Taristuministri määruste muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/26/56 Taristuministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 § 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Käskkirjas sätestatakse, milliste käesoleva määruse § 6 lõikes 2 loetletud tegevuste jaoks avatavas taotlusvoorus toetust antakse. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (2) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“. § 2. Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“. § 3. Taristuministri 20.05.2025 määruse nr 28 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 20.05.2025 määruse nr 28 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“. § 4. Taristuministri 22.11.2024 määruse nr 75 „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 22.11.2024 määruse nr 75 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarved ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“. § 5. Taristuministri 30.09.2025 määruse nr 61 „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 30.09.2025 määruses nr 61 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud käskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud investeerimise lisakulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 või lõikes 11 sätestatud tingimuste järgi;“; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 või lõike 8 tingimuste järgi;“; 4) paragrahvi 6 lõike 7 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) energiatootmine, välja arvatud energiatõhusust suurendavad lahendused, mis vastavad § 2 punkti 8 definitsioonile; 10) taastuvenergia salvestamise lahendused, välja arvatud § 2 punkti 8 kohaselt energiatõhusust suurendavad lahendused;“. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) Minister Marten Kokk Kantsler  Ministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse toetuste andmise tingimusi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetme number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ elluviimiseks kehtestatud määrustes. Eelnõukohase määrusega muudetakse viit ringmajanduse korraldamise määrust, millest jäetakse välja nõue suunata vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone ning viiendas täpsustakse ka kulude abikõlblikkuse teksti selgemaks. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ilma eraldi sätteta. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg ([email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel ([email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], tel 626 2948). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits - ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Määruse eesmärk Määrusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ elluviimiseks kehtestatud määrustes. Eesti Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis on määratud oluline suund: Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise parendamine ettevõtlustoetuste jaotamisel. Selle suuna eesmärk on tagada, et toetuste jagamisel oleks suurem regionaalne tasakaal. Konkreetsemalt näeb plaan ette vähemalt 40% ettevõtlustoetuste suunamist väljapoole peamisi majanduspiirkondi, nagu Tallinn ja Tartu regioonid. See samm on osa laiemast algatusest „Rohelisem Eesti“, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku arengut kogu riigis. 25.01.2024 valitsuskabineti nõupidamisel otsustati mh, et Kliimaministeeriumil seirab toetuste regionaalset jaotumist ja lisab kõikidesse selle algatuse ettevõtlusmeetmete toetusmäärustesse sätte, et vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone, ning kehtestab eesmärgi saavutamiseks vajaliku rakendusmehhanismi. Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest oli Kliimaministeeriumi kaudu ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete maht 110,78 miljonit eurot, millest 44,31 miljonit eurot ehk 40% oli plaanitud suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Kaitsevaldkonda lisaraha suunamise tõttu tuli ringmajanduse valdkonnast ära suunata 35 388 193 eurot. Seda eelkõige seetõttu, et riigi jäätmekava ja jäätmereformi tegemine võttis aega (2025. aasta detsembris võeti vastu jäätmeseaduse muudatus). Kliimaminister kinnitas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ 20. detsembril 2023. a ning jäätmereformi elluviimine algas 17.01.2026. Praegu on ringmajanduse toetusmeetme maht 75,65 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi ettevõtlusmeetmetega on seotud 70,55 miljonit eurot, millest omakorda vähemalt 28,22 miljonit eurot on vajalik suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmed on Kliimaministeeriumis ainult ringmajanduse korraldamiseks. Regionaalse sätte lisamine toetusmäärustesse ei ole enam tulemuslik, kuna meetmete eelarvete olulise vähendamise tõttu muutusid oluliselt ka eelarvete proportsioonid (nt kahes meetmes on mõlema meetme eelarve ca 500 000 €). Seetõttu sõltub sätte tulemuslikkus üksikutest taotlustest. Kuigi erinevad toetusskeemid panustavad regioonidesse erinevalt, saaks kõigist kõnealustest toetustest vähemalt 40% suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Tabelis 1 on esitatud andmed seisuga 28.05.2026 ringmajanduse korraldamiseks ettevõtlusse suunatud toetustest. Seni on rahastatud taotlusi väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda juba rohkem kui 40% ELi toetuste mahust ettevõtetele, s.o 37 miljonit euro ulatuses. Seega on juba täidetud sekkumistes kokku, et vähemalt 40% toetustest suunatakse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. Tabel 1. Ettevõtetele suunatud toetuste info Rahastatud taotlused väljapoole Avatud vooru Rahastatud Tallinna-Tartu ELi eelarve taotlused piirkonda Tegevused (sekkumised) (euro) (euro) (euro) Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt 584 946 232 459 28 202 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE- de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 30 500 000 24 273 480 17 304 583 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine 500 000 42 855 13 117 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 963 077 17 936 957 15 031 788 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine 14 000 000 10 797 813 4 936 485 KOKKU: 70 548 023 53 283 564 37 314 175 Kokkuvõttes, perioodi 2021–2027 raames on Kliimaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ühine eesmärk tagada, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest läheb väljapoole Tallinna ja Tartu regioone, toetades sellega Eesti majanduse regionaalset tasakaalustamist ja keskkonnahoidlikku arengut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Kliimaministeerium seirab koostöös rakendusüksusega edaspidi toetuste regionaalset jaotumist ning jätkab toetusmeetmete (21.2.4.1) rakendamist selliselt, et ringmajanduse korraldamiseks antavast toetusest ettevõtetele suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel kahes piirkonnas: Tallinna ja Tartu regioonis ning väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Eelnõu §-ga 1 muudetakse taristuministri 25.11.2024 määrust nr 77. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 2 muudetakse taristuministri 25.02.2025 määrust nr 14. Vt p-s 2 esitatud selgitust. 2 Eelnõu §-ga 3 muudetakse taristuministri 20.05.2025 määrust nr 28. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 4 muudetakse taristuministri 22.11.2024 määrust nr 75. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 5 muudetakse taristuministri 30.09.2025 määrust nr 61. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Lisaks täpsustatakse määruse §-s 5 esitatud abikõlblike kulude kirjeldusi, et tagada toetuste saajate ja taotlejate õiglane kohtlemine. Punktides 2 ja 3 toodud muudatused täpsustavad, et Taristuministri 30.09.2025 määruse nr 61 § 6 lõike 2 punktide 6 ja 8 eesmärk ei ole olnud kitsendada Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (ÜGEM) artiklite 36 ja 38 tingimusi. Nimetatud sätted ei piira riigiabi andmist sellistele kuludele, mis on abikõlblikud ÜGEMi artikli 36 lõike 11 ja artikli 38 lõike 8 alusel. Varem lugesime ÜGEMi artikli 36 lõike 11 selle lõike 4 täpsustuseks, samamoodi nagu artikli 38 lõike 8 selle lõike 3 täpsustuseks. Seega on seni olnud ÜGEM artikli 36 lõikest 11 ja artikli 38 lõikest 8 lähtumine abikõlblikkuse tuvastamisel kooskõlas TAT regulatsiooniga. Muudatusega täpsustatakse abikõlblikke kulusid selliselt, et need oleksid üheselt mõistetavad kõikidele osapooltele. Punkti 4 eesmärk on täpsustada ja selgitada, millistel juhtudel mahuvad energiatootmisse ja - salvestusse tehtavad investeeringud määruse kohaldamisalasse. Meetme eesmärk ei ole nimetatud investeeringuid täielikult välistada, kuid on oluline silmas pidada, et vastavad investeeringud saavad eesmärgiga kooskõlas olla ainult juhul, kui nad otseselt panustavad taotleja tegevuse energiatõhususe suurendamisse määruse § 2 lg 8 mõistes. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 4. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise ajal teadaoleva info põhjal saab määruse eelarve vahenditega saavutada rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Määruse muudatusega kaotatakse ära määrustes kehtestatud eelarve jaotus regiooniti. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ka ilma eraldi sätteta, mille kohaselt tuli vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 3 Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika te rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kooskõlastustabel Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus Märkuse esitaja: Eesti Linnade ja Valdade Liit jätab muudatuse kooskõlastamata Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlasta eelnõu esitatud Selgitame. Tehtud ettepaneku kujul. Põhjendus: Eelnõuga soovitakse viiest ringmajanduse lõpptulemus (40% toetusmäärusest välja jätta nõue, mis kohustas suunama ringmajanduse korraldamise vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. sekkumistest) on juba täna Mõistame, et meetmete eelarvete oluline vähenemine võib saavutatud, sest suuname tekitada vajaduse toetustingimuste paindlikumaks muutmiseks. regionaalarengu Siiski ei tohiks eelarvete vähenemise tagajärjeks olla hoogustamiseks rohkem regionaalse tasakaalu põhimõtte nõrgenemine. Väiksematel ja vahendeid ringmajanduses kui keskustest kaugemal asuvatel omavalitsustel on ringmajanduse nõutud. Oleme andnud juba taristu arendamisel sageli suuremad suhtelised kulud. Senine võimaluse kõikide määruste 40% nõue on olnud oluline tagatis, et Euroopa Liidu vahendid alusel antavates taotlusvoorudes jõuaksid ka väljapoole tõmbekeskusi. Kui siduv kvoot võimaluse taotleda muuhulgas asendatakse üksnes eraldi arvestuse pidamisega, kaob selge vähemalt 40 % väljapoole mehhanism, mis tagaks vahendite jõudmise ka Tallinna ja Tartu regioone (40% äärepoolsematesse piirkondadesse. See süvendab ressursside nõue). Seda ei ole seni kõikides tsentraliseerimist ja vähendab väiksemate omavalitsuste määrustes täies mahus arenguvõimalusi. ELVL-i muudatusettepanek: Arvestades oma liikmete tagasisidet, teeme ettepaneku säilitada regionaalse kasutatud ning on oht, et tasakaalu tagamiseks siduv põhimõte, muutes selle samas vahendid jäävad üldse andmata. eelarve vähenemist arvestavalt paindlikumaks. Teeme Samas on ringmajanduse ettepaneku säilitada 40% regionaalne sihttase koos meetmete üleselt 40% nõue paindlikkusreegliga: määrustes tuleks sätestada, et vähemalt tänaseks juba täidetud ja saame 40% taotlusvooru eelarvest reserveeritakse projektidele, mis kinnitada, et oluliselt rohkem viiakse ellu väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Kasutamata vahendeid suunatakse jäänud osa võib ümber suunata alles juhul, kui väljastpoolt regionaalarengusse. Kuna meil nimetatud regioone ei ole tähtajaks esitatud piisavalt nõuetele ei ole seatud taotluste vastavaid ja sisuliselt põhjendatud taotlusi. Alternatiivina hindamisel lävendeid ja palume kehtestada hindamiskriteeriumides täiendav hindamine toimub taotlemise regionaalne eelis (lisapunktid), et vältida toetuste liigset esitamise järjekorra alusel, siis koondumist suurematesse linnapiirkondadesse. Oleme valmis ei saa ka taotlejatele eelnõu kooskõlastama, kui määrustesse lisatakse reaalne ja regionaalsuse eest rohkem toimiv mehhanism regionaalse tasakaalu tagamiseks. punkte anda. Märkuse esitaja: Regionaal ja Põllumajandusministeerium 4 Kobarmäärusega muudetakse viit ringmajanduse korraldamise Arvestatud. Lisatud seletuskirja määrust, millest jäetakse välja nõue suunata vähemalt 40% punkti 2 „Seega on juba täidetud toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Seletuskirja sekkumistes kokku, et vähemalt kohaselt regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ilma 40% toetustest suunatakse eraldi sätteta. Samas ei ole seletuskirjast välja loetav, kuidas väljaspoole Tallinna ja Tartu tagatakse regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Palume regioone.“ seletuskirja täiendada nii, et oleks arusaadav, et vähemalt 40% toetusest suunatakse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. 2021-2027 SF rakenduskava Rohelisema Eesti suuna Arvestatud. Analüüsi ettevõtlusmeetmetest tuleb VV otsuse kohaselt suunata tulemusena 25.01.2024 selgus, vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. et ettevõtjatele suunatud Esialgse kava alusel oli vastavate meetmete kogumaht 111 toetusmeetmete maht KliMis miljonit, pärast osa toetusvahendite kaitsevaldkonda suunamist on 110,78 miljonit eurot, on Rohelisema Eesti ettevõtlusmeetmete maht 70 548 023 millest 44,31 miljonit eurot ehk eurot. 70 548 023 eurost on seni toetusotsuseid tehtud 82% vähemalt 40% plaanisime ulatuses, millest väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda on suunata väljaspoole Tallinna ja suunatud 70,2% (40 440 256 eurot). See tähendab, et kui ka seni Tartu regioone. See summa veel kasutusele võtmata toetusest kõik suunataks Tallinna ja sisaldas peale ringmajanduse Tartu piirkonda, saaks 40% eesmärk ikkagi täidetud. Samas, korraldamise sekkumist ka esialgne Rohelisema Eesti ettevõtlusmeetmete toetusmaht oli sekkumist nr 21.2.2.11. Peale 111 miljonit, millest oli siht väljapoole Tallinna ja Tartu selle sekkumise toetuse linnapiirkonda suunata 44,31 miljonit. Seetõttu tuleks siiski täiendavat planeerimist ja soovitada jätkata jõupingutusi, et ka seni veel otsustega katmata toetuste kärpeid ei ole see toetuse puhul tehtaks võimalikult palju jõupingutusi selle meede KliMis arvestatav suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda. otseselt ettevõtluse meetmete hulka. Toetuse info on leitav siit: Avalike biometaani sisestuspunktide rajamine | Keskkonnainvesteeringute Keskus KliMil on jäänud PO2 osas ettevõtluse meetmete arvestusse ringmajanduse korraldamises avatud