Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS 17. aprill 2017 nr 1-3/17/975 Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine I. ASJAOLUD Paekivitoodete Tehase osaühingule (registrikood 10022037; aadress Peterburi tee 34, 11415 Tallinn) on antud Keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.02.2015 käskkirjaga nr 139 Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisel ehituslubjakivi kaevandamiseks maavara kaevandamise luba KMIN-129. Paekivitoodete Tehase osaühing (edaspidi ka taotleja) esitas Keskkonnaministeeriumile maavara kaevandamise loa taotluse (edaspidi taotlus; saabunud 22.08.2016, reg nr 14-2/16/7) Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmiseks. Vastavalt 01.01.2017 jõustunud maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 130 lõikele 3 viib seaduse jõustumise ajal pooleli olnud Keskkonnaministeeriumi menetlused üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmiseks lõpule Keskkonnaamet. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas riigile kuuluvatel kinnisasjadel Peterburi tee 94 (katastritunnus 78403:313:0630), Peterburi tee 94h (katastritunnus 78403:313:0650) ja Peterburi tee 94j (katastritunnus 78403:313:0640). Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa hõlmavad täielikult kehtiva loaga Väo lubjakivikarjääri mäeeraldist (loa nr KMIN-129) ja selle teenindusmaad. Taotletav mäeeraldis külgneb idas kehtiva Tondi-Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisega (loa nr KMIN-061). Taotletava mäeeraldise pindala on 123,43 ha (sh laiendus 34,17 ha) ja mäeeraldise teenindusmaa kogupindala on 171,19 ha. Kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru seisuga 01.04.2017 on 2643,023 tuh m³, kaevandatav varu on 2610,023 tuh m³; maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 250 tuh m³; taotletava loa kehtivusaeg on 12 aastat. Taotluse seletuskirja järgi on mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus ja kasutamise eesmärk laiendada olemasolevat Väo lubjakivikarjääri mäeeraldist, et saada täiendav ehituslubjakivi taotleja peamise majandustegevuse (ehituskillustiku tootmine) kindlustamiseks. Selleks tuleb viia Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa mäeeraldise piirid vastavusse aktiivse tarbevaru piiridega. Taotletava Väo lubjakivikarjääri piires on kaevandatav lubjakivi kõrgemargiline ja sobib ehituses ning teedeehituses kasutatava killustiku tootmiseks. Taotleja on Väo lubjakivimaardlas juba pikaaegse kogemusega kaevandaja ning rajanud sinna kompleksse ja nüüdisaegse tootmisüksuse kvaliteetse lubjakivikillustiku ja kiviliiva tootmiseks. Taotluse on kontrollinud keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (07.09.2016 kiri nr 9-3/16/16812). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa keskosas, ~6,2 m teenindusmaa piirist, paikneb puurkaev katastrinumbriga 9501 (keskkonnaregistri kood PRK0009501) sanitaarkaitsealaga 30 m. Seletuskirja kohaselt on teenindusmaa ja sanitaarkaitsevööndi kattuvas osas planeeritud teha vaid mäetöödega rikutud maapinna korrastamise töid. Maa-ameti andmetel kattub mäeeraldise ja teenindusmaa kirdeosas puurkaevu, katastrinumbriga 42 (keskkonnaregistri kood PRK0000042), kaitsevööndiga 1,5 m ulatuses. Seletuskirjas on selgitatud, et loa taotluse koostamise faasis kontrollis arendaja instrumentaalmõõdistusega nimetatud puurkaevu asukoha koordinaate. Tulemustest selgus, et puurkaevu tegelik asukoht asub registris märgitud asukohast ~4,5 m kaugusel. Puurkaevu õige asukoha korral puudub puurkaevu sanitaarkaitsevööndi ja taotletava mäeeraldise kattumine. Paralleelselt antud taotlusega esitas arendaja ka mõõdetud andmed Keskkonnaagentuurile. Veeseaduse § 281 lõike 1 järgi on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m majandustegevus keelatud. Veeseadusest tuleneva nõude täitmiseks on olemasolevas kaevandamisloas KMIN-129 sätestatud täiendav tingimus, mille kohaselt ei tohi põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal maavara kaevandada. Juhul kui kaevandamisloa omanik soovib põhjavee sanitaarkaitseala territooriumil kaevandada, tuleb eelnevalt puurkaev nõuetekohaselt likvideerida. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast vastavalt ~1,4 m lõunas kulgevad AS Gaasivõrgud C kategooria maagaasi jaotustorustiku Tallinn-Kehra C12 trassid (VID koodid 20150515002672 ja 20160829002697) ning ~10,5 m lõunas kulgevad AS Gaasivõrgud C kategooria maagaasi jaotustorustiku Tallinn-Kehra C12 trassid (VID koodid 20150515002676 ja 20160829002701) katsevööndiga 2 m liini teljest. Taotlusele on lisatud AS Gaasivõrgud kooskõlastus, millega on kooskõlastatud teenindusmaa kattumine maagaasi torustiku kaitsevööndiga ning kaevandamine torustiku läheduses. Lisaks kulgeb taotletavast teenindusmaast ~6,8 m lõunas AS-i Eesti Gaas sideehitis maismaal (telekommunikatsiooniliin, VID kood 230003980) kaitsevööndiga 1 m mõlemal pool sideehitist. Taotletava Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa põhjaosa läbib Telia Eesti AS-i sideehitis maismaal (telekommunikatsiooniliin, VID kood 46860218), taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa läbivad Telia Eesti AS-i sideehitised maismaal (telekommunikatsiooniliin, VID koodid 35264401 ja 52795137). Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~15 m läänes kulgevad Elering AS-i 35-110 kV elektriõhuliinid Iru - Ida (VID kood L007) ja Lasnamäe - Ida (VID kood L008) kaitsevööndiga 25 m liini teljest. Taotlusele on lisatud Telia AS-i ja Elering AS-i kooskõlastused. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ~4 m põhja pool kulgeb kaks AS-i Tallinna Soojus maa- alust soojatorustikku (VID koodid L16288 ja L16289) kaitsevööndiga 3 m liini teljest. Taotletavast Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisest ja selle teenindusmaast põhjas kulgeb eratee Väo tee nr 7841414, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise põhjapiirist ~11,3 m kaugusele ning Tallinn-Narva põhimaantee nr 1, mis on ühtlasi avalikus kasutuses olev Peterburi tee nr 7841155, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise ja teenindusmaa põhjapiirist vastavalt 24,2 m ja 13,5 m kaugusele. Taotletavast mäeeraldisest ja teenindusmaast läänes kulgeb kohalik tee Paneeli tn nr 7841160, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise ja teenindusmaa läänepiirist ~49,5 m kaugusele. Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 maanteeosa Peterburi tee T7 (78403:313:0031) on käsitletav ehitusseadustiku § 92 lõige 3 mõistes tänavana, kuna tegemist on linnas paikneva teega, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Ehitusseadustiku § 71 lõike 3 järgi on tänava kaitsevööndi laius teemaa piirist kuni 10 m. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 m, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Keskkonnaametile teadaolevate andmete järgi ei ole Tallinna linna Lasnamäe 2 (11) linnaosa katastriüksusel Peterburi tee T7 (katastritunnus 78403:313:0031) asuvale Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 planeerimisseaduse kohases planeeringus tänava kaitsevööndi laiust teemaa piirist ette nähtud. Seega ei ulatu kõnealuse tänava kaitsevöönd Väo lubjakivikarjääri mäeeraldiseni ega selle teenindusmaani. Sellest lähtuvalt ei ole vaja maavara kaevandamiseks ehitusseadustiku § 72 lõike 1 punkti 3 kohast tee omaniku (Tallinna Kommunaalamet) nõusolekut. Seoses Väo teega nr 7841414 on olemasolevas kaevandamisloas KMIN-129 sätestatud täiendav tingimus, mille kohaselt tuleb katastriüksuse Peterburi tee 94 (78403:313:0630) kirdenurgas 0,24 ha suurune teemaa ala korrastada esimesel võimalusel. Peale korrastatuks tunnistamist moodustada teemaast iseseisev transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja see riigile tagastada. Taotletava mäeeraldise lõunaosas paikneb geodeetiline märk n/ta (VID kood 48863) ning taotletava teenindusmaa kagunurgas asub geodeetiline märk 401 (VID kood 49518). Taotlusele on lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Geomaatika Teenistuse Geodeesia ja Kartograafia osakonna kooskõlastused märkide likvideerimise osas. Taotletavast mäeeraldisest 10 meetri kaugusele jääb telekommunikatsiooniliin (VID kood 230003980). Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lõikele 1 on maismaal sideehitise kaitsevööndi ulatus 1 meeter sideehitisest mõlemal poolvõi sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni. Seega ei ole vajalik maavara kaevandamise loa muutmine kooskõlastamine sideehitise valdajaga. Taotletavast mäeeraldisest 5,7 meetri kaugusele jäävad maa-alused soojaturustikud (VID koodid L16288 ja L16289). Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 11 lõikele 1 on maa-aluste alla 200 mm läbimõõduga soojustorustike kaitsevööndi ulatus 2 meetrit ja 200 mm ja suurema läbimõõduga torustike korral 3 meetrit. Seega ei ole vajalik maavara kaevandamise loa muutmine kooskõlastamine sideehitise valdajaga. Taotletavast mäeeraldisest 52 meetri kaugusele jääb Paneeli tn (tee number riiklikus teeregistris 7841160). Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Maavara kaevandamise loa taotlus on 12.09.2016 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Harju elu 16.09.2016. Taotluse menetlusse võtmisest teavitati 21.09.2016 Paekivitoodete tehase osaühingut ja Tallinna Linnavalitsust. Avalikustamise käigus huvitatuid isikuid ei lisandunud. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) 5. peatükki, arvestades maapõueseaduse erisusi. Keskkonnaamet saatis 11.01.2017 kirjaga 12-2/17/749-2 maavara kaevandamise loa taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele. Tallinna Keskkonnaamet nõustus oma 06.03.2017 kirjaga nr 6.2-7.2/256-2 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.03.2017 numbriga 12-2/17/749-3) maavara kaevandamise loa andmisega Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Tallinna Keskkonnaamet nõustus Väo lubjakivikatjääri maavara kaevandamise loa muutmisega järgnevatel tingimustel: 3 (11) 1. Puurkaevu PRK0009501 likvideerimise korral juhinduda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või - augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või –augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. 2. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. 3. Teostada vähemalt kaks korda aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi seadmete maksimaalsel võimsusel ja koos töötamisel. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavad mõõtmised vastavalt vajadusele. Mõõtmiste tulemused esitada Tallinna Keskkonnaametile. 4. Purustus-sorteerimissõlmede töö korralduses, puuraukude rajamisel ja hüdrovasaraga töötamisel lähtuda ilmastikutingimustest (tuule suund ja kiirus, õhuniiskus jne). Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral (nt lõuna tuul üle 10 m/s, pikk kuiv periood), mis ohustavad Lasnamäe elamurajooni tolmu saastamisega, peatada tööd või võtta koheselt täiendavad meetmed tolmu leviku vältimiseks. 5. Laadimistöödel peab puistekõrgus olema minimaalne. Kukkumiskõrgus ei tohi olla rohkem kui 1 m. 6. Piirata veokite liikumise kiirust karjääris ja niisutada regulaarselt karjääri teid ning teenindusplatse. 7. Purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. 8. Korraldada välisõhu kvaliteedi omaseire ettevõtte tootmisterritooriumi piiril. Ajavahemikul 01. aprill - 30. november teostada igakuiselt tolmutaseme mõõtmised. Mõõtmised teostada erinevate seadmete samaaegsel töötamisel ning hajuvusele ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Mõõtepunkt peab asuma saasteallikatest allatuult. Mõõtmiste protokollis fikseerida täpne mõõtepunkt, mõõtmiste ajal territooriumil toimunud tegevused ja ilmastikutingimused. Mõõtmistulemused peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lõigete 1 ja 3 mõistes. Mõõtmistulemused esitada Tallinna Keskkonnaametile. Tallinna Keskkonnasameti poolt seatud tingimus nr 1 dubleerib õigusaktist tulenevaid nõudeid, siis maavarade komisjoni soovitusel vastavalt tingimust ei lisata maavara kaevandamise loale. Tingimus nr 2 täiendatakse selliselt, et oleks tagatud maapõueseaduse § 44 lõikes 1 sätestatud põhimõte – kaevandamine ei tohi põhjustada mulla hävinemist. Mulla kvaliteet pikemal ladustamisel langeb, seega ei pea kaevandamise alguses mulla müümist või mujal kasutamist piirama. Maa korrastamiseks vajalik muld on võimalik korrastamise ajal ka osta. Tallinna Keskkonnaameti poolt esitatud täiendavad tingimused nr 4, 6 ja 8 on olemas ka Paekivitoodete Tehase osaühingule väljastatud õhusaasteloas L.ÕV/317864 ning sellest tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et tingimuste dubleerimine maavara kaevandamise loal pole vajalik. Tallinna Keskkonnaamet on täiendavate tingimustes soovinud, et laadimistöödel peab puistekõrgus olema minimaalne ning et kukkumiskõrgus ei tohi olla rohkem kui 1 meeter. Keskkonnaamet leiab, et konkreetse kukkumiskõrguse seamine laadimistöödel ei ole otstarbekas ning sõnastab täiendava tingimuse järgnevalt: laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. Tallinna Keskkonnaamet on esitatud tingimustes soovinud välisõhu- ja müraseire tulemused esitada Tallinna Keskkonnaametile (tingimused nr 3 ja 8). Sellest tulenevalt lisab Keskkonnaamet 4 (11) maavara kaevandamise loa täiendavatele tingimustele 4 ja 5 juurde nõude, et teostatud mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. Keskkonnaamet arvestab Tallinna Keskkonnaamet täiendavat tingimust nr 3 ning muudab loa täiendava tingimust nr 4 selliselt, et tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi tuleb teostada kaks korda aastas. Keskkonnaamet saatis 07.03.2017 maavara kaevandamise loa taotluse arvamuse avaldamiseks maavarade komisjonile, kes nõustus 27.03.2017 istungi protokollilise otsusega nr 17-37 maavara kaevandamise loa andmisega Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisele tingimustel, et asjakohastatakse maavara kaevandamise loasse kantavaid täiendavaid tingimusi, täpsustatakse mäeeraldise piires oleva jääkvaru kogust ning korralduses käsitletakse ka maismaa sideehitisest (telekommunikatsiooniliin, VID kood 230003980), maa-alustest soojatorustikkudest (VID koodid L16288 ja L16289) ja kohalikust teest nimega Paneeli tn nr 7841160 tulenevaid kitsendusi. Vajadusel seatakse maavara kaevandamise loa kitsenduste kaitseks täiendavad tingimused. Vastavad täiendused on korraldusse sisse viidud. Vastavalt HMS § 48 lõikele 1 avalikustati 30.03.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa muutmise eelnõu arvamuse avaldamise tähtajaga kaks nädalat. Vastavalt KeÜS § 47 lõikele 6 avaldati 31.03.2017 ajalehes Harju Elu Väo lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa muutmise eelnõu valmimise teade. HMS § 40 lõike 1 kohaselt andis Keskkonnaamet enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited, kui edastas 30.03.2017 kirjaga 12-2/17/749-7 maavara kaevandamise loa muutmise eelnõu Paekivitoodete Tehase osaühingule. Paekivitoodete Tehase osaühing esitas 07.04.2017 e-kirjadega (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 07.04.2017 numbriga 12-2/17/749-8 ja 10.04.2017 numbriga 12-2/17/749-9), nendepoolsed ettepanekud maavara kaevandamise loa muutmise eelnõu osas. Keskkonnaamet on arvestanud esitatud ettepanekutega ning vastavad täiendused korraldusse sisse viinud. II. KAALUTLUSED 2.1. Õiguslik alus Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaameti hinnangul vastab esitatud maavara kaevandamise loa taotlus MaaPS § 50 toodud nõuetele. Riigilõiv 500 € on tasutud 19.08.2016 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 punkti 11 järgi peab maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve olema mäetööstusmaa. Maaregistri andmetel on kinnistute Peterburi tee 94 (katastritunnus 78403:313:0630), Peterburi tee 94h (katastritunnus 78403:313:0650) ja Peterburi tee 94j (katastritunnus 78403:313:0640) puhul tegemist 100 % mäetööstusmaaga. 