Vaideotsus_SSS

VAIDEOTSUS Tallinn 28.04.17 nr 24-4/17-153 Vaide esitaja: Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ Seadusjärgne esindaja: Monika Reini Registrikood: 80375211 Asukoht: Kaevu 6, Tallinn 11622 Kontaktandmed: [email protected] Vaidlustatav haldusakt või toiming Tehnilise Järelevalve Ameti 20.03.2017 käskkiri nr 1-10/17-099 Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest keeldumine Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ-le. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ poolt 18.04.2017 esitatud vaie Tehnilise Järelevalve Ameti 20.03.2017 Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest keeldumise kohta. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). I. Faktilised ja õiguslikud asjaolud ning vaide esitaja nõue 1. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori 14.12.2016 käskkirjaga nr 1-10/16- 474 kuulutati välja konkurss kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa  väljaandmiseks. Meediateenuste seaduse (MeeTS) § 43 lg 1 kohaselt antakse raadioteenuse osutamise tegevusluba konkursiga välja taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse parima pakkumise väljaselgitamisel pakkumise vastavust MeeTS §-s 32 nimetatud tingimustele ja § 40 lg 4 alusel kultuuriministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest. 2. Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ esitas 16.01.2017 taotluse regionaalse raadioteenuse osutamiseks Harju maakonnas (Kultuuriministri 11.11.2016 käskkirja nr 1-2/204 punkt 1). Raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamise komisjoni 27.02.2017 koosoleku protokolli kohaselt hinnati taotlusi vastavalt kehtestatud tingimustele ja kõrvaltingimustele. 3. 20.03.2017 väljastas TJA käskkirja nr 1-10/17-099, milles keeldus Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ-le, kuna vastavalt käskkirjas sätestatule ei osutunud Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ valikmenetluses parimaks pakkujaks. 4. 18.04.2017 esitas Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ vaide TJA 20.03.2017 käskkirjale nr 1-10/17-099, milles palub keelduda MeeTS § 44 alusel väljaandmast AS-le Äripäev Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusluba ning teha uus otsus Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise kohta ning nimetada Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ MeeTS § 43 mõistes valikmenetluses parima pakkumise tegijaks. 4.1 Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ vaidlustas eelnimetatud käskkirja, kuna AS Äripäeva esitatud kõrvaltingimuste näitajad, mille alusel tehti regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmine, on vaide esitaja hinnangul vastuolulised ning selgusetud. 4.2 Vaide esitaja leiab, et taotlejal on õiguspärane ootus, et vastavalt MeeTS § 43-le parima pakkuja leidmisel arvestab TJA, et regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise taotlustel märgitud protsentuaalsed määrad kõrvaltingimuste osas on ka reaalselt teostatavad ning on kriitilised pakutud numbrite osas. Vaide esitaja hinnangul saavad levipiirkonna elu kajastavad saated olla ainult sõnasaated kuna ei ole mõistetav, kuidas muusikateosed võiksid kajastada Harjumaa elu. Seega on vaide esitajale mõistetamatu, kuidas saab Äripäeva raadio programm sisaldada 80% Harjumaa elu kajastavaid sõnasaateid ning 30% Eesti autorite muusikateoseid kuna programmide osakaal ei saa ületada 100%. 4.3 Arvestades eeltoodut leiab vaide esitaja, et AS Äripäev regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa taotlus ei vasta MeeTS § 40 lg 4 kohaselt kehtestatud kultuuriministri 11.11.2016 käskkirjas 1-2/204 määratud kõrvaltingimustele, kuna AS Äripäeva taotluses toodud protsendilised osakaalud kõrvaltingimuste täitmiseks, et osutuda parimaks pakkujaks vastavalt MeeTS §-le 43 on teostamatud. Vaide esitaja on arvamusel, et Äripäeva raadio saadete protsendilist jaotust vaadeldes ei saa Äripäeva raadio programm sisaldada reklaami kuna eeltoodud protsentide arvestus näitab, et Äripäeva raadio programmi arvestus ületab juba seletamatul kombel 100% ning et reklaami ei saa käsitleda saate osana. II. Tehnilise Järelevalve Ameti põhjendused 5. TJA ei nõustu vaide esitaja seisukohtadega, mille kohaselt ei vasta AS Äripäev taotlus MeeTS § 40 lg 4 kohaselt kehtestatud kultuuriministri 11.11.2016 käskkirjas 1-2/204 määratud kõrvaltingimustele, kuna AS Äripäeva taotluses toodud protsendilised osakaalud kõrvaltingimuste täitmiseks, et osutuda parimaks pakkujaks vastavalt MeeTS §-le 43 on teostamatud. 5.1 Vaidlusalune taotlus on esitatud selgete numbriliste väärtustega ja juhatuse liikme allkirjaga, millega taotluse esitaja kinnitab oma võimekust ning avaldab oma soovi taotluses märgitud protsendiliste osakaaludega raadioteenuse osutamiseks. TJA ei saa taotluse lahendamise hetkel astuda AS Äripäeva asemele ega sisuliselt hinnata kaalutlemise alusel, et taotluses esitatud osakaalude täitmine on võimatu või kuidagi teostamatu. Seetõttu on taotluse lahendamisel selle kontrolli ulatus piiratud vaid taotlusel kohustuslike andmete olemasolu ja ilmselgete vigade kontrolliga. TJA, analüüsinud AS Äripäev taotlust, tuvastas, et taotlusel toodud andmed on realistlikud ja teostatavad. Selgitame, et programmi iseloomustamiseks kasutatavate mõistete osas tuleb olla täpne ning anname ühtlasi mõistete osas oma selgitused allpool. 6. Samuti ei nõustu TJA vaide esitaja seisukohaga, et levipiirkonna elu kajastavad saated saavad olla ainult sõnasaated kuna ei ole mõistetav, kuidas muusikateosed võiksid kajastada Harjumaa elu. 6.1 TJA selgitab, et levipiirkonna elu kajastav saade ei pea täielikult koosnema sõnalisest osast. Levipiirkonna elu kajastavad saated on üldjuhul sõnasaated, aga sõnasaade kui tervik võib omakorda sisaldada ka muusikat. Sõnasaade on näiteks vestlussaade, milles mängitakse vestluse vahele aeg-ajalt ka muusikateoseid. Levipiirkonna elu kajastav saade võib olla ka muusikasaade (vt ka selgitusi 8.1.1 ja 8.3.1). 6.2 Eesti autorite teoste all mõistetakse kõiki teoseid. Nende alla kuuluvad nii muusikateosed, muusikasaated kui ka näiteks Eesti autorite poolt loodud sõnasaated. Seega ei ole protsentuaalsete osakaalude liitmine õige, sest Harjumaa elu kajastavate saadete hulgas sisalduvad ka Eesti autorite teosed. 6.3 Varasematel konkurssidel on Kultuuriministeerium määranud kõrvaltingimustena eesti autorite muusikateoste osakaalu ja sõnalise osa mahu. Sellistel juhtudel on arvestanud TJA just muusikateoseid ja puhtalt sõnalise osa mahtu, kuid vaide esitaja poolt osaletud konkursil olid teistsugused kõrvaltingimused, mis sätestasid saate tüübid (sõnasaade, levipiirkonna elu kajastav saade). 7. TJA ei nõustu vaide esitaja arvamusega, et Äripäeva raadio saadete protsendilist jaotust vaadeldes ei saa Äripäeva raadio programm sisaldada reklaami, kuna eeltoodud protsentide arvestus näitab, et Äripäeva raadio programmi arvestus ületab juba seletamatul kombel 100% ning et reklaami ei saa käsitleda saate osana. 7.1 TJA selgitab, et maksimaalne lubatud raadioreklaami osakaal on 20% tunnis. Raadioprogramm on võimalik üles ehitada selliselt, et 80% saateid on Harjumaa elu kajastavad, sealhulgas 30% neist eesti autorite teosed ja ülejäänud osa (20%) on  reklaam. Täiendavalt lisame, et TJA praktikale tuginedes on reklaami osakaal raadioprogrammis reeglina 3-5%, mis muudab nõude täitmise veelgi realistlikumaks. 8. Alljärgnevalt vastab TJA vaides esitatud küsimustele: 8.1 Küsimus: Kas levipiirkonna elu kajastavad saated saavad olla ainult sõnasaated? Palume defineerida levipiirkonna elu kajastav saade ning mis võib selles sisalduda. Kui suur osa sõnalisest saatest võib olla nt muusikaline? 8.1.1 Vastus: Levipiirkonna elu kajastav saade on meelelahutusliku, haridusliku või informeeriva sisuga saade, mille sisu on seotud levipiirkonnaga. Levipiirkonna elu kajastav saade võib olla nii sõnasaade kui muusikasaade. Sõnasaade on saade, milles on valdav sõnaline osa. Muusikasaade on saade, milles on valdav muusikaline osa. 8.2 Küsimus: Kuidas kommenteerib TJA AS Äripäeva Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise taotlusel toodud programmilist jaotust? Kas ja kuidas on võimalik programmil sisaldada 80% levipiirkonna elu kajastavaid saateid ja 30% Eesti autorite teoseid? 8.2.1 Vastus: See on võimalik, sest levipiirkonna elu kajastav saade saab ühtlasi olla ka Eesti autori teos. Äripäeva raadio puhul on nende toimetajate poolt toodetud saated Eesti autorite teosed. 8.3 Küsimus: Kas muusikateosed saavad kajastada Harjumaa elu? 8.3.1 Vastus: Tuleb eristada muusikasaadet ja muusikateost. Muusikasaade koosneb valdavalt muusikateostest, mille vahele võib paigutada ka sõnalist osa. Muusikasaade, näiteks mõni ülekanne Harjumaa festivalilt, võib kajastada Harjumaa elu. Harjumaa levipiirkonna elu, täpsemalt kultuurielu, kajastavaks saateks saab lugeda ka muusikasaadet, mis tutvustab näiteks Harjumaa ansamblite uut loomingut. 