Saatja: �selOffshore <
[email protected]>
Saatmisaeg: 16. aprill 2017. a. 12:31
Adressaat: Merike Ring
Koopia:
[email protected]
Teema: FW: Hoonestusloa taotluse puudused avaliku veekogu koormamiseks
kalakasvatuseks vajaliku rajatisega
Manused: Hoonestusloa taotlus_13.04.2017.bdoc
J�reltegevuse lipp: J�reltegevus
Olekulipp: Valmis
Tere
Lisas lubatud muudatustega taotlus koos TC versiooniga
Lugupidamisega
Andro Ots
�sel Offshore O�
From: Merike Ring [mailto:
[email protected]]
Sent: Wednesday, March 29, 2017 2:49 PM
To:
[email protected]
Subject: Hoonestusloa taotluse puudused avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku
rajatisega
Tere,
Esitasite 28.02.2017 Tehnilise J�relevalve Ametile (edaspidi TJA) hoonestusloa taotluse avaliku
veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega.
Vaadanud l�bi teie poolt esitatud taotluse, palume selgitada/t�iendada j�rgmiseid punkte.
1. Veeseaduse (VeeS) � 22 �lakohaga 6 lg 2 p 21 kohasel peab hoonestusloa taotlus
sisaldama ehitiste arvu koormataval alal ning ehitiste ehitisealust pindala. Kas me saame
�igesti aru, et kokku plaanite rajada 3 kompleksi koosseisus maksimaalselt 30 rajatist?
�htlasi palume t�psustada ehitiste ehitisealust pindala. Olete kirjutanud, et see on
suurusj�rgus 10 hektarit, samas kui vaadata komplekside m��tmeid, siis j��b selgusetuks,
kust selline arv p�rineb.
2. Veeseaduse (VeeS) � 22 �lakohaga 6 lg 2 p 3 kohaselt peab hoonestusloa taotlus
sisaldama koormatava ala koordinaate ja koormatava ala suurust ruutmeetrites. Palun
vaadake need andmed �le ja lisage �iged koordinaadid, kuna meil ei �nnestunud
koordinaatide sisestamisel asukohti leida. �htlasi lisage koormatava ala suurused
ruutmeetrites.
Kuna peame antud taotluse vastavalt VeeS � 22 �lakohaga 7 lg 2 kohaselt edastama arvamuse
avaldamiseks asjaomastele asutustele, siis on m�istlik eelnimetatud andmed esitada v�imalikult
t�pselt ja selgelt.
Vaatamata sellele, et toimub vee erikasutusloa menetlus, siis ka hoonestusloa menetluse
algatamisel tuleb hinnata keskkonnam�jude hindamise vajalikkust vastavalt VeeS � 22 �lakohaga
7 lg 7 p-le 2.
Tagasisidet eeltoodu osas ootame hiljemalt 12. aprilliks 2017.
Kui midagi selgusetuks j��b, siis v�tke palun �hendust.
Lugupidamisega
Merike Ring
Ehitusosakonna peaspetsialist
667 2186|
[email protected] | www.tja.ee
Tehnilise J�relevalve Amet
S�le 23A, 10614 Tallinn
Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 23 . 02 .2017 H oonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolev aga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põ hjas asuva 3 kalakasvatus e kompleksi rajamiseks , milles on kokku kuni 30 kalakasvatuse rajatist (st igas kompleksis kuni 10 rajatist) . T aotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele . Üldinformatsioon Ösel Offshore OÜ ( aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437 , reg nr 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise ( sumbakompleksi ) rajamis t Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 10 rajatisest. Rajatise (k alakasvatuse s umbakomplektide ) piirkondade valikul on arvestatud et : sügav us oleks rohkem kui 50 meetrit; tegemist oleks väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga mereala ga (välti maks negatiivset keskkonnamõju); asuks väljaspool looduskaitsealasid; asuks väljaspool väga intensiivseid laevateid; asuks tööduslikku kalapüüki mitte takistavalt Üldine ülevaade kavandatava test kalakasvatuse komplek side piirkondadest on esitatud joonis te l 1 ja 2 . Kalakasvatus es k omplek sides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatus e t ehnoloogiat . Kalakasvatuse rajatised on sumba ga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremahuli sed . Täpne eestikeelne terminoloogia ei ole veel välja kujunenud , mistõttu kasutatakse käesolevas taotluses mõistet sump. Ühe näidis rajatise kõrgus on 68 meetrit ning läbimõõt 110 m, seega on ühe sumba ruumala 250 000 m 3 . Arvestades kala tiheduseks 10 kg/m 3 on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni. 3 komplek si kooseisus kokku on kavas rajada igaühes kuni 10 rajatist . Kolmes kompleksis kokku kuni 30 rajatist. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Joonis 1. Kalakasvatuse sumbakomplekside asukohad Joonis 2. Kalakasvatus komplekside a sukohad Eesti territoriaalmeres Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2021. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa ’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhu l on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2 -8 kg avamere sumpades. Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud k valiteetset kala ja suur ekspordipotensiaal Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja mu id saadus i merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud , kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Joonis 3. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatus es (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajandse kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve K alakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed K avanda takse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamis t Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 10 rajatisest (seega kokku kuni 30 rajatist). K omplek sides on kavas kasutada kaasaegse t ja innovatiivset avamere t ehnoloogiat . Ühe näidis rajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana, näiteks 50 m kui mere sügavus antud kohas ei võimalda nö täiskõrgust) ning läbimõõt 110 m, seega on ühe sumba ruumala 250 000 m 3 . 3 sumbakomplek si kooseisus kokku on kavas rajada igaü hes ks kuni 10 sumpa. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehita tud meeskonda. Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10 -15 meetri kõrgune. Illustratsioon 1. Üks võimalikest lahendustest Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 meetrit, sellest ca 70 meetrit vee all ja 15 meetrit vee peal. 1 rajatise läbimõõt on 110 meetrit, millest tuleneb pindala ca 9500 m 2 (üldistatult ca 1 hektar). Kuni 1 3 0 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 1 3 0 hektarit ehk 1 3 00 000 m 2 . Rajatise täpsemad tehnilised parameetrid täpsu statakse edaspidi koostöös t ootjaga , kes võttes arvesse konkreetse asukoha asjaolusid (sh sügavus, jääolud, varustatus ja logistika, kalakasvatuse iseloom jms) koostab konkreetse asukoha jaoks sobiva projektlahenduse. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala H oonestusl uba taodeldakse Saaremaast läänes (piirkond Saaremaa W ) , Hiiumaast põhjas (piirkond Hiiumaa N ) ja Vormsist põhjas (piirkond Vormsi N ) asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, kokku kuni 1 3 0 rajatise paigaldamiseks (st ehitiste arv on kuni 10 ühes komleksis ) . Kuni 1 3 0 rajatise summaarne pindala (st ehitiste ehitusalane pindala) on suurusjärgus 1 3 0 hektarit ehk 1 3 00 000 m 2 . Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus . Samuti ei ole aru kas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale . Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad (ringikujulised alad), mis on pindalalt olu liselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid, ringi läbimõõt ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Ala Keskpunkt N (põhjalaius) Keskpunkt E (idapikkus) Ala läbimõõt Ala pindala Saaremaa W 58° 29' 53" 21° 25' 12" 23 km 415 miljonit m 2 ( 415 km 2 ) Hiiumaa N 59° 9' 35" 22° 30' 0" 6.2 km 30 miljonit m 2 ( 30 km 2 ) Vormsi N 59° 16' 19" 23° 15' 0" 9.4 km 70 miljonit m 2 ( 70 km 2 ) KOKKU PINDALA 515 miljonit m 2 ( 515 km 2 ) Joonistel 4-6 on esitatud hoonestusloa piirkonnad. Joonis 4 . Hoonestusloa piirkond Saaremaa W Joonis 5 . Hoonestusloa piirkond Hiiumaa N Joonis 6 . Hoonestusloa piirkond Vormsi N Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva st ruumilise st lahenduse st , rajatiste arvu st ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala . Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 1 3 0 hektarit ( 1 3 00 000 m 2 ). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda) on 515 miljonit m 2 (515 km 2 ) . U uringu te kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andm ist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusoale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba , mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet . Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erkasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud ( eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad , veekvaliteedi seire ja modelleerimine ). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 23 . 02 .2017 H oonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolev aga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põ hjas asuva 3 kalakasvatus e kompleksi rajamiseks , milles on kokku kuni 30 kalakasvatuse rajatist (st igas kompleksis kuni 10 rajatist) . T aotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses ( § 22 6 ) sätestatud nõuetele . Üldinformatsioon Ösel Offshore OÜ ( aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437 , reg nr 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise ( sumbakompleksi ) rajamis t Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 10 rajatisest. Rajatise (k alakasvatuse s umbakomplektide ) piirkondade valikul on arvestatud et : sügav us oleks rohkem kui 50 meetrit; tegemist oleks väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga mereala ga (välti maks negatiivset keskkonnamõju); asuks väljaspool looduskaitsealasid; asuks väljaspool väga intensiivseid laevateid; asuks tööduslikku kalapüüki mitte takistavalt Üldine ülevaade kavandatava test kalakasvatuse komplek side piirkondadest on esitatud joonis te l 1 ja 2 . Kalakasvatus es on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatus e t ehnoloogiat . Kalakasvatuse rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremahulised. Täpne eestikeelne terminoloogia ei ole veel välja kujunenud , mistõttu kasutatakse käesolevas taotluses mõistet sump. Ühe näidis rajatise kõrgus on 68 meetrit ning läbimõõt 110 m, seega on ühe sumba ruumala 250 000 m 3 . Arvestades kala tiheduseks 10 kg/m 3 on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni. Kolme komplek si kooseisus kokku on kavas rajada igaühes kuni 10 rajatist . Kolmes kompleksis kokku kuni 30 rajatist. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Joonis 1. Kalakasvatuse sumbakomplekside asukohad Joonis 2. Kalakasvatus komplekside a sukohad Eesti territoriaalmeres Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2021. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa ’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhu l on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2 -8 kg avamere sumpades. Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud k valiteetset kala ja suur ekspordipotensiaal Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja mu id saadus i merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud , kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. Joonis 3. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatus es (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajandse kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve K alakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed K avanda takse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamis t Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 10 rajatisest (seega kokku kuni 30 rajatist). K omplek sides on kavas kasutada kaasaegse t ja innovatiivset avamere t ehnoloogiat . Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana, näiteks 50 m kui mere sügavus antud kohas ei võimalda nö täiskõrgust) ning läbimõõt 110 m, seega on ühe sumba ruumala 250 000 m 3 . 3 sumbakomplek si kooseisus kokku on kavas rajada igaü hes kuni 10 sumpa. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehita tud meeskonda. Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10 -15 meetri kõrgune. Illustratsioon 1. Üks võimalikest lahendustest Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 meetrit, sellest ca 70 meetrit vee all ja 15 meetrit vee peal. 1 rajatise läbimõõt on 110 meetrit, millest tuleneb pindala ca 9500 m 2 (üldistatult ca 1 hektar). Kuni 3 0 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 3 0 hektarit ehk 3 00 000 m 2 . Rajatise täpsemad tehnilised parameetrid täpsu statakse edaspidi koostöös t ootjaga , kes võttes arvesse konkreetse asukoha asjaolusid (sh sügavus, jääolud, varustatus ja logistika, kalakasvatuse iseloom jms) koostab konkreetse asukoha jaoks sobiva projektlahenduse. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala H oonestusl uba taodeldakse Saaremaast läänes (piirkond Saaremaa W ) , Hiiumaast põhjas (piirkond Hiiumaa N ) ja Vormsist põhjas (piirkond Vormsi N ) asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, kokku kuni 3 0 rajatise paigaldamiseks (st ehitiste arv on kuni 10 ühes komleksis ) . Kuni 3 0 rajatise summaarne pindala (st ehitiste ehitusalane pindala) on suurusjärgus 3 0 hektarit ehk 3 00 000 m 2 . Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus . Samuti ei ole aru kas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale . Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad (ringikujulised alad), mis on pindalalt olu liselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid, ringi läbimõõt ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Ala Keskpunkt N (põhjalaius) Keskpunkt E (idapikkus) Ala läbimõõt Ala pindala Saaremaa W 58° 29' 53" 21° 25' 12" 23 km 415 miljonit m 2 ( 415 km 2 ) Hiiumaa N 59° 9' 35" 22° 30' 0" 6.2 km 30 miljonit m 2 ( 30 km 2 ) Vormsi N 59° 16' 19" 23° 15' 0" 9.4 km 70 miljonit m 2 ( 70 km 2 ) KOKKU PINDALA 515 miljonit m 2 (515 km 2 ) Joonistel 4-6 on esitatud hoonestusloa piirkonnad. Joonis 4 . Hoonestusloa piirkond Saaremaa W Joonis 5 . Hoonestusloa piirkond Hiiumaa N Joonis 6 . Hoonestusloa piirkond Vormsi N Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva st ruumilise st lahenduse st , rajatiste arvu st ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala . Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 3 0 hektarit ( 3 00 000 m 2 ). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda) on 515 miljonit m 2 (515 km 2 ) . U uringu te kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andm ist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusoale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba , mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet . Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erkasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud ( eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad , veekvaliteedi seire ja modelleerimine ). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/