C(2023) 5303 KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, 31.7.2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 6.1.1/23-0388 - C(2023) 5303 KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, 31.7.2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega Arvamuse andmine eelnõu kohta Rahandusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 08.09.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kliimaministeerium Tähtaeg: 15.09.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5bc912ef-94ea-4a82-8347-d45ca79c872b Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5bc912ef-94ea-4a82-8347-d45ca79c872b?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01709 Resolutsiooni teema: Kestlikkusaruandluse standardid Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, 31.7.2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega, C(2023) 5303. EISi toimiku nr: 23-0388 Tähtaeg: 18.09.2023 Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 15.09.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 27.09.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (20.09.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 18.09.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 08.09.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 31.7.2023 C(2023) 5303 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, 31.7.2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega (EMPs kohaldatav tekst) ET ET  SELETUSKIRI 1. DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI TAUST Raamatupidamisdirektiivi (direktiiv 2013/34/EL,1 mida on muudetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga (EL) 2022/24642) kohaselt peavad suured äriühingud ja börsil noteeritud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisama oma tegevusaruandele eraldi osana teabe, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade äriühingu mõjust kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on vajalik selleks, et mõista, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad äriühingu arengut, tulemusi ja seisundit3. See teave tuleb esitada kooskõlas Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (European Sustainability Reporting Standard (ESRS)), mille komisjon võtab vastu delegeeritud õigusaktidega, milles tuleb kindlaks määrata teabe sisu ja vajaduse korral selle esitamise struktuur4. See teave sisaldab teavet lühikese, keskmise ja pika perioodi kohta, kui see on asjakohane,5 ning samuti järgmist6: i) ettevõtja ärimudeli ja strateegia lühikirjeldus; ii) ettevõtja poolt kestlikkusaspektidega seoses püstitatud tähtajaliste eesmärkide kirjeldus; iii) haldus-, juht- ja järelevalveorganitel seoses kestlikkusaspektidega olevate ülesannete kirjeldus ning nende asjakohased eksperditeadmised ja oskused või neile juurdepääs; iv) ettevõtja kestlikkusaspekte käsitleva poliitika kirjeldus; v) teave kestlikkusaspektidega seotud stimuleerimiskavade olemasolu kohta; vi) ettevõtja kestlikkusaspektidega seoses rakendatud hoolsuskohustuse protsessi kirjeldus; vii) peamine tegelik või võimalik kahjulik mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja tema väärtusahelaga; viii) meetmed, mida ettevõtja on võtnud seoses tegeliku või võimaliku kahjulik mõjuga, ja selliste meetmete tulemus; ix) ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud peamiste riskide kirjeldus; x) nõutava avalikustatava teabe seisukohast olulised näitajad. Kui see on kohaldatav, peab see teave sisaldama andmeid ettevõtja enda tegevuse ja tema väärtusahela, sealhulgas toodete ja teenuste, tema ärisuhete ja tarneahela kohta. Kestlikkusaruandluse standardid peavad vastama ka järgmistele nõuetele: i) tagama esitatud teabe kvaliteedi7; ii) vältima ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele8; iii) nendega tuleb kindlaks määrata teave, mille ettevõtjad peavad avalikustama konkreetsete keskkonna-, 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15). Selle direktiiviga karmistati ja muudeti muu kui finantsteabe avalikustamise nõudeid, mis lisati raamatupidamisdirektiivile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiiviga 2014/95/EL, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe ja muu kui finantsteabe avalikustamisega teatavate suurettevõtjate ja kontsernide poolt (muud kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv). 3 Suurettevõtjate ja börsil noteeritud VKEde kestlikkusaruandluse nõuded on sätestatud raamatupidamisdirektiivi artiklites 19a ja 29a. Raamatupidamisdirektiivis (mida on muudetud äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga) nõutakse ka teatavate kolmandate riikide äriühingute filiaalidelt või tütarettevõtjatelt teatava kestlikkusteabe esitamist (artikkel 40a). Nende filiaalide ja tütarettevõtjate aruandluskohustust kohaldatakse alates majandusaastast 2028 ning esitatav teave määratakse kindlaks eraldi standardites, mida käesolev delegeeritud õigusakt ei hõlma. 4 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 esimene lõik. 5 Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõike 2 teine lõik ja artikli 29a lõike 2 teine lõik. 6 Raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõiked 2 ja 3 ning artikli 29a lõiked 2 ja 3. 7 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 2 esimene lõik. 8 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 2 esimene lõik. ET 1 ET  sotsiaalsete ja juhtimistegurite ja inimõigustega seotud tegurite kohta9; iv) täpsustama asjakohasel juhul tulevikku suunatud, tagasivaatavat, kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mille ettevõtjad peavad esitama10; v) neis tuleb arvesse võtta raskusi, mis ettevõtjatel võivad tekkida teabe kogumisel kogu oma väärtusahela osalejatelt11; vi) täpsustama väärtusahelate osas tehtava avalikustamise ulatust, mis on proportsionaalne ja asjakohane väärtusahelas osalevate ettevõtjate suutlikkuse ja omaduste ning nende tegevuse ulatuse ja keerukuse suhtes12; vii) nendega ei tohi kindlaks määrata avalikustatavat teavet, mis nõuaks ettevõtjatelt oma väärtusahelas olevatelt VKEdelt sellise teabe saamist, mis ületab VKEde kestlikkusaruandluse standardite kohaselt avalikustatavat teavet13; viii) võtma võimalikult suures ulatuses arvesse teatavate ülemaailmseid standardeid kehtestavate algatuste raames tehtavat tööd ning teatavaid olemasolevaid standardeid ja raamistikke, samuti konkreetsetest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid14. Komisjon peab neid standardeid vastu võttes arvesse võtma tehnilisi nõuandeid, mille on andnud EFRAG,15 Belgia õiguse alusel asutatud mittetulundusühing, mis teenib Euroopa avalikku huvi nii finantsaruandluse kui ka kestlikkusaruandluse valdkonnas, arendades ja edendades Euroopa seisukohti finants- ja kestlikkusaruandluse alal. EFRAGi tehnilised nõuanded peavad samuti vastama teatavatele nõuetele16. 2022. aastal muutis EFRAG oma juhtimist, et kajastada oma uut rolli ESRSi väljatöötamisel. Eelkõige vaadati läbi liikmeskond, et kajastada tasakaalu sidusrühmade, sealhulgas ettevõtjate, investorite, audiitorite, ametiühingute, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja riiklike raamatupidamisstandardite kehtestajate vahel. Raamatupidamisdirektiivi kohaselt peab komisjon võtma esimesed kestlikkusaruandluse standardid vastu 30. juuniks 202317. Nendes standardites tuleb kindlaks määrata teave, mille äriühingud peavad esitama raamatupidamisdirektiivi artikli 19a lõigete 1 ja 2 ning artikli 29a 9 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 2 teine lõik. 10 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 3. 11 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 4. 12 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 4. 13 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 4. 14 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõige 5. Liidu õigusaktid, mida tuleb arvesse võtta, on jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus ((EL) 2019/2088) ja sellega seotud delegeeritud õigusaktid, taksonoomiamääruse ((EL) 2020/852) alusel vastu võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid, võrdlusaluste määruse ((EL) 2016/1011) alusel vastu võetud asjaomased delegeeritud õigusaktid, kapitalinõuete määruse ((EL) nr 575/2013) alusel vastu võetud teatavad rakendusaktid, komisjoni soovitus toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime kohta (2013/179/EL), kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise direktiiv (2003/87/EÜ), kliimaneutraalsuse määrus ((EL) 2021/1119), EMASi määrus ((EÜ) nr 1221/2009), direktiiv rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta ((EL) 2019/1937). 15 Raamatupidamisdirektiivi artikli 49 lõige 3b. EFRAGi varasem nimetus oli Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm. 2022. aastal muutis ta oma nime lihtsalt EFRAGiks. 16 Raamatupidamisdirektiivi artikli 49 lõikes 3b on EFRAGi tehnilistele nõuannetele kehtestatud järgmised nõuded: i) need on välja töötatud nõuetekohases menetluses, avaliku järelevalve all ja läbipaistvalt, asjaomaste sidusrühmade eksperditeadmistega ja nende tasakaalustatud osalemisega ning piisava riikliku rahastamisega, et tagada nõuannete sõltumatus; ii) nende väljatöötamisel on tuginetud tööprogrammile, mille üle on komisjoniga konsulteeritud; iii) neile on lisatud kulude-tulude analüüsid, mille hulgas on kestlikkusaspektidele tehniliste nõuannete avaldatava mõju analüüs; iv) neile on lisatud selgitus selle kohta, kuidas on võetud võimalikult suures ulatuses arvesse teatavate ülemaailmseid standardeid kehtestavate algatuste raames tehtavat tööd ning teatavaid olemasolevaid standardeid ja raamistikke, samuti konkreetsetest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid; v) osalemine EFRAGi tehnilisel tasandil tehtavas töös põhineb kestlikkusaruandluse alastel eksperditeadmistel ega sõltu rahalisest panusest; vi) tehnilisele nõuandele lisatud dokumendid esitatakse koos tehnilise nõuandega. 17 Raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 teine lõik. ET 2 ET  lõigete 1 ja 2 kohaselt, sealhulgas vähemalt teave, mida finantsturu osalised vajavad, et täita jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruses (EL) 2019/208818 sätestatud avalikustamiskohustusi. EFRAG esitas komisjonile oma tehnilised nõuanded esimeste standardite kohta 22. novembril 202219. Need tehnilised nõuanded töötati välja vastavalt tööprogrammile, mille üle konsulteeriti komisjoniga 2021. aasta detsembris. Tehnilistele nõuannetele on lisatud kulude- tulude analüüs, mis sisaldab kestlikkusaspekte käsitlevate tehniliste nõuannete mõju analüüsi, märkus nõuetekohase menetluse kohta, mida EFRAG järgib oma tehniliste nõuannete väljatöötamisel, ning selgitus selle kohta, kuidas tehnilises nõuandes võetakse arvesse teatavate ülemaailmsete standardite kehtestamise algatuste ning teatavate olemasolevate standardite ja raamistike tööd, samuti konkreetsetest liidu õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Käesoleva delegeeritud õigusaktiga võetakse vastu Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) esimene pakett, mida ettevõtjad kasutavad oma kestlikkusaruannete esitamiseks kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artiklitega 19a ja 29a. Selle esimese paketi ESRSid on sektorist sõltumatud, mis tähendab, et neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes, mis kuuluvad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse, olenemata sellest, millises sektoris või millistes sektorites ettevõtja tegutseb. Komisjon jälgib käesolevas delegeeritud õigusaktis sisalduvate standardite rakendamist, et tagada asjakohase, usaldusväärse ja võrreldava kestlikkusteabe avalikustamine. Järgmistel aastatel peaks komisjon vastu võtma täiendavad delegeeritud õigusaktid täiendavate standardikogumite kohta. Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis nõutakse, et komisjon võtaks 2024. aasta juuniks vastu sektoripõhised standardid, proportsionaalsed standardid börsil noteeritud VKEdele ja standardid kolmandate riikide äriühingutele. 2. ÕIGUSAKTI VASTUVÕTMISELE EELNENUD KONSULTEERIMINE Enne komisjonile tehniliste nõuannete esitamist korraldas EFRAG 2022. aasta maist juulini mitu teavitusüritust eri sidusrühmadega ning 2022. aasta aprillist augustini avaliku konsultatsiooni seoses EFRAGi projektirakkerühma poolt välja töötatud 13 eelnõuga kestlikkusaruandluse standardite projektide kohta. Nende konsultatsioonide käigus saadud märkusi arvesse võttes vaatas EFRAG standardite projektid läbi, võttes arvesse sidusrühmade tõstatatud probleeme. Peamised valdkonnad, kus muudatusi tehti, olid järgmised. (a) Avalikustamisnõuete ja andmepunktide arvu vähendati märkimisväärselt. EFRAG vähendas avalikustamisnõuete arvu 40 % ja üksikute andmepunktide arvu ligikaudu 50 %. (b) Veelgi enam võeti arvesse ülemaailmseid aruandlusstandardeid, eelkõige selleks, et tagada võimalikult suur koostalitlusvõime rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukogu väljatöötatavate tulevaste standarditega ja globaalse aruandlusalgatuse standarditega. (c) Suurendati olulisuse hindamise protsessi rolli, jättes eelkõige välja põhimõtte, mille kohaselt tuleks kogu standardites ette nähtud teavet pidada ettevõtja jaoks oluliseks, kui ei ole tõendatud vastupidist (nn ümberlükatav eeldus). EFRAGi poolt 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). 19 EFRAGi esimesed standardid on kättesaadavad aadressil https://www.efrag.org/lab6. ET 3 ET  komisjonile esitatud tehniliste nõuannete kohaselt peaks aruandev ettevõtja hindama kogu avalikustatava teabe olulisust, v.a järgmised erandid: – kõik avalikustamisnõuded ja andmepunktid standardis „Avalikustamise üldised reeglid“, milles on kindlaks määratud oluline teave, mis tuleb avalikustada olenemata käsitletavast kestlikkusaspektist; – kõik kliimamuutuste standardi avalikustamisnõuded ja andmepunktid, mis oleksid kohustuslikud kõigile kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele; – kõik avalikustamisnõuded ja andmepunktid, mis sisalduvad standardites seetõttu, et need vastavad otseselt muude poolte teabevajadustele, et täita omaenda avalikustamisnõudeid muude õigusaktide alusel. Konkreetselt tähendab see teavet, mida finantsturu osalised vajavad selleks, et täita põhilise negatiivse mõju avalikustamise nõudeid jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määruse alusel, kestlikkusteavet, mida võrdlusaluste haldurid vajavad selleks, et täita võrdlusaluste määruse kohaseid avalikustamisnõudeid, ja teavet, mida finantsasutused vajavad selleks, et täita oma nn 3. samba avalikustamisnõudeid kapitalinõuete määruse alusel. Need avalikustamisnõuded ja andmepunktid oleksid samuti kohustuslikud kõigile kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele; – mitmed ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud avalikustamisnõuded ja andmepunktid oleksid kohustuslikud üle 250 töötajaga ettevõtjatele. (d) Ette nähti mitme ettevõtjate jaoks keerulisemaks peetava avalikustamisnõude järkjärguline kasutuselevõtt. Ettevõtjatel oleks lubatud jätta aruandlusest kolme aasta jooksul välja oma väärtusahelat käsitlevad mõõdikud (andmed). Lisaks kehtestataks teatav järkjärguline kohaldamine (1–3 aastat) teatava teabe puhul, mis käsitleb järgmisi aspekte: kliimamuutustest tulenev finantsmõju ettevõtjale, töötajate sooline jaotus, kollektiivläbirääkimistega hõlmatus, piisav töötasu, sotsiaalkaitse ning koolitus ja oskuste arendamine. EFRAGi kulude-tulude analüüsis ESRSi eelnõude esimese paketi kohta20 esitatakse hinnang esimese standardite paketi mõju kohta eri sidusrühmadele (st peamiselt ELi ettevõtjad, investoritele, valitsusvälistele organisatsioonidele, ametiühingutele ja ühiskonnale laiemalt). Kulude ja tulude hindamisel tehakse vahet otsestel ja kaudsetel kuludel ja tuludel 21. Üldiselt on kulud lühiajalises perspektiivis palju ilmsemad, tuntavamad ja mõõdetavamad, samal ajal kui kasu on peamiselt mittemateriaalne ja mittemõõdetav, sõltub muudest seadusandlikest ja mitteseadusandlikest suundumustest ning avaldub alles keskmises ja pikas perspektiivis. Need hinnangulised kulud ja tulud põhinevad EFRAGi esitatud standardikavanditel, mitte komisjoni esitatud lõplikul delegeeritud õigusakti ettepanekul. 20 Kättesaadav aadressil https://www.efrag.org/lab6. Analüüs telliti Euroopa Poliitikauuringute Keskuselt ja selle partnerilt Milieult. 21 „ESRS aitab tõenäoliselt kaasa asjakohasema, võrreldavama, usaldusväärsema ja kasutajasõbralikuma, digitaalselt kättesaadava ja kohustusliku kestlikkusteabe avalikustamisele suurema arvu ettevõtjate poolt kui finantsaruandlust käsitlev direktiiv. See võimaldab investoritel arvestada oma investeerimisotsuste tegemisel paremini keskkonna- ja sotsiaalsete riskidega ning kodanikel, ametiühingutel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel ühiskondlikel organisatsioonidel võtta ettevõtjaid vastutusele nende ühiskondliku ja keskkonnamõju eest. ESRSi nõuetekohane rakendamine aitab tõenäoliselt lõppkokkuvõttes vähendada majanduse süsteemseid riske, suurendada kapitalivooge ettevõtjatesse, kes tegelevad jätkusuutlikkuse küsimustega, ning tugevdada ettevõtjate ja kodanike ühiskondlikku kokkulepet. Lisaks aitab see kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikate eesmärkide saavutamisele.“ ET 4 ET  Pärast seda, kui EFRAG oli esitanud komisjonile oma tehnilised nõuanded ja enne käesoleva delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, on komisjon korraldanud järgmised raamatupidamisdirektiiviga ette nähtud konsultatsioonid22: – ühiskonsultatsioon liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ja raamatupidamise regulatiivkomiteega23; – konsulteerimine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), Euroopa Keskkonnaameti (EEA), Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA), Euroopa Keskpanga (EKP), Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee (CEAOB) ja kestliku rahanduse platvormiga. Lisaks avaldas komisjon kooskõlas parema õigusloome suunistega delegeeritud õigusakti ettepaneku lõpliku versiooni portaalis „Avaldage arvamust!“, kus avalikkus sai sellele nelja nädala jooksul, 9. juunist kuni 7. juulini 2023, tagasisidet anda. Nende konsultatsioonide käigus leidis kinnitust, et EFRAGi esitatud standardite eelnõud vastavad üldjoontes äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiviga antud volitustele ja nendega saavutataks Euroopa rohelise kokkuleppe raames kavandatud poliitilised eesmärgid. Samal ajal juhtisid mõned vastajad tähelepanu sellele, et paljud EFRAGi pakutud avalikustamisnõuded on paljude ettevõtjate jaoks keerulised, eelkõige ettevõtjate jaoks, kelle suhtes ei ole varem kohaldatud õiguslikke nõudeid kestlikkusteabe esitamiseks. Mõned EFRAGi esitatud standardite eelnõude kõige keerulisemad avalikustamisnõuded leiti olevat seotud elurikkusega, ettevõtja oma töötajaskonnaga ning väärtusahela töötajaid, mõjutatud kogukondi ning tarbijaid ja lõppkasutajaid käsitleva teabe avalikustamisega. Muud vastajad toetasid EFRAGi esitatud standardite eelnõusid, sealhulgas kavandatavat lähenemisviisi olulisusele, teatavate avalikustamisnõuete järkjärgulist kohaldamist ja selle kindlaksmääramist, millise teabe avalikustamine peaks olema kohustuslik. Paljud vastajad rõhutasid vajadust sidususe järele ettevõtjate poolt ESRSi alusel avalikustatava teabe ning sellise teabe vahel, mida finantsturu osalised, võrdlusaluste haldurid ja finantsasutused vajavad, et täita omaenda avalikustamiskohustusi, mis tulenevad vastavalt jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, võrdlusaluste määrusest ja kapitalinõuete määrusest. Paljud vastajad rõhutasid täiendavate suuniste vajadust, et võimaldada ettevõtjatel kohaldada standardeid tõhusalt ja järjepidevalt, eelkõige – kuid mitte ainult – seoses olulisuse hindamise protsessi ja väärtusahelat käsitleva teabe avalikustamisega. Mõned vastajad tegid ka ettepanekuid parandada standardite teatavate sätete sidusust äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi või muude ELi õigusaktidega. Peale selle on komisjon oma pikaajalise konkurentsivõime strateegias rõhutanud, kui oluline on reguleeriv süsteem, mis tagab eesmärkide saavutamise minimaalsete kuludega. Ta on võtnud kohustuse aruandluskohustusi ratsionaliseerida, säilitades samal ajal oma õigusaktide ambitsioonikad eesmärgid. Kuigi teatavad aruandluskohustused on väga olulised, peavad need olema võimalikult tõhusad, vältides kattuvusi ja tarbetut aruandluskoormust ning kasutades võimalikult palju digitaalseid ja koostalitlusvõimelisi lahendusi. Selle tagamist silmas pidades 22 Raamatupidamisdirektiivi artikli 49 lõige 3b. 23 Lisaks 25. novembril 2022 raamatupidamise regulatiivkomiteele ja 28. novembril 2022 liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühmale esitatud kirjalike märkuste taotlusele korraldati 15. detsembril 2022 raamatupidamise regulatiivkomitee ja liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ühine virtuaalkoosolek. ET 5 ET  on käesoleva algatusega aruandluskohustusi veelgi ühtlustatud, ilma et see mõjutaks direktiivi eesmärgi saavutamist. Täpsemalt on komisjon teinud EFRAGi esitatud standardite eelnõudes alljärgnevad muudatused, mille konkreetne eesmärk on tagada proportsionaalsus ja hõlbustada ettevõtjate jaoks standardite nõuetekohast kohaldamist.  Olulisus: ettevõtja hindab kõigi standardite ja igas standardis sisalduvate avalikustamisnõuete ja andmepunktide olulisust, v.a standardis „Avalikustamise üldised reeglid“ sätestatud avalikustamisnõuded. See erineb EFRAGi ettepanekust ainult selle poolest, et EFRAGi ettepanek hõlmas veel kolme erandit olulisuse üldpõhimõttest (kliimamuutuste standard, jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, võrdlusaluste määrusest ja kapitalinõuete määruse 3. samba avalikustamisnõuetest tulenevad andmepunktid ja üle 250 töötajaga ettevõtjate puhul teatavad ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud andmepunktid). Kohaldades olulisuse põhimõtet laiemalt ja nõudes ettevõtjatelt keskendumist oluliseks hinnatud mõjule, riskidele ja võimalustele, peaks see meede oluliselt vähendama ettevõtjate koormust ja aitama tagada standardite proportsionaalsust. Avalikustamisnõuete sõltuvus olulisusest ei tee neid siiski vabatahtlikuks. Kui asjaomane teave on oluline, tuleb see avalikustada, ning ettevõtja olulisuse hindamise protsessi suhtes kehtib vastavalt kestlikkusaruandluse direktiivi sätetele väliskontrolli nõue. Standardite kohaselt peavad ettevõtjad tegema põhjaliku olulisuse hindamise, et tagada kogu vajaliku teabe avalikustamine äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi eesmärkide ja nõuete täitmiseks. Komisjon on palunud EFRAGil koostada ettevõtjatele lisasuunised muu hulgas olulisuse hindamise kohta. Standardites on kindlaks määratud ka järgmine. – Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole oluline teema, ja ei esita seetõttu vastava standardi kohaselt aruannet, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse kliimamuutustega seotud olulisuse hindamise järelduste kohta. See säte on lisatud eesmärgiga tunnistada kliimamuutuste laialdast ja süsteemset mõju majandusele tervikuna. – Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, võrdlusaluste määrusest ja kapitalinõuete määruse 3. samba avalikustamisnõuetest tulenev andmepunkt ei ole oluline, teatab ta sõnaselgelt, et kõnealune andmepunkt ei ole oluline. Lisaks sellele avalikustavad ettevõtjad tabeli, mis sisaldab kõiki selliseid andmepunkte, märkides ära nende asukoha jätkusuutlikkuse aruandes või lisades vajaduse korral „ei ole oluline“. Nende sätete eesmärk on hõlbustada finantsturu osalistel, võrdlusaluste halduritel ja finantsasutustel täita omaenda avalikustamiskohustusi vastavalt jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusele, võrdlusaluste määrusele ja kapitalinõuete määrusele.  Teatavate nõuete järkjärguline kohaldamine: lisaks EFRAGi kavandatule on komisjon ette näinud muid järkjärguliselt kohaldatavaid avalikustamisnõudeid, mis aitavad kõigil äriühingutel ja eelkõige väiksematel äriühingutel, kelle suhtes kohaldatakse kestlikkusaruandluse nõudeid esimest korda, standardeid tõhusalt kohaldada. Komisjoni täiendused on järgmised: – alla 750 töötajaga ettevõtjad võivad standardite kohaldamise esimesel aastal esitamata jätta 3. valdkonna kasvuhoonegaaside heite andmed ja mitte täita avalikustamisnõuded, mis on sätestatud „oma töötajaskonna“ standardis, ja standardite kohaldamise esimese kahe aasta jooksul mitte täita ET 6 ET  avalikustamisnõudeid, mis on ette nähtud elurikkust ja väärtusahela töötajaid, mõjutatud kogukondi ning tarbijaid ja lõppkasutajaid käsitlevates standardites; – kõik ettevõtjad võivad esimesel standardite kohaldamise aastal jätta esitamata järgmise teabe: muude kui kliimast tulenevate keskkonnaküsimustega (saaste, vesi, elurikkus ja ressursside kasutamine) seotud prognoositav finantsmõju ja teatavad oma töötajaskonnaga seotud andmepunktid (sotsiaalkaitse, puuetega inimesed, tööga seotud tervisehäired ning töö- ja eraelu tasakaal).  Teatava avalikustamise vabatahtlikuks muutmine: EFRAGi esitatud standardite eelnõud sisaldasid juba mitmeid vabatahtlikke andmepunkte. Lisaks on komisjon muutnud vabatahtlikuks mitu EFRAGi kohustuslikku andmepunkti. Need hõlmavad näiteks elurikkuse üleminekukavavasid, teatavaid näitajaid, mis käsitlevad ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvaid mittepalgatöötajaid,24 ja selgitust selle kohta, miks ettevõtja võib pidada teatavat kestlikkusteemat mitteoluliseks.  Täiendav paindlikkus teatava avalikustamise puhul: lisaks teatavate andmepunktide vabatahtlikuks muutmisele on komisjon suurendanud ka mõningate kohustuslike andmepunktide paindlikkust. Näiteks on suurendatud paindlikkust seoses avalikustamisnõuetega, mis käsitlevad kestlikkusriskidest tulenevat finantsmõju ja sidusrühmade kaasamist, ning olulisuse hindamise protsessis kasutatavate meetoditega. Lisaks on komisjon muutnud andmepunkte, mis käsitlevad korruptsiooni ja altkäemaksu andmist ning rikkumisest teatajate kaitset, mida võinuks pidada vastuolus olevaks enese mittesüüstamise privileegiga.  Sidusus ELi õigusraamistikuga: tehnilised muudatused, et tagada parem kooskõla raamatupidamisdirektiivi muude sätete ja muude asjakohaste õigusaktidega, näiteks seoses tasustamise läbipaistvuse direktiivi ning Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistriga.  Koostalitlusvõime ülemaailmsete standardite kehtestamise algatustega: komisjon ja EFRAG on jätkanud tihedat koostööd rahvusvaheliste kestlikkusstandardite nõukogu ja globaalse aruandlusalgatusega, et tagada kõrgetasemeline koostalitlusvõime ESRSiga, ning seda kohustust silmas pidades on ESRSi eelnõudesse tehtud täiendavaid muudatusi.  Redaktsioonilised ja esitluslikud muudatused: komisjon on teinud redaktsioonilisi ja esitluslikke muudatusi, et parandada standardite selgust, kasutatavust ja sidusust. See hõlmab näiteks vormistusnormi kasutuselevõttu selleks, et selgelt esile tuua kõik ESRSis täpselt määratletud mõisted. Komisjon eeldab, et kavandatud täiendavad järkjärgulise kasutuselevõtu meetmed võimaldavad vähendada kulusid järkjärgulise kasutuselevõtu perioodil kokku 1 172 miljoni euro võrra võrreldes EFRAGi esitatud standardite eelnõudega. Lisaks vähendavad olulisuse suhtes kavandatud muudatused koos teatavate avalikustamisnõuete vabatahtlikuks muutmisega komisjoni hinnangul kulusid igal aastal EFRAGi ettepanekuga võrreldes 230 miljoni euro võrra. Need kuluhinnangud põhinevad kõige olulisematel muudatustel, mis on EFRAGi eelnõudega võrreldes tehtud. Need põhinevad konservatiivsetel eeldustel, sest muudest muudatustest tulenevat täiendavat kulude vähenemist (täiendav paindlikkus seoses 24 Mittepalgatöötajad on iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevusega (NACE kood N78) tegelevad ettevõtjad. ET 7 ET  teatava avalikustamisega, suurem sidusus ELi õigusraamistikuga, koostalitlusvõime ülemaailmsete standardite kehtestamise algatustega ning redaktsioonilised ja esitluslikud muudatused) ei ole praeguses etapis võimalik sisuliselt kvantifitseerida. Komisjon võtab kasutusele tõlgendamismehhanismi standardite ametlikuks tõlgendamiseks. Samuti on komisjon palunud EFRAGil avaldada täiendavad suunised ja õppematerjalid, milles käsitletakse olulisuse hindamise protsessi ja muid küsimusi. Samuti on komisjon hinnanud käesoleva delegeeritud õigusakti kooskõla Euroopa kliimamääruse (määrus (EL) 2021/1119)25 artikli 2 lõikes 1 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga ning kõnealuse määruse artiklis 5 sätestatud eesmärgiga tagada kohanemisel edusammude tegemine. 3. DELEGEERITUD ÕIGUSAKTI ÕIGUSLIK KÜLG Käesolev delegeeritud õigusakt põhineb raamatupidamisdirektiivi artikli 29b lõike 1 esimesel lõigul. Sellega määratakse kindlaks Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (ESRS), mida ettevõtjad kasutavad oma kestlikkusaruannete esitamiseks kooskõlas raamatupidamisdirektiivi artiklitega 19a ja 29a. Delegeeritud õigusakti juurde kuuluvad järgmised lisad: – I lisa, mis sisaldab järgmist:  valdkonnaülesed standardid: ESRS 1 „Peamised nõuded“ ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“  Keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimisaspekte käsitlevad standardid: ESRS E1 „Kliimamuutus“ ESRS E2 „Reostus“ ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“ ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“ ESRS S1 „Oma töötajaskond“ ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ ESRS G1 „Äriline käitumine“ – II lisa, mis sisaldab lühendite loetelu ja sõnastikku koos määratlustega, mida kasutatakse kestlikkusaruandluses kooskõlas ESRSiga. Käesolevat delegeeritud õigusakti kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 nende ettevõtjate suhtes, kelle suhtes juba kohaldati muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiiviga kehtestatud muu kui finantsaruandluse nõudeid. Seda hakatakse järk-järgult kohaldama muude ettevõtjate kategooriate suhtes, tuginedes äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi artiklis 5 sätestatud etapiviisilisele lähenemisviisile26. Börsil noteeritud VKEdel on võimalus 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 26 1. jaanuaril 2024 või pärast seda algavatel majandusaastatel: ET 8 ET  täita oma kestlikkusaruandluse direktiivi kohaseid aruandlusnõudeid, esitades aruandeid eraldi proportsionaalsete standardite alusel, mille komisjon võtab vastu 2024. aasta juuni lõpuks. i) avaliku huvi üksustest suurettevõtjad, mille keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul ületab bilansipäeva seisuga 500 töötajat; ii) avaliku huvi üksused, mis on sellise suure kontserni emaettevõtjad, mille keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul ületab konsolideeritud alusel bilansipäeva seisuga 500 töötajat; 1. jaanuaril 2025 või pärast seda algavatel majandusaastatel: i) muud suurettevõtjad kui avaliku huvi üksustest suurettevõtjad, mille keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul ületab bilansipäeva seisuga 500 töötajat; ii) suure kontserni emaettevõtjad, mis ei ole avaliku huvi üksused ja mis on sellise suure kontserni emaettevõtjad, mille keskmine töötajate arv majandusaasta jooksul ületab konsolideeritud alusel bilansipäeva seisuga 500 töötajat; 1. jaanuaril 2026 või pärast seda algavatel majandusaastatel: (võimalusega majandusaastatel 2026 ja 2027 vabatahtlikult loobuda): i) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turgudel, v.a mikroettevõtjad; ii) väikesed ja mittekeerukad finantsinstitutsioonid, tingimusel et nad on suurettevõtjad või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turgudel, v.a mikroettevõtjad; iii) kaptiivkindlustusandjad ja kaptiivedasikindlustusandjad, tingimusel et nad on suurettevõtjad või väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on noteeritud ELi reguleeritud turgudel, v.a mikroettevõtjad. ET 9 ET  KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, 31.7.2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ27, eriti selle artikli 29b lõike 1 esimest lõiku, ning arvestades järgmist: (1) Direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464, 28 nõutakse, et suurettevõtjad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele ELi reguleeritud turgudel, ning suurte kontsernide emaettevõtjad lisaksid oma tegevusaruande või konsolideeritud tegevusaruande spetsiaalsesse ossa teabe, mis on vajalik selleks, et mõista ettevõtja mõju kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on vajalik selleks, et mõista, kuidas kestlikkusküsimused mõjutavad ettevõtja arengut, tulemusi ja seisundit. Ettevõtjad peavad koostama selle teabe kooskõlas kestlikkusaruandluse standarditega alates direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 iga ettevõtjate kategooria kohta osutatud majandusaastast. (2) Komisjon peab 30. juuniks 2023 võtma vastu esimese standardite paketi, milles määratakse kindlaks teave, mille ettevõtjad peavad esitama kõnealuse direktiivi artikli 19a lõigete 1 ja 2 ning artikli 29a lõigete 1 ja 2 kohaselt, sealhulgas vähemalt teave, mida finantsturu osalised vajavad selleks, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/208829 sätestatud avalikustamiskohustusi. (3) Komisjon on võtnud arvesse EFRAGi esitatud tehnilisi nõuandeid. EFRAGi sõltumatud tehnilised nõuanded vastavad direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b esimeses, teises ja kolmandas lõigus sätestatud kriteeriumidele. Selleks, et tagada proportsionaalsus ja hõlbustada standardite nõuetekohast kohaldamist ettevõtjate poolt, on komisjon teinud EFRAGi tehnilistes nõuannetes muudatusi, mis käsitlevad olulisusel põhinevat lähenemisviisi, teatavate nõuete järkjärgulist kohaldamist, teatavate nõuete muutmist vabatahtlikeks andmepunktideks, paindlikkuse suurendamist seoses mitme avalikustamisnõudega, tehniliste muudatuste sisseviimist, 27 ELT L 182, 29.6.2013, lk 19. 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). ET 10 ET  et tagada sidusus liidu õigusraamistikuga ja suur koostalitlusvõime ülemaailmsete standardeid kehtestavate algatustega, samuti redaktsioonilisi muudatusi. (4) Need kestlikkusaruandluse standardid vastavad direktiivi 2013/34/EL artiklis 29b sätestatud nõuetele. (5) Seepärast tuleks ühised kestlikkusaruandluse standardid vastu võtta. (6) Direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 neljanda lõigu kohaselt ei peaks käesolev määrus jõustuma varem kui neli kuud pärast nende vastuvõtmist komisjoni poolt. Võttes arvesse, et direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad teatavat liiki ettevõtjad kohaldama neid kestlikkusaruandluse standardeid majandusaastate suhtes, mis algavad 1. jaanuaril 2024 või pärast seda, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. (7) Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b neljanda lõiguga on komisjon korraldanud ühiskonsultatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85230 artiklis 24 osutatud liikmesriikide kestliku rahanduse eksperdirühma ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/200231 artiklis 6 osutatud raamatupidamise regulatiivkomiteega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b viienda lõiguga on komisjon küsinud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) arvamust, eelkõige mis puudutab käesoleva määruse sidusust määrusega (EL) 2019/2088 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega. Kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artikli 49 lõike 3b kuuenda lõiguga on komisjon konsulteerinud ka Euroopa Keskkonnaameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Keskpanga, Euroopa audiitorite järelevalveasutuste komitee ja määruse (EL) 2020/852 artikli 20 kohaselt loodud kestliku rahanduse platvormiga, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Reguleerimisese Kestlikkusaruandluse standardid, mida ettevõtjad peavad kasutama oma kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a, järgides direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõikes 2 sätestatud ajakava, on esitatud käesoleva määruse I ja II lisas. Artikkel 2 Jõustumine ja kohaldamine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavate majandusaastate suhtes. 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1). ET 11 ET  Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Brüssel, 31.7.2023 komisjoni nimel president Ursula VON DER LEYEN ET 12 ET  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 31.7.2023 C(2023) 5303 final ANNEX 1 LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega ET ET  I LISA EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID (ESRS) ESRS 1 Peamised nõuded ESRS 2 Avalikustamise üldised reeglid ESRS E1 Kliimamuutus ESRS E2 Reostus ESRS E3 Vee- ja mereressursid ESRS E4 Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ESRS E5 Ressursikasutus ja ringmajandus ESRS S1 Oma töötajaskond ESRS S2 Töötajad väärtusahelas ESRS S3 Mõjutatud kogukonnad ESRS S4 Tarbijad ja lõppkasutajad ESRS G1 Äriline käitumine ESRS 1 PEAMISED NÕUDED Sisukord Eesmärk 1. ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad 1.1. ESRSi standardite kategooriad 1.2. Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded 1.3. Standardite koostamise tavad 2. Teabe kvalitatiivsed omadused 3. Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena 3.1. Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis 3.2. Olulised küsimused ja teabe olulisus 3.3. Topeltolulisus 3.4. Mõjuga seotud olulisus 3.5. Majanduslik olulisus 3.6. Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid 3.7. Jaotamise tasand 4. Hoolsuskohustus 5. Väärtusahel 5.1. Aruandev ettevõtja ja väärtusahel 5.2. Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang 6. Ajaperspektiivid 6.1. Aruandeperiood 6.2. Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine 6.3. Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta 6.4. Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses 7. Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine 7.1. Võrdlusandmete esitamine 7.2. Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus 7.3. Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe 1  ajakohastamine 7.4. Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel 7.5. Eelnevate perioodide vigadest teatamine 7.6. Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand 7.7. Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta 7.8. Aruandlus võimaluste kohta 8. Kestlikkusaruande struktuur 8.1. Üldine esitusviis 8.2. Kestlikkusaruande sisu ja struktuur 9. Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave 9.1. Andmete esitamine viidetena 9.2. Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega 10. Üleminekusätted 10.1. Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte 10.2. 5. peatükiga „Väärtusahel“ seotud üleminekusäte 10.3. Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte 10.4. Üleminekusäte: Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu A liide. Kohaldamisnõuded  Üksusepõhine avalikustatav teave  Topeltolulisus  Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang  Kestlikkusaruande sisu ja struktuur B liide. Teabe kvalitatiivsed omadused C liide. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu D liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur E liide. Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks F liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide G liide. Näide andmete esitamise kohta viidetena Eesmärk 1. Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida ettevõtja avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL,1 mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/24642. ESRSi-kohane aruandlus ei vabasta ettevõtjaid muudest liidu õiguses sätestatud kohustustest. 2. Täpsemalt on ESRSis esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega. ESRSis ei nõuta, et ettevõtjad avalikustaksid ESRSiga hõlmatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade kohta teavet, kui ettevõtja on hinnanud kõnealuse teema mitteoluliseks (vt käesoleva standardi E liide „Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks“). ESRSi-kohaselt avalikustatav teave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile. 3. Selle standardi (ESRS 1) eesmärk on anda ettekujutus ESRSi ülesehitusest, koostamise tavadest ja kasutatud põhimõistetest ning kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuetest kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15). 2 1. ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad 1.1 ESRSi standardite kategooriad 4. ESRSi standardid jagunevad kolme kategooriasse: (a) valdkonnaülesed standardid; (b) teemapõhised standardid (keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid) ja (c) sektoripõhised standardid. Valdkonnaülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud, st neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris või sektorites ettevõtja tegutseb. 5. Valdkonnaüleseid standardeid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes. 6. Selles standardis (ESRS 1) kirjeldatakse ESRSi standardite ülesehitust, selgitatakse nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestatakse kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded. 7. ESRS 2 sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta juhtimise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades. 8. Teemapõhised ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajadusel alateemade alateemasid. Selle standardi kohaldamisnõude 16 (AR 16) juures esitatud tabel annab ülevaate kestlikkusteemadest, alateemadest ja alateemade alateemadest (edaspidi koos „kestlikkusaspektid“), mida teemapõhised standardid hõlmavad. 9. Teemapõhised ESRSid võivad hõlmata konkreetseid nõudeid, mis täiendavad standardis ESRS 2 esitatud üldiseid avalikustamisnõudeid. Standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ on esitatud loend teemapõhiste ESRSide täiendavatest nõuetest, mida ettevõtja kohaldab koos standardis ESRS 2 esitatud üldiste avalikustamisnõuetega. 10. Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes. Nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi, mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid käsitlevad mitut teemat ja hõlmavad teemasid, mis on asjaomasele sektorile kõige olulisemad. Sektoripõhised standardid võimaldavad kõrget võrreldavuse taset. 11. Lisaks kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuetele avalikustab ettevõtja, kui ta jõuab järeldusele, et mõni mõju, risk või võimalus ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski oluline, täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi. Kohaldamisnõuded AR 1–AR 5 annavad täpsemaid suuniseid üksusepõhiselt avalikustatava teabe kohta. 1.2. Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded 12. Avalikustamisnõuded standardis ESRS 2, teemapõhistes standardites ja sektoripõhistes standardites hõlmavad järgmisi aruandlusvaldkondi: (a) juhtimine (GOV): mõjude, riskide ja võimaluste seireks ja juhtimiseks kasutatavad juhtimisprotsessid, kontrollid ja menetlused (vt standardi ESRS 2 2. peatükk „Juhtimine“); (b) strateegia (SBM): kuidas ettevõtja strateegia ja ärimudel mõjutavad tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, sh teave selle kohta, kuidas ettevõtja neid mõjusid, riske ja võimalusi käsitleb (vt standardi ESRS 2 3. peatükk „Strateegia“); 3  (c) mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine (IRO): protsess(id), millega ettevõtja: i. teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust (vt IRO-1 standardi ESRS 2 peatükis 4.1), ii. juhib olulisi kestlikkusaspekte poliitika ja meetmete kaudu (vt standardi ESRS 2 peatükk 4.2). (d) mõõdikud ja eesmärgid (MT): ettevõtja tulemuslikkus, sh seatud eesmärgid ja edusammud nende saavutamisel (vt standardi ESRS 2 5. peatükk „Mõõdikud ja eesmärgid“). 13. ESRS 2 hõlmab: (a) peatükis 4.2 avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika (MDR-P) ja meetmetega (MDR-A); (b) peatükis 5 avalikustamise miinimumnõudeid seoses mõõdikute (MDR-M) ja eesmärkidega (MDR-T). Ettevõtja kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega koos vastavate avalikustamisnõuetega teema- ja sektoripõhistes ESRSides. 1.3 Standardite koostamise tavad 14. Kõigis ESRSides (a) viitab termin „mõju/mõjud“ ettevõtja äritegevusega seotud positiivsele ja negatiivsele kestlikkusega seotud mõjule, mis on kindlaks tehtud mõjuga seotud olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“). Terminit kasutatakse nii tegelike mõjude kui ka võimalike tulevaste mõjude kohta. (b) Terminid „riskid“ ja „võimalused“ viitavad ettevõtja kestlikkusalastele finantsriskidele ja -võimalustele, sh riskidele ja võimalustele, mis tulenevad sõltuvusest loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest, nagu need on kindlaks tehtud majandusliku olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.5). Neid nimetatakse koos „mõjudeks, riskideks ja võimalusteks“ (IRO). Need peegeldavad ESRSi topeltolulisust, mida on kirjeldatud peatükis 3. 15. Kogu ESRSi ulatuses on mõistete sõnastikus (II lisa) sisalduvad terminid esitatud poolpaksus kursiivkirjas, v.a juhul, kui määratletud terminit on kasutatud ühes lõigus mitu korda. 16. ESRSides on avalikustatav teave esitatud struktureeritult avalikustamisnõuete alusel. Iga avalikustamisnõue sisaldab üht või mitut konkreetset andmepunkti. Termin „andmepunkt“ võib viidata ka avalikustamisnõude kirjeldavale alamelemendile. 17. Lisaks avalikustamisnõuetele sisaldab enamik standardeid ka kohaldamisnõudeid. Kohaldamisnõuded toetavad avalikustamisnõuete kohaldamist ja neil on sama tähtsus kui ESRSi teistel osadel. 18. ESRSis kasutatakse järgmist sõnastust, et teha vahet ettevõtja avalikustamiskohustuse erinevate astmete vahel: (a) „avalikustab“ (ingl shall disclose) – näitab, et säte on ette nähtud avalikustamisnõude või andmepunktiga; (b) „võib avalikustada“ (ingl may disclose) – viitab vabatahtlikule avalikustamisele, millega soodustatakse head tava. Lisaks on ESRSis kasutatud sõnastust „võtab arvesse / kaalub“ (ingl shall consider), kui osutatakse küsimustele, ressurssidele või meetoditele, mida ettevõtja võtab eeldatavasti arvesse või kasutab teatava avalikustamise ettevalmistamisel, kui see on kohaldatav. 2. Teabe kvalitatiivsed omadused 19. Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja järgmist: 4  (a) teabe peamised kvalitatiivsed omadused, st asjakohasus ja tõene esitamine, ja (b) teabe täiendavad kvalitatiivsed omadused, st võrreldavus, tõendatavus ja arusaadavus. 20. Need teabe kvalitatiivsed omadused on määratletud ja neid on kirjeldatud käesoleva standardi B liites. 3. Topeltolulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus 21. Ettevõtja lähtub kestlikkusaspektide kohta aru andes käesolevas peatükis määratletud ja selgitatud topeltolulisusest. 3.1 Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis 22. Sidusrühmad on isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmade kaks peamist rühma on: (a) mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad mõjutada – positiivselt või negatiivselt – ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas, ja (b) kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sh varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kestlikkusaruannete kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. 23. Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse andmepunktis 22 nimetatud rühma. 24. Koostöö mõjutatud sidusrühmadega on kesksel kohal ettevõtja käimasolevas hoolsuskohustuse protsessis (vt 4. peatükk „Hoolsuskohustus“) ja kestlikkusalasel olulisuse hindamisel. See hõlmab tegelike ja võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemise ja hindamise protsesse, mille alusel tehakse seejärel kindlaks olulised mõjud kestlikkusaruandluse jaoks (vt selle standardi peatükk 3.4). 3.2 Olulised küsimused ja teabe olulisus 25. Olulisuse hindamine (vt peatükid 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“ ja 3.5 „Majanduslik olulisus“) on vajalik selleks, et ettevõtja saaks kindlaks teha aruandes kajastatavad olulised mõjud, riskid ja võimalused. 26. Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunkt. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded ettevõtja olulisuse hinnangust tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. 27. Selle standardi A liites esitatud kohaldamisnõuded sisaldavad loetelu teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektidest, mis on liigitatud teemade, alateemade ja alateemade kaupa, et olulisuse hindamist hõlbustada. E liites esitatud vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks näitlikustab käesolevas andmepunktis kirjeldatud olulisuse hindamist. 28. Kestlikkusaspekt on ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.4) või majandusliku olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.5) või mõlema kriteeriumidele. 29. Olenemata olulisuse hindamise tulemusest avalikustab ettevõtja alati teabe, mida nõutakse 5  järgmiste standarditega: standard ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ (st kõik standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuded ja andmepunktid) ja avalikustamisnõuded (sh nende andmepunktid) teemapõhistes ESRSides, mis on seotud avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, mis on loetletud standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- /kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid““. 30. Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusküsimus on oluline ja hõlmatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist: (a) avalikustab teabe vastavas teemapõhises ja sektoripõhises standardis konkreetse kestlikkusaspektiga seotud avalikustamisnõuete (sh kohaldamisnõuete) kohaselt ja (b) esitab täiendava asjakohase üksusepõhise avalikustatava teabe (vt käesoleva standardi andmepunkt 11 ja avalikustamisnõuded AR 1–AR 5), kui oluline kestlikkusaspekt ei ole hõlmatud mõne ESRSiga või kui see ei ole hõlmatud piisavalt üksikasjalikult. 31. Kohaldatav teave, mis on ette nähtud mõnes avalikustamisnõudes, sh selle andmepunktides, või üksusepõhises avalikustatavas teabes, lisatakse siis, kui ettevõtja hindab seda olulise teabe hindamise osana kestlikkusaruandes asjakohaseks, pidades silmas üht või mitut järgmist aspekti: (a) teabe olulisus seoses küsimusega, mida sellega soovitakse kirjeldada või selgitada; või (b) sellise teabe võime rahuldada kasutajate otsustusvajadusi, sh andmepunktis 48 kirjeldatud üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate vajadusi ja/või nende kasutajate vajadusi, kelle peamine huvi on saada teavet ettevõtja mõju kohta . 32. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse oma olulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. 33. Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektiga seotud poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta aru andes avalikustab ettevõtja teabe, mida on nõutud kõigi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega selle aspektiga seotud asjaomaste teemapõhiste ja sektoripõhiste standardite avalikustamisnõuetega ning standardi ESRS 2 kohaselt nõutud vastavate avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet, mis on ette nähtud kas teema- või sektoripõhise standardi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega või standardi ESRS 2 kohaste avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta, sest ta ei ole vastavat poliitikat ning vastavaid meetmeid ja eesmärke kehtestanud, avalikustab ta selle kohta teabe ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kehtestada. 34. Esitades teavet asjakohase teemapõhise standardi mõõdikute ja eesmärkide osa kohaselt olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute kohta, ettevõtja: (a) lisab avalikustamisnõudega ette nähtud teabe, kui see on tema hinnangul oluline, ja (b) võib jätta avalikustamata teabe, mis on ette nähtud avalikustamisnõude andmepunktis, kui selline teave ei ole tema hinnangul oluline, ja ta järeldab, et sellist teavet ei ole vaja avalikustamise nõude eesmärgi täitmiseks. 35. Kui ettevõtja jätab välja andmepunktiga ettenähtud teabe, mis tuleneb standardi ESRS 2 B liites loetletud muudest ELi õigusaktidest, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave ei ole oluline. 36. Ettevõtja otsustab, kuidas ta kohaldab kriteeriume, sealhulgas asjakohaseid künniseid, et 6  määrata kindlaks: (a) teave, mis tuleb esitada olulise kestlikkusaspekti mõõdikute kohta kooskõlas andmepunktiga 34 vastavalt asjakohase teemapõhise ESRSi mõõdikute ja eesmärkide peatükile, ja (b) teave, mis tuleb avalikustada üksusepõhiselt avalikustatava teabena. 3.3 Topeltolulisus 37. Topeltolulisusel on kaks mõõdet: Mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid „oluline“ ja „olulisus“ kogu ESRSis topeltolulisuse tähenduses. 38. Mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamine on omavahel seotud ning võetakse arvesse nende kahe mõõtme vastastikust sõltuvust. Üldiselt on lähtepunktiks mõju hindamine, kuigi võib esineda ka olulisi riske ja võimalusi, mis ei ole seotud ettevõtja mõjuga. Kestlikkusele avalduv mõju võib olla algusest peale majanduslikult oluline või muutuda majanduslikult oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjuga seotud olulisuse perspektiiv hõlmab mõjusid olenemata sellest, kas need on majanduslikult olulised. 39. Ettevõtja väärtusahela mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemisel ja hindamisel, et teha kindlaks nende olulisus, keskendub ettevõtja valdkondadele, kus mõjud, riskid ja võimalused tõenäoliselt tekivad, võttes arvesse asjaomaste tegevuste laadi, ärisuhteid, geograafilisi asukohti või muid tegureid. 40. Ettevõtja võtab arvesse, kuidas teda mõjutab sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsete ressursside kättesaadavusest asjakohase hinna ja kvaliteediga, olenemata tema võimalikust mõjust nendele ressurssidele. 41. Ettevõtja peamised mõjud, riskid ja võimalused on samad kui topeltolulisuse alusel kindlaks tehtud olulised mõjud, riskid ja võimalused ning seetõttu on need esitatud tema kestlikkusaruandes. 42. Ettevõtja kohaldab käesoleva standardi peatükkides 3.4 ja 3.5 sätestatud kriteeriume, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid künniseid. On vaja asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks, millised mõjud, riskid ja võimalused on ettevõtja määratletud ja mida ettevõtja käsitab olulisena ning millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised. Mõnes olemasolevas standardis ja raamistikus kasutatakse mõistet „kõige olulisemad mõjud“, kui viidatakse künnisele, mida kasutatakse ESRSis „oluliste mõjudena“ kirjeldatud mõjude kindlakstegemiseks. 3.4 Mõjuga seotud olulisus 43. Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõju tähendab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõju. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe ega piirdu otseste lepinguliste suhetega. 44. Sellega seoses hõlmavad inimestele või keskkonnale avalduvad mõjud mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele. 45. Negatiivse mõjuga seotud olulisuse hindamisel lähtutakse hoolsuskohustuse protsessist, mis on määratletud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. Tegeliku negatiivse mõju puhul põhineb olulisus mõju tõsidusel, samal ajal kui võimaliku negatiivse mõju puhul põhineb see mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsidus sõltub järgmistest teguritest: 7  (a) mõju tase, (b) ulatus ja (c) pöördumatus. Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. 46. Positiivse mõju puhul põhineb olulisus järgmisel: (a) tegeliku mõju tase ja ulatus ja (b) võimaliku mõju tase, ulatus ja tõenäosus. 3.5 Majanduslik olulisus 47. Kestlikkusaruandluses on majandusliku olulisuse ulatuse aluseks selle olulisuse ulatuse laiendamine, mida kasutatakse eesmärgiga määrata kindlaks, millist teavet tuleks esitada ettevõtja finantsaruannetes. 48. Majandusliku olulisuse hindamine hõlmab sellise teabe kindlakstegemist, mida peetakse oluliseks üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks üksusele ressursside andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Eelkõige peetakse teavet üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks oluliseks, kui võib mõistlikult eeldada, et selle teabe väljajätmine, väärkajastamine või varjamine mõjutab otsuseid, mida nad ettevõtja kestlikkusaruande alusel teevad. 49. Kestlikkusaspekt on majanduslikust perspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusküsimus tekitab riske või võimalusi, millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Riskid ja võimalused võivad tuleneda minevikus toimunud sündmustest või tulevastest sündmustest. Kestlikkusaspekti majanduslik olulisus ei ole piiratud küsimustega, mis on ettevõtja kontrolli all, vaid see hõlmab teavet oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ärisuhetest, mis ei kuulu finantsaruannete koostamisel konsolideerimise alla. 50. Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest on majanduslike riskide või võimaluste allikas. Sõltuvus võib mõju esile kutsuda kahel võimalikul viisil: (a) see võib mõjutada ettevõtja suutlikkust jätkata oma äriprotsessides vajalike ressursside kasutamist või hankimist, samuti nende vahendite kvaliteeti ja hinda, ja (b) see võib mõjutada ettevõtja võimet tugineda äriprotsessides vajalikele suhetele vastuvõetavatel tingimustel. 51. Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel. 3.6 Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid 52. Ettevõtja olulisuse hindamise käigus võivad ilmneda olukorrad, kus ettevõtja meetmed, mille eesmärk on käsitleda teatavaid mõjusid või riske või saada kasu teatavatest kestlikkusaspektidega seotud võimalustest, võivad avaldada olulist negatiivset mõju või põhjustada olulisi riske seoses ühe või mitme muu kestlikkusaspektiga. Näiteks: (a) teatavatest toodetest loobumist eeldaval tootmise CO2 heite vähendamise tegevuskaval võib olla oluline negatiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale ja sellega võivad kaasneda ülesütlemishüvitistest tulenevad olulised riskid, või (b) autode tarnija tegevuskava, milles keskendutakse elektrisõidukite tootmisele, võib 8  põhjustada tavasõidukite varuosade tootmiseks kasutatava vara kasutuskõlbmatuks muutumist. 53. Sellistes olukordades peab ettevõtja: (a) avalikustama oluliste negatiivsete mõjude või oluliste riskide olemasolu koos neid põhjustavate meetmetega, lisades viite teemale, millega mõjud või riskid on seotud, ja (b) kirjeldama, kuidas käsitletakse olulisi negatiivseid mõjusid või olulisi riske teema raames, millega need on seotud. 3.7 Jaotamise tasand 54. Kui see on vajalik oluliste mõjude, riskide ja võimaluste nõuetekohaseks mõistmiseks, jaotab ettevõtja esitatava teabe järgmiselt: (a) riikide kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on riigiti väga erinevad ning kui teabe esitamisega üldisemal jaotustasandil varjataks olulist teavet mõjude, riskide või võimaluste kohta või (b) oluliste tegevuskohtade või varade kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on seotud konkreetse tegevuskoha või varaga. 55. Aruandluse asjakohase jaotustasandi kindlaksmääramisel võtab ettevõtja kindlaksmääratud jaotustasandit olulisuse hindamisel arvesse. Sõltuvalt ettevõtja konkreetsetest asjaoludest ja olukordadest võib olla vaja esitada andmed tütarettevõtjate kaupa. 56. Kui eri tasandite või tasandi eri asukohtade andmed koondatakse, tagab ettevõtja, et selline koondamine ei varja teabe tõlgendamiseks vajalikku spetsiifilisust ja konteksti. Ettevõtja ei koonda oma olemuselt erinevaid olulisi andmeid. 57. Kui ettevõtja esitab teavet sektorite kaupa, võtab ta kasutusele ESRSis esitatud sektorite liigituse, mida täpsustatakse komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Kui teema- või sektoripõhise standardiga on nõutud, et konkreetse teabe ettevalmistamisel kasutatakse teatavat jaotustasandit, kohaldatakse teema- või sektoripõhise standardiga ette nähtud nõuet. 4. Hoolsuskohustus 58. Ettevõtja võtab kestlikkusalase hoolsuskohustuse protsessi (mida allpool nimetatud rahvusvahelistes dokumentides on nimetatud „hoolsuskohustuseks“) tulemust arvesse oma olulistele mõjudele, riskidele ja võimalustele hinnangu andmisel. ESRSiga ei kehtestata kestlikkusalase hoolsuskohustusega seoses käitumisnõudeid; samuti ei laienda ega muuda need ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite rolli seoses hoolsuskohustuse täitmisega. 59. Hoolsuskohustus on protsess, millega ettevõtjad teevad kindlaks tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju keskkonnale ja oma äritegevusega seotud inimestele, väldivad ja leevendavad sellist mõju ning esitavad selle kohta aruandeid. See mõju hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud negatiivset mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. Hoolsuskohustus on pidev tava, mida rakendatakse, reageerides muutustele ettevõtja strateegias, ärimudelis, tegevuses, ärisuhetes ning tegevus-, hanke- ja müügikontekstis, ja mis võib muutusi esile kutsuda. Seda protsessi on kirjeldatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. 60. Nendes rahvusvahelistes suunistes määratakse kindlaks hoolsuskohustuse protsessi mitu etappi, sh ettevõtja enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud, sh ettevõtja toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvate negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine. Kui ettevõtja ei suuda kõiki mõjusid korraga käsitleda, võimaldab hoolsuskohustuse protsess seada meetmed tähtsuse järjekorda, lähtudes mõju tõsidusest ja tõenäosusest. Olulise mõju hindamisel võetakse arvesse hoolsuskohustuse protsessi seda aspekti (vt käesoleva standardi peatükk 3.4). Olulise mõju kindlakstegemine 9  toetab ka oluliste kestlikkusalaste riskide ja võimaluste kindlakstegemist, mis sageli tekivad sellise mõju tagajärjel. 61. Hoolsuskohustuse põhielemendid kajastuvad otseselt standardis ESRS 2 ja teemapõhistes standardites sätestatud avalikustamisnõuetes, nagu on näidatud allpool: (a) hoolsuskohustuse integreerimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse 3. Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 GOV-2: „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“; ii. ESRS 2 GOV-3: „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse“ ja iii. ESRS 2 SBM-3: „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“; (b) suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega4. Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 GOV-2; ii. ESRS 2 SBM-2: „Sidusrühmade huvid ja seisukohad“; iii. ESRS 2 IRO-1; iv. ESRS 2 DC-P ja v. teemapõhised standardid: sidusrühmade kaasamise eri etappide ja eesmärkide kajastamine kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel; (c) inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine 5. Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1 (sh konkreetsete kestlikkusaspektidega seotud kohaldamisnõuded asjaomases standardis) ja ii. ESRS 2 SBM-3; (d) inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju käsitlemiseks meetmete võtmine 6. Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 MDR-A ja ii. teemapõhised standardid: peegeldavad mitmesuguste meetmete, sh üleminekukavade ulatust, mille kaudu mõjusid käsitletakse. (e) nende jõupingutuste tõhususe jälgimine7. Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 MDR-M; ii. ESRS 2 MDR-T ja 3 ÜRO juhtpõhimõte 16 ja selle kommentaarid, ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 21 ja 25 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.10) ja IV peatükk inimõiguste kohta (punkt 4 ja kommentaaride punkt 44), OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 1.1 ja 1.2 ning lisa küsimustes 14 ja 15. 4 ÜRO juhtpõhimõte 18 ja selle kommentaarid, ÜRO juhtpõhimõte 20, kommentaarid ÜRO juhtpõhimõtete 21 ja 29 kohta ning ÜRO juhtpõhimõtte 31 punkt h ja selle kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 30, 33, 42 ja 76 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.14 ja kommentaaride punktis 25) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (2.1.c, 2.3 2.4.a, 3.1.b ja 3.1.f) ning lisa küsimused 8–11. 5 ÜRO juhtpõhimõtted 17, 18 ja 24 ning nende kommentaarid ning ÜRO juhtpõhimõtte 29 kommentaarid; ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 9, 12–13, 27–28, 36–42 ja 85–89 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.10–11 ja kommentaaride punkt 14) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 1–2 ja punktid 41– 43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 2.1–2.4 ning lisa küsimustes 3–5 ja 19–31). 6 ÜRO juhtpõhimõtted 19, 22 ja 23 ning nende kommentaarid ja ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 11, 32, 46–47, 64–68 ja 82–83 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.12 ja kommentaaride punktid 18–22) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 3 ja punktid 42–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 3.1 ja 3.2 ning lisa küsimused 32–40. 7 ÜRO juhtpõhimõte 20 ja juhtpõhimõtte 31 punkt g ning nende kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 49–53 ja 80 ning OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (punktid 4.1 ja 5.1) ja lisa küsimused 41–47. 10  iii. teemapõhised standardid: seoses mõõdikute ja eesmärkidega. 5. Väärtusahel 5.1 Aruandev ettevõtja ja väärtusahel 62. Kestlikkusaruanne esitatakse sama aruandva ettevõtja kohta kui finantsaruanded. Näiteks kui aruandev ettevõtja on emaettevõtja ja kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded, esitatakse kestlikkusaruanne kontserni kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või kui aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i. 63. Kestlikkusaruandes aruandva ettevõtja kohta esitatud teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (edaspidi „väärtusahela teave“). Aruandvat ettevõtjat käsitleva teabe laiendamisel võtab ettevõtja arvesse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega: (a) järgides hoolsuskohustuse protsessi ja olulisuse hindamise tulemusi ja (b) kooskõlas muude ESRSi erinõuetega väärtusahela kohta. 64. Andmepunktis 63 ei nõuta teavet iga väärtusahelas osaleja kohta, vaid üksnes väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitleva olulise teabe lisamist. Ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide eri osade puhul võivad olla olulised erinevad kestlikkusaspektid. Teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks väärtusahela teavet ainult seoses väärtusahela nende osadega, mille puhul aspekt on oluline. 65. Ettevõtja lisab olulise teabe väärtusahela kohta, kui see on vajalik selleks, et (a) võimaldada kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ja/või (b) koostada teabekogum, mis vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide). 66. Selleks, et määrata kindlaks, millisel tasandil tema tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides oluline kestlikkusaspekt tekib, kasutab ettevõtja oma mõjude, riskide ja võimaluste hinnangut, järgides topeltolulisuse põhimõtet (vt käesoleva standardi 3. peatükk). 67. Kui sidus- või ühisettevõtted, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil või mis on finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud, on osa ettevõtja väärtusahelast, nt tarnijana, lisab ettevõtja andmepunkti 63 kohaselt nende ettevõtjatega seotud teabe, mis on kooskõlas väärtusahela muude ärisuhete puhul kasutatud meetodiga. Sellisel juhul ei piirdu sidus- või ühisettevõtte andmed mõju mõõdikute kindlaksmääramisel omatava osalusega omakapitalis, vaid neid võetakse arvesse mõju alusel, mis on seotud ettevõtja toodete ja teenustega tema ärisuhete kaudu. 5.2 Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang 68. Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem. 69. On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud andmepunktis 63. Sellisel juhul 11  hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed. 70. Väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline ka VKEde ja muude väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste puhul, mis ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a nõutud kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“). 71. Seoses poliitika, meetmete ja eesmärkidega hõlmab ettevõtja aruandlus väärtusahelat käsitlevat teavet niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid. Mis puudutab mõõdikuid, siis paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaküsimustes, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt 3. valdkonna KHG heitkoguste arvutamisel. 72. Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“). 6. Ajaperspektiivid 6.1 Aruandeperiood 73. Ettevõtja kestlikkusaruande aruandeperiood peab vastama tema finantsaruannete aruandeperioodile. 6.2 Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine 74. Ettevõtja loob oma kestlikkusaruandes asjakohased seosed tagasiulatuva ja tulevikku suunatud teabe vahel, kui see on asjakohane, et edendada selget arusaamist sellest, kuidas ajalooline teave on seotud tulevikku suunatud teabega. 6.3 Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta 75. Võrdlusaasta on varasem vaatluskuupäev või -periood, mille kohta on teave kättesaadav ja millega saab hilisemat teavet aja jooksul võrrelda. 76. Ettevõtja esitab võrdlusaasta võrdlusandmed jooksval perioodil esitatud summade kohta, kui ta annab aru arengust ja edusammudest eesmärgi saavutamisel, välja arvatud juhul, kui asjakohase avalikustamisnõudega on juba kindlaks määratud, kuidas edusammudest teatada. Ettevõtja võib lisada ka varasema teabe võrdlusaasta ja aruandeperioodi vahel saavutatud vahe-eesmärkide kohta, kui see on asjakohane teave. 6.4 Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses 77. Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja alates aruandeperioodi lõpust järgmisi ajavahemikke: (a) lühike perspektiiv: periood, mida ettevõtja kasutab oma finantsaruannetes aruandeperioodina; (b) keskmine perspektiiv: kuni viis aastat alates alapunktis a määratletud lühiajalise aruandeperioodi lõpust ja (c) pikk perspektiiv: üle viie aasta. 12 78. Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõju või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet. 79. Kui mõnes muus ESRSis avalikustatava teabe puhul on vaja teistsuguseid keskmise või pika ajavahemiku määratlusi, on ülimuslikud nende ESRSide määratlused. 80. Võib esineda olukordi, kus andmepunktis 77 osutatud keskmise või pika perspektiivi kasutamise tulemuseks on ebaoluline teave, sest ettevõtja kasutab teistsugust määratlust i) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja juhtimise protsesside puhul või ii) oma meetmete kindlaksmääramisel ja eesmärkide seadmisel. Need asjaolud võivad olla tingitud valdkonnaspetsiifilistest omadustest, nagu rahavood ja äritsüklid, kapitaliinvesteeringute eeldatav kestus, ajavahemikud, mille jooksul kestlikkusaruannete kasutajad oma hinnangud läbi viivad, või planeerimisperioodid, mida ettevõtja sektoris tavaliselt otsuste tegemisel kasutatakse. Sellises olukorras võib ettevõtja kasutada teistsugust keskmise ja/või pika ajavahemiku määratlust (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2, andmepunkt 9). 81. ESRSi viited lühikesele, keskmisele ja pikale perspektiivile viitavad ajavahemikule, mille ettevõtja on kindlaks määranud vastavalt andmepunktide 77–80 sätetele. 7. Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine 82. Selles peatükis esitatakse üldnõuded, mida tuleb kohaldada kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel. 7.1 Võrdlusandmete esitamine 83. Ettevõtja avalikustab eelmise perioodi võrdlusandmed kõigi jooksval perioodil avalikustatud kvantitatiivsete mõõdikute ja rahaliste summade kohta. Kui see on käesoleva perioodi kestlikkusaruande mõistmiseks oluline, avalikustab ettevõtja ka kirjeldava teabe võrdlusteabe. 84. Kui ettevõtja esitab võrdlusandmed, mis erinevad eelmisel perioodil esitatud teabest, avalikustab ta: (a) eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe ja (b) arvu korrigeerimise põhjused. 85. Mõnikord on võimatu kohandada ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks ei pruugi olla andmeid kogutud eelmis(t)e perioodi(de) jooksul viisil, mis võimaldab kas uue mõõdiku või eesmärgi määratluse tagasiulatuvat kohaldamist või korrigeerimist, et parandada varasema perioodi viga, ning teabe taasloomine ei pruugi olla teostatav (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu. 86. Kui mõne ESRSi kohaselt peab ettevõtja esitama mõõdiku või andmepunkti kohta rohkem kui ühe võrdlusperioodi andmed, kohaldatakse selle ESRSi nõudeid. 7.2 Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus 87. Kui kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid, sh teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta (vt käesoleva standardi 5. peatükk), ei saa otseselt mõõta ja neid saab ainult hinnata, võib tekkida mõõtemääramatus. 88. Ettevõtja avalikustab teabe, mis võimaldab kasutajatel mõista kõige olulisemat ebakindlust, mis mõjutab tema kestlikkusaruandes esitatud kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid. 13 89. Mõistlike eelduste ja hinnangute, sh stsenaariumi- või tundlikkusanalüüsi kasutamine on kestlikkusalase teabe koostamise oluline osa ega vähenda selle teabe kasulikkust, tingimusel et eeldusi ja hinnanguid kirjeldatakse ja selgitatakse täpselt. Isegi suur mõõtemääramatus ei välista alati, et selline eeldus või hinnang võib anda kasulikku teavet või vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide). 90. Kestlikkusaruande koostamisel kasutatud andmed ja eeldused peavad olema võimalikult täpselt kooskõlas ettevõtja finantsaruannetes kasutatud vastavate finantsandmete ja eeldustega. 91. Mõne ESRSi kohaselt tuleb avalikustada teave, näiteks selgitused võimalike tulevikusündmuste kohta, mille tulemused on ebakindlad. Hinnates, kas teave selliste võimalike tulevaste sündmuste kohta on oluline, viitab ettevõtja käesoleva standardi 3. peatükis esitatud kriteeriumidele ja võtab arvesse järgmist: (a) sündmuste võimalik finantsmõju (võimalik tulemus); (b) võimalikest sündmustest inimestele või keskkonnale tuleneva mõju tõsidus ja tõenäosus, võttes arvesse andmepunktis 45 täpsustatud tõsidustegureid, ja (c) kõik võimalikud tulemused ja võimalike tulemuste tõenäosus selles vahemikus. 92. Võimalike tulemuste hindamisel võtab ettevõtja arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sh teavet väikese tõenäosuse ja suure mõjuga tulemuste kohta, mis koondatuna võivad muutuda oluliseks. Näiteks võib ettevõtja kokku puutuda mitme mõju või riskiga, millest igaüks võib põhjustada sama liiki häireid, näiteks häireid ettevõtja tarneahelas. Teave üksiku riskiallika kohta ei pruugi olla oluline, kui sellest allikast on häirete esinemine väga ebatõenäoline. Teave tarneahela kõigi allikate häirete koondriski kohta võib siiski olla oluline (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). 7.3 Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine 93. Mõnel juhul võib ettevõtja saada teavet pärast aruandeperioodi, kuid enne, kui tegevusaruanne on avaldamiseks heaks kiidetud. Kui selline teave annab tõendeid või teavet perioodi lõpus valitsevate tingimuste kohta, ajakohastab ettevõtja vajaduse korral hinnanguid ja avalikustatavat kestlikkusteavet, võttes arvesse uut teavet. 94. Kui selline teave annab tõendeid või teavet pärast aruandeperioodi lõppu toimunud oluliste tehingute, muude sündmuste ja esinenud tingimuste kohta, esitab ettevõtja kirjeldava teabe selliste aastalõpujärgsete sündmuste olemasolu, laadi ja võimalike tagajärgede kohta, kui see on asjakohane. 7.4 Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel 95. Mõõdikute, sh eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatavate mõõdikute kindlaksmääramine ja arvutamine peab olema aja jooksul järjepidev. Ettevõtja esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on teostamatu (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2), kui ta on: (a) mõõdiku või eesmärgi uuesti määratlenud või asendanud; (b) teinud kindlaks uue teabe eelmisel perioodil avalikustatud hinnanguliste näitajate kohta ning uus teave tõendab sellel perioodil esinenud asjaolusid. 7.5 Eelnevate perioodide vigadest teatamine 96. Ettevõtja korrigeerib eelmiste perioodide olulised vead, korrigeerides eelmis(t)e perioodi(de) võrdlussummad, v.a juhul, kui see on võimatu. See nõue ei laiene aruandeperioodidele, mis eelnevad esimesele aastale, mil ettevõtja ESRSi kohaldas. 14 97. Eelmise perioodi vead on väljajätted ja väärkajastamised ettevõtja ühe või mitme eelmise perioodi kestlikkusaruandes. Sellised vead tulenevad sellest, et ei kasutata või kuritarvitatakse usaldusväärset teavet, (a) mis oli kättesaadav ajal, mil kõnealuste perioodide kestlikkusaruandeid sisaldav tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiideti, ja (b) mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see oleks saadud ja seda oleks arvesse võetud nendes aruannetes sisalduva kestlikkusteabe koostamisel. 98. Selliste vigade hulka kuuluvad: matemaatiliste vigade, mõõdikute või eesmärkide määratluste kohaldamisel tehtud vigade, faktide tähelepanuta jätmise või väära tõlgendamise ning pettuse mõju. 99. Sel perioodil avastatud jooksva perioodi võimalikud vead parandatakse enne, kui tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiidetakse. Ent mõnikord avastatakse olulisi vigu alles mõnel hilisemal perioodil. 100. Kui ei ole võimalik kindlaks määrata vea mõju kõigile esitatud varasematele perioodidele, korrigeerib ettevõtja võrdlusandmeid, et parandada viga alates varaseimast võimalikust kuupäevast. Varasema perioodi kohta avalikustatud teabe korrigeerimisel ei kasuta ettevõtja tagantjärele saadud teavet ei eeldustes selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused varasemal perioodil, ega varasemal perioodil avalikustatud summade hindamisel. Seda nõuet kohaldatakse nii tagasivaatava kui ka tulevikku suunatud teabe korrigeerimise suhtes. 101. Vigade parandusi eristatakse hinnangute muudatustest. Hinnangud tuleb läbi vaadata niipea, kui saadakse lisateavet (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). 7.6 Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand 102. Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks olenemata konsolideerimisgrupi õiguslikust struktuurist. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Kriteeriumid ja künnised mõju, riski või võimaluse olulisuse hindamiseks määratakse kindlaks käesoleva standardi 3. peatüki alusel. 103. Kui ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel, esitab ettevõtja vajaduse korral asjaomas(t)e tütarettevõtja(te) mõjude, riskide ja võimaluste piisava kirjelduse. 104. Hinnates, kas erinevused konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel on märkimisväärsed, võib ettevõtja võtta arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks seda, kas tütarettevõtja tegutseb või tütarettevõtjad tegutsevad muus sektoris kui ülejäänud konsolideerimisgrupp, või peatükis 3.7 „Jaotamise tase“ kirjeldatud asjaolusid. 7.7 Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta 105. Ettevõtja ei ole kohustatud avaldama salastatud teavet või tundlikku teavet, isegi kui sellist teavet peetakse oluliseks. 106. Oma strateegiat, kavasid ja meetmeid käsitleva teabe avalikustamisel, kui konkreetne intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastav teave on avalikustamisnõude eesmärgi täitmiseks asjakohane, võib ettevõtja siiski selle konkreetse teabe esitamata jätta, kui: (a) teave on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või täpselt sellises osade paigutuses ja koostises üldtuntud või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kus tavaliselt kõnealust liiki teavet käsitletakse; 15  (b) teabel on selle salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ja (c) ettevõtja on võtnud mõistlikke meetmeid, et hoida seda salajas. 107. Kui ettevõtja jätab välja salastatud teabe või tundliku teabe või konkreetse teabe, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele, sest see vastab eelmises punktis sätestatud kriteeriumidele, täidab ta kõnealust avalikustamisnõuet, avalikustades kogu muu nõutava teabe. 108. Ettevõtja teeb kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et lisaks salastatud teabe või tundliku teabe või intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastava konkreetse teabe väljajätmisele ei kahjustata kõnealuse avalikustatava teabe üldist asjakohasust. 7.8 Aruandlus võimaluste kohta 109. Kui antakse võimalustest aru, peab avalikustatav teave hõlmama kirjeldavat teavet, mis võimaldab lugejal mõista võimalust ettevõtja või kogu sektori jaoks. Võimalustest aru andes võtab ettevõtja arvesse avalikustatava teabe olulisust. Sellega seoses võtab ta muude tegurite hulgas arvesse järgmist: (a) kas seda võimalust praegu kasutatakse ja kas see sisaldub ettevõtja või sektori üldstrateegias, vastandatuna ettevõtja või sektori üldisele võimalusele, ja (b) kas prognoositava finantsmõju kvantitatiivsete näitajate lisamine on asjakohane, võttes arvesse eelduste arvu, mida see võib nõuda, ja sellest tulenevat määramatust. 8. Kestlikkusaruande struktuur 110. See peatükk on aluseks kestlikkusaspektide kohta teabe esitamisel ettevõtja tegevusaruandes kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a (st kestlikkusaruanne). Selline teave on esitatud tegevusaruande spetsiaalses osas, mida nimetatakse kestlikkusaruandeks. Käesoleva standardi F liites „ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide“ on esitatud illustreeriv näide kestlikkusaruandest, mis on struktureeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele. 8.1. Üldine esitusviis 111. Kestlikkusteave esitatakse: (a) viisil, mis võimaldab eristada ESRSiga nõutud teabe avalikustamist muust tegevusaruandes sisalduvast teabest, ja (b) järgides struktuuri, mis hõlbustab juurdepääsu kestlikkusaruandele nii inim- kui ka masinloetavas vormingus ja selle mõistmist. 8.2. Kestlikkusaruande sisu ja struktuur 112. V.a käesoleva standardi peatükiga 9.1 „Andmete esitamine viidetena“ ette nähtud võimalus esitada andmeid viidetena, esitab ettevõtja kogu teabe, mille avalikustamist on ESRSiga vastavalt käesoleva standardi 1. peatükile nõutud, tegevusaruande vastavas osas. 113. Ettevõtja lisab kestlikkusaruandesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8528 artikli 8 ja komisjoni delegeeritud määruste kohase teabe, milles täpsustatakse sellise avalikustamise sisu ja muu vajalik teave. Ettevõtja tagab, et selline 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). 16  avalikustatav teave on kestlikkusaruandes eraldi tuvastatav. Iga taksonoomiamääruses määratletud keskkonnaeesmärgiga seotud avalikustatav teave esitatakse koos kestlikkusaruande keskkonnaosa selgelt eristatavas osas. Sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata ESRSi sätteid, v.a käesolev andmepunkt ja käesoleva standardi andmepunkti 115 esimene lause. 114. Kui ettevõtja lisab oma kestlikkusaruandesse täiendava teabe, mis tuleneb i) muudest õigusaktidest, millega nõutakse ettevõtjalt kestlikkusteabe avalikustamist, või ii) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditest ja raamistikest, sh mittekohustuslikest suunistest ja sektoripõhistest suunistest, mille on avaldanud muud standardeid kehtestavad organid (nt rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse välja antud tehniline materjal), siis avalikustatav teave: a) on selgelt tähistatud asjakohase viitega seotud õigusaktidele, standardile või raamistikule (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõude BP-2 andmepunkt 15); b) vastab käesoleva standardi 2. peatükis ja B liites sätestatud teabe kvalitatiivsete omaduste nõuetele. 115. Ettevõtja jagab oma kestlikkusaruande nelja ossa järgmises järjestuses: üldteave, keskkonnateave (sh määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohane avalikustamine), sotsiaalne ja juhtimisteave. Järgides käesoleva standardi peatükis 3.6 „Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid“ esitatud sätet, võib ettevõtja juhul, kui ühes osas esitatud teave hõlmab ka teises osas esitatavat teavet, ühes osas osutada teises osas esitatud teabele, vältides dubleerimist. Ettevõtja võib rakendada käesoleva standardi F liites kirjeldatud üksikasjalikku struktuuri. 116. Sektoripõhiste ESRSide kohaselt nõutav avalikustatav teave rühmitatakse aruandlusvaldkondade ja vajaduse korral kestlikkusteemade järgi. See esitatakse koos ESRS 2 ja vastavate teemapõhiste ESRSidega nõutava teabega. 117. Kui ettevõtja töötab välja olulise üksusepõhiselt avalikustatava teabe kooskõlas andmepunktiga 11, avalikustab ta selle teabe koos kõige asjakohasema sektoriülese ja sektoripõhise teabega. 9. Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave 118. Ettevõtja esitab teabe, mis võimaldab tema kestlikkusaruande kasutajatel hinnata seoseid aruandes esitatud teabe eri osade vahel ning seoseid kestlikkusaruandes esitatud teabe ja muu teabe vahel äriühingu muus aruandluses. 9.1. Andmete esitamine viidetena 119. Kui andmepunktis 120 sätestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudes ette nähtud teabe, sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti, lisada kestlikkusaruandesse sel viisil, et viidatakse järgmisele: (a) mõni teine tegevusaruande osa; (b) finantsaruanded; (c) ühingujuhtimise aruanne (kui see ei ole osa tegevusaruandest); (d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ nõutav tasustamisaruanne9; (e) määruse (EL) 2017/112910 artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument ja 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12). 17  (f) avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3. samba kohane avalikustamine)11. Kui ettevõtja lisab viitena 3. samba kohaselt avalikustatava teabe, tagab ta, et teave vastab kestlikkusaruandes kasutatava konsolideerimise ulatusele, täiendades vajaduse korral lisatud teavet täiendavate elementidega. 120. Ettevõtja võib lisada andmeid viidetena andmepunktis 119 loetletud dokumentidele või nende osadele, tingimusel et viitena esitatud teave: (a) moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine; (b) avaldatakse varem või samal ajal kui tegevusaruanne; (c) on samas keeles kui kestlikkusaruanne; (d) peab andma vähemalt sama kindlustaseme kui kestlikkusaruanne ja (e) vastab samadele tehnilistele digitaliseerimisnõuetele nagu kestlikkusaruanne. 121. Kui andmepunktis 120 kehtestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmed (sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti) lisada kestlikkusaruandesse viitena ettevõtja aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/200912. Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega. 122. Kui kestlikkusaruande koostamisel kasutatakse andmete esitamist viidetena, võtab ettevõtja arvesse esitatud teabe üldist sidusust ja tagab, et viitena esitamine ei kahjusta kestlikkusaruande loetavust. Käesoleva standardi G liites „Näide andmete esitamise kohta viidetena“ on esitatud illustreeriv näide andmete esitamise kohta viitena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). 9.2. Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega 123. Ettevõtja kirjeldab eri andmete vahelisi seoseid. Selleks võib olla vaja ühendada kirjeldav teave ühingujuhtimise, strateegia ja riskijuhtimise kohta seotud mõõdikute ja eesmärkidega. Näiteks võib ettevõtjal seotud teabe esitamisel olla vaja selgitada oma strateegia mõju või tõenäolist mõju oma finantsaruannetele või finantsplaanidele või selgitada, kuidas ettevõtja strateegia on seotud mõõdikute ja eesmärkidega, mida kasutatakse edusammude mõõtmiseks. Lisaks võib ettevõtjal olla vaja selgitada, kuidas tema loodusvarade kasutamine ja muutused tarneahelas võivad võimendada, muuta või vähendada tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Tal võib olla vaja siduda see teave teabega tootmiskuludele avalduva praeguse või prognoositava finantsmõju kohta, strateegilise reageerimisega selliste mõjude või riskide leevendamiseks ja sellega seotud investeeringutega uutesse varadesse. Samuti võib ettevõtjal olla vaja siduda kirjeldav teave asjaomaste mõõdikute ja eesmärkidega ning finantsaruannetes sisalduva teabega. Seoseid kirjeldav teave peab olema selge ja kokkuvõtlik. 124. Kui kestlikkusaruanne sisaldab rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse künnise ja esitatakse finantsaruannetes (otsene seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel), lisab ettevõtja viite oma finantsaruannete asjaomasele punktile, kust leiab vastava teabe. 125. Kestlikkusaruanne võib sisaldada rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse piirmäära ja mis on kas ettevõtja finantsaruannetes esitatud 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1). 18  rahasummade või kvantitatiivsete andmete koondsumma või osa nendest (kaudne seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel). Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas need summad või andmepunktid on seotud finantsaruandes esitatud kõige asjakohasema(te) summa(de)ga. Avalikustatav teave peab sisaldama viidet finantsaruannete kirjele ja/või asjaomas(t)ele punkti(de)le, kust on võimalik leida vastavat teavet. Vajaduse korral võib esitada kooskõlastava võrdlemise, mille võib esitada tabeli kujul. 126. Kui teave ei ole andmepunktidega 124 ja 125 hõlmatud, selgitab ettevõtja olulisuse künnise alusel oma kestlikkusaruandes esitatud oluliste andmete, eelduste ja kvalitatiivse teabe vastavust finantsaruannete vastavatele andmetele, eeldustele ja kvalitatiivsele teabele. See võib nii olla juhul, kui kestlikkusaruanne sisaldab järgmist: (a) rahasummad või muud kvantitatiivsed andmed, mis on seotud finantsaruannetes esitatud rahasummade või muude kvantitatiivsete andmetega, või (b) kvalitatiivne teave, mis on seotud finantsaruannetes esitatud kvalitatiivse teabega. 127. Andmepunktiga 126 nõutud järjepidevus peab olema ühe andmepunkti tasandil ja sisaldama viidet finantsaruannete asjakohasele kirjele või finantsaruannete lisa punktile. Kui olulised andmed, eeldused ja kvalitatiivne teave ei ole kooskõlas, teatab ettevõtja sellest ja selgitab selle põhjust. 128. Näited punktidest, mille puhul nõutakse andmepunktis 126 mainitud selgitust, on järgmised: (a) kui sama mõõdik on esitatud finantsaruannetes aruandekuupäeva seisuga ja kestlikkusaruandes tulevaste perioodide prognoosina ja (b) kui kestlikkusaruandes on mõõdikute väljatöötamiseks kasutatud makromajanduslikke või äriprognoose ning need on olulised ka varade kaetava väärtuse, kohustiste summa või finantsaruannete eraldiste hindamisel. 129. Teema- ja sektoripõhised standardid võivad sisaldada nõudeid, mis hõlmavad võrdlusi või illustreerivad andmete ja eelduste järjepidevust konkreetsete avalikustamisnõuete puhul. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste ESRSide nõudeid. 10. Üleminekusätted 10.1. Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte 130. See, mil määral kestlikkusaspektid on ESRSiga hõlmatud, peaks selguma edasiste avalikustamisnõuete väljatöötamisel. Seetõttu on tõenäoline, et vajadus majandusüksusepõhise avalikustamise järele väheneb aja jooksul, eelkõige tulevaste sektoripõhiste standardite vastuvõtmise tõttu. 131. Oma üksusepõhise avalikustatava teabe kindlaksmääramisel võib ettevõtja võtta üleminekumeetmeid seoses sellise teabe koostamisega esimeses kolmes iga-aastases kestlikkusaruandes, mille käigus ta võib esmajärjekorras: (a) esitada oma aruandluses need üksusepõhised avalikustatavad andmed, mida ta eelmistel perioodidel esitas, kui need avalikustatavad andmed vastavad käesoleva standardi 2. peatükis osutatud teabe kvalitatiivsetele omadustele või neid on kohandatud nendele vastavaks, ja (b) täiendada teemapõhise standardi alusel koostatud avalikustatavat teavet asjakohase lisateabega, mis hõlmab kestlikkusaspekte, mis on ettevõtja sektori(te)s olulised, kasutades olemasolevaid parimaid tavasid ja/või olemasolevaid raamistikke või aruandlusstandardeid, näiteks IFRSi majandusharupõhised suunised ja GRI sektoripõhised standardid. 10.2. Üleminekusäte seoses 5. peatükiga „Väärtusahel“ 19 132. ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul selgitab ettevõtja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadav, mida ta on teinud, et oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada. 133. ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul lähtub ettevõtja järgmisest, et võtta arvesse raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda teabe kogumisel osalejatelt kogu oma väärtusahelas, ning selleks, et piirata VKEde koormust väärtusahelas: (a) poliitikat, meetmeid ja eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel kooskõlas standardiga ESRS 2 ja muude ESRSidega võib ettevõtja piirata väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet ettevõttesiseselt kättesaadava teabega, nt ettevõtjale juba kättesaadavate andmete ja avalikult kättesaadava teabega, ja (b) mõõdikute avalikustamisel ei pea ettevõtja lisama väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, v.a muudest ELi õigusaktidest tulenevad andmepunktid, mis on loetletud standardi ESRS 2 B liites. 134. Andmepunkte 132 ja 133 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või mitte. 135. Ettevõtja lisab alates ESRSi-kohase aruandluse neljandast aastast väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide teabe vastavalt andmepunktile 63. Sellega seoses ei lähe teave, mille esitamist ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja/või järgnevatesse etappidesse kuuluvatelt VKEdelt standardiga nõutakse, kaugemale börsil noteeritud VKEsid käsitleva tulevase ESRSi standardi sisust. 10.3. Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte 136. Selleks, et lihtsustada käesoleva standardi esmakordset kohaldamist, ei ole ettevõtja kohustatud avalikustama peatükis 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ nõutud võrdlevat teavet ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. C liites „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ loetletud avalikustamisnõuete puhul kohaldatakse käesolevat üleminekusätet järkjärgulise avalikustamise nõude kohustusliku kohaldamise esimese aasta suhtes. 10.4. Üleminekusäte. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu 137. Käesoleva standardi C liitega „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ on kehtestatud sätted selliste järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete või standardite avalikustamisnõuete andmepunktide kohta, mille võib välja jätta või mis ei ole kohaldatavad ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimes(t)el aasta(te)l. A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Üksusepõhine avalikustatav teave AR 1. Üksusepõhine avalikustatav teave peab võimaldama kasutajatel mõista ettevõtja mõjusid, riske ja võimalusi seoses keskkonna-, sotsiaalsete või juhtimisküsimustega. AR 2. Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel tagab ettevõtja, et: (a) avalikustatav teave vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele, mida on kirjeldatud 20  2. peatükis „Teabe kvalitatiivsed omadused“, ja (b) avalikustatav teave hõlmab vajaduse korral kogu olulist teavet aruandlusvaldkondade kohta, mis on seotud juhtimisega, strateegiaga, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimisega ning mõõdikute ja eesmärkidega (vt standardi ESRS 2 2.–5. peatükk). AR 3. Määratledes mõõdikute kasulikkust oma üksusepõhises avalikustatavas teabes, võtab ettevõtja arvesse, (a) kas valitud tulemusmõõdikud annavad ülevaate järgmisest: i. kui tõhusad on vastavad tavad negatiivsete tulemuste vähendamisel ja/või positiivsete tulemuste suurendamisel inimeste ja keskkonna jaoks (mõjude seisukohast) ja/või ii. kui tõenäoliselt on nendel tavadel ettevõtjale finantsmõju (riskide ja võimaluste seisukohast); (b) kas mõõdetud tulemused on piisavalt usaldusväärsed, st need ei hõlma liiga palju eeldusi ja tundmatuid näitajaid, mis muudaksid mõõdikud usaldusväärse ülevaate andmiseks liiga meelevaldseks, ja (c) kas on antud piisavalt taustteavet, et tulemusmõõdikuid asjakohaselt tõlgendada, ning kas sellise taustteabe erinevused võivad mõjutada mõõdikute võrreldavust aja jooksul. AR 4. Üksusepõhise avalikustatava teabe koostamisel võtab ettevõtja hoolikalt arvesse järgmist: (a) ettevõtjate võrreldavust, tagades samas esitatud teabe asjakohasuse, ent tunnistades, et võrreldavus võib olla üksusepõhise avalikustatava teabe puhul piiratud. Ettevõtja võtab arvesse, kas olemasolevad ja asjakohased raamistikud, algatused, aruandlusstandardid ja võrdlusalused (näiteks rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse raames avaldatud tehniline materjal) pakuvad elemente, mis toetavad võrreldavust võimalikult suures ulatuses, ja (b) ajalist võrreldavust: ajalise võrreldavuse saavutamisel on üks peamine tegur metoodikate ja avalikustamise järjepidevus. AR 5. Täiendavaid suuniseid üksusepõhise avalikustatava teabe koostamiseks võib leida, kui võtta arvesse teavet, mida nõutakse teemapõhiste standardite raames, milles käsitletakse sarnaseid kestlikkusaspekte. Topeltolulisus Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis AR 6. Lisaks andmepunktis 22 loetletud sidusrühmadele on tavapärased sidusrühmade kategooriad veel: palgatöötajad jm töötajad, tarnijad, tarbijad, kliendid, lõppkasutajad, kohalikud kogukonnad ja haavatavas olukorras isikud, ametiasutused, sh reguleerivad asutused, järelevalveasutused ja keskpangad. AR 7. Loodust võib pidada vaikivaks sidusrühmaks. Sellisel juhul võivad ettevõtja olulisuse hindamist toetada ökoloogilised ja liikide kaitset käsitlevad andmed. AR 8. Olulisuse hindamisel lähtutakse dialoogist mõjutatud sidusrühmadega. Ettevõtja võib teha koostööd mõjutatud sidusrühmade või nende esindajatega (nt palgatöötajad või ametiühingud), kestlikkusaruannete kasutajate ja muude ekspertidega, et anda sisendeid või saada tagasisidet oma järelduste kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. Mõjuga seotud olulisuse hindamine AR 9. Mõjuga seotud olulisuse hindamisel ja aruandes käsitletavate oluliste aspektide kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse kolme järgmist etappi: 21  (a) konteksti mõistmine seoses oma mõjudega, sh oma tegevus, ärisuhted, ja sidusrühmad; (b) tegelike ja võimalike (nii negatiivsete kui ka positiivsete) mõjude kindlakstegemine mh sidusrühmade ja ekspertide kaasamise kaudu. Selles etapis võib ettevõtja tugineda teaduslikele ja analüütilistele uuringutele, mis käsitlevad mõjusid kestlikkusaspektidele; (c) tegeliku ja võimaliku mõjuga seotud olulisuse hindamine ning oluliste aspektide kindlaksmääramine. Selles etapis kehtestab ettevõtja künnised, et määrata kindlaks, milliseid mõjusid tema kestlikkusaruandes käsitletakse. Tõsiduse näitajad AR 10. Tõsiduse kindlakstegemisel lähtutakse järgmistest teguritest: (a) tase: kui tõsine on negatiivne mõju või kui kasulik on positiivne mõju inimestele ja keskkonnale; (b) ulatus: kui laialdane on negatiivne või positiivne mõju. Keskkonnamõju puhul võib ulatust mõista keskkonnakahju ulatuse või geograafilise ulatusena. Inimestele avalduva mõju korral võib ulatust mõista mõjutatud inimeste arvuna ja (c) pöördumatus: kas ja mil määral saaks negatiivset mõju heastada, st taastada keskkonna või mõjutatud inimeste varasema seisundi. AR 11. Ükskõik milline nendest kolmest näitajast (tase, ulatus ja pöördumatus) võib muuta negatiivse mõju tõsiseks. Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik. Ettevõtjaga seotud mõjud AR 12. Illustreeriv näide: (a) kui ettevõtja kasutab oma toodetes koobaltit, mida kaevandatakse lapstööjõu abil, on negatiivne mõju (st lapstööjõu kasutamine) seotud ettevõtja toodetega tema väärtusahela eelnevate etappide ärisuhete tasandite kaudu. Nende suhete all on mõeldud suhteid sulatuskoja ja mineraalidega kaupleja ning lapstööjõudu kasutava kaevandusettevõttega, ja (b) kui ettevõtja annab mõnele ettevõttele finantslaene äritegevuseks, mis kokkulepitud tingimusi rikkudes põhjustab tegevuskohta ümbritseva vee ja maa saastumist, on see negatiivne mõju seotud ettevõtjaga tema suhte kaudu ettevõttega, kellele ta laenu annab. Majandusliku olulisuse hindamine AR 13. Allpool on esitatud näited selle kohta, kuidas mõjud ja sõltuvus on riskide või võimaluste allikaks: (a) kui ettevõtja ärimudel sõltub loodusvarast – nt veest –, mõjutavad seda tõenäoliselt muutused selle loodusvara kvaliteedis, kättesaadavuses ja hinnas; (b) kui ettevõtja tegevusel on negatiivne mõju nt kohalikule kogukonnale, võib tegevuse suhtes kohaldada rangemaid riiklikke eeskirju ja/või see mõju võib kahjustada ettevõtja mainet. Neil võib olla negatiivne mõju ettevõtja kaubamärgile, mis võib kaasa tuua suuremad värbamiskulud, ja (c) kui ettevõtja äripartnerid seisavad silmitsi oluliste kestlikkusega seotud riskidega, võivad selle tagajärjed mõjutada ka ettevõtjat. AR 14. Majandusliku olulisuse hindamise lähtepunktiks on selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemine, mis mõjutavad või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, rahastamisele juurdepääsu 22  või kapitalikulusid lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sellega seoses võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) kas esineb sõltuvus loodus- ja sotsiaalsetest ressurssidest, mis on finantsmõju allikaks (vt andmepunkt 50); (b) nende liigitamine vastavalt sellele, kas neist tulenevad: i. riskid (mis aitavad kaasa tulevaste eeldatavate rahavoogude negatiivsele kõrvalekaldele või tulevase eeldatava raha väljavoolu kõrvalekalde suurenemisele ja/või negatiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida finantsaruannetes ei kajastata) või ii. võimalused (mis aitavad kaasa positiivsele kõrvalekaldele tulevastes eeldatavates rahavoogudes või tulevaste raha väljavoolude kõrvalekalde vähenemisele ja/või positiivsele kõrvalekaldele eeldatavast kapitalide muutusest, mida ei ole finantsaruannetes kajastatud). AR 15. Kui ettevõtja on oma riskid ja võimalused kindlaks teinud, otsustab ta, millised neist on aruandluse seisukohast olulised. See põhineb i) esinemise tõenäosuse ja ii) asjakohaste künniste alusel kindlaks määratud võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsioonil. Selles etapis võtab ta arvesse nende riskide ja võimaluste mõju finantsmõjule lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, tuginedes järgmisele: (a) stsenaariumid/prognoosid, mille realiseerumist peetakse tõenäoliseks, ja (b) kestlikkusaspektidega seotud võimalik finantsmõju, mis tuleneb olukordadest, mis jäävad allapoole „pigem tõenäolise“ künnist, või varadest/kohustistest, mida ei ole või veel ei ole finantsaruannetes kajastatud. See hõlmab järgmist: i. võimalikud olukorrad, mis võivad pärast tulevaste sündmuste toimumist mõjutada rahavoogude tekkimise võimalikkust; ii. kapitalid, mida ei kajastata raamatupidamise ja finantsaruandluse seisukohast varadena, kuid millel on märkimisväärne mõju finantstulemustele, näiteks loodus- , intellektuaalsed (organisatsioonilised), inim-, sotsiaalsed ja suhtekapitalid, ja iii. võimalikud tulevased sündmused, mis võivad mõjutada selliste kapitalide arengut. Kestlikkusaspektid, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta AR 16. Olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektide loetelu. Kui ettevõtja olulisuse hindamise tulemusena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) hinnatakse mõnd selles loetelus esitatud kestlikkusaspekti oluliseks, esitab ettevõtja aruande vastavalt asjaomase teemakohase standardi avalikustamisnõuetele. Selle loetelu kasutamine ei asenda oluliste aspektide kindlaksmääramise protsessi. See loetelu on vahend, mis toetab ettevõtja olulisuse hindamist. Ettevõtja peab oma oluliste asjaolude kindlaksmääramisel siiski arvesse võtma enda konkreetset olukorda. Samuti töötab ettevõtja vajaduse korral välja üksusepõhiselt avalikustatava teabe oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mida ESRSid ei hõlma, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi andmepunktis 11. Teemapõ hised Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid ESRSid Teema Alateema Alateema alateema ESRS E1 Kliimam  Kliimamuutustega uutus kohanemine  Kliimamuutuste leevendamine  Energia 23 Teemapõ hised Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid ESRSid Teema Alateema Alateema alateema ESRS E2 Reostus  Õhusaaste  Veesaaste  Pinnase saastamine  Elusorganismide ja toiduressursside saastamine  Probleemne aine  Väga ohtlik aine  Mikroplast ESRS E3 Vee- ja  Vesi  Veetarbimine mereressursi  Mereressursid  Veevõtt d  Veeheide  Veeheide ookeanides  Mereressursside hõlvamine ja kasutamine ESRS E4 Bioloogiline  Elurikkuse kadumise  Kliimamuutused mitmekesisus otsesed mõjurid  Maakasutuse muutus, ja mageveekasutuse muutus ja ökosüsteemid merekasutuse muutus  Otsene ekspluateerimine  Invasiivsed võõrliigid  „Reostus“  Muu  Mõju liikide seisundile Näited:  liigi populatsiooni suurus  liigi väljasuremise oht kogu maailmas  Mõju ökosüsteemide Näited: suurusele ja seisundile  maa degradeerumine  kõrbestumine  mulla katmine  Mõju ökosüsteemi teenustele ja sõltuvus nendest ESRS E5 Ringmaj  Ressursside sissevool, andus sealhulgas ressursside kasutamine  Toodete ja teenustega seotud ressursside väljund  Jäätmed ESRS S1 Oma  Töötingimused  Tööhõivekindlus töötajaskond  Tööaeg  Piisav töötasu  Sotsiaaldialoog  Ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus  Kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr  Töö ja eraelu tasakaal  Tervishoid ja ohutus 24 Teemapõ hised Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid ESRSid Teema Alateema Alateema alateema  Võrdne kohtlemine ja  Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne võrdsed võimalused kõigile palk võrdväärse töö eest  Koolitus ja oskuste arendamine  Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine  Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal  Mitmekesisus  Muud tööga seotud  Lapstööjõu kasutamine õigused  Sunniviisiline töö  Piisav eluase  Eraelu puutumatus ESRS S2 Töötajad  Töötingimused  Tööhõivekindlus väärtusahela  Tööaeg s  Piisav töötasu  Sotsiaaldialoog  Ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu  Kollektiivläbirääkimised  Töö ja eraelu tasakaal  Tervishoid ja ohutus  Võrdne kohtlemine ja  Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne võrdsed võimalused kõigile tasu võrdväärse töö eest  Koolitus ja oskuste arendamine  Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine  Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal  Mitmekesisus  Muud tööga seotud  Lapstööjõu kasutamine õigused  Sunniviisiline töö  Piisav eluase  Vesi ja kanalisatsioon  Eraelu puutumatus ESRS S3 Mõjutatud  Kogukondade  Piisav eluase kogukonnad majanduslikud, sotsiaalsed  Piisav toit ja kultuurilised õigused  Vesi ja kanalisatsioon  Mõju maale  Mõju julgeolekule  Kogukondade kodaniku- ja  Väljendusvabadus poliitilised õigused  Kogunemisvabadus  Mõju inimõiguste kaitsjatele  Põlisrahvaste õigused  Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek  Enesemääramine  Kultuurilised õigused ESRS S4 Tarbijad ja  Teabega seotud mõju  Eraelu puutumatus lõppkasutaja tarbijatele ja/või  Väljendusvabadus d lõppkasutajatele  Juurdepääs (kvaliteet)teabele  Tarbijate ja/või  Tervishoid ja ohutus lõppkasutajate isiklik  Isiku turvalisus ohutus  Lastekaitse 25  Teemapõ hised Teemapõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektid ESRSid Teema Alateema Alateema alateema  Tarbijate ja/või  Diskrimineerimisest hoidumine lõppkasutajate sotsiaalne  Juurdepääs toodetele ja teenustele kaasamine  Vastutustundlikud turundustavad ESRS Äriline  Ettevõtte kultuur G1 käitumine  Rikkumisest teatajate kaitse  Loomade heaolu  Poliitiline aktiivsus ja lobitöö  Suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad  Korruptsioon ja  Ennetus ja altkäemaksu andmine avastamine, sh koolitus  Juhtumid Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang AR 17. Kui ettevõtja ei saa mõistlikele jõupingutustele vaatamata koguda väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, nagu on nõutud andmepunktis 63, hindab ta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, mis on ettevõtjale aruandekuupäeval kättesaadav ilma liigsete kulude või jõupingutusteta. See hõlmab muu hulgas ettevõttesisest ja -välist teavet, nt kaudsetest allikatest pärit andmeid, sektori keskmisi andmeid, valimianalüüse, turu- ja võrdlusrühmade andmeid, muid asendusandmeid või kulupõhiseid andmeid. Kestlikkusaruande sisu ja struktuur AR 18. Käesoleva standardi peatüki 8.2 „Kestlikkusaruannete sisu ja struktuur“ andmepunkti 115 näitena võib ettevõtja, kes hõlmab sama poliitikaga keskkonna- ja sotsiaalküsimusi, kasutada ristviiteid. See tähendab, et ettevõtja võib seda poliitikat käsitleda oma avalikustatava keskkonnaalase teabe all ja asjaomase sotsiaalse teabe all sellele viidata või vastupidi. Lubatud on mitut teemat hõlmav poliitika koondtutvustus. B liide. Teabe kvalitatiivsed omadused Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Käesolevas lisas on määratletud kvalitatiivsed näitajad, millele ESRSi kohaselt koostatud kestlikkusaruandes esitatud teave peab vastama. Asjakohasus QC 1. Kestlikkusteave on asjakohane, kui see võib muuta kasutajate otsuseid topeltolulisuse alusel (vt käesoleva standardi 3. peatükk). QC 2. Teave võib muuta otsust isegi siis, kui mõni kasutaja otsustab seda mitte kasutada või on sellest juba teadlik muudest allikatest. Kestlikkusteave võib mõjutada kasutajate otsuseid, kui sellel on prognoosiv väärtus, kinnitav väärtus või mõlemad. Teabel on prognoosiv väärtus, kui seda saab kasutada sisendina protsessides, mida kasutajad kasutavad tulevaste tulemuste prognoosimiseks. Kestlikkusteave ise ei pea olema prognoos, vaid sellel on prognoosiv 26  väärtus pigem siis, kui kasutajad kasutavad seda oma prognooside tegemisel. QC 3. Teabel on kinnitav väärtus, kui see annab tagasisidet varasemale hinnangule (kinnitab või muudab seda). QC 4. Olulisus on üksusepõhine aspekt, mis põhineb teabega seotud andmete laadil või ulatusel või mõlemal, nagu seda on hinnatud ettevõtja kestlikkusaruandluse kontekstis (vt käesoleva standardi 3. peatükk). Tõene esitus QC 5. Selleks, et teave oleks kasulik, peab see kajastama mitte ainult asjakohaseid nähtusi, vaid ka tõetruult nende nähtuste sisu, mida sellega soovitakse kujutada. Täpne esitus eeldab, et teave on i) täielik, ii) neutraalne ja iii) täpne. QC 6. Mõju, riski või võimaluse täielik kirjeldus hõlmab kogu olulist teavet, mida kasutajad vajavad selle mõju, riski või võimaluse mõistmiseks. See hõlmab nii seda, kuidas ettevõtja on kohandanud oma strateegiat, riskijuhtimist ja juhtimist vastavalt sellele mõjule, riskile või võimalusele, samuti eesmärkide seadmiseks ja tulemuslikkuse mõõtmiseks kindlaksmääratud mõõdikuid. QC 7. Neutraalne kujutamine ei ole teabe valikul või avalikustamisel kallutatud. Teave on neutraalne, kui seda ei ole kallutatud, kaalutud, rõhutatud, varju jäetud või sellega muul viisil manipuleeritud, et suurendada tõenäosust, et kasutajad reageerivad sellele teabele positiivselt või negatiivselt. See peab olema tasakaalustatud, et hõlmata nii soodsaid/positiivseid kui ka ebasoodsaid/negatiivseid aspekte. Võrdset tähelepanu pööratakse nii mõjuga seotud olulisuse seisukohast negatiivsele või positiivsele olulisele mõjule kui ka majandusliku olulisuse seisukohast olulistele riskidele ja võimalustele. Igasugune kestlikkusalane teave, näiteks eesmärgid või kavad, peab hõlmama nii püüdlusi kui ka tegureid, mis võivad takistada ettevõtjat neid püüdlusi saavutamast, et esitatud kirjeldus oleks neutraalne. QC 8. Neutraalsust toetab hoolsuskohustus, mis tähendab, et ebakindlates tingimustes tuleb otsuste tegemisel olla ettevaatlik. Teavet ei tasakaalustata ega kompenseerita, et see oleks neutraalne. Hoolsuskohustus tähendab, et võimalusi ei ole ülehinnatud ja riske ei ole alahinnatud. Samuti ei võimalda hoolsuskohustuse rakendamine võimalusi alahinnata ega riske ülehinnata. Ettevõtja võib esitada netoandmed, kui nende lisamine brutoväärtustele ei varja asjakohast teavet ning sisaldab selget selgitust tasakaalustamise mõju ja põhjuste kohta. QC 9. Teave võib olla täpne, ilma et see oleks kõigis aspektides täiesti täpne. Täpne teave tähendab, et ettevõtja on rakendanud asjakohaseid protsesse ja sisekontrolli, et vältida olulisi vigu või olulisi väärkajastamisi. Sellisel kujul esitatakse hinnangud selge rõhuasetusega nende võimalikele piirangutele ja nendega seotud määramatusele (vt käesoleva standardi peatükk 7.2). Vajalik ja saavutatav täpsus ning tegurid, mis muudavad teabe täpseks, sõltuvad teabe laadist ja nende aspektide laadist, mida selles käsitletakse. Näiteks eeldab täpsus, et: (a) faktiline teave ei sisalda olulisi vigu; (b) kirjeldused on täpsed; (c) hinnangud, ligikaudsed väärtused ja prognoosid on sellistena selgelt määratletud; (d) hinnangu, lähenduse või prognoosi koostamiseks sobiva protsessi valimisel ja rakendamisel ei ole tehtud olulisi vigu ning selle protsessi sisendid on mõistlikud ja põhjendatud; (e) väited on mõistlikud ning põhinevad piisava kvaliteedi ja kvantiteediga teabel ja (f) teave tulevaste otsuste kohta kajastab usaldusväärselt nii neid otsuseid kui ka nende aluseks olevat teavet. Võrreldavus 27 QC 10. Kestlikkusteave on võrreldav, kui seda saab võrrelda teabega, mille ettevõtja on esitanud eelmistel perioodidel, ja seda võib võrrelda teiste ettevõtjate, eelkõige sarnase tegevusega või samas tööstusharus tegutsevate ettevõtjate esitatud teabega. Võrdluse aluseks võib olla eesmärk, lähtetase, tööstusharu võrdlusalus, võrreldav teave teistelt ettevõtjatelt või rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonilt jne. QC 11. Võrreldavusega on seotud järjepidevus, kuid need ei ole üks ja sama. Järjepidevus tähendab seda, et ettevõtja ja teised ettevõtjad kasutavad sama kestlikkusaspekti puhul perioodist perioodi samu lähenemisviise või meetodeid. Järjepidevus aitab saavutada võrreldavuse eesmärki. QC 12. Võrreldavus ei ole ühetaoline. Selleks, et teave oleks võrreldav, peavad sarnased osad nägema välja sarnased ja erinevad osad peavad välja nägema erinevad. Kestlikkusteabe võrreldavust ei aita parandada see, kui erinevad asjad esitatakse nii, et need näevad välja sarnased, ega ka see, kui sarnased asjad esitatakse nii, et need näevad välja erinevad. Kontrollitavus QC 13. Kontrollitavus loob kasutajatele kindlust, et teave on täielik, neutraalne ja täpne. Kestlikkusteave on kontrollitav, kui sellist teavet ennast või selle koostamiseks kasutatud sisendeid on võimalik kinnitada. QC 14. Kontrollitavus tähendab, et erinevad asjatundlikud ja sõltumatud vaatlejad võivad jõuda üksmeelele, kuigi mitte tingimata täielikule kokkuleppele, et konkreetne kirjeldus on usaldusväärne. Kestlikkusteave esitatakse viisil, mis suurendab selle kontrollitavust, näiteks: (a) see sisaldab teavet, mida saab kinnitada, võrreldes seda muu teabega, mis on kasutajatele kättesaadav ettevõtja äritegevuse, muude ettevõtete või väliskeskkonna kohta; (b) selles antakse teavet hinnangute või lähenduste koostamiseks kasutatud sisendite ja arvutusmeetodite kohta ja (c) selles esitatakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede poolt läbivaadatud ja kokkulepitud teavet. QC 15. Osa kestlikkusteabest esitatakse selgituste või tulevikku suunatud teabe kujul. Sellist avalikustamist saab toetada, esitades tõeselt ja faktipõhiselt nt ettevõtja strateegiaid, plaane ja riskianalüüse. Selleks, et aidata kasutajatel otsustada, kas sellist teavet kasutada, kirjeldab ettevõtja teabe koostamise aluseks olevaid eeldusi ja meetodeid ning muid tegureid, mis tõendavad, et see kajastab ettevõtja tegelikke plaane või tehtud otsuseid. Arusaadavus QC 16. Kestlikkusteave on arusaadav, kui see on selge ja kokkuvõtlik. Arusaadav teave võimaldab igal mõistlikult asjatundlikul kasutajal edastatavast teabest hõlpsasti aru saada. QC 17. Et kestlikkuse kohta avaldatav teave oleks kokkuvõtlik, tuleb selles a) vältida üldist standardteavet, mis ei ole seotud konkreetselt asjaomase ettevõtjaga; b) vältida teabe, sealhulgas ka finantsaruannetes esitatud teabe tarbetut dubleerimist ning c) kasutada selget keelt ning hästi struktureeritud lauseid ja lõike. Kokkuvõtlik avalikustamine hõlmab üksnes olulist teavet. Andmepunkti 113 kohaselt esitatud täiendav teave tuleb esitada viisil, millega välditakse olulise teabe varjamist. QC 18. Selgust saab suurendada, kui eristada aruandeperioodil toimunud arengut käsitlevat teavet n- ö püsiteabest, mis jääb ühest perioodist teise suhteliselt muutumatuks. Seda saab teha näiteks sel viisil, et ettevõtja kestlikkusega seotud juhtimis- ja riskijuhtimisprotsesside omadusi, mis on pärast eelmist aruandeperioodi muutunud, kirjeldatakse eraldi nendest, mis jäävad samaks. QC 19. Kestlikkust käsitleva teabe täielikkus, selgus ja võrreldavus tuginevad kõik sellele, et teave esitatakse ühtse tervikuna. Selleks, et kestlikkusteabe avalikustamine oleks sidus, esitatakse 28  see viisil, millega selgitatakse tausta ja seotud teabe vahelisi seoseid. Järjepidevuse huvides peab ettevõtja esitama teavet viisil, mis võimaldab kasutajatel seostada teavet tema kestlikkusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste kohta ettevõtja finantsaruannetes esitatud teabega. QC 20. Kui finantsaruannetes käsitletud kestlikkusega seotud riskid ja võimalused mõjutavad kestlikkusaruandlust, lisab ettevõtja kestlikkusaruandesse teabe, mida kasutajad vajavad nende mõjude hindamiseks, ja esitab asjakohased lingid finantsaruannetele (vt käesoleva standardi 9. peatükk). Teabe tase, detailsus ja tehnilisus peavad olema kooskõlas kasutajate vajaduste ja ootustega. Lühendeid tuleb vältida ning mõõtühikud tuleb määratleda ja avalikustada. C liide. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu Käesolev lisa on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Avalikustam Avalikustamisnõude Järkjärguline kasutuselevõtmine või ESRSid isnõue täielik nimetus jõustumiskuupäev (sh esimene aasta) ESRS 2 SBM-1 Strateegia, ärimudel ja Ettevõtja esitab standardi ESRS 2 väärtusahel avalikustamisnõude SBM-1 andmepunkti 40 alapunktis b (kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite lõikes) ja andmepunkti 40 alapunktis c (täiendavate oluliste ESRSi sektorite loetelu) ette nähtud teabe alates kohaldamiskuupäevast, mis on kindlaks määratud direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetavas komisjoni delegeeritud õigusaktis. ESRS 2 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja Ettevõtja võib jätta standardi ESRS 2 võimalused ning nende avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 seosed strateegia ja alapunktiga e (prognoositav finantsmõju) ette ärimudeliga nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM- 3 andmepunkti 48 alapunktis e esitatud nõuet, esitades oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. ESRS E1 E1-6 1., 2. ja 3. valdkonna Ettevõtjad või rühmad, kelle keskmine heide (bruto) ja palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei kasvuhoonegaaside ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse koguheide korral konsolideeritud alusel), võivad jätta välja andmepunktid 3. valdkonna heitkoguste ja kasvuhoonegaaside koguheite kohta oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. 29  Avalikustam Avalikustamisnõude Järkjärguline kasutuselevõtmine või ESRSid isnõue täielik nimetus jõustumiskuupäev (sh esimene aasta) ESRS E1 E1-9 Olulistest füüsilistest ja Ettevõtja võib jätta standardi üleminekuriskidest ning avalikustamisnõudega E1-9 ette nähtud võimalikest kliimaga teabe kestlikkusaruande koostamise seotud võimalustest esimesel aastal esitamata. Ettevõtja võib täita tulenev prognoositav standardi avalikustamisnõuet E1-9, esitades finantsmõju oma kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta üksnes kvalitatiivse teabe, kui ei ole võimalik ette valmistada kvantitatiivselt avalikustatavat teavet. ESRS E2 E2-6 Saastega seotud Ettevõtja võib jätta standardi mõjude, riskide ja avalikustamisnõudega E2-6 ette nähtud võimaluste prognoositav teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. V.a finantsmõju andmepunkti 40 alapunktiga b ette nähtud teave tõsiste juhtumite ja sadestumisega seoses kantud tegevus- ja kapitalikulude kohta aruandeperioodil, võib ettevõtja täita standardi avalikustamisnõuet E2-6, esitades kestlikkusaruande koostamise esimesel kolmel aastal üksnes kvalitatiivset teavet. ESRS E3 E3-5 Vee- ja Ettevõtja võib standardi mereressurssidega avalikustamisnõude E3-5 kohase teabe oma seotud mõjude, riskide kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta välja jätta. Ettevõtja võib täita standardi ja võimaluste avalikustamisnõuet E3-5, esitades oma prognoositav kestlikkusaruande koostamise esimese kolme finantsmõju aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. ESRS E4 Kõik Kõik Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine avalikustamisn avalikustamisnõuded palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei õuded ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS E4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. ESRS E4 E4-6 Elurikkuse ja Ettevõtja võib jätta standardi ökosüsteemidega avalikustamisnõudega E4-6 ette nähtud seotud mõjude, riskide teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ja võimaluste Ettevõtja võib täita standardi prognoositav avalikustamisnõuet E4-6, esitades oma finantsmõju kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. ESRS E5 E5-6 Ressursikasutuse ja Ettevõtja võib jätta standardi ringmajandusega avalikustamisnõudega E5-6 ette nähtud seotud mõjude, riskide teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ja võimaluste Ettevõtja võib täita standardi prognoositav avalikustamisnõuet E5-6, esitades oma finantsmõju kestlikkusaruande koostamise esimese kolme aasta kohta ainult kvalitatiivse teabe. ESRS S1 Kõik Kõik Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine avalikustamisn avalikustamisnõuded palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei õuded ületa bilansipäeval 750 töötajat (konsolideeritud alusel, kui see on asjakohane), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese aasta kohta esitamata jätta standardi ESRS S1 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe. 30  Avalikustam Avalikustamisnõude Järkjärguline kasutuselevõtmine või ESRSid isnõue täielik nimetus jõustumiskuupäev (sh esimene aasta) ESRS S1 S1-7 Ettevõtja oma Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande töötajaskonda kuuluvate koostamise esimesel aastal jätta mittepalgatöötajate aruandlusest välja kõik selle omadused avalikustamisnõude andmepunktid. ESRS S1 S1-8 Hõlmatus Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise kollektiivläbirääki esimesel aastal jätta avalikustamata selle mistega ja avalikustamisnõude kohase teabe oma palgatöötajate kohta EMP-välistes riikides. sotsiaaldialoog ESRS S1 S1-11 Sotsiaalkaitse Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-11 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S1 S1-12 Puuetega palgatöötajate Ettevõtja võib jätta standardi osakaal avalikustamisnõudega S1-12 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S1 S1-13 Koolitus ja oskuste Ettevõtja võib jätta standardi arendamine avalikustamisnõudega S1-13 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S1 S1-14 Tervishoid ja ohutus Ettevõtja võib kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja andmepunktid tööga seotud terviseprobleemide ning vigastuste, õnnetuste, surmajuhtumite ja tööga seotud terviseprobleemide tõttu kaotatud päevade arvu kohta. ESRS S1 S1-14 Tervishoid ja ohutus Ettevõtja võib oma kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal jätta välja teabe mittepalgatöötajate kohta ESRS S1 S1-15 Töö ja eraelu tasakaal Ettevõtja võib jätta standardi avalikustamisnõudega S1-15 ette nähtud teabe kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal esitamata. ESRS S2 Kõik Kõik Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine avalikustamisn avalikustamisnõuded palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei õuded ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S2 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. ESRS S3 Kõik Kõik Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine avalikustamisn avalikustamisnõuded palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei õuded ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S3 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. ESRS S4 Kõik Kõik Ettevõtjad või kontsernid, kelle keskmine avalikustamisn avalikustamisnõuded palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei õuded ületa bilansipäeval 750 töötajat (vajaduse korral konsolideeritud alusel), võivad oma kestlikkusaruande koostamise esimese kahe aasta kohta standardi ESRS S4 avalikustamisnõuetes kindlaksmääratud teabe esitamata jätta. D liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur 31 See liide on standardi ESRS 1 lahutamatu osa ja sellel on standardi teiste osadega sama tähtsus seoses neljaosalise aruandlusega, nagu on kirjeldatud andmepunktis 115. Tegevusaruande osa ESRSi Pealkiri kodifitseerimine 1) Üldteave ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“, sh standardi ESRS 2 C liites loetletud teemapõhiste standardite kohaldamisnõuete alusel esitatud teave. 