8.4 Küsimus: Kas reklaam saab olla sõnasaate, Eesti autorite teose või Levipiirkonna elu kajastava saate osa? 8.4.1 Vastus: Reklaami ei loeta sõnasaadete hulka, kuid seda arvestatakse sõnalise osakaalu mahu hulka. 8.5 Küsimus: Kuidas TJA tagab, et Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise konkursi parima pakkuja tegelik raadioprogramm vastaks taotlusel toodud saadete protsentuaalsele jaotusele? 8.5.1 Vastus: Raadioteenuse osutamise lubade tingimustest kinnipidamise kontroll on TJA jaoks prioriteetne, eriti kui nende tingimuste alusel võideti konkurss. Raadioprogrammide järelevalvet teostab TJA regulaarselt. 9. Eeltoodu alusel leiab TJA, et AS-i Äripäev poolt esitatud taotluses toodu täitmine on realistlik ja puudub alus keelduda väljaandmast AS-le Äripäev regionaalse  raadioteenuse osutamise tegevusluba ning teha uus otsus regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise kohta ning nimetada Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu MTÜ MeeTS § 43 mõistes valikmenetluses parima pakkumise tegijaks. 10. Raadioteenuse tegevusloa väljaandmine, koos piiratud avaliku ressursi kasutamisega, mis toimub konkursi korras, on oma olemuslikult sarnane riigihankega ja viiakse läbi sarnaselt riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, kus hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Hankemenetluse nurjumise korral korraldatakse uus hange, mis võimaldab võrdsetel alustel osaleda hankes kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel, tagades sellega ühetaolise kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtted. Seetõttu oleks eelkirjeldatud käitumine (AS-le Äripäev tegevusloa väljaandmisest keeldumine ja vaide esitaja valikmenetluses parimaks pakkujaks nimetamine) vastuolus ka TJA 14.12.2016 käskkirja nr 1-10/16- 474 lisa 1 (Kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise konkursi läbiviimise kord ja menetlusse võetud taotluste lahendamise lähtekohad) punktiga 9.1, mille kohaselt loetakse konkurss lõppenuks, kui konkursi võitjale väljastatakse tegevusluba. Seega isegi juhul, kui võitjale väljastatud tegevusluba tuleks kehtetuks tunnistada, tuleb ka konkurss luhtunuks tunnistada ning tegevusloa andmiseks uus avalik konkurss korraldada. 11. Vastuseks vaides lõpetuseks esitatud märkusele, et MTÜ Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu ei ole rahul TJA Regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise korraga, märgib TJA, et Kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise konkursi läbiviimise kord ja menetlusse võetud taotluste lahendamise lähtekohad on kinnitatud TJA peadirektori 14.12.2016 käskkirja nr 1-10/16-474 lisana 1. TJA 11.10.2013 käskkirja nr 1-2/13-044 lisadega on kinnitatud Tegevuslubade taotluste hindamise komisjoni töökord ja üldkoosseis. Eelnimetatud käskkirjade alusel edastas vaide esitaja 16.01.2017 TJA-le regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa taotluse. Seega oli vaide esitajale juba taotlust esitades teada tegevusloa väljaandmise kord, mida aga vaide esitaja vaidlustanud ei ole. Siinkohal peab TJA vajalikuks märkida, et 14.12.2016 käskkiri nr 1-10/16-474 koos lisadega on eelhaldusakt HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, mille vaidlustamistähtaeg on möödunud. Samuti ei esitanud MTÜ Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu konkursi käigus ühtegi küsimust ega pretensiooni mõistete ega konkursi korra kohta. 12. Vaide esitaja märgib, et programmide sisu tuleks hinnata ka kvalitatiivselt, näiteks arvestades ka soomekeelse raadio rolli eestisoomlaste elus. 12.1 TJA selgitab, et taotluste hindamise aluste määramine on Kultuuriministeeriumi pädevuses, kes sätestab programmi sisu läbipaistvaks hindamiseks kvantitatiivsed kõrvaltingimused, kuid määrab muuhulgas ka programmi keele. TJA hinnangul on käesoleval juhul Kultuuriministeerium arvestanud, milline väärtus võiks olla soomekeelsel raadiol Eestis, määrates raadioprogrammi keeleks Harjumaal soome või eesti keele. Komisjon saab lähtuda ainult Kultuuriministeeriumi poolt sätestatud hindamise alustest ja seaduses toodust.  13. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel jätan rahuldamata MTÜ Eestisoomlaste Ühendus Sibelius, Sauna ja Sisu poolt esitatud vaide. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Koostaja: Margit Tammistu