Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 21. aprill 2017 nr 1-3/17/1069 Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD OÜ-le Väo Paas (registrikood 10055887, aadress Lagedi tee 16, Veneküla, Rae vald, 75325 Harju maakond) on antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 07.05.2003 käskkirjaga nr 310 „Maavara kaevandamise loa andmine OÜ-le Väo Paas“ Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks maavara kaevandamise luba KMIN-061, mis kehtib kuni 06.05.2017. OÜ Väo Paas (edaspidi ka taotleja) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa KMIN-061 muutmise taotluse (edaspidi taotlus; saabunud 06.05.2016, reg nr 14-5/16/4275). Taotlusega soovitakse pikendada kaevandamisloa KMIN-061 kehtivusaega 5 aasta võrra. Muude loa tingimuste muutmist ei taotleta. Vastavalt 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 130 lõikele viib seaduse jõustumise ajal pooleli olnud Keskkonnaministeeriumi menetlused üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmiseks lõpule Keskkonnaamet. Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldis, pindalaga 42,14 ha ja teenindusmaa pindalaga 47,99 ha, asub Harjumaal Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas Lagedi tee 16a kinnistul (katastrinumbriga 78403:3130890) ja Rae vallas Veneküla külas Lagedi tee 16 // Tondi-Väo karjäär kinnistul (katastrinumbriga 65301:011:0132). Kaevandajaks on OÜ Väo Paas. 01.04.2017 seisuga on mäeeraldisega seotud lubjakivi aktiivse tarbevaru suuruseks 205,095 tuhat m3, mis on kogu ulatuses ka kaevandatav varu. Maavara kasutatakse ehituskivina ja ehituskillustiku toormeks. Taotluse on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (07.09.2016 kiri nr 9-3/16/16812). Mäeeraldise idaosas asub puurkaev keskkonnaregistri koodiga PRK0053487, mille sanitaarkaitsevöönd on 10 m. Veeseaduse kohaselt on sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Mäeeraldise teenindusmaa idaosas asub geodeetiline märk 396 (VID kood 49517, kaitsetsoon 3 m). Taotlusele on lisatud Maa-ameti geodeesia osakonna kooskõlastus, mille kohaselt tuleb punkt säilitada või tuleb kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga, kas nemad on nõus selle punkti likvideerimisega. Teenindusmaa lõunaservas asub geodeetiline märk T044(4601) (VID kood 49306, kaitsetsoon 3 m. Taotlusele on lisatud Maa-ameti geodeesia osakonna kooskõlastus, mille kohaselt võib märgi T044(4601) likvideerida, juhul kui märk asendatakse. Mäeeraldise põhjaosa läbivad elektrimaakaabelliinid AS BALTIFALT:LOO (VID kood KKL43174303), Kõrgepingeliin (VID koodid: E18, E19 ja E20) ja AS-le Tallinna Soojus kuuluv sideehitis Madalpinge sidekaabel (VID kood S8). Lisaks asub mäeeraldise kirdeosas elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AIAOTSA:LOO (VID kood K43732150) osa. Hetkel kehtiva maavara kaevandamise loa taotluse juures oleva OÜ Väo Paas 27.09.2011 kirja nr 27 kohaselt on eelnimetatud elektriliini osa tegelikult demonteeritud. Maavara kaevandamise loa taotlus on 26.05.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Harju elu 03.06.2016. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 26.05.2016 OÜ-d Väo Paas, Tallinna Linnavalitsust, Rae Vallavalitsust, Lasnamäe Linnaosa Valitsust ja Tallinna Keskkonnaametit. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Keskkonnaamet saatis 10.01.2017 kirjaga 12-2/17/767 maavara kaevandamise loa muutmise taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohalikele omavalitsustele. Tallinna Keskkonnaamet nõustus 06.02.2017 kirjaga nr 6.1-7.2/35-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.02.2017 numbriga 12-2/17/767-2) maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamisega Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Tallinna Keskkonnaamet nõustus Tondi-Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa pikendamisega järgnevatel tingimustel: 1. Mäeeraldise teenindusmaa idaosas paikneva geodeetilise märgi 396 (VID kood 49517) likvideerimine kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. 2. Puurkaevude PRK0000043 ja PRK0053487 likvideerimise korral juhinduda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või –augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. 3. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. 4. Teostada vähemalt kaks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi seadmete maksimaalsel võimsusel ja koos töötamisel. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavad mõõtmised vastavalt vajadusele. Mõõtmiste tulemused esitada Tallinna Keskkonnaametile. 5. Purustus-sorteerimissõlmede töö korralduses, puuraukude rajamisel ja hüdrovasaraga töötamisel lähtuda ilmastikutingimustest (tuule suund ja kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõua tuul üle 10 m/s, pikk kuiv periood), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni tolmu saastamisega, peatada tööd või võtta koheselt täiendavad meetmed tolmu leviku vältimiseks. 6. Laadimistöödel peab puistekõrgus olema minimaalne. Kukkumiskõrgus ei tohi olla rohkem kui 1 m. 2 (8) 7. Piirata veokite liikumise kiirust karjääris ja niisutada regulaarselt karjääri teid ning teenindusplatse. 8. Purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. 9. Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Ajavahemikul 01. aprill - 30. november teostada igakuiselt tolmutaseme mõõtmised. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ning hajuvusele ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Mõõtepunkt peab asuma saasteallikatest allatuult. Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste ajal territooriumil toimunud tegevused ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmistulemused esitada Tallinna Keskkonnaametile. 10. Puurimis- ja lõhkamistööd (sh tööd hüdrovasaraga) on keelatud öisel ajal kell 22.00 kuni 06.00, vastavalt korrakaitse seaduse § 56 lõige 2. Soovituslikult võiks need teostada ajavahemikul kell 09.00-17.00. Samuti on puurimis- ja lõhkamistöö keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Töid on keelatud teostada lõuna tuule korral. Keskkonnaamet edastas Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud arvamuse 06.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/767-3 OÜ-le Väo Paas seisukoha avaldamiseks, kuna Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud täiendavad tingimused on oluliselt erinevad kaevandamisloas KMIN-061 seatud tingimustest. OÜ Väo Paas esitas omapoolse seisukoha 20.02.2017 kirjaga nr 8 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.02.2017 nr 12-2/17/767-5 all) ning on seisukohal, et puurkaev PRK0000043 ei paikne neile kuuluval mäeeraldisel ning sellekohasest andmebaaside ebakõlast teavitati karjääri korrastamise KMH koostamise käigus ka Keskkonnaametit. Lisaks selgitati, et katenditöid ei ole planeeritud ja huumusmulla teisaldamist ei toimu. Mäeeraldise piires ammendub varu eeldatavalt 2017. aasta II kvartali lõpuks ja kaevandamise loa pikendamine on vajalik karjääri korrastamise jaoks. OÜ Väo Paas märkis, et Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud seire tingimused on juba kajastatud nii kehtivas kaevandamisloas KMIN-061 kui ka õhusaasteloas L.ÕV.HA-55196. Seoses sellega ei pea ettevõte otstarbekaks dubleerida Tallinna Keskkonnaameti esitatud õhusaaste seiretingimusi pikendatavas kaevandamisloas. Keskkonnaamet arvestab Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud tingimustega ning OÜ Väo Paas esitatud arvamusega ning kaalub täiendavate tingimuste seadmise vajadust punktis 2.5. Rae Vallavalitsus nõustus 07.02.2017 korraldusega nr 243 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.02.2017 numbriga 12-2/17/767-4) maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamisega Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel. Keskkonnaamet saatis 23.03.2017 maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse arvamuse avaldamiseks maavarade komisjonile, kes nõustus 27.03.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-36 maavara kaevandamise loa pikendamisega Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel tingimusel, et asjakohastatakse maavara kaevandamise loale lisatavaid täiendavaid tingimusi ning täpsustatakse jääkvaru kogus mäeeraldise piires. Vastavalt täiendused on korraldusse sisse viidud. Vastavalt HMS § 48 lõikele 1 avalikustati 04.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Tondi-Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise eelnõu arvamuse avaldamise tähtajaga kaks nädalat. Vastavalt KeÜS § 47 lõikele 6 avaldati 07.04.2017 ajalehes Harju Elu Tondi-Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa pikendamise eelnõu valmimise teade. HMS § 40 lõige 1 kohaselt andis Keskkonnaamet enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited, kui edastas 04.04.2017 kirjaga 12-2/17/767-7 loa 3 (8) pikendamise eelnõu OÜ-le Väo Paas. OÜ Väo Paas ei esitanud ettepanekuid ega vastuväiteid maavara kaevandamise loa pikendamise eelnõu osas. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kaevandamisluba muuta, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. Vastavalt MaaPS § 67 lõikele 1 kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks, kuid mitte rohkem kui 30 aastaks. Loa omanik esitas 06.05.2016 taotluse maavara kaevandamise loa KMIN-061 kehtivusaja pikendamiseks 5 aasta võrra. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Paekivitoodete Tehase osaühing esitas koos maavara kaevandamise loa taotlusega kaevandamisjäätmekava. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistute Lagedi tee 16a (katastrinumbriga 78403:3130890) ja Lagedi tee 16 // Tondi-Väo karjäär (katastrinumbriga 65301:011:0132) puhul tegemist 100 % mäetööstusmaaga. HMS § 48 ja § 49 lõike 1 kohaselt pannakse korralduse eelnõu avalikkusele tutvumiseks välja ja HMS § 49 lõike 2 kohaselt määrab haldusorgan ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja. 