5 (11) 2.2 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 2 kohaselt peab keskkonnamõju hindama, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Käesoleval juhul taotletakse tegevusluba suuremale alale kui 25 ha. Taotletava mäeeraldise pindala on 123,43 ha (sh laiendus 34,17 ha). Samas sätestab KeHJS § 11 lõige 6 järgmist: kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Viimati viidi taotletaval alal läbi keskkonnamõju hindamine Väo IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele antud maavara kaevandamise loa KMIN-122 menetluse käigus. KMH aruanne (koostaja OÜ Inseneribüroo STEIGER, Tallinn 2011) kiideti heaks Keskkonnaministeeriumi 07.05.2012 kirjaga nr 1883-2. Luba KMIN-122 on kehtetu, kuna kantsleri 10.02.2015 käskkirja nr 139 alusel ühendati Väo karjääri kaevandamisluba KMIN-039, Väo II karjääri kaevandamisluba KMIN-035, Väo III lubjakivikarjääri kaevandamisluba KMIN-101 ja Väo IV lubjakivikarjääri kaevandamisluba KMIN-122 üheks kaevandamisloaks. Kuigi Väo IV hõlmab taotletavat ala ainult osaliselt, siis KMH aruanne sisaldab lisaks ka tol hetkel kehtinud ja kõrvuti asetsevate Väo, Väo II, Väo III ja Väo IV lubjakivikarjääri tegevuste koosmõju hinnangut. KMH aruande kohaselt tegevuste koosmõju ei suurenda negatiivset keskkonnamõju, sest tegevuste maht mäeeraldisel ei muutu. Kavandatud tegevus toimub samade masinatega ja kohaldatakse samu tegevusi, mis toimuvad hetkel töötavas karjääris – kavandatakse kasutada juba olemasolevat tehnilist infrastruktuuri. Hetkel koostatakse Väo lubjakivikarjääri korrastamise KMH-d, mis hõlmab kogu taotletavat ala. Lisaks on valminud 11.09.2015. a müra mõõtmiste ja kaardistamise aruanne (Terviseamet, Kesklabori füüsikalabor) ja veel seirab arendaja vastavalt kaevandamise loa KMIN-129 täiendavatele tingimustele, määratud intervallis, karjääris tekkivat tolmu ja müra. Arendaja tellimusel on koostatud ka ekspertarvamus „Paekivi mehhaanilise raimamise maavõngete mõju Elering AS õhuliini kaitsevööndis“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1669). Nimetatud allikaid (v.a Väo lubjakivikarjääri korrastamise KMH, mis on alles koostamisel) saab kasutada KMH vajalikkuse üle otsustamisel. Arvestades eeltoodut ning lähtudes ettevaatuspõhimõttest annab otsustaja hinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju, mida ei ole varem KMH käigus hinnatud, ning otsustab KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisuse üle otsustamisel tehakse kaalutlusotsus kasutades KeHJS § 6 lg 3 kriteeriumeid, tuginedes KMH aruandes toodule. Lisaks on kasutatud taotluse seletuskirja, Maa- ameti kontrolli andmeid ja Väo lubjakivikarjääri korrastamise KMH-d, mis on kooskõlastamisel. 6 (11) 2.3 Kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise analüüs Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja menetleja. MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 alusel keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huvidega. Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 korraldusega nr 127 on kiidetud heaks „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020“.. Arengukavas käsitletakse riigi huvi järgmiselt: „Ehitusmaavaradest lähtudes on riigi huvi tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega, luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks“. Arengukava järgi, kui taotletakse kaevandamisluba või loa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavara säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, ei ole vajalik varustuskindluse analüüsi teostamine. Taotletava tegevusega:  välditakse majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teket, v.a juhul, kui ploki tekkimist põhjustava taristu (infrastruktuuri) rajamisega seotud riiklikud huvid prevaleerivad maavara kaevandamisega seotud huvide üle;  väljatakse maavara täielikult ka vertikaalsuunas;  tagatakse korrastamistingimuste otstarbekam täitmine;  tagatakse planeeringutest või riigi taristu ehituse ja laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmine ning maavara ratsionaalne kasutamine. Antud taotluse puhul on tagatud eelpool nimetatud tingimused, kuna taotletava ala piires on jääkvaru väljamata, loa andmine tagaks kaevandatud alade nõuetekohase korrastamise ning oleks välditud ebaotstarbekate jääkplokkide tekkimine. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et taotletav tegevus ei ole vastuolus riigi huvidega. Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlemisel taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lõike 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Paekivitoodete Tehase osaühingule on antud jäätmeload L.JÄ/328729 ja L.JÄ/328733 maavara kaevandamiseks ja rikastamiseks. MaaPS § 55 lõige 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Paekivitoodete Tehase osaühing ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri päring seisuga 06.01.2017). 7 (11) 2.5 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). Vastavalt keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lõikele 4 märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ märgitakse nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Kaevandamisloaga reguleeritakse vaid mäeeraldises ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kuna tegemist on olemasoleva loa muutmisega, siis vaatab Keskkonnaamet üle ka varasemalt loale kantud täiendavad tingimused ning hindab nende asjakohasust. Loa KMIN-129 täiendav tingimus nr 7 sõnastatakse ümber selliselt, et purustus- sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Lisaks täpsustatakse muudetud loas täiendava tingimuse nr 7 osa, mis ütleb, et sademetevaesel ajal kasta teid pidevalt. Sellest tulenevalt sõnastatakse tulenevalt sõnastatakse maavara kaevandamise loale KMIN-129 täiendav tingimus nr 7 järgmiselt: purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. Loa KMIN-129 täiendav tingimus nr 8 - Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks rajada mäeeraldise teenindusmaale nõuetekohane teenindusplats- eemaldatakse maavara kaevandamise loalt, kuna vastav plats on juba varasemalt alale rajatud. Loa KMIN-129 täiendavat tingimust nr 12, mille kohaselt tuleb tagada Betooni tänava ja Peterburi maanteega külgnevate katendipuistangute geotehniline stabiilsus, üldine korrashoid ja haljastus, muudetakse selliselt, et peab olema tagatud nimetatud puistangute geotehniline stabiilsus ja üldine korrashoid. Kuna käesoleva menetluses oleva loa eelnõuga laieneb mäeeraldise piir Peterburi tee suunas, siis toob see kaasa ka olemasolevate katendivallide, millele on ajaga tekkinud haljastus, teisaldamise. Paekivitoodete tehase osaühing selgitab oma kirjas (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.04.2017 numbriga 12-2/17/749-9), et ettevõte tagab katendipuistangu olemasolu Peterburi teega piirneval alal, geotehnilise stabiilsuse ja korrashoiu. Kaevandamisloa andmisel on otstarbekas kanda antavale loale KMIN-129 järgmised täiendavad tingimused: 2.5.1. Puhastada perioodiliselt settetiiki ulatuses, mis tagab karjäärist välja pumbatava sadevee puhtuse. 2.5.2. Tagada karjääri põhja jääva veepideme terviklikkus, vältides sügavate kraavide ja sumpade rajamist. Veepideme kahjustamisel tuleb vigastatud veepide isoleerida. 2.5.3. Puurkaevu, keskkonnaregistri koodiga PRK0009501, sanitaarkaitsealadel on maavara kaevandamine keelatud. Puurkaevu PRK0009501 likvideerimise korral juhinduda keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- 8 (11)  või kasutusteatise, puurkaevu või –augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“. 2.5.4. Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 2.5.5. Teostada tolmukontsentratsiooni perioodilisi mõõtmisi kord kuus aprillist oktoobrini. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 2.5.6. Karjääri korrastamisel tagada karjääri alal põhjavee kaitstus arvestades kaevandamisjärgselt tekkivat olukorda, vajadusel katta karjääri põhi katendimaterjali kihiga. 2.5.7. Purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 2.5.8. Öisel ajal (ajavahemikus kell 23.00–7.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud puurimis- ja lõhkamistööd. 2.5.9. Mäeeraldisel kasvavate üle 8 cm rinnasdiameetriga puude raiumiseks taotleda Tallinna Keskkonnaametist raieluba. 2.5.10. Kaevandatavalt alalt toodangu väljaveoks ei ole lubatud rajada uusi väljasõite ega kogujateid, vaid tuleb kasutada olemasolevaid. 2.5.11. Tagada Betooni tänava ja Peterburi maanteega külgnevate katendipuistangute geotehniline stabiilsus ja üldine korrashoid. 2.5.12. Esitada vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus1 §-le 103 nõutav saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava lisaks Keskkonnaametile ka Tallinna Keskkonnaametile. 2.5.13. Katastriüksuse Peterburi tee 94 (78403:313:0630) kirdenurgas 0,24 ha suurune teemaa ala korrastada esimesel võimalusel. Peale korrastatuks tunnistamist moodustada teemaast iseseisev transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja see riigile tagastada. 2.5.14. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. 2.5.15. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda tuleb kasuta selliselt, et ei põhjustata mulla hävinemist. III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ja võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes Tallinna Keskkonnaameti 06.03.2017 kirjale nr 6.1-7.2/256-2, maavarade komisjoni 27.03.2017 istungi protokollilisele otsusele nr 17-37 ja Paekivitoodete Tehase osaühingu taotlusele, otsustan: 3.1. Muuta ettevõttele Paekivitoodete Tehase osaühing antud maavara kaevandamise luba nr KMIN-129 Väo lubjakivimaardlas Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisele ning määrata loa kehtivusajaks 12 aastat. 3.2. Antavasse loasse kanda järgnevad andmed: 3.2.1. Loa omanik: Paekivitoodete Tehase osaühing (registrikood 10022037; aadress Peterburi tee 34, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11415); 3.2.2. Kaevandaja: Paekivitoodete tehase osaühing (registrikood 10022037; aadress Peterburi mnt. 34, Tallinna linn, Harju maakond); 3.2.3. Maardla: mäeeraldis asub Väo lubjakivimaardlas. Maardla registrikaardi nr 0046. Maardla põhimaavaraks on lubjakivi; 3.2.4. Mäeeraldis: Väo lubjakivikarjäär, mäeeraldise liik on olemasoleva laiendus. Mäeeraldise pindala on 123,43 ha ja asub Harjumaal Tallinna linnas; 9 (11) 3.2.5. Mäeeraldise teenindusmaa: pindala on 171,19 ha. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on tootmismaa; 3.2.6. Geoloogiline uuringu aruande nimetus: „Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri geoloogilise järeluuringu aruanne (01.04.2016)“ M. Tammekänd, fondi number 8733. Varud on kinnitatud keskkonnaministri 26.07.2016 kirjaga nr 1-2/16/740; 3.2.7. Maavara kogus: mäeeraldise piires on seisuga 01.04.2017 kõrgemargilise lubjakivi aktiivne tarbevaru 2643,023 tuh m³, millest kaevandatav varu on 2610,023 tuh m³; 3.2.8. Maavara kasutusala: killustik betooni valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal; 3.2.9. Täiendavad tingimused: 3.2.9.1. Puhastada perioodiliselt settetiiki ulatuses, mis tagab karjäärist välja pumbatava sadevee puhtuse. 3.2.9.2. Tagada karjääri põhja jääva veepideme terviklikkus, vältides sügavate kraavide ja sumpade rajamist. Veepideme kahjustamisel tuleb vigastatud veepide isoleerida. 3.2.9.3. Puurkaevu, keskkonnaregistri koodiga PRK0009501, sanitaarkaitsealadel on maavara kaevandamine keelatud. 3.2.9.4. Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 3.2.9.5. Teostada tolmukontsentratsiooni perioodilisi mõõtmisi kord kuus aprillist oktoobrini. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 3.2.9.6. Karjääri korrastamisel tagada karjääri alal põhjavee kaitstus arvestades kaevandamisjärgselt tekkivat olukorda, vajadusel katta karjääri põhi katendimaterjali kihiga. 3.2.9.7. Purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 3.2.9.8. Öisel ajal (ajavahemikus kell 23.00–7.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud puurimis- ja lõhkamistööd. 3.2.9.9. Mäeeraldisel kasvavate üle 8 cm rinnasdiameetriga puude raiumiseks taotleda Tallinna Keskkonnaametist raieluba. 3.2.9.10. Kaevandatavalt alalt toodangu väljaveoks ei ole lubatud rajada uusi väljasõite ega kogujateid, vaid tuleb kasutada olemasolevaid. 3.2.9.11. Tagada Betooni tänava ja Peterburi maanteega külgnevate katendipuistangute geotehniline stabiilsus ja üldine korrashoid. 3.2.9.12. Esitada vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus1 §-le 103 nõutav saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava lisaks Keskkonnaametile ka Tallinna Keskkonnaametile. 3.2.9.13. Katastriüksuse Peterburi tee 94 (78403:313:0630) kirdenurgas 0,24 ha suurune teemaa ala korrastada esimesel võimalusel. Peale korrastatuks tunnistamist moodustada teemaast iseseisev transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja see riigile tagastada. 3.2.9.14. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. 3.2.9.15. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda tuleb kasuta selliselt, et ei põhjustata mulla hävinemist. 3.3 Avalikustada Paekivitoodete Tehase osaühingu maavara kaevandamise loa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaevandamisluba KMIN-129 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee. 10 (11) Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul loa teatavaks tegemisest, esitades vaide käesoleva haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Saata: Paekivitoodete tehase osaühing Teadmiseks: Tallinna Keskkonnaamet, Maa-amet, Tehnilise Järelevalve Amet Epp Kuslap maapõuespetsialist Maapõuebüroo 11 (11)  MAAVARA KAEVANDAMISE LUBA Keskkonnaamet KMIN-129 1. Loa omaja 1.1. Ettevõtja nimi Paekivitoodete Tehase osaühing 1.2. Äriregistrikood (isikukood) 1.3. Aadress Peterburi mnt 10022037 34, 11415 Tallinn 2. Kaevandaja 2.1. Ettevõtja nimi Paekivitoodete Tehase osaühing 2.2. Äriregistri kood/isikukood 2.3. Aadress Peterburi mnt 10022037 34, 11415 Tallinn 3. Maardla 3.1.Maardla nimetus 3.2. Maardlaosa nimetus - Väo lubjakivimaardla 3.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi 3.4. Maardla põhimaavara number 0046 lubjakivi 4. Mäeeraldis ja 4.1. Mäeeraldise nimetus Väo lubjakivikarjäär selle 4.2. Mäeeraldise asukoht Harju maakond Tallinna linn teenindusmaa 4.3. Mäeeraldise pindala, ha 123,43 4.4. Mäeeraldise teenindusmaa pindala, ha 171,19 5. Geoloogiline Geoloogilise uuringu aruanne: uuring nimetus „Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri geoloogilise järeluuringu aruanne (01.04.2016)“ M. Tammekänd geoloogiafondi number 8733 varude kinnitamise otsus ja kuupäev 26.07.2016 kiri nr 1-2/16/740 6. Maavara 6.1. Mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, kogus ja ühik: kogus aktiivne tarbevaru kõrgemargiline lubjakivi; 2643,023 tuh m³ aktiivne reservvaru - passiivne tarbevaru - passiivne reservvaru - kaevandatav varu kõrgemargiline lubjakivi; 2610,023 tuhat m3 6.2. Maavara kogus on esitatud seisuga 01.04.2017 7. Katend, Katendi kogus 50 tuh m3, sh mulla kogus - tuh m3 sh muld 8. Maavara 8.1. Maavara kavandatav kasutusvaldkond killustik betooni kasutamine valmistamiseks, teekateteks, täitematerjal 8.2. Kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik 250 tuhat m3 8.3. Kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik 8.4. Loa kehtivusaeg 17.04.2017-16.04.2029 9. Korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve: tootmismaa 10. Täiendavad 1. Puhastada perioodiliselt settetiiki ulatuses, mis tagab tingimused karjäärist välja pumbatava sadevee puhtuse. 2. Tagada karjääri põhja jääva veepideme terviklikkus, vältides sügavate kraavide ja sumpade rajamist. Veepideme kahjustamisel tuleb vigastatud veepide isoleerida. 3. Puurkaevu, keskkonnaregistri koodiga PRK0009501, sanitaarkaitsealadel on maavara kaevandamine keelatud. 4. Teostada üks kord aastas tootmisprotsessidest põhjustatud mürataseme mõõtmisi. Kaebuste esinemise korral teostada täiendavaid mõõtmisi vastavalt vajadusele ning kooskõlastada mõõtmise ajad ja kohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 5. Teostada tolmukontsentratsiooni perioodilisi mõõtmisi kord kuus aprillist oktoobrini. Mõõtmiste tulemused esitada Keskkonnaametile ja Tallinna Keskkonnaametile. 6. Karjääri korrastamisel tagada karjääri alal põhjavee kaitstus arvestades kaevandamisjärgselt tekkivat olukorda, vajadusel katta karjääri põhi katendimaterjali kihiga. 7. Purustus-sorteerimissõlmede töö on ilma niisutussüsteemita keelatud. Kasta karjääris kaevise transportimisel ja killustiku tootmisel kasutatavaid teid. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, tuleb kasta teid pidevalt. 8. Öisel ajal (ajavahemikus kell 23.00–7.00), pühapäevadel ja riiklikel pühadel ei ole lubatud puurimis- ja lõhkamistööd. 9. Mäeeraldisel kasvavate üle 8 cm rinnasdiameetriga puude raiumiseks taotleda Tallinna Keskkonnaametist raieluba. 10. Kaevandatavalt alalt toodangu väljaveoks ei ole lubatud rajada uusi väljasõite ega kogujateid, vaid tuleb kasutada olemasolevaid. 11. Tagada Betooni tänava ja Peterburi maanteega külgnevate katendipuistangute geotehniline stabiilsus ja üldine korrashoid. 12. Esitada vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus1 §-le 103 nõutav saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava lisaks Keskkonnaametile ka Tallinna Keskkonnaametile. 13. Katastriüksuse Peterburi tee 94 (78403:313:0630) kirdenurgas 0,24 ha suurune teemaa ala korrastada esimesel võimalusel. Peale korrastatuks tunnistamist moodustada teemaast iseseisev transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus ja see riigile tagastada. 2 (3)  14. Laadimistöödel peab laadimiskõrgus olema minimaalne, mida lubab karjääris kasutatav tehnoloogia. 15. Kaevandatavalt alalt eemaldatavat huumusmulda tuleb kasuta selliselt, et ei põhjustata mulla hävinemist. 11. Loa andmise Luba on antud Keskkonnaameti Maapõuebüroo juhataja 17.04.2017 ja muutmise korraldusega nr 1-3/17/975. otsused Loa andja nimi ja amet (allkirjastatud digitaalselt) Maria Karus juhataja Maapõuebüroo Kuupäev: 17.04.2017 3 (3)  Lisa 1 EELHINNANG Eelhinnangu andmisel lähtuda KeHJS § 6 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest. 1. Tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimused 1.1. Maakasutus Taotletav Väo lubjakivikarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Harju maakonnas Tallinna linnas Lasnamäe linnaosas riigile kuuluvatel kinnistutel Peterburi tee 94 (katastritunnus 78403:313:0630), Peterburi tee 94h (katastritunnus 78403:313:0650) ja Peterburi tee 94j (katastritunnus 78403:313:0640). Põhjast piirneb taotletav mäeeraldise teenindusmaa ~690 m ulatuses tootmismaaga ja ~1,4 km ulatuses transpordimaaga, kirdest ~270 m ulatuses elamumaadega, ~160 m ulatuses ärimaaga ja ~30 m ulatuses sotsiaalmaaga, idast ~1,1 km ulatuses transpordimaaga, kagust ~170 m ulatuses mäetööstusmaaga, lõunast ning läänest ~2,1 km ulatuses reformimata maaga. Väljaspool mäeeraldise teenindusmaad paikneb Tallinna linna Lasnamäe linnaosa, mis on tihedalt asustatud. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaal puudub looduslik taimkate, tegemist on täielikult kaevandamisest mõjutatud tehnogeense maastikuga. Taotletavast mäeeraldisest ~ 500 meetrit lõuna suunas Linnaaru tee 5 katastriüksusele (katastritunnusega 65301:011:0354) rajatakse Tallinna vangla. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa keskosas, ~6,2 m teenindusmaa piirist, paikneb puurkaev katastrinumbriga 9501 (keskkonnaregistri kood PRK0009501) sanitaarkaitsealaga 30 m. Maa- ameti andmetel kattub mäeeraldise ja teenindusmaa kirdeosas puurkaevu, katastrinumbriga 42 (keskkonnaregistri kood PRK0000042), kaitsevööndiga 1,5 m ulatuses. Taotletava mäeeraldise teenindusmaast vastavalt ~1,4 m lõunas kulgevad AS Gaasivõrgud C kategooria maagaasi jaotustorustiku Tallinn-Kehra C12 trassid (VID koodid 20150515002672 ja 20160829002697) ning ~10,5 m lõunas kulgevad AS Gaasivõrgud C kategooria maagaasi jaotustorustiku Tallinn-Kehra C12 trassid (VID koodid 20150515002676 ja 20160829002701) katsevööndiga 2 m liini teljest. Lisaks kulgeb taotletavast teenindusmaast ~6,8 m lõunas AS-i Eesti Gaas sideehitis maismaal (telekommunikatsiooniliin, VID kood 230003980) kaitsevööndiga 1 m mõlemal pool sideehitist. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa põhjaosa läbib Telia Eesti AS-i sideehitis maismaal (telekommunikatsiooniliin, VID kood 46860218), taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa põhjaosa läbivad Telia Eesti AS-i sideehitised maismaal (telekommunikatsiooniliin, VID koodid 35264401 ja 52795137). Taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ~15 m läänes kulgevad Elering AS-i 35-110 kV elektriõhuliinid Iru - Ida (VID kood L007) ja Lasnamäe - Ida (VID kood L008) kaitsevööndiga 25 m liini teljest. Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast ~4 m põhja pool kulgeb kaks AS-i Tallinna Soojus maa-alust soojatorustikku (VID koodid L16288 ja L16289) kaitsevööndiga 3 m liini teljest. Taotletavast Väo lubjakivikarjääri mäeeraldisest ja selle teenindusmaast põhjas kulgeb eratee Väo tee nr 7841414, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise põhjapiirist ~11,3 1 (9) m kaugusele ning Tallinn-Narva põhimaantee nr 1, mis on ühtlasi avalikus kasutuses olev Peterburi tee nr 7841155, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise ja teenindusmaa põhjapiirist vastavalt 24,2 m ja 13,5 m kaugusele. Taotletavast mäeeraldisest ja teenindusmaast läänes kulgeb kohalik tee Paneeli tn nr 7841160, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb mäeeraldise ja teenindusmaa läänepiirist ~49,5 m kaugusele. Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnaplaneeringu „Harju maakonnaplaneering I etapp“ kohaselt ehituslubjakivi maardla alal, kus on osaliselt ammendunud karjäärid ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt lagealal ja rohelise võrgustiku maakonna väikesel rohekoridoril. 1.2. Alal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumisvõime ning loodus- keskkonna vastupanuvõime Taotletav mäeeraldis hõlmab Väo lubjakivimaardla (reg nr 0046) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 1, 2, 3 ja 4 plokki, hõlmates 2 plokki osaliselt. Mäeeraldise piires on keskkonnaregistri maardlate nimistus seisuga 01.07.2016 arvel 3005 tuh m3 ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru, millest kaevandatav varu on 2972 tuh m3. Väo lubjakivimaardla asub Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe lademe avamusel. Maardla geoloogilise läbilõike ülemise osa moodustab kohati Uhaku lade (O2uh), mille ülaosa koosneb merglilistest poolmugulja tekstuuriga lubjakividest. Alumine osa on esindatud võrdlemisi puhta ehituslubjakiviga. Lasnamäe lade (O2ls) levib piirkonnas üsna väljapeetud kompleksina ja on suhteliselt savipuhas. Selles on ka dolomiidistunud vahekiht, mis eraldab Lasnamäe lademe alumise osa lademe ülemisest osast ja kuulub Lasnamäe lademe ülemisse ossa. Lasnamäe lademe lamami moodustavad Aseri lademe (O2as) raudoiididerikkad lubjakivid. Selle all esinev Kunda lade (O2kn) on esindatud helehalli lubjakiviga, mis sisaldab tasemeti rohkesti pruune rauaoiide. Maardla lamamisse jääv Volhovi lade (O2vl) on esindatud rohekashalli glaukoniitlubjakivi, karbonaatse glaukoniitliivakiviga ja liivaka glaukoniitsaviga. Väo lubjakivikarjääri lasundi ülemine osa on enamasti väljatud, katend on eemaldatud ning ladustatud mäeeraldisel või teenindusmaal. Ploki 1 piires on vaja veel katenditöid teha ala põhja ja kirdeosas ~6,6 ha suurusel pindalal, ploki 2 piires 3,8 ha ning ploki 3 piires 2,13 ha ulatuses. Kasvukihi keskmine paksus taotletaval alal on keskmiselt 0,4 m. Kasuliku ehituslubjakivi kompleks esineb täies ulatuses vaid karjääri teenindusmaa põhja- ja lõunaosa kitsastel maaribadel ning selle täispaksus ulatub luni 15-ni. Enne 2016. aastal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt tehtud järeluuringut oli Väo lubjakivimaardlas Volhovi lademe lubjakivi seni kasulikust kihist välja jäetud, kuna selle alumine osa on savikas. Väo lubjakivikarjääri (KMIN-129) kirdeosas, kus mäeeraldise põhi on määratud absoluutkõrgusele 26-27 m, on Kunda/Volhovi lademe vahepiir ~28 m kõrgusel ning seega mäetöödega osaliselt avatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande kohaselt on loetud Volhovi lademe ülemise 45 cm paksune osa kasuliku kihi koosseisu. Senine arendaja kaevandamise kogemus Väo lubjakivimaardlas on andnud kirjeldatud tegevuseks aluse. Taotletava mäeeraldise lamam asub varuploki 1 piires kõrguste vahemikus 21,0…28,5 m, ploki 2 ulatuses asub kõrgustel 25,0…26,5 m, ploki 3 piires 21,0…24,0 ning ploki 4 piires kõrgustel 22,0…25,0 m. Väo lubjakivikarjäär paikneb Silur-Ordoviitsiumi veekihis, mis on Lasnamäe piirkonnas juba dreenitud. Selle on põhjustanud ajalooliselt linna veekasutus ja Lasnamäel töötavad karjäärid. 2 (9) Seega on käesoleval alal kasulik kiht kogu ulatuses ehk Uhaku, Lasnamäe, Aseri, Kunda lade ning samuti ka Volhovi lademe ülemine osa kuivendatud. Veehorisondi vettpidavaks kihiks on Hunnebergi lademe Leetse kihistu savirohked vahekihid. Veehorisont täitub peamiselt atmosfäärsete sademetega. Veetase madaldub Pirita jõe suunas. Lubjakivi looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga. Seetõttu puudub taastumisvõime ning looduskeskkonna vastupanuvõime. 1.3. Märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade vastupanuvõime Pinnavormide vastupanuvõime kaevandamisele puudub. Muid nimetatud objekte mäeeraldisel ei paikne. Lähim looduskaitseline objekt on Pirita jõe hoiuala (registrikood KLO2000005), mis jääb taotletavast alast 900 m kaugusele itta. Lisaks jääb taotletava ala vahetus lähedusse mitmeid kultusekive ning Tooma järv kaldapiiranguvööndiga. Taotletavast mäeeraldisest ~ 700 meetrit põhja suunda jääb Pirita loodusala, mis on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alana. Kavandatava tegevusega kaasnevad füüsikalised mõjutegurid nagu maastiku muutused, tolm, müra ja vibratsioon Pirita loodusalani ei ulatu. Peamiseks kaitseväärtusi mõjutavaks teguriks saab pidada lubjakivikarjäärist väljapumbatavat vett, mis suubub Pirita jõkke. Kuna Pirita jõe alamjooks kulgeb tihedalt asustatud piirkonnas ning jõkke suunavad oma puhastatud reoveed paljud ettevõtted, siis moodustub jõe vee kvaliteet kõigi osapoolte koosmõjul. 1.4. Alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. 1.5. Maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime Väo lubjakivikarjääri alal ei ole tegemist ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alaga. 2. Tegevuse iseloom, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase Arendajal on Väo karjääris kaevandamisel pikaajalised praktilised kogemused ning välja on arendatud kõik vajalikud kommunikatsioonid ja abirajatised. Taotletaval mäeeraldisel jätkatakse sama kaevandamise tehnoloogia rakendamist, mida on senini kasutatud. Ploki 1 ja 4 piires kasutatakse valdavalt kasuliku kihi kobestamiseks puur-lõhketöid (v.a. ploki nr 1 Peterburi tee äärne ala, kus kasutatakse hüdrovasaraid, et vähendada puur-lõhketöödest tekkivat vibratsiooni) ning ploki 2 ja 3 piires raimatakse kasulik kiht mehaaniliselt hüdrovasaratega. Täpne raimamise skeem tuleb täpsustada Väo lubjakivikarjääri kaevandamise projektis. Skeemi välja töötamisel tuleb arvestada maavõngete suhtes tundlike objektidega ning nende omanikega sõlmitud kokkuleppeid või kooskõlastuste tingimusi arvestades. Kobestatud kaevis laetakse ekskavaatoriga kalluritele, mis omakorda transpordivad selle purustus-sorteerimissõlme. Kaevist töödeldakse purustamise ja fraktsioneerimisega. Suuretükilised paeplaadid purustatakse erinevate purustamisastmetega väiksemateks ning seejärel sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Enimtoodetavad fraktsioonid on 4/8 mm, 8/16 3 (9) mm, 16/32 mm ja 32/64 mm. Lisaks eelsõelutud fraktsioon 0/32 mm ja lubjakivis sisalduva saviosakeste tõttu peenfraktsiooni 0/4 mm. Arendaja on alates 2008. a juurutanud peenfraktsiooni pesemisliini kasutamist killustiku tootmisel. Käesolevaks hetkeks on saavutatud olukord, kus arendaja välja töötatud killustiku tootmistsüklis ei teki jäätmeseaduse mõistes jäätmeid ega kõrvalsaaduseid. Peenfraktsioonist toodetava paeliiva turuosa kasvab karjääri teeninduspiirkonnas jõuliselt. Antud hetkel on arendajal Väo lubjakivikarjääris kaks peenfraktsiooni pesuliini. Kompleksidega töödeldakse ka varasematest kaevandamise perioodidest karjääri ladustatud peenfraktsiooni. Eesmärk on väärindada kogu alale ladustatud peenfraktsioon ja see turustada. Karjääri veekõrvaldus võimaldab kuivendada kogu väljatava kihi paksuse ulatuses. Väljapumbatud vesi setitatakse eelnevalt settetiikides ning alles seejärel juhitakse eesvoolu, milleks on Pirita jõgi. Mäeeraldise maksimaalselt 50 m ulatuses laiendamisega, sh põhja- ja lõunasuunda kokku, ei ole tarvidust muuta hetkel kasutatavat veekõrvaldussüsteemi või suurendada selle tootlikkust. 2.1. Loodusvarade kasutamine Maavara (lubjakivi) on taastumatu loodusvara, seega tuleb seda kasutada võimalikult säästlikult. Kaevandamise seisukohalt tähendab see, et aktiivne tarbevaru tuleb väljata ja kasutada minimaalsete kadudega. Kaevandamistegevuse peamised keskkonnahäiringud on Väo karjääris välja kujunenud ja stabiliseerunud ning taotletav tegevus tagab maavara säästliku kasutamise ilma uut olulist keskkonnahäiringut põhjustamata. Sellega tagatakse maardla optimaalne ning üleüldine maavarade säästlik kasutamine Väo lubjakivimaardla teeninduspiirkonnas ning maavara väljamine sealt on kooskõlas jätkusuutliku kaevandamise põhimõtetega. 2.2. Jäätme- ja energiamahukus Varasemate kaevandamistööde käigus on Väo lubjakivikarjääri varuploki 1 ja 4 piires suurem osa katenditöödest tehtud ning muld on ladustatud karjääri teenindusmaal hiljuti kinnitatud varuplokkidel 2 ja 3. Ploki 1 piires on vaja veel katenditöid teha ala põhja ja kirdeosas ~6,6 ha suurusel pindalal, ploki 2 piires 3,8 ha ning ploki 3 piires 2,13 ha ulatuses. Kokku tuleb eemaldada ~50 tuh m³ kasvupinnast. Varasemalt kaevandatult alalt on eemaldatud ~675 tuh m³ mulda. Peenfraktsioon (terasuurusega 0-4 mm), mida on kuni 30% kogu töödeldavast kaevisest, on jäänud varasemalt (enne pesemisliini soetamist) suures osas lattu seisma. Peenfraktsiooni puhul on tegemist rikastamisest tekkinud püsijäätmetega, nendes ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi, mis põhjustaks täiendavat keskkonnakoormust. Seega võib peenfraktsiooni ladusid liigitada B-kategooria jäätmehoidlaks. Peenfraktsioonide pesemisel on vesi korduvakasutuses, kasutatavat vett setitatakse regulaarselt settebasseinis. Veega juhitakse settebasseini peenfraktsiooni töötlemisel eraldatud savi ja tolmuosakesed fraktsiooniga 0-0,063 mm. Saadud fraktsiooni kasutatakse põllumajanduses. CDE pesemisliini tehnoloogia juurutamisega kasutab taotleja kogu väljatava maavara ära. Seega taotletava tegevuse tulemusena kaevandamisjäätmeid enam juurde ei tekitata. Kogu väljatav kaevis ja laos paiknev peenfraktsioon töödeldakse ja kaubastatakse või kasutatakse väiksema nõudlusega tooteid hiljem korrastamistöödel. Samuti toimitakse eemaldatud katendiga. 4 (9) Lubjakivi aukkaevandamise viis allpool põhjavee taset on suhteliselt energiamahukas. Karjääri tööshoidmiseks on vajalik pidev karjääri kogunenud põhja- ja sademevee väljapumpamine. Lisanduvad mäetöödele omaste masinate kütuse- ja hooldekulud ja puur-lõhketööd. 2.3. Lähipiirkonna teised tegevused Tegemist on pikalt kaevandamis- ja tööstustegevusest mõjutatud alaga. Väo lubjakivimaardla lubjakivi on kasutatud aastakümneid killustiku ja ehituskivi tootmiseks. Väo lubjakivikarjääri teenindusmaa keskel tegutseb Rudus AS betoonitehas ning teenindusmaa kesk- ja idaosas, ~40 ha pindalal, on arendaja pikaajaliselt koostöös ATI Grupp OÜ-ga tegelenud Väo lubjakivikarjääri korrastamisega vastavalt Väo paekarjääri korrastamise projektile (PIC Eesti AS Töö nr. 00051, Tallinn 2000. a.). Projektlahendi kohaselt ammendatud alad täidetakse inertsete materjalidega. Karjäär piirneb kagust töötava Tondi-Väo lubjakivikarjääriga, kus kaevandab loa KMIN-061 alusel OÜ Väo Paas. Karjääri idapiirist ~130 m kaugusel asub OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, mis koostootmisjaamana toodab soojust ja elektrit. Vahetult karjäärist põhjas asub Tallinn-Narva maantee ja Lasnamäe linnaosa. Karjäärist lõunasse ~ 500 meetri kaugusele jääb rajatav Tallinna vangla. Muud tegevused jäävad kaugemale. 3. Tegevusega kaasnevatest tagajärgedest 3.1. Vesi ja pinnas Tänaseks on kaevandamine Väo maardlas mõjutanud ülemisi Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihte, kus vee väljapumpamise tõttu on välja kujunenud alanduslehter, mis on muutnud ümbritseva ala looduslikku veerežiimi. Olemasoleva tegevuse jätkamine olulist lisamõju Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihtidele ei avalda. Mäeeraldise laiendamisega ~50 m laiuses (põhja- ja lõunaosa kokku) ei ole oodata veealanduslehtri laienemist. Valdava osa karjäärist väljapumbatavast veest moodustavad sademed, põhjavee osakaal on väike, osaliselt valgub vett juurde ka ümbritsevatelt aladelt. Vesi juhitakse kraavide kaudu settetiiki ja sealt edasi pumpla settebasseini, kus toimub vee puhastamine heljumist. Puhastunud vesi pumbatakse karjääri lõunapiiril paiknevasse kraavi, mis kulgeb piki Tondi-Väo lubjakivikarjääri piiri. Väo lubjakivikarjäärist vee ära juhtimiseks on Paekivitoodete Tehase osaühingule väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/321901. Väo lubjakivikarjääri laiendamisel tuleb jätkata seniste abinõude rakendamist vältimaks võimalikku reostuse teket, mida võib põhjustada kaevandamine, karjäärist välja pumbatava vee setitamine basseinides ning nende regulaarne hooldamine. Maavara kaevandamise tulemusena maastiku olukord muutub mäeeraldise piires täielikult. Looduslik maastik hävib, kuid negatiivne mõju maastikuilmele on väike, kuna taotletava ala näol on tegemist kasutuses oleva karjäärialaga. Mäeeraldise piires on looduslik maastik praktiliselt täielikult rikutud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Arendaja on alustanud Väo lubjakivikarjääri (KMIN-129) piirides korrastamistööde ettevalmistusprotsessidega. Koostamisel on Väo lubjakivikarjääri korrastamise projekt ja koostatud keskkonnamõju hindamine, mis hõlmab kogu taotletava ala mäeeraldist ja selle teenindusmaad. 5 (9) 3.2. Õhu saastatus Väo lubjakivikarjääris kaevandamisel ja killustiku tootmisel on peamisteks tolmuallikateks karjäärisisesed ja väljaveoteed, purustus-sorteerimissõlm ja pesuliinid ja materjali laadimisprotsessid. Mingil määral tekitavad tolmu ka puur-lõhketööd. Puurimisel eralduv tolm püütakse kinni püüdeseadmetega (ligi 99%). Lõhketöödel eralduv tolm põhjustab küll suuri kontsentratsioone, kuid ainult lühiajaliselt. Alates 2008. a on taotleja teinud aprillist oktoobrini tolmu seiret. Tulemuste kohaselt ei ületata keskkonnaministri 01.09.2004. a määruses nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteaine sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase“ toodud piirtasemeid. Valdavalt moodustavad mõõtetulemuste mõõteperioodi keskmised tulemused ~10 % lubatud piirtasemest. Arendaja tehtud viimase (25.07.2016. a) mõõtmiste tulemuste kohaselt oli ühe tunni keskmine tolmukontsentratsioon välisõhus 0,038 mg/m³, mis moodustab piirtasemest ~8 %. Mäetööde laienemisel jäävad kõik peamised tolmu tekitajad purustus- ja sorteerimissõlm, pesuliinid ja transporditeed samasse asukohta, kus need on täna. Arvestades, et peamisel tundlikul suunal (põhjasuund) hakatakse maavara raimama hüdrovasaraga, mis ei ole suur tolmu tekitaja, võib eeldata, et tolmukontsentratsioon välisõhus oluliselt ei muutu. Juba täna rakendab arendaja tolmuleviku tõkestamiseks ja leevendamiseks mitmeid meetmeid. Arendaja on esitanud Keskkonnaametile Väo karjääris tolmu taseme vähendamise meetmete plaani 2016. aastaks, milles märgib, et kasutab udukahurit tolmupilve tekkimise vältimiseks peamiste tolmutekitajate juures, perioodil mai-september. Lisaks tegeleb karjääri siseteede kastmisega pidevalt tolmuteket soosivate ilmastikuolude korral, kastab 2-4 korda päevas vahetult purustus- ja sorteerimissõlme ümbruse alasid. Lisaks seirab aastaringselt tuulesuunda, mille andmeid kasutab leevendavate meetmete rakendamisel. Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise laiendamisega selle teenindusmaale ei kaasne ülenormatiivsed tolmukontsentratsioone tundlike objektide juures. Lisaks olemasolevatele tolmutekke- ja leviku tõkestamise meetmetele täiendavaid leevendusmeetmeid kasutusele võtta ei ole vaja. Seega võib väita, et tolmu kontsentratsioon ei ületa eeldatavasti ka tulevikus lubatud piirnorme. Väo lubjakivikarjääri laiendamisega kaasneb maavara kasutamine nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt suuremal alal, see tingib tolmutekitajate paiknemise senisest tööde tsoonist maksimaalselt 6% suuremal pindalal. Sealjuures asuvad kasutusele võetavad alad hetkel kehtiva mäeeraldise teenindusmaa piires, kus toimub intensiivne kaevandamise ja transporditehnika liikumine. Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise muutmisega kaasneb vaid vahetult raimamise ja transporditehnika töö areaali suurenemine ehk tolmutekitajad liiguvad maksimaalselt 30-32 m tundlikele objektidele lähemale (Lasnamäe linnaosa korterelamud). KMH aruande koostamisel teostati tolmu (peente osakeste) leviku seiret. Seire tulemusena ülenormatiivseid tolmukontsentratsioone ei tuvastatud. Suurim mõõdetud väärtus oli 56 μg/m3, mis oli kõigest 12% lubatud piirnormist. Ülejäänud tulemused jäid 2-11% vahemikku. 3.3. Müra Karjääri peamised müraallikad on kaks statsionaarset purustus-sorteerimissõlme, killustiku peenfraktsioonide pesuliin CDE, hüdrovasar ja ekskavaator. Väo lubjakivikarjääri laiendamisega kaasneb maavara kasutamine nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt suuremal alal, see tingib müratekitajate paiknemise senisest tööde tsoonist maksimaalselt 6% suuremal pindalal. Sealjuures asuvad kasutusele võetavad alade hetkel kehtiva mäeeraldise teenindusmaa piires, kus toimub intensiivne kaevandamise ja transporditehnika liikumine. Väo lubjakivikarjääri mäeeraldise muutmisega kaasneb vaid vahetult raimamise ja 6 (9) transporditehnika töö areaali suurenemine ehk müratekitajad liiguvad maksimaalselt 30-32 m tundlikele objektidele lähemale (Lasnamäe linnaosa korterelamud). Arendaja tellitud aruande Väo lubjakivikarjääri müra mõõtmine ja kaardistamine (seisuga 11.09.2015) prognoosi kohaselt mõjutatakse kaevandamisega kõige rohkem ala põhjaosast ~200 - 250 m kaugusel asuvaid korterelamuid öisel ajal, kui maavara raimatakse hetkel kehtiva mäeeraldise põhjaosas (piirväärtus 45 dB). Töös on võrreldud mõõdetud ja arvutatud müratasemeid sotsiaalministri 04.03.2002. a nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmised meetodid“ toodud kriteeriumi II kategooria piirtaseme arvsuurusi. Mõõdetud ja prognoositud öised müratasemed ulatuvad alast põhjas paiknevate korterelamute juures maksimaalselt 48,9 dB. Kuigi koostatud aruandes on käsitletud mäeeraldise põhjaosas müraallikana maavara raimamist (hüdrovasar) siis reaalselt taotleja öisel ajal Väo lubjakivikarjääris maavara ei raima. Öisel perioodil tehakse vaid kaevise laadimistöid. Päevasel ajal kaevandamisel tekitava müratasemega probleeme ei esine. Väo IV lubjakivikarjääri maavara kaevandamise loa taotluse menetlemisel läbi viidud KMH tulemustest selgus, et valdavalt mõjutab alast põhjas asuvate korterelamute juures mürataset Väo lubjakivikarjääri ja Peterburi tee koondmüra. 2008. a Terviseinstituudi tehtud uuringute kohaselt on nii karjääri kui ka maantee koondmüra puhul domineerivaks maantee müra, mis päevasel ajal ületab lubatud normi ligi pooltel modelleeritud punktidel. Öisel ajal jääb maantee müra enamasti alla piirnormi, mis on liiklusmüra puhul 55 dB. Seega piirnormide erinevusest (tööstusmüral 45 dB, liiklusmüral 55 dB) tekib olukord, kus reaalselt domineeriv müraallikas ei ületa ja praktiliselt kuulmatu müraallikas ületab lubatud piirnormi. KMH aruandele vastavalt on mäe- ja transpordimasinate töötamisest tulenev müratase mudelarvutuste järgi üldjuhul lähimate elamute õuealadel piirnormi sees. Probleeme tekitab öine müratase. Samas on peamine müraallikas Tallinn-Narva maantee liiklusmüra, mille lubatud normtase on kõrgema väärtusega kui tööstusmüral. KMH aruande kohaselt ei ole otstarbekas kasutusele võtta lisameetmeid müra summutamiseks kuna domineerivaks jääb ikkagi Tallinn-Narva maantee liiklusmüra. Vajadusel võib piirata mäetöid öisel ajal ruumiliselt (lubada kaevandamist müra suhtes tundlike elamute suhtes kaugemates punktides) või ajaliselt. 3.4. Vibratsioon Arendaja planeerib jätkata osaliselt puur-lõhketööde kasutamist ploki 1 ja 4 piires ning ploki 2 ja 3 piires hakkab kasutama mehaanilist raimamist ehk hüdrovasarat. Nii ploki 1 ja 4 piires on erinevatel ajaperioodil pikaajaliselt lõhketöid kasutatud. Ei ole alust eeldada, et tänases olukorras oleks tööde keskkonnamõju erinev senisest praktikast. Täpsed lõhketööde rakendamise asukohad tuleb lahendada Väo lubjakivikarjääri kaevandamise projekti vastavas lisas ja lõhketööde projektis, arvestades tundlike objektide paiknemist tööde asukohast ja vajadusel määrata seirevajadus. Vastavalt ekspertarvamusele „Paekivi mehhaanilise raimamise maavõngete mõju Elering AS õhuliini kaitsevööndis“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 16/1669) on hüdrovasara tekitatud maapinna võnkekiirused suurimad selle vahetus ümbruses ~1,5-2,0 m kaugusel ja vaibuvad 3-4 m kaugusel töötsoonist. Arvestades, et taotletava mäeeraldise põhjaosa ja selle teenindusmaa vahele jääb 5 m, ei välju rajatisi ega konstruktsioone mõjutavad maavõnked Väo lubjakivikarjääri piiridest. Ala lõunaosas, ploki 3 piires, on gaasitrassi ja mäeeraldise piiri vahe ~4 m. Erinevate arendajate kogemuse kohaselt Väo lubjakivimaardla tingimustes, gaasitrassi vahetus läheduses mehaaniliselt lubjakivi raimamisel, probleeme täheldatud ei ole. 7 (9) Mehaaniliselt lubjakivi raimamisel Väo lubjakivikarjääris leevendusmeetmeid rakendada vaja ei ole. 3.5. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Teadaolevalt ei kaasne tegevusega olulise mõjuga valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust keskkonnale. 4. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transpordimasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka põhjavett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit ja ette näha võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis ning eraldi teenindusplats masinate hooldamiseks. Paekivitoodete Tehase OÜ-l on karjääris ette nähtud masinate ja seadmete hooldusplats. Samuti Paekivitoodete Tehase OÜ rakendanud ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimise standardile vastava keskkonnajuhtimise süsteemi. Hüpoteetilises keskkonnaavariiks võib olla väga intensiivne sademete hulk, mis võib ajutiselt üle ujutada mäeeraldise tööala, mis on ümbrusest madalam. Seetõttu on valmistoodangu ladu, killustiku sõlm paigutatud kõrgemale alale. Tundlikud masinad ja seadmed peavad olema operatiivselt teisaldatavad. 5. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Taotletavast mäeeraldisest ~ 700 meetrit põhja suunda jääb Pirita loodusala, mis on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alana. Kavandatava tegevusega kaasnevad füüsikalised mõjutegurid nagu maastiku muutused, tolm, müra ja vibratsioon Pirita loodusalani ei ulatu. Peamiseks kaitseväärtusi mõjutavaks teguriks saab pidada lubjakivikarjäärist väljapumbatavat vett, mis suubub Pirita jõkke. Peamine saasteaine, mis lubjakivi kaevandamisel tekib on heljum. Pirita jõu elustikule võib negatiivselt mõjuda karjääri veekõrvaldus ainult siis, kui peale pumplat (settetiiki) jõkke voolav vesi sisaldab ülenormatiivseid reostuse komponente. Senise töötamise käigus tehtud analüüsid näitavad, et jälgitavat reostuskomponendid ei ületa normatiivset taset. 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju mõnele muule kitsendavale loodusobjektile Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus on eeldav mõju mõnele kaitstavale loodusobjektile. 6. KeHJS § 6 lõige 3 punktides 1-41 nimetusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvatest toimetest. Kumulatiivne mõju ja piiriülene mõju ning mõju ilmnemise tõenäosus Kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava tegevusega ei mõjutata eeldatavalt kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevusega ei ületata eeldatavalt piirmäärasid õhusaaste ja vibratsiooni osas ning ei halvendata mõju müra osas. 8 (9) Tegevus ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna olemasoleva tegevuse jätkamine lisamõju Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihtidele ei avalda. Negatiivne lisamõju maastikuilmele puudub, kuna tegemist on kasutuses oleva karjäärialaga, kus looduslik maastik on juba rikutud. Selle kvalitatiivne muutus on positiivselt taastatav hilisema korrastamisega. Kumulatiivne mõju maavara kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müra- ja tolmuallikate koosmõjul. Eeldatavasti ei ületata lubatud piirnorme. Piiriülest mõju ei ole ette näha. 9 (9)