dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Sissetulev kiriAvalik

Elering Gaas AS. Balticconnectori gaasitrassi keskkonnamõju leevendus- ja seiremeetmete täpsustamine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · 25. mai 2017
Viit
15-0904-016
Registreeritud
25. mai 2017
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Elering Gaas AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16S Ehitusohutuse järelevalve (2014-2017) (Suletud)
Sari
16-3 Avalikku veekogusse ehitamisega seotud dokumendid
Toimik
15-0904
Vastutaja
TJA Migratsioon (Ehitusosakond)
Lahendamise tähtaeg
24. juuni 2017

Failid

  • 📎Balticconnector_kaaskiri.txt1 KB
  • 📎BC keskkonnamõju leevendusmeetmed.bdoc4415 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 24.05.2017 nr 9-2/2017/500 Balticconnectori gaasitrassi keskkonnamõju leevendus- ja seiremeetmete täpsustamine Käesolevaga esita b Elering AS seisukohtade ning kommentaaride saamiseks Eesti ja Soome vahelise merealuse gaasi ülekandetorustiku ( Balticconnectori ) keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuringu ( Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2017-0032, mai 2017). Keskkonnauuringu eesmärk on täpsustada heakskiidetud KMH aruandes (mis oli koostatud eelprojekti põhjal) esitatud leevendusmeetmeid, minimeerimaks ajalisi piiranguid gaasitorustiku rajamisel. Analüüsi ja keskkonnauuringu sisuks on Balticconnectori maagaasitorustiku maaletulekukoha leevendusmeetmete täpsustamine ja detailiseerimine, kui nimetatud gaasitoru maaletulekukohta nihutatakse eelprojektis kavandatud asukohast loodesse Pakrineemele Pakri loodusalast väljapoole. Maaletulekukoha nihutamine on KMH aruandes ette nähtud leevendusmeede. Keskkonnauuringu aluseks on heakskiidetud KMH aruanne ning Balticconnectori ehitusprojekti materjalid ja tööde läbiviimise täpsustatud ajakava, mis võimaldasid keskenduda konkreetsemate kavandatava tegevusega kaasneda võivate keskkonnamõjude leevendus- ja seiremeetmetele ning vajadusel neid täpsustada, lähtudes ehitusprojekti lahendusest. Erinevalt KMH aruandest käsitletakse ja täpsustatakse käesolevas aruandes leevendus- ja seiremeetmeid ainult alternatiivi ALT EST 2 ( Kersalu alternatiiv) seisukohast, sest alternatiiv ALT EST 1 ( Kersalu alternatiiv) realiseerimisele ei kuulu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse liige Lisad: 1. Hinnang BC leevendusmeetmetele 22.05.2017 2. BC seiremeetmete täpsustamine 22.05.2017 3. Merealuse gaasitoru leevendusmeetmete uuring 22.05.2017 Priit Heinla Tel 534 28273 [email protected] Lisa 1 Balticconnectori KMH aruandes (ptk 9) esitatud leevendusmeetmed ning hinnang / täpsustus neile lähtudes Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) trassi nihutatud asukohast Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav Müra, 1. Soovitatav on lõhkamistöödel kasutada nn hoiatushelisid, Pakrineeme alternatiivi ALT EST 2 rajamisel lõhketöid ei teostata, vibratsioon, mis piirkonnas viibivad isendid enne suurt lõhkamist eemale mistõttu meetme rakendamine ei ole vajalik. õhusaaste peletaks. Kaardistada visuaalset (mereimetajate esinemine) ja akustilist (müratasemed) olukorda vähemalt ohtliku tsooni sees, tungivalt soovitatavalt nii enne, ajal kui ka peale plahvatuse toimumist. Igasugune mereimetajate viibimine ohtlikus tsoonis 30 minuti ajal enne plahvatuse toimumist peaks katkestama lõhkamistööd. See leevendamismeede võib oluliselt mõjutada tööde kulusid ja teostamist. Seetõttu on soovitatav täpsustada ohtliku tsooni hinnang (mis võib erineda tunduvalt lahknevates alades), et selgelt piiritleda veeala. Tuleks samuti arvestada, et piiratud laengutega plahvatuste mõju mereloomadele on väiksem võrreldes piiramata laengutega plahvatustega. 2. Ehitustöid tuleb organiseerida nii, et mürarikkaid tegevusi Sotsiaalministri määrus nr 42 ei käsitle enam välisõhus levivat müra. ei tehtaks öisel ajal (23.00–07.00) (sotsiaalministri määrus nr Ehitustööde organiseerimisel tuleb mürarikaste tegevuste kavandamisel 42) ja vältides tolmu levikut elamualadele. lähtuda keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“1, millega on ehitusmüra jaoks kehtestatud piirväärtusena ainult kella 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtase. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Nimetatud määrusega kehtestatud müranormid lähtuvad müra mõjust inimeste tervisele ja heaolule.2 Kui loomastiku kaitseks on seoses müra mõjuga kavandatud teistsugused meetmed, siis tuleb vastavalt neist ka lähtuda. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 2 Nimetatud määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. 1 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav Ka ei tohi ehitustöödel kasutada kompressioonmootoriga Meede kompressioonmootoriga ehitusmasinate kohta on asjakohane ja masinaid, mille heitgaasis ületab saasteainete tase lubatud kuulub rakendamisele. piirväärtust. Põhjaelustik 1. Ehitustööde käigus on tarvis valida tehnoloogiad ja Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub töövõtted, mis kahjustaksid võimalikult väiksemat merepõhja rakendamisele. Tehniline projekt näeb ette, et trassi kaevikust ala taimestikuvööndis. Hoida ehitustööde ala laius alla 50 m. süvendatav pinnas tuleb paigaldada kuni 30 m kaugusele torujuhtmest. Et vältida kaeviku nõlvade stabiilsuse mõjutamist, tuleb süvendatav pinnas ladustada vähemalt 2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast.3 Kuna projektis antakse ehitustööde ala ulatus tavaliselt teatud varuga, siis on tõenäoline, et reaalselt on võimalik hoida ehitustööde ala leevendusmeetmes esitatud piirides. Rakendatav meede / tehnoloogia tagab põhjaelustiku võimalikult väikese füüsilise (otsese) kahjustamise ja aitab vähendada heljumist tulenevat kaudset mõju põhjaelustikule. 2. Süvendi täiteks tuleb kasutada sama looduslikku materjali Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub (merepõhja pealmist kihti), mis oli ehitustööde käigus antud rakendamisele. Tehnilises projektis on nimetatud meetmega arvestatud piirkonnast välja kaevatud. See võimaldab piirkonnale nii merealuse kui ka maapealse torustiku ning maaletulekukoha iseloomuliku põhjataimestiku taastumist. taastamisel. Meede võimaldab piirkonnale iseloomuliku põhjataimestiku taastumist ning soodustab selle kiiremat ja paremat taastumist. Väljakaevatud merepõhja sete (pinnas), millega tehakse torukaeviku tagasitäide pealmise kihina, tuleb ladustada lühikese aja jooksul kas torukaeviku kõrval või hoiustada võimalusel pargasel. 3. Madalas Lahepere lahes tuleks torustiku rajamisega seotud Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub merepõhjatööd teostada võimalikult lühikese perioodi jooksul. rakendamisele. Siiski on oluline kinni pidada toru paigaldamise õigest tehnoloogiast ja arvestada torujuhtme kontrollimiseks vajaliku ajaga (vt ehitustööde ajakava aruande ptk 4). Pärast torujuhtme paigaldamist ja kontrollimist tuleks mere põhjas olev kaevik täita ja merepõhi tasandada viivitusteta. Meede vähendab ehitustöödega kaasnevat survet põhjaelustikule. Merelinnud 1. Vältida kõige mürarikkamate tööde teostamist madalatel Merepõhja ettevalmistustööde periood (august 2018 kuni veebruar 2019) merealadel lindude (ennekõike auli) talvitumisperioodil hõlmab merepõhja ettevalmistust kogu trassi ulatuses kuni Soome 3 Balticconnector offshore pipeline. Landfall and shore approach design – Estonia. Document No. N485-EST-PI-RPT-010. ILF Constructing Engineers, 31.03.2017; Balticconnector offshore pipeline. Pipe trench general arrangement & details, Estonian shore crossing. Drawing No. N485-EST-PI-DWG-012. ILF Constructing Engineers, 31.03.2017 2 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav 1. oktoobrist 31. jaanuarini, kui piirkonnas on märgata suurte rannikuni. Tööd jäävad väljapoole kalade peamist kudemisaega, seega linnuparvede esinemist. kalastikule olulist negatiivset mõju ei ole. Merepõhja ettevalmistustööde etapp hõlmab lindude sügisese rände perioodi ning talveperioodi, mis võib kaasa tuua rändlindude ja merel talvituvate veelindude häirimise. Kui merepõhja ettevalmistustöid alustatakse Pakrineeme poolsest otsast (nagu on tehnilises kirjelduses kavandatud), siis kattub ranniku lähedal tehtavate tööde aeg lindude sügisrände kõrghooajaga (vt aruande ptk 4). Seetõttu tuleb ehitustööde järelevalve meeskonda kaasata valdkonna ekspert (merelinnustikule spetsialiseerunud ornitoloog). Meede vähendab talvituvate lindude häirimist perioodil, mil muutused võivad neid negatiivselt mõjutada. Kui kaitseala valitseja on veendumusel, et talvituvate veelindude lahkumine on ilmastikuolude (või muude arendajast sõltumatute asjaolude tõttu) lõppenud varem, on tööde tegemine lubatud. Arendaja kinnitusel on vastavalt tööde planeeritud ajakavale madalatel merealadel 2019.a novembriks torustiku paigaldus- ja katmistööd lõppenud. Käimas on torustiku katsetamine, mille käigus kasutatavad seadmed asuvad ehitusalas (maismaal). Samuti on võimalik valida tehnoloogiaid, et need oleksid vaiksed. 2. Kasutada selliseid aluseid ja ehitusvõtteid, et vette Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub paisatud setete hulk oleks võimalikult väike. rakendamisele. Soovitav on vastav nõue lisada hanketingimustesse töö teostaja valikukriteeriumina. Meede vähendab heljumi negatiivset mõju veesambas toituvatele lindudele. Mereimetajad 1. Hüljeste poegimisperioodil on soovitatav gaastoru Meede ei ole seotud gaasitoru ehitustöödega. Gaasitoru regulaarsed hooldustöid vältida ajavahemikul veebruar-märts. Sel hooldustööd on võimalik planeerida meedet arvestades. Meede kuulub perioodil lahes hooldustöid tehes tuleks valida väiksemad rakendamisele gaasitoru ekspluateerimise käigus. Meede vähendab ohtu laevakiirused. hüljeste poegimisedukusele. 2. Lõhkamistöödel kasutada hoiatushelisid, mis piirkonnas Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) rajamisel meres lõhketöid ei viibivad isendid, kes lööklainest kannatada võiksid saada, teostata, mistõttu meetme rakendamine ei ole vajalik. eemale peletaks. Kalastik 1. Vältida intensiivseid lahesiseseid ehitustöid kalade Meede on asjakohane. See puudutab eelkõige töid, millega kaasneb kudemisperioodil aprillist juuli lõpuni. heljumi intensiivne eraldumine veesambasse (torujuhtme kaeviku rajamine ja kaeviku paigaldusjärgne täitmine); vt ka Natura meede p 5. Praegune tööde teostamise ajakava (vt aruande ptk 4) arvestab selle 3 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav meetmega. Merepõhja ettevalmistustööd ja toru katmistööd, mis tekitavad rohkem heljumit on kavandatud väljapoole kalade kudemisperioodi. Toru paigaldustööd ei tekita ulatuslikku heljumi levikut, mistõttu mõju kalastikule ei ole eeldatavalt oluline. Kui mingitel põhjustel tekivad ajakavas muudatused ja tekib vajadus nende tööde tegemiseks kalade kudemisperioodil, siis võimalusel vältida neid töid sel ajal rannikupiirkonnas, kus asuvad kalakoelmud. Teine võimalus on tööde läbiviimist reguleerida KMH aruandes välja pakutud seiremeetme abil, vältides heljumi levimist kontsentratsioonil >10 g/m2 ulatuslikul alal. See võib mõnevõrra aeglustada tööprotsessi (töid tuleb teha väiksema intensiivsusega), kuid tõenäoliselt puudub vajadus tööde täielikuks peatamiseks. 2. Kasutada nn hoiatushelisid enne lõhkamist, mis kalad Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) rajamisel meres lõhketöid ei ehitusala ohutsoonist eemale peletaks. teostata, mistõttu meetme rakendamine ei ole vajalik. Mereliiklus ja Piirkonna kalurite ning kalapüügiga seotud ettevõtete põhjalik Meede ei ole otseselt seotud gaasitoru ehitustöödega. Piirkonna kalurite kalapüük informeerimine ning vajadusel metoodiline juhendamine, et ning kalapüügiga seotud ettevõtete informeerimist ja metoodilist vähendada kalapüügist tulenevaid riske torule ja juhendamist on soovitav kavandada projekteerimise staadiumis. Soovitav kalalaevadele ning püügivahenditele. on meedet rakendada enne ehitustööde algust ning gaasitoru valmimisel teha korduvaid regulaarseid teavitusi ja vajadusel metoodilisi juhendamisi. Informeeritud tegutsemine on vajalik nii kalurite kui ka toru rajajate õiguste kaitseks. Maastik 1. Looniidu aladel tuleb ehitusala piiritleda kitsamalt, kuni Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Meede on 10 m mõlemale poole gaasitoru telge. rakendatav ja kuulub rakendamisele. Meede vähendab otseselt ehitusega muudetava ala pindala. 2. Kogu maismaatrassi ulatuses kasutada maa-ala Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub ehitusjärgsel taastamisel sama koostisega kasvumulda, mis rakendamisele. Tehnilises projektis on leevendusmeetmega arvestatud. alal paikneb, ning haljastuse taastamisel kasutada Meede võimaldab maastiku ilme taastada endisele lähedasel kujul. kultuurmuru rajamise asemel piirkonnale omaste niidutaimede külvisegu. 3. Kui maaletulekukoht ALT EST 1 rajatakse avatud Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, mistõttu meede ei ole tranšeega, tuleb maastikuline ilme taastada. asjakohane. Vältimismeetmed kaitsealustele objektidele: 4 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav Maismaa 1. Kui tehniliselt võimalik, siis kasutada suletud Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, mistõttu meede ei ole loodus- ehitusmeetodit Kersalu maaletulekukoha rajamisel (ALT EST asjakohane. keskkond 1), et säilitada kaitsealuseid liike. 2. Trassi nihutamine elupaikadest eemale Tallinna mnt poole Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, mistõttu meede ei ole või asurkonna siirdamine. asjakohane. Leevendusmeetmed: 1. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täpsustada trassi asukoht Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub ja valida ehitusmeetod, mille puhul oleks keskkonnamõju rakendamisele. Gaasitoru paigaldamise tehnilises kirjelduses on sellega võimalikult väike. arvestatud. Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) projekteerimisel on arvestatud KMH aruandes esitatud leevendusmeetmega, nihutada gaasitoru maaletulekukohta loode suunas Natura alast väljapoole (vt allpool Natura leevendusmeetmed p 8). Seega on ühtlasi alust eeldada, et selle leevendusmeetme tegija nägi gaasitrassi paiknemist nihutatud asukohas võimalikult väikese keskkonnamõjuga kogu gaasitrassi maapealse osa ulatuses. 2. Kasutada gaasitorustiku rajamisel horisontaalpuurimist, kus Balticconnectori gaasitrassi KMH aruande koostamise ajal oli Pakrineeme see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik, et vähendada alternatiivi (ALT EST 2) puhul ülestulek klindist kavandatud kinnisel mõju looduskeskkonnale. meetodil, kuid see lahendus kehtis esialgse (nihutamata) maaletulekukoha ja gaasitrassi asukoha korral (vt Joonis 8 aruandes). Nihutatud maaletulekukoha puhul, mis asub LNG terminali rajatistele (kai juurdepääsutee ja estakaad) oluliselt lähemal, on otstarbekas rajada gaasitrass koos nendega ühises läbiviigus (vt Joonis 9 ja Joonis 10 aruandes). Sellega hoitakse kogu Balticconnectori gaasitrassi ja LNG terminali tehniline taristu kompaktselt koos ainult ühes kitsas klindilõigus (projekteeritud laius 21 m) ega kahjustata klinti laiemalt või mitmes erinevas asukohas. Vt ka aruande ptk 3.4 ja 4. Klindist ülestuleku kohta koostatakse eraldi projekt ja kooskõlastatakse see asjaomaste ametiasutustega. 3. ALT EST 1 tundlikumates kohtades vähendada ehitusaegset Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, mistõttu meede ei ole enam mõjuala ja vältida koosmõju (kumuleeruvat mõju) ka asjakohane. edaspidisel ala inimtegevuse ruumilisel planeerimisel. 5 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav 4. Aas-karukella (Pulsatilla pratensis) kaks lähestikku Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, mistõttu selles osas ei ole paiknevat leiukohta vastavalt maksimaalselt 20 ja 30 m2, meede enam asjakohane. roosa merikanni (Armeria maritima elongata) väiksema Aas-karukella kasvukoht on registreeritud ka Pakrineeme alternatiivi (ALT leiukoha ALT EST 1 Kersalu trassil hävimist kas vältida trassi EST 2) gaasitrassi nihutatud asukohas (vt aruande Joonis 12). Kasvukoht nihutamisega nende leiukohtade alalt eemale või jääb gaasitrassile väiksemas osas. Kuna trassi nihutamine ei ole kompenseerida asurkonnasiirde abil. tõenäoliselt võimalik (see rajatakse paralleelselt LNG terminali kai juurdepääsuteega), siis tuleks häviv kasvukoha osa kompenseerida asurkonnasiirde abil. Mõju vähendab ka gaasitrassi ehitusala taastamine võimalikult looduslähedasel kujul. Aas-karukella kasvukoha säilimisele aitab kaasa ka Pakrineeme klindialuse osa edasise võsastumise vältimine. 5. ALT EST 1 trassi lõpuosa läbi soise niidu, kus kasvavad Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, mistõttu meede ei ole enam kolm kaitsealust taimeliiki – hall käpp (Orhis militaris), suur asjakohane. käopõll (Listera ovata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) – tuleb nihutada niidult kõrvale kehtiva maakasutuse teemaplaneeringu piires. Kui see pole võimalik, tuleb pärast gaasitrassi rajamist taastada niidule vajalik liigniiske veerežiim ja katta trass sama pinnase ja mätastega, mis ehitustegevuse käigus välja kaevati. Samuti tuleb selle niidu ulatuses piirduda võimalikult kitsa ehitusala rajamisega, et hävitada niitu nii vähe kui võimalik. Seda tegevust peab läbi viima vastava ala spetsialist ja seda tuleks teha suvel, peale taimede viljumist, siis toimiks siirdamine ühtlasi seemnelevina. 6. Ettepanek väike-kärbsenäpi ning teiste metslindude ja Väike-kärbsenäpi pesitsusterritoorium jääb Kersalu alternatiivi (ALT EST metsloomade kaitseks: 1) trassile, mida ei rakendata. Seetõttu ei ole meede selle liigi seisukohast enam asjakohane.  Kavandada ehitustegevus ajale, mil ei toimu suuremat loomade ja lindude rännet. Hoiduda metsaraiest ja Üldiselt linnustiku ja loomastiku kaitseks tuleb meedet lugeda väljaveost ning suurematest ehitustöödest 15. aprillist 15. asjakohaseks ja rakendada, eriti metsaraie ja mürarikaste tööde juulini. teostamisel. Ehitustööde oskuslikul kavandamisel ei seata meetmest kinnipidamist ohtu. Samuti ei jää Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) gaasitrassi nihutatud asukohale praktiliselt üldse metsa, mistõttu ehitustöödega kaasnevat mõju ei saa lugeda oluliseks. Pakrineeme maaletulekukoha suuremad ehitustööd langevad lindude ja loomade peamisele kevadisele rändeperioodile (maikuusse). Juunikuusse 6 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav jääb peamiselt seadmete paigaldamine ehitusalal, mis eeldatavasti olulisi häiringuid ei tekita. Tööde aeg langeb kevadisele vegetatsiooniperioodile. Maaletulekukoht on konkreetselt määratletud ala (suurusega 50 x 150 m) ning ehitusmasinate transpordiks ja materjalide-seadmete kohaleveoks on vaja kasutada ka juurdepääsuteed. Seetõttu võib ehitustööde mõju hinnata lokaalselt oluliseks (peamine häiring seoses ehitusmüraga ning inimeste ja masinate liikumisega), kuid tõenäoliselt ei avalda ehitustööd olulist mõju laiemal alal.  Säilitada suurimal võimalikul määral metsa pindala ja Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Meede oli terviklikkus. aktuaalne nihutamata gaasitrassi asukohas, mida hinnati KMH aruande koostamise käigus. Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) gaasitrassi nihutatud asukohale ei jää praktiliselt üldse metsa, mistõttu ehitustöödega kaasnevat mõju ei saa lugeda oluliseks.  Kasutada tagasitäite pealses haljastuses selliseid Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Taimestiku taastumine sõltub taimeliike, mis sobivad röövikutele toidutaimedeks asjatundlikult koostatud taastamise ja hooldamise kavast, mida tuleb (kuldtiibadele nt oblikad; sinitiibadele nt hiireherned ja täpselt järgida tööde tegemisel ja järelhooldusel seni kuni järelseire ristikud; punnpeadele nt kõrrelised, kastikud ja kinnitab taimestiku täielikku taastumist. Meede võimaldab rikutud aladel sinihelmikas; suur-kiirgliblikale nt pajud ja taastuda võimalikult looduslähedasena, suurendada looduslikku raagremmelgas). mitmekesisust ja luua elupaiku kaitsealustele liikidele.  Jätta väiksemaid kivivaresid rästiku ja arusisaliku Asjakohane meede, ei ole seotud ajaliste piirangutega. Kuulub varjepaikadeks. rakendamisele. Meede võimaldab rikutud aladel taastuda võimalikult looduslähedasena, suurendada looduslikku mitmekesisust ja luua elupaiku kaitsealustele liikidele. Siiski tuleb arvestada, et nihutatud gaasitrassi asukoht on väga lähedal LNG terminali juurdepääsuteele, kus toimub autoliiklus, mistõttu tuleb meetme rakendamisel konsulteerida asjatundjatega, et liikidele elutingimuste loomisel tööstusala läheduses ei seataks neid põhjendamatult ohtu. 7. Kõik olemasolevad gaasitrassi ehitustsooni jäävad kuklaste Lähtudes KMH aruande tulemustest on kuklaste pesi tuvastatud ainult pesad tuleb teisaldada selliselt, et omavahel käiguradadega Kersalu alternatiivi (ALT EST 1) gaasitrassi piirkonnas. Kuna Kersalu linnakuks seotud pesad jäävad trassist samale poolele, mitte alternatiivi (ALT EST 1) ei rakendata, siis nimetatud meede ei ole selles eri pooltele. Pesade teisaldamist ja selle ettevalimistust peab osas enam asjakohane. Samuti ei ole kuklaste pesi tuvastatud Paldiski läbi viima kuklaste erialaspetsialist, kes on teisaldamisega LNG terminali teemaplaneeringu KSH koostamise ajal läbi viidud varem edukalt tegelenud. Samuti tuleb vähima ehitusmõju põhjalike elustikuuuringute käigus, mis käsitlesid ka klindialust maismaaosa. 7 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav huvides ajastada gaasitrassi ehitus nii, et jooksva aasta kuklaste talvituma asumine ei oleks veel alanud. [Kõikide mõjualal registreeritud kaitsealuste liikide osas ei ole Kaitsealuste liblikaliikide hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase kaitseks on Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) nihutatud gaasitrassi soovitav rakendada samu leevendusmeetmeid, mis on esitatud LNG kohta KMH aruandes leevendusmeetmeid terminali juurdepääsutee ja torustike estakaadi rajamiseks: esitatud/täpsustatud.] - gaasitrassi ehitus korraldada viisil, mis võimalikult vähe kahjustaks kaitsealuste liblikaliikide elupaika; - ehitustööd tuleb läbi viia ajal, mil õhutemperatuur on piisavalt madal selleks, et nii tume-nõlvaöölase kui hahkkaruslase isendid oleksid kindlasti kõik diapausis (puhkeseisundis) ning ehitustegevusest tulenevatele võimalikele negatiivsetele kõrvalmõjudele kõige vähem vastuvõtlikud. Selliseks ajavahemikuks on pikaajaliste vaatlusandmete põhjal kõige tõenäolisemalt ajavahemik 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Praeguse ajakava järgi ei kattu Pakrineeme maaletulekukoha rajamise aeg (mai kuni juuni keskpaik) kaitsealuste liblikaliikide seisukohast soodsaima perioodiga. Soovitav on kaaluda maaletulekukoha rajamise aja tõstmist varasemaks (suuremad ehitustööd teostada hiljemalt aprillis). Gaasitrassi ehitustööde korraldamisel ja ehitamise ajal on soovitav järgida analoogseid leevendusmeetmeid, mis on juba ette nähtud LNG terminali arendaja poolt ja fikseeritud Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruandes (Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud): - kõigepealt rajatakse kõvakattega tee, mis on vajalik LNG terminali kai teenindamiseks; - sellele järgnev gaasitrassi ehitus korraldada maksimaalselt võimalikus ulatuses teetammilt; - materjalide ladustamise kohad määratakse eelnevalt arendaja poolt ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga; - tagada range kontroll kogu tegevuse üle. Eeltoodud meetmete rakendamine eeldab väga head koostööd ja tegevuste omavahelist kooskõlastamist Paldiski LNG terminali rajajatega. Aas-karukella kaitseks on praktiliselt ainuke võimalus ehitustööde alale jäävate isendite ümberistutamine liigile sobivasse kasvukohta. Lähtuda 8 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav tuleb kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise korrast.4 Ümberistutamise aluseks on ekspertarvamus, mis sisaldab ümberasustamise võimalikkuse hinnangut, ettepanekut ümberasustamise toimumise aja suhtes, ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või - piirkondade kohta ja liigi eripärast tulenevad tingimusi liigi isendi elujõulisuse ning sigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Ekspertarvamus tuleb koostada vähemalt otseselt ehituspiirkonda jääva kaitsealuse taimeliigi koosluse kohta. Aas- karukella näol ei ole tegemist väga haruldase taimeliigiga. Eesti ohustatud liikide punase nimestiku andmetel5 on tegemist ohuvälise liigiga. Kuna antud juhul on ilmne koosmõju avaldumine aas-karukella kasvukohale seoses gaasitrassiga samasse piirkonda kavandatud LNG terminali rajatistega (juurdepääsutee, torustike estakaad), siis tuleks ka ekspertarvamuse koostamisel arvestada kõike objekte. Kuna ehitustegevuse otsesesse mõjualasse jääb nimetatud kasvukoht osaliselt (idapoolne osa), siis võiks ekspertarvamuses kaaluda isendite ümberistutamist sama kasvukoha läänepoolsesse serva. Siiski tuleb valmis olla selleks, et ümberistutus ei pruugi osutuda edukaks (mingi osa taimedest ei juurdu või ei kohane uues kasvukohas). Kui gaasitrassi maaletulekukohas ja maapealse gaasitrassi asukohas taastatakse ehitusala samast varem kooritud kasvupinnasega, siis on võimalus, et mullas sisalduvate seemnete abil võivad taastatud koosluses uued isendid kasvama hakata.6 Ei ole teada aas-karukella ümberistutamise tulemusi (viidatud KSH aruande koostamise ajal 2012.a vastav praktika Eestis puudus). Natura 2000 1. Mõlema trassialternatiivi puhul on võimalik ebasoodne Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Ei ole seotud ajaliste alad mõju mereelupaigale 1110 [veealused liivamadalad]. ALT EST piirangutega. Tehnilises projektis on selle meetmega arvestatud (toru 2 võib avaldada ebasoodsat mõju ka mereelupaigale 1170 kaeviku tagasitäite ülemise kihina on ette nähtud varasemalt samast [karid]. Ebasoodsa mõju vähendamiseks tuleb piirkonnast eemaldatud setet). Soovitav on tööd kavandada selliselt (kui leevendusmeetmena torukaeviku ülemise kihi tagasitäiteks tööde tehnoloogia ning torujuhtme paigaldamisele seatud kontrolli- ja kasutada terve elupaigatüübi ulatuses varasemalt samast ohutusnõuded võimaldavad), et merre rajatava kaeviku kaevetööde ja tagasitäitmise vahe oleks minimaalne. Võimaldab vältida elupaiga ajutist killustamist ning võimaldab elupaigal peale ehitustööde lõppu taastuda 4 Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusega nr 248; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13132208?leiaKehtiv 5 Eesti eElurikkuse andmebaas: http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=6648 6 Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu KSH aruanne. OÜ E-Konsult töö nr E1177 9 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav piirkonnast eemaldatud setet (põhjapinnast). Kunstlikku sõltuvalt võtmeliikidest hinnanguliselt 2–7 aasta jooksul. Meede tagab substraati kasutada ei tohi. elupaikade parema taastumise. 2. Torukaeviku kividest tagasitäide paigaldada merepõhjaga Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Ei ole seotud ajaliste tasa. piirangutega. Tehnilise projekti koostamise käigus on sellega arvestatud (vt aruande Joonis 4 ja Joonis 5). Meede aitab vältida elupaiga võimalikku killustatust ja tagab elupaikade parema taastumise. 3. Hoida ehitustööde ala laius alla 50 meetri. Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Ei ole seotud ajaliste piirangutega. Tehniline projekt näeb ette, et trassi kaevikust süvendatav pinnas tuleb paigaldada kuni 30 m kaugusele torujuhtmest. Et vältida kaeviku nõlvade stabiilsuse mõjutamist, tuleb süvendatav pinnas ladustada vähemalt 2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast.7 Kuna projektis antakse ehitustööde ala ulatus tavaliselt teatud varuga, siis on tõenäoline, et reaalselt on võimalik hoida ehitustööde ala leevendusmeetmes esitatud piirides. Rakendatav meede / tehnoloogia tagab põhjaelustiku võimalikult väikese füüsilise (otsese) kahjustamise ja aitab vähendada heljumist tulenevat kaudset mõju põhjaelustikule. Ka gaasitrassi maaletuleku ala laiuseks on tehnilises projektis määratud 50 m (vt aruande ptk 3). Meede piirab elupaikade otsest füüsilist kahjustamist, hoides ehitusala võimalikult väiksemal, kitsamal alal. 4. Alternatiivi ALT EST 2 puhul tuleb ehitusmasinate liikumist, Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Ei ole seotud ajaliste prügi ladustamist ning teisi tegevusi nii ehitus- kui ka piirangutega. Aitab vältida maismaa-elupaigatüüpide 1230 (merele hooldustööde käigus organiseerida väljaspool elupaiku 1230, avatud taimestunud pankrannad), 6210* (kuivad niidud lubjarikkal 6210* ja 6280*. mullal) ja 6280* (alvarid) kahjustamist ning seisundi halvenemist. Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) maaletulekukoha nihutamisega väljapoole Pakri loodusala (maastikukaitseala) piire vastavalt KMH aruandes esitatud leevendusmeetmele (vt p 8 allpool), on nende elupaikade säilimine paremini tagatud. Tööde tehnilises kirjelduses on arvestatud, et gaasitrassi maaletulekukoha ehitusala ja maapealse gaasitrassi asukoht taastatakse pärast ehitustööde lõppu võimalikult looduslähedasel kujul, kasutades pealmise kihina alalt kooritud pinnast. Loodusliku taimkatte taastamiseks 7 Balticconnector offshore pipeline. Landfall and shore approach design – Estonia. Document No. N485-EST-PI-RPT-010. ILF Constructing Engineers, 31.03.2017; Balticconnector offshore pipeline. Pipe trench general arrangement & details, Estonian shore crossing. Drawing No. N485-EST-PI-DWG-012. ILF Constructing Engineers, 31.03.2017 10 / 11 Mõju / Leevendusmeede Hinnang / täpsustus mõjutatav tuleb kasutada piirkonnale iseloomuliku rohttaimestiku seemnete külvi (kindlasti mitte tavalist muruseemet). Tagada tuleb pädev järelevalve nende tööde teostamise üle. 5. Merel toimuvate ehitustööde perioodil tuleb seirata Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Ei ole seotud aastaajaliste heljumit, et vältida selle levimist kontsentratsioonil >10 g/m2 piirangutega. Aitab vähendada heljumist tingitud kaudse mõju ulatust ja ulatuslikul alal ehk kaugemale kui 700 m ehitustööde hoida seda torustikust 700 m piires. teostamiskohast. Ehitustööd peavad olema peatatud kuni soodsate ilmastikutingimuste (tuul/hoovused) taastumiseni. 6. Nii ALT EST 1 kui ALT EST 2 rakendumise puhul tuleb Asjakohane meede, kuulub rakendamisele. Praeguse ajakava kohaselt (vt ehitustööde perioodil seirata Lahepere lahel pesitsevaid, aruande ptk 4) langevad merepõhja ettevalmistustööd meres sellele talvituvaid ning rändel peatuvaid linnukogumeid (ennekõike perioodile. Siiski on ehitustööd rannikupiirkonnas suhteliselt lühiajalised aul, tõmmuvaeras, merivart). Vähendamaks häiringut (eeldatavalt kuni paar nädalat) ja nende mõju on ajutine. Ehitustööde lindudele, tuleb töödega seotud laevaliiklus piirata võimalikult järelevalve meeskonda tuleb kaasata valdkonna ekspert kindlale trassile. Külmal perioodil (novembrist aprillini) tuleb (merelinnustikule spetsialiseerunud ornitoloog). Meede aitab vähendada võimalusel vältida suurt liiklust ja mürarikkaid töid aulide ja ehitustöödest (mürast, laevaliiklusest) põhjustatud häiringuid merivartide olulisemate kogunemispaikade lähedal Pakri merelindudele. neemest põhjas (aul) ja poolsaare idarannikul (merivart ja Arendajal tuleb arvesse võtta, et kui merepõhja ettevalmistustööd aul), kui on näha suurte linnukogumite kohal viibimist, sest madalatel merealadel sattuvad merelindude (ennekõike auli) talvisel perioodil on linnud negatiivsele mõjule talvitumisperioodile (1. oktoobrist 31. jaanuarini), siis võivad sellega vastuvõtlikumad. kaasneda viivitused tööde läbiviimisel. 7. Tuleb välistada ehitusega seotud aluste liikumine krüüslite Asjakohane meede, kuulub arvestamisele ehitustööde korraldamisel. pesitsusala vetes Pakri neemel (275 m raadiuses klindist) Vajalik on vastavate tööde läbiviija(te) teavitamine piirangust. Meede perioodil 15. aprill kuni 1. august, vältimaks krüüslite aitab vältida aluste liikumisest tingitud ebasoodsat mõju krüüslitele. pesitsemise häirimist. 8. ALT EST 2 suure ebasoodsa mõju vältimiseks esmatähtsale Meetmega on arvestatud. ALT EST 2 gaasitoru maaletulekukoht on viidud elupaigatüübile 9180*(pangametsad), nihutada gaasitoru Pakrineeme tippu kavandatava LNG kai juurde, mis on esialgsest maaletulekukohta ca 250 m võrra loode suunas Natura alast asukohast 400 m võrra loodes ning jääb ca 150 m võrra väljapoole väljapoole. Natura ala piiri rannal. Ehitusprojekti ja tööde tehnilise kirjelduse koostamisel on sellest lähtutud. Meede aitab vältida ebasoodsat mõju esmatähtsale elupaigatüübile 9180*. 11 / 11 Lisa 2 Balticconnectori KMH aruandes (ptk 9) esitatud keskkonnamõju seire programm ja selle täpsustamine lähtudes Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) trassi nihutatud asukohast Valdkond Seiremeede vastavalt KMH aruandele Täpsustus 1. Veekvaliteet ja merekeskkond - gaasitoru ehitamise ajal jälgitakse vee hägususe ulatust, veekvaliteeti ja bioloogilisi faktoreid Veekvaliteedi Veekvaliteedi seire keskendub aladele, mida mõjutatakse selliste Veekvaliteedi seire põhimõtted on KMH aruandes välja seire, sh vee tegevustega, mis avaldavad merekeskkonnale kõige töötatud põhjalikult ning olulist täpsustamist ei vaja. hägususe ebasoodsamat mõju ja mis määratletakse projekti hilisemates Järgnevalt tuleb konkreetse seireprogrammi käigus ulatus etappides torustiku projekti edenedes. Seire käigus on võimalik määratleda alad, kus seiret läbi viima hakatakse. Olulist rakendada automatiseeritud pidevaid mõõteseadmeid, mis tähelepanu tuleb pöörata Lahepere lahele ja rannikuvööndile esitavad ülevaatlikke andmeid vee hägususe mõjude ja nende seoses merepõhjaelustiku ja kalakoelmutega. kestuse kohta. Näitajaid nagu hapnik, hõljuvained, toitained ning Kuna veekvaliteet on seotud merepõhjaelustikule, kalastikule kahjulikud ained nagu raskemetallid ja orgaanilised ühendid, ja veelinnustikule avalduda võivate mõjudega, siis on analüüsitakse veeproovidest. Seire käigus järgitakse HELCOM-i järelduste tegemiseks vajalike seiretulemuste saamiseks või riiklikke standardeid. Lõhkekehade kõrvaldamiseks soovitav veekvaliteedi seirekava koostamisse (seirepunktide koostatakse eraldi seireprogramm, milles arvestatakse ka määramisel) kaasata merepõhjaelustiku, kalastiku ja mõjudega merekeskkonnale ja muule keskkonnale. linnustiku vastava pädevusega eksperdid. Piirkonnad, kus Eesti vetes tuleb vähemalt läbi viia veekvaliteedi KMH aruandes (ptk 6.5.2) on jõutud järeldusele, et seiret (hõljuvained, toitained, saasteained, lahustunud hapnik, Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) puhul võib tugevate hoovused) on: sügavaimad alad, kuhu torustik paigaldatakse, kus loodetuulte tingimustes teatud hulk setteid liikuda ja settida on valdavuses peeneteralised kõrge saastekontsentratsiooniga väljapoole Lahepere lahte avamere suunas Ihasalu poolsaare setted; kus hõljuvained levivad suhteliselt kaugele; kus ainete otsast. Seirealade määramisel tuleks sellega arvestada. eraldumine veesambasse sõltub suurel määral hapnikutingimustest põhjalähedases kihis ja vabanenud hulkasid tuleb võrrelda tehtud modelleerimistulemustega. Lahepere lahes ja vahetult väljaspool lahte, kus ehitustöödega seoses on vee hägusus kõrge ja ulatuslik (vastavalt mõju hinnangule), on soovitav teostada pidevat hägususe ja hoovuste mõõtmist (reaalajas info jagamisega), et vältida hõljumi levikut siselahte ja hinnata täpsemalt settekoormust erinevates piirkondades. Ehituse käigus tuleb heljumit seirata, et vältida selle levimist kontsentratsioonil >10 g/m2 ulatuslikul alal. Veekvaliteedi seire peab olema läbi viidud kindlasti tööde ajal ja soovituslikult ka aasta peale tööde lõppu (hägusus, hapnik, toitained, ohtlikud ained). 1/5 Valdkond Seiremeede vastavalt KMH aruandele Täpsustus Bioloogilised Põhjaelustik peaks olema seiratud enne, ehitustööde ajal ja Kuna ehitustööde algus (merepõhja ettevalmistus toru faktorid pärast (vähemalt 3 aastat). Makrofüütide osas hõlmab seire paigaldamiseks) on kavandatud 2018 juuli algusesse, siis tuleb gaasitorustiku trassidel ja nende vahel toimuvaid muutusi, tagada õigeaegne ehitustööde eelse seire läbiviimine. kumulatiivseid mõjusid ja lisaks ka bioloogilist mitmekesisust. KMH-s esitatud seiremeetmetes (ptk 10) ei ole antud, mitu Pehme merepõhja faunat saab samuti seirata, võttes korda vegetatsiooniperioodi jooksul tuleks merepõhjaelustiku kordusproove kohtadest, kus seda tehti olemasoleva olukorra seiret läbi viia enne ehitustööde algust ja ehitustööde ajal. Küll seire käigus. Tingimuste hindamiseks enne ja pärast aga on KMH aruande peatükis 6.7.10 seda täpsemalt ehitustegevust on üldaktsepteeritud meetodiks enne-pärast- formuleeritud: „Elupaikade seiret Lahepere lahes on kontroll-mõju (the Before-After-Control-Impact – BACI) kohustuslik teha üks kord enne ehitustööde algust, lähenemine. Seire üldine eesmärk on hinnata olukorda enne ja ehitustööde ajal ja igal aastal peale ehitustööde lõppu pärast ehitust ning looduslikke muutusi elustikus aastate lõikes. minimaalselt 5 a jooksul, kuni elupaiga seisund on taastunud Lahepere lahes on soovitav teha elupaiga seiret igal aastal peale piisava tasemeni. Elupaikade seire Lahepere lahes peab ehitustööde lõppu minimaalselt 5 aasta jooksul, kuni elupaiga sisaldama põhjataimestiku ja -loomastiku seiret ning setete seisund on taastunud piisava tasemeni. seiret.“ Merepõhja elupaiku tuleb uurida peale ehitustööde lõpetamist ja seejärel üks kord aastas eeldatava taastumisperioodi jooksul. 2. Kalad, linnud, mereimetajad Kalad Mõju kalastikule tuleb seirata projekti elluviimise etapil vastavalt Kalastiku seire programm on KMH aruandes välja töötatud koostatavale seirekavale. Hinnangu kohaselt puudub vajadus põhjalikult ning täpsustamist ei vaja. kalastiku seire järele gaasitoru käitamise ajal. Ehitustegevuse ajal rakendatav seireprogramm jälgib kalade paljunemist, kalaparvede struktuuri muutusi ning kutselist ja harrastuskalapüüki piirkonnas. Merealadel keskendub seire kutselisele kalapüügile ning püütud kalade arvule statistilise ruudu kohta. Vajadusel saab jälgida ka mõjusid lõhkamistööde ajal, kasutades meetodeid nagu seire kajaloodiga Et seireid saaks omavahel võrrelda, siis võiks kalaseire toimuda samal metoodikaga nagu toimus eelseire. Metoodikana kasutatakse standardseid ihtüoloogilisi seirevõrke (TÜ Mereinstituut 2013; Thoresson 1996). Seirete teostamise aeg võiks olla mai ning august, kokku kaks korda aastas. Seireajad oleks soovitatavalt järgmised: tööde ajal või vahetult pärast tööde lõppu. Edaspidi kord aastas kuni 3 aastat. Kui 2. aastal pärast tööde lõppu seire mingit olulist negatiivset trendi ei näita, siis ei ole 3. aasta seire vajalik. 2/5 Valdkond Seiremeede vastavalt KMH aruandele Täpsustus Linnud Mõjusid projektipiirkonna lindudele saab jälgida merepõhjatööde Linnustiku seire programm on KMH aruandes välja töötatud ja torupaigalduse ajal. Kui alustel läbiviidava seire jooksul põhjalikult ning täpsustamist ei vaja. tuvastatakse häirituse märke lindude hulgas, siis saab töö ajutiselt katkestada, tõhustada leevendavaid meetmeid või muuta töömeetodeid. Et eel- ja järelseired oleksid omavahel võrreldavad, võiksid need toimuda sama metoodika alusel. See tähendab kolmeosalist linnuseiret, jaotatuna järgmiselt: - haudelinnud. Uuringu meetodina kasutati lindude pesitsusterritooriumite kaardistamist (Bibby 2000). Aeg võiks olla kõige aktiivsem pesitsusperiood mais-juunis, kaks korda kuus; - laevaloendused. Lindude loendamiseks avamerel kasutati marsruutloendusi laevalt, lähtudes rahvusvaheliselt kasutatavast laevaloenduste metoodikast (Durinck, 2005). Kaetud võiksid olla kõik aastaajad. Loendusi seega aastas 4–5. - rannikuloendused. Kasutada sama metoodikat, mis eelseires (Eesti Ornitoloogiaühing 2014). Loendus võiks toimuda kord kuni kaks kuus, kokku 20–21 korda. Seireajad oleks soovitatavalt järgmised: tööde ajal või vahetult pärast tööde lõppu. Edaspidi kord aastas kuni 3 aastat pärast tööde lõppu. Kui 2. aasta seire (aasta pärast tööde lõppu) näitab, et olulisi muutuseid lindude arvukuses ja struktuuris ei ole, siis ei ole 3. aasta seire vajalik. Mereimetajad Mõjusid projektipiirkonna mereimetajatele saab jälgida KMH aruandes ei ole esitatud, kuidas täpsemalt tuleks merepõhjatööde ja torupaigalduse ajal. Kui alustel läbiviidava teostada mereimetajate seiret. Et eel- ja järelseired oleksid seire jooksul tuvastatakse häirituse märke mainitud rühmade omavahel võrreldavad, võiksid need toimuda sama metoodika hulgas, siis saab töö ajutiselt katkestada, tõhustada leevendavaid alusel, millega teostati mereimetajate vaatlusi KMH meetmeid või muuta töömeetodeid. läbiviimiseks vajalike andmete saamisel. Konkreetne seirekava tuleb välja töötada koostöös valdkonna eksperdiga. 3/5 Valdkond Seiremeede vastavalt KMH aruandele Täpsustus 3. Müra Ehitusaegne Ehitusaegset müra saab vajadusel jälgida, teostades selleks Vastavalt tehnilisele projektile Eesti vetes merealuseid müra, sh mõõtmisi häirivate müraallikate ja vastuvõtjate läheduses. lõhkamistöid läbi ei viida, seega puudub seirekava koostamisel allveemüra Samuti saab käitamisaegset müra jälgida mõõtmistega müraallika vajadus plahvatusega kaasneva müra mõõtmiseks. lähedases keskkonnas ja modelleerimise abil. Kuna gaasitrassi Pakrineeme alternatiivi läheduses elamualasid Allveemüra saab mõõta hüdrofoniga, salvestades veealust müra ja üksikmajapidamisi ei asu, siis puudub seoses gaasitrassi olulistes asukohtades mürarohkete ehitustööde (nagu rajamisega vajadus hinnata mürataset kehtivatele plahvatused ja suuremahulised süvendustööd) perioodil. piirnormidele, mis on sätestatud lähtudes inimeste tervisest ja Detailsema ehitusprojekti koostamisel saab müra levikut ja heaolust. Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrusega nr 71 mürarohkete tegevuste ohufaktoreid modelleerimisega „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme kaardistada, rakendades BIAS projekti otsustusmudeleid. mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“1 on ehitusmüra jaoks kehtestatud piirväärtusena ainult kella 21.00-7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtase. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00. Antud juhul on müra mõõtmine ehitustööde läbiviimise ajal põhjendatud sellega, et oleks võimalik analüüsida seire tulemusi seoses tähelepanekutega linnustiku, kalastiku ja mereimetajate käitumises. Seepärast on soovitav täpsema müra seirekava koostamisse kaasata linnustiku, kalastiku ja mereimetajate vastava pädevusega eksperdid. 4. Laevaliiklus, inimesed ja ühiskond Laevaettekannete süsteem Soome lahel (GOFREP) on kohustuslik Laevaliikluse seireks täiendavaid ettepanekuid ei ole. ettekannete süsteem, mis kehtib laevadele, mille kogumass ületab 300 tonni. Laevaliiklust kontrollivad laevaliiklusteeninduse (VTS) keskused Helsingis, Tallinnas ja Sankt Peterburis, mis edastavad laevadele infot laevaliikluse kohta Soome lahes. Süsteemi eesmärgiks on suurendada piirkonna mereohutust, edendada merekeskkonna kaitset ning jälgida rahvusvahelisi laevakokkupõrgete vältimise eeskirju (COLREG-id). GOFREP piirkond hõlmab rahvusvahelist vett Soome lahes, mis paikneb läänepoolsest ettekannete joonest idas. Soome ja Eesti on ka riiklikes vetes väljaspool VTS alasid sisse viinud kohustuslikud 1 Keskkonnaministri 16.12.2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 4/5 Valdkond Seiremeede vastavalt KMH aruandele Täpsustus ettekannete süsteemid. Projekti ehituse ajal jälgib GOFREP süsteem torupaigaldusalust, nagu ka ülejäänud laevaliiklust Soome lahes. Kohalike elanike teavitamine projekti keskkonnaseirest on oluline. Soovitav on seire tulemusi regulaarselt kajastada projekti Seire tulemusi tuleb avaldada regulaarselt projekti arendaja poolt veebilehel. tavapärase kommunikatsioonina. Projekt ei põhjusta keskkonnamõjusid, millest tuleneks eriline vajadus jälgida olukorda inimeste ja ühiskonna perspektiivist. Seiret tuleb teostada maagaasi torustiku ehitamise ajal tekkinud Seire ja arvestuse korraldamisel jäätmete keskkonnaohutu jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamise üle. kõrvaldamise üle tuleb järgida vastavates õigusaktides (jäätmeseadus, kohaliku omavalitsuse jäätme-eeskiri, ohtlike jäätmete käitlemise nõuded jms) esitatud tingimusi. Rakendada jäätmete sorteerimist ja eraldi kogumist nende tekkekohas. Kogu ehitusprotsessi vältel tuleb vastutava(te)l isiku(te)l rakendada ehitusala ja selle ümbruse korra ja puhtuse tagamiseks muuhulgas visuaalset ja lõhnaseiret jäätmete mittevastava käitlemise tuvastamiseks. 5. Looduskeskkond Kaitsealused Seiret tuleb teostada gaasitrassi maapealsele alale jäävate Täpsustatud ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks liigid kaitsealuste liikide osas, et hinnata leevendus- või kaitsealuste liikide osas gaasitrassi Pakrineeme alternatiivi kompensatsioonimeetmete tõhusust ja vajadusel võtta tarvitusele (ALT EST 2) maapealses lõigus: täiendavad meetmed. - hahkkaruslane ja tume-nõlvaöölane: piirkonnas teostada liblikaliikide esinemise seiret vähemalt 3 aasta jooksul pärast gaasitrassi ehitustööde lõppu ja loodusliku taimestiku taastumist ehitistest vabal maa-alal; kui 3. aasta seiretulemused näitavad liikide taastumist ehituseelsele tasemele, siis ei ole seire läbiviimine järgnevatel aastatel vajalik; - aas-karukell: piirkonnas teostada liigi esinemise seiret 3 aasta jooksul pärast gaasitrassi ehitustööde lõppu ja loodusliku taimestiku taastumist ehitistest vabal maa-alal; kui 2. aasta seiretulemused looduslähedaseks taastatud maa-alal näitavad liigi taastumist ehituseelsele tasemele, siis ei ole seire läbiviimine järgnevatel aastatel vajalik. 5/5 Töö number 2017-0032 Tellija Elering AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Mai 2017 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Versioon 2 Kuupäev 22.05.2017 Koostanud: Eike Riis Kontrollinud: Hendrik Puhkim Projekti nr 2017-0032 Esikaane pilt: Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. 29.2.2016. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Pöyry Finland Oy, Entec Eesti OÜ [Joonis 3–14. Balticconnectori gaasitoru paigaldamise visualiseerimine aluspõhja kõrgendike vahel (Ramboll 2014a)] SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 4 2. ANALÜÜSI JA KESKKONNAUURINGU MAHU KIRJELDUS .................................... 5 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ...................................................... 8 3.1. Gaasitoru tehnilised parameetrid ............................................................................ 8 3.2. Merealune gaasitoru ............................................................................................. 8 3.3. Gaastrassi maaletulekukoht ................................................................................. 10 3.4. Gaasitrass maismaal........................................................................................... 13 4. LEEVENDUSMEETMETE ANALÜÜSI TULEMUSED ............................................... 17 5. SEIRENÕUETE TÄPSUSTAMINE GAASITORUSTIKU RAJAMISEKS ..................... 21 Lisad Lisa 1. Balticconnectori KMH aruandes (ptk 9) esitatud leevendusmeetmed ning hinnang / täpsustus neile lähtudes trassi nihutatud asukohast Lisa 2. Balticconnectori KMH aruandes (ptk 10) esitatud keskkonnamõju seire programm ning ning selle täpsustus lähtudes trassi nihutatud asukohast 3 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 1. Sissejuhatus Elering AS koos projekti Soomepoolse arendajaga Baltic Connector OY (edaspidi: arendajad) plaanib rajada Eesti ja Soome vahele merealust gaasi ülekandetoru (edaspidi: Balticconnector), mis võimaldaks kahesuunalist gaasivoogude liikumist Eesti ja Soome gaasi ülekandetorustike vahel. Vabariigi Valitsus võttis 12.12.2013 vastu korralduse nr 555, millega algatati hoonestusloa menetlus ning keskkonnamõju hindamine kavandatava Balticconnectori gaasi ülekandetoru paigaldamiseks Eesti territoriaalvetesse ning Eesti majandusvööndisse. Käesoleval ajal on Eesti territoriaalvetes hoonestusloa omanik Elering AS. Keskkonnaministeerium kiitis Balticconnectori projekti KMH aruande (edaspidi: KMH aruanne) heaks oma 19.04.2016 kirjaga nr 7-12/16/1946-7. KMH aruande peatükis 9 on nähtud ette torustiku ehitusaegsed leevendusmeetmed (edaspidi: leevendusmeetmed). Arendajad on hankinud merealuse torustiku projekteerimisteenuse projekteerimisettevõttelt ILF Consulting Engineers Polska Sp. zo.o. (edaspidi: projekteerija). Projekteerija teostab merealuse torustiku tehnilise projekti (edaspidi: tehniline projekt), mille hulka kuulub ka leevendusmeetmete alas teostatavate tööde tehniline kirjeldus (edaspidi: tehniline kirjeldus). Paldiski Linnavalitsuse 01.10.2012 korraldusega nr 297 algatati „Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering”, mis kehtestati Paldiski Linnavalitsuse 22.05.2015 otsusega nr 21. Nimetatud detailplaneering tugineb Paldiski LNG terminali teemaplaneeringule, millega koos viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine koos erinevate põhjalike keskkonnaalaste uuringutega (edaspidi: LNG terminali keskkonnauuringud), mis osaliselt käsitlevad ka merealuse gaasi ülekandetorustiku ala. Elering AS soovib teostada analüüsi Balticconnectori KMH aruande leevendusmeetmetele võttes arvesse LNG terminali keskkonnauuringuid ning teostatava töö tehnilist kirjeldust. Analüüsi alusel tehtava keskkonnauuringu eesmärk on täpsustada leevendusmeetmeid, minimeerimaks ajalisi piiranguid gaasitorustiku rajamisel. 4 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 2. Analüüsi ja keskkonnauuringu mahu kirjeldus Analüüsi ja keskkonnauuringu sisuks on Balticconnectori maagaasitorustiku maaletulekukoha leevendusmeetmete täpsustamine ja detailiseerimine, kui nimetatud gaasitoru maaletulekukohta nihutatakse kavandatud asukohast loodesse Pakrineemele Natura alast väljapoole. Maaletulekukoha nihutamine on KMH aruandes ette nähtud leevendusmeede. Uus randumiskoht asub planeeritava Paldiski LNG terminali territooriumil. Koostatud on ka sellekohane esialgne trassivalik, millele koostatakse tehniline kirjeldus projekteerija poolt. Analüüsi tulemusel valmivas keskkonnauuringu aruandes esitatakse konkreetsed leevendusmeetmed, seirenõuded ja võimalikud täiendavad keskkonnatingimused torustiku rajamiseks. Konkreetsete meetmete koostamiseks tuleb kasutada piisava detailsusastmega tehnilise kirjelduse staadiumit, et tuvastada võimalikult täpsed ehitustegevusega seonduvad keskkonnahäiringud. KMH aruandes on ühe leevendusmeetmena ette nähtud mürarikaste ehitustegevuste peatamist teatud perioodidel, vältimaks mürahäiringut lindudele/kaladele. Arendajate eesmärgiks on torustiku ehitamine ajalise piiranguta. Seoses sellega esitatakse keskkonnauuringu aruandes ettepanekud täiendavate meetmete kasutuselevõtuks ja/või ehitustööde ajagraafiku korrigeerimiseks, arvestades ehitustöödest tulenevate keskkonnahäiringutega. Analüüsi ja keskkonnauuringu mahus piiritletud lõiguks on torustik Eesti territoriaalvetes (vt Joonis 1) kuni kompressorjaamani LNG terminali territooriumil. Täiendavaid uuringuid läbi ei viida. Analüüs ja keskkonnauuring koostatakse varem teostatud keskkonnauuringute ja aruannete alusel. Analüüsi ja keskkonnauuringu teostamisel lähtutakse järgmistest uuringutest ja aruannetest:  Balticconnector keskkonnamõju hindamise aruanne;  Balticconnectori keskkonnamõju hindamise käigus tehtud uuringud;  Balticconnector merealuse torustiku eelprojekt;  Merealuse torustiku randumiskohas ette nähtud tegevuste tehniline kirjeldus, konkreetselt määratud ehitusalad, konkreetselt määratud ehitustehnoloogiad;  LNG terminali eelprojekt keskkonnauuringu teostamiseks vajalikus mahus;  LNG terminali keskkonnamõju hindamise aruanne;  LNG terminali territooriumil teostatud linnustiku uuringud. Lisaks sellele lähtutakse töö teostamisel järgmistest normdokumentidest:  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;  planeerimisseadus;  riigihangete seadus;  kohaliku omavalitsuse vastavad määrused ja korrad;  teised õigusaktid, projekteerimisnormid ja standardid, mis on vajalikud töö teostamiseks. Keskkonnauuring on sisendiks hankedokumentatsioonile, ehitusloale ja vee erikasutusloale. 5 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Alternatiiv ALT EST 1 (Kersalu alternatiiv), millest on loobutud Alternatiiv ALT EST 2 (Pakrineeme alternatiiv) Joonis 1. Balticconnectori käsitletava merealuse trassilõigu asukohaskeem (lõik Pakrineeme – territoriaalvee piir TW) 6 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Keskkonnaministeerium on 19.04.2016 kirjaga nr 7-12/16/1946-7 kiitnud heaks projekti „Balticconnector – Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik“ keskkonnamõju hindamise aruande1 ning määranud järgmised keskkonnanõuded: 1. Juhul kui Pakrineemele rajatakse veeldatud maagaasi terminal, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi 2 (ALT EST 2) ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Pakrineemel; juhul kui Pakrineemele ei rajata veeldatud maagaasi terminali, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi 1 (ALT EST 1) ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Kersalus; 2. Tegevuse elluviimisel tuleb arvestada kõiki KMH aruandes, sh peatükis 9 toodud leevendavaid meetmeid; 3. Arendaja peab tagama KMH aruandes, sh peatükis 9 toodu, hoonestusloas sätestatu ja käesolevas kirjas määratu alusel keskkonnaseire elluviimise ning keskkonnanõuete järgimise. Balticconnectori KMH aruandes on leevendusmeetmed esitatud kahele hinnatud alternatiivile – ALT EST 1 (nn Kersalu alternatiiv) ja ALT EST 2 (nn Pakrineeme alternatiiv). Käesolevaks ajaks on otsustatud, et Pakrineemele rajatakse ka veeldatud maagaasi terminal (Paldiski LNG terminal), mistõttu, lähtudes KMH aruande heakskiitmise kirjas esitatud keskkonnanõuetest – vt eespool, alternatiiv ALT EST 1 realiseerimisele ei kuulu. Seetõttu käsitletakse ja täpsustatakse käesolevas aruandes leevendus- ja seiremeetmeid ainult alternatiivi ALT EST 2 seisukohast. 1 Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti. Koostajad: Pöyry Finland Oy ja Entec Eesti OÜ, 29.02.2016 7 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus 3.1. Gaasitoru tehnilised parameetrid  Toru läbimõõt – 500 mm (0,5 m); vt Joonis 2.  Kogupikkus ca 77 km, sellest Eesti vetes 32,7 km.  Ülekandetoru ehitatakse kokkukeevitatud koostetorudest lüli pikkusega 12,2 m; vt Joonis 3.  Gaasitoru arvutuslik tööiga – 50 aastat. Joonis 2. Gaasitoru läbilõige Joonis 3. Koostetoru lüli 3.2. Merealune gaasitoru gaasitoru paigaldatakse enamjaolt mere põhjale, kuid mõnes piirkonnas/lõigus tuleb toru kaitsta selle paigaldamisega kaevikusse. Toru kaetakse kas ainult kaevikust välja kaevatud merepõhjasetetega (Joonis 4) või enne erineva läbimõõduga kividega ja seejärel merepõhjasetetega (Joonis 5). Toru kividega kaitsmise peamine põhjus on meretransport (kukutatavad ja lohistatud ankrud) ning rüsijää rannikupiirkonnas. Gaasitoru kaetakse kividega ka olemasolevate torude ja kaablite ristumise piirkonnas. Joonis 4. Merepõhjasetetega kaetud torujuhtme läbilõige2 2 Allikas: Balticconnector Offshore. Pipe trench general arrangement & details. Estonian shore crossing. Joonis nr N485-EST-PI-DWG-012, 04.05.2017. ILF Consulting Engineers 8 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Joonis 5. Kivide ja merepõhjasetetega kaetud torujuhtme läbilõige3 Kuni Eesti territoriaalvee piirini koosneb mere põhi trassi asukohas valdavas ulatuses pehmetest pinnastest (pehme või väga pehme savi), kohati esineb muda, peenliiva ja moreeni. Läbilõikes esineb ka tugevat savi. Rannikule lähemal domineerivad liiv ja muda. Eesti ranniku poolses otsas on toru paigaldamiseks vajalik rajada mere põhja kaevik ca 5 km pikkuses lõigus. Toru paigaldamiseks Eesti vetes ei ole vaja läbi viia lõhkamistöid. Avamere gaasi ülekandetoru paigaldamisel kasutatakse ankurdatud või dünaamiliselt positsioneeritud (DP) torupaigaldusalust (vt Joonis 6). Dünaamiline positsioneerimine sobib kõige paremini sügavas vees, ja juhul, kui väljaspool uuritud paigalduskoridori võib esineda lõhkekehasid, nagu näiteks Soome lahes. Olenevalt tüübist saadavad torupaigaldusalust ankrupuksiirid, toru tarne alused ja erinevad vaatluse/ jälgimise alused. Iga ankruga positsioneeritud torupaigaldusaluse jaoks on üldjuhul vaja 2-6 ankru käitlemise alust, mis on tavaliselt võrdlemisi suured (kogupikkus ca 100 m). Piirkondades, kus ei ole võimalik kasutada dünaamiliselt positsioneeritud torupaigaldusalust (rannikualad), rakendatakse Balticconnectori projekti raames võimalikult väikseid torupaigaldus- ja ankrukäitlus-aluseid, et vähendada mõju keskkonnale. Ankurdatud torupaigaldusaluse kasutamine nõuab ehitusmeetmete detailset ettevalmistust, kus rakendatavad ankurdamismeetodid on täpselt kindlaks määratud. Joonis 6. Tüüpilised torupaigaldusalused – dünaamiliselt positsioneeritud torupaigaldus- alus (Solitaire, vasakul) ja ankurdatud torupaigaldusalus (Castoro Sei, paremal) 4 Kui koostetoru lüli keevitamine on lõpule viidud, siis liigub alus edasi ühe või kahe koostetoru pikkuse võrra. Pärast liikumist lisatakse gaasi ülekandetorule järgmine koostetoru. Paigaldamise kiirus sõltub suuresti toru suurusest ja keevitustingimustest, kuid optimaalsetes tingimustes pole ebatavaline päevane tootlikkus (töötamine 24 tundi) 4–5 meremiili (7,41 – 9,26 km). 3 Allikas: vt eelmine 4 Allikas: Balticconnector. Soome ja Eesti vaheline maagaasitorustik. Keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti. Pöyry Finland OY, Entec Eesti OÜ. 29.02.2016 9 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 3.3. Gaastrassi maaletulekukoht Balticconnectori KMH aruandes tehti ettepanek leevendusmeetmeks, nihutada gaasitoru maaletulekukohta võrreldes esialgselt kavandatuga loode suunas (vt Joonis 7). Meede aitab vältida ebasoodsat mõju esmatähtsale elupaigatüübile 9180* (pangametsad). Selle leevendusmeetmega on gaasitrassi edasise projekteerimise käigus arvestatud. Joonis 7. Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) maaletulekukoha nihutamine leevendusmeetmena. Allikas: Balticconnectori KMH aruanne Vastavalt tegevuste tehnilisele kirjeldusele5 on Balticconnectori maaletulekukoha rajamise ehitusalaks rannikul territoorium pikkusega 150 m ja laiusega 50 m (vt Joonis 8). Maaletulekukoha ehitusala orienteeruv plaan vt Joonis 10. Ehitusala täpse plaani koostab tööde teostaja. Ehitusalalt torujuhtme maaletuleku asukohas eemaldatakse kasvupinnas (tavaliselt 15-30 cm sügavuselt) ning puud-põõsad. Pinnas ladustatakse kaevikust eemale kindlaksmääratud asukohas (ehitusala sees), sest see paigaldatakse pärast kaeviku täitmist tagasi ehitusalale. Torujuhtme maaletuleku asukohas rajatakse kaevik torujuhtme jaoks. Vajaduse korral purustatakse lubjakivi pneumopuuriga, lõhkamistöid ei ole ette nähtud. Mereosas kasutatakse selleks spetsiaalset süvenduslaeva. Merre rajatava torujuhtme jaoks on vaja eemaldada suuremad kivid süvendi asukohast ja rajada kaevik (vt Joonis 4 ja Joonis 5). Vee sügavuseni 5 m jõutakse rannikust 350 m kaugusel. Tüüpilised ehitised gaasitoru maaletulekukohas vt Joonis 9. Torujuhe paigaldatakse mere põhja, kasutades spetsiaalselt rannikule (ehitusalale) rajatud ehitist (vintsi) ning torujuhtme paigalduslaeva. Torujuhtme vintsimine kaldale võtab eeldatavalt aega umbes 48 tundi, pärast mida hakkab torujuhtme paigalduslaev liikuma. 5 Balticconnector Offshore Pipeline. Landfall Intervention for Shore Pull – Estonia. ILF Consulting Engineers Polska Sp. z o.o. Töö nr N485-ILFPOL-OD-0020 / REV.2, 23.03.2017 10 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Joonis 8. Balticconnectori maaletulekukoha rajamiseks kavandatud ehitusala rannikul ja klindist ülestuleku asukoht Tüüpilised rajatised, sh vints Tüüpiline toru kaevik Joonis 9. Tüüpilised ehitised toru maaletulekukohas Hiljem torujuhtme paigaldamiseks kaldale rajatud ehitis (vints) demonteeritakse ja viiakse ehitusplatsilt ära. Üleliigne pinnas eemaldatakse. Järgneb torujuhtme läbipuhumine ja kontroll (hüdrotest). Nende operatsioonide käigus ei kasutata keskkonnaohtlikke aineid/materjale. Torujuhtme läbipuhumise tulemusena tekkivat prahti käideldakse nõuetekohaselt. Pärast torujuhtme kontrolli täidetakse torujuhtme kaevik nii maal kui ka meres kivide, liiva vm loodusliku materjaliga ja kaetakse varem väljakaevatud pinnasega. Tööks vajalik varustus tuuakse veokitega kohapeale ning viiakse pärast tööde teostamist ehitusplatsilt minema. Pärast tööde lõppu ehitusala puhastatakse ja taastatakse võimalikult endisel kujul. 11 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Joonis 10. Maaletulekukoha ehitusala orienteeruv plaan. Allikas: Balticconnector offshore pipeline. General arrangement & details Estonian Landfall. ILF Consulting Engineers Polska Sp. z o.o 12 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 3.4. Gaasitrass maismaal Balticconnectori KMH aruande heakskiitmise kirjas (vt ptk 2) on esitatud keskkonnanõue, et juhul kui Pakrineemele rajatakse veeldatud maagaasi terminal, tuleks tegevuse elluviimiseks eelistada KMH aruandes toodud alternatiivi 2 (ALT EST 2) ehk maagaasitorustiku ehitamine maaletulekukohaga Pakrineemel. See tähendab ühtlasi, et Balticconnectori gaasitrassi maismaalõigu projekteerimisel tuleb lähtuda Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu lahendusest ning LNG terminali kai juurdepääsutee ja tehnoloogiliste torustike estakaadi kavandatud asukohast. Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu seletuskirjas (ptk 4) on märgitud järgmist: „Planeeritavat territooriumi läbib kaitse all oleva joonobjektina looduslik astang, mille kõrgus on keskmiselt 15 m. Astang on osaliselt (sh osas kuhu rajatakse terminali kai juurde suunduv tee) tugevalt kahjustatud (hävinud). Nimetatud alalt on kaevandatud paekivi. Planeerimislahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et inimtegevusest kahjustamata astanguosa säiliks võimalikult suures ulatuses looduslikuna. Kavandatava tegevuse raames rajatakse kai juurde pääsemiseks omaalgatusliku tee asemele standarditega määratud parameetritele (kalle, kõvakate, laius ca 6 meetrit jms) vastav tee. Tee kõrvale rajatakse kaid terminaliga ühendav taristu (torude paigutamiseks vajalik estakaad jms). Olemasolevat, varasema tegevusega tugevalt kahjustatud (hävinud) klindiosa mõjutab kavandatav tegevus üksnes niivõrd, kuivõrd see on vajalik standarditele vastava tee rajamiseks ja selle ohutu ekspluateerimise tagamiseks, samuti tee kõrvale taristu rajamiseks ning selle ohutu ekspluateerimise tagamiseks (pervede kindlustamine ning lahtiste kivide eemaldamine ja võimaliku varinguohu vältimise tagamine jms).“ Väljavõte Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu põhijoonisest tehnovõrkudega vt Joonis 11. Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneering on kooskõlastatud Keskkonnaameti poolt 01.10.2013 kirjaga nr HJR 6-5/13/4732-7. Seejuures ei ole esitatud juurdepääsutee ja estakaadi rajamiseks täiendavaid tingimusi. Detailplaneering on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 22.05.2014 otsusega nr 21. Maismaal, maaletulekukoha ja kompressorjaama vahelises lõigus, on Balticconnectori gaasitrassi pikkus ca 400 m. Selles lõigus paigaldatakse gaasitrass kaevikusse (1 m sügavusele) ning kaetakse projektis ette nähtud ehitusmaterjaliga (liiv, killustik). Kõige pealmise kihina kasutatakse kaevise asukohast eemaldatud ja vahepealseks perioodiks lähedusse ladustatud looduslikku pinnast ning taastatakse ehitusala võimalikult lähedasel kujul ehituseelsele olukorrale. Gaasitoru ülesviimine klindiastangust kavandatakse koos LNG terminali tehnoloogiliste torustike estakaadi, juurdepääsutee ja sademeveesüsteemiga – vt Joonis 12, Joonis 13; asukoha skeem vt Joonis 8. Gaasitoru asukoha projekteerimisel arvestatakse gaasitoru kaitsevööndiga, tee hooldusribaga ja sademeveekraavide rajamise vajadusega, samuti sellega, et võimalikult vähe kahjustatakse klindiastangut. Klindist ülestuleku kohta koostatakse eraldi projekt ja kooskõlastatakse see asjaomaste ametiasutustega. 13 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Joonis 11. Väljavõte Paldiski LNG terminali mandriosa detailplaneeringu põhijoonisest tehnovõrkudega. Sweco Projekt, töö nr 12410-0034 14 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Joonis 12. Balticconnectori käsitletava maapealse trassilõigu asukohaskeem (väljavõte ehitusprojekti asendiplaanist; CONX PM OÜ, töö nr 1680, 04.01.2017) 15 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Joonis 13. Gaasitrassi (tähistatud musta joonega) klindist läbiviigu asendiplaan koos LNG terminali juurdesõidutee ja tehnoloogiliste torustike estakaadiga 6 6 Balticconnector. Asendiplaan. Balticconnectori trassi plaan. Kai juurdepääsutee. Conx PM OÜ, töö nr 1680. Joonis AS-02, 04.01.2017 16 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 4. Leevendusmeetmete analüüsi tulemused Analüüsi tulemusena anti hinnang ja täpsustati leevendusmeetmeid nihutatud trassile. Leevendusmeetmete analüüsi tulemused vt käesoleva aruande Lisa 1. Analüüsides gaasitrassi kavandamise ajakava ja läbiviidavate tööde iseloomu, võib järeldada, et tööde etapid on üldjoontes teostatavad, arvestades KMH aruandes esitatud ajaliste piirangutega seotud leevendusmeetmeid (vt Tabel 1). Kui ehitustööde läbiviimise ajalises planeerimises tekib edaspidi vajadus muudatusteks, siis on soovitav koostada uus analüüs ning vajadusel korrigeerida ehitusaegseid leevendusmeetmeid. Tabel 1. Keskkonnamõju seisukohast olulisemad etapid ja nendeks töödeks planeeritud aeg ning hinnang võimalikule mõjule Töö etapp Planeeritud aeg Hinnang Merepõhja August kuni Periood hõlmab merepõhja ettevalmistust kogu trassi ettevalmistus- veebruar ulatuses kuni Soome rannikuni. Tööd jäävad väljapoole tööd kalade peamist kudemisaega, seega kalastikule olulist (01.08.2018 – negatiivset mõju ei ole. 28.02.2019) Etapp hõlmab lindude sügisese rände perioodi ning talveperioodi, mis võib kaasa tuua rändlindude ja merel talvituvate veelindude häirimise. Kui merepõhja ettevalmistustöid alustatakse Pakrineeme poolsest otsast (nagu on tehnilises kirjelduses kavandatud), siis kattub ranniku lähedal tehtavate tööde aeg lindude sügisrände kõrghooajaga. Seetõttu tuleb tööde läbiviimise juurde kaasata linnustikuekspert (merelinnustikule spetsialiseerunud ornitoloog), kes jälgib, et tööde läbiviimine ei häiriks rändlinde ja talvituvaid merelinde. Kui kaitseala valitseja on veendumusel, et talvituvate veelindude lahkumine on ilmastikuolude (või muude arendajast sõltumatute asjaolude tõttu) lõppenud varem, on tööde tegemine lubatud. Arendajal tuleb seetõttu arvesse võtta, et kui merepõhja ettevalmistustööd madalatel merealadel sattuvad merelindude (ennekõike auli) talvitumisperioodile (1. oktoobrist 31. jaanuarini), siis võivad sellega kaasneda viivitused tööde läbiviimisel. Pakrineeme Mai kuni juuni Pakrineeme maaletulekukoha suuremad ehitustööd maaletuleku- keskpaik langevad lindude ja loomade peamisele kevadisele koha rajamine rändeperioodile (maikuusse). Juunikuusse jääb (30.04.2019 – peamiselt seadmete paigaldamine ehitusalal, mis 14.06.2019) eeldatavasti olulisi häiringuid ei tekita. Tööde aeg langeb kevadisele vegetatsiooniperioodile. Kuna Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) gaasitrassi nihutatud asukohale ei jää praktiliselt üldse metsa, mistõttu ehitustöödega kaasnevat mõju ei saa lugeda oluliseks. Maaletulekukoht on konkreetselt määratletud ala (suurusega 50 x 150 m) ning ehitusmasinate transpordiks ja materjalide- seadmete kohaleveoks on vaja kasutada ka juurdepääsuteed. Seetõttu võib ehitustööde mõju hinnata lokaalselt oluliseks (peamine häiring seoses 17 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Töö etapp Planeeritud aeg Hinnang ehitusmüraga ning inimeste ja masinate liikumisega), kuid tõenäoliselt ei avalda ehitustööd olulist mõju laiemal alal. Kaitsealuste liblikate seisukohast on soovitav kaaluda maaletulekukoha rajamise aja tõstmist varasemaks (suuremad ehitustööd teostada hiljemalt aprillis). See oleks soodsam ka muude liikide seisuskohast, sest elutegevus ei ole varakevadel veel väga aktiivne. Toru Mai kuni september Tehnilise kirjelduse kohaselt alustatakse töid paigaldamine Pakrineeme poolsest otsast. Toru paigaldustöödeks on (30.04-30.09.2019) mere põhja planeeritud kokku 5 kuud, kuid arendaja sõnul võtab toru paigaldamine reaalselt aega 40 päeva. Balticconnectori KMH aruandes (ptk 3.3.4) on arvestatud paigalduslaeva liikumiskiiruseks optimaalsetes tingimustes 4-5 meremiili (7,4-9,2 km) ööpäevas, mida arendaja peab liiga optimistlikuks. Reaalseks tuleks lugeda paigalduskiirust 2,5-4 km ööpäevas. Sel juhul võib paigalduslaev jõuda tundlikust rannikupiirkonnast (gaasitrassi pikkus Pakri hoiuala / Pakri linnu- ja loodusala piirides on ca 2,3 km) välja mõne päevaga, ebasoodsamates tingimustes võib kuluda aega kauem. Arvestada tuleb ka paigalduslaeva kohaletulekule ja lähtekohta seadmisele kuluva ajaga. Hinnanguliselt võiks tööde asjatundliku planeerimise korral paigalduslaeva ja selle abilaevade tööga seotud häiringud Pakri hoiualal kesta umbes ühe nädala. Tööde aeg langeb KMH aruandes kalastiku kaitseks leevendusmeetmena toodud piiranguajale. Kuna sellel perioodil toimub ainult toru paigaldamine mere põhja, millega ei kaasne olulist heljumi levikut meres (merepõhja ettevalmistustööd ja kaeviku rajamine on varem tehtud), siis võib heljumist tulenevat mõju mereelustikule, sh kalastikule, hinnata väga lokaalseks ja väheoluliseks. Puudub ka heljumist põhjustatud kaudne mõju veelindude toitumistingimustele. Toru paigaldamisega seotud laevade liikumine rannikupiirkonnas põhjustab lindudele mürahäiringuid ja visuaalseid häiringuid. Kuna rannikulähedasel alal (Pakri hoiuala piirides) võiksid toru paigaldustööd tööde oskusliku planeerimise korral kesta eeldatavalt umbes nädala, siis on see aeg suhteliselt lühike võrreldes kogu piiranguperioodiga, mistõttu ei ole alust seda mõju lugeda oluliseks. Arendaja peaks seadma eesmärgiks toru paigaldustööde alguse ja rannikulähedase lõigu võimalikult kiireks läbiviimiseks, et linnustikku võimalikult vähe häirida. Merealuse Juuli kuni november Tööd jäävad väljapoole kalade peamist kudemisaega toru katmine ega sattu talveperioodile (merel talvituvate veelindude (08.07-29.11.2019) häirimist ei toimu). Kui toru katmistöid alustada 18 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Töö etapp Planeeritud aeg Hinnang Pakrineeme poolsest otsast, siis jõutakse ranniku lähedal tööd eeldatavalt tehtud enne lindude sügisrände kõrghooaega ja mõju ei ole sel juhul oluline. Maapealse Uuringu koostajale Maapealse gaasitrassi ehitustööd on soovitav teha gaasitrassi esitatud ajakavas ei samaaegselt Paldiski LNG terminali kai juurdepääsutee ehitustööd ole täpsustatud ja tehnoloogiliste torustike estakaadi ehitustöödega. Sellega tagatakse, et ehitusperiood klindialusel alal ja klindi piirkonnas oleks võimalikult lühike (lühem häiringute periood) ning kogu ehitusala korrastustööd saaksid tehtud võimalikult kiiresti pärast rajatiste paigaldamist. Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks.7 Keskkonnaministri 21.05.2015 käskkirjaga nr 480 on algatatud Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine. Käesolevaks ajaks uut kaitse-eeskirja kehtestatud ei ole. Vastavalt uuendatavale kaitse-eeskirja eelnõule (22.12.2015) on Pakri maastikukaitseala eesmärk kaitsta Pakri saarte ja poolsaare geoloogiliselt väärtuslike aluspõhjakivimite paljandeid kui Põhja- Eesti klindi täiuslikult eksponeeritud ja ainulaadseid osi, erinevaid elupaigatüüpe (nn loodusdirektiivi lisa I kohaseid), liike (nn loodusdirektiivi lisa II ja linnudirektiivi lisas I nimetatutest) ja nende elupaiku, erinevaid kaitsealuseid looma ja taimeliike. Seega nii kehtiv kui ka uuendatav kaitse-eeskiri ei rõhuta mitte niivõrd ala maastikulist ja visuaalset väärtust, vaid selle geoloogilist fenomeni ja täiuslikku eksponeeritust.8 Gaasitrassi ülestulek kaitsealusest klindist (vt Joonis 14) on projekteeritud koos LNG terminali tehnoloogiliste torustike estakaadi, juurdepääsutee ja sademeveesüsteemiga ühises süvendis (vt ptk 3.4). Valitud asukohas on klinti inimtegevuse mõjul juba muudetud (sealt läheb alla tee), mistõttu antud lõigus ei ole klint enam puutumata ega geoloogilise täiuslikkuse mõttes esinduslik. Antud asukohas on juba aktsepteeritud LNG terminali kai juurdepääsutee ja tehnoloogilise estakaadi paigaldamine. Gaasitoru lisandumine nende kõrvale laiendab ülestulekukohta vaid mõne meetri võrra, mida ei saa lugeda oluliseks mõjuks, arvestades kogu kaitsealuse klindi ulatust Pakri poolsaarel. Balticconnectori gaasitrassi KMH aruande koostamise ajal oli Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) puhul ülestulek klindist kavandatud kinnisel meetodil, kuid see lahendus kehtis esialgse (nihutamata) maaletulekukoha ja gaasitrassi asukoha korral (vt Joonis 7). Nihutatud maaletulekukoha puhul asub LNG terminali rajatistele (sh kai juurdepääsuteele) oluliselt lähemal, kui see oli alternatiivi ALT EST 2 esialgne maaletulekukoht. Seetõttu on otstarbekas rajada gaasitrass koos LNG terminali rajatistega ühises läbiviigus (vt Joonis 13). Sellega hoitakse kogu Balticconnectori gaasitrassi ja LNG terminali tehniline taristu kompaktselt koos ainult ühes kitsas ja juba varem rikutud klindilõigus (projekteeritud laius 21 m) ega kahjustata klinti laiemalt või mitmes erinevas asukohas. LNG terminali juurdepääsutee ja Balticconnectori gaasitrassi ehitusaeg tuleks kavandada võimalikult ühisele ajavahemikule, et lühendada häiringute aega ning võimaldada maa-ala ehitusjärgset võimalikult kiiret korrastamist. 7 Vabariigi Valitsuse 05.05.1998 määrus nr 97 „Leigri looduskaitseala ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine“ eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13128006?leiaKehtiv 8 Pakrineeme Sadama OÜ Paldiski LNG terminali kai rajamise vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1771/12. Tartu 2016 19 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne Klindist ülestulek Joonis 14. Kavandatav tegevus Pakrineemel asuvate kaitstavate loodusobjektide suhtes. Aluskaart: Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus 20 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne 5. Seirenõuete täpsustamine gaasitorustiku rajamiseks Balticconnectori KMH aruandes esitatud keskkonnamõju seire eesmärgid on järgnevad (vt ka KMH aruande ptk 10): - info esitamine projekti mõjude kohta; - projekti rakendamisest tulenevate mõjude tuvastamine; - mõju hindamise tulemuste võrdlemine reaalsusega; - negatiivsete mõjude leevendusmeetmete toimivuse hindamine; - vajalike meetmete rakendamine, kui esineb ootamatuid ja märkimisväärseid negatiivseid mõjusid. Seirenõuete täpsustamisel on lähtutud samadest eesmärkidest. Balticconnectori KMH aruandes ei ole kaitsealuste liikide seiremeede (vt Lisa 2 punkt 5) otseselt esitatud gaasitrassi Pakrineeme alternatiivi (ALT EST 2) maaletulekukoha nihutatud asukohast lähtuvalt, siis on neid käesoleva töö käigus täpsustatud. Kaitsealused liigid, mille esinemine on registreeritud gaasitrassi Pakrineeme alternatiivi maapealses lõigus, vt Tabel 2. Tabel 2. Kaitsealused liigid, mille esinemine on registreeritud gaasitrassi Pakrineeme alternatiivi maapealses lõigus9 Kaitsealune liik Kaitse- Ohutegurid10 kategooria Hahkkaruslane III Pole teada (Phragmatobia luctifera) Tume-nõlvaöölane III Pole teada; potentsiaalsed ohutegurid: (Chersotis andereggii) metsamajanduslik tegevus; muud põhjused (kliimamuutused, introdutseerimine, ristumine, muutused väljaspool Eestit jne); ehitustegevus Aas-karukell III Ohuväline, arvukus stabiilne; ohutegureid ei ole (Pulsatilla pratensis) määratud Ehitustegevus kahjustab kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti otseselt. Gaasitrassi nihutatud maaletulekukoha kavandatud ehitusala ulatub hahkkaruslase ja tume-nõlvaöölase elupaiga servaalale. Maapealses lõigus läbib gaasitrass nii nimetatud kaitsealuste liblikate elupaiku kui ka aas- karukella kasvukohta. Et ehituse ajal hoida ehitusala võimalikult kompaktsena, on gaasitrassi ehitustöödel soovitav rakendada analoogset meedet, mida on pakutud LNG terminali kai juurdepääsutee ja estakaadi jaoks: kõigepealt rajada kõvakattega tee ja korraldada gaasitrassi ehitustööd teetammilt. Materjalide ladustamise asukohad kooskõlastada Keskkonnaametiga. Tööde niisugune korraldamine ei põhjusta probleeme kaitsealustele liblikaliikidele. Koos vajalike leevendavate meetmete rakendamisega (vt Tabel 1) jääb elupaik (vaatamata selle killustamisele LNG terminali juurdepääsuteega) funktsioneerima.11 Kui ehitustööde järgselt taastatakse gaasitrassi asukoht võimalikult looduslähedasena, kasutades selleks samast eemaldatud kasvukihti ja külvates piirkonnale iseloomulike taimeliikide seemneid (mitte tavalist muruseemet), siis eeldatavasti taastuvad liblikate elupaigad ja aas-karukella 9 Allikad: Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus, EELIS; vaadatud 10.04.2017 10 Eesti eElurikkuse andmebaas; vaadatud 10.04.2017 11 Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruanne. OÜ E-Konsult, töö nr E1177. Juuni 2012 21 / 22 Merealuse gaasi ülekandetorustiku keskkonnamõjude hindamisest tulenevate ehitusaegsete leevendusmeetmete keskkonnauuring Aruanne kasvukoht gaasitrassi asukohas mõne aasta jooksul (kui taimkate on taastunud). Soovitav on vältida klindialuse niidukoosluse edasist võsastumist. Enne ehitustööde algust on soovitav koostada asjakohane ehitusaegne keskkonnajärelevalve kava ning tööde läbiviimise ajal seda pidevalt järgida. Igal aastal tuleb teha seirekavade ülevaatust ning vajadusel neid täiendada ja täpsustada. 22 / 22 Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 25. mai 2017. a. 11:32 Adressaat: TJA - Avalik; Keskkonnaamet; Keskkonnaministeerium Teema: Balticconnectori gaasitrassi keskkonnam�ju leevendus- ja seiremeetmete t�psustamine Manused: BC keskkonnam�ju leevendusmeetmed.bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud 24.05.2017 nr 9-2/2017/500 Tere! Edastan Teile dokumendi pealkirjaga "Balticconnectori gaasitrassi keskkonnam�ju leevendus- ja seiremeetmete t�psustamine" koos lisadega. Lugupidamisega Irena Kibin Proj ektis ekret �r M 372 5569 6963 T 372 715 1133 irena. kibin @ele ring.e e Eleri ng AS Kada ka tee 42, 1291 5 Tallin n Konto r: Laki 24, 1291 5 Tallin n www. elerin g.ee
Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel