Toetuse andmise tingimuste käskkirjade muutmise käskkirja seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudatusega suurendatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+i meetme 21.4.9.1
toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse
kättesaadavus“ eelarvet 2 343 550,14 euro võrra sama meetme TAT „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve arvelt ning pikendatakse esimesena
nimetatud TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste
süsteemi katsetamine“ elluviimist aasta võrra 31. märtsini 2028. Kaasnevalt pikeneb sama
kuupäevani ka kõnealuse TAT abikõlblikkuse periood ning muutuvad mõlema TAT meetmete
nimekirja väljundinäitaja sihttasemed ja eelarve kasutamine aastate lõikes. TAT „Pikaajalise
hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarvet vähendatakse eeltoodule lisaks
veel 667 713,86 euro võrra, vahendid suunatakse sama meetme TAT „Inimkeskse
hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ II taotlusvooru
projektide pikendamiseks kuni 1. maini 2028 ja III taotlusvooru läbiviimiseks.
Käskkirja ja seletuskirja on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) koostanud
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 5919 2437,
[email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882,
[email protected]).
Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik
Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]).
Märkused:
Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Käskkirjaga väheneb halduskoormus elluviijale ja partneritele. Kaob kohustus esitada
rakendusasutusele igakuiseid eelarve täitmise aruandeid ning kooskõlastada riigihankeid
enne nende elluviimist. Lisatakse küll kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise
aluseks olevaid dokumente üks kord kuus, kuid kuna praktikas seda juba tehakse, siis mõju
puudub.
Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kinnitatud TAT muudatused.
Punktiga 1 kustutatakse TAT raamtekstist laused, mis on seotud TAT tegevuse „Uuenduslike
ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse tõhustamine
sotsiaalvaldkonnas“ kahe alategevusega (tegevuskavas alategevus 2.2.2. Teenuse
arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele ja alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse
süsteemi väljatöötamine ja rakendamine). Nimetatud alategevused jäävad ära, kuna TAT-sse
planeeritud lahendusviisid ei ole hetkel teostatavad (sh jätkusuutlikud) ning tegeletakse
soovitud tulemuste saavutamiseks uute lähenemisviiside leidmisega.
Punktiga 2 uuendatakse näitajate tabelit. Kuna TAT tegevuskava kaks alategevust jäävad
ära, siis ei ole võimalik esialgu planeeritud sihttaset täita ja meetme nimekirja väljundnäitaja
2027. a sihttaset vähendatakse 110 hoolekandeteenuse saaja võrra (oli 400, uus näitaja 290).
Seoses suurema teenuseosutamise mahuga kuulmislangusega inimestele suurendatakse
näitajate tabeli punkti 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine TAT
spetsiifilise näitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv (mõõtühik arv)“ 2027. a sihttaset 90
hoolekandeteenuse saaja võrra (oli 200, uus näitaja 290).
Punktiga 3 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike vahendite summa on 14 809 100
eurot) kokku 3 011 264 euro võrra, millest ESF+ toetus on 2 107 885 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 903 379 eurot. Vahendid suunatakse sama meetme TAT „Sotsiaalkaitse ja
pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ eelarvesse ning TAT „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ II taotlusvooru projektide
pikendamiseks kuni 1. maini 2028 ja III taotlusvooru läbiviimiseks. TAT eelarve on
muutmisjärgselt kokku 11 797 836 eurot, millest ESF+ toetus on 8 258 485 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 3 539 351 eurot.
Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks TAT punkt 7.2.5. Punktis nimetatud eelarve täitmise
aruande esitamise järele puudub vajadus, kuna vastavat infot on võimalik saada elluviijat
vähem koormaval viisil.
Punktiga 5 asendatakse TAT eelarve, mida vähendatakse punktis 3 nimetatud mahus ning
TAT tegevuste kirjeldus, milles märgitakse lõpetatuks alategevus 2.2.2. (Teenuse arendamine
psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele), alategevusse 2.2.4 lisatakse kaks uut tegevust:
tervishoiu- ja hooldustöötajatele elulõpu tahteavalduse nõustamise ja rakendamise koolituse
välja töötamine ja analüüsi läbiviimine, millega selgitatakse välja planeeritava inimesekeskse
integreeritud teenuseosutamist toetava infosüsteemi esimese etapi arenduse võimalikud
lahendused. Alategevusest 2.2.4 kustutatakse analüüs, mille eesmärk oli välja selgitada
hoolduskoormusega inimestega seotud õiguslike muudatuste vajadused, kuna antud tegevuse
tulemuste kasutusele võtmine praeguses ajakavas ei ole võimalik. Lisaks tehakse väiksemaid
muudatusi ja täpsustusi tegevuste sõnastuses, ajakavas ja näitajates.
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 „Sotsiaalkaitse ja
pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ kinnitatud TAT muudatused.
Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi ning TAT tegevuse 2.2 „Integreeritud,
isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine“ ajaraami kuni
31.03.2028 seoses kõnealuse tegevuse elluviimisega nimetatud kuupäevani. Eesmärk on
alates 2028. aastast rakendada erihoolekande uut, käesoleva TAT raames katsetatavat
teenusmudelit riikliku erihoolekandeteenuste süsteemi osana, sh on üheks variandiks, et
psüühilise erivajadusega inimestele toetavate teenuste osutamine hakkab toimuma kohalike
omavalitsuste (edaspidi KOV) korraldusel. Sellest tulenevalt pikendatakse tegevust aasta
võrra, et katsetada kavandatavat muudetud teenusekorraldust. Teenusmudelis on
katsetamise tulemustest lähtuvalt varasemalt viidud sisse olulisi muudatusi ning pikendamine
võimaldab teenusmudeli rakendamist kohandada tõenäoliselt saabuva olukorraga, kus
piiratud ressursside tingimustes tuleb TAT eelarvest väljumine praeguse teadmise kohaselt
korraldada erihoolekandeteenuste olemasolevate eelarveliste vahenditega. TAT muudatuse
juures on arvestatud erihoolekande toetavate teenuste osutamise uue teenusmudeli
väljatöötamisega. Tegevuse otsene mudelipõhine teenuse osutamine toimub 2027. aastal,
mille lõpu seisuga fikseeritakse ka meetmete nimekirja väljundinäitaja saavutustase. Lisaks
planeeritakse vahendid 2028. aasta I kvartaliks, st KOV-idel on võimalik lõpetavaid tegevusi
läbi viia 1 kuu pärast teenuse osutamise lõppemist kuni 31.01.2028 ja SKA-l kuni 3 kuud ehk
kuni 31.03.2028. KOV-id tegelevad jaanuaris 2028. aastal tegevuste lõpetamisega, osalejate
väljumisega seotud tegevustega, teenusesaajate ülemineku toetamisega, koondaruannete ja
arvete esitamisega ning tagasiside andmisega SKA-le. SKA tegeleb 2028. aasta esimeses
kvartalis sisutegevuste lõpetamisega, üleminekutegevustega, aruandluse, perioodi analüüsi ja
kokkuvõtte koostamisega.