2. Keskkonnateave Ei kohaldata Määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artikli 8 kohane avalikustamine ESRS E1 Kliimamuutus ESRS E2 Reostus ESRS E3 Vee- ja mereressursid ESRS E4 Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ESRS E5 Ressursikasutus ja ringmajandus 3. Sotsiaalne teave ESRS S1 Oma töötajaskond ESRS S2 Töötajad väärtusahelas ESRS S3 Mõjutatud kogukonnad ESRS S4 Tarbijad ja lõppkasutajad 4. Juhtimisalane teave ESRS G1 Äriline käitumine 32 E liide. Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunktiks. Käesolevas liites on esitatud mittesiduv näide 3. peatükis kirjeldatud mõju ja majandusliku olulisuse hindamisest. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude, riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ettevõtja olulisuse hinnangust. Ettevõtja võib jätta teemapõhisest standardist välja kõik avalikustamisnõuded, kui kõnealune teema ei ole tema hinnangul oluline. Sellisel juhul võib ta avalikustada lühiselgituse selle teema olulisuse hindamise järelduste kohta, aga peab avalikustama üksikasjaliku selgituse kliimamuutuste standardi ESRS E1 puhul (standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2). ESRSi standarditega kehtestatakse avalikustamise, mitte käitumise nõuded. Tegevuskavade, eesmärkide, poliitika, stsenaariumianalüüsi ja üleminekukavadega seotud avalikustamisnõuded on proportsionaalsed, sest need sõltuvad sellest, kas ettevõtjal on kõnealused dokumendid olemas, mis võib sõltuda ettevõtja suurusest, suutlikkusest, ressurssidest ja oskustest. Märkus. Allpool esitatud vooskeem ei hõlma olukorda, kus ettevõtja hindab kestlikkusaspekti oluliseks, kuid see ei ole hõlmatud teemapõhise standardiga; sellisel juhul avalikustab ettevõtja täiendavad üksusepõhised andmed (standardi ESRS 1 andmepunkti 30 alapunkt b). Mõju ja majandusliku olulisuse hindamine (A liite Ettevõtja võib jätta välja kõik kohaldamisnõudes AR 16 esitatud tabeli põhjal) teemapõhise standardi avalikustamisnõuded. Standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ puhul aga peab ettevõtja avalikustama Kas teemapõhise standardiga hõlmatud teema on üksikasjaliku selgituse selle kohta, miks oluline? Ei kliimamuutused ei ole olulised, ning võib avalikustada lühiselgituse muude Jah teemapõhiste standardite puhul (standardi ESRS 1 andmepunkt 32). Ettevõtja peab avalikustama, Mõõdikute et see nii on, ja võib esitada Kas ettevõtja on kehtestanud puhul ajakava, mille jooksul ta poliitika, võtnud meetmeid Ei kavatseb need kasutusele võtta või seadnud selle teemaga (standardi ESRS 1 seotud eesmärke? andmepunkt 33) Kas Jah Ettevõtja ei pea avalikustamis- avalikustama nõue on oluline? Ei avalikustamisnõudeid või nendega seotud Jah andmepunkte Kas individuaalne Ettevõtja ei pea andmepunkt on Ei andmepunkti oluline? avalikustama (standardi ESRS 1 Jah Teemapõhise standardi andmepunktide andmepunkti 34 avalikustamine koos standardi ESRS 2 alapunkt b) asjaomaste avalikustamisnõuetega (vt Ettevõtja peab avalikustama standardi ESRS 2 C liide). andmepunktis nõutava teabe (standardi ESRS 1 33 andmepunkti 34 alapunkt a) F liide. ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited standardi peatükis 8.2 kirjeldatud kestlikkusaruande struktuuri kohta. Selles illustreerivas näites on ettevõtja jõudnud järeldusele, et elurikkus ja ökosüsteemid, saaste ja mõjutatud kogukonnad ei ole olulised. Tegevusaruanne Ettevõtja äritegevuse arengu ja tulemuslikkuse Peamiste riskide ja ning tema määramatuste kirjeldus seisundi analüüs Ettevõtja tõenäolised tulevased arengud Ühingujuhtimise aruanne Kestlikkusaruanne 1) Üldteave 3. Sotsiaalne teave ESRS 2. Avalikustamise üldised reeglid ESRS S1. Oma töötajaskond Teemapõhiste standardite konkreetsed teemapõhised Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning avalikustamisnõuded näitajate ja eesmärkidega seotud ESRS S1 Sektoripõhiste standardite täiendavad avalikustamisnõuded avalikustamisnõuded Sektoripõhiste standardite täiendavad Täidetud avalikustamisnõuete loetelu avalikustamisnõuded Muudest ELi õigusaktidest tulenevate Võimalik täiendav üksusepõhine teave andmepunktide tabel ESRS S2. Töötajad väärtusahelas Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning näitajate ja eesmärkidega seotud ESRS S2 2. Keskkonnateave avalikustamisnõuded Sektoripõhiste standardite täiendavad Määruse (EL) 2020/852 (taksonoomiamäärus) artikli 8 avalikustamisnõuded kohane avalikustamine Võimalik täiendav üksusepõhine teave ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad ESRS E1. Kliimamuutus Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning näitajate ja eesmärkidega seotud ESRS S4 Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning avalikustamisnõuded näitajate ja eesmärkidega seotud ESRS E1 Sektoripõhiste standardite täiendavad avalikustamisnõuded avalikustamisnõuded Sektoripõhiste standardite täiendavad Võimalik täiendav üksusepõhine teave avalikustamisnõuded Võimalik täiendav üksusepõhine teave 4. Juhtimisalane teave ESRS G1. Äriline käitumine Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning ESRS E5. Ressursikasutus ja ringmajandus näitajate ja eesmärkidega seotud ESRS G1 Taksonoomiamääruse artikli 8 kohane avalikustamisnõuded Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning Sektoripõhiste standardite täiendavad näitajate ja eesmärkidega seotud ESRS E5 avalikustamine avalikustamisnõuded avalikustamisnõuded Võimalik täiendav üksusepõhine teave Sektoripõhiste standardite täiendavad avalikustamisnõuded Võimalik täiendav üksusepõhine teave 34 G liide. Näide andmete esitamise kohta viidetena See liide täiendab standardit ESRS 1. Selles esitatakse mittesiduvad näited mõne muu tegevusaruande osa viidetena lisamise kohta kestlikkusaruandesse, nagu on kirjeldatud käesoleva standardi peatükis 9.1. Tegevusaruanne  Strateegia ja äritegevus (standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-1 andmepunkt 38) - Strateegia, ärimudel ja väärtusahel … (eraldi teabeelemendid, mille puhul on selgelt määratletud, et need käsitlevad standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet SBM-1) … - … Kestlikkusaruanne 1. Üldteave Avalikustatava teabe esitamine viidetena Järgmine teave esitatakse viidetena tegevusaruande muudele osadele: - turupositsioon, strateegia, ärimudel ja väärtusahel – (standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-1 andmepunkt 38) - … 2. Keskkonnateave 3. Sotsiaalne teave 4. Juhtimisalane teave ESRS 2 AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID Sisukord Eesmärk 1) Aruande koostamise alus  Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus 35   Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega 2. Juhtimine  Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll  Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid  Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse  Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta  Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll 3. Strateegia  Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel  Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad  Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga 4. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine 4.1 Olulisuse protsessi hindamise kohta avalikustatav teave  Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus  Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega 4.2 Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõue  Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika DC-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika  Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed DC-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid 5. Mõõdikud ja eesmärgid  Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud  Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu A liide. Kohaldamisnõuded 1. Aruande koostamise alus  Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus 2. Juhtimine  Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll  Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid  Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse  Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta  Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll 3. Strateegia  Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel  Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad  Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga 4. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine  Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega  Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika  Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid 5. Mõõdikud ja eesmärgid  Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu B liide. Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu 36 C liide. Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Eesmärk 1. Käesolevas ESRSis sätestatakse avalikustamisnõuded, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata nende tegevusvaldkonnast (st sektoriülesed) ja mida kohaldatakse kõigi kestlikkusteemade suhtes (st teemaülesed) suhtes. Käesolev standard hõlmab standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ peatükis 1.2 „Valdkonnaülesed standardid ja aruandlusvaldkonnad“ määratletud aruandlusvaldkondi. 2. Standardi alusel avalikustatava teabe ettevalmistamisel kohaldab ettevõtja teemapõhistes ESRSides sätestatud avalikustamisnõudeid (sh nende andmepunkte), mis on loetletud käesoleva standardi C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Ettevõtja kohaldab C liites loetletud nõudeid: (a) kõigil juhtudel avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ seotud teemapõhiste standardite nõuete puhul ja (b) kõigi muude C liites loetletud nõuete puhul üksnes juhul, kui kestlikkuse teema on ettevõtja olulisuse hindamise põhjal oluline (vt standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“). 1. Koostamise alus Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus 3. Ettevõtja avalikustab oma kestlikkusaruande koostamise üldise aluse. 4. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja koostab kestlikkusaruande, sh konsolideerimise ulatusest, väärtusahelas eelnevatest ja järgnevatest etappidest ja, kui see on asjakohane, sellest, kas ettevõtja on kasutanud mõnda järgmise andmepunkti alapunktides d ja e osutatud teabe väljajätmise võimalust. 5. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud või individuaalsel alusel; (b) konsolideeritud kestlikkusaruande puhul: i. kinnitus selle kohta, et konsolideerimise ulatus on sama mis finantsaruannete puhul, või vajaduse korral selle kohta, et aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või et aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i, ja ii. vajaduse korral teave selle kohta, millised konsolideerimisega hõlmatud tütarettevõtjad on vabastatud individuaalse või konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustusest vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8; (c) mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt standardi ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“); (d) kas ettevõtja on kasutanud võimalust jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.7 „Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta“), ja 37  (e) sellises ELi liikmesriigis asuvate ettevõtjate puhul, mis lubab jätta avalikustamata teabe oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 3 ja artikli 29a lõikes 3, teave selle kohta, kas ettevõtja on seda erandit kasutanud. Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega 6. Ettevõtja avalikustab teabe konkreetsete asjaolude kohta. 7. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade nende konkreetsete asjaolude mõjust kestlikkusaruande koostamisele. 8. Ettevõtja võib esitada selle teabe koos vastava avalikustatava teabega. Ajaperspektiivid 9. Kui ettevõtja on kaldunud kõrvale standardi ESRS 1 peatükis 6.4 „Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses“ määratletud keskmisest või pikast ajavahemikust, kirjeldab ta järgmist: (a) enda keskmise või pika ajaperspektiivi määratlust ja (b) nende määratluste kohaldamise põhjusi. Väärtusahela hinnang 10. Kui mõõdikud hõlmavad väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaudseid allikaid, nagu sektori keskmised andmed või muud asendusandmed, teeb ettevõtja järgmist: (a) määratleb mõõdikud, (b) kirjeldab koostamise aluseid, (c) kirjeldab saadud täpsusastet ja (d) kirjeldab vajaduse korral tulevikus täpsuse parandamiseks kavandatud meetmeid (vt standardi ESRS 1 5. peatükk „Väärtusahel“). Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus 11. Standardi ESRS 1 peatüki 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“ kohaselt peab ettevõtja: (a) tuvastama need avalikustatud kvantitatiivsed mõõdikud ja rahalised summad, mille puhul esineb suur mõõtemääramatus; (b) iga tuvastatud kvantitatiivse mõõdiku ja rahalise summa kohta tuleb avalikustada: i. teave mõõtemääramatuse allikate kohta (nt summa sõltuvus mõnest tulevasest sündmusest, mõõtmistehnikast või üksuse väärtusahela eelnevate ja/või järgnevate etappide andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist) ja ii. eeldused, lähendused ja hinnangud, mida üksus on vastava mõõtmise käigus teinud. 12. Ettevaatavat teavet avaldades võib ettevõtja märkida, et ta peab sellist teavet ebakindlaks. Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel 13. Kui kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel on tehtud eelmis(t)e aruandeperioodi(de)ga võrreldes muudatusi (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.4 „Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel“), teeb ettevõtja järgmist: 38  (a) selgitab neid muudatusi ja nende põhjuseid, sh seda, miks uus mõõdik annab kasulikumat teavet; (b) esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on võimatu. Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; ja (c) avalikustab eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe. Eelnevate perioodide vigadest teatamine 14. Kui eelnevate perioodide andmetes esineb olulisi vigu (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.5 „Eelnevate perioodide vigadest teatamine“), avalikustab ettevõtja: (a) eelmise perioodi olulise vea laadi; (b) niivõrd kui see on võimalik, korrigeerib iga kestlikkusaruandes esitatud eelneva perioodi andmeid, ja (c) kui vea parandamine ei ole teostatav, siis asjaolud, mis viisid selle tingimuse tekkimiseni. Muudest õigusaktidest või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse suunistest tulenev avalikustatav teave 15. Kui ettevõtja lisab peale standardiga ette nähtud teabe oma kestlikkusaruandesse teavet, mis põhineb muudel õigusaktidel, millega ettevõtjatelt nõutakse kestlikkusteabe avalikustamist, või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditel ja raamistikel (vt standardi ESRS 1 peatükk 8.2. „Kestlikkusaruande sisu ja struktuur“), avalikustab ta selle asjaolu. Osaliselt muude aruandlusstandardite ja raamistike kohaldamise korral esitab ettevõtja täpse viite kohaldatud standardi või raamistiku punktidele. Andmete esitamine viidetena 16. Kui ettevõtja esitab andmeid viidetena (vt standardi ESRS 1 peatükk 9.1 „Andmete esitamine viidetena“), avalikustab ta ESRSi standardite selliste avalikustamisnõuete või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetsete andmepunktide loetelu, mis on esitatud viidetena. Järk-järgult kohaldatavate sätete kasutamine kooskõlas standardi ESRS 1 C liitega 17. Kui ettevõtja või kontsern, mille keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat, otsustab standardi ESRS 1 C liite kohaselt välja jätta standarditega ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 või ESRS S4 nõutava teabe, avalikustab ta siiski teabe selle kohta, kas standardite ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 ja ESRS S4 alla kuuluvad kestlikkusteemad on ettevõtja olulisuse hindamise tulemusel hinnatud oluliseks. Kui üks või mitu neist teemadest on hinnatud oluliseks, lisab ettevõtja iga olulise teema kohta järgmise teabe: (a) avalikustab standardi ESRS 1 A liite kohaldamisnõude AR 16 põhjal nende teemade (st teema, alateema või alateema alateema) loetelu, mida hinnatakse oluliseks, ning kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja mõjusid seoses nende aspektidega. Ettevõtja võib aspekti määratleda teema, alateema või alateema alateema tasandil; (b) kirjeldab lühidalt kõiki tähtajalisi eesmärke, mille ta on seadnud seoses kõnealuste aspektidega, edusamme, mida ta on nende eesmärkide saavutamisel teinud, ning seda, kas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; (c) kirjeldab lühidalt oma poliitikat seoses kõnealuste küsimustega; (d) kirjeldab lühidalt meetmeid, mida ta on võtnud tegelike või võimalike kahjulike mõjude 39  kindlakstegemiseks, seireks, vältimiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja nende meetmete tulemust ja (e) avalikustab asjaomaste aspektidega seotud mõõdikud. 2. Juhtimine 18. Peatüki eesmärk on kehtestada avalikustamisnõuded, millega antakse ülevaade kestlikkusaspektide jälgimiseks, haldamiseks ja järelevalveks kehtestatud juhtimisprotsessidest, kontrollidest ja menetlustest. Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll 19. Ettevõtja avalikustab teabe haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu, nende rollide ja vastutuse ning juurdepääsu kohta kestlikkusaspektidega seotud eksperditeadmistele ja oskustele. 20. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis ja mitmekesisus; (b) haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollid ja vastutus oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise protsessi üle järelevalve teostamisel, sh juhtkonna roll nendes protsessides, ja (c) haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektide alased eksperditeadmised ja oskused või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele. 21. Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu ja mitmekesisuse kohta järgmise teabe: (a) tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete arv; (b) palgatöötajate ja muude töötajate esindatus; (c) ettevõtja sektorite, toodete ja geograafilise asukohaga seotud kogemused; (d) sooline osakaal ja muud mitmekesisuse aspektid, mida ettevõtja arvesse võtab. Juhatuse sooline mitmekesisus13 arvutatakse juhatuse nais- ja meesliikmete keskmise suhtarvuna ja (e) juhtorgani sõltumatute liikmete14 osakaal. Ühetasandilise juhtorganiga ettevõtjate puhul vastab see sõltumatute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete protsendile. Kahetasandilise juhtorganiga ettevõtjate puhul vastab see järelevalveorgani sõltumatute liikmete protsendile. 22. Ettevõtja avalikustab haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollide ja kohustuste kohta järgmise teabe: (a) mõjude, riskide ja võimaluste järelevalve eest vastutava haldus-, juht- ja järelevalveorgani (nt juhatuse tasandil komitee vms) või üksikisiku(te) andmed; (b) kuidas iga organi või üksikisiku vastutus mõjude, riskide ja võimaluste eest kajastub 13 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088) I lisa tabelis 1 näitajana nr 13 („Juhtorganite sooline mitmekesisus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011) kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. ja 2. jao näitajaga „Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe“. 14 See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. jao näitajaga „Sõltumatute juhatuse liikmete kaalutud keskmine protsent“. 40  ettevõtja pädevuses, juhtorgani volitustes ja muus asjakohases poliitikas; (c) kirjeldus juhtkonna rollist juhtimisprotsessides, kontrollimehhanismides ja menetlustes, mida kasutatakse mõjude, riskide ja võimaluste jälgimiseks, juhtimiseks ja järelevalveks, sh: i. kas see roll on delegeeritud konkreetsele juhtkonna tasandi ametikohale või komiteele ja kuidas teostatakse järelevalvet selle ametikoha või komitee üle; ii. teave haldus-, juht- ja järelevalveorganitele aru andmise korra kohta; iii. kas mõjude, riskide ja võimaluste haldamisel kohaldatakse spetsiaalseid kontrolle ja menetlusi ning kui jah, siis kuidas need on integreeritud muude sisefunktsioonidega, ja (d) kuidas teevad haldus-, juht- ja järelevalveorganid ning kõrgem tegevjuhtkond järelevalvet selliste eesmärkide seadmise üle, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, ning kuidas nad jälgivad nende saavutamisel tehtavaid edusamme. 23. Avalikustatav teave hõlmab kirjeldust selle kohta, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid tagavad, et kestlikkusaspektide järelevalveks on olemas või arendatakse välja vajalikud oskused ja eksperditeadmised, sh: (a) kestlikkusega seotud eksperditeadmised, mis on organil kui tervikul kas otseselt olemas või mida nad saavad kasutada näiteks juurdepääsu kaudu ekspertidele või koolitusele, ja (b) kuidas need oskused ja eksperditeadmised on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid 24. Ettevõtja avalikustab, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatakse kestlikkusaspektidest ning kuidas neid aspekte on aruandeperioodil käsitletud. 25. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid kestlikkusaspektidest teavitatakse ning millist teavet ja aspekte need organid on aruandeperioodil käsitlenud. See omakorda võimaldab mõista, kas nende organite liikmeid teavitati piisavalt ja kas nad suutsid oma ülesandeid täita. 26. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas, kelle poolt ja kui sageli haldus-, juht- ja järelevalveorganeid, sh nende asjaomaseid komiteesid teavitatakse olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“), hoolsuskohustuse rakendamisest ning nende käsitlemiseks vastu võetud poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkide tulemustest ja tõhususest; (b) kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid kaaluvad mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja strateegia, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, sh teave selle kohta, kas on arvesse võetud nende mõjude, riskide ja võimalustega seotud kompromisse, ja (c) loetelu olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid või nende asjaomased komiteed on aruandeperioodil käsitlenud. Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse 27. Ettevõtja avalikustab teabe kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamise kohta motivatsioonikavadesse. 41 28. Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele pakutakse kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavasid. 29. Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite (kui on olemas) liikmete kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavade ja tasustamise poliitika kohta järgmise teabe: (a) motivatsioonikava peamiste omaduste kirjeldus; (b) kas tulemuslikkust hinnatakse konkreetsete kestlikkusega seotud eesmärkide ja/või mõjude alusel ja kui jah, siis milliste; (c) kas kestlikkusega seotud tulemuslikkuse mõõdikuid käsitatakse tulemuslikkuse võrdlusalustena ja kuidas seda tehakse või kas neid võetakse arvesse tasustamispõhimõtetes; (d) kestlikkusega seotud eesmärkidest ja/või mõjudest sõltuva muutuvtasu osakaal ja (e) ettevõtja tasand, kus motivatsioonikavade tingimused heaks kiidetakse ja neid ajakohastatakse. Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta 30. Ettevõtja kaardistab oma kestlikkusaruandes hoolsuskohustuse protsessi kohta esitatud teabe ja avalikustab selle. 31. Avalikustamisnõude eesmärk on hõlbustada arusaamist ettevõtja hoolsuskohustuse protsessist seoses kestlikkusaspektidega. 32. Standardi ESRS 1 4. peatükis „Hoolsuskohustus“ osutatud hoolsuskohustuse peamised aspektid ja etapid on seotud ESRSi standardite mitme valdkonnaülese ja teemapõhise avalikustamisnõudega. Ettevõtja kaardistab teabe, milles selgitatakse, kuidas ja kus hoolsuskohustuse protsessi peamiste aspektide ja etappide kohaldamine tema kestlikkusaruandes kajastub, et oleks võimalik kirjeldada ettevõtja tegelikke tavasid seoses hoolsuskohustusega15. 33. Selle avalikustamisnõudega ei nähta ette konkreetseid käitumisnõudeid seoses hoolsuskohustuse meetmetega ning see ei laiene haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollile, mis on ette nähtud muude õigusaktide või määrustega, ega muuda seda. Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll 34. Ettevõtja avalikustab oma riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi põhijooned seoses kestlikkusaruandluse protsessiga. 35. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsessidest seoses kestlikkusaruandlusega. 36. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kestlikkusaruandlusega seotud riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsesside ja -süsteemide ulatus, põhijooned ja -komponendid; (b) kasutatud riskihindamise meetod, sh riskide prioriseerimise metoodika; (c) peamised tuvastatud riskid ning nende maandamise strateegiad, sh nendega seotud kontrollid; (d) kirjeldus selle kohta, kuidas ettevõtja kaasab kestlikkusaruandluse protsessiga seotud 15 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 10 („Hoolsusmeetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 42  riskihindamise ja sisekontrolli leiud asjakohastesse sisefunktsioonidesse ja - protsessidesse, ja (e) haldus-, juht- ja järelevalveorganitele alapunktis d osutatud leidudest korrapärase aruandmise kirjeldus. 3. Strateegia 37. Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: (a) ettevõtja strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid; (b) kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti ja (c) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise tulemused, sh nende seos ettevõtja strateegia ja ärimudeliga. Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel 38. Ettevõtja avalikustab oma strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid. 39. Avalikustamisnõude eesmärk on kirjeldada ettevõtja üldstrateegia põhielemente, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, ning ettevõtja ärimudeli ja väärtusahela põhielemente, et anda ülevaade tema mõjudest, riskidest ja võimalustest ning nende allikatest. 40. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe oma üldstrateegia põhielementide kohta, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid: (a) järgmiste aspektide kirjeldus: i. pakutavate toodete ja/või teenuste olulised rühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (toodete ja/või teenuste lisandumine/kadumine); ii. olulised teenindatavad turud ja/või kliendirühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (turgude ja/või kliendirühmade lisandumine/kadumine); iii. palgatöötajate arv geograafiliste piirkondade kaupa ja iv. vajaduse korral teatavatel turgudel keelatud tooted ja teenused, kui see on asjakohane ja oluline; (b) finantsaruannetes esitatud kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite kaupa. Kui ettevõtja esitab oma finantsaruannetes segmendiaruandluse, nagu on nõutud IFRS 8-ga „Tegevussegmendid“, tuleb sektorite tulu käsitlevat teavet võimalikul määral esitada kooskõlas IFRS 8 kohase teabega; (c) loetelu täiendavatest ESRSi sektoritest, mis ei ole hõlmatud andmepunkti 40 alapunktiga b, nt seotud ettevõtete vahelise tuluga seotud tegevused, ja kus ettevõtja arendab olulist tegevust või kus ta on või võib olla seotud olulise mõjuga. Selliste täiendavate ESRSi sektorite kindlaksmääramine peab olema kooskõlas viisiga, kuidas ettevõtja on neid olulisuse hindamisel arvestanud, ja viisiga, kuidas ta avaldab olulist sektoripõhist teavet; (d) vajaduse korral koos vastavate tulude äranäitamisega avaldus selle kohta, et ettevõtja tegutseb järgmistes sektorites: 43  i. fossiilkütuste (süsi, nafta ja gaas) sektor,16 st ettevõtja saab tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 17 artikli 2 punktis 62 määratletud fossiilkütuste uurimisest, kaevandamisest, tootmisest, töötlemisest, ladustamisest, rafineerimisest või turustamisest, sh fossiilkütuste transpordist ja ladustamisest ning nendega kauplemisest, sh sealhulgas söest, naftast ja gaasist saadud tulu jaotus ning fossiilse gaasiga seotud, taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest saadud tulu, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse 2021/217818 artikli 8 lõike 7 punktis a; ii. kemikaalide tootmine,19 st tema tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa grupi 20.2 alla; iii. vastuolulised relvad20 nagu jalaväevastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad ja/või iv. tubaka kasvatamine ja tootmine21; (e) ettevõtja kestlikkusalased eesmärgid seoses oluliste toote- ja teenuserühmade, kliendikategooriate, geograafiliste piirkondade ja suhetega sidusrühmadega; (f) hinnang ettevõtja praegustele olulistele toodetele ja/või teenustele ning olulistele turgudele ja kliendirühmadele seoses kestlikkuseesmärkidega ja (g) ettevõtja strateegia need elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, sh peamised eesseisvad probleemid, kriitilise tähtsusega lahendused või rakendatavad projektid, kui see on kestlikkusaruandluse seisukohast asjakohane. 41. Kui ettevõtja asub ELi liikmesriigis, mis lubab teha erandi direktiivi 2013/34/EL22 artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud teabe avalikustamisest, ja kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, võib ta jätta välja andmepunkti 40 alapunktis b nõutud müügitulu jaotuse oluliste ESRSi sektorite kaupa. Sellisel juhul avalikustab ettevõtja siiski enda jaoks oluliste ESRSi sektorite loetelu. 42. Ettevõtja avalikustab oma ärimudeli ja väärtusahela kirjelduse, sh: (a) sisendid ja oma lähenemisviisi nende sisendite kogumisele, arendamisele ja kindlustamisele; (b) väljundid ja tulemused, pidades silmas praegust ja eeldatavat kasu klientidele, investoritele ja muudele sidusrühmadele, ja (c) väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhijooned ning ettevõtja positsioon 16 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 4 („Kokkupuude fossiilkütusesektoris tegutsevate äriühingutega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 18 Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9). 19 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 9 („Investeeringud kemikaale tootvatesse äriühingutesse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 20 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 14 („Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad)“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 21 See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1818 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud artikli 12 lõike 1 punktiga b. 22 Direktiivi 2013/34/EL artikli 18 lõike 1 punkt a: „netokäive, sealhulgas selle jaotumine tegevusvaldkondade ja geograafiliste turgude lõikes, kui need tegevusvaldkonnad ja turud erinevad üksteisest oluliselt, võttes arvesse, kuidas on korraldatud toodete müük ja teenuste osutamine.“ 44  väärtusahelas, sh peamiste äritegevust mõjutavate tegurite (nagu peamised tarnijad, kliendid, turustuskanalid ja lõppkasutajad) kirjeldus ja nende suhe ettevõtjaga. Kui ettevõtjal on mitu väärtusahelat, hõlmab avalikustamine peamisi väärtusahelaid. Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad 43. Ettevõtja avalikustab teavet selle kohta, kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti. 44. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja strateegias ja ärimudelis on arvestatud sidusrühmade huvide ja seisukohtadega. 45. Ettevõtja avalikustab järgmiste aspektide kokkuvõtliku kirjelduse: (a) sidusrühmade kaasamine, sh: i. ettevõtja peamised sidusrühmad; ii. kas neid on kaasatud ja kui jah, siis milliseid sidusrühmade kategooriaid; iii. kuidas kaasamine on korraldatud; iv. kaasamise eesmärk ja v. kuidas ettevõtja on võtnud kaasamise tulemusi arvesse; (b) ettevõtja arusaamine peamiste sidusrühmade huvidest ja seisukohtadest, mis on seotud ettevõtja strateegia ja ärimudeliga, kuivõrd neid on analüüsitud ettevõtja hoolsuskohustuse protsessi ja/või olulisuse hindamise protsessi jooksul (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1); (c) vajaduse korral strateegia ja/või ärimudeli muudatused, sh: i. kuidas ettevõtja on muutnud või kavatseb muuta oma strateegiat ja/või ärimudelit, et võtta arvesse oma sidusrühmade huve ja seisukohti; ii. kavandatavad edasised sammud ja nende ajakava ja iii. kas need sammud tõenäoliselt muudavad suhteid sidusrühmadega ja nende seisukohti ja (d) kas ja kuidas on haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatud mõjutatud sidusrühmade seisukohtadest ja huvidest seoses ettevõtja kestlikkusalaste mõjudega. Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga 46. Ettevõtja avalikustab oma olulised mõjud, riskid ja võimalused ning selle, kuidas need on seotud tema strateegia ja ärimudeliga. 47. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja olulisuse hindamise põhjal kindlaks tehtud olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest ning sellest, kuidas need tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist, sh ressursside jaotusest, ning põhjustavad nende kohandamist. Teave, mis tuleb avalikustada ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise kohta, on ette nähtud teemapõhistes ESRSides ja sektoripõhistes standardites, mida kohaldatakse koos käesolevas standardis sätestatud poliitika, meetmete ja eesmärkide avalikustamise miinimumnõuetega. 48. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) olulisuse hindamisest tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste lühikirjeldus (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1), sh kirjeldus selle kohta, kuhu tema ärimudelis, enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides need 45  olulised mõjud, riskid ja võimalused on koondunud; (b) oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste praegune ja prognoositav mõju ärimudelile, väärtusahelale, strateegiale ja otsustusprotsessile ning kuidas ta on reageerinud või kavatseb sellele reageerida, sh mis tahes muudatused, mida ta on teinud või kavatseb teha oma strateegias või ärimudelis osana meetmetest, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete oluliste mõjude või riskidega või kasutada konkreetseid olulisi võimalusi; (c) seoses ettevõtja olulise mõjuga: i. kuidas ettevõtja oluline negatiivne ja positiivne mõju mõjutab (või võimalikku mõju korral tõenäoliselt mõjutab) inimesi või keskkonda; ii. kas ja kuidas need mõjud tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud; iii. nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv ja iv. kas ettevõtja on seotud selle olulise mõjuga oma tegevuse või ärisuhete kaudu (kirjeldada asjaomase tegevuse või asjaomaste ärisuhete laadi); (d) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste praegune finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele ning olulised riskid ja võimalused, mille puhul on märkimisväärne risk, et järgmisel aruandeaastal kohandatakse oluliselt seotud finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste bilansilist jääkmaksumust; (e) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv. See hõlmab seda, kuidas ettevõtja eeldab oma finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude muutumist lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, pidades silmas oma riskide ja võimaluste juhtimise strateegiat ja võttes arvesse järgmist: i. ettevõtja investeerimis- ja võõrandamiskavad (nt kapitalikulud, olulised omandamised ja võõrandamised, ühisettevõtted, ettevõtete ümberkujundamine, innovatsioon, uued ärivaldkonnad ja varade kasutuselt kõrvaldamine), sh plaanid, mille suhtes ettevõtja ei ole võtnud lepingulisi kohustusi, ja ii. strateegia rakendamiseks kavandatud rahastamisallikad; (f) teave ettevõtja strateegia ja ärimudeli säilenõtkuse kohta seoses tema suutlikkusega käsitleda olulisi mõjusid ja riske ning kasutada ära oma olulisi võimalusi. Ettevõtja avalikustab säilenõtkuse kvalitatiivse ja vajaduse korral kvantitatiivse analüüsi, sh teabe selle kohta, kuidas analüüs tehti, ja kohaldatud ajaperspektiivid, nagu on määratletud standardis ESRS 1 (vt standardi ESRS 1 6. peatükk „Ajaperspektiivid“). Kvantitatiivse teabe esitamisel võib ettevõtja avalikustada üksikud summad või vahemikud; (g) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste muutused võrreldes eelmise aruandeperioodiga ja (h) ESRSide avalikustamisnõuetega hõlmatud mõjude, riskide ja võimaluste täpsustamine võrreldes nendega, mis on hõlmatud ettevõtja täiendava üksusepõhise avalikustamisega. 49. Ettevõtja võib avalikustada koos vastava teemapõhise ESRSi alusel avalikustatava teabega andmepunktis 46 nõutud kirjeldava teabe; sel juhul esitab ta koos ESRS 2 käesoleva peatüki kohaselt koostatud avalikustamisega siiski aruande oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta. 4. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine 4.1. Olulisuse hindamise protsessi kohta avalikustatav teave 50. Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: (a) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsess ja (b) teave, mille ettevõtja on lisanud kestlikkusaruandesse olulisuse hindamise 46  tulemusena. Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus 51. Ettevõtja avalikustab protsessi, millega ta teeb kindlaks oma mõjud, riskid ja võimalused ning hindab, millised neist on olulised. 52. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade protsessist, mille kaudu ettevõtja teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust ja mis on aluseks tema kestlikkusaruandes avalikustatava teabe kindlaksmääramisel (vt standardi ESRS 1 3. peatükk ja sellega seotud kohaldamisnõuded, milles on sätestatud nõuded ja põhimõtted seoses oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessiga, mis põhineb topeltolulisuse põhimõttel). 53. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kirjeldatud protsessis kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus; (b) ülevaade protsessist, mille eesmärk on teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja jälgida ettevõtja võimalikku ja tegelikku mõju inimestele ja keskkonnale, tuginedes ettevõtja hoolsuskohustuse protsessile, sh selgitus selle kohta, kas ja kuidas see protsess: i. keskendub konkreetsetele tegevustele, ärisuhetele, geograafilistele piirkondadele või muudele teguritele, mis suurendavad kahjuliku mõju riski; ii. võtab arvesse mõjusid, millega ettevõtja on seotud oma tegevuse või ärisuhete kaudu; iii. hõlmab konsultatsioone mõjutatud sidusrühmadega, et mõista, kuidas neid võidakse mõjutada, ja välisekspertidega; iv. seab tähtsuse järjekorda negatiivsed mõjud nende suhtelise tõsiduse ja tõenäosuse alusel (vt standardi ESRS 1 peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“) ja vajaduse korral positiivsed mõjud nende suhtelise skaala, ulatuse ja tõenäosuse põhjal ning määrab kindlaks, millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised, sh kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt standardi ESRS 1 peatükile 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“; (c) ülevaade protsessist, mida kasutatakse selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemiseks, hindamiseks, prioriseerimiseks ja seireks, millel on või võib olla finantsmõju. Avalikustatakse järgmine teave: i. kuidas ettevõtja on kaalunud oma mõju ja sõltuvuse seoseid riskide ja võimalustega, mis võivad sellest mõjust ja sõltuvusest tuleneda; ii. kuidas ettevõtja hindab kindlakstehtud riski ja võimaluste mõju tõenäosust, ulatust ja laadi (nt kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt standardi ESRS 1 peatükile 3.3 „Majanduslik olulisus“); iii. kui tähtsaks peab ettevõtja kestlikkusega seotud riske muude riskidega võrreldes, sealhulgas teave riskihindamisvahendite kasutamise kohta; (d) otsustusprotsessi ja sellega seotud sisekontrollimenetluste kirjeldus; (e) mil määral ja kuidas on mõjude ja riskide kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse riskijuhtimisprotsessi ja kasutusel ettevõtja üldise riskiprofiili ja riskijuhtimisprotsesside hindamisel; (f) mil määral ja kuidas on võimaluste kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse juhtimisprotsessi, kui see on asjakohane; (g) teave sisendparameetrite kohta, mida ettevõtja kasutab (nt andmeallikad, hõlmatud tegevuste ulatus ja eeldustes kasutatud üksikasjad), ja 47  (h) kas ja kuidas on protsess eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud, millal seda viimati muudeti ja olulisuse hinnangu tulevase läbivaatamise kuupäevad. Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega 54. Ettevõtja esitab aruande oma kestlikkusaruannetes täidetud avalikustamisnõuete kohta. 55. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kestlikkusaruandes sisalduvatest avalikustamisnõuetest ja teemadest, mis on olulisuse hindamise tulemusena välja jäetud kui ebaolulised. 56. Ettevõtja lisab pärast olulisuse hindamist (vt standardi ESRS 1 3. peatükk) kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu, sh leheküljenumbrid ja/või lõigud, kus asjaomane avalikustatav teave kestlikkusaruandes asub. Selle võib esitada sisuregistrina. Ettevõtja lisab ka tabeli muudest ELi õigusaktidest tulenevatest andmepunktidest, mis on loetletud käesoleva standardi B liites, märkides ära nende asukoha kestlikkusaruandes, lisades ka need, mida ettevõtja on hinnanud mitteoluliseks; sel juhul märgib ettevõtja standardi ESRS 1 andmepunkti 35 kohasesse tabelisse „ei ole oluline“. 57. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, selgitab ta üksikasjalikult oma olulisuse hindamise järeldusi kliimamuutuste kohta (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. 58. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta. 59. Ettevõtja esitab selgituse selle kohta, kuidas ta on kindlaks määranud olulise teabe, mis avalikustatakse tema hinnangul oluliste mõjude, riskide ja võimaluste, sh künniste kasutamise kohta ja/või kuidas ta on rakendanud standardi ESRS 1 peatükis 3.2 „Olulised küsimused ja teabe olulisus“ esitatud kriteeriume. 4.2 Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõuded 60. Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe oma poliitika ja meetmete kohta, mille eesmärk on vältida, leevendada ja heastada tegelikke ja võimalikke olulisi mõjusid, käsitleda olulisi riske ja/või kasutada olulisi võimalusi (nendele tegevustele ühiselt viidatakse sõnastusega „oluliste kestlikkusaspektide haldamine“). Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ja sektoripõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt. 61. Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. Kui ühe poliitika või samade meetmetega käsitletakse mitut omavahel seotud kestlikkusaspekti, võib ettevõtja avalikustada nõutud teabe ühe teemapõhise ESRSi kohases aruandluses ja muude teemapõhiste ESRSide kohases aruandluses sellele viidata. 62. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet asjaomase ESRSiga nõutava poliitika ja meetmete kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta. Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika 63. Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud avalikustamise miinimumnõudeid, kui ta 48  avalikustab poliitika, mille on kehtestanud seoses iga olulisena määratletud kestlikkusaspektiga. 64. Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kehtivast poliitikast tegelike ja võimalike mõjude ennetamiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide käsitlemiseks ja võimaluste kasutamiseks. 65. Ettevõtja avalikustab teabe oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika kohta. Avalikustada tuleb järgmine teave: (a) poliitika põhisisu kirjeldus, sh selle üldeesmärgid ning olulised mõjud, riskid või võimalused, millega poliitika on seotud, ja järelevalveprotsess; (b) poliitika ulatuse või erandite kirjeldus, pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi; (c) ettevõtja organisatsiooni kõige kõrgem tase, mis poliitika rakendamise eest vastutab; (d) vajaduse korral viide kolmanda isiku standarditele või algatustele, mida ettevõtja kohustub poliitika rakendamise kaudu järgima; (e) vajaduse korral kirjeldus peamiste sidusrühmade huvide arvessevõtmise kohta poliitika kehtestamisel ja (f) kui see on asjakohane, siis kas ja kuidas teeb ettevõtja poliitika kättesaadavaks võimalikele mõjutatud sidusrühmadele ja sidusrühmadele, kes peavad aitama seda rakendada. Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid 66. Ettevõtja kohaldab käesolevas sättes esitatud avalikustatava sisu nõudeid, kui ta kirjeldab meetmeid, millega haldab iga olulist kestlikkusaspekti, sh tegevuskavasid ning eraldatud ja/või kavandatud ressursse. 67. Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade põhilistest meetmetest, mida on võetud ja/või kavatsetakse võtta tegelike ja potentsiaalsete oluliste mõjude vältimiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide ja võimaluste käsitlemiseks ning vajaduse korral seotud poliitika sihtide ja eesmärkide saavutamiseks. 68. Kui poliitika rakendamine nõuab eesmärkide saavutamiseks meetmeid või terviklikku tegevuskava või kui meetmeid rakendatakse ilma konkreetse poliitikata, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud põhimeetmete loetelu, nende oodatavad tulemused ja vajaduse korral see, kuidas nende rakendamine aitab kaasa poliitikaga seotud sihtide ja eesmärkide saavutamisele; (b) põhimeetmete ulatus (pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi); (c) ajaperspektiiv, mille jooksul ettevõtja kavatseb iga põhimeetme lõpule viia; (d) kui see on asjakohane, siis põhimeetmed (koos tulemustega), mis on võetud selleks, et näha ette õiguskaitsevahendite pakkumist neile, keda tegelikud olulised mõjud on kahjustanud, teha selliste meetmete pakkumisel koostööd või seda toetada; (e) vajaduse korral kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave varasematel perioodidel avalikustatud meetmete või tegevuskavade edenemise kohta. 69. Kui tegevuskava rakendamine nõuab märkimisväärseid tegevus- ja/või kapitalikulusid, siis ettevõtja: (a) kirjeldab tegevuskavale eraldatud praeguste ja tulevaste rahaliste ja muude vahendite liiki, sh vajaduse korral kestlike rahastamisvahendite – nagu rohelised võlakirjad, 49  sotsiaalsed võlakirjad ja rohelised laenud – asjaomaseid tingimusi, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid eesmärke ning seda, kas meetmete või tegevuskava rakendamise võime sõltub konkreetsetest eeltingimustest, nt rahalise toetuse andmine või avalik poliitika ja turusuundumused; (b) esitab praeguste rahaliste vahendite summa ja selgitab, kuidas need vahendid on seotud kõige asjakohasemate summadega finantsaruannetes, ja (c) esitab tulevaste rahaliste vahendite summa. 5. Mõõdikud ja eesmärgid 70. Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe iga olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute ja eesmärkide kohta. Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt. 71. Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. 72. Kui ettevõtja ei saa avalikustada asjaomase teemapõhise ESRSiga nõutavat teavet eesmärkide kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses eesmärke püstitanud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole eesmärke vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta. Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud 73. Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab mõõdikud, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga. 74. Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade mõõdikutest, mida ettevõtja kasutab oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks võetud meetmete tõhususe jälgimiseks. 75. Ettevõtja avalikustab kõik mõõdikud, mida ta kasutab tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks seoses olulise mõju, riski või võimalusega. 76. Mõõdikud hõlmavad ESRSides määratletud mõõdikuid ning üksusepõhiselt kindlaks määratud mõõdikuid, olenemata sellest, kas need on võetud muudest allikatest või on need välja töötanud ettevõtja ise. 77. Ettevõtja teeb iga mõõdiku puhul järgmist: (a) avalikustab mõõdiku aluseks olevad meetodid ja olulised eeldused, sealhulgas kasutatud metoodika piirangud; (b) avalikustab teabe selle kohta, kas mõõdiku mõõtmise on valideerinud muu väline asutus kui kindlusandja, ja kui see on nii, siis milline asutus; (c) tähistab ja määratleb mõõdikud sisukate, selgete ja täpsete nimetuste ja kirjeldustega; (d) kui mõõtühikuks on vääring, kasutab oma finantsaruannete esitusvaluutat. Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu 78. Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab teavet eesmärkide kohta, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga. 79. Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on esitada iga olulise kestlikkusaspekti kohta 50  teavet, mis võimaldab mõista: (a) kas ja kuidas ettevõtja jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust, sh selleks kasutatavad mõõdikud; (b) mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, mis ettevõtja on seadnud poliitika elluviimiseks ja mis on määratletud inimeste, keskkonna või ettevõtja jaoks oodatavate tulemustena seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega; (c) üldised edusammud vastuvõetud eesmärkide suunas aja jooksul; (d) juhul, kui ettevõtja ei ole seadnud mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, siis kas ja kuidas ta siiski jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust ning mõõdab edusamme oma poliitika elluviimisel ja (e) kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud iga olulise kestlikkusaspektiga seotud eesmärkide seadmises. 80. Ettevõtja avalikustab mõõdetavad, tulemuspõhised ja ajaliselt piiritletud, oluliste kestlikkusaspektidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud edusammude hindamiseks. Iga eesmärgi kohta tuleb avalikustada järgmine teave: (a) eesmärgi ja poliitika vahelise seose kirjeldus; (b) kindlaksmääratud sihttase, mis tuleb saavutada, sh, kui see on asjakohane, kas eesmärk on absoluutne või suhteline ning millistes ühikutes seda mõõdetakse; (c) eesmärgi ulatus, sh ettevõtja tegevus ja/või väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid, kui need on asjakohased, ning geograafilised piirid; (d) lähtetaseme väärtus ja võrdlusaasta, millest alates edusamme mõõdetakse; (e) eesmärgi saavutamise ajavahemik ning vajaduse korral vahe-eesmärgid; (f) eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid ja olulised eeldused, sh vajaduse korral valitud stsenaarium, andmeallikad, kooskõla riiklike, ELi või rahvusvaheliste poliitikaeesmärkidega ning teave selle kohta, kuidas eesmärkides võetakse arvesse kestliku arengu laiemat konteksti ja/või kohalikku olukorda, kus mõju avaldub; (g) kas ettevõtja keskkonnaküsimustega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; (h) kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud iga olulise kestlikkusaspektiga seotud eesmärkide seadmises; (i) mis tahes muudatused eesmärkides ja vastavates mõõdikutes või nende aluseks olevates mõõtmismeetodites, olulistes eeldustes, piirangutes, allikates ja andmekogumise protsessides kindlaksmääratud aja jooksul. See hõlmab nende muudatuste põhjendust ja nende mõju võrreldavusele (vt avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses käesoleva standardi konkreetsete asjaoludega“) ja (j) tulemused võrreldes avalikustatud eesmärkidega, sh teave selle kohta, kuidas eesmärki jälgitakse ja läbi vaadatakse ja milliseid mõõdikuid kasutatakse, ning kas edusammud on kooskõlas algselt kavandatuga, samuti analüüs suundumuste või oluliste muutuste kohta ettevõtja tulemustes eesmärgi saavutamisel. 81. Kui ettevõtja ei ole kehtestanud ühtegi mõõdetavat tulemuspõhist eesmärki: (a) võib ta avalikustada, kas sellised eesmärgid kehtestatakse ja nende kehtestamise ajakava või põhjused, miks ettevõtja ei kavatse selliseid eesmärke kehtestada; (b) avalikustab ta, kas ta jälgib oma poliitika ja meetmete tõhusust seoses kestlikkusega seotud olulise mõju, riski ja võimalusega ning kui jah, siis: i. kõik protsessid, mille abil ta seda teeb; ii. saavutatavate eesmärkide kindlaksmääratud tase ja kõik kvalitatiivsed või 51  kvantitatiivsed näitajad, mida kasutatakse edusammude hindamiseks, sealhulgas võrdlusperiood, millest alates edusamme mõõdetakse. A liide. Kohaldamisnõuded See lisa on standardi ESRS 2 lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. 1. Koostamise alus Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus AR 1. Kirjeldades seda, mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt standardi ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“), võib ettevõtja eristada järgmist: (a) mil määral tema mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hinnang hõlmab tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe; (b) mil määral tema poliitika, meetmed ja eesmärgid hõlmavad tema väärtusahelat ja (c) mil määral sisaldavad mõõdikute kohta avalikustatavad andmed väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid. Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega AR 2. Ettevõtja võib avalikustada, kas ta tugineb mõnele Euroopa standardisüsteemi poolt heaks kiidetud Euroopa standardile (ISO/IECi või CEN/CENELECi standardid), ning millises ulatuses on kestlikkusaruandluseks kasutatavaid andmeid ja protsesse kontrollinud väline kindlusandja ning leidnud, et need vastavad vastavale ISO/IECi või CEN/CENELECi standardile. 2. Juhtimine Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll AR 3. Kirjeldades haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolle ja kohustusi seoses kestlikkusaspektidega, võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) keskkonna, sotsiaalvaldkonna ja ühingujuhtimisega seotud kestlikkusaspektid, mille üle tehakse järelevalvet, sh: i. ettevõtja strateegia ja ärimudeli kestlikkusega seotud aspektide hindamine ja nende muutused; ii. oluliste riskide, võimaluste ja mõjude kindlakstegemine ja hindamine; iii. vastav poliitika ja vastavad eesmärgid, tegevuskavad ja sihtotstarbelised vahendid ja iv. kestlikkusaruandlus; (b) sellise järelevalve vorm iga eespool nimetatud aspekti puhul, st teavitamine, konsulteerimine või otsustamine, ja (c) sellise järelevalve korraldamise ja tegemise viis, st protsessid, mille abil haldus-, juht- ja järelevalveorganid tegelevad nende kestlikkusaspektidega. AR 4. Ettevõtja kestlikkusaspektidega seotud juhtimiskorralduse kirjeldamisel võib keeruka juhtimisstruktuuri kirjeldust täiendada diagrammiga. 52 AR 5. Haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmiste taseme või kättesaadavuse kirjelduse täiendamiseks võib kirjeldada organite koosseisu, sh liikmeid, kellele need organid kestlikkusaspektide üle järelevalve teostamisel toetuvad, ning seda, kuidas nad neid eksperditeadmisi organina kasutavad. Kirjelduses võtab ettevõtja arvesse, kuidas on eksperditeadmised ja oskused ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste seisukohast asjakohased ning kas organitel ja/või selle liikmetel on juurdepääs muudele eksperditeadmiste allikatele, nagu erieksperdid, koolitus ja muud haridusalgatused, et ajakohastada ja arendada kestlikkusalaseid eksperditeadmisi kõnealustes organites. Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid AR 6. Sõltuvalt ettevõtja struktuurist võivad haldus-, juht- ja järelevalveorganid keskenduda üldistele eesmärkidele, samal ajal kui juhtkond keskendub üksikasjalikumatele eesmärkidele. Sellisel juhul võib ettevõtja avalikustada, kuidas juhtorganid tagavad asjakohase tulemusseire mehhanismi olemasolu. Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse AR 7. Börsil noteeritud ettevõtjate puhul peaks käesolev avalikustamisnõue olema kooskõlas direktiivi 2007/36/EÜ (noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta) artiklites 9a ja 9b sätestatud tasustamisaruandega. Vastavalt standardi ESRS 1 andmepunktidele 119, 120 ja 122 võib börsil noteeritud ettevõtja viidata oma tasustamisaruandele. Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta AR 8. Andmepunktis 30 nõutud kaardistamise võib esitada tabelina, milles hoolsuskohustuse põhielemendid on inimestele ja keskkonnale avalduva mõju puhul seostatud ettevõtja kestlikkusaruandes avalikustatud asjakohase teabega, nagu on sätestatud allpool. AR 9. Ettevõtja võib lisada allpool olevasse tabelisse täiendavaid veerge, et selgelt kindlaks määrata need avalikustatavad andmed, mis on seotud mõjuga inimestele ja/või keskkonnale, arvestades, et mõnel juhul võidakse sama hoolsuskohustuse täitmise etapi kohta teavet anda rohkem kui ühes punktis. AR 10. ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvaheliste dokumentide ja OECD hargmaiste ettevõtete suuniste peamised viited hoolsuskohustuse menetluse põhielementidele on loetletud standardi ESRS 1 4. peatükis. HOOLSUSKOHUSTUSE PÕHIELEMENDID KESTLIKKUSARUANDE PUNKTID a) Hoolsuskohustuse integreerimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse b) Mõjutatud sidusrühmade kaasamine hoolsuskohustuse kõigisse olulistesse etappidesse c) Kahjulike mõjude tuvastamine ja hindamine 53  d) Meetmete võtmine nende kahjulike mõjude leevendamiseks e) Nende jõupingutuste tõhususe jälgimine ja sellest teavitamine Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll AR 11. Käesolevas avalikustamisnõudes keskendutakse üksnes kestlikkusaruandluse protsessi sisekontrolliprotsessidele. Ettevõtja võib arvesse võtta selliseid riske nagu andmete täielikkus ja terviklus, hindamistulemuste täpsus, väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmete kättesaadavus ja teabe kättesaadavuse ajastus. 3. Strateegia Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel AR 12. Selleks, et anda teavet andmepunktis 40 nõutud sektorite kohta, kaardistab ettevõtja oma olulised tegevused vastavalt ESRSi sektoritele. Kui mõnel allsektoril kood puudub, kasutatakse kategooriat „muud“. AR 13. Andmepunktis 40 nõutud avalikustamise seisukohast on pakutavate toodete ja/või teenuste rühm, teenindatavate turgude ja/või kliendirühmade rühm või ESRSi sektor ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab ühele või mõlemale järgmistest kriteeriumidest: (a) see moodustab üle 10 % ettevõtja müügitulust; (b) see on seotud ettevõtja oluliste tegelike mõjude või võimalike oluliste negatiivsete mõjudega. AR 14. Oma ärimudeli ja väärtusahelaga seotud teabe koostamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) ettevõtja põhitegevus, ressursid, turustuskanalid ja kliendisegmendid; (b) ettevõtja peamised ärisuhted ja põhiomadused, sh suhted klientide ja tarnijatega; (c) ettevõtja ärisegmentide kulude struktuur ja müügitulu, vajadusel kooskõlas IFRS 8 kohaste avalikustamisnõuetega finantsaruannetes; (d) võimalikud mõjud, riskid ja võimalused olulis(t)es sektori(te)s ning nende võimalik seos ettevõtja ärimudeli või väärtusahelaga. AR 15. Ettevõtja kestlikkusaruande kasutajate jaoks võib olla eriti oluline taustteave, mis aitab mõista, mil määral sisaldab avalikustatav teave väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet. Väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhiomaduste kirjeldus ja vajaduse korral peamiste väärtusahelate kindlakstegemine peaks aitama mõista, kuidas ettevõtja kohaldab standardi ESRS 1 5. peatüki nõudeid ja ettevõtja poolt ESRS 1 3. peatüki kohaselt tehtud olulisuse hindamist. See kirjeldus võib anda kõrgetasemelise ülevaate väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste põhiomadustest, näidates ära nende suhtelise panuse ettevõtja majandustulemustesse ja -seisundisse ning selgitades, kuidas need aitavad ettevõtjat väärtuse loomisel. Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 16. Sidusrühmade seisukohad ja huvid, mida väljendatakse osana ettevõtja sidusrühmade kaasamisest hoolsuskohustuse protsessi kaudu, võivad olla asjakohased ettevõtja strateegia või ärimudeli ühe või mitme aspekti puhul. Sellisena võivad need mõjutada ettevõtja otsuseid strateegia või ärimudeli tulevase suuna kohta. 54 Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga AR 17. Kirjeldades, kuhu tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides on koondunud olulised mõjud, riskid ja võimalused, võtab ettevõtja arvesse järgmist: geograafilised piirkonnad, rajatised või varade liigid, sisendid, väljundid ja turustuskanali. AR 18. Avalikustatav teave võib väljenduda ühe mõju, riski või võimalusena või oluliste mõjude, riskide ja võimaluste koondatud rühmana, kui sel viisil antakse asjakohasemat teavet ega varjata olulist teavet. 4. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega AR 19. Olenemata standardi ESRS 1 8. peatükis „Kestlikkusaruande struktuur“ sisalduva kestlikkusaspekte käsitleva teabe esitamise alusest võib ettevõtja avalikustada kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu (vt andmepunkt 54) üldteabe osas või kestlikkusaruande muudes osades, kui ta peab seda asjakohaseks. Ettevõtja võib kasutada sisuregistrit, st kestlikkusaruandes sisalduvate avalikustamisnõuete loendit tabeli kujul, märkides ära nende asukoha (lehekülg/punktid). Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika AR 20. Inimestele ja keskkonnale avalduvate mõjude, riskide ja võimaluste vaheliste sõltuvussuhete tõttu võidakse mitme olulise kestlikkusaspekti suhtes kohaldada ühte poliitikat, sh aspektide suhtes, mida käsitletakse rohkem kui ühes teemapõhises ESRSis. Näiteks kui ühtne poliitika hõlmab nii mõnd keskkonna- kui ka sotsiaalküsimust, võib ettevõtja esitada selle poliitika oma kestlikkusaruande keskkonnaosas. Sellisel juhul peab ta sotsiaalvaldkonna osas ära näitama viite keskkonnaosale, kus poliitikast teatatakse. Samuti võib poliitikast teatada sotsiaalvaldkonna osas, lisades sellele viite keskkonnaosas. AR 21. Poliitika ulatuse kirjelduses võib selgitada, milliseid tegevusi ja/või ettevõtja enda tegevuse või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe see puudutab. Kirjelduses võib ulatust ka konkreetse teema või ettevõtja asjaoludega seoses täiendavalt piiritleda, hõlmates geograafiat, elutsüklit jne. Teatavatel juhtudel, näiteks kui põhimõte ei hõlma kogu väärtusahelat, võib ettevõtja anda selget teavet põhimõttega hõlmatud väärtusahela ulatuse kohta. Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega AR 22. Avalikustamise miinimumnõudega seotud põhilised meetmed on meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisel. Arusaadavuse huvides võib põhimeetmed vajaduse korral koondada. AR 23. Teabe vahendite jaotuse kohta võib esitada tabelina, jaotatuna investeeringu- ja tegevuskulude vahel asjaomaste ajaperspektiivide lõikes ja jooksval aruandeaastal kasutatud vahendite ja vahendite kavandatud eraldamise vahel konkreetsel ajavahemikul. 55 5. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu AR 24. Keskkonnamõjude ennetamise või leevendamisega seotud eesmärkide avalikustamisel seab ettevõtja mõjude vähendamisega seotud eesmärgid tähtsuse järjekorda pigem absoluutarvudes kui suhtelises arvestuses. Kui eesmärgid on suunatud sotsiaalsete mõjude ennetamisele või leevendamisele, võib nende täpsustamisel lähtuda mõjust mõjutatud sidusrühmade inimõigustele, heaolule või positiivsetele tulemustele. AR 25. Teabe eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta võib esitada ülevaatlikus tabelis, mis sisaldab teavet lähtetaseme ja sihtväärtuse, vahe-eesmärkide ja varasematel perioodidel saavutatud tulemuste kohta. AR 26. Kui ettevõtja kirjeldab poliitika elluviimisel tehtud edusamme mõõdetava eesmärgi puudumisel, võib ta määrata kindlaks lähtetaseme, millega võrdluses edusamme kirjeldatakse. Näiteks võib ettevõtja hinnata töötasu tõusu teatava protsendi alusel nende puhul, kelle palk jääb alla õiglase palga, või hinnata oma suhteid kohalike kogukondadega, lähtudes sellest, kui suur osa kogukondade tõstatatud küsimustest on neid rahuldavalt lahendatud. Lähtetase ja edusammude hindamine on seotud poliitikaga käsitletava aspekti olulisuse aluseks olevate mõjude, riskide ja võimalustega. B liide. Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu Käesolev liide on standardi ESRS 2 lahutamatu osa. Järgmises tabelis on esitatud ESRS 2 ja teemapõhiste ESRSide andmepunktid, mis tulenevad muudest ELi õigusaktidest. Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse 25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide ESRS 2 GOV-1 I lisa tabeli 1 näitaja Komisjoni Juhtorganite sooline nr 13 delegeeritud mitmekesisus määrus andmepunkti 21 (EL) 2020/181627 alapunkt d , II lisa ESRS 2 GOV-1 Delegeeritud Sõltumatute juhatuse määruse liikmete protsent, (EL) 2020/1816 andmepunkti 21 II lisa alapunkt e 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). 24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (kapitalinõuete määrus) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1). 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 27 Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ELT L 406, 3.12.2020, lk 1). 56  Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide ESRS 2 GOV-4 I lisa tabeli 3 näitaja Avaldus nr 10 hoolsuskohustuse kohta andmepunkt 30 ESRS 2 SBM-1 I lisa tabeli 1 näitaja Määruse (EL) Delegeeritud Osalemine nr 4 nr 575/2013 määruse fossiilkütustega seotud artikkel 449a; (EL) 2020/1816 tegevustes komisjoni II lisa andmepunkti 40 rakendusmääru alapunkti d alapunkt i se (EL) 2022/245328 tabel 1: kvalitatiivne teave keskkonnariski kohta ja tabel 2: kvalitatiivne teave sotsiaalsete riskide kohta ESRS 2 SBM-1 I lisa tabeli 2 näitaja Delegeeritud Osalemine nr 9 määruse kemikaalide (EL) 2020/1816 tootmisega seotud II lisa tegevustes andmepunkti 40 alapunkti d alapunkt i ESRS 2 SBM-1 I lisa tabeli 1 näitaja Delegeeritud Osalemine nr 14 määruse (EL) vastuoluliste relvadega 2020/181829 seotud artikli 12 lõige 1, tegevustes delegeeritud andmepunkti 40 määruse (EL) alapunkti d alapunkt iii 2020/1816 II lisa ESRS 2 SBM-1 Delegeeritud Osalemine määruse (EL) tubaka kasvatamise ja 2020/1818 tootmisega artikli 12 lõige 1, seotud tegevustes delegeeritud andmepunkti 40 määruse (EL) alapunkti d alapunkt iv 2020/1816 II lisa ESRS E1-1 määruse Üleminekukava (EL) 2021/1119 kliimaneutraalsuse artikli 2 lõige 1 saavutamiseks 2050. aastaks andmepunkt 14 ESRS E1-1 Artikkel 449a Delegeeritud Ettevõtjad, kes on määrus (EL) määruse (EL) välja jäetud nr 575/2013; 2020/1818 28 Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1). 29 Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17). 57 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide Pariisi kokkuleppega komisjoni artikli 12 lõike 1 kooskõlas olevatest rakendusmääru punktid d–g ja võrdlusalustest se (EL) artikli 12 lõige 2 andmepunkti 16 2022/2453 alapunkt g vorm 1: pangaportfell – kliimamuutuste ga seotud üleminekurisk: riskipositsioonid e krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg ESRS E1-4 I lisa tabeli 2 näitaja Artikkel 449a Delegeeritud KHG heite määrus (EL) määruse vähendamise nr 4 nr 575/2013; (EL) 2020/1818 eesmärgid komisjoni artikkel 6 andmepunkt 34 rakendusmääru se (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutuste ga seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad ESRS E1-5 I lisa tabeli 1 näitaja Fossiilkütustest nr 5 ja tabeli 2 tulenev näitaja nr 5 energiatarbimine, jaotatuna allikate kaupa (ainult suure kliimamõjuga sektorid) andmepunkt 38 ESRS E1-5 I lisa tabeli 1 näitaja energiatarbimine ja nr 5 energiaallikate jaotus, andmepunkt 37 ESRS E1-5 I lisa tabeli 1 näitaja Energiamahukus nr 6 seoses tegevustega suure kliimamõjuga sektorites andmepunktid 40 kuni 43 ESRS E1-6 I lisa tabeli 1 Artikkel 449a; Delegeeritud 1., 2. ja 3. valdkonna näitajad nr 1 ja 2 määrus (EL) määrus (EL) koguheide nr 575/2013; 2020/1818, ja KHG komisjoni artikli 5 lõige 1, koguheide rakendusmääru artikkel 6 ja andmepunkt 44 se (EL) artikli 8 lõige 1 2022/2453 vorm 1: 58 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide pangaportfell – kliimamuutuste ga seotud üleminekurisk: riskipositsiooni de krediidikvaliteet sektorite kaupa, heitkogused ja järelejäänud tähtaeg ESRS E1-6 I lisa tabeli 1 näitaja Määruse (EL) Delegeeritud KHG koguheite nr 3 nr 575/2013 määruse mahukus artikkel 449a; (EL) 2020/1818 andmepunktid 53 kuni komisjoni artikli 8 lõige 1 55 rakendusmääru se (EL) 2022/2453 vorm 3: pangaportfell – kliimamuutuste ga seotud üleminekurisk: järgimisnäitajad ESRS E1-7 määruse KHG sidumine ja (EL) 2021/1119 CO2 arvestusühikud artikli 2 lõige 1 andmepunkt 56 ESRS E1-9 Delegeeritud Võrdlusaluse portfelli määruse (EL) riskipositsioon 2020/1818 II lisa; kliimaga seotud delegeeritud füüsiliste määruse (EL) riskide suhtes 2020/1816 II lisa andmepunkt 66 ESRS E1-9 Määruse (EL) Rahaliste summade nr 575/2013 jaotus akuutse ja artikkel 449a; kroonilise füüsilise komisjoni riski alusel, rakendusmää andmepunkti 66 ruse (EL) alapunkt a 2022/2453 punktid 46 ja ESRS E1-9 47; vorm 5: Olulisele füüsilisele pangaportfell riskile – avatud oluliste varade kliimamuutust asukoht andmepunkti 66 ega seotud alapunkt c füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioo nid). ESRS E1-9 Määruse (EL) nr 575/2013 Kinnisvara artikkel 449a; jaotus bilansilise Komisjoni väärtuse rakendusmääru 59 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide ja se (EL) energiatõhususe 2022/2453 klasside alusel punkt 34; andmepunkti 67 vorm 2: alapunkt c pangaportfell – kliimamuutuste ga seotud üleminekurisk: kinnisvaratagati sega laenud – tagatise energiatõhusus ) ESRS E1-9 Delegeeritud Portfelli avatus määruse kliimaga seotud (EL) 2020/1818 võimalustele II lisa andmepunkt 69 ESRS E2-4 I lisa tabeli 1 näitaja Iga Euroopa nr 8; I lisa tabeli 2 saasteainete heite- ja näitaja nr 2; I lisa ülekanderegistri tabeli 2 näitaja nr 1, määruse II lisas I lisa tabelis 2 loetletud saasteaine näitaja nr 3 kogus, mis on väljutatud õhku, vette ja pinnasesse, andmepunkt 28 ESRS E3-1 I lisa tabeli 2 näitaja Vee- ja mereressursid, nr 7 andmepunkt 9 ESRS E3-1 I lisa tabeli 2 näitaja Eripoliitika, nr 8 andmepunkt 13 ESRS E3-1 I lisa tabeli 2 näitaja Kestlikud ookeanid ja nr 12 mered andmepunkt 14 ESRS E3-4 I lisa tabeli 2 näitaja Ringlussevõetud ja nr 6.2 taaskasutatud vee üldkogus, andmepunkti 28 alapunkt c ESRS E3-4 I lisa tabeli 2 näitaja Vee kogutarbimine nr 6.1 (m³) oma tegevuse puhastulu kohta andmepunkt 29 ESRS 2 – IRO 1 – E4 I lisa tabeli 1 näitaja andmepunkti 16 nr 7 alapunkti a alapunkt i ESRS 2 – IRO 1 – E4 I lisa tabeli 2 näitaja andmepunkti 16 nr 10 alapunkt b ESRS 2 – IRO 1 – E4 I lisa tabeli 2 näitaja andmepunkti 16 nr 14 alapunkt c 60 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide ESRS E4-2 I lisa tabeli 2 näitaja Kestlikud nr 11 maaga/põllumajandus ega seotud tavad või poliitika andmepunkti 24 alapunkt b ESRS E4-2 I lisa tabeli 2 näitaja Kestlikud nr 12 ookeanide/meredeg a seotud tavad või poliitika andmepunkti 24 alapunkt c ESRS E4-2 I lisa tabeli 2 näitaja Raadamisega seotud nr 15 poliitika, andmepunkti 24 alapunkt d ESRS E5-5 I lisa tabeli 2 näitaja Ringlusse võtmata nr 13 jäätmed, andmepunkti 37 alapunkt d ESRS E5-5 I lisa tabeli 1 näitaja Ohtlikud ja nr 9 radioaktiivsed jäätmed, andmepunkt 39 ESRS 2- SBM3 - S1 I lisa tabeli 3 näitaja Sunniviisilise töö nr 13 juhtumite oht, andmepunkti 14 alapunkt f ESRS 2- SBM3 - S1 I lisa tabeli 3 näitaja Lapstööjõu nr 12 kasutamise juhtumite oht andmepunkti 14 alapunkt g ESRS S1-1 I lisa tabeli 3 näitaja Inimõigustealased nr 9 ja tabeli 1 poliitilised kohustused näitaja nr 11 andmepunkt 20 ESRS S1-1 Delegeeritud Hoolsuskohustuse määruse poliitika küsimustes, (EL) 2020/1816 mida käsitletakse II lisa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide s nr 1–8; andmepunkt 21 ESRS S1-1 I lisa tabeli 3 näitaja inimkaubanduse nr 11 tõkestamise 61 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide protsessid ja meetmed andmepunkt 22 ESRS S1-1 I lisa tabeli 3 näitaja tööõnnetuste nr 1 ennetamise poliitika või juhtimissüsteem, andmepunkt 23 ESRS S1-3 I lisa tabeli 3 näitaja kaebuste käsitlemise nr 5 mehhanismid, andmepunkti 32 alapunkt c ESRS S1-14 I lisa tabeli 3 näitaja Delegeeritud Surmajuhtumite arv nr 2 määruse ning tööõnnetuste arv (EL) 2020/1816 ja määr, II lisa andmepunkti 88 alapunktid b ja c ESRS S1-14 I lisa tabeli 3 näitaja Vigastuste, õnnetuste, nr 3 surmajuhtumite või haiguste tõttu kaotatud päevade arv andmepunkti 88 alapunkt e ESRS S1-16 I lisa tabeli 1 näitaja Delegeeritud Korrigeerimata nr 12 määruse sooline palgalõhe (EL) 2020/1816 andmepunkti 97 II lisa alapunkt a ESRS S1-16 I lisa tabeli 3 näitaja Liiga suur nr 8 tegevjuhi palga suhtarv andmepunkti 97 alapunkt b ESRS S1-17 I lisa tabeli 3 näitaja Diskrimineerimisjuhtu nr 7 mid, andmepunkti 103 alapunkt a ESRS S1-17 I lisa tabeli 1 näitaja Delegeeritud nr 10 ja tabeli 3 määruse (EL) ÜRO äritegevuse ja näitaja nr 14 2020/1816 II lisa; inimõiguste delegeeritud määruse (EL) juhtpõhimõtete ning 2020/1818 OECD suuniste artikli 12 lõige 1 mittejärgimine andmepunkti 104 alapunkt a ESRS 2 -–SBM3 – S2 I lisa tabeli 3 Märkimisväärne oht, et näitajad nr 12 ja 13 väärtusahelas kasutatakse 62 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide lapstööjõudu või sunniviisilist tööd, andmepunkti 11 alapunkt b ESRS S2-1 I lisa tabeli 3 näitaja Inimõigustealased nr 9 ja tabeli 1 poliitilised kohustused näitaja nr 11 andmepunkt 17 ESRS S2-1 I lisa tabeli 3 näitajad nr 11 ja 4 Väärtusahela töötajatega seotud poliitika andmepunkt 18 ESRS S2-1 I lisa tabeli 1 näitaja Delegeeritud nr 10 määruse (EL) ÜRO äritegevuse ja 2020/1816 II lisa; inimõiguste delegeeritud määruse (EL) juhtpõhimõtete ning 2020/1818 OECD suuniste artikli 12 lõige 1 mittejärgimine andmepunkt 19 ESRS S2-1 Delegeeritud Hoolsuskohustuse määruse poliitika küsimustes, (EL) 2020/1816 mida käsitletakse II lisa Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonide s nr 1–8; andmepunkt 19 ESRS S2-4 I lisa tabeli 3 näitaja Inimõigustega nr 14 seotud küsimused ja intsidendid, mis on seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega andmepunkt 36 ESRS S3-1 I lisa tabeli 3 näitaja Inimõigustealased nr 9 ja tabeli 1 poliitilised näitaja nr 11 kohustused, andmepunkt 16 ESRS S3-1 I lisa tabeli 1 näitaja Delegeeritud ÜRO äritegevuse ja nr 10 määruse (EL) inimõiguste 2020/1816 II lisa; juhtpõhimõtete, ILO delegeeritud määruse (EL) põhimõtete ja OECD 2020/1818 suuniste artikli 12 lõige 1 mittejärgimine andmepunkt 17 63 Avalikustamisnõue SFDR- 3. samba24 Võrdlusaluste Euroopa ja sellega seotud määruse23 viide viide määruse25 kliimamääruse 26 andmepunkt viide viide ESRS S3-4 I lisa tabeli 3 näitaja Inimõiguste nr 14 küsimused ja juhtumid, andmepunkt 36 ESRS S4-1 I lisa tabeli 3 näitaja Tarbijate ja nr 9 ja tabeli 1 lõppkasutajatega näitaja nr 11 seotud poliitika, andmepunkt 16 ESRS S4-1 I lisa tabeli 1 näitaja Delegeeritud ÜRO äritegevuse ja nr 10 määruse (EL) inimõiguste 2020/1816 II lisa; juhtpõhimõtete ja delegeeritud määruse (EL) OECD suuniste 2020/1818 mittejärgimine artikli 12 lõige 1 andmepunkt 17 ESRS S4-4 I lisa tabeli 3 näitaja Inimõiguste nr 14 küsimused ja juhtumid, andmepunkt 35 ESRS G1-1 I lisa tabeli 3 näitaja ÜRO nr 15 korruptsioonivastane konventsioon, andmepunkti 10 alapunkt b ESRS G1-1 I lisa tabeli 3 näitaja Rikkumisest teatajate nr 6 kaitse andmepunkti 10 alapunkt d ESRS G1-4 I lisa tabeli 3 näitaja Delegeeritud Korruptsiooni- ja nr 17 määruse altkäemaksuvastaste (EL) 2020/1816 seaduste rikkumise II lisa eest määratavad trahvid, andmepunkti 24 alapunkt a ESRS G1-4 I lisa tabeli 3 näitaja Korruptsiooni- ja nr 16 altkäemaksuvast ase võitluse standardid andmepunkti 24 alapunkt b C liide. Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 64 See liide on standardi ESRS 2 lahutamatu osa ja tal on sama õiguslik jõud nagu standardi muudel osadel. Järgmises tabelis on esitatud teemapõhiste ESRSide nõuded, mida tuleb standardis ESRS 2 esitatud avalikustamisnõuete alusel teabe esitamisel arvesse võtta. ESRS 2 avalikustamisnõue Seotud ESRSi andmepunkt GOV-1. Haldus-, juht- ja ESRS G1. Äriline käitumine (andmepunkt 5) järelevalveorganite roll GOV-3. Kestlikkusalase ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunkt 13) tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse SBM-2. Sidusrühmade huvid ja ESRS S1. Oma töötajaskond (andmepunkt 12) seisukohad ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (andmepunkt 9) ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (andmepunkt 7) ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (andmepunkt 8); SBM-3. Olulised mõjud, riskid ja ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunktid 18 ja 19) võimalused ning nende seosed ESRS E4. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid strateegia ja ärimudeliga (andmepunkt 16) ESRS S1. Oma töötajaskond (andmepunktid 13–16) ESRS S2. Töötajad väärtusahelas (andmepunktid 13–16) ESRS S3. Mõjutatud kogukonnad (andmepunktid 8–11) ESRS S4. Tarbijad ja lõppkasutajad (andmepunktid 9–12); IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ESRS E1. Kliimamuutus (andmepunktid 20 ja 21) ja võimaluste kindlakstegemise ESRS E2. Reostus (andmepunkt 11) ja hindamise protsesside ESRS E3. Vee- ja mereressursid (andmepunkt 8) kirjeldus ESRS E4. Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid (andmepunktid 17–19) ESRS E5. Ressursikasutus ja ringmajandus (andmepunkt 11) ESRS G1. Äriline käitumine (andmepunkt 6) ESRS E1 KLIIMAMUUTUS Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse Strateegia o Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 65  o Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus o Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide o Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega o Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine o Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju A liide. Kohaldamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus o Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide o Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega o Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine o Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruannete kasutajatel saada ülevaade järgmisest: (a) kuidas ettevõtja mõjutab kliimamuutusi, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) ettevõtja varasemad, praegused ja tulevased leevendamispüüdlused kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni; (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning aidata kaasa globaalse soojenemise piiramisele 1,5 °C-ni; (d) mis tahes muud ettevõtja võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (e) kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (f) kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 66 2. Standardi avalikustamisnõuetes võetakse arvesse asjaomaste ELi õigusaktide ja eeskirjade nõudeid (st ELi kliimaseadus,30 kliimaülemineku võrdlusaluste standardite määrus,31 jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus,32 ELi taksonoomia33 ja EBA 3. samba avalikustamisnõuded34). 3. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. See hõlmab ka energiaga seotud küsimusi niivõrd, kuivõrd need on kliimamuutuste seisukohast olulised. 4. Kliimamuutuste leevendamine on seotud ettevõtja üldiste püüdlustega piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tasemeni, mis ületab industriaalühiskonna eelset taset 1,5 °C võrra, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on muu hulgas seotud seitsme kasvuhoonegaasiga (KHG): süsinikdioksiid (CO 2), metaan (CH4), dilämmastikoksiidiga (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsinikud (PCF), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). See hõlmab ka avalikustamisnõudeid selle kohta, kuidas ettevõtja käsitleb KHG heidet ja sellega seotud üleminekuriske. 5. Kliimamuutustega kohanemine on seotud ettevõtja kohanemisega tegelike ja eeldatavate kliimamuutustega. 6. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid seoses kliimaga seotud ohtudega, mis võivad põhjustada ettevõtja jaoks füüsilisi kliimariske, ja tema kohanemislahendustega nende riskide vähendamiseks. See hõlmab ka üleminekuriske, mis tulenevad vajalikust kohanemisest kliimaga seotud ohtudega. 7. Energeetikaga seotud avalikustamisnõuded hõlmavad kõiki energia tootmise ja tarbimise liike. Seosed teiste ESRSidega 8. Osoonikihti kahandavad ained (OKA), lämmastikoksiidid (NO X) ja vääveloksiidid (SOX) on seotud kliimamuutustega nagu teisedki õhku eralduvad saasteained, kuid nende suhtes kohaldatakse ESRS E2 aruandlusnõudeid. 9. Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tuleneda võivat mõju inimestele käsitletakse standardites ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. 10. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine on tihedalt seotud teemadega, mida käsitletakse eelkõige standardis ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ning ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. Mis puudutab vett ja nagu on näidatud AR 11 kliimaga seotud ohtude tabelis, siis käesolevas standardis käsitletakse vee ja ookeaniga seotud ohtudest tulenevaid akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske. Elurikkuse kadumist ja ökosüsteemide degradeerumist, mida võivad põhjustada kliimamuutused, käsitletakse standardis ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. 11. Käesolevat standardit tuleks lugeda ja kohaldada koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Avalikustamisnõuded 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). 31 Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13). 34 Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1). 67 ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 12. Käesoleva andmepunkti nõudeid tuleks lugeda ja kohaldada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2: 2. peatükis „Ühingujuhtimine“, 3. peatükis „Strateegia “ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse kestlikkusaruandes koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta ettevõtjal on kooskõlas ESRS 2 andmepunktiga 46 võimalus esitada avalikustatav teave koos selle temaatilise standardi muude avalikustamisega. Juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse 13. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete tasustamisel arvesse kliimaga seotud kaalutlusi, sh seda, kas nende tulemusi on hinnatud avalikustamisnõude E1-4 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide alusel, ning kliimakaalutlustega seotud tasu osakaalu jooksval perioodil, selgitades, millised need kliimakaalutlused on. Strateegia Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks 14. Ettevõtja avalikustab oma üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks35. 15. Avalikustamisnõude eesmärk on saada ülevaade ettevõtja varasematest, praegustest ja tulevastest leevendamispüüdlustest tagamaks, et tema strateegia ja ärimudel on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning ettevõtja kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega. 16. Andmepunktiga 14 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) selgitus selle kohta, kuidas ettevõtja eesmärgid vastavad eesmärgile piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega; (b) seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-3) selgitus kindlaks tehtud CO2 heite vähendamise hoobade ja kavandatud põhimeetmete kohta, sh ettevõtja toote- ja teenuseportfelli muutused ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tema enda tegevuses või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; (c) seoses kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudes E1–3) ettevõtja üleminekukava rakendamist toetavate investeeringute ja rahastamise selgitus ja kvantifitseerimine koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; (d) ettevõtja põhilistest varadest ja toodetest tulenevate võimalike tulevaste KHG heitkoguste kvalitatiivne hindamine. See hõlmab selgitust selle kohta, kas ja kuidas need heitkogused võivad ohustada ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärkide 35 See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 2. 68  saavutamist ja põhjustada üleminekuriski, ning vajaduse korral selgitust ettevõtja kavade kohta oma KHG heite ja energiamahukate varade ja toodete haldamiseks; (e) ettevõtjate puhul, kelle majandustegevus on hõlmatud taksonoomiamääruse alusel kliimamuutustega kohanemist või nende leevendamist käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitus mis tahes eesmärgi või kavade kohta (kapitalikulud, kapitalikulude kavad, tegevuskulud), millega ettevõtja kavatseb oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud, tegevuskulud) vastavusse viia komisjoni delegeeritud määruses 2021/213936 sätestatud eesmärkidega; (f) vajaduse korral avalikustatakse ka olulised kapitalikulude summad, mis on aruandeaasta jooksul investeeritud seoses söe, nafta ja gaasiga seotud majandustegevusega37; (g) teave selle kohta, kas ettevõtja on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte38; (h) selgitus selle kohta, kuidas üleminekukava on integreeritud ettevõtja üldisesse äristrateegiasse ja finantsplaneerimisse ning on sellega kooskõlas; (i) kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud ja (j) selgitus ettevõtja edusammude kohta üleminekukava rakendamisel. 17. Kui ettevõtja ei ole üleminekukava kehtestanud, märgib ta, kas ta võtab üleminekukava vastu ja millal. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga 18. Ettevõtja selgitab iga kindlaks tehtud kliimaga seotud riski puhul, kas ta peab riski kliimaga seotud füüsiliseks riskiks või kliimaga seotud üleminekuriskiks. 19. Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kirjeldus sisaldab järgmist: (a) vastupanuvõime analüüsi ulatus; (b) kuidas ja millal vastupidavusanalüüs on tehtud, sh kliima stsenaariumianalüüsi kasutamine, nagu on osutatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 ja sellega seotud kohaldamisnõude punktides, ja (c) vastupidavusanalüüsi tulemused, sh stsenaariumianalüüsi kasutamise tulemused. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine 36 Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1). 37 Arvesse võetud kapitalikulude summad on seotud järgmiste NACE koodidega: (a) B.05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, B.06 Toornafta ja maagaasi tootmine (piiratud toornaftaga), B.09.1 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (ainult toornafta), (b) C.19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine, (c) D.35.1 Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus, (d) D.35.3 Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (ainult söe- ja naftaküttel elektri ja/või soojuse tootmine), (e) G.46.71 Tahke-, vedel- ja gaaskütuste jms toodete (ainult tahke- ja vedelkütuste) hulgimüük. Gaasiga seotud tegevusalade puhul hõlmab NACE koodi määratlus tegevusi, mille otsene KHG heide on suurem kui 270 gCO2/KWh. 38 Avalikustamisnõue on lisatud kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk) ja on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 12 lõike 1 punktidega d–g ning artikli 12 lõikega 2. 69 Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 20. Ettevõtja kirjeldab kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesse. Kirjeldus sisaldab ettevõtja protsessi seoses järgmisega: (a) mõju kliimamuutustele, eelkõige ettevõtja KHG heitele (nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-6); (b) kliimaga seotud füüsilised riskid ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: i. kliimaga seotud ohtude kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt suure heitega kliimastsenaariume, ja ii. hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud kliimaga seotud ohtudele ja nende suhtes tundlikud, tekitades ettevõtjale suuri füüsilisi riske. (c) kliimaga seotud üleminekuriske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: i. kliimaga seotud üleminekusündmuste kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, ja ii. hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud nendele kliimaga seotud üleminekusündmustele, tekitades ettevõtjale suuri üleminekuriske või võimalusi. 21. Andmepunkti 20 alapunktide b ja c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi, sh erinevaid kliimastsenaariume, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi riske ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika 22. Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks. 23. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja rakendab poliitikat, mis käsitleb kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. 24. Andmepunktis 22 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks (vt standardiga ESRS 2 seotud poliitika MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“). 25. Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi: (a) kliimamuutuste leevendamine, (b) kliimamuutustega kohanemine, (c) energiatõhusus, (d) taastuvenergia kasutuselevõtt ja (e) muu. Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid 70 1. Ettevõtja avalikustab kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. 2. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kliimaga seotud poliitika elluviimiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest ja eesmärkidest. 3. Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 meetmetes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 4. Lisaks ESRS 2 meetmetele MDR-A peab ettevõtja: (a) aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud peamiste meetmete loetlemisel esitama kliimamuutuste leevendamise meetmed süsikdioksiidi heite vähendamise hoobade kaupa, sh looduspõhised lahendused; (b) kliimamuutuste leevendamise meetmete tulemuste kirjeldamisel esitama teavet saavutatud ja eeldatava KHG heite vähendamise kohta ja (c) siduma võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: i. finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; ii. komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad ja iii. vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid 5. Ettevõtja avalikustab kliimaga seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud. 6. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise põhimõtete toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. 7. Andmepunktis 30 nõutud eesmärkide avalikustamine peab sisaldama standardi ESRS 2 eesmärkidega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. 8. Andmepunktis 30 nõutud avalikustamisega seoses avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid ja/või muud eesmärgid kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, kliimamuutustega kohanemine ning füüsiliste või üleminekuriskide leevendamine. 9. Kui ettevõtja on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid,39 kohaldatakse standardi ESRS 2 eesmärke MDR-T ja järgmisi eesmärke: (a) KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse absoluutväärtusena (kas tonnides CO2 ekvivalendina või protsendina võrdlusaasta heitest) ja, kui seda peetakse 39 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 4 („Investeeringud äriühingutesse, kes ei ole ellu viinud CO2 heite vähendamise algatusi“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ning on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 6. 71  asjakohaseks, heitemahukust näitava väärtusena; (b) KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite kohta, kas eraldi või koondatult. Ettevõtja täpsustab kasvuhoonegaaside heite vähendamise koondatud eesmärkide puhul, milliseid kasvuhoonegaaside heite valdkondi (1., 2. ja/või 3.) eesmärk hõlmab, iga vastava kasvuhoonegaaside heite valdkonnaga seotud osa ja millised kasvuhoonegaasid on hõlmatud. Ettevõtja selgitab, kuidas on tagatud nende eesmärkide kooskõla KHG inventuuri piiridega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-6). KHG heite vähendamise eesmärgid esitatakse brutoarvestuses, st ettevõtja ei võta KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamise vahendina arvesse KHG sidumist, CO2 arvestusühikuid ega välditud heidet; (c) ettevõtja avalikustab oma jooksva võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse ning ajakohastab alates 2030. aastast oma KHG heite vähendamise eesmärkide võrdlusaastat iga viie aasta järel. Ettevõtja võib avalikustada oma eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud, tingimusel et see teave on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega; (d) KHG heite vähendamise eesmärgid hõlmavad vähemalt 2030. aasta ja võimaluse korral 2050. aasta eesmärke. Alates 2030. aastast kehtestatakse eesmärgid iga viie aasta järel; (e) ettevõtja märgib, kas KHG heite vähendamise eesmärgid on teaduspõhised ja sobivad eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga. Ettevõtja märgib, millist raamistikku ja metoodikat on nende eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud, sh seda, kas need on tuletatud sektori CO2 heite vähendamise suundumuse alusel ning millised on aluseks olevad kliima- ja poliitilised stsenaariumid ning kas eesmärgid on läbinud väliskontrolli. Osana kriitilise tähtsusega eeldustest KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas ta on võtnud arvesse tulevasi suundumusi (nt müügimahu muutused, klientide eelistuste ja nõudluse muutumine, regulatiivsed tegurid ja uued tehnoloogiad) ning kuidas need võivad mõjutada nii tema KHG heidet kui ka heitkoguste vähendamist, ja (f) ettevõtja kirjeldab eeldatavaid CO2 heite vähendamise hoobasid ja nende üldist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse (nt energia- või materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toote ja protsessi järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine või asendamine). Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus 10. Ettevõtja esitab teabe oma energiatarbimise ja energiaallikate jaotuse kohta. 11. Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja energia kogutarbimisest absoluutväärtusena, energiatõhususe parandamisest, kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega ning taastuvenergia osakaalust tema üldises energiaallikate jaotuses. 12. Andmepunktis 35 nõutav avalikustamine hõlmab kogu ettevõtja enda tegevusega seotud energiatarbimist megavatt-tundides järgmiselt: (a) fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine 40; (b) tuumaenergiaallikatest toodetud energia kogutarbimine; (c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine järgmise jaotuse alusel: i. kütusetarbimine taastuvatest energiaallikatest, sh boimass (mis hõlmab ka 40 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. Jaotus on aluseks põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavale näitajale, mis on esitatud sama lisa tabelis 2 näitajana nr 5 („Energiatarbimise jaotus taastumatute energiaallikate liikide kaupa“). 72  bioloogiaist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid), boikütused, boigaas, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik 41 jne; ii. taastuvatest allikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- ja jahutusenergia tarbimine ja iii. muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine. 13. Ettevõtja, kes tegutseb suure kliimamõjuga sektorites,42 jaotab täiendavalt oma fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimise järgmiselt: (a) kütusetarbimine: süsi ja söetooted; (b) kütusetarbimine: toornafta ja naftasaadused; (c) kütusetarbimine: maagaas; (d) kütusetarbimine muudest fossiilsetest allikatest; (e) fossiilsetest allikatest toodetud ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru või jahutuse tarbimine; 14. Lisaks peab ettevõtja vajaduse korral avalikustama eraldi jaotusena oma taastumatu energia ja taastuvenergia tootmise megavatt-tundides43. Energiamahukus netotulu alusel44 15. Ettevõtja esitab teabe energiamahukuse kohta (energia kogutarbimine netotulu kohta) seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites. 16. Andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse avalikustamine põhineb üksnes energia kogutarbimisel ja puhastulul seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites. 17. Ettevõtja täpsustab suure kliimamõjuga sektorid, mida kasutatakse andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse kindlaksmääramiseks. 18. Ettevõtja avalikustab suure kliimamõjuga sektorites toimuvast tegevusest saadud puhastulu summa võrdluse asjaomase finantsaruannete kirje või lisadega (nimetaja andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse arvutamisel). Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide 19. Ettevõtja avalikustab CO2 ekvivalenttonnides45: 41 Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks. 42 Suure kliimamõjuga sektorid on loetletud NACE jagudes A-H ja L (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288). 43 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 44 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 6 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 45 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajatena nr 1 ja 2 („Kasvuhoonegaaside heide“ ja „CO2 jalajälg“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku 73  (a) KHG koguheite 1. valdkonnas; (b) KHG koguheite 2. valdkonnas; (c) KHG koguheite 3. valdkonnas; ja (d) KHG heide kokku. 20. Andmepunktis 44 sätestatud avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: (a) andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate ettevõtja otsesest mõjust kliimamuutustele ja heitkogustega kauplemise süsteemidega reguleeritud KHG koguheite osakaalust; (b) andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate kaudsest mõjust, mida avaldab kliimamuutustele ettevõtja tarbitud energia, olenemata sellest, kas see on ostetud või omandatud väljastpoolt; (c) andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate KHG heitest, mis tekib ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides väljaspool tema 1. ja 2. valdkonna KHG heidet. Paljude ettevõtjate jaoks võib 3. valdkonna KHG heide olla KHG inventuuri peamine osa ja ettevõtja üleminekuriskide oluline mõjutaja; (d) andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheide annab üldise ülevaate ettevõtja KHG heitest ja sellest, kas see tekib tema enda tegevusest või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Selle teabe avalikustamine on eeltingimus, et mõõta edusamme KHG heite vähendamisel kooskõlas ettevõtja kliimaalaste eesmärkide ja ELi poliitikaeesmärkidega. Käesoleva avalikustamisnõudega ette nähtud teavet on vaja ka selleks, et mõista ettevõtja kliimaga seotud üleminekuriske. 21. Kui ettevõtja avalikustab andmepunktiga 44 nõutava teabe KHG heite kohta, viitab ta standardi ESRS 1 andmepunktidele 62–67. Põhimõtteliselt ei piirdu andmed ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja järgnevatesse etappi kuuluvate sidus- või ühisettevõtete kasvuhoonegaaside heite kohta (ESRS 1 andmepunkt 67) omatava osaga omakapitalist. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete puhul, mis on ühiskokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu, (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad), lisab ettevõtja kasvuhoonegaaside heitkogused vastavalt sellele, kui suur on tema kontroll tegevuse üle. 22. Kui aruandva ettevõtja ja selle väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide määratluses tehakse olulisi muudatusi, avalikustab ettevõtja need muudatused ja selgitab nende mõju enda aruannetes esitatud KHG heite aastatevahelisele võrreldavusele (st mõju jooksva ja eelmise aruandeperioodi KHG heite võrreldavusele). 23. Andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: (a) KHG koguheide 1. valdkonnas CO2 ekvivalenttonnides ja (b) reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemide alla kuuluva 1. valdkonna KHG heite osakaal. 24. Andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: (a) asukohapõhine 2. valdkonna KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides ja (b) turupõhine 2. valdkonna KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides. 25. 1 ja 2. valdkonna heite puhul, mis on avalikustatud vastavalt andmepunkti 44 võrdlusaluste määrus) artikli 5 lõikega 1, artikliga 6 ja artikli 8 lõikega 1. 74  alapunktidele a ja b, esitab ettevõtja teabe heitkoguste kohta järgmise jaotuse alusel: (a) konsolideeritud kontsern (ema- ja tütarettevõtjad) ja (b) investeerimisobjektid, nt sidusettevõtted, ühisettevõtted või konsolideerimata tütarettevõtjad, mis ei ole konsolideeritud kontserni finantsaruannetes täielikult konsolideeritud, samuti lepingupõhised kokkulepped, mis on ühised kokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad) ja mille tegevust ettevõtja kontrollib. 26. Andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab KHG heidet CO2 ekvivalenttonnides igast 3. valdkonna olulisest kategooriast (st iga 3. valdkonna kategooria, mis on ettevõtja jaoks prioriteete). 27. Andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheite avalikustamine on andmepunkti 44 alapunktides a–c nõutud 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite summa. KHG koguheide avalikustatakse eraldi, eristades järgmist: (a) aluseks olevast 2. valdkonna KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse asukohapõhise meetodi abil, ja (b) aluseks olevast 2. valdkonna KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse turupõhise meetodi abil. KHG heitemahukus netotulu alusel46 28. Ettevõtja avalikustab oma KHG heitemahukuse (KHG koguheide puhastulu kohta). 29. Andmepunktis 53 nõutud KHG heitemahukuse avalikustamisel esitatakse KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides (nagu on nõutud andmepunkti 44 alapunktis d) netotulu kohta. 30. Ettevõtja avalikustab netotulusummade (nimetaja andmepunktis 53 nõutud kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamisel) võrdluse finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega. Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega 31. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) KHG sidumine ja säilitamine CO2 ekvivalenttonnides, mis tuleneb projektidest, mille ta võib olla enda tegevuses välja töötanud või millele oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides kaasa aidanud, ja (b) vähendatud või seotud KHG heitkoguste summa, mis tuleneb väljaspool ettevõtja väärtusahelat ellu viidud kliimamuutuste leevendamise projektidest, mida ta on rahastanud või kavatseb ahastada CO 2 arvestusühikute ostmise kaudu. 32. Avalikustamisnõude eesmärk on: (a) anda ülevaade ettevõtja meetmetest kasvuhoonegaaside lõplikuks eemaldamiseks atmosfäärist või selle eemaldamise aktiivseks toetamiseks, et potentsiaalselt saavutada nullnetoeesmärgid (nagu on märgitud andmepunktis 60); 46 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 3 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 8 lõikega 1. 75  (b) anda ülevaade sellest, millises ulatuses ja millise kvaliteediga on ettevõtja ostnud või kavatseb vabatahtlikult osta turult CO2 arvestusühikuid, millega saab potentsiaalselt toetada oma kasvuhoonegaaside heite neutraalsuse väiteid (nagu on märgitud andmepunktis 61). 33. Teave KHG sidumise ja säilitamise kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis a, hõlmab vajaduse korral järgmist: (a) KHG sidumise ja säilitamise üldkogus CO2 ekvivalenttonnides, mis avalikustatakse jaotatuna ja eraldi ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ning sidumis tegevuste kaupa liigitatuna, ja (b) ettevõtja kasutatavad arvutuslikud eeldused, metoodikad ja raamistikud. 34. Teave CO2 arvestusühikute kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis b, hõlmab vajaduse korral järgmist: (a) ettevõtja väärtusahelast välja jäävate CO2 arvestusühikute kogusumma CO2 ekvivalenttonnides, mida on kontrollitud tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel ja mis on aruandeperioodil tühistatud, ja (b) ettevõtja väärtusahelast välja jäävate CO2 arvestusühikute kogusumma (CO2 ekvivalenttonnides), mis kavatsetakse tulevikus tühistada, ja teave selle kohta, kas need põhinevad olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel. 35. Kui ettevõtja avalikustab lisaks KHG koguheite vähendamise eesmärkidele (nagu nõutakse avalikustamisnõude E1-4 andmepunktis 30) KHG nullnetoheite eesmärgi, selgitab ta kohaldamisala, kohaldatud meetodeid ja raamistikke ning seda, kuidas kavatsetakse KHG jääkheide (pärast KHG heite vähendamist ligikaudu 90–95 % võrra koos võimalusega teha põhjendatud sektoripõhiseid erinevusi kooskõlas tunnustatud sektoripõhise CO 2 heite vähendamise suundumusega) neutraliseerida nt KHG sidumisega ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. 36. Kui ettevõtja võib olla avalikustanud väiteid KHG heite neutraalsuse kohta, mis hõlmab CO2 arvestusühikute kasutamist, selgitab ta järgmist: (a) kas ja kuidas on nendele väidetele lisatud KHG heite vähendamise eesmärgid, nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-4; (b) kas ja kuidas need väited ja süsinikdioksiidil arvestusühikutele tuginemine ei takista ega vähenda tema KHG heite vähendamise eesmärkide47 või vajaduse korral netonullheite eesmärgi saavutamist ja (c) kasutatud CO2 arvestusühikute usaldusväärsus ja terviklikkus, sh viidates tunnustatud kvaliteedistandarditele. Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine 37. Ettevõtja avalikustab, kas ta kohaldab ettevõttesiseseid CO2 heite maksustamise kavasid, ja kui kohaldab, siis kuidas need toetavad tema otsuste tegemist ning kliimaga seotud poliitika ja eesmärkide rakendamist. 38. Andmepunktis 62 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) ettevõttesisese CO2 heite maksustamise kava liik, näiteks varihinnad, mida kohaldatakse kapitalikulude või teadus- ja arendustegevuse investeerimisotsuste tegemisel, ettevõttesisesed CO2 tasud või vahendid; (b) CO2 heite maksustamise kavade konkreetne kohaldamisala (tegevusalad, geograafilised piirkonnad, üksused jne); 47 See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1. 76  (c) CO2 hinnad, mida kohaldatakse vastavalt kava liigile, ja hindade kindlaksmääramise kriitilised eeldused, sh kohaldatavate CO 2 hindade allikas ja miks neid peetakse valitud kasutuse jaoks asjakohaseks. Ettevõtja võib avalikustada CO 2 hindade arvutamise metoodika, sh selle, mil määral on need kehtestatud teaduslike suuniste alusel ja kuidas nende edasine areng on seotud teaduspõhiste CO 2 heite maksustamise trajektooridega, ja (d) jooksva aasta ligikaudsed KHG koguheite mahud 1., 2. ja vajadusel 3. valdkonna kohta nende süsteemidega hõlmatud CO2 ekvivalenttonnides ning nende osakaal ettevõtja KHG koguheites igas vastavas valdkonnas. Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju 39. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) oluliste füüsiliste riskide prognoositava finantsmõju; (b) oluliste üleminekuriskide prognoositava finantsmõju ja (c) oluliste kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaal. 40. Andmepunktis 64 nõutav teave täiendab praegust finantsmõju käsitlevat teavet, mida nõutakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga d. Selle avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: (a) olulistest füüsilistest riskidest ja üleminekuriskidest tulenev prognoositav finantsmõju – anda ülevaade sellest, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldavad) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kohaldamisnõuetes AR 10–AR 13 nõutud vastupidavusanalüüsi tegemiseks kasutatud stsenaariumianalüüsi tulemused peaksid olema aluseks olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest tuleneva prognoositava finantsmõju hindamisel; (b) potentsiaal kasutada olulisi kliimaga seotud võimalusi – võimaldada ülevaate andmist sellest, kuidas ettevõtja võib olulistest kliimaga seotud võimalustest saada majanduslikku kasu. See avalikustamine täiendab peamisi tulemusnäitajaid, mis avalikustatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178. 41. Andmepunkti 64 alapunktis a nõutud olulistest füüsilistest riskidest tuleneva prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmab järgmist48: (a) olulisele füüsilisele riskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) varadest lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutustega kohanemise meetmete arvessevõtmist; nende varade rahalised summad on jaotatud akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel49; (b) olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutustega kohanemise meetmetega; (c) olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht 50 ja (d) olulisele füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 42. Andmepunkti 64 alapunktis b nõutud teave olulisest üleminekuriskist tuleneva prognoositava finantsmõju kohta hõlmab järgmist: 48 See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus). 49 Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). 50 Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). 77  (a) olulisele üleminekuriskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutuste leevendamise meetmete arvessevõtmist; (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutuste leevendamise meetmetega; (c) ettevõtja kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa51; (d) kohustised, mida võib olla vaja kajastada finantsaruannetes lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (e) olulisele üleminekuriskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh vajaduse korral puhastulu, mis on saadud ettevõtja söe, nafta ja gaasiga seotud valdkondades tegutsevatelt klientidelt. 43. Ettevõtja avalikustab võrdlused finantsaruannete asjaomaste kirjete või lisadega järgmise puhul: (a) olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud andmepunktis 66); (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade, kohustiste ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud andmepunktis 67). 44. Kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaali avalikustamisel, mida nõutakse andmepunkti 64 alapunktis c, võtab ettevõtja arvesse järgmist52: (a) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetest tulenev eeldatav kulude kokkuhoid ja (b) võimalik turu suurus või eeldatavad muutused netotulus, mis tuleneb vähese CO 2 heitega toodetest ja teenustest või kohanemislahendustest, millele ettevõtjal on või võib olla juurdepääs. 45. Võimalustest tuleneva finantsmõju kvantifitseerimist ei nõuta, kui selline avalikustamine ei vasta standardi ESRS 1 B liites „Teabe kvalitatiivsed omadused“ esitatud kasuliku teabe kvalitatiivsetele omadustele. A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS E1 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama pädevus. Strateegia Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks AR 1. Üleminekukava on seotud ettevõtja jõupingutustega kliimamuutuste leevendamisel. Üleminekukava avalikustamisel peaks ettevõtja esitama kõrgetasemelise selgituse selle kohta, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit, et tagada kooskõla kestlikule majandusele üleminekuga ja globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või mõne ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ilma nimetatud temperatuuritõusu 51 Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus). 52 See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus). 78  taseme ületamiseta või piiratud ületamisega, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimaseadus), ning vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja vähendab oma seotust söe ning nafta ja gaasiga seotud tegevusega. AR 2. Kõigi sektorite avaliku poliitikaga ei ole veel kindlaks määratud valdkondlikke heitkoguste muutuste suundumusi. Seega tuleks andmepunkti 16 alapunkti a kohast avalikustamist üleminekukava kooskõla kohta eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni mõista ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi avalikustamisena. Andmepunkti 16 alapunkti a kohasel avalikustamisel võrreldakse andmeid 1,5 °C-ni liikumise suundumusega. See võrdlusalus peaks põhinema kas sektoripõhisel CO 2 heite vähendamise suundumusel, kui see on ettevõtja sektori puhul kättesaadav, või kogu majandust hõlmaval stsenaariumil, pidades silmas selle piiratust (st see on heite vähendamise sihtide lihtne ülekandmine riigi tasandilt ettevõtja tasandile). Selle kohaldamisnõude puhul tuleks arvesse võtta ka kohaldamisnõudeid AR 26 ja AR 27 ning nendega seotud sektoripõhiseid CO 2 heite vähendamise suundumusi. AR 3. Andmepunkti 16 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: (a) põhivaradega seotud kumulatiivseid tulevasi KHG heitkoguseid aruandeaastast kuni aastateni 2030 ja 2050 (CO2 ekvivalenttonnides). Seda hinnatakse 1. ja 2. valdkonna hinnangulise KHG heite summana aktiivsete ja kindlalt kavandatud põhivarade kasutusaja jooksul. Põhivarad on ettevõtja omandis või kontrolli all olevad varad ning need koosnevad olemasolevast ja kavandatavast varast (nt paiksed või teisaldatavad käitised, rajatised ja seadmed), mis tekitavad märkimisväärset otsest või energiaga seotud kaudset KHG heidet. Kindlalt kavandatud põhivarad on need, mille ettevõtja järgmise viie aasta jooksul väga tõenäoliselt kasutusele võtab. (b) kumulatiivsed tulevased KHG heitkogused, mis on seotud müüdud toodete otsese kasutusetapi KHG heitega (CO2 ekvivalenttonnides), mida hinnatakse toodete müügimahuna aruandeaastal korrutatuna hinnangulise otsese kasutusetapi KHG heitega toodete eeldatava kasutusaja jooksul. Seda nõuet kohaldatakse üksnes juhul, kui ettevõtja on tunnistanud 3. valdkonna kategooria „Müüdud toodete kasutamine“ oluliseks vastavalt avalikustamisnõude E1-6 andmepunktile 51, ja (c) selgitus kavade kohta, mille eesmärk on juhtida ettevõtja KHG heite mahukate ja energiamahukate varade ja toodete ümberkujundamist, kasutuselt kõrvaldamist või järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist. AR 4. Andmepunkti 16 alapunkti e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas peaks aja jooksul toimuma tema majandustegevuse vastavusse viimine komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 sätetega eesmärgiga toetada üleminekut kestlikule majandusele. Seejuures võtab ettevõtja arvesse peamisi tulemusnäitajaid, mis tuleb määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohaselt avalikustada (eelkõige taksonoomiaga kooskõlas olevad tulud ja kapitalikulud ning vajaduse korral kapitalikulude kavad). AR 5. Andmepunkti 16 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel märgib ettevõtja, kas ta on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte vastavalt väljajätmise kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaalaste võrdlusaluste standardite määrus) artikli 12 lõike 1 punktides d– g53 ja artikli 12 lõikes 254. 53 Kliimaalaste võrdlusaluste standardite määruse artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest välja kõik järgmised ettevõtted: a) ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või b) ettevõtted, kes saavad 10 % või rohkem oma tulust vedelkütuste uurimisest, ammutamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või c) ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust gaaskütuste uurimisest, ammutamisest, tootmisest või jaotamisest, või d) ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust elektritootmisest, mille puhul kasvuhoonegaaside heitemahukus on üle 100 g CO2 e/kWh.“ Artikli 12 lõikes 2 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest 79  Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 6. Andmepunkti 19 alapunkti a kohaselt nõutava vastupanuvõime analüüsi ulatust käsitleva teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, milline osa tema enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest ning millised olulised füüsilised riskid ja üleminekuriskid võidi analüüsist välja jätta. AR 7. Andmepunkti 19 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selle kohta, kuidas vastupanuvõime analüüs on tehtud, selgitab ettevõtja järgmist: (a) kriitilised eeldused selle kohta, kuidas üleminek vähese CO 2 heitega ja vastupanuvõimelisele majandusele mõjutab ümbritsevaid makromajanduslikke suundumusi, energiatarbimist ja energiaallikate jaotust ning tehnoloogia kasutuselevõtu eeldusi; (b) kohaldatud ajaperspektiivid ja nende kooskõla kliima- ja äristsenaariumidega, mida võetakse arvesse oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide kindlaksmääramisel (kohaldamisnõuded AR 11–AR 12) ja KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel (esitatud avalikustamisnõude E 1-4 kohaselt), ja (c) kuidas on võetud arvesse oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-9) ning leevendusmeetmete ja -ressursside (avalikustatud avalikustamisnõude E1-3 kohaselt) hinnangulist prognoositavat finantsmõju. AR 8. Andmepunkti 19 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel vastupanuvõime analüüsi tulemuste kohta selgitab ettevõtja järgmist: (a) vastupanuvõime analüüsi ebakindlad valdkonnad ning see, mil määral ettevõtja strateegia, investeerimisotsuste ning praeguste ja kavandatavate leevendusmeetmete määratluses võetakse arvesse riskile avatud varasid ja äritegevust; (b) ettevõtja võime oma ärimudelit lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis kliimamuutustega kohandada, näiteks pideva juurdepääsu tagamisega taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele, olemasolevate varade ümberpaigutamise, ajakohastamise või kasutuselt kõrvaldamisega, oma toodete ja teenuste portfelli muutmise ning tööjõu ümberõppega. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 9. Andmepunkti 20 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kliimamõjude kindlakstegemise ja hindamise kohta selgitab ettevõtja, kuidas ta on: (a) vaadanud läbi oma tegevuse ja kavad, et teha kindlaks tegelikud ja võimalikud tulevased KHG heite allikad ning vajaduse korral muud kliimaga seotud mõjude põhjustajad (nt musta süsiniku või troposfääri osooni heide või maakasutuse muutus) enda tegevuses ja kogu väärtusahelas, ja (b) hinnanud oma tegelikku ja võimalikku mõju kliimamuutustele (st oma KHG koguheidet). AR 10. Ettevõtja võib siduda andmepunkti 20 alapunkti a ja kohaldamisnõude AR 9 alusel kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaste hinnanguid käsitlevate eeskirjadega välja ettevõtted, kelle puhul nad või välised andmepakkujad leiavad, et need ettevõtted kahjustavad märkimisväärselt üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärki“. 54 See avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk). 80  avalikustatud teabe järgmiste avalikustamisnõuete alusel avalikustatud teabega: avalikustamisnõue E1-1, andmepunkti 16 alapunkt d tulevase KHG heite kohta; avalikustamisnõue E1-4 ja avalikustamisnõue E1-6. AR 11. Andmepunkti 20 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel füüsiliste riskide kindlakstegemise ja hindamise protsesside kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on: (a) kindlaks teinud kliimaga seotud ohud (vt tabel allpool) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ning kontrollinud, kas tema varad ja äritegevus võivad nende ohtudega kokku puutuda; (b) määratlenud lühikese, keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega; (c) hinnanud, mil määral võivad tema varad ja äritegevus kokku puutuda tuvastatud kliimaga seotud ohtudega ja olla nende suhtes tundlikud, võttes arvesse ohtude tõenäosust, ulatust ja kestust ning ettevõtja asukohale ja tarneahelatele omaseid georuumilisi koordinaate (näiteks ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus NUTS ELi territooriumil), ja (d) kuidas kliimaga seotud ohtude kindlakstegemisel ning kokkupuute ja tundlikkuse hindamisel võetakse arvesse suure heitega kliimastsenaariume, mis põhinevad näiteks valitsustevahelise kliimamuutuste eksperdirühma (IPCC) stsenaariumil SSP5–8.5 või nendel heitestsenaariumidel põhinevatel asjakohastel piirkondlikel kliimaprognoosidel või finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) suure füüsilise riskiga kliimastsenaariumidel nagu „Kasvuhoonemaailm“ või „Liiga vähe, liiga hilja“. Kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi üldnõuded on esitatud andmepunktides 18, 19, AR 13 ja AR 15. Kliimaga seotud ohtude liigitus (Allikas: komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139) Temperatuuriga seotud Tuulega seotud Veega seotud Tahke massiga seotud Kroonili Muutuv (õhu-, magevee-, Muutuvad tuulemustrid Muutuvad sademete mustrid Rannikuerosioon sed merevee-)temperatuur ja liigid (vihm, rahe, lumi/jää) Kuumastress Sademete hulga või veerežiimi Mulla muutlikkus degradeerumine Temperatuuri kõikumine Ookeanide hapestumine Mullaerosioon Igikeltsa sulamine Soolase vee sissetung Maavoole Meretaseme tõus Veestress Akuutn Kuumalaine Tsüklonid, orkaanid, Põud Laviin e taifuunid Külmalaine / pakane Tormid (sh lume-, tolmu- ja Suur sademete hulk (vihm, Maalihe liivatormid) rahe, lumi/jää) Metsapõleng Tornaado Üleujutus (rannik, jõed, Maapinna vihmatekkeline, põhjavesi) vajumine Liustikujärve kallaste murdumine AR 12. Andmepunkti 20 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel üleminekuriskide ja - võimaluste kindlakstegemise kohta selgitab ettevõtja, kas ja kuidas ta on: (a) kindlaks teinud üleminekusündmused (vt tabel allpool) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis ning kontrollinud, kas tema varad ja äritegevus võivad nende 81  sündmustega kokku puutuda. Üleminekuriskide ja -võimaluste korral võib pikaajalisena käsitatav hõlmata rohkem kui kümneaastast ajavahemikku ja olla kooskõlas kliimaga seotud avaliku poliitika eesmärkidega; (b) hinnanud, mil määral võivad tema varad ja äritegevus olla avatud kindlaks tehtud üleminekusündmustele ja nende suhtes tundlikud, võttes arvesse üleminekusündmuste tõenäosust, ulatust ja kestust; (c) andnud teavet üleminekusündmuste kindlakstegemise ja kokkupuute hindamise kohta kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi abil, võttes arvesse vähemalt stsenaariumi, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja kliimamuutuste piiramisega 1,5 °C-ni, tuginedes näiteks Rahvusvahelise Energiaagentuuri stsenaariumidele (nullheide 2050. aastaks, säästva arengu stsenaarium jne) või finantssüsteemi keskkonnahoidlikuks muutmise võrgustiku (NGFS) kliimastsenaariumidele. Kliimaga seotud stsenaariumide analüüsi üldnõuded on esitatud andmepunktides 18, 19, AR 13 ja AR 15 ja (d) teinud kindlaks varad ja äritegevuse, mis ei ole kooskõlas kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga või mille puhul on vaja teha märkimisväärseid jõupingutusi (näiteks märkimisväärsete tulevaste KHG heitkoguste tõttu või kokkusobimatuse tõttu taksonoomiaga kooskõlla viimise nõuetega vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2021/2139). Kliimaga seotud üleminekusündmuste näited (põhinevad TCFD klassifikatsioonil) Poliitika ja õigus Tehnoloogia Turg Maine KHG heitkoguste kõrgem hind Olemasolevate toodete ja Klientide käitumise Tarbijate eelistuste teenuste asendamine muutumine muutumine väiksema heitega valikutega Rangemad Ebaõnnestunud investeeringud Turusignaalide ebakindlus Sektori heitearuandluskohustused uutesse tehnoloogiatesse häbimärgistamine Olemasolevate toodete ja Väiksema heitega tehnoloogiale Tooraine hinna tõus Sidusrühmade- teenustega seotud volitused ja ülemineku kulud poolne teravam reguleerimine probleemitõstatus Olemasolevate toomisprotsessidega Sidusrühmade seotud volitused ja reguleerimine negatiivne tagasiside Kokkupuude kohtuvaidlustega Kliimaga seotud stsenaariumianalüüs AR 13. Andmepunktide 19, 20, 21, AR 10 ja AR 11 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud ja oma olukorrast lähtuvat stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh: (a) milliseid stsenaariume kasutati, nende allikad ja vastavus tipptasemel teadusele; (b) kasutatud narratiivid, ajavahemikud ja näitajad koos aruteluga selle üle, miks ettevõtja usub, et kasutatud stsenaariumide valik hõlmab usutavaid riske ja ebakindlust; (c) iga stsenaariumi puhul arvesse võetud peamised jõud ja mõjurid ning põhjused, miks 82  need on ettevõtja jaoks olulised, nt poliitika puhul kasutatud eeldused, makromajanduslikud suundumused, energiakasutus ja energiaallikate jaotus ning tehnoloogilised eeldused, ja (d) stsenaariumide peamised sisendid ja piirangud, sealhulgas nende üksikasjalikkuse tase (nt kas kliimaga seotud füüsiliste riskide analüüs põhineb ettevõtja asukohale omastel georuumilistel koordinaatidel või riigi või piirkonna tasandi andmetel). AR 14. Stsenaariumianalüüsi tegemisel võib ettevõtja võtta arvesse järgmisi suuniseid: TCFD tehniline lisa, mis käsitleb stsenaariumianalüüsi kasutamist kliimaga seotud riskide ja võimaluste avalikustamisel (2017); TCFD stsenaariumianalüüsi suunised mittefinantsettevõtetele (2020); ISO 14091:2021 „Adaptation to climate change — Guidelines on vulnerability, impacts and risk assessment“ (Kliimamuutustega kohanemine – suunised haavatavuse, mõju ja riskihindamise kohta“); muud sektori tunnustatud standardid, näiteks finantssüsteemi keskkonnahoidlikumaks muutmise võrgustik (NGFS), ning ELi, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud eeskirjad. AR 15. Ettevõtja selgitab lühidalt, kuidas kasutatavad kliimastsenaariumid on kooskõlas finantsaruannetes esitatud oluliste kliimaga seotud eeldustega. Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika AR 16. Kliimamuutuste leevendamise või nendega kohanemisega seotud poliitika võib avalikustada eraldi, sest nende eesmärgid, kaasatud isikud, nende rakendamiseks vajalikud meetmed ja vahendid on erinevad. AR 17. Kliimamuutuste leevendamisega seotud poliitika käsitleb ettevõtja KHG heite, KHG sidumise ja üleminekuriskide juhtimist ettevõtja enda tegevuses ja/või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides eri ajaperspektiivides. Andmepunkti 14 kohane nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutuste leevendamise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutuste leevendamist, sh koolituse, hanke- või tarneahela, investeerimise või tootearenduse põhimõtted. AR 18. Kliimamuutustega kohanemise poliitikas käsitletakse ettevõtja füüsiliste kliimariskide ja kliimamuutustega kohanemisega seotud üleminekuriskide juhtimist. Andmepunktides 22 ja 25 esitatud nõue võib olla seotud eraldiseisvate kliimamuutustega kohanemise põhimõtetega, samuti asjakohaste põhimõtetega muudes küsimustes, mis kaudselt toetavad kliimamuutustega kohanemist, sh koolituse, hädaolukordade lahendamise, tervishoiu ja ohutuse poliitikat. Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid AR 19. Teabe avalikustamisel meetmete kohta vastavalt andmepunkti 29 alapunktidele a ja b võib ettevõtja: (a) avalikustada oma peamised võetud meetmed ja/või kavad kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise poliitika rakendamiseks ühe meetmena või eraldi meetmetena; (b) koondada liigiti kokku leevendusmeetmed (CO2 heite vähendamise hoovad), nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela CO2 heite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega; (c) avalikustada peamiste leevendusmeetmete loetelu koos mõõdetavate eesmärkidega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-4), jaotades need CO2 heite vähendamise hoobade kaupa, ja (d) avalikustada kliimamuutustega kohanemise meetmed kohanemislahenduste liikide 83  kaupa, nagu looduspõhine kohanemine, insenertehnilised või tehnoloogilised lahendused. AR 20. Kui ettevõtja avalikustab andmepunkti 29 alapunkti c kohaselt nõutava teabe ressursside kohta, avalikustab ta üksnes olulised tegevus- ja kapitalikulude summad, mida on vaja meetmete rakendamiseks, kuna selle teabe eesmärk on pigem näidata oma tegevuse usaldusväärsust kui võrrelda avalikustatud summasid finantsaruannetega. Avalikustatud kapitali- ja tegevuskulude summad on jooksval majandusaastal nii materiaalsele kui ka immateriaalsele varale lisandunud summad ning meetmete rakendamise tulevasteks perioodideks kavandatud täiendused. Avalikustatud summad on üksnes täiendavad finantsinvesteeringud, mis aitavad otseselt kaasa ettevõtja eesmärkide saavutamisele. AR 21. Kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-A selgitab ettevõtja, kas ja mil määral sõltub tema võime meetmeid rakendada ressursside kättesaadavusest ja jaotamisest. Pidev juurdepääs taskukohase kapitalihinnaga rahastamisele võib olla otsustava tähtsusega ettevõtja meetmete rakendamisel, mis hõlmab kohandamist pakkumise/nõudluse muutuste või sellega seotud omandamistega ning märkimisväärseid teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid. AR 22. Andmepunkti 29 alapunkti c kohaselt avalikustatud, meetmete rakendamiseks vajalikud tegevus- ja kapitalikulude summad peavad olema kooskõlas peamiste tulemusnäitajatega (kapitali- ja tegevuskuludega seotud peamised tulemusnäitajad) ja vajaduse korral kapitalikulude kavaga, mida on nimetatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/2178. Ettevõtja selgitab mis tahes võimalikke erinevusi käesoleva standardi kohaselt avalikustatud oluliste tegevus- ja kapitalikulude summade ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2178 alusel avalikustatud peamiste tulemusnäitajate vahel, mis tulenevad näiteks kõnealuses delegeeritud määruses määratletud „taksonoomias käsitlemata majandustegevuse“ avalikustamisest. Ettevõtja võib oma meetmeid struktureerida majandustegevuste kaupa, et võrrelda oma tegevuskulusid ja kapitalikulusid ning vajaduse korral oma tegevuskulude ja/või kapitalikulude kavasid taksonoomiaga kooskõlas olevate peamiste tulemusnäitajatega. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid AR 23. Vastavalt andmepunkti 34 alapunktile a võib ettevõtja avalikustada KHG heite vähendamise eesmärgid heitemahukuse väärtusena. Heitemahukuse sihttasemed on sõnastatud KHG heite suhtena füüsilise tegevuse või majandustoodangu ühikusse. Asjaomastele tegevus- või toodanguühikutele osutatakse ESRSi sektoripõhistes standardites. Kui ettevõtja on kehtestanud üksnes KHG heitemahukuse vähendamise eesmärgi, avalikustab ta siiski sellega seotud absoluutväärtused sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta. Selle tulemuseks võib olla olukord, kus ettevõtja peab avalikustama KHG absoluutse heite suurenemise sihtaasta ja vahe-eesmärgi aasta(te) kohta, näiteks seetõttu, et ta prognoosib oma äritegevuse orgaanilist kasvu. AR 24. Andmepunkti 34 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel täpsustab ettevõtja iga vastava KHG heite valdkonnaga (1., 2. või 3. valdkond) seotud osa eesmärgist. Ettevõtja märgib, millist meetodit kasutati eesmärgis sisalduva 2. valdkonna KHG heite arvutamiseks (st kas asukoha- või turupõhine meetod). Kui KHG heite vähendamise eesmärgi piir erineb avalikustamisnõude E1-6 kohaselt teatatud KHG heite piirist, avalikustab ettevõtja eesmärgiga hõlmatud 1., 2. ja 3. valdkonna vastava protsendimäära ja KHG koguheite. Tütarettevõtjate KHG heite vähendamise eesmärkide puhul kohaldab ettevõtja neid nõudeid analoogselt tütarettevõtja tasandil. AR 25. Andmepunkti 34 alapunktis c nõutud teabe avalikustamisel võrdlusaasta ja lähtetaseme 84  väärtuse kohta: (a) selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas on tagatud, et lähtetaseme väärtus, mille alusel mõõdetakse edusamme eesmärgi saavutamisel, on hõlmatud tegevuste ja väliste tegurite mõju (nt teatava aasta temperatuuri kõrvalekalded, mis mõjutavad energiatarbimise kogust ja sellega seotud KHG heidet) suhtes representatiivne. Seda saab teha lähtetaseme väärtuse normaliseerimisega või kasutades lähtetaseme väärtust, mis tuletatakse kolme aasta keskmisest, kui see suurendab representatiivsust ja võimaldab usaldusväärsemat esitust; (b) lähtetaseme väärtust ja võrdlusaastat ei muudeta, v.a juhul, kui sihtväärtuses või aruandluspiiris toimuvad olulised muutused. Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas uus lähtetaseme väärtus mõjutab uut eesmärki, selle saavutamist ja aja jooksul tehtud edusammude esitamist. Võrreldavuse parandamiseks valib ettevõtja uute eesmärkide seadmisel hiljutise võrdlusaasta, mis ei ole uue sihtperioodi esimesest aruandeaastast rohkem kui kolm aastat varasem. Näiteks 2030. aastaks kui sihtaastaks ja 2025.–2030. aasta sihtperioodiks valitakse võrdlusaasta ajavahemikust 2022–2025; (c) ettevõtja ajakohastab oma võrdlusaastat alates 2030. aastast ja pärast seda iga viie aasta järel. See tähendab, et enne 2030. aastat võivad ettevõtjate valitud võrdlusaastad olla kas kehtivate eesmärkide puhul praegu kohaldatav võrdlusaasta või kestlikkusaruandluse nõuete kohaldamise esimene aasta direktiivi (EL) 2022/2464 artikli 5 lõike 2 kohaselt (2024, 2025 või 2026) ja pärast 2030. aastat iga viie aasta järel (2030, 2035 jne) ja (d) kliimaga seotud eesmärkide esitamisel võib ettevõtja avalikustada nende eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud. Seda tehes tagab ettevõtja võimalikult suures ulatuses, et teave varasemate edusammude kohta on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega. Metoodiliste erinevuste korral, näiteks seoses sihtpiiridega, esitab ettevõtja nende erinevuste kohta lühikese selgituse. AR 26. Andmepunkti 34 alapunktide d ja e kohaselt nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja teabe sihtperioodi kohta, viidates sektoripõhisele (kui see on olemas) või sektoriülesele heitkoguste muutuse suundumusele, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. Selleks arvutab ettevõtja 1. ja 2. valdkonna (ja vajaduse korral eraldi 3. valdkonna) sihttaseme, mis on kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga ja millega saab võrrelda tema enda KHG heite vähendamise eesmärke või vastavate valdkondade vahe-eesmärke. AR 27. Sihttaseme arvutamiseks võib korrutada KHG heite võrdlusaastal kas sektoripõhise (sektoripõhine CO2 heite vähendamise meetod) või sektoriülese (vähendamismeetod) heite vähendamise koefitsiendiga. Heite vähendamise koefitsiente saab tuletada eri allikatest. Ettevõtja peaks tagama, et kasutatav allikas põhineb heitkoguste vähendamise trajektooril, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni. AR 28. Heite vähendamise koefitsiente arendatakse edasi. Sellest tulenevalt soovitatakse ettevõtjatel kasutada üksnes ajakohastatud avalikult kättesaadavat teavet. 2030 2050 Sektoriülene (ACA) vähendamise trajektoor –42 % –90 % põhineb võrdlusaastal 2020 Allikas: põhineb dokumendil „Pathways to Net-zero –SBTi Technical Summary“ (versioon 1.0, oktoober 2021) AR 29. Sihttaseme võrdlusväärtus sõltub ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärgi võrdlusaastast ja heite lähtetasemest. Selle tulemusena võib võrdlusväärtuse saavutamine ettevõtjate puhul, kellel on hiljutine võrdlusaasta või kõrgem lähtetase, olla lihtsam kui ettevõtjatel, kes on varem juba võtnud ambitsioonikaid meetmeid KHG heite 85  vähendamiseks. Seepärast võivad ettevõtjad, kes on varem saavutanud KHG heite vähendamise kooskõlas 1,5 °C-ga kooskõlas oleva sektoriteülese või sektoripõhise heitkoguste muutuse suundumusega, oma heite lähtetaset vastavalt kohandada, et määrata kindlaks sihttaseme võrdlusväärtus. Seega ei võta ettevõtja, kui ta sihttaseme võrdlusväärtuse kindlaksmääramisel kohandab heite lähtetaset, arvesse KHG heite vähendamist enne 2020. aastat ja esitab asjakohased tõendid oma varasema KHG heite vähendamise kohta. AR 30. Andmepunkti 34 alapunkti f kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja järgmist: (a) kliimamuutuste leevendamise meetmetele viidates CO2 heite vähendamise hoobasid ja nende hinnangulist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse, jaotatuna valdkondade kaupa (1., 2. ja 3. valdkond); (b) kas ettevõtja kavatseb võtta kasutusele uued tehnoloogiad ja nende roll KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisel ja (c) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud arvesse erinevaid kliimastsenaariume, sh vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni, et teha kindlaks asjakohased keskkonna, ühiskonna, tehnoloogia, turu ja poliitikaga seotud arengusuunad ning määrata kindlaks oma CO2 heite vähendamise hoovad. AR 31. Ettevõtja võib esitada oma KHG heite vähendamise eesmärgid koos kliimamuutuste leevendamise meetmetega (vt andmepunkt AR 19) tabelina või graafilise kujutisena, mis näitab aja jooksul toimunud arengut. Järgmisel joonisel ja tabelis on esitatud näited eesmärkide ja CO2 heite vähendamise hoobade kombineerimise kohta: Tegevus Kavandatud vähendamine Oodatav vähendamine kasv/ulatus enda tegevuses väärtusahelas t CO2 ekv laiendamine 2025–2030 Tööstuses energia- Transpordis tõhusus üleminek Hoonete muudele energia- - XX % kütuse- tõhusus Tööstuses liikidele elektri- Taastuv- fitseerimine energia Praegune kasutamine Tarneahela 1,5 °C-ga kooskõlas olev sihtväärtus KHG heide CO2 heite vähendamine Tõhusus Ettevõtja heite vähendamise sihtväärtus toodete kasutamise CO heite 2 etapis vähendamine 2050. aasta nullnetoheite eesmärk KHG heide elektrienergia allikate jaotuses riikides, kus ettevõtja KHG heide tegutseb Võrdlus- Sihtaasta aasta 2030 Enda tegevuses, väärtusahelas 2025 seotud KHG 86  Võrdlusaasta 2030. aasta 2035. aasta … Kuni (nt 2025) eesmärk eesmärk 2050. aasta eesmärgini KHG heide (kt CO2 ekv) 100 60 40 Energiatõhusus ja tarbimise vähendamine – –10 –4 Materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine – –5 – Üleminek muudele kütuseliikidele – –2 – Elektrifitseerimine – – –10 Taastuvenergia kasutamine – –10 -3 Toote järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, – –8 – asendamine või muutmine Protsessi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamine, – –5 -3 asendamine või muutmine muu – – Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Arvutussuunised AR 32. Andmepunktis 35 nõutava teabe avalikustamisel energiatarbimise kohta teeb ettevõtja järgmist: (a) teatab üksnes sellise energia tarbimisest, mis on saadud protsessidest, mis kuuluvad ettevõtjale või mida ettevõtja kontrollib, kohaldades sama ulatust, mida kohaldatakse KHG 1. ja 2. valdkonna heitest teatamisel; (b) jätab välja lähteained ja kütused, mida ei põletata energia saamiseks. Ettevõtja, kes tarbib kütust lähteainena, võib avalikustada selle tarbimise kohta teabe nõutavast avalikustamisest eraldi; (c) tagab, et kogu energiaalane kvantitatiivne teave esitatakse megavatt-tundides (MWh) alumise kütteväärtusena. Kui energiaga seotud teabe toorandmed on kättesaadavad ainult muudes energiaühikutes kui MWh (nt gigadžaulid (GJ) või Briti soojusühikud (Btu)), mahuühikutes (nt kuupjalad või gallonid) või massiühikutes (nt kilogrammid või naelad), teisendatakse need MWh-ks, kasutades sobivaid teisendustegureid (vt nt IPCC viienda hindamise aruande II lisa). Kütuste ümberarvestustegurid muudetakse läbipaistvaks ja neid kohaldatakse järjepidevalt; (d) tagab, et kogu kvantitatiivne energiaalane teave esitatakse energia lõpptarbimisena, viidates energia kogusele, mida ettevõtja tegelikult tarbib, kasutades nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhusust käsitleva direktiivi 2012/2755 IV lisa tabelit; (e) väldib omatoodetud energiatarbimise avalikustamisel kütusekulu topeltarvestust. Kui ettevõtja toodab elektrit kas taastumatust või taastuvast kütuseallikast ja tarbib seejärel toodetud elektrienergiat, arvestatakse energiatarbimist kütusekulu all ainult üks kord; (f) ei tasaarvesta energiatarbimist isegi juhul, kui kohapeal toodetud energia müüakse kolmandale isikule ja seda kasutab kolmas isik; 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1). 87  (g) ei võta arvesse organisatsiooni piiridest „ostetud või omandatud“ energiana hangitud energiat; (h) võtab arvesse auru, soojust või jahutust, mis on saadud „jäätmeenergiana“ kolmanda isiku tööstusprotsessidest „ostetud või omandatud“ energiana; (i) võtab taastuvkütusena arvesse taastuvallikatest toodetud vesinikku 56. Vesinik, mis ei ole täielikult saadud taastuvatest energiaallikatest, lisatakse rubriiki „muudest taastumatutest energiaallikatest toodetud kütuse tarbimine“, ja (j) kasutab elektri, auru, soojuse või jahutuse jaotamisel taastuvate ja mittetaastuvate energiaallikate vahel konservatiivset lähenemisviisi, mis põhineb turupõhise 2. valdkonna KHG heite arvutamisel kasutataval lähenemisviisil. Ettevõtja käsitab seda energiatarbimist taastuvatest energiaallikatest pärinevana üksnes juhul, kui ostetud energia päritolu on selgelt määratletud tema tarnijatega sõlmitud lepingutes (taastuvenergia ostuleping, rohelise elektri standardtariif, turuinstrumendid, nagu päritolutunnistus Euroopas57 või sarnased dokumendid, nt taastuvenergia sertifikaadid USAs ja Kanadas jne). AR 33. Andmepunkti 37 alapunktis a nõutud teavet kohaldatakse juhul, kui ettevõtja tegutseb vähemalt ühes suure kliimamõjuga sektoris. Andmepunkti 38 alapunktides a–e nõutav teave hõlmab ka fossiilkütustest toodetud energiat, mida tarbitakse tegevustes, mis ei kuulu suure kliimamõjuga sektoritesse. AR 34. Suure kliimamõjuga sektorite ja kõigi muude sektorite puhul võib energiatarbimist ja energiaallikate jaotust käsitleva teabe esitamiseks kasutada järgmist tabelivormi, jättes välja read 1–5. Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus Võrdlus Aasta N 1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh) 2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh) 3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh) 4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh) 5) Fossiilsetel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja jahutuse tarbimine (MWh) 6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana) Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%) 7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh) 56 Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks. 57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. 88  tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine energia kogutarbimises (%) 8) Taastuvate allikate, sh boimass (mis hõlmab ka bioloogiaist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid, biogaasi, taastuvallikatest toodetud vesinikku jne) kütusetarbimine (MWh) 9) Taastuvatel allikatel põhineva ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru ja jahutuse tarbimine (MWh) 10) Muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine (MWh) 11) Taastuvenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 8–10 summana) Taastuvate allikate osakaal energia kogutarbimises (%) Energia kogutarbimine (MWh) (arvutatakse ridade 6 ja 11 summana) AR 35. Energia kogutarbimist eristusega fossiil-, tuuma- ja taastuvenergia vahel, võib kestlikkusaruandes kirjeldada graafiliselt, näidates aja jooksul toimunud arengut (nt ring- või tulpdiagrammina). Energiamahukus netotulu alusel Arvutussuunised AR 36. Andmepunktis 40 nõutava energiamahukuse teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab energiamahukuse suhtarvu järgmise valemi abil: Suure kliimamõjuga sektorite tegevuste energia kogutarbimine (MWh) ___________________________________________________________________________________________________ ; Suure kliimamõjuga sektorite netotulu (rahaühikutes) (b) väljendab kogu energiatarbimist MWh-des ja netotulu rahaühikutes (nt eurodes); (c) lugeja ja nimetaja koosnevad ainult sellest osast energia lõpptarbimisest (lugejas) ja netotulust (nimetajas), mis on omistatavad tegevusele suure kliimamõjuga sektorites. Tegelikult peaks nii lugeja kui ka nimetaja ulatus olema järjepidev; (d) arvutab kogu energiatarbimise vastavalt andmepunktis 37 esitatud nõudele; (e) arvutab netotulu kooskõlas raamatupidamisstandarditega, mida kohaldatakse finantsaruannete suhtes, st standardiga IFRS 15 „Kliendilepingutest saadav müügitulu“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. AR 37. Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmises tabelis. Energiamahukus netotulu alusel Võrdlus N % N/ N-1 Suure kliimamõjuga sektorites toimuvatest tegevustest tulenev energiatarbimine kokku suure kliimamõjuga sektorite netotulu kohta (MWh/rahaühik) 89 Netotulul põhineva energiamahukuse võrdlus finantsaruannete teabega AR 38. Suure kliimamõjuga sektorite tegevusest saadud netotulu võrdluse asjaomase finantsaruande kirjega või avalikustamisega (nagu on nõutud andmepunktis 43) võib esitada kas: (a) viitega seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes või (b) kui netotulu ei ole võimalik otsese viitega seostada rea või finantsaruannetes avalikustatud teabega, siis kvantitatiivse võrdluse abil, kasutades allpool esitatud tabelivormi. Suure kliimamõjuga sektorite tegevustest saadav netotulu, mida kasutatakse energiamahukuse arvutamisel Netotulu (muu) Netotulu kokku (finantsaruanded) Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide Arvutussuunised AR 39. Andmepunktis 44 nõutava KHG heite avalikustamiseks vajaliku teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse põhimõtteid, nõudeid ja suuniseid, mis on esitatud kasvuhoonegaaside protokolli ettevõttestandardis (2004. aasta versioon). Ettevõtja võib arvesse võtta komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 58 või standardis EN ISO 14064–1:2018 sätestatud nõudeid. Kui ettevõtja juba rakendab standardis ISO 14064–1:2018 esitatud KHG arvestusmeetodit, peab ta siiski järgima käesoleva standardi nõudeid (nt aruandluspiiride ja 2. valdkonna KHG heite turupõhise avalikustamise osas); (b) avalikustab KHG heite arvutamiseks või mõõtmiseks kasutatud meetodid, olulised eeldused ja heitekoefitsiendid koos nende valimise põhjustega ning esitab viite või lingi kasutatud arvutusvahenditele; (c) käsitleb CO2, CH4, N2O, HFCde, PFCde, SF6 ja NF3 heitkoguseid. Arvesse võib võtta täiendavaid kasvuhoonegaase, kui need on olulised, ja (d) kasutab valitsustevahelise IPCC avaldatud uusimaid globaalse soojendamise potentsiaali (GWP) väärtusi, mis põhinevad 100aastasel perioodil, et arvutada peale muude gaaside kui süsinikdioksiidi heide CO2 ekvivalendina. AR 40. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete aruandluseks vajaliku teabe koostamisel, nagu on nõutud andmepunktis 50, konsolideerib ettevõtja 100 % nende üksuste kasvuhoonegaaside heitest, mille tegevust ta kontrollib. Praktikas on see nii juhul, kui ettevõtjatel on nende sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete varade kasutamise luba või litsents. Kui ettevõtjal on lepinguga kindlaks määratud osalise ajaga tegevuskontroll, konsolideerib ta 100 % kasvuhoonegaaside heitest oma tegevuskontrolli kasutamise ajal. AR 41. Kooskõlas standardi ESRS 1 peatükiga 3.7 esitab ettevõtja vajaduse korral teabe oma kasvuhoonegaaside heite kohta liigitatuna. Näiteks võib ettevõtja jaotada oma 1., 2. ja 3. valdkonna heidet ja KHG koguheidet käsitleva teabe riikide, tegevussegmentide, majandustegevuse, tütarettevõtjate, KHG kategooriate (CO2, CH4, N2O, HFCd, PFCd, SF6, NF3 ja muud ettevõtja poolt arvesse võetud KHGd) või allikatüüpide (paikne põletamine, liikuv põletamine, protsessiheide ja kontrollimatu heide) kaupa. 58 Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1). 90 AR 42. Ettevõtja aruandeperiood võib erineda mõne või kõigi tema väärtusahela üksuste aruandeperioodist. Sellisel juhul on ettevõtjal lubatud mõõta oma KHG heidet vastavalt andmepunktile 44, kasutades teavet aruandeperioodide kohta, mis erinevad tema enda aruandeperioodist, kui see teave on saadud tema väärtusahela üksustelt, mille aruandeperioodid erinevad ettevõtja aruandeperioodist, tingimusel et: a) ettevõtja kasutab oma kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmiseks ja avalikustamiseks oma väärtusahela üksustelt saadud kõige värskemaid andmeid; b) aruandeperioodide pikkus on sama ja c) ettevõtja avalikustab selliste oluliste sündmuste ja asjaolude (kui need on tema kasvuhoonegaaside heite seisukohast olulised) muutuste mõju, mis toimuvad tema väärtusahelasse kuuluvate üksuste aruandekuupäevade ja ettevõtja üldotstarbeliste finantsaruannete kuupäeva vahel. AR 43. Andmepunkti 48 alapunktis a nõutava 1. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab või mõõdab paiksest põlemisest, liikuvast põlemisest, protsessiheitest ja kontrollimatust heitest tulenevat KHG heidet ja kasutab sobivaid tegevusandmeid, mis hõlmavad taastumatute kütuste tarbimist; (b) kasutab järjepidevalt sobivaid heitekoefitsiente; (c) avalikustab biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO 2 biogeense heite 1. valdkonna KHG heitest eraldi, kuid lisab muud liiki KHG (eelkõige CH4 ja N2O) heite, (d) jätab 1. valdkonna KHG heite arvutamisel välja ostetud, müüdud või ülekantud CO2 arvestusühikud või KHG lubatud heitkoguse ühikud; ja (e) esitab tegevuste puhul, millest antakse aru ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames, aruande 1. valdkonna heitkoguste kohta, järgides ELi HKSi metoodikat. ELi HKSi metoodikat võib kohaldada ka tegevuste suhtes geograafilistes piirkondades ja sektorites, mis ei ole ELi HKSiga hõlmatud. AR 44. Valmistades ette teavet selliste 1. valdkonna KHG heitkoguste osakaalu kohta, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega, nagu on nõutud andmepunkti 48 alapunktis b, teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse KHG heidet, mis pärineb tema käitatavatest käitistest, mille suhtes kohaldatakse heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemi (HKS), sealhulgas ELi HKSi, riiklikku HKSi ja ELi-välist HKSi, kui see on asjakohane; (b) käsitleb üksnes CO , CH4, N2O, HFCde, PFCde, SF6 ja NF3 heidet; 2 (c) tagab sama arvestusperioodi 1. valdkonna KHG koguheite ja HKSiga reguleeritud KHG koguheite puhul ja (d) arvutab osakaalu järgmise valemi abil: KHG heitkogused (CO2 ekvivalenttonnides) ELi HKSiga hõlmatud käitistest + riikliku HKSiga hõlmatud käitistest + ELi-välise HKSiga hõlmatud käitistest 1. valdkonna KHG heide (CO2 ekvivalenttonnides) AR 45. Andmepunktis 49 nõutava 2. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse kasvuhoonegaaside protokolli 2. valdkonna suuniste põhimõtteid ja nõudeid (2015. aasta versioon, eelkõige 2. valdkonna kvaliteedikriteeriumid peatükis 7.1, mis käsitleb lepingulisi instrumente); samuti võib ettevõtja arvesse võtta komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 või asjakohaseid nõudeid imporditud energiast tuleneva kaudse KHG heite kvantifitseerimiseks standardis EN ISO 14064–1:2018; (b) lisab aruandesse andmed ettevõtja tarbitud ostetud või omandatud elektri, auru, soojuse ja jahutuse kohta; (c) väldib 1. või 3. valdkonna raames teatatud KHG heite topeltarvestust; 91  (d) kohaldab 2. valdkonna KHG heite arvutamiseks asukohapõhiseid ja turupõhiseid meetodeid ning annab teavet lepinguliste instrumentide osakaalu ja liikide kohta. Asukohapõhise meetodiga kvantifitseeritakse 2. valdkonna KHG heitkogused kohaliku, piirkondliku või riigi tasandi kindlaksmääratud asukohtade keskmiste energiatootmise heitekoefitsientide põhjal (KHG protokoll, 2. valdkonna suunised, sõnastik, 2015). Turupõhise meetodiga kvantifitseeritakse 2. valdkonna KHG heitkogused nende tootjate KHG heite põhjal, kellelt aruandev üksus ostab lepingu alusel kas elektrit komplektis instrumentidega või omaette instrumente (KHG protokoll, 2. valdkonna suunised, sõnastik, 2015); sel juhul võib ettevõtja avalikustada turupõhiselt mõõdetud 2. valdkonna KHG heite osa, mis on seotud elektriga, mis on ostetud koos selliste instrumentidega nagu päritolutagatis või taastuvenergia sertifikaat. Ettevõtja esitab teabe selliste lepinguliste instrumentide osakaalu ja liikide kohta, mida kasutatakse energia müügil ja ostmisel koos energiatootmist käsitlevate väidetega või eraldi esitatud energiatootmist käsitlevate väidete toetuseks. (e) avalikustab biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO 2 biogeense heite 2. valdkonna KHG heitest eraldi, kuid lisab teabe muud liiki KHGde (eelkõige CH 4 ja N2O) heite kohta. Kui kohaldatavates heitekoefitsientides ei eristata biomassi või biogeense CO2 osakaalu, avalikustab ettevõtja selle asjaolu. Kui muude KHGde heitkogused peale CO2 (eelkõige CH4 ja N2O) ei ole asukohapõhiste võrgu keskmiste heitekoefitsientide või turupõhise meetodi teabe alusel kättesaadavad või on sealt välja jäetud, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; (f) jätab 2. valdkonna KHG heite arvutamisel välja KHG sidumise ning ostetud, müüdud või ülekantud CO2 arvestusühikud või lubatud KHG heitkogused. AR 46. Andmepunktis 51 nõutava 3. valdkonna KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardi põhimõtteid ja sätteid (2011. aasta versioon); samuti võib ettevõtja arvesse võtta komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 või vastavaid nõudeid kaudse KHG heite kvantifitseerimiseks standardis EN ISO 14064-1:2018; (b) kui tegemist on finantsasutusega, võtab arvesse finantssektori kasvuhoonegaaside arvestus- ja aruandlusstandardit, mis põhineb süsiniku arvepidamise finantspartnerlusel (PCAF), eelkõige selle A osa „Rahastatud heitkogused“ (2022. aasta detsembri versioon); (c) kontrollib oma 3. valdkonna KHG koguheidet, tuginedes 15-le 3. valdkonna kategooriale, mis on kindlaks määratud KHG protokolli ettevõttestandardis ja KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (2011. aasta versioon), kasutades asjakohaseid hinnanguid. Teise võimalusena võib ta kontrollida oma kaudset KHG heidet standardi EN ISO 14064-1:2018 punktis 5.2.4 esitatud kategooriate alusel (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide); (d) teeb kindlaks ja avalikustab oma olulised 3. valdkonna kategooriad, võttes aluseks nende hinnangulise KHG heite mahu ja muud kriteeriumid, mis on sätestatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (2011. aasta versioon, lk 61 ja 65–68) või standardi EN ISO 14064–1:2018 lisas H.3.2, näiteks rahalised kulutused, mõju, seotud üleminekuriskid ja -võimalused või sidusrühmade seisukohad; (e) arvutab või hindab KHG heidet olulistes 3. valdkonna kategooriates, kasutades sobivaid heitekoefitsiente; (f) ajakohastab 3. valdkonna KHG heitkogused igas olulises kategoorias igal aastal jooksvate tegevusandmete alusel; ajakohastab kogu 3. valdkonna kasvuhoonegaaside inventuuri vähemalt iga kolme aasta järel või olulise sündmuse või asjaolude olulise muutumise korral (oluline sündmus või asjaolude oluline muutus võib olla seotud näiteks muutustega ettevõtja tegevuses või struktuuris, muutustega ettevõtja väärtusahela(te) eelnevate ja järgnevate etappide tegevuses või struktuuris, muutusega arvutusmetoodikas või vigade avastamisega); 92  (g) avalikustab ulatuse, mil määral ettevõtja 3. valdkonna KHG heidet mõõdetakse väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide konkreetsete tegevuste sisendite abil, ning avalikustab heite protsentuaalse osakaalu, mis on arvutatud tarnijatelt või muudelt väärtusahela partneritelt saadud esmaste andmete alusel. (h) avalikustab iga olulise 3. valdkonna KHG heite kategooria puhul arvesse võetud aruandluspiirid, KHG heite hindamise arvutusmeetodid ning teabe selle kohta, kas ja milliseid arvutusvahendeid on kasutatud. 3. valdkonna kategooriad peaksid olema kooskõlas KHG protokolliga ja hõlmama järgmist: i. konsolideerimisgrupi (emaettevõtja ja tütarettevõtjad) kaudne 3. valdkonna KHG heide, ii. sidus- ja ühisettevõtete ning konsolideerimata tütarettevõtjate kaudne 3. valdkonna KHG heide, mille puhul ettevõtjal on võimalik kontrollida põhitegevust ja suhteid (st omab kontrolli tegevuse üle), iii. 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heide sidus- ja ühisettevõtetest, konsolideerimata tütarettevõtjatest (investeerimisüksused) ja ühistest kokkulepetest, mille tegevuse üle ettevõtjal puudub kontroll, kui need üksused on osa ettevõtja väärtusahela eelnevast või järgnevast etapist; (i) avalikustab loetelu 3. valdkonna KHG heite kategooriatest, mis inventuuris sisalduvad või on sellest välja jäetud, koos põhjendusega väljajäetud 3. valdkonna kategooriate kohta; (j) avalikustab oma väärtusahela eelnevas või järgnevas etapis biomassi põletamisel või biolagunemisel tekkiva CO 2 biogeense heite 3. valdkonna KHG koguheitest eraldi ning võtab 3. valdkonna KHG heite arvutamisel arvesse muud liiki KHG (nt CH 4, N2O) heidet ja CO2 heidet, mis tekib biomassi olelusringis, v.a põletamisel või biolagunemisel (nt biomassi töötlemisel või transportimisel tekkiv KHG heide); (k) jätab 3. valdkonna KHG heite arvutamisel välja ostetud, müüdud või ülekantud CO2 arvestusühikud või KHG lubatud heitkoguse ühikud; AR 47. Andmepunktis 52 nõutava KHG koguheite teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) kohaldab KHG koguheite arvutamiseks järgmisi valemeid: KHG koguheide asukohapõhine (CO2 ekvivalenttonnides) = 1. valdkonna koguheide + 2. valdkonna koguheide asukohapõhine + 3. valdkonna koguheide KHG koguheide turupõhine (CO2 ekvivalenttonnides) = 1. valdkonna koguheide + 2. valdkonna koguheide (turupõhine) + 3. valdkonna koguheide (b) avalikustab KHG koguheite, eristades heitkoguseid, mis tulenevad 2. valdkonna KHG heite mõõtmisel kasutatud asukohapõhistest ja turupõhistest meetoditest. AR 48. Ettevõtja avalikustab oma KHG koguheite, mis on jaotatud 1. ja 2. valdkonna, ning 3. valdkonna oluliste heitkoguste alusel vastavalt allpool esitatud tabelile. Tagasivaatav Vahe-eesmärgid ja sihtaastad Aastane Võrdlus- %N/ eesmärk (%) aasta Võrdlus N N-1 2025 2030 (2050) / võrdlusaasta 1. valdkonna KHG heide 1. valdkonna KHG koguheide Heide (CO2 93 ekvivalenttonnides) 1. valdkonna KHG koguheite osakaal, mis on seotud heitkogustega kauplemise reguleeritud süsteemidega (%) 2. valdkonna KHG heide Asukohapõhiselt mõõdetud 2. valdkonna KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) Turupõhiselt mõõdetud 2. valdkonna KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) 3. valdkonna olulised KHG heitkogused Kaudne (3. valdkonna) KHG koguheite üldkogus (CO2 ekvivalenttonnides) 1. Ostetud kaubad ja teenused [Vabatahtlik alamkategooria: Pilvandmetöötlus ja andmekeskusteenused 2. Kapitalikaubad 3. Kütuse ja energiaga seotud tegevus (mis ei kuulu 1. või 2. valdkonda) 4. Transport ja turustus väärtusahela eelnevates etappides 5. Tegevuse käigus tekkinud jäätmed 6. Ärireisid 7. Töötajate tööle- ja kojusõit 8. Väärtusahela eelnevate etappide rendivara 9. Transport väärtusahela järgnevates etappides 10. Müüdud toodete töötlemine 11. Müüdud toodete kasutamine 12. Müüdud toodete käitlemine olelusringi lõpus 13. Väärtusahela järgnevate etappide rendivara 14. Frantsiisid 15. Investeeringud KHG heide kokku KHG heide kokku (asukohapõhine) (CO2 ekvivalenttonnides) KHG heide kokku (turupõhine) (CO2 ekvivalenttonnides) 94 AR 49. Võimalike üleminekuriskide esiletoomiseks võib ettevõtja avalikustada KHG koguheite jaotatuna peamiste riikide ja vajaduse korral tegevussegmentide kaupa (kasutades samu finantsaruannete segmente, mida on nõutud raamatupidamisstandardites, st standardiga IFRS 8 „Tegevussegmendid“ või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega). Kui asjaomased andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad, võib 3. valdkonna KHG heitkogused kõnealustest riigipõhistest jaotustest välja jätta. AR 50. 3. valdkonna KHG heitkogused võib esitada ka standardis EN ISO 14064–1:2018 määratletud kaudsete heitekategooriate kaupa. AR 51. Kui see on ettevõtja 3. valdkonna heitkoguste jaoks oluline, avalikustab ta ostetud pilvandmetöötlusest ja andmekeskusteenustest tuleneva KHG heite 3. valdkonna üldise kategooria „eelnevates etappides ostetud kaubad ja teenused“ alamrühmana. AR 52. 1., 2. ja 3. valdkonna vahel jaotatud KHG koguheide võib olla kestlikkusaruandes graafiliselt esitatud (nt ring- või tulpdiagrammina), näidates kasvuhoonegaaside heite jagunemist väärtusahelas (eelnevad etapid, enda tegevus, transport, järgnevad etapid). KHG heitemahukus netotulu alusel Arvutussuunised AR 53. Andmepunktis 53 nõutava netotulul põhineva KHG heitemahukuse teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab energiamahukuse suhtarvu järgmise valemi abil: KHG heide kokku (CO2 ekvivalenttonnides); Netotulu (rahaühikutes) (b) väljendab KHG koguheidet CO2 ekvivalenttonnides ja netotulu rahaühikutes (nt eurodes) ning esitab tulemused turu- ja asukohapõhise meetodi alusel; (c) esitab lugejas KHG koguheite ja nimetajas kogu netotulu; (d) arvutab kasvuhoonegaaside koguheite, nagu on nõutud andmepunkti 44 alapunktis d ja andmepunktis 52 ; (e) arvutab netotulu kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st IFRS 15-ga või riigisiseste raamatupidamispõhimõtetega. AR 54. Kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul. KHG heite mahukus netotulu Võrdlus N % N/ N-1 alusel KHG koguheide (asukohapõhine) netotulu kohta (CO2 ekvivalenttonn / rahaühik) KHG koguheide (turupõhine) netotulu kohta (CO2 ekvivalenttonn / rahaühik) Tulupõhise KHG heitemahukuse ühilduvus finantsaruannete teabega AR 55. KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu võrdlemisel finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega (nagu on nõutud andmepunktis 55) võib: (a) viidata seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes või 95  (b) kui netotulu ei ole võimalik otsese viitega seostada rea või finantsaruannetes avalikustatud teabega, siis kvantitatiivse võrdluse abil, kasutades allpool esitatud tabelivormi. KHG heitemahukuse arvutamiseks kasutatud netotulu Netotulu (muu) Netotulu kokku (finantsaruanded) Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega KHG sidumine ja säilitamine enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides AR 56. Lisaks KHG heite inventuuridele tagavad ettevõtjad läbipaistvuse selle suhtes, kuidas ja millises ulatuses nad kas suurendavad looduslikke CO 2 sidujaid või rakendavad tehnilisi lahendusi KHG sidumiseks atmosfäärist enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Kuigi KHG sidumise arvestamiseks ei ole üldtunnustatud kontseptsioone ja meetodeid, on käesoleva standardi eesmärk suurendada läbipaistvust seoses ettevõtja tegevusega KHG atmosfäärist sidumisel (andmepunkti 56 alapunkt a ja andmepunkt 58). teave väljaspool väärtusahelat toimuva KHG sidumise kohta, mida ettevõtja toetab CO2 arvestusühikute ostmise kaudu, avalikustatakse eraldi, nagu on nõutud andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59. AR 57. Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahela eelnevatest ja järgnevatest etappidest tuleneva KHG sidumise ja säilitamise kohta andmepunkti 56 alapunkti a ja andmepunkti 58 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel kirjeldab ettevõtja iga sidumis- ja säilitamistegevuse kohta järgmist: (a) asjaomased KHGd; (b) kas sidumine ja säilitamine on biogeenne või maakasutuse muutusest tingitud (nt metsastamine, taasmetsastamine, metsade taastamine, linnapuude istutamine, agrometsandus, mulla süsiniku sidumine jne), tehnoloogiline (nt otsene õhu sidumine) või hübriid (nt bioenergia koos CO 2 kogumise ja säilitamisega) ja tehnoloogilised üksikasjad sidumise, säilitamise tüübi ja vajaduse korral seotud KHGde transpordi kohta; (c) vajaduse korral lühike selgitus selle kohta, kas tegevust saab liigitada looduspõhiseks lahenduseks, ja (d) kuidas juhitakse mittepüsivuse riski, sealhulgas vajaduse korral lekete ja tagasipööramiste kindlakstegemist ja jälgimist. Arvutussuunised AR 58. Ettevõtja enda tegevusest ja väärtusahelast tuleneva KHG sidumise ja säilitamise kohta teeb ettevõtja andmepunkti 56 alapunkti a ja andmepunkti 58 kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel järgmist: (a) võtab niivõrd, kuivõrd see on asjakohane, arvesse KHG protokolli ettevõttestandardit (2004. aasta versioon), tootestandardit (2011. aasta versioon), põllumajandussuuniseid (2014. aasta versioon), maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse suuniseid KHG projektiarvestuse jaoks (2006. aasta versioon); (b) kohaldab konsensuslikke meetodeid KHG sidumise arvestamiseks niipea, kui need on kättesaadavad, eelkõige ELi õigusraamistikku CO2 sidumise sertifitseerimiseks; 96  (c) selgitab vajaduse korral sidumise rolli kliimamuutuste leevendamise poliitikas; (d) hõlmab sidumist tegevustest, mida ta omab või kontrollib või millele kaasa aitab, ja mida ei ole CO2 arvestusühikute kaudu müüdud teisele isikule; (e) vajaduse korral märgistab need oma tegevuses või väärtusahelas toimuvad KHG sidumisega seotud tegevused, mis on muudetud CO 2 arvestusühikuteks ja müüdud teistele vabatahtlikul turul tegutsevatele isikutele; (f) Võtab vastavalt avalikustamisnõudele E1-6 arvesse KHG heidet, mis on seotud sidumistegevusega, sh transpordi ja säilitamisega (1., 2. või 3. valdkond). Sidumistegevuse, sh transpordi ja säilitamise tõhususe läbipaistvuse suurendamiseks võib ettevõtja avalikustada selle tegevusega seotud KHG heite (nt KHG heide elektritarbimisest, mis on seotud kogumisega otse atmosfäärist) koos seotud KHG heite kogusega, kuid sellest eraldi; (g) tagasipööramise korral arvestab vastavat KHG heidet aruandeperioodil sidumise kompenseerimiseks; (h) kasutab IPCC avaldatud uusimaid GWP-väärtusi, mis põhinevad 100aastasel ajavahemikul, et arvutada heidet CO2 ekvivalendina muude gaaside kui CO2 puhul, ning kirjeldab tehtud eeldusi, meetodeid ja raamistikke, mida kasutati KHG sidumise arvutamiseks, ja (i) võtab arvesse looduspõhiseid lahendusi. AR 59. Ettevõtja eristab kasvuhoonegaaside sidumist enda tegevuses väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides toimuvast sidumisest ning avalikustab need andmed eraldi. Kasvuhoonegaaside sidumistegevused väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides hõlmavad tegevusi, mida ettevõtja aktiivselt toetab, nt tarnijaga tehtava koostööprojekti kaudu. Ettevõtjalt ei eeldata, et ta võtaks arvesse KHG sidumist, mis võib tekkida tema väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides, aga millest ta ei ole teadlik. AR 60. KHG sidumise kvantitatiivsed andmed võib esitada järgmise tabeli kujul. Sidumine Võrdlus N % N/ N-1 KHG sidumistegevus 1 (nt metsade – taastamine) KHG sidumistegevus 2 (nt kogumine – otse atmosfäärist) … – Enda tegevuses KHG sidumine kokku (CO2 ekvivalenttonnides) CO2 arve KHG sidumistegevus 1 (nt metsade – taastamine) stus ühik KHG sidumistegevus 2 (nt kogumine – uteg otse atmosfäärist) a raha … – stat ava KHG sidumine kokku väärtusahela d eelnevates ja järgnevates etappides KH (CO2 ekvivalenttonnides) G Tagasipööramine (CO2 heit ekvivalenttonnides) e 97 vähendamise projektid AR 61. KHG heite vähendamise projektide rahastamine väljaspool ettevõtja väärtusahelat kõrgetele kvaliteedistandarditele vastavate CO2 arvestusühikute ostmisega võib olla kasulik panus kliimamuutuste leevendamisse. Käesoleva standardi kohaselt peab ettevõtja avalikustama, kas ta kasutab CO2 arvestusühikuid eraldi KHG heitest (andmepunkti 56 alapunkt b ja andmepunkt 59) ning KHG heite vähendamise eesmärkidest (avalikustamisnõue E 1-4). Samuti nõutakse ettevõtjalt, et ta näitaks kasutamise ulatust ja kvaliteedikriteeriume, mida ta nende CO2 arvestusühikute puhul kasutab. AR 62. Andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59 nõutava CO2 arvestusühikute teabe avalikustamisel lähtub ettevõtja asjakohasuse alusel järgmisest jaotusest: (a) vähendamis- ja sidumisprojektide osakaal (mahuprotsendina); (b) sidumisprojektidest saadud CO2 arvestusühikute puhul selgitus selle kohta, kas need on saadud biogeensetest või tehnoloogilistest sidujatest; (c) iga tunnustatud kvaliteedistandardi osakaal (mahu järgi); (d) ELi projektide osakaal (mahu järgi) ja (e) osa (mahuprotsendina), mis kvalifitseerub Pariisi kokkuleppe artikli 6 kohaselt vastava kohandusena. Arvutussuunised AR 63. Andmepunkti 56 alapunktis b ja andmepunktis 59 nõutava CO2 arvestusühikute teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) võtab arvesse tunnustatud kvaliteedistandardeid; (b) selgitab vajadusel CO2 arvestusühikute rolli oma kliimamuutuste leevendamise tegevuskavas; (c) ei lisa oma väärtusahelas KHG heite vähendamise projektidest saadud CO2 arvestusühikuid, kuna vastav KHG heite vähendamine avalikustatakse juba toimumise ajal avalikustamisnõude E1-6 (2. või 3. valdkond) alusel (et vältida topeltarvestust); (d) ei hõlma oma väärtusahelas KHG sidumise projektidest saadud CO 2 arvestusühikuid, sest vastav KHG sidumine võib olla juba arvesse võetud selle toimumise ajal avalikustamisnõude E1-7 alusel (et vältida topeltarvestust); (e) ei avalikusta oma KHG heite kompenseerimiseks CO2 arvestusühikuid vastavalt KHG heite avalikustamisnõudele E1-6; (f) ei avalikusta CO2 arvestusühikuid kui vahendit avalikustamisnõude E 1–4 kohaselt avalikustatud KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamiseks ja (g) arvutab tulevikus tühistatavate CO2 arvestusühikute summa CO2 arvestusühikute summana CO2 ekvivalenttonnides olemasolevate lepingute kestuse jooksul. AR 64. Teabe aruandeaastal tühistatud ja tulevikus tühistada kavatsetavate CO2 arvestusühikute kohta võib esitada järgmise tabeli vormis. Aruandeaastal tühistatud Võrdlus N CO2 arvestusühikud Kokku (CO2 ekvivalenttonnides) Eemaldamisprojektide osakaal (%) Vähendamisprojektide osakaal (%) 98  Aruandeaastal tühistatud Võrdlus N CO2 arvestusühikud Tunnustatud kvaliteedistandard 1 (%) Tunnustatud kvaliteedistandard 2 (%) Tunnustatud kvaliteedistandard 3 (%) … ELi-siseste projektide osakaal (%) Vastavateks kohandusteks kvalifitseeruvate CO2 arvestusühikute osakaal (%) CO2 arvestusühikud, mis Summa kuni kavatsetakse tulevikus [ajavahemik] tühistada Kokku (CO2 ekvivalenttonnides) Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine AR 65. Andmepunktide 62 ja 63 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel, kui see on asjakohane, selgitab ettevõtja lühidalt, kas ja kuidas on CO 2 heite ettevõttesisestes hinnakujunduskavades kasutatavad CO2 hinnad kooskõlas finantsaruannetes kasutatud CO 2 hindadega. Seda tehakse seoses CO2 ettevõttesiseste hindadega, mida kasutatakse (a) vara (immateriaalne ja materiaalne põhivara) kasuliku eluea ja jääkväärtuse hindamisel; (b) varade allahindamisel ja (c) äritegevuse omandamise kaudu omandatud varade õiglase väärtuse mõõtmisel. AR 66. Teabe võib esitada järgmises tabelis: CO2 sisehindade Asjakohane Kohaldatud Ulatuse liigid maht (CO2 hinnad kirjeldus ekvivalent- (CO2 tonnides) ekvivalent- tonnides) Kapitalikulude varihind Teadus- ja arendustegevus Investeeringute varihind CO2 ettevõttesisene tasu või fond CO2 hinnad väärtuse languse testimiseks jne 99 Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju Oluliste füüsiliste ja üleminekuriskide prognoositav finantsmõju AR 67. Olulised kliimaga seotud füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja finantsseisundit (nt ettevõtja omandis olevad varad, finantskontrolli all olevad rendivarad ja kohustised), tulemusi (nt netotulu ja -kulude võimalik suurenemine/vähenemine äritegevuse katkemise tõttu, kõrgemad tarnehinnad, mis võivad põhjustada kasumimarginaali vähenemist) ja rahavooge. Mõne kliimaga seotud füüsilise riskipositsiooni väike tõenäosus, suur tõsidus ja pikaajaline ajaperspektiiv ning kestlikule majandusele üleminekust tulenev ebakindlus tähendavad, et sellega kaasneb oluline prognoositav finantsmõju, mis jääb kehtivate raamatupidamisstandardite nõuete kohaldamisalast välja. AR 68. Praegu puudub üldtunnustatud metoodika, mis võimaldaks hinnata või mõõta, kuidas olulised füüsilised ja üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, finantstulemusi ning rahavooge. Seetõttu sõltub finantsmõju avalikustamine (nagu nõutud andmepunktides 64, 66 ja 67) ettevõtja sisemisest metoodikast ja sellest, kuidas koostatakse oluline hinnang sisendite kindlaksmääramisel, samuti eeldustest, mis on vajalikud nende prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks. Arvutussuunised. Oluliste füüsiliste riskide prognoositav finantsmõju AR 69. Andmepunkti 64 alapunkti a ja andmepunkti 66 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas: (a) hinnati prognoositavat finantsmõju olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja äritegevuse puhul, sh kohaldamisala, ajaperspektiive, arvutusmetoodikat, kriitilisi eeldusi ning hindamise parameetreid ja piiranguid, ja (b) selliste varade ja äritegevuse hindamine, mida peetakse avatuks olulisele füüsilisele riskile, põhineb olulise füüsilise riski kindlaksmääramise (nagu on nõutud andmepunkti 20 alapunktis b ja kohaldamisnõudes AR 11) ning kliimastsenaariumide kindlaksmääramise (nagu on nõutud andmepunktis 19 ja kohaldamisnõuetes AR 13 – AR 14) protsessidel või on nende osa. Eelkõige selgitab ettevõtja, kuidas ta on määratlenud keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega. AR 70. Andmepunkti 66 alapunktis a nõutava, olulisele füüsilisele riskile avatud varasid käsitleva teabe ettevalmistamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) arvutab olulisele füüsilisele riskile avatud varad rahalises väärtuses ja osakaaluna (protsendina) koguvarast aruandekuupäeva seisuga (st osakaal on olulisele füüsilisele riskile avatud varade hinnanguline bilansiline väärtus, mis on jagatud finantsseisundi aruandes või bilansis esitatud raamatupidamisliku koguväärtusega). Olulisele füüsilisele riskile avatud varade hinnang tuletatakse finantsaruannetes kajastatud varadest. Hinnangulised rahalised summad ja füüsilisele riskile avatud varade osakaal võidakse esitada kas ühe summa või vahemikuna. (b) Olulisele füüsilisele riskile avatud varade kindlaksmääramisel võetakse arvesse igat liiki varasid, sh kapitalirendi / kasutusõiguse varasid. (c) Selle teabe konteksti seadmiseks teeb ettevõtja järgmist: i. avalikustab oma olulisele füüsilisele riskile avatud märkimisväärsete varade asukoha. ELi territooriumil asuvad olulised varad 59 koondatakse NUTSi (ühine 59 Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). 100  statistiliste territoriaalüksuste liigitus) 3. tasandi koodide alusel. Väljaspool ELi territooriumi asuvate märkimisväärsete varade puhul esitatakse jaotus NUTSi koodi alusel üksnes vajaduse korral; ii. jaotab riskile avatud varade rahalised summad akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel60; (d) arvutab andmepunkti 66 alapunktist a tulenevalt olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaalu, mida käsitletakse kliimamuutustega kohanemise meetmetes, võttes aluseks avalikustamisnõude E1-3 alusel avalikustatud teabe. Selle eesmärk on netoriske ühtlustada. AR 71. Andmepunkti 64 alapunkti a ja andmepunkti 66 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine (a) põhineb netotulul kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st standardiga IFRS 15 või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. (b) võib sisaldada ettevõtja äritegevuse jaotust koos vastavate üksikasjadega puhastulu osakaalu kohta, riskitegurite kohta (ohud, riskipositsioon ja tundlikkus) ning võimaluse korral prognoositavate finantsmõjude ulatuse kohta seoses kasumi vähenemisega lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Äritegevusi võib laadi järgi liigitada ka tegevussegmentide kaupa, kui ettevõtja on oma segmendiaruandluses finantsaruannetes avalikustanud kasumi osakaalu tegevussegmentide kaupa. Arvutussuunised. Üleminekuriski eeldatav finantsmõju AR 72. Andmepunkti 64 alapunkti b ja andmepunkti 67 alapunkti a kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kas ja kuidas: (a) hinnati võimalikku mõju tulevastele majandustulemustele ja seisundile olulisele üleminekuriskile avatud varade ja äritegevuse puhul, sh kohaldamisala, arvutusmetoodikat, kriitilisi eeldusi ning hindamise parameetreid ja piiranguid, ja (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade ja äritegevuse hindamine põhineb olulise üleminekuriski kindlaksmääramise (nagu on kirjeldatud andmepunkti 20 alapunktis c ja kohaldamisnõudes AR 11) ning stsenaariumide kindlaksmääramise (nagu on nõutud kohaldamisnõuetes AR 12 – AR 13) protsessidel või on nende osa. Eelkõige selgitab ettevõtja, kuidas ta on määratlenud keskmise ja pika perspektiivi ning kuidas need määratlused on seotud tema varade eeldatava kasutusaja, strateegilise planeerimise ajaperspektiivide ja kapitali jaotamise kavadega. AR 73. Andmepunkti 67 alapunktides a ja b nõutava, olulisele üleminekuriskile avatud varasid käsitleva teabe avalikustamisel teeb ettevõtja järgmist: (a) esitab vähemalt hinnangu potentsiaalselt kasutuskõlbmatute varade summa kohta (rahalistes summades ja protsendina) aruandeaastast kuni aastani 2030 ja aastatel 2030–2050. Kasutuskõlbmatu vara all mõistetakse ettevõtja aktiivset või kindlalt kavandatud põhivara, millega on seotud märkimisväärne tulevane KHG heide selle kasutusaja jooksul. Kindlalt kavandatud põhivarad on need, mille ettevõtja järgmise viie aasta jooksul väga tõenäoliselt kasutusele võtab. Seda summat võib väljendada varade väärtuste vahemikuna, mis põhineb erinevatel kliima- ja poliitikastsenaariumidel, sh stsenaariumil, mis on kooskõlas kliimamuutuste piiramisega 1,5 °C-ga; (b) ettevõtja avalikustab oma kinnisvara, sh kasutusõiguse vara jaotuse bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa. Energiatõhusus esitatakse kas energiatarbimise vahemikena kilovatt-tundides ruutmeetri kohta (kWh/m²) või EPC 61 60 Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid). 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13). 101  energiamärgise (energiatõhususe sertifikaat)62 klassina. Kui ettevõtja ei saa seda teavet parimal võimalikul viisil, avalikustab ta selle kinnisvara täieliku raamatupidamisväärtuse, mille energiatarbimine põhineb sisehinnangutel; (c) ettevõtja arvutab selliste olulisele üleminekuriskile avatud koguvarade (sh kapitalirendi / kasutusõiguse varade) osakaalu (protsentides), mida käsitletakse kliimamuutuste leevendamise meetmetega, võttes aluseks vastavalt avalikustamisnõudele E1-3 avalikustatud teabe. Varade koguväärtus on bilansiline väärtus aruandekuupäeva seisuga. AR 74. Andmepunkti 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe avalikustamisel olulistest üleminekuriskidest tulenevate võimalike kohustiste kohta: (a) võivad heitkogustega kauplemise süsteemiga reguleeritavaid käitisi käitavad ettevõtjad hõlmata mitmesuguseid kõnealustest süsteemidest tulenevaid võimalikke tulevasi kohustisi; (b) ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ELi HKSi, võivad avalikustada võimalikud tulevased kohustised, mis on seotud nende jaotuskavadega kuni 2030. aastani. Võimalikku kohustist võib hinnata järgmise alusel: i. aruandlusperioodi alguses ettevõtja valduses olevate lubatud heitkoguste ühikute arv; ii. turult ostetavate lubatud heitkoguste ühikute arv igal aastal, st kuni 2030. aastani; iii. lõhe eri üleminekustsenaariumide kohaselt tulevikus tekkivate hinnanguliste heitkoguste ja lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise vahel, mis on teada kuni 2030. aastani, ning iv. hinnanguline aastane kulu tonni CO2 kohta, mille jaoks on vaja osta saastekvoot; (c) Oma võimalike tulevaste kohustiste hindamisel võib ettevõtja arvesse võtta ja avalikustada 1. valdkonna KHG lubatud heitkoguse ühikute arvu reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemides ning aruandeperioodi alguses hoitavate (eelmistest jaotamistest pärit) lubatud heitkoguse ühikute kumulatiivse arvu; (d) ettevõtjad, kes avalikustavad lähitulevikus tühistada kavatsetavate CO2 arvestusühikute mahu (avalikustamisnõue E1-7), võivad avalikustada võimalikud tulevased kohustised, mis on seotud olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel põhinevate kohustistega; (e) ettevõtja võib lisada ka oma rahalises väärtuses väljendatud 1. ja 2. valdkonna KHG koguheite ja KHG koguheite (rahaühikutes), mis arvutatakse järgmiselt: i. 1. ja 2. valdkonna KHG heite rahaline väärtus aruandeaastal järgmise valemi abil: (a) (1. valdkonna KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) + 2. valdkonna KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) × KHG heite kulumäär ( € ) 𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞 ii. KHG koguheite rahaline väärtus aruandeaastal järgmise valemi abil: (b) KHG koguheide (CO2 ekvivalenttonnides) × KHG heite kulumäär ( € ) 𝑡 𝐶𝑂2𝑒𝑞 iii. kasutades madalamat, keskmist ja kõrgemat kulumäära 63 KHG heitkoguste 62 Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus). 63 Kulumäär on tegur, mida kasutatakse mitterahaliste mõjude (tonnid, hektarid, m³ jne) konverteerimiseks rahaühikutesse. 102  puhul (nt CO2 turuhind ja erinevad hinnangud CO2 ühiskondlike kulude kohta) ning nende valiku põhjused. AR 75. Selleks, et hinnata, kuidas üleminekuriskid võivad mõjutada ettevõtja tulevast finantsseisundit, võib kasutada muid lähenemisviise ja meetodeid. Igal juhul peab prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmama ettevõtja kasutatud meetodite ja määratluste kirjeldust. AR 76. Andmepunkti 67 alapunkti d kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võib ettevõtja hinnata ja avalikustada üleminekuriskidele avatud äritegevusest saadud puhastulu osa. See avalikustamine (a) põhineb netotulul kooskõlas finantsaruannete suhtes kohaldatavate raamatupidamisstandardite nõuetega, st standardiga IFRS 15 või riigisiseste üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. (b) võib sisaldada ettevõtja äritegevuse jaotust koos vastavate üksikasjadega netotulu osakaalu ja riskitegurite kohta (sündmused ja riskipositsioon) ning võimaluse korral teavet prognoositava finantsmõju ulatuse kohta seoses kasumi vähenemisega lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Äritegevusi võib laadi järgi liigitada ka tegevussegmentide kaupa, kui ettevõtja on oma segmendiaruandluses finantsaruannetes avalikustanud kasumi osakaalu tegevussegmentide kaupa. Ühenduvus finantsaruannete teabega AR 77. Ettevõtja võib esitada varade, kohustiste ja netotulu (mis on avatud olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele) märkimisväärsete summade võrdluse finantsaruannetes asjaomase kirjega või avalikustatava teabega (nt segmendiaruandluses) (nagu on nõutud andmepunktis 68) järgmiselt: (a) viitena seotud kirjele või avalikustamisele finantsaruannetes, kui need summad on finantsaruannetes eristatavad, või (b) kui neile ei ole võimalik otseselt viidata, siis kvantitatiivse võrdlusena iga kirje või finantsaruandes avalikustatud teabega, kasutades allpool esitatud tabeli vormi: Varade või kohustiste raamatupidamisväärtus või netotulu, mis on avatud kas olulistele füüsilistele või üleminekuriskidele Korrigeerimised Varad või kohustised või netotulu finantsaruannetes AR 78. Ettevõtja tagab, et andmed ja eeldused, mida kasutatakse oluliste füüsiliste riskide ja üleminekuriskide prognoositava finantsmõju hindamiseks ja kajastamiseks kestlikkusaruandes, on kooskõlas finantsaruannetes kasutatud vastavate andmete ja eeldustega (nt CO2 hinnad, mida kasutatakse varade väärtuse languse, varade kasuliku eluea, hinnangute ja eraldiste hindamisel). Ettevõtja selgitab vasturääkivuste põhjuseid (nt kui kliimaga seotud riskide täielik finantsmõju on alles hindamisel või kui seda ei peeta finantsaruannetes oluliseks). AR 79. Kohustistele avalduva võimaliku tulevase mõju puhul (nagu on nõutud andmepunkti 67 alapunktis d) esitab ettevõtja vajaduse korral viited heitkogustega kauplemise süsteemide kirjeldusele finantsaruannetes. Kliimaga seotud võimalused AR 80. Andmepunkti 69 alapunkti a kohase teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja kulude Kulumäärad peaksid põhinema rahalisel hindamisel, need peavad olema teaduspõhised ja nende saamiseks kasutatavad meetodid peaksid olema läbipaistvad. Juhiseid nende meetodite kohta saab näiteks ELi-LIFE’i rahastatud projektist TRANSPARENT. 103  kokkuhoiu laadi (nt vähenenud energiatarbimisest), ajaperspektiive ja kasutatud metoodikat, sh hindamise ulatust, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, kas ja kuidas tehti stsenaariumianalüüs. AR 81. Andmepunkti 69 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on hinnanud turu suurust või mis tahes eeldatavaid muutusi netotulus seoses vähese CO2 heitega toodete ja teenuste või kohanemislahendustega, sh hindamise ulatust, ajaperspektiivi, kriitilisi eeldusi ja piiranguid ning seda, mil määral on see turg ettevõtjale kättesaadav. Turu suurust käsitleva teabe avalikustamisel võib seda kõrvutada taksonoomiaga kooskõlas olevatest tegevustest saadud müügituluga, mis avalikustatakse määruse (EL) 2020/852 sätete alusel. Üksus võib ka selgitada, kuidas ta kasutab kliimaga seotud võimalusi, ning võimaluse korral peaks see olema seotud avalikustamisnõuete E1- 2, E 1-3 ja E1-4 kohaste poliitika, eesmärkide ja meetmete avalikustamisega. ESRS E2 REOSTUS Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste o Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained o Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste eeldatav finantsmõju A liide. Kohaldamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste o Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained o Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: 104  (a) kuidas ettevõtja mõjutab õhu, vee ja pinnase saastet, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning saaste vältimise, kontrolli ja kõrvaldamise vajadusega. Selle eesmärk on luua nullsaastega mürgivaba keskkond, toetades nii ka ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“; (d) ettevõtja selliste oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, mis on seotud ettevõtja saastega seotud mõjude ja sõltuvustega, samuti saaste vältimise, kontrolli, kõrvaldamise või vähendamisega, sh eeskirjade kohaldamise tõttu, ning kuidas ettevõtja seda haldab ja (e) ettevõtja saastega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. See standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: õhu, pinnase ja vee saaste ning probleemsed ained, sh väga ohtlikud ained. 3. „Õhusaaste“ hõlmab teavet ettevõtja õhku eralduvate heitkoguste kohta (nii sise- kui ka välitingimustes) ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. 4. „Veereostus“ hõlmab teavet ettevõtja vette eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. 5. „Pinnasereostus“ hõlmab teavet ettevõtja pinnasesse eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta. 6. Seoses probleemsete ainetega hõlmab standard teavet, mis on seotud ettevõtja poolt probleemsete ainete, sh väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise ja/või levitamise ja turustamisega. Probleemseid aineid käsitlevate avalikustamisnõuete eesmärk on anda kasutajatele ülevaade selliste ainetega seotud tegelikust või võimalikust mõjust, võttes arvesse ka nende kasutamise ja/või levitamise ja turustamise võimalikke piiranguid. Seosed teiste ESRSidega 7. Saaste teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, vesi ja mereressursid, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla saaste seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded seega hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: (a) ESRS E1 „Kliimamuutus“, mis käsitleb järgmist seitset õhusaastega seotud kasvuhoonegaasi: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PCFd), väävelheksafluoriid (SF 6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3); (b) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb veetarbimist, eelkõige veeriskile avatud piirkondades, vee ringlussevõttu ja säilitamist. See hõlmab ka mereressursside vastutustundlikku majandamist, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus. See standard hõlmab vee- ja mereressursside reostusega, sh mikroplastiga seotud negatiivseid mõjusid, mida selline tegevus põhjustab; (c) ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb ökosüsteeme ja liike. Selles standardis käsitatakse saastet kui elurikkuse kadumise otsest mõjurit; (d) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet. 105 8. Ettevõtja saastega seotud mõju võib mõjutada inimesi ja kogukondi. Ettevõtja põhjustatud saastega seotud olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele käsitletakse standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. 9. Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 10. Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 11. Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma tegevuskohti ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud saastega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega. Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika 12. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud saaste vältimise ja kontrolliga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks. 13. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. 14. Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. 15. Ettevõtja märgib seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi, kui need on olulised: (a) õhu, pinnase ja vee saastega seotud negatiivsete mõjude leevendamine, sh vältimine ja kontroll; (b) probleemsete ainete minimeerimine ja asendamine ning väga ohtlike ainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, eelkõige mitteolulise ühiskondliku kasutuse puhul ja tarbekaupades, ja (c) juhtumite ja hädaolukordade vältimine ning nende esinemise korral inimestele ja keskkonnale avalduva mõju kontrollimine ja piiramine. Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid 106 16. Ettevõtja avalikustab saastega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. 17. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. 18. Saastega seotud tegevuskavade ja ressursside kirjeldus sisaldab teavet, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 19. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab seostada meedet ja ressursse, mille eesmärk on: (a) saaste vältimine, sh selliste materjalide või ühendite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega, millel on oluline negatiivne mõju (saaste vältimine tekkekohas); (b) saaste vähendamine, sh: materjalide või ühendite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine; täitmisnõuete, näiteks parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete järgimine, või ELi taksonoomiamääruse ja selle delegeeritud õigusaktide kohaste saaste vältimise ja kontrolli põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmine (saaste minimeerimine) ja (c) saastunud ökosüsteemide taastamine, uuendamine ja ümberkujundamine (nii tavapärase tegevuse kui ka juhtumite mõjude kontroll). Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid 20. Ettevõtja avalikustab saastega seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud. 21. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud saastega seotud poliitika toetamiseks ning saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. 22. Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. 23. Andmepunktis 20 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid aitavad vältida ja kontrollida järgmist: (a) õhusaastajad ja vastavad erikoormused; (b) heide vette ja vastavad erikoormused; (c) pinnasereostus ja vastavad erikoormused ja (d) probleemsed ained ja väga ohtlikud ained. 24. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärkide seadmisel võeti arvesse ökoloogilisi künniseid (nt biosfääri terviklikkus, stratosfääri osoonikihti kahandamine, aerosooliosakeste paiskumine atmosfääri, mullaviljakuse vähenemine, ookeanide hapestumine) ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest. 25. Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste 107 26. Ettevõtja avalikustab oma tegevuse käigus tekkivad saastajad ning mikroplasti, mida ta tekitab või kasutab. 27. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade heitest, mida ettevõtja oma tegevuse käigus õhku, vette ja pinnasesse väljutab, ning mikroplasti tekitamisest ja kasutamisest. 28. Ettevõtja avalikustab järgmiste ainete koguse: (a) iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/200664 (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, E-PRTR-määrus) II lisas loetletud saasteained, mis satuvad õhku, vette ja pinnasesse, v.a kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on avaldatud kooskõlas standardiga ESRS E1 „Kliimamuutus“65; (b) ettevõtja tekitatud või kasutatud mikroplast. 29. Andmepunktis 28 osutatud summad on konsolideeritud summad, mis sisaldavad heitkoguseid rajatistest, mille üle ettevõtjal on finantskontroll, ja rajatistest, mille tegevust ta kontrollib. Konsolideerimine hõlmab üksnes heitkoguseid, mis pärinevad rajatistest, mille puhul ületatakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas sätestatud künnis. 30. Ettevõtja asetab avalikustatava teabe konteksti ja kirjeldab järgmist: (a) aja jooksul toimunud muutused, (b) mõõtmismeetodid ja (c) saastega seotud arvestuse ja aruandluse jaoks andmete kogumise protsess(id), sh vajalike andmete liik ja teabeallikad. 31. Kui heite kvantifitseerimiseks valitakse heite otsese mõõtmisega võrreldes vähem usaldusväärne meetod, esitab ettevõtja selle meetodi valimise põhjused. Kui ettevõtja kasutab hinnanguid, avalikustab ta hinnangute aluseks oleva standardi, sektoripõhise uuringu või allikad, samuti võimaliku mõõtemääramatuse taseme ja mõõtemääramatust kajastavate hinnangute vahemiku. Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained 32. Ettevõtja avalikustab teabe eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordi kohta. 33. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja mõjust tervisele ja keskkonnale ainete kaudu, mis on omaette ainetena probleemsed ained või väga ohtlikud ained. Samuti võimaldab see mõista ettevõtja olulisi riske ja võimalusi, sh kokkupuudet nende ainetega ja eeskirjade muudatustest tulenevaid riske. 34. Andmepunktis 32 nõutud avalikustamine hõlmab selliste probleemsete ainete üldkoguseid, mis tekivad või mida kasutatakse tootmise käigus või mida hangitakse, ning selliste probleemsete ainete üldkogused, mis viiakse käitisest välja heitena, toodetena või toodete või teenuste osana ning mis esitatakse jagatuna peamisteks probleemsete ainete ohuklassideks. 35. Ettevõtja esitab eraldi teabe väga ohtlike ainete kohta. Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste 64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1). 65 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb a) põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 2 („Õhusaasteainete heide“); b) I isa tabelis 1 näitajana nr 8 („Vetteheide“); c) I lisa tabelis 2 näitajana nr 1 („Anorgaaniliste saasteainete heide“) ja d) I lisa tabelis 2 näitajana nr 3 („Osoonikihti kahandavate ainete heide“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 108 prognoositav finantsmõju 36. Ettevõtja avalikustab oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. 37. Andmepunktis 36 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. 38. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) saastega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide prognoositav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis; (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb saaste vältimise ja kontrolliga seotud olulistest võimalustest. 39. Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne saastega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); (b) Arvesse võetavate mõjude kirjeldus, nendega seotud mõjud ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. 40. Andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt esitatav teave peab sisaldama järgmist: (a) probleemsetest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa ning väga ohtlikest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa; (b) tegevus- ja kapitalikulud, mis tekkisid aruandeperioodil koos tõsiste juhtumite ja sadestumisega; (c) keskkonnakaitset ja heastamiskulusid käsitlevad sätted, nt saastatud tegevuskohtade rehabiliteerimine, prügilate rekultiveerimine, keskkonnasaaste kõrvaldamine olemasolevates tootmis- või säilitamiskohtades ning samalaadsed meetmed. 41. Ettevõtja avalikustab asjakohase taustteabe, sh selliste oluliste juhtumite ja sadestumise kirjelduse, mille puhul saaste avaldas keskkonnale negatiivset mõju ja/või millel on eeldatavasti negatiivne mõju ettevõtja rahavoogudele, finantsseisundile või finantstulemustele lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis. A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS E2 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste 109 mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 1. Keskkonda käsitlevate alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja saaste olulisust enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda järgmist nelja etappi, mida tuntakse ka LEAP (locate-evaluate-assess-prepare) lähenemisena: (a) 1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega; (b) 2. etapp: hinnatakse saastega seotud sõltuvust ja mõjusid; (c) 3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi ja (d) 4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. AR 2. Standardi ESRS E2 puhul vastab olulisuse hindamine LEAP-lähenemise kolmele esimesele etapile. Neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. AR 3. Mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruannetega“ sätteid. AR 4. Standardi ESRS E2 kohase olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad hõlmavad järgmist: (a) õhu, pinnase ja vee saaste (v.a KHG heide ja jäätmed), mikroplast ja probleemsed ained; (b) sõltuvus ökosüsteemi teenustest, mis aitavad leevendada saastega seotud mõjusid. AR 5. 1. etapis, kus tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega, võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: (a) otseste varade ja tegevuse ning seotud eelnevate ja järgnevate etappide tegevuste asukohad kogu väärtusahelas; (b) tegevuskohad, kus tekib vee-, pinnase- ja õhusaasteainete heide, ja (c) selle heitega või mikroplasti, eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordiga seotud sektorid või äriüksused. AR 6. 2. etapp on seotud iga olulise tegevuskoha või sektori/äriüksuse mõju ja sõltuvuse hindamisega, sh hinnates keskkonnale ja inimeste tervisele avalduva mõju tõsidust ja tõenäosust. AR 7. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: (a) teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üleminekuriskid ja võimalused järgmiste kategooriate alusel: i. poliitilised ja õiguslikud riskid: nt õigusaktide kehtestamine, karistuste ja kohtuvaidluste oht (nt hooletus ökosüsteemide suhtes), karmistatud aruandluskohustused; ii. tehnoloogia: nt toodete või teenuste asendamine väiksema mõjuga toodete või teenustega, üleminek probleemsetelt ainetelt; iii. turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suuremad kulud seoses mõne ainega, ja iv. maine: nt ühiskonna, kliendi või kogukonna muutunud hoiakud, mis tulenevad organisatsiooni rollist saaste vältimises ja kontrollis; (b) teha kindlaks füüsilised riskid, mis hõlmavad nt ootamatut puhtale veele juurdepääsu katkestust, happevihma või muid saastejuhtumeid, mis tõenäoliselt põhjustavad või on põhjustanud saastet, millel on tagajärjed keskkonnale ja ühiskonnale; 110  (c) teha kindlaks saaste vältimise ja kontrolliga seotud võimalused, liigitatuna järgmiste kategooriate alusel: i. ressursitõhusus: mõju minimeerimiseks kasutatud ainete koguste vähendamine või tootmisprotsessi tõhususe parandamine; ii. turud: nt äritegevuse mitmekesistamine; iii. rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; iv. vastupanuvõime: nt kasutatavate ainete mitmekesistamine ja heitkoguste kontrollimine innovatsiooni või tehnoloogia abil, ja v. maine: positiivsed suhted sidusrühmadega, mis tulenevad ennetavast riskijuhtimisest. AR 8. Olulisuse hindamisel võib ettevõtja võtta arvesse komisjoni soovitust (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta. AR 9. Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel avalikustab ettevõtja: (a) loetelu tegevuskohtadest, kus saaste on ettevõtja tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide seisukohast oluline probleem, ja (b) loetelu majandustegevustest, mis on seotud saaste oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika AR 10. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 11. Poliitika kirjeldus peab sisaldama teavet hõlmatud saastaja(te) või aine(te) kohta. AR 12. Andmepunkti 11 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja lisada taustteavet rakendatud poliitikasuundade vaheliste seoste kohta ning selle kohta, kuidas need võivad aidata kaasa ELi tegevuskavale „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“, kirjeldades näiteks järgmisi elemente: (a) kuidas teda mõjutavad või võivad mõjutada ELi tegevuskava eesmärgid ja meetmed ning olemasolevate direktiivide (nt tööstusheidete direktiiv) läbivaatamine; (b) kuidas ettevõtja kavatseb vähendada oma saaste jalajälge, et aidata kaasa nende eesmärkide saavutamisele. Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid AR 13. Kui meetmed hõlmavad väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide kohustusi, esitab ettevõtja teabe neid kohustusi kajastavate meetmete liikide kohta. AR 14. Ressursside käsitlemisel võivad tegevuskulud olla näiteks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, et uuendada ja arendada turvalisi ja kestlikke alternatiive probleemsete ainete kasutamisele või vähendada tootmisprotsessis tekkivat heidet. AR 15. Kui see on asjakohane saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandi tegevuskavade kohta. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid AR 16. Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september) või mis tahes 111  muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. AR 17. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, saaste vältimise ja kontrolli olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud saaste vältimise ja kontrolli kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. AR 18. Kui see on vastuvõetud poliitika toetamiseks asjakohane, võib ettevõtja esitada teavet tegevuskoha tasandil seatud eesmärkide kohta. AR 19. Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahelat. Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste AR 20. Andmepunkti 28 alapunkti b kohaselt esitatav teave mikroplasti kohta hõlmab mikroplaste, mis tekivad või mida kasutatakse tootmisprotsessides või mida hangitakse ning mis väljuvad ettevõtja rajatistest heitena, toodetena või toodete või teenuste osana. Mikroplasti võib toota tahtmatult, suuremate plastitükkide, nagu autorehvid või sünteetilised tekstiilid kulumisega, või neid võib toota sihilikult ja lisada eriotstarbelistele toodetele (nt näo- või kehakoorijates kasutatavad helmed). AR 21. Saastajate maht esitatakse asjakohaste massiühikutena, tonnides või kilogrammides. AR 22. Käesoleva avalikustamisnõude kohaselt nõutav teave esitatakse aruandva ettevõtja tasandil. Ettevõtja võib siiski avalikustada täiendavaid jaotusi, sh teavet tegevuskoha tasandil, või oma heitkoguste jaotuse allika liigi, sektori või geograafilise piirkonna alusel. AR 23. Heitkoguste kohta taustteavet esitades võib ettevõtja arvesse võtta järgmist: (a) kohalikud õhukvaliteedi indeksid piirkonna kohta, kus ettevõtjal esineb õhusaastet; (b) linnastumise määr (DEGURBA)66 piirkonnas, kus õhusaastet esineb, ja (c) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veestressiga aladel esineva heite protsentuaalne osakaal ettevõtja saastajate koguheitest vette ja pinnasesse. AR 24. Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt tööstusheidete direktiiv, E-PRTR jne). AR 25. Kui ettevõtja tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu tööstusheidete direktiivi 2010/75/EL67 ja asjakohaseid parima võimaliku tehnika viitedokumente (PVT- viitedokumendid) võib ettevõtja olenemata sellest, kas tegevus toimub Euroopa Liidus või mitte, avalikustada järgmise lisateabe: (a) loetelu ettevõtja käitatavatest käitistest, mis kuuluvad tööstusheidete direktiivi ja ELi PVT-järelduste kohaldamisalasse; (b) loetelu kõigist nõuetele mittevastavuse juhtumitest või nõuete täitmise tagamise meetmetest, mis on vajalikud selleks, et tagada nõuetele vastavus loatingimuste rikkumise korral; (c) tegelikud tulemused, nagu on täpsustatud ELi PVT-järeldustes tööstuslike käitiste 66 Eurostati järgi näitab linnastumise määral (DEGURBA) põhinev liigitus piirkonna olemust. Tuginedes linnaklastrites ja linnakeskustes elavate kohalike elanike osakaalule, liigitatakse kohalikud haldusüksused (kohalikud omavalitsused) kolme liiki piirkondadeks: i) suurlinnad (tihedalt asustatud alad), ii) linnad ja eeslinnad (keskmise asustustihedusega alad) ja iii) maapiirkonnad (hõreda asustusega alad). 67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). 112  kohta, ning ettevõtja keskkonnatoime võrdlus parima võimaliku tehnikaga saavutatava heitetasemega (PVT-SHT), nagu on kirjeldatud ELi PVT-järeldustes; (d) ettevõtja tegelikud tulemused võrreldes parima võimaliku tehnikaga saavutatava keskkonnatoime tasemega (PVT-SKTT), tingimusel et neid sektori ja käitise suhtes kohaldatakse, ja (e) loetelu nõuete täitmise ajakavadest või eranditest, mille pädevad asutused on direktiivi 2010/75/EL artikli 15 lõike 4 kohaselt andnud ja mis on seotud PVT-SHT rakendamisega. Metoodikad AR 26. Saastajate kohta teabe esitamisel kaalub ettevõtja kvantifitseerimise meetodeid järgmises tähtsuse järjekorras: (a) heite, heitvee või muu saaste otsene mõõtmine tunnustatud pidevseire süsteemide (nt automaatsed mõõtmissüsteemid (AMS)) abil; (b) perioodilised mõõtmised; (c) tegevuskohapõhistel andmetel põhinev arvutus; (d) avaldatud saasteteguritel põhinev arvutus ja (e) hinnang. AR 27. Seoses andmepunktis 30 nõutud meetodite avalikustamisega võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) kas seire toimub kooskõlas ELi parima võimaliku tehnika viitedokumentide standarditega või muu asjakohase võrdlusalusega ja (b) kas ja kuidas tehti sõltumatute laborite poolt AMSi kalibreerimisteste ning kontrolliti perioodilisi mõõtmisi. Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained Arvesse võetavate ainete loetelu AR 28. Selleks, et teave oleks täielik, tuleb lisada nii ettevõtja enda tegevusega seotud kui ka hangitud ained (nt koostisosades, pooltoodetes või lõpptootes sisalduvad ained). AR 29. Saastajate maht esitatakse massiühikutes, näiteks tonnides või kilogrammides või muudes massiühikutes, mis on eralduvate saasteainete mahtu ja liiki arvestades asjakohased. Taustteave AR 30. Selle avalikustamisnõude kohaselt esitatud teave võib viidata teabele, mida ettevõtja on juba kohustatud esitama muude kehtivate õigusaktide alusel (nt direktiiv 2010/75/EL, määrus (EÜ) nr 166/2006, E-PRTR jne). Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju AR 31. Juhtumitega ja sadestumisega seotud tegevus- ja kapitalikulud võivad hõlmata nt järgmist: (a) õhu, pinnase ja vee saaste kõrvaldamise ja heastamise kulud, sh keskkonnakaitsega seotud kulud; (b) kahju hüvitamise kulud, sh reguleerivate või valitsusasutuste määratud trahvid. 113 AR 32. Juhtumid võivad hõlmata näiteks saastet põhjustanud tootmiskatkestusi, olenemata sellest, kas need tulenevad tarneahelast ja/või ettevõtja enda tegevusest. AR 33. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 34. Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. ESRS E3 VEE- JA MERERESSURSID Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E3-2 – Vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine o Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju A liide. Kohaldamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine o Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab vee- ja mereressursse, võttes arvesse olulist positiivset ja negatiivset tegelikku ja võimalikku mõju; (b) mis tahes võetud meetmed ja nende tulemused oluliste tegelike või võimalike 114  negatiivsete mõjude vältimisel või leevendamisel ning vee- ja mereressursside kaitsmisel, pidades silmas ka veetarbimise vähendamist, ja riskide ja võimaluste käsitlemisel; (c) kas, kuidas ja mil määral aitab ettevõtja kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele seoses värske õhu, puhta vee, heas seisundis mulla ja elurikkusega ning sinise majanduse ja kalandussektori kestlikkuse tagamisele, võttes arvesse järgmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ 68 (ELi veepoliitika raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ 69 (ELi merestrateegia raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL 70 (ELi mereruumi planeerimise direktiiv), kestliku arengu eesmärgid (eelkõige eesmärk 6: puhas vesi ja sanitaartingimused ning 14: ookeani- ja mereökosüsteemid) ning ülemaailmsete keskkonnapiirangute järgimine (nt biosfääri terviklikkus, ookeanide hapestumine, magevee kasutamine ja biogeokeemilised voolud planeedi taluvuspiirides); (d) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule veekasutusele, mis põhineb olemasolevate veeressursside pikaajalisel kaitsel; vee ökosüsteemide kaitse ning magevee- ja mereelupaikade taastamine; (e) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (f) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. See standard hõlmab vee- ja mereressurssidega seotud avalikustamisnõudeid. Standard hõlmab „vee“ mõiste all ka pinnavett ja põhjavett. See hõlmab avalikustamisnõudeid veetarbimise kohta ettevõtja tegevuses, toodetes ja teenustes ning sellega seotud teavet veevõtu ja veeheite kohta. 3. Seoses mereressurssidega hõlmab standard selliste ressursside saamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust. Seosed teiste ESRSidega 4. Vee- ja mereressursside teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, saaste, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla vee- ja mereressursside seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: (a) standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske, mis tulenevad vee ja ookeanidega seotud ohtudest, mida on põhjustanud või võimendanud kliimamuutused, sh tõusev veetemperatuur, sademete mustrite ja liigi (vihm, rahe, lumi/jää) muutused, sademete hulga või hüdroloogiline varieeruvus, ookeanide hapestumine, soolase vee sissetung, meretaseme tõus, põud, suur veestress, suur sademete hulk, üleujutused ja liustikujärvede kallaste murdumine; (b) standard ESRS E2 „Reostus“, milles käsitletakse eelkõige vetteheidet, sh heidet ookeanidesse, ning mikroplasti kasutamist ja tekitamist; (c) standard ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, milles käsitletakse 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1). 69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19). 70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135). 115  eelkõige magevee ökosüsteemide, samuti ookeanide ja merede kaitset ja säästvat kasutamist ning neile avalduvat mõju, ja (d) standard ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, milles käsitletakse eelkõige jäätmekäitlust, sh plastijäätmeid, ja üleminekut taastumatute reovee ressursside ammutamisele; plasti kasutamise vähendamisele ja reovee ringlussevõtule. 5. Ettevõtja mõjud vee- ja mereressurssidele mõjutavad inimesi ja kogukondi. Ettevõtjast lähtuvad vee- ja mereressurssidega seotud olulised negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele on hõlmatud standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. 6. Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 7. Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 8. Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud vee- ja mereressurssidega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega71. Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika 9. Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks72. 10. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb oluliste vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. 11. Andmepunktis 9 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. 71 Allikas: IFC Performance Standard 6, 2012. 72 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I isa tabelis 2 näitajana nr 7 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub veemajanduspoliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 116 12. Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: (a) veemajandus, sh: i. vee- ja mereressursside kasutamine ja hankimine ettevõtja enda tegevuses; ii. veekäitlus kui samm säästvama vee hankimise suunas ja iii. ettevõtja tegevusest tuleneva veereostuse vältimine ja vähendamine; (b) toodete ja teenuste kavandamine veega seotud küsimuste lahendamiseks ja mereressursside säilitamiseks ja (c) kohustus vähendada olulist veetarbimist veeriskile avatud piirkondades enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. 13. Kui vähemalt üks ettevõtja tegevuskohtadest asub suure veestressiga piirkonnas ega ole hõlmatud mõne poliitikaga, teatab ettevõtja sellest ja põhjendab, miks ta ei ole sellist poliitikat vastu võtnud. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise poliitika vastu võtta73. 14. Ettevõtja täpsustab, kas ta on vastu võtnud kestlike ookeanide ja meredega seotud poliitika ja tavad74. Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid 15. Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. 16. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade vee- ja mereressurssidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. 17. Meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab meedet seostada. 18. Ressursse saab eraldada järgmistel eesmärkidel: (a) vältida vee- ja mereressursside kasutamist; (b) vähendada vee- ja mereressursside kasutamist, nt tõhususmeetmete abil; (c) vee ringlussevõtt ja taaskasutusvesi või (d) vee ökosüsteemi ja veekogude uuendamine ja taastamine. 19. Ettevõtja määrab kindlaks meetmed ja ressursid, mis on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid 73 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 8 („Kokkupuude suure veestressiga aladega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 74 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 117 20. Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. 21. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud vee- ja mereressurssidega seotud poliitika toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. 22. Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. 23. Andmepunktis 20 nõutud avalikustamise käigus märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid on seotud järgmisega: (a) veeriskile avatud piirkondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamine, sh vee kvaliteedi parandamine; (b) mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste vastutustundlik haldamine, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus, ja (c) veetarbimise vähendamine, sh selgitus selle kohta, kuidas need eesmärgid on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega. 24. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest. 25. Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine 26. Ettevõtja avalikustab teabe oma veetarbimise tulemuslikkuse kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. 27. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja veetarbimisest ja edusammudest eesmärkide saavutamise suunas. 28. Andmepunktis 26 nõutav avalikustamine on seotud ettevõtja enda tegevusega ja hõlmab järgmist: (a) vee kogutarbimine (m³); (b) vee kogutarbimine (m³) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veeriskiga piirkondades; (c) ringlussevõetud ja taaskasutatud vee üldkogus (m³)75; (d) kogu hoiustatav vesi ja muutused hoiustatava vee mahus (m³) ja (e) mis tahes vajalik taustteave seoses alapunktidega a–d, sh vesikondade vee kvaliteedi 75 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.2 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 2. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute ringlussevõetud ja korduskasutatud vee kaalutud keskmine protsent) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 118  ja kvantiteedi kohta, andmete kogumise viis, näiteks kasutatud standardid, meetodid ja eeldused, sh teave selle kohta, kas teave on arvutatud, hinnatud, mudeldatud või saadud otseste mõõtmiste põhjal ning selleks kasutatud lähenemisviis, näiteks sektoripõhiste tegurite kasutamine. 29. Ettevõtja esitab teabe oma veemahukuse kohta: vee kogutarbimine tema enda tegevuses (m³ miljoni euro netotulu kohta)76. Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju 30. Ettevõtja avalikustab oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. 31. Andmepunktis 30 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. 32. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide prognoositav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb vee- ja mereressurssidega seotud olulistest võimalustest. 33. Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne vee- ja mereressurssidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); (b) vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ning ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) eeldatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS E3 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine 76 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.1 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 1. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute tarbitud vee keskmine kogus (kuupmeetrites) investeerimisobjektiks olevate äriühingute tulu miljoni euro kohta) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 119 Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 1. Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja vee- ja mereressursside olulisust oma tegevuses ja väärtusahelas ning võib arvesse võtta nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks: (a) 1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahel on seotud loodusega; (b) 2. etapp: hinnatakse sõltuvust ja mõju; (c) 3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi ja (d) 4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. AR 2. Standardi ESRS E3 kohane olulisuse hindamine vastab LEAP-lähenemisviisi kolmele esimesele etapile, neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemust. AR 3. Mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessides võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. AR 4. Olulisuse hindamisega hõlmatud vee- ja mereressurssidega seotud alateemad on järgmised: (a) vesi, mis hõlmab pinnavee, põhjavee tarbimist, samuti veevõttu ja vettejuhtimist, ja (b) mereressursside alateema, mis hõlmab selliste ressursside saamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust. AR 5. 1. etapis võib ettevõtja selleks, et teha kindlaks, kus asuvad veeriskiga piirkonnad ja piirkonnad, kus on kokkupuude mereressurssidega, mis võib põhjustada tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides olulist mõju ja sõltuvust, võtta arvesse järgmist: (a) otseste varade ja tegevuse ning nendega seotud eelnevate ja järgnevate etappide tegevuse asukohad kogu väärtusahelas; (b) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veestressiga aladel, asuvad tegevuskohad ja (c) sektorid või äriüksused, millel on nendes esmatähtsates asukohtades seos vee- või mereressurssidega. AR 6. Ettevõtja käsitab asukohtade hindamisel asjakohase tasandina vesikondi ja kombineerib selle lähenemisviisi enda rajatiste ning tarnijate olulise mõju ja riskidega rajatiste tegevusriski hindamisega. AR 7. Ettevõtja võtab veekogude seisundi määramisel arvesse kriteeriume, mis lähtuvad direktiivi 2000/60/EÜ (veepoliitika raamdirektiiv) asjaomastest lisadest ja direktiivi rakendamiseks ettenähtud juhenddokumentidest. Juhenddokumentide loetelu on kättesaadav Euroopa Komisjoni keskkonnateemalisel veebisaidil. AR 8. 2. etapis kaalub ettevõtja iga kohaldamisnõude AR 5 kohaselt kindlaks määratud esmatähtsa asukoha mõju ja sõltuvuse hindamiseks järgmist: (a) selliste äriprotsesside ja -tegevuste kindlaksmääramine, mis põhjustavad mõju keskkonnavaradele ja ökosüsteemi teenustele ning sõltuvust nendest; (b) vee- ja mereressurssidega seotud mõju ja sõltuvuse kindlaksmääramine väärtusahelas ja (c) vee- ja mereressurssidele avalduva positiivse ja negatiivse mõju tõsiduse ja 120  tõenäosuse hindamine. AR 9. Vee- ja mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel võib ettevõtja tugineda rahvusvahelistele klassifikatsioonidele, näiteks ökosüsteemi teenuste ühtsele rahvusvahelisele klassifikatsioonile (CICES). AR 10. Mereressurssidega seotud sõltuvuse kindlakstegemisel kaalub ettevõtja, kas ta sõltub peamistest mereressurssidega seotud kaupadest, sh kruusadest ja mereandidest. AR 11. Mereressursid määratakse kindlaks vastavalt nende kasutamisele inimühiskonnas ja neid tuleb arvesse võtta seoses neile avalduva survega. Mõnesid survenäitajaid on käsitletud teistes ESRSides, nt mikroplasti ja vetteheidet standardis ESRS E2 ning plastijäätmeid standardis ESRS E5. AR 12. Näited mereressurssidega seotud sõltuvusest, mida ettevõtja võib arvesse võtta, on: (a) sõltuvus kommertspüügina püütud kaladest ja karpidest enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja (b) püügitegevus, mis hõlmab liikuvat põhjatraalimist, millel võib olla ka negatiivne mõju merepõhjale. AR 13. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: (a) teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela üleminekuriskid ja võimalused järgmiste kategooriate alusel: i. poliitilised ja õiguslikud riskid: nt õigusaktide või poliitika vastuvõtmine (nt sellised muudatused nagu parem veekaitse ja vett käsitlevate õigusnormide parem kvaliteet, veevarustuse reguleerimine), veekogude ja mereressursside ebatõhus haldamine, eelkõige piiriüleselt (nt piiriülene majandamine ja koostöö), mis toob kaasa vee või ookeanide seisundi degradeerumise, karistused ja kohtuvaidlused (nt lubade nõuete või kvootide eiramine, ohustatud mereliikide hooletu kohtlemine või hävitamine), suuremad aruandluskohustused mere ökosüsteemide ja nendega seotud teenuste kohta; ii. tehnoloogia: nt toodete ja teenuste asendamine toodete või teenustega, millel on veele ja mereressurssidele väiksem mõju, üleminek tõhusamatele ja puhtamatele tehnoloogiatele (st millel on ookeanidele ja veele väiksem mõju), uued seiretehnoloogiad (nt satelliidipõhised), vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest; iii. turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suuremad kulud seoses vee- või mereressurssidega, iv. maine: nt ühiskonna, klientide või kogukonna muutunud hoiakud, mis tulenevad organisatsiooni rollist seoses vee- ja mereressurssidega, ja v. panus süsteemsetesse riskidesse enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kaudu, sh riskid, et mere ökosüsteem hävib või kriitiline loodussüsteem enam ei toimi (nt jõutakse murdepunktini, mõjuvad mitu füüsilist riski korraga); (b) füüsilise riski, sh veehulga (veenappus, veestress), veekvaliteedi, taristu lagunemise või mõne mereressurssidega seotud kauba kättesaamatuse (nt mõne kalaliigi või muude veealuste elusorganismide (mida ettevõtja müüb toodetena) haruldaseks muutumise tõttu) kindlakstegemine, mis nt muudab tegevuse teatavates geograafilistes piirkondades võimatuks; (c) võimaluste kindlakstegemine järgmiste kategooriate alusel: i. ressursitõhusus: nt üleminek tõhusamatele teenustele ja protsessidele, mis nõuavad vähem vee- ja mereressursse; ii. turud: nt vähem ressursimahukate toodete ja teenuste arendamine, äritegevuse mitmekesistamine; 121  iii. rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; iv. vastupanuvõime: nt mere- või veeressursside ja äritegevuse mitmekesistamine (nt uue äriüksuse loomine ökosüsteemi taastamiseks), investeerimine rohelisse taristusse, looduspõhised lahendused, ringlussevõtu- ja ringmajandusmehhanismide kasutuselevõtt, mis vähendavad sõltuvust vee- või mereressurssidest, ja v. maine: positiivne sidusrühmade kaasamine tänu proaktiivsele hoiakule loodusega seotud riskide juhtimisel (mis toob kaasa nt eelistatud partneri staatuse). AR 14. Ettevõtja võib olulise mõju, sõltuvuse, riskide ja võimaluste hindamisel tugineda esmastele, teisestele või mudeldatud andmete kogumisele või muudele asjakohastele lähenemisviisidele, näiteks teabele, mis on esitatud komisjoni soovituses (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg), III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg). AR 15. Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) loetelu geograafilistest piirkondadest, kus vesi on ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide seisukohast oluline probleem; (b) loetelu ettevõtja kasutatavatest mereressurssidega seotud kaupadest, mis on mereala hea keskkonnaseisundi ja mereressursside kaitse seisukohast olulised, ja (c) loetelu vee- ja mereressursside oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud sektoritest või segmentidest. Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika AR 16. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 17. Andmepunkti 9 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, kas ta on vastu võtnud poliitika, mis: (a) hoiab ära veekogude ja vee ökosüsteemide seisundi edasise halvenemise ning kaitseb ja parandab nende seisundit; (b) edendab säästvat veekasutust, mis põhineb olemasolevate veevarude pikaajalisel kaitsel; (c) seab eesmärgiks veekeskkonna tõhusama kaitse ja parandamise; (d) edendab merevee head keskkonnaseisundit ja (e) aitab vähendada veevõttu ja veeheidet. AR 18. Ettevõtja võib avalikustada ka teabe poliitika kohta, mis: (a) aitab tagada pinnaveekogude hea ökoloogilise ja keemilise kvaliteedi ja põhjaveekogude hea keemilise kvaliteedi ja koguse, et kaitsta inimeste tervist, veevarustust, looduslikke ökosüsteeme ja elurikkust, mereala head keskkonnaseisundit ning tagada merega seotud tegevuste aluseks oleva ressursibaasi kaitse; (b) minimeerib olulist mõju ja olulisi riske ning rakendab leevendusmeetmeid, mille eesmärk on säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus ning suurendada oma tegevuse ressursitõhusust, ja (c) aitab vältida mõjutatud kogukondadele avalduvat mõju. Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid 122 AR 19. Andmepunkti 15 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse meetmeid või tegevuskavasid, mis aitavad kaasa kindlaks tehtud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemisele. Kasulikke juhiseid annab organisatsioon Alliance for Water Stewardship. AR 20. Võttes arvesse, et vesi ja mereressursid on jagatud ressursid, mis võivad nõuda ühiseid meetmeid või teisi sidusrühmi kaasavaid tegevuskavasid, võib ettevõtja anda teavet nende konkreetsete ühismeetmete kohta, sh teavet teiste poolte (konkurentide, tarnijate, jaemüüjate, klientide, muude äripartnerite, kohalike kogukondade ja ametiasutuste, valitsusasutuste jne kohta) ning konkreetset teavet projekti, selle konkreetse panuse, sponsorite ja muude osalejate kohta. AR 21. Kapitalikulude kohta teabe esitamisel võib ettevõtja arvesse võtta näiteks kulutusi, mis on seotud sademevee äravoolu taastamisega, torustiku või masinatega, mida kasutatakse uute vähese veekasutusega toodete tootmiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid AR 22. Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september). Ettevõtja võib viidata ka mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral organisatsioonikohased eraldised. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. AR 23. Ettevõtja võib esitada eesmärgid, mis on seotud (a) veevõtu vähendamise ja (b) veeheite vähendamisega. AR 24. Kui ettevõtja on kehtestanud veevõtu vähendamise eesmärgid, võib ta lisada teavet veevõtu kohta saastatud pinnasest ja põhjaveekihtidest ning heastamiseks võetud ja käideldud vee kohta. AR 25. Kui ettevõtja on kehtestanud veeheite eesmärgid, võib ta arvesse võtta veeheidet põhjavette, näiteks põhjaveekihtidesse tagasijuhtimist, või vee tagasisuunamist põhjaveeallikasse äravoolukanali või nõva kaudu. AR 26. Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. AR 27. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb määruse (EL) 2020/852 artikli 12 lõike 2 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud olulise panustamise kriteeriumidega seotud puudusi. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 13 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, vee- ja mereressurssidega seotud kriteeriumid, mis lähtuvad põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine AR 28. Ettevõtja võib tegutseda erinevates veeriskile avatud piirkondades. Andmepunkti 28 alapunkti b kohase teabe avalikustamisel lisab ettevõtja sellise teabe ainult nende piirkondade kohta, mis on vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetele IRO-1 ja 123  SBM-3 määratletud olulistena. AR 29. Kui ettevõtja avaldab taustteavet veemajanduse tulemuslikkuse kohta, mida nõutakse andmepunktis 26, selgitab ta arvutusmeetodeid ja täpsemalt seda osa mõõtmistulemusest, mis on saadud otsese mõõtmise, proovide võtmise ja ekstrapoleerimise või parimate hinnangute põhjal. AR 30. Ettevõtja võib esitada teavet muude jaotuste põhjal (st sektorite või segmentide kaupa). AR 31. Andmepunktis 29 nõutud teabe avalikustamisel võib ettevõtja esitada täiendavaid suhtarve, mis põhinevad muudel nimetajatel. AR 32. Ettevõtja võib anda teavet ka oma veevõtu ja veeheite kohta. Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju AR 33. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 34. Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 39 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. ESRS E4 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad o Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju A liide. Kohaldamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide 124  arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad o Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab elurikkust ja ökosüsteeme, võttes arvesse olulist positiivset ja negatiivset tegelikku ja võimalikku mõju, sh seda, mil määral ta toetab elurikkuse ja ökosüsteemide kadumise ja degradeerumise mõjureid; (b) mis tahes võetud meetmeid eesmärgiga ennetada või leevendada olulisi negatiivseid tegelikke või võimalikke mõjusid ning kaitsta ja taastada elurikkust ja ökosüsteeme ning käsitleda riske ja võimalusi ning nende meetmete tulemused ja (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas järgmisega: i. planeedi taluvuspiiridest kinnipidamine seoses biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega; ii. Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste sihtide ja eesmärkidega; iii. ELi elurikkuse strateegiaga aastani 203077; iv. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) 78, ja v. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv)79; (d) elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste riskide, sõltuvuse ja võimaluste laadi, liigi ja ulatusega ning sellega, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (e) ettevõtja elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõjuga ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. Selles standardis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis on seotud ettevõtja seosega maismaa-, magevee- ja mereelupaikade, ökosüsteemide ning nendega seotud looma- ja taimeliikide populatsioonidega, sh liigisisese, liikidevahelise ja ökosüsteemide mitmekesisusega ning nende seotusega põliselanike ja muude mõjutatud kogukondadega. 77 „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, COM(2020) 380 final. 78 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 206, 22.7.1992, lk 7). 79 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19). 125 3. Termin „elurikkus“ (bioloogiline mitmekesisus) hõlmab elusorganismide mitmekesisust maismaa, magevee, mere ja muudes veeökosüsteemides, samuti ökoloogilistes kompleksides, millesse nad kuuluvad. Seosed teiste ESRSidega 4. Elurikkus ja ökosüsteemid on tihedalt seotud muude keskkonnaaspektidega. Elurikkuse ja ökosüsteemide muutuste peamised otsesed mõjurid on kliimamuutused, saaste, maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus, organismide otsene ärakasutamine ja invasiivsed võõrliigid. Need mõjurid on käesoleva standardiga hõlmatud, v.a kliimamuutused (mida hõlmab standard ESRS E1) ja saaste (mida hõlmab standard ESRS E2). 5. Selleks et saada põhjalik ülevaade olulisest mõjust ja sõltuvusest elurikkusele ja ökosüsteemidele, tuleks muude keskkonnaalaste ESRSide avalikustamisnõudeid lugeda ja tõlgendada koos käesoleva standardi konkreetsete avalikustamisnõuetega. Muude keskkonnaalaste ESRSidega hõlmatud asjakohased avalikustamisnõuded on järgmised: (a) standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); (b) standard ESRS E2 „Reostus“, mis käsitleb õhu, pinnase ja vee saastet; (c) standard ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse; (d) standard ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet. 6. Ettevõtja mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele mõjutab inimesi ja kogukondi. Elurikkusest ja ökosüsteemi muutustest mõjutatud kogukondadele avalduvatest olulistest negatiivsetest mõjudest teatamisel standardi ESRS E4 alusel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ nõudeid. 7. Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 8. Käesoleva osa nõudeid tuleb lugeda koos avalikustamisnõuetega standardi ESRS 2 2. peatükis „Juhtimine“, 3. peatükis „Strateegia“ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. 9. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega. 10. Lisaks standardi ESRS 2 nõuetele sisaldab käesolev standard ka teemapõhist avalikustamisnõuet E4-1 „Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis“. Strateegia Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis 126 11. Ettevõtja avalikustab, kuidas tema strateegia ja ärimudeli kohandamine tuleneb tema mõjudest, sõltuvusest, riskidest ja võimalustest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. 12. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli kokkusobivusest elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud asjaomaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkidega. 13. Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. Kirjeldus peab sisaldama järgmist: (a) Hinnang praeguse ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kohta elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud füüsilistele, ülemineku- ja süsteemsetele riskidele; (b) vastupanuvõime analüüsi ulatus seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ning seoses kõnealuses analüüsis arvesse võetud riskidega; (c) peamised tehtud eeldused; (d) kasutatud ajaperspektiivid; (e) vastupanuvõime analüüsi tulemused ja (f) sidusrühmade, sh vajaduse korral põlisrahvaste ja kohalike teadmiste valdajate kaasamine. 14. Kui ettevõtja avalikustab käesolevas avalikustamisnõudes täpsustatud teabe osana standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel nõutavast teabest, võib ta viidata teabele, mille ta on avaldanud standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel. 15. Ettevõtja võib avalikustada oma üleminekukava, et parandada ja lõpuks saavutada oma ärimudeli ja strateegia kooskõla Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ning järgides planeedi taluvuspiire, mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega. Avalikustamisnõue SBM 3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga 16. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) loetelu olulistest tegevuskohtadest tema enda tegevuses, sh tema kontrolli all olevatest tegevuskohtadest, mis põhinevad andmepunkti 17 alapunkti a tulemustel. Ettevõtja avalikustab need asukohad, esitades järgmise teabe: i. määrab kindlaks tegevuse, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid80; ii. esitab tegevuskohtade jaotuse vastavalt tuvastatud mõjule ja sõltuvusele ning alade, kus tegevuskohad asuvad, ökoloogilisele seisundile (võrreldes konkreetse ökosüsteemi lähtetasemega), ja iii. täpsustab elurikkuse seisukohast tundlikud mõjutatud alad, et kasutajad saaksid kindlaks määrata asukoha ja vastutava pädeva asutuse seoses andmepunkti 16 alapunkti a alapunktis i täpsustatud tegevustega; (b) kas ta on kindlaks teinud olulise negatiivse mõju seoses maa degradeerumise, 80 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 7 („Tegevus, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 127  kõrbestumise või mulla katmisega81 ja (c) kas tema tegevus mõjutab ohustatud liike82.- Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 17. Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise protsessi. Protsessi kirjeldus hõlmab seda, kas ja kuidas ettevõtja on: (a) kindlaks teinud tegelikud ja võimalikud mõjud elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid; (b) kindlaks teinud sõltuvuse elurikkusest ja ökosüsteemidest ning nende teenustest oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja sõltuvust hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, ning kas hindamine hõlmab häiritud või tõenäoliselt tulevikus häiritavaid ökosüsteemi teenuseid; (c) kindlaks teinud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud ülemineku- ja füüsilised riskid ja võimalused ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad ettevõtja mõjudest ja sõltuvusest; (d) võtnud arvesse süsteemseid riske; (e) konsulteerinud mõjutatud kogukondadega ühiste bioloogiliste ressursside ja ökosüsteemide kestlikkuse hindamise teemal ning eelkõige: i. kui tegevuskoht, tooraine tootmine või hankimine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele, teinud kindlaks konkreetsete tegevuskohad, toorainete tootmise või hankimise, millel on negatiivsed või võimalikult negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele; ii. kui mõjutatud kogukondi võib tõenäoliselt mõjutada, avalikustab ettevõtja, kuidas need kogukonnad olid kaasatud olulisuse hindamisse, ja iii. seoses mõjuga ökosüsteemi teenustele, mis on mõjutatud kogukondade jaoks olulised ettevõtja enda tegevuses, märgib ettevõtja, kuidas negatiivset mõju vältida. Kui sellised mõjud on vältimatud, võib ettevõtja esitada oma kavad nende minimeerimiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks eesmärgiga säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus. 18. Ettevõtja võib avalikustada, kas ja kuidas ta on kasutanud elurikkuse ja ökosüsteemide stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata olulisi riske ja võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kui ettevõtja on kasutanud sellist stsenaariumianalüüsi, võib ta avalikustada järgmise teabe: (a) miks valiti välja kaalumisel olnud stsenaariumid; (b) kuidas kaalumisel olnud stsenaariume ajakohastatakse vastavalt muutuvatele 81 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 10 („Mulla degradeerumine, kõrbestumine, mulla katmine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 82 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 14 („Looduslikud liigid ja kaitsealad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 128  tingimustele ja esilekerkivatele suundumustele ja (c) kas stsenaariumide aluseks on sellistes autoriteetsetes valitsustevahelistes allikates nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon avaldatud ootused ja vajaduse korral teaduslik konsensus, nt IPBESi (valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum) väljendatud konsensus. 19. Ettevõtja avalikustab konkreetselt järgmise teabe: (a) kas tal on elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvaid tegevuskohti ja kas nende tegevuskohtadega seotud tegevused mõjutavad neid alasid negatiivselt, tuues kaasa looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise ning selliste liikide häirimise, mille kaitseks kaitseala on määratud, ja (b) kas on jõutud järeldusele, et on vaja rakendada elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, nt neid, mis on kindlaks määratud järgmistes dokumentides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL 83 (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 1 lõike 2 punktis g määratletud keskkonnamõju hindamine, ja kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul vastavalt samaväärsetele siseriiklikele sätetele või rahvusvahelistele standarditele, näiteks Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) tulemusstandardile 6 „Elurikkuse säilitamine ja elusloodusvarade säästev majandamine“. Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika 20. Ettevõtja avalikustab vastuvõetud poliitika elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste haldamiseks. 21. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. 22. Andmepunktis 20 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“). 23. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-P sätetele kirjeldab ettevõtja, kas ja kuidas tema elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika: (a) on seotud küsimustega, mida on täpsustatud standardi ESRS E4 kohaldamisnõudega AR 4; (b) on seotud tema oluliste mõjudega elurikkusele ja ökosüsteemidele; (c) on seotud olulise sõltuvuse ning oluliste füüsiliste ja üleminekuriskidega ja võimalustega; (d) toetab selliste toodete, komponentide ja toorainete jälgitavust, millel on oluline tegelik või võimalik mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele kogu väärtusahelas; (e) käsitleb tootmist, hankimist või tarbimist ökosüsteemidest, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ja kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus, ja (f) käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude sotsiaalseid tagajärgi. 83 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1). 129 24. Ettevõtja avalikustab konkreetselt, kas ta on võtnud vastu: (a) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse poliitika, mis hõlmab elurikkuse seisukohast tundlikul alal või selle läheduses asuvaid omatavaid, liisitud või majandatavaid tegevuskohti; (b) maakasutuse/põllumajanduse säästvad tavad või poliitika84; (c) kestlikud ookeanide/meredega seotud tavad või poliitikad85 ja (d) raadamist käsitlev poliitika86. Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid 25. Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. 26. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. 27. Peamiste meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“ määratletud kohustuslikku sisu. 28. Lisaks: (a) võib ettevõtja avalikustada, kuidas ta on kohaldanud leevendusmeetmete hierarhiat seoses oma meetmetega (vältimine, minimeerimine, taastamine/uuendamine ning kompenseerimine); (b) peab ettevõtja avalikustama, kas ta on oma tegevuskavades kasutanud elurikkuse kompenseerimist. Kui meetmed hõlmavad elurikkuse kompenseerimist, lisab ettevõtja järgmise teabe: i. kasutatud kompenseerimise ja tulemuslikkuse põhinäitajate eesmärk; ii. elurikkuse kompenseerimise finantsmõju (otsesed ja kaudsed kulud) rahalises arvestuses ja iii. kompensatsioonimeetmete kirjeldus, sh pindala, liik, kohaldatud kvaliteedikriteeriumid ja standardid, millele elurikkuse kompensatsioonimeetmed vastavad; (c) kirjeldab, kuidas ta on lõiminud kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmisi ning looduspõhiseid lahendusi elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmetesse. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid 84 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 11 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud maakasutus-/põllumajandustavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 85 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 86 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 15 („Raadamine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 130 29. Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. 30. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika toetamiseks ning seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. 31. Eesmärkide kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ määratletud kohustuslikku sisu. 32. Andmepunkti 29 nõuete kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) kas eesmärkide seadmisel kohaldati ökoloogilisi künniseid ja mõju jaotamist ettevõtjale. Sellisel juhul täpsustab ettevõtja: i. kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; ii. kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja iii. kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest; (b) kas eesmärgid põhinevad Kunmingi-Montreali ülemaailmsel elurikkuse raamistikul, ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia asjaomastel aspektidel ning muudel elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riiklikel poliitikameetmetel ja õigusaktidel ja/või on kõnealuste dokumentidega kooskõlas; (c) kuidas eesmärgid seostuvad elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudega, sõltuvusega, riskidega ja võimalustega, mis ettevõtja on määratlenud seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega; (d) vajaduse korral eesmärkide geograafiline ulatus; (e) kas ettevõtja kasutas eesmärkide seadmisel elurikkuse kompensatsioonimeetmeid ja (f) millisele leevendushierarhia tasandile eesmärk kuulub (st vältimine, minimeerimine, taastamine ja uuendamine, hüvitamine või kompenseerimine). Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad 33. Ettevõtja esitab näitajad, mis on seotud tema olulise mõjuga elurikkusele ja ökosüsteemidele. 34. Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja tulemuslikkusest seoses elurikkusele ja ökosüsteemide muutustele avalduva olulisuse hindamisel olulisena määratletud mõjudega. 35. Kui ettevõtja on kindlaks teinud tegevuskohad, mis asuvad elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses ja mida ettevõtja mõjutab negatiivselt (vt andmepunkti 19 alapunkt a), avalikustab ettevõtja selliste omatavate, renditavate või hallatavate tegevuskohtade arvu ja pindala (hektarites), mis asuvad kõnealustel kaitsealadel või võtmetähtsusega elurikastel aladel või nende lähedal. 36. Kui ettevõtja on teinud kindlaks maakasutuse muutusega seotud olulised mõjud või mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, võib ettevõtja avalikustada ka oma maakasutuse olelusringi hindamise alusel. 37. Andmepunktides 38–41 sätestatud andmepunktide puhul võtab ettevõtja arvesse oma tegevust. 38. Kui ettevõtja on jõudnud järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa maakasutuse muutuse, mageveekasutuse ja/või merekasutuse muutuse mõjuritele, esitab ta asjakohased mõõdikud. Ettevõtja võib avalikustada mõõdikud, mis mõõdavad: (a) maakatte üleminekut aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt raadamine või 131  kaevandamine); (b) muutusi ökosüsteemi majandamises aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt intensiivsema põllumajandusliku majandamise või paremate majandamistavade rakendamise või metsaraie tõttu); (c) muutused maastiku ruumilises konfiguratsioonis (nt elupaikade killustumine, muutused ökosüsteemide ühendatuses); (d) muutused ökosüsteemi struktuurilises ühendatuses (nt elupaiga läbilaskvus, mis põhineb elupaikade füüsilistel omadustel ja paigutusel) ja (e) funktsionaalses ühendatuses (nt kui hästi geenid või indiviidid liiguvad maismaal, magevees ja merel). 39. Kui ettevõtja jõudis järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa invasiivsete võõrliikide juhuslikule või vabatahtlikule sissetoomisele, võib ta avalikustada mõõdikud, millega ta haldab invasiivsete võõrliikide sissetoomist ja levimist ning invasiivsetest võõrliikidest tulenevaid riske. 40. Kui ettevõtja on kindlaks teinud liikide seisundiga seotud olulised mõjud, võib ta esitada mõõdikud, mida peab asjakohaseks. Ettevõtja võib: (a) viidata ESRS E1, ESRS E2, ESRS E3 ja ESRS E5 asjakohastele avalikustamisnõuetele; (b) võtta arvesse populatsiooni suurust, vahemikku konkreetsetes ökosüsteemides ning väljasuremisohtu. Need aspektid annavad ülevaate ühe liigi populatsiooni olukorrast ja selle suhtelisest vastupanuvõimest inimese põhjustatud ja looduslikult esinevatele muutustele; (c) avalikustada mõõdikud, millega mõõdetakse muutusi liigi isendite arvus konkreetses piirkonnas; (d) avalikustada väljasuremisriskiga liikide näitajad, 87 millega mõõdetakse: i. liikide ohustatuse kategooriat ja seda, kuidas tegevus/surve võib ohustatuse seisundit mõjutada, või ii. ohustatud liigi asjaomase elupaiga muutuseid, mis on ettevõtete jaoks asendusnäitaja, et mõõta ettevõtja mõju kohaliku populatsiooni väljasuremisohule. 41. Kui ettevõtja on kindlaks teinud ökosüsteemidega seotud olulised mõjud, võib ta avalikustada: (a) seoses ökosüsteemide ulatusega mõõdikud, millega mõõdetakse konkreetse ökosüsteemi pindala, võtmata tingimata arvesse hinnatava ala kvaliteeti, näiteks elupaiga katvust. Näiteks metsaga kaetus on konkreetse ökosüsteemitüübi ulatuse mõõt, mis ei võta arvesse ökosüsteemi seisundit (st sellega esitatakse metsa pindala, kirjeldamata liikide mitmekesisust metsas); (b) seoses ökosüsteemide seisundiga: i. mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemide kvaliteeti võrreldes eelnevalt kindlaks määratud lähteolukorraga; ii. mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemis mitut liiki, mitte üksiku liigi isendite arvu ökosüsteemis (näiteks: teaduslikult kindlaks tehtud liigirikkuse ja liikide arvukuse näitajad, mis mõõdavad ökosüsteemis (pärismaise) liigilise koosseisu arengut võrreldes lähteseisundiga esimese aruandeperioodi alguses ning Kunmingi- Montreali ülemaailmses elurikkuse raamistikus kirjeldatud sihtseisundiga, või 87 Nagu on märgitud IUCNi ohustatud liikide punases raamatus ja Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa punases raamatus. 132  liikide kaitsestaatuse koondandmed, kui see on asjakohane, või iii. mõõdikud, mis võivad kajastada ka seisundi struktuurilisi komponente, nagu elupaiga ühendatus (st kuidas elupaigad on omavahel seotud). Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju 42. Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. 43. Andmepunktis 42 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. 44. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) prognoositav finantsmõju oluliste riskide tõttu, mis tulenevad elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud mõjust ja sõltuvusest, ning kuidas need riskid mõjutavad oluliselt (või võivad põhjendatud eelduste alusel oluliselt mõjutada) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud olulistest võimalustest. 45. Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“). Prognoositava finantsmõju võib rahalises väärtuses kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna; (b) vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS E4 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis AR 1. Üleminekukava avalikustades võib ettevõtja: (a) selgitada, kuidas ta kohandab oma strateegiat ja ärimudelit, et parandada ja lõpuks saavutada kooskõla asjakohaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika 133  eesmärkide ja sihtidega, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega, sh visiooniga Kunmingi-Montreali ülemaailmsest elurikkuse raamistikust ja selle asjakohastest eesmärkidest, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030, direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (ELi linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) ning vajaduse korral planeedi taluvuspiiridega, mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutumisega; (b) lisada teavet enda tegevuse kohta ja selgitada, kuidas ta reageerib oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides esinevale olulisele mõjule, mis on kindlaks määratud tema olulisuse hinnangus vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“; (c) kirjeldada, kuidas tema strateegia on seotud üleminekukavaga; (d) selgitada oma panust elurikkuse ja ökosüsteemide mõjurite käsitlemisse ja võimalikesse leevendusmeetmetesse leevendamishierarhia alusel ning elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud peamisi rajasõltuvusi ja kinnitatud varasid ja ressursse (nt tehased, toorained); (e) selgitada ja kvantifitseerida oma üleminekukava rakendamist toetavaid investeeringuid ja rahastamist koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; (f) kui tal on majandustegevusi, mis on hõlmatud taksonoomiamääruse kohaste elurikkust käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitada mis tahes eesmärki või kavasid (kapitalikulud, kapitalikulude kavad), mis ettevõtjal on oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud) vastavusse viimiseks kõnealustes delegeeritud määrustes sätestatud kriteeriumidega; (g) selgitada, kuidas üleminekuplaani osana kasutatakse elurikkuse kompenseerimist ja kui seda kavatsetakse kasutada, siis kasutamise ulatus seoses üldise üleminekukavaga ja kas võeti arvesse leevendamishierarhiat; (h) selgitada, kuidas hallatakse üleminekukava rakendamise ja ajakohastamise protsessi; (i) selgitada, kuidas ta mõõdab edusamme, st ära näitama selleks kasutatavad mõõdikud ja meetodid; (j) märkida, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud, ja (k) nimetada praegused probleemid ja piirangud, mis on seotud kava koostamisega märkimisväärse mõjuga valdkondades, ning kirjeldada, mida äriühing on teinud nende probleemide lahendamiseks. AR 2. Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata näiteks järgmistele ELi elurikkuse strateegia 2030 eesmärkidele: (a) tolmeldajate arvukuse vähenemine on lakanud; (b) keemiliste pestitsiidide risk ja kasutamine on vähenenud 50 % ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamine 50 %; (c) vähemalt 25 % põllumajandusmaast majandatakse mahedalt ja märkimisväärselt on suurenenud agroökoloogiliste tavade kasutuselevõtt; (d) kolme miljardi uue puu istutamine ELis, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid; (e) saastunud mullaalade tervendamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme; (f) jõgede vaba vool on taastatud vähemalt 25 000 km ulatuses; (g) väetistest saadavate toitainete kadu on vähenenud 50 % võrra ja seega väetiste kasutamine vähemalt 20 %: (h) Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks on oluliselt vähendatud kalapüügi ja mineraalide kaevandamise negatiivset mõju tundlikele liikidele ja elupaikadele, 134  sealhulgas merepõhjale. AR 3. Üleminekukava avalikustamisel võib ettevõtja viidata ka kestliku arengu eesmärkidele, eelkõige järgmistele eesmärkidele: (a) 2. eesmärk. Kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja täisväärtuslikum toitumine ning toetada kestlikku põllumajandust; (b) 6. eesmärk. Tagada kõigile puhas joogivesi, sanitaartingimused ja kestlik veemajandus; (c) 14. eesmärk. Kestliku arengu saavutamiseks kaitsta ja kasutada kestlikult ookeane, meresid ja mereressursse, ja (d) 15. eesmärk. Kaitsta ja taastada maismaa-ökosüsteeme, toetada nende kestlikku kasutamist, majandada kestlikult metsi, võidelda kõrbestumisega, peatada ja pöörata tagasi pinnase ja mulla degradeerumine ning peatada elurikkuse vähenemine. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 4. Standardi ESRS E4 kohane olulisuse hindamine nõuab ettevõtjalt järgmist: (a) panus elurikkuse kadumise otsestesse mõjuritesse88: i. kliimamuutused; ii. maakasutuse muutus (nt maa kunstlik muutmine), mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus; iii. otsene ekspluateerimine; iv. invasiivsed võõrliigid; v. saaste ja vi. muud; (b) mõjud liikide seisundile (st liikide populatsioonide suurus, liikide ülemaailmne väljasuremisrisk); (c) mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, sh maa degradeerumise, kõrbestumise ja mulla katmise kaudu), ja (d) mõjud ja sõltuvus seoses ökosüsteemi teenustega. AR 5. Mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet IRO-1 ja ESRS 1 3. peatükki „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja kirjeldab oma kaalutlusi. AR 6. Ettevõtja hindab elurikkuse ja ökosüsteemide olulisust omaenda tegevuses ja väärtusahelas ning võib kaaluda olulisuse hindamist kooskõlas LEAP-lähenemise kolme esimese etapiga: leia (andmepunkt AR 7), hinda üldiselt (andmepunkt AR 8) ja hinda konkreetselt (andmepunkt AR 9). AR 7. 1. etapp on seotud asjaomaste tegevuskohtade asukohtade määramisega, arvestades selle seotust elurikkuse ja ökosüsteemidega. Nende asukohtade kindlakstegemisel võib ettevõtja teha järgmist: 88 Kliimamuutuste otsesed mõjurid tuleb esitada standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ ja saaste mõjurid standardi ESRS E2 „Reostus“ alusel. 135  (a) koostada loetelu ettevõtja äritegevuse seisukohast oluliste otseste varade ja tegevuste ning nendega seotud väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide asukohtadest. Lisaks võib ettevõtja anda teavet tegevuskohtade kohta, mille puhul on ametlikult teatatud tulevasest tegevusest; (b) loetleda bioomid ja ökosüsteemid, millega ettevõtja on seotud, lähtudes kohaldamisnõude AR 7 alapunktis a esitatud tegevuskohtade loetelust; (c) teha kindlaks elurikkuse ja ökosüsteemi terviklikkus ja tähtsus igas asukohas, võttes arvesse andmepunktides 16 ja 17 esitatud teavet; (d) loetelu koostamine kohtadest, kus ettevõtja tegutseb elurikkuse seisukohast tundlike aladel või nende läheduses, võttes arvesse andmepunktides 16 ja 17 esitatud teavet, ja (e) teha kindlaks, millised sektorid, äriüksused, väärtusahelad või varaklassid on nendes olulistes tegevuskohtades seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega. Nende seoste tegevuskohapõhise avalikustamise asemel võib ettevõtja otsustada avalikustada need seosed iga hangitud või müüdud tooraine kohta massipõhiselt tonnides, kui selline tava tagab suurema läbipaistvuse. AR 8. 2. etapis võib ettevõtja selleks, et hinnata oma tegelikku või potentsiaalset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele asjaomastel aladel ja sõltuvust nendest: (a) teha kindlaks elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud äriprotsessid ja tegevused; (b) teha kindlaks tegeliku ja võimaliku mõju ja sõltuvuse; (c) näidata ära elurikkusele ja ökosüsteemidele avalduva mõju suuruse, ulatuse, esinemissageduse ja aja, võttes arvesse andmepunktide 16 ja 17 kohast avalikustamist. Lisaks võib ettevõtja avalikustada: i. oma tarnijate selliste rajatiste osakaalu, mis asuvad riskialdistel aladel (kus leidub ohustatud liike IUCNi ohustatud liikide punase raamatu, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi või riiklikult tunnustatud ohustatud liikide nimekirja alusel või mis asuvad ametlikult tunnustatud kaitsealadel, Natura 2000 kaitsealade võrgustikus ja võtmetähtsusega elurikastel aladel); ii. nende tarnijatega sõlmitud hankelepingute väärtuse osakaal, kelle rajatised asuvad riskialdistel aladel (kus leidub ohustatud liike IUCNi ohustatud liikide punase raamatu, linnudirektiivi ja elupaikade direktiivi või riiklikult tunnustatud ohustatud liikide nimekirja alusel või mis asuvad ametlikult tunnustatud kaitsealadel, Natura 2000 kaitsealade võrgustikus ja võtmetähtsusega elurikastel aladel), ja (d) näidata elurikkusest ja ökosüsteemidest, sh toorainest, loodusvaradest ja ökosüsteemi teenustest sõltuvuse suurust ja ulatust. Ettevõtja võib tugineda sellistele rahvusvahelistele klassifikatsioonidele nagu ökosüsteemi teenuste ühtne rahvusvaheline klassifikatsioon (CICES). AR 9. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal kaaluda järgmisi kategooriaid: (a) füüsilised riskid: i. akuutsed riskid (nt looduskatastroofid, mida süvendab ökosüsteemidest tuleneva rannikukaitse kadumine, mis põhjustab rannikutaristule tormikahjustusi, haigusi või kahjureid, mis mõjutavad liike või põllukultuuride mitmekesisust, millest ettevõtja sõltub, eriti geneetilise mitmekesisuse puudumise või vähesuse, liikide kadumise ja ökosüsteemi degradeerumise tingimustes) ja ii. kroonilised riskid (nt põllukultuuride saagikuse vähenemine tolmeldamisteenuste vähenemise tõttu, peamiste looduslike sisendite suurenev nappus või kõikumine, ökosüsteemi degradeerumine nt rannikuerosiooni ja metsade killustumise, ookeanide hapestumise, kõrbestumisest ja mulla degradeerumisest tuleneva 136  pinnase kao tõttu ning sellest tulenev mullaviljakuse vähenemine ja liikide kadumine); (b) üleminekuriskid, sh: i. poliitilised ja õiguslikud riskid: nt eeskirja või poliitika kehtestamine (nt sellised muudatused nagu maakaitse suurenemine); kokkupuude sanktsioonide ja kohtuvaidlustega (nt saastava heitvee lekke tõttu, mis kahjustab inimeste ja ökosüsteemide tervist, elurikkusega seotud õigustest, lubadest või kvootidest üleastumise tõttu või ohustatud liikide hooletu kohtlemise või tapmise tõttu); rangemad aruandluskohustused seoses elurikkuse, ökosüsteemide ja nendega seotud teenustega; ii. tehnoloogia: nt toodete või teenuste asendamine toodete või teenustega, millel on väiksem mõju elurikkusele või mis sõltuvad vähemal määral ökosüsteemi teenustest, juurdepääsu puudumine andmetele või andmete halb kvaliteet, mis takistab elurikkuse hindamist, üleminek tõhusamatele ja puhtamatele (st elurikkust vähem mõjutavale) tehnoloogiatele, uued seiretehnoloogiad (nt satelliidipõhised), nõuded teatavate tehnoloogiate kasutamiseks (nt kliimakindlad põllukultuurid, mehaanilised tolmeldajad, vee puhastamine, kaitse üleujutuste eest); iii. turg: nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises, volatiilsus või suurenenud toorainekulud (nt elurikkusega seotud sisendid, mille hind on tõusnud ökosüsteemi degradeerumise tõttu); iv. maine: nt ühiskonna, klientide või kogukonna suhtumise muutumine seoses organisatsiooni rolliga elurikkuse kadumises, loodusega seotud õiguste rikkumine ettevõtja tegevuses, negatiivne meediakajastus kriitiliselt ohustatud liikide ja/või ökosüsteemide kahjustamise tõttu, elurikkusega seotud sotsiaalsed konfliktid seoses ohustatud liikidega, kaitsealadega, ressursside või saastega; (c) süsteemsed riskid, sh: i. ökosüsteemi kokkuvarisemise oht: kriitilise tähtsusega loodussüsteem enam ei toimi, st see jõuab murdepunktini ja ökosüsteem variseb kokku, mis toob kaasa laialdased kaod geograafilises või sektori plaanis (mõjub mitu füüsilist riski korraga); ii. kogurisk, mis on seotud elurikkuse kadumise põhjapaneva mõjuga üleminekutasemetele ja füüsilisele riskile (ettevõtte- või finants)portfelli ühes või mitmes sektoris, ja iii. ülekandumise risk: teatavate ettevõtete või finantsasutuste finantsraskused, mis on seotud suutmatusega võtta arvesse elurikkusega seotud riskipositsiooni, kanduvad üle majandussüsteemile tervikuna; (d) võimalused, sh nt: i. äritegevuse tulemuslikkuse kategooriad: ressursitõhusus; tooted ja teenused; turud; kapitalivoog ja rahastamine; mainekapital ja ii. kestlikkusalase tulemuslikkuse kategooriad: ökosüsteemide kaitse, taastamine ja uuendamine; loodusvarade säästev kasutamine. Teabeesitus: AR 10. ettevõtja võib arvesse võtta allpool esitatud tabeleid, et toetada kohaldamisnõude AR 7 kohaselt kindlaks määratud oluliste tegevuskohtade olulisuse hindamist: Ökosüsteemi teenus ... Tegelik või võimalik sõltuvus ... Funktsionaalsuse muutus Finantskahju 137  … Piiratud, mõõdukas Piiratud, mõõdukas või oluline või oluline … … … Tegevuskoha Ohustatud liigid, Tegelik või võimalik mõju asukoht kaitsealad, võtmetähtsuseg a elurikkad alad … … Esinemissag Mõju Mõju Leevendam edus kiirus tõsidus ispotentsiaa l … … Suur, Kuni 1 Suur, Suur, keskmine või aasta või keskmi keskmine väike 1–3 aastat ne või või väike või väike üle 3 aasta … … … … … … Kohaldamisnõude AR 7 alapunkti e puhul võib ettevõtja kaaluda järgmise tabeli kasutamist: Kus tooraine on toodetud või Tooraine absoluutmass kust hangitud? (ja tooraine massiprotsent) IUCNi ohustatud liikide punasesse raamatusse … kantud liikidega, linnudirektiivi või elupaikade direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate liikidega või ohustatud liikide riiklikesse nimekirjadesse kantud liikidega aladel Ametlikult tunnustatud kaitsealadel … Muudel võtmetähtsusega elurikastel aladel … Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika AR 11. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitikat võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 12. Ettevõtja võib esitada ka teavet selle kohta, kuidas poliitikas viidatakse tooraine tootmisele, hankimisele või tarbimisele, ja eelkõige selle kohta, kuidas ta: (a) piirab hankeid tarnijatelt, kes ei suuda (nt sertifitseerimise kaudu) tõendada, et nad ei põhjusta olulist kahju kaitsealadele või võtmetähtsusega elurikastele aladele; (b) viitab tunnustatud standarditele või kolmandate isikute väljastatud sertifikaatidele, mille üle teostavad järelevalvet reguleerivad asutused, ja (c) käsitleb sellistest ökosüsteemidest pärinevat toorainet, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ning kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus. AR 13. Ettevõtja võib avalikustada seosed ja kooskõla muude ülemaailmsete eesmärkide ja kokkulepetega, nagu kestliku arengu 2., 6., 14. ja 15. eesmärk, või mis tahes muu 138  elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud tunnustatud ülemaailmse konventsiooniga. AR 14. Avalikustades andmepunkti 23 alapunkti f kohaselt teavet poliitika kohta, mis on seotud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud sõltuvuse ja mõju sotsiaalsete tagajärgedega, võib ettevõtja eelkõige viidata Nagoya protokollile ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. AR 15. Avaldades teavet selle kohta, kas ja kuidas tema poliitikas käsitletakse elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõju sotsiaalseid tagajärgi vastavalt andmepunkti 23 alapunktile f, võib ettevõtja esitada teavet järgmise kohta: (a) geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine ja (b) eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek juurdepääsu kohta geneetilistele ressurssidele AR 16. Ettevõtja võib selgitada ka seda, kuidas tema poliitika võimaldab tal teha järgmist: (a) vältida negatiivset mõju on elurikkusele ja ökosüsteemidele enda tegevuses ning sellega seotud väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; (b) vähendada ja minimeerida oma negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, kui seda negatiivset mõju ei saa vältida; (c) taastada ja uuendada degradeerunud ökosüsteeme või taastada hävinud ökosüsteeme pärast kokkupuudet mõjuga, mida ei ole võimalik täielikult vältida ja/või minimeerida, ja (d) leevendada oma toetavat mõju olulistele elurikkuse kadumise mõjuritele. AR 17. Oma poliitika avalikustamisel, kui ettevõtja viitab kolmandate isikute välja antud tegevusstandarditele, võib ta avalikustada, kas kasutatud standard (a) on objektiivne ja saavutatav, tuginedes teaduslikule lähenemisviisile probleemide kindlakstegemisel, ning võimaldab realistlikult hinnata, kuidas neid probleeme saab mitmesugustes praktilistes olukordades kohapeal lahendada; (b) on välja töötatud ja seda hallatakse pidevate konsultatsioonide käigus sidusrühmadega ja saades tasakaalustatud sisendit kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, sh tootjatelt, kauplejatelt, töötlejatelt, rahastajatelt, kohalikelt elanikelt ja kogukondadelt, põlisrahvastelt ning tarbijate, keskkonna- ja sotsiaalseid huve esindavatelt kodanikuühiskonna organisatsioonidelt, ilma et ühelgi rühmal oleks sisu suhtes lubamatut võimu või vetoõigust; (c) toetab järkjärgulist lähenemisviisi ja pidevat täiustamist – nii standardis kui ka paremate juhtimistavade rakendamises – ning nõuab sisuliste eesmärkide ja konkreetsete vahe-eesmärkide seadmist, et näidata aja jooksul tehtud edusamme põhimõtete elluviimisel ja kriteeriumide täitmisel; (d) on kontrollitav sõltumatute sertifitseerimis- või kontrolliasutuste kaudu, kes on kindlaks määranud ranged hindamismenetlused, millega välditakse huvide konflikte, ning mis vastavad ISO akrediteerimis- ja kontrollimenetluste suunistele või määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikele 2, ja (e) vastavad ISEALi hea tava juhendile. Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid AR 18. Ettevõtja võib siduda võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: (a) finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; 139  (b) määruse (EL) 2020/852 artikliga 8 ja komisjoni delegeeritud määrusega nr 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad, ja (c) vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava. AR 19. Ettevõtja võib avalikustada, kas ta kaalub vältimise tegevuskava, mis hoiab ära kahjustava tegevuse enne selle toimumist. Vältimine hõlmab sageli otsust kalduda kõrvale tavapärasest projektiarenduskavast. Vältimise näide on projekti elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud jalajälje muutmine, et vältida loodusliku elupaiga hävimist tegevuskohas, ja/või maa tootmisest kõrvalejätmine, kui on olemas prioriteetsed elurikkusega seotud väärtused, mis vajavad säilitamist. Vältimist tuleks kaaluda vähemalt siis, kui on olemas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud väärtused, mis kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest: on eriti haavatavad ja asendamatud, sidusrühmadele erilist muret valmistavad, või kui mõju hindamise või majandamismeetmete tõhususe või mõju hindamise ebakindluse tõttu on õigustatud ettevaatlik lähenemine. Vältimise kolm peamist liiki on järgmised: (a) vältimine tegevuskoha valimisega (kogu projekti paigutamine väljapoole piirkondi, mida tunnustatakse oluliste elurikkuse väärtuste poolest); (b) vältimine projekti kavandamisega (taristu konfigureerimine nii, et säästetakse projekti asukohas asuvate tähtsate elurikkuse väärtustega alasid), ja (c) vältimine ajastamisega (projektitegevuste ajastamine nii, et arvesse võetakse liikide käitumismustreid (nt pesitsemine, ränne) või ökosüsteemi funktsioone (nt jõedünaamika). AR 20. Peamiste meetmete kohta võib ettevõtja avalikustada: (a) loetelu peamistest asjaomastest sidusrühmadest (nt konkurendid, tarnijad, jaemüüjad, muud äripartnerid, mõjutatud kogukonnad ja ametiasutused, valitsusasutused) koos teabega selle kohta, kuidas nad on kaasatud; seejuures nimetatakse peamised sidusrühmad, keda meetmed negatiivselt või positiivselt mõjutavad, ning kuidas need seda teevad, sh mõjutatud kogukondade, väiketalunike, põlisrahvaste või muude haavatavas olukorras isikute suhtes avalduv mõju või kasu; (b) vajaduse korral selgitus asjakohaste konsultatsioonide vajalikkuse kohta ja vajaduse kohta austada mõjutatud kogukondade otsuseid; (c) lühihinnang selle kohta, kas peamised meetmed võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju kestlikkusele; (d) selgitus selle kohta, kas peamine meede on mõeldud ühekordse algatuse või süstemaatilise tavana; (e) selgitus selle kohta, kas peamist tegevuskava viib ellu ainult ettevõtja, kasutades oma ressursse, või on see osa laiemast algatusest, millesse ettevõtja oluliselt panustab. Kui peamine tegevuskava on osa laiemast algatusest, võib ettevõtja anda rohkem teavet projekti, selle sponsorite ja muude osalejate kohta; (f) kirjeldus selle kohta, kuidas see aitab kaasa kogu süsteemi hõlmavatele muutustele, eelkõige elurikkuse ja ökosüsteemide mõjurite muutmisele, nt tehnoloogiliste, majanduslike, institutsiooniliste ja sotsiaalsete tegurite ning aluseks olevate väärtuste ja käitumise muutuste kaudu; AR 21. Selle avalikustamisnõude kontekstis viitab termin „kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmised“ arusaamadele, oskustele ja filosoofiale, mille on välja arendanud ühiskonnad, mida iseloomustavad pikaaegsed suhted ümbritseva loodusega. Maaelanikud ja põlisrahvad teevad selliste teadmiste põhjal tähtsaid igapäevaelu mõjutavaid otsuseid. Mõõdikud ja eesmärgid 140 Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid AR 22. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud elurikkuse jaoks olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, elurikkusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. AR 23. Andmepunkti 29 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel eesmärkide seadmiseks peab ettevõtja arvesse võtma kohalike elanike ja põlisrahvaste teadliku ja vabatahtliku nõusoleku vajadust, vajadust asjakohaste konsultatsioonide järele ja vajadust austada nende kogukondade otsuseid. AR 24. Olulise mõjuga seotud eesmärgid võib esitada tabelis, nagu allpool näidatud: Eesmärgi liik vastavalt Lähteväärtu Sihtväärtus ja Seotud poliitika leevendamishierarhiale s ja geograafiline ulatus või võrdlusaast õigusaktid, kui a see teave on asjakohane 2025 2030 kuni 2050 Vältimine Minimeerimine Taastamine ja uuendamine Kompensatsioon või tasaarvestus AR 25. Käesoleva standardi kohaldamisnõudes AR 4 loetletud potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega seotud eesmärgid võib esitada tabelis järgmiselt: Eesmärgi liik vastavalt Lähteväär Sihtväärtus ja geograafiline ulatus Seotud keskkonnaaspektile tus ja 2025 2030 kuni 2050 poliitika või võrdlusaa õigusaktid, sta kui see on asjakohane AR 26. Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõõdetavaid eesmärke võib väljendada järgmiselt: (a) ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all olevate kaitstud või taastatud elupaikade pindala ja asukoht ning teave selle kohta, kas taastamismeetme edukuse on heaks kiitnud sõltumatud välisspetsialistid; (b) taasloodud pinnad (keskkonnad, kus rakendatakse majandamisalgatusi elupaiga loomiseks tegevuskohas, kus seda algselt ei eksisteerinud), või (c) selliste projektide/tegevuskohtade arv või osakaal, mille ökoloogiline terviklikkus paranes (nt kalade läbipääsude, eluslooduse koridoride abil). Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad AR 27. Selle avalikustamisnõude kohaselt nõutava teabe ettevalmistamisel võtab ettevõtja arvesse ja võib kirjeldada järgmist: (a) kasutatud metoodikad ja mõõdikud ning selgitus, miks need metoodikad ja mõõdikud on valitud, samuti nende eeldused, piirangud ja nendega seotud 141  ebakindlus ning aja jooksul tehtud metoodika muudatused ja nende põhjused; (b) mõõdikute ja meetodite kohaldamise ulatus, nt: i. ettevõtja, tegevuskoht, kaubamärk, kaup, äriüksus, tegevus; ii. hõlmatud aspektid (nagu on sätestatud kohaldamisnõudes AR 4); (c) mõõdikute elurikkusega seotud komponendid: liigipõhised, ökosüsteemipõhised; (d) metoodikaga hõlmatud geograafilised piirkonnad ja selgitus selle kohta, miks on mõni asjakohane geograafiline piirkond välja jäetud; (e) kuidas mõõdikutesse on integreeritud ökoloogilised künnised (nt biosfääri terviklikkus ja maasüsteemi muutus ning planeedi taluvuspiirid) ja kvoodid; (f) seire sagedus, jälgitavad peamised näitajad ning lähteolukord/-väärtus ja võrdlusaasta/-periood, samuti vaatlusperiood; (g) kas need mõõdikud põhinevad lähteandmetel, teisestel andmetel, mudeldatud andmetel või eksperdihinnangul või nende kombinatsioonil; (h) teave selle kohta, milliseid meetmeid nende mõõdikutega mõõdetakse ja jälgitakse ning kuidas need on seotud eesmärkide saavutamisega; (i) kas mõõdikud on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. Kui need on kohustuslikud, võib ettevõtja loetleda asjakohased õigusaktid; kui need on vabatahtlikud, võib ettevõtja viidata kasutatud vabatahtlikule standardile/korrale, ja (j) kas mõõdikud põhinevad asjakohastel ja autoriteetsetel riiklikes, ELi tasandi või valitsustevahelistes suunistes, poliitikas, õigusaktides või kokkulepetes, näiteks bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ja IPBESis, esitatud ootustel või soovitustel või vastavad neile. AR 28. Ettevõtja kaalub selliste mõõdikute valimist, mis on kontrollitavad ja mis on tehniliselt ja teaduslikult usaldusväärsed, võttes arvesse asjakohaseid ajakavasid ja geograafilist ulatus, ning võib avalikustada, kuidas tema valitud mõõdikud vastavad nendele kriteeriumidele. Selleks, et mõõdik oleks asjakohane, peaks olema selge seos näitaja ja mõõtmise eesmärgi vahel. Ebakindlust tuleks vähendada nii palju kui võimalik. Kasutatavaid andmeid või mehhanisme peaksid toetama väljakujunenud organisatsioonid ja neid andmeid või mehhanisme tuleks aja jooksul ajakohastada. Kui esineb andmelünki, võib kasutada usaldusväärseid mudeldatud andmeid ja eksperdiarvamusi. Metoodika peab olema piisavalt üksikasjalik, et võimaldada mõju ja leevendusmeetmete sisulist võrdlemist aja jooksul. Süstemaatiliselt tuleb kohaldada teabe kogumise protsesse ja määratlusi. See võimaldab ettevõtja tulemusi aja jooksul sisuliselt hinnata ning toetab organisatsioonisisest võrdlust ja vastastikust võrdust teiste organisatsioonidega. AR 29. Kui mõõdik vastab eesmärgile, ühtlustatakse mõlema näitaja lähtetase. Elurikkuse lähtetase on elurikkuse ja ökosüsteemide laiema majandamisprotsessi oluline osa. Lähtetase on vajalik mõju hindamiseks ja majandamise planeerimiseks, samuti seireks ja kohanemisvõimeliseks majandamiseks. AR 30. Andmete kogumiseks ja ettevõtjate poolt elurikkusele ja ökosüsteemidele avaldatava mõju mõõtmiseks kasutatavad meetodid võib jagada kolme kategooriasse järgmiselt: (a) esmased andmed: kogutud kohapealsete uuringute käigus; (b) teisesed andmed: sh georuumilised andmekihid, mis kattuvad äritegevuse geograafilise asukoha andmetega: i. liigi tasandil saab kasutada andmekihte eri liikide levilate kohta, et prognoosida eri kohtades esinevaid liike. See hõlmab tegevuskohti ja hankekohti. Igal levilakihil on erinev täpsusaste sõltuvalt teatavatest teguritest (nt kas liigi levilaid on täpsustatud elupaiga kättesaadavuse alusel). Teave liigi ohustatuse kategooria ja liiki ohustava tegevuse kohta võib anda märku sellest, kuivõrd äritegevus tõenäoliselt mõjutab populatsiooni suundumusi ja ohustatuse kategooriat. 142  ii. Ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset. (c) Mudeldatud elurikkuse seisundi andmed: mudelipõhiseid lähenemisviise kasutatakse tavaliselt ökosüsteemi tasandi näitajate (nt ulatus, seisund või funktsioon) mõõtmiseks. Mudelitega kvantifitseeritakse, kuidas erinevate survetegurite ulatus mõjutab elurikkuse seisundit. Neid nimetatakse surveseisundi suheteks ning need põhinevad ülemaailmselt kogutud andmetel. Mudeldamise tulemusi kasutatakse kohalikul tasandil, et hinnata, kuidas ettevõtja tasandi surve põhjustab muutusi ökosüsteemi seisundis. Mõjuril on üldjuhul kolm omadust: suurus (nt saasteainete kogus, müra intensiivsus), ruumiline ulatus (nt saastatud maa pindala) ja ajaline ulatus (saasteaine püsivuse kestus). AR 31. Maakasutuse olelusringi hindamisel võib ettevõtja viidata Teadusuuringute Ühiskeskuse koostatud dokumendile „Maakasutusega seotud keskkonnanäitajad olelusringi hindamiseks“. AR 32. Seoses invasiivsete võõrliikide sissetoomisega võib ettevõtja avalikustada invasiivsete võõrliikide levikutee ja arvu ning invasiivsete võõrliikide hõivatud ala suuruse. AR 33. Ökosüsteemide ulatuse ja seisundi mõõdikute kohta leiab kasulikke juhiseid ÜRO keskkonnamajandusliku arvepidamise ökosüsteemi arvepidamise süsteemi (UN SEEA EA) materjalidest. AR 34. Ettevõtja võib avalikustada maakasutuse pindalaühikutes (nt m 2 või ha), kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS)89 juhiseid: (a) maakasutus kokku; (b) vettpidava materjaliga kaetud ala suurus kokku; (c) looduskaitse suunitlusega alad tegevuskohas kokku ja (d) looduskaitse suunitlusega alad väljaspool tegevuskohta kokku.. AR 35. Ettevõtja võib avalikustada näiteks maakatte muutuse, mis on mõjurite „elupaiga muutmine“ ja „tööstus- ja majapidamistegevus“ füüsiline kujutis, s.t maapinna füüsiliste omaduste inimtekkeline või looduslik muutus konkreetses asukohas. AR 36. Maakate on tüüpiline muutuja, mida saab hinnata Maa seire andmete alusel. AR 37. Ökosüsteemidega seotud olulise mõju aruandluses võib ettevõtja lisaks ökosüsteemide ulatusele ja seisundile võtta arvesse ka ökosüsteemide toimimist, kasutades selleks: (a) mõõdikut, mis mõõdab protsessi või funktsiooni, mida ökosüsteem täidab, või mis kajastab ökosüsteemi võimet teostada kõnealust konkreetset protsessi või funktsiooni: nt esmane netotootlikkus, mis on taime tootlikkuse näitaja, mis näitab, mil määral taim salvestab energiat ja teeb selle teistele ökosüsteemi liikidele kättesaadavaks. See on ökosüsteemide toimimiseks vajalik põhiprotsess. See on seotud paljude teguritega, näiteks liikide mitmekesisusega, kuid ei mõõda neid tegureid otseselt, või (b) mõõdik, mis mõõdab teaduslikult määratletud ohustatud liikide populatsiooni muutumist. AR 38. Ökosüsteemi tasandil saab kasutada andmekihte, mis kajastavad ökosüsteemide ulatuse ja seisundi muutusi, sh elupaikade killustatuse ja ühendatuse taset. Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju 89 Kooskõlas komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja - auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18). 143 AR 39. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 40. Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 45 alapunkti a kohaselt kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna. ESRS E5 RESSURSIKASUTUS JA RINGMAJANDUS Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend o Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund o Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõju, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju A liide. Kohaldamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika o Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend o Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund o Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab ressursikasutust, sh ressursitõhusust, vältides ressursside ammendumist, ja taastuvate ressursside säästvat sisseostmist ja kasutamist (käesolevas standardis „ressursikasutus ja ringmajandus“) seoses olulise positiivse ja 144  negatiivse tegeliku või võimaliku mõjuga; (b) ressursikasutusest ja ringmajandusest tuleneva tegeliku või võimaliku negatiivse mõju ennetamiseks või leevendamiseks võetud meetmed ja nende tulemused, sh meetmed, mis aitavad majanduskasvu lahti siduda materjalikasutusest, ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmed; (c) ettevõtja kavad ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit ringmajanduse põhimõtetega, sh jäätmete minimeerimisega, toodete, materjalide ja muude ressursside väärtuse säilitamisega kõrgeimal tasemel ning nende tõhusa kasutamise edendamisega tootmises ja tarbimises; (d) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (e) ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. Käesolevas standardis sätestatakse ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud avalikustamisnõuded, eelkõige seoses järgmisega: (a) ressursside sisend, sh oluliste ressursside sissevoolu ringlus, võttes arvesse taastuvaid ja taastumatuid ressursse, ja (b) ressursside väljund, sh teave toodete ja materjalide kohta, ja (c) jäätmed. 3. Ringmajandus on majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtus majanduses säilib võimalikult kaua, suurendades nende tõhusat kasutamist tootmises ja tarbimises, vähendades seeläbi nende kasutamisest tulenevat keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist nende elutsükli kõigil etappidel, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu. Eesmärk on maksimeerida ja säilitada tehniliste ja bioloogiliste ressursside, toodete ja materjalide väärtust, luues süsteemi, mis võimaldab vastupidavust, optimaalset kasutust või korduskasutamist, renoveerimist, taastootmist, ringlussevõttu ja toitainete ringlust. 4. Standard tugineb asjakohastele ELi õigusraamistikele ja poliitikale, sh ELi ringmajanduse tegevuskavale, Euroopa Parlamendi ja nõukogu90 direktiivile 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) ja ELi tööstusstrateegiale. 5. Selleks, et hinnata üleminekut tavapäraselt äritegevuselt, st majanduselt, kus ekspluateeritakse piiratud ressursse, et valmistada tooteid, mida kasutatakse ja mis seejärel ära visatakse (nn „võta, tooda ja viska ära“ mudelilt), ringmajandussüsteemile, tugineb käesolev standard ettevõtja kasutatud ja toodetud ressursside, materjalide ja toodete füüsiliste voogude kindlaksmääramisele, lähtudes avalikustamisnõudest E5-4 „Ressursside sisend“ ja avalikustamisnõudest E5-5 „Ressursside väljund“. Seosed teiste ESRSidega 6. Ressursikasutus on muude keskkonnamõjude, nt kliimamuutuste, saaste, vee- ja mereressursside ning elurikkuse üks suurimaid mõjureid. Ringmajandus on süsteem, mis on suunatud ressursside säästvale kasutamisele kaevandamisel, töötlemisel, tootmisel, tarbimisel ja jäätmete käitlemisel. Selline süsteem toob mitmesugust keskkonnakasu, eelkõige materjali- ja energiatarbimise ning õhkuheite (KHG heide või muu reostus) vähendamise, veevõtu ja veeheite piiramise ning looduse taastamise kujul, piirates mõju elurikkusele. 7. Et anda põhjalik ülevaade sellest, millised muud keskkonnaaspektid on ressursikasutuse ja ringmajanduse seisukohast olulised, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude 90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). 145  ESRSi standarditega järgmiselt: (a) standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); (b) standard ESRS E2 „Reostus“, milles käsitletakse eelkõige vette, õhku ja pinnasesse sattuvat heidet ning probleemseid aineid; (c) standard ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse, ja (d) ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb eelkõige ökosüsteeme, liike ja toorainet. 8. Ettevõtja mõju, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, eelkõige jäätmetega seotud mõju, võib avalduda inimestele ja kogukondadele. Ressursikasutusest ja ringmajandusest tulenevat ettevõtjaga seostatavat olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele on käsitletud standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. Ressursside tõhus ja ringluspõhine kasutamine toob kasu ka konkurentsivõimele ja majanduslikule heaolule. 9. Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 10. Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda koostoimes ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 11. Ettevõtja kirjeldab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi, eelkõige seoses ressursside sisendi, ressursside väljundi ja jäätmetega, ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja tegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud mõjud, riskid ja võimalused enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega. Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika 12. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks. 13. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. 14. Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja 146  võimaluste haldamiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõude MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. 15. Kokkuvõttes märgib ettevõtja, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: (a) üleminek esmaressursside kasutamiselt, sh teiseste (ringlussevõetud) ressursside kasutamise suhteline suurenemine; (b) taastuvate ressursside säästev sisseostmine ja kasutamine. 16. Poliitika käsitleb olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid 17. Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajanduse meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid. 18. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest. 19. Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete ja eraldatud ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 20. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, kas ja kuidas meede ja ressursid hõlmavad järgmist: (a) suurem ressursitõhusus tehniliste ja bioloogiliste materjalide ja vee kasutamisel, eelkõige seoses tooraine infosüsteemis loetletud kriitiliste toorainete ja haruldaste muldmetallide kasutamisega; (b) sekundaarse tooraine (ringlussevõetava materjali) suurem kasutusmäär; (c) ringmajandust toetava disaini rakendamine, mis suurendab toote vastupidavust, optimeerib selle kasutamist ja toob kaasa kõrgemad korduskasutuse, parandamise, uuendamise, taastamise, kasutusotstarbe muutmise ja ringlussevõtu määrad; (d) ringmajandusel põhinevate äritavade rakendamine, nagu i) väärtuse säilitamise meetmed (hooldus, parandamine, uuendamine, taastamine, komponentide hankimine, ajakohastamine ja pöördlogistika, suletud ahelas ringlussevõtmine, kasutatud kaupade jaemüük), ii) väärtuse maksimeerimise meetmed (toote-teenuse süsteemid, koostöö- ja jagamismajanduse ärimudelid), iii) kasutuselt kõrvaldamise meetmed (ringlussevõtt, väärindamine, laiendatud tootjavastutus) ja iv) süsteemide tõhususe meetmed (tööstussümbioos); (e) meetmed, mis on võetud selleks, et vältida jäätmete teket ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; ja (f) jäätmekäitluse optimeerimine kooskõlas jäätmehierarhiaga. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid 21. Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud. 22. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud 147  ressursikasutuse ja ringmajanduse poliitika toetamiseks ning selle oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks. 23. Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet. 24. Andmepunktis 21 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas on ettevõtja eesmärgid seotud ressursside sisendi ja väljundiga, sh jäätmete, toodete ja materjalidega, ning täpsemalt: (a) ringmajandust toetava tootedisaini (sh nt vastupidavust, demonteeritavust, parandatavust ja ringlussevõetavust jne toetav disain) suurendamisega; (b) materjalide ringkasutuse määra suurendamisega; (c) esmastooraine minimeerimisega; (d) taastuvate ressursside säästva sisseostmise ja kasutamisega (kooskõlas kaskaadkasutuse põhimõttega); (e) jäätmekäitlusega, sh ettevalmistamisega nõuetekohaseks käitlemiseks, ja (f) muude ressursikasutuse või ringmajandusega seotud aspektidega. 25. Ettevõtja täpsustab, millise jäätmehierarhia kihiga on eesmärk seotud. 26. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest. 27. Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud. Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend 28. Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside sisendi kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. 29. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutusest ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides. 30. Andmepunktis 28 nõutav avalikustamine peab sisaldama olulise ressursside sisendi kirjeldust: tooted (sh pakendid) ja materjalid (sh kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid), vesi ja materiaalne põhivara, mida kasutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides. 31. Kui ettevõtja hinnangul on ressursside sisend oluline kestlikkusaspekt, avalikustab ta oma toodete ja teenuste tootmiseks aruandeperioodil kasutatud materjalide kohta järgmise teabe tonnides või kilogrammides: (a) aruandeperioodi jooksul kasutatud toodete ning tehniliste ja bioloogiliste materjalide kogumass; (b) ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud, säästvalt hangitud bioloogiliste materjalide (ja mitteenergiaallikana kasutatavate biokütuste) osakaal koos teabega kasutatud sertifitseerimissüsteemi ja kaskaadiprintsiibi kohaldamise kohta ja (c) ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud teiseste, 148  taaskasutatavate või ringlussevõetud komponentide, vahesaaduste ja materjalide mass nii absoluutväärtuses kui ka protsendina. 32. Ettevõtja esitab teabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused. Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund 33. Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside väljundi, sh jäätmete kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega. 34. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) kuidas ettevõtja panustab ringmajandusse, i) kavandades tooteid ja materjale kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega, ning ii) suurendades või maksimeerides toodete, materjalide ja jäätmete pärast esmast kasutamist uuesti ringlussevõtmise määra, ja (b) ettevõtja jäätmete vähendamise ja jäätmekäitluse strateegia ja see, mil määral ettevõtja teab, kuidas tema tootmises tekkinud jäätmeid tema enda tegevuses käideldakse. Tooted ja materjalid 35. Ettevõtja esitab kirjelduse peamistest toodetest ja materjalidest, mis pärinevad ettevõtja tootmisprotsessist ja on kavandatud vastavalt ringmajandust toetavatele põhimõtetele, sh vastupidavus, korduskasutatavus, parandatavus, demonteeritavus, taastamine, uuendamine, ringlussevõtt, elutsüklipõhine ringlusse võtmine või toote või materjali kasutamise optimeerimine muude ringmajandust toetavate ärimudelite abil. 36. Ettevõtjad, kelle puhul on oluline ressursside väljund, avalikustavad järgmise teabe: (a) ettevõtja poolt turule lastud toodete eeldatav vastupidavus võrrelduna iga tooterühma tootmisharu keskmisega; (b) toodete parandatavus, kasutades võimalusel tunnustatud hindamissüsteemi: (c) ringlussevõetud materjali sisalduse määrad toodetes ja nende pakendites. Jäätmed 37. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe enda tegevuse käigus tekkinud jäätmete üldkoguse kohta tonnides või kilogrammides: (a) tekitatud jäätmete üldkogus; (b) kõrvaldamisest kõrvalesuunatud kogus massi järgi, mis jaguneb ohtlikeks jäätmeteks ja tavajäätmeteks, ning jaotus järgmiste taaskasutamistoimingute liikide kaupa: i. korduskasutamiseks ettevalmistamine; ii. ringlussevõtt ja iii. muud taaskasutamistoimingud; (c) kõrvaldamisse juhitud kogus massi järgi jäätmekäitluse liikide kaupa ja kõigi kolme liigi liitmisel saadud kogusumma, jaotatuna ohtlike jäätmete ja tavajäätmete vahel. Taaskasutamistoimingute liigid, mis tuleb avalikustada, on järgmised: i. põletamine; ii. prügilasse ladestamine ja iii. muud kõrvaldamistoimingud; 149  (d) ringlusse võtmata jäätmete üldkogus ja osakaal91. 38. Jäätmete koostise avalikustamisel täpsustab ettevõtja järgmist: (a) jäätmevood, mis on seotud tema sektori või tegevusega (nt kaevandussektoris tegutseva ettevõtja puhul rikastamisjäätmed, elektroonikajäätmed tarbeelektroonika sektoris või toidujäätmed põllumajandus- või majutussektoris), ja (b) jäätmetes sisalduvad materjalid (nt biomass, metallid, mittemetalsed mineraalid, plastid, tekstiilid, kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid). 39. Ettevõtja avalikustab ka enda tekitatud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete üldkoguse; radioaktiivsed jäätmed on määratletud nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom 92 artikli 3 punktis 7. 40. Ettevõtja esitab taustteabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta ning eelkõige kriteeriumide ja eelduste kohta, mida kasutatakse andmepunkti 35 kohaste ringmajanduse põhimõtete alusel kavandatud toodete kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest, ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused. Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju 41. Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust tulenevate oluliste riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju. 42. Andmepunktis 41 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb olulistest riskidest seoses ressursside kasutamise ja ringmajandusega seotud olulisest mõjust ja sõltuvusest ning sellest, kuidas need avaldavad või võivad mõistlike eelduste kohaselt avaldada olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud olulistest võimalustest. 43. Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Olulistest võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“; (b) vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, 91 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 13 („Ringlusse võtmata jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 92 Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48). See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 9 („Ohtlike jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 150  (c) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase. A liide. Kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS E5 lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus AR 1. Keskkonnaga seotud alateemade olulisuse hindamisel hindab ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajanduse olulisust oma tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning võib kaaluda nelja etappi, mida nimetatakse ka LEAP-lähenemiseks: (a) 1. etapp: tehakse kindlaks aspektid, kus ettevõtja enda tegevus ja väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid on seotud loodusega; (b) 2. etapp: hinnatakse sõltuvust ja mõju; (c) 3. etapp: hinnatakse olulisi riske ja võimalusi (d) 4. etapp: valmistatakse ette ja esitatakse olulisuse hindamise tulemused. AR 2. Standardi ESRS E5 puhul tuginevad 1. ja 2. etapp peamiselt ESRS E1 (sh energiatarbimine), ESRS E2 (saaste), ESRS E3 (mereressursid, veetarbimine) ja ESRS E4 (elurikkus, ökosüsteemid, tooraine) raames tehtud olulisuse hindamistele. Ringmajanduse lõppeesmärk on vähendada toodete, materjalide ja muude ressursside kasutamise keskkonnamõju, minimeerida jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist ning seega vähendada mõju loodusele. See kohaldamisnõue keskendub peamiselt LEAP-lähenemise kolmandale etapile; neljandas etapis käsitletakse protsessi tulemusi. AR 3. Mõju, sõltuvuse, riskide ja võimaluste olulisuse hindamise protsessis võetakse arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ ning IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“ sätteid. AR 4. Olulisuse hindamisega hõlmatud alateemad, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, on järgmised: (a) ressursside sisend, sh materjaliressursside sisendi ringlus, võttes arvesse ressursikasutuse optimeerimist, materjalide ja toodete ressursimahukust ning taastuvaid ja taastumatuid ressursse; (b) toodete ja teenustega seotud ressursside väljund ja (c) jäätmed, sh ohtlike jäätmete ja tavajäätmete käitlemine. AR 5. 3. etapis võib ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste hindamiseks 1. ja 2. etapi tulemuste põhjal: (a) teha kindlaks enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üleminekuriskid ja võimalused, sh tavapärase tegevuse jätkumise stsenaariumiga seotud risk: i. poliitikast tulenevad ja õiguslikud riskid, nt taastumatute loodusvarade kaevandamise ja kasutamise keelud, jäätmekäitluse eeskirjad: ii. tehnoloogia, nt uute tehnoloogiate turuletoomine toodete ja materjalide 151  praeguse kasutuse asendamiseks; iii. turg, nt muutused pakkumises, nõudluses ja rahastamises; iv. maine, nt ühiskonna, klientide ja kogukondade muutuvad hoiakud; (b) teha kindlaks füüsilised riskid, sh varude ammendumine ning esmaste ja teiseste taastuvate ja taastumatute ressursside kasutamine; (c) võimaluste kindlakstegemine järgmiste kategooriate alusel: i. ressursitõhusus: nt üleminek tõhusamatele teenustele ja protsessidele, mis nõuavad vähem ressursse, ökodisain, mis aitab tagada pika kasutusea, parandatavuse, korduskasutatavuse, ringlussevõtu, kõrvaltooted, tagasivõtusüsteemid, tegevuse lahtisidumine materjalide kaevandamisest, ringmajandust toetava materjalikasutuse intensiivistamine, dematerialiseerimist võimaldava süsteemi loomine (nt digiteerimise, kasutusmäärade parandamise ja massi vähendamise kaudu); tavad, millega tagatakse toodete ja materjalide kogumine, sortimine ja korduskasutamine, parandamine, renoveerimine ja taastamine; ii. turud: nt nõudlus vähem ressursimahukate toodete ja teenuste järele ja uued tarbimismudelid, nagu „toode teenusena“, maksmine kasutamise põhjal, jagamine ja liisimine; iii. rahastamine: nt juurdepääs rohelistele fondidele, võlakirjadele või laenudele; iv. vastupanuvõime: nt ressursside ja äritegevuse mitmekesistamine (nt uute materjalide ringlussevõtuks äriüksuse loomine), rohelisse taristusse investeerimine, sõltuvust vähendavate ringlussevõtu- ja ringlusmehhanismide kasutuselevõtmine, ettevõtja suutlikkus kaitsta tulevasi varusid ja ressursivooge ja v. maine. AR 6. Ettevõtja võib kaaluda järgmisi meetodeid, et hinnata oma mõjusid, riske ja võimalusi enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides: (a) komisjoni soovitus 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (I lisa (toote keskkonnajalajälg); III lisa (organisatsiooni keskkonnajalajälg), ja (b) materjalivoo analüüs (MFA), Euroopa Keskkonnaametilt. AR 7. Olulisuse hindamise tulemuste kohta teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse ettevõtja järgmist: (a) loetelu äriüksustest, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajanduse oluliste mõjude, riskide ja võimalustega ettevõtja toodete ja teenuste ning tekkivate jäätmete kontekstis; (b) ettevõtja kasutatud oluliste ressursside loetelu ja tähtsuse järjekord; (c) tavapärase tegevuse jätkamisega seotud olulised mõjud ja riskid; (d) ringmajandusega seotud olulised võimalused; (e) ringmajandusele ülemineku olulised mõjud ja riskid ja (f) väärtusahela etapid, kuhu on koondunud ressursside kasutamine, riskid ja negatiivne mõju. Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika AR 8. Selles avalikustamisnõudes kirjeldatud poliitika võib integreerida laiemasse keskkonna- või kestlikkuspoliitikasse, mis hõlmab eri alateemasid. AR 9. Oma poliitika kohta teavet andes kaalub ettevõtja, kas ja kuidas käsitletakse tema poliitikas 152  järgmist: (a) jäätmehierarhia: a) vältimine, b) korduskasutamiseks ettevalmistamine, c) ringlussevõtt, d) muu taaskasutamine, sh jäätmete energiakasutus, ja e) kõrvaldamine. Selles kontekstis ei saa jäätmekäitlust pidada taaskasutamiseks; (b) jäätmete vältimise või minimeerimise (korduskasutamine, parandamine, uuendamine, taastamine ja kasutusotstarbe muutmine) prioriseerimine, võrreldes jäätmekäitlusega (ringlussevõtt). Arvesse tuleks võtta ka ökodisaini,93 jäätmete kui ressursi või tarbimisjärgsete jäätmete (tarbija-toote olelusringi lõpus) mõisteid. AR 10. Oma poliitika määratlemisel võib ettevõtja võtta arvesse dokumenti „Ringmajanduse liigitussüsteem“, milles kirjeldatakse ringmajandust toetavaid disaini- ja tootmismudeleid, ringkasutuse mudeleid, väärtuse taastamise mudeleid ja ringmajanduse toetamist kooskõlas üheksa ringmajanduse strateegia või põhimõttega: keeldu, mõtle järele, vähenda, korduskasuta, paranda, uuenda, taasta, kasuta uuel otstarbel ja võta ringlusse. Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid AR 11. Andmepunkti 17 kohase teabe esitamisel ja võttes arvesse, et ressursse jagatakse ja ringmajanduse strateegiad võivad vajada ühistegevust, võib ettevõtja täpsustada meetmeid, mida võetakse selleks, et teha koostööd väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ja/või kohaliku võrgustikuga eesmärgiga töötada välja toodete ja materjalide ringlust toetavaid koostööprojekte ja algatusi. AR 12. Eelkõige võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kuidas ta aitab kaasa ringmajandusele, sh nt arukatele jäätmete kogumissüsteemidele; (b) muud ühistes meetmetes osalevad sidusrühmad: konkurendid, tarnijad, jaemüüjad, kliendid, muud äripartnerid, kohalikud kogukonnad ja ametiasutused, valitsusasutused; (c) koostöö või algatuse korralduse kirjeldus, sh ettevõtja konkreetne panus ja eri sidusrühmade roll projektis. AR 13. Meetmed võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid AR 14. Kui ettevõtja viitab eesmärkide seadmisel ökoloogilistele künnistele, võib ta tugineda esialgsetele suunistele, mis on esitatud loodust käsitlevas teaduspõhiste eesmärkide algatuses SBTN („Esialgsed suunised ettevõtetele“, 2020. aasta september), või mis tahes muudele suunistele, mis põhinevad teaduslikult tunnustatud metoodikal, mis võimaldab seada teaduspõhiseid eesmärke, määrates kindlaks ökoloogilised künnised ja vajaduse korral üksusepõhised kvoodid. Ökoloogilised künnised võivad olla kohalikud, riiklikud ja/või ülemaailmsed. AR 15. Eesmärkide kohta teabe esitamisel seab ettevõtja eesmärgid tähtsuse järjekorda absoluutväärtuses. AR 16. Eesmärkide kohta andmepunkti 24 kohase teabe esitamisel võtab ettevõtja arvesse toodete ja materjalide tootmisetappi, kasutusetappi ning kasutusaja lõppu. AR 17. Andmepunkti 24 alapunkti c kohaselt teabe esitamisel taastuva esmastoorainega seotud 93 Nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10). 153  eesmärkide kohta, kaalub ettevõtja, kuidas need eesmärgid võivad mõjutada elurikkuse kadumist, võttes arvesse ka standardit ESRS E4. AR 18. Ettevõtja võib andmepunkti 24 alapunkti f kohaselt avalikustada muud eesmärgid, sh seoses säästva sisseostmisega. Sel juhul selgitab ettevõtja säästva sisseostmise määratlust, mille ta on vastu võtnud, ja seda, kuidas see on seotud andmepunktis 22 sätestatud eesmärgiga. AR 19. Eesmärgid võivad hõlmata ettevõtja enda tegevust ja/või tema väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe. AR 20. Ettevõtja võib täpsustada, kas eesmärk käsitleb puudusi, mis on seotud määruse (EL) 2020/852 artikli 13 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud olulise panuse kriteeriumidega. Kui määruse (EL) 2020/852 artikli 10 lõike 3, artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõike 2, artikli 14 lõike 2 ja artikli 15 lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides määratletud, ringmajandusega seotud kriteerium „ei kahjusta oluliselt“ ei ole täidetud, võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärk käsitleb nende kriteeriumidega seotud puudusi. Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend AR 21. Ressursside sisend võib hõlmata järgmisi kategooriaid: IT-seadmed, tekstiilid, mööbel, hooned, rasketehnika, keskmise raskusega tehnika, kergtehnika, rasketransport, keskmise raskusega transport, kergtransport ja laoseadmed. Materjalide puhul hõlmavad ressursside sisendi näitajad tooraineid, seotud protsessimaterjale ning pooltoodetest kaupu või osi. AR 22. Kui ettevõtja suhtes kohaldatakse andmepunkti 31, võib see tagada läbipaistvuse ka kõrvalsaadustest/jäätmete voost hangitud materjalide (nt materjalijäätmed, mida varem pole toodetes kasutatud). AR 23. Andmepunkti 31 alapunktides b ja c nõutud protsentuaalse näitaja nimetaja on aruandeperioodil kasutatud materjalide kogumass. AR 24. Esitatud kasutusandmed peavad kajastama materjali selle algses olekus ja andmeid ei tohi täiendavalt manipuleerida, esitades neid näiteks kuivmassina. AR 25. Kui korduskasutatud ja ringlussevõetud kategooriad kattuvad, täpsustab ettevõtja, kuidas on välditud topeltarvestust, ja tehtud valikuid. Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund AR 26. Andmepunkti 35 kohaselt esitatav teave toodete ja materjalide kohta viitab kõikidele materjalidele ja toodetele, mis on ettevõtja tootmisprotsessi väljundiks ja mida äriühing turule viib (sh pakendid). AR 27. Näitaja koostamisel kasutab ettevõtja nimetajana aruandeperioodi jooksul kasutatud materjalide kogumassi. AR 28. Ettevõtja võib avalikustada teabe oma osalemise kohta kasutusea lõpu jäätmekäitluses, nt laiendatud tootjavastutuse süsteemide või tagasivõtusüsteemide kaudu. AR 29. Jäätmete liigi all mõeldakse seda, kas tegemist on ohtlike või tavajäätmetega. Mõned konkreetsed jäätmed, nt radioaktiivsed jäätmed, võidakse samuti esitada eraldi liigina. AR 30. Oma tegevusvaldkondade või tegevuste seisukohast oluliste jäätmevoogude arvessevõtmisel võib ettevõtja lähtuda Euroopa jäätmeloendis sisalduvatest jäätmete kirjeldustest. AR 31. Näiteid andmepunkti 37 alapunkti b alapunktis iii osutatud muud tüüpi taaskasutustoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) II lisast. AR 32. Näiteid andmepunkti 37 alapunkti c alapunktis iii osutatud muud tüüpi taaskasutustoimingute kohta võib leida direktiivi 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) I lisast. AR 33. Andmepunkti 40 alusel taustteavet esitades võib ettevõtja: 154  (a) selgitada kõrvaldamisele suunatud jäätmete suure massi põhjuseid (nt kohalikud eeskirjad, millega keelatakse teatavat liiki jäätmete prügilasse ladestamine); (b) kirjeldada valdkondlikke tavasid, majandussektori standardeid või väliseid eeskirju, millega nähakse ette konkreetne kõrvaldamistoiming, ja (c) täpsustada, kas andmed on saadud mudeldamise või otsese mõõtmise põhjal, nt lepinguliste jäätmekogujate saatelehtede alusel. Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju AR 34. Andmepunkti 42 alapunkti b kohase teabe esitamisel võib ettevõtja kirjeldada, kuidas ta kavatseb suurendada väärtuse säilitamist, ja tuua näiteid. AR 35. Ettevõtja võib lisada lühikese, keskmise ja pika perspektiivi hinnangu oma toodete kohta, mis on riskile avatud, selgitades, kuidas need on määratletud, kuidas rahasummasid on hinnatud ja milliseid kriitilisi eeldusi on tehtud. AR 36. Prognoositava finantsmõju võib andmepunkti 43 alapunkti a kohaselt rahaliselt kvantifitseerida vahemikuna. ESRS S1 Oma töötajaskond Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika o Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal o Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused o Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused o Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog o Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad o Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu o Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse 155  o Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud o Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud o Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud o Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud o Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu) o Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju A liide. Kohaldamisnõuded  Eesmärk  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika o Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal o Avalikustamisnõue S1 3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid o Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused o Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused o Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog o Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad o Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu o Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse o Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed o Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud o Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud o Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu o Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu) o Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju Liide A.1. ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded Liide A.2. ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded Liide A.3. ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded Liide A.4. ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju oma töötajaskonnale ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh järgmist: (a) kuidas ettevõtja oluline positiivne ja negatiivne tegelik ja võimalik mõju mõjutab tema oma töötajaskonda; 156  (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (d) ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. Eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardiga ka selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab oma töötajaskonnale avaldatava olulise tegeliku ja võimaliku mõju kindlakstegemiseks ja juhtimiseks seoses järgmiste sotsiaalsete, sh inimõigustega seotud tegurite või küsimustega: (a) töötingimused, sh: i. tööhõivekindlus, ii. tööaeg, iii. piisav töötasu, iv. sotsiaaldialoog; v. ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus; vi. kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal ettevõtja töötajaskonnas, vii. töö- ja eraelu tasakaal ja viii. tervis ja ohutus; (b) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh: i. sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest; ii. koolitus ja oskuste arendamine; iii. puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine; iv. meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ja v. mitmekesisus; (c) muud tööga seotud õigused, sh need, mis on seotud järgmisega: i. lapstööjõu kasutamine, ii. sunniviisiline töö, iii. korralik eluase ja iv. privaatsus. 3. Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma töötajaskonnast võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võrdsete võimaluste valdkonnas võib naiste diskrimineerimine töölevõtmisel ja edutamisel vähendada ettevõtja juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule ja kahjustada tema mainet. Seevastu poliitikal, mille eesmärk on suurendada naiste esindatust töötajas- ja juhtkonnas, võib olla positiivne mõju, näiteks võib see suurendada kvalifitseeritud tööjõudu ja parandada ettevõtte mainet. 4. Standard hõlmab ettevõtte oma töötajaskonda, mis hõlmab nii töötajaid, kes on ettevõtjaga töösuhtes (palgatöötajad), kui ka mittepalgatöötajaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Näiteid töötajatest, kes kuuluvad ettevõtja oma töötajaskonda, leiab kohaldamisnõudest 3. Teave, mis tuleb avalikustada mittepalgatöötajate kohta, ei mõjuta nende staatust kohaldatava tööõiguse 157  alusel. 5. Standard ei hõlma ettevõtja väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide töötajaid; need töötajate kategooriad on hõlmatud standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“. 6. Standardi kohaselt peavad ettevõtjad kirjeldama oma töötajaskonda, sh selle hulka kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate põhiomadusi. See kirjeldus annab kasutajatele ülevaate ettevõtja oma töötajaskonna struktuurist ja aitab muu avalikustatava teabe kaudu esitatud teavet konteksti asetada. 7. Samuti on standardi eesmärk aidata kasutajatel mõista, mil määral ettevõtja järgib või täidab rahvusvahelisi ja Euroopa inimõigusi käsitlevaid dokumente ja konventsioone, sh rahvusvahelist inimõiguste koodeksit, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja põhikonventsioone, ÜRO puuetega inimeste konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni, läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ELi poliitilisi prioriteete, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning ELi õigusakte, sh ELi tööõigustikku. Seosed teiste ESRSidega 8. Seda standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. 9. Käesolevat standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ning standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. 10. Standardi kohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S2 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 11. Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos standardi ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega. Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad 12. ESRS 2 avalikustamisnõuet SBM-2 täites avalikustab ettevõtja, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad oma töötajaskonna huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Ettevõtja oma töötajaskond on üks peamine mõjutatud sidusrühm. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga 13. Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tema oma töötajaskonnale, nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja 158  strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. 14. Andmepunkti 48 nõuete täitmisel avalikustab ettevõtja, kas kõik tema oma töötajaskonna liikmed, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada, on hõlmatud ESRS 2 kohase avalikustamisega. See oluline mõju hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, keda tema tegevus oluliselt mõjutab, koos täpsustamisega, kas need on palgatöötajad, iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus; (b) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) ulatuslik või süsteemne olukorras, kus ettevõtja tegutseb (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või kohustuslik töö konkreetsetes riikides või piirkondades väljaspool ELi), või ii) seotud üksikute juhtumitega (näiteks tööstusõnnetus või naftareostus); (c) olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks, ja tema ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad tema oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest; (e) mis tahes oluline mõju oma töötajaskonnale, mis võib tuleneda negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise ning keskkonnahoidlikuma ja kliimaneutraalsema tegevuse saavutamise üleminekukavadest, sh teave sellise mõju kohta oma töötajaskonnale, mida põhjustavad ettevõtja kavad ja meetmed süsinikdioksiidi heite vähendamiseks kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega. Mõju, riskid ja võimalused hõlmavad restruktureerimist ja töökohtade kaotust ning töökohtade loomisest ja ümberõppest või oskuste täiendamisest tulenevaid võimalusi; (f) toiminguid, mille puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise töö või kohustusliku töö juhtumite oht,94 mis väljendub järgmises: i. tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või ii. riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks; (g) toimingud, mille puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht,95 mis väljendub järgmises: i. tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või ii. riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks. 15. Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO 1 sätestatud olulisuse hindamise alusel, millised peamised töötajate liigid on või võivad olla ettevõtja oma töötajaskonnas negatiivselt mõjutatud, peab ettevõtja avalikustama, kas ja kuidas ta on kujundanud arusaama sellest, kuidas konkreetsete omadustega inimesed, konkreetsetes tingimustes 94 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 95 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 12 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 159  töötavad inimesed või konkreetset tegevust teostavad inimesed võivad olla suuremas ohus. 16. Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tema oma töötajaskonna liikmetele ja sõltuvusest neist, on seotud pigem konkreetsete inimrühmadega (nt teatud vanuserühmad või konkreetses tehases või riigis töötavad inimesed) kui kogu töötajaskonnaga (nt üldine palgakärbe või kõigile töötajatele pakutav koolitus). Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika 17. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud tema oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. 18. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, millises ulatuses on ettevõtja kehtestanud poliitika, mis käsitleb eelkõige ettevõtja oma töötajaskonda puudutavate oluliste mõjude tuvastamist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, ning poliitika, mis hõlmab oma töötajaskonnaga seotud olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. 19. Andmepunktis 17 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 andmepunktiga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid töötajate rühmi või kõiki töötajaid. 20. Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi,96 mis on seotud tema oma töötajaskonnaga, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele 97. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) oma töötajaskonna inimõiguste, sh tööõiguste austamine; (b) suhtlemine oma töötajaskonnaga ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. 21. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika on kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega98. 22. Samuti märgib ettevõtja, kas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust,99 sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. 23. Samuti avalikustab ettevõtja teavet selle kohta, kas ta on kehtestanud tööõnnetuste 96 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 97 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 98 See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa punktides 1 ja 2. 99 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 160  ärahoidmise poliitika või nende haldamise süsteemi100. 24. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas tal on konkreetne poliitika eesmärgiga kaotada diskrimineerimine, sh ahistamine, edendada võrdseid võimalusi ning muid viise mitmekesisuse ja kaasatuse edendamiseks; (b) kas see poliitika hõlmab konkreetselt järgmisi diskrimineerimise aluseid: rassiline ja etniline päritolu, nahavärv, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, puue, vanus, usutunnistus, poliitilised vaated, rahvuslik või sotsiaalne päritolu ning mis tahes muud diskrimineerimise vormid, mis on hõlmatud liidu õigusaktide ja siseriikliku õigusega; (c) kas ettevõtjal on poliitikaga võetud konkreetsed kohustused, mis on seotud oma töötajaskonna eriti haavatavate rühmade kaasamise või nende suhtes võetud positiivsete meetmetega, ja kui jah, siis millised need kohustused on, ja (d) kas ja kuidas neid põhimõtteid rakendatakse erimenetluste kaudu, et tagada diskrimineerimise ärahoidmine, leevendamine ja selle vastu tegutsemine kohe, kui see avastatakse, ning edendada mitmekesisust ja kaasatust üldiselt. Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal 25. Ettevõtja avalikustab üldised protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks töötajaskonnale avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. 26. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja suhtleb oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega käimasoleva hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse töötajaskonna seisukohti. 27. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonna väljavaated on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku olulist mõju oma töötajaskonnale. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suhtlemine toimub otse ettevõtja enda töötajaskonna või töötajate esindajatega; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgema astme roll ettevõtjas, kellel lasub operatiivvastutus sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemused on aluseks ettevõtja lähenemisviisi kujundamisele; (d) vajaduse korral üldine raamleping või ettevõtja muud kokkulepped töötajate esindajatega seoses oma töötajaskonna inimõiguste austamisega, sh selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada teavet oma töötajate seisukohtade kohta, ja (e) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab oma töötajaskonnaga suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. 28. Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade oma töötajaskonna selliste liikmete seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad). 29. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele oma 100 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 1 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub tööõnnetuste ennetamise poliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 161  üldist protsessi oma töötajaskonnaga suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada 30. Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine oma töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tema töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. 31. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil ettevõtte oma töötajaskond saab oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste inimestega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega ja nende kanalite tõhususega. 32. Ettevõtja kirjeldab eesmärgi osa andmepunktis 2 määratletud aspektide käsitlemiseks kehtestatud protsesse, avalikustades järgmise teabe: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on põhjustanud olulist negatiivset mõju oma töötajaskonnale või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma töötajaskonnale, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused otse ettevõtjale ja lasta neid käsitleda, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate poolte mehhanismides; (c) kas ettevõtja on kehtestanud töötajate kaebuste/probleemide käsitlemise mehhanismi101 ja (d) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma töötajate töökohas, ja (e) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. 33. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tema oma töötajaskonna liikmed on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid kui viisi oma murede või vajaduste tõstatamiseks ning nende käsitleda laskmiseks. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute, sh töötajate esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. 34. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali luua. Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus 35. Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab olulise negatiivse ja positiivse mõju korral ning oluliste riskide maandamiseks ja oma töötajaskonnaga seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. 101 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 5 („Töötajate küsimustega seotud kaebuste käsitlemise mehhanismi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 162 36. Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada oma töötajaskonnale avalduvat olulist negatiivset mõju ja/või (b) saavutada olulist positiivset mõju oma töötajaskonnale. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab oma töötajaskonnaga seotud olulisi võimalusi. 37. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise tegevuskavadest ja ressurssidest vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 38. Seoses oma töötajaskonnaga seotud olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulist negatiivset mõju oma töötajaskonnale; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju oma töötajaskonnale, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust oma töötajaskonna jaoks tulemuste saavutamisel. 39. Seoses andmepunktiga 36 kirjeldab ettevõtja protsesse, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida oma töötajaskonnale avalduvale teatavale tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule. 40. Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust ja sõltuvusest seoses oma töötajaskonnaga, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses oma töötajaskonnaga. 41. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad ei põhjusta olulist negatiivset mõju tema oma töötajaskonnale ega aita sellele kaasa, sh, kui see on asjakohane, oma hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. 42. Andmepunkti 40 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. 43. Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid 44. Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) oma töötajaskonnale avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) oma töötajaskonnale avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või 163  (c) oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. 45. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab tulemustele suunatud eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme oma töötajaskonnale avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. 46. Oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes MDR-T määratletud teabenõudeid. 47. Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse oma töötajaskonna või töötajate esindajatega (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud. Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused 48. Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate põhiomadusi. 49. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. 50. Lisaks standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ andmepunkti 40 alapunkti a alapunktis iii nõutud teabele avalikustab ettevõtja: (a) palgatöötajate koguarv töötajate arvu järgi ning soo- ja riigipõhine jaotus nende riikide puhul, kus ettevõtjal on 50 või rohkem töötajat, mis moodustab vähemalt 10 % töötajate koguarvust; (b) töötajate koguarv või täistööajale taandatud töötajate arv järgmiste kategooriate kaupa: i. alalised töötajad koos soopõhise jaotusega; ii. ajutised töötajad koos soopõhise jaotusega ja iii. garanteerimata tööajaga töötajad koos soopõhise jaotusega; (c) aruandeperioodi jooksul ettevõttest lahkunud töötajate koguarv ja töötajate käibe määr aruandeperioodil. (d) andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus, sh teave selle kohta, kas andmed on esitatud: i. töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja ii. aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; (e) vajaduse korral andmete mõistmiseks vajaliku taustteabe esitamine (nt töötajate arvu kõikumise kohta aruandeperioodil) ja (f) alapunktis a esitatud teabe ristviide finantsaruannetes esitatud kõige esinduslikumale numbrile. 51. Andmepunkti 50 alapunktis b nimetatud teabe puhul võib ettevõtja lisaks avalikustada jaotuse piirkondade kaupa. 52. Ettevõtja võib esitada töötajate arvu või täistööajale taandatud töötajate arvu kohta järgmise teabe: 164  (a) täistööajaga palgatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega ja (b) osaajatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega. Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused 53. Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate põhiomadusi. 54. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. Samuti võimaldab see mõista, kui palju sõltub ettevõtja oma töötajaskonnas mittepalgatöötajatest. 55. Andmepunktiga 53 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate koguarv; mittepalgatöötajad on nii isikud, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78); (b) andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste selgitus, sh teave selle kohta, kas mittepalgatöötajate arv on esitatud: i. töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja ii. aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; (c) vajaduse korral taustteabe esitamine, mis on vajalik andmete mõistmiseks (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arvu märkimisväärne kõikumine aruandeperioodil ning võrreldes eelmise aruandeperioodiga). 56. Andmepunkti 55 alapunktis a nimetatud teabe puhul võib ettevõtja avalikustada kõige levinumad mittepalgatöötajate liigid (nt iseenda tööandjad, isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus, ja muud ettevõtja jaoks olulised liigid), nende suhted ettevõtjaga ja nende tehtava töö liigi. 57. Kui andmed ei ole kättesaadavad, esitab ettevõtja hinnangulise arvu ja märgib selle asjaolu ära. Hinnangulisi andmeid esitades kirjeldab ettevõtja hinnangu koostamise aluseid. Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog 58. Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema töötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud ning millises ulatuses on tema töötajad esindatud EMPs sotsiaaldialoogis ettevõtte ja Euroopa tasandil. 59. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kollektiivlepingute ja sotsiaaldialoogi ulatusest ettevõtja palgatöötajate puhul. 60. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kollektiivlepingutega hõlmatud palgatöötajate osakaal; (b) kas ettevõtjal on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) üks või mitu kollektiivlepingut ja kui see nii on, siis selliste lepingutega hõlmatud palgatöötajate üldine protsentuaalne osakaal igas riigis, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % tema töötajate koguarvust, ja (c) väljaspool EMPd kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent piirkondade kaupa. 61. Kollektiivlepingutega hõlmamata palgatöötajate puhul võib ettevõtja avalikustada teabe 165  selle kohta, kas ta määrab nende töötingimused ja töölepingutingimused kindlaks oma teisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingute või muude ettevõtjate kollektiivlepingute alusel. 62. Ettevõtja võib avalikustada, mil määral tema oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud, sh hinnangulise hõlmatuse määra. 63. Ettevõtja avalikustab sotsiaaldialoogiga seoses järgmise teabe: (a) ettevõtte tasandil töötajate esindajate poolt esindatud palgatöötajate üldine osakaal, mis esitatakse riigi tasandil iga EMP riigi kohta, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, ja (b) mis tahes kokkulepped oma töötajatega nende esindamiseks Euroopa töönõukogus, Euroopa äriühingu (SE) töönõukogus või Euroopa ühistu (SCE) töönõukogus. Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad 64. Ettevõtja avalikustab soolise jaotuse tippjuhtkonnas ja oma palgatöötajate vanuselise jaotuse. 65. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade soolisest mitmekesisusest tippjuhtkonna tasandil ja töötajate vanuselisest jaotusest. 66. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) tippjuhtkonna sooline jaotus arvu ja osakaaluna ja (b) palgatöötajate vanuseline jaotus: alla 30aastased; 39–50aastased; üle 50aastased. Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu 67. Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajatele makstakse piisavat töötasu, ning kui kõigile piisavat töötasu ei maksta, siis asjaomased riigid ja töötajate osakaalu. 68. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas kõigile ettevõtja palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. 69. Ettevõtja avalikustab, kas kõigile tema palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja. 70. Kui kõigile palgatöötajatele ei maksta piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega, avalikustab ettevõtja riigid, kus töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse, ning iga sellise riigi puhul nende töötajate osakaalu, kelle töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse. 71. Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse 72. Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks, ning kui see nii ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole. 73. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ettevõtja palgatöötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse eest, ning kui ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole. 74. Ettevõtja avalikustab, kas kõik tema palgatöötajad on riiklike programmide või ettevõtja pakutavate hüvede kaudu kaetud sotsiaalkaitsega sissetuleku kaotuse puhuks, mis on tingitud mõnest järgmisest pöördelisest elusündmusest: (a) haigus; 166  (b) töötus, mis saab alguse ajal, mil töötaja ettevõtja jaoks töötab; (c) omandatud puue, tööga seotud vigastus, (d) vanemapuhkus, ja (e) pensionile jäämine. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja. 75. Kui kõik ettevõtja töötajad ei ole kaetud sotsiaalkaitsega vastavalt andmepunktile 72, avalikustab ettevõtja lisaks riigid, kus töötajatel ei ole sotsiaalkaitset seoses ühe või mitme andmepunktis 72 loetletud sündmuse liigiga, ning iga sellise riigi kohta töötajate liigid, kellel puudub sotsiaalkaitse seoses iga pöördelise elusündmusega. 76. Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud 77. Ettevõtja avalikustab puuetega töötajate osakaalu oma töötajate hulgas. 78. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade puuetega inimeste osakaalust ettevõtja töötajate hulgas. 79. Ettevõtja avalikustab puuetega inimeste osakaalu oma palgatöötajate hulgas, järgides andmete kogumise suhtes kehtivaid õiguslikke piiranguid. 80. Ettevõtja võib avalikustada puuetega töötajate osakaalu soolise jaotuse. Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud 81. Ettevõtja avalikustab oma töötajatele pakutava koolituse ja oskuste arendamise ulatuse. 82. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade koolituse ja oskuste arendamisega seotud tegevustest, mida on töötajatele pideva kutsealase arengu tagamiseks pakutud, et parandada töötajate oskusi ja toetada nende jätkuvat tööalast konkurentsivõimet. 83. Andmepunktiga 81 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) nende palgatöötajate osakaal, kes osalesid korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel; see teave esitatakse soolise jaotuse alusel; (b) keskmine koolitustundide arv töötaja kohta ja soolise jaotuse alusel. 84. Ettevõtja võib avalikustada korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel osalenud töötajate osakaalu jaotuse töötajate kategooriate alusel ning keskmise koolitustundide arvu töötaja kohta. 85. Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta. Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud 86. Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema oma töötajaskond on hõlmatud tema tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, ning oma töötajate tööga seotud vigastuste, tervisehäirete ja surmajuhtumite arvu kohta. Lisaks avalikustab ta ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate tööga seotud vigastustest ja tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arvu. 87. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade tööga seotud vigastuste vältimiseks loodud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi ulatusest, kvaliteedist ja tulemuslikkusest. 167 88. Andmepunktis 86 nõutav avalikustamine hõlmab järgmist teavet, mis vajadusel esitatakse jaotatuna ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate vahel: (a) nende töötajate osakaal töötajaskonnas, kes on hõlmatud ettevõtte tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel; (b) tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arv102; (c) registreeritavate tööõnnetuste arv ja määr; (d) ettevõtja töötajate registreeritavate tööga seotud tervisehäirete arv, võttes arvesse andmete kogumise õiguslikke piiranguid, ja (e) ettevõtja töötajate tööõnnetuste ja surmaga lõppenud tööõnnetuste, tööga seotud terviseprobleemide ja nende põhjustatud surmajuhtumite tõttu kaotatud päevade arv103. Alapunkti b kohane teave esitatakse ka ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate, nt väärtusahela töötajate kohta, kui nad töötavad ettevõtja tegevuskohtades. 89. Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 88 alapunktides d ja e nimetatud teabe ka mittepalgatöötajate kohta. 90. Lisaks võib ettevõtja lisada tervise- ja ohutuskindlustuskatte kohta järgmise lisateabe: oma töötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel ning mis on läbinud siseauditi ja/või välise auditeerimise või sertifitseerimise. Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud 91. Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral on töötajatel õigus saada perepuhkust ja seda kasutada. 92. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade palgatöötajate õigusest võtta sooliselt õiglasel viisil perepuhkust ja tegelikest perepuhkuse võtmise tavadest, kuna see on üks töö- ja eraelu tasakaalu mõõtmeid. 93. Andmepunktiga 91 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) nende palgatöötajate osakaal, kellel on õigus võtta perepuhkust, ja (b) perepuhkust võtnud töötajate osakaal selleks õigustatud töötajatest koos soolise jaotusega. 94. Kui kõigil ettevõtte töötajatel on sotsiaalpoliitika ja/või kollektiivlepingute kaudu õigus perepuhkusele, piisab andmepunkti 93 alapunkti a nõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest. Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu) 102 See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2. Teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 2 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja aitab võrdlusaluste halduritel avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2. 103 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 3 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 168 95. Ettevõtja avalikustab nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsentides ning oma kõrgeima palgaga isiku töötasu ja oma töötajatele makstava mediaantöötasu suhte. 96. Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki: anda ülevaade ettevõtja mees- ja naistöötajate palga erinevusest ja anda teavet palga ettevõtjasisese ebavõrdsuse taseme kohta ja selle kohta, kas erinevused on suured. 97. Andmepunktiga 95 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) sooline palgalõhe, mis on määratletud nais- ja meestöötajate keskmise palgataseme erinevusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palgatasemest104; (b) kõrgeima palgaga isiku aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu (v.a kõrgeima töötasuga töötaja) suhe 105, ja (c) vajaduse korral mis tahes taustteave, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest ning alusandmete muudest muutustest, mida tuleb arvesse võtta. 98. Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 97 alapunktis a määratletud soolise palgalõhe töötajate kategooriate ja/või riikide/segmentide kaupa. Ettevõtja võib avalikustada soolise palgalõhe töötajate kategooriate kaupa ka jaotatuna tavalise põhipalga ja täiendavate või muutuvate komponentide vahel. 99. Seoses andmepunkti 97 alapunktiga b võib ettevõtja esitada selle arvu kohandatuna riikide ostujõu erinevustega; sellisel juhul esitab ta arvutuseks kasutatud metoodika. Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju 100. Ettevõtja avalikustab tööga seotud juhtumite ja/või kaebuste ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste mõjude arvu oma töötajaskonnas ning kõik nendega seotud olulised trahvid, sanktsioonid või kahjuhüvitised aruandeperioodil. 101. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral mõjutavad tööga seotud juhtumid ning inimõigustega seotud tõsised juhtumid ettevõtja oma töötajaskonda. 102. Järgides asjaomaseid eraelu puutumatuse eeskirju, hõlmab andmepunktis 100 nõutav avalikustamine aruandeperioodil kõigis tegevusüksustes toimunud tööga seotud juhtumeid seoses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse alusel või muid diskrimineerimise vorme, millesse on kaasatud ettevõtjasisesed ja/või -välised sidusrühmad aruandeperioodil. See hõlmab ahistamisjuhtumeid kui diskrimineerimise erivormi. 103. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) aruandeperioodil teatatud diskrimineerimisjuhtumite, sh ahistamisjuhtumite koguarv 106; (b) Selliste kaebuste arv, mis on esitatud ettevõtja oma töötajaskonnale mõeldud probleemidest teatamise kanalite kaudu (sh kaebuste esitamise mehhanismid), ja vajaduse korral OECD hargmaiste ettevõtete riiklikele kontaktpunktidele seoses käesoleva standardi andmepunktis 2 määratletud küsimustega, v.a eespool alapunkti a kohaselt juba esitatud kaebused; 104 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 12 („Korrigeerimata sooline palgalõhe“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Kaalutud keskmine sooline palgalõhe“ II lisa jaos 1 ja 2. 105 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 8 („Liiga suur tegevjuhtide palga suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 106 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 7 („Diskrimineerimisjuhtumid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 169  (c) eespool mainitud juhtumitest ja kaebustest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine ja (d) vajaduse korral taustteave, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade andmetest ja nende koostamisest. 104. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe tuvastatud tõsiste juhtumite kohta, mis on seotud inimõiguste rikkumisega (nt sunniviisiline töö, inimkaubandus või lapstööjõu kasutamine): (a) inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste juhtumite arv ettevõtja töötajaskonnas aruandeperioodil, sh märge selle kohta, kui paljud neist juhtumitest kujutavad endast ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD hargmaistele ettevõtetele mõeldud suuniste rikkumist. Kui selliseid juhtumeid ei ole toimunud, teeb ettevõtja selle teatavaks107, ja (b) eespool alapunktis a mainitud juhtumitest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine. A liide. Kohaldamisnõuded See liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on standardi teiste osadega sama tähtsus. Eesmärk AR 1. Lisaks andmepunktis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses oma töötajaskonna tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. AR 2. Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud äriühingute direktiivis 2013/34/EL sätestatud kestlikkusaruandluse nõuetest tuleneva loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma ESRS 2 kohasel olulisuse hindamisel seoses oma töötajaskonnaga ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalas olulise mõju, riski või võimalusena. AR 3. Mõiste „oma töötajaskond“ alla kuuluvad näiteks järgmised töötajad: (a) oma töötajaskonna hulka kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): i. töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks töötaja, ii. töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), iii. töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö/teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. (b) Isikud, kelle tööjõudu pakuvad tööhõivetegevusega tegelevad ettevõtjad, on inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad, nt: 107 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust ja täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 ja tabelis 3 näitajana nr 14 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniste rikkumine“, „Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2. 170  i. isikud, kes asendavad ajutiselt töölt eemal viibivaid (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jms tõttu) töötajaid; ii. isikud, kes teevad tööd lisaks alalistele töötajatele; iii. isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama („lähetatud töötajad“). ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 4. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida ettevõtja oma töötajaskonnale avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. AR 5. Kuigi oma töötajaskond ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Vajaduse korral võtab ettevõtja selle avalikustamisnõude täitmisel arvesse töötajate esindajate seisukohti. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 6. Mõju ettevõtja oma töötajaskonnale võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel eri viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis avaldab ettevõtja tegevuses survet töötajate õigustele) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). AR 7. Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju ettevõtja oma töötajaskonnale võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks tekivad riskid, kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et need on toodetud sunniviisilise töö abil. Ettevõtjale võib tekkida ka võimalusi, näiteks töötajaskonnale võimaluste pakkumisest töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis. Teine näide, mis on seotud pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisiga, puudutab ettevõtjat, kes võib toetuda ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; selline ettevõtja võib kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. AR 8. Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate inimeste eriomadused, mida ettevõtja võib andmepunkti 15 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduvale mõjule, või naistega olukorras, kus töötingimused tavapäraselt naisi diskrimineerivad, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). AR 9. Seoses andmepunktiga 16 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu oma 171  töötajaskonnast, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsist mõju ettevõtja töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad ettevõtja tegevust ja oma töötajaskonda. Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika AR 10. Ettevõtja kaalub, kas selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitika oluliste muudatuste kohta (näiteks uued ootused välismaistele tütarettevõtjatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele) annavad kasutajatele taustteavet, ja võib sellised selgitused avalikustada. See hõlmab ettevõtja poliitikat ja kohustusi, mille eesmärk on ära hoida või leevendada oma töötajaskonnale avalduvaid riske ja negatiivset mõju, mis tulenevad CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, ning pakkuda töötajaskonnale võimalusi, nagu töökohtade loomine ja oskuste täiendamine, sh võttes sõnaselgeid õiglase ülemineku kohustusi. AR 11. See poliitika võib eraldiseisva poliitikana käsitleda ettevõtja oma töötajaskonda või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. AR 12. Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja - põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele ning võib anda aru nende alusstandarditega vastavusse viimisest. AR 13. Selgitades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu oma töötajate seisukohast olulise poliitikaga, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. AR 14. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad isikud, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. AR 15. Diskrimineerimine tööhõives ja kutsealal toimub siis, kui kedagi koheldakse erinevalt või ebasoodsamalt omaduste tõttu, mis ei ole seotud tema väärtuse või töökoha nõuetega. Need omadused on üldiselt määratletud siseriiklikes õigusaktides. Lisaks selles avalikustamisnõudes nimetatud alustele võtab ettevõtja arvesse muid siseriiklike õigusaktidega keelatud diskrimineerimise aluseid. AR 16. Diskrimineerimist võib esineda mitmesugustes tööga seotud aspektides. Need hõlmavad töö saamise võimalusi, teatavaid kutsealasid, koolitust ja kutsenõustamist ning 172  sotsiaalkindlustust. Lisaks võib see esineda seoses töö- ja töölepingutingimustega, nagu töölevõtmine, tasustamine, töö- ja puhkeaeg, tasustatud puhkus, emaduse kaitse, töösuhte kindlus, tööülesanded, töötulemuste hindamine ja edasiminek, koolitusvõimalused, edutamisvõimalused, tööohutus ja -tervishoid, töösuhte lõpetamine. Avalikustamisnõuet täites võib ettevõtja konkreetselt käsitleda neid valdkondi poliitika ja selle aluseks olevate menetluste avalikustamisel. AR 17. Ettevõtja võib avalikustada teavet selle kohta, kas ta: (a) on kehtestanud poliitika ja menetlused, millega tagatakse, et töötajate värbamise, töölesuunamise, koolituse ja edutamise aluseks on kõikidel tasanditel kvalifikatsioon, oskused ja kogemused, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et mõnel inimesel võib olla raskem sellist kvalifikatsiooni, oskusi ja kogemusi omandada kui teistel; (b) määrab vastutuse tööhõives võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste eest tippjuhtkonna tasandil, on töötanud või kavatseb välja töötada kogu ettevõtet hõlmava selge poliitika ja menetlused, et tagada võrdsed tööhõivetavad, ning sidunud või kavatseb siduda edutamise soovitud tulemustega vastavas töövaldkonnas; (c) koolitab töötajaid diskrimineerimisvastase poliitika ja tavade teemal, pöörates erilist tähelepanu keskastme ja kõrgemale juhtkonnale, et suurendada teadlikkust ja käsitleda strateegiaid süsteemse ja juhusliku diskrimineerimise ärahoidmiseks ja sellega võitlemiseks; (d) kohandab füüsilist töökeskkonda, et kaitsta puuetega töötajate, klientide ja muude külastajate tervist ja tagada nende ohutus; (e) hindab, kas töönõuded on määratletud viisil, mis võiks seada teatavad rühmad süsteemselt ebasoodsamasse olukorda; (f) peab töölevõtmise, koolituse ja edutamise üle ajakohastatud arvestust, mis annab läbipaistva ülevaate töötajate võimalustest ja nende edutamisest ettevõtja juures; (g) on kehtestanud diskrimineerimise tuvastamisel kaebuste ja edasikaebuste lahendamiseks ja töötajatele õiguskaitse tagamiseks (eriti läbirääkimiste ja kollektiivlepingute raames) kaebuste esitamise korra ning on tähelepanelik ametlike struktuuride ja mitteametlike kultuuriliste küsimuste suhtes, mis võivad takistada töötajaid oma muresid ja kaebusi esitamast, ja (h) on kehtestanud programmid, mis pakuvad oskuste arendamise võimalusi. Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal AR 18. Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 19. Andmepunkti 27 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt, projekti või äriprotsessi teatavates punktides (näiteks uue saagikoristusperioodi alguses või kui avatakse uus tootmisliin), samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja 173  (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. AR 20. Ülemaailmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja ülemaailmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. AR 21. Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas oma töötajaskonna seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. AR 22. Kui ettevõtjal on oma töötajaskonna õigustega seotud lepingud riigi, Euroopa või rahvusvaheliste ametiühingute või töönõukogudega, võib selle avalikustada, et näidata, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaade nende töötajate vaatenurkadest. AR 23. Kui see on võimalik, võib ettevõtja avalikustada näiteid aruandlusperioodist, et näidata, kuidas ettevõtja teatavates otsustes või tegevuses on arvesse võetud tema oma töötajaskonna ja töötajate esindajate seisukohti. AR 24. Selle avalikustamisnõude täitmisel võtab ettevõtja arvesse järgmisi aspekte: (a) töötajate kaasamise viis (nt teavitamine, konsulteerimine või osalemine) ja selle sagedus (nt pidev, kvartaalne, kord aastas); (b) kuidas töötajate tagasiside registreeritakse ja integreeritakse otsustetegemisse ning kuidas töötajaid teavitatakse sellest, kuidas nende tagasiside on otsuseid mõjutanud; (c) kas töötajate kaasamisega seotud tegevus toimub organisatsiooni või madalamal, nt tegevuskoha või projekti tasandil ning viimasel juhul teave selle kohta, kuidas töötajate kaasamisega seotud tegevusest saadav teavet keskselt koondatakse; (d) kaasamiseks eraldatud vahendid (näiteks rahalised või inimressursid) ja (e) kuidas ettevõtja kaasab oma töötajaskonda ja töötajate esindajaid seoses oma töötajaskonnale avalduva mõjuga, mis tuleneb CO2 heite vähendamisest ning keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust, eelkõige restruktureerimisest, töökohtade kadumisest või loomisest, koolitusest ja täiendusõppest/ümberõppest, soolisest ja sotsiaalsest õiglusest ning tervishoiust ja ohutusest. AR 25. Seoses mitmekesisust käsitleva andmepunktiga 24 võib ettevõtja avalikustada ka järgmise teabe: (a) kuidas ta suhtleb riskirühmade või haavatavas olukorras olevate isikutega (nt kas ta kasutab konkreetseid lähenemisviise ja pöörab erilist tähelepanu võimalikele takistustele); (b) kuidas võetakse arvesse võimalikke takistusi töötajate kaasamisele (nt keele- ja kultuurierinevused, sooline ja võimu tasakaalustamatus, lõhe kogukonnas või rühmas); (c) kuidas antakse töötajaskonnale arusaadavat ja asjakohaste sidekanalite kaudu kättesaadavat teavet; (d) töötajaskonna liikmete võimalikud vastukäivad huvid ja see, kuidas ettevõtja on need lahendanud, ja (e) kuidas püütakse austada kõigi kaasatud sidusrühmade inimõigusi, nt nende õigust eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ning rahumeelse kogunemise ja protestiõigust. AR 26. Ettevõtja võib esitada ka eelmiste aruandeperioodide teavet oma töötajaskonna kaasamise protsesside tõhususe kohta. See kehtib juhul, kui ettevõtja on hinnanud nende protsesside tulemuslikkust või saadud kogemusi jooksval aruandeperioodil. Tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. 174 Avalikustamisnõue S1-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada AR 27. Avalikustamisnõude ESRS S1-3 avalikustamiskriteeriumides sätestatud nõuete täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hoolsuskohustuse suunistest vastutustundliku äritegevuse kohta, mis keskenduvad heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. AR 28. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, ametiühinguid (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), töönõukogusid, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu oma töötajaskond või töötajate esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjuga või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus töötavad ettevõtte töötajad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade oma töötajaskonnale avalduva mõju juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 29. Kolmanda poole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile töötajatele (või töötajate esindajatele või nende puudumisel üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik). AR 30. Ettevõtja kaalub iga olulise mõju puhul, kas ja kuidas tema töötajatel, keda see võib mõjutada, ja nende töötajate esindajatel on juurdepääs kanalitele ettevõtja juures, kus nad töötavad või kellega neil on sõlmitud leping. Asjakohaste kanalite hulka võivad kuuluda vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingusse) või töönõukogud või muud kaebuste esitamise mehhanismid, mida haldab asjaomane ettevõtja või kolmas isik. AR 31. Selgitades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tema töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta asjaomaste isikute seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud ettevõtja töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. AR 32. Oma töötajaskonna ja töötajate esindajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või mõne kanalite süsteemi suhtes: (a) kas need kanalid on seaduspärased, sest nad vastutavad asjakohaselt oma õiglase käitumise eest ja suurendavad sidusrühmade usaldust? (b) kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) kas kanalitel on selged ja teadaolevad menetlused koos soovitusliku ajakavaga? (d) kas kanalid tagavad sidusrühmadele mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? 175 Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus AR 33. Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma töötajaskonna kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võib ettevõtja avalikustada: (a) oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; (b) oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavale olulisele positiivsele mõjule; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. AR 34. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud, sest mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 35. Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud oma töötajaskonda mõjutanud oluline negatiivne mõju võib olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu asjaomastes ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). AR 36. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. ESRS S1-5 alusel võib ettevõtja avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 37. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju oma töötajaskonnale ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lepingu lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 38. Meetmete tulemuslikkuse jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 39. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. Lisateave, mille ettevõtja võib esitada, sisaldab andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. AR 40. Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale, mis põhineks töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) kas ja kuidas ettevõtja töötajad ja töötajate esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende programmide või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta ettevõtja oma töötajaskonna jaoks. AR 41. Ettevõtja võib selgitada, kas sellised algatused on kavandatud ka ühe või mitme kestliku arengu eesmärgi saavutamise toetamiseks. Näiteks võib ettevõtja, kes kohustub täitma kestliku arengu eesmärki nr 8 – „toetada kestvat, kaasavat ja kestlikku majanduskasvu ning 176  täielikku ja tootlikku tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“– teha aktiivselt tööd sunniviisilise töö või kohustusliku töö kaotamise nimel või toetada arengumaades tootlikkuse suurendamist tehnoloogilise uuendamise ja kohaliku tööjõu koolitamise kaudu, millest võivad kasu saada nii konkreetsed isikud oma töötajaskonnast, kellele meetmed on suunatud, kui ka kohalikud kogukonnad. AR 42. Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused ettevõtja oma töötajaskonna jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x inimest on läbinud finantskirjaoskuse koolituse ja tõendeid asjaomaste inimeste tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x inimest on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma palka ja pere eelarvet). AR 43. Kui ettevõtja on võtnud meetmeid selleks, et leevendada keskkonnahoidlikumale ja kliimaneutraalsemale majandusele üleminekust tulenevat negatiivset mõju oma töötajaskonnale – näiteks koolitus ja ümberõpe, tööhõivegarantiid ning tootmise vähendamise või töötajate kollektiivse koondamise korral sellised meetmed nagu töönõustamine, juhendamine, ettevõttesisene töölerakendamine ja ennetähtaegse pensionile jäämise kavad –, avalikustab ettevõtja need meetmed. See hõlmab meetmeid kehtivate õigusaktide järgimiseks. Ettevõtja võib esile tõsta praeguseid ja/või eeldatavaid väliseid suundumusi, mis mõjutavad seda, kas sõltuvus muutub riskideks. See hõlmab keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele üleminekust tuleneda võiva mõju arvessevõtmist. AR 44. Ettevõtja võib oma töötajaskonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga oma töötajatele, võivad hõlmata maine- või õigusriski, kui leitakse, et ettevõtja töötajate suhtes rakendatakse sunniviisilist tööd või lapstööjõu kasutamist; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega oma töötajaskonnast, võivad hõlmata äritegevuse häireid, kui märkimisväärne töötajate voolavus või oskuste/väljaõppe puudumine ohustab ettevõtja äritegevust, ja (c) võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga oma töötajaskonnale, võivad hõlmata turu diferentseerimist ja suuremat klientide huvi, kui mittepalgatöötajatele on tagatud õiglane palk ja tingimused. AR 45. Selgitades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 46. Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. AR 47. Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema oma töötajaskonnaga seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. AR 48. Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja selgitada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 49. Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 46 võib ettevõtja avalikustada: (a) soovitud tulemused, mis tuleb saavutada teatava arvu oma töötajaskonna liikmete elus; 177  (b) eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus, et tagada ajaline võrreldavus, ja/või (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhend, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 50. Riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla mõjuga seotud eesmärkidega samad või neist erineda. Näiteks eesmärk saavutada mittepalgatöötajatele piisav töötasu võib vähendada mõju nendele töötajatele ja sellega seotud äririske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. AR 51. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada oma kullereid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. AR 52. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused AR 53. Avalikustamisnõue hõlmab kõiki palgatöötajaid, kes töötavad selle kestlikkusaruandega hõlmatud ettevõtja mis tahes üksuse heaks. AR 54. Töötajate jaotus riikide lõikes annab ülevaate tegevuse jaotumisest riikide vahel. Töötajate arv igas riigis on samuti oluline tegur, mis mõjutab paljude töötajate ja töötajate esindajate teavitamise, konsulteerimise ja osalemise õiguste kehtivust, tulenevalt nii liidu tööõigustikust (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/38/EÜ 108 (Euroopa töönõukogude direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ 109 (teavitamise ja konsulteerimise direktiiv)) kui ka siseriiklikust õigusest (näiteks õigus moodustada töönõukogu või töötajate esindatus juhtorgani tasandil). Töötajate jaotus soo ja töösuhte liigi alusel annab ülevaate soolisest esindatusest kogu ettevõttes. Lisaks annab töötajate piirkondlik jaotus ülevaate piirkondlikest erinevustest. Piirkonna all võib mõista nii riiki kui ka muud geograafilist asukohta, nt riigis asuvat piirkonda või maailma piirkonda. AR 55. Ettevõtja avalikustab nõutud teabe järgmistes tabelivormingutes: Tabel 1. Vorm töötajate arvu esitamiseks soolise jaotuse järgi Töötajate Sugu arv Mehed Naised muu Ei ole teatatud Töötajad kokku 108 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28). 109 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29). 178  Mõnes liikmesriigis on isikutel võimalik end seaduslikult registreerida kolmanda (sageli neutraalse) soo esindajana, mis on eespool esitatud tabelis liigitatud kui „muu“. Kui aga ettevõtja avalikustab andmeid töötajate kohta riigis, kus see ei ole võimalik, võib ta seda selgitada ja märkida, et kategooria „muu“ ei ole kohaldatav. Tabel 2. Vorm töötajate arvu esitamiseks riikides, kus ettevõtjal on vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % ettevõtja töötajate koguarvust. Töötajate Riik arv Riik A Riik B Riik C Riik D Tabel 3. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik) [Aruandeperiood] NAISED MEHED MUUD* EI OLE KOKKU AVALIKUSTATUD Töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Alatiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Ajutiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Garanteerimata tööajaga töötajad (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Täistööajaga töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Osaajatöötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) * Soo on kindlaks määranud töötajad ise. Tabel 4. Vorm töötajate andmete esitamiseks lepinguliikide kaupa piirkondliku jaotuse alusel (töötajate arvu või täistööaja ekvivalendi järgi) (täis- ja osalise tööajaga töötajate andmete esitamine on vabatahtlik) [Aruandeperiood] PIIRKOND A PIIRKOND B KOKKU Töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Alatiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Ajutiste töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Garanteerimata tööajaga töötajad (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Täistööajaga töötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) Osaajatöötajate arv (töötajate arv / täistööaja ekvivalent) 179 AR 56. Alaliste, ajutiste, tagamata tööaja, täis- ja osalise tööajaga töötajate määratlused on riigiti erinevad. Kui ettevõtjal on töötajaid rohkem kui ühes riigis, kasutab ta riigi tasandi andmete arvutamiseks nende riikide õigusaktides sätestatud määratlusi, kus töötajad asuvad. Seejärel liidetakse riigi tasandi andmed, et arvutada koguarvud, võtmata arvesse erinevusi riikide õiguslikes määratlustes. Garanteerimata tööajaga töötajad on võetud tööle ilma minimaalse või kindla töötundide arvu garantiita. Töötajal võib olla vaja olla tööks kättesaadav vastavalt vajadusele, kuid ettevõtja ei ole lepinguliselt kohustatud pakkuma töötajale minimaalset või kindlat töötundide arvu päevas, nädalas või kuus. Sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks juhutöötajad, nulltunnilepingutega töötajad ja valvetöötajad. AR 57. Töötajate arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Aruandeperioodi keskmiste näitajate avalikustamisel võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. AR 58. Ainult kvantitatiivsed andmed, nagu ajutiste või osalise tööajaga töötajate arv, ei ole tõenäoliselt piisavad. Näiteks võib suur osa ajutistest või osalise tööajaga töötajatest näidata tööhõivekindluse puudumisele, kuid see võib anda märku ka paindlikest töövõimalustest, kui seda pakutakse vabatahtliku valikuna. Seepärast peab ettevõtja avalikustama taustteabe, et aidata kasutajatel andmeid tõlgendada. Ettevõtja saab selgitada ajutise töötamise põhjuseid. Näiteks sellisest põhjusest on töötajate värbamine ajutise või hooajalise projekti või sündmuse jaoks. Teine näide on levinud tava pakkuda uutele töötajatele ajutist (näiteks kuuekuulist) lepingut enne alalise tööpakkumise tegemist. Ettevõtja võib selgitada ka garanteerimata tööaja põhjuseid. AR 59. Oma töötajate voolavuse arvutamiseks arvutab ettevõtja nende töötajate koguarvu, kes lahkuvad vabatahtlikult või töölt vallandamise, pensionile jäämise või surma tõttu. Ettevõtja kasutab seda arvu tööjõu voolavuse määra lugejana, võib määrata selle arvutamiseks kasutatava nimetaja ja kirjeldada arvutusmetoodikat. AR 60. Kui üksikasjalikud andmed ei ole kättesaadavad, kasutab ettevõtja töötajate arvu või suhtarvude hinnangut vastavalt standardile ESRS 1 ning näitab selgelt, kus on kasutatud hinnanguid. Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused AR 61. Avalikustamisnõudega antakse ülevaade ettevõtja lähenemisviisist tööhõivele, samuti ettevõtja tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist. Sellega esitatakse ka taustteavet, mis aitab mõista muus avalikustatavas teabes esitatud teavet. Avalikustamine hõlmab nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale oma tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Kui kõik ettevõtja heaks tööd tegevad töötajad on palgatöötajad ja ettevõtte töötajaskonnas ei ole töötajaid, kes ei ole palgatöötajad, ei ole see avalikustamisnõue ettevõtja jaoks oluline; sellele vaatamata võib ettevõtja selle asjaolu avalikustamisnõude S1-6 alusel teavet avalikustades taustteabena ära märkida, sest see võib olla kestlikkusaruande kasutajatele oluline. AR 62. Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvad näiteks järgmised töövõtjad (iseenda tööandjad): töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd, mida muidu teeks palgatöötaja; töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud tegema tööd avalikus kohas (nt maanteel või tänaval), ja töövõtjad, kelle ettevõtja on palganud töö tegemiseks / teenuse osutamiseks otse ettevõtja kliendi töökohas. Näiteid isikutest, kes töötavad ettevõtja alluvuses, kuid kelle tööandjaks on tööhõivetegevusega tegelev kolmas pool: inimesed, kes teevad sama tööd mis palgatöötajad, nt (haiguse, puhkuse, vanemapuhkuse jne tõttu) ajutiselt töölt eemal viibivate palgatöötajate asendajad; inimesed, kes teevad regulaarset tööd samas tegevuskohas kus palgatöötajad, ja isikud, kes lähetatakse ajutiselt teisest ELi liikmesriigist ettevõtja heaks töötama (lähetatud töötajad). Näiteid väärtusahela töötajatest (kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda ja kellest antakse teada standardi 180  ESRS S2 kohaselt): ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, ja ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes ettevõtja ühes või mitmes töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (näiteks koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule. AR 63. Kui ettevõtja ei saa esitada täpseid andmeid, kasutab ta standardi ESRS 1 sätetele vastavalt hinnanguid, et avalikustada oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arv, kes ei ole palgatöötajad, ümardatuna lähimale kümnelisele või, kui tema töötajaskonna mittepalgatöötajatest töötajate arv on suurem kui 1 000, lähimale sajalisele, ning selgitab seda. Lisaks sellele tuleb selgelt määratleda tegelikel andmetel ja hinnangutel põhinev teave. AR 64. Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest isikute arvu avalikustamine aruandeperioodi lõpu seisuga annab teavet selle ajahetke kohta, võtmata arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi. Kui see arv esitatakse kogu aruandeperioodi keskmisena, võetakse arvesse aruandeperioodi jooksul toimunud kõikumisi ning see võib anda kasutajatele sisukamat ja asjakohasemat teavet. AR 65. Ettevõtja avalikustatud teave annab kasutajatele ülevaate sellest, kuidas mittepalgatöötajate arv ettevõtja oma töötajaskonnas on aruandeperioodil või eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud (st kas see arv on suurenenud või vähenenud). Ettevõtja võib avalikustada ka kõikumiste põhjused. Näiteks võib mittepalgatöötajate arvu suurenemine aruandeperioodil olla tingitud mõnest hooajalisest sündmusest. Mittepalgatöötajate arvu vähenemine võrreldes eelmise aruandeperioodiga võib aga olla tingitud mõne ajutise projekti lõpuleviimisest. Kui ettevõtja avalikustab kõikumised, selgitab ta ka kriteeriume, mille alusel määratakse kindlaks, millised kõikumised avalikustatakse. Kui mittepalgatöötajate arv ei ole aruandeperioodil või jooksva ja eelmise aruandeperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt kõikunud, võib ettevõtja selle asjaolu avalikustada. Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega AR 66. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent arvutatakse järgmise valemi abil: Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate arv __________________________________________________________ 𝑥 100 Töötajate arv AR 67. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajad ettevõtja oma töötajaskonnas on isikud, kelle suhtes ettevõtja on kohustatud sellist lepingut kohaldama. See tähendab, et kui ükski tema töötajatest ei ole kollektiivlepinguga hõlmatud, on teatatud protsendimäär null. Oma töötajaskonna hulka kuuluvat töötajat, kes on hõlmatud mitme kollektiivlepinguga, tuleb loendada ainult üks kord. AR 68. Selle nõude eesmärk ei ole selliste töötajate protsendi leidmine, keda esindab töönõukogu või kes kuuluvad ametiühingutesse, mis võib olla erinev. Kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent võib olla suurem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent, kui kollektiivlepinguid kohaldatakse nii ametiühingu liikmete kui ka muude töötajate suhtes. Samal ajal võib kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent olla ka väiksem kui ametiühingutesse kuuluvate töötajate protsent. Nii võib see olla juhul, kui kollektiivlepingud puuduvad või kui kollektiivlepingud ei hõlma kõiki ametiühingusse kuuluvaid töötajaid. Sotsiaaldialoog AR 69. Andmepunkti 63 alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks teeb ettevõtja kindlaks, millistes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikides on tal märkimisväärsel arvul töötajaid (st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % kõigist töötajatest). Nende riikide puhul teatab ta selle riigi töötajate osakaalu, kes töötavad tegevuskohas, kus töötajaid esindavad 181  töötajate esindajad. Tegevuskoht on mis tahes koht, kus ettevõtja teostab püsivat majandustegevust, mis hõlmab inimressursse ja kaupu. Tegevuskoha näiteks on: tehas, jaemüügiketi filiaal või ettevõtja peakorter. Riikide puhul, kus ettevõtjal on ainult üks tegevuskoht, on teatatud protsent kas 100 % või 0 %. Töötajate arv, kes töötavad töötajate esindajatega tegevuskohas __________________________________________________________ 𝑥 100 Töötajate arv AR 70. Selle avalikustamisnõudega nõutav teave esitatakse järgmiselt: Tabel 1. Kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse ja sotsiaaldialoogi aruandlusvorm Hõlmatus Sotsiaaldialoog kollektiivläbirääkimistega Töötajad – Töötajad – EMP Esindatus töökohal (Riikide puhul, kus on >50 EMP- töötajat, kes (ainult välised esindavad (hinnanguliselt EMP) >10 % kõigist piirkondadele, kus on (riikide puhul, kus on >50 Hõlmatuse määr töötajatest) töötajat, kes >50 töötajat, esindavad kes >10 % kõigist esindavad töötajatest) >10 % kõigist töötajatest) 0–19 % Piirkond A 20–39 % Riik A Piirkond B 40–59 % Riik B Riik A 60–79 % Riik B 80–100 % Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad AR 71. Valmistades ette avalikustatavat teavet tippjuhtkonna soolise mitmekesisuse kohta, kasutab ettevõtja tippjuhtkonna määratlust, mille kohaselt see hõlmab juhtimistasandeid, mis on üks ja kaks tasandit haldus- ja järelevalveorganitest allpool, v.a juhul, kui see mõiste on juba ettevõtja tegevuse jaoks määratletud ja määratlus erