeerimise õigusraamistiku korrastamine kliimariskide osas. Tulemus 0 20 000 0 0 20 000  Kliimamuutuste kohanemisega õigusaktide täiendamiseks sisulise analüüsi Õigusraamistiku analüüs üleujutusalade ja ehituskeeluvööndi osas ning läbiviimine, sh. üleujutusalade (kuivendus) ja ressursi kasutamise (niisutus) 2.1.5.1. kliimamuutuste riskijuhtimise integreerimine rannikualasid puudutavatesse regulatsioonide osas.Õigusruumi ajakohastamine eelkõige ehituskeeluvööndi KeM MeM 0 20 000 0 0 20 000 määrustesse eesmärgi osas, mis lisaks looduskaitselistele eesmärkidele peaks täitma ka kliimamuutuste kohanemise eesmärke. 3. LOODUSKESKKOND Indikaator Algtase (aasta) 1 986 000 1 996 000 1 871 000 1 471 000 7 374 000 Alustatud on kliimamuutuste Alustatud on kliimamuutuste Alustatud on kliimamuutuste Alustatud on kliimamuutuste Alustatud on kliimamuutuste suhtes Alustatud on kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide, suhtes ohustatud liikide, suhtes ohustatud liikide, suhtes ohustatud liikide, ohustatud liikide, koosluste ja suhtes ohustatud liikide, koosluste koosluste ja ökosüsteemide koosluste ja ökosüsteemide koosluste ja ökosüsteemide koosluste ja ökosüsteemide Kliimamuutuste suhtes tundlike liikide ja ökosüsteemide seisund ökosüsteemide väljaselgitamist ning ja ökosüsteemide väljaselgitamist Muutuvates kliimatingimustes on tagatud liikide, elupaikade ja maastike väljaselgitamist ning kaitstavate väljaselgitamist ning kaitstavate väljaselgitamist ning kaitstavate väljaselgitamist ning kaitstavate kaitstavate alade tõhususe hindamist ning kaitstavate alade tõhususe mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja alade tõhususe hindamist alade tõhususe hindamist alade tõhususe hindamist alade tõhususe hindamist 3. muutuvates kliimaoludes hindamist muutuvates kliimaoludes terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste muutuvates kliimaoludes muutuvates kliimaoludes muutuvates kliimaoludes muutuvates kliimaoludes pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. Puudulik teave Puudulik teave Puudulik teave Puudulik teave Puudulik teave Puudulik teave ökosüsteemiteenuste Ühiskonnale vajalike ökosüsteemiteenuste pakkumise maht ja kvaliteet ökosüsteemiteenuste pakkumise ökosüsteemiteenuste pakkumise ökosüsteemiteenuste pakkumise ökosüsteemiteenuste pakkumise ökosüsteemiteenuste pakkumise pakkumise mahu ja kvaliteedi kohta mahu ja kvaliteedi kohta mahu ja kvaliteedi kohta mahu ja kvaliteedi kohta mahu ja kvaliteedi kohta mahu ja kvaliteedi kohta Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 895 000 885 000 1 385 000 885 000 4 050 000 alustatud on kliimamuutuste alustatud on kliimamuutuste alustatud on kliimamuutuste alustatud on kliimamuutuste alustatud on kliimamuutuste suhtes alustatud on kliimamuutuste suhtes Kliimamuutuse suhtes ohustatud liikide seisund suhtes ohustatud liikide suhtes ohustatud liikide suhtes ohustatud liikide suhtes ohustatud liikide ohustatud liikide väljaselgitamist ohustatud liikide väljaselgitamist väljaselgitamist väljaselgitamist väljaselgitamist väljaselgitamist rakendatakse meetmeid rakendatakse meetmeid rakendatakse meetmeid rakendatakse meetmeid rakendatakse meetmeid rakendatakse meetmeid invasiivsete invasiivsete võõrliikidega invasiivsete võõrliikidega invasiivsete võõrliikidega invasiivsete võõrliikidega invasiivsete võõrliikidega võõrliikidega toimetulekuks, kuid puudub toimetulekuks, kuid puudub toimetulekuks, kuid puudub toimetulekuks, kuid puudub toimetulekuks, kuid puudub toimetulekuks, kuid puudub Invasiivsete võõrliikide arv täpsem teave invasiivsete võõrliikide täpsem teave invasiivsete täpsem teave invasiivsete täpsem teave invasiivsete täpsem teave invasiivsete täpsem teave invasiivsete võimaliku arvu ja leviku kohta Eestis võõrliikide võimaliku arvu ja leviku võõrliikide võimaliku arvu ja leviku võõrliikide võimaliku arvu ja leviku võõrliikide võimaliku arvu ja leviku võõrliikide võimaliku arvu ja leviku 3.1. Elurikkuse säilimine muutuvates kliimaoludes on tagatud muutuvate kliimatingimuste juures kohta Eestis muutuvate kohta Eestis muutuvate kohta Eestis muutuvate kohta Eestis muutuvate kohta Eestis muutuvate kliimatingimuste juures kliimatingimuste juures kliimatingimuste juures kliimatingimuste juures kliimatingimuste juures alustatud on kaitstavate alade alustatud on kaitstavate alade alustatud on kaitstavate alade alustatud on kaitstavate alade alustatud on kaitstavate alade alustatud on kaitstavate alade efektiivsuse hindamist efektiivsuse hindamist efektiivsuse hindamist efektiivsuse hindamist efektiivsuse hindamist muutuvates efektiivsuse hindamist muutuvates muutuvates kliimaoludes ja muutuvates kliimaoludes ja muutuvates kliimaoludes ja muutuvates kliimaoludes ja Koosluste ja kaitstavate alade seisund kliimaoludes ja kliimamuutuste kliimaoludes ja kliimamuutuste suhtes kliimamuutuste suhtes kliimamuutuste suhtes kliimamuutuste suhtes kliimamuutuste suhtes suhtes ohustatumate koosluste ohustatumate koosluste väljaselgitamist ohustatumate koosluste ohustatumate koosluste ohustatumate koosluste ohustatumate koosluste väljaselgitamist väljaselgitamist väljaselgitamist väljaselgitamist väljaselgitamist 3.1.1. Liikide soodsa seisundi tagamine muutuvates kliimaoludes Tulemus 387 500 387 500 387 500 387 500 1 550 000 Kliimamuutuste suhtes ohustatud indikaatorliikide väljaselgitamine erinevates 3.1.1.1. Välja on selgitatud kliimamuutuste suhtes ohustatud liigid KeM 125 000 125 000 125 000 125 000 500 000 elustikurühmades Välja on selgitatud kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide kohanemisvõime ning Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide kohanemisvõime ja ohustatuse 3.1.1.2. hinnatud on nende ohustatuse tase ja vastavalt sellele koostatud kaitse KeM 0 0 0 0 0 hindamine ning nende liikide kaitse tegevuskavade koostamine tegevuskavad Riikliku eluslooduse seireprogrammi raames keskendutakse eraldi kliimamuutuste 3.1.1.3. Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide seire KeM KAUR 0 0 0 0 0 suhtes ohustatud liikide seirele Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide ex situ ja in situ kaitse 3.1.1.4. Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide seisund on teada KeM KAUR 0 0 0 0 0 (nt. tugiasustamine) ja kaitse edukuse hindamine Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide lisalevikuteede Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide levikuteed on kaardistatud ja hinnatud on 3.1.1.5. (rohekoridorid jms) vajaduse uurimine ning nende efektiivsuse hindamine KeM MeM 0 0 0 0 0 nende efektiivsust populatsiooni arvukuse ja soodsa seisundi säilitamiseks Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide levimisvõimaluste Rohekoridoride ja kaitstavate alade osakaal on piisavalt suur pakkumaks 3.1.1.6. (rohekoridorid, astmelauad jms) planeerimine populatsiooni arvukuse ja soodsa KeM MeM, KOV 0 0 0 0 0 kliimamuutusest ohustatud liikidele efektiivseid levikuteid seisundi säilitamiseks Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide levimisvõimaluste Vajalikud majanduslikud leevendamismeetmed on väljatöötatud ja neid 3.1.1.7. MeM KeM, PRIA 0 0 0 0 0 (rohekoridorid, astmelauad jms) säilimise kompenseerimine maaomanikele rakendatakse Kliimamuutuste suhtes ohustatud liikide populatsioonide levimisvõimaluste Teadlikkus rohevõrgustike olulisusest on tõusnud ning nende vajalikkust osatakse 3.1.1.8. KeM MeM 12 500 12 500 12 500 12 500 50 000 (rohekoridorid, astmelauad jms) säilimise teavitustöö hinnata Liikide geneetiliste ressursside ex situ säilitamine muutuvate kliimatingimuste Nii põllumajanduskultuuride kui ka looduslike ohustatud taksonite geneetilise 3.1.1.9. KeM MeM 250 000 250 000 250 000 250 000 1 000 000 tõttu ressursi ex situ kollektsioonid Looduslike liikide geneetiliste ressursside ex situ säilitamise programmi Looduslike ohustatud taksonite geneetilise ressursi kogumine ex situ kollektsiooni 3.1.1.10. KeM MeM 0 0 0 0 0 sisseviimine programmi alusel Taastatud elupaikade pindala on erinevate elupaigatüüpide ulatuses piisav 3.1.1.11 Liikide elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemiseks KeM 0 0 0 0 0 pakkumaks liikidele kvaliteetseid elupaiku Invasiivsete võõrliikide loodusesse sattumise ennetamine ning nende tõrjumine 3.1.2. Tulemus 245 000 235 000 235 000 235 000 950 000 ja ohjamine muutuvates kliimaoludes Uute Eestisse saabuvate invasiivsete võõrliikide arv võimalikult väike (0-1 liiki 3.1.2.1. Invasiivseid võõrliike puudutava teavitustöö tegemine aastas). Inimeste teadlikkus invasiivsete võõrliikide liikidest, nende ohtudest, KeM MeM 20 000 10 000 10 000 10 000 50 000 võimalikest sisselevikuviisidest, tõrjest jms on suurenenud 3.1.2.2. Invasiivsete võõrliikide riikliku seireprogrammi sisseviimine Välja on arendatud üldine invasiivsete võõrliikide seireprogramm KeM KAUR, MeM 0 0 0 0 0 Toimub järjepidev seire ja seireandmete analüüs saamaks infot invasiivsete 3.1.2.3. Invasiivsete võõrliikide seiramine KeM KAUR, MeM 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 võõrliikide arvukuse, leviku ja sisselevikuteede kohta  Invasiivseid võõrliike puudutavate teadusuuringute läbiviimine, hindamaks Läbiviidud teadusuuringute tulemusel on lisandunud uusi teadmisi kliimamuutuste muutunud kliimatingimustes nende liikide võimalikku arvukust, levikut, 3.1.2.4. mõjust invasiivsetele võõrliikidele, mida rakendada ennetus-, ohjamis- ja tõrjetöös KeM MeM 125 000 125 000 125 000 125 000 500 000 sisselevikuteid, mõju, populatsioonibioloogiat, samuti analüüsimaks võimalikke ning selge on võimalike edasiste vajalike uuringute suund ohjamis- ja tõrjevõimalusi ja nende edukust Invasiivsete võõrliikide ohjamiseks ja tõrjeks vajalike seadusaktide vastuvõtmine Olemas on ohtlikumate invasiivsete võõrliikide ohjamiskavad ning meetmed 3.1.2.5. (ohjamis- ja tõrjekavad) ja/või täiendamine (näiteks looduslikku tasakaalu invasiivsete võõrliikide sisseleviku ennetamiseks. Ohtlikumad invasiivsed võõrliigid KeM 0 0 0 0 0 ohustavate võõrliikide nimekirja täiendamine jms) on kontrolli all või hävitatud. Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning 3.1.3. Tulemus 262 500 262 500 762 500 262 500 1 550 000 looduskaitse korraldamine muutuvates kliimaoludes Rohevõrgustiku toimimise analüüs on teostatud ja olemas on sellest tulenevad Rohevõrgustiku toimimise analüüs koosluste (sh fragmenteerunud elupaikade) 3.1.3.1. soovitused võrgustiku efektiivsuse suurendamiseks kliimamuutustega KeM MeM 125 000 125 000 125 000 125 000 500 000 ja kaitstavate alade sidususe tagajana ja kliimamuutuste puhverdajana kohanemiseks Koosluste ja kaitstavate alade vahelise sidususe suurendamine rohevõrgustike 3.1.3.2. Rohevõrgustik on piisav tagamaks koosluste ja kaitstavate alade sidusust KeM Maavanem, KOV 0 0 0 0 0 abil ökosüsteemide terviklikkuse tagamiseks ja kliimamuutuste puhverdamiseks Koosluste ja kaitstavate alade vahelise sidususe suurendamise kompenseerimine Vajalikud majanduslikud leevendamismeetmed on väljatöötatud ja neid 3.1.3.3. KeM MeM 0 0 0 0 0 kliimamuutuste puhverdamiseks maaomanikele rakendatakse Teavitustöö tegemine koosluste ja kaitstavate alade vahelise sidususe Teadlikkus rohevõrgustike olulisusest on tõusnud ning KOV ametnikud ja 3.1.3.4. KeM MeM 12 500 12 500 12 500 12 500 50 000 suurendamiseks kliimamuutuste puhverdamiseks maaomanikud on huvitatud rohevõrgustiku toimimisest Kliimamuutustele tundlike koosluste välja selgitamine ja ohustatuse hindamine Olemas on hinnang kliimamuutustele tundlike kooslustele ja ohustatud kooslustele 3.1.3.5. KeM 125 000 125 000 125 000 125 000 500 000 ning kliimamuutuste mõju analüüsimine neile kooslustele ning nendele avalduva mõju kohta Riikliku eluslooduse seireprogrammi raames keskendutakse eraldi kliimamuutuste 3.1.3.6. Kliimamuutuste suhtes ohustatud koosluste seire KeM KAUR 0 0 0 0 0 suhtes ohustatud koosluste seirele Kaitstavate alade pindala säilitamine ja/või vajadusel suurendamine, et tagada 3.1.3.7. Kaitstavate alade pind on säilinud ja vastavalt vajadusele suurendatud KeM KKA 0 0 0 0 0 koosluste piisav kaitse muutuvates kliimatingimustes Koosluste pindala ja kvaliteedi säilitamine ja/või vajadusel suurendamine Kaitse all olevate koosluste pind on säilinud ja vastavalt vajadusele suurendatud 3.1.3.8. KeM KKA, MeM, PRIA, RMK 0 0 0 0 0 muutuvates kliimaoludes koosluste hooldamise kaudu ning toimub kestlik poollooduslike koosluste pindala hooldamine Koosluste pindala ja kvaliteedi säilitamine ja/või vajadusel suurendamine 3.1.3.9. Taastatud 15% rikutud ökosüsteemidest KeM KKA, RMK 0 0 0 0 0 muutuvates kliimaoludes koosluste taastamise kaudu Kaitstavate alade efektiivsuse hindamine, suurendamaks teadmisi kaitstavate 3.1.3.10. Olemas on hinnang kaitstavatele alade efektiivsusele muutuvas kliimas KeM 0 0 500 000 0 500 000 alade eesmärkide toimimisest kliimamuutuste kontekstis Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 330 000 380 000 280 000 280 000 1 270 000 EL-i loodusdirektiivi I lisa EL-i loodusdirektiivi I lisa EL-i loodusdirektiivi I lisa EL-i loodusdirektiivi I lisa EL-i loodusdirektiivi I lisa elupaikadest on soodsas elupaikadest on soodsas elupaikadest on soodsas elupaikadest on soodsas EL-i loodusdirektiivi I lisa elupaikadest on elupaikadest on soodsas seisundis seisundis 52%, halvaks on seisundis 52%, halvaks on seisundis 52%, halvaks on seisundis 52%, halvaks on soodsas seisundis 52%, halvaks on 52%, halvaks on hinnatud 3% hinnatud 3% kõikidest hinnatud 3% kõikidest hinnatud 3% kõikidest hinnatud 3% kõikidest hinnatud 3% kõikidest elupaikadest. kõikidest elupaikadest. Ligikaudu Maismaaökosüsteemide hea seisund, funktsioonide ja ressursside säilimine on elupaikadest. Ligikaudu pooled elupaikadest. Ligikaudu pooled elupaikadest. Ligikaudu pooled elupaikadest. Ligikaudu pooled 3.2. Maismaa ökosüsteemide elupaikade mitmekesisus ja levik Ligikaudu pooled elupaikadest on halvas pooled elupaikadest on halvas või tagatud muutuvates kliimatingimustes elupaikadest on halvas või elupaikadest on halvas või elupaikadest on halvas või elupaikadest on halvas või või ebapiisavas seisundis ja nende ebapiisavas seisundis ja nende ebapiisavas seisundis ja nende ebapiisavas seisundis ja nende ebapiisavas seisundis ja nende ebapiisavas seisundis ja nende säilimine pole seetõttu tagatud. säilimine pole seetõttu tagatud. säilimine pole seetõttu tagatud. säilimine pole seetõttu tagatud. säilimine pole seetõttu tagatud. säilimine pole seetõttu tagatud. (Keskkonnaülevaade 2013, KAUR 2014) (Keskkonnaülevaade 2013, KAUR (Keskkonnaülevaade 2013, KAUR (Keskkonnaülevaade 2013, KAUR (Keskkonnaülevaade 2013, KAUR (Keskkonnaülevaade 2013, KAUR 2014) 2014) 2014) 2014) 2014) Metsaökosüsteemi stabiilsuse, liikide ja metsaelupaikade soodsa seisundi ja 3.2.1. Tulemus 150 000 150 000 150 000 150 000 600 000 mitmekesisuse tagamine muutuvates kliimatingimustes Metsamajanduses eelistatakse ja toetatakse polüfunktsionaalsete metsade 3.2.1.1. Puhtpuistute pindala moodustab vähem kui 16% kõikide puistute pindalast KeM 150 000 150 000 150 000 150 000 600 000 rajamist ja majandamist Kaitstavate metsade ja Natura alade osakaal metsamaal ei vähene võrreldes 3.2.1.2. Kaitstavate metsade ja Natura 2000 alade säilitamise toetamine KeM 0 0 0 0 0 algtasemega. Metsamaa pindala säilitamise toetamine, tagades nõuetekohase metsa 3.2.1.3. Metsamaa pindala ei vähene võrreldes algtasemega KeM 0 0 0 0 0 raiejärgse uuenemise 3.2.2. Metsandusalase teabe täiendamine Tulemus 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 Metsa ökosüsteemi tasandil kliimamuutuste mõjude ja kohanemise võimaluste Teostatud on metsaökosüsteemi kliimamuutuste mõjude laiaulatuslikud uuringud. 3.2.2.1. teadus- ja rakendusuuringute finantseerimine ning uuringutulemuste Uuringutulemusi on maksimaalselt rakendatud metsanduse valdkonna prognooside KeM MeM 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 rakendamine tegemisel ja poliitiliste otsuste vastuvõtmisel. Efektiivse koostöö ja infovahetuse tagamine riigiasutuste, teadlaskonna ja 3.2.3. Tulemus 0 0 0 0 0 muude huvigruppide vahel Ühiskonnale parimate otsuste vastuvõtmise eesmärgil on infovahetus ja koostöö Metsanduse kliimamuutuste aruteludesse ja poliitiliste otsuste tegemisse erinevate huvigruppide vahel oluliselt paranenud. Otsuste vastuvõtmine toimub 3.2.3.1. KeM 0 0 0 0 0 kaasatakse ühiskonna erinevate huvigruppide esindajad läbipaistvalt ja avatult, avalikkust teavitatakse vastuvõetud otsustest läbi populaarsete meediakanalite. 3.2.4. Märgalade aineringe tasakaalu säilitamine Tulemus 0 100 000 0 0 100 000 Uuring Eesti märgalade kasvuhoonegaaside bilansi ja seda mõjutavate tegurite ja Vastavad uuringud on läbi viidud ja tulemused süstematiseeritud. Välja on töötatud 3.2.4.1. KeM 0 100 000 0 0 100 000 kliimariskide välja selgitamiseks riiklikud emissioonitegurid erinevat tüüpi märgaladele. 3.2.5. Märgalade loodusliku mitmekesisuse ja liikide soodsa seisundi tagamine Tulemus 80 000 30 000 30 000 30 000 170 000  Seiratavate liikide arv on suurenenud, sh on korraldatud seire selgitamaks välja 3.2.5.1. Erinevat tüüpi märgalades eluslooduse seire korraldamine KeM KAUR 30 000 30 000 30 000 30 000 120 000 kliimamuutuste mõjusid ohustatud liikidele. Halvas seisundis olevate liikide arv on vähenenud ja kõikide ohustatud liikide 3.2.5.2. Liikide ohustatuse astme hindamine KeM KAUR 50 000 0 0 0 50 000 seisund on hinnatud Kaitsealuste märgalade pindala ei ole vähenenud ning suurenenud on erinevat 3.2.5.3. Kaitsealuste märgalade pindala ja arvu hindamine tüüpi märgalade esindatus kaitsealade hulgas. Kõikide elupaigatüüpide seisund on KeM KKA 0 0 0 0 0 teada. Rohumaadelt ja põllumaadelt lähtuva CO2 heite hindamine kliimamuutustest 3.2.6. Tulemus 0 0 0 0 0 tingitud mullasüsiniku kao seireks 3.2.6.1. Seire korraldamine eri tüüpi rohumaa- ja põllumuldadest CO2 emissiooni seireks. Toimiv rohumaade ja põllumaade mullasüsiniku seireprogramm. KeM MeM 0 0 0 0 0 3.2.6.2. Täppisviljeluse, mittekündmise, otsekülvi soodustamine ja propageerimine Rohumaadelt ja põllumaadelt lähtuv CO2 emissioon ei ole tõusnud. MeM Rahastus MAK-i eelarvest 3.2.6.3. Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad (rohestamine) Rohumaadelt ja põllumaadelt lähtuv CO2 emissioon ei ole tõusnud. MeM Rahastus EL-i ÜPP vahenditest Rohumaa- ja põllumuldade loomuliku viljakuse säilitamine muutuvates 3.2.7. Tulemus 0 0 0 0 0 kliimatingimustes 3.2.7.1. Täppisviljeluse, mittekündmise, otsekülvi soodustamine ja propageerimine Rohumaa- ja põllumuldade loomulik viljakuse ei ole langenud. MeM Rahastus MAK-i eelarvest 3.2.7.2. Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad (rohestamine) Rohumaa- ja põllumuldade loomulik viljakuse ei ole langenud. MeM Rahastus EL-i ÜPP vahenditest Poollooduslike rohumaade bioloogilise mitmekesisuse ja liikide soodsa seisundi 3.2.8. Tulemus 0 0 0 0 0 tagamine muutuva kliima tingimustes 2020 a. hooldada 45000 ha poollooduslikke rohumaid. 2030 a. ei ole hooldatavate KKA, RMK, KIK, MeM, 3.2.8.1. Poollooduslike rohumaade (traditsiooniline ja järjepidev) majandamine KeM Rahastus MAK-i eelarvest poollooduslike rohumaade pindala vähenenud. PRIA Poollooduslike rohumaade bioloogiline mitmekesisus pole langenud ja liikide 3.2.8.2. Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad (rohestamine) KeM MeM Rahastus EL-i ÜPP vahenditest soodne seisund pole halvenenud Kliimamuutustest tingitud mullaerosiooni ja toitainete leostumise suurenemise 3.2.9. Tulemus 0 0 0 0 0 piiramine põllumuldadest Mullaerosioon ja toitainete leostumine rohumaa- ja põllumuldadest ei ole 3.2.9.1. Kliimat ja keskkonda säästvad põllumajandustavad (rohestamine) MeM Rahastus EL-i ÜPP vahenditest suurenenud Mullaerosioon ja toitainete leostumine rohumaa- ja põllumuldadest ei ole Rahastus MAK-i eelarvest 3.2.9.2. Täppisviljeluse, mittekündmise, otsekülvi soodustamine ja propageerimine. MeM suurenenud Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 385 000 485 000 135 000 135 000 1 140 000 Kliimamuutustest lähtuvad negatiivsed mõjud mageveeökosüsteemide hea Mageveeökosüsteemide vee füüsikalis-keemiliste omaduste ja elustiku praegune seisund vastavalt seire praegune seisund vastavalt seire praegune seisund vastavalt seire praegune seisund vastavalt seire praegune seisund vastavalt seire praegune seisund vastavalt seire 3.3. seisundi saavutamisele on minimeeritud ja ökosüsteemiteenuste kättesaadavus seisundiklass vastavalt Keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruses nr 44 tulemustele (2015) tulemustele (2015) tulemustele (2015) tulemustele (2015) tulemustele (2015) tulemustele (2015) vähemalt senises mahus on tagatud kirjeldatud metoodikale Temperatuuri ja hüdroloogilise režiimi muutustest tingitud ainete välis- ja 3.3.1. Tulemus 100 000 0 0 0 100 000 sisekoormuse suurenemise minimeerimine pinnaveekogumites Punkt- ja hajukoormuse vähendamine kliimariskidega arvestavate KAUR, MeM KKA, PMA, 3.3.1.1. Kehtivad veemajanduskavad arvestavad kliimariskidega KeM 0 0 0 0 0 veemajanduskavade ning seonduvate meetmeprogrammide abil KKI, KOV Kliima muutumise stsenaariumite RCP4.5 ja 8.5 kohaste muutuste On olemas prognoos kliimastsenaariumite kohaste sisekoormuste ja ärakande modelleerimine ja prognoosimine ainete ärakandele ja väikejärvede 3.3.1.2. suuruste ning kihistumisrežiimi muutuste kohta. Välja on selgitatud täiendavate KeM KAUR 100 000 0 0 0 100 000 kihistumisrežiimile. Täiendavate meetmete rakendamise vajaduse meetmete rakendamise vajadus, koostatud meetmekava väljaselgitamine. Veekogude seisundis ja elustiku koosluste struktuuris toimuvate 3.3.2. Tulemus 150 000 350 000 100 000 100 000 700 000 ebasoovitavate muutuste jälgimine ning minimeerimine Seire täiustamine kliimatundlike indikaatoritega (süsinikuühendid, zooplankton Kliimamuutuste jälgimise indikaatoreid ja seire korraldamist reguleerivaid õigusakte 3.3.2.1. KeM KAUR, KKA 50 000 0 0 0 50 000 jt) ja kliima muutumise mõjude tulipunktide kaardistamine on täiendatud 3.3.2.2. Kliimatundlike indikaatoritega täiendatud pinnaveekogumite iga-aastane seire Kõik olulised kliima muutumise mõjude indikaatorid on seires kaasatud KeM KAUR, KKA 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 Alusuuringud pinnaveekogumite seisundi parandamiseks teostatavate Valmisolek on keskmine, on olemas näiteid õnnestunud tervendamisprojektidest ja 3.3.2.3. KeM MeM KKA, PMA, KOV 0 250 000 0 0 250 000 tervendamisprojektide läbiviimiseks ja järvemuda kasutamiseks järvemuda kasutamisest Veeõitsengute esinemissageduse tõusu ja nende negatiivsete sotsiaal- 3.3.3. Tulemus 100 000 100 000 0 0 200 000 majanduslike mõjude vähendamine Pinnaveekogumites toimuvate veeõitsengute registreerimine, õitsengut põhjustavate tegurite ja õitsengute toksilisuse uurimine, seire- ja Veeõitsengute kohta on olemas andmebaas, prognoosimise võimekus on 3.3.3.1. KeM KAUR, KKA, Terviseamet 100 000 100 000 0 0 200 000 prognoosimisvõimekuse suurendamine, võimalike sekkumismeetmete keskmine, eelhoiatussüsteem ja sekkumismeetmed on olemas väljatöötamine. Võõr- ja invasiivsete liikide arvu ja levila suurenemise vältimine 3.3.4. Tulemus 35 000 35 000 35 000 35 000 140 000 mageveeökosüsteemides Pidev järelevalve ja seire käigus teabe kogumine ning edastamine üldsusele ja 3.3.4.1. huvirühmadele uute võõrliikide, nende invasiooniprotsesside ja võõrliikidest Võõrliikide arv ja levila ei suurene KeM KKA, KKI 35 000 35 000 35 000 35 000 140 000 tuleneva ohu kohta Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 126 000 206 000 6 000 6 000 344 000  kõikide võtmeliikide leviala Hea kõikide võtmeliikide leviala Hea kõikide võtmeliikide leviala Hea kõikide võtmeliikide leviala Hea kõikide võtmeliikide leviala Hea kõikide võtmeliikide leviala Hea Jätkusuutliku toiduvõrgustiku aluseks olevate elupaika moodustavate liikide (pikk Keskkonnaseisundi (HKS) tase Keskkonnaseisundi (HKS) tase Keskkonnaseisundi (HKS) tase Keskkonnaseisundi (HKS) tase Keskkonnaseisundi (HKS) tase Keskkonnaseisundi (HKS) tase vastavalt merihein, põisadru, agarik, mändvetikad) elupaiga levik ja ulatus vastavalt senistele hinnangutele vastavalt senistele hinnangutele vastavalt senistele hinnangutele vastavalt senistele hinnangutele vastavalt senistele hinnangutele senistele hinnangutele (2012) (2012) (2012) (2012) (2012) (2012) Minimeeritud on kliima muutumisest lähtuvad negatiivsed mõjud Bioloogilised kvaliteedielemendid: fütoplankton, põhjataimestik ja põhjaloomastik veekogumite seisundid lähtuvalt veekogumite seisundid lähtuvalt veekogumite seisundid lähtuvalt veekogumite seisundid lähtuvalt veekogumite seisundid lähtuvalt veekogumite seisundid lähtuvalt 3.4. ning toetavad füüsikalis-keemilised indikaatorid (merevee läbipaistvus ning rannikumere operatiivseire 2015. a rannikumere operatiivseire 2015. rannikumere operatiivseire 2015. rannikumere operatiivseire 2015. rannikumere operatiivseire 2015. a rannikumere operatiivseire 2015. merekeskkonna seisundi hea kvaliteedi saavutamisele toitainete kontsentratsioon) aruandest a aruandest a aruandest a aruandest aruandest a aruandest Võõrliikide arvukus on keskmine Võõrliikide arvukus on keskmine Võõrliikide arvukus on keskmine Võõrliikide arvukus on keskmine Võõrliikide arvukus on keskmine Võõrliikide arvukus on keskmine Looduslike koosluste ohustatus võõrliikide mõju tõttu. Võõrliikide arvukuse (lähtuvalt 2015. a rannikumere (lähtuvalt 2015. a rannikumere (lähtuvalt 2015. a rannikumere (lähtuvalt 2015. a rannikumere (lähtuvalt 2015. a rannikumere (lähtuvalt 2015. a rannikumere määramine. operatiivseire aruandest). operatiivseire aruandest). operatiivseire aruandest). operatiivseire aruandest). operatiivseire aruandest). operatiivseire aruandest). Kliimategurite muutustest tingitud intensiivistunud eutrofeerumise 3.4.1. Tulemus 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 minimeerimine Linnade ja asulate reoveepuhastamise nõuete täitmine; üksikmajapidamiste, 3.4.1.1. Kõikides veekogumites on ökoloogilise veekvaliteedi hinnangu klass vähemalt hea. KeM 0 0 0 0 0 väikeettevõtete reovee kohtpuhastuse nõudmine 3.4.1.2. Detergentides esinevate polüfosfaatide asendamine Määrused ja soovitused rakendatud KeM MeM 0 0 0 0 0 3.4.1.3. Hajukoormuse vähendamine loomakasvatusest ja põllumajandusest Ajakohastatud kehtivate veemajanduskavade olemasolu ning rakendamine KeM MeM 0 0 0 0 0 Vee kvaliteedi täpsete andmete kättesaadavaks tegemine, avalikkuse 3.4.1.4. Inimeste teadlikkus keskmine KeM 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 informeerimine veekogude seisundist (inimeste teadlikkuse suurendamine) 3.4.1.5. Vesiviljeluse piirkondlike kavade arendamine Piirkondlikud kavad koostatud KeM MeM Kajakstatakse valmivas Eesti Merestrateegias Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja võõrliikidest tingitud ohtude 3.4.2. Tulemus 124 000 204 000 4 000 4 000 336 000 minimeerimine Võõrliikide loodusesse sattumise võimalused minimeeritakse, võõrliikide puhangud puuduvad. Kogutakse ja edastatakse teavet üldsusele ja huvirühmadele uute Tagada primaarse invasiooni kaudu saabuvate uute võõrliikide lisandumise 3.4.2.1. võõrliikide, võõrliikide invasiooniprotsesside ja võõrliikidest tuleneva ohu kohta. KeM KKI 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 vältimine Rahvusvahelise ballastvee konventsiooni (BWMC) ratifitseeritakse ning rakendatakse. Teostatakse uuring kohalikele liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele ohtlike ning Minimeeritakse võõrliikidest tingitud ohud kohalikele liikidele ja ökosüsteemi potentsiaalselt ohtlike võõrliikide tuvastamiseks ning andmaks juhiseid nende 3.4.2.2. KeM KKI 0 100 000 0 0 100 000 pikaajalisele säilimisele arvukuse reguleerimiseks. Uuritakse ka võõrliikide kasutamisvõimalusi merekeskkonna HKS taseme parandamise eesmärgil. Üldsuse teavitamine bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas ja arengukoostöö tagamine vähendamaks kahjulikku mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja Vätida mitmekesisust toetavate elupaikade leviku ja ulatuse vähenemine ökosüsteemi teenustele. In-situ bioloogilise mitmekesisuse kaitse tagamine; 3.4.2.3. KeM KKI 12 000 2 000 2 000 2 000 18 000 määrani, mis ohustaks elupaiga jätkusuutlikkust bioloogilise mitmekesisuse kaitse seisukohalt tähtsate ressursside säästliku majandamise reguleerimine; kaitsealade või bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks erilisi abinõusid vajavate alade süsteemi loomine. Ohustatud mereelupaigatüübid kaardistatud; indikaatorid väljatöötatud; 3.4.2.4. Tagada looduskaitseliselt oluliste mereliste elupaikade soodne seisund kaitsekorralduskavad koostatud või ajakohastatud. Merekaitsealade võrgustik KeM 10 000 100 000 0 0 110 000 loodud majandusvööndis. Välditakse hüdrograafilise režiimi püsivate muutuste mõju tõttu toimuda võivaid Hüdrograafilise režiimi püsivate muutuste mõju analüüsimine elupaikade levikule ja 3.4.2.5. KeM 100 000 0 0 0 100 000 märkimisväärseid negatiivseid muutusi elupaikade levikus ja toimimises toimimisele Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 250 000 40 000 65 000 165 000 570 000 Olemas on magevee- ja Olemas on magevee- ja Olemas on magevee- ja Olemas on magevee- ja Olemas on magevee- ja Olemas on magevee- ja Ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon (sh magevee-, mere-, metsa-, soo-, niidu-, mereökosüsteemiteenuste mereökosüsteemiteenuste mereökosüsteemiteenuste mereökosüsteemiteenuste mereökosüsteemiteenuste mereökosüsteemiteenuste rohumaa- ja mullaökosüsteemi klassifikatsioon) klassifikatsioon klassifikatsioon klassifikatsioon klassifikatsioon klassifikatsioon klassifikatsioon Ökosüsteemiteenuste mahtu, kvaliteeti Ökosüsteemiteenuste mahtu, Ökosüsteemiteenuste mahtu, Ökosüsteemiteenuste mahtu, Ökosüsteemiteenuste mahtu, Ökosüsteemiteenuste mahtu, Kliimariske arvestades on tagatud sotsiaal-majanduslikult oluliste Ökosüsteemiteenuste mahud, kvaliteet, rahaline väärtus ja nende arvestamine ja nende rahalist väärtust kvaliteeti ja nende rahalist kvaliteeti ja nende rahalist kvaliteeti ja nende rahalist kvaliteeti ja nende rahalist väärtust kvaliteeti ja nende rahalist 3.5. ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja kvaliteediga. keskkonnatasudes ja planeeringutes keskkonnatasudes ja planeeringutes ei väärtust keskkonnatasudes ja väärtust keskkonnatasudes ja väärtust keskkonnatasudes ja keskkonnatasudes ja väärtust keskkonnatasudes ja arvestata planeeringutes ei arvestata planeeringutes ei arvestata planeeringutes ei arvestata planeeringutes ei arvestata planeeringutes ei arvestata Teadlikkus Teadlikkus Teadlikkus Teadlikkus ökosüsteemiteenustest Teadlikkus Teadlikkus ökosüsteemiteenustest ja Teadlikkus ökosüsteemiteenustest ja nende rahalisest väärusest ökosüsteemiteenustest ja nende ökosüsteemiteenustest ja nende ökosüsteemiteenustest ja nende ja nende rahalisest väärusest on ökosüsteemiteenustest ja nende nende rahalisest väärusest on väike. rahalisest väärusest on väike. rahalisest väärusest on väike. rahalisest väärusest on väike. väike. rahalisest väärusest on väike. Mere- ja mageveeökosüsteemiteenuste kasutamise kohandamine arvestamaks 3.5.1. Tulemus 50 000 40 000 65 000 65 000 270 000 kliimariske Keskkonnaministri püügikvootide määrust korrigeeritakse vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele arvestamaks kliimariske. Veeseaduse, KeHJSe, Tagada kliimariske arvestav merekala ja -andide jätkusuutlik majandamine merevesiviljeluse määrust täiendatakse viisil, millega määratakse ära tingimused 3.5.1.1. KeM MeM 50 000 0 0 0 100 000 Läänemeres meresumpade asukohtadele ja tehnilised näitajad, mis taluvad tugevat lainetust jm kliimariske ning ei muuda toiteainete bilanssi meres. Teostatakse kudealade uuring. Peamiste töönduskalade kudealade võetakse kaitse alla valitsuse määrusega. Tehakse investeeringud reoveepuhastusjaamade võimekuse suurendamiseks sademevetest tingitud möödavoolude vältimiseks avarii korral. Suurendatakse Tagada kliimariske arvestav vee puhastamine ning jäätmete ja toksiliste ainete 3.5.1.2. sademevee-alast teadlikkust omavalitsuste, ettevõtjate ja elanike seas läbi astava KeM KOV 0 0 0 0 0 lahjendamine, lagundamine ja akumuleerimine rannikumeres ja siseveekogudel teabe loomine sihtrühmadele. Töötatakse välja sademeveestrateegiad suurematele tiheasustusaladele ning töödatakse välja sademeveealane seadusandlus. Tagada kliimariske arvestavate harrastuskalapüügi ja kalaturismi võimaluste Levitatakse teavet uute püügiviiside, kalaliikide ja nende kasutamise võimaluste 3.5.1.3. KeM MeM 0 0 0 0 pakkumine veekogudel kohta. Täpsustatakse mageveekalade ja jõevähi püügikvootide arvestades liikide Tagada kliimariske arvestav mageveekala ja -vähkide jätkusuutlik majandamine 3.5.1.4. tundlikkust kliimariskidele. Teostatakse pikaajalist seire Võrtsjärvel kui KeM MeM 0 40 000 65 000 65 000 170 000 (sh harrastuskalapüügi, kalaturismi ja vähipüügi võimalused) kliimamuutuste jälgimise mudel- ja testalal. Levitatakse teavet vähikatku  Teostatakse uuring põuaohtlike piirkondade kaardistamiseks ja Tagada kliimariske arvestava joogivee ja niisutusvee piisavuse ja kõrge kvaliteedi 3.5.1.5. investeeringuvajaduse välja selgitamiseks. Arvestatakse joogi- ja niisutusvee KeM MeM, KOV 0 0 0 0 0 tagamine ning jätkusuutlik majandamine nappusega piirkondi maakonna- ja üldplaneeringutes. Tagada kliimariske arvestav looduslik veerežiim ja veevoolu stabiilsus Teostatakse uuring paisjärvede ja tammide tehnilise seisukorra kohta Eesti 3.5.1.6. MKM KeM 0 0 0 0 0 siseveekogudel mageveekogudel ja selgitatakse välja investeeringuvajadused. Metsa, soo ja niidu ökosüsteemide teenuste kasutamise kohandamine 3.5.2. Tulemus 0 0 0 0 0 arvestamaks kliimariske Teostatakse ulukite nimekirja ülevaatamine ning küttimislubade regulatsiooni 3.5.2.1. Tagada kliimariske arvestav ulukiasurkondade soodne seisund kehtestamine, et vähendada survet kliimariskide poolt enim mõjutatud KeM 0 0 0 0 0 ulukiliikidele. Tagatakse kliimariske arvestava loodusliku veerežiimi ja veevoolu stabiilsuse Teavitatakse, kuidas arvestada metsamajanduses kliimariskide mõjusid ja vältida 3.5.2.2. KeM 0 0 0 0 0 tagamine metsaökosüsteemis negatiivseid mõjusid metsaökosüsteemile. Teostatakse uuring Eesti metsade erosioonitundlikkuse kaardistamiseks ning 3.5.2.3. Tagada kliimariske arvestav metsaökosüsteemi võimekus kaitses erosiooni vastu KeM 0 0 0 0 0 juhiste andmine, kuidas tagada kaitse erosiooni vastu. Tagada kliimariske arvestava virgestus- ja turismivõimaluste pakkumine era- ja Koostatakse juhised külastustaristu kasutuskindluse suurendamiseks ja 3.5.2.4. KeM 0 0 0 0 0 riigimetsas ning soodes kliimariskidele vastupidavuse tagamiseks. Teostatakse uuring kliimariskitundlike niitude ja rohumaade kaardistamiseks, et 3.5.2.5. Tagada kliimariske arvestav niitude ja rohumaade jätkusuutlik majandamine neid saaks käsitleda kõikides asjakohastes planeeringutes. Viiakse läbi teavitus MeM KeM Rahastus MAK-i Teavitamise ja nõustamise meetme eelarvest kliimariskitundlike alade majandamise kohta. Tagada kliimariske arvestav luha- ja rannaniitude võimekus ennetamaks ja Niitudega arvestatakse maakonna- ja üldplaneeringutes, jätkamaks nende 3.5.2.6. MeM KeM 0 0 0 0 0 leevendamaks üleujutusi ning teostamaks biofiltratsiooni toimimist puhveraladena ja biofiltrina üleujutuste korral. 3.5.3. Linnaökosüsteemi teenuste kasutamise kohandamine arvestades kliimariske Tulemus 0 0 0 0 0 Viiakse läbi teavitus kliimariske arvestava koduaedade jätkusuutliku majandamise 3.5.3.1. Tagada kliimariske arvestav koduaedade jätkusuutlik majandamine MeM KOV Rahastus MAK-i Teavitamise ja nõustamise meetme eelarvest kohta Suurendatakse elanike, ettevõtete ja maastikuarhitektide teadlikkust kliimariskide Tagada kliimariske arvestav kohaliku ja piirkondliku mikrokliima reguleerimine, mõjudest linnahaljastusele ning linnahaljastuse kliimakindluse parandamisest ja 3.5.3.2. müra leevendamine, virgestusvõimaluste pakkumine ja hea õhukvaliteet KeM MeM, RaM, KOV 0 0 0 0 0 hooldusest. Rohealadele asukoha reserveerimine üldplaneeringutes linnalistel haljastuse abil aladel, mis tagab kõikidele elanikele kodulähedase (300 m) roheala olemasolu. Mullaökosüsteemi, tolmendamise ja üldiste ökosüsteemide teenuste 3.5.4. Tulemus 200 000 0 0 100 000 300 000 kasutamise kohandamine arvestades kliimariske Läbi viidud uuringu kliimariskide mõjust tolmeldajatele ja putuktolmlevatele 3.5.4.1. Kliimariske arvestava tolmeldamisteenuse mahu ja kvaliteedi tagamine MeM KeM 0 0 0 0 0 looduslikele ja kultuurtaimedele Eestis Kliimariske arvestava mesilasmee ja teiste mesindussaaduste tootmise tagamine Kättesaadav teave kliimariskide mõjust meemesilasele ja mesindusvõtetest, kuidas 3.5.4.2. MeM Rahastus MAK-i Teavitamise ja nõustamise meetme eelarvest kutselises ja harrastusmesinduses kliimariskide mõjusid leevendada Uuring muldade seisundist, elustikust ja kliimariskidele tundlike muldade levikust. 3.5.4.3. Kliimariske arvestava toidu tootmiseks vajaliku põllumaa piisavuse tagamine Õigusakti kehtestamine, millega määratakse põlluäärsete kaitseribade asukohad ja MeM 0 0 0 0 0 laiused (laius veekogust 10m senise 5m asemel) Suurenenud teadlikkus kliimariskide mõjust mullaökosüsteemiteenustele (viljakus Kliimariske arvestav mullaökosüsteemiteenuste tagamine (viljakuse ja kvaliteedi ja kvaliteet, loodusliku veerežiimi ja veevoolu stabiilsus, erosiooni ärahoidmine, tagamine, samuti loodusliku veerežiimi ja veevoolu stabiilsus, erosiooni 3.5.4.4. mulla võimekus ohjeldada haigusi ja patogeene ning puhastada vett ning MeM Rahastus MAK-i Teavitamise ja nõustamise meetme eelarvest ärahoidmine, mulla võimekus ohjeldada haigusi ja patogeene ning puhastada lahjendada, lagundada ja akumuleerida jäätmeid ja toksilisi aineid), mullale vett ning lahjendada, lagundada ja akumuleerida jäätmeid ja toksilisi aineid) sobilikest harimisviisidest ja kultuuridest Teostatakse uuringud Eesti ökosüsteemide (rannikumeri, magevesi, soo, mets, 3.5.4.5. Eesti ökosüsteemide, sh muldade aineringe tasakaalu tagamine niidud, linn), sh muldade aineringe ning seda mõjutavate tegurite ja kliimariskide KeM 0 0 0 100 000 100 000 välja selgitamiseks Eesti ökosüsteemide poolt pakutavate teenuste ja nende seisundi kirjeldamine Teostatakse uuring Eesti ökosüsteemide poolt pakutavatest teenustest, nende 3.5.4.6. KeM 200 000 0 0 0 200 000 ja mahtude hindamine seisundist ja mahtudest ning nendega arvestamise vajadusest planeeringutes 4. BIOMAJANDUS Indikaator Algtase (aasta) 2 145 000 4 470 000 2 770 000 2 865 000 12 250 000 seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised Biomajanduse valdkonnaga seotud strateegilised planeerimisdokumendid planeerimisdokumendid ei planeerimisdokumendid ei planeerimisdokumendid ei planeerimisdokumendid ei planeerimisdokumendid ei arvesta planeerimisdokumendid ei arvesta arvestavad kliimamuutustega kohanemise vajadust arvesta kliimakohanemise arvesta kliimakohanemise arvesta kliimakohanemise arvesta kliimakohanemise kliimakohanemise vajadusega kliimakohanemise vajadusega Biomajanduses tagatakse läbi kliimateadliku planeerimise põllu-, metsa-, vee- ja vajadusega vajadusega vajadusega vajadusega puhkemajanduse, kalanduse ning turba kaevandamise valdkondades muutuvaid 4. kliimatingimusi arvestav Eesti jaoks oluliste majandussektorite jätkusuutlik Biomajanduse eri valdkondades tegutsevate asjaosaliste kliimamuutuste alase Kliimamuutuste alane teadlikkus Kliimamuutuste alane teadlikkus Kliimamuutuste alane teadlikkus Kliimamuutuste alane teadlikkus on Kliimamuutuste alane teadlikkus toimimine. Kliimamuutuste alane teadlikkus väike. teadlikkuse tase on väike. on väike. on väike. väike. on väike. loodusvarade kasutusmäär ei arvesta loodusvarade kasutusmäär ei loodusvarade kasutusmäär ei loodusvarade kasutusmäär ei loodusvarade kasutusmäär ei loodusvarade kasutusmäär ei Biomajanduse eri valdkondades kliimamuutusi arvestav loodusvarade kasutusmäär kliimamuutusi arvesta kliimamuutusi arvesta kliimamuutusi arvesta kliimamuutusi arvesta kliimamuutusi arvesta kliimamuutusi Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 650 000 3 000 000 1 250 000 900 000 5 800 000 2016. a tase = x % siseturu 2017 a tase = x % siseturu 2018 a tase = x % siseturu 2019 a tase = x % siseturu 2020 a tase = x % siseturu Kohaliku toiduga isevarustatuse tase (%) 2015 a tase = x % siseturu vajadusest vajadusest vajadusest vajadusest vajadusest vajadusest Muutuvates kliimatingimustes on tagatud Eesti elanikkonna toiduga varustatus põllumajanduse konkurentsivõime suurendamise, taastuvate loodusvarade Põllumajandustoodangu lisandväärtus (tuh EUR / töötaja kohta) 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 4.1. jätkusuutliku majandamise ning maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalse arengu kaudu. Tasakaalus ja tervete muldade osakaal maafondis (%) 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase Jätkusuutlike ettevõtete osatähtsus maapiirkondades (%) 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase 2015. a tase  Toetusmeetmete väljatöötamine ettevõtete jätkusuutlikkuse ning energia- ja 4.1.1. ressursiefektiivsuse parandamiseks, arvestades ilmastikust tulenevaid riske Tulemus 0 0 0 0 0 ning regionaalseid ja kohalikke vajadusi Maaparandussüsteemide kaasajastamise toetamine kohalike loodusressursside Rahastus MAK-i eelarvest 4.1.1.1. Vajadus kaetud MeM KeM Rahastus MAK-i eelarvest optimaalse kasutamise eesmärgil Hajaasustuste põllumajandusettevõtete varustuskindluse tagamise ja 4.1.1.2. elektriliinide ilmastikukindluse parandamise toetamine, sh maakaabli osakaalu a) Maakaabli osakaal elektrivõrgus (100%); b) Taastuvenergia osakaal (100%) MKM MeM 0 0 0 0 0 suurendamine elektrivõrgus ja liitumistasude korrigeerimine väiketootjatele. Toetusmeetmete väljatöötamine põllumajanduse ressursside juhtimise 4.1.2. Tulemus 0 0 0 0 0 soodustamiseks positiivsete kliimamõjude ärakasutamise eesmärgil 4.1.2.1. Põllumajandustoodangu maksimaalse mitmekesistamise soodustamine Tootearenduse toetusmeetmete olemasolu ja kättesaadavus MeM Rahastus MAK-i eelarvest Rahastus MAK-i eelarvest Toetusmeetmete väljatöötamine ekstreemsete ja vääramatu jõuga 4.1.3. ilmastikutingimuste, uute loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku Tulemus 0 0 0 0 0 riskide ohjamiseks ning toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse tagamiseks Ekstreemsete ja vääramatu jõuga ilmastikutingimustest tingitud kahjude 4.1.3.1. Kahjuhüvitiste meetmete olemasolu ja kättesaadavus MeM 0 0 0 0 0 kindlustamise süsteemi väljatöötamine, sh saamatajäänud tulude hüvitamiseks Loomataudide, zoonooside ja nende siirutajate ning uute ja ohtlike 4.1.3.2. taimekahjustajate levikust tingitud kahjude, sh saamatajäänud tulude Täielikult olemas MeM 0 0 0 0 0 hüvitamise süsteemi väljatöötamine Looduskahjude kriisifondi loomine, et kindlustada vajalik ressurss kriisiabinõude läbiviimiseks riigiametitele ning põllumajanduskindlustuse kindlustusmaksete 4.1.3.3. Kriisifondi olemasolu ja funktsioneerimine MeM 0 0 0 0 0 taskukohasuse tagamiseks põllumajandustootjatele kõrge looduskahju riskiga piirkondades Ilmastikust tulenevate riskide paindliku juhtimise tagamine taime- ja 4.1.4. Tulemus 0 0 0 0 0 loomakasvatustehnoloogiate rakendamise käigus Regulatiivsete meetmete väljatöötamine keskkonnakahjude vältimiseks ilmastikust tulenevate riskide juhtimisel põllumajandustootmises, nt saagi/toodangu kvaliteedi säilitamisel/parandamisel, saagikoristuse 4.1.4.1. Täielikult olemas MeM KeM 0 0 0 0 0 hõlbustamise või mulla parandamise või maaparanduse eesmärgil, väetiste ja kasvuregulaatorite kasutamise piirangud, monokultuuri piirangud, mesinduse korjebaasi tagamine jms. Paindlikkust võimaldavate regulatiivsete meetmete väljatöötamine loomade 4.1.4.2. Täielikult olemas MeM VTA 0 0 0 0 0 heaolu ja tervise tagamiseks Paindlikkust võimaldavate regulatiivsete meetmete väljatöötamine muldade kaitseks, nt huumusvaru vähenemise, muldade hapestumise, toitainete talvise 4.1.4.3. Täielikult olemas MeM KeM 0 0 0 0 0 väljaleostumise piiramiseks, C:N bilansi optimeerimiseks, muldade vee- ja tuuleerosiooni takistamiseks Energia- ja ressursiefektiivsuse parandamine arvestades ilmastikust tulenevaid 4.1.5. Tulemus 0 0 0 0 0 riske ning regionaalseid ja kohalikke vajadusi. Paindlikkust võimaldavate regulatiivsete meetmete väljatöötamine Väetiste kasutamise lubatud aeg pikem ja sõnnikuhoidlate nõuetekohane maht 4.1.5.1. kasvuperioodi pikenemisest tingitud ressursi efektiivsema ärakasutamise KeM MeM 0 0 0 0 0 väiksem tagamiseks Maaparandussüsteemide arendamine lähtuvalt maafondist, mullastikust ja 4.1.6. Tulemus 0 0 0 0 0 muudest kohalikest tingimustest Regionaalsete maaparanduskavade väljatöötamine ja rakendamine kooskõlas 1) Regionaalsete maaparanduskavade olemasolu; 2) Korrastatud eesvoolude pikkus 4.1.6.1. MeM KeM, PMA 0 0 0 0 0 veemajanduskavadega (km) Taimekaitsesüsteemide ja bioohutusmeetmete arendamine, arvestades 4.1.7. Tulemus 50 000 50 000 50 000 50 000 200 000 regionaalseid ja kohalikke vajadusi Regionaalsete taimekaitsestrateegiate ja bioohutusmeetmete väljatöötamine, nt 1) Regionaalsete taimekaitsestrateegiate olemasolu; 2) Regionaalsete 4.1.7.1. pestitsiidide triivi vältimiseks tuulele avatud rannikumaastikel, kahjustajavabade MeM KOV, KeM 50 000 50 000 50 000 50 000 200 000 bioohutuskavade olemasolu; 3) Kahjustajavabaks tunnistatud tootmiskohtade arv alade ja -tootmiskohtade staatuse andmine ja säilitamine Regionaalsete energiastrateegiate arendamine bioenergeetika ressursside 4.1.8. kasutamise efektiivsuse parandamiseks, varustatuse ja energiaturvalisuse Tulemus 0 0 0 0 0 suurendamiseks Regionaalsete energiastrateegiate arendamine bioenergeetika ressursside 1) Regionaalsete energiastrateegiate olemasolu; 2) EE võrguga liitumise tasu määr 4.1.8.1. KOV MKM 0 0 0 0 0 kasutamise efektiivsuse, varustatuse ja energiaturvalisuse parandamiseks. tootjatele majanduslikult mõttekas Looduskahjude katmise vajaduse olukorraanalüüs ja kahjukindlustuse 4.1.9.1 Tulemus 50 000 0 0 0 50 000 majandusliku tasuvuse uurimine Alusinformatsiooni olemasolu osapooli rahuldava kompensatsioonimehhanismi 4.1.9.1. Uurimise planeerimine ja läbiviimine MeM 50 000 0 0 0 50 000 väljatöötamiseks Kliimariske arvestavate uute ja ajakohaste taime- ja loomakasvatustehnoloogiate testimine ja vajadusel väljatöötamine ning 4.1.10. Tulemus 450 000 400 000 700 000 350 000 1 900 000 tutvustamine põllumajandustootjatele läbi teadmusloome ja -siirde programmide  Programmide olemasolu: Uute kultuuride agrotehnoloogia ja integreeritud Teadusuuringud aineringest muld-taim süsteemis ja mõjudest mulla toitainetele, taimekaitse, mesinduse korjebaasi tagava taimekasvatuse külvipinna struktuuri 4.1.10.1. toitainete bilansile, taimede ja loomade produktsioonile kliimamuutuste HTM MeM, KeM 350 000 300 000 300 000 0 950 000 optimeerimine, agroklimatoloogiliste näitajate ja eriolukordade (üleujutused, kontekstis põuad, PM maal) modelleerimine, muldade C-varu seire jms. Teadusuuringud kliimafaktorite kaudsetest mõjudest taimedele ja loomadele ning põllumajanduskeskkonnale, sh koos- ja vastasmõjudest kasvuhoonegaaside, muude saasteainete, patogeenide ning kahjurite mõjuga; muutuste mõjust tolmeldajate, kalade jt loomade heaolule ja tervisele ning 4.1.10.2. Programmide olemasolu, seirete läbiviimine HTM MeM, KeM 0 0 300 000 250 000 550 000 taimetervisele, rändlindudele ja looduskahjudele; majanduslikult oluliste (sh endeemsete), uute ja ohtlike taimekahjustajate ja loomataudide ning zoonooside ja nende siirutajate, sh kalade ja mesilaste parasiitide seisundi hindamine ja epidemioloogia; ning looduskahjude prognoosimine Keskkonnasäästlike taimekasvatustehnoloogiate väljatöötamine, sh taimekaitse, väetamise, mullaharimise meetodite ja sõnnikumajanduse mõjude analüüs 4.1.10.3. veekogudele, pinna- ja põhjaveele, regionaalsete taimekaitsesüsteemide, sh Olemas HTM MeM, KeM 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 biotõrjemeetodite, harimis- ja väetamistehnoloogiate alus- ja rakendusuuringud ning saasteainete emissiooni vähendamise võimaluste hindamine. Kliimariskide arvestamine riiklikus sordiaretusprogrammis ja riiklikus Kriisikavade väljatöötamine loodusõnnetuse puhuks, uute, kohalikesse oludesse 4.1.10.4. MeM KeM 0 0 0 0 0 tõuaretusprogrammis sobilike ja haiguskindlate sortide/tõugude aretus; uute söödakultuuride sordiaretus 4.1.11. Kliimariskide sotsiaalse ja majandusliku mõju uurimine Tulemus 0 0 0 0 0 4.1.11.1. Kliimariskide sotsiaalse ja majandusliku mõju uurimine Olemas KeM SoM 0 0 0 0 0 Kliimariske arvestavate uute ja ajakohaste taime- ja loomakasvatus- 4.1.12. tehnoloogiate tutvustamine põllumajandustootjatele läbi teadmus-siirde Tulemus 0 0 0 0 0 programmide Põllumajandusettevõtjate keskkonnateadlikkust suurendavate väljaõppe- ja Rahastus MAK-i Teavitamise ja 4.1.12.1. täiendkoolituse kaasajastamine, avalikkuse informeerimine, avalik kaasatus Olemas MeM KeM, HTM Rahastus MAK-i Teavitamise ja nõustamise meetme eelarvest nõustamise meetme eelarvest monitooringuprogrammidesse Maaelanike teavitamine kliimamuutustega kohanemise ja majandusliku 4.1.13. Tulemus 0 0 0 0 0 võimekuse suurendamise võimalusest. Teadmussiirde programmide väljatöötamine ja elluviimine kohalikul, regionaalsel 4.1.13.1. Olemas SoM MeM, KOV 0 0 0 0 0 ja riiklikul tasandil Sihtrühmade varase teavitamise institutsionaalse süsteemi loomine ekstreemsete ilmastikutingimuste, uute loomataudide ja ohtlike 4.1.14. Tulemus 100 000 50 000 50 000 50 000 250 000 taimekahjustajate leviku riskide ohjamiseks ning toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse tagamiseks 4.1.14.1. Olukorraanalüüs ja lähteülesande püstitamine, esialgne investeering Täielikult olemas MeM KeM 100 000 0 0 0 100 000 4.1.14.2. Arendused Täielikult olemas MeM KeM 0 50 000 50 000 50 000 150 000 Agroklimaatiliste näitajate (sh ilmastik, efektiivsete temperatuuride summa) mulla hüdrofüüsikaliste näitajate ja huumusbilansi ning taimehaiguste ja 4.1.15. Tulemus 0 2 500 000 450 000 450 000 3 400 000 kahjurite seire ja prognoosimise tsentraalselt koordineeritud süsteemi loomine agrotehniliste ja keskkonnamõjude modelleerimiseks põllumassiivi täpsusega 4.1.15.1. Olukorraanalüüs ja lähteülesande püstitamine, esialgne investeering Olemas KeM MeM 0 2 500 000 0 0 2 500 000 4.1.15.2. Arendused Olemas KeM MeM 0 0 450 000 450 000 900 000 Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 770 000 715 000 715 000 660 000 2 860 000 Hinnanguliselt kolmandik puidu tulust Hinnanguliselt kolmandik puidu Hinnanguliselt kolmandik puidu Hinnanguliselt kolmandik puidu Hinnanguliselt kolmandik puidu Hinnanguliselt kolmandik puidu Metsast raiutav puidu kogus ja kvaliteet kaotatakse ning teadmised raiete kohta tulust kaotatakse ning teadmised tulust kaotatakse ning teadmised tulust kaotatakse ning teadmised tulust kaotatakse ning teadmised tulust kaotatakse ning teadmised on ebapiisavad raiete kohta on ebapiisavad raiete kohta on ebapiisavad raiete kohta on ebapiisavad raiete kohta on ebapiisavad raiete kohta on ebapiisavad Ellujäämus ca 75% ja olemasolev Ellujäämus ca 75% ja olemasolev Ellujäämus ca 75% ja olemasolev Ellujäämus ca 75% ja olemasolev Ellujäämus ca 75% ja olemasolev Ellujäämus ca 75% ja olemasolev Metsauuenduse ellujäämus (säilivus) ning järgmise metsapõlve juurdekasv juurdekasv juurdekasv juurdekasv juurdekasv juurdekasv juurdekasv Olemasolev kaitsemetsade Olemasolev kaitsemetsade Olemasolev kaitsemetsade Olemasolev kaitsemetsade Muutuvates kliimatingimustes on tagatud majanduslikult ja ökoloogiliselt Metsade loodusväärtus Olemasolev kaitsemetsade osakaal Olemasolev kaitsemetsade osakaal 4.2. osakaal osakaal osakaal osakaal jätkusuutlik metsandus, metsamajandus ja metsakasutus. Juhuslik projektipõhine tegevus ning Juhuslik projektipõhine tegevus Juhuslik projektipõhine tegevus Juhuslik projektipõhine tegevus Juhuslik projektipõhine tegevus Juhuslik projektipõhine tegevus Metsade tervislik seisund ja metsa kahjustuse olukord kahjustajate ja kahjustuste info on ning kahjustajate ja kahjustuste ning kahjustajate ja kahjustuste ning kahjustajate ja kahjustuste ning kahjustajate ja kahjustuste ning kahjustajate ja kahjustuste ebapiisav info on ebapiisav info on ebapiisav info on ebapiisav info on ebapiisav info on ebapiisav Pinnase ja mullakahjustused on Pinnase ja mullakahjustused on Pinnase ja mullakahjustused on Pinnase ja mullakahjustused on Pinnase ja mullakahjustused on Metsateede ja -kuivendussüsteemide ning metsamulla seisukord Pinnase ja mullakahjustused on olemas olemas olemas olemas olemas olemas 4.2.1. Majanduslikult ja ökoloogiliselt täpsem raiete planeering Tulemus 180 000 0 100 000 30 000 310 000 4.2.1.1. Muutuvas kliimas sobivamate hooldusraiete intensiivsuse ja sesoonsuse analüüs Puiduväärtus kasvab 10-20% KeM 30 000 0 0 30 000 60 000 4.2.1.2. Raievanuste majanduslik ja -ökoloogiline analüüs Puiduväärtus kasvab 10-20% KeM 50 000 0 0 0 50 000  Erinevate raieviiside mõjud on analüüsitud ökoloogilisest ja majanduslikust 4.2.1.3. Lageraie ja selle võimalikud alternatiivid, sh püsimetsandus KeM 100 000 0 100 000 0 200 000 aspektist lähtudes 4.2.1.4. Raietega seonduvate õigusaktide muutmine Puiduväärtus kasvab 10-20% KeM 0 0 0 0 0 4.2.2. Efektiivsem ja nutikam metsakultiveerimine Tulemus 500 000 595 000 500 000 500 000 2 095 000 Metsageneetiliste uuringute tõhustamine, järglaste- ja geograafiliste Metsataimede ellujäämuse paranemine ja metsa juurdekasvu suurenemine ca 10- 4.2.2.1. katsekultuuride rajamine, sh kliimamuutustele ja haigustele vastupidavama KeM 500 000 500 000 500 000 500 000 2 000 000 20% metsakultiveerimismaterjali tootmine 4.2.2.2. Sobivama ja efektiivsema kultiveerimisviisi valimine Paranemine 10-20 % KeM 0 95 000 0 0 95 000 4.2.3. Metsade ökoloogiline väärtus ei vähene Tulemus 0 0 0 0 0 4.2.3.1. Kaitsemetsade säilimine (vt ka metsaökosüsteemide ja elurikkuse osa) Kaitsemetsade osakaal ei kahane KeM 0 0 0 0 0 On pidev seire koos DNA analüüsiga ning ohtlike kahjustajate kiire avastamise 4.2.3.2. Imporditava sh teadmata päritolu bioloogilise materjali seire ja kontrollimine KeM MeM 0 0 0 0 0 tulemusena nende osakaal väheneb 4.2.4. Efektiivsem metsakahjustajate tõrjestrateegia Tulemus 90 000 40 000 90 000 130 000 350 000 Pidev haigustekitajate monitoorimine, sh invasiivsed haigustekitajad (vt ka Pideva seire käigus avastakse olulised patogeenid kiiremini ning metsa tervislik 4.2.4.1. KeM MeM 40 000 40 000 40 000 40 000 160 000 elurikkuse osa) seisund paraneb ca 10-20% 4.2.4.2. Patogeenide epidemioloogia ja levikustrateegia uurimine Uued teadmised kooskõlastatud majandusvõtetega ning tulu kasv 10-20% KeM 50 000 0 50 000 0 100 000 4.2.4.3. Haigusetekitajate leviku ja kahjustuse modelleerimine Kahjude hindamine paraneb ning tulu saadakse enam ca 10-20% KeM 0 0 0 90 000 90 000 4.2.5. Efektiivsem ja jätkusuutlikum metsaraie Tulemus 0 80 000 25 000 0 105 000 Pinnast ja metsamulda lõhutakse vähem ning teed ja kuivendussüsteemid on 4.2.5.1. Innovaatilise tehnoloogia kasutamine metsamulla kahjustuste vähendamiseks KeM 0 80 000 0 0 80 000 korrastatud vastavalt uutele põhimõtetele Teid ja pinnast lõhutakse vähem ning teed ja kuivendussüsteemid on korrastatud 4.2.5.2. Metsateede ja kuivendussüsteemide korrastamine KeM 0 0 25 000 0 25 000 vastavalt täiendavatele põhimõtetele Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 625 000 625 000 625 000 1 125 000 3 000 000 Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Peipsi Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Kalavarud (nt lõhilaste, rääbise, Kalavarude jätkusuutlikkus muutuvates kliimatingimustes ja kalandusest siia, lutsu, tindi varud) vähenevad Peipsi siia, lutsu, tindi varud) Peipsi siia, lutsu, tindi varud) Peipsi siia, lutsu, tindi varud) Peipsi siia, lutsu, tindi varud) Peipsi siia, lutsu, tindi varud) 4.3. Kalavarude seisund muutuvates kliimatingimustes elatuvate inimeste heaolu (sissetulekud) on tagatud paljudes veekogudes; kalastiku struktuur vähenevad paljudes veekogudes; vähenevad paljudes veekogudes; vähenevad paljudes veekogudes; vähenevad paljudes veekogudes; vähenevad paljudes veekogudes; on häiritud kalastiku struktuur on häiritud kalastiku struktuur on häiritud kalastiku struktuur on häiritud kalastiku struktuur on häiritud kalastiku struktuur on häiritud Püügireziimi ja kalavarude kasutamise erinevate viiside (harrastuskalapüük ja töönduspüük) vahekorra muutmine, tagamaks liikide maksimaalne jätkusuutlik 4.3.1. varu tase, ning võimalikult suure majandusliku ja rekreatiivse kasu saamine, Tulemus 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 vältides sealjuures kalastiku geneetilise struktuuri häirumist ja negatiivset mõju veeökosüsteemile Kalavarude täpsem ja oskuslikum teadmispõhine majandamine (nt alammõõtude optimeerimine, paremate kudemistingimuste loomine, ajaliste ja Kalavarusid kasutatakse võimalikult säästlikult ja efektiivselt; kalandusest saadav 4.3.1.1. KeM MeM 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 ruumiliste püügipiirangute seadmine); püügikoormuste vastavusse viimine tulu on maksimaalselt võimalik. muutunud varudega Püügikoormuse reguleerimine tagamaks, et töönduslik ja harrastuslik kalapüük 4.3.2. koosmõjus ei ületaks lubatud püügimahtusid, mis tagaks kalavarude Tulemus 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 jätkusuutlikkuse; illegaalse kalapüügi piiramine Vähenevate kalavarude otstarbekam ja efektiivsem kasutamine (nt rannaelanike Kalavarude vähenemine on meetmete rakendamisel peatunud; kalaasurkonnad on 4.3.2.1. KeM MeM 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 väikesemahulise kalapüügi võimaldamise, harrastuspüügi edendamise kaudu). tasakaalus ega mõjuta negatiivselt veeökosüsteeme. Kalakasvatuse kui alternatiivse toorkala allika ning kalandusega tegelevate 4.3.3. Tulemus 0 0 0 0 0 inimeste elatusallikaga varustaja soodustamine 4.3.3.1. Kalakasvatuse ja võõrliikide kasutamise edendamine Eesti elanike varustatus kvaliteetsete kodumaiste kalatoodetega on tagatud KeM MeM, MKM 0 0 0 0 0 Komplekssed uuringud selgitamaks välja, mis protsessid reguleerivad kalavarusid (ilmastiku ja inimtekkeliste muutuste koosmõju uuringud). 4.3.4. Indikaator/tulemus 500 000 500 000 500 000 1 000 000 2 500 000 Teadmispõhiste otsuste tegemiseks on vajalik kalavarude seire tulemusi paremini siduda muu elustiku- ja keskkonnaseirega. Kompleksuuringud kalapopulatsioone ja -kooslusi mõjutavate survetegurite koosmõju kohta läbi viidud; kalavarude seire piisavalt seostatud muu elustiku- ja 4.3.4.1. Kalavarusid reguleerivate protsesside komplekssed uuringud keskkonnaseirega. Uuringutulemusi kasutatakse kalavarude majandamise KeM MeM, HTM 500 000 500 000 500 000 1 000 000 2 500 000 praktikas. Vastavalt uuringu tulemustele ja kujunenud klimaatilistele tingimustele kohandatakse edasised tegevused kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 10 000 50 000 0 0 60 000 Stabiilne ulukiliikide arv Praegune liikide arv (2015) Praegune liikide arv (2015) Praegune liikide arv (2015) Praegune liikide arv (2015) Praegune liikide arv (2015) Praegune liikide arv (2015) 4.4. Muutuvates kliimatingimustes on tagatud jätkusuutlik ulukimajandus ja jahindus Jahimeeste arv 14500 14 500 14 500 14 500 14 500 14 500 4.4.1. Ulukikahjustuste ennetamine ja vähendamine Tulemus 10 000 50 000 0 0 60 000  Uuendatud ulukiseire (sh parasitoloogiliste uuringute tõhustamine), mis võimaldab 4.4.1.1. Küttimise, ulukihoolde ja kaitse ümberkorraldamine vastavalt kliimamuutustele KeM EJS, KAUR 10 000 50 000 0 0 60 000 õigeid jahimajanduslikke otsuseid muutuvates kliimatingimustes Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 0 175 000 175 000 350 000 turismisektor ei ole teadlik ja ei pea turismisektor ei ole teadlik ja ei turismisektor ei ole teadlik ja ei turismisektor ei ole teadlik ja ei turismisektor ei ole teadlik ja ei pea turismisektor ei ole teadlik ja ei Turismisektor on teadlik kliimamuutustega kohanemisest ja võimeline kliimakohanemist oluliseks, turismi pea kliimakohanemist oluliseks, pea kliimakohanemist oluliseks, pea kliimakohanemist oluliseks, kliimakohanemist oluliseks, turismi pea kliimakohanemist oluliseks, 4.5. Teadlikkuse tõus rakendama vastavaid meetmeid. arengukavas ei ole kliimamuutustega turismi arengukavas ei ole turismi arengukavas ei ole turismi arengukavas ei ole arengukavas ei ole turismi arengukavas ei ole arvestatud kliimamuutustega arvestatud kliimamuutustega arvestatud kliimamuutustega arvestatud kliimamuutustega arvestatud kliimamuutustega arvestatud 4.5.1. Turismi pakkumiste mitmekesistamine ja külastajate rahulolu suurendamine Tulemus 0 0 175 000 175 000 350 000 Kõigil turismi tõmbekeskustel on välja arendatud peamised atraktsioonid ja Turismi võimaluste mitmekesistamine ning uute ilmastikuoludest sõltumatute 4.5.1.1. toetavad teenused, mis pakuvad võimalusi sihtkoha külastamiseks igal aastaajal ja MKM 0 0 0 0 0 atraktsioonide loomine turismi tõmbekeskustesse ilmastikuoludes. Turismi teeninduskvaliteedi parandamise koolitused, mentorlus, nõustamine. Külastajate rahulolu suurendamine teeninduskvaliteedi ja turistide turvalisuse Turismiettevõtete riskijuhtimiskavade väljatöötamine ja valmisoleku tagamine 4.5.1.2. MKM 0 0 0 0 0 parandamise kaudu turismiettevõtetes ja turismiga seonduvates ettevõtetes. ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud ohtude vältimiseks ja hädaolukordade lahendamiseks. Turistide arvu kasvust tingitud keskkonnale ja kohalikule kogukonnale langeva 4.5.1.3. Tagada maaturismis turistide voo parem koordineerimine negatiivse mõju minimeerimine läbi koordineeritud tegevuste ning randadele ja MKM KeM 0 0 0 0 0 rannikualadele ligipääsu tagamine Kliimamuutustega kohanemise uuringute, eksperthinnangute teostamine ning 4.5.1.4. Suurendada turismisektori kliimakohanemise teadlikkust ja võimekust teadmiste vahendus turismisektorile. Ressursibaasi loomine turismi MKM 0 0 175 000 175 000 350 000 kliimakohanemise uuringuteks, koolitusteks, mentorluseks ja konsultatsioonideks. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 90 000 80 000 5 000 5 000 180 000 märgkaevandamine ja märja turba märgkaevandamine ja märja märgkaevandamine ja märja märgkaevandamine ja märja märgkaevandamine ja märja turba märgkaevandamine ja märja Muutuvates kliimatingimustes on tagatud turbaressursi säästlikum ja 4.6. Märgkaevadamise ja märja turba kasutus kasutus alauuritud ja praktikas turba kasutus alauuritud ja turba kasutus alauuritud ja turba kasutus alauuritud ja kasutus alauuritud ja praktikas turba kasutus alauuritud ja efektiivsem kasutamine. väherakendatud praktikas väherakendatud praktikas väherakendatud praktikas väherakendatud väherakendatud praktikas väherakendatud 4.6.1. Turba kaevandamise optimeerimine arvestamaks kliimamuutusi Tulemus 90 000 80 000 5 000 5 000 180 000 Teostada märgkaevandamise ja märja turba kasutuse ning edasise töötluse uuring hindamaks ja leidmaks viise sõltuvuse vähendamine ilmastikutingimustest (eelkõige 4.6.1.1. Vähendada turba kaevandamise sõltuvust ilmastikutingimustest KeM 75 000 75 000 0 0 150 000 sademete tõus ja ekstreemselt märgade päevade esinemine), turba kao ja CO2 emissiooni vähendamiseks turbakaevandusalade kogupindala vähendamise kaudu. Uuringu läbiviimine mikrokliima tingimuste ja veekeskkonna mõjude suhtes. Keskkonnaamuutuste leevendamine - tuleohutusnõuete, taastamismetoodikate, Lähtuvalt uuringu tulemustest õigusaktide täiendamine (Kaevandamise ja 4.6.1.2. KeM 10 000 0 0 0 10 000 veekaitse nõuete jms ajakohastamine lähtuvalt kliimamuutustest kaeveõõne teisese kasutamise ohutusnõuete määrus, Maapõueseadus, Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord) Taastamisviiside edukuse seire. Ühekordse metoodika koostamine (vajadusel selle hilisem täiendamine) ja rakendamine. Lähtuvalt uuringu tulemustest õigusaktide 4.6.1.3. Optimaalse ja kliimamuutustega arvestava kaevandusjärgse kasutuse tagamine KeM 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 täiendamine (Maapõue seadus - Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord) Teostatakse CO2 emissiooni hinnang ning täpsustatakse keskkonnatasusid Teostada kasvuhoonegaaside emissiooni hindamine lähtuvalt kliimamuutustest 4.6.1.4. lähtuvalt uuringu tulemustest. Viiakse läbi sotsiaal-majanduslik uuring täiendavate KeM 0 0 0 0 0 ja sellest lähtuvalt reguleerida keskkonnatasusid keskkonnatasude kehtestamise mõjude hindamiseks. 5. MAJANDUS Indikaator Algtase (aasta) 222 500 337 500 254 500 254 500 1 069 000 Kindlustuspreemiate kogumaht 1,7% SKP-st (2013) Majandusagendid kasutavad parimal viisil kliimamuutustega kaasnevaid 5. võimalusi ja juhivad nendega kaasnevaid riske Ekstreemsetest ilmaoludest tingitud äritegevuse katkestused Andmed puuduvad Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 40 000 40 000 0 0 80 000 Kliimamuutusega seotud kindlustustoodete arv 0 Turul on uuenduslikud kindlustustooted, mis pakuvad majandusagentidele 5.1. kindluskaitset kliimamuutustega seotud riskide maandamiseks. Elukindlustuspreemiate osakaal kindlustusettevõtete kogupreemiate mahust (ilma 25% pensionikindlustuseta) Riikliku kindlustusprogrammi loomine kliimamuutusega seotud 5.1.1. Tulemus 40 000 0 0 0 40 000 ilmasündmustest tulenevate riskide katteks. Meetme rakendamiseks on vaja eelnevalt läbi viia täiendavaid uuringuid parima Läbi on viidud täiendavaid uuringuid parima riikliku kindlustusprogrammi 5.1.1.1. RaM 40 000 0 0 0 40 000 riikliku kindlustusprogrammi väljatöötamiseks Eestis väljatöötamiseks Eestis Vastavalt uuringute kaudu saadud tulemustele tuleks töötada välja Eesti Välja on töötatud Eesti tingimustele kõige paremini sobivam kindlustusmudel 5.1.1.2. tingimustele kõige paremini sobivam kindlustusmudel ilmasündmustest RaM 0 0 0 0 0 ilmasündmustest tulenevate riskide katteks tulenevate riskide katteks Meetme rakendamiseks tuleks täiendada vastavalt vajadusele kindlustusalast 5.1.1.3. Täiendatud on kindlustusalast seadusandlust RaM 0 0 0 0 0 seadusandlust Täiendada statistikaameti poolt kogutavaid andmeid meetme rakendamise Täiendatud on statistikaameti poolt kogutavaid andmeid meetme rakendamise 5.1.1.4. RaM 0 0 0 0 0 tulemusmõõdikute hindamiseks kasutatavate tulemusmõõdikute hindamiseks  Alustada kindlustuskaetuse monitoorimist ohustatud piirkondades ning juhtida 5.1.1.5. Läbi on viidud kindlustuskaetuse monitooriing ohustatud piirkondades. RaM 0 0 0 0 0 vajadusel tähelepanu piirkondlikkule kindlustusvajadusele. 5.1.2. Kindlustusvaldkonna uuringute tellimine Tulemus 0 40 000 0 0 40 000 Uurida võimalust riikliku reservi loomiseks kliimamuutusega seotud On uuritud võimalust riikliku reservi loomiseks kliimamuutusega seotud 5.1.2.1. RaM 0 20 000 0 0 20 000 hädaolukordadest tulenevate kulude katmiseks (riskikulude fond); hädaolukordadest tulenevate kulude katmiseks (riskikulude fond); Uurida, kas alternatiivina reservfondile oleks mõttekam emiteerida kliimaga on uuritud, kas alternatiivina reservfondile oleks mõttekam emiteerida kliimaga 5.1.2.2. RaM 0 10 000 0 0 10 000 seotud valitsuse võlakirju; seotud valitsuse võlakirju; Uurida, millise riikliku toetusskeemi loomine on ühiskonnale soodsam (kas nö on uuritud, millise riikliku toetusskeemi loomine on ühiskonnale soodsam, kas nö 5.1.2.3. RaM 0 10 000 0 0 10 000 mikrokindlustussüsteemi või reservfondi loomine) mikrokindlustussüsteemi või reservfondi loomine 5.1.2.4. Uurida, millised on võimalused PPP-mudelite kasutamiseks kindlustuses on uuritud, millised on võimalused PPP-mudelite kasutamiseks kindlustuses; RaM 0 0 0 0 0 Uurida, kas ja millistel tingimustel on kliimasündmuste sagenedes võimalik on uuritud, kas ja millistel tingimustel on kliimasündmuste sagenedes võimalik 5.1.2.5. võimaldada vähekindlustatud isikutele mikrokindlustustoodete soetamist ning võimaldada vähekindlustatud isikutele mikrokindlustustoodete soetamist ning RaM 0 0 0 0 0 millisel juhul võiks kindlustusmakse rahastamisel tulla appi riik? millisel juhul võiks kindlustusmakse rahastamisel tulla appi riik? Uurida, millist mõju avaldavad kliimasoojenemisega kaasnevad ohud elu- ja on uuritud, millist mõju avaldavad kliimasoojenemisega kaasnevad ohud elu- ja 5.1.2.6. ravikindlustusele (nt suurenenud puugioht, kuumarabandused, libedusest ravikindlustusele (nt suurenenud puugioht, kuumarabandused, libedusest tingitud RaM 0 0 0 0 0 tingitud traumad ja õnnetused, tundmatute haiguste võimalik levik jms) traumad ja õnnetused, tundmatute haiguste võimalik levik jms); Uurida kahjukindlustuses piiriüleste kindlustuslepingute sõlmimise võimaluste on uuritud kahjukindlustuses piiriüleste kindlustuslepingute sõlmimise võimaluste 5.1.2.7. RaM 0 0 0 0 0 parandamist koostöös teiste EL-i riikidega; parandamist koostöös teiste EL-i riikidega; 5.1.2.8. Uurida kohustusliku varakindlustuse kehtestamise võimalusi ja vajalikkust. on uuritud kohustusliku varakindlustuse kehtestamise võimalusi ja vajalikkust. RaM 0 0 0 0 0 Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 35 000 0 0 35 000 Kliimariskide maandamiskavaga ettevõtete osakaal kliimariskiga aladel paiknevatest 0% 0 majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest Tööstusettevõtjad on teadlikud kliimariskidest ja kliimakindluse suurendamise võtetest, eeskätt kliimatundlikes harudes ja riskialadel ning kliimariskiga aladel 2015. a on kajastatud vaid Kliimariskid koos nende 5.3. Kliimariskid koos nende tõenäosustega on Maa-ameti geoportaalis kajastatud üleujutusriskiga alad tõenäosustega on Maa-ameti paiknevad ettevõtted on endale koostanud kliimariskide maandamiskava (tarneahel, tootmine, turustamine, töötajate turvalisus jne). tiheasustuspiirkondades geoportaalis kajastatud Infokampaania on läbi viidud. 0 5.3.1. Ettevõtete sihtteavitamine kliimamuutustega kaasnevatest ohtudest Tulemus 0 35 000 0 0 35 000 Üleujutusaladel paiknevad ettevõtted on teavitatud üleujutusriskist. Kliimamuutuste mõjude käsitlemine ettevõtjatele on kaasatud majanduskonverentside programmidesse. Kliimamuutuste ja nende mõju kohta on ettevalmistatud infomaterjalid kinnisvara ja ettevõtluse valdkonda oluliselt mõjutavatele institutsioonidele (pankade laenukomiteed, kindlustusfirmad, kinnisvarabürood, ettevõtted). Kliimatundlikes harudes ja riskialadel paiknevatele 5.3.1.1. Tutvustada kliimamuutuste mõjusid ettevõtjatele tööstustele/ettevõtjatele on levitatud teavet kliimariskidest ja kliimakindluse MKM KeM, PäA 0 35 000 0 0 35 000 parandamise võtetest. Kliimamuutuste ja nende mõju kohta on ettevalmistatud infomaterjalid kinnisvara ja ettevõtluse valdkonda oluliselt mõjutavatele institutsioonidele (pankade laenukomiteed, kindlustusfirmad, kinnisvarabürood, ettevõtted) Kliimatundlikes harudes ja riskialadel paiknevatele tööstustele/ettevõtjatele on levitatud teavet kliimariskidest ja kliimakindluse parandamise võtetest. Projekti horisontaalse kliimamuutustega kohanemise mõjuga arvestamine 5.3.2. Tulemus 0 0 0 0 0 riikliku sihtfinantseerimise ja ettevõtlustoetuste eraldamisel Toetust saavad projektid arvestavad kliimamuutustega kohanemise vajadusega ja 5.3.2.1. Olemasolevate hindamiskriteeriumite täiendamine MKM EAS, PRIA, KIK 0 0 0 0 0 toetavad kohanemist. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 60 000 60 000 30 000 30 000 180 000 Elutähtsate teenuste osutajatele erakorralistele ilmastikunähtustele reageerimise 0€ valmisoleku suurendamiseks jagatud toetuste maht Elutähtsaid teenuseid pakkuvad või nendega otseselt seotud Eesti ettevõtted on valmis reageerima erakorralistele ilmastikunähtustele ja erakorralistest 5.4. Planeerimata katkestuskestuse indeksi (SAIDI) väärtus 178,9 (2012) ilmastikunähtustest tingitud energiavarustuse katkestused ettevõtetes ja tööstuses on vähenenud. Planeerimata katkestussageduse indeksi (SAIFI) väärtus 1,95 (2012) Elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtete valmisoleku tagamine erakorraliste 5.4.1. Tulemus 60 000 60 000 30 000 30 000 180 000 ilmastikunähtuste korral Luua toetusskeem ettevõtetele, mil peab olema pidev valmidus Eestis toimuvate Määratletakse reageerimisvõimekuse tingimused, kaardistatakse sihtettevõtted ja EAS, KredEx, 5.4.1.1. äärmuslike ilmastikunähtuste puhul kiirreageerimiseks ning mille MKM 0 0 0 0 0 nende toetusvajadused ning luuakse vastav toetusskeem ning rakendatakse seda. Arengufond, KIK reageerimisvalmiduse tagamine on kogu riigi huvides.  Kaardistatakse Eesti teadus-arendusasutustes ja ettevõtetes juba välja töötatud Luua olemasolevate ettevõtlustoetuste baasil meetmed kliimamuutusega kuid turule toomata kliimamuutusega seotud tehnoloogiad ja tooded ning 5.4.1.2. kohanemist ja ootamatutele kliimasündmustele reageerimist võimaldavate uute selgitatakse välja takistused nende turule toomisel. Koostöös teadus- MKM EAS, KredEx, Arengufond 60 000 60 000 30 000 30 000 180 000 tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks ning turustamiseks. arendusasutustega viiakse jooksvalt läbi valdkonnaga seotud tehnoloogiate trendianalüüsi. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 10 000 90 000 112 000 112 000 324 000 Võimalused kliimamuutustega kohanemiseks vajalike ja sotsiaal-majanduslikult Kliimamuutustega kohanemiseks on loodud spetsiaalne toetusskeem/fond ja 5.5. puudub on loodud tasuvate investeeringute finantseerimiseks on olemas. rahastatakse vähemalt 1/10 kvalifitseeritud taotlustest Rakendada kliimariske arvestav tulu-kulu analüüs riiklike ja riigi poolt oluliselt 5.5.1. Tulemus 10 000 10 000 12 000 12 000 44 000 toetatud investeeringute tasuvusanalüüsides Välja töötada sobiv metoodika kliimariskide lülitamiseks tulu-kulu analüüsi Välja on töötatud sobiv metoodika kliimariskide lülitamiseks tulu-kulu analüüsi 5.5.1.1. MKM ministeeriumid 10 000 0 0 0 10 000 koosseisu; koosseisu; Suuremahuliste riiklike investeeringute/riiklite toetuste puhul rakendada Suuremahuliste riiklike investeeringute/riiklike toetuste puhul rakendatakse 5.5.1.2. eeltoodud analüüsi hindamaks nende investeeringute/toetuste mõju eeltoodud analüüsi hindamaks nende investeeringute/toetuste mõju MKM ministeeriumid 0 5 000 6 000 6 000 17 000 kliimariskidega kohanemisele/ kliimariskide vähendamisele; kliimariskidega kohanemisele/ kliimariskide vähendamisele; Erinevatelt ministeeriumitelt ja allasutustelt (EAS, PRIA, KIK jt) kliimariskidega Erinevatelt ministeeriumitelt ja allasutustelt (EAS, PRIA, KIK jt) kliimariskidega kohanemisele/kliimariskide vähendamisele olulisel määral kaasaaitavate kohanemisele/kliimariskide vähendamisele olulisel määral kaasaaitavate 5.5.1.3. MKM ministeeriumid 0 5 000 6 000 6 000 17 000 suuremahuliste investeeringute kohta käivate andmete süstematiseerimine (ja suuremahuliste investeeringute kohta käivad andmed on süstematiseeritud (ja vajadusel raporteerimine) vajadusel raporteeritud) Spetsiaalse toetusskeemi/fondi loomine selliste majandusprojektide 5.5.2. kaasrahastamiseks, mis ei ole finantsiliselt tasuvad, kuid mis aitavad kaasa Tulemus 0 80 000 100 000 100 000 280 000 kliimamuutustega kohanemisele ning on sotsiaal-majanduslikult tasuvad. 5.5.2.1. Toetusskeemi/fondi loomine. Kliimamuutustega kohanemiseks on loodud spetsiaalne toetusskeem/fond. MKM EAS 0 80 000 100 000 100 000 280 000 Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 112 500 112 500 112 500 112 500 450 000 Kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmasündmustega ei kaasne olulisemates 5.6. Kliimamuutuste tõttu tekkinud ja kadunud töökohtade arvu suhe Suhe hindamata alavaldkondades negatiivset mõju tööhõivele. 5.6.1. Tööhöive ümberkorraldamine arvestamaks kliimamuutuste mõjusid Tulemus 112 500 112 500 112 500 112 500 450 000 Suurendada tööjõu paindlikkust äärmuslike ilmastikunähtuste tagajärgedega Luuakse riiklik fond, mis toetab tööjõu paindlikkust äärmuslike ilmastikunähtuste 5.6.1.1. RaM SoM, KeM, MKM 0 0 0 0 0 toimetulemiseks tagajärgedega tegelemisel. Suurendatakse riiklikku tellimust kliimamuutustest mõjutatud valdkondades, kus on tööjõudu rohkem vaja (ja vähendakse valdkondades, kus tööjõu vajadus langeb). Kohandatakse koolitatute arvu tööjõu nõudlusega kliimamuutustest mõjutatud Ümber- ja täiendõppe korraldamisel arvestatakse kliimamuutustest tingitud 5.6.1.2. HTM HTM, MKM, KeM, MeM 50 000 50 000 50 000 50 000 200 000 ettevõtlusvaldkondades ning teadus- ja arendustöös mõjusid. Töökohtade arv ei lange kliimamuutuste tõttu (pigem kasvab). Eestis on olemas inimesed, kes on kliimamuutuste mõjuga kursis ja oskavad seda arvestada tööalaselt (sh kriiside puhul nt äärmuslike ilmastikunähtuste korral). Arendatakse ja soodustatakse ettevõtlust kliimamuutustest positiivselt Ettevõtluse arendamisele suunatud tegevused (nõustamine, toetused, koostöö 5.6.1.3. MKM HTM, MKM, KeM, MeM 62 500 62 500 62 500 62 500 250 000 mõjutatud valdkondades edendamine, ekspordi soodustamine jne). 6. ÜHISKOND Indikaator/tulemus Algtase (aasta) 690 000 1 075 000 680 000 630 000 3 075 000 Keskmine liigsuremus (ja hukkunud inimeste arv) suviste kuuma-, talviste 31% (2010) Inimesed ei ole Eestis ohustatud ekstreemsete ilmasündmuste ja külmalainete ja üleujutuste tõttu 6. kliimamuutuste poolt ega kanna nende tõttu kahju, vaid kasutavad parimal viisil Varakindlustuspreemiate maht 37 830 EUR/a (2014) 55 500 EUR/a kliimamuutustega kaasnevaid võimalusi. Üleujutusohu piirkonnas elavate inimeste arv (tõenäosus 1 üleujutus 50 aasta 6 140 (2015) jooksul) Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 95 000 95 000 95 000 95 000 380 000 Väljatöötatud juhendid hädaolukordade riskide maandamiseks riigiastutustes juhendid puuduvad juhendid on välja töötatud Kliimamuutuste ja ekstreemseteks ilmasündmustega kaasnevateks ohtudeks (ministeeriumite allasutused, KOV, koolid) 6.1. valmistumine on riigi haldusaparaadi igapäevatöö osa, sh koostöös riigiaparaadiväliste asutuste ja kodanikuühendustega. Tehtud valmisoleku hindamiste arv ja tulemused ei ole läbi viidud Tehtud 1 hindamine Riigi- ja KOV asutuste töötajatele hädaolukordades käitumiseks (kriisi 6.1.1. Tulemus 95 000 95 000 95 000 95 000 380 000 juhtimiseks) juhendite välja töötamine koosloome meetodeil Hädaolukordades käitumise juhendite loomine erinevate ministeeriumite ja 6.1.1.1. Valminud on hädaolukordades käitumise juhendid riigi- ja KOV asutuste töötajatele. SiM PäA 90 000 80 000 0 0 170 000 nende allasutuste ning Päästeameti koostöös 6.1.1.2. Hädaolukorra lahendamise õppuste korraldamine Juhendite rakendatavuse hindamiseks on läbi viidud meeskonnakoolitused. PäA SiM 5 000 15 000 95 000 95 000 210 000 Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 125 000 0 0 125 000 KOV spetsialistide (sh sotsiaaltöötajad) arv, kes on läbinud koolitused ja õppused, mis käsitlevad haavatavate gruppide kliimamuutuste tõttu ohtu sattumise 0 60 ennetamist. Haavatavatel inimgruppidel on tugev eneseteenindusvõime tänu teadmistele 6.2. ohuolukorras soovituslikest käitumisviisidest, materiaalsele toele ning oskustele leevendada esmaseid kliimamuutuste mõjusid ja paluda abi.  Haavatavatel inimgruppidel on tugev eneseteenindusvõime tänu teadmistele Inimeste osakaal, kes leiab, et nad teavad, kelle poole hädaolukorras pöörduda või 6.2. ohuolukorras soovituslikest käitumisviisidest, materiaalsele toele ning oskustele 89% (2015) 90% kes võiks neid hädaolukorras aidata. leevendada esmaseid kliimamuutuste mõjusid ja paluda abi. Inimeste osakaal, kes väidavad, et nad oskavad hädaolukorras enda (ja lähedaste) vara ja tervist (ka ennetavalt) kaitsta, ja et neil on selleks olemas vajalikud vahendid andmed puuduvad ja võimalused. Täienduskoolitused KOV spetsialistidele kliimamuutuste ja hädaolukordadega 6.2.1. Tulemus 0 125 000 0 0 125 000 seotud riskide ning haavatavate gruppide ohtu sattumise ennetamise kohta. KOV spetsialistid on läbinud täienduskoolitused ja oskavad hädaolukordi ennetavalt 6.2.1.1. Täienduskoolitused KOV spetsialistidele (sh sotsiaaltöötajatele). SoM SKA 0 50 000 0 0 50 000 käituda. KOV spetsialistid on osalenud hädaolukordades toimetuleku õppustel ja oskavad 6.2.1.2. Õppused KOV spetsialistidele (sh sotsiaaltöötajatele). eksteemseid olukordi ennetavalt käituda ning ohuolukorras tagada haavatavate SoM SKA 0 75 000 0 0 75 000 gruppide teenindamine. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 75 000 65 000 65 000 65 000 270 000 Eesti elanike hinnang kliimamuutuse probleemi tõsidusele 10-palli skaalal 5,6 (2015) 7 6.3. Eesti elanikud teavad kliimamuutustega kaasnevaid ohte ja mõjusid. Eesti elanike hinnang enda toimetulekule ohuolukorras andmed puuduvad 1 6.3.1. Kliimariskide avalik kajastamine Tulemus 35 000 65 000 65 000 65 000 230 000 Eesti kliimamuutustega kohanemise infoportaali (www.kliima.info) täiendamine Toetada kasutajasõbralik ja võimalikult kergesti mõistetav info kättesaadavust kasutajasõbralike interaktiivsete tööriistadena kliimamuutustega kaasnevate 6.3.1.1. KeM EKUK 20 000 20 000 20 000 15 000 75 000 kliimamuutustest mõjude kohta ning praktilised soovitused nii indiviididele, ettevõtjatele ja kohalikele otsustajatele kohanemisvõimekuse tõstmiseks. Teavitustegevuse korraldus on läbi mõeldud ning rakendatakse süsteemselt läbi Süsteemne teavitustegevus ja kommunikatsioon, kliimamuutustega 6.3.1.2. erinevate kommunikatsioonikanalite (Trükimeedia, sotsiaalmeedia, sündmused KeM EKUK 15 000 45 000 45 000 50 000 155 000 kaasnevatest riskidest ja võimalustest jne). Elanikkonna uuringu väljatöötamine ja regulaarne elluviimine (u viie aasta 6.3.2. tagant) mõõtmaks inimeste valmisolekut, vajadusi ja võimalusi Tulemus 40 000 0 0 0 40 000 kliimamuutustest tulenevate probleemidega toimetulekuks. Elanikkonna valmisolekut, vajadusi ja võimalusi hindava indeksi koostamine ja Elanikkonna hädaolukorra teadlikkuse indeks on välja töötatud ja seda hinnatakse 6.3.2.1. PäA KeM, HTM 40 000 0 0 0 40 000 regulaarne väärtuse määramine regulaarselt. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 325 000 325 000 250 000 300 000 1 200 000 Kliimamuutustega kohanemise täiendõppe läbinud õpetajate arv 0 20 Koolieelsed õppeasutused ja üldhariduskoolid, keskkonnahariduskeskused ja 6.4. looduskoolid pakuvad säästvat arengut toetavat haridust ning on oma Valminud õppematerjalide, juhendite jmt arv 0 1 õpikeskkonna kohandanud kliimamuutustega. Kliimamuutustega kohanemise toetust saanud koolide arv 0 Koolieelsete õppeasutuste, üldhariduse koolide ja kutseõppeasutuste 6.4.1. kliimamuutustega kohandamise toetamine nii täiendõppe, praktiliste juhendite Tulemus 175 000 175 000 150 000 200 000 700 000 kui kohandamiskulude toetamisega Säästvat arengut toetava kooli kriteeriumite ja kvaliteedi hindamise süsteemide On välja töötatud säästvat arengut toetava kooli kontseptsioon ja kriteeriumid ning HTM, teised 6.4.1.1. KeM 50 000 0 0 0 50 000 väljatöötamine. vastavuse hindamise süsteem. ministeeriumid, KIK Õpetajatele täiendavate õppematerjalide koostamine kliima ja kliimamuutuste kajastamiseks läbivas teemas "keskkond ja jätkusuutlik areng" ning Õpetajatele on kättesaadavad kliimamuutustega kohanemist ja kodanikukaitset HTM, teised 6.4.1.2. ekstreemsete ilmaoludega toimetuleku kajastamiseks ühiskonnaõpetuse KeM 100 000 100 000 0 0 200 000 toetavad õppematerjalid. ministeeriumid, KIK ainetundides ja läbivates teemades "keskkond ja jätkusuutlik areng" ning "tervis ja ohutus". Õpetajate täienduskoolituste korraldamine kliima ja kliimamuutuste ning läbiva Õpetajatele on kättesaadavd kliimamuutustega kohanemist ja kodanikukaitset HTM, teised 6.4.1.3. KeM 25 000 75 000 100 000 100 000 300 000 teema keskkond ja jätkusuutlik areng käsitlemise teemadel. toetavad täiendkoolitused. ministeeriumid, KIK Finantsskeemi loomine koolide kliimamuutustega kohanemise ja säästvat On rakendatud finantsskeem, mis toetab koolide kohandamist kliimamuutustega HTM, teised 6.4.1.4. KeM 0 0 50 000 100 000 150 000 arengut toetava kooli kriteeriumitele vastavaks renoveerimise toetamiseks. (renoveerimis- ja investeerimistoetus). ministeeriumid, KIK Keskkonnahariduskeskuste tegevuse toetamine (kliimamuutustega ja nendega 6.4.2. Tulemus 150 000 150 000 100 000 100 000 500 000 kohanemisega seotud programmide pakkumine) Säästvat arengut toetava kooli kontseptsioon ja kriteeriumid ning vastavuse Keskkonnahariduskeskustele ja looduskoolidele säästva arengu kriteeriumite ja 6.4.2.1. hindamise süsteem on kohandatud ka keskkonnahariduskeskustele ja KeM HTM, KIK 50 000 0 0 0 50 000 kvaliteedi hindamise süsteemide väljatöötamine. looduskoolidele. Kliimamuutustega ja nendega kohanemisega seotud programmide Keskkonnahariduskeskuste ja looduskoolide õppeprogrammid toetavad 6.4.2.2. KeM HTM, KIK 50 000 50 000 25 000 25 000 150 000 väljatöötamine ja pakkumine. kliimamuutustega kohanemist. Keskkonnahariduskeskuste ja looduskoolide spetsialistidele on kättesaadavad Täiendkoolitused keskkonnahariduskeskuste ja looduskoolide spetsialistidele nii 6.4.2.3. kliimamuutustega kohanemist toetavad õppematerjalid ja kliimamuutustega KeM HTM, KIK 50 000 100 000 75 000 75 000 300 000 kliimamuutuste kui uute õppemeetodite vallas. kohanemist toetavad täiendkoolitused. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 195 000 465 000 270 000 170 000 1 100 000 Eesti osalusega Horisont 2020 kliima teemat uurivate arv projektide arv 0 (2015) 3 Eestis on olemas kaasaegne ja põhjalik teave kliimamuutuste mõjude kohta 6.5. erinevatele eluvaldkondadele.  ETAg-i ja HTM-i finantseeringut märkivate ISI WoK-s indekseeritud kliimamuutusi 30 30 25 aastas (2013-2014) 60 Eestis on olemas kaasaegne ja põhjalik teave kliimamuutuste mõjude kohta käsitlevate teadusartiklite arv 6.5. erinevatele eluvaldkondadele. Kliimaprognoosid (Eesti tuleviku kliima stsenaariumid ) on uuendatud iga 5 aasta 1 (2014) järel Eesti teadlaste hulk IPCC aruannete juhtivautorite, autorite ja toimetajate hulgas 0 6.5.1. Kliimaprognooside regulaarne uuendamine 5-aastase intervalliga. Tulemus 0 30 000 0 0 30 000 Eestis on olemas kaasaegsele teaduslikule infole tuginev adekvaatne 6.5.1.1. Kliimaprognooside uuendamise teenuse tellimine kas KUKist või ülikoolidelt. KeM KAUR 0 30 000 0 0 30 000 kliimaprognoos 6.5.2. Kliimauuringute finantseerimine Eestis Tulemus 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 Kliimauuringute stabiilse finantseerimise tulemusel on Eestis olemas hea teave 6.5.2.1. Kliimauuringute finantseerimine Eestis. KeM ETAg 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 kliimamuutuste kohta Eestis ja oskusteave kliimasündmuste modelleerimiseks. Kliimamuutustega seotud rahvusvahelistes teadusprogrammides osalemise Eesti kliimateadlased on kaasatud rahvusvahelistesse kliimauuringutesse ja nii on 6.5.2.2. KeM ETAg * * * * 0 kaasfinantseerimine. kindlustatud viimase teadusliku info kiire jõudmine Eestisse. 6.5.3. Meteoroloogilise vaatlusvõrgu arendamine ja täiustamine Eestis Tulemus 15 000 115 000 115 000 15 000 260 000 Uute ilmajaamade ehitamisega täidetakse olulised lüngad Eesti meteoroloogilises 6.5.3.1. Täisprogrammidega ilmajaamade ehitamine Otepääle ja Lahemaale KeM KAUR 0 100 000 100 000 0 200 000 vaatlusvõrgustikus. 6.5.3.2. Vaatlusjaamade vaatlustehnika pidev kaasajastamine Vaatlustehnika pidev kaasajastamine vaatlusjaamades tagab alginfo kvaliteedi. KeM KAUR 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks. Riskijuhtimise tõhustamine. Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire 6.5.4. Tulemus 0 0 0 0 0 arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks. Seirejaamade uuendamine ja uuendatud kalibreerimislabor. 50 uuendatud seirejaama, 1 uus automaatsondjaam, 1 uuendatud Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste kalibreerimislabor. Kiirem ning kvaliteetsem valmisolek hindamiseks või prognoosimiseks. Seirejaamade uuendamine ja uuendatud Eelarve sisaldub "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020" vahendites (m 6.2.1., m.6.2.3, m.62.4.) ning KIK-i keskkonnaprogrammi vahendites (Hüdroloogiliste 6.5.4.1. keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks ja riskijuhtimiseks. Meteoroloogilised KeM KAUR kalibreerimislabor. Seire vajab kaasajastamist. Ressursse ohustavatele näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks). ja hüdroloogilised seired on arenenud. Seirejaamad ja kalibreerimislabor hädaolukordadele reageerimise võime vajab kaasajastamist (2015). uuendatud. 6.5.5. Riikliku ilmateenistuse arendamine Tulemus 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 Täiendkoolitustega tagatakse ilmateenistuse töötajate kursisolek eeldatavate 6.5.5.1. Vaatlejate, sünoptikute ja tehnilise personali täiendkoolitused muutustega Eesti kliimas ja ilmas ning uudsete vaatlusmeetodite ja ilma KeM KIK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 modelleerimise võimalustega. Pidev vaatlusmeetodite arendamine kindlustab ilmaprognooside ja kliimamuutuste 6.5.5.2. Vaatlusmeetodite arendamine KeM KiK 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 modelleerimise jaoks vajaliku alginfo kvaliteedi. 6.5.6. Klimatoloogia arendamine Eesti kõrgkoolides Tulemus 60 000 100 000 35 000 35 000 230 000 Ilmateaduste õppekavade ühtlustamine tagab klimatoloogia erialad lõpetanud 6.5.6.1. Ilmateaduste õppekavade standardite ühtlustamine HTM KIK 0 20 000 0 0 20 000 üliõpilaste nõutava kvalifikatsiooni. 6.5.6.2. Klimatoloogia ja meteoroloogia kõrgkooliõpikute koostamine Kõrgkooliõpikute olemasolu parandab õppetöö kvaliteeti klimatoloogias. HTM KIK 60 000 80 000 35 000 35 000 210 000 6.5.6.3. Ilmateaduste õppesuuna riikliku tellimuse kujundamine Riiklik tellimus klimatoloogia õppesuunale tagab spetsialistide järelkasvu. HTM KIK 0 0 0 0 0 Globaalsete kliimamuutuste rahvusvaheliste mõjude Eestile ülekandumise 6.5.7. Tulemus 0 100 000 0 0 100 000 uurimine Selgitatud on avatud majanduses ja rahvusvahelises poliitikas tekkivaid 6.6.7.1. Kliimamuutustega kaasnevaid ülekandeefekte hindava uuirngu läbiviimine KeM 0 100 000 0 0 100 000 kliimamuutustest tingitud ülekandeefekte ja hinnatud nende mõju Eestile. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 0 0 0 0  Keskkonnasäästliku arengu toetamine ja rahvusvaheliselt seatud kliimaeesmärkide Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises kliimamuutuste leevendamise ja 4% (2011-2015) 0 saavutamise osakaal Eesti ametlikust arenguabist mõjudega kohanemise koostöös, toetab tugeva rahvusvahelise kliimapoliitika 6.6. väljatöötamist ning kliimamuutustega kohanemine on Eesti arengukoostöö prioriteet. Concorde vabaühenduste võrgustiku AidWatch aastaaruanded EL-i liikmesriikide sellist abi ei nimetata antava abi kohta märgivad Eesti antavat kliimamuutustega seotud arenguabi Keskkonnasäästliku arengu ja rahvusvaheliselt seatud kliimaeesmärkide 6.6.1. Tulemus 0 0 0 0 0 prioriteetsuse suurendamine arenguabi andmisel. Keskkonnasäästliku arengu ja rahvusvaheliselt seatud kliimaeesmärkide 6.6.1.1. Kliimaeesmärkide saavutamise toetamise osakaal on arenguabis suurenenud VM KeM 0 0 0 0 0 prioriteetsuse suurendamine arenguabi andmisel. 6.6.2. Rahvusvahelises kliimapoliitika väljatöötamises osalemine Tulemus 0 0 0 0 0 Eesti toetab nii EL-i kui ÜRO kliimalepetes riikidele ambitsioonikate ja siduvate Eesti on toetanud nii EL-i kui ÜRO kliimalepetes riikidele ambitsioonikate ja siduvate 6.6.2.1. KeM VM 0 0 0 0 0 eesmärkide seadmist. eesmärkide seadmist. Oma „kaalu“ suurendamiseks ambitsioonika EL-i energia- ja kliimapoliitika ning Oma „kaalu“ suurendamiseks ambitsioonika EL-i energia- ja kliimapoliitika ning ÜRO 6.6.2.2. ÜRO kliimalepete kujundamisel suurendab Eesti tuntavalt taastuvenergia kliimalepete kujundamisel on Eesti tuntavalt suurendanud taastuvenergia osakaalu MKM KeM 0 0 0 0 0 osakaalu (mõõdik: Eurostat). energia lõpptarbimises (Eurostat) 7. TARISTU Indikaator Algtase (aasta) 80 000 420 000 280 000 360 000 1 140 000 7. Tagada elutähtsate teenuste kättesaadavus inimestele mistahes ajahetkel. Taristu kasutajate rahulolu indeks 4,47 (2012) Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 0 0 0 0 Väheneb jaotusvõrgus elektrikatkestuste keskmine kogukestus minutites ühe Jaotusvõrgus elektrikatkestuste tarbimiskoha kohta keskmine kogukestus minutites ühe tarbimiskoha kohta alla 52 min/a (2013). Gaasitarnete aastane summaarsete Elektri, vee- ja gaasivarustus, kanalisatsiooni ja sademevee kogumissüsteem ning Gaasitarnete aastane summaarsete katkestuste kestus tundides paraneb katkestuste kestus tundides 130 tundi 7.1. elektrooniline side toimib igal ajahetkel mistahes ilmastikuoludes. aastas (2013). Mobiilsidelevi (kiire 4G) territoriaalne kaetus teenusepakkuja levialas Laieneb mobiilsidelevi (kiire 4G) territoriaalne kaetus teenusepakkuja levialas keskmiselt, protsentides kogu Eesti territooriumist 85% (2015). 7.1.1. Tehniliste tugisüsteemide valmisoleku tagamine mistahes ilmastikuoludes Tulemus 0 0 0 0 0 Arvestatakse kliimamuutustest tulenevate mõjudega sademevee kogumissüsteemide planeerimisel (sh rohealade suurendamine) ning neid Tagada sademevee kogumisüsteemi valmisolek suurematele sademete 7.1.1.1. käsitletakse sademevee strateegiates, arengu- ja tegevuskavades. Selgitatakse välja KOV RaM, KeM 0 0 0 0 0 kogustele kliimamuutustest tulenevad mõjud lokaalsele kanalisatsioonile ja kaevudele hajasustuses ning teostatakse vastavaid teavitustöid. Toetatakse elektriliinide ja -kaablite projekteerimisnorme sätsestavate EL-i standardite rahvuslike lisade uuendamist ja väljatöötamist, et elektrivõrk oleks 7.1.2.1. Tagada elektrivõrgu toimimine kõikides kliimaoludes vastupidavam kliimamuutustest tingitud ilmastikule. Täiendatakse Seadme ohutuse MKM 0 0 0 0 0 seadust või samaväärne õigusakt selliselt, et seadmed oleksid ohutud ka vaatamata kliimamuutustest tingitud ilmastikule. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 60 000 40 000 0 0 100 000 Transporditaristu kasutamine inimeste (rahuldavaks) liikumiseks ja kaubaveoks 7.2. Kevadise raskeveokite massipiiranguga riigimaanteede kogupikkus (km) lüheneb. 3000 km (2015) on kõigi transpordiliikidega pidevalt võimalik mistahes ilmastikuoludes. 7.2.1. Transporditaristu kohandamine kliimamuustustega Tulemus 60 000 40 000 0 0 100 000 Alates 2018, soovituslikult eelarve Eelarve lisandub „Transpordi Transporditaristuga seotud kõvakattega alade vähendamine ja edasise laienemise lisada uude Transpordi arengukava 2014-2020“ vältimine - parkimiskohtade nõudluse ohjamine linnades, ruumitõhusa arengukava rakendusplaani. RaM rakendusplaanile (toetab Vähendada kõvakattega alade kasutamist ja olemasolevate kõvakattega alade transpordisüsteemi eelisarendamine (ühistransport, rööbastransport) ja uue taristu Toetab Transpordi arengukava 1. 7.2.1.1. arengukava 1. eesmärki „Mugav ja 0 0 100 000 optimeerimine ehitamise vajaduse vähendamine. Planeeringutes kõvakattega alade vähendamine, eesmärki „Mugav ja nutikas nutikas liikumiskeskkond“). olemasoleva liikumiskeskkonna katete rekonstrueerimine; juhendite ja standardite liikumiskeskkond“). väljatöötamine, vähendamispotentsiaalsete alade kaardistamine. RaM 60 000 40 000 Teede projekteerimisel ja ehituse nõuete uuendamisel arvestatakse, et teed 7.2.1.2. Tagada teede korrashoid muutunud kliima puhul MKM 0 0 0 0 0 oleksid vastupidavamad sooja külma vaheldumisele talviti. Raudtee projekteerimisel ja ehituse nõuete uuendamisel arvestatakse, et raudteed 7.2.1.3. Tagada raudteede vastupidavus kõrgete termperatuuride puhul oleksid vastupidavad kõrgematele keskmistele temperatuuridele ning MKM 0 0 0 0 0 kuumalainetele. Sildade projekteerimisel ja ehituse nõuete uuendamisel arvestatakse, et 7.2.1.4. Tagade sildade vastupidavus suurnenud sademete ja üleujutuste puhul sillatammid oleksid vastupidavamad üleujutustele ja paduvihmadele ning ülemise MKM 0 0 0 0 0 põhjavee kihi tasemetõusule  Vaadatakse üle nõuded, milliseid kemikaale võib kasutada jäätõrjeks, et need 7.2.1.5. Tagada suurenenud jäätõrje vajaduse puhul ohutus keskkonnale ja tervisele MKM 0 0 0 0 suurenenud koguste tõttu ei tekita kahju inimtervisele ja keskkonnale. Sadamate ja väikesadamate ehituse nõuete ajakohastamisel arvestatakse 7.2.1.6. Tagada väikesadamate kohastumine merevee kõrgema tasemega MKM 0 0 0 0 0 mereveetaseme tõusuga. Tagada transporditaristu läbitavus äärmuslike ilmaolude puhul ning teede Riiklike ja kohalike teede- ja kõnniteede hooldusekulude eelarvestamisel 7.2.1.7. MKM KOV Täidab TAKi 2.eesmärki „Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus“). Tegevuste maksmused mis esitatud pärast aastat 2020, soovituslikult lisada Teehoiukava eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. korrashoid arvestatakse kliimamuutustest tuleneva suurenenud teehoolduse vajadusega. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 10 000 120 000 20 000 100 000 250 000 Energiamärgisele C vastavate Suureneb energiamärgisele C vastavate korterelamute osakaal korterelamute osakaalu algtase pole Hoonete vastupidavus, energiatõhusus ja mugav sisekliima on inimestele teada (2015) 7.3. tagatud mistahes kliimamuutuste avaldumisel. Energiamärgisele C vastavate eramute Suureneb energiamärgisele C vastavate eramute osakaal osakaalu algtase pole teada (2015) Kliimamuutustega kohanemise temaatika viimine ehitiste valdkonna 7.3.1. Tulemus 10 000 40 000 0 0 50 000 õppekavadesse. Ülevaade kliimamuutuste mõjuga kohanemise käsitlemisest valdkondlikes 7.3.1.1. Õppekavade hindamine HTM 5 000 20 000 0 0 25 000 õppekavades Ülikoolide ja kutsekoolide projekteerimis-, planeerimis-,inseneri- ja 7.3.1.2. ehitusvaldkonna õppekavasid täiendatakse nii, et need hõlmaksid Valdkondlikud õppekavad on täiendatud HTM 5 000 20 000 0 0 25 000 kliimamuutustega kohanemise temaatikat 7.3.1.3. Valdkondliku pädevuse suurendamine Pädevate erialaspetsialistide olemasolu HTM teadusasutused 0 0 0 0 0 Olemasolevate hoonete rekonstrueerimise toetamine energiasäästu 7.3.2. Tulemus 0 0 0 0 0 saavutamiseks ja sisekliima parandamiseks. Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastati 2030" rakendusplaanis aastateks 2016- 7.3.2.1. Rekonstrueerida väike- ja korterelamuid Riiklike toetuste abil täiendavalt rekonstrueeritud elamute netopinna m2 kasv MKM RaM 2019 (täidab arengukava meedet 2.4. Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine). 7.3.2.2. Lokaalsete taastuvenergialahenduste toetamine Lokaalsete taastuvenergialahenduste osakaalu kasv MKM RaM Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019 0 7.3.3. Teavitustöö sisekliima standardite järgimise vajalikkusest. Tulemus 0 30 000 20 000 0 50 000 7.3.3.1. Erinevate huvirühmade teadlikkuse analüüs Ülevaade olemasolevast olukorrast MKM 0 10 000 0 0 10 000 Planeerijate, projekteerijate, KOV ametnike ja elanikkonna teadlikkuse 7.3.3.2. Teavitustöö MKM 0 20 000 20 000 0 40 000 suurenemine Võimalike fiskaalmeetmete väljaselgitamine ja analüüs energiatõhusate ja 7.3.4. Tulemus 0 50 000 0 0 50 000 tuleviku kliimat arvesse võtvate ehitiste ehitamise soodustamiseks. 7.3.4.1. Võimalike fiskaalmeetmete analüüs Ülevaade võimalikest meetmetest MKM RaM 50 000 0 50 000 Avaliku sektori eeskuju energiasäästu saavutamisel (sh avaliku sektori hoonete energiasäästlikuks rekonstrueerimist, avaliku sektori liginullenergiahoonete 7.3.5. Tulemus 0 0 0 0 0 ehitamise pilootprojektide teostamist, avaliku sektori omanduses oleva energiasäästliku üürielamufondi loomist). Avaliku sektori hoonete energiasäästlikuks rekonstrueerimine 3% ulatuses Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastati 2030" rakendusplaanis aastateks 2016- 7.3.5.1. 3% keskvalitsuse hoonetest on rekonstrueeritud RaM KOV aastas 2019 (täidab arengukava eesmärki 2.7. Avaliku sektori eeskuju) 0 Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastati 2030" rakendusplaanis aastateks 2016- 7.3.5.2. Avaliku sektori liginullenergiahoonete ehitamise pilootprojektide teostamine Avaliku sektori liginullenergia hoonete ehitamise pilootprojektid RaM KOV 2019 (täidab arengukava eesmärki 2.7. Avaliku sektori eeskuju) Avaliku sektori omanduses oleva üürielamufondi ehitamine, pensionifondide 7.3.5.3. Avaliku sektori omanduses oleva energiasäästliku üürielamufondi loomine MKM KOV Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastati 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019 (täidab arengukava eesmärki 2.5. Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendam paigutamine sihtasutusse (100 korterit aastas) 7.3.5.4. Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine Aastaks 2020 84000 m2 kaasajastatud HTM Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastati 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019 (täidab arengukava eesmärki 2.7. Avaliku sektori eeskuju) 7.3.6. Hoonete kliimamuutuste mõjule vastupidavuse kindlustamine Tulemus 0 0 0 100 000 100 000  Teostatakse kompleksuuringud, mis hõlmavad: 1) olemasolevate hoonete kliimamuutuste mõjule vastupidavuse hindamist, 2) liigniiskuse pikaajalise mõju hindamist hoonete tüüplahendustele, 3) renoveerimislahenduste pikaajalist mõju hindamist hoonete sisekliimale, 4) õhutemperatuuri tõusu mõju hindamist ehitusmaterjalide elueale ja kvaliteedile, 5) tuulekiiruse kasvu mõju uurimist uutele Uuendada projekteerimistingimusi, juhiseid ja regulatsioone vältimaks ja olemasolevatele hoonetele, 6) aastakeskmise temperatuuri tõusu ja liigniiskuse 7.3.6.1. MKM RaM/KOV 0 0 0 100 000 100 000 kliimamuutustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid kasvu mõju uurimist liginullenergiahoonetele ja olemasolevatele tüüphoonete energiatarbele, 7) ehitusmaterjalide vastupidavuse hindamist pikaajalisele kliimamõjule, 8) erinevate hoonesiseste süsteemide (nt vihmavee kogumine ja hoones tarbimine, rohekatused) kasutusvõimaluste uurimist ning lahenduste väljapakkumist. Uuringute tulemusel teostatakse projekteerimistingimuste, juhiste ja regulatsioonide ülevaatamine tuginedes teaduslike uuringute tulemustele. Energiatõhusa uusehituse soodustamine (sh liginullenergiahoonete ehitamise 7.3.6.2. Suurendada uute hoonetega seotud eeldatavat energiatõhusust tellimine ja toetamine, toetusskeemid, energiasäästliku üürielamufondi toetuse MKM RaM 0 0 0 0 0 jätkamine) Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 50 000 50 000 50 000 150 000 Kaupade ja inimeste ohutu liiklemine ning juurdepääs elutähtsatele ja 7.4. igapäevastele teenustele teenustele (nt arstiabi, kool) on tagatud mistahes Ilmastikuoludest tekkinud liiklusseisakud ja -kahjud Algtase pole teada (2015) kliimasündmuste avaldumisel. 7.4.1. Kaupade ja inimeste ohutu liiklemise tagaamine Tulemus 0 50 000 50 000 50 000 150 000 Eelarve kajastub „Transpordi arengukava 2014-2020“ Suurendatakse kergliikluse ohutust (sh jalakäijate kukkumisriski vähendamine) rakendusplaanis (täidab 7.4.1.1. Tagada ohutu ja atraktiivne kergliiklus taristu arendamise ja hooldustaseme parandamise ning liikluskorralduse muutmise MKM KOV arengukava 1. eesmärki „Mugav ja 50 000 50 000 50 000 150 000 kaudu, kergliiklusteid valgustatakse ning liiklejate teadlikkust suurendatakse. nutikas liikumiskeskkond“ ja 3. eesmärki „Liikluskahjude vähenemine“) Arendatakse ilmastikuolude monitooringusüsteemi (100 täiendavat ilmajaama) Arendada jäite jm teede ilmastikuolude monitooringusüsteemi ja tagada teabe 7.4.1.2. ning ilmastikust tingitud kiiresti muututate teeoludega kohtadesse paigutatakse MKM KeM, KAUR 0 0 0 0 0 efektiivne edastamine muutuva teabega liiklusmärgid. Arendatakse ja täiendatakse transpordisüsteemi hilinemisi ja liiklusseisakuid, Tagada info parem kättesaadavus ja kiire liikumine ilmastikuoludest tingitud 7.4.1.3. ümbersuunamisi, teeolusid, elektri- ja või vesinksõidukite laadimiskohtade ja MKM 0 0 0 0 0 liiklushäiringute ajal kütusetanklate tõrkeid ja asendusteenuseid kajastav reaalaja infosüsteeme. Riigihangetes ja liinilubade väljastamisel autobussidele ja veoautodele spetsiaalsete talverehvide kasutamise nõude kehtestamine (eelkõige liinibussidele, mis 7.4.1.4. Tagada liiklusohutus ja ühenduskindlus avalikul liiniveol iga ilmaga MKM 0 0 0 0 0 sooritavad regulaarseid liinireise väiksematel tugi- ja kõrvalteedel, kus lume- ja libedusetõrjet teostatakse harvem). Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 10 000 210 000 210 000 210 000 640 000 Transpordisüsteemi ja liikuvuse planeerimisel on kujundatud kliimamõjude Transpordisüsteemi haavatavuse vähendamine ja toimepidevuse tagamine Raudteetranspordi osakaal Eesti 7.5. suhtes vähemhaavatavam transpordisüsteem ja vähenenud on negatiivseid äärmuslikes ilmastikutingimustes, kõvakattega taristu ehitamise vältimine. maismaa reisijateveost 10% (2014) kliimamõjusid võimendavate transporditaristu objektide vajadus ja hulk. 7.5.1. Mitmekesise ja hästi koostoimiv transpordisüsteem Tulemus 10 000 210 000 210 000 210 000 640 000 Suurendatakse raudteetranspordi osakaaluEestit reisijateveos. Toimivad 7.5.1.1. Arendada transpordisüsteemi sidusust ümberistumis- ning pargi-ja sõida peatused. Transpordisüsteemi sidusus ja MKM Kajastub TAK 2014-2020 Investeeringute kavas 0 reisirongi potentsiaali parem kasutamine. Eelarve kajastub „Transpordi arengukava 2014-2020“ Vähendada liikluskahjusid, parandada ühenduskindlust ja ühistranspordi Liikluskorralduses ja liiklusohutuskavades pikeneva pimeda aja ning liiklusriskide 7.5.1.2. MKM rakendusplaanis (täidab 200 000 200 000 200 000 600 000 atraktiivsust kasvuga arvestatakse ning toimub ohutu taristu planeerimine. arengukava 3. eesmärki „Liikluskahjude vähenemine“) Kliimamuutustega kohanemise teema lõimida transpordiga seotud Transpordistrateegiate ja projektide keskkonnamõju hindamises arvestatakse 7.5.1.3. KeM MKM 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 planeeringutesse, arengukavadesse ja mõjude hindamisse kliimamuutuste mõjudega ja nende leevendamisega. 8. ENERGEETIKA Indikaator Algtase (aasta) 275 000 395 000 370 000 310 000 1 350 000 8. Tagada tarbijate energiaga varustatus mistahes kliimasündmuste avaldumisel. Elektrikatkestuste keskmine kogukestus minutites ühe tarbimiskoha kohta 52 min/a (2013) Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 0 0 0 0 Imporditud energiakandjate osakaal 44,8 % (2014) Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja -turvalisuse tase ei sõltu 8.1. Suurima tarneallika osakaal Eesti gaasiturul 91,4% (2014) kliimamuutuste negatiivsete mõjude avaldumisest.  Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja -turvalisuse tase ei sõltu 8.1. kliimamuutuste negatiivsete mõjude avaldumisest. Kütusevabade energiaallikate osakaal lõpptarbimises 4,4% (2012) Kodumaistel taastuvkütustel ja -allikatel põhineva mikroenergiatootmise 8.1.1. Tulemus 0 0 0 0 0 toetamine. Aastani 2030 mahus 10 mln € jätkuvad investeeringud suurendavad hajutatud Eelarve kajastub energiatootmise osakaalu ja seeläbi suureneb nii piirkondlik kui riiklik Eelarve kajastub „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" rakenduskavas (2014-2020) (m 6.2.1.). „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" 8.1.1.1. Mikroenergia toetusprogrammi loomine. energiasõltumatus, -turvalisus, -kindlus ning maandatud on kliimariskid nagu MKM RaM rakenduskavas (2014-2020) (m äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud elektritootmise, -ülekande ja kütustega 6.2.1.). varustatuse häired, mis mõjutavad ka elutähtsate teenuste toimimist. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 225 000 345 000 345 000 285 000 1 200 000 Energiaressursside valdkonna turuosalised arvestavad kliimamuutuste mõjuga Energiaressurside kasutatav varu 53,316 TWh/a (2013) energiaressursside kasutamise planeerimisel ja investeerimisel ning tagavad 8.2. tehnilise võimekuse energiaressursside varumiseks äärmuslike kliimasündmuste Turuosalised, huvigruppide esindajad on 700 teavitatud huvigruppide 700 teavitatud huvigruppide puhul. Turuosaliste, huvigruppide esindajate ja konsulentide teavitus teavitamata ja konsulendid on esindajat ja 40 koolitatud esindajat ja 40 koolitatud koolitmata (2015) konsulenti konsulenti Energiaressursside valdkonna turuosaliste, huvigruppide esindajate ja konsulentide teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste mõjust valdkonnale 8.2.1. Tulemus 225 000 345 000 345 000 285 000 1 200 000 vastavalt uuringutele kliimamuutuste mõjust perspektiivsetele energiaressurssidele. Energiaressursside valdkonna turuosalised, huvigruppide esindajad ja konsulendid on teadlikud kliimamuutuste mõjust energiaressurssidele, teadlikumad turuosalised oskavad hinnata kliimariske ja teha kliimakindlamaid Energiaressursside valdkonna turuosaliste, huvigruppide esindajate ja 8.2.1.1. investeeringuotsuseid, konsulendid oskavad hinnata prognoositud kliimamuutuste KeM HTM 225 000 225 000 225 000 225 000 900 000 konsulentide teavitus ja koolitamine. mõju energiaressursside kättesaadavusele ja kasutusele (nt jahutusvajadusega seotud suvist elektritarbimise suurenemist) ning tunnevad parimaid tehnoloogiaid kohanemaks kliimamuutuste mõjuga valdkonnale. Uuringute ning analüüside tegemine, selgitamaks, milline on täpne Kliimamuutuste mõju uurimine puidu- ja tuuleressursile. Kuidas mõjutab keskmise temperatuuri tõus ning sademetehulga suurenemine pinnase kandevõimet ja seeläbi puiduressursi kättesaadavust ja võimalikku raiete ajastust. Rakendusuuringud 8.2.1.2. Kliimamuutuste mõju uuring puiduressursile. selgitamaks välja kõrgema tuuleklassiga tuulikute kasutamise vajaduse ja asukohad. MKM teadusasutused 0 60 000 60 000 0 120 000 Uuringute temaatikad võiks sisaldada: a) Läänetuulte sagenemisega ja tugevnemisega arvestamine tuulikute asukohtade valikul. b) Jäite tekkimise ja kuhjumise ohu suurenemisega arvestamine; c) Sagedasema triivjääga arvestamine avameretuuleparkide planeerimisel (2021-2050). Kuidas mõjutab keskmise temperatuuri tõus ning sademetehulga suurenemine pinnase kandevõimet ja seeläbi puiduressursi kättesaadavust ja võimalikku raiete ajastust. Rakendusuuringud selgitamaks välja kõrgema tuuleklassiga tuulikute kasutamise vajaduse ja asukohad. Uuringute temaatikad võiks sisaldada: 8.2.1.3. Rakendusuuring kliimamriskidest tuuleenergiasektoris. MKM teadusasutused 0 60 000 60 000 60 000 180 000 a) Läänetuulte sagenemisega ja tugevnemisega arvestamine tuulikute asukohtade valikul. b) Jäite tekkimise ja kuhjumise ohu suurenemisega arvestamine; c) Sagedasema triivjääga arvestamine avameretuuleparkide planeerimisel (2021-2050). Regulatsioonide kohandamine energiaressursse puudutava ühistulise tegevuse soodustamiseks, et tagada piisav võimekuse koondumine ressursside varumiseks ja hooldamiseks (energiaühistud ja metsaühistud). Energiaühistutel liikmetevahelise elektrienergia müügi tingimuste lihtsustamine. Erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike 8.2.2. Tulemus 0 0 0 0 0 organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, teavituse ja uuringute läbiviimine (Vabariigi Valitsuse korraldus 15.12.2014 nr 557; Riigi eelarvestrateegia 2015-2018, 2014). Eesmärgiks on metsade majandamine ja uuendamine, sest õigesti majandatud mets on kliimamuutuste suhtes vastupidavam. Energeetikaalase haldusvõimekuse tagamine. Regulatsioonide kohandamine energiaressursse puudutava ühistulise tegevuse soodustamiseks, et tagada piisav võimekuse koondumine ressursside 8.2.2.1. Energiaühistute arv energiaühistute arv >100 MKM KeM, RMK 0 0 0 0 varumiseks ja hooldamiseks (energiaühistud ja metsaühistud). Energiaühistutel liikmetevahelise elektrienergia müügi tingimuste lihtsustamine. Erametsanduse arendamine ühistegevuse ning erametsaomanike Metsaühistute kaudu turustatava puidu mahuks 10 aastase perioodi jooksul kokku organisatsioonide tugevdamise kaudu, säästva metsanduse alase koolituse, 8.2.2.2. (2030. aastaks). Metsaühistute kaudu turustatava puidu maht keskmiselt 500 000 KeM RMK, MKM 0 0 0 0 0 teavituse ja uuringute läbiviimine (Vabariigi Valitsuse korraldus 15.12.2014 nr tm/aastas, energiaühistute arv >100 557; Riigi eelarvestrateegia 2015-2018, 2014). Eelarve sisaldub" ENMAK 2030+ Energiatootmiseks vajalikku taristut (nt PV-paneelid ja elektrituulikud) reguleerivad meetme 1.6 all "Energeetikaalane seadused ja kehtivad normid (nt elektrituruseadus, maagaasiseadus, vedelkütuste Energiatootmiseks vajalikku taristut reguleerivate seaduste ja kehtivate normide väliskoostöö ja haldusvõimekus" seadus, vedelkütusevaru seadus ja ehitusseadustik) on energiaressursside täiendamine vastavalt kliimamuutuste mõju uuringutele ning normide täitmise Eelarve sisaldub" ENMAK 2030+ meetme 1.6 all "Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus" (toetab arengukava eesmärki 4.2. (toetab arengukava eesmärki 4.2. 8.2.2.3. kättesaadavuse tagamiseks täiendatud vastavalt kliimamuutuste mõju uuringutele MKM järelevalve tugevdamine äärmuslike ilmastikuolude avaldumisel energeetikaalase Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus). Tegevust toetab ka Mikroenergia toetusprogramm. Varustuskindlus: Eestis on (nt tuuleressursi uuring), nende planeeringutes arvestatakse kliimariskidega ning haldusvõimekuse tagamiseks. tagatud pidev energiavarustus). konstruktsioonide purunemisoht ja haavatavus äärmuslike ilmastikuolude suhtes Tegevust toetab ka Mikroenergia on minimeeritud. toetusprogramm.  Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 25 000 25 000 0 0 50 000 Kliimamuutustega kohanetakse energiatõhusalt, vähendades primaarenergia 8.3. Primaarenergia lõpptarbimise maht 2818 ktoe (2010) < 2818 ktoe lõpptarbimist. 8.3.1. Energiatõhusa hoonete soojustamise ja jahutamise jõustamine. Tulemus 0 0 0 0 0 Aasta läbi kasutatavate hoonete tehnilised tingimused sätestavad passiivse Aasta läbi kasutatavate hoonete tehnilistes tingimustes passiivse jahutuse jahutuse kasutamise kohustuse, mis aitab vähendada elektriliste kliimaseadmete 8.3.1.1. MKM 0 0 0 0 0 kasutamise kohustuse sätestamine. kasutusest tulenevat elektrienergia tarbimist, või eelistavad taastuvatest energiaallikatest toodetud kohapealset või kaugjahutust. Hoonete soojustamisel taastuvast loodusvarast valmistatud soojustusmaterjali kasutamist soodustav regulatsioon (nt ehitusseadustik, hoone energiatõhususe Hoonete soojustamisel taastuvast loodusvarast valmistatud soojustusmaterjali 8.3.1.2. miinimumnõuded) on olemas ja hoonete välispiirete sooja- ja tuulepidavus on MKM KeM 0 0 0 0 0 kasutamist soodustava regulatsiooni koostamine ja/või täiendamine. paranenud, mis lisaks energia kokkuhoiule vähendab suurenenud niiskusega siseruumidest tingitud terviseriske. Planeerimisseaduse põhimõtete (§ 12) ja detailplaneeringute ülesannete (§ 126 Detailplaneeringu koostamisel ja haljastuse planeerimisel arvestatakse hoonete 8.3.1.3. lg 1 p 12) raames haljastuse lahenduste väljatöötamisel hoonete energiasäastu ja MKM KOV 0 0 0 0 0 energiasäästu ja tuulekaitse tingimustega. tuulekaitse tingimuste seadmine. 8.3.2. Energiatõhusate kuivendus- ja niisutussüsteemide kasutamise jõustamine. Tulemus 25 000 25 000 0 0 50 000 Maaparandusseadus, maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded, Maaparandusseaduse, selle määruste ja veeseaduse vesikonna maaparandussüsteemi kasutuselevõtu akti sisu- ja vorminõuded ning veeseaduse 8.3.2.1. meetmeprogrammi täiendamine kavandatava maaparandussüsteemi vesikonna meetmeprogrammi veesäästlikku niisutustehnikat edendavad meetmed MeM 0 0 0 0 0 energiatarbe kirjeldamise nõudega. (§ 315, lg 4) sätestavad kavandatava maaparandussüsteemi energiatarbe kirjeldamise nõude. Põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas energiatõhusa niisutuse ja Põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas on tehtud energiatõhusate kuivendus ja 8.3.2.2. MeM 25 000 25 000 0 0 50 000 kuivenduse rajamise juhendmaterjali koostamine. niisutussüsteemide rajamise uuring ning koostatud on vastav juhendmaterjal. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 0 0 0 0 0 Mistahes kliimariskide avaldumine ei mõjuta tarbijate soojuse ja jahutusega 8.4. Primaarenergia tarbimine soojatootmiseks 20,4 TWh/a (2012) ≤ 19,5 TWh /a varustatust. Soojavarustuse ümberkorraldamine tõhusamaks ja kliimariskide 8.4.1. Tulemus 0 0 0 0 0 minimeerimine soojatootmise valdkonnas. Seadusandluse (nt kaugkütteseadus, ehitusseadustik, hädaolukorra seadus, nende Kliimamuutuste mõjuga arvestamine regulatsioonide väljatöötamisel ning rakendusaktid, seonduvad meetmemäärused, normid, nõuded) uuendamisel 8.4.1.1. MKM 0 0 0 0 0 uuendamisel. tagatakse kirjeldatud või viidatud projekteerimisnormide ja standardväärtuste vastavus tegeliku kliimaatilise olukorra ja tulevikuprognoosidega. Eelarve kajastub Katelde vahetuse, renoveerimise ja/või kodumaisetele odavamatele kütustele „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" Investeeringutoetuste olemasolu, tõhusam soojatootmine, väiksem kaoenergia Eelarve kajastub „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" rakenduskavas (2014-2020) (m 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i keskkonnaprogrammi 8.4.1.2. (nt puit, põhk, turvas jne) üleviimise ning piirkondades, kus kaugküte pole MKM vahendites. rakenduskavas (2014-2020) (m maksumus ja soojatootmisel primaarenergia kasutamise vähenemine. majanduslikult jätkusuutlik, lokaal- ja kohtküttele ülemineku toetamine. 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i keskkonnaprogrammi vahendites. Eelarve kajastub Kaugkütteseaduse kohandamine investeeringute motiveerimiseks ja turu „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" Investeeringutoetuste olemasolu, soojuse jaotussüsteemide suurem sõltumatus Eelarve kajastub „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" rakenduskavas (2014-2020) (m 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i keskkonnaprogrammi 8.4.1.3. osaliseks liberaliseerimiseks ning soojusmajanduse arengukavade koostamine ja MKM rakenduskavas (2014-2020) (m ilmastikust ja kaugkütte soojuskao vähenemine. vahendites. rakendamine koos kaugküttesüsteemide soojatorustiku vahetusega. 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i keskkonnaprogrammi vahendites. Alaeesmärk Indikaator Algtase (aasta) 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 Mistahes kliimariskid ei takista elektri tootmist Eesti tarbijate vajadusi 8.5. Elektrituruseadusega kehtestatud kehtiva varustuskindluse n-1-1 nõude täitmine n-1-1 nõue täidetud (2014) rahuldavas mahus. 8.5.1. Elektrienergia tarbimise juhtimise süsteemi väljaarendamine. Tulemus 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 Äärmuslike ilmaolude ajal elektritarbimise juhtimiseks teavitussüsteemi loomine 8.5.1.1. Elanikkond teab äärmuslike ilmaolude ajal elektritarbimist vähendada. MKM 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 ja käitamine. Rahaeraldis aruka juhitava elektrivõrgu, arvestite, internetirakenduste, hoonete ja Elektrienergia tarbimise kaugjuhtimist ja ööpäevase tippkoormuse hajutamist Eelarve kajastub „Energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakenduskavas (2016-2019) (täidab arengukava meetme 1.6. "Energeetikaalane haldusvõimekus ja 8.5.1.2. rajatiste automaatikaseadmete ning elektrienergia salvestamise seadmete MKM võimaldavate rakendusuuringute mahu suurendamine. väliskoostöö" tegevust 1.6.9 "Osalemine IEA rakenduslepingutega rahvusvahelises valdkondlike ekspertidega koostöös"). rakendusuuringuteks 500 000 €/a. Elektrituruseadus, maagaasiseadus, vedelkütuste seadus, vedelkütustevaru seadus, Seadusandluse täiendamine elementaarse elektrivarustuse ja elektrivarustusest ehitusseadustik ja planeerimisseadustik võimaldavad elektrienergia tarbimise Eelarve kajastub „Energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakenduskavas (2016-2019) (täidab arengukava meetme 1.1. "Elektrienergia tootmise arendamine" tegevust 1.1.1 "Seadusandluse muutmine elektrien 8.5.1.3. sõltumatu kütte tagamise ning elektrienergia tarbimise kaugjuhtimise ja kaugjuhtimist ja määravad alates 2020. a ehitatavatele liginullenergiahoonetele MKM tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu ööpäevase tippkoormuse hajutamise võimaldamiseks. mikroenergiatootmise seadmete (PV-paneelid, väiketuulikud, soojust salvestavate suurendamiseks"). ahjude, portatiivsete generaatorite jms) lisamise kohustuse.  Seos teiste (valdkonna) arengukavadega, (valdkonna) Periood 2021-2030 Periood 2017-2030 EA liik EA konto Toetus COFOG eesmärkide, meetmete ja tegevustega #REF! #REF! 16 915 000 24 780 000 < 22,5% < 500 15 < 5 000 0 inimest 6 465 000 6 940 000 > 90% haavatavatest kaetud Rakendatud täielikult > 90% KOV-idest on olemas tegevusplaanid Kõikidel vajalikel juhtudel 40% 6 265 000 6 690 000 500 000 700 000 100 000 140 000 5 000 25 000 0 40 000 30 000 50 000 300 000 375 000 1 000 000 1 030 000 300 000 300 000 RE 30 000 30 000 0 0  4 000 000 4 000 000 200 000 250 000 100 000 150 000 100 000 100 000 10 450 000 17 840 000 40% elanikest teadvustab kliimariske Kombineeritud hädaolukordade riskianalüüsid Koostöö-mehhanism täpsustatud 10 450 000 17 840 000 50 000 90 000 0 0 0 0 0 250 000 10 000 000 16 700 000 400 000 800 000 7 050 000 8 437 000 4 000 8 400 108% Täpsustatud 40% elanikest teadvustab kliimariske 20 ÜP 500 000 665 000 140 000 190 000 360 000 475 000 1 250 000 2 312 000 40 000 80 000  370 000 522 000 400 000 560 000 160 000 260 000 40 000 120 000 60 000 240 000 40 000 120 000 100 000 250 000 0 0 40 000 160 000 RE m.T.1.1.2; m.T.1.1.1; m.T.1.1.5; m.T.1.2.3; m.T.1.2.5; 5 190 000 5 250 000 m.T.2.18. 0 0 m.T.1.1.2 0 0 100 000 140 000 5 000 000 5 000 000 m.T.1.1.1 0 20 000 90 000 90 000 m.T.1.1.2; m.T.1.2.9; m.T.2.4.; m.T.2.7.; m.T.2.22.; 110 000 190 000 M.e.6.1.; M.e.6.4.; M.e.6.5. 100 000 140 000 BioClim 1.3 ; ENFRA m.T.1.2.11 0 0 ENFRA m.T.1.2.11; m.T.1.2.9 10 000 50 000 m.T.2.4.; m.T.2.7. 0 20 000 m.T.1.1.2  0 20 000 9 720 000 17 094 000 Teadusuuringute põhjal on Teadusuuringute põhjal on ülevaade kliimamuutuste mõjust ülevaade kliimamuutuste mõjust elurikkusele ning rakendatakse elurikkusele ning rakendatakse meetmeid elurikkuse ning meetmeid elurikkuse ning ökosüsteemide terviklikkuse ja ökosüsteemide terviklikkuse ja funktsioneerimise säilimiseks funktsioneerimise säilimiseks Täpsustatud teave Täpsustatud teave ökosüsteemiteenuste pakkumise ökosüsteemiteenuste pakkumise mahu ja kvaliteedi kohta mahu ja kvaliteedi kohta 2 160 000 6 210 000 välja on selgitatud kliimamuutustele välja on selgitatud suhtes ohustatud liigid ja kliimamuutustele suhtes rakendatud meetmed nende ohustatud liigid ja rakendatud kaitseks meetmed nende kaitseks uute Eestisse jõudvate uute Eestisse jõudvate invasiivsete invasiivsete võõrliikide arv on võõrliikide arv on minimaalne, sisse minimaalne, sisse on viidud on viidud invasiivsete võõrliikide invasiivsete võõrliikide seireprogramm ning olemasolevad seireprogramm ning invasiivsed võõrliigid on kontrolli all olemasolevad invasiivsed võõrliigid on kontrolli all kaitstavate alade pindala on kaitstavate alade pindala on säilitatud ja vajadusel säilitatud ja vajadusel suurendatud suurendatud ning elupaigad ja ning elupaigad ja kaitstavad alad on kaitstavad alad on piisavalt piisavalt sidusad tagamaks alade sidusad tagamaks alade efektiivsust ehk toetamaks efektiivsust ehk toetamaks ökosüsteemide terviklikkuse ja ökosüsteemide terviklikkuse ja funktsioneerimise säilimist funktsioneerimise säilimist 1 050 000 2 600 000 0 500 000 0 0 0 0 500 000 500 000 500 000 500 000 0 0 0 0 50 000 100 000 0 1 000 000 0 0 0 0 1 050 000 2 000 000 50 000 100 000 0 0 1 000 000 1 400 000  0 500 000 0 0 60 000 1 610 000 0 500 000 0 0 0 0 60 000 110 000 0 500 000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 500 000 3 350 000 4 620 000 Elupaikade mitmekesisus ja levik ei Elupaikade mitmekesisus ja levik ole vähenenud võrreldes ei ole vähenenud võrreldes algtasemega algtasemega 1 500 000 2 100 000 1 500 000 2 100 000 0 0 0 0 500 000 900 000 500 000 900 000 0 0 0 0 0 100 000 0 100 000 350 000 520 000  300 000 420 000 50 000 100 000 0 0 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 RE 0 0 0 0 0 0 1 350 000 2 490 000 hea või väga hea ökoloogiline hea või väga hea ökoloogiline seisundiklass seisundiklass 0 100 000 0 0 0 100 000 1 000 000 1 700 000 0 50 000 1 000 000 1 400 000 0 250 000 0 200 000 0 200 000 350 000 490 000 350 000 490 000 910 000 1 254 000  kõikide võtmeliikide levik vastab kõikide võtmeliikide levik vastab HKS tasemele HKS tasemele vähemalt hea (aastaks 2030 on vähemalt hea (aastaks 2030 on paranenud senised veekogumite paranenud senised veekogumite seisundid) seisundid) Uute võõrliikide arvukus on väike. Uute võõrliikide arvukus on väike. 20 000 28 000 0 0 0 0 0 0 20 000 28 000 890 000 1 226 000 20 000 28 000 850 000 950 000 20 000 38 000 0 110 000 0 100 000 1 950 000 2 520 000 Olemas on metsa-, soo-, niidu-, Olemas on metsa-, soo-, niidu-, rohumaa- ja rohumaa- ja mullaökosüsteemiteenuste mullaökosüsteemiteenuste klassifikatsioon klassifikatsioon Ökosüsteemiteenuste mahtu, Ökosüsteemiteenuste mahtu, kvaliteeti ja nende rahalist kvaliteeti ja nende rahalist väärtust väärtust arvestatakse arvestatakse keskkonnatasudes ja keskkonnatasudes ja planeeringutes planeeringutes Teadlikkus ökosüsteemiteenustest Teadlikkus ja nende rahalisest väärusest on ökosüsteemiteenustest ja nende suur. rahalisest väärusest on suur. 800 000 1 070 000 0 100 000 150 000 150 000 50 000 50 000 450 000 620 000  100 000 100 000 50 000 50 000 200 000 200 000 0 0 50 000 50 000 100 000 100 000 50 000 50 000 0 0 50 000 50 000 50 000 50 000 900 000 1 200 000 100 000 100 000 RE 100 000 100 000 RE 700 000 800 000 0 200 000 18 295 000 30 545 000 seonduvad strateegilised seonduvad strateegilised planeerimisdokumendid planeerimisdokumendid arvestavad arvestavad kliimakohanemise kliimakohanemise vajadusega vajadusega Kliimamuutuste alane teadlikkus on Kliimamuutuste alane teadlikkus suur. on suur. loodusvarade kasutusmäär loodusvarade kasutusmäär arvestab kliimamuutusi arvestab kliimamuutusi 6 000 000 11 800 000 ≥ 100% algtasemest ≥ 100% algtasemest > 100% algtasemest > 100% algtasemest > 100% algtasemest > 100% algtasemest > 100% algtasemest > 100% algtasemest  0 0 Rahastus MAK-i eelarvest Rahastus MAK-i eelarvest 0 0 0 0 Rahastus MAK-i eelarvest Rahastus MAK-i eelarvest 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 500 000 1 500 000 1 500 000 1 500 000 RE 500 000 700 000 500 000 700 000 RE 0 0 0 0 0 50 000 0 50 000 RE 350 000 2 250 000  0 950 000 0 550 000 0 400 000 350 000 350 000 60 000 60 000 60 000 60 000 0 0 Rahastus MAK-i Teavitamise ja Rahastus MAK-i Teavitamise ja nõustamise meetme eelarvest nõustamise meetme eelarvest 90 000 90 000 90 000 90 000 500 000 750 000 0 100 000 RE 500 000 650 000 RE 3 000 000 6 400 000 0 2 500 000 3 000 000 3 900 000 2 990 000 5 850 000 Puidu väärtus kasvab 10-20% Puidu väärtus kasvab 10-20% Metsataimede ellujäämuse Metsataimede ellujäämuse paranemine ja metsa juurdekasvu paranemine ja metsa juurdekasvu suurenemine 10-20% suurenemine 10-20% Kaitsemetsade osakaal ei kahane Kaitsemetsade osakaal ei kahane Pideva seire käigus avastatakse Pideva seire käigus avastakse olulised patogeenid kiiremini ning olulised patogeenid kiiremini ning metsa tervislik seisund paraneb 10- metsa tervislik seisund paraneb 20% 10-20% Pinnast ja metsamulda lõhutakse Pinnast ja metsamulda lõhutakse vähem ning teed ja vähem ning teed ja kuivendussüsteemid on kuivendussüsteemid on korrastatud korrastatud vastavalt uutele vastavalt uutele põhimõtetele põhimõtetele 290 000 600 000 90 000 150 000 0 50 000  200 000 400 000 0 0 2 200 000 4 295 000 2 200 000 4 200 000 0 95 000 0 0 0 0 0 0 500 000 850 000 400 000 560 000 100 000 200 000 0 90 000 0 105 000 0 80 000 0 25 000 5 400 000 8 400 000 Kalavarud on heas seisus, st Kalavarud on heas seisus, st varude varude looduslik looduslik taastootmisvõime on taastootmisvõime on hoolimata hoolimata püügisurvest püügisurvest maksimaalne; maksimaalne; kalastiku struktuur kalastiku struktuur on tasakaalus on tasakaalus ega mõjuta oluliselt ega mõjuta oluliselt negatiivselt negatiivselt veeökosüsteeme veeökosüsteeme 0 100 000 0 100 000 400 000 800 000 400 000 800 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 5 000 000 0 2 500 000 0 2 500 000 50 000 110 000 Võimalikult vähe praegusest Võimalikult vähe praegusest erinev erinev 14 500 14 500 50 000 110 000 5.9  50 000 110 000 3 515 000 3 865 000 läbi viidud vajalikud uuringud, läbi viidud vajalikud uuringud, turismi arendusorganisatsioonid ja - turismi arendusorganisatsioonid ettevõtjad on teadlikud ja -ettevõtjad on teadlikud meetmetest ja need on meetmetest ja need on integreeritud asjakohastesse integreeritud asjakohastesse arengukavadesse arengukavadesse 3 515 000 3 865 000 3 315 000 3 315 000 100 000 100 000 100 000 100 000 0 350 000 340 000 520 000 uuring tehtud ja tulemused uuring tehtud ja tulemused rakendatud rakendatud 340 000 520 000 0 150 000 140 000 150 000 50 000 70 000 150 000 150 000 12 175 000 13 244 000 5% SKP-st < 30% 80 000 160 000 5 1 0 40 000 0 40 000 0 0 0 0 0 0  0 0 80 000 120 000 0 20 000 0 10 000 0 10 000 10 000 10 000 15 000 15 000 15 000 15 000 20 000 20 000 20 000 20 000 135 000 170 000 1 2 korda Hädaolukordade riskianalüüsid: „Raskete tagajärgedega 135 000 170 000 torm“; Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 135 000 170 000 0 0 Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 0 0 9 660 000 9 840 000 9 miljonit € 120 <1 Hädaolukorra seadus; Hädaolukordade riskianalüüsid: 9 660 000 9 840 000 „Raskete tagajärgedega torm“ 9 300 000 9 300 000  360 000 540 000 1 200 000 1 524 000 200 000 244 000 0 10 000 100 000 117 000 100 000 117 000 1 000 000 1 280 000 1 000 000 1 280 000 1 100 000 1 550 000 >1 1 100 000 1 550 000 0 0 500 000 700 000 600 000 850 000 6 310 000 9 385 000 0 0 0 0 0 < 20% 5 000 220 000 600 000 220 000 600 000 Hädaolukordade riskianalüüsid 60 000 230 000 160 000 370 000 375 000 500 000 120 180  95% 95% 80% Hädaolukordade riskianalüüsid, Eesti Keskkonnastrateegia 375 000 500 000 aastani 2030 150 000 200 000 225 000 300 000 660 000 930 000 Hädaolukordade riskianalüüsid, Veeseadus, Eesti 550 000 780 000 Keskkonnastrateegia aastani 2030 100 000 175 000 450 000 605 000 110 000 150 000 110 000 150 000 3 175 000 4 375 000 150 5 5 Looduskaitse arengukava aastani 2020 , 2 175 000 2 875 000 Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015-2018 75 000 125 000 200 000 400 000 300 000 600 000 1 600 000 1 750 000 Looduskaitse arengukava aastani 2020, 1 000 000 1 500 000 Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015-2018, Elukestva õppe strateegia 2020 75 000 125 000 250 000 400 000 675 000 975 000 1 880 000 2 980 000  150 210 3 vähemalt 3 60 000 90 000 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 60 000 90 000 1 000 000 1 400 000 Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015-2018 1 000 000 1 400 000 Maksumus asendatud *-ga, sest rahastamine sõltub konkursi tulemustest (HTM-i soovituste kohaselt märgitakse sellisel viisil summasid, mis nt sõltuvad konkursi tulemustest. Rahastamise eeltingimuseks on, et KeM annab Horisont 2020 raames välja kuulutatud rahvusvahelistes * * teadustegevuse algatustes osalemise soovist teada ETAg-i poolt koostatavasse iga-aastasesse osaluskavasse. ETAg saab kaasrahastada vaid juhul kui ka KeM rahaliselt panustab. ETAg vajab kaasrahastamiseks heakskiitu ETAg-i hindamisnõukogult. Osalemise eelduseks on, et Horisont 150 000 410 000 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 0 200 000 150 000 210 000 0 0 Eelarve sisaldub "Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020" vahendites (m 6.2.1., m.6.2.3, 0 0 m.62.4.) ning KIK-i keskkonnaprogrammi vahendites (Hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks). 200 000 280 000 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 100 000 140 000 100 000 140 000 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, 350 000 580 000 Keskkonnaministeeriumi arengukava 2015-2018 40 000 60 000 310 000 520 000 0 0 120 000 220 000 120 000 220 000 0 0  Arengukoostöö arengukava 2016-2020 meede ja indikaator abi on nimetatud 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 6 680 000 7 820 000 5 120 000 120 000 Jaotusvõrgus elektrikatkestuste keskmine kogukestus minutites ühe tarbimiskoha kohta < 50 min/a. Gaasitarnete aastane summaarsete katkestuste kestus tundides < 130 tundi aastas. 3. Mobiilsidelevi (kiire 4G) territoriaalne kaetus teenusepakkuja levialas keskmiselt, protsentides kogu Eesti territooriumist 100%. 120 000 120 000 70 000 70 000 50 000 50 000 220 000 320 000 Kevadise raskeveokite massipiiranguga riigimaanteede kogupikkus < 3000 km (ei ületa 3000 km) 220 000 320 000 Eelarve lisandub TAK arengukava 2014-2020“ rakendusplaanile (2014-2017) ning toetab arengukava 1. eesmärki „Mugav ja nutikas liikumiskeskkond“ ja transpordi arengukava 1. eesmärki „Mugav ja nutikas 100 000 200 000 liikumiskeskkond“). Tegevuste maksumused mis esitatud pärast aastat 2017, soovituslikult lisada Transpordi arengukava rakendusplaani eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000 40 000  0 0 0 0 Täidab TAKi 2.eesmärki „Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus“). Tegevuste maksmused mis esitatud pärast aastat 2020, eehoiukava eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. soovituslikult lisada Teehoiukava eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. 0 250 000 Energiamärgisele C vastavate korterelamute osakaal > 50% Energiamärgisele C vastavate eramute osakaal > 40% 0 50 000 0 25 000 0 25 000 0 0 0 0 Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019 (täidab 0 arengukava meedet 2.4. Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine). Aastatel mil hetkel planeeritav rakendusplaan aastani 2019 on kaotanud Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019 (täidab 0 arengukava meedet 2.4. Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine). Aastatel mil hetkel 0 50 000 0 10 000 0 40 000 0 50 000 0 50 000 0 0 Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019. Aastatel mil hetkel planeeritav rakendusplaan aastani 2019 0 0 on kaotanud kehtivuse, eelarve soovituslikult lisada rakendusplaani uude eeldatavasti vastu võetavasse versiooni. Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019. Aastatel mil hetkel planeeritav rakendusplaan aastani 2019 e hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine) on kaotanud kehtivuse, eelarve soovituslikult lisada rakendusplaani uude eeldatavasti vastu võetavasse versiooni. ava eesmärki 2.7. Avaliku sektori eeskuju) Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019. 0 100 000  0 100 000 Eelarve kajastub "Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakendusplaanis aastateks 2016-2019 (täidab 450 000 000* 450 000 000* meetme eesmärki 2.5. Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine). Aastatel mil hetkel 3 300 000 3 450 000 Ilmastikuoludest tekkinud liiklusseisakud ja -kahjud on vähenenud. 3 300 000 3 450 000 Eelarve kajastub „Transpordi arengukava 2014-2020“ rakendusplaanis (2014-2017) (täidab arengukava 3. eesmärki „Liikluskahjude vähenemine“). Tegevuste maksumused mis 1 000 000 1 150 000 esitatud pärast aastat 2017, soovituslikult lisada Transpordi arengukava rakendusplaani eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. Täidab TAK 2014-2020 eesmärki 2 "Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus". Perioodi 2021-2030 korral, tegevuste 1 500 000 1 500 000 maksumused soovituslikult lisada Transpordi arengukava rakendusplaani eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. Täidab TAK 2014-2020 eesmärk 1 „Mugav ja nutikas liikumiskeskkond“. Perioodi 2021-2030 korral, tegevuste 400 000 400 000 maksumused soovituslikult lisada Transpordi arengukava rakendusplaani eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. 400 000 400 000 3 040 000 3 680 000 Raudteetranspordi osakaal aastases Eesti reisijateveost > 15%. 3 040 000 3 680 000 Eesti 2030+ 4.2. Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil, 4.3. 0 Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga. Perioodi 2021-2030 korral, tegevuste maksumused soovituslikult lisada Transpordi arengukava rakendusplaani eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. Eelarve kajastub „Transpordi arengukava 2014-2020“ rakendusplaanis (2014-2017) (täidab „Transpordi arengukava 2014-2020“ 1. eesmärki "Mugav ja nutikas 3 000 000 3 600 000 liikumiskeskkond" ja 3. eesmärki „Liikluskahjude vähenemine“). Tegevuste maksumused mis esitatud pärast aastat 2017, soovituslikult lisada Transpordi arengukava rakendusplaani eelduslikult uude vastuvõetavasse versiooni. 40 000 80 000 950 000 2 300 000 < 50 min/a 0 0 < 25 %. < 70%.  ≥ 10%. 0 0 Eelarve kajastub „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" Eelarve kajastub Eelarve kajastub rakenduskavas (2014-2020) (m 6.2.1.). Tulevikus hakkab „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" kajastuma "Energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakenduskavas (2014-2020) (m rakenduskavas (2014-2020) (m rakendusplaanis (täidab arengukava meedet 1.5 6.2.1.). 6.2.1.). Soojusenergia tõhus tootmine ). 900 000 2 100 000 > 78,089 TWh/a > 78,089 TWh/a 1400 teavitatud huvigruppide 700 teavitatud huvigruppide esindajat ja 80 koolitatud esindajat ja 40 koolitatud konsulenti konsulenti 900 000 2 100 000 900 000 1 800 000 0 120 000 0 180 000 0 0 ENMAK 2030+, mikroenergia toetusprogramm 0 0 0 0 Eelarve sisaldub" ENMAK 2030+ Eelarve sisaldub" ENMAK 2030+ meetme 1.6 all "Energeetikaalane meetme 1.6 all "Energeetikaalane väliskoostöö ja haldusvõimekus" väliskoostöö ja haldusvõimekus" (toetab arengukava eesmärki 4.2. (toetab arengukava eesmärki 4.2. ENMAK 2030+ Varustuskindlus: Eestis on tagatud Varustuskindlus: Eestis on pidev energiavarustus). Tegevust tagatud pidev energiavarustus). toetab ka Mikroenergia Tegevust toetab ka Mikroenergia toetusprogramm. toetusprogramm.  0 50 000 < 2058 ktoe 0 0 0 0 0 0 0 0 Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja 0 50 000 kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020, Maaelu arengukava 2014–2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja 0 0 kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020, Maaelu arengukava 2014–2020 Põllumajandussektoris kliimamuutuste leevendamise ja 0 50 000 kliimamuutustega kohanemise tegevuskava 2012–2020, Maaelu arengukava 2014–2020 0 0 < 11,8 TWh/a 0 0 0 0 Eelarve kajastub „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" Eelarve kajastub Eelarve kajastub rakenduskavas (2014-2020) (m 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" (kusjuures väljamaksed on planeeritud kuni 2022) ning KIK-i rakenduskavas (2014-2020) (m rakenduskavas (2014-2020) (m keskkonnaprogrammi vahendites. Tulevikus hakkab 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i kajastuma "Energiamajanduse arengukava aastani 2030" keskkonnaprogrammi vahendites. keskkonnaprogrammi vahendites. rakendusplaanis (täidab arengukava 1. eesmärki Eelarve kajastub „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" Eelarve kajastub Eelarve kajastub rakenduskavas (2014-2020) (kusjuures väljamaksed on „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" „Ühtekuuluvuspoliitika Fondide" planeeritud kuni 2022) (m 6.2.2) ning KIK-i rakenduskavas (2014-2020) (m rakenduskavas (2014-2020) (m keskkonnaprogrammi vahendites. Tulevikus hakkab 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i 6.2.1., m.6.2.3, m.6.2.4.) ning KIK-i kajastuma "Energiamajanduse arengukava aastani 2030" keskkonnaprogrammi vahendites. keskkonnaprogrammi vahendites. rakendusplaanis (täidab arengukava 1. eesmärki 50 000 150 000 Elektritururseadusega kehtestatud kehtiva varustuskindluse n-1-1 nõude täitmine kogu aasta lõikes 50 000 150 000 ENMAK 2030+, Eesti 2020 50 000 150 000 Eelarve kajastub „Energiamajanduse arengukava aastani 2030" rakenduskavas (2016-2019) (täidab arengukava 6. "Energeetikaalane haldusvõimekus ja meetme 1.6. Energeetikaalane haldusvõimekus ja ertidega koostöös"). väliskoostöö, tegevust 1.6.9 "Osalemine IEA rakenduslepingutega rahvusvahelises valdkondlike ekspertidega koostöös"). Eelarve kajastub Aastatel milarengukava „Energiamajanduse hetkel kehtiv aastani 2030" rakenduskavas (2016-2019) (täidab arengukava damine" tegevust 1.1.1 "Seadusandluse muutmine elektrienergia tõhusa meetme 1.1. Elektrienergia tootmise arendamine, tegevust "1.1.1 Seadusandluse muutmine elektrienergia tõhusa tootmise tagamiseks ja taastuvelektri osakaalu suurendamiseks"). Aastatel mil hetkel kehtiv rakendusplaan on kaotanud kehtivuse, eelarve soovituslikult lisada Lühend Osapool Haldusala EAS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus MKM EJS Eesti Jahimeeste Selts ETAg Eesti Teadusagentuur SA HTM HKS Hea Keskkonnaseisund HTM Haridus- ja Teadusministeerium KaM Kaitseministeerium KAUR Keskkonnaagentuur KeM KeM Keskkonnaministeerium KIK Keskkonnainvesteeringute Keskus KKA Keskkonnaamet KKI Keskkonnainspektsioon KL Kaitseliit KOV Kohalik omavalitsus KPO Kindlustuspoliitika osakond KSH keskkonnamõjude strateegiline hindamine KuM Kultuuriministeerium MeM Maaeluministeerium MKM Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MNT Maanteeamet PMA Põllumajandusamet PMK Põllumajandusuuringute Keskus PRIA Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PäA Päästeamet SiM RaM Rahandusministeerium RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SiM Siseministeerium SoM Sotsiaalministeerium VKE väike- ja keskettevõte VM Välisministeerium VTA Veterinaar- ja Toiduamet ÜP üldplaneering omanikud Maa-amet teadusasutused Arengufond ministeeriumid TÜ Meresüst Tartu Ülikooli Meresüsteemide osakond RK Riigikantselei Maavanem SKA Sisekaitseakadeemia