Teenusemudeli katsetamise kogemused ja tulemused on sisendiks erihoolekande reformi
planeerimisel, sealhulgas tulevase korraldusmudeli kujundamisel. Vastus küsimusele, kas
erihoolekande korraldamine jääb täielikult SKA-le, jagatakse SKA ja KOVide vahel või antakse
suuremas mahus KOVidele, selgub 2026. aasta sügisel, kui valmib reformi rakenduskava. Riigi
eelarvestrateegia (RES) taotluses on ette nähtud ISTE mudeli jätkamine KOV korraldusel
alates 2028. aastast mahus kuni 400 inimesele. Vastav rahastusotsus tehakse 2026. aasta
sügisel. Kui RES rahastust ei eraldata, liiguvad inimesed erihoolekandeteenuse järjekorda
ja/või KOV teenustele.
Punktiga 2 täpsustatakse, et rakendusasutus on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite
osakond.
Punktiga 3 täpsustatakse TAT tegevuse 2.2 sisukirjeldust. Isikukeskse erihoolekande teenuse
mudeli (ISTE) katsetamise tegevusi jätkatakse alates 2027. aastast koostöös 2026. aastal
osalenud KOV-idega (32), kellel on 2026. aasta lõpu seisuga kehtiv koostööleping ja kellel on
teenusel osalejaid (teenuse saajaid). 2027. aastal on tegemist ISTE mudeli
jätkurakendamisega ja konkurss viiakse läbi KOV-idele, kes on 2026. aastaks juba saanud
toetust mudeli rakendamiseks, kuna jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba
toimib. Sel perioodil toimub väljumiskava tegevuste elluviimine ning eesmärk on hoida toimivat
võrgustikku töös seniste ISTE mudeli rakendamisega seotud tegevuste korraldamise
jätkusuutlikkuse tagamiseks. 2026. aasta 31.03.2026 seisuga katsetavad erihoolekande
teenusmudelit 32 omavalitsust (Antsla vald, Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald, Jõelähtme
vald, Jõhvi vald, Kohila vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lüganuse vald, Põhja-Pärnumaa
vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rapla vald, Tallinna linn, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Väike-
Maarja vald, Järva vald, Harku vald, Kehtna vald, Paide linn, Põltsamaa vald, Rõuge vald,
Valga vald, Viljandi linn, Tõrva vald, Elva vald, Kiili vald, Hiiumaa vald, Rakvere linn, Narva
linn).
Punktiga 4 uuendatakse näitajate tabelit. Seoses tegevuse 2.2 elluviimisaja pikendamisega
raporteeritakse näitajate saavutustasemed 2027. aasta lõpu seisuga. Uuendatakse prognoosi
vahesihttaseme täitmise kohta 2026. aasta lõpu seisuga 121 võrra arvuni 2045. Meetmete
nimekirja väljundinäitaja „Hoolekandeteenuste saajate arv“ sihttase 2027. aasta lõpu seisuga
suureneb 121 võrra arvuni 2066.
Punktiga 5 suurendatakse TAT eelarvet (kehtiv projekti kogumaksumus on 20 238 696,89
eurot) kokku 2 343 550,14 euro võrra, millest ESF+ toetus on 1 640 485,10 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 703 065,04 eurot. Lisanduvad vahendid tulevad TAT „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ eelarve vähendamise arvelt. TAT eelarve on
muutmisjärgselt kokku 22 582 247,03 eurot, millest ESF+ toetus on 15 807 572,92 eurot ja
riiklik kaasfinantseering 6 774 674,11 eurot.
Punktiga 6 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks
olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord
kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega
seotud eesmärkide saavutamisele.
Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks TAT punktid 7.1.5 ja 7.1.9. Punktis 7.1.5 nimetatud
eelarve täitmise aruande esitamise järele puudub vajadus, kuna vastavat infot on võimalik
saada elluviijat vähem koormaval viisil. Punktis 7.1.9 nimetatud riigihangete kooskõlastamise
järele puudub praktiline vajadus.
Punktiga 8 muudetakse TAT punkti 8.1 sõnastust. Kuna RÜ-le esitataval vahearuandel lisasid
ei ole, pole ka nendele viitamine asjakohane ning see ebatäpsus eemaldatakse.
Punktiga 9 asendatakse TAT eelarve, mida suurendatakse punktis 4 nimetatud mahus.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
IV. TAT muudatuste mõjud
TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muudatus suurendab
TAT elluviimise selgust ja rakendatavust, keskendudes tegevustele, mis on realistlikud ja
annavad laiemat mõju. Eelarve suunatakse tõhusamalt sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
koordineerituse tugevdamisse ning olemasolevate lahenduste arendamisse, toetades seeläbi
pikaajalise hoolduse süsteemi terviklikku ja stabiilset arengut.
TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ muudatuste peamine mõju on
sihtgrupile ehk psüühilise erivajadusega inimestele, kes saavad 2027. aastal vajaduspõhiselt
abi. Projekti kaudu saavad valdavalt abi seni projektis osalenud inimesed. TAT pikendamine
ja võimalus ISTE mudelit rakendavatel KOV-idel jätkata teenusmudeli katsetamist ning selle
kaudu jätkata toetuse pakkumist psüühilise erivajadustega inimestele oma piirkonnas
võimaldab sihtgrupi abistamiseks kasutada lisavahendeid ning lisatööjõudu. TAT pikendamine
aitab kaasa erihoolekandeteenuste korraldusmudeli väljatöötamisele, võimaldades paremini
arvestada senisest uue teenusmudeli piloteerimisest (ja KOV-ide kaasamisest selle sihtrühma
teenuse korraldamisel) saadud kogemusi.
Muudatuste koosmõjul suureneb meetmete nimekirja väljundinäitaja „Hoolekandeteenuste
saajate arv“ sihttase 11 võrra.
Muudatuse jõustumise järgselt on meetme 21.4.9.1 eelarve jaotus TAT-de lõikes järgmine:
Riiklik kaas-
Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus finantseering Omafinantseering Kokku
38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571
TAT käskkiri "Pikaajalise hoolduse 8 258 485,00 70,00% 3 539 350,71 30,00% 0 0,00% 11 797 835,71
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine"
TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise 15 807 572,92 70,00% 6 774 674,11 30,00% 0 0,00% 22 582 247,03
hoolduse kättesaadavus"
TAT määruse "Sotsiaalteenuste 8 952 683,85 70,00% 1 278 954,84 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548,36
kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi
tõstmine kohalikul tasandil" 31.03.2025
lõppenud vooru rahastatud projektide eelarve
TAT määruse "Sotsiaalteenuste 2 474 812,00 70,00% 707 089,20 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446,00
kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi
tõstmine kohalikul tasandil" Kagu-Eesti vooru
(14.07–14.10.2025) eelarve
TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja 536 500,00 70,00% 229 928,57 30,00% 0 0,00% 766 428,57
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
jätkurakendamine" 31.12.2024 lõppenud
vooru rahastatud projektide eelarve
TAT määruse "Inimkeskse hoolekande- ja 2 621 479,00 70,00% 1 123 491,00 30,00% 0 0,00% 3 744 970,00
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli
rakendamine" II vooru uus eelarve + III vooru
planeeritud eelarve
Kokku 38 651 532,77 70,00% 13 653 488,43 24,73% 2 911 454 5,27% 55 216 475,67
Erinevus meetmete nimekirjas kinnitatud 8 467,23 153 654 -150 026 12 094,861
eelarvega
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava
seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le, Tervise Arengu Instituudile ja Eesti
Puuetega Inimeste Kojale.
Riigi Tugiteenuste Keskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Tervise Arengu Instituut
ja SKA kooskõlastasid eelnõu ühe tähelepanekuga, millega arvestati. Rahandusministeerium
kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
1
Erinevus on tingitud TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ 07.04.2026
finantskorrektsiooni otsusest nr 11.3-1/26/1606
Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“
kinnitatud toetuse andmise tingimuste
lisa 1
(muudetud sõnastuses)
Tegevuste detailne kirjeldus
(periood 01.01.2025–31.12.2026)
Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste
võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamise talituses jaotuvad kahe suurema
tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku
volitatud töötleja poolt sisendi andmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR)
arendusteks). STAR-iga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli (sh kasutajate toetamine ning
KOV-idele ja teenusosutajatele juhendite koostamine).
Nõustamistegevused on KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine.
Arendustegevused on järgmised: 1) hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks –
kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sealhulgas
toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks; 2) nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel,
sealhulgas teadlikkuse suurendamine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja
hindamisvahendite kasutamisest; 3) poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine;
4) hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine;
5) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid
on suunatud neljale tasandile: inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab
organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd
sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja
avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete kohta SKA veebilehel.
Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad ning see tagab ühtlasema
hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad,
kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas kriisiolukordades.
Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV-i sotsiaalvaldkonna
töötajate (koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV-i ametnikud)
teadmiste ja oskuste täiendamiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid,
infopäevi, erialaseminare ja koolitusi.
Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse
riskimudel, mis toetab KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste
haldusjärelevalve tegemist.
2026. aastal alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega.
Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi
hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohti ja ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle Eesti.
Tabel 1
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud perioodil
nimetatud tegevust 2025–2026
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Seminarid, infopäevad, koolitused (SKA 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
ja SoM)
2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
(SKA)
3 KOV-ide ja teenuseosutajate 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
nõustamine (SKA)
4 Hoolekandealase praktika seire, analüüs 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
ja sisulised ettepanekud teenuste
paremaks kujundamiseks (SKA)
5 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
tagamine (SKA)
6 Teenuste kvaliteedi 2025–2026 01.01.2025–31.12.2026
enesehindamisvahendi loomine (SKA)
7 Hoolduskulude järelevalvemetoodika 2025–2026 01.01.2025–31.12.2026
väljatöötamine (SKA)
8 KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
ja sotsiaalteenuste üle tehtava
haldusjärelevalve riskimudeli
väljatöötamine (SKA)
Tabel 2
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava aastal kava aastal
2025 2026
Väljund- Seminaridel, 200 400 800 2024. a orienteeruv
näitaja infopäevadel, koolitustel koolitatavate arv
osalenute arv 200 inimest
Läbi viidud 6 6 12
koolituste/infopäevade/se
minaride arv
Kaasajastatud 2 1 5 2024. a sihttase 2
sotsiaalteenuste (üldhooldusteenus
kvaliteedijuhiste arv ja koduteenus)
2026. a
tugiisikuteenus ja
isikliku abistaja
teenus; 2025. a
täisealise isiku
hoolduse teenus,
varjupaigateenus
Valminud ohuprognoosi 1 0 2 2024. a sihttase 1
mudelid ja riskihindamise (üldhooldusteenuse
mudelite arv ohuprognoos).
2025. a KOV-i
sotsiaaltöö
ohuprognoos
(abivajaduse
hindamine, teenust
saama suunamine)
Kaasajastatud 1 3 10 2024. a sihttase 6
sotsiaalteenuste juhendite (eluruumi tagamise
arv teenuse,
koduteenuse,
üldhooldusteenuse,
isikliku abistaja
teenuse,
tugiisikuteenuse ja
täisealise isiku
hoolduse juhendid).
Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes
(tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga)
Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine
Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega
kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui
kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel
ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut,
tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev
visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele
koostisosa.
Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid,
ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisabivahendite
kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid
inimesi (sh tööandjaid).
TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega
inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne
tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel.
Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus
tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi
vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust
kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja
kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele.
Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks
Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis,
markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainfot: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid
veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks
teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.
Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab,
et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude
koosseisus või on vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi
(mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta).
Lisaks korraldatakse partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele
teenusepakkujatele ning klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel
pöördutakse) teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja
osutamise kohta.
Tabel 3
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Viipekeele kaugtõlketeenuse ja 2023–2026 01.01.2025–31.01.2026
kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)
Tabel 4
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Viipekeele 30 0 260 2023. ja 2024. a sihttase
näitaja kaugtõlketeenust ja 230. Teenuse osutamine
kirjutustõlketeenust TAT-st lõppeb
saanud 2025. aasta lõpuga.
kuulmislangusega 2026. aasta jaanuaris
inimeste arv TAT tegevused
lõpetatakse.
Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele
SoM ja SKA viivad ellu teavitustegevusi ning korraldavad infoseminare ja meediakampaaniaid
hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste
eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ning soodustada
suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate,
huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka
seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu
tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks lihtsat
keelt ning kohandades info edastamise viise ja kanaleid nende vajadustele vastavaks.
SKA viib ellu tegevusi, mis panustavad puude raskusastme tuvastamisest teadlikkuse
suurendamisse erinevate kommunikatsioonitegevuste, sealhulgas teenust tutvustavate
videote kaudu. Teenust tutvustavad videod aitavad taotlejale paremini selgitada teenuse
eesmärki ja teenuse taotlemise protsessi, sealhulgas seda, mida taotluse sisulises osas
kirjeldada ja silmas pidada ning kuidas leida iseteenindusportaalist tehtud otsus. Samuti
korraldatakse valdkonnas toimunud muudatuste tutvustamiseks seotud osapooltele (nt
kohalikud omavalitsused, erivajadusega inimeste esindusorganisatsioonid jms) teavitusüritusi.
SKA alustab tegevusega, mille käigus disainitakse ümber liikumispuudega või pimedat inimest
teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart) ja puudega isiku kaart. Kaartide
ümberkujundamise eesmärk on korraldada teenust efektiivsemalt, muu hulgas lähtutakse
puudega inimeste vajadustest ja Euroopa Liidu direktiivist. Teenusedisaini raames töötatakse
mõlema kaardi puhul välja sihtrühmast lähtuvalt kõige mõistlikum klienditeekond ja sobivaim
lahendus digitaalsete kaartide rakendamiseks.
Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. aastal
loodud üle-eestilise veebilahenduse tööshoidmist ja arendamist. Tegemist on suunatud
virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on jagada asjakohast infot, suurendada
teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info)
hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh KOV-i töötajad, valdkonna töötajad,
teenuseosutajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele. Loodud platvorm
aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab
praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega inimeste huvikaitse võrgustiku teket.
Virtuaalse kompetentsikeskuse usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse tagamiseks
uuendatakse pidevalt materjale (sh valdkondi kajastavad infovideod ja taskuhäälingu
episoodid). Lisaks veebikeskkonnas olevatele materjalidele jätkatakse omastehooldusega
seotud teemadel nõu ja info jagamist info- ja usaldusliini kaudu nii telefoni, e-posti kui ka
veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel. Korraldatakse teavitusseminare erinevates
Eesti piirkondades eesmärgiga suurendada sihtrühma teadlikkust omastehooldusega seotud
aktuaalsetel teemadel ning tutvustada omastehoolduse infopunkti veebikeskkonda. EPIKoda
annab välja omastehoolduse veebikeskkonda tutvustavad trükised (infoflaier ja -voldik nii eesti
kui vene keeles), mis on mõeldud levitamiseks sotsiaal- ja tervishoiuasutustes,
raamatukogudes, kultuurikeskustes ja puudega inimeste ühingutes. Kahe aasta jooksul
koostatakse kaks EPIKoja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbrit nii paberil kui ka
veebiversioonina, et suurendada sihtrühma teadlikkust omastehoolduse valdkonnast ning
pakutavatest abi ja toe võimalustest, sealhulgas omastehoolduse infopunkti
veebikeskkonnast.
2026. aastal alustatakse ettevalmistavate tegevustega, et käivitada üle Eesti eesti- ja
venekeelsed omastehooldajate tugirühmad, samuti virtuaalsed tugirühmad. Tugirühmade
eesmärk on pakkuda omastehooldajatele psühhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi
haigustest ja puuetest ning oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks. Esimeste tugirühmade
töö käivitub 2026. aasta teises pooles ning jätkub kuni projektiperioodi lõpuni. 2027. aasta
lõpuks on käivitunud vähemalt 15 omastehoolduse tugirühma üle Eesti.
Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmib e-kursus „Täisealise lähedase hooldamine
kodus“, mis on suunatud hooldusvajadusega täiskasvanute hooldajatele ning käsitleb
teemasid eri haigusseisundite olemusest, hooldustoimingutest, abivahenditest, eneseabist ja
elukaare lõpuga seonduvast. Kursus valmib 2026. aasta lõpuks. 2027. aastal valmib
erivajadusega laste ja noorte lähedastele mõeldud käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“
kaasajastatud versioon nii paberil kui ka veebiversioonina. Käsiraamat pakub erivajadusega
lapse elukaare kontekstis (sünnist kuni täiseani) ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab
perede isiklikke kogemusi erivajadusega laste kasvatamisel.
Tabel 5
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil 2025–2026
tegevust programmi ajal
ellu viia planeeritakse)
1 Hoolduskoormusega inimestele 2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
loodud veebilahenduse
tööshoidmine ja lahendusega
seotud sisulised ja tehnilised
arendustegevused (EPIKoda)
2 Info- ja usaldusliini kaudu nii 2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
telefoni, e-posti kui ka
veebikeskkonnas asuva
vestlusakna vahendusel
hoolduskoormusega inimeste
toetamine (EPIKoda)
3 Sihtrühma toetamiseks erinevate 2024–2027 01.01.2024–31.12.2027
teavitus- ja õppematerjalide
loomine, seminaride
korraldamine (EPIKoda)
4 Omastehooldajate tugirühmade 2026–2027 01.01.2026–31.12.2027
käivitamine (EPIKoda)
5 Teavitustegevused 2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
sihtrühmadele (SoM ja SKA)
6 Erivajadusega inimesi puudutava 2025–2027 01.02.2025–31.12.2026
kommunikatsiooni tõhustamine ja
tagamine ligipääsetavas vormis
(sh õiguslike muudatuste ja abi
saamise võimaluste selgitamine)
(SoM)
7 Tegevused teadlikkuse 2025–2027 01.01.2026–31.12.2026
tõstmiseks puude raskusastme
tuvastamisest (SKA)
7.1 Puude raskusastme tuvastamise 2026–2027 01.01.2026–31.12.2026
teenust tutvustavate tegevuste
läbiviimine (sh videote loomine,
teavitusüritused)
7.2 Parkimiskaardi ja puudega isiku 2025–2026 01.11.2025–1.06.2026
kaardi teenusedisain
Tabel 6
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttas Selgitus
tegevus- tegevus- e (2027)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Veebilahenduse 10 000 0 15 000 2024. a sihttase 5000
näitaja külastuste arv
Väljund- Infoseminaride arv 11 2 13
näitaja
Väljund- Parkimiskaardi ja 0 2 2 Disainitud on kahe
näitaja puudega isiku kaardi teenuse (parkimiskaart ja
uue kontseptsiooni ja puudega isiku kaart)
rakenduskava loomine teenusekontseptsioonid
Väljund- Iseteeninduse kaudu 1 Lapsed Lapsed Lapsed SKA iseteeninduse kaudu
näitaja taotluste esitamise 62% 70% 70% saavad taotlusi esitada
osakaal Vanadus- Vanadus- Vanadu lapsed ja
pensioni- pensioni- s- vanaduspensioni-ealised
ealised ealised pensioni
24% 30% -ealised
35%
1 Kuni 2026. aasta lõpuni saab iseteeninduse kaudu puude raskusastme tuvastamise taotluse esitada
0–16-aastase lapse eest (seda teeb lapse seaduslik esindaja) ja alates 2027. aastast 0–18-aastase
lapse eest.
Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel
Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse
suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on
järgmised: sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavate spetsialistide
sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sealhulgas
erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavad pädevust
dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel ning parandavad ja ühtlustavad teenuse
osutamise kvaliteeti üle Eesti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames
koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kaadrivoolavuse tingimustes kiiremini
reageerida ning anda teadmisi ja oskusi dementsuse teemal edasi ka uutele töötajatele ning
seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames
on loodud asutuste juhtidele suunatud teenusedisaini moodulid.
Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi
sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas
kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud
osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks
on kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et nad
oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid
sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele korraldatakse eraldi ka õppiva
organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia.
Paralleelselt koolitusprogrammiga pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis
osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid
dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel.
Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks ning
teenusepakkujate teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi,
võrgustikukohtumisi, arutelusid ja erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele,
tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse
välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on
näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest.
Tabel 7
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille Tegevuse algus- ja
Jrk
Tegevus jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud
nr
tegevust programmi ajal perioodil 2025–2026
ellu viia planeeritakse)
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja
teenusepakkujate dementsuse
1 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
teemaline koolitusprogrammi läbi
viimine (TAI)
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja
teenusepakkujate kvalifikatsiooni
2 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
hoidmise ja arendamise
tegevused (TAI)
Koolitusprogrammis osalevatele
asutustele pakutavad
3 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
mentorlusega seotud tegevused
(TAI)
Koolitusprogrammi mõju- ja
4 2026 01.03.2026–31.12.2026
tulemuslikkuse analüüsi (TAI)
Tabel 8
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava aastal kava aastal
2025 2026
Väljund- Koolitusel osalenud 42 42 112 TAI
näitaja inimeste arv dementsuseteemalise
koolituse sihttase
2024. a 28, 2025. a
42, 2026. a 42
Tugivõrgustikuga 25 25 75 TAI
liitunud uute inimeste võrgustikukohtumised
arv ja erialaseminarid (sh
suvekool). 2024. a
sihttase 25
TAI 10 10 30 2024. a 10, 2025. a 10
mentorlusprogrammis ja 2026. a 10 asutust
osalenud asutuste arv
Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine
Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäire all mõeldakse nii kaasasündinud
intellektipuuet kui ka elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäiret. Oma vaimse tervise
olukorra tõttu vajavad psüühikahäirega inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge,
nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest
nii, et ta saaks võimalikult palju iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada,
kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vastavalt vajadusele.
Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse
kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks
ega kaasaegseid elamistingimusi.
Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise
põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. aastal erihoolekandeasutuste
reorganiseerimise kava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete
(ühes hoones üle 30 teenusekoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi
(ERF) toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise
toetamiseks peab SoM tegema tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste
osapooltega. Eesmärk on toetusmeede sujuvalt ellu viia, korraldades pooltevahelist koostööd
ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide maandamine, mis eeldab protsessi
pidevat monitoorimist ja vajaduse korral ka otsest abistamist või sekkumist.
Tabel 10
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil 2025–2026
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 Reorganiseerimiskava 2024–2025 01.01.2025–31.12.2025
tegevuste elluviimise toetamine
Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi
korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
Alategevus 2.2.1. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi elluviimine
2024. aastal töötati koostöös tervise- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi
osapooltega välja „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030“ (edaspidi
innovatsiooniprogramm). Tegu on Vabariigi Valitsuse tegevusplaani tegevusega.
Innovatsiooniprogramm tugineb 2020. aastal koostatud aruteludokumendil „Roheline raamat.
Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks
kodus“.
Innovatsiooniprogrammi eesmärk on suurendada tervise- ja sotsiaalvaldkonnas
innovatsioonivõimekust ning kiirendada tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu.
Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul oodatakse, et:
1) eakad ja erivajadusega täisealised inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua
turvaliselt ja iseseisvalt;
2) hoolduskoormus on vähenenud, võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel elukvaliteeti
säilitada ja senisest enam panustada tööellu;
3) teenusekorraldus on tõhusam ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt.
Innovatsiooniprogrammi viiakse ellu kolme omavahel seotud tegevusega:
heaolutehnoloogiate innovatsiooni ökosüsteemi arendamine, innovatsioonivõimekuse
suurendamine ja innovatsiooniprojektide rahastamine. Ökosüsteemi arendamise
eesmärk on luua sidemeid tehnoloogiapõhiseid lahendusi vajavate ja pakkuvate osapoolte
vahel, suurendada teenuseosutajate teadlikkust nii Eestis kui ka teistes riikides
olemasolevatest lahendustest, lahenduste kasutuselevõtu kogemustest ja eduteguritest ning
julgustada osapooli lahenduste arendamisel ja kasutusele võtmisel nii omavahel kui ka
ettevõtete ja teadusasutustega koostööd tegema. Tegevustena kuuluvad siia üritused (nt on
käivitatud igakuine veebiürituste sari „Heaolu tehnoloogiatest”2 ja algatatud iga-aastase
suurema ürituse – heaolutehnoloogiate festivali3 – korraldamine), tehnoloogiliste lahenduste
turu-uuringud, avastusretked teistesse riikidesse kogemuste ja kontaktide saamiseks jmt.
Heaolutehnoloogiate arendusprogrammiga soovitakse suurendada tervise- ja
hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimekust, et innovatsiooniks vajaliku mõtteviisi, oskuste
ja tööriistade puudumine ei saaks takistuseks potentsiaalselt olulise mõjuga uudsete
lahenduste arendamise käivitamisele ja et arenduses edukaks osutunud lahendused pärast
projekti lõppemist ei sumbuks, vaid jõuaksid süsteemis laiaulatusliku kasutuselevõtuni.
Arendusprogrammi kaudu pakutakse heaolutehnoloogia projektidele struktureeritud
innovatsioonituge alates vajaduste defineerimisest ja lahendusideede genereerimisest kuni
edukaks osutunud lahenduste kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi pakub riigihankega leitud
partner.4 Partneri ülesandeks on ka heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise avatud
taotlusvooru sobivate lahendusideede ja meeskondade tekkimise toetamine ja taotluste
eelnõustamine. Ideede arendamist ning ideedest väljatöötatud lahenduste katsetamist ja
kasutuselevõttu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 avatud
taotlusvoorude kaudu.
TAT raames kaasatakse eksperdid, kes hindavad ERFi taotlusvoorudes toetuse taotlusi,
jälgivad toetust saanud projektide elluviimist ja hindavad tulemuste saavutamist.
2 Veebisari "Heaolu tehnoloogiatest" | Sotsiaalministeerium.
3 Heaolutehnoloogiate festival | Sotsiaalministeerium.
4 Riigihange viitenumbriga 294850 „Heaolutehnoloogiate arendusprogramm (Sotsiaalministeerium)“.
Tabel 13
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud perioodil
nimetatud tegevust 2025–2026
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Innovatsiooni ökosüsteemi 2024–2029 01.01.2025–31.12.2026
arendamine (sh võrgustiku üritused,
õppereisid, uuringud)
2 Heaolutehnoloogiate 2025–2029 01.01.2025–31.12.2026
arendusprogrammi läbiviimine (sh
projektidele innovatsioonitoe
pakkumine, kogemuste ja tulemuste
jagamine)
3 Innovatsiooniprojektide 2024–2029 01.01.2025–31.12.2026
rahastamistingimuste (ERF TAT)
väljatöötamine ja taotlusvoorude
sisuline toetamine
Tabel 14
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2029)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Heaolutehnoloogiate 0 1 1 Programm on
näitaja innovatsiooniprogramm on ellu välja töötatud ja
viidud. ellu viidud (2025–
2029).
Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele
(tegevus lõpetatud seisuga 31.12.2025)
Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine
(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024)
Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine
Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel
saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua
toime. Kuni 2026. aasta veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli
rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal,
Tartumaal). Toetatakse sisuliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud
taotlusvoorust toetust saanud projekte tegevuste elluviimisel, sealhulgas korraldatakse
kohtumisi ja kogutakse sisendit. Aastatel 2026–2028 jätkatakse sisulist koostööd
koordinatsioonivooru projektidega (RTK korraldab 2026.a uue taotlusvooru), muu hulgas
viiakse ellu arendustegevusi, et toetada liitumist üleriigilise süsteemiga.
Viiakse ellu tegevusi (sh infoüritused, koolitused), mis toetavad üleriigilise
valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist piirkondades.
Parima praktika ja kogemuste vahetamiseks osaletakse IFIC (International Foundation for
Integrated Care) korraldataval rahvusvahelise konverentsil eesmärgiga saada sisendit
väljatöötatud mudeli kasutuselevõtuks üle riigi. Konverentsil tutvustatakse ka Eestis seni ellu
viidud tegevusi, kogemusi ja plaane.
Tervishoiu- ja hooldustöötajatele töötatakse välja elulõpu tahteavalduse nõustamise ja
rakendamise koolitus. Elu lõpu otsused puudutavad samaaegselt nii ravi kui ka hooldust ning
jäävad sageli tervishoiu ja hoolekande piirialale. Kui arst on saanud vastava koolituse, oskab
ta inimest ja tema lähedasi pädevalt nõustada ning vormistada tahteavalduse inimese
vajadusi/soove arvestavalt. Nii aitab koolitus tagada, et inimese tahe on selgelt sõnastatud,
kättesaadav ja erinevate osapoolte vahel arvestatav. See tugevdab tervishoiu ja hoolekande
koostööd ka siis, kui infosüsteemid ei ole ühised ning toetab inimese võimalust jääda elu lõpus
talle tuttavasse ja turvalisse keskkonda.
Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia
tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist
funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb
biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese
funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja
osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise
rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist,
koostatakse RFK e-koolitus ning arendatakse ja käivitatakse ja viiakse läbi RFK kasutamist
toetavad tegevused (mentorlustegevused), mis toetab RFK rakendamist.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks
erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks
seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning
valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad hindamisvahendid. Järgmises etapis
seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga.
Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut.
Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt
dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, tehakse
uuringuid ja analüüse.
Viiakse läbi analüüs, millega selgitatakse välja planeeritava inimesekeskse integreeritud
teenuseosutamist toetava infosüsteemi esimese etapi arenduse võimalikud lahendused.
Loodav infosüsteem võimaldab siduda tervishoiu sisese ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna
ülese teenuskoordinatsiooni ühtseks tervikuks. Süsteemi abil saab koostada inimesele tema
tervise- ja sotsiaalseid vajadusi arvestava heaoluplaani, mis koondab olulise info ühte kohta.
See annab abivajaja tugimeeskonda kuuluvatele spetsialistidele ühise ja ajakohase ülevaate,
mille alusel otsuseid teha ja teenuseid planeerida. Selline lahendus parandab koostööd,
vähendab infolünki ning aitab tagada, et abi on õigeaegne, järjepidev ja inimese eesmärkidest
lähtuv. Tulemuseks on parem elukvaliteet, suurem turvatunne ning suurem võimalus tulla
toime oma igapäevaeluga võimalikult iseseisvalt ja sobivas keskkonnas.
Koalitsioonileppes 2025–2027 on sotsiaalse heaolu valdkonnas kokku lepitud läbi viia analüüs
ja saada ettepanekud täisealiste puude raskusastme tuvastamise lõpetamise ja puudega
seotud toetuste ning hüvede ümber korraldamise kohta. Praegu tuvastatakse tööealistel puude
raskusastet (SKA) ja hinnatakse töövõimet (töötukassa) ning makstakse vastavalt tööealise
puudega inimese toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal avaldatud Riigikontrolli audit
soovitab analüüsida, kas puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik
ühendada nii, nagu seda pakkus välja uuring „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja
juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“. Soovitus tuleneb sellest, et sihtrühm
(puudega tööealised ja vähenenud töövõimega inimesed) on suuresti kattuv, kuid inimesi
hindavad ja toetusi maksavad erinevad asutused, mis tervikuna teeb inimese teekonna abi
saamisel keeruliseks. TAT raames tellitakse analüüs, mis pakub välja lahendused, kuidas
puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme ühendada. Analüüs on oluline sisend
poliitikakujundajale olemasoleva süsteemi kitsaskohtade kaardistamiseks ning võimalike
tulevikulahenduste planeerimiseks.
Tabel 15
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Tegevused inimesekeskse 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
koordinatsioonimudeli
rakendamiseks (SoM)
1.1 RTK korraldatud 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
koordinatsioonimudeli avatud
taotlusvooru toetuse saajate
tegevuste elluviimisel sisuline
toetamine
1.2 Infoüritused ja koolitused 2025–2028 01.01.2025–31.12.2026
koordinatsioonimudeli
väljatöötamiseks ja rakendamiseks
1.3 Parimate praktikate ja kogemuste 2026–2027 01.10.2026–31.12.2026
vahetamiseks rahvusvahelisel
tasandil konverentsi korraldamisel
osalemine (ettevalmistavad
tegevused ja konverents 2027. a
mai)
2 RFK arendustegevused (TAI) 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
2.1 RFK koolitused sotsiaal-ja 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
tervishoiuvaldkonna töötajatele
2.2 Mentorlussüsteemi loomine ja 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
juurutamine (RFK rakendamist
toetavad tegevused)
2.3 Enim kasutatud 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
hindamisvahendite/testide
kasutuselevõtt ja seostamine RFK-
ga
3 Kodus elavatele dementsusega 2025–2026 01.01.2025–28.09.2026
inimestele ja nende
hoolduskoormusega lähedastele
suunatud sekkumispraktikate ja
tugisüsteemide analüüs (SoM)
4 Hooldereformi esmane 2025–2026 06.01.2025–30.09.2026
mõjuanalüüs, sh eelnev sihtrühma
uuring
5 Hoolduskoormuse kordusuuring 2025–2026 01.08.2025–30.09.2026
6 Hooldereformi lõppanalüüs 2026–2027 01.08.2026–31.12.2026
7 Tööealiste puude tuvastamise ja 2025–2026 01.01.2025–30.10.2026
töövõime hindamise analüüs
8 Elanikkonna tegevuspiirangute 2025 01.01.2025–28.11.2025
uuring
9 Inimesekeskse integreeritud 2026 02.03.2026–30.06.2026
teenuseosutamist toetava
infosüsteemi arenduste (I etapp)
analüüs
11 Elulõpu tahteavalduse nõustamise 2026 02.03.2026–31.12.2026
ja rakendamise koolituse välja
töötamine
Tabel 16
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Siht- Selgitus
tegevus- tegevus- tase
kava kava (2027)
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Koolitatute arv 285 285 690 RFK koolitus 2023. a 0, 2024.
näitaja a 120, 2025. a 285, 2026. a
285 koolitatut
Kodus elavatele 0 1 1
dementsusega
inimestele ja nende
hoolduskoormusega
lähedastele suunatud
sekkumispraktikate
ja tugisüsteemide
analüüs (SoM)
Hooldereformi 0 1 1
esmane mõjuanalüüs
sh eelnev sihtrühma
uuring(SoM)
Hoolduskoormuse 0 0 1
kordusuuring (SoM)
Hooldereformi 0 0 1
lõppanalüüs (SoM)
Tööealiste puude 0 1 1
tuvastamise ja
töövõime hindamise
analüüs (SoM)
Elakinkkonna 1 0 1 Uuring tehakse vähendatud
tegevuspiirangute mahus. Täismahus
uuring (SoM) kordusuuring tellitakse 2030.
Inimesekeskse 0 1 1
integreeritud
teenuseosutamist
toetava infosüsteemi
arenduste (I etapp)
analüüs (SoM)
2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise
toetamine
Alategevus 2.3.1. Kontseptsiooni koostamine ning lahenduste väljatöötamine ja
katsetamine
Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi
poliitikavaldkondades. Vanusesõbraliku ühiskonna loomine peaks toimuma avaliku, era- ja
kolmanda sektori osapoolte koostöös, ent praegu tegutsevad vastutajad paljuski omaette,
sidususe osas on veel palju arenguruumi. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on vaja
strateegilist tervikvaadet vanemaealiste olukorrast Eestis. TAT raames töötatakse välja ühtne
kontseptsioon, mis saab aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. See võimaldab arendada
ja rakendada vajalikke tegevusi ja meetmeid ning loob aluse koordineeritud ja tõhusale
tegevusele, mille tulemuseks on vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemine kogu
ühiskonnas. Kontseptsiooni ettevalmistamisel on vaja pöörata eraldi tähelepanu ka võimalikele
piirkondlikele erisustele.
Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ja vanusega seotud eelarvamuste
vähendamiseks ühiskonnas, sealhulgas tööandjate seas, on plaanis disainida ja katsetada
meetmeid, mis aitaksid muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit. Toetavate tegevuste
kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada eri
piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist ühiskonnaellu, sealhulgas tööturule.
Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja
digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. See
teave võimaldab täpsemalt sihitada mõjusaid sekkumisi probleemide lahendamiseks,
teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute muutmiseks kindla profiiliga sihtrühmade hulgas.
Samuti võimaldab saadav teave laiendada ja kohandada juba olemasolevaid meetmeid.
Koostatav kontseptsioon on dokument, mida pidevalt täiendatakse vastavalt tehtud
tegevustele ja kogutud informatsioonile. Lõpptulemusena valmib dokument, mis sisaldab
tehtud tegevusi, nende sisukirjeldust, tulemusi ja kokkuvõtet. TAT perioodi lõpus võetakse
kokku kõik tehtud tegevused, antakse ülevaade tulemustest ja järeldustest ning soovitused
jätkutegevusteks.
Tabel 17
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Kontseptsiooni koostamine 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026
2 Innovaatiliste sekkumiste 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026
väljatöötamine, katsetamine ja
juurutamine
2.3.2 Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi
kasutamise toetamine
2024. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames välja
hindamisvahend KOV-ide vanusesõbralikkuse hindamiseks ning katsetati seda koostöös
vanemaealiste nõukogudega5.
5 Vanemaealiste nõukogu on nõuandev organ, mis on tavaliselt loodud volikogu või vallavalitsuse juurde
eesmärgiga pakkuda ekspertarvamusi ja soovitusi vanemaealiste poliitika ja programmide kohta. See
võib koosneda vanemaealistest kogukonnaliikmetest, sotsiaaltöötajatest, tervishoiutöötajatest ja teistest
asjatundjatest, kes aitavad kujundada ja hinnata KOV-ide või teiste institutsioonide vanemaealistele
suunatud tegevusi.
Toetatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamist.
Selleks korraldatakse koolitusi vanemaealiste nõukogudele ja teistele huvigruppidele
hindamisvahendi kasutusele võtmiseks ning pakutakse tuge hindamisvahendi kasutamisel.
Hindamisvahendi laialdane kasutamine soodustab vanemaealisi väärtustavate hoiakute
kujunemist ja vanusega seotud eelarvamuste vähenemist ning toetab aktiivsena vananemist.
Samuti toetatakse vanusesõbralikkuse edendamist KOV-ides (sh toe pakkumine
hindamisvahendi kasutamisel).
Tabel 18
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Hindamisvahendi kasutamise 2025–2026 01.07.2025–31.12.2026
koolitused (sh infoüritused)
2 Toe pakkumine hindamisvahendi 2025–2027 01.07.2025–31.12.2026
kasutamisel (sh individuaalsed
nõustamised ja järelkohtumised)
02.07.2026 nr 71
MINISTRI KÄSKKIRI
Toetuse andmise tingimuste käskkirjade
muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas
sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse
ja kvaliteedi parandamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 9.1 ning
sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise
hoolduse kättesaadavus“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 9.1.
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 „Pikaajalise hoolduse
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes
tehakse järgmised muudatused:
1. Sõnastan punktid 2.2.2–2.2.3 järgmiselt:
„2.2.2. Tegevuse sisu
Toetatakse tegevusi, millega tõhustatakse eri valdkondade (nt hoolekanne ja tervishoid)
senisest tulemuslikumat koostööd ning eri tasandite, piirkondliku ja valdkondade
andmevahetust (sh valdkonnas töötavate spetsialistide oskuste parandamine, koolitused,
sekkumismetoodikate kasutuselevõtt jms). Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse
koordinatsioonimudeli kasutuselevõttu. Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse
suurendamiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse
ellu arendusprogramm, milles osalejad saavad toetust eesmärkidesse panustava ja
kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks.
Toetatakse tegevusi, millega uuritakse ja analüüsitakse sihtrühmade vajadusi, mis on
aluseks sihtrühmadele suunatud meetmete/tegevuste planeerimisel. Parandatakse
andmevahetust eri valdkondade vahel (olemasolevate andmebaaside parem seostamine
jms).
2.2.3. Tegevuse tulemus
Integratsioon ja uuenduslikud lahendused tagavad tõhusama abi korralduse. Pakutav abi
vastab inimeste tegelikule vajadusele (inimesekesksem teenus) ja aitab lahendada veel
katmata sihtrühmade vajadus. Andmehaldus on loogiline ja sujuv ning toetab
poliitikakujundamist, ennetustööd, inimeste vajadustele vastavate meetmete kujundamist ja
seiret. Spetsialistide ja abivajajate jaoks on poliitikakujundus selgemini sihitatud. Abi
korraldus pikaajalises hoolduses ja sotsiaalvaldkonnas on tõhusam, inimeste iseseisvus on
suurenenud ja ühiskonnaelus osalemise võimalused on paranenud.“.
2. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:
Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Hoolekandeteenuste 0 200 290 Tegevuse 2.1 näitaja.
nimekirja saajate arv Elluviija kogub
väljundnäitaja (mõõtühik arv) seireandmeid
sihtrühma liikmete
1
kohta SISi
vahendusel. Andmeid
kogutakse vahe- ja
lõpparuandesse.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% Tegevuse 2.1 näitaja.
nimekirja kelle toimetulek Allikaks on
tulemusnäitaja paranes või säilis Sotsiaalministeeriumi
(mõõtühik %) koostatud küsimustik,
mida teenusesaajad
täidavad.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% Tegevuse 2.1 näitaja.
nimekirja kelle Allikaks on
tulemusnäitaja hoolduskoormusega Sotsiaalministeeriumi
seotud olukord koostatud küsimustik,
paranes mida teenusesaajad
(mõõtühik %) täidavad.
2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
TAT- Hoolekandeteenuste 0 200 290 TAT tegevuskava
spetsiifiline saajate arv alategevuse 2.1.3
näitaja (mõõtühik arv) teenusesaajad
TAT- Koolitatud 0 228 856 TAT tegevuskava
spetsiifiline spetsialistide arv alategevuste 2.1.1 ja
näitaja (mõõtühik arv) 2.1.5 koolitused
2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi korralduse
tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
TAT- Koolitatud 0 120 690 TAT tegevuskava
spetsiifiline spetsialistide arv alategevuse 2.2.4
näitaja (mõõtühik arv) koolitused
3. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ESF+ toetus 8 258 485 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 3 539 351 30%
3 Eelarve kokku 11 797 836 100%
4. Tunnistan punkti 7.2.5 kehtetuks.
5. Asendan TAT lisad „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja „TAT eelarve kulukohtade kaupa“
käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).
§ 2. Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 118 kinnitatud toetuse
andmise tingimustes „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ tehakse
järgmised muudatused:
1
Sündmuste infosüsteem
1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.5 arvu „2027“ arvuga „2028“.
2. Sõnastan avalehel rakendusasutuse nimetust järgmiselt:
„Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“.
3. Täiendan punkti 2.2.2 kolmanda lõiguga järgmises sõnastuses:
„Alates 2027. aastast jätkatakse mudeli katsetamist koostöös omavalitsustega, kes on
osalenud tegevuses 2026. aastal (32 kohalikku omavalitsust).“.
4. Asendan punkti 3 tabeli järgmiselt:
Näitaja nimetus ja Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave
mõõtühik (2024) (2027)
Meetmete Hoolekandeteenuste 0 1845 2066 Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja saajate arv näitaja. Elluviija kogub
väljundinäitaja seireandmeid
sihtrühma liikmete
kohta. Loendatakse
unikaalseid isikuid,
mille allikaks on STAT
aruanded.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Tegevuste 2.1 ja 2.2
nimekirja kelle toimetulek näitaja. Saavutustase
tulemusnäitaja paranes või säilis saadakse SKA
tegevusele
sisenemise ja
väljumise ankeedi
andmete põhjal.
Loendatakse
unikaalseid isikuid.
Meetmete Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Tegevuse 2.2 näitaja.
nimekirja kelle Saavutustase
tulemusnäitaja hoolduskoormusega saadakse SKA
seotud olukord tegevusele
paranes sisenemise ja
väljumise ankeedi
andmete põhjal.
Loendatakse
unikaalseid isikuid.
2.1. Kaitstud töötamise teenuse väljaarendamine ja osutamine
Hoolekandeteenuste 0 845 - Näitaja sihttaseme
saajate arv saavutamine
raporteeritakse
seisuga 31.12.2023
Osalejate osakaal, kelle 70% 70% - Näitaja sihttaseme
toimetulek paranes või saavutamine
säilis raporteeritakse
seisuga 31.12.2023
2.2. Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine
Hoolekandeteenuste 0 1000 1221 Näitaja sihttaseme
saajate arv saavutamine
raporteeritakse
seisuga 31.12.2027
Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Näitaja sihttaseme
kelle toimetulek saavutamine
paranes või säilis raporteeritakse
seisuga 31.12.2027
Osalejate osakaal, 70% 70% 70% Näitaja sihttaseme
kelle saavutamine
hoolduskoormusega raporteeritakse
seotud olukord seisuga 31.12.2027
paranes
5. Asendan punkti 4 tabeli järgmiselt:
Summa Osakaal
1 ESF+ toetus 15 807 572,92 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 6 774 674,11 30%
3 Eelarve kokku 22 582 247,03 100%
6. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt:
„6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse
keskkonna kaudu üks kord kuus.“.
7. Tunnistan punktid 7.1.5 ja 7.1.9 kehtetuks.
8. Sõnastan punkti 8.1 järgmiselt:
„8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise
vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks
vastavalt 31. detsembri ja 30. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese
vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne
järgmiseks tähtpäevaks.“.
9. Asendan TAT lisa „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja
lisaga (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister