Kiri

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Vabaühenduste Liit Meie 13.07.2026 nr 1.2-2/65-1 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Eelnõu kohaselt korrastatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise süsteemi, täpsustatakse toetatavaid programme ning luuakse võimalus põhjendatud juhtudel toetuse andmiseks taotlusvooru korraldamata. Palume esitada eelnõu kohta tagasiside 10 tööpäeva jooksul. Täname teid ettepanekute ja koostöö eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Määruse muutmise eelnõu 2. Määruse muutmise eelnõu seletuskiri. Maris Mälzer [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee Registrikood 70001952 Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Lasterikaste Perede Liit Lastekaitse Liit MTÜ Kuldne Liiga Eesti Punane Rist Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon MTÜ Hasarmängusõltuvuse Nõustamiskeskus SA Võrumaa Arenduskeskus SA Viljandi Haigla Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut Sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus MTÜ EatB4 MTÜ Roheline Vald 2  Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatustega täpsustatakse ja korrastatakse toetusskeemi, sealhulgas vähendatakse toetatavate valdkondlike programmide arvu ja ulatust ning suunatakse toetus selgemalt prioriteetsetesse valdkondadesse. Muudatuse eesmärk on tagada piiratud rahaliste vahendite suunamine tegevustesse, millel on suurim mõju valdkondlike eesmärkide saavutamisele. Toetatavate programmide fookuse kitsendamine on tingitud riigieelarve vahendite vähenemisest. Määruses kirjeldatud programmide rahastamine toimub vastavalt eelarvelistele võimalustele ka kitsendatud fookuste olukorras. Riigieelarves tehtud muudatuste tulemusel on vajalik panustada täiendavaid vahendeid riigikaitse tugevdamisse, mistõttu on vähendatud ka teiste valdkondade rahastamisvõimalusi. Sellest tulenevalt on vajalik keskenduda toetuste andmisel enam prioriteetsetele tegevustele ja sihtrühmadele. Muudatusega täiendatakse määrust võimalusega anda otsetoetust taotlusvooru korraldamata. Otsetoetuse võimaluse loomise eesmärk on vähendada halduskoormust ning suurendada toetuse andmise paindlikkust juhtudel, kus toetuse kaudu täidetakse selgelt piiritletud avalikku ülesannet või kus tegevuse elluviimiseks on üks sobiv partner. Sellistel juhtudel ei ole avatud taotlusvooru korraldamine sisuliselt põhjendatud ega proportsionaalne, kuna puudub tegelik konkurents või alternatiivsed elluviijad. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi strateegia ja arendusosakonna strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer ([email protected]), laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers ([email protected]), laste ja perede osakonna projektijuht Kadri Kasterpalu ([email protected]), laste ja perede osakonna poliitikajuht Birgit Siigur ([email protected]), vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli ([email protected]), rahvatervise osakonna tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa ([email protected]), hoolekande osakonna nõunik Ketri Kupper ([email protected]), hoolekande osakonna nõunik Maarja Seppel ([email protected]) ja hoolekande osakonna nõunik Pille Lumi ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Lily Mals ja Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid võrreldes kehtiva määrusega uusi andmete kogumise ja töötlemise võimalusi ette ei nähta, seega algses määruse seletuskirjas esitatud mõjuhinnangut ei korrata. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 täpsustatakse sõltuvuskäitumise programmi nimetust, et see vastaks täpsustatud skoobile ja võimaks projektide raames tegeleda ka valdkonna huvikaitse edendamisega.  2 Punktiga 2 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, millega vähendatakse toetatavate valdkondlike programmide arvu ja täpsustatakse alles jäävate programmide sõnastust. Muudatuse tulemusena keskendutakse piiratud arvestades rahalistele ressurssidele enam prioriteetsetele valdkondadele. Muudatus on tingitud riigieelarve vahendite vähenemisest. Seoses vajadusega suunata täiendavaid vahendeid riigi kaitsevõime tugevdamisse on vähendatud ka teiste valdkondade rahastamisvõimalusi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik toetada varasemas mahus kõiki seniseid programme ning vajalik on teha valikuid fookusvaldkondade osas. Programmi loetelu korrastamine võimaldab suunata olemasolevad ressursid tegevustesse, millel on suurim mõju sotsiaal- ja tervisevaldkonna arengule, ning tagada toetatavate tegevuste parem sihipärasus ja tulemuslikkus. Punktiga 3 täpsustatakse programmi nimetust koondades varasemalt erinevate programmide all laiali olnud laste ja perede teemad ühte programmi. Punktiga 4 täpsustatakse sotsiaaltöö valdkonnaga seotud programmi nimetust. Punktiga 5 täpsustatakse puudega inimeste programmi nimetust täiendades seda ka krooniliste haigete sihtrühmaga. Punktiga 6 täpsustatakse toetuse saaja mõistet. Muudatus on vajalik seoses otsetoetuse regulatsiooni lisamisega. Senine sõnastus eeldab toetuse andmist üksnes taotlusvooru ja taotluse rahuldamise otsuse alusel. Kuna määrusega luuakse võimalus anda toetust ka taotlusvooru korraldamata, täiendatakse toetuse saaja mõistet nii, et see hõlmaks ka isikuid, kellele antakse põhjendatud juhtudel toetust ministri otsusega. Punktiga 7 täpsustatakse sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi ning vaimse tervise programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Muudatuste eesmärk on viia programmid kooskõlla uuendatud fookusega ning tagada, et toetatavad tegevused toetaksid senisest selgemalt valdkondlikke prioriteete ja poliitikaeesmärke. Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmis keskendutakse senisest selgemalt alkoholist, tubakast ja teistest sõltuvuskäitumistest tulenevate kahjude vähendamisele ning tõenduspõhise poliitikakujundamise toetamisele. Programmi fookus suunatakse ravi- ja tugiteenuste arendamise kõrval enam huvikaitsele, teadlikkuse kasvatamisele ning valdkondlike osapoolte kaasamisele. Vaimse tervise programmi muudatuste eesmärk on koondada piiratud ressursside tingimustes toetus tegevustele, millel on kõige suurem mõju vaimse tervise valdkonna arengule ja huvikaitse tugevdamisele. Programmi kaudu toetatakse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide võimekust osaleda poliitikakujundamises, koondada sihtrühmade vajadusi ning kujundada tõenduspõhiseid ettepanekuid vaimse tervise valdkonna arendamiseks. Samuti toetatakse tegevusi, mis aitavad suurendada elanikkonna teadlikkust vaimsest tervisest ning parandada kvaliteetse ja tõenduspõhise teabe kättesaadavust. Vaimse tervise probleemide laialdase leviku ning nende märkimisväärse mõju tõttu inimeste heaolule, tööturul osalemisele ja tervishoiusüsteemile on oluline säilitada tugev valdkondlik huvikaitse ning sidusrühmade võimekus panustada vaimse tervise poliitikate kujundamisse ja rakendamisse. Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks programmid ja nendega seotud sätted, mille raames ei ole edaspidi kavandatud toetusi anda. Muudatus tuleneb vajadusest kohandada toetusskeem olemasolevate eelarvevõimalustega ning suunata ressursid valdkondadesse, mille mõju  3 strateegiliste eesmärkide saavutamisele on suurim ja kuhu vahendeid suunatakse vastavalt eelarvelistele võimalustele. Riigieelarve võimaluste vähenemise tõttu ei ole võimalik jätkata kõigi seniste programmide rahastamist varasemas mahus. Seetõttu on vajalik keskenduda prioriteetsetele tegevustele ning vähendada toetatavate programmide arvu. Otsuste tegemisel on lähtutud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning arvestatud ka asjaoluga, et osa tegevusi rahastatakse või toetatakse teiste meetmete kaudu. Silmas tuleb pidada, et praeguses määruses sisalduvaid programmilisi suundi saab rakendada samuti üksnes rahaliste vahendite olemasolul ja eelarvevõimaluste piires. Punktiga 9 täpsustatakse elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Muudatused aitavad tagada programmi tegevuste selgema seose programmi eesmärkidega ning toetavad koostöö jätkumist esmaabioskuste õpet ja koolitusi korraldavate organisatsioonide vahel. Muudatuse eesmärk on keskenduda programmis tegevustele, millel on suurim mõju elanikkonna esmaabioskuste parandamisele ning kriisideks valmisoleku suurendamisele. Programmi raames jätkatakse üleriigilise koostöövõrgustiku arendamist ning toetatakse tegevusi, mis aitavad suurendada inimeste teadmisi ja oskusi esmaabi andmisel. Tingimuste täpsustamise eesmärk on tagada selgem seos programmi eesmärkide, tegevuste ja oodatavate tulemuste vahel ning luua eeldused tegevuste järjepidevaks elluviimiseks. Punktiga 10 täpsustatakse laste ja perede programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Muudatuste eesmärk on koondada piiratud ressursside tingimustes laste, perede, laste õiguste ja laste kaasamisega seotud tegevused ühtse programmi alla ning tagada nende terviklik käsitlemine. Programm keskendub laste ja perede heaolu toetamisele, laste õiguste edendamisele ning laste ja perede vajaduste süsteemsele koondamisele ja esindamisele poliitikakujundamises. Muudatusega luuakse varasemast tugevam seos laste ja perede heaolu, laste õiguste kaitse ning laste osaluse edendamise vahel. See aitab vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist ning võimaldab kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Programmi kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad tugevdada laste ja perede heaolu mõjutavate organisatsioonide koostööd, suurendada teadlikkust laste õigustest ja laste ning perede vajadustest ning toetada tõenduspõhiste ettepanekute kujundamist laste ja perede olukorra parandamiseks. Muudatus aitab tagada, et laste ja perede vaade oleks senisest süsteemsemalt esindatud nii poliitikakujundamises kui ka avalikes aruteludes. Punktiga 11 täpsustatakse sotsiaaltöö edendamise programmi, vanemaealiste huvikaitse programmi, suitsiidiennetuse programmi ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi eesmärke, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi. Sotsiaaltöö edendamise programmi muudatuste eesmärk on toetada sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset arengut, tugevdada valdkondlikku huvikaitset ning parandada sotsiaaltöö nähtavust ja mainet ühiskonnas. Sätestatakse toetatava tegevusena sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine ja sotsiaalvaldkonnas töötamise maine parandamine. Tegevuse eesmärk on väärtustada sotsiaalvaldkonna töötajate professionaalset panust, suurendada valdkonna nähtavust ning toetada ühiskonnas arusaama sotsiaalvaldkonna töö vajalikkusest ja mõjust. Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad muu hulgas põhikutsealade tutvustamine ja populariseerimine, valdkonna positiivse kuvandi kujundamine ning tunnustuskonkursi ja  4 tunnustusürituse korraldamine koos preemiate maksmisega. Tunnustamise kaudu tõstetakse esile sotsiaalvaldkonna töötajate, asutuste ja koostööpartnerite häid praktikaid ning märgatakse valdkonnas tehtavat tööd laiemalt. Võimaldatakse toetada ka muid programmi eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi tekitades piisav paindlikkus olukordades, kus eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused ei mahu täielikult punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste alla, kuid on nendega sisuliselt seotud ja toetavad programmi eesmärki. Sellised tegevused peavad täiendama huvikaitse, valdkondliku esindamise, põhikutsealade edendamise või mainekujunduse tegevusi ega tohi asendada eraldi rahastatavaid projekte või toetuse saaja tavapäraseid üldkulusid, mis ei ole programmi eesmärgiga otseselt seotud. Vanemaealiste huvikaitse programm keskendub vanusesõbraliku ühiskonna kujundamisele ning vanemaealiste huvide esindamisele riiklikul ja kohalikul tasandil. Programmis toetatakse tegevusi, mis aitavad koondada vanemaealiste vajadusi ja seisukohti, tugevdada nende osalemist ühiskonnaelus ning suurendada vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõimekust. Arvestades Eesti rahvastiku vananemist ning vanemaealiste osakaalu suurenemist ühiskonnas, on oluline tagada nende sihtrühmade süsteemne kaasamine poliitikakujundamisse ning toetada eri tasandi koostöövõrgustikke, mis aitavad kujundada vanemaealiste vajadusi arvestavat elukeskkonda ja teenuseid. Suitsiidiennetuse programmi muudatustega jätkatakse keskendumist enesetappude ja enesetapukatsete ennetamisele, suurendades valdkondlikku koostööd, teadlikkust ja tugivõimaluste kättesaadavust. Programmist toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa suitsiidiennetuse poliitikate arendamisele, spetsialistide teadmiste suurendamisele ning suitsiidiohvrite lähedaste toetamisele. Programmil on oluline roll ka vastutustundliku suitsiiditeemalise meediakajastuse edendamisel ning ühiskondlike hoiakute mõjutamisel. Tegevused toetavad rahvastiku tervise arengukavas seatud eesmärke ning aitavad vähendada enesetappudega seotud tervise- ja sotsiaalseid mõjusid nii üksikisikule, lähedastele kui ka ühiskonnale tervikuna. Puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi muudatustega täpsustatakse programmi nimetust, toetatavaid tegevusi ja eritingimusi, et viia need paremini kooskõlla programmi tegeliku sihtrühma, senise rakenduspraktika ja rahastusvõimalustega. Programmi nimetuses tuuakse selgemalt esile kroonilise haigusega inimesed, kuna programmi tegevused ja kasusaajad hõlmavad nii puudega kui ka kroonilise haigusega inimesi. Toetatavate tegevuste ja eritingimuste sõnastust täpsustatakse, et puudega ja kroonilise haigusega inimeste vajadusi oleks võimalik nõustamise, õigusabi ja võrgustikutöö kaudu paremini koondada ning poliitikakujundamises arvesse võtta. Samuti kohandatakse kommunikatsiooni, kaasatavate organisatsioonide arvu ja sisutegevustesse suunatava eelarve nõudeid, et need oleksid kooskõlas programmi mahu, fookuse ja tegelike elluviimise võimalustega. Punktiga 12 lisatakse määrusesse peatükk 51 ja uus § 36¹, millega sätestatakse toetuse andmine taotlusvooru korraldamata (otsetoetus). Otsetoetuse regulatsiooni eesmärk on luua paindlikum võimalus toetuse andmiseks olukordades, kus avatud taotlusvooru korraldamine ei ole põhjendatud. Sellised olukorrad võivad esineda näiteks siis, kui tegevuse elluviimiseks on üks selgelt sobiv organisatsioon,  5 mis on nö eristaatuses (nt katusorganisatsioon, mis koondab enda alla väikesemad organisatsioonid ja millel ei ole Eestis samaväärset alternatiivi) või kui on vajalik tagada avalikes huvides olulise tegevuse järjepidevus. Otsetoetuse andmine toimub sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamise komisjoni ettepanekul ja ministri heakskiidul. Organisatsioon, kellele on otsustatud anda toetust taotlusvooru korraldamata peab siiski vastama kõikidele määruses toetuse saamise eelduseks olevatele tingimustele ja peab toetuse kasutamise lahti kirjeldama samasuguse taotluse vormis nagu avatud taotlusvooru puhul. See tähendab, et otsetoetuse saaja kirjeldab määrusest lähtuvalt ära toetuse kasutamise eesmärgid, tegevused, oodatavad tulemused, eelarve ning muud olulised tingimused ning nende elluviimist jälgib ja väljamakseid teeb Riigi Tugiteenuste Keskus. Muudatus võimaldab vähendada halduskoormust, kuna välditakse mahuka taotlusprotsessi läbiviimist olukordades, kus see ei anna sisulist lisandväärtust. Samas tagab regulatsioon, et toetuse andmine on läbipaistev, põhjendatud ja kooskõlas määruse eesmärkidega. Punktidega 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks toetuse tagasinõudmisega seotud sätted, sest vastav regulatsioon on riigieelarve seaduse §-s 551. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustel on eelkõige mõju avaliku sektori ressursikasutuse tõhususele ja toetussüsteemi sihipärasusele. Toetatavate programmide arvu ja ulatuse vähendamine ning fookuse suunamine prioriteetsematele valdkondadele võimaldab kasutada piiratud eelarvevahendeid efektiivsemalt. Muudatus aitab tagada, et olemasolevad ressursid suunatakse tegevustesse, millel on suurim mõju valdkondlike eesmärkide saavutamisele. Selline lähenemine on vajalik olukorras, kus riigieelarve võimalused on vähenenud ning täiendavaid vahendeid on suunatud teiste strateegiliste prioriteetide, eelkõige riigikaitse tugevdamise katteks. Otsetoetuse võimaluse loomisel on positiivne mõju halduskoormuse vähenemisele. Juhtudel, kus tegevuse elluviimiseks on üks selgelt määratletud partner või kus täidetakse spetsiifilist avalikku ülesannet, välditakse mahuka ja ajakuluka taotlusprotsessi läbiviimist. See vähendab nii toetuse taotlejate kui ka toetuse andja halduskoormust ning võimaldab keskenduda sisulisele tegevusele. Samal ajal aitab muudatus suurendada toetuse andmise paindlikkust ja operatiivsust. Võimalus sõlmida kokkulepped otse selgelt määratletud eesmärkide ja tegevuste alusel võimaldab tagada oluliste tegevuste järjepidevuse ning vältida olukordi, kus tegevused jäävad ajutiselt ellu viimata menetluslike viivituste tõttu. Mõju sihtrühmadele on pigem positiivne, kuna toetatavate tegevuste elluviimine muutub sihipärasemaks ja järjepidevamaks. Samas võib teatud valdkondades väheneda rahastatavate tegevuste maht, mis tuleneb eelarvevõimaluste vähenemisest ja prioriteetide ümberkujundamisest. Oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.  6 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud ning määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei too riigieelarvele kaasa lisakulusid. Toetust antakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames. Riigi Tugiteenuste Keskus toetuse andjana korraldab määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvooru, kui Sotsiaalministeeriumi eelarve seda võimaldab ja ministeerium teeb ettepaneku taotlusvooru avamiseks. Taotlusvoorud toimuvad üldjuhul teisel poolaastal. Toetuse saajale kaasneb omafinantseeringu kohustus vähemalt 1% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest ehk kindlasummalisest maksest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra. Määruse rakendamisega tulusid ette näha ei ole. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid.  EELNÕU 03.07.2026 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruses nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse;“; 2) paragrahvi 1 lõike 2 punktid 3, 4, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) lapsed ja pered;“; 4) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) sotsiaaltöö edendamine;“; 5) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 12 täiendatakse pärast sõna „puudega“ sõnadega „ja krooniliste haigustega“; 6) paragrahvi 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) toetuse saaja - isik, kellele on tehtud taotluse rahuldamise otsus või kellele on antud toetus taotlusvooru korraldamata;“; 7) peatüki 4 jaod 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1. jagu Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programm § 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitset ja tugisüsteeme, ennetada ja vähendada  2 käitumuslike sõltuvuste ja uimastitarvitamise, sealhulgas alkoholi, narkootikumide, tubaka ja nikotiini, levimust ning toetada tõenduspõhiste ja inimeste tervisest ning heaolust lähtuvate poliitikate kujundamist. (2) Sõltuvuskäitumise vähendamise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2) sotsiaalministeeriumile ja poliitikakujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ning nende ettepanekute eest seismine, tuginedes poliitikadokumentidele, eksperthinnangutele või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele; 3) uimastite ja käitumuslike sõltuvuste kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ja huvide koondamine ning asjassepuutuvate osapoolte koostöö arendamine; 4) tõenduspõhise sõltuvuskäitumise alase teabe vahendamine elanikkonnale; 5) tõenduspõhiste tegevuste elluviimine häbimärgistamise vähendamiseks; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. § 14. Eritingimused (1) Paragrahvi 13 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vaimse tervise ja sõltuvuskäitumise valdkonna organisatsioonid; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) punktide 3 ja 5 tegevustes sõltuvuskäitumise või selle riskiga inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna; 4) punkti 4 tegevustes Eesti elanikkond tervikuna. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) Projekt peab hõlmama uimastitest vähemalt alkoholi- ja tubakavaldkonda ning vähemalt ühte käitumusliku sõltuvuse alavaldkonda. (4) Kaasatud peab olema vähemalt üks partner. (5) Taotluse esitamise hetkeks peab: 1) taotlejal ja partneril peab olema tõendatav varasem kogemus sõltuvuskäitumise, uimastitarvitamise, vaimse tervise, rahvatervishoiu või nendega seotud valdkonnas tegutsemisel ning; 2) taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril üheaastane tõendatav kogemus huvikaitse valdkonnas. (6) Taotlusele tuleb lisada kinnitus, et taotleja ega partner ei ole saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi-, tubaka või hasartmängutööstuselt. 2. jagu Vaimse tervise huvikaitse programm § 15. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Programmi eesmärk on tugevdada vaimse tervise, sealhulgas psüühikahäiretega inimeste huvikaitset ja tugisüsteeme, vähendada ühiskonnas häbimärgistamist ning edendada elanikkonna vaimse tervise kirjaoskust.  3 (2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine ning koostöö arendamine; 2) poliitikakujunduses osalemine läbi Sotsiaalministeeriumile ettepanekute tegemise tuginedes tõendusmaterjalile, valdkonna poliitikadokumentidele, eksperdihinnangutele, sh kogemusekspertsusele, või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadele; 3) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks; 4) psüühikahäireid kogenud inimestele mõeldud toetavad tegevused kogemusekspertsuse võimekuse tagamiseks poliitikakujunduslikes tegevustes; 5) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. § 16. Eritingimused (1) Paragrahvi 15 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevuses vaimse tervise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid; 2) punkti 2 tegevuses poliitikakujundajad; 3) punktide 3–5 tegevustes vaimse tervise raskustega ja psüühikahäirega inimesed ning tema lähedased, Eesti elanikkond tervikuna. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus psüühikahäirega inimeste huvikaitse valdkonnas patsiendiorganisatsioonina.“; 8) peatüki 4 jaod 3, 4, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 9) määruse peatüki 4 jagu 5 sõnastatakse järgmiselt: „5. jagu Elanikkonna esmaabioskuste programm § 21. Eesmärk, oodatavad tulemused ja toetatavad tegevused (1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega. (2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1) esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise süsteem on kaasaegne ja toimib; 2) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustiku eesmärgid ja tegevused on kokku lepitud, ajakohased ja koostöö toimimine on tagatud. (3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2023. aastal koostatud esmaabiõppe ja koolituste pikaajalise tervikliku plaani ja selle tegevuskava (edaspidi tegevuskava) elluviimine lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest; 2) vajadusel elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise toetamine; 3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku arendamine Eestis; 4) elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut;  4 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–4 nimetatud tegevusi. § 22. Eritingimused (1) Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 4 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) tegevuskava elluviimise edenemise kohta on esitatud aruanded Sotsiaalministeeriumile vähemalt korra aastas; 2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustik toimib; 3) projekti käigus pakutakse tasuta esmaabioskuste koolitust, mis sisaldab ka psühholoogilise esmaabi komponenti; 4) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud, kaasajastatud ja leitavad toetuse saaja veebilehelt. (4) Projektil peavad olema järgmised väljundinäitajad: 1) lõike 3 punktis 2 nimetatud koostöövõrgustiku raames toimuvad kohtumised projekti elluviimise perioodil vähemalt kaks korda aastas; 2) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitust pakutakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades; 3) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitust on korraldatud vähemalt 200 koolis; 4) lõike 3 punktis 3 nimetatud koolitusi on pakutud vähemalt 75 000 koolituse saajale. (5) Projekti elluviimise perioodi alguseks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul Maailma Terviseorganisatsiooni psühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest. (7) Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest.“; 10) määruse peatüki 4 jagu 7 sõnastatakse järgmiselt: „7. jagu Laste ja perede programm § 25. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Laste ja perede programmi eesmärk on parandada laste ja perede heaolu ning toimetulekut, toetada positiivset vanemlust ja turvalisi peresuhteid, suurendada laste osalust ja kaasatust ning tugevdada laste õiguste kaitset ennetus-, huvikaitse ja tugitegevuste kaudu, samuti laiendada laste kaasatust ühiskonnas, andes võimalust kuulda rohkem laste häält. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) perede heaolu ja vanemlike oskuste ja turvaliste peresuhete toetamisele suunatud nõustamis-, tugi-, koolitus- ja kogukonnategevusi;  5 2) laste õiguste teadlikkust, osalust otsustusprotsessides ja ühiskondlikku kaasatust suurendavaid tegevusi; 3) laste, perede või nendega töötavate spetsialistide huvikaitse- ja teavitustegevusi; 4) ennetus- ja teavitustegevusi, mis aitavad vähendada laste ja perede heaolu ohustavaid riske, sh väärkohtlemist, hooletusse jätmist ja tõrjutust; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud põhjendatud tegevused, mis on otseselt seotud programmi eesmärgi ja kavandatud tulemusega. § 26. Eritingimused (1) Projekt hõlmab vähemalt kahte § 25 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevust ja võib sisaldada punktis 5 nimetatud tegevusi. (2) Taotlejal peab olema tõendatav varasem kogemus laste ja perede valdkonnas tegevuste elluviimisel, sihtrühmadega töötamisel või valdkondliku koostöö korraldamisel üleriikliku katus- või võrgustikorganisatsioonina. (3) Projekti tegevused peavad olema suunatud vähemalt kahele järgmistest sihtrühmadest: 1) lapsed; 2) pered; 3) laste ja peredega töötavad spetsialistid; 4) laste ja peredega töötavad kogukonnad. (4) Taotluses tuleb kirjeldada kavandatud tulemusi ja mõju sihtrühmale ning esitada vähemalt üks mõõdetav tulemusnäitaja iga tegevussuuna kohta. (5) Taotluses või toetuse andmise tingimuste tuleb kirjeldada tegevuste jätkusuutlikkust või mõju jätkumist pärast projekti lõppu.; 11) määruse peatüki 4 jaod 9–12 sõnastatakse järgmiselt: „9. jagu Sotsiaaltöö edendamise programm § 29. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Programmi eesmärk on edendada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset ning parandada sotsiaaltöö ja valdkonnas töötamise mainet ja väärtustamist ühiskonnas. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitse ja esindamise tegevused, sealhulgas liikmete ja võrgustiku kaasamine, info vahendamine, seisukohtade kujundamine ning analüüsitud ja põhjendatud ettepanekute esitamine poliitikakujundamise toetamiseks; 2) sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine ja valdkonnas töötamise maine parandamine, sealhulgas põhikutsealade tunnustusürituse korraldamine ja preemiate maksmine; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–2 nimetatud tegevusi või käivitavad muutusi programmi eesmärkidest lähtuvalt, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis sotsiaalmeediakajastused enda poolt algatatud tegevustest. § 30. Eritingimused (1) Paragrahvi 29 lõike 2 punktis 1 ja 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ja sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ja avalikkus.  6 (2) Määruse § 29 lõike 2 punktis 2 nimetatud preemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest. 10. jagu Vanemaealiste huvikaitse programm § 31. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas, toetada vanemaealiste huvide esindatust ning soodustada nende kaasamist otsustusprotsessidesse ja aktiivset osalust ühiskonnaelus. (2) Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine, sealhulgas vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine; 2) vanemaealiste huvikaitse ja osaluse edendamine, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku ja õiguste ning aktiivsena vananemise ja ennetuse teemadel; 3) kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude ja nende piirkondlike kogude loomise toetamine, loodud kogude nõustamine ning nende tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine, samuti nende töö koordineerimine, sh kaasaaitamine vanemaealiste kogude sisulisele kaasamisele otsustusprotsessidesse; 4) muud lõikes 1 nimetatud ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis meediakajastused elluviidavate tegevuste teemadel. § 32. Eritingimused (1) Paragrahvi 31 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olema ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi. (3) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine. (4) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus ning valdkondlike probleemide ja vajaduste pidev jälgimine ja varajane tõstatamine. (5) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude toimimise ja koordineerimise tagamine, sh loodud ja olemasolevate kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja arendamine ning vajadusel uute piirkondlike kogude loomise toetamine.  7 (6) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus vanemaealiste huvikaitse valdkonnas. Taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 2023. aasta 31. detsembri seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige. 11. jagu Suitsiidiennetuse programm § 33. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on ennetada enesetappe ja enesetapukatseid vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise kaudu. (2) Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile eksperdiarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine; 2) suitsiidiennetuseks, sealhulgas laste ja noorte enesetappude, enesetapukatsete ja enesevigastamise ennetamiseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine; 3) enesetapu läbi surnud inimese lähedaste tugivõrgustiku edendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja elluviimine ning enesetapuga kokku puutunud laste toetamine; 4) vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, problemaatilistele kajastustele reageerimine, vastutustundliku meediakajastuse põhimõtete edastamine avalikkusele, ajakirjanikele ja meediaettevõtetele ning koolitused ajakirjanikele ja meediatöötajatele enesetappude vastutustundlikuks kajastamiseks; 5) vastutustundliku meediakajastuse auhinna „Papageno auhind” väljaandmine koostöös meedia ja asjaomaste osapoolte esindajatega; 6) vaimse tervise ja enesetappudega seotud hoiakute jälgimine ühiskonnas ja selle põhjal Sotsiaalministeeriumile soovituste andmine häbimärgistamise vähendamise tegevuste kavandamiseks; 7) muud lõikes 1 nimetatud suitsiidide ennetamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. § 34. Eritingimused (1) Projekti tegevusest kasusaajad on teiste hulgas ka suitsiidiohvrite lähedased. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 33 lõike 2 punktides 1–6 kirjeldatud tegevusi ja võib sisaldada punktis 7 kirjeldatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1) lähedaste tugigruppide kohtumiste arv ja osalenute arv; 2) iga-aastase vastutustundliku meediakajastuse auhinna väljaandmine. (4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus suitsiidennetuse valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane tõendatav kogemus meediateemadel või kirjeldama taotluses muul viisil koostööd sellise organisatsiooniga. 12. jagu  8 Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programm § 341. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmi eesmärk on tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ühiskonnas ning suurendada nende õigusi ja kaasatust, arendades süsteemset huvikaitset riigi ja kohalikul tasandil. (2) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi huvikaitselisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele: 1) puudega ja kroonilise haigusega inimeste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine ning huvikaitse arendamine eri valdkondades, näiteks sotsiaalhoolekanne, haridus, tööhõive, ligipääsetavus, tervishoid, võrdsed võimalused riigi ja kohalikul tasandil praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö kaudu; 2) teadlikkuse suurendamine, hoiakute kujundamine ja avalikkuse kaasamine, et tugevdada puudega ja kroonilise haigusega inimeste rolli ja mõju ühiskonnas; 3) heaolu arengukava tegevuste elluviimisele kaasaaitamine; 4) puudega ja kroonilise haigusega inimeste arvamuste ja vajaduste koondamine ning lahendusettepanekute esitamine, et algatada süsteemseid muutusi; 5) üle-eestilise võrgustikutöö arendamine ja eestvedamine ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide huvikaitsevõrgustiku tugevdamine, tagades tegevuse elluviimise üle-eestiliselt ning puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonide sisulise kaasatuse. (3) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi strateegilisi tegevusi, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele: 1) nõustamise ja õigusabi pakkumine puudega inimestele ja kroonilise haigusega inimestele ning nende lähedastele igapäevaelu küsimustes, riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste ja toetustega seonduvalt ning nõustamiste põhjal peamiste kitsaskohtade süstemaatiline kaardistamine ja ettepanekute esitamine ministeeriumitele poliitikakujundamise toetamiseks. 2) hoolduskoormusega inimestele suunatud veebilahenduse haldamine. (4) Puudega ja kroonilise haigusega inimeste huvikaitse programmis toetatakse muid eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi, mis täiendavad lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. § 342. Eritingimused (1) Paragrahvi 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevustest kasusaajad on: 1) puudega ja kroonilise haigusega inimesed, nende esindajad ja lähedased; 2) puudega ja kroonilise haigusega inimeste heaolusse panustavad esindusorganisatsioonid; 3) poliitikakujundajad ja avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 341 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundnäitajad on järgmised: 1) üle-eestilise võrgustikutöö kaudu tagatakse puudega inimeste ja kroonilise haigusega inimeste esindatus ning sisendi koondamine poliitikakujundamisse, arvestades programmi mahtu ja fookust; 2) osaletakse valdkonna õigusaktide väljatöötamises ja muutmises ning esitatakse ettepanekuid Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade ja programmide kohta; 3) avaldatud on vähemalt 12 meedikajastust aastas; 4) osaletakse töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel;  9 5) võrgustikutöösse kaasatakse vähemalt 27 puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsiooni, sealhulgas eri maakondadest ja sihtrühmadest, et tagada regionaalne ja temaatiline esindatus; 6) vähemalt 60% projekti eelarvest suunatakse sisuliste tegevuste elluviimiseks koostöös puudega ja kroonilise haigusega inimeste esindusorganisatsioonidega, kes panustavad programmi eesmärkide saavutamisse. (4) Taotluse esitamise ajaks peab taotlejal olema vähemalt 3-aastane tõendatav üle-eestilises puudega inimeste huvikaitse võrgustikutöös osalemise kogemus ning ta peab olema tegutsenud puudega inimeste esindusorganisatsioonina.“; 12) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses: „51. peatükk Otsetoetus § 361. Toetuse andmine taotlusvooru korraldamata (1) Peatükis 4 sätestatud programmi tingimusi arvestades võib toetust anda taotlusvooru korraldamata (edaspidi otsetoetus) valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga järgmistel juhtudel: 1) seadusest, muust õigusaktist või arengukavast tulenevate kohustuste täitmiseks; 2) valdkondliku programmi eesmärkide saavutamiseks olukorras, kus taotlusvooru korraldamine ei ole otstarbekas; 3) organisatsiooni tegevuse järjepidevuse tagamiseks. (2) Taotlusvooru ei korraldata eelkõige juhul, kui: 1) varasema analüüsi tulemusel on tuvastatud, et programmi eesmärgi saavutamiseks on üks võimalik elluviija või eesmärgi saavutamiseks kaasatakse kõik asjakohased elluviijad; 2) toetuse andmine on vajalik avalikes huvides olulise teenuse või huvikaitsetegevuse katkemise vältimiseks.“; 13) paragrahvi 49 lõike 1 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi riigieelarve seaduse § 551 sätestatud aluselt, sealhulgas kui:“; 14) paragrahvi 49 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Maarjo Mändmaa kantsler