taotlusvoorud. Praegu on Kliimaministeeriumi ettevõtlusmeetmetega seotud 70,55 miljonit eurot, millest omakorda vähemalt 28,22 miljonit eurot on vajalik suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Seni on rahastatud taotlusi väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda juba rohkem kui 40% ELi toetuste mahust ettevõtetele, s.o 37 miljonit euro ulatuses. Märkuse esitaja: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega arvestamisel Eelnõuga kustutatakse viiest ringmajanduse määrusest nõue Arvestatud. Selgitatud eespool suunata toetuse andmise tingimuste tasandil vähemalt 40% kooskõlastustabelis Regionaal- taotlusvoorude eelarvest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. ja Põllumajandusministeeriu mi Samas jääb kehtima Eesti Vabariigi Valitsuse 2023–2027 märkuste juures. 5  tegevusprogrammis seatud eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole peamisi majanduspiirkondi (Tallinna ja Tartu regioonid). Kliimaministeerium on selle eesmärgi ettevõtlusmeetmete tasandil juba ületanud. Toetuse andmise tingimuste muutmisel on oluline teha koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et tagada toetuste andmisel jätkuv liikumine regionaalse tasakaalu suunas. 1. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 3 (taristuministri määruse nr 61 § 6 lg 2 Arvestatud. punktide 6 ja 8 muutmine) ja § 6 (eelnõu § 5 tagasiulatuv kohaldamine): lisatakse viited komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ÜGEM) artikli 36 lõike 11 ja artikli 38 lõikes 11 sätestatud tingimustele. Vastavalt eelnõu §-le 6 rakendatakse eelnõu §-ga 5 tehtavaid muudatusi tagasiulatuvalt alates 30.09.2025. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole uute sätete lisamisel tagasiulatuv kohaldamine riigiabi reeglitega kooskõlas. Seletuskirjas on selgitatud, et nimetatud muudatused on varasemate sätete täpsustused, kuid tegemist ei ole puhtalt formaalsete muudatustega, kuna kehtivas määruses viidatud sätete (ÜGEM artikli 36 lg 3 ja artikli 38 lõiget 8) alusel arvutatakse abikõlblikud kulud ja abi osakaal erinevalt võrreldes muudatusega lisatavatele sätetele. Toetuse andmise tingimuste muutmisel on vajalik esitada Euroopa Komisjonile uus grupierandi teatis (olemasoleva grupierandi teatise SA.120698 muudatus) ja vastavalt ÜGEM artikli 11 lõike 1 punktile a tuleb selline teatis esitada 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme (siin: määruse) jõustumisest või muutmisest. Teiseks tekib tagasiulatuval kohaldamisel riigiabi ergutava mõju küsimus, kuna vastavalt ÜGEM artikkel 6 lõikele 2 peab taotleja abitaotluses näitama mh ka projekti jaoks vajaliku riigiabi summa. Kui toetust saava projekti tegevustega on juba alustatud, siis ei saa tagantjärele muuta enam ei toetuse taotlust ega toetuse andmise otsust, kuna sel juhul tekiks probleem riigiabi ergutava mõjuga. Seega palume eelnõust jätta välja eelnõu § 5 punktide 2-3 tagasiulatuv kohaldamine. Eelnõu § 5 punkt 4 (taristuministri määruse nr 61 § 6 lg 7 Arvestatud. Punkti 4 eesmärk punktide 9 ja 10 muutmine): selle muudatuse kohta seletuskirjas on täpsustada ja selgitada, selgitus puudub – ka algse määruse seletuskirjas ei olnud millistel juhtudel mahuvad selgitusi punktide 9 ja 10 kohta. Palume seletuskirjas nende energiatootmisse ja -salvestusse punktide sisu selgitada. tehtavad investeeringud määruse kohaldamisalasse. Meetme eesmärk ei ole nimetatud investeeringuid täielikult välistada, kuid on oluline silmas pidada, et vastavad investeeringud saavad 6 eesmärgiga kooskõlas olla ainult juhul, kui nad otseselt panustavad taotleja tegevuse energiatõhususe suurendamisse määruse § 2 lg 8 mõistes. 7  Ministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1. Eelnõukohase määrusega täpsustatakse toetuste andmise tingimusi perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetme number 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ elluviimiseks kehtestatud määrustes. Eelnõukohase määrusega muudetakse viit ringmajanduse korraldamise määrust, millest jäetakse välja nõue suunata vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone ning viiendas täpsustakse ka kulude abikõlblikkuse teksti selgemaks. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ilma eraldi sätteta. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg ([email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel ([email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], tel 626 2948). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits - ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Määruse eesmärk Määrusega täpsustatakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ elluviimiseks kehtestatud määrustes. Eesti Vabariigi Valitsuse 2023–2027 tegevusprogrammis on määratud oluline suund: Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise parendamine ettevõtlustoetuste jaotamisel. Selle suuna eesmärk on tagada, et toetuste jagamisel oleks suurem regionaalne tasakaal. Konkreetsemalt näeb plaan ette vähemalt 40% ettevõtlustoetuste suunamist väljapoole peamisi majanduspiirkondi, nagu Tallinn ja Tartu regioonid. See samm on osa laiemast algatusest „Rohelisem Eesti“, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikku arengut kogu riigis. 25.01.2024 valitsuskabineti nõupidamisel otsustati mh, et Kliimaministeeriumil seirab toetuste regionaalset jaotumist ja lisab kõikidesse selle algatuse ettevõtlusmeetmete toetusmäärustesse sätte, et vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunatakse toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone, ning kehtestab eesmärgi saavutamiseks vajaliku rakendusmehhanismi. Euroopa Liidu 2021–2027 finantsperioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest oli Kliimaministeeriumi kaudu ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete maht 110,78 miljonit eurot, millest 44,31 miljonit eurot ehk 40% oli plaanitud suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Kaitsevaldkonda lisaraha suunamise tõttu tuli ringmajanduse valdkonnast ära suunata 35 388 193 eurot. Seda eelkõige seetõttu, et riigi jäätmekava ja jäätmereformi tegemine võttis aega (2025. aasta detsembris võeti vastu jäätmeseaduse muudatus). Kliimaminister kinnitas „Riigi jäätmekava 2023–2028“ 20. detsembril 2023. a ning jäätmereformi elluviimine algas 17.01.2026. Praegu on ringmajanduse toetusmeetme maht 75,65 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi ettevõtlusmeetmetega on seotud 70,55 miljonit eurot, millest omakorda vähemalt 28,22 miljonit eurot on vajalik suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmed on Kliimaministeeriumis ainult ringmajanduse korraldamiseks. Regionaalse sätte lisamine toetusmäärustesse ei ole enam tulemuslik, kuna meetmete eelarvete olulise vähendamise tõttu muutusid oluliselt ka eelarvete proportsioonid (nt kahes meetmes on mõlema meetme eelarve ca 500 000 €). Seetõttu sõltub sätte tulemuslikkus üksikutest taotlustest. Kuigi erinevad toetusskeemid panustavad regioonidesse erinevalt, saaks kõigist kõnealustest toetustest vähemalt 40% suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Tabelis 1 on esitatud andmed seisuga 28.05.2026 ringmajanduse korraldamiseks ettevõtlusse suunatud toetustest. Seni on rahastatud taotlusi väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda juba rohkem kui 40% ELi toetuste mahust ettevõtetele, s.o 37 miljonit euro ulatuses. Seega on juba täidetud sekkumistes kokku, et vähemalt 40% toetustest suunatakse väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. Tabel 1. Ettevõtetele suunatud toetuste info Rahastatud taotlused väljapoole Avatud vooru Rahastatud Tallinna-Tartu ELi eelarve taotlused piirkonda Tegevused (sekkumised) (euro) (euro) (euro) Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtt 584 946 232 459 28 202 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE- de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 30 500 000 24 273 480 17 304 583 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine 500 000 42 855 13 117 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 963 077 17 936 957 15 031 788 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine 14 000 000 10 797 813 4 936 485 KOKKU: 70 548 023 53 283 564 37 314 175 Kokkuvõttes, perioodi 2021–2027 raames on Kliimaministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ühine eesmärk tagada, et vähemalt 40% ettevõtlustoetustest läheb väljapoole Tallinna ja Tartu regioone, toetades sellega Eesti majanduse regionaalset tasakaalustamist ja keskkonnahoidlikku arengut. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Kliimaministeerium seirab koostöös rakendusüksusega edaspidi toetuste regionaalset jaotumist ning jätkab toetusmeetmete (21.2.4.1) rakendamist selliselt, et ringmajanduse korraldamiseks antavast toetusest ettevõtetele suunatakse vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Rakendusüksus peab eraldi arvestust toetuste kasutamisel kahes piirkonnas: Tallinna ja Tartu regioonis ning väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Eelnõu §-ga 1 muudetakse taristuministri 25.11.2024 määrust nr 77. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 2 muudetakse taristuministri 25.02.2025 määrust nr 14. Vt p-s 2 esitatud selgitust. 2 Eelnõu §-ga 3 muudetakse taristuministri 20.05.2025 määrust nr 28. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 4 muudetakse taristuministri 22.11.2024 määrust nr 75. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Eelnõu §-ga 5 muudetakse taristuministri 30.09.2025 määrust nr 61. Vt p-s 2 esitatud selgitust. Lisaks täpsustatakse määruse §-s 5 esitatud abikõlblike kulude kirjeldusi, et tagada toetuste saajate ja taotlejate õiglane kohtlemine. Punktides 2 ja 3 toodud muudatused täpsustavad, et Taristuministri 30.09.2025 määruse nr 61 § 6 lõike 2 punktide 6 ja 8 eesmärk ei ole olnud kitsendada Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (ÜGEM) artiklite 36 ja 38 tingimusi. Nimetatud sätted ei piira riigiabi andmist sellistele kuludele, mis on abikõlblikud ÜGEMi artikli 36 lõike 11 ja artikli 38 lõike 8 alusel. Varem lugesime ÜGEMi artikli 36 lõike 11 selle lõike 4 täpsustuseks, samamoodi nagu artikli 38 lõike 8 selle lõike 3 täpsustuseks. Seega on seni olnud ÜGEM artikli 36 lõikest 11 ja artikli 38 lõikest 8 lähtumine abikõlblikkuse tuvastamisel kooskõlas TAT regulatsiooniga. Muudatusega täpsustatakse abikõlblikke kulusid selliselt, et need oleksid üheselt mõistetavad kõikidele osapooltele. Punkti 4 eesmärk on täpsustada ja selgitada, millistel juhtudel mahuvad energiatootmisse ja - salvestusse tehtavad investeeringud määruse kohaldamisalasse. Meetme eesmärk ei ole nimetatud investeeringuid täielikult välistada, kuid on oluline silmas pidada, et vastavad investeeringud saavad eesmärgiga kooskõlas olla ainult juhul, kui nad otseselt panustavad taotleja tegevuse energiatõhususe suurendamisse määruse § 2 lg 8 mõistes. 3. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu alus on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määruse koostamisel lähtutakse muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks, ning Euroopa Komisjoni määrusest (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). 4. Määruse mõjud Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse koostamise ajal teadaoleva info põhjal saab määruse eelarve vahenditega saavutada rakenduskavaga seatud näitajate sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. Määruse muudatusega kaotatakse ära määrustes kehtestatud eelarve jaotus regiooniti. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ka ilma eraldi sätteta, mille kohaselt tuli vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest suunata toetusteks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 3 Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Euroopa Komisjoni, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika te rakendamise seirekomisjoni liikmete ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Kooskõlastustabel Märkus ja selle esitaja Kliimaministeeriumi vastus Märkuse esitaja: Eesti Linnade ja Valdade Liit jätab muudatuse kooskõlastamata Eesti Linnade ja Valdade Liit ei kooskõlasta eelnõu esitatud Selgitame. Tehtud ettepaneku kujul. Põhjendus: Eelnõuga soovitakse viiest ringmajanduse lõpptulemus (40% toetusmäärusest välja jätta nõue, mis kohustas suunama ringmajanduse korraldamise vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. sekkumistest) on juba täna Mõistame, et meetmete eelarvete oluline vähenemine võib saavutatud, sest suuname tekitada vajaduse toetustingimuste paindlikumaks muutmiseks. regionaalarengu Siiski ei tohiks eelarvete vähenemise tagajärjeks olla hoogustamiseks rohkem regionaalse tasakaalu põhimõtte nõrgenemine. Väiksematel ja vahendeid ringmajanduses kui keskustest kaugemal asuvatel omavalitsustel on ringmajanduse nõutud. Oleme andnud juba taristu arendamisel sageli suuremad suhtelised kulud. Senine võimaluse kõikide määruste 40% nõue on olnud oluline tagatis, et Euroopa Liidu vahendid alusel antavates taotlusvoorudes jõuaksid ka väljapoole tõmbekeskusi. Kui siduv kvoot võimaluse taotleda muuhulgas asendatakse üksnes eraldi arvestuse pidamisega, kaob selge vähemalt 40 % väljapoole mehhanism, mis tagaks vahendite jõudmise ka Tallinna ja Tartu regioone (40% äärepoolsematesse piirkondadesse. See süvendab ressursside nõue). Seda ei ole seni kõikides tsentraliseerimist ja vähendab väiksemate omavalitsuste määrustes täies mahus arenguvõimalusi. ELVL-i muudatusettepanek: Arvestades oma liikmete tagasisidet, teeme ettepaneku säilitada regionaalse kasutatud ning on oht, et tasakaalu tagamiseks siduv põhimõte, muutes selle samas vahendid jäävad üldse andmata. eelarve vähenemist arvestavalt paindlikumaks. Teeme Samas on ringmajanduse ettepaneku säilitada 40% regionaalne sihttase koos meetmete üleselt 40% nõue paindlikkusreegliga: määrustes tuleks sätestada, et vähemalt tänaseks juba täidetud ja saame 40% taotlusvooru eelarvest reserveeritakse projektidele, mis kinnitada, et oluliselt rohkem viiakse ellu väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Kasutamata vahendeid suunatakse jäänud osa võib ümber suunata alles juhul, kui väljastpoolt regionaalarengusse. Kuna meil nimetatud regioone ei ole tähtajaks esitatud piisavalt nõuetele ei ole seatud taotluste vastavaid ja sisuliselt põhjendatud taotlusi. Alternatiivina hindamisel lävendeid ja palume kehtestada hindamiskriteeriumides täiendav hindamine toimub taotlemise regionaalne eelis (lisapunktid), et vältida toetuste liigset esitamise järjekorra alusel, siis koondumist suurematesse linnapiirkondadesse. Oleme valmis ei saa ka taotlejatele eelnõu kooskõlastama, kui määrustesse lisatakse reaalne ja regionaalsuse eest rohkem toimiv mehhanism regionaalse tasakaalu tagamiseks. punkte anda. Märkuse esitaja: Regionaal ja Põllumajandusministeerium 4 Kobarmäärusega muudetakse viit ringmajanduse korraldamise Arvestatud. Lisatud seletuskirja määrust, millest jäetakse välja nõue suunata vähemalt 40% punkti 2 „Seega on juba täidetud toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Seletuskirja sekkumistes kokku, et vähemalt kohaselt regionaalse ebavõrdsuse vähendamine tagatakse ilma 40% toetustest suunatakse eraldi sätteta. Samas ei ole seletuskirjast välja loetav, kuidas väljaspoole Tallinna ja Tartu tagatakse regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Palume regioone.“ seletuskirja täiendada nii, et oleks arusaadav, et vähemalt 40% toetusest suunatakse väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. 2021-2027 SF rakenduskava Rohelisema Eesti suuna Arvestatud. Analüüsi ettevõtlusmeetmetest tuleb VV otsuse kohaselt suunata tulemusena 25.01.2024 selgus, vähemalt 40% väljapoole Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. et ettevõtjatele suunatud Esialgse kava alusel oli vastavate meetmete kogumaht 111 toetusmeetmete maht KliMis miljonit, pärast osa toetusvahendite kaitsevaldkonda suunamist on 110,78 miljonit eurot, on Rohelisema Eesti ettevõtlusmeetmete maht 70 548 023 millest 44,31 miljonit eurot ehk eurot. 70 548 023 eurost on seni toetusotsuseid tehtud 82% vähemalt 40% plaanisime ulatuses, millest väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda on suunata väljaspoole Tallinna ja suunatud 70,2% (40 440 256 eurot). See tähendab, et kui ka seni Tartu regioone. See summa veel kasutusele võtmata toetusest kõik suunataks Tallinna ja sisaldas peale ringmajanduse Tartu piirkonda, saaks 40% eesmärk ikkagi täidetud. Samas, korraldamise sekkumist ka esialgne Rohelisema Eesti ettevõtlusmeetmete toetusmaht oli sekkumist nr 21.2.2.11. Peale 111 miljonit, millest oli siht väljapoole Tallinna ja Tartu selle sekkumise toetuse linnapiirkonda suunata 44,31 miljonit. Seetõttu tuleks siiski täiendavat planeerimist ja soovitada jätkata jõupingutusi, et ka seni veel otsustega katmata toetuste kärpeid ei ole see toetuse puhul tehtaks võimalikult palju jõupingutusi selle meede KliMis arvestatav suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu piirkonda. otseselt ettevõtluse meetmete hulka. Toetuse info on leitav siit: Avalike biometaani sisestuspunktide rajamine | Keskkonnainvesteeringute Keskus KliMil on jäänud PO2 osas ettevõtluse meetmete arvestusse ringmajanduse korraldamises avatud taotlusvoorud. Praegu on Kliimaministeeriumi ettevõtlusmeetmetega seotud 70,55 miljonit eurot, millest omakorda vähemalt 28,22 miljonit eurot on vajalik suunata väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Seni on rahastatud taotlusi väljaspool Tallinna ja Tartu piirkonda juba rohkem kui 40% ELi toetuste mahust ettevõtetele, s.o 37 miljonit euro ulatuses. Märkuse esitaja: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega arvestamisel Eelnõuga kustutatakse viiest ringmajanduse määrusest nõue Arvestatud. Selgitatud eespool suunata toetuse andmise tingimuste tasandil vähemalt 40% kooskõlastustabelis Regionaal- taotlusvoorude eelarvest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. ja Põllumajandusministeeriu mi Samas jääb kehtima Eesti Vabariigi Valitsuse 2023–2027 märkuste juures. 5  tegevusprogrammis seatud eesmärk suunata vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole peamisi majanduspiirkondi (Tallinna ja Tartu regioonid). Kliimaministeerium on selle eesmärgi ettevõtlusmeetmete tasandil juba ületanud. Toetuse andmise tingimuste muutmisel on oluline teha koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, et tagada toetuste andmisel jätkuv liikumine regionaalse tasakaalu suunas. 1. Eelnõu § 5 punktid 2 ja 3 (taristuministri määruse nr 61 § 6 lg 2 Arvestatud. punktide 6 ja 8 muutmine) ja § 6 (eelnõu § 5 tagasiulatuv kohaldamine): lisatakse viited komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (ÜGEM) artikli 36 lõike 11 ja artikli 38 lõikes 11 sätestatud tingimustele. Vastavalt eelnõu §-le 6 rakendatakse eelnõu §-ga 5 tehtavaid muudatusi tagasiulatuvalt alates 30.09.2025. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole uute sätete lisamisel tagasiulatuv kohaldamine riigiabi reeglitega kooskõlas. Seletuskirjas on selgitatud, et nimetatud muudatused on varasemate sätete täpsustused, kuid tegemist ei ole puhtalt formaalsete muudatustega, kuna kehtivas määruses viidatud sätete (ÜGEM artikli 36 lg 3 ja artikli 38 lõiget 8) alusel arvutatakse abikõlblikud kulud ja abi osakaal erinevalt võrreldes muudatusega lisatavatele sätetele. Toetuse andmise tingimuste muutmisel on vajalik esitada Euroopa Komisjonile uus grupierandi teatis (olemasoleva grupierandi teatise SA.120698 muudatus) ja vastavalt ÜGEM artikli 11 lõike 1 punktile a tuleb selline teatis esitada 20 tööpäeva jooksul alates abimeetme (siin: määruse) jõustumisest või muutmisest. Teiseks tekib tagasiulatuval kohaldamisel riigiabi ergutava mõju küsimus, kuna vastavalt ÜGEM artikkel 6 lõikele 2 peab taotleja abitaotluses näitama mh ka projekti jaoks vajaliku riigiabi summa. Kui toetust saava projekti tegevustega on juba alustatud, siis ei saa tagantjärele muuta enam ei toetuse taotlust ega toetuse andmise otsust, kuna sel juhul tekiks probleem riigiabi ergutava mõjuga. Seega palume eelnõust jätta välja eelnõu § 5 punktide 2-3 tagasiulatuv kohaldamine. Eelnõu § 5 punkt 4 (taristuministri määruse nr 61 § 6 lg 7 Arvestatud. Punkti 4 eesmärk punktide 9 ja 10 muutmine): selle muudatuse kohta seletuskirjas on täpsustada ja selgitada, selgitus puudub – ka algse määruse seletuskirjas ei olnud millistel juhtudel mahuvad selgitusi punktide 9 ja 10 kohta. Palume seletuskirjas nende energiatootmisse ja -salvestusse punktide sisu selgitada. tehtavad investeeringud määruse kohaldamisalasse. Meetme eesmärk ei ole nimetatud investeeringuid täielikult välistada, kuid on oluline silmas pidada, et vastavad investeeringud saavad 6 eesmärgiga kooskõlas olla ainult juhul, kui nad otseselt panustavad taotleja tegevuse energiatõhususe suurendamisse määruse § 2 lg 8 mõistes. 7  Saatja: "Kaisa Alto - RTK" <[email protected]> Saaja: "Eerika Purgel - KLIM" <[email protected]> Teema: Määruste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kuupäev: 2026-06-26 09:01 Tere, Eerika! Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab taristuministri määruste muutmise eelnõu koos seletuskirjaga märkusteta. Ametlikku vastuskirja ei edastata. Palun kindlasti edastada kinnitatud dokumendid Riigi Tugiteenuste Keskusele ([email protected]<mailto:[email protected]>). Heade soovidega Kaisa Alto teenuse arendamise ekspert Teenusedisaini talitus [email protected] +372 58115360 www.rtk.ee<https://www.rtk.ee> [Picture 1, Pilt] Nutikas. Tõhus. Hea nõu andja. -720090 0 0 0 MÄÄRUS Tallinn 02.07.2026 nr 56 Taristuministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. § 1. Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 § 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Käskkirjas sätestatakse, milliste käesoleva määruse § 6 lõikes 2 loetletud tegevuste jaoks avatavas taotlusvoorus toetust antakse. Nimetatud k äskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (2) Rakendusüksus p eab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool.“ . § 2. Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 „ Jäätmetekke ja pakendamise vältimise ja vähendamise ning korduskasutuse edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 25.02.2025 määruse nr 14 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud k äskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. ( 3) Rakendusüksus p eab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool .“. § 3. Taristuministri 20.05.2025 määruse nr 28 „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 20.05.2025 määruse nr 28 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud k äskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus p eab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool .“. § 4. Taristuministri 22.11.2024 määruse nr 75 „Jäätmete ringlussevõtu võimekuse suurendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 22.11.2024 määruse nr 75 § 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarved ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud k äskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus p eab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool .“ . § 5. Taristuministri 30.09.2025 määruse nr 61 „ Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise investeeringu toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027“ muutmine Taristuministri 30.09.2025 määruses nr 61 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotlusvooru eelarve, toetatavate tegevuste loetelu ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. Nimetatud k äskkirjas võib määrata taotlusvooru eelarve jagunemise toetatavate tegevuste ja taotlejate vahel. (3) Rakendusüksus p eab eraldi arvestust toetuste kasutamisel Tallinna ja Tartu regioonides ning nendest väljaspool .“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud investeerimise lisakulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 või lõikes 11 sätestatud tingimuste järgi;“; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel energiatõhususe suurendamiseks antava abi puhul on kulu abikõlblik üldise grupierandi määruse artikli 38 lõike 3 või lõike 8 tingimuste järgi;“; 4) paragrahvi 6 lõike 7 punktid 9 ja 10 sõnastatakse järgmiselt: „9) energiatootmine, välja arvatud energiatõhusust suurendavad lahendused, mis vastavad § 2 punkti 8 definitsioonile; 10) taastuvenergia salvestamise lahendused, välja arvatud § 2 punkti 8 kohaselt energiatõhusust suurendavad lahendused;“. Kuldar Leis Minister Marten Kokk Kantsler