Hädaolukorra seaduse rakendusaktide eelnõude kooskõlastamine

Elutähtsate teenuste osutajate vastuste kokkuvõte Siseministeeriumi küsimustikule siseministri määruste nr 16 „Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhend“ ja nr 17 „Toimepidevuse plaani koostamise juhend“ rakendamise kohta Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. KÜSIMUSTIKULE VASTAMINE .................................................................................... 4 2. TOIMEPIDEVUSE RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISEST ........................ 6 2.1. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani esmakordne koostamine ja uuendamine ........ 6 2.2. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel kasutatud materjalid ................... 8 2.3. Toimepidevuse riskianalüüsis nimetatud meetmete ja plaani rakendamine ................ 9 3. SISEMINISTRI MÄÄRUSTE NR 16 JA 17 KITSASKOHAD JA ETTEPANEKUD NENDE MUUTMISEKS ......................................................................................................... 11 KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 17 2 SISSEJUHATUS Elutähtsate teenuste regulatsioon on sätestatud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) neljandas peatükkis. HOS-is on loetletud 46 elutähtsat teenust, mille toimepidevuse peab tagama igas olukorras, k.a loodusõnnetuse, katastroofi, nakkushaiguse jne ajal. 1. veebruari 2015. a seisuga tegutses Eestis 125 elutähtsa teenuse osutajat (edaspidi ETO). ETO- de tegevust koordineerivad elutähtsat teenust korraldavad asutused (edaspidi ETKA) ehk seitse ministeeriumit1, kohalikud omavalitsused ja Eesti Pank. ETKA ülesanne on nõustada ja koordineerida ETO-de tegevust ning teostada nende üle järelevalvet, et tagada elutähtsa teenuse järjepidev toimimine. Üks meede elutähtsate teenuste toimepidevuse tõhustamiseks on elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs ja plaan) koostamine ETO-de poolt. Nõuded riskianalüüsi ja plaani kohta on sätestatud siseministri 8. juuni 2010. a määruses nr 16 „Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhend“ ja 8. juuni 2010. a määruses nr 17 „Toimepidevuse plaani koostamise juhend“ (edaspidi määrused nr 16 ja 17). 9. veebruaril 2015. a2 palus Siseministeerium ETKA-del edastada ETO-dele küsimustik, mis võimaldab Siseministeeriumil selgitada välja: 1) kuidas on ETO-d seni toimepidevuse riskianalüüse ja plaane koostanud; 2) missugused kitsaskohad esinevad määruste nr 16 ja 17 rakendamisel; 3) mida peab korraldama teisiti, et riskianalüüside ja plaanide koostamine oleks lihtsam ja kasulikum nii ETO-dele kui ka ETKA-dele ning need oleks abiks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel. Siseministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste osutajad ehk Päästeamet, Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus vastasid laiendatud küsimustikule teisel ajavahemikul, seepärast ei kajastata üldstatistika juures nende andmeid. 1 Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium 2 Kiri nr 9-4/6-1 3 1. KÜSIMUSTIKULE VASTAMINE Siseministeeriumi küsimustikule vastas 88 ETO-t (sh Siseministeeriumi valitsemisala ETO-d) 125-st ehk 70,4% kõikidest ETO-dest. Kõige rohkem Küsimustikule vastati (13 vastust) küsimustikule 11. päeval ja 13. päeval pärast vastas 88 ETO-t küsimustiku saatmist. 26. veebruaril 2016. a saatis Siseministeerium 125-st ehk 70,4% küsimustiku täitmise kohta meeldetuletuse3. Meeldetuletuse saatmise ETO-dest. päeval ja järgneval kahel päeval vastas küsimustikule 29 ETO-t. Vastuste laekumiste statistika on esitatud joonisel 1. Vastanute arv päevade kaupa 14 12 10 Vastanute arv 8 6 4 2 0 16.veebr 20.veebr 27.veebr 13.veebr 17.veebr 18.veebr 19.veebr 23.veebr 25.veebr 26.veebr 9.märts 2.märts 3.märts 4.märts 11.märts 13.märts veebr märts 17.märts Kuupäev Joonis 1. ETO-de (v.a Siseministeeriumi ETO-d) vastamine küsimustikule ajavahemikul 9. veebruarist 17. märtsini 2015. a Aktiivsemad Kõige rohkem laekus küsimustikule vastuseid veevarustuse ja vastajad olid vee- kanalisatsiooni valdkonna ETO-delt. Huvitav on see, et selles valdkonnas ettevõtjad, oli vastanute arv suurem kui ETO-de ametlik arv. Sama ilmnes ka jäätmehooldajad, jäätmehooldusvaldkonna puhul. Tõenäoliselt saatis mõni ETO oma tanklate pidajad. vastused kogemata mitu korda. Saadud vastuste arv valdkondade kaupa on esitatud joonisel 2. 3 Kirja nr 9-4/6-2. 4 Joonis 2. Vastanud ETO-d (v.a Siseministeeriumi ETO-d) valdkondade kaupa Arvestades ETO-de suurt arvu, oli vastanute osakaal suur ja võimaldas teha vastuste põhjal objektiivseid järeldusi. 5 2. TOIMEPIDEVUSE RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISEST 2.1. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani esmakordne koostamine ja uuendamine ETO-de vastustest selgus, et mõni ETO koostas riskianalüüsi ja plaani esimest korda 2003. a, mõni aga alles 2015. a. Kõige rohkem koostati riskianalüüse ja plaane 2010. ja 2011. a. See on seotud eelkõige 2009. a HOS-i jõustumisega, millega määrati ETO-dele nende dokumentide koostamise tähtajaks 1. jaanuar 2011. a. Pikem tähtaeg anti Justiitsministeeriumile, kes pidi koostama riskianalüüsi ja plaani 1. juuliks 2011. a. Jaotust aastate kaupa on esitatud joonisel 3. Üks vastanutest ei ole riskianalüüsi ega plaani kordagi koostanud, seepärast tema andmed joonisel 3 ei kajastu. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamine aastate kaupa 40 35 35 30 25 23 20 15 9 10 5 4 4 5 3 1 1 0 0 1 1 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamine aastate lõikes Joonis 3. Toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide esmakordne koostamine aastate kaupa 14% (12) vastanutest ei ole pärast riskianalüüsi koostamist seda kordagi uuendanud ja 13% (11) ei ole kordagi uuendanud plaani pärast selle koostamist. Siinkohal tuleb märkida, et 7 ETO-t ei ole kordagi riskianalüüsi ega plaani uuendanud, kuna nad koostasid need 2013.–2015. a. 6 Tabel 1. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamise sagedus pärast nende esimest korda koostamist Uuendamise Toimepidevuse Toimepidevuse sagedus riskianalüüs plaan ETO-de arv ETO-de arv Kord aastas või sagedamini 6 5 kord 1,5 aasta tagant 11 15 kord 2 aasta tagant 24 23 kord 2,5 aasta tagant 8 7 kord 3 aasta tagant 3 3 kord 3,5 aasta tagant 1 1 kord 4 aasta tagant 12 11 kord 5 aasta tagant 11 11 Tabelist 1 nähtub, et u 70% vastanutest on riskianalüüsi ja plaani Enamik ETO- uuendanud iga kolme aasta tagant või sagedamini. Nendest paljud dest on uuendasid neid seaduses ettenähtu kohaselt ehk iga kahe aasta tagant. riskianalüüsi ja Samas näiteks uuendasid ligikaudu 14% ETO-dest riskianalüüsi ja plaani plaani vähemalt igal aastal või iga pooleteist aasta järel. 30% vastanutest uuendas ühel korral riskianalüüsi ja plaani aga 4–5 aasta järel. uuendanud. Küsimusele, kui tihti tuleks edaspidi riskianalüüsi ja plaani uuendada, 14% ETO-dest on vastas 31% (27) ETO-dest, et riskianalüüsi ja plaani tuleks uuendada riskianalüüsi ja muudatuste korral, kuid kõige harvemini kord kolme aasta jooksul. 22% plaani (19) arvates tuleb dokumente uuendada muudatuste korral, kuid kõige uuendanud igal harvemini kord kahe aasta jooksul. 20% (18) ETO-dest leidis, et aastal või iga 1,5 toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani tuleb uuendada kord aastas. aasta tagant. 18% (16) ETO-dest ei seadnud uuendamisele kindlat sagedust ja tõid välja, et riskianalüüsi ja plaani tuleb muuta vastavalt vajadusele või toimunud muudatustele (tehnoloogilised muudatused, lepingupartnerite muutmine, 7 muu olustiku muutumisel). 6% (5) ETO-dest tõi välja, et riskianalüüsi ja plaani 53% ETO-dest võiks uuendada muudatuste korral, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul, ja arvab, et 3% (3) ETO arvates võiks riskianalüüsi ja plaani uuendada muudatuste korral, riskianalüüsi ja kuid vähemalt kord nelja aasta jooksul. plaani tuleks uuendada iga Tulemustest nähtub, et enamiku ETO-de arvates on mõistlik uuendada kahe, kolme aasta riskianalüüsi ja plaani iga kahe või kolme aasta järel. järel. 93% (82) ETO-dest koostasid riskianalüüsi ise. 5% (4) ETO-dest tellis Enamik ETO- riskianalüüsi koostamise mõnelt teiselt ettevõttel. 2% (2) ETO-dest tellis dest koostasid teiselt ettevõttelt üksnes riskianalüüsi üksiku osa. riskianalüüsi ja plaani ise. Toimepidevuse plaani koostas iseseisvalt 92% (81) ETO-dest. 6% (5) ETO- dest kasutas plaani koostamiseks konsultatsiooniettevõtete teenuseid ja 2% (2) tellis vaid plaani mõne üksiku osa. 2.2. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel kasutatud materjalid 65% (57) lähtus riskianalüüsi ja plaani koostamisel üksnes HOS-ist ning Riskianalüüsi ja määrustest nr 16 ja 17. Ülejäänud tõid välja, et otsisid lisamaterjali internetist plaani otsingumootori abil, eeskätt selleks, et leida riskianalüüsi koostamise ja selle koostamisel valdkonna kohta lisateavet. lähtuti eelkõige HOS-ist ning Riskianalüüsi ja plaani koostamisel lähtuti mitmest eriseadusest, eriti määrustest nr 16 valdkonna eriseadustest. ja 17. Osa ETO-dest võtsid abiks teiste ETO-de toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid või koostasid need koostöös sama valdkonna ETO-dega. Lähtuti ka ETKA-de juhenditest, teadustöödest ja uurimistöödest, samuti võeti aluseks riiklikud hädaolukorra riskianalüüsid, rahvusvahelised kokkuvõtted, juhendid, analüüsid, standardid jne. 8 2.3. Toimepidevuse riskianalüüsis nimetatud meetmete ja plaani rakendamine Vastustest selgub, et 76% (67) ETO-dest on oma igapäevaste tegevuste Veerand ETO-dest planeerimisel arvestanud toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldatud ei rakenda meetmetega. Näiteks rakendatakse ressursside planeerimist, sh töötajate toimepidevuse asendamist kiirematel aegadel. Samuti panustatakse tõhusamasse tagamiseks teabevahetusse, sõlmitakse dubleerivad lepingud erinevate tarnijatega, riskianalüüsis suurendatakse enda laovarusid. Elektrikatkestuse mõju minimeerimiseks kirjeldatud varustatakse olulisemad objektid ja protsessid autonoomse elektertoitega ennetavaid (generaatorid, akud, UPS-id). Seadmeid ja tehnikat hooldatakse ja meetmeid. remonditakse õigel ajal, samuti soetatakse uusi seadmeid ja tehnikat vanade asemele või võimekuse suurendamiseks jne. Rohkem panustatakse töötajate teadlikkusse ja väljaõppesse, korraldatakse koolitusi. Infosüsteemide rikete mõju vähendamiseks rakendatakse näiteks lisaühenduskanaleid välisriigis asuvate serveritega. Alltöövõtjatega ja partneritega lepinguid sõlmides arvestatakse, et oleks võimalik tagada teenuse järjepidev toimimine jne. 24% (21) ETO-dest ei rakenda riskianalüüsis kirjeldatud meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks üldse. Alla poole vastanutest ehk 41% (36) ETO-dest on plaani teenuse Üle poole ETO-dest katkestuse, katkestuse ohu või häire korral ka tegelikkuses rakendanud. ei ole kunagi plaani Ühtlasi tõi 59% (52) ETO-dest välja, et ei ole kunagi rakendanud rakendanud. toimepidevuse plaani teenuse katkestuse, katkestuse ohu või häire korral. Plaani mitterakendamise põhjusteks märgiti, et teenuse häired või katkestused olid nii väiksed, et plaani ei olnud vaja rakendada, või leiti, et plaani rakendamine ei aita sündmuse lahendamisele kaasa. Elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks korraldas õppusi 44% Umbes pool ETO- (39) ETO-dest. Osa ETO-dest on käsitlenud toimepidevuse kontrollimise dest korraldavad õppusena iga-aastast õppust, mida nad korraldavad, et kontrollida, kuidas regulaarselt õppusi. tegutsetakse tulekahju korral. 9 27% (24) ETO-dest osales teiste korraldatud õppustel ja kontrollisid nii enda osutatava teenuse toimepidevust. Valdavalt mainiti, et osaleti kohalike omavalitsuste korraldatud õppustel. Üksnes 6% (5) ETO-dest tõi välja, et on nii ise korraldanud õppusi kui ka osalenud teiste korraldatud õppustel. 19% (17) ETO-dest tõi välja, et ei ole alates 2011. a kordagi õppusi korraldanud või teiste korraldatud õppusel osalenud. Kusjuures 3% (3) ETO-dest tõi välja, et ei tee eraldi õppusi, kuna nad jälgivad teenuse toimimist igapäevaselt või nad on seni käsitlenud õppusena teenuse suuremaid katkestusi. 10 3. SISEMINISTRI MÄÄRUSTE NR 16 JA 17 KITSASKOHAD JA ETTEPANEKUD NENDE MUUTMISEKS Küsimustiku abil uuriti ETO-delt, kas määruste nr 16 ja 17 sisu ja struktuur on piisavad ning mida tuleks korraldada teistmoodi. Määruste sisu kohta vastas 68% (60) ETO-dest, et määrustes sisalduv teave on piisav ja võimaldab riskianalüüsi ja plaani koostada raskusteta. Samas tõi 32% (28) vastanutest välja, et määrustes sisalduv teave on puudulik ning riskianalüüsi ja plaani koostamiseks tuleb otsida lisateavet teistest allikatest. Määruse ülesehituse puhul leidis 45% (40) ETO-dest, et määruste ülesehitus on selge ja nendest saab kergesti aru, mida peavad sisaldama toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ning kuidas neid koostada. Veel 45% (40) arvas, et määruste ülesehitus on pigem keeruline ning on raske kohe saada aru, mida toimepidevuse riskianalüüs ja plaan peavad sisaldama ning kuidas neid koostada. Üksnes 10% (8) ETO-dest tõi välja, et määruste ülesehitus on keeruline ning kulub palju aega arusaamiseks, mida dokumendid peavad sisaldama ning kuidas neid koostada. Allpool on esitatud ETO-de tähelepanekud ja ettepanekud. Määruste nr 16 ja 17 mõned osad on raskesti mõistetavad, eriti nende esmakordsel rakendamisel. Paljud ETO-d tõid välja, et kõige raskem oli määrustest nr Määrustest nr 16 16 ja 17 aru saada riskianalüüsi ja plaani esmakordsel koostamisel. ja 17 on Näiteks on raske aru saada, mida mõeldakse „katkestuseni kuluva aja“, riskianalüüsi ja „maksimaalse katkestuse kestuse“ või „nõutava taasteaja“ all. Määruste plaani rakendamisel peetakse oluliseks suunamist nii riigi kui ka ETKA poolt. esmakordsel Üks ETO-dest vastas: „ETO-del on oluline teada riigi seisukohta elutähtsa koostamisel raske teenuse tasemete kohta. Määruse nr 16 § 6 lõike 4 alusel määratleb ETO aru saada. iga kriitilise tegevuse suhtes maksimaalse lubatud katkestuse kestuse. Elutähtsa teenuse kui terviku katkestuse kestuse määratlemist ei ole Nõuded teenuse reguleeritud, mis on teenuse kasutajate ja kriitilise taristu toimepidevuse tasemele peaks tagamise huvides kõige olulisem, st milline on elutähtsa teenuse määrama ETKA, maksimaalne lubatud katkestuse kestus, mis on riigi seisukohast mitte ETO. aktsepteeritav ehk millisele tasemele peab elutähtis teenus vastama. 11 Elutähtsa teenuse osutajad ei oska seda riigi kui terviku tasandilt hinnata. Samuti ei ole võimalik teostada järelevalvet täies mahus, kui puuduvad kohustuslikud teenustasemed ja kvaliteedinäitajad. Osalt on teenuse toimepidevuse nõuded seadustes olemas (nt elektrivarustuse osas), kuid vajalik on miinimumnõuded välja töötada kõikide elutähtsate teenuste puhul. Olukordades, kus elutähtsa teenuse osutamine toimub mitmete subjektide koostöös ja elutähtis teenus koosneb alamteenustest ja –tegevustest, on oluline, et teenuse sisu ja ulatus, katkestuste käsitlus ja nõutav taasteaeg oleks kehtestatud teenusele kui tervikule ühine.“ ETO-de vastustest tuli ka välja, et ei mõisteta ohtude ja riskide vahekorda ja seotust. Näiteks käsitatakse teenuse katkestust ühe riskina, mitte erinevate ohtude realiseerimise tõenäosusena ja mõjuna teenuse toimimisele. Seetõttu tegi mõni ETO ettepaneku jätta riskimaatriksi kuju ja selle rakendamine vabaks. Riskianalüüside ja plaanide koostamisel oodatakse suunamist ja nõustamist. Vastustest selgus, et ETO-d ootavad Siseministeeriumilt ja ETO-d vajavad ETKA-delt elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel rohkem riskianalüüsi ja juhendamist, koolitamist ja nõustamist. Näiteks soovitakse saada koolitusi, plaani kus õpetatakse riskianalüüse ja plaane koostama, erinevaid ohte tuvastama koostamiseks jne. See on oluline eelkõige seetõttu, et personali vahetumisel ei tekiks rohkem koolitusi probleeme riskianalüüsi ja plaani ülevaatamise ja koostamisega ning oleks ja juhendeid. lihtsasti mõistetav, mida teenuse toimepidevuse tagamisel ETO-delt Vaja on ka oodetakse. valdkonnaspetsiif ilisi juhendeid. Mõned ETO-d tõid välja, et abi oleks põhjalikust juhendist, toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani näidistest, valdkonnaspetsiifilistest juhenditest, riskianalüüsi ja plaani vormidest. Samuti oleks abiks, kui valdkonnaspetsiifilised täpsustatud juhendid riskianalüüsi ja plaani koostamise kohta oleksid kättesaadavad ETKA kodulehel. 12 Neid kommentaare kinnitavad ka ETO-de üldvastused. Nimelt uuriti Enamik ETO-dest küsimustiku raames, kas ETO-sid abistaks, kui Siseministeeriumi kasutaks etteantud veebilehel oleks üleval soovituslik selgitav juhend, kus oleks esitatud riskianalüüsi ja näpunäited, kuidas koostada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani plaani koostamise määruste nr 16 ja 17 alusel. 73% (64) ETO-dest vastas, et see oleks vormi, kui see on kindlasti abiks. 24% (21) arvas, et see oleks pigem abiks, ning ainult 3% praegu (3) ETO-dest arvas, et see ei aitaks neid kuidagi, kuna nad kasutavad kasutatavast riskianalüüsi ja plaani koostamiseks enda vormi ja abimaterjale. vormist mugavam. Riskianalüüsi ja plaani soovitusliku vormi olemasolu korral kasutaks seda 48% (42) vastanutest juhul, kui see on lihtsam ja mugavam kui nende enda vorm. Samas kasutaks 32% (28) ETO-dest sellist vormi kindlasti ning 14% (12) pigem kasutaks seda. Üksnes 7% (6) ETO-dest ei kasutaks soovituslikku vormi, kuna on juba harjunud enda koostatud vormiga. Määrused nr 16 ja 17 dubleerivad teineteist paljuski. ETO-d tõid ka Enamik ETO-dest välja, et määrused nr 16 ja 17 kohati kattuvad sisu poolest, st osa nõuetest toetavad määruste on esitatud nii ühes kui ka teises määruses. Näiteks nii riskianalüüsis kui 16 ja 17 plaanis tuleb välja tuua kriitiliste tegevuste jaoks vajalikud ressursid ja ühendamist üheks nende asukoht. Samuti – kuna riskianalüüsis on juba nimetatud määruseks. rakendatavad meetmed, siis ennetavate meetmete nimetamine plaanis mõneti kordab riskianalüüsis öeldut. Mõned ETO-d on nentinud, et riskianalüüsi ja plaani võiks käsitleda koos ehk koostada ühtse ETO-d tunnevad dokumendina ja kehtestada ka nõuded ühes määruses. Vastustest selgus, vajadust et 77% (68) ETO-dest toetavad määruste nr 16 ja 17 ühendamist üheks statistiliste määruseks ning ülejäänud 23% (20) ei toeta. Mittetoetamist põhjendas andmete järele ainult üks vastanutest, kes tõi välja, et määruste liitmisel võib dokument teiste elutähtsate muutuda liiga keeruliseks. Tõenäoliselt on lihtsam koostada esmalt teenuste riskianalüüsi oma juhendi järgi ja seejärel plaan teise juhendi järgi. katkestuste kohta. Statistika on riskianalüüsi koostamiseks puudulik. ETO-d tõid välja, et puudub avalik statistika selle kohta, kui sagedasti katkevad teised elutähtsad teenused, näiteks elekter, side, gaas jne. Need andmed on 13 vajalikud, et ETO saaks hinnata nimetatud teenuse katkestuste mõju oma teenuse toimepidavusele. ETO-d tõid ka välja, et katkestuse mõju hindamine määruse nr 16 lisa 1 ja tagajärgede hindamine määruse nr 16 lisa 3 järgi on ebaselge ja mitmeti mõistetav. See seisneb eelkõige selles, et tuleb anda subjektiivseid hinnanguid ja prognoose. ETO-d aga sooviksid saada katkestuste tagajärgede hindamiseks täpsemaid, mõõdetavaid kriteeriume. Ühtlasi märgiti, et määruse nr 16 § 5 lõikes 2 sätestatud kohustus hinnata, kui palju ETO osutatavast teenuse mahust osutatakse teistele ETO-dele ja kui palju teistele partneritele, peaks olema ETKA-l, mitte ETO-l. Seda põhjusel, et ETO-l ei ole selleks vajalikke andmebaase ning nende asjaolude väljaselgitamine on ajaliselt väga kulukas ja ebamõistlik. Riskianalüüsis ja plaanis peaks põhjalikumalt hindama ja käsitlema Riskianalüüsides infosüsteemide mõju. ETO-d juhtisid tähelepanu sellele, et tänapäeval tuleks pöörata on kõikide elutähtsate teenuste osutamine paljuski seotud rohkem tähelepanu infotehnoloogiliste süsteemidega, seetõttu tuleb kõigil ETO-del pöörata infosüsteemide tähelepanu süsteemide terviklikkusele, käideldavusele ja turvalisusele. terviklikkusele, Kehtivates määrustes nr 16 ja 17 ei pöörata sellele tähelepanu. ETO-d käideldavusele ja märkisid, et riskianalüüsi ja plaani juures peaks olema viide elutähtsa turvalisusele. teenuse infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmetele, samuti tuleb mainida ka katkematu side kasutamist, kui ETO-l on sellele õigus. Ühtlasi toodi välja, et Riigi Infosüsteemide Ameti koostatava dokumendiga IT-riskide hindamise kohta tuleb samuti veel palju tööd teha. Esimene tööversioon, mis pidi asendama määruse nr 16 lisa 5, hakkas dubleerima suures jaos toimepidevuse plaani. Teine tööversioon on oluliselt parem ning selles kavandatu põhjal on võimalik toimepidevust, riske ja IT-riske seotult analüüsida. Riskianalüüsi ja plaani koostamine võiks olla paindlikum. Mõni ETO tõi välja, et kuna ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ETO koostatavate dokumentide sisu suures osas kattub, siis ei peaks neid eraldi koostama (nagu näeb ette praegune norm). 14 Kui võrrelda HOS-is ja kemikaaliseaduses (edaspidi KemS) sätestatud Erinevate riskianalüüsi ja plaani koostamise regulatsioone, siis on need nõuded seaduste alusel tõepoolest sarnased. Näiteks tuleb ohtliku või suurõnnetusohuga ettevõtte koostatavad riskianalüüsis teha kindlaks ohud, kirjeldada üksikasjalikult õnnetuste riskianalüüsid stsenaariume, sh tuua välja tingimused, mille esinemise korral on õnnetuse võiks koostada toimumine võimalik, kaasa arvatud ettevõttesisesed ja -välised sündmused, ühtse mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks. Samuti tuleb hinnata dokumendina. õnnetuste toimumise tõenäosust, tagajärgede raskust ja ulatust, tuua välja ka õnnetuste ennetamise abinõude kirjeldus ja andmed käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veoste kohta. Vahe seisneb üksnes selles, et HOS-i alusel koostatavas riskianalüüsis keskendutakse selliste ohtude väljaselgitamisele, mis võivad põhjustada teenuse katkestuse, ja sellest lähtuvalt ka meetmetele nende ohtude vältimiseks jne. KemS-i alusel koostatavas riskianalüüsis hindavad ettevõtted aga seda, mis ohud võivad lähtuda ettevõttest endast ning kuidas ta võib mõjutada ümbritsevaid inimesi ja keskkonda ning sellest lähtuvalt planeeritakse ka ennetusmeetmed. Seega neis sisalduva teabe poolest on nimetatud dokumendid küll erinevad, samas kui ettevõttel õnnestub riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada kõik need asjad, mida nõutakse nii KemS-i kui ka HOS-i alusel, siis võiks need koostada ka ühtse dokumendina. Ühtlasi tegid ETO-d ettepaneku, et kooskõlastatult ETKA-ga võiks neil olla olenevalt teenuse osutamise eripäradest võimalus kasutada riskianalüüsi koostamiseks määrusest nr 16 erinevat, rahvusvaheliselt kasutatavat riskianalüüsi koostamise juhendit. Näiteks on makseteenuste ja sularaharingluse puhul kehtestatud nõuded Finantsinspektsiooni juhendis, seetõttu tuleb ETO- l teha sama asja määruste nr 16 ja 17 nõuete järgi teist korda. Üldisemad ettepanekud. Probleemina toodi välja, et HOS-is ei kirjelda, Puuduvad mille alusel käsitatakse üht või teist teenust elutähtsana. Samuti ei ole elutähtsa teenuse täpsemalt sätestatud, kes on ETO ühe või teise elutähtsa teenuse definitsioon ja osutamisel. Tehti ka ettepanek kirjutada selgemalt lahti, mis kujul ja kui elutähtsate detailselt peab esitama määruses või seaduses teenuse kirjelduse. Esile teenuste täpsemad kirjeldused. 15 tõsteti ka üldvaate saamise vajadust ehk olukorras, kus teenust pakub On vajadus ühtse mitu ETO-t, peeti vajalikuks, et ETKA ülesanne lisaks teenuse vaate järele, kui toimepidevuse tagamise koordineerimisele ja ETO-de nõustamisele teenust osutab mitu oleks ka elutähtsa teenuse põhise nn ohukaardi koostamine. ETO-t. Rõhutati ka puudulikku teabevahetust ning tegevuste koordineerimist ETO-de, ETKA-de, erinevate ETO-de vahel. Juhiti ka tähelepanu, et enne kui muuta HOS- kohalike i ja sellega seotuid õigusakte, tuleb muuta ja korrastada valdkonna omavalitsuste ja eriseadusi, et ka hädaolukorras jätkuks teenuse osutamine ja oleks teiste asutuste vahel tagatud asutuste valmisolek. Ühtlasi tuleks esmalt tagada, et on koostöö puudulik. valdkonnaga seotud pooled (eraettevõtted, kohalikud omavalitsused, regionaalsed ja riiklikud asutused) hakkaksid ühise eesmärgi nimel sisulist koostööd tegema. 16 KOKKUVÕTE 2015. a veebruarist märtsini viis Siseministeerium ETO-de seas läbi küsitluse, et selgitada välja määruste nr 16 ja 17 kitsaskohad ja see, mida tuleb korraldada teisiti, et riskianalüüside ja plaanide koostamine oleks elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks tõhusam ja kasulikum. Küsimustikule vastas 70,4% ETO-dest ehk 88 ETO-t 125-st. Vastustest selgus, et enamik ETO- dest koostas riskianalüüsi ja plaani iseseisvalt ning üksnes 7% kõikidest ETO-dest kasutas konsultantide abi või tellis dokumentide koostamise teenuse täies mahus sisse. Enamik ETO-dest on riskianalüüsi ja plaani pärast nende esimest korda koostamisest vähemalt ühel korral uuendanud. 14% ETO-dest on riskianalüüsi ja plaani uuendanud peaaegu igal aastal. Vaatamata sellele leidsid paljud vastajad, et riskianalüüsi ja plaani on mõistlik uuendada vastavalt vajadusele, kuid kõige harvem kord kahe või kolme aasta järel. Muret tekitav on see, et veerand ETO-dest ei rakenda elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks nende koostatud riskianalüüsis kirjeldatud ennetavaid meetmeid. Samuti ei ole üle poole ETO-dest kunagi koostatud plaani rakendanud, kuna ei näe koostatud plaanil kasutegurit või ei pidanud nad katkestust või teenuse häiret piisavalt oluliseks. Ainult pooled ETO-d korraldasid ise õppusi või osalesid teiste korraldatud õppustel, et kontrollida enda teenuse toimepidevust. Teised ei näe õppustel vajadust või kasutegurit. Määruste nr 16 ja 17 rakendamise kohta selgus, et enamikul ETO-dest esines probleeme määrustest arusaamisega just esmakordsel riskianalüüsi ja plaani koostamisel. Osa sätetest ja määruste lisadest on mitmeti mõistetavad või eeldavad subjektiivset hindamist. Näiteks peaks nõuded teenuse tasemele (teenuse katkestuse maksimaalne lubatud kestus, teenuse taastamise kiirus jne) määrama ETKA, mitte ETO. ETO-d ootavad riigi suuniseid selle kohta, mis tasemel peaks teenust osutama kriiside ajal. Ühtlasi ei mõista ETO-d riskide ja ohtude vahekorda ja seotust, kuna see on määrustes nr 16 ja 17 keeruliselt esitatud, seetõttu kannatab ka riskianalüüside ja üldine plaanide kvaliteet. 17 Määrused nr 16 ja 17 kordavad teineteist paljuski, seetõttu tuleb koostada dubleeriva sisuga riskianalüüs ja plaan. Enamik ETO-dest tõid välja, et edaspidi võiks riskianalüüsi ja plaani koostada ühtse dokumendina ja sätestada nõuded nende koostamise kohta ühes määruses. ETO-d vajavad ETKA-delt rohkem koolitusi ja nõustamist. Eriti vajatakse koolitusi riskianalüüsi ja plaani koostamise kohta. Abiks oleksid ka valdkonnaspetsiifilised juhendid. Üldiselt pooldavad ETO-d riskianalüüsi ja plaani koostamiseks etteantud vormi kasutamist, kuid seda tingimusel, et kasutusele võetav vorm on mugav ja lihtne. Mitmel korral rõhutati ka vajadust analüüsida riskianalüüsis infosüsteemide terviklikkust, käideldavust ja turvalisust ning integreerida see pragu rakendatavasse riskianalüüsi koostamise metoodikasse. Samuti toodi välja, et riskianalüüsi ja plaani koostamine võiks olla paindlikum. Kui erinevate seaduste alusel koostatakse sarnase sisuga riskianalüüse ja plaane, siis võiks olla võimalus koostada need ühtse dokumendina. Osa ETO-dest soovib riskianalüüsi metoodika ise valida ehk lähtuda võimaluse korral rahvusvahelistest metoodikatest, mitte määruse metoodikast. Toodi välja ka üldisemaid probleeme. Näiteks on ETO-de arvates vaja sätestada elutähtsa teenuse definitsiooni seaduses. Samuti nimetati vajadust kirjeldada täpsemini ühe või teise teenuse sisu. Kitsaskohana tunnetatakse ka seda, et ETKA-del puudub tihtipeale terviklik ülevaade elutähtsa teenuse toimepidevusest, kui seda teenust osutab mitu ETO-t. Tähelepanu juhiti ka puudulikule koostööle ja teabevahetusele ettevõtete, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ning ETO-de endi vahel. 18  Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Linnade Liit 10.03.2017 nr 9-4/11-1 Eesti Maaomavalitsuste Liit Eesti Pank Hädaolukorra seaduse rakendusaktide eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks hädaolukorra seaduse rakendusaktide eelnõud ja seletuskirjad. Palume eelnõud kooskõlastada või arvamus esitada 30 päeva jooksul eelnõude kooskõlastamiseks esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Anvelt siseminister Arvamuse andmiseks: Eesti Haiglate Liit Eesti Kiirabi Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Pangaliit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Gaasiliit Eesti Õliühing Eesti Asfaldiliit Politsei- ja Piirivalveamet Päästeamet Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Häirekeskus Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kaitsepolitseiamet Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning nende koostamist juhtivad asutused“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 2. Siseministri määruse „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ eelnõu koos lisadega 1-6 ja seletuskiri (8 faili). 3. Siseministri määruse „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ eelnõu koos lisadega 1-7 ja seletuskiri koos seletuskirja lisaga (10 faili). 4. Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 5. Siseministri määruse „Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 6. Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 7. Siseministri määruse „Siseministri 27. augusti 2015. aasta määruse nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 8. Siseministri määruse „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord“ muutmine“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 9. Vabariigi Valitsuse määruse “Eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise ulatus ja kord“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). 10. Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine“ eelnõu ja seletuskiri (2 faili). Kadi Tisler 6125214 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 1 Kriitilise tegevuse väljaselgitamine Tabel 1. Elutähtsa teenuse katkestuse aeg Tabel 2. Elutähtsa teenuse katkestuse ulatus1 Kriitilisuse Tegevuse katkemisel elutähtsa teenuse Kriitilisuse Elutähtsa teenuse katkestuse ulatus aste katkestuseni või häireni kuluv aeg aste tegevuse katkemisel 1 kuud, aastad 1 kuni 10% 2 nädalad 2 10–30% 3 päevad 3 30–50% 4 tunnid 4 50–80% 5 sekundid, minutid 5 80–100% 1 Korraldav asutus määrab elutähtsate teenuste kaupa, millise teenust kirjeldava näitaja põhjal arvutatakse suhtarv, mille alusel Tabel 3. Tegevuse kriitilisuse aste hinnatakse elutähtsa teenuse katkestuse ulatust. Kriitilisuse Tegevuse kriitilisuse aste punktid2 1–5 tegevus ei ole oluline 6–9 tegevus on vähesel määral oluline 10–15 tegevus on oluline 16–20 tegevus on kriitiline 21–25 tegevus on väga kriitiline 2 Kriitilisuse punktid arvutatakse, korrutades katkestuse aja (tabel 1) ja teenuse katkemise ulatuse (tabel 2) väärtuse.  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 2 Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine Kriitiline Kriitilise Kriitilise Ressursi Ressursi pakkuja ja Maksimaalne aeg, mille Ressursi olulisus, tegevus tegevuse tegevuse kirjeldus tema asukoht (nt kas jooksul saadakse ressursita millest kriitiline ressursi liik toimimiseks on asutusesisene või hakkama (sekundid, tegevus sõltub (nt vajalik ostetakse sisse) minutid, tunnid, kuu, oluline, keskmisel ressurss aasta). Arvestatakse määral oluline, ei ressursi asendatavusega ja ole oluline) selle puudumist ennetavate meetmete rakendamisega (nt generaatori või dubleeritud side olemasolu vms) Kriitiline Personal ressurss 1 tegevus 1 ressurss 2 jne Ehitised ja ressurss 1 territoorium ressurss 2 jne Infosüsteemid ressurss 1 ressurss 2 jne jne … Kriitiline … … tegevus 2 … … …  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 3 Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Stsenaariumi Kriteerium realiseerumise tõenäosus > 99%-lise tõenäosusega leiab aset ühe aasta jooksul Väga suur Juhtub sageli Võib juhtuda päevade ja nädalate jooksul > 50%-lise tõenäosusega leiab aset ühe aasta jooksul Suur Võib kergesti juhtuda Võib juhtuda nädalate ja kuude jooksul > 10%-lise tõenäosusega leiab aset ühe aasta jooksul Keskmine On varem juhtunud Võib juhtuda aasta jooksul > 1%-lise tõenäosusega leiab aset ühe aasta jooksul Väike Ei ole juhtunud, kuid võib juhtuda Võib juhtuda aastate pärast < 1%-lise tõenäosusega leiab aset ühe aasta jooksul Väga väike On tõenäoline ainult ekstreemsetes tingimustes Võib juhtuda korra 100 aasta jooksul  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 4 Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Raskusaste Tagajärg Elutähtsa teenuse Maine Majanduslik mõju kvaliteet Teenuse osutamine on Püsivalt mitmeid kuid Planeeritud laekumiste takistatud 80–100% kestev äärmiselt vaenulik vähenemine > 30%, Katastroofiline ulatuses kriitilise avalikkuse ja meedia kasumi vähenemine > tegevuse äärmiselt tähelepanu 30% võrra tõsise häire tõttu Teenuse osutamine on Nädalaid kestev Planeeritud laekumiste takistatud 50–80% märkimisväärne vähenemine 20–30%, Väga raske ulatuses kriitilise negatiivne avalikkuse ja kasumi vähenemine 15– tegevuse väga tõsise meedia tähelepanu 20% võrra häire tõttu Teenuse osutamine on Päevi kestev ja korduv Planeeritud laekumiste takistatud 30–50% negatiivne avalikkuse ja vähenemine 5–10%, Raske ulatuses kriitilise meedia tähelepanu kasumi vähenemine 5– tegevuse raske häire 15% võrra tõttu Teenuse osutamine on Päevi kestev negatiivne Planeeritud laekumiste takistatud 10–30% avalikkuse ja meedia vähenemine 1–5%, Kerge ulatuses kriitilise tähelepanu kasumi vähenemine 1– tegevuse kerge häire 5% võrra tõttu Teenuse osutamine on Mõnes meediasõnumis Planeeritud laekumiste takistatud 0–10% väljenduv tähelepanu või vähenemine < 1%, ulatuses kriitilise puudub üldse kasumi vähenemine < 1% Vähetähtis tegevuse pisema häire võrra tõttu või häired puuduvad  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 5 Riskiklassi tasemed TAGAJÄRG Katastroo- Vähetähtis Kerge Raske Väga raske filine Väga suur Keskmine Oluline Kõrge Väga kõrge Väga kõrge Suur Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga kõrge TÕENÄOSUS Keskmine Madal Keskmine Oluline Kõrge Kõrge Väike Madal Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga väike Madal Madal Keskmine Oluline Kõrge  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 6 Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel Stsenaarium (kriitiline Kriitilise Elutähtsa tegevus + oht) Elutähtsa tegevuse nõutud Tagajärje kirjeldus Stsenaariumi Riski käitlemine teenuse Elutähtsa teenuse Stsenaariumi teenuse taastamisaeg, et mõjutatud valdkondade realisee- (aktsepteerimine katkestusest või katkestuse või realiseerumise katkestuse taastada teenus kaupa (elutähtsa teenuse rumise Riskiklass ja selle häirest häire tegelik Kriitiline tagajärje lubatud aeg, õigusaktis või kvaliteet, maine, Oht tõenäosus (lisa 5) põhjendamine mõjutatud võimalik kestus tegevus raskusaste mis tuleneb lepingus majanduslik mõju) ja (Lisa 2) (Lisa 3) või ennetamine piirkond (nt mõjutatud (Lisa 1) (Lisa 4) õigusaktist või sätestatud aja mõjutatud teenuse lisa 7 kohaselt) kogu Eesti, piirkonnas lepingust jooksul (määrab tarbijate arv maakond, asula) ettevõtja) Milline tagajärg kaasneb teenuse kvaliteedile, mainele, ettevõtte oht 1 eelarvele, kui paljud Kriitiline tarbijad jäävad teenuseta tegevus 1 jms oht 2 … oht 3 … oht 4 jne… … … … … … … … Kriitiline … … tegevus 2 … … … … … … …  Siseministri „…“ ………. 2017. aasta määrus nr … „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 7 Kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse või häire ennetavad meetmed Lähimate aastate jooksul rakendatavad ennetavad meetmed Ennetava Planeeritud meetme Planeeritud meetme Stsenaarium ennetavad meetmed Ennetava meetme kirjeldus rakendamise maksumus tähtsuse järjekorras tähtaeg kriitiline tegevus + oht …  EELNÕU 8.02.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 34 lõike 2, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja päästeseaduse § 311 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 31 lõike 2“ tekstiosaga „§ 34 lõike 2“; 2) määruse pealkirjas, § 3 lõikes 2 ning § 6 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „päästetöö“ sõnadega „päästesündmuse lahendamine“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Päästesündmuse lahendamine käesoleva määruse tähenduses on päästeseaduse § 3 lõigetes 11 ja 12 sätestatud tegevused.“; 4) paragrahvi 4 lõiget 7 ning § 5 lõikeid 1–4 täiendatakse pärast sõna „päästetöö“ tekstiosaga „, demineerimistöö“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Jüri Ratas Peaminister Andres Anvelt Siseminister Heiki Loot Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt tehakse määruses kaks muudatust: 1) sõna „päästetöö“ asendatakse sõnadega „päästesündmuse lahendamine“; 2) muudetakse määruse volitusnormi. Mõlemad muudatused tehakse seetõttu, et 1. juulil 2017. aastal jõustub uus HOS. Uues HOS-is on muudetud eriolukorra tööde kaasamise korra kehtestamiseks antud volitusnormi asukohta. Samuti muudetakse uue HOS-iga päästeseadust (edaspidi PäästeS) ning sätestatakse, et Kaitsevägi ja Kaitseliit kaasatakse päästesündmuse lahendamisse, mitte päästetöö tegemisse. Päästesündmuse lahendamine on laiem termin kui päästetöö, sest see hõlmab ka demineerimistöö tegemist. Demineerimis- ja päästetööd on PäästeS-is selgelt eristatud tegevused, kuigi mõlemat tehakse päästesündmuse korral. Päästesündmusi on erinevat laadi, see võib olla tulekahju, keskkonnareostus, torm, plahvatus jne. Demineerimistöö on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus ehk Päästeameti tegevus, mida Päästeamet teeb kindlat liiki päästesündmuse toimumisel. Päästetöö on igasugune muu, ükskõik millise päästesündmuse korral tehtav Päästeameti tegevus. Uue HOS-iga tehakse selline muudatus ka Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise regulatsioonis, sest Kaitseväge ja Kaitseliitu võib olla vaja kaasata ka demineerimistöö tegemisse ning sellealane koostöö on ette nähtud Päästeameti ning kaitsejõudude vahel sõlmitud koostöölepingutes. Kuna seaduses terminikasutust muudetakse, on vaja see muudatus teha ka määruses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses paragrahvis muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määrust nr 144 „Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse ning Kaitseväe ja Kaitseliidu päästetöösse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ (edaspidi määrus), teises paragrahvis on kavandatud eelnõu jõustumine. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi muudetakse määruse preambulit, sest uues HOS-is on volitusnormi asukoht muutunud. Eelnõu § 1 punktides 2–4 tehakse muudatused, mis on tingitud sellest, et HOS-is kavandatud PäästeS-i § 311 järgi on võimalik Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata päästesündmuse lahendamisse, mitte ainult päästetöö tegemisse. Seetõttu asendatakse eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt määruse pealkirjas, § 3 lõikes 2 ning § 6 lõigetes 1 ja 2 sõna „päästetöö“ sõnadega „päästesündmuse lahendamine“. Eelnõu § 1 punkti 3 järgi asendatakse määruse terminite paragrahvis termin „päästetöö“ terminiga „päästesündmuse lahendamine“ ning sätestatakse, et päästesündmuse lahendamine hõlmab nii päästetööd kui ka demineerimistööd. Kuna päästesündmuse lahendamine hõlmab ka demineerimistööd, lisatakse määruse § 4 lõikes 7 esitatud tööde loetellu ka demineerimistöö. Määruses on reguleeritud ka seda, kelle korraldustele peavad kaasatud kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed alluma. Praegu on määruses nende isikutena nimetatud päästetöö juht ja eriolukorra juht. Kuna PäästeS nimetab lisaks päästetöö juhile ka demineerimistöö juhti, peab määrusesse lisama, et kaasatud kaitsejõudude liikmed alluvad ka demineerimistöö juhile. See muudatus on kavandatud eelnõu § 1 punktis 4. Eelnõu §-s 2 sätestatakse eelnõu määrusena jõustumine. Eelnõu jõustub määrusena samal ajal nagu uus HOS, s.o 1. juulil 2017. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 4. Määruse mõjud Eelnõuga kavandatud muudatustega ei kaasne mõjusid. See, et PäästeS-is laiendatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise aluseid, on otsustatud uue HOSi menetluse käigus. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kuna eelnõu kohaselt tehakse määruses vaid redaktsioonilised muudatused, ei kaasne eelnõu määrusena rakendamisega tulusid ega kulusid ning selle rakendamiseks ei ole vaja planeerida lisategevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samal ajal uue HOS-iga, s.o 1. juulil 2017. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile. 3  Siseministri ..…2017.a määruse nr … „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ Lisa 6 Riskiankeet RISKIANKEET 1. Hädaolukorrani viiva sündmuse nimi: 2. Riskianalüüsi koostanud juhtiv asutus: 3. Riskianalüüsi koostamise kuupäev: 4. Viide riskianalüüsile: 5. Kokkuvõte toimunud sündmustest: 6. Analüüsitud stsenaariumid: 6.1. Stsenaariumi X nimi Stsenaariumi X riskiklass 6.2. Stsenaariumi Y nimi Stsenaariumi Y riskiklass 7. Hädaolukorraks laieneda võivad sündmuse stsenaariumid: 8. Elanikkonnakaitse meetmed: 9. Riskikommunikatsiooni meetmed: 10. Muud meetmed:  Siseministri ..…2017.a määruse nr … „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ Lisa 1 ÜLDOSA RISKIANALÜÜS Kinnitamise kuupäev: Hädaolukorda põhjustada võiva sündmuse nimi: Juhtiv asutus: Kaasatud asutused: Kooskõlastatud: Riskianalüüsi koostajad: 1. ANALÜÜTILINE OSA 1.1. Hädaolukorda põhjustada võivad sündmuse liigid: 1.2. Hädaolukorra määratlus: 1.3. Toimunud sündmuste analüüs: 1.4. Analüüsitavad stsenaariumid 1. Stsenaariumi nimi 2. Stsenaariumi nimi 3. jne 1.4.1. Hädaolukorda põhjustada võiva stsenaariumi nimi Stsenaariumi kirjeldus: Tõenäosuse hindamise tabel Sõnaline Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur väärtus Kriteerium Harvemini Üks kord 50 Üks kord 20 Üks kord 5 – Tihemini kui kui üks kord – 100 aasta – 50 aasta 20 aasta üks kord 5 100 aasta jooksul jooksul jooksul aasta jooksul jooksul Tõenäosus: Tagajärgede hindamise raskusastmed Raskusaste 1 2 3 4 5 Sõnaline väärtus Vähetähtis Kerge Raske Väga Katastroofiline raske I Elu ja tervis Surnud (arv) <= 5 6-15 16-50 51-200 > 200 Vigastatud või <= 15 16-45 46-150 151-600 > 600 haigestunud (arv) Evakueeritud (arv) <= 50 51-200 201-500 501-2000 > 2000 II Vara Otsene rahaline <1 1-10 11-50 51-100 > 100 kulu (mln EUR) Kaudne rahaline Vähetähtis Väike Suur Väga suur Katastroofiline kulu III Looduskeskkond Mõju ulatus (km2) <1 1-10 11-100 101-1000 > 1000 Mõju kestvus <1 kuu 1-6 kuud 6-12 kuud 1-3 aastat > 3 aasta IV Elutähtsad teenused Otseselt mõjutatud 0-1 2-3 4-5 6-7 =>8 teenuste arv Kestvus < päev 1-6 1–2 2 nädalat Üle 1 kuu päeva nädalat kuni 1 kuu Tagajärgede koondhinnang (arvutuslik) Tagajärgede koondhinnang (töögrupi otsusel): Riskiklass (arvutuslik): Lõplik riskiklass (töögrupi otsusel): 2. VÕIMEANALÜÜS1 2.1. Ülevaade võimeanalüüsist Võimeanalüüsile tuginev ülevaade ennetamise, valmistumise ja lahendamise tegevustest: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade olemasolevast valmidusest ja võimekusest: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade võimelünkadest: Võimeanalüüsile tuginev ülevaade meetmetest: Stsenaarium võib laieneda hädaolukorraks JAH/EI Stsenaariumi lahendamine võib vajada JAH/EI eriolukorra väljakuulutamist Stsenaariumi lahendamisel on vajalik JAH/EI kasutada hädaolukorra lahendamise plaani 1 Teostatakse eraldi iga stsenaariumi kohta. 3. JÄRELDUSED Järeldused Kokkuvõte ennetamise, valmistumise ja lahendamise tegevustest: Kokkuvõte olemasolevast valmidusest ja võimekusest: Kokkuvõte olulisematest võimelünkadest: Kokkuvõte olulisematest meetmetest: Hädaolukorraks laieneda võivad sündmuse stsenaariumid ja lahendamise eest vastutav ja kaasatavad asutused Stsenaariumi nimi Vastutav asutus Kaasatud asutus Stsenaarium Stsenaarium Sündmuse stsenaariumid, mille lahendamise puhul võib olla vajalik välja kuulutada eriolukord: 1) Stsenaarium X – põhjus, miks on vaja välja kuulutada (eriolukorra lisandväärtus) 2) Stenaarium Y – põhjus, miks on vaja välja kuulutada (eriolukorra lisandväärtus) Sündmuse stsenaariumid, millele on vajalik koostada hädaolukorra lahendamise plaan: 1) Stsenaarium X – hädaolukorra lahendamise plaani lisandväärtus 2) Stsenaarium Y – hädaolukorra lahendamise plaani lisandväärtus Asutuse või riigi tegevusvaru moodustamine:  Siseministri ..…2017.a määruse nr … „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ Lisa 2 Tõenäosuse hindamise tabel Täheline A B C D E väärtus Sõnaline Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur väärtus Kriteerium Harvemini Üks kord 50 Üks kord 20 Üks kord 5 – Tihemini kui kui üks kord – 100 aasta – 50 aasta 20 aasta üks kord 5 100 aasta jooksul jooksul jooksul aasta jooksul jooksul  Siseministri ..…2017.a määruse nr … „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ Lisa 3 Tagajärgede hindamise raskusastmed Raskusaste 1 2 3 4 5 Sõnaline väärtus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske Katastroofiline I Elu ja tervis Surnud (arv) <= 5 6-15 16-50 51-200 > 200 Vigastatud või <= 15 16-45 46-150 151-600 > 600 haigestunud (arv) Evakueeritud (arv) <= 50 51-200 201-500 501-2000 > 2000 II Vara Otsene rahaline <1 1-10 11-50 51-100 > 100 kulu (mln EUR) Kaudne rahaline Vähetähtis Väike Suur Väga suur Katastroofiline kulu III Looduskeskkond Ulatus (km2) <1 1-10 11-100 101-1000 > 1000 Kestvus < 1 kuu 1-6 kuud 6-12 kuud 1-3 aastat > 3 aasta IV Elutähtsad teenused Otseselt mõjutatud 0-1 2-3 4-5 6-7 =>8 teenuste arv Kestvus < päev 1-6 1–2 2 nädalat Üle 1 kuu päeva nädalat kuni 1 kuu Tagajärgede koondhinnang (arvutuslik) Tagajärgede koondhinnang (töögrupi otsusel): Selgitus: Koondhinnang arvutatakse aritmeetilise keskmisena. Arvutuskäigu tulemusel saadakse tagajärgede koondarv ehk koondhinnang.  Siseministri ..…2017.a määruse nr … „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ Lisa 4 Riskimaatriks TAGAJÄRG Vähetähtis (1) Kerge (2) Raske (3) Väga raske (4) Katastroofiline (5) Väga suur (A) Keskmine Oluline Kõrge Väga kõrge Väga kõrge TÕENÄOSUS Suur (B) Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga kõrge Keskmine (C) Madal Keskmine Oluline Kõrge Kõrge Väike (D) Madal Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga väike (F) Madal Madal Keskmine Oluline Kõrge  Siseministri ..…2017.a määruse nr … „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ Lisa 5 VÕIMEANALÜÜS - Stsenaariumi nimi Hädaolukorra ennetamise, Alternatiivse Meetme Alternatiivne valmistumise Olemasoleva meetme Nr Tegevuse kirjeldus Võimelünk Meede orienteeruv meede (kui Vastutaja ja olukorra/võimekuse kirjeldus orienteeruv maksumus on) lahendamisega maksumus seotud tegevus 1 Tegevus tehnika ja vahendid, sh tegevusvaru: isikkoosseis: väljaõpe: regulatsioonid ja juhendid: 2 Tegevus tehnika ja vahendid, sh tegevusvaru: isikkoosseis: väljaõpe: regulatsioonid ja juhendid: 3 jne tehnika ja vahendid, sh tegevusvaru: isikkoosseis: väljaõpe: regulatsioonid ja juhendid:  EELNÕU 8.02.2017 Siseministri 27. augusti 2015. aasta määruse nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 18 lõike 4 alusel. § 1. Siseministri 27. augusti 2015. aasta määruse nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ muutmine Siseministri 27. augusti 2015. aasta määruses nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 8 lõike 6“ tekstiosaga „§ 18 lõike 4“; 2) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja teine lause. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Andres Anvelt Siseminister Lauri Lugna Kantsler  EELNÕU 8.02.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning nende koostamist juhtivad asutused Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel. § 1. Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra Sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning nende koostamist juhtivad asutused on järgmised: 1) ulatuslik päästesündmus – Päästeamet; 2) ulatuslik politseisündmus – Politsei- ja Piirivalveamet; 3) ulatuslik küberintsident – Riigi Infosüsteemi Amet; 4) ulatuslik kiirgus- või tuumaõnnetus – Keskkonnaamet; 5) ulatuslik tervishoiualane sündmus – Terviseamet; 6) ulatuslik loomataud – Veterinaar- ja Toiduamet; 7) erakorraline sündmus vanglas – Justiitsministeerium. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Jüri Ratas Peaminister Andres Anvelt Siseminister Heiki Loot Riigisekretär 1  EELNÕU 8.02.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 29 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse hüvitise arvutamise ja maksmise kord: 1) kütteaine, toiduaine, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja (edaspidi koos asi) sundvõõrandamise eest eriolukorra ajal; 2) kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina või seadme (edaspidi koos asi) sundkasutusest või muu käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetamata vallasasja ajutise sundkasutuse eest eriolukorra ajal. § 2. Hüvitise suurus (1) Riik maksab asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise eest hüvitist õiglases ulatuses. (2) Asja sundvõõrandamise korral maksab riik rahalist hüvitist, mille suurus vastab asja harilikule väärtusele. (3) Asja sundkasutusse võtmise korral hüvitatakse isikule asja sundkasutusse võtmisega tekitatud kulu. (4) Kui sundkasutusse võetud asi on eriolukorra tööl muutunud kasutamiskõlbmatuks, asendatakse see samaväärse asjaga või hüvitatakse omanikule asja harilik väärtus selle asja kohaliku keskmise müügihinna alusel. (5) Hüvitist ei maksta ulatuses, milles isikul on võimalik saada hüvitist mujalt, sealhulgas kindlustusandjalt. (6) Hüvitist ei maksta hädaolukorra seaduse § 42 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel. 1 § 3. Hüvitise saamiseks õigustatud isik (1) Asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise eest on õigustatud hüvitist saama asja omanik. (2) Kui asja omanik on asja kaudne valdaja, on asja sundkasutusse võtmise eest õigustatud hüvitist saama asja otsene valdaja, kui asja sundkasutusse võtmisega on tekitatud kulu asja otsesele valdajale ning asja otsesel valdajal ei ole võimalik nõuda kulu hüvitamist asja omanikult. § 4. Hüvitise saamiseks õigustatud isiku teavitamine Asja sundvõõrandanud või sundkasutusse võtnud asutus teavitab hüvitise saamiseks õigustatud isikut hüvitise saamise õigusest ja hüvitise saamiseks vajalikest tegevustest esimesel võimalusel. § 5. Hüvitise määramine asja sundvõõrandamise korral (1) Asja sundvõõrandamise eest määrab hüvitise asutus, kelle kaudu asi sundvõõrandati. (2) Hüvitise saamiseks esitab isik asutusele oma kontaktandmed ja arvelduskonto numbri, hüvitise hinnangulise suuruse ja muu teabe, mis on vajalik hüvitise määramiseks ja maksmiseks. Isik esitab hüvitise saamise õigust, hüvitise suurust ja muid asjaolusid tõendavad dokumendid ja muud tõendid. (3) Asutusel on õigus nõuda isikult lisaselgitusi ja -dokumente, mis tõendavad hüvitise suuruse määramiseks ja maksmiseks olulisi asjaolusid. (4) Asutus otsustab hüvitise suuruse ja hüvitise maksmise 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui isik on asutusele esitanud hüvitise suuruse määramiseks ja hüvitise maksmiseks vajalikud dokumendid ja tõendid andmed. Asutus määrab haldusaktiga hüvitise suuruse, võttes arvesse hüvitise saamiseks õigustatud isiku teatatud hüvitise suurust ning käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatut. § 6. Hüvitise taotlemine ning taotluse läbivaatamine (1) Asja sundkasutusse võtmise eest hüvitise saamiseks esitab isik asutusele, kelle kaudu asi sundkasutusse võeti, taotluse koos käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisadega. Taotluses märgitakse: 1) isiku nimi ja kontaktandmed ning arvelduskonto number; 2) selgitus, et isik on hüvitise saamiseks õigustatud isik; 3) asja sundkasutusse võtmise tõttu tekkinud kulu kirjeldus ning selle suurus. (2) Taotlusele lisatakse hüvitise saamise õigust, hüvitise suurust ja muid asjaolusid tõendavad dokumendid ja muud tõendid. Asutusel on õigus nõuda isikult lisaselgitusi ja -dokumente, mis tõendavad hüvitise suuruse määramiseks ja hüvitise maksmiseks olulisi asjaolusid. (3) Taotluse peab esitama 60 kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama asja sundkasutusse võtmise lõppemisest. 2 (4) Kui taotlus on vormistatud puudulikult, teavitab asutus taotluse esitajat sellest kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. (5) Asutus kontrollib taotluses esitatud andmeid ja nende vastavust tegelikkusele ning otsustab kulu hüvitamise 30 kalendripäeva jooksul taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates. § 7. Hüvitise väljamaksmise kord Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamisest või sundkasutusse võtmisest tekkinud kulu hüvitab isikule asutus, kelle nimel ametiisik asja sundvõõrandas või selle sundkasutusse võttis, 30 kalendripäeva jooksul käesoleva määruse § 5 lõikes 4 või § 6 lõikes 5 nimetatud otsuse tegemisest arvates. § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Jüri Ratas Peaminister Andres Anvelt Siseminister Heiki Loot Riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise või sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt kehtestatakse isikule kütteaine, toiduaine, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja (edaspidi koos asi) sundvõõrandamise ning kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina ja seadme (edaspidi koos asi) sundkasutusse võtmise eest hüvitise maksmise kord. Määrus kehtestatakse uue hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 29 lõike 4 alusel. HOSi §-d 27–29 sätestavad äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise ja vallasasja või kinnisasja sundkasutusse võtmise alused. HOSi § 29 lõikes 4 sätestatakse, et riik maksab isikule asja sundvõõrandamise või sundkasutuse eest hüvitist õiglases ulatuses. Määruses eristatakse asja sundvõõrandamise ja asja sundkasutusse võtmise eest hüvitise määramist ja maksmist, sest asja sundvõõrandamise puhul jääb isik asjast ja omandist ilma ning selle eest tuleb Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi põhiseadus) järgi maksta kohest ja õiglast hüvitist. Eelnõu järgi on asja sundvõõrandamise korral õiglane hüvitis rahaline hüvitis asja hariliku väärtuse ulatuses. Asja sundkasutusse võtmisel jääb omand isikule alles ning sel juhul ei ole kohustust maksta kohest ja õiglast hüvitist. Asja sundkasutusse võtmisel hüvitatakse isikule sundkasutusse võtmisega tekitatud kulu. Kuna sundvõõrandamise eest peab riik igal juhul hüvitist maksma, ei pea isik määruse järgi hüvitist taotlema, kuigi ta peab riigile esitama hüvitise maksmiseks vajalikud andmed. Selleks et saada hüvitist asja sundkasutusse võtmise eest, peab seda aga taotlema. Kui sundkasutusse võetud asi on eriolukorra tööl muutunud kasutamiskõlbmatuks, asendatakse see asi samaväärse asjaga või hüvitatakse omanikule asja harilik väärtus selle asja kohaliku keskmise müügihinna alusel. Asja sundvõõrandamisest või sundkasutusse võtmisest tekkinud kulu hüvitab isikule asutus, kelle nimel ametiisik asja sundvõõrandas või selle sundkasutusse võttis. Asutus otsustab hüvitise maksmise 30 kalendripäeva jooksul kõigi hüvitise maksmiseks vajalike andmete saamisest arvates. Hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Kersti Maurer ([email protected], tel 612 5278) ja sama osakonna õigusnõunik Marion Mets (teenistussuhe peatunud). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunik Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOSiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on kehtestada kord, kuidas makstakse eriolukorra ajal asjade sundvõõrandamise ja sundkasutusse võtmise eest hüvitist, et isik oleks sellises olukorras, nagu ta oleks siis, kui tema asja poleks sundvõõrandatud või sundkasutusse võetud. Määruses sätestatakse, kuidas asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest hüvitis määratakse, hüvitise maksmiseks vajalikud andmed esitatakse ja taotlusi menetletakse ning millise aja jooksul hüvitis välja makstakse. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Selle kohaselt sätestatakse eelnõus isikule asja sundvõõrandamise ning asja sundkasutusse võtmise eest hüvitise maksmise kord. HOSi kohaselt võib eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht otsustada sundvõõrandada asi riigi omandisse, kui asi on vältimatult vajalik eriolukorra lahendamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Sealjuures ei saa sundvõõrandada raha ega isikule kuuluvat vara, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluses. Samuti võib eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht otsustada asja sundkasutusse võtta. Sundkasutusse ei saa võtta äratarvitatavaid vallasasju. Asja sundvõõrandab või võtab sundkasutusse eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ametiisik, kes vormistab asja sundkasutusse võtmisel või sundvõõrandamisel protokolli, mille üks koopia jääb asja omanikule ja teine koopia asja sundvõõrandanud või sundkasutusse võtnud asutusele. Asja sundkasutus lõpeb eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ajal, kuid kõige hiljem eriolukorra lõppemisel. 2 Asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine riivab isiku omandipõhiõigust, mis on sätestatud põhiseaduse §-s 32. Määruses eristatakse asja sundvõõrandamise ja asja sundkasutusse võtmise eest hüvitise määramist ja maksmist, sest asja sundvõõrandamise puhul jääb isik asjast ja omandist ilma ning selle eest tuleb põhiseaduse järgi maksta kohest ja õiglast hüvitist. Asja sundkasutusse võtmisel jääb omand isikule alles ning sel juhul ei ole riigil kohese hüvitise maksmise kohustust, riik peab vaid hüvitama isikule asja sundkasutusse võtmisega tekitatud kulu. Eelnõu § 2 sätestab asja sundvõõrandamise ja sundkasutusse võtmise korral makstava hüvitise suuruse. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et riik maksab asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest õiglast hüvitist, järgmised lõiked täpsustavad seda põhimõtet. Lõike 2 järgi on sundvõõrandamise korral hüvitise suuruseks asja harilik väärtus. Lõike sõnastamisel on lähtutud tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, mille järgi on eseme väärtus selle harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind. Asja sundkasutusse võtmisel on lõike 3 järgi hüvitise suuruseks isikule tekitatud kulu suurus. Kulu võib olla asja parandamise kulu, aga ka asja sundkasutusse võtmise ajaks samasuguse asja üürimisest tekkinud kulu. Lõikes 4 täpsustatakse, et kui sundkasutusse võetud asi on eriolukorra tööl muutunud kasutamiskõlbmatuks, siis see asi kas asendatakse samaväärse asjaga või hüvitatakse omanikule asja harilik väärtus selle asja kohaliku keskmise müügihinna alusel. See tähendab seda, et kui on odavam asendada asi samaväärse asjaga, siis rahalist hüvitist ei maksta. Sätte eesmärk on luua hüvitise maksmisega isikule selline varaline olukord, milles isik oleks siis, kui tema asja ei oleks sundkasutusse võetud. Lõikes 5 sätestatakse, et hüvitist ei maksta ulatuses, milles isikul on võimalik saada hüvitist mujalt, sealhulgas kindlustusandjalt. Eraõiguses ja riigivastutuse valdkonnas kehtib põhimõte, et kahju hüvitamise eesmärk on taastada endine olukord, kahjustatud isik ei tohiks kahju hüvitamise tõttu alusetult rikastuda. Kui asja sundvõõrandamisel puhul saaks isik hüvitist nii riigilt kui ka näiteks kindlustusandjalt, rikastuks isik alusetult, sest talle makstakse asja kahekordne väärtus. Samasugune põhimõte on sätestatud ka riigivastutuse seaduse § 16 lõike 2 punktis 3. Lõike 6 järgi ei maksta hüvitist HOSi § 42 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel. Selle kohaselt ei hüvitata: 1) eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud sündmuses süüdi oleva isiku kulusid; 2) omanikule kuulunud ainete ja materjalide väärtust, kui neid aineid ja materjale kasutati tema omandis oleva vara päästmiseks. Eelnõu §-s 3 sätestatakse, kes on hüvitist saama õigustatud isik. Üldjuhul on selleks omanik (lõige 1). Sundvõõrandamise puhul ei saa hüvitise saajaks olla keegi teine peale omaniku, sest omanik on see, kes jääb ilma omandist, mida riik hüvitab. Asja sundkasutusse võtmisel võib aga tekkida olukord, kus asja sundkasutusse võtmisega ei tekitata kulu mitte asja omanikule, vaid asja otsesele valdajale. Näiteks kui võetakse sundkasutusse sõiduvahend, mis on üüritud 3 teisele isikule kasutamiseks, ei pruugi omanikule selle tõttu mingit kulu tekkida, küll aga tekib kulu asja otsesele valdajale, kui ta peab asja sundkasutuse ajal endale teise sõiduvahendi üürima. Samas ei ole üürilevõtjal õigust asja sundkasutuse ajal üürilepingust tuleneva tasu maksmisest keelduda. Riik aga ei saa sellises olukorras jätta oma tegevusega tekitatud kahju isiku kanda ning on õiglane, et ka asja otsesel valdajal on sellises olukorras õigus nõuda kahju hüvitamist. Seetõttu sätestatakse lõikes 2 kõnealune erand. Selleks et riigilt saaks hüvitist taotleda asja otsene valdaja, peavad olema täidetud kaks tingimust: 1) kulu tekib asja otsesele valdajale, kes ei ole asja omanik; 2) asja otsesel valdajal ei ole võimalik nõuda kulu hüvitamist asja omanikult. Teine tingimus on oluline selleks, et asja otsene valdaja ei rikastuks alusetult – kui isikul on võimalik nõuda hüvitist asja omanikult, näiteks nõuda üürilepingu alusel omanikult asja asendamiseks tehtud kulu hüvitamist, ei pea riik asja otsesele valdajale hüvitist maksma. Kui otsesel valdajal oleks igal juhul õigus nõuda hüvitist riigilt, astuks riik sellises olukorras omaniku asemele ning täidaks tema kohustusi, seda rolli ei tohiks aga riik endale võtta. Eelnõu §-s 4 sätestatakse hüvitise saamiseks õigustatud isiku teavitamine. Asja sundvõõrandanud või sundkasutusse võtnud ametiisik teavitab isikut, kelle asi sundvõõrandati või sundkasutusse võeti, hüvitise või tasu saamise õigusest esimesel võimalusel. Sätte eesmärk on tagada, et isik oleks teadlik oma õigusest saada hüvitist, aga ka tagada, et sundvõõrandamise eest oleks võimalik hüvitist maksta, sest sundvõõrandamise puhul on riigil igal juhul kohustus hüvitist maksta ning isik ei pea ise riigilt hüvitist taotlema. Siiski peab ka sundvõõrandamise puhul olema riigil piisavalt teavet, et hüvitist maksta, seetõttu peab isik riigile vajalikud andmed ise esitama. Eelnõu §-s 5 sätestatakse hüvitise määramine asja sundvõõrandamise korral. Lõike 1 järgi maksab hüvitist asutus, kelle kaudu asi sundvõõrandati. Näiteks kui asja sundvõõrandas Päästeamet, maksab ka hüvitist Päästeamet, kes kogub isikult hüvitise maksmiseks vajalikud dokumendid ja andmed, määrab hüvitise suuruse ning maksab hüvitise isikule välja. HOSi järgi otsustab asja sundvõõrandamise või asja sundkasutusse võtmise eriolukorra juht või eriolukorratööde juht, sundvõõrandamist või sundkasutusse võtmist viib aga läbi eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ametiisik. Kuigi otsustuspädevus on seadusega antud kindlatele ametisikutele, siis menetleb taotlust asutus, kelle kaudu ametiisik tegutseb ning kellel on oma eelarve. Lõikes 2 sätestatakse andmed, mille isik peab hüvitise saamiseks asutusele esitama. Isiku kontaktandmeid ja arvelduskonto numbrit on vaja selleks, et isikule oleks võimalik hüvitist maksta. Hüvitise hinnanguline suurus on vajalik selleks, et hüvitise suurus määrata. Isik, kelle asi sundvõõrandati, oskab kõige täpsemalt hinnata, kui suur peaks talle makstav hüvitis olema. Isik peab hüvitise pakutud suurust tõendama, näiteks märkides, kui palju maksab samaväärne asi poes, et ta saaks sundvõõrandatud asja hüvitise eest asendada. Kui asi on hiljuti ostetud, võib esitada ka ostutšeki. Oluline on see, et isik on igal juhul õigustatud hüvitist saama. See tähendab, et ka juhul, kui isik ei tõenda, miks peaks hüvitise suurus selline 4 olema, peab riik talle siiski hüvitist maksma. Asutusel ei ole aga kohustust maksta hüvitist isiku hinnatud suuruses, asutus võib hüvitise suuruse ise määrata. Hüvitise suuruse määramisel kehtib tavapärane haldusmenetluse põhjendamiskohustus, st asutus peab põhjendama, miks ta määras sellises suuruses hüvitise. Sundvõõrandamise eest makstav hüvitis peab põhiseaduse § 32 järgi peab olema kohene, st isik peab saama hüvitise hiljemalt samal ajal asja omandist ilmajäämisega. Eriolukorras ei ole aga võimalik seda põhimõtet järgida, sest vajaduse korral peab asja sundkasutusse võtma viivitamata. HOSi § 27 lõike 1 järgi võib asja sundvõõrandada riigi omandisse juhul, kui asi on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad. See tähendab, et riik on juba proovinud muid võimalusi asja saamiseks, kuid see pole olnud võimalik, ning eriolukorra töö tegemiseks on asi vältimatult vajalik. Riik ei saa seega sundvõõrandamisega viivitada ning seda peab tegema ruttu. Seetõttu ei ole ka hüvitist võimalik määrata ega maksta enne asja sundvõõrandamist või sundkasutusse võtmist. Asutus, kes hüvitist maksab, peab hüvitise maksmisel veenduma, et isik on hüvitist saama õigustatud isik, ka seda peab isik lõike 2 teise lause järgi tõendama. Lõike 3 järgi on asutusel õigus nõuda lisaselgitusi ja -dokumente, mis tõendavad hüvitise määramiseks ja maksmiseks olulisi asjaolusid. See on vajalik selleks, et riik maksaks hüvitise selleks õigustatud isikule ning et hüvitis oleks õiglane. Lõike 4 järgi otsustab asutus hüvitise suuruse ja selle maksmise 30 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui isik on andnud asutusele teada kõik hüvitise suuruse määramiseks ja maksmiseks vajalikud andmed. Eriolukorras täidavad riigiasutuste teenistujad suures osas ilmselt erakorralisi tööülesandeid, seetõttu tuleb neile anda hüvitise menetlemiseks piisavalt aega. Eelnõus sätestatud tähtaeg (30 kalendripäeva) peaks olema piisav isiku esitatud andmete läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks. Eelnõu §-s 6 sätestatakse hüvitise taotlemine ning selle läbivaatamine asja sundkasutusse võtmise korral. Lõikes 1 sätestatakse, et isik esitab hüvitise saamiseks taotluse, kus märgitakse hüvitise saamiseks vajalikud andmed. Andmed on samad, nagu asja sundvõõrandamise puhul. Nagu ka sundvõõrandamise puhul, lisatakse taotlusele dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud andmeid. See sätestatakse lõikes 2. Lõikes 3 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul tuleb kulu hüvitamise taotlus esitada. Eelnõu kohaselt tuleb taotlus esitada 60 kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama asja sundkasutusse võtmise lõppemisest. Tähtaeg hakkab jooksma asja sundkasutusse võtmise lõppemisest, mitte sundkasutusse võtmisest, sest sundkasutusse võtmise ajal ei pruugi olla võimalik ennustada, kui kaua sundkasutus kestab. Sundkasutus 5 lõpeb hiljemalt eriolukorra lõppemisel, seega kui asi võetakse sundkasutusse eriolukorra esimesel päeval, võib asja sundkasutus kesta sama kaua kui eriolukordki – kolm kuud. Lõikes 4 sätestatakse, et kui kulu hüvitamise taotlus on vormistatud puudulikult, teavitab asutus isikut sellest kirjalikult ning määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Lõike 5 järgi kontrollib asutus taotluses esitatud andmeid ning otsustab kulu hüvitamise 30 kalendripäeva jooksul. Tähtaeg on sama, nagu sundvõõrandamise puhul. Eelnõu § 7 reguleerib hüvitise väljamaksmise korda. Asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise eest maksab hüvitist asutus, kelle nimel ametiisik asja sundvõõrandas või sundkasutusse võttis. Hüvitis makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul hüvitise maksmise otsustamisest arvates. Nagu eespool öeldud, peab sundvõõrandamise eest makstav hüvitis olema põhiseaduse § 32 järgi kohene, pikem aeg on lubatud erandlikel asjaoludel. Eriolukord on selliseks erandlikuks olukorraks, sest eriolukorra kuulutab välja valitsus vaid siis, kui on selge, et leebemate meetmetega ei ole õnnestunud olukorda lahendada. See tähendab, et tegemist on äärmusliku olukorraga, kus riik on inimeste elu ja tervise kaitseks pidanud rakendama äärmuslikke meetmeid, milleks on ka eriolukorra väljakuulutamine. Samuti on tõenäoline, et asutuste eelarvetes ei ole sellise hüvitise maksmiseks raha planeeritud, sel juhul peab raha saama kas valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt või Vabariigi Valitsuse reservist. See pikendab hüvitise väljamaksmist veelgi, seetõttu on määruses sätestatud hüvitise väljamaksmiseks veidi pikem tähtaeg – 30 kalendripäeva. Eelnõu §-s 8 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal HOSiga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 6. Määruse mõjud Kavandatud muudatus täpsustab eriolukorra ajal sundvõõrandatud või sundkasutusse võtmisega tekkinud kulu hüvitamise korda. Eelnõus esitatud muudatuse sihtrühmaks on elanikud ja ettevõtjad, kelle vara on eriolukorra ajal sundkasutusse võetud või sundvõõrandatud ning kellele kaasneb meetme rakendamisega kulu. Seega kaasneb eelnõu rakendamisega mõju majandusele ja riigiasutuste korraldusele. 6 6.1. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: kaudselt kogu Eesti elanikkond ja ettevõtted, otseselt need elanikud ja ettevõtted, kelle vara võetakse sundkasutusse või sundvõõrandatakse Mõju ulatus on väike, sest inimeste ja ettevõtjate käitumine eelnõu rakendamisel ei muutu. Muudatusega kaasneb selgem teadmine, kuhu peaks pöörduma ja mida tegema, kui isiku vara on sundvõõrandatud või sundkasutusse võetud. Mõju sagedus on samuti väike, sest eriolukorra väljakuulutamine on ebatõenäoline või väga harva juhtuv sündmus, seetõttu on tõenäosus, et kellegi vara sundvõõrandatakse või sundkasutusse võetakse, väga väike või väga harva juhtuv. Seega on kokkupuude muudatusega harv ja ebaregulaarne. Sihtrühma suurus on väike, sest isikute arv, kellele kuuluvat vara võidakse sundvõõrandada või sundkasutusse võtta, on hinnanguliselt väiksem kui 5% kogu Eesti elanikest või ettevõtetest. Negatiivsed mõjud puuduvad, sest eelnõu kohaselt keskendutakse kulu hüvitamisele. Tegemist on positiivse mõjuga, sest meetme rakendumisest puudutatud isikutel ja ettevõtjatel tekib suurem selgus, kuidas kaetakse nende kulu. 6.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: asja sundvõõrandanud või sundkasutusse võtnud asutused Meetme rakendamise mõju asutustele on väike. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, sest see ei eelda praegu mingeid muudatusi. Mõju sagedus on väike, sest tõenäosus, et eriolukord välja kuulutatakse, on väga väike. Negatiivsete mõjude risk on väike, sest ka kehtivas määruses on sätestatud hüvitise maksmise kord. Kokkuvõttes on määruse rakendamisega kaasnev mõju väheoluline. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega võivad kaasneda kulutused, kui eriolukorra ajal otsustab eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht võtta isiku asja sundkasutusse või selle sundvõõrandada. HOSi kohaselt hüvitab riik asja sundvõõrandamisest või sundkasutusest tekkinud kulu õiglases ulatuses. Senini ei ole Eestis eriolukorda välja kuulutatud, seetõttu ei ole eriolukorra raames asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist rakendatud, ning ei ole võimalik esitada ka võimaliku kulu suurust. Praktikas on päästesündmuste lahendamiseks kasutatud teistele ametkondadele või ettevõtetele kuuluvat tehnikat korduvalt. Näiteks võeti 2010. aastal Ülemiste järvel toimunud lennuõnnetuse lahendamiseks (lennuki järvejäält maale tõmbamiseks) kasutusele Kaitseväele kuuluv rasketehnika. Samuti kasutati Kaitseväe rasketehnikat 2010. aastal Padaorus lumetormi Monika põhjustatud sündmuse lahendamiseks. Eraomanikelt on kasutusse võetud paate ja pumpasid, kohaliku omavalitsuse üksused on aidanud hättasattunute majutamisega 7 jne. Üldjuhul on tehnika või ruum võetud kasutusele vastastikusel kokkuleppel ning vara kasutusse võtmist omaniku loata ei ole rakendatud. Määruse rakendamiseks vajalikke kulutusi ei ole summaarselt võimalik välja tuua, kuna nimetatud meetmete rakendamist ning selle maksumust ei ole praegu võimalik prognoosida. Samas on nimetatud meetmeid lubatud rakendada üksnes juhul, kui see on vältimatult vajalik, ning vaid viisil, mis ei tekita isikule otstarbetult kahju. Määruse rakendamisega kaasnev kulu (kui see tekib) kaetakse nende asutuste eelarvetest, kes asja sundvõõrandavad või sundkasutusse võtavad. Vahendite puudumisel on asutustel võimalik taotleda kulu katmist Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse §-s 58 sätestatud korras. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal HOSiga. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. 8  Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning nende koostamist juhtivad asutused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning nende koostamist juhtivad asutused“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 9 lõike 1 alusel. Määrus kehtestatakse seoses uue HOS-i jõustumisega 1. juulil 2017. aastal. Vabariigi Valitsuse 25.04.2013 korraldusega nr 208 „Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks pädevate täidesaatva riigivõimu asutuste määramine“ on heaks kiidetud nimekiri, mille alusel koostatakse hädaolukorra riskianalüüse. Kehtivas nimekirjas on defineeritud 27 võimalikku hädaolukorda, millele on määratud riskianalüüsi koostamise juhtivad ja kaasatud asutused. Kehtiv nimekiri on suhteliselt detailne ja hädaolukorra mõõde on defineeritud juba Vabariigi Valitsuse tasandil. Kehtiv Vabariigi Valitsuse korraldus asendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Määruses kehtestatakse loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning määratakse nende koostamist juhtivad asutused. Senine hädaolukordade nimekiri asendatakse seega sündmuste loeteluga. Just sündmuse riskianalüüs peab välja tooma piiri, millal lõpeb tavaolukord ja algab hädaolukord. Sarnase lahenduskäiguga juhtumid on eelnõus koondatud ühe sündmuse alla. See tähendab, et sündmuste loetelu on muutunud küll oluliselt lühemaks, kuid kõik ohud on endiselt kaardistatud ja analüüsitud. Loodud on alus parema ohupildi tekkimisele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Heinsar ([email protected], tel 612 5256). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika õigusnõunikud Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOSiga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 1 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärgiks on kehtestada loetelu sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs, ning nende koostamist juhtivad asutused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 tuuakse välja sündmused, mis võivad põhjustada hädaolukorra ja mille kohta koostatakse riskianalüüs. Samuti määratakse nende koostamist juhtivad asutused. Sündmuste loetelu koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: 1) Vabariigi Valitsuse tasandil kehtestatakse üldine nimekiri ja detailseks minnakse riskianalüüsi ja stsenaariumite koostamise protsessis (juhtival asutusel on protsessi kandev roll); 2) sündmuste loeteluga peavad saama kõik ohud kaardistatud; 3) sündmuste loetelu tuleb paremini siduda lahendamisega ning kokku tuleb koondada sarnase lahenduskäiguga sündmused; 4) välditakse sarnaste sündmuste dubleerimist erinevates riskianalüüsides ja tekitatakse parem tervikpilt. Need põhimõtted kiideti heaks 2. novembril 2016. aastal Siseministeeriumis toimunud arutelul, kus osalesid Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Veterinaar- ja Toiduameti, Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia esindajad. Punktis 1 sätestatakse ulatuslik päästesündmus. Ulatuslik päästesündmus sisaldab:  kõiki transpordiõnnetusi maismaal ja siseveekogudes, sealhulgas õhusõiduki õnnetusi maismaal (kui õhusõiduki õnnetus toimub piiriveekogul või merealal, siis tegeleb sündmusega Politsei- ja Piirivalveamet) ja laevaõnnetusi sadamas;  tulekahjusid, plahvatusi, varinguid;  kõiki kiiret lahendamist vajavaid keskkonnaõnnetusi maismaal, rannikul ja siseveekogudes;  kõiki loodusest tulenevaid päästesündmusi. Ulatusliku päästesündmuse alla on koondatud kõik sündmused, millega Päästeamet ka igapäevaselt tegeleb ning see on põhjuseks, miks ulatusliku päästesündmuse riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Päästeamet. Keskkonnaõnnetused sisaldavad ka keskkonnareostusi. Nende osas on vajalik põhjalik koostöö Keskkonnaministeeriumi ja tema allasutustega. Punktis 2 sätestatakse ulatuslik politseisündmus. Ulatuslik politseisündmus sisaldab kõiki politsei- ja piirivalvesündmusi, sealhulgas õnnetusi merel ja piiriveekogudel, mille lahendamine nõuab politsei- ja piirivalveressursside suuremahulist kaasamist ning mis võivad 2 edasi areneda hädaolukorraks. Ulatusliku politseisündmusega on hõlmatud ka näiteks massiline põgenike sisseränne. Riskianalüüsi koostamise käigus tuleb koostöös Päästeametiga analüüsida, kas on põhjendatud ja vajalik koostada ühine stsenaarium mere- ja rannikureostusele. Juhul kui Läänemerel toimub ulatuslik naftareostus, jõuavad suure tõenäosega naftaproduktid ka rannikule ja seetõttu muutub koordineeritud lahendamine väga oluliseks. Ulatusliku politseisündmuse riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Politsei- ja Piirivalveamet. Punktis 3 sätestatakse ulatuslik küberintsident. Ulatuslik küberintsident sisaldab arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, mis põhjustavad kõrvalekaldeid küberruumi ettenähtud toimimises ja mille tõttu juhtub või võib juhtuda vähemalt üks järgmistest sündmustest:  ohtu satub paljude inimeste elu või tervis;  osaliselt või täielikult katkeb elutähtis teenus;  tekib suur keskkonna- või oluline varaline kahju. Ulatusliku küberintsidendi riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet. Punktis 4 sätestatakse ulatuslik kiirgus- või tuumaõnnetus. Ulatuslik kiirgus- või tuumaõnnetus on kiirgus- või tuumaavarii tagajärjel kujunenud avariikiirituse olukord, mis võib ohustada paljude inimeste elu või tervist või põhjustada suure keskkonnakahju või tõsised ja ulatuslikud häired elutähtsa teenuse toimepidevuses või suure varalise kahju. Ulatusliku kiirgus- või tuumaõnnetuse riskianalüüs peab sisaldama nii piiriülest mõõdet kui ka Eestis toimuvaid sündmusi. Ulatusliku kiirgus- või tuumaõnnetuse riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Keskkonnaamet. Punktis 5 sätestatakse ulatuslik tervishoiualane sündmus. Ulatuslik tervishoiualane sündmus sisaldab kõiki tervisesündmusi, mis võivad olla algsündmused ja ei ole mõne teise sündmuse tagajärjed. Samas võib ulatuslik tervishoiualane sündmus olla ka mõne muu sündmuse tagajärg. Näiteks epideemia on üldjuhul algsündmus, mis ei ole mõne teise hädaolukorra otsene tagajärg. Massiline mürgistus võib olla aga nii algsündmus (nt hooletusest tingitud metanoolimürgistus) kui ka mõne teise sündmuse tagajärg (nt keemiaõnnetuse tagajärjel tekkinud massiline mürgistus). Lisaks tuleb riskianalüüsi käigus koostada eraldi stsenaarium masskannatanute jaoks, mille aluseks on teiste ametkondade poolt koostatud riskianalüüsid. Nendest riskianalüüsidest saadakse vajalik sisend hindamaks, milline kannatanute hulk teatud ajaühikus võib põhjustada 3 ulatusliku tervishoiualase hädaolukorra. Nimetatud stsenaariumi väljatöötamisega saab alustada pärast teiste sündmuste loetelus olevate riskianalüüside valmimist. Ulatusliku tervishoiualase sündmuse riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Terviseamet. Punktis 6 sätestatakse ulatuslik loomataud. Loomataud on bioloogilise haigustekitaja poolt põhjustatud looma haigus, mis võib otsese kontakti abil kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele või inimeselt loomale. Loomataud on ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval teguril puudub omadus üle kanduda (nt putukatega levivad haigused). Riskianalüüsi käigus tuleb eeskätt keskenduda sellistele loomataudidele, mis levivad kiiresti loomapopulatsioonis, põhjustavad ulatuslikku loomade haigestumist ja suurt suremust ning millega võib kaasneda suur majanduslik kahju või tõsine oht inimese elule ja tervisele. Veterinaar- ja Toiduametiga tuleb riskianalüüsi koostamise käigus kokku leppida täpne tööjaotus, et vältida zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja toidutekkeliste haiguspuhangute dubleerimist erinevates riskianalüüsides. Seal hulgas tuleb kaaluda, kas antud juhul on ühiste stsenaariumite väljatöötamine põhjendatud ja vajalik. Ulatusliku loomataudi riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Veterinaar- ja Toiduamet. Punktis 7 sätestatakse erakorraline sündmus vanglas. Erakorraline sündmus vanglas tähendab vangide massilist allumatust, relvastatud rünnet vangla vastu, vanglas toimuvat plahvatust, tulekahju või varingut, pantvangi võtmist, mitme kinnipeetava samaaegset põgenemist vanglast, vangla territooriumi looduslikku üleujutust, vanglas toimunud massilist mürgistust, vanglas levivat epideemiat või elutähtsa teenuse katkemist vanglas. Riskianalüüsi koostamise juhtivaks asutuseks määratakse Justiitsministeerium. Võrreldes kehtiva hädaolukordade nimekirjaga on sündmuste loetelust välja jäetud paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis. Eesti ei osale aktiivselt sündmuse lahendamisel välisriigis, vaid keskendub sündmuses kannatanud Eesti elanike abistamisele lähtudes konsulaarseaduses sätestatust. Välisministeeriumis moodustatakse sellistel juhtudel ministeeriumisisene kriisikomisjon, mille ülesandeks on muuhulgas kriisipiirkonnas viibivate Eesti elanike aitamise ja nõustamise korraldamine, informatsiooni jagamine lähedastele, asjassepuutuvatele ametiasutustele ning pressile. Seetõttu ei anna üleriigilise riskianalüüsi koostamine lisandväärtust. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal koos HOSiga. 4 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõus uusi termineid ei kasutata. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub otsene seos Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Muudatus: Kehtiv hädaolukordade nimekiri asendatakse loeteluga sündmustest, mis võivad põhjustada hädaolukorra Mõju valdkond: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Riigiasutused Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse korraldusega on sündmuste loetelu muutunud lühemaks – varem nimekirjas olnud 27 võimalikku hädaolukorda on asendatud seitsme sündmusega, millele on vaja koostada riskianalüüs. Samas on kõik ohud endiselt kaardistatud ja koondatud väiksemasse arvu riskianalüüsidesse. Seetõttu riigiasutuste üldine töökoormus võrreldes olemasoleva olukorraga ei muutu. Määrus mõjutab enam neid riigiasutusi ning nende ülesandeid ja töökorraldust, kes seoses uute sündmuste loeteluga määratakse juhtivateks asutusteks. See eeldab juhtivatelt asutustelt riskianalüüside koostamise protsessi koordineerimist ja partnerite kaasamist, kuid samas jäetakse juhtivatele asutustele riskianalüüsi fookuse seadmisel enam otsustusvabadust. Välisministeeriumi töökoormus väheneb, kuna paljude Eesti elanike elu ja tervist ohustav sündmus välisriigis jäetakse sündmuste loetelust välja. Kokkuvõttes on määruse rakendamisega kaasnev mõju väheoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Määrus jõustub samal ajal uue HOSiga. 5 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. 6  Siseministri määruse „Siseministri 27. augusti 2015. aasta määruse nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Siseministri 27. augusti 2015. aasta määruse nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt tehakse kaks muudatust: 1) muudetakse määruse volitusnormi ning 2) jäetakse välja kriisireguleerimisõppuste tegevussuundade täpne sisu. Esimene muudatus on redaktsiooniline ning tuleneb uue hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) tervikteksti jõustumisest 1. juulil 2017. aastal. Uues HOSis on küll volitusnormi asukoht muutunud, kuid sisuliselt jääb volitus kehtima samal kujul, nagu kehtivas HOSis. Seetõttu ei muutu siseministri 27. augusti 2015. aasta määrus nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 järgi kehtetuks, sest volitusnormi ei tunnistata sisuliselt kehtetuks, vaid volitus antakse samal kujul ka uues HOSis. Teise muudatusena jäetakse määrusest välja kriisireguleerimisõppuste tegevussuundade täpne sisu. Kriisireguleerimisõppuste tegevussuunad on kriisireguleerimisõppuste korraldamise üldine poliitikadokument, mis võetakse vastu järgmiseks neljaks aastaks. Õppuste korraldamine nähakse ette õppuste tegevuskavas, kus kirjeldatakse järgmisel aastal toimuvaid õppusi. Praegu on aga määruses sätestatud, et tegevussuundades kirjeldatakse järgmisel neljal aastal toimuvaid õppusi, nende korraldamisele eelnevaid tegevusi ning nende läbiviimise järjestust. Need on liiga detailsed asjaolud, mida tegevussuundades sätestada. Tegevussuundades peab seadma vaid õppuste korraldamise üldised eesmärgid, mitte aga kirjeldama konkreetseid õppusi ega nende korraldamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ning sama osakonna nõunik Andres Parve ([email protected], tel 612 5265). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse volitusnormi, kuna uues HOSis on määruse volitusnorm antud teises sättes. Sisult on volitusnorm sama, nagu kehtiva HOSi § 8 lõikes 6. Eelnõu § 1 punkti 2 järgi muudetakse määruse § 5 lõiget 2 ning jäetakse välja selle teine lause. Määruse § 5 lõikes 2 on sätestatud kriisireguleerimisõppuste tegevussuundade koostamine. Kriisireguleerimisõppuste tegevussuunad on õppuste korraldamise alusdokument, kus seatakse järgmiseks neljaks aastaks õppuste korraldamise eesmärgid. Lõike 2 teises lauses on sätestatud tegevussuundade täpsem sisu. 2016. aastal koostati tegevussuunad esimest korda ning Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon kiitis need heaks oma sügisesel istungil. Tegevussuundade ettevalmistamisel sai Siseministeerium aru, et tegevussuundades ei ole mõistlik reguleerida konkreetseid õppusi, vaid ainult üldiseid eesmärke. Tegevussuunad on oma sisult kokkulepe, kus hädaolukordade lahendamisega seotud ministeeriumid ja asutused lepivad kokku prioriteetsed valdkonnad ning suunad hädaolukodadeks valmisoleku tõstmiseks. Seega on tegevussuunad kriisireguleerimisõppuste korraldamise üldine poliitikadokument ning seda rakendatakse õppuste kava kaudu. Õppuste kavas pannakse igal aastal tegevussuundadest lähtudes paika järgmisel aastal korraldatavad õppused, neid korraldavad asutused, nende toimumise aeg jms. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 2016. aasta sügisel kehtestatud tegevussuundade kohaselt on tegevussuund õppuste mõttes valdkond, ülesanne või võimelünk, mida soovitakse õppuse käigus testida või lahendada. Komisjon kehtestas 2017.–2020. aastaks järgmised tegevussuunad: 1) koostoimivuse ja vahendite ristkasutuse suurendamine (ingl interoperability); 2) vastupanuvõime suurendamine (ingl resilience); 3) olukorrateadlikkuse tõstmine (ingl situational awareness); 4) rahvusvahelise abi kaasamine ja selle vastuvõtmise korraldamine (ingl international assistance/host nation support). Seega jõudsid asutused esimeste tegevussuundade koostamisel järeldusele, et tegevussuundades tuleks kajastada vaid õppuste eesmärke, aga mitte konkreetseid õppusi. Seetõttu jäetakse eelnõu kohaselt määrusest välja see, et tegevussuundades tuleb loetleda järgmisel neljal aastal korraldatavad õppused, õppuste korraldamisele eelnevad tegevused ning õppuste läbiviimise järjestus. See sätestatakse igal aastal koostatavas õppuste kavas. Eelnõu §-s 2 sätestatakse eelnõu määrusena jõustumine. Eelnõu jõustub määrusena 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal uue HOSiga. 2 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 4. Määruse mõjud Muudatus: kriisireguleerimisõppuste tegevussuundades ei ole vaja sätestada õppuste loetelu Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Siseministeerium Kuna tegevussuundades ei ole edaspidi enam vaja sätestada õppuste loetelu, nende korraldamiseks vajalikke tegevusi ja nende korraldamise järjestust, avaldab see mõju tegevussuundade koostajale, sest on selge, et tegevussuundades tuleb välja töötada vaid õppuste üldised eesmärgid ning detailsemate küsimustega ei pea tegelema. Nii väheneb töökoormus ja aeg, mis kulub tegevussuundade koostamisele. Sihtrühm on väike, sest see mõjutab vaid Siseministeeriumit, kes peab tegevussuunad koostama. Mõju sagedus on keskmine, sest see avaldab mõju regulaarselt, aga harva – korra aastas. Mõju ulatus on väike, sest Siseministeeriumi tegevuses ei toimu suuri muudatusi. Ka 2016. aastal koostatud tegevussuundades ei sätestatud õppuste loetelu ega järjestust, vaid keskenduti õppuste eesmärkidele. Seetõttu ei toimu sihtrühma käitumises muutusi, vaid muudatusega viiakse õigus praktikaga kooskõlla. Negatiivsete mõjude risk on väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja tegevusi planeerida. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub samal ajal uue HOSiga, s.o 1. juulil 2017. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, kes on kriisireguleerimisõppuste korraldamisega seotud – Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ka Riigikantseleile ning omavalitsusliitudele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale ning Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise ulatus ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse „Eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise ulatus ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt kehtestatakse isikule eriolukorra ajal töötatud aja eest toetuse maksmise kord. Määrus kehtestatakse 1. juulil 2017. aastal jõustuva hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 43 lõike 2 alusel. HOS-i § 26 sätestab töökohustuse seadmise põhimõtted. HOS-i kohaselt võib eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht või muu eriolukorrajuhi määratud ametiisik (edaspidi töökohustuse seadja) kohustada füüsilist isikut eriolukorra tööd tegema, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud ei saa tööd teha või ei saa seda teha õigeaegselt. Isikut saab tööle kohustada kuni 48 tunniks. Varasem, Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2011. aasta määrus nr 44 „Isikule eriolukorra ajal tema vara sundvõõrandamisest või sundkasutusest tekkinud kulude hüvitamise kord ning eriolukorra tööle rakendatud isikule töötasu maksmise ulatus ja kord“ reguleerib töötasu maksmist juhul, kui isikut rakendatakse tööle kuni 30 päevaks. Toetuse arvutamise aluseks on võetud töölepingu seaduses sätestatud tunnitasu alammäär. Määrus sätestab muuhulgas eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise korra ja aja, mille jooksul tuleb toetus välja maksta. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Kersti Maurer ([email protected], tel 612 5278). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunik Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOS-iga. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on kehtestada kord, kuidas makstakse eriolukorra tööle rakendatud isikule toetust. See tagab inimestele õigusselguse, mis ulatuses ja kuidas neile töötatud aja eest toetust makstakse. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, milles sätestatakse isikule eriolukorra töö tegemise eest toetuse maksmise ulatus ja toetuse väljamaksmise põhimõtted. Eelnõu sõnastamisel on arvestatud riigikaitseseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2016. aasta määruse nr 12 „Sundtöökohustuse toetuse ulatus ja maksmise kord“ sõnastust. Eelnõu § 1 lõige 1 sätestab põhimõtte, et isikule makstakse toetust töötatud aja eest. Arvestuse aluseks on töötatud aeg tundides. Isikule ei maksta HOS-i § 43 lõike 3 järgi toetust siis, kui tööandja säilitab isikule eriolukorra tööle rakendamise ajal tema senise töötasu või palga. Kui isik saab töötasu selle aja eest, mil ta eriolukorra tööd teeb, ei pea riik talle eraldi tasu maksma. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse toetuse arvutamise alus. Toetust makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alammäära ulatuses iga töötatud tunni eest. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt makstakse toetust töökohustuse panemise korralduse ning töökohustuse seadja kinnituse ja eriolukorra tööle rakendatud isiku esitatud andmete alusel. Korralduse andmise õigus on sätestatud HOS-i §-s 26, mille kohaselt rakendab füüsilise isiku eriolukorra tööle eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik. Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht annavad HOS-i § 24 lõike 5 ja § 25 lõike 4 järgi haldusaktidena korraldusi. Eriolukorra juhi ja eriolukorra tööde juhi korraldused on tõenäoliselt alati kirjalikud, aga ametiisiku puhul võib töökohustuse panemise korraldus olla ka suuline, sest HOS ei näe ette kirjaliku korralduse andmise kohustust ning haldusmenetluse reegleid järgides võib korralduse anda ka suuliselt, näiteks siis, kui tegemist on kiireloomulise ülesandega ning ametiisikul ei ole võimalik haldusakti kirjalikult vormistada. Eelneva tõttu sätestatakse lõikes 2, et töökohustuse seadja peab lisaks korraldusele andma ka kinnituse töökohustuse panemise kohta. Kinnituses märgitakse töötatud aeg tundides. Kinnitus on vajalik selleks, et oleks mõlemale poolele arusaadavalt fikseeritud, kui kaua isik tööd tegi ning mis aeg võetakse toetuse arvutamisel aluseks. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab andmed, mille eriolukorra tööd tegev isik peab esitama, et talle oleks võimalik toetust maksta. Eriolukorra tööle rakendatud isik esitab töökohustuse seadjale oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning arvelduskonto numbri. Lõikes 4 sätestatakse, et töökohustuse seadja võib isikult nõuda selliste lisaselgituste ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad, et tööandja ei säilita eriolukorra töö täitmise ajaks isikule töötasu. Sätte eesmärk on tagada, et toetust ei makstaks isikule, kellel ei ole HOS-i § 43 lõike 3 järgi toetuse saamise õigust. Riik maksab toetust vaid neile, kes selle aja eest mujalt tasu ei saa. Kui isik saaks samal ajal tasu nii oma tööandjalt kui ka riigilt, rikastuks ta alusetult ning seetõttu ei peaks riik isikule toetust maksma. Lõige 5 sätestab, et toetus kantakse isiku arvelduskontole 30 päeva jooksul töökohustuse lõppemise päevast arvates. Lõike 6 kohaselt kannab toetuse väljamaksmisega tekkinud kulud asutus, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2017. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 6. Määruse mõjud Kavandatud kord täpsustab eriolukorra ajal eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise korda ning kehtivat õigust ei muudeta oluliselt. Eriolukorra tööle rakendatud füüsilisele isikule tasu maksmist reguleerib praegu Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2011. aasta määrus nr 44 „Isikule eriolukorra ajal tema vara sundvõõrandamisest või sundkasutusest tekkinud kulude hüvitamise kord ning eriolukorra tööle rakendatud isikule töötasu maksmise ulatus ja kord“, mis muutub uue HOS-i jõustumisel kehtetuks. Analoogne määrus on kehtestatud ka riigikaitseseaduse § 55 lõike 2 alusel. Eelnõuga kavandatud muudatuse sihtrühmaks on elanikud, keda on võimalik eriolukorra tööle rakendada, ja ettevõtjad, kelle töötajaid võidakse tööle rakendada ning kellele kaasneb meetme rakendamisega kulu. Seega võib eelnõu määrusena rakendamisega kaasneda mõju majandusele ja riigiasutuste korraldusele. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm: need isikud, keda eriolukorra tööle rakendatakse, ja ettevõtted, kelle töötajad eriolukorra tööle rakendatakse HOS-i kohaselt võidakse tööle rakendada kõiki Eesti töövõimelisi elanikke. Eriolukorra tööle ei kohustata: 1) keskmise, raske või sügava puudega isikut ja tema hooldajat; 2) puuduva töövõimega isikut; 3) rasedat; 4) isikut, kes kasvatab keskmise, raske või sügava puudega last; 5) üht alla 12-aastase lapse vanemat või hooldajat; 6) alla 35-aastast naissoost isikut, kui tööd tehakse ioniseeriva kiirgusohu piirkonnas; 7) kaitseväelast; 8) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötavat isikut, kui ta täidab riigikaitselist töökohustust. Eriolukorras rakendatakse tööle ilmselt väga väike hulk inimesi, sest eriolukorra töid teevad üldjuhul korrakaitseorganid ning vabatahtlikud. Samuti võib eriolukorra töö tegemisse kaasata kaitsejõud. Muud füüsilised isikud kaasatakse eriolukorra töö tegemisse töökohustuse rakendamise kaudu vaid siis, kui mingit muud võimalust eriolukorra töö tegemiseks ei ole. Seega on sihtrühma suurus väike, sest isikute arv, keda tegelikult tööle rakendatakse, on ilmselt väiksem kui 5% Eesti elanikest. Samuti on mõju ulatus väike, sest inimeste ja ettevõtjate käitumine eelnõu rakendamisel ei muutu. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus, millised on eriolukorra tööle rakendatud isiku õigused saada toetust. Mõju sagedus on väike, sest eriolukorra väljakuulutamine on ebatõenäoline või väga harva juhtuv sündmus, seetõttu on tõenäosus, et kedagi eriolukorra tööle rakendatakse, väga väike või isegi ebatõenäoline. Seega on kokkupuude muudatusega harv ja ebaregulaarne. Negatiivsed mõjud puuduvad, sest eelnõu kohaselt täpsustatakse vaid toetuse maksmise tingimusi. Eelnõu rakendamisega kaasneb positiivne mõju, sest meetme rakendamisest puudutatud isikutel tekib suurem selgus, millises ulatuses ja kelle kaudu nende tehtud töö tasustatakse. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: töökohustuse meedet rakendavad asutused Meetme rakendamise mõju asutustele on väike, mõju sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, sest see ei eelda praegu mingeid muudatusi. Ka mõju sagedus on väike, sest tõenäosus, et eriolukord välja kuulutatakse, on väga väike. Negatiivsete mõjude risk on väike, hüvitise maksmise kord on sätestatud ka kehtivas määruses. Kokkuvõttes on määruse rakendamisega kaasnev mõju väheoluline. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega võivad kaasneda kulutused, kui eriolukorra ajal otsustab eriolukorra juht või eriolukorra tööde juht rakendada töökohustust. HOS võimaldab isikuid tööle kohustada kuni 48 tunniks. Senini ei ole Eestis eriolukorda välja kuulutatud ega töökohustust rakendatud, seetõttu ei ole võimalik esitada võimalikke kulusid. Vabariigi Valitsus on kehtestanud alates 1. jaanuarist 2017. aastal tunnitasu alammääraks 2,78 eurot. See tähendab, et kui isikut rakendatakse tööle 48 tunniks, mille hulgas on vähemalt kahel korral kuus tundi puhkeaega, siis töötab isik kokku kõige rohkem 36 tundi. 2017. aasta tunnitasu alammäära alusel tuleks isikule töötatud aja eest maksta toetust 100,08 eurot. Praegu ei ole määruse rakendamiseks vajalikke kulutusi summaarselt võimalik esitada, kuna nimetatud meetmete rakendamist ei ole võimalik prognoosida. Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse nende asutuste eelarvetest, kelle ülesannete täitmiseks isikuid eriolukorra tööle rakendatakse. Raha puudumisel on asutustel võimalik taotleda kulude katmist Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse §-s 58 sätestatud korras. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal samal ajal uue HOS-iga. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele.  EELNÕU 8.02.2017 SISEMINISTER MÄÄRUS Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 5 lõike 3 alusel. § 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt: 1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon. § 2. Komisjoni ülesanded Komisjon: 1) täidab hädaolukorra seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid; 2) teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ning asutustele ettepanekuid hädaolukordade ennetamise, hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta regioonis; 3) kinnitab regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisõppuste kava; 4) vaatab läbi kriisikomisjoni tegevuspiirkonda puudutavad hädaolukorra riskianalüüsid ja lahendamise plaanid; 5) moodustab alalisi ja ajutisi töörühmasid ning kinnitab nende töökorra; 6) moodustab vajaduse korral alalise või ajutise territoriaalse või valdkondliku alakomisjoni; 7) kinnitab komisjoni iga-aastase tööplaani; 8) kinnitab komisjoni töökorra. § 3. Komisjoni koosseis (1) Komisjoni kuuluvad: 1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht; 2) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt; 3) vastava tegevuspiirkonna Häirekeskuse keskuse juhataja; 4) Kaitseliidu esindaja; 5) Kaitsepolitseiameti esindaja; 6) Keskkonnaameti esindaja; 7) Keskkonnainspektsiooni esindaja; 8) Maanteeameti esindaja; 9) vastava päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja; 10) Terviseameti esindaja; 11) Veterinaar- ja Toiduameti esindaja. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele kuuluvad Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu: 1) Ida-Viru maavanem; 2) Kohtla-Järve linnapea; 3) Lääne-Viru maavanem; 4) Narva linnapea. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele kuuluvad Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu: 1) Jõgeva maavanem; 2) Põlva maavanem; 3) Tartu linnapea; 4) Tartu maavanem; 5) Valga maavanem; 6) Viljandi maavanem; 7) Võru maavanem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele kuuluvad Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu: 1) Hiiu maavanem; 2) Järva maavanem; 3) Lääne maavanem; 4) Pärnu linnapea; 5) Pärnu maavanem; 6) Rapla maavanem; 7) Saare maavanem. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud isikutele kuuluvad Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu: 1) Harju maavanem; 2) Tallinna linnapea. (6) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige, kelle komisjoni liige on nimetanud teda alaliselt komisjoni istungil esindama. Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maanteeameti, Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti esindaja alalise asendusliikme või asendusliikmed nimetab vastav asutus. (7) Komisjoni liikme, alalise asendusliikme või asendusliikmete nimetamisest teavitatakse vastava tegevuspiirkonna päästekeskust kirjalikult. § 4. Komisjoni esimees ja aseesimees (1) Komisjoni esimeheks on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht. (2) Komisjoni aseesimeheks on tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt. § 5. Komisjoni esimehe ülesanded Komisjoni esimees: 1) esindab komisjoni riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes; 2) kutsub kokku komisjoni istungid; 3) kutsub vajaduse korral võtma komisjoni tööst osa isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu; 4) esitab vähemalt üks kord aastas komisjoni töö kohta aruande Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile. § 6. Komisjoni töö juhtimine Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees. § 7. Komisjoni istungid (1) Komisjoni korralised istungid toimuvad komisjoni kinnitatud tööplaani kohaselt, kuid kõige harvem üks kord kvartalis. (2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul komisjoni aseesimees vastavalt vajadusele. (3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni aseesimees, ja protokollija. § 8. Komisjoni otsuse vastuvõtmine (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni otsus võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni aseesimehe hääl. Kui ükski kriisikomisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. § 9. Komisjoni tööd teenindav üksus Komisjoni tööd teenindab tegevuspiirkonna päästekeskus, kes: 1) korraldab komisjoni asjaajamist; 2) valmistab ette komisjoni istungid; 3) protokollib komisjoni istungid; 4) säilitab komisjoni istungite protokolle; 5) seirab komisjoni otsuste täitmist. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Andres Anvelt Siseminister Lauri Lugna Kantsler  Siseministri määruse „Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Regionaalsete kriisikomisjonide põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse uue hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 5 lõike 3 alusel. Eelnõu kehtestatakse uue HOS-i jõustumise tõttu 1. juulil 2017. aastal. Võrreldes kehtivate regionaalsete kriisikomisjonide (edaspidi komisjon) põhimäärustega ei ole määruse teksti oluliselt muudetud. Varasemad neli eraldiseisvat määrust Põhja-, Ida-, Lõuna- ja Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni kohta1 on koondatud üheks määruseks, sest määrused erinesid üksteisest vaid liikmete poolest. Tehtud on keelelisi parandusi ning täpsustatud on komisjonide ja komisjone teenindavate üksuste ülesandeid. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Kersti Maurer ([email protected], tel 612 5278) ja sama osakonna õigusnõunikud Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOS-iga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on kehtestada regionaalsete kriisikomisjonide ülesanded, komisjonide koosseis ja liikmete asendamise kord, määrata komisjonide esimehed ja aseesimehed ning nende pädevus. Samuti kehtestatakse määrusega komisjonide istungite läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise kord. 1 Siseministri 27. juuli 2009. aasta määrus nr 28 „Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni põhimäärus ja koosseis“, siseministri 27. juuli 2009. aasta määrus nr 29 „Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni põhimäärus ja koosseis“, siseministri 27. juuli 2009. aasta määrus nr 30 „Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni põhimäärus ja koosseis“ ning siseministri 27. juuli 2009. aasta määrus nr 31 „Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni põhimäärus ja koosseis“. 1 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 on sätestatud komisjonide moodustamine. Neli regionaalset kriisikomisjoni moodustatakse Päästeameti päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades. Seega moodustatakse Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon, Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon, Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon ning Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon. Komisjonide tegevuspiirkondasid ei muudeta. Eelnõu § 2 sätestab komisjoni ülesanded. Komisjoni peamine ülesanne on koordineerida asutuste tegevusi hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Selle paragrahvi on punktis 1 sätestatud komisjoni tegevuse üldine põhimõte, mille kohaselt täidab komisjon HOS-is ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid. Punkti 2 kohaselt teeb komisjon Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ning asutustele ettepanekuid hädaolukordade ennetamise, hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta regioonis. Punkt on lisatud selleks, et paremini siduda erinevate tasandite kriisikomisjonide töö ning tagada, et Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil oleks ülevaade regioonides toimuvast. Punktis 3 on sätestatud, et komisjon kinnitab regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisõppuste kava. Kriisireguleerimisõppuste kava on dokument, mis koostatakse üheks aastaks ning mis annab ülevaate sellel aastal toimuvatest õppustest. See ülesanne on komisjonidele uus ning tuleneb siseministri 27. augusti 2015. aasta määrusest nr 51 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“. Muudatuse tegemise eesmärk on saavutada parem ülevaade piirkonnas korraldatavatest kriisireguleerimisõppustest, vältida õppuste omavahelist ajalist kattuvust ning sellest tulenevat koormust õppusega seotud asutustele. Kriisireguleerimisõppuste kava kinnitamine võimaldab seada prioriteete, millest lähtudes õppusi korraldatakse. Samuti seotakse õppuste korraldamine paremini teiste hädaolukordadeks valmistumise tegevustega (nt riskianalüüside ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisega). Punkti 4 kohaselt vaatab komisjon läbi HOS-i alusel koostatud ning komisjoni tegevuspiirkonda puudutavad analüüsid ja plaanid ning teeb ettepanekuid nende parandamiseks. 2 Punktis 5 sätestatakse, et vajaduse korral moodustab komisjon alalisi ja ajutisi töörühmasid. Komisjonil võib tekkida vajadus moodustada eraldi töörühm mingi teema põhjalikumaks analüüsimiseks. Näiteks võib komisjon otsustada ajutise töörühma moodustamise juba toimunud hädaolukorra põhjuste väljaselgitamiseks. Punktis 6 sätestatakse, et vajaduse korral võib komisjon moodustada alalise või ajutise territoriaalse või valdkondliku alakomisjoni. Territoriaalne kriisikomisjon hõlmab väiksemat territooriumi, näiteks maakonda või mitut kohalikku omavalitsust. Territoriaalne kriisikomisjon on moodustatud näiteks Saaremaal, mis on mandrist füüsiliselt eraldatud ja vajab kriisireguleerimise paremaks korraldamiseks kohapealset koostööd. Territoriaalset kriisikomisjoni juhib maavanem, kes määrab piirkonna eripära arvestades komisjoni koosseisu, kaasates muu hulgas sisejulgeolekuasutuste (Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet jt) kohapealsete struktuuriüksuste esindajad, näiteks politseijaoskonna või kordoni juht, päästepiirkonna juht. Töökorraldusküsimuste lahendamiseks ja aja planeerimiseks kinnitab komisjon oma iga- aastase tööplaani (punkt 7) ja töökorra (punkt 8). Näiteks sätestatakse töökorras, kuidas komisjon kokku kutsutakse, kuidas edastatakse materjalid komisjoni teenindavale üksusele, mis andmed edastatakse jne. Eelnõu §-s 3 sätestatakse komisjoni koosseis. Komisjoni koosseisu määramisel on lähtutud põhimõttest, et esindatud oleks kõik regionaalse tasandi kriisireguleerimise ehk hädaolukordade ennetamise, nendeks valmistumise ja lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise seisukohast olulised riigiasutused. Kohalike omavalitsuste kaasamiseks on komisjoni liikmeteks ka suurema elanike arvuga kohalike omavalitsuste esindajad või selliste kohalike omavalitsuste esindajad, kus hädaolukorra toimumise tõenäosus on suurem. Samas on alati võimalik kaasata erandkorras komisjoni istungitele teisi asutusi ja isikuid. Lõike 1 kohaselt kuuluvad komisjoni koosseisu vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht, prefektuuri prefekt ja Häirekeskuse keskuse juhataja ning Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maanteeameti, Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti esindajad. Samuti kuulub komisjoni koosseisu tegevuspiirkonna päästekeskuse valmisoleku büroo juhataja. Lõikes 2 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatutele kuuluvad Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu ka Ida-Viru ja Lääne-Viru maavanemad ning Kohtla-Järve ja Narva linnapead. Lõikes 3 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatutele kuuluvad Lõuna-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu ka Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maavanemad ning Tartu linnapea. 3 Lõikes 4 sätestatakse, et lisaks lõikes 1 nimetatutele kuuluvad Lääne-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu veel Hiiu, Järva, Lääne, Pärnu, Rapla ja Saare maavanemad ning Pärnu linnapea. Lõikes 5 sätestatakse, et Põhja-Eesti regionaalse kriisikomisjoni koosseisu kuuluvad lisaks lõikes 1 nimetatutele veel Harju maavanem ja Tallinna linnapea. Lõikes 6 sätestatakse komisjoni liikmete asendamine juhuks, kui komisjoni liikmel ei ole mingil põhjusel võimalik komisjoni tööst osa võtta. Komisjoni liiget asendab alaliselt nimetatud asendusliige. Täpsustatud on, et Kaitseliidu, Kaitsepolitseiameti, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maanteeameti, Terviseameti ning Veterinaar- ja Toiduameti esindaja alalise asendusliikme või asendusliikmed nimetab asutus. Lõikes 7 täpsustatakse, kuidas teavitatakse liikme ja asendusliikme nimetamisest tegevuspiirkonna päästekeskust. Komisjoni liikme ja alalise asendusliikme nimetamisest tuleb teavitada päästekeskust kirjalikult. Sätte eesmärk on tagada, et komisjoni istungitest võtaksid osa ja seal langetatavate otsuste tegemisel osaleksid vaid need isikud, kellel on selleks volitus. Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et komisjoni esimeheks on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht (lõige 1) ja komisjoni aseesimeheks on tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt (lõige 2). Politsei- ja Piirivalveameti piirkondliku struktuuriüksuste juht ehk prefekt on määratud komisjoni aseesimeheks seetõttu, et Päästeameti kõrval on politsei teine oluline sisejulgeoleku- ja kriisireguleerimisasutus. Lisaks Päästeametile vastutab Politsei- ja Piirivalveamet märkimisväärse hulga hädaolukordade ennetamise, nendeks valmistumise ja nende lahendamise eest. Eelnõu §-s 5 sätestatakse komisjoni esimehe pädevus. Päästekeskuse juht komisjoni esimehena esindab komisjoni riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes, kutsub kokku komisjoni istungid, vajaduse korral kutsub komisjoni tööst võtma osa isikuid, kes ei kuulu komisjoni, ning vähemalt üks kord aastas teavitab komisjoni tööst Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. Viimane ülesanne on vajalik selleks, et tagada eri tasandite komisjonide omavaheline seotus. Eelnõus §-s 6 sätestatakse komisjoni töö juhtimine. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja. Eelnõu § 7 reguleerib komisjoni istungite läbiviimise korda. Lõike 1 kohaselt toimuvad komisjoni korralised istungid kinnitatud tööplaani kohaselt, kuid vähemalt üks kord kvartalis. Vajaduse korral kutsub komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja kokku erakorralise istungi (lõige 2). Lõige 3 sätestab, et komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja, ja protokollija. 4 Eelnõu §-s 8 sätestatakse komisjoni otsuste vastuvõtmine. Lõike 1 kohaselt on komisjon otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Lõike 2 kohaselt võetakse otsused vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja hääl. Samuti on sätestatud, et kui ükski kriisikomisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. See säte on vajalik selleks, et komisjon ei peaks iga arutluse all oleva punkti üle hääletama. Kui kohalolijad on ettepanekuga nõus, st ei esita vastuväiteid, siis loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Samas lõikes sätestatakse ka kohustus protokollida eriarvamused. See nõue on vajalik, et tagada otsuste vastuvõtmisel selgus ning et säiliks ülevaade erimeelsuse põhjustest ja arutelu käigust. Eelnõu §-s 9 sätestatakse komisjoni teenindav tööüksus ja üksuse ülesanded. Komisjoni asjaajamist korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus. Üksuse ülesanne on valmistada sisuliselt ette kriisikomisjoni istungi teemad, tagada istungi protokollimine ja protokollide säilitamine. Samuti seirab üksus komisjoni otsuste täitmist. Eelnõu § 10 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal uue HOS-iga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 6. Määruse mõjud Võrreldes komisjonide kehtivate põhimäärustega ei ole määruse teksti oluliselt muudetud. Tehtud on keelelisi parandusi, täpsustatud on komisjoni ülesandeid ning täpsemalt on lahti kirjutatud komisjoni teenindava üksuse ülesanded. Lisandunud ülesanded ei muuda komisjonide töökoormust. Lisandunud ülesanne, mille kohaselt komisjon kinnitab regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kriisireguleerimisõppuste kava, on juba kehtestatud siseministri 27. augusti 2015. aasta määruses nr 41 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning regionaalse ja kohaliku omavalitsuse õppuse korraldamise sagedusele esitatavad nõuded“. Samuti esitavad komisjonid juba praegu ettepanekuid Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele hädaolukordade ennetamise, hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta regioonis. Samuti ei muutu päästekeskuste töökoormus, kuna nad täidavad komisjoni teenindava üksuse ülesandeid ka praegu. Seega tagavad kavandatud muudatused õigusselguse ning eelnõu kohaselt tagatakse komisjoni tegevustest parem ülevaade. 5 Kokkuvõttes on määruse rakendamisega kaasnev mõju väheoluline. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Komisjoni liikmete osalemisega kaasnevad kulud (kui need tekivad) kaetakse asutuste eelarvetest. Komisjone teenindavate üksuste kulud kaetakse Päästeameti eelarvest. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal uue HOS-iga. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja omavalitsusliitudele ning arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele, maavanematele ning Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu ning Tallinna linnavalitsustele. 6  EELNÕU 8.02.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Eriolukorra tööle rakendatud isikule toetuse maksmise ulatus ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 43 lõike 2 alusel. § 1. Eriolukorra tööle rakendatud isiku toetuse määr (1) Eriolukorra tööle rakendatud isikule makstakse töötatud aja eest toetust, välja arvatud hädaolukorra seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud juhul. (2) Eriolukorra tööle rakendatud isikule makstakse toetust töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alammäära summas iga töötatud tunni eest. § 2. Toetuse maksmise kord (1) Toetust makstakse töökohustuse panemisel eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või muu eriolukorra juhi määratud ametiisiku (edaspidi töökohustuse seadja) kinnituse ja eriolukorra tööle rakendatud isiku esitatud andmete alusel. (2) Töökohustuse seadja annab eriolukorra tööle rakendatud isikule kirjalikult kinnituse töökohustuse panemise ja isiku töötatud aja kohta. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isik esitab töökohustuse seadjale töökohustuse panemisel või esimesel võimalusel oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning arvelduskonto numbri. (4) Töökohustuse seadja võib eriolukorra tööle rakendatud isikult nõuda selliste lisaselgituste ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad, et isiku tööandja ei säilitanud eriolukorra tööle rakendamise ajal isikule töötasu. (5) Toetus makstakse eriolukorra tööle rakendatud isiku arvelduskontole 30 päeva jooksul töökohustuse lõppemise päevast arvates. (6) Eriolukorra tööle rakendatud isikule maksab toetust asutus, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Jüri Ratas Peaminister Andres Anvelt Siseminister Heiki Loot Riigisekretär  EELNÕU 8.02.2017 SISEMINISTER MÄÄRUS Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise ning hüvitise määramise ja maksmise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõike 16 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstava hüvitise (edaspidi ühekordne hüvitis), osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral makstava hüvitise (edaspidi osalise või puuduva töövõime hüvitis), matuse korraldamise kulude (edaspidi matusekulud) ning ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise, arvutamise, määramise ning maksmise kord. (2) Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma, vigastada saamise või haigestumise asjaolud selgitatakse välja ja registreeritakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 24 lõike 6 alusel kehtestatud korra kohaselt. § 2. Taotluse esitamine (1) Asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra tööle rakendas, (edaspidi asutus) teavitab talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest arvates. (2) Isik, kellel on õigus saada hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 ettenähtud hüvitist, esitab asutusele taotluse hüvitise saamiseks. Taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 või 4 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse: 1) ühekordse hüvitise taotlemisel eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja dokument, mis tõendab, et taotluse esitaja on hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud õigustatud isik; 2) osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemisel Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta eriolukorra tööle rakendatud isiku töövõime ulatuse vähenemise ja eriolukorra ajal tööle rakendamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. (4) Eriolukorra tööle rakendatud isiku matused korraldanud isik esitab asutuse juhile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud eriolukorra tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud. (5) Matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse peab esitama 90 kalendripäeva jooksul hädaolukorra seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asjaolude tuvastamise päevast arvates. § 3. Ravi- ja ravimikulude hüvitise taotlemine ja hüvitise ulatus (1) Eriolukorra tööle rakendatud isik, kelle ravi- ja ravimikulud kannab hädaolukorra seaduse § 44 lõike 15 kohaselt riik, esitab asutusele ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse, millele on lisatud: 1) väljavõte tervishoiuteenuse osutaja dokumendist, mis tõendab isikule tervishoiuteenuste osutamist ja ravimite määramist eriolukorra tööl saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu; 2) tervishoiuteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud. (2) Ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotluse peab esitama 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite osas, mille ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab asutus eriolukorra tööle rakendatud isiku taotlusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Asutus ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti Haigekassa teenusena. § 4. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte (1) Taotluse ja kõigi vajalike dokumentide saamisel koostab asutuse juht kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte, millele lisatakse: 1) tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. (2) Taotluse läbivaatamise kokkuvõttes esitatakse: 1) seisukoht taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta; 2) taotluse põhjendatuse korral väljamakstava summa suurus ning viide hüvitise maksmise alusele. (3) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte kinnitab asutuse juht või tema volitatud isik. (4) Taotluse läbivaatamise kokkuvõtte koopia saadetakse taotluse esitanud isikule. (5) Taotluse läbivaatamise kokkuvõte on aluseks ühekordse hüvitise ning osalise või puuduva töövõime hüvitise maksmiseks ning ravi- ja ravimikulude hüvitamiseks. § 5. Hüvitiste maksmine ja kulude hüvitamine (1) Asutus tasub arve või maksab hüvitise taotluses märgitud arvelduskontole 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.  (2) Kui eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise või surma tõttu taotleb hüvitist mitu õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt. (3) Eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis makstakse välja osade kaupa ning selle maksmisele kohaldatakse hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 8–13 sätestatut. (3) Hädaolukorra seaduse § 44 lõigetes 2, 4 ja 15 ettenähtud hüvitise maksmisega ning eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud kaetakse selle asutuse eelarvest, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. (4) Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hädaolukorra seaduse §-s 44 ettenähtud hüvitiste maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus taotluse ja taotluse läbivaatamise kokkuvõtte ning kokkuvõtte koostamise aluseks olevad dokumendid kümne tööpäeva jooksul kokkuvõtte kinnitamisest arvates valdkonna eest vastutavale ministeeriumile läbivaatamiseks ning teavitab sellest taotlejat. (5) Valdkonna eest vastutav ministeerium vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumendid läbi ja esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. § 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Andres Anvelt Siseminister Lauri Lugna Kantsler  Siseministri määruse „Eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu järgi kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord. Muudatused ei ole sisulised, vaid nendega viiakse määrus vastavusse 1. juulil 2017. aastal jõustuva hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) volitusnormiga ning täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt makstakse osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka järgmistes määrustes: 1) Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. aasta määrus nr 41 „Ametniku hukkumise või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvitise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja väljamaksmise kord“; 2) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2016. aasta määrus nr 51 „Salajasele koostööle kaasatud isiku hukkumise, osalise või puuduva töövõime ja talle kehavigastuse tekitamise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus“; 3) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2016. aasta määrus nr 52 „Abipolitseiniku hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral makstavate hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord ja ulatus“; 4) siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 15 „Päästetööl osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“. Kehtiva määruse kohaselt makstakse osalise või puuduva töövõime hüvitis välja korraga, mitte osade kaupa, see aga ei ole kooskõlas töövõime kaotuse või vähenemise korral hüvitiste maksmise põhimõtetega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ([email protected], tel 612 5012). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOS-iga. Eelnõu järgi kehtestatakse määruse uus terviktekst. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on viia määrus vastavusse HOS-i volitusnormi ja töövõime vähenemise või kaotuse korral hüvitiste maksmise põhimõtetega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ettevalmistamisel võeti aluseks siseministri 23. mai 2016. aasta määruse nr 16 „Eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord“ ülesehitus ja põhimõtted. Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. HOS-i § 44 sätestab sotsiaalsed tagatised, mis on ette nähtud eriolukorra ajal tööle rakendatud isikule osalise või puuduva töövõime ja talle kehavigastuse tekitamise korral või tema lähedastele eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku surma korral. Eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumise või eriolukorra tööl saadud vigastuse tagajärjel saabunud surma korral makstakse eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset hüvitist. Kui isikul tuvastatakse eriolukorra ajal töötamisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) alusel osaline või puuduv töövõime, maksab riik ühekordset hüvitist HOS-i § 44 lõikes 4 sätestatud määras. Eriolukorra tööle rakendatud isikuga toimunud tööõnnetust menetletakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. aasta määrusega nr 75 „Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ kehtestatud korras. Eelnõu § 2 reguleerib taotluse esitamist. Lõike 1 kohaselt teavitab asutus, kelle kaudu eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik isiku eriolukorra töödele rakendas, (edaspidi asutus) talle teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse hüvitise saamise õigusest. HOS-i § 24 lõike 1 kohaselt määrab Vabariigi Valitsus ühe ministri eriolukorra juhiks. Eriolukorra juhiks määratud minister määrab omakorda ühe või mitu eriolukorra tööde juhti, kes juhivad eriolukorra tööde tegemist eriolukorra piirkonnas, koordineerivad avaliku korra ja liiklusohutuse tagamist ning täidavad muid eriolukorra juhi antud ülesandeid. Eriolukorra juhil, eriolukorra tööde juhil või muul eriolukorra juhi määratud ametiisikul on HOS-i alusel õigus kaasata füüsilisi isikuid eriolukorra tööde tegemisele, kui pädevad asutused või nende kaasatud vabatahtlikud tööde tegemisel abi vajavad. Eriolukorra tööde juhiks või eriolukorra juhi määratud muuks ametiisikuks, kellel on õigus isikuid tööle rakendada, võib olla näiteks Päästeameti või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Ühekordse hüvitise saamiseks õigustatud isikuid tuleb teavitada viie tööpäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest arvates. Ühekordse hüvitise saamiseks õigustatud isikuteks on HOS-i § 44 lõike 2 kohaselt eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmed. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse taotluse esitamise kord ühekordse hüvitise või osalise või puuduva töövõime hüvitise saamiseks. Taotlus hüvitise saamiseks tuleb esitada 90 kalendripäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest või osalise või puuduva töövõime tuvastamisest arvates. Lisaks õigustatud isikule võib taotluse esitada ka õigustatud isiku seaduslik või lepinguline esindaja. Selleks annab õiguse haldusmenetluse seadustiku § 13, mille kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat, kes võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seaduse järgi ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Taotlusele tuleb lisada hüvitise saamise õigust tõendav dokument ning olenevalt hüvitise liigist on selleks surmatõend või Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsus ning ametiasutuse nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsus põhjusliku seose kohta. Sotsiaalkindlustusameti otsus esitatakse ainult juhul, kui ametiasutusel tekib kahtlus, kas töövõime vähenemine või puudumine on põhjuslikus seoses eriolukorra tööle rakendatud isiku eriolukorra ajal töötamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse esitamise kord. Selle kohaselt peab taotluse esitama 90 kalendripäeva jooksul eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku hukkumisest või surmast arvates ning sellele lisatakse eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku surmatõend ja matuseteenuse osutaja kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud arved. Arvel peab olema märgitud, milliste konkreetsete teenuste või kaupade eest on arve esitatud. Asutusel peab arvete alusel olema võimalik otsustada, kas kulud kuuluvad seaduse alusel hüvitamisele. Eelnõu § 3 sätestab ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlemise korra ja ulatuse. Lõike 1 kohaselt lisatakse ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlusele arsti väljastatud dokument, millest nähtub ravi ja ravimite seos eriolukorra ajal tööle rakendatud isiku eriolukorra tööl saadud vigastuse või haigusega. Dokumendi lisamine on vajalik, et ametiasutusel oleks võimalik hinnata hüvitatavate kulude põhjendatust. Sellisel juhul on asutusel, kes isiku eriolukorra tööde tegemisse kaasas, võimalik lähtuda ravi- ja ravimikulude hüvitamisel erialaspetsialisti hinnangust. Taotlusele tuleb lisada ka raviteenuse osutaja või ravimimüüja esitatud arved, milles on märgitud määratud ravi või ravimite konkreetsed nimetused. Lõike 2 järgi tuleb ravi- ja ravimikulude hüvitamise taotlus esitada 30 kalendripäeva jooksul ravi- või ravimikulusid tõendava dokumendi väljastamise päevast arvates. Lõige 3 sätestab kohustuse hüvitada ainult need ravi- ja ravimikulud, mida ei hüvita Eesti Haigekassa. Eriolukorra ajal tööle rakendatud isikule, kes on haigestunud või saanud viga eriolukorra ajal töötamisel, määratakse ravi või ravimid haigekassa rahastatavate teenuste nimekirjast. Kui haigekassa rahastatavate teenuste hulgas vajalik ravi või ravim puudub või kui ravi on küll haigekassa rahastatavate teenuste hulgas, kuid teenust ei ole võimalik saada mõistliku aja jooksul, on õigus hüvitada ka ravim või raviteenus, mida haigekassa rahastatavate teenuste hulgas ei ole. Eelnõu § 4 sätestab taotluse läbivaatamise kokkuvõtte nõuded. Asutus, kes isiku eriolukorra töödele rakendas, koostab ja kinnitab pärast taotluse ja kõigi asjassepuutuvate dokumentide saamist kümne tööpäeva jooksul taotluse läbivaatamise kokkuvõtte. Kokkuvõttele lisatakse vähemalt tööõnnetuse või kutsehaiguse raport ja uurimise materjalid ning dokumendid, mis tõendavad taotluses esitatud asjaolusid. Kokkuvõte peab sisaldama seisukohta taotluse põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kui asutus leiab, et taotlus on põhjendatud, peab kokkuvõte sisaldama ka väljamakstava hüvitise suurust ja viidet hüvitise maksmise alusele. Taotluse läbivaatamise kokkuvõte saadetakse ka taotluse esitajale ning selle alusel makstakse hüvitis välja või jäetakse taotlus rahuldamata. Eelnõu § 5 reguleerib hüvitise maksmist ja kulude hüvitamist. Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et asutus, kes isiku eriolukorra töödele rakendas, tasub arve või maksab hüvitise välja 60 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates taotluses esitatud arvelduskontole. Üldjuhul tasub asutus arve või maksab hüvitise kohe pärast otsuse tegemist, kuid teatud juhtudel ei ole asutusel lühema kui 60-päevase tähtaja jooksul võimalik arvet tasuda või hüvitist maksta. Nii on näiteks juhul, kui asutuse eelarves rahalised vahendid puuduvad ning seda tuleb taotleda Vabariigi Valitsuse reservist. Mitme õigustatud isiku puhul jagatakse ühekordne hüvitis nende vahel võrdselt. Lõikes 3 sätestatakse viide HOS-i § 44 lõigetele 8–13, mille kohaselt makstakse eriolukorra tööle rakendatud isiku osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa. Erinevus kehtiva määrusega on selles, et kehtiva määruse järgi makstakse hüvitised välja korraga, see aga ei ole kooskõlas üldise hüvitiste maksmise põhimõtetega. Näiteks on õigusaktides sätestatud, et töövõime vähenemise või kaotuse korral, kui see on tingitud teenistusülesannete täitmisest, makstakse osalise või puuduva töövõime hüvitis välja osade kaupa vabatahtlikele päästjatele, salajasele koostööle kaasatud isikutele, abipolitseinikele ja ametnikele. Lõike 4 kohaselt kaetakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise hüvitise või osalise või puuduva töövõime hüvitise väljamaksmisega ning ravi- ja ravimikulude hüvitamisega kaasnevad kulud riigieelarvest asutuse kaudu, kelle ülesannete täitmiseks isik eriolukorra tööle rakendati. Lõiked 5 ja 6 reguleerivad rahaliste vahendite puudumisel raha taotlemist Vabariigi Valitsuse reservist. Kui asutuse eelarvest ei ole võimalik hüvitise maksmisega kaasnevaid kulusid katta, edastab asutus kõik asjassepuutuvad dokumendid valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning teavitab sellest ka hüvitise saamiseks õigustatud isikut. Ministeerium esitab kehtiva korra kohaselt taotluse eraldada raha Vabariigi Valitsuse reservist. Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid kasutada ettenägematuteks kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, mida ei ole võimalik riigieelarve eelnõu menetlemisel planeerida. Reservist vahendite eraldamist ja eraldatud vahendite kasutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. aasta määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“. Selle kohaselt esitab ministeerium, kelle valitsemisalasse lisaraha taotlev ametiasutus kuulub, taotluse koos vajalike dokumentidega Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamiseks Rahandusministeeriumile, kes vaatab taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning teeb otsuse õigusaktidele mittevastava või ebapiisavalt põhjendatud taotluse tagastamise kohta või valmistab õigusaktidele vastava ja piisavalt põhjendatud taotluse alusel ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga. Raha eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Reservist eraldatakse vahendid ministeeriumile või tema valitsemisala asutusele. Eelnõu § 6 kohaselt jõustub määrus 1. juulil 2017. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 6. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Määrusega kehtestatakse eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, töövõime vähenemise ja talle kehavigastuse tekitamise korral hüvitiste ja kulude arvutamise ning maksmise kord kooskõlas HOS-i ja TVTS-i terminoloogia ja põhimõtetega. Sihtrühm Määruse muudatused avaldavad mõju eriolukorra tööle rakendatud isikutele. Kaasnev mõju Määrusel ei ole olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega sotsiaalset, sh demograafilist, mõju. Määruse kehtestamine ei too kaasa ümberkorraldusi ning sellega ei kaasne lisakulutusi ega riske. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi, kuna ka praegu on eriolukorra ajal tööle rakendatud isikutele ette nähtud hüvitised tööülesannete täitmisel saadud töövõime kaotuse või vähenemise, hukkumise või vigastuse korral. Võrreldes praegusega ei muutu pärast HOS-i jõustumist sihtrühm, seega ei kaasne riigile ka lisakulusid. Kuna juhtumid, mida määrus reguleerib, on üksikud või puuduvad üldse, on lisanduv halduskoormus ja sellega seonduv kulu vähene. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, kui jõustub uus HOS. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Häirekeskusele, Kaitsepolitseiametile, Sisekaitseakadeemiale ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.  EELNÕU 8.02.2017 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 4 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (edaspidi komisjon) moodustatakse kriisireguleerimisülesannete koordineerimiseks. § 2. Komisjoni ülesanded (1) Komisjon täidab hädaolukorra seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid. (2) Komisjon koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisireguleerimisvaldkonna planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel. (3) Oma ülesannete täitmiseks komisjon: 1) paneb täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning jälgib nende täitmist; 2) annab hinnangu toimunud hädaolukorra ohuga sündmusetele või hädaolukordadele ning teeb ettepanekuid edasiseks tegevuseks; 3) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid tema pädevusse kuuluvate kriisireguleerimise ülesannete paremaks korraldamiseks; 4) moodustab vajaduse korral alalisi ja ajutisi töörühmasid ning kinnitab nende töökorra; 5) kinnitab oma iga-aastase tööplaani; 6) kinnitab oma töökorra. § 3. Komisjoni koosseis (1) Komisjoni kuuluvad: 1) siseminister; 2) riigisekretär; 3) Justiitsministeeriumi kantsler; 4) Kaitseministeeriumi kantsler; 5) Keskkonnaministeeriumi kantsler; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler; 7) Maaeluministeeriumi kantsler; 8) Rahandusministeeriumi kantsler; 9) Siseministeeriumi kantsler; 10) Sotsiaalministeeriumi kantsler; 11) Välisministeeriumi kantsler; 12) Kaitseväe Peastaabi ülem; 13) peaministri nimetatud nõunik; 14) Päästeameti peadirektor; 15) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor; 16) Häirekeskuse peadirektor; 17) Kaitsepolitseiameti peadirektor; 18) Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor; 19) Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor; 20) Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler; 21) Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor. (2) Kui komisjoni liikmel ei ole võimalik komisjoni tööst osa võtta, asendab teda asendusliige, kelle komisjoni liige on nimetanud teda alaliselt komisjoni istungil esindama. (3) Komisjoni alalise asendusliikme nimetamisest teavitatakse Siseministeeriumi kirjalikult. § 4. Komisjoni esimees ja esimehe asetäitja (1) Komisjoni esimeheks on siseminister. (2) Komisjoni esimehe asetäitjaks on Siseministeeriumi kantsler. § 5. Komisjoni esimehe pädevus Komisjoni esimees: 1) esindab komisjoni valitsusasutustes; 2) kutsub kokku komisjoni istungid ja kirjutab alla dokumentidele; 3) kutsub vajaduse korral võtma komisjoni tööst osa isikuid, kes ei kuulu komisjoni; 4) teavitab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni. § 6. Komisjoni töö juhtimine (1) Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja. (2) Komisjoni esimees ja tema asetäitja on kohustatud teatama teineteisele oma Eestist äraolekust. § 7. Komisjoni istungid (1) Komisjoni korralised istungid toimuvad kinnitatud tööplaani kohaselt, kuid vähemalt üks kord kvartalis. (2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku vastavalt vajadusele komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja. (3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja. (4) Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. § 8. Komisjoni otsuse vastuvõtmine (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja hääl. (3) Kui ükski Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Eriarvamused protokollitakse. § 9. Komisjoni teenindav üksus (1) Komisjoni teenindab Siseministeeriumi kriisireguleerimisvaldkonna eest vastutav üksus, kes: 1) korraldab komisjoni asjaajamist; 2) valmistab ette komisjoni istungid; 3) protokollib komisjoni istungeid; 4) säilitab komisjoni istungite protokolle; 5) seirab komisjoni otsuste täitmist. (2) Komisjoni istungi päevakorrapunktide materjalid ja komisjoni otsuste eelnõud esitatakse hiljemalt 14 päeva enne istungi toimumist Siseministeeriumile, kes edastab materjalid esimesel võimalusel komisjoni liikmetele. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Jüri Ratas Peaminister Andres Anvelt Siseminister Heiki Loot Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse uue hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 4 lõike 3 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina uue HOSi jõustumise tõttu 1. juulil 2017. aastal. Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse terviktekstiga ei ole määruse teksti oluliselt muudetud. Tehtud on keelelisi parandusi, täiendatud on Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) liikmete nimekirja, täpsustatud komisjoni ülesandeid ning on täpsemalt lahti kirjutatud komisjoni teenindava üksuse ülesanded. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna osakonnajuhataja asetäitja Kersti Maurer ([email protected], tel 612 5278) ja sama osakonna õigusnõunikud Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud uue HOSiga, mis jõustub 1. juulil 2017. aastal. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on kehtestada komisjoni ülesanded, komisjoni koosseis ja liikmete asendamise kord, määrata komisjoni esimees ja aseesimees ning nende pädevus. Samuti kehtestatakse määrusega komisjoni istungite läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise kord. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 11 paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse komisjoni tegevuse eesmärk. HOSi muutmisel täpsustatakse komisjoni ülesandeid lähtuvalt komisjoni tegelikust rollist. Komisjoni peamine ülesanne on 1 koordineerida asutuste tegevust hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel. Komisjon ei juhi hädaolukorra ega eriolukorra sündmuste lahendamist. Komisjoni ülesanded on täpsemalt sätestatud eelnõu §-s 2. Eelnõu §-s 2 sätestatakse komisjoni ülesanded. Komisjoni peamine eesmärk on suurendada riigi vastupanuvõimet võimalikeks hädaolukordadeks. On oluline, et kõik koostööpartnerid tunnevad oma vastutust hädaolukorra riskide ennetamisel ja nende võimalike tagajärgede leevendamisel ning jälgivad riskide maandamiseks vajalike tegevuste tuvastamist, planeerimist ja rakendamist. Selle elluviimiseks on vajalik koostöö ja tegevuste koordineerimine kriisireguleerimisse kaasatud asutuste vahel. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud komisjoni tegevuse üldine põhimõte, mille kohaselt täidab komisjon HOSis ja muudes õigusaktides sätestatud ülesandeid. Samuti sätestatakse lõikes 2 üldiselt, et komisjoni ülesanne on koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisireguleerimisvaldkonna planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel. Lõikes 3 täpsustatakse meetodeid, kuidas komisjon kriisireguleerimise ülesannete täitmist koordineerib. HOSi eelnõu ettevalmistamisel tehtud analüüsides nimetati ühe kitsaskohana, et kuigi komisjon arutab oma istungitel põhjalikult erinevaid esilekerkinud probleeme hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel, ei ole komisjonil sõnaselget õigust probleemide lahendamiseks kellelegi ülesandeid panna. Seetõttu sätestatakse HOSi § 4 lõike 2 punktis 1 vastav õigus ning see sätestatakse ka kõnesoleva lõike punktis 1. See ülesanne on vajalik selleks, et komisjon saaks kriisireguleerimisvaldkonnas asutuste tegevust koordineerida, sh anda probleemide lahendamiseks asutustele ülesandeid ning seirata nende täitmist. Kui ülesandeid ei panda ja nende täitmist ei jälgita, ei ole ka selge, kas ja mida on asutused kriisireguleerimisvaldkonnas teinud. Punkti 2 kohaselt annab komisjon oma hinnangu toimunud hädaolukordadele või sündmustele, mis võisid põhjustada hädaolukorra ning teeb ettepanekuid edasiseks tegevuseks. Selles punktis mõeldakse juba toimunud sündmuste kokkuvõtete läbivaatamist ning sündmuste lahendamisel avaldunud kitsaskohtadele hinnangu andmist ning neist lähtuvat edasise tegevuse planeerimist. Punkti 3 kohaselt esitab komisjon Vabariigi Valitsusele ettepanekuid tema pädevusse kuuluvates kriisireguleerimisvaldkonna küsimustes, näiteks toetab täiendavate vahendite eraldamist kriisireguleerimise ülesannete täitmiseks. Komisjoni ettepanekud ei ole Vabariigi Valitsusele siduvad. Punktis 4 sätestatakse komisjoni õigus moodustada vajaduse korral alalisi ja ajutisi töörühmasid. Komisjonil võib tekkida vajadus moodustada mingi teema põhjalikumaks analüüsimiseks eraldi töörühm. Näiteks võib komisjon otsustada ajutise töörühma moodustamise juba toimunud hädaolukorra põhjuste väljaselgitamiseks. Nii on Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon moodustanud alalise töörühma kriisikommunikatsiooni paremaks korraldamiseks. Komisjon kinnitab alalise või ajutise töörühma töökorra. 2 Töökorralduslike küsimuste lahendamiseks ja ajaplaneerimiseks kinnitab komisjon oma iga- aastase tööplaani (punkt 5) ja töökorra (punkt 6). Näiteks sätestatakse töökorras, kuidas komisjon kokku kutsutakse, kuidas edastatakse materjalid komisjoni teenindavale üksusele, mis andmed edastatakse jne. Eelnõu §-s 3 sätestatakse komisjoni koosseis ja komisjoni liikmete asendamine. Komisjoni juhi ja koosseisu määramisel on Siseministeerium koostöös teiste asutustega lähtunud põhimõttest, et esindatud oleksid kõik kriisireguleerimise seisukohast olulised asutused. Lõike 1 kohaselt kuuluvad komisjoni koosseisu siseminister, Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi kantslerid. Samuti kuuluvad komisjoni koosseisu hädaolukordi lahendavate asutuste juhid: Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Kaitsepolitseiameti ning Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektorid. Tegevuste koordineerimiseks Kaitseväe ja Kaitseliiduga kuuluvad komisjoni ka Kaitseväe Peastaabi ülem ning Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor. Vabariigi Valitsusega töökorralduse ja kommunikatsiooni koordineerimiseks on komisjoni liikmeteks riigisekretär, Riigikantselei valitsuskommunikatsiooni direktor, peaministri nimetatud nõunik ning Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler. Lõikes 2 sätestatakse komisjoni liikmete asendamine juhuks, kui komisjoni liikmel ei ole mingil põhjusel võimalik komisjoni tööst osa võtta. Komisjoni liiget asendab alaliselt nimetatud asendusliige. Lõikes 3 täpsustatakse, kuidas teavitatakse Siseministeeriumi asendusliikme nimetamisest. Komisjoni alalise asendusliikme nimetamisest tuleb teavitada Siseministeeriumi kirjalikult. Sätte eesmärk on tagada, et komisjoni istungitest võtaksid osa ja seal langetatavate otsuste tegemisel osaleksid vaid need isikud, kellel on selleks volitus. Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et komisjoni esimeheks on siseminister (lõige 1) ja komisjoni esimehe asetäitjaks on Siseministeeriumi kantsler (lõige 2). Siseminister on määratud komisjoni juhiks seetõttu, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõike 1 alusel on Siseministeeriumi ülesanne riigi kriisireguleerimise arengu kavandamine ja koordineerimine. Eelnõu §-s 5 sätestatakse komisjoni esimehe pädevus. Siseminister komisjoni esimehena esindab komisjoni valitsusasutustes (näiteks annab ülevaate komisjoni tööst Vabariigi Valitsuses või vajaduse korral Riigikogus), kutsub kokku komisjoni istungid ja kirjutab alla dokumentidele, kutsub vajaduse korral võtma komisjoni tööst osa isikuid, kes ei kuulu komisjoni, ning teavitab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni. Viimane ülesanne on vajalik selleks, et tagada eri tasandite komisjonide omavaheline seotus, nimelt on siseminister ka julgeolekukomisjoni liige. Eelnõu §-s 6 sätestatakse komisjoni töö juhtimine. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja (lõige 1). Komisjoni esimees ja tema asetäitja on 3 kohustatud teatama teineteisele oma Eestist äraolekust (lõige 2). Need sätted on vajalikud selleks, et tagada komisjoni töö tõrgeteta jätkumine (näiteks siseministri puhkuse või lähetuse ajal). Vabariigi Valitsuse seaduses on küll sätestatud ministrite asendamine, kuid siinkohal on oluline, et siseministrit asendaks isik, kellel on otsene puutumus kriisireguleerimisvaldkonna ja komisjoni tööga. Kuna siseminister on komisjonis ainuke minister, siis sätestatakse, et siseministrit asendab Siseministeeriumi kantsler, kes on ka ise komisjoni liige. Eelnõu § 7 reguleerib komisjoni istungite läbiviimise korda. Lõike 1 kohaselt toimuvad komisjoni korralised istungid kinnitatud tööplaani kohaselt, kuid vähemalt üks kord kvartalis. Vajaduse korral kutsub komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja kokku erakorralise istungi (lõige 2). Lõige 3 sätestab, et komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras (lõige 4). Eelnõu §-s 8 sätestatakse komisjoni otsuste vastuvõtmine. Lõike 1 kohaselt on komisjon otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. See tähendab, et kohal peab olema vähemalt kümme liiget. Lõike 2 kohaselt võetakse otsused vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja hääl. Lõikes 3 on sätestatud, et kui ükski komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Säte on vajalik selleks, et komisjon ei peaks iga arutluse all oleva punkti juures hääletama. Kui kohalolijad on ettepanekuga nõus, st ei esita vastuväiteid, siis loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Samas lõikes sätestatakse kohustus protokollida eriarvamused. Nõue on vajalik, et tagada otsuste vastuvõtmisel selgus ning et säiliks ülevaade erimeelsuse põhjustest ja arutelu käigust. Eelnõu §-s 9 sätestatakse komisjoni teenindav üksus ja üksuse ülesanded. Lõike 1 kohaselt korraldab komisjoni asjaajamist Siseministeeriumi kriisireguleerimisvaldkonna eest vastutav osakond, milleks praegu on pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Üksuse ülesanne on valmistada sisuliselt ette komisjoni istungi teemad, valmistada ette komisjoni otsuste eelnõud, rääkida otsuste eelnõud läbi asjassepuutuvate asutustega jms. Lõikes 2 täpsustatakse komisjoni istungite materjalide ettevalmistamise korda. Selleks et istungil arutatavad teemad jõuaksid aegsasti komisjoni liikmeteni, sätestatakse, et istungi päevakorrapunktide materjalid ja komisjoni otsuste eelnõud esitatakse Siseministeeriumile hiljemalt 14 päeva enne istungi toimumist. Eelnõu §-s 10 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal uue HOSiga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 4 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusega seotud. 6. Määruse mõjud Võrreldes kehtiva Vabariigi Valitsuse määruse terviktekstiga ei ole määruse teksti oluliselt muudetud. Tehtud on keelelisi parandusi, täiendatud on komisjoni liikmete nimekirja, täpsustatud komisjoni ülesandeid ning on täpsemalt lahti kirjutatud komisjoni teenindava üksuse ülesanded. Muudatused komisjoni ülesannetes (panna asutuste tegevuste koordineerimiseks neile ülesandeid ja jälgida nende täitmist) on seotud seaduse muutmisega ja HOSi eelnõu koostamise käigus on neid ka analüüsitud. Muudatuse järgi arvatakse komisjoni liikmete hulka Kaitsepolitseiameti peadirektor ja Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektor. Kuna komisjon käib koos neli korda aastas, on mõju sagedus väike, sest istungid toimuvad harva. Istungite arvu ei ole kavas suurendada, seega on mõju sagedus töökorraldusele väike. Küll aga parendab Kaitsepolitseiameti ja Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektorite alaline esindatus komisjonis infovahetust komisjoni ning nimetatud ametite vahel, seetõttu on muutusega kaasnevad mõjud väikesed, aga positiivsed. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse määruses komisjoni teenindava üksuse ülesandeid. Kuna nimetatud ülesandeid täidab Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond ka praegu, siis suureneb muudatuse tulemusel selgus, millega komisjoni teenindav üksus tegeleb. Üksuse töökoormus jääb pärast muudatusi samaks. Kokkuvõttes on määruse rakendamisega kaasnev mõju väheoluline. 7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid. Komisjoni liikmete osalemisega kaasnevad kulud (kui need tekivad) kaetakse nende asutuste eelarvetest. Komisjoni teenindava üksuse kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarvest. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal uue HOSiga. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. 5  EELNÕU 8.02.2017 SISEMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 39 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määruses kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja plaani (edaspidi plaan) koostamise nõuded. (2) Määruses kehtestatakse riskianalüüsi ja plaani esitamise ja uuendamise ning plaani kasutuselevõtmise kord. § 2. Terminid (1) Elutähtsa teenuse häire käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lühiajaline või pikaajaline takistus, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (2) Elutähtsa teenuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine prognoositud või ootamatu sündmuse tõttu. (3) Elutähtsa teenuse osutamise kriitiline tegevus (edaspidi kriitiline tegevus) käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, milleta elutähtsa teenuse osutamine lakkab või on häiritud. (4) Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg käesoleva määruse tähenduses on õigusaktides sätestatud elutähtsa teenuse katkestuse pikim lubatud kestus. (5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks rakendatav abinõu. (6) Kriitilise tegevuse nõutud taastamisaeg käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja määratud aeg, mille jooksul peab kriitilise tegevuse toimimise taastama, et vältida elutähtsa teenuse katkestust või häiret. (7) Kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ressurss (edaspidi kriitilise tegevuse ressurss) käesoleva määruse tähenduses on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik personal, ehitised, 1 territoorium, seadmed, infotehnoloogilised süsteemid, teave, finantsvahendid, muud teenused, sealhulgas teised elutähtsad teenused, varustajad ja partnerid ning muud olulised ressursid, mille puudumine võib mõjutada kriitilise tegevuse toimimist ja põhjustada elutähtsa teenuse katkestuse või häire. (8) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. (9) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas hädaolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressurssi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire. (10) Plaan käesoleva määruse tähenduses on dokument, milles kirjeldatakse tegevusi elutähtsa teenuse taastamiseks pärast häiret või katkestust. (11) Riskiklass käesoleva määruse tähenduses on stsenaariumi esinemise tõenäosus ja tagajärje raskusaste. (12) Riskianalüüs käesoleva määruse tähenduses on dokument, milles hinnatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse riske ja kavandatakse elutähtsa teenuse häire või katkestuse vältimiseks või vähendamiseks ennetavaid meetmeid. (13) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on kriitilist tegevust mõjutava ohu realiseerumisest põhjustatud sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. (14) Taastekava on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamist kirjeldav plaani osa. 2. peatükk RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE KORD § 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine (1) Teenuseosutaja koostab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise planeerimiseks, riski hindamiseks ja toimepidevuse taastamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. (2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumipõhiselt. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu stsenaariumi. (3) Riskianalüüsi ja plaani tiitellehele märgitakse dokumendi pealkiri, selle koostamise aasta, ettevõtte nimi ning koostaja ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber ning vajaduse korral muu teave. (4) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina. Sellisel juhul peavad riskianalüüsi ja plaani osad olema dokumendis selgelt eristatavad. 2 (5) Teenuseosutaja võib riskianalüüsi ja plaani esitada muu, teise õigusakti alusel koostatava dokumendi osana. Sel juhul peab dokument sisaldama käesolevas määruses nõutud teavet ning riskianalüüsi ja plaani osad peavad olema ülejäänud teabest selgelt eristatavad. (6) Riskianalüüsi ja plaani allkirjastab teenuseosutaja juhtorgan. § 4. Riskianalüüsi ja plaani esmakordne koostamine ja uuendamine (1) Teenuseosutaja koostab riskianalüüsi ja plaani esimest korda ühe aasta jooksul teenuseosutajaks saamisest arvates ning esitab selle kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavale asutusele (edaspidi korraldav asutus) hädaolukorra seaduses sätestatud korras. (2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle korraldavale asutusele kinnitamiseks hädaolukorra seaduses sätestatud korras. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamise käigus selgub, et riskianalüüs ja plaan on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest korraldavat asutust. (4) Kui teenuseosutaja ei alusta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud oluliste asjaolude muutumise tõttu riskianalüüsi ja plaani uuendamist, on korraldaval asutusel õigus nõuda riskianalüüsi ja plaani uuendamise alustamist ning uuendatud riskianalüüsi ja plaani esitamist. 3. peatükk RISKIANALÜÜS § 5. Riskianalüüsi osad Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest: 1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja eesmärk; 2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 7–11 kohaselt; 3) selgitavad tabelid ja joonised; 4) kokkuvõte. § 6. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja eesmärk (1) Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja lühidalt osutatavat teenust ja selle toimepidevuse tagamise eesmärki. (2) Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave: 1) milline elutähtsa teenuse osa loetakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt elutähtsaks ning selle kirjeldus; 2) kes on elutähtsa teenuse tarbija ja tarbijate arv; 3) millises piirkonnas osutatakse elutähtsat teenust. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise eesmärgi kohta esitatakse järgmine teave: 3 1) õigusaktist ning lepingust tulenev oluline kohustus elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks; 2) teenuseosutaja püstitatud eesmärk, mida ta soovib saavutada elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. § 7. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine (1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja eesmärgi alusel kirjeldab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke tegevusi ning hindab nende kriitilisust käesoleva määruse lisa 1 kohaselt. (2) Korraldav asutus annab juhise, kuidas arvutada käesoleva määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud suhtarv. (3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse käesoleva määruse lisas 1 määratud elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad alla 10 puntki riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita. § 8. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.. (2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest kriitilise tegevuse ressursside liikidest: 1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja vähim suurus ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema; 2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist ehitist või territooriumit on võimalik alternatiivselt kasutada; 3) seadmed – millised seadmed on kriitiliste tegevuste toimimiseks olulised; 4) infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid; 5) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse; 6) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks; 7) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – missuguste muude või elutähtsate teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist; 8) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine. (3) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta selle toimimiseks vajalikku ressurssi käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud liikide kaupa nii, et kirjeldusest selguks, missuguse kriitilise tegevusega on ressurss seotud, kui kaua suudetakse ilma selle ressursita hakkama saada ja kui oluline on ressurss kriitilise tegevuse toimimiseks. (4) Kriitilise tegevuse ressursside kokkuvõte esitatakse riskianalüüsis käesoleva määruse lisa 2 kohaselt. 4 (5) Kriitilise tegevuse ressursi olulisuse väljaselgitamiseks võib lähtuda Siseministeeriumi kodulehel avaldatud metoodikast. (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatule määrab teenuseosutaja ametinimetuste kaupa nende töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis on teenuseosutaja hinnangul vaja määrata riigikaitseseaduse kohaselt riigikaitselise töökohustusega töökohaks. § 9. Ohtude väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Korraldav asutus võib täpsustada elutähtsate teenuste kaupa, missuguseid võimalike ohte teenuseosutaja peab hindama. (2) Kriitilise tegevuse ressurssi puudumist käsitatakse ohuna ainult siis, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressurssi käesoleva määruse § 8 lõike 3 alusel oluliseks. (3) Võimalike ohtude näidisnimekiri avaldatakse Siseministeeriumi kodulehel. § 10. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine ja kirjeldamine (1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust käesoleva määruse lisas 3 ja tagajärje raskusastet käesoleva määruse lisas 4 sätestatud kriteeriumite alusel, võttes arvesse asjaomaseid statistilisi andmeid ja uuringuid, nende puudumise korral eksperdiarvamusi, enda kogemust ja muud teavet. (2) Stsenaariumi realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. (3) Korraldav asutus võib hinnatavaid valdkondi täiendada käesoleva määruse lisa 4 lisas nimetamata valdkonnaga. (4) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutavaks ohuks on teise teenuseosutaja, varustaja või partneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja temalt teavet selle kohta, kui kiiresti suudab teine teenuseosutaja, varustaja või partner oma teenuse toimimise teenuseosutaja jaoks taastada, ja muud asjaomast teavet. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja selle stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärge. (5) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse käesoleva määruse lisa 5 kohaselt stsenaariumi riskiklass. (6) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse käesoleva määruse lisas 6 esitatud tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel. § 11. Ennetavad meetmed (1) Teenuseosutaja kirjeldab käesoleva määruse lisa 7 kohaselt riskianalüüsis tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks. 5 (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu. § 12. Riskianalüüsi kokkuvõte Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes: 1) kriitilised tegevused tähtsuse järjekorras; 2) stsenaariumid, mille kohta koostatakse taastekava koos valikute põhjendusega; 3) ülevaate pikaajalist või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestust põhjustada võivatest ohtudest ja kaasnevatest tagajärgedest ning võimalikest käitumisjuhistest elanikkonnale, mille korraldav asutus võtab aluseks riskikommunikatsiooni korraldamisel. 4. peatükk PLAAN JA SELLE KASUTUSELEVÕTMISE KORD § 13. Plaani ülesehitus Plaan koosneb järgmistest osadest: 1) plaani kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldav osa; 2) taastekava. § 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldav osa (1) Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid. (2) Teenuseosutaja kirjeldab plaanis selle kasutuselevõtmise korda. § 15. Taastekava (1) Teenuseosutaja esitab plaanis taastekava riskianalüüsis olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassi saanud stsenaariumite kohta. Teenuseosutaja võib koostada taastekava ka madalama riskiklassiga stsenaariumite kohta. (2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse erinevate stsenaariumide korral ühtemoodi, võib nende stsenaariumite kohta koostada ühise taastekava, kus võib vajaduse korral märkida stsenaariumite erinevused. (3) Taastekavas esitatakse järgmine teave: 1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi (edaspidi olukorra lahendamise juht) nimi, kontaktandmed ja ametinimetus; 2) teenuseosutaja tegevused olukorra lahendamiseks; 3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava partneri tegevus ja tema kontaktandmed; 4) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajaliku personali ja vahendite loetelu ning selgitus, kelle käest ja kui kiiresti vahendid saadakse; 5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust; 6) leevendavad meetmed; 6 7) avalikkusele, sealhulgas klientidele, edastatava sõnumi sõnastus. (4) Taastekava näidis avaldatakse Siseministeeriumi kodulehel. § 16. Plaani kasutuselevõtmise kord (1) Plaan peab olema kättesaadav teenuseosutaja töötajatele, kes osalevad kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või katkestuse või häire ohu ennetamises. (2) Stsenaariumi realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokkulepitud töökorraldusest. (3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17. Määruse rakendamine Kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni, esitatakse käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud teave teenuseosutaja ja korraldava asutuse kokkuleppe alusel. § 18. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Andres Anvelt Siseminister Lauri Lugna Kantsler Lisa 1. Kriitilise tegevuse väljaselgitamine Lisa 2. Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Lisa 4. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Lisa 5. Riskiklassi tasemed Lisa 6. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel Lisa 7. Kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse või häire ennetavad meetmed 7  Siseministri määruse „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord” seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määrus „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 39 lõike 5 alusel. Eelnõu kohaselt sätestatakse riskianalüüsi ja plaani koostamise nõuded, samuti riskianalüüsi ja plaani esitamise, uuendamise ning plaani kasutuselevõtmise kord. Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs ja plaan) koostamine on üks meede elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise tõhustamiseks. Eelnõu kohaselt lahendatakse praktikas esinenud korralduslikud probleemid. Näiteks võimaldatakse edaspidi elutähtsa teenuse osutajatel (edaspidi ETO) esitada riskianalüüs ja plaan ühe dokumendina. Kui sarnane analüüs ja plaan tuleb koostada ka mõne muu seaduse alusel, siis edaspidi on võimalus ka need dokumendid ühendada. Riskianalüüsi ja plaani koostamine muudetakse paindlikumaks, lähtudes ETO-de vajadustest, ning kaotatakse informatsiooni dubleerimine riskianalüüsis ja plaanis. Edaspidi kajastatakse riske riskianalüüsis stsenaariumipõhiselt ning lähtudes saadud hinnangutest koostatakse plaan. Ühtlasi suurendatakse elutähtsat teenust korraldava asutuse (edaspidi ETKA) suunavat rolli riskianalüüsi koostamisel. Riskianalüüsi ja plaani koostamine muutub ETO-dele lihtsamaks, arusaadavamaks ning arvestab edaspidi rohkem ETO-de vajadustega. Riskianalüüsi ja plaani koostamise regulatsiooni lihtsustamine ja selgemaks muutmine võimaldab paremini hinnata elutähtsate teenuste toimepidevuse riske ning nendeks valmistuda. See omakorda suurendab elutähtsate teenuste toimepidevust ja ühiskonna valmisolekut kriisideks tervikuna. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Galina Danilišina ([email protected], tel 612 5146). Eelnõu koostamiseks moodustati töörühm, kuhu kuulusid Eva Jakunin (Telia Eesti AS), Enn Eberg (SA Pärnu Haigla), Leho Võrk (AS Pärnu Vesi), Peeter Põdra (Eesti Energia AS), Andres Kurling (Enefit Energiatootmine AS), Raul Vatsa (SA Tartu Ülikooli Kliinikum), Julia Nestor (OÜ Järve Biopuhastus) ja Tiina Josepson (Keskkonnaagentuur). Eelnõu koostamisel võeti arvesse ka Eesti Haiglate Liidu, AS Valga Haigla, Elektrilevi OÜ ja AS SEB Panga ettepanekud. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna õigusnõunikud Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu ja seletuskirja on 1 keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Helin Kask ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOS-iga. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eesmärk Eelnõu eesmärk on tõsta ETO-de teadlikkust riskidest, mis võivad ohustada nende osutatava elutähtsa teenuse toimepidevust, lihtsustada ETO-del valida, millised riskid on olulisemad, aidata ETO-del planeerida ja rakendada ennetavaid meetmeid teenuse toimepidevuse tagamiseks või suurendamiseks ning kavandada ETO-de tegevust võimalike ohuolukordade korral. Eelnõu toetab elutähtsate teenuste järjepideva toimimise ja nende taastamise võime tagamist. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 18 paragrahvist, mis jagunevad viide peatükki: 1. peatükk „Üldsätted“; 2. peatükk „Riskianalüüsi ja plaani koostamise kord“; 3. peatükk „Riskianalüüs“; 4. peatükk „Plaan ja selle kasutuselevõtmise kord“; 5. peatükk „Rakendussätted“. Eelnõus esitatakse nõuded riskianalüüsi ja plaani koostamisele ning plaani kasutuselevõtmise korrale. Eelnõu koostamiseks tutvus Siseministeerium valikuliselt ETO-de riskianalüüside ja plaanidega. Selle tulemusena selgus, et kehtivaid nõudeid mõistetakse väga erinevalt ning seetõttu ei ole riskianalüüside ja plaanide kvaliteet ühtlane ning nendes kajastatakse erinevat teavet. Läbivaadatud riskianalüüsidest ja plaanidest selgus, et osa ETO-dest ei saa aru, kuidas selgitada välja enda teenuse osutamiseks vajalikke kriitilisi tegevusi või hinnata riske, samuti mis vahe on ennetavatel ja leevendavatel meetmetel jne. See kõik viitas eelkõige sellele, et kehtivad siseministri määrused (8. juuni 2010. aasta määrus nr 16 „Toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhend“ ja 8. juuni 2010. aasta määrus nr 17 „Toimepidevuse plaani koostamise juhend“) (edaspidi määrused nr 16 ja 17) on ETO-de jaoks raskesti mõistetavad. 2016. aastal korraldas Siseministeerium ETO-de seas küsitluse, mille eesmärk oli selgitada välja määruste nr 16 ja 17 rakendamisega seotud kitsaskohad. Ühtlasi sooviti teada saada, kuidas muuta riskianalüüside ja plaanide koostamine lihtsamaks ning ETO-dele kasulikumaks, et soodustada elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist. Küsimustikule vastas 88 ETO-t ehk 70,4% kõikidest ETO-dest. Küsitluse täpsem kokkuvõtte on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1. 2 Vastanutest kaheksa ETO-t1 olid nõus moodustama töörühma, et jagada oma mõtteid riskianalüüsi ja plaani koostamist puudutava regulatsiooni korrastamiseks. Küsimustiku vastuste ja töörühma töö põhjal selgusid järgmised kitsaskohad ja ootused uue regulatsiooni suhtes. 1. Määrused nr 16 ja 17 on raskesti mõistetavad, eriti riskianalüüsi ja plaani esmakordsel koostamisel. Oodatakse dokumentide struktuuri ja koostamise lihtsustamist. Üle poole vastanutest tõi välja, et määruste nr 16 ja 17 ülesehitus on keeruline või pigem keeruline, mille tõttu on raske aru saada, kuidas riskianalüüsi ja plaani koostada. Määruse nr 16 lisades 1 ja 3 sätestatud kriteeriumid on mitmeti mõistetavad ning on ebaselge, kuidas selgitada välja kriitilisi tegevusi, kasutades määruse nr 16 §-s 6 viidatud tabeleid 1–3. Samuti on raske aru saada, mida mõeldakse näiteks katkestuseni kuluva aja, maksimaalse katkestuse kestuse või nõutud taasteaja all. Seda eelkõige põhjusel, et ETO-del on raske neid kriteeriume iseseisvalt, ilma ETKA-ta määrata. 2. ETKA-delt oodatakse teenuse konkreetsemat suunamist. Suunamist oodatakse järgmistes teemades: 1) teenuse taastamise kiirus; 2) elutähtsa teenuse ulatus (mis osa osutatavast teenusest on elutähtis); 3) missuguseid ohtusid tuleb täpsemalt analüüsida; 4) toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamine, lähtudes elutähtsa teenuse spetsiifikast; 5) elutähtsat teenust iseloomustavast näitajast suhtarvu arvutamine (praegu on riskianalüüside kriteeriumid mõju hindamiseks esitatud protsendina). Näiteks on määruses nr 16 sätestatud, et tagajärg on väga raske, kui teenuse osutamine on takistatud 50–80% ulatuses. Üks sideettevõtja hindas teenuse katkemise ulatust vastavalt sellele, kui palju kliente jääb teenuse katkestuse korral teenuseta: 100% juhul, kui teenuseta on kõik nt 500 000 klienti, ja 50–80% juhul, kui teenuseta on 250 000 – 400 000 klienti. Kuna määruses on väga raske kõikidele teenustele sobivaid kriteeriume sätestada, on need määruses nr 16 kehtestatud protsendina. ETO-de ettepanek on, et ETKA vedamisel oleks teenuste kaupa kokku lepitud, mille põhjal need protsendid arvutatakse, et ühesugust teenust osutavaid ETO-sid oleksid võimalik ka omavahel võrrelda. 3. Tehti ettepanek, et edaspidi kajastaksid ETO-d riskianalüüsis ja plaanis üksnes enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevust puudutavaid aspekte. Praegu peab ETO hindama enda kriitilise tegevuse katkemisega kaasnevaid tagajärgi nii endale kui ka inimeste elule ja tervisele ning looduskeskkonnale. Ühtlasi peab ETO hindama võimalikku mõju ka teistele ETO-dele. ETO-del puuduvad üldjuhul vajalikud teadmised, et hinnata kõike seda, mis jääb nende teenusest väljapoole. Seetõttu on kõik need hinnangud väga umbkaudsed ja praktikas keskendutakse ikkagi enda teenuse katkestuse tagajärgede hindamisele. Seega on ETO-d pädevad hindama mõju enda teenuse kvaliteedile, mainele ja eelarvele ning mitu tarbijat jäävad teenuseta, aga mitte laiemalt. 1 Telia Eesti AS, SA Pärnu Haigla, AS Pärnu Vesi, Eesti Energia AS, Enefit Energiatootmine AS,Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, OÜ Järve Biopuhastus ja Keskkonnaagentuur. 3 4. Tehti ettepanek koostada teenusepõhine riskimaatriks. Oluliseks peeti seda, et oleks ülevaade teenust ohustavatest riskidest. See tähendab, et kui teenust pakub mitu ETO-t, peaks ETKA ülesanne teenuse toimepidevuse tagamise koordineerimisel ja teenuste osutajate nõustamisel olema ka elutähtsa teenuse põhise riskimaatriksi koostamine. 5. Oodatakse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani dubleerivate osade kõrvaldamist. Näiteks tuleb nii riskianalüüsis kui ka plaanis kajastada kriitiliste tegevuste ressurssi ja nende asukohta, ennetavaid meetmeid jne. Sellel põhjusel on plaan paljudel juhtudel lihtsalt riskianalüüsist kopeeritud ja kindlaid tegevusi olukorra lahendamiseks on kajastatud vähe. 6. Riskianalüüsi ja plaani koostamisel soovitakse rohkem paindlikkust. Näiteks kui ettevõtte peab koostama riskianalüüsi ja plaani erinevate õigusaktide alusel, soovitakse võimalust koostada need ühe dokumendina. Ühtlasi soovitakse rohkem vabadust riskianalüüsi vormi osas, näiteks võimalust lähtuda muudest rahvusvahelistest juhenditest. 7. Viidati asjaomase statistika puudumisele. ETO-d ei ole teadlikud teiste elutähtsate teenuste taastamise võimekusest, seetõttu on neil raske oma tegevusi planeerida. Näiteks ei teata, kui palju peab mingit ressurssi varuma jne. ETO-del puudub ka selge ülevaade, kui paljudele ETO-dele nad ise elutähtsat teenust osutavad ja kui suures mahus. 8. Vajadus hinnata rohkem infosüsteemide mõju. Tänapäeval sõltuvad ETO-d paljuski infosüsteemidest, seetõttu peetakse oluliseks, et määrustes oleks selgesõnalisem viide infosüsteemidele ning nendega seotud infovarade analüüsimisele ja turvameetmete rakendamisele. 9. Viidati puudulikule infovahetusele. Rõhutati, et ETKA-de ja ETO-de vahel on puudulik infovahetus ning puudulik on ka tegevuste koordineerimine erinevate ETO-de vahel. ETO-de arvates tuleks esmalt tagada, et valdkonnaga seotud pooled (eraettevõtted, kohalikud omavalitsused, regionaalsed ja riigiasutused) hakkaksid ühise eesmärgi nimel sisulist koostööd tegema. Siseministeerium küsis riskianalüüsi ja plaani regulatsiooni parandamiseks ka ETKA-de ettepanekuid. ETKA-d pidasid vajalikuks muuta riskianalüüsi ja plaani koostamine ETO-dele lihtsamaks ja arusaadavamaks (näiteks lihtsustada kriitiliste tegevuste väljaselgitamist), see parandaks nende dokumentide rakendamist. Selleks tuleb kõigepealt selgitada välja elutähtsate teenuste osutamise tegevused ning seejärel hinnata tegevuste kriitilisust ja sellest lähtudes ka kriitilisi tegevusi. Analüüsima peaks üksnes elutähtsat teenust puudutavaid ohte. Plaanis võiks keskenduda üksnes sündmuse lahendamisele ja põhitegevuste kirjeldamisele ning riskianalüüs ja plaan võiksid olla võimalikult kokkuvõtvad. Kokkuvõttes sarnanesid ETKA-de ettepanekud paljuski ETO-de ettepanekutega. Eelnõu kohaselt lahendatakse loetletud probleemidest need, mis on vahetult seotud riskianalüüsi ja plaani koostamisega ning on eelnõu volitusnormi piires. Näiteks kehtestavad ETKA-d eraldi elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete määrustega HOS-i § 37 lõike 2 alusel selle, kui kiiresti tuleb teenus taastada, mis osa osutatavast teenusest loetakse elutähtsaks, 4 missugustele tehnilistele nõuetele peavad ETO-d vastama jms. Infosüsteemide mõjude hindamiseks koostab Riigi Infosüsteemide Amet soovituslikud juhendid, mille kasutamist toetab ka eelnõu. Eelnõu ettevalmistamisel arvestati võimalikult palju ETO-de ja ETKA-de ning töörühma ettepanekutega. Ühtlasi kasutati järgmisi standardeid: EVS-ISO 31000:2010 Riskijuhtimine – Põhimõtted ja juhised; EVS-EN 31010:2010 Riskijuhtimine. Riskihindamismeetodid; EVS-EN ISO 22301:2014 Societal security – Business continuity management systems - Requirements (ISO 22301:2012); EVS-EN ISO 22313:2014 Societal security – Business continuity management systems - Guidance (ISO 22313:2012). Eelnõu puudutab 106 ettevõtet, kes täidavad ETO ülesandeid, ning 21 ETKA-t (2 ministeeriumit2, Eesti Panka ja 183 kohalikku omavalitsust). ETKA ülesanne on nõustada ja koordineerida ETO-de tegevust ning teostada nende üle järelevalvet, et tagada elutähtsa teenuse järjepidev toimimine. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja määruses kasutatavad terminid. Eelnõu § 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded riskianalüüsi ja plaani koostamise kohta, samuti riskianalüüsi ja plaani esitamise, uuendamise ning plaani kasutuselevõtmise kord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse eelnõus kasutatud terminid. On oluline selgelt mõista, mida tähendab elutähtsa teenuse katkestus või häire, mis on elutähtsa teenuse osutamise kriitilised tegevused ja kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ressurss, elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg, kriitilise tegevuse nõutud taastamisaeg, leevendav ja ennetav meede ning oht või riskiklass. Võrreldes määrusega nr 16 kasutatakse eelnõus uue terminina „elutähtsa teenuse häire“. Eelnõu kohaselt on see elutähtsa teenuse osutamise lühiajaline või pikaajaline takistus, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Eelkõige on see asjakohane tervishoiuteenuse osutajate puhul, kui vältimatu abi osutamine otseselt ei katke, aga teenuse kvaliteet langeb oluliselt. See tähendab seda, et näiteks ulatusliku ja pikaajalise elektrikatkestuse korral lakkab sterilisatsioon. Patsiendi ravi tuleb otsustada vajaliku diagnostika ja analüüsideta ning üksnes visuaalse ülevaatuse põhjal või suunata vajaduse korral patsient põhjuse väljaselgitamiseks operatsioonile. Ühtlasi ei saa enam patsiente vastu võtta tavapärases mahus. Ettepaneku selle termini kasutamiseks tegi Eesti Haiglate Liit ning ettepanekuga on arvestatud. 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium. 3 Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve, Maardu, Sillamäe, Jõhvi, Haapsalu, Rakvere, Kuressaare, Valga, Viljandi ja Võru linn ning Saue, Harku, Rae ja Viimsi vald. 5 Eelnõu kohaselt tuleb riskide hindamisel arvestada ka ohtudega, mis küll ei vii veel elutähtsa teenuse katkestuseni, kuid oluliselt häirivad selle osutamist. Ühtlasi planeerida meetmed selliste ohtude ennetamiseks ning valmistada ette plaani toimimine sellises olukorras. Seetõttu täpsustatakse ka elutähtsa teenuse osutamise kriitilise tegevuse määratlust, milles nimetatakse lisaks elutähtsa teenuse katkestusele ka selle häire. Selguse huvides tuleb märkida, et kriitiline tegevus ei ole elutähtsa teenuse osutamine ise, vaid äri- ja tööprotsessid, millest ettevõtja teenuse osutamine koosneb ja mis on elutähtsa teenuse toimimise seisukohast olulised. Näiteks saab mobiiltelefoniteenuse jagada järgmisteks tegevusteks: ülekandevõrgu toimimine, keskjaamade toimimine, tugijaamade toimimine, klienditeeninduse toimimine vms. Sularaharingluse teenuse võib pank jagada järgmisteks tegevusteks: sularahaautomaatide toimimine, kontorite toimimine, sularahaveo toimimine, sularaha limiitide jälgimise toimimine jne. Eelnõus selgitatakse ka seda, mida mõeldakse kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi all. Varem ei ole seda üheselt mõistetavalt selgitatud, seetõttu tõlgendavad ETO-d seda erinevalt. Kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ressurss on eelkõige kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalik personal, ehitised, territoorium, seadmed, infotehnoloogilised süsteemid, teave, finantsvahendid, teised teenused, k.a teised elutähtsad teenused, varustajad ja partnerid ning muud olulised ressursid, mille puudumine võib mõjutada kriitilise tegevuse toimimist ja seeläbi viia elutähtsa teenuse katkestuseni või häirida selle toimimist. Samuti kasutatakse uut terminit „leevendav meede“. Leevendav meede on eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel tarvitusele võetav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. Eelkõige mõeldakse meetmeid, millega takistatakse olukorra edasist eskaleerumist või kergendatakse teenuse tarbijate olukorda. Leevendavad meetmed on üks oluline toimepidevuse plaani osa. Tarbijatele suunatud leevendusmeetmeks on näiteks pudelivee jagamine veekatkestuse korral, autonoomse katlamaja või tugijaama kasutamine jne ning kui selliste meetmete rakendamine on võimalik, siis tuleb see ka toimepidevuse plaanis välja tuua. Eelnõus selgitatakse täpsemalt ka terminit „ennetav meede“. Eelnõu kohaselt on ennetav meede elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks varem rakendatav abinõu. Ennetavad meetmed planeeritakse riskianalüüsi lõpuosas tuvastatud riskide maandamiseks või vältimiseks. Näiteks on ennetavate meetmetena käsitatavad haiglahoone või sidemasti autonoomse elektritoitega varustamine või sularaha varu suurendamine pankades, samuti eelnev kokkuleppe personaliga kriisiaegse töökorralduse kohta. Täpsustatakse ka ohu terminit. Ohuna on käsitatavad inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast ja muudest asjaoludest tingitud sündmused. Osa sellistest ohtudest on käsitatud hädaolukordadena juba HOS-is. Ohtudena käsitatakse ka olulise kriitilise tegevuse ressursi puudust. Seda põhjusel, et ka olulise kriitilise tegevuse sellise ressursi nagu personali, 6 varustajate, seadmete, ehitiste või teiste elutähtsate teenuste kättesaadavuse lakkamine võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire ja nii kogu elutähtsa teenuse katkestuse. Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit „stsenaarium“, mis on kriitilist tegevust mõjutava ohu realiseerumisest põhjustatud sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik Teisisõnu moodustab stsenaariumi kirjeldus mingi ohu realiseerumise tõenäosusest ja mõjust kriitilisele tegevusele. Näiteks on elektriettevõtja arvates tema teenuse osutamisel kriitiliseks tegevuseks juhtimiskeskuse töö ja seda võib ohustada küberrünnak. Seetõttu moodustubki stsenaarium „Juhtimiskeskuse töö katkestus või häire küberrünnaku tõttu“. Seda selgitatakse eelnõu § 9 juures lähemalt. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse riskianalüüsi ja plaani koostamise kord. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riskianalüüsi ja plaani koostamise üldpõhimõtted. ETO ülesanne on koostada riskianalüüs elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimiseks ja riskide hindamiseks ning plaan teenuse toimepidevuse taastamiseks. Uue põhimõttena rõhutatakse, et riskianalüüs ja plaan koostatakse stsenaariumipõhiselt ning stsenaariumite arv ei ole piiratud. See, mis ulatuses ja kuidas neid stsenaariume analüüsida ja kui paljude stsenaariumite kohta plaan koostada, on sätestatud eelnõu 3. ja 4. peatükis. Edaspidi on ETO-del võimalus koostada riskianalüüs ja plaan ühe dokumendina. Sellisele vajadusele viitasid ETO-d oma vastustes küsitlusele. Määrused nr 16 ja 17 käsitavad riskianalüüsi ja plaani eraldiseisvate dokumentidena, mida tuleb ettevõttesiseselt eraldi menetleda ja juhtkonnas allkirjastada. Arvestades ETO-de erinevat töökorraldust, võimaldatakse edaspidi ETO-l endal otsustada, kas ta koostab riskianalüüsi ja plaani ühe dokumendina või eraldi. Oluline on see, et riskianalüüsi ja plaani osad oleksid selgesti eristatavad. Kui ETO peab koostama sarnase riskianalüüsi ja plaani ka teiste õigusaktide alusel, on edaspidi lubatud esitada riskianalüüs ja plaan teiste õigusaktide alusel koostatava dokumendi osana. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et esitatav dokument peab sisaldama eelnõus nõutud informatsiooni nõutud kujul ja ulatuses. Ühtlasi peab eelnõu alusel nõutud informatsioon olema selgelt eristatav. Näiteks soovivad sellist võimalust tulevikus kasutada ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtted, kes on ühtlasi ka ETO-d, ning kes peavad sarnaseid dokumente koostama ka kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) alusel. Sellisel juhul tuleb aga arvestada HOS-is ja KemS-is sätestatud nõuete erinevusega. Kui võrrelda HOS-is ja KemS-is sätestatud regulatsioone riskianalüüsi ja plaani koostamise kohta, siis tundub, et nõuded on sarnased. Näiteks tuleb ohtliku või suurõnnetusohuga ettevõtte riskianalüüsis teha kindlaks ohud, kirjeldada üksikasjalikult õnnetuste stsenaariume, sh nimetada tingimused, mille esinemisel on õnnetuse toimumine võimalik, kaasa arvatud ettevõttesisesed ja -välised sündmused, mis võivad olla stsenaariumi käivitumise põhjuseks. Ühtlasi tuleb hinnata õnnetuste toimumise tõenäosust, tagajärgede raskust, ulatust, kirjeldada ka õnnetuste 7 ennetamise abinõusid ja andmeid käitise tegevusega kaasnevate ohtlike veoste kohta. KemS-i ja HOS-i alusel koostatavate riskianalüüside vahe seisneb aga selles, et HOS-i alusel koostatavas dokumendis keskendutakse selliste ohtude väljaselgitamisele, mis võivad põhjustada teenuse katkestuse ja häire ning nendest lähtudes planeeritakse ka meetmed nende ohtude ennetamiseks. KemS-i alusel hindavad ettevõtted aga seda, mis ohud võivad lähtuda ettevõttest endast ning kuidas ettevõte võib mõjutada ümbritsevaid inimesi ja keskkonda ning ennetavad meetmed planeeritakse sellest lähtudes. Seega on nimetatud dokumendid mõnevõrra erinevad. Samas kui ettevõttel õnnestub riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada kõiki neid aspekte, mida nõutakse nii KemS-is kui ka HOS-is, võimaldab see saada tervikpildi ettevõtte riskidest ja nende mõjust nii ettevõttele endale kui ka väliskeskkonnale. Lisaks eelnevale võib osal ETO-dest tekkida teiste õigusaktide alusel vajadus kajastada riskianalüüsis ja plaanis lisainformatsiooni. Selline vajadus on eelkõige ETO-del, kelle valduses on ka riigikaitseobjekt. Sellisel juhul lähtutakse riigikaitseobjektiga seotud riskianalüüsi ja turvaplaani koostamisel riigikaitseseadusest ning need võib esitada eelnõus sätestatud riskianalüüsi ja plaani osana, kuid see osa peab olema eristatav eraldi peatükina või muul viisil. Riskianalüüsis ja plaanis peab olema nõutud informatsiooniga tiitelleht. Praktikas on esinenud olukordi, kus mõned ETO-d on esitanud riskianalüüse ja plaane, millel ei ole tiitellehte. Seetõttu oli raske tuvastada, mis dokumendiga on tegemist, mis aastal on see koostatud ja kelle poole tuleb sisuliste küsimuste korral pöörduda. See raskendas ETKA-l riskianalüüsi ja plaani nõuetele vastavuse kontrollimist. Riskianalüüsi ja plaani peab allkirjastama teenuseosutaja juhtorgan. Eelnõu §-s 4 sätestatakse riskianalüüsi ja plaani esmakordse koostamise ja uuendamise kord. Selle kohaselt peab ETO esimest korda riskianalüüsi ja plaani koostama ühe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutajaks saamisest arvates. Riskianalüüs ja plaan tuleb esitada ETKA-le kinnitamiseks HOS-i §-s 40 sätestatud korras. Üht aastat on peetud piisavaks tähtajaks, mille jooksul riskianalüüs ja plaan koostada. Selle aja jooksul on võimalik regulatsiooni süveneda, oma ettevõtte protsesse analüüsida, võimalikke riske hinnata, plaani ülesehitust ja sisu kavandada ning vajaduse korral olulisemaid aspekte võtmepartneritega arutada. Kui riskianalüüs ja plaan on koostatud, peab ETO hindama riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitiliste tegevuste, ohtude või muud teenuse osutamiseks olulised asjaolud muutuvad. Vajaduse korral peab ETO algatama riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitama selle ETKA-le kinnitamiseks. ETO-de vastustest küsitlusele selgus, et enamik ETO-dest leiab, et riskianalüüsi ja plaani tuleb uuendada muutuste korral või vähemalt kahe või kolme aasta tagant. Eelnõu kohaselt sätestatakse uuendamise tähtajaks kaks aastat, kuna see võimaldab ühtlustada riskianalüüsi ja plaani uuendamist teiste HOS-i alusel koostatavate dokumentide uuendamisega, nt hädaolukorra riskianalüüside ja plaanidega ning ka riigikaitseseaduse alusel koostatavate 8  riigikaitseobjektide riskianalüüsi ja turvaplaaniga. See vähendab ETO-de koormust ja võimaldab uuendada riskianalüüsi ja plaani teiste dokumentidega samal ajal. Oluline on tähele panna, et kui riskianalüüsi ja plaani ülevaatamise käigus ETO leiab, et nimetatud dokumendid on ajakohased, siis ei pea ta neid muutma ning piisab, kui ta annab oma ETKA-le sellest teada. Kui aga kriitilised tegevused, ohud või muud teenuse osutamiseks olulised asjaolud muutuvad ning teenuseosutaja ei alusta nende ilmnemisel riskianalüüsi ja plaani uuendamist, on ETKA-l õigus nõuda uuendamise alustamist ning uuendatud riskianalüüsi ja plaani esitamist. Kui ETO korraldust ei täida, on ETKA-l võimalik teha HOS-i alusel ETO-le ettekirjutus, millega nõutakse uuendatud riskianalüüsi ja plaani esitamist. Määruse eelnõu 3. peatükis sätestatakse riskianalüüsi nõuded. Riskide hindamine on üks oluline osa elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisest ning ennetavate meetmete rakendamise ja plaani koostamise alus. Kokkuvõtvalt on riskianalüüsi ja plaani koostamise protsess esitatud alloleval joonisel. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja eesmärk R Elutähtsa teenuse toimimiseks vajalike tegevuste I (protsesside) väljaselgitamine S Vajalike tegevuste (protsesside) kriitilisuse hindamine ehk K kriitiliste tegevuste väljaselgitamine I Kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressurssi (seadmed, A ehitised, finantsvahendid, lepingupartnerid, varustajad, muud teenused jne) väljaselgitamine N A Kriitilist tegevust mõjutavate ohtude väljaselgitamine L Ü Stsenaariumite esinemise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine ning riskiklassi Ü määramine S Ennetavate meetmete planeerimine P L A A N 9  Plaani kasutuselevõtmise tingimused Taastekavad iga stsenaariumi kohta, vajaduse korral ühine taastekava kõikidele stsenaariumitele Joonis. Riskianalüüsi ja plaani koostamise protsess Eelnõu § 5 kohaselt peab riskianalüüs sisaldama elutähtsa teenuse kirjeldust ja eesmärki; analüütilist osa, mis hõlmab kriitiliste tegevuste, kriitiliste tegevuste ressursside ja ohtude väljaselgitamist, stsenaariumite tõenäosuste ja tagajärgede hindamist ja ennetavate meetmete planeerimist; riskianalüüsi selgitavaid tabeleid ja jooniseid ning riskianalüüsi kokkuvõtet. Eelnõu § 6 kohaselt tuleb riskianalüüsis esmalt kirjeldada elutähtsat teenust ja selle eesmärki. Teenuse kirjelduse ja eesmärgi väljatoomine võimaldab määrata riskianalüüsi ulatuse ja eesmärgid. Ühtlasi võimaldab see kavandada ennetavaid meetmeid, lähtudes püstitatud eesmärkidest. Elutähtsa teenuse kirjeldus peab hõlmama teavet selle kohta, millise teenuse osa on ETKA määranud hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt elutähtsaks. Seda peavad riskianalüüsides märkima üksnes need ETO-d, kelle osutatava teenuse puhul on ETKA HOS-i § 37 lõike 2 alusel kehtestatava määrusega sätestanud, et elutähtsaks loetakse ainult mingi osa kogu ETO osutatavast teenusest. Näiteks Eesti Pank on 8. märtsi 2013. aasta määrusega nr 4 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ sätestanud, et elutähtis on ainult osa kogu makseteenusest. Lihtsustatult öeldes loetakse elutähtsaks ülekandeid, otsekorraldusi, püsikorraldusi ja kaardimakseid. See tähendab seda, et just selle osa toimepidevus tuleb tagada igas olukorras ning riskide hindamisel tuleb eelkõige keskenduda selle teenuse osa osutamisega seotud riskide maandamisele ja toimepidevuse suurendamisele. Smauti tuleb esitada teenuse osa kirjeldus ehk missugust teenust osutatakse lõppkasutajatele. Näiteks mobiilsideteenuse puhul seisneb teenuse osutamine selles, et lõppkasutajatele võimaldatakse riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning sõnumite saatmist ja vastuvõtmist. Kui ETO-ks on elektritootja, seisneb elektriga varustamise korral teenus elektri tootmises ja võrgu suunamises jne. Kui ETKA kehtestatud määruses ei ole täpsustatud, et elutähtsaks loetakse üksnes mingi osa kogu ETO osutatavast teenusest ja toimepidevuse nõuded kehtivad kogu teenusele, siis tuleb tagada kogu teenuse toimepidevus tervikuna ning ka riskianalüüsis keskenduda kogu teenuse riskide maandamisele ja toimepidevuse suurendamisele. Kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni, tuleb ETO-l ja ETKA-l leppida omavahel kokku, kas elutähtsana käsitletakse teenust tervikuna või üksnes mingeid teenuse osasid. Teenuse kirjeldus peab sisaldama ka teavet selle kohta, kui paljudele klientidele teenust osutatakse. Riskianalüüsis tuleb selgitada, kas klientideks on eraisikud või juriidilised isikud või mõlemad. Kui tegemist on teenusega, kus klientide arvu on raske määrata, tuleb riskianalüüsis nimetada, kui paljudele klientidele keskmiselt aastas teenust pakutakse. Näiteks 10 tervishoiuteenuse osutajate korral tuleb kirjeldada, kui paljudele aasta jooksul vältimatu abi teenust pakuti jne. Lisaks eeltoodule tuleb esitada teave selle kohta, millises piirkonnas teenust osutatakse. Näiteks kas teenust osutatakse kogu Eesti territooriumil või üksnes Harjumaal, Tartu linnas vms. Eelnõu järgi tuleb nimetada ka olulisematest õigusaktidest tulenevad eesmärgid. Eesmärkide kirjeldus peab olema lühike ja hõlmama olulisemaid eesmärke, mis on vahetult elutähtsa teenuse osutamisega seotud ja mõjutavad seda. Need on näiteks kohustus taastada teenus mingi kindla aja jooksul või ettenähtud mahus. Selline kohustus on juba praegu olemas pankadel, kes peavad sularaha ringluse ja makseteenuse toimimise taastama 12 tunni jooksul 70%-lises mahus. Samuti on elektri põhivõrgu ettevõtjal kohustus taastada teenuse osutamine kahe tunni jooksul, kui tarbimiskoha elektertoide on tagatud kahe või enama 110 kV trafo või liini kaudu. Riskianalüüsis kirjeldatakse ka ettevõtte enda seatud olulisemaid eesmärke elutähtsa teenuse kättesaadavuse parandamiseks, taastamiseks jne. Näiteks soovitakse muuta teenus kättesaadavamaks rohkematele klientidele, suuremal territooriumil, viia taastamiskiirus kümnelt tunnilt kaheksale vms. Eespool kirjeldatu võimaldab hinnata riske ja planeerida tegevusi selliselt, et teenus saaks osutatud. Elutähtsa teenuse ja eesmärkide kirjeldamisele järgneb riskianalüüsi analüütiline osa. Analüütiline osa hõlmab määruse eelnõu §-d 7–11 ehk kriitiliste tegevuste väljaselgitamist, kriitiliste tegevuste ressursside määramist, ohtude väljaselgitamist, stsenaariumite hindamist ja ennetavate meetmete planeerimist. Eelnõu §-s 7 sätestatakse elutähtsa teenuse kriitiliste tegevuste väljaselgitamise nõuded. See on riskianalüüsi analüütilise osa algus ning selle protsessi võib jagada kaheks: 1) elutähtsa teenuse jagamine tegevusteks; 2) tegevuste kriitilisuse hindamine. Elutähtsa teenuse jagamine tegevusteks Kriitiliste tegevuste väljaselgitamiseks tuleb osutatav teenus jaotada esmalt tegevusteks, teisisõnu äri- või tööprotsessideks (erinevad ettevõtted kasutavad erinevaid nimetusi). Eelnõus on läbivalt kasutatud terminit „tegevused“. Sisuliselt tuleb läbi mõelda, mis tegevustest analüüsitava teenuse osutamine koosneb. Eelnõus ei sätestata, mis üldistusastmega tuleb teenus tegevusteks jaotada. Kindlasti ei tohiks üheks tegevuseks lugeda kogu teenuse osutamist, kuna see raskendab võimalike stsenaariumite väljaselgitamist ning ettevõtte enda töö ja tegevuste prioriseerimist. 11 Olenevalt osutatavast teenusest on võimalik jagada teenus tegevusteks osakondade, funktsioonide, tehniliste etappide põhjal jne. Näiteks on elektri tootmise puhul võimalik jagada teenus järgmisteks tegevusteks: 1) jahutusveega varustamine; 2) katelde toimimine; 3) juhtimiskeskuse toimimine jne. Vedelkütuse korral näiteks järgmisteks tegevusteks: 1) tanklate toimimine; 2) kütuse transport; 3) kütuse hoiustamine jne. Haiglate osutatava vältimatu abi teenuse puhul on võimalik eristada järgmisi tegevusi: 1) erakorralise meditsiini osakonna töö; 2) diagnostika toimimine; 3) operatsioonibloki toimimine jne. Eeskätt vaadatakse just enda ettevõtte tegevusi. Partnerite ja tarnijate osutatavad teenused on ressurss, mis on oluline nende tegevuste toimimiseks ja mida hinnatakse riskianalüüsis hiljem. Tegevuste kriitilisuse hindamine Pärast seda, kui osutatav teenus on jagatud tegevusteks, saab hinnata tegevuste kriitilisust. Selleks tuleb hinnata, kui kiiresti võib tegevuste lakkamine või puudumine viia teenuse katkestuseni või selle häireni. Katkestuse ajakriitilisuse hindamiseks kasutatakse eelnõu lisa 1 tabelis 1 esitatud skaalat. Ühtlasi vaadatakse ka teenuse katkestuse ulatust tegevuse lakkamisel või puudumisel. Seda hinnatakse eelnõu lisa 1 tabelist 2 lähtudes. Tabelite 1 ja 2 tulemused korrutatakse ja saadud arvu alusel määratakse tegevuse kriitilisuse aste eelnõu lisa 1 tabelist 3 lähtudes. Edasi analüüsitakse üksnes neid tegevusi, mis said koondhinnangu 10 ja rohkem ehk neid tegevusi loetakse teenuse osutamisel kriitilisteks tegevusteks. Näiteks on teenus jaotatud neljaks tegevuseks (näide ei ole seotud ühegi konkreetse ettevõttega): 1) erakorralise meditsiini osakonna töö; 2) diagnostika toimimine; 3) operatsiooniploki toimimine; 4) intensiivravi toimimine. Erakorralise meditsiini osakonna (edaspidi EMO) ajakriitilisuse määramiseks võetakse aluseks eelnõu lisa 1 tabel 1. Tabelist 1 vaadatakse, kui palju aega kulub vältimatu abi teenuse katkemiseni või häireteni, kui EMO ei toimi. Kuna teenuse katkemiseni kuluvad minutid, on selle tegevuse kriitilisuse aste eelnõu lisa 1 tabeli 1 kohaselt 5. Tabeli 2 järgi määratakse teenuse katkemise ulatus. Kuna EMO mittetoimimisel katkeb teenus 100% ulatuses, on ka siin kriitilisuse aste eelnõu lisa 1 tabeli 2 kohaselt 5. Nende tulemuste (5 x 5) korrutis on 25. Eelnõu lisa 1 tabeli 3 järgi tähendab see, et EMO toimimine on teenuse osutamiseks väga kriitiline. Sama protsess tehakse läbi ka teiste tegevustega. Diagnostika toimimine: ajakriitilisus (4) korrutatud mõju ulatusega (4) võrdub 16, st tegevus on oluline. Operatsiooniploki toimimine: ajakriitilisus (4) korrutatud mõju ulatusega (4) võrdub 16, st tegevus on oluline. 12 Intensiivravi toimimine: ajakriitilisus (4) korrutatud mõju ulatusega (4) võrdub 16, st tegevus on oluline. Näitest selgub, et kõik tegevused said tegevuse kriitilisuse hindamisel vähemalt 10 punkti ehk need on teenuse osutamiseks kriitilised tegevused ning järelikult analüüsitakse edasi kõiki tegevusi. Kui hindamise käigus selgub, et tegevus saab vähem kui 10 punkti, siis seda tegevust edasi ei analüüsita. Eelnõu lisa 1 tabelis 2 on esitatud teenuse katkemise ulatus protsentides. Seni on ETO-d suhtarvu arvutamise aluseks võtnud erinevaid näitajaid. Mõni on lähtunud klientide arvust, mõni tehingute arvust jne. Edaspidi määrab ETKA elutähtsate teenuste kaupa, millisest teenust iseloomustavast näitajast lisa 1 tabelis 2 märgitud suhtarv arvutatakse. Oluline on see, et teenuseosutajad läheneksid samale elutähtsale teenusele ühtemoodi ning arvutaksid suhtarvu sama näitaja alusel. Näiteks kui ETKA määrab, et elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse hindamiseks tuleb suhtarv arvutada klientide arvu põhjal (kogu klientide arv, kes on teenuseta, on 100%, veerand kliente teenuseta on 25% jne), siis arvutavadki kõik sama teenust osutavad ETO-d suhtarvu klientide arvu põhjal. Eelnõu § 8 käsitleb kriitiliste tegevuste ressurssi väljaselgitamist. Selle paragrahvi kohaselt tuleb iga eespool välja selgitatud kriitilise tegevuse kohta määrata selle toimimiseks vajalik ressurss. Näiteks kui selgub, et üheks kriitiliseks tegevuseks on EMO toimimine, siis peab hindama, missugused on: 1) minimaalne ja optimaalne personal selle tegevuse toimimiseks – näiteks minimaalselt kaks töötajat ja optimaalselt viis töötajat; 2) hooned, rajatised, territoorium tegevuse toimimiseks – näiteks haigla hoone aadressil X ja selle alternatiivsed asukohad aadressil Y; 3) seadmed tegevuse toimimiseks – näiteks server, mis asub X ruumis või aadressil Y, sundkliimaseadmed vms. Siin kajastatakse üksnes kriitilise tegevuse toimimiseks vajalikud seadmed, vajaduse korral üldistades. Näiteks ei pea kajastama kõiki arvuteid või arvutihiiri, võib üldistada ja kirjutada, et on vaja nt viit töövalmis töökohta ja märkustes markeerida, mida üks töövalmis töökoha komplekt hõlmab; 4) infosüsteemid tegevuse toimimiseks – näiteks spetsiifilised programmid, programmid kaugjuhtimiseks, jälgimiseks jne. Oluliste infosüsteemide väljaselgitamiseks võib kasutada Riigi Infosüsteemi Ameti juhendeid (https://www.ria.ee/ee/kii- alusdokumendid.html); 5) teavet tegevuse toimimiseks – näiteks dokumendihaldussüsteemid, Internetis kättesaadav informatsioon ilmastiku, liikluse vms kohta; 6) finantsvahendid tegevuse toimimiseks – näiteks igapäevased kulud tegevuse ülalhoidmiseks ning vaba raha suurus, mis peaks olema igal ajal kättesaadav; 7) muud teenused, varustajad, partnerid – näiteks see, missugused teised teenused on tegevuse toimimiseks vajalikud ja kes neid teenuseid osutab, nt elekter – Elektrilevi OÜ, vesi – AS Võru Vesi, andmeside – Tele2 Eesti AS; samuti muud partnerid ja varustajad, nt kemikaalivarustaja – AS Kemivesi jne. 13 Iga ressurssi kohta peaks selguma see, kui kaua saab ilma selle ressursita kriitiline tegevus toimida ilma, et see hakkaks mõjutama kogu teenuse toimimist. Aja määramisel tuleb arvestada ka sellega, kas kriitilise tegevuse ressurssi on võimalik asendada teise ressurssiga, nt alternatiivse lepingupartneriga, või võtta kasutusse leevendavaid meetmeid, nt elektergeneraatorid, varud (kütuse, ravimite vms varu). See kõik pikendab aega, mille jooksul suudab teenuseosutaja ilma kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursita toime tulla. Neid asjaolusid tuleb riskianalüüsis kirjeldada. Kriitiliste tegevuste ja nendega seotud ressursside kokkuvõte esitatakse eelnõu lisas 2 sätestatud vormil. Ressursi olulisust kriitilisele tegevusele võib hinnata enda kogemuse põhjal, lähtuda võib sobivast standardist või metoodikast või kasutada Siseministeeriumi kodulehel avaldatavat soovituslikku hindamismetoodikat. Ressursi olulisuse väljaselgitamine võimaldab eeskätt seda enda jaoks prioriteedi ja lihtsustada ennetavate meetmete planeerimist. Ressurssi puudus on käsitatav ohuna kriitilise tegevuse toimimisele, kuna ilma ressursita võib kriitiline tegevus katkeda. On tähtis selgitada välja kriitilise tegevuse ressurssi olulisus, kuna edaspidi käsitatakse stsenaariumite hindamisel ohuna üksnes olulise ressurssi puudust. Oluline on pöörata tähelepanu, et lisaks optimaalsele ja minimaalsele töötajate arvule tuleb riskianalüüsis hinnata, missugused töökohad on teenuse osutamisel kõige kriitilisema tähtsusega. Selliste töökohtade puhul tuleb nimetada nende ametinimetus ja koguarv. Eristamine on vajalik selleks, et neid töökohti oleks võimalik määrata riigikaitselise töökohustusega töökohtadeks. Riigikaitselise töökohustusega töökohad määratakse riigikaitseseaduse alusel. ETO määrab vajalike töökohtade arvu ametinimetuste kaupa riskianalüüsis. Kaitseministeerium kehtestab riigikaitselise töökohustusega töökohad Vabariigi Valitsuse määrusega. Riigikaitselise töökohustusega töökohtadele ei kohaldata kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal või sõjaseisukorras mobilisatsiooni ning sellel töökohal töötav isik jätkab oma ülesannete täitmist töökohal. Tegemist on isiku kohustusega, mitte õigusega. Näiteks annab nimetatud säte tööandjale õiguse katkestada riigikaitseseaduses sätestatud juhul sellel töökohal töötava isiku puhkus, et isik naaseks kohe oma tööülesannete täitmise juurde. Riigikaitselise töökohustusega töökohal võib töötada nii mees- kui ka naissoost isik. Riigikaitselise töökohustusega töökohtade andmevahetus Kaitseressursside Ameti, ETO ja ETKA vahel sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“. Eelnõu § 9 kohaselt peab teenuseosutaja selgitama välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Ohte kirjeldatakse riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta eraldi. Näiteks kui eelneva näite puhul selgitas haigla välja, et tema vältimatu abi kui elutähtsa teenuse kriitilisteks tegevusteks on EMO töö, diagnostika toimimine, operatsiooniploki toimimine ja intensiivravi toimimine, siis nüüd tuleb iga kriitilise tegevuse kohta selgitada välja ohud, mis võivad nende kriitiliste tegevuste toimimist mõjutada. 14 Ohtudena käsitatakse inimtegevusest (nt terrorirünnakud, sabotaaž, streik) või tehnoloogiast tingitud ohte (nt arvutiviirused, tarkvara rikked) või loodussündmusi (nt üleujutus, torm). Osa sellistest ohtudest on juba HOS-is käsitatud hädaolukordadena, mille kohta koostatakse hädaolukorra riskianalüüs. Need analüüsid on ETO-dele nende ohtude esinemistõenäosuse hindamisel abiks. Oluline on see, et ohtudena käsitatakse ka kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudust. Seda põhjusel, et ka kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi, näiteks personali, varustajate, seadmete, ehitiste või teiste elutähtsate teenuste kättesaadavuse lakkamine võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire ja nii kogu elutähtsa teenuse katkestuse. Näiteks võib haigla kaardistada oma kriitiliste tegevuste ohud järgmiselt: 1) EMO tööd ohustavad tulekahju, streik, suurenenud abivajajate arv, elektri-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestus, meditsiiniliste vahendite ja ravimite puudus vms; 2) diagnostika toimimist ohustavad tulekahju, streik, elektri- ja andmeside katkestus, seadmete rikke vms. Selle näite puhul on EMO kohta välja selgitatud kuus võimaliku stsenaariumi: 1) EMO töö häire/katkestus tulekahju tõttu; 2) EMO töö häire/katkestus streigi tõttu; 3) EMO töö häire/katkestus elektrikatkestuse tõttu; 4) EMO töö häire/katkestus vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestuse tõttu; 5) EMO töö häire/katkestus suurenenud abivajajate arvu tõttu; 6) EMO töö häire/katkestus meditsiiniliste vahendite ja ravimite puuduse (tarne katkestuse) tõttu. Diagnostika toimimise kohta on välja selgitatud viis stsenaariumi: 1) diagnostika toimimise häire/katkestus tulekahju tõttu; 2) diagnostika toimimise häire/katkestus streigi tõttu; 3) diagnostika toimimise häire/katkestus elektrikatkestuse tõttu; 4) diagnostika toimimise häire/katkestus andmeside katkestuse tõttu; 5) diagnostika toimimise häire/katkestus seadmete rikke tõttu. Samamoodi selgitatakse välja ka operatsiooniploki ja intensiivraviploki ohud ja võimalikud stsenaariumid. Ohtude näidisnimekiri avaldatakse edaspidi Siseministeeriumi kodulehel. Tegemist on näidisnimekirjaga ja kõiki seal nimekirjas märgitud ohtusid ei pea analüüsima. Analüüsida tuleb üksnes neid ohte, mis võivad esineda valdkonnas, kus ETO tegutseb. Eelnõu kohaselt võivad ETKA-d edaspidi täpsustada, mis ohtusid peavad nende korraldatavate teenuste ETO- d igal juhul analüüsima. Kui ETKA-l on laiem ülevaade tema korraldatavast elutähtsast teenusest ja väliskeskkonnas toimuvast, on ETKA-l võimalus suunata ETO-sid pöörama tähelepanu olulisematele ohtudele ja neid analüüsima. Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamisele ja kirjeldamisele. Kriitiline tegevus koos mingi ohuga moodustab stsenaariumi, 15 näiteks eespool kirjeldatud stsenaarium EMO töö häire/katkestus elektrikatkestuse tõttu või stsenaarium EMO töö/häire tulekahju tõttu. Iga stsenaariumi kohta tuleb hinnata selle realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi. Eespool nimetatud näite puhul tuleb hinnata, kui tõenäoline on see, et EMO-s tekib tulekahju või elektrikatkestus, ning mis tagajärgedeni võib selle realiseerumine viia. Tõenäosust hinnatakse eelnõu lisas 3 märgitud kriteeriumitest lähtuvalt. Tõenäosuse hindamisel võetakse arvesse asjaomaseid statistilisi andmeid, uuringuid või nende puudumise korral eksperdiarvamusi, enda kogemuslikke hinnanguid vms. Eelnõu kohaselt saab tõenäosus olla väga väike, väike, keskmine, suur ja väga suur. Inimtegevusest või loodussündmustest tingitud ohtude korral on tõenäosuse hindamisel abiks hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte, mida periooditi koostab ja avaldab Siseministeerium: https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/riskianalyys_kokkuvote_201 3.pdf. Kui ohuks kriitilise tegevuse toimimisele on teise teenuse, partneri või tarnija puudus, tuleb eelnõu kohaselt stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärje hindamiseks küsida teistelt teenuseosutajatelt, partneritelt või tarnijatelt, kui kiiresti suudavad nad üldjuhul oma teenuse taastada, samuti muud asjaomast informatsiooni, nt mis tingimustel võidakse teenuse või tarne osutamine katkestada jne. Tagajärgi hinnatakse, lähtudes eelnõu lisast 4. Stsenaariumi tagajärgesid hinnatakse kolmes valdkonnas: mõju teenuse kvaliteedile, mainele ja ETO majanduslikele näitajatele. Tagajärje raskusaste saab olla vähetähtis, kerge, raske, väga raske või katastroofiline. Tagajärje raskusaste antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. Näiteks kui mõju teenuse kvaliteedile on keskmine, mainele vähetähtis ja majanduslikult raske, on kogu stsenaariumi tagajärg raske. Vajaduse korral saab lisada valdkondi, milles stsenaariumi tagajärgi hinnatakse. Näiteks võidakse lisada tagajärg looduskeskkonnale. Sellisel juhul tuleb uue valdkonna lisamine kooskõlastada ETKA-ga ja rakendada seda ühtemoodi kõikide sama elutähtsat teenust osutavate ETO-de riskianalüüsides. Teenuseosutaja põhjendab tagajärgedele antud raskusastet võimaluse korral statistiliste ja mõõdetavate andmete alusel. Kui stsenaariumi realiseerumise tõenäosus ja tagajärg on hinnatud, määratakse stsenaariumile eelnõu lisa 5 järgi riskiklass. Hinnatud stsenaariumitele saab omistada madala, keskmise, olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassi. Näiteks kui EMO töö häire/katkestuse tõenäosus tulekahju tõttu on eelnõu lisa 3 järgi väike ja tagajärg lisa 4 järgi väga raske, siis lisa 5 järgi on selle stsenaariumi riskiklass oluline. 16 Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassi saanud stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel määruse eelnõu lisa 6 kohaselt. Madala ja keskmise riskiklassi saanud stsenaariume edasi ei analüüsita, kuna nende mõju kriitilistele tegevustele ja teenuse toimepidevusele tervikuna on väiksema tähtsusega. Vajaduse korral saab ETO täita lisas 6 esitatud koondtabeli ka madala ja keskmise riskiklassi saanud stsenaariumite kohta, kuid eelnõu kohaselt ei ole see kohustuslik. Eelnõu § 11 kohaselt kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis vähemalt järgmise kolme aasta jooksul planeeritud kriitiliste tegevuste ning vajaduse korral kogu elutähtsa teenuse katkestusi ja häireid ennetavaid meetmeid määruse eelnõu lisa 7 järgi. Meetmed pannakse kirja tähtsuse järjekorras. Ennetavate meetmete tähtsus selgitatakse välja, lähtudes eespool antud hinnangutest. Eelkõige on soovitatav lähtuda kriitilise tegevuse kriitilisuse astmest ja stsenaariumi riskiklassist ning planeeritava meetme maksumusest ja saavutatavast tulemusest. Näiteks võib meede olla väga kallis ja sellest saadav kasu nii väike, et seda ei ole mõtet ellu viia, mõnel juhul on meede kallis ja vajalik, kuid selle elluviimine tuleb jaotada mitme aasta peale. Kindlasti tuleb hinnata ka seda, kas kavandatav meede on kitsaskoha lahendamiseks või olukorra parandamiseks sobiv ja ka tegelikult teostatav. Meetmena on käsitatavad kõik tegevused, mida tehakse riskianalüüsi käigus tuvastatud riskide vähendamiseks, sealhulgas meetmed sõltuvuse vähendamiseks teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest. Nendeks meetmeteks võivad olla tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimine, alternatiivsete lahenduste kasutamine, vajalike vahendite omamine või nende varumine. Kui riskianalüüsi käigus selgub, et mingist vahendist/ressursist võib teatud stsenaariumite realiseerumisel puudu jääda, siis ennetavate meetmete juures tuleb muu hulgas nimetada, missugust vahendit/ressurssi, nt vedelkütust, toorainet, ravimeid vms on vaja varuda, kui suurtes kogustes ja kuidas seda tehakse. Eelnõu § 12 kohaselt on riskianalüüsi osaks ka kokkuvõte. Riskianalüüsi kokkuvõttes märgitakse riskianalüüsi tulemusel välja selgitatud kriitilised tegevused tähtsuse järjekorras. Ühtlasi kirjeldatakse, mis stsenaariumite kohta koostatakse taastekava ja miks on otsustatud koostada taastekava just nende stsenaariumite kohta. Eelnõu kohaselt koostatakse taastekava (vaata järgmise paragrahvi selgitust) olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassi saanud stsenaariumite kohta. Samas on jäetud teenuseosutajale valikuvabadus ning taastekava on võimalik koostada ka madalama riskiklassi saanud stsenaariumite kohta. Kokkuvõttes tuleb lühidalt kirjeldada, miks on otsustatud koostada taastekava ka teiste stsenaariumite kohta. Eelnõu 4. peatükis sätestatakse plaani nõuded ja selle kasutuselevõtmise kord. Kokkuvõttes esitab ETO ka ülevaate pikaajalist või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestust põhjustada võivatest ohtudest ja kaasnevatest tagajärgedest ning võimalikest käitumisjuhistest elanikkonnale. See informatsioon on sisendiks ETKA-le, kes tulenevalt HOS § 10 lõikest 4 peab korraldama avalikkusele riskikommunikatsiooni. 17 Eelnõu § 13 kohaselt koosneb plaan selle kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldavast osast ja elutähtsa teenuse taastamist või häirete kõrvaldamist kirjeldavast osast ehk taastekavast. Eelnõu §-s 14 täpsustatakse, mida tuleb plaani sissejuhatavas osas kirjeldada. Plaani sissejuhatavas osas tuleb lühidalt kirjeldada, mis tingimustel võetakse plaan kasutusele. Näiteks missuguste stsenaariumite realiseerumisel plaan kasutusele võetakse. Kui plaani on võimalik kasutada lisaks HOS-is nimetatud olukordadele ka teistes olukordades, tuleb ka seda kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldavas osas öelda. Kui teenuseosutaja valduses on riigikaitseobjekt riigikaitseseaduse tähenduses ning plaani koostamisel on nende ülesandega juba arvestatud ja viidud taastekavasse sisse asjaomased muudatused, siis tuleb ka seda sissejuhatavas osas kajastada. Plaanist on võimalik lähtuda ka juhul, kui realiseerub olukord, mida ei ole analüüsitud ja millega ei ole arvestatud. Kui teenuseosutaja otsustab, et ka sellistel juhtudel võetakse koostatud plaan kasutusse, kirjeldatakse seda plaani kasutuselevõtmise tingimusi kirjeldavas osas. Eelnõu § 15 kohaselt koostatakse iga riskianalüüsist selgunud stsenaariumi kohta eraldi taastekava. Kui erinevate stsenaariumite korral taastatakse teenus osutamine või kõrvaldatakse häire ühtemoodi, võib eelnõu kohaselt nende stsenaariumite kohta koostada ühise taastekava. See on eelkõige võimalik siis, kui üldiselt tegutsetakse ühtemoodi ja üksnes üksikud, vähetähtsad osad on katkestuse või häire lahendamisel erinevad. Allpool on kirjeldatud, missugust informatsiooni tuleb taastekavas kajastada. Olukorra lahendamise juhi kontaktandmed. Stsenaariumite realiseerumisel teavitatakse sündmusest olukorra lahendamise juhti ja tema vastutab edasise kommunikatsiooni eest. Teenuseosutaja tegevused olukorra lahendamiseks. Lühidalt kirjeldatakse teenuseosutaja põhitegevusi olukorra lahendamiseks. Näiteks seda, kas minnakse üle käsijuhtimisele, kas mingid seadmed lülitakse sisse või välja, kas loobutakse teatud ülesannetest, kas võetakse kasutusele varu või võetakse ühendust koostööpartneritega jne. Missugused vahendid ja kui suures koguses võetakse kasutusse ning kust need vahendid saadakse. Märkima peab, kas tegemist on oma vahenditega või saadakse need koostööpartneritelt. Näiteks kui palju töötajaid rakendatakse tööle või kui palju ravimeid, vedelkütust, rahalisi vahendeid ja elektrigeneraatoreid võetakse kasutusele jne. Kaasatud koostööpartnerite kontaktandmed ja nende põhitegevus. Näiteks kui on kokku lepitud, et partner taastab liinid teatud tundide jooksul, tuleb seda taastekavas kirjeldada. Kui partnerilt saadakse mingid vahendid, tuleb taastekavas märkida, mis vahendid täpsemalt, mis koguses ja kui kiiresti. Eelkõige märgitakse taastekavas need vahendid, mida tavaolukorras üldiselt ei kasutata, kuid mida on kindla stsenaariumi lahendamise jaoks vaja või mida läheb tavaolukorraga võrreldes vaja suuremas koguses. Võimaluse korral rakendatavad leevendavad meetmed. Siin mõeldakse eelkõige meetmeid, millega kergendatakse teenuse tarbijate olukorda. Tarbijatele suunatud leevendavateks 18 meetmeteks on näiteks pudelivee jagamine veekatkestuse korral, autonoomse katlamaja või tugijaama kasutamine jne. Leevendavad meetmed võib tuua välja eraldi või katkestuse või häire lahendamise põhitegevuste osana. Võimaluse korral alternatiivsed tegevused teenuse taastamiseks, kui varem rakendatud tegevused ei toiminud. Alternatiivseid tegevusi kirjeldatakse siis, kui teenuse taastamiseks on võimalikud alternatiivsed lahendused. Näiteks alternatiivne lahenduskäik olukorraks, kui kaugjuhtimine suudetakse taastada planeeritud ajaga või kui taastamiseks kulub ebaproportsionaalselt palju aega ja alternatiivseks lahenduseks on minna üle käsijuhtimisele vms. Avalikkusele, sh klientidele edastatav sõnum. ETO-l võiks olla ette valmistatud sõnumi mall või mallid, mida saaks stsenaariumi realiseerumisel kohe kasutada. Üldiselt peaks plaan olema kokkuvõtlik, kuid kajastama kõiki olukorra lahendamiseks olulisi aspekte. Eelnõu § 16 kohaselt peab plaan olema kättesaadav kõikidele isikutele, kes stsenaariumi lahendamises osalevad. Selle sätte eesmärk on tagada, et koostatud plaan koos taastekavaga jõuaks ka nende inimesteni, kes peavad stsenaariumite realiseerumisel neid rakendama. Peamiseks kontaktisikuks on olukorra lahendamise juht. Just olukorra juhi kontaktandmed peavad olema kõikidele töötajatele teada ning just olukorra lahendamise juht vastutab edasise kommunikatsiooni ja teavitustöö eest. Eelnõu 5. peatükis on esitatud rakendussätted. Eelnõu § 17 kohaselt esitatakse kuni hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud määruse jõustumiseni määruse eelnõu § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud teave ETO ja ETKA kokkuleppe alusel. Eelnõu § 18 järgi jõustub määrus 1. juulil 2017. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatavad terminid on valdkonnaspetsiifilised ja neil on kindel rahvusvaheliselt tunnustatud tähendus võrreldes sellega, mis tähenduses üht või teist terminit teistes seadustes kasutatakse. Võrreldes kehtivate määrustega nr 16 ja 17 defineeritakse eelnõus mõned uued terminid. Elutähtsa teenuse häire on elutähtsa teenuse osutamise lühiajaline või pikaajaline takistus, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. Ettepaneku kasutada seda terminit tegi Eesti Haiglate Liit, kuna arstiabiteenuse puhul ei saa rääkida täielikust teenuse katkemisest, vaid pigem häirest, sest erinevate ohtude realiseerumisel langeb eelkõige osutatava teenuse tase. 19 Leevendav meede on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. Termin võeti kasutusele, et paremini selgitada, mis tegevusi on teenuse toimimise taastamisel võimalik rakendada. Stsenaarium on kriitilise tegevuse toimimist mõjutava ohu üksikasjalik kirjeldus. Kuna seni oli praktikas ETO-de jaoks raske mõista, kuidas kriitilised tegevused ja ohud on omavahel seotud, siis võetakse eelnõu kohaselt kasutusse stsenaariumi termin, mis oma sisult on kriitilise tegevuse ja seda mõjutava ohu üksikasjalik kirjeldus. Just selle tõenäosust ja tagajärge ning riskiklassi tulebki riskianalüüsis hinnata. Riskiklass on stsenaariumi esinemise tõenäosuse ja tagajärje raskusaste. Riskiklassi termin defineeriti eelkõige stsenaariumi termini kasutuselevõtmise tõttu. Taastekava on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamist kirjeldav plaani osa. Termin on defineeritud õigusselguse tagamiseks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole Euroopa Liidu õigusaktidega seotud. 6. Määruse mõjud Eelnõu määrusena jõustumisega kaasneb mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning ühiskonna turvalisusele ja riigi julgeolekule. Määruse sihtrühm on ETO-d ning ETKA-dest ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused. Määruse positiivne mõju elanikele avaldub ennekõike selle kaudu, et elutähtsa teenuse toimepidevus on suurem ja seega teenuse kättesaadavus kriiside ajal parem. Eelnõu järgi peavad ETO-d välja selgitama võimalikud stsenaariumid ja nendeks valmistuma. See aitab inimeste turvalisust ühiskonnas ja riigi sisejulgeolekut suurendada. Allpool on täpsemini kirjeldatud, missugused mõjud muudatustega kaasnevad ning missugused sihtrühmad on sellest mõjutatud. 6.1.1. Sihtrühm – tarbijad Muudatusega kaasneb mõju ühiskonna turvalisusele ja julgeolekule. Elutähtsa teenuse tarbijateks on nii erakliendid kui ka ettevõtted, sh ETO-d ise. Eelnõu järgi peavad ETO-d põhjalikumalt analüüsima, missuguste stsenaariumite realiseerumine on võimalik, ja selle järgi ennetavaid meetmeid planeerima ning sellisteks olukordadeks plaani kavandama. Teades stsenaariume ja valmistudes nendeks ette, suurendab ETO oma võimet jätkata teenuse osutamist ka tavatingimustest keerulisemates olukordades, nt tormi, küberrünnaku, elektrikatkestuse jne ajal. Tarbijale tähendab see, et kriiside ajal on teenus suurema tõenäosusega kättesaadav. Eraisikust tarbijad saavad katta eluks vajalikke esmavajadusi. 20 Ettevõttest tarbijad saavad pikemalt oma teenust osutada, see omakorda avaldab positiivset mõju elanikkonna elule ja tervisele. Ulatus V Sihtrühma suurus K Sagedus V Ebasoovitavate V mõjude risk Mõju ulatus on väike, kuna suuri muutusi tarbijate käitumises ei toimu. Mõju sagedus on väike, kuna mõju on tunnetatav üksnes kriiside avaldumise ajal. Mõju sihtrühma suurus on keskmine, kuna kriisi ajal võib üldjuhul ainult osa elutähtsa teenuse tarbijatest teenuseta jääda. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivsed mõjud puuduvad. Muudatusega kaasneb positiivne mõju tarbijale, kuna suurem ETO-de valmisolek pakkuda teenust kriiside ajal pikemat aega. 6.1.2. Sihtrühm – ETO Muudatusega kaasneb mõju ETO-de töökorraldusele. Eelnõu kohaselt vähendatakse dubleerivate dokumentide koostamist ning lihtsustatakse riskianalüüsi ja plaani koostamise metoodikat, ETO-dele antakse rohkem juhiseid ning luuakse võimalus kasutada riskianalüüsi koostamisel erinevaid meetodeid. ETO-d peavad eelnõu järgi koostatavates dokumentides esitama üksnes kõige olulisemat informatsiooni, see muudab esitatavad riskianalüüsid ja plaanid kokkuvõtlikumaks. Ulatus V Sihtrühma suurus V Sagedus V Ebasoovitavate V mõjude risk Mõju ulatus on väike, kuna ETO-dele ei kaasne selle muudatusega kohanemisraskusi. Vastupidi, eelnõu muudab protsessi lihtsamaks ja võimaldab rohkem arvestada iga valdkonna ETO vajadustega. Mõju sagedus on väike. Kuigi riske tuleb hinnata regulaarselt, tuleb muudatusi teha ja uuesti hinnata üksnes uute asjaolude ilmnemisel ehk üldjuhul kord paari aasta jooksul. Mõju sihtrühma suurus on väike, kuna määruse eelnõu puudutab üksnes 102 ETO-t, mis on alla 5% kõikidest Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivsed mõjud puuduvad. Muudatusega kaasneb positiivne mõju ETO-le, lihtsustades tema töökorraldust dokumentide mahu, eelkõige dubleerivate ja ebaoluliste osade vähendamise kaudu. 6.1.3. Sihtrühm – ETKA Muudatusega kaasneb mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Eelnõu kohaselt antakse ETKA-dele suurem võimalus ETO-de tegevust suunata. Kuna riskide 21 analüüsimise ja plaani koostamise protsess lihtsustub, väheneb ka nõustamine, läbitöötavate materjalide maht jms. Ulatus K Sihtrühma suurus V Sagedus V Ebasoovitavate V mõjude risk Mõju ulatus on keskmine, kuna kaasnevad töökorralduslikud muudatused ei ole suured ja eeldatavasti ei kaasne kohanemisega raskusi. Ka praegu on osa ETKA-dest andnud juhiseid selle kohta, mis ohte tuleb analüüsida ja mis alusmaterjalidest on soovitatav riskianalüüsi ja plaani koostamisel lähtuda. ETKA-dele, kes ei ole seda veel teinud, võib selline korraldus tunduda uuena, kuid sellega kohanemine ei nõua suuri muutusi. Mõju sihtrühma suurus on väike, sest muudatus puudutab KOV-ide ja asutuste neid ametnikke, kes nõustavad ETO-sid, teostavad järelevalvet ja tegelevad valdkonna poliitika kujundamisega. Neid on alla 5% kõigist avaliku sektori töötajatest. Mõju sagedus on väike, kuna järelevalvet tehakse pisteliselt ning ETO-de riskianalüüse ja plaane peab üle vaatama kord kahe aasta jooksul. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna muudatusega kaasneb ETKA töökorraldusele positiivne mõju. Dubleerivate materjalide maht väheneb ning riskianalüüsi ja plaani koostamise protsess lihtsustub. 7. Määruse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Määrusega ei kaasne ETKA-dele ega ETO-dele rahalisi kulutusi. Osa ETO-dest võivad otsustada riskianalüüsi ja plaani või selle osade koostamise sisse tellida. Sel juhul võib tellitava töö maksumuseks kujuneda 1000 –10 000 eurot. Seda võimalikku kulu on kajastatud ka 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOS-i seletuskirjas.4 Vaatamata sellele näitas 2015. aastal ETO-de seas läbiviidud küsitlus, et ainult u 5% kõikidest ETO-dest on kunagi sellist teenust tellinud ning enamik ETO-dest koostavad riskianalüüsi ja plaani ikkagi ise. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal, s.o samal ajal HOS-iga. 9. Eelnõu kooskõlastamine 4 Seletuskiri on kättesaadav Riigikogu kodulehel: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6e396188- c9c2-4673-9fb6-ad324ec9a36c/H%C3%A4daolukorra%20seadus/. 22 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Pangaliidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Elektritööstuse Liidule, Eesti Gaasiliidule, Eesti Õliühingule ja Eesti Asfaldiliidule. Eelnõu esitatakse ka avalikule konsultatsioonile. 23  Siseministeeriumi kodulehel avaldatav näidismetoodika kriitilise tegevuse ressursi olulisuse hindamiseks Kriitiliste tegevuste ressursi olulisuse hindamine Tabel 1. Ressursi olulisuse hindamine Aeg, mis kulub ressursi kadumisel Ressursi alternatiivi rakendamiseks Ressursi kadumise tagajärg kriitilisele Olulisuse aste kriitilise tegevuse katkemiseni (1) kuluv aeg (2) tegevusele (3) 1 kuud, aastad olemas kohe rakendatav alternatiiv negatiivne tagajärg puudub 2 nädalad kulub kuni üks päev kriitilise tegevuse pisemad häired 3 päevad kulub kuni üks nädal kriitilise tegevuse olulised häired 4 tunnid kulub kuni üks kuu kriitilise tegevuse väga rasked häired 5 sekundid, minutid kulub kuid ja aastaid kriitilise tegevuse katkemine Tabel 2. Ressursi olulisus Olulisuse Ressurssi olulisus punktid1 3–6 ei ole oluline 7–9 oluline keskmisel määral 10–15 oluline 1 Olulisuse punktid saadakse, kui liidetakse tabeli 1 veergude 1, 2 ja 3 põhjal antud punktid.  Siseministeeriumi kodulehel avaldatav kriitilist tegevust mõjutavate võimalike ohtude näidisnimekiri Kriitilist tegevust mõjutavate võimalike ohtude näidisnimekiri1 1 Nimekiri ei ole ammendav Ohu kategooria Oht Inimtegevusest tulenev Pantvangikriis Vargus või pettus Pommiähvardus Massiline korratus Sabotaaž Füüsiline rünnak Streik Väljapressimine Õnnetusjuhtum, mille käigus sai inimene vigastada Inimlik viga Inimlik viga seoses IT-süsteemidega Arvutiviirused Küberrünne Loodussündmused Üleujutus Põud Metsatulekahju, rabapõleng Torm Keskkonnareostus Tugev vihma- või lumesadu Jäide Kuum või külm ilm Pandeemia Episootia Tehnoloogia Riistvara viga Tarkvara viga Infokadu Tehniline rike Tulekahju hoones Plahvatus Õnnetus ohtlike ainetega Varing Ressurssi puudus Personalipuudus Hoonete ja rajatiste puudus Seadmete puudus Elektrikatkestus Mobiil-, telefon -ja andmesidekatkestus Veekatkestus  Kanalisatsiooniteenuse katkestus Maagaasikatkestus Vedelkütuse kättesaamise raskused Makseteenuse katkestus Sularaha kättesaadavuse raskused Muu varustusahela katkemine Reservide puudumine erakorralise vajaduse korral Tõrked rahvusvahelises kaubanduses Muu, nt õiguslikud asjaolud Puudused õigusaktides Puudulikud lepingud ja kokkulepped  Siseministeeriumi kodulehel avaldatav taastekava näidis Taastekava Stsenaariumi nimetus: kriitiline tegevus + oht olukorda lahendamist juhtiva isiku Olukorra lahendamise juht: kontaktandmed ja ametinimetus Tegevused teenuse taastamiseks, sh vajalik ressurss ja leevendavad meetmed 1. Ettevõtte enda tegevused, vajaduse korral struktuuriüksuste või isikute kaupa 2. Kaasatud partnerite tegevused ja nende kontaktandmed 3. Teenuse taastamiseks vajalike ressursside loetelu ning selgitus, kust, kelle käest ja kui kiiresti seda ressurssi saab 4. Leevendavad meetmed: rakendatavad abinõud, mis takistavad sündmuse mõju laienemist või vähendavad mõju elutähtsa teenuse osutamisele või tarbijale kuni olukorra lahendamiseni Võimaluse korral alternatiivne tegevus teenuse taastamiseks, kui esimene variant ebaõnnestub 1. Ettevõtte enda tegevused, vajaduse korral struktuuriüksuste või isikute kaupa 2. Kaasatud partnerite tegevused ja nende kontaktandmed 3. Teenuse taastamiseks vajalike ressursside loetelu ning selgitus, kust, kelle käest ja kui kiiresti seda ressurssi saab 4. Leevendavad meetmed: rakendatavad abinõud, mis takistavad sündmuse mõju laienemist või vähendavad mõju elutähtsa teenuse osutamisele või tarbijale kuni olukorra lahendamiseni Avalikkusele edastatav sõnum Selle sõnumi sõnastus, mille ettevõte edastab oma klientidele massimeedia kaudu (vajaduse korral sõnumite variandid)  Siseministri määruse „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Siseministri määruse „Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 9 lõike 3 alusel. Määrus kehtestatakse seoses uue hädaolukorra seaduse jõustumisega 1. juulil 2017. aastal. Eelnõuga kehtestatakse uued hädaolukorra riski hindamise nõuded ja kiidetakse heaks riskianalüüside koostamise kord. Võrreldes kehtiva riskianalüüsi koostamise juhendiga on eelnõusse lisatud mitmeid uusi põhimõtteid nagu stsenaariumite ja võimeanalüüsi koostamine. Stsenaariumite koostamine võimaldab muuta riskianalüüsid detailsemaks ning hinnata sündmusi ka valdkonnaüleselt. Võimeanalüüs võimaldab analüüsida tegevusi hädaolukorra ennetamisel, valmistumisel ja lahendamisel ning välja selgitada, milline on riigi valmisolek, võimelüngad ja meetmed võimelünkade kaotamiseks. Eelnõuga muudetakse hädaolukorra riski hindamise protsess paindlikumaks. Kõik klassikalised riskihindamise elemendid (tõenäosus, tagajärg, riskiklass) säilivad, kuid nende määramine muudetakse etteantud vormide kasutamisega oluliselt lihtsamaks. Eelnõuga luuakse loogiline teekond alates võimaliku hädaolukorra määratlemisest kuni meetmete planeerimiseni ja vastutajateni. Eelnõu koostamisel on arvesse võetud rahvusvahelist praktikat (Soome, Rootsi, Norra, Holland), mida on kohendatud Eesti oludesse. Eelnõu loob eeldused kvaliteetse riskianalüüsi koostamiseks, mis on omakorda sisendiks hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel, elanikkonnakaitsemeetmete ja riskikommunikatsiooni läbiviimisel ning asutuste ja riigi tegevusvaru moodustamisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik Jaanus Heinsar ([email protected], tel 612 5256). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud sama osakonna õigusnõunikud Marion Mets (teenistussuhe peatunud) ja Kadi Tisler ([email protected], tel 612 5214). Eelnõu koostamiseks moodustas Siseministeerium riskianalüüsi töögrupi, kuhu kuulusid Välisministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti, Sisekaitseakadeemia, Häirekeskuse, Veterinaar- ja Toiduameti ja Keskkonnaameti esindajad. 1 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 1. juulil 2017. aastal jõustuva HOS-iga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Määruse eesmärk Määruse eesmärk on kehtestada uued hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 14 paragrahvist ja kuuest lisast. Eelnõu §-s 1 sätestatakse eelnõus kasutatud terminid. Välja on toodud terminid „stsenaarium“, „halvim tõenäoline stsenaarium“, „võimelünk“ ja „meede“. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on hädaolukorra riskianalüüs dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. Lõike 2 kohaselt koosneb riskianalüüs analüütilisest osast, võimeanalüüsist ja järeldustest. Võrreldes kehtiva riskianalüüsi koostamise juhendiga on uus analüüsi protsess loogiliselt seotud hädaolukorra lahendamise ja sellest tulenevate ennetavate meetmetega – meetmete planeerimiseks on vaja põhjalikult analüüsida nii hädaolukorra ennetamise, valmistumise kui lahendamisega seotud tegevusi. Täpsemalt seletab riskianalüüsi analüütilise osa ja võimeanalüüsi vahekorra lahti järgmine skeem: Riskianalüüsi analüütiline osa Võimeanalüüs Toimunud sündmuste Hädaolukorra ennetamiseks, analüüs valmistumiseks ja lahendamiseks (taustinfo, vajalikud tegevused vajalikud Tõenäosus toetavad materjalid ja statistika, Olemasoleva olukorra/ Meetmed Riskiklass ohuprogroosid, Stsenaarium võimekuse kirjeldus võimelünkade ekspertarvamuse kaotamiseks d jne. Toimunud sündmuste analüüsi alusel Tagajärjed Võimelüngad peavad tekkima sündmuste kõige tõenäolisemad stsenaariumid). Riskianalüüsi analüütilises osas analüüsitakse toimunuid sündmusi ning koostatakse prognoos, et sõeluda välja need sündmuse stsenaariumid, millele on mõistlik koostada eraldi halvim tõenäoline stsenaarium. Pärast halvima tõenäolise stsenaariumi (võib olla ka mitu) väljatöötamist, hinnatakse selle tõenäosust ja tagajärgi ning määratakse riskiklass. Kõikide 2 stsenaariumite jaoks tuleb koostada ka võimeanalüüs. Võimeanalüüs sisaldab tegevuste loetelu hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks, olemasoleva võimekuse kirjeldust, ülevaadet võimelünkadest ning meetmeid võimelünkade kaotamiseks. Lõike 3 kohaselt koostatakse riskianalüüsi analüütiline osa ja järeldused määruse lisas 1 kehtestatud vormil. Etteantud vormi vajalikkust arutati riskianalüüsi töögrupis ning leiti, et etteantud vormid lihtsustavad kogu riskianalüüsi koostamise protsessi ning võimaldavad erinevaid riskianalüüse omavahel paremini võrrelda. Etteantud vormi kasutamine on kohustuslik, kuid vastavalt vajadusele on võimalik seda riskianalüüsi koostamise käigus täiendada. Eelnõu §-s 3 sätestatakse, kes ja kuidas koostab riskianalüüsi. Lõike 1 kohaselt juhib riskianalüüsi koostamist HOS § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus, kes kaasab riskianalüüsi koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud. Kaasatavate asutuste nimekiri on jäetud lahtiseks, kuid oluline on, et juhtiv asutus kaasaks riskianalüüsi koostamisse kõik asutused, kellel on riskianalüüsi koostamiseks olulist informatsiooni. Lõike 2 kohaselt koostatakse riskianalüüs kolmes etapis. Esimeses etapis koostatakse riskianalüüsi analüütiline osa. Teises etapis koostatakse võimeanalüüs, kus analüüsitakse tegevusi ja võimet hädaolukorra ennetamisel, valmistumisel ja lahendamisel. Kolmandas etapis kirjeldatakse riskianalüüsi järeldusi, kus esitatakse kokkuvõtvalt peamised hädaolukorraga seotud tegevused, võimelüngad ja meetmed, ning tehakse ettepanek hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks ja varude moodustamiseks. Eelnõu §-s 4 sätestatakse, mida riskianalüüsi analüütiline osa peab sisaldama. Analüütilise osa koostamiseks on eraldi ette antud ka vorm. Punkti 1 kohaselt esitatakse sündmuse liigid, mis võivad põhjustada hädaolukorra. Riskianalüüsi koostamise käigus tuleb täpselt välja tuua, milliseid sündmuseid hakatakse analüüsima. Näiteks ulatusliku päästesündmuse puhul vaadatakse:  kõiki tulekahjusid, plahvatusi, varinguid;  kõiki kiiret lahendamist vajavaid keskkonnaõnnetusi maismaal, rannikul ja siseveekogudes;  kõiki loodusõnnetustest tulenevaid päästesündmusi;  kõiki transpordiõnnetusi maismaal ja siseveekogudes, seal hulgas lennuõnnetusi maismaal ja laevaõnnetusi sadamas. Siinkohal on oluline märkida, et lennuõnnetuste lahendamist merel ja piiriveekogudes, samuti avamerel toimuvate laevaõnnetuste lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet. Sündmuse liikide kirjeldamisel on oluline, et kõik ohud saaksid kaardistatud. Vältida tuleb olukorda, et mõni oht jääb kahe sündmuse vahele nn halli alasse, mistõttu ei arvestata seda riskianalüüside koostamisel. 3 Punkti 2 kohaselt esitatakse hädaolukorra määratlus, täpsustades, millist sündmust kirjeldatakse. Määratletakse ka peamised näitajad, mille poolest erineb tavaolukord hädaolukorrast. Hädaolukorra riskianalüüsi kontekstis on sellise erisuse tegemine olulise tähtsusega, kuna vastasel juhul ei keskenduks sündmuste analüüs hädaolukorra mõõtu sündmustele. Varasemalt koostatud riskianalüüside fookuses on sageli olnud tavasündmused ning hädaolukordade analüüsimine on jäänud pigem tahaplaanile. Hädaolukorra mõiste on defineeritud HOSi § 2 lg-s 1: Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse katkestus, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist, põhjustab suure varalise kahju, suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus, rakendada tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust ning kaasata tavapärasest oluliselt rohkem isikuid ja vahendeid. HOSi definitsioon on seega üldine ja ei fikseeri arvväärtusi. Samas alati ei anna arvväärtuste kehtestamine ka lisandväärtust – näiteks hädaolukorra määratlemise kontekstis pole vahet, kas hukkunuid on 49 või 51 (juhul kui hädaolukorra piiriks on kehtestatud 50 hukkunut). Mõlemal juhul on tegemist väga raske juhtumiga, mida võib käsitleda (kui riskianalüüs seda kinnitab) hädaolukorrana. Seetõttu on hädaolukorra määratlust väga keeruline siduda erinevate numbriliste väärtustega ning hinnangu andmisel tuleb arvestada ka teisi näitajaid – olukorra arengut ja arenemise kiirust, ressursimahukust, tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust vms näitajaid. Punktis 3 sätestatakse, et riskianalüüsis tuleb esitada toimunud sündmuste analüüs ning analüüsi toetav riigisisene ja rahvusvaheline statistika, kaardimaterjal, prognoos, eksperthinnang või muud andmed. Toimunud sündmuste analüüs on kaardistus, millised hädaolukorra määratlusega kooskõlas olevad sündmused on toimunud nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt. Viimasel juhul esitatakse informatsioon naaberriikide kohta või riikide kohta, mille tingimused vaatlusalustes küsimustes on Eestiga sarnased ja võrreldavad. Toimunud sündmuste analüüsi peaksid vajadusel illustreerima kõik toetavad materjalid (statistika, kaardimaterjalid, analüüsid, graafikud, skeemid jne). Analüüs võib sisaldada eksperthinnanguid, mis lisatakse riskianalüüsile. Toimunud sündmuste põhjal peaks võimaluse korral koostama ka prognoosi. Toimunud sündmuste analüüs ja prognoos peavad olema tööriistad, mille alusel töötatakse välja riskianalüüsi stsenaariumid. Punkti 4 kohaselt esitatakse riskianalüüsis sündmuse stsenaarium ja selle kirjeldus. Oluline on siinkohal, et sündmuse stsenaariumi kirjeldus oleks piisavalt selge ja ammendav, sest selle alusel toimub tõenäosuse ja tagajärgede arvutamine ja riskiklassi määramine. Punkt 5 sätestab, et riskianalüüsis esitatakse sündmuse stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang. Riskianalüüsis tuleb hinnata iga stsenaariumi toimumise tõenäosust ja selle tagajärgi. Tõenäosuse ja tagajärgede hindamine toimub määruse lisas toodud tabelites olevate näitajate alusel. 4 Stsenaariumi riskiklass (punkt 6) määratakse stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede alusel. Riskiklassi abil on võimalik reastada erinevad stsenaariumid ning teha põhjendatud otsuseid erinevate meetmete rakendamiseks. Eelnõu §-s 5 sätestatakse stsenaariumite koostamise põhimõtted. Juhtiv asutus (lõige 1) peab koondama sündmuse analüüsimiseks vajalikud andmed ning koostama kogutud andmete ja ekspertarvamuse põhjal halvima tõenäolise sündmuse stsenaariumi, mis võib põhjustada hädaolukorra. Analüüsi tulemusel võidakse jõuda järelduseni, et mõned stsenaariumid ei arene ilmselt edasi hädaolukorraks. Eraldi tuleb välja tuua, kas stsenaarium põhineb toimunud sündmuste analüüsil või ekspertarvamusel. See tähendab, et kui stsenaariumi koostamise lähteandmed muutuvad, võib see automaatselt tähendada stsenaariumi täiendamise või uue stsenaariumi koostamise vajadust. Halvima tõenäolise stsenaariumi koostamine on riskihindamises levinud rahvusvaheline praktika. Kasutatakse väljendit ka „halvim usutav stsenaarium.“ Eelnõu järgi peab analüüsitav halvim stsenaarium olema tõenäoline, mis tähendab, et võimalik halvim stsenaarium tuleb piiritleda kindla ajaraami, koha ja ulatusega (nn tõenäolise ja usutava juhtumiga). See tagab, et halvim stsenaarium on realistlik. Lõiked 2 ja 3 annavad riskianalüüsi koostajale võimaluse stsenaariume ühendada või koostada ühe sündmuse kohta mitu stsenaariumi. Näiteks sündmuse „ulatuslik päästesündmus“ puhul on võimalik koostada üks stsenaarium keemiaõnnetuse kohta X kohas ja teine ulatusliku metsatulekahju kohta Y kohas. Samas võib koostada ühise stsenaariumi mere- ja rannikureostusele. Juhul kui Läänemerel toimub ulatuslik naftareostus (ulatuslik politseisündmus), siis suure tõenäosusega jõuavad naftaproduktid ka rannikule (ulatuslik päästesündmus) ja seetõttu muutub koordineeritud lahendamine väga oluliseks. Sündmusteüleste stsenaariumite koostamine aitab neid stsenaariumeid paremini siduda ka õppustega. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse stsenaariumi tõenäosuse hindamise põhimõtted. Stsenaariumi tõenäosuse hindamisel on võimalik tugineda riigisisesele statistikale, rahvusvahelisele statistikale ning ekspertarvamusele. Juhtiv asutus otsustab, milline allikas on kõige asjakohasem. Selline paindlik lähenemine annab juhtivale asutusele võimaluse kasutada kõige sobivamat allikat, kuna teatud sündmuste puhul on olemas usaldusväärne statistika (nt ilmastikusündmused), teistel juhtudel on vajalik aga ekspertarvamus (nt pahatahtlikud sündmused). Stsenaariumi tõenäosust (lõige 2) hinnatakse määruse lisas 2 ja alljärgnevalt toodud skaala järgi. 5 Täheline A B C D E väärtus Sõnaline Väga väike Väike Keskmine Suur Väga suur väärtus Kriteerium Harvemini Üks kord 50 Üks kord 20 Üks kord 5 – Tihemini kui kui üks kord – 100 aasta – 50 aasta 20 aasta üks kord 5 100 aasta jooksul jooksul jooksul aasta jooksul jooksul Tõenäosuse arvutamise skaala on tehtud võimalikult lihtsaks, et see võimaldaks arvestada nii minevikus toimunud sündmusi kui ka prognoose. Skaala aluseks on Soome rahvusliku riskianalüüsi tõenäosuse mudel, kuid selle skaalat on kohendatud oluliselt väiksemale ajaraamile (Soome puhul algas skaala „Harvemini kui üks kord 1000“ aasta jooksul ja lõppes „Tihemini kui üks kord 10 aasta jooksul“). Tõenäosuse arvutamise lõplik skaala lepiti kokku riskianalüüsi töögrupis. Eelnõu §-s 7 kehtestatakse stsenaariumi tagajärgede arvutamise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt hinnatakse stsenaariumi tagajärgi alljärgnevates kategooriates. 1) Inimeste elu ja tervis:  surnud – otseselt hädaolukorra tõttu hukkunud inimesed;  vigastatud või haigestunud – otseselt hädaolukorra tõttu vigastatud või haigestunud inimesed;  evakueeritud – otseselt hädaolukorra tõttu evakueeritud inimesed. 2) Vara:  otsene rahaline kulu – rahaline kulu, mida on võimalik välja arvutada (hädaolukorra lahendamise kulud, füüsilise vara hävinemine jne);  kaudne rahaline kulu – kulu, mida ei ole võimalik rahaliselt välja arvutada (nt riigi maine ja usaldusväärsus, riigi maine langusest tingitud mõju majandusele, kultuuriväärtuste hävinemine jms). 3) Looduskeskkond:  ulatus – otseselt hädaolukorra tõttu keskkonnakahjustusi saanud ala km2;  kestvus – keskkonnakahjustuse ajaline pikkus. 4) Elutähtsad teenused:  otseselt mõjutatud teenuste arv – hädaolukorrast otseselt mõjutatud elutähtsate teenuste arv. Elutähtsate teenuste omavahelist ristsõltuvust ei ole vaja arvestada. Arvesse võib võtta ka üldhuviteenuseid, kuid sellisel juhul tuleb eraldi välja tuua nende arvestamise põhjus;  kestvus – maksimaalne elutähtsa teenuse katkestuse kestvus. Kuna katkestuse kestvus võib erinevate elutähtsate teenuste puhul oluliselt erineda (nt kohalike teede läbitavus taastatakse tundidega, kuid elektrivarustus nädalatega), siis on juhtival asutusel 6  võimalik raskusastme määramisel tugineda kas keskmisele või kõige pikemale katkestusele. Lõige 2 sätestab stsenaariumi tagajärgede hindamise alused. Stsenaariumi tagajärgede hindamise mudel tugineb Soome ja Norra praktikatele, mida on kohandatud Eesti oludesse. Täpsed tagajärgede arvutamise raskusastmed kehtestatakse määruse lisas 3 alljärgnevalt. Tagajärgede hindamise raskusastmed Raskusaste 1 2 3 4 5 Sõnaline väärtus Vähetähtis Kerge Raske Väga Katastroofiline raske I Elu ja tervis Surnud (arv) <= 5 6-15 16-50 51-200 > 200 Vigastatud või <= 15 16-45 46-150 151-600 > 600 haigestunud (arv) Evakueeritud (arv) <= 50 51-200 201-500 501-2000 > 2000 II Vara Otsene rahaline <1 1-10 11-50 51-100 > 100 kulu (mln EUR) Kaudne rahaline Vähetähtis Väike Suur Väga suur Katastroofiline kulu III Looduskeskkond Mõju ulatus (km2) <1 1-10 11-100 101-1000 > 1000 Mõju kestvus <1 kuu 1-6 kuud 6-12 kuud 1-3 aastat > 3 aasta IV Elutähtsad teenused Otseselt mõjutatud 0-1 2-3 4-5 6-7 =>8 teenuste arv Kestvus < päev 1-6 1–2 2 nädalat Üle 1 kuu päeva nädalat kuni 1 kuu Tagajärgede koondhinnang (arvutuslik) Tagajärgede koondhinnang (töögrupi otsusel): Tagajärgede arvutamisel tuleb igas mõõdikus valida raskusaste. Kui näiteks stsenaariumi kohaselt on hukkunud kuni 150, siis valitakse raskusastmeks 4 (väga raske). Selline hindamine tehakse kõikide mõõdikute puhul. Tagajärgede koondhinnang saadakse, kui liita kõikide mõõdikute numbrilised väärtused kokku ning saadud summa jagada mõõdikute koguarvuga. Vajadusel koondhinnangu arvuline väärtus ümardatakse. Tagajärgede hindamine peaks olema üldjuhul kooskõlas stsenaariumi kirjeldusega – kui stsenaariumi kirjelduses on kuni 10 hukkunut, siis peaks see väljenduma ka tagajärgede raskusastmete määramisel. Samas, kuna tagajärgede raskusastmete hindamine on subjektiivne, võib hindamisel olla märkimisväärseid erinevusi, mistõttu võib juhtiva asutuse 7 poolt kokkukutsutav töögrupp tagajärgede koondhinnangut ühe astme võrra tõsta või langetada (lõige 3). Tagajärgede arvutamise mõõdikute skaalad on võetud Soome rahvuslikust riskianalüüsist, kuid skaalat on kohendatud riskianalüüsi töögrupis Eesti oludele sobivaks. Näiteks tagajärgede raskusastmete määramisel tuleb arvesse võtta riigi suurust ja võimekust, sest erinevalt Eestist on mõne riigi puhul 10 000 inimese evakueerimine kõigest lokaalne sündmus. Lõikes 4 sätestatakse, et kui stsenaariumi tagajärgi ei ole võimalik olemasoleva mudeli kohaselt hinnata, võib selleks kasutada ka muud meetodit, mis kooskõlastatakse eelnevalt Siseministeeriumiga. Eelnõu §-s 8 sätestatakse stsenaariumi riskiklassi määramise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt määratakse riskiklass selle esinemise tõenäosuse ja tagajärje raskusastme järgi. Riskiklass määratakse määruse lisa 4 kohaselt. TAGAJÄRG Vähetähtis Väga raske Katastroofiline Kerge (2) Raske (3) (1) (4) (5) TÕENÄOSUS Väga suur (A) Keskmine Oluline Kõrge Väga kõrge Väga kõrge Suur (B) Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga kõrge Keskmine (C) Madal Keskmine Oluline Kõrge Kõrge Väike (D) Madal Keskmine Oluline Oluline Kõrge Väga väike (F) Madal Madal Keskmine Oluline Kõrge Määruse lisas toodud riskimaatriks on analoogne elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis kasutatavate riskiklassi tasemetega. Ühine riskimaatriks tagab, et kõikidele HOSi alusel hinnatavatele riskidele lähenetakse ühtsete põhimõtete alusel. Lõike 2 kohaselt võib juhtiv asutus kooskõlastatult asjassepuutuvate asutuste ja isikutega tõsta stsenaariumi riskiklassi ühe astme võrra, kui võimeanalüüsi käigus ilmnevad olulised võimelüngad. Riskiklass on oluline tööriist hindamaks, millised võimelüngad on kriitilised ja tuleb esmajärjekorras kaotada. Eelnõu §-s 9 sätestatakse võimeanalüüsi koostamise põhimõtted. Lõike 1 kohaselt tuleb võimeanalüüs koostada igale stsenaariumile. Lõike 2 kohaselt kirjeldatakse võimeanalüüsis kõiki tegevusi, mida tuleb teha hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks. Nimetud tegevusi tuleb kirjeldada koos 8 selgitusega, mida tegevus endas täpselt sisaldab. Kui kõik tegevused on kaardistatud, kirjeldatakse asutuste valmisolekut nendega tegeleda. Juhul kui vajalikud tegevused on asutuse valmisolekust suuremad, on tegemist asutuse võimelüngaga. Kui võimelüngad on kaardistatud, saab otsustada, kas riske aktsepteeritakse või planeeritakse meetmeid võimelünkade kaotamiseks. Lühidalt näeb see skeemil välja järgnev: Aktsepteerime riski Hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks Olemasolev valmisolek / võimed Võimelüngad vajalikud tegevused Meetmed võimelünkade kaotamiseks Lõikes 3 sätestatakse, et tegevustena kirjeldatakse muu hulgas hädaolukorra juhtimise, ohus oleva elanikkonna kaitsmise ja riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi. Juhtimine on läbiv tegevus kõikide sündmuste lahendamises ja riskianalüüs peab olema sisendiks hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisele. Elanikkonnakaitse ja riskikommunikatsiooni valdkonnad on kasvava tähtsusega teemad kriisireguleerimise valdkonnas ja seetõttu on oluline neile eraldi tähelepanu pöörata. Lõige 4 sätestab täpsemalt, milliseid võimeid tuleb iga tegevuse juures analüüsida. Analüüsida tuleb alljärgnevat:  Tehnika ja vahendite, sh tegevusvaru olemasolu ja piisavust. Hinnata tuleb, kas tegevuste jaoks on olemas piisavalt tehnikat ja vahendeid. Vahendite all mõeldakse ka tegevusvaru olemasolu (näiteks kütus), mis on vajalik tegevuse edukaks sooritamiseks ja mida võib olla keeruline või võimatu hädaolukorra ajal hankida.  Kas olukorra lahendamiseks on olemas vajalik isikkoosseis ehk kas inimesi on piisavalt.  Hinnatakse olukorra lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu ning vajadusel väljaõppe vajadust.  Hinnatakse regulatsioonide ja juhendite ajakohasust ning olemasolu ehk analüüsitakse kas kehtestatud on vajalikud töökorrad ning kas on olemas vajalikud kokkulepped. Lõike 5 kohaselt koostatakse võimeanalüüs määruse lisas 5 toodud vormil. Eelnõu §-s 10 esitatakse riskianalüüsi järeldused. Järeldused sisaldavad erinevatele stsenaariumitele ja võimeanalüüsidele tuginevat kokkuvõtet. Sealhulgas esitatakse ülevaade ennetamise, valmistumise ja lahendamise tegevustest; olemasolevast valmidusest ja võimekusest; olulisematest võimelünkadest; ning olulisematest meetmetest. Riskianalüüsi järeldused peavad kokku võtma kõik analüüsitavad stsenaariumid ja võimeanalüüsid ning andma hinnangu, millised koostatud stsenaariumid võivad areneda hädaolukorraks ja millised mitte. Sellise hinnangu andmine võib olla võimalik alles pärast võimeanalüüsi valmimist, kui selguvad riigi või reageerivate asutuste võimelüngad. Kui võimelünki ei ole ja kõik tegevused teostatakse vastavalt püstitatud ootustele, siis ei pruugi ka väga ulatuslik sündmus 9 hädaolukorraks areneda. Seetõttu saab lõpliku hinnangu, kas stsenaarium võib areneda hädaolukorraks, anda alles pärast võimeanalüüsi teostamist. Järeldused peavad ka välja tooma, millise stsenaariumi lahendamiseks on vaja koostada hädaolukorra lahendamise plaan, millised varud on vajalikud ning millise sündmuse realiseerumisel on vaja välja kuulutada eriolukord. Hädaolukorra lahendamise plaan tuleb koostada kõikidele stsenaariumitele, mis võivad edasi areneda hädaolukorraks. Eelnõu §-s 11 sätestatakse riskiankeedi täitmise kohustus. Riskiankeedi eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust teda ümbritsevatest riskidest ja ohtudest. Riskiankeet peab olema lihtne ja kergesti loetav, et eriteadmisteta kodanik saaks riskiankeedis olevast informatsioonist õigesti aru. Lõike 1 kohaselt tuleb riskiankeet koostada iga hädaolukorraks areneva sündmuse kohta. Nõue on seatud selleks, et riskiankeedid oleksid võimalikult lihtsad ja loetavad. Lõikes 2 sätestatakse, et juhtiv asutus peab avaldama riskiankeedi asutuse kodulehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast riskianalüüsi kinnitamist. Samuti on asutusele seatud kohustus tutvustada avalikkusele riskianalüüsi olulisemaid järeldusi. Sätte eesmärk on võimalikult laialdaselt informeerida inimesi võimalikest ohtudest, et tõsta inimeste teadlikkust ja valmisolekut. Juhtiv asutus võib ise otsustada, millise suhtluskanali ta avalikkusega suhtlemiseks valib. Oluline on, et analüüsi sisu jõuaks sihtgrupini. Erandina sätestatakse, et riigisaladust sisaldava riskianalüüsi riskiankeeti ei koostata. Lõike 3 kohaselt koostatakse riskiankeet määruse lisas 6 sätestatud vormil. Eelnõu §-s 12 kirjeldatakse riskianalüüsi kooskõlastamise ja kinnitamise põhimõtteid. Lõike 1 kohaselt tuleb riskianalüüs kooskõlastada kõikide koostamisel osalenud asutustega ja Siseministeeriumiga. Kooskõlastamise nõue tuleneb hea halduse tavast, mis tagab, et riskianalüüsi koostamiseks esitatud andmed on kontrollitud ja vastavad andmeid esitanud asutuse arvamusele. Kehtivas riskianalüüsi koostamise juhendis kooskõlastamise kohustust ei olnud. Kooskõlastamise kohustus on lisatud selleks, et riskianalüüs vastaks osapoolte ootustele ning et kõikidel osapooltel oleks võimalik oma seisukohti kaitsta. Muudatuse eesmärk on tõsta riskianalüüside kvaliteeti. Lõike 2 kohaselt kinnitatakse riskianalüüs juhtiva asutuse juhi käskkirjaga. Osapoolte kooskõlastuseta ei ole võimalik riskianalüüsi kinnitada. Sama põhimõte on sätestatud ka kehtivas määruses. Lõike 3 kohaselt edastatakse kinnitatud riskianalüüs teadmiseks Siseministeeriumile, Kaitsepolitseiametile ja Teabeametile. Riskianalüüsides ei analüüsita eraldi riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavaid ohte. Samas võib riskianalüüs või mõni selle osa anda 10 lisandväärtuse asutustele, kes selliseid ohte analüüsivad. Seetõttu on oluline, et riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtudega tegelevad asutused oleksid koostatud riskianalüüsidest teadlikud ja informeeritud. Eelnõu §-s 13 sätestatakse riskianalüüsi ajakohastamise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et juhtiv asutus peab regulaarselt hindama riskianalüüsi ajakohasust. Sätestatud on nõue, et riskianalüüs vaadatakse üle mitte harvemini kui üks kord kolme aasta jooksul. Lõikes 2 sätestatakse, et kui muutunud on eeldused, mis on aluseks kehtiva riskianalüüsi stsenaariumite väljatöötamisele ning tõenäosuse ja tagajärgede arvutamisele, tuleb riskianalüüsi vastavalt muutustele ajakohastada. Meid ümbritsevas keskkonnas võib alati toimuda muutusi ja seetõttu ei ole praktiline sätestada ainult ajaline kriteerium. Need muutused võivad olla nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised ja need võivad varem kinnitatud riskianalüüsi koostamise eelduseid muuta sedavõrd, et kogu analüütiline osa või osa sellest ei ole enam ajakohane või on vaja korrigeerida stsenaariumi ulatust või luua mõni täiesti uus stsenaarium või on vaja hinnata ümber tõenäosusi või tagajärgi. Kõiki neid muutusi peab riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus koostöös kõikide riskianalüüsi koostamisel osalenud asutustega hindama ja vajadusel täiendama riskianalüüsi. Lõikes 3 sätestatakse, et juhtiv asutus peab teavitama Siseministeeriumi läbiviidud hindamise tulemustest ning kui hindamise tulemusel on olnud vaja riskianalüüsi muuta, siis tuleb edastada ka täiendatud riskianalüüs. See tähendab, et juhtiv asutus teavitab kirjalikult iga kolme aasta tagant Siseministeeriumi, kas riskianalüüs on ajakohane. Teavitamise kohustus on lisatud selleks, et riskianalüüsi ülevaatamine toimuks regulaarselt ning juhtival asutusel ei jääks märkamata vahepeal toimunud muutused. Lõikega 4 antakse Siseministeeriumile õigus nõuda riskianalüüsi ajakohastamist, kui riskianalüüsi ajakohastamine on ununenud või kui on toimunud riigisiseseid ja rahvusvahelisi looduskeskkonna, taristu või muid olulisi muutusi, mille tõttu on oluline hinnata kehtiva riskianalüüsi sobivust. Eelnõu §-s 14 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kaht uut terminit: „võimeanalüüs“ ja „võimelünk“. Terminit „võimeanalüüs“ kasutatakse ka „Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020“. Võimeanalüüs kirjeldab hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, asutuste valmisolekut, võimelünki ja meetmeid, meetmete hinnangulist maksumust ning meetmete eest vastutavaid asutusi. Ka terminit „võimelünk“ on enne kasutatud „Siseturvalisuse arengukavas 2015–2020“. Termin „võimelünk“ tähendab käesoleva määruse 11 tähenduses hädaolukorda lahendava asutuse või seotud osapoolte täielikku või osalist suutmatust viia läbi hädaolukorra lahendamiseks vajalikke tegevusi. Seotud osapoolteks võivad olla näiteks kaasatud asutused, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja avalikkus laiemalt. Eelnõus kasutatakse ka terminit „stsenaarium“, mida kehtivas määruses ei kasutata. Termin ei ole õigusruumis uus, näiteks kasutatakse terminit autoriõiguse seaduses tähenduses „(filmi, balleti, pantomiimi) sündmustiku kirjeldus“ ning siseministri 1. septembri 2010. aasta määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ tähenduses „võimalik või eeldatav sündmuse arengukäik“. Ka eelnõus kasutatakse terminit viimatinimetatud tähenduses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub otsene seos Euroopa Liidu õigusega. 6. Määruse mõjud Hetkel reguleerib hädaolukorra riskide hindamist 18.02.2010 vastu võetud siseministri määrus nr 5 „Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhend“. Määruse jõustumisega säilivad kõik klassikalised riskianalüüsi elemendid (tõenäosus, tagajärg, riskiklass). Määruse jõustumisega seotud olulisemad muudatused on:  riskianalüüside arv väheneb;  riskide hindamine ühe analüüsi vaates muutub detailsemaks;  juhtivale asutusele kaasneb riskiankeedi avalikustamise ja sellest teavitamise kohustus. Määruse alusel koostatud riskianalüüsid avaldavad kaudset positiivset mõju ühiskonna turvalisusele, kuna stsenaariumite koostamine võimaldab riigil ja asutustel täpsemalt valmistuda hädaolukorrani viivateks sündmusteks. Samuti luuakse loogiline teekond alates hädaolukorra määratlemisest kuni meetmete planeerimiseni, mille abil peaks kõikidel riskianalüüsi koostamise osapooltel tekkima arusaadavam pilt kogu riskihindamise protsessist. See ongi üheks uue metoodika koostamise peamiseks eesmärgiks. Muudatused mõjutavad otseselt neid riigiasutusi, kes hakkavad käesoleva määruse alusel riskianalüüse koostama (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet ning Veterinaar- ja Toiduamet). Samas on mõju ulatus väheoluline, kuna ka hetkel kehtiva määruse kohaselt on nimetatud asutused seotud riskianalüüside koostamisega. Pigem peaks hädaolukorra riskianalüüse koostavate asutuste töökoormus vähenema, kuna võimeanalüüsi peab koostama vaid olulise ja sellest kõrgema riskiklassiga stsenaariumitele (kehtiva määruse järgi pidi ennetavaid ja leevendavaid meetmeid analüüsima kõikides riskianalüüsides). Samuti saab juhtiv asutus otsustada, milliseid stsenaariumeid tuleks koostada. Määrus ei avalda mõju kohalikele omavalitsustele, kuna neid kaasatakse riskihindamise protsessi ainult vastavalt vajadusele (sarnaselt kehtiva määrusega). 12 Riskianalüüsi kokkuvõttena koostatakse riskiankeet. Selline kohustus on olemas ka kehtivas määruses, kuid uue määruse järgi on riskiankeedil nüüd selge ülesanne – tõsta avalikkuse teadlikkust teda ümbritsevatest riskidest ja ohtudest. Määrusega nähakse ette, et asutused peavad avalikkusele tutvustama riskianalüüside olulisemaid järeldusi. Kehtivas määruses sellist kohustust ei olnud. Muudatus on vajalik, sest avalikkuse teavitamine aitab muuta ühiskonda turvalisemaks. Inimeste ja ettevõtete teadlikkus neid ümbritsevatest ohtudest on suurem. Uuel kujul riskianalüüside koostamiseks on vaja riskianalüüse koostavaid asutusi koolitada. Selleks koostab Siseministeerium riskianalüüsi koostamise juhendmaterjali ning korraldab riskianalüüsi koostamisega seotud ametnikele koolituse. Muudatus: Juhtivad asutused peavad koostöös kaasatud asutustega koostama võimalikud sündmuse stsenaariumid ja võimeanalüüsi olulise ning sellest kõrgema riskiklassiga stsenaariumitele. Mõju valdkond: Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldus. Sihtrühm: Väike. Riigiasutused, kes peavad riskianalüüse koostama. Mõju ulatus: Väike. Olulisi muutusi ei kaasne. Riske analüüsitakse ja meetmeid planeeritakse ka kehtiva korralduse alusel. Mõju avaldumise sagedus: Väike. Avaldub vaid ühekordselt uue süsteemi juurutamisel, sest uus riskianalüüsi metoodika tuleb asutustel selgeks õppida. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Väike. Negatiivse iseloomuga mõjud on väikesed. Võimeanalüüsi koostamine uue metoodika alusel võib ühekordselt suurendada juhtivate asutuste töökoormust. Muudatus: Juhtiv asutus on kohustatud avalikkusele tutvustama riskianalüüsi olulisemaid järeldusi. Mõju valdkond: Riigi julgeolek, ühiskonna turvalisus. Sihtrühm: Väike. Riskianalüüside koostamist juhtivad asutused. Kaudselt on mõjutatud avalikkus, kes saab parema ülevaate teda ümbritsevatest riskidest. Mõju ulatus: Väike. Olulisi muutusi ei kaasne, teavitamise tegevusi on võimalik siduda asutuste praeguste kommunikatsioonitegevustega. Mõju avaldumise sagedus: Väike. Avalikkust teavitatakse pärast riskianalüüsi koostamist või uuendamist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Väike. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Võib esineda ühekordset töökoormuse kasvu kui riskiankeedid esimest korda avalikustatakse. Kokkuvõttes on määruse rakendamisega kaasnev mõju väheoluline. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid. Kulud on kaetavad asutuste olemasolevatest eelarvetest, sest määruse rakendamisega ei kaasne töökoormuse 13 kasvu. Samuti pole vaja rakendada täiendavaid töötajaid. Juhendmaterjalide koostamise ja koolituse korraldamise kulud kaetakse Siseministeeriumi eelarvest. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Määrus jõustub samal ajal HOSiga. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi valitsemisala asutustele. 14  EELNÕU 8.02.2017 SISEMINISTER MÄÄRUS Hädaolukorra riski hindamise nõuded ja riskianalüüsi koostamise kord Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Terminid (1) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. (2) Halvim tõenäoline stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on kõige raskemate tagajärgedega võimalik stsenaarium, mis on piiritletud kindla aja ja piirkonnaga. (3) Võimelünk käesoleva määruse tähenduses on hädaolukorda lahendavate või lahendamisele kaasatud asutuste ja isikute täielik või osaline suutmatus viia läbi hädaolukorra ennetamiseks või valmistumiseks või lahendamiseks vajalikke tegevusi. (4) Meede käesoleva määruse tähenduses on tegevus, mille eesmärk on parandada asutuste või isikute valmisolekut hädaolukorda ära hoida või seda paremini lahendada. § 2. Hädaolukorra riskianalüüs (1) Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. (2) Riskianalüüs koosneb analüütilisest osast, võimeanalüüsist ja järeldustest. (3) Riskianalüüsi analüütiline osa ja järeldused koostatakse käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud vormil. § 3. Riskianalüüsi koostamine (1) Riskianalüüsi koostamist juhib hädaolukorra seaduse § 9 lõike 1 alusel määratud hädaolukorra riskianalüüsi koostamist juhtiv asutus (edaspidi juhtiv asutus), kes kaasab riskianalüüsi koostamisse asjassepuutuvad asutused ja isikud. (2) Riskianalüüs koostatakse kolmes etapis. Esimeses etapis koostatakse riskianalüüsi analüütiline osa, teises etapis koostatakse võimeanalüüs ning kolmandas etapis kirjeldatakse riskianalüüsi järeldusi. § 4. Riskianalüüsi analüütiline osa 1 Riskianalüüsi analüütilises osas esitatakse: 1) sündmuse liigid, mis võivad põhjustada hädaolukorra; 2) hädaolukorra määratlus; 3) toimunud sündmuste analüüs ning analüüsi toetav riigisisene ja rahvusvaheline statistika, kaardimaterjal, prognoos, eksperthinnang või muud andmed; 4) sündmuse stsenaarium ja selle kirjeldus; 5) stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang; 6) stsenaariumi riskiklass. § 5. Stsenaariumi koostamine (1) Juhtiv asutus koondab sündmuse analüüsimiseks vajalikud andmed ning koostab saadud andmete ja ekspertarvamuse põhjal halvima tõenäolise sündmuse stsenaariumi, mida vajadusel täiendatakse regionaalsete või muude osadega. (2) Ühe sündmuse kohta võib vajadusel koostada mitu stsenaariumi. (3) Kui analüüsi käigus tuvastatakse, et kahe või enama sündmuse mõju ja tagajärg on sarnased, siis võib stsenaariumid ühendada ning koostada sündmuste kohta ühe stsenaariumi. § 6. Stsenaariumi tõenäosuse hindamine (1) Stsenaariumi tõenäosuse hindamisel tuginetakse riigisisesele ja rahvusvahelisele statistikale ning ekspertarvamusele. (2) Stsenaariumi tõenäosust hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 sätestatud skaala järgi. § 7. Stsenaariumi tagajärgede hindamine (1) Stsenaariumi tagajärgi analüüsitakse järgmistest valdkondadest lähtuvalt: 1) inimeste elu ja tervis; 2) vara; 3) looduskeskkond; 4) elutähtsad teenused. (2) Stsenaariumi tagajärgi hinnatakse määrates nende raskusastmed ning tagajärgede koondhinnang esitatakse käesoleva määruse lisa 3 kohaselt. (3) Kui stsenaariumil on väga erinevate raskusastmetega tagajärjed, võib juhtiv asutus kooskõlastatult kaasatud asutuste ja isikutega käesoleva määruse lisa 3 kohaselt arvutatud tagajärgede koondhinnangut ühe astme võrra tõsta või langetada. (4) Kui stsenaariumi tagajärgi ei ole võimalik käesoleva määruse lisa 3 kohaselt hinnata, võib selleks kasutada ka muud meetodit, mis kooskõlastatakse eelnevalt Siseministeeriumiga. § 8. Stsenaariumi riskiklassi määramine (1) Igale stsenaariumile määratakse riskiklass selle esinemise tõenäosuse ja tagajärje raskusastme järgi käesoleva määruse lisa 4 kohaselt. 2 (2) Juhtiv asutus võib kooskõlastatult kaasatud asutuste ja isikutega tõsta stsenaariumi riskiklassi ühe astme võrra, kui võimeanalüüsi käigus ilmnevad olulised võimelüngad. § 9. Võimeanalüüs (1) Igale stsenaariumile koostatakse võimeanalüüs. (2) Võimeanalüüsis kirjeldatakse hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, kirjeldatakse lahendavate asutuste ja seotud osapoolte valmisolekut, selgitatakse välja võimelüngad, kirjeldatakse võimelünkade kaotamise meetmed ja nende hinnanguline maksumus ning tuuakse välja nende täitmise eest vastutavad asutused. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustena kirjeldatakse muu hulgas hädaolukorra juhtimise, ohus oleva elanikkonna kaitsmise ning riskikommunikatsiooniga seotud tegevusi. (4) Iga tegevuse juures analüüsitakse: 1) tehnika ja vahendite, sealhulgas tegevusvaru olemasolu ja piisavust; 2) olukorra lahendamiseks vajaliku isikkoosseisu olemasolu; 3) olukorra lahendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste olemasolu ning vajadusel väljaõppe vajadust; 4) regulatsioonide ja juhendite olemasolu ning ajakohasust. (5) Võimeanalüüs koostatakse käesoleva määruse lisa 5 kohaselt. § 10. Riskianalüüsi järeldused Riskianalüüsi järeldustes esitatakse: 1) kokkuvõte ennetamise, valmistumise ja lahendamise tegevustest; 2) kokkuvõte olemasolevast valmidusest ja võimekusest; 3) kokkuvõte olulisematest võimelünkadest; 4) kokkuvõte olulisematest meetmetest; 5) hinnang, millised sündmuse stsenaariumid võivad areneda hädaolukorraks; 6) hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist; 7) ettepanekud, milliste sündmuse stsenaariumite jaoks on vaja koostada hädaolukorra lahendamise plaan; 8) hinnang, millised hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste ja isikute varud ning riigi tegevusvaru on vaja moodustada. § 11. Riskiankeedi täitmine (1) Riskianalüüsi kokkuvõttena täidetakse iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta riskiankeet. (2) Juhtiv asutus avaldab riskiankeedi asutuse kodulehel hiljemalt kahe nädala jooksul pärast riskianalüüsi kinnitamist ning tutvustab avalikkusele riskianalüüsi olulisemaid järeldusi. Riigisaladust sisaldava riskianalüüsi riskiankeeti ei koostata. (3) Riskiankeet koostatakse käesoleva määruse lisa 6 kohaselt. 3 § 12. Riskianalüüsi kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Riskianalüüs kooskõlastatakse selle koostamisel osalenud asutuste ja Siseministeeriumiga. (2) Hädaolukorra riskianalüüsi kinnitab juhtiva asutuse juht käskkirjaga. (3) Kinnitatud riskianalüüs edastatakse teadmiseks Siseministeeriumile, Kaitsepolitseiametile ja Teabeametile. § 13. Riskianalüüsi ajakohastamine (1) Juhtiv asutus hindab regulaarselt, aga mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul riskianalüüsi ajakohasust ning täiendab vajaduse korral riskianalüüsi. (2) Kui muutunud on eeldused, mis on aluseks kehtiva riskianalüüsi stsenaariumite väljatöötamisele ning tõenäosuse ja tagajärgede arvutamisele, tuleb riskianalüüsi vastavalt muutustele ajakohastada. (3) Juhtiv asutus teavitab Siseministeeriumi kirjalikult lõikes 2 nimetatud hindamise tulemustest ning edastab täiendatud riskianalüüsi. (4) Kui juhtiv asutus ei alusta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud oluliste asjaolude muutumise tõttu riskianalüüsi uuendamist, on Siseministeeriumil õigus nõuda riskianalüüsi uuendamise alustamist ning uuendatud riskianalüüsi esitamist. § 14. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. juulil 2017. aastal. Andres Anvelt Siseminister Lauri Lugna Kantsler 4 Lennuamet Meie 05.04.2017 nr 2-15/2017/17-2972 Hädaolukorra seaduse rakendusaktide eelnõude kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab arvamuse avaldamiseks Siseministeeriumi poolt kooskõlastamiseks esitatud hädaolukorra seaduse rakendusaktide eelnõud ja seletuskirjad. Palume esitada oma arvamus hiljemalt 2017. aasta 12. aprilliks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks kantsler /*Lisaadressaadid: Maanteeamet Riigi Infosüsteemi Amet Tehnilise Järelevalve Amet Veeteede Amet Rando Paurson 639 7660 [email protected] Harju 11 / 15072 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158