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 2 kohaselt peab keskkonnamõju hindama, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Käesoleval juhul on loaga KMIN-061 kehtestatud mäeeraldise pindala on 42,14 ha ning loa omanik taotleb selle kehtivusaja pikendamist nii, et tingimused jäävad samaks, seega kuulub kavandatav tegevus lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Samas sätestab KeHJS § 11 lõige 6 järgmist: kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise 4 (8) käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Tondi-Väo lubjakivikarjäärist idasuunas asuvale Tondi-Väo II lubjakivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa KMIN-116 andmise menetluse käigus on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ja koostatud aruanne „Tondi-Väo II karjääris kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamine“ (koostaja OÜ Hendrikson & Ko, Tartu 2010). KMH aruanne kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 29.11.2010 kirjaga nr 11-2/4594-14. Tondi-Väo II lubjakivikarjääri mäeeraldis hõlmab olemasoleva Tondi-Väo lubjakivikarjääri idakülje teenindusmaa osa, ühendades tulevikus kokku Tondi-Väo lubjakivikarjääri ja Tondi-Väo II lubjakivikarjääri. Sellega tagatakse maardla maksimaalne ressursi kasutus. Kuna Tondi-Väo ja Tondi-Väo II mäeeraldised omavad sarnaseid geoloogilisi, hüdrogeoloogilisi ja mäendustingimusi, siis võib eeldada, et piirkonnas kaasnevad kaevandamistegevusega sarnased keskkonnamõjud. Eelkirjeldatud tegevusega on arvestatud ka KMH aruandes. Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatuspõhimõttest annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud, ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumeid, tuginedes KMH aruandes toodule. 2.3 Kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise analüüs Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. Vajadusel küsib loa menetleja loa taotlejalt esitatud taotluse ja muude asjakohaste dokumentide kohta täiendavat informatsiooni. Kaevandamisluba KMIN-061 kehtib kuni 06.05.2017 ning selle kehtivusaega on varem pikendatud 5 aasta võrra (kantsleri 07.06.2012 käskkirjaga nr 497), mistõttu on võimalik loa kehtivusaja pikendamine veel 5 aasta võrra. Kaevandamisloa KMIN-061 maavara kaevandamise keskmine aastamäär ehituslubjakivile on 120 tuh m3. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 01.04.2017 paikneb kaevandamisloaga KMIN-061 määratud mäeeraldise piires 205,095 tuhat m3 ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru, mis kogu ulatuses on ka kaevandatav. Lähtudes kaevandamisloa KMIN-061 kehtivuse ajast, jääkvaru suurustest seisuga 31.03.2016 ja loas sätestatud maavara kaevandamise keskmisest aastamäärast on selge, et taotleja ei jõua loa kehtivusaja jooksul kogu maavara väljata. Kaevandamisloa KMIN-061 varu väljamiseks, eeldusel, et kaevandatakse iga aasta keskmise aastamäära ulatuses, kulub umbes 2 aastat (luba kehtib kuni 06.05.2017). Maavarade koondbilansi kohaselt on viimastel aastatel vähenenud aastased kaevandamismahud (2012 ~122,9 tuh m3, 2013 ~91,6 tuh m3, 2014 ~56,7 tuh m3, 2015 ~28,5 tuh m3). Arvestades viimaste aastate kaevandamismahtusid, kuluks varu väljamiseks tunduvalt rohkem kui 2 aastat. Lisaks sellele tuleb arvestada, et MaaPS § 84 lõikes 2 on sätestatud, et kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandamisloas KMIN-061 on kaevandatud maa kasutamise otstarve tootmismaa. Kaevandatud maa korrastamine jagatakse kahte etappi, milleks on tehnoloogiline korrastamine ja bioloogiline korrastamine. Hinnanguliselt kulub tehnoloogiliseks korrastamiseks ca 2 aastat, bioloogiliseks korrastamiseks ca 3 aastat. Seejärel saab alles anda hinnangu, kas korrastamistööd on tehtud korrastamisprojekti kohaselt või 5 (8) vajavad parandamist. Sellele järgneb korrastatuks tunnistamise korraldamine, sh korrastamiskomisjoni kokkupanemine, korrastamiskomisjoni poolt ala looduses ülevaatamine ning ettepaneku tegemine loa andjale maa korrastatuks tunnistamise või tunnistamata jätmise osas. Korrastatuks tunnistamise korraldamiseks kulub praktikas tingimusel, et komisjon ei tee märkusi korrastamise kohta, mis on vajalik enne korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamist kõrvaldada, ca 4 kuud kuni aasta. Seega kulub kaevandatud maa korrastamiseks pealmaakaevandatud alal ca 5-6 aastat. Seega on vajalik loa kehtivusaja pikendamisel arvestada lisaks maavara väljamiseks kuluva ajaga ka kaevandatud maa korrastamisele kuluva ajaga. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ Väo Paas ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 10.01.2017). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Kaevandamiseks taotletav maavara näol on tegemist aluspõhja maavaraga, seega kuulub antud maavara riigile. Riigile kuuluva maavara kasutada andmisel on vajalik tuvastada võimalik vastuolu riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“. Ehitusmaavarade asjus oli riigi huvi määratlemata kuni ehitusmaavarade riikliku arengukava vastuvõtmiseni. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega:  välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riigi huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle;  väljatakse maavara täielikult ka vertikaalsuunas;  tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;  tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmine ning maavara ratsionaalne kasutamine. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohane korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. 2.4 Täiendavate tingimuste seadmine Hetkel kehtivas maavara kaevandamise loas KMIN-061 on loa täiendavateks tingimusteks seatud, et loa omanik peab lõhketööde ajal viima läbi seismika mõõtmisi ja teostama vähemalt üks kord 6 (8) aastas seadmete koos- ja maksimaalsel võimsusel töötamisel müramõõtmisi. Tulenevalt sellest leiab Keskkonnaamet, et Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud täiendava tingimuse nr 4 lisamine kaevandamisloale pole vajalik. Kuna OÜ-le Väo Paas on antud välisõhu saasteluba L.ÕV.HA-55196, kus on kirjeldatud kogu seire ja töötamise tingimused, siis Keskkonnaamet leiab, et maavara kaevandamise loale pole vaja täiendavalt lisada Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud tingimusi nr 5 ja 9. Tallinna Keskkonnaamet avaldas soovi, et ka neile esitataks teostatud seirete tulemused, siis lisatakse maavara kaevandamise loale KMIN-061 tingimus järgmises sõnastuses: kõikide karjääris teostatavate seirete tulemused esitada ka Tallinna Keskkonnaametile. Välisõhu saasteloale L.ÕV.HA-55196 on lisatud tingimus, et tolmuheitmete vähendamiseks tuleb laadimistöödel alandada puistekõrgust ja kiirust. Samuti on õhusaasteloa täiendavaks tingimuseks, et tolmuheitmete vähendamiseks tuleb piirata veokite liikluse kiirust karjääris ja regulaarselt kasta karjääri teid ja teenindusplatse veega Sellest tulenevalt leiab Keskkonnaamet, et Tallinna Keskkonnaamet poolt esitatud tingimuste nr 6 ja 7 lisamine pikendatavale loale pole vajalik. Kaevandamisloale KMIN-061 lisatakse Tallinna Keskkonnaameti poolt seatud tingimus nr 1. Tallinna Keskkonnaameti esitatud täiendav tingimus nr 2 käsitleb kahe puurkaevu PRK0000043 ja PRK0053487 likvideerimist, kuid OÜ Väo Paas selgitas, et puurkaev PRK0000043 ei asu Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel ning et vastavate andmebaaside ebakõlast on teavitatud KMH koostamise käigus ka Keskkonnaametit. Ning kuna puurkaevu likvideerimiskord tuleneb otseselt õigusaktist, siis maavarade komisjoni soovitusel vastavalt tingimust ei lisata maavara kaevandamise loale. Tondi-Väo ja Tondi-Väo II lubjakivikarjääride kaevandamise lõpetamise ja korrastamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise aruandes (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 12/1211) on kirjutatud, et alal valitsevad lõuna- ja edelatuuled. Arvestades nimetatud asjaolu leiab Keskkonnaamet, et Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud tingimus nr 10 osas, kus on soovitud puur- ja lõhketööde keelamine lõunatuule korral, ei ole otstarbekas. Muus osas lisatakse punkt nr 10 kaevandamisloale KMIN-061. Tallinna Keskkonnaamet soovib kaevandamisloale lisada tingimuse, et kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda kasutada kaevandatud maa korrastamisel. Täiendavalt selgitas Tallinna Keskkonnaamet, et esitatud punkti all peeti silmas kaevandatava ala korrastamiseks huumusmulla juurdevedu ettevõttele kuuluvatelt kõrvalolevatelt mäeeraldistelt. OÜ-le Väo Paas on antud Väo lubjakivimaardlaase lisaks kaevandamisloale KMIN-061 veel 3 kaevandamisluba – Tondi-Väo III lubjakivikarjääri mäeeraldisele (luba KMIN-128), Tondi-Väo II lubjakivikarjääri mäeeraldisele (luba KMIN-116) ja Tondi-Väo V lubjakivikarjääri mäeeraldisele (luba KMIN-137). Kõikide nimetatud kaevadnamislubade taotlustes on ette nähtud mäeeraldistelt eemaldatava katendi kasutamine karjääri korrastamistöödel. Arvestades seda, leiab Keskkonnaamet, et Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud täiendav tingimus nr 3 ei ole asjakohane. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ja Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Rae Vallavalitsuse 07.02.2017 korraldusele nr 243, Tallinna Keskkonnaameti 06.02.2017 kirjale 7 (8) nr 6.1-7.2/35-2, maavarade komisjoni 27.03.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-36 ja OÜ Väo Paas taotlusele, otsustan: 1. Jätta algatamata keskkonnamõjude hindamine Tondi-Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa kehtivusaja pikendamise menetluses. 2. Pikendada OÜ Väo Paas maavara kaevandamise loa KMIN-061 kehtivusaega viie aasta võrra ehk kuni 06.05.2022. 3. Lisada maavara kaevandamise loa KMIN-061 punkti 9 täiendavad tingimused: 3.1. Loa omanik peab lõhketööde ajal viima läbi seismika mõõtmisi ja teostama vähemalt üks kord aastas seadmete koos- ja maksimaalsel võimsusel töötamisel müramõõtmisi. 3.2.Kõikide karjääris teostatavate seirete tulemused esitada ka Tallinna Keskkonnaametile. 3.3.Mäeeraldise teenindusmaa idaosas paikneva geodeetilise märgi 396 (VID kood 49517) likvideerimine kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. 3.4.Puurimis- ja lõhkamistööd (sh tööd hüdrovasaraga) on keelatud öisel ajal kell 22.00 kuni 06.00, vastavalt korrakaitse seaduse § 56 lõige 2. Soovituslikult võiks need teostada ajavahemikul kell 09.00-17.00. Samuti on puurimis- ja lõhkamistöö keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. Kaevandamisluba KMIN-061 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee . Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: OÜ Väo Paas Teadmiseks: Tallinna Keskkonnaamet, Rae Vallavalitsus, Tehnilise Järelevalve Amet, Maa-amet Epp Kuslap maapõuespetsialist Maapõuebüroo 8 (8)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-061 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi OÜ Väo Paas 1.2. Äriregistrikood 10055887 1.3. Aadress Lagedi tee 16, Veneküla küla, Rae vald, 75325 Harjumaa 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi OÜ Väo Paas 2.2. Äriregistri kood 10055887 2.3. Aadress Lagedi tee 16, Veneküla küla, Rae vald, 75325 Harjumaa 3. Maardla 3.1. Maardla nimetus Väo 3.2. Maardlaosa nimetus - lubjakivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0046 ehituslubjakivi 4. Mäeeraldis 4.1. Mäeeraldise nimetus Tondi-Väo lubjakivikarjäär ja selle teenindusma 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond, Tallinna linn; Harju a maakond, Rae vald 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 42,14 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 47,99 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring Nimetus 1) „Väo lubjakivimaardla Tondi-Väo karjääri täiendav geoloogiline uuring (varu seisuga 01.04.2007), M.Tammekänd jt 2) Väo lubjakivimaardla Ida-Väo uuringuruumi geolooglise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2008), E.Rannik, M.Tammekänd geoloogiafondi number 8381, 8068 varude kinnitamise otsus ja kuupäev otsus nr 163 17.02.2012, otsus nr 242 17.02.2009 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru ehituslubjakivi – 205,095 tuhat m3 aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru -  kaevandatav varu ehituslubjakivi – 205,095 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.04.2017 7. Katend, Katendi kogus - tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond ehituskivi, ehituskillustiku kasutamine toore 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 120 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg kuni 06.05.2022 9. Korrastamin e Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tootmismaa 10. Täiendavad 1. Loa omanik peab lõhketööde ajal viima läbi seismika mõõtmisi ja tingimused teostama vähemalt üks kord aastas seadmete koos- ja maksimaalsel võimsusel töötamisel müramõõtmisi. 2. Kõikide karjääris teostatavate seirete tulemused esitada ka Tallinna Keskkonnaametile. 3. Mäeeraldise teenindusmaa idaosas paikneva geodeetilise märgi 396 (VID kood 49517) likvideerimine kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga. 4. Puurimis- ja lõhkamistööd (sh tööd hüdrovasaraga) on keelatud öisel ajal kell 22.00 kuni 06.00, vastavalt korrakaitse seaduse § 56 lõige 2. Soovituslikult võiks need teostada ajavahemikul kell 09.00-17.00. Samuti on puurimis- ja lõhkamistöö keelatud puhkepäevadel ja riiklikel pühadel. 11. Loa andmise Maavara kaevandamise luba KMIN-061 on antud kantsleri 07. mai ja muutmise 2003. a käskkirjaga nr 310. Luba on muudetud kantsleri 18.märtsi 2005. a otsused käskkirjaga nr 308, kantsleri 31.märtsi 2005 käskkirjaga nr 380, kantsleri 07. juuni 2012. a käskkirja nr 497 alusel ning Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 21.04.2017 korraldusega nr 1-3/17/1069. Loa andja nimi ja amet: (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus Maapõuebüroo juhataja Kuupäev: 21.04.2017 2 (2)  Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindalad on 42,14 ha ja 47,99 ha ning see asub Harjumaal Tallinna linna Lasnamäe linnaosas ning Rae vallas Veneküla territooriumil järgnevatel katastriüksustel: 65301:011:0132 Lagedi tee 16 // Tondi-Väo karjäär (100 % mäetööstusmaa) ja 78403:313:0890 Lagedi tee 16a (100 % mäetööstusmaa). Mäeeraldis külgneb idast Tondi-Väo II lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-116), põhjast Väo-Lagedi lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-085) ja läänest Väo lubjakivikarjääri (loa nr KMIN-129) mäeeraldisega. Mäeeraldise idaosas asuvad kaks puurkaevu (keskkonnaregistri koodid: PRK0000043 ja PRK0053487; sanitaarkaitsevööndid vastavalt 50 m ja 10 m). Mäeeraldise teenindusmaa idaosas asub geodeetiline märk 396 (VID kood 49517, kaitsetsoon 3 m). Teenindusmaa lõunaservas asub geodeetiline märk T044(4601) (VID kood 49306, kaitsetsoon 3 m. Mäeeraldise põhjaosa läbivad elektrimaakaabelliinid AS BALTIFALT:LOO (VID kood KKL43174303), Kõrgepingeliin (VID koodid: E18, E19 ja E20) ja AS-le Tallinna Soojus kuuluv sideehitis Madalpinge sidekaabel (VID kood S8). Lisaks asub mäeeraldise kirdeosas elektriõhuliini 1-20 kV (Keskpingeliin) AIAOTSA:LOO (VID kood K43732150) osa. Hetkel kehtiva maavara kaevandamise loa taotluse juures oleva OÜ Väo Paas 27.09.2011 kirja nr 27 kohaselt on eelnimetatud elektriliini osa tegelikult demonteeritud. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime Tondi-Väo lubjakivikarjäär hõlmab Väo lubjakivimaardla (reg nr 0046) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 8-11, 16 ja 24 plokke. Seisuga 01.04.2017 on Tondi-Väo lubjakivikarjääris ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru suuruseks 205,095 tuhat m3, mis on kogu ulatuses ka kaevandatav. Tondi-Väo lubjakivikarjäär asub Põhja-Eesti platool, mille moodustavad vähese pinnakattega kaetud Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsed kivimid. Reljeef on tasane, väikese kallakuga Pirita jõe poole. Karjääri ümbruses on maapind 35–41 m üle merepinna. Pirita jõgi on lõikunud aluspõhja kivimitesse Peterburi tee lähedal kuni absoluutkõrguseni 20–21 m. Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi kasuliku kihi taotletava mäeeraldise piires moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe (O2ls), Aseri (O2as) ning Alam-Ordoviitsiumi Kunda (O1kn) lademe lubjakivid. Lasnamäe lademe kivimid moodustavad põhilise osa kasulikust kihist. Lademe puhul on võimalik eristada 3 erinevat kivimite kompleksi, millest ülemine on kõva paksukihiline, kohati vähe dolomiidistunud, peene- kuni mikrokristalliline lubjakivi, keskmine väikese paksusega (0,4–0,6 m) dolomiidi vahekiht ning alumine paljude savikate vahekihtidega, hall nõrga roheka varjundiga peene- kuni mikrokristalliline lubjakivi. Aseri lademe kivimid on esindatud helehalli kuni pruunika varjundiga vähe savika lubjakiviga, mis on peene- kuni mikrokristalliline. Kivimis esinevad rikkalikult raudoiide sisaldavad vahekihid. Lademe alumiseks piiriks on kolmik-fosfaatne katkestuspind, millest kõige alumine on tugevalt püriidistunud. Kunda lade koosneb hele- kuni tumehallist, kohati pruunikashallist ning rohekashallist peene- kuni mikrokristallilisest (harva ka keskmisekristalliliste osadega) dolomiidistunud lubjakivist. Kivimis esinevad üksikud mergli kelmed ning nõrgad fosfaatsed katkestuspinnad. Lubjakivi on tihe ja kõva. Lade lõppeb tugeva mustja taskutega katkestuspinnaga. Sageli esineb lademe alumisel piiril leostunud roostene raudoiide sisaldav kuni 5 cm paksune vahekiht. Kasuliku kihi moodustavate lademete paksused varieeruvad järgmistes vahemikes – Lasnamäe 2,5–7,4 m, Aseri 0,8–1,0 m ja Kunda 0,9–1,0 m. Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivide füüsikalis-mehaanilised omadused on stabiilsed ja kivimid on kõlbulikud ehituskillustiku tootmiseks margiga 400-800. Kaevandatava Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete paekivist toodetud killustik kõlbab tavalise betooni valmistamiseks, teekateteks ja täitematerjaliks. Lasnamäe lademe osadest kihtidest saab toota ka ehituskivi ja viimistluskivi. Kaevandatava ala piires on Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademete üldpaksus 7,5–9,5 m ja kvaternaarisetete paksus 1,0–1,8 m. Lademed paiknevad kaldega lääne suunas ning on tükeldatud kagu-loode ja kirde-edela suunaliste lõhedega. Kaevandatava kihi ülaosa absoluutkõrgus on 32–33 m ja põhjavee tase on 1969 a andmetel 30,0 m. Käesoleval ajal võib olla põhjavee tase langenud seoses läänepoolse osa väljatöötamisega. Vaadeldava ala hüdrogeoloogilisi tingimusi mõjutab pikka aega piirkonnas tegutsenud karjääride veekõrvaldus. Kuni 1960-nendate aastate uuringute aegselt hinnati vaadeldaval ajal põhjavee taseme absoluutseks kõrguseks 28,5–30,5 m (2–2,28 m sügavusel maapinnast), siis praeguseks ajaks on tegutsevate karjääride veekõrvalduse tulemusel põhjaveetase tõenäoliselt alanenud. Lubjakivi on taastumatu loodusvara, seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Vaadeldavast karjäärist ligikaudu 700 m kaugusel idas asub Pirita jõe hoiuala. Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Karjäärist põhjasuunas ca 1,2 km kaugusele jääb Pirita jõe maastikukaitseala. Kaitseala eesmärgiks on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste kaitse ning metsade kaitse EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Pirita jõe maastikukaitseala kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku. Pirita jõe äärest kulgeb rohekoridor, mis ühendab omavahel Lasnamäe linnaosa läbivat rohevööndit ja Rae vallas asuvat rohevööndi ala. Väo roheala põhiiseloomuks on mets või metsalaadne maastik ning arengusuunad on sotsiaalse (rekreatiivse) ja ökoloogilise (loodusliku) 2 (7) iseloomuga. Pirita rohealade seisund on valdavalt talutav. Selle mitmekesiste elupaikadega ala puhul on tegemist kahtlemata ühe väärtuslikuma Tallinna rohepiirkonnaga, mille tuumaladeks on Pirita jõeoru maastikukaitseala ja Kloostrimets. Pinnavormide vastupanuvõime kaevandamisele puudub. Loa kehtivusaja pikendamine ei muuda olemasolevat olukorda, kuna kaevandamistegevuse eesmärk on varu väljamine. Muudatusi tootmistehnoloogias ja tööde mahtudes kavandatud ei ole. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Tondi-Väo lubjakivikarjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- ega arheoloogilise väärtusega alaga. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Tondi-Väo lubjakivikarjääris kaevandab tsemendi- ja ehituslubjakivi OÜ Väo Paas maavara kaevandamise loa KMIN-061 alusel, mis kehtib kuni 06.05.2017. Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel seisuga 31.03.2016 paikneb kaevandamisloaga KMIN-061 määratud mäeeraldiste piires 228,741 tuh m3 ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru. Esmalt tuleb eemaldada katend, mille paksus varieerub 0,2–1,4 m (keskmine 0,6 m). Kasvupinnase ja katendi koorimiseks ning ladustamiseks saab kasutada buldooserit või kopp- laadurit. Kvaternaarisetted ja porsunud lubjakivi vallitatakse ning kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. Vall täidab ka müratõkke eesmärki. Kuna karbonaatsete kivimite kaevandamine on võimalik 90° astangutega, siis on kogu mäeeraldise piiresse jääv varu kaevandatav ning nõlvakadu ei teki. Killustiku tootmiseks sobiva lubjakivi kättesaamiseks on võimalik kasutada kahte erinevat enamlevinud tehnoloogilist lahendust: puurlõhketööd ning raimamine hüdrovasaraga. Kaevise laadimine toimub ekskavaatori või kopplaaduriga kallurveokile, mis transpordib kaevise Tondi-Väo karjääris asuva purustini. Lubjakivi purustatakse purusti abil, kus toimub ka killustiku erinevate fraktsioonide sorteerimine. Toodangu väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Selleks kasutatakse 27 t kandevõimega veokeid. Väljaveotee on suures osas kõvakattega, mis oluliselt vähendab tolmuteket. 2.1. Loodusvarade kasutamine Maavara (lubjakivi) on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Loa pikendamine võimaldab juba kaevandamiseks avatud alalt maavaravaru väljata ja ala korrastada. 3 (7) 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri- ja transpordimasinate tehnilised avariid. Selle tulemusena võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui põhjavett. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mis toimub karjääri territooriumil selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus toimub ka seadmete tankimine, hooldus ja ülevaatus. Lisaks paiknevad seal ka õli kogumise ja –tõrje vahendid. Samuti kasutatakse olemasolevat, tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Lubjakivi raimamisel tekkivad jäätmeid on võimalik kasutada tagasitäitmiseks, nt teedeehitusel või kaevandatud alade korrastamisel. Põhjavee kaitsmiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamisel ei satuks kütust või õli pinnasesse või karjääri põhja. Vastavaid nõudeid tuleb tutvustada kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. Loa kehtivusaja pikendamine ei põhjusta suuremat jäätme- ja energiamahukust ega jäätmeteket. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Tondi-Väo mäeeraldis külgneb idast Tondi-Väo II lubjakivikarjääri (taotlejale kuuluv luba nr KMIN-116), põhjast Väo-Lagedi lubjakivikarjääri (Eesti Paekivi OÜ-le kuuluv luba nr KMIN-085) ja läänest Väo lubjakivikarjääri (Paekivitoodete Tehase osaühingule kuuluv luba nr KMIN-129) mäeeraldisega. Karjääri vahetus läheduses paiknevad mitmed hoonestatud kinnistud. Lähim majapidamine jääb mäeeraldise idapiirist ca 100 m kaugusele. Lõunasuunas paiknevad lähimad eluhooned ca 600 m kaugusel mäeeraldisest. Taotletavast mäeeraldisest ~ 500 meetrit lõuna suunas Linnaaru tee 5 katastriüksusele (katastritunnusega 65301:011:0354) rajatakse Tallinna vangla. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas OÜ-le Väo Paas on karjäärivee juhtimiseks Tondi-Väo karjäärist Pirita jõkke väljastatud vee erikasutusluba. Kuna käesoleva ala hüdrogeoloogilisi tingimusi on pikka aega mõjutanud piirkonnas tegutsenud karjääride veekõrvaldus, siis praeguseks ajaks on varasem põhjaveetase alanenud. Kuna karjääri piires moodustavad kasuliku kihi Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid, mõjutab kaevandamistegevus just seda veekompleksi. Loa pikendamisega ei ole ette näha alal väljakujunenud hüdrogeoloogilise režiimi muutust. Põhjaveetaseme alanemist ei ole ette näha, sest väljapumbatava vee kogused ei muutu. Valdavalt on lähiümbruses veevarustus tagatud puurkaevudega, mis on enamasti rajatud Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi, üksikud on Ordoviitsiumi ja Kambrium-Vendi veekompleksis. Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleks on reostuse eest 4 (7) hästi kaitstud ja kaevandamistegevusega seda ei mõjutata. Maavara kaevandamisega kaasneb paratamatult kaevandatud ala ja selle lähiümbruse maastiku muutumine. Antud juhul on kaevandamistööd Väo maardlas suuremas ulatuses juba toimunud. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et tegemist on endise tootmismaaga, mille esteetiline väärtus on tagasihoidlik. 3.2. Õhu saastatus Välisõhu kvaliteeti mõjutavad järgmised tegevused: puurimis- ja lõhkamistööd, kivipurustus ja –sorteerimine, laadimistööd ja transport. Kaevandamise mõju välisõhu kvaliteedile avaldub tolmu emissioonis, mida põhjustavad kaevandamise protsessid ja transport. Killustiku valmistamisel kasutatakse kahte purustus-sorteerimissõlme, kus tolmamise vähendamiseks kasutatakse vee pihustamist. Tolmamine transpordil (kõvakatteta teed) sõltub veoki liikumiskiirusest, teekatte niiskusest ja –tolmusisaldusest. Tolmamine liikuva veoki rataste alt toimub maadligi ning seetõttu ei levi tolm teest kaugele. Leevendavateks meetmeteks on liikumiskiiruse piiramine, teekatte niisutamine kuival ajal ja kõvakattega teede korrashoid. Kivi ja killustiku transport algab kell 7.30 ja lõpeb kell 16.30. Transpordivahendite liikumisel tekkiva tolmamise tõkestamiseks on kasutusel kastmisautod, mis liiguvad mööda kaevanduse teid kuival ajal alates kella 7-st kuni kella 16.30-ni. Ettevõtte tootmisterritooriumil võivad aset leida tahkete osakeste SPV1-e ületamised. Tootmisterritooriumi piiril saavutatakse nimetatud saasteainete normatiivne kontsentratsioon. Kõrvutades modelleerimisel saadud tulemusi otsemõõtmiste tulemustega saab eeldada, et põhilise osa tolmu saastetaseme väärtusest annab transport, mis võib põhjustada SPV24 ületamist. Siiski jõudes elamualani, langevad tolmu kontsentratsioonid piisavalt madalale ning normatiivi ei ületata. 3.3. Müra Tondi-Väo lubjakivikarjääriga tuleb arvestada peamiselt järgnevate müraallikatega:  masinate poolt tekitatav müra kaevandustöödel sh raimamise käigus tekkiv hüdrovasara müra;  müra purustus-sorteerimissõlmest;  lühiajaline müra, mis kaasneb lõhkamistegevusega;  autotranspordimüra maavara karjäärist väljaveol. Kaevetööd toimuvad päevasel ajal ning reeglina tööpäevadel. Kaevandamine toimub üldjuhul madalamal maapinna üldisest tasemest, mis vähendab mürataset kaevandusega külgnevatel aladel. Müra levimisel on ohustatud objektideks lähimad elamualad, milledest lähim paikneb karjäärist idas, mäeeraldise piirist ca 100 m kaugusel. Lõunasuunas paiknevad lähimad eluhooned ca 600 m kaugusel mäeeraldisest. Lõhkamistöödega kaasnev mõju on müra näol olemas, kuid mõju on väga lühiajaline ja normidest lähtuvalt seguneb päeva lõpuks maanteemüraga. Võimalik on lühiajaline (mõni sekund) mürataseme tõus üle maanteemüra fooni, kuid päeva keskmisena jääb lõhkamistööde müra oluliselt madalamaks maanteemürast (arvestades, et olemasolevad elamud asuvad 40-50 5 (7) m kaugusel tiheda liiklusega Tallinna ringteest) ja ka pideva raimamistööga kaasnevast mürast. Laadurid ja veokite müraemissioon on normeeritud, müra iseloom on sarnane pideva maanteemüraga. Purustus-sorteerimissõlme müratase ei suurene. Väljaveo transpordikoridorid jäävad samuti samaks praeguste karjääridega, seega tooraine transpordiga seotud mõju ei suurene. 3.4. Vibratsioon Lõhkamistega võivad kaasneda järgmised mõjud: Seismiline vibratsioon – maavõnked võivad teoreetiliselt põhjustada kahjustusi hoonetes (nt praod). Maapinna kaudu leviv hoonetele ohutu vibratsioon on määratud ohutu laengu suurusega lõhketööde projektis, mõju jääb kõigi lõhkamistööde korral lubatu piiridesse ehk hoonetele kahjustusi ei teki. Õhuvibratsioon – õhu kaudu leviv lööklaine ei oma olulist mõju, kuna lõhkamisel kasutatakse topist, mille piisava pikkuse valik tagab selle, et õhu lööklaine on minimaalne. Tulenevalt kasutatavate seadmete ja töö iseloomust ei kaasne kaevetöödega olulist vibratsiooni teket, mis võiks levida mäeeraldise piiridest väljapoole. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri- ja transpordimasinate tehnilised avariid. Selle tulemusena võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui põhjavett. Karjäärimasinatest põhjustatud võimalikke avariisid saab ennetada perioodilise hoolduse ja ülevaatusega, mis toimub karjääri territooriumil selleks ettenähtud hooldusplatsil, kus toimub ka seadmete tankimine, hooldus ja ülevaatus. Lisaks paiknevad seal ka õli kogumise ja –tõrje vahendid. Samuti kasutatakse olemasolevat, tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat. Põhjavee kaitsmiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamisel ei satuks kütust või õli pinnasesse või karjääri põhja. Vastavaid nõudeid tuleb tutvustada kõigile mäetöödega seotud isikutele, nende täitmise jälgimine kuulub mäetööde juhi vastutusalasse. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisest ~ 1,2 kilomeetrit põhja suunda jääb Pirita loodusala, mis on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alana. Kavandatava tegevusega kaasnevad füüsikalised mõjutegurid nagu maastiku muutused, tolm, müra ja vibratsioon Pirita loodusalani ei ulatu. Peamiseks kaitseväärtusi mõjutavaks teguriks saab pidada lubjakivikarjäärist väljapumbatavat vett, mis suubub Pirita jõkke. Peamine saasteaine, mis lubjakivi kaevandamisel tekib on heljum. 6 (7) Pirita jõu elustikule võib negatiivselt mõjuda karjääri veekõrvaldus ainult siis, kui peale pumplat (settetiiki) jõkke voolav vesi sisaldab ülenormatiivseid reostuse komponente. Senise töötamise käigus tehtud analüüsid näitavad, et jälgitavat reostuskomponendid ei ületa normatiivset taset. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas. Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna varu väljamine toimub endistel tingimusel. Negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba rikutud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida müra ja õhusaaste koosmõjul. Mõõtmised on näidanud, et lubatud piirnorme ei ületata. Piiriülest mõju ette näha ei ole. 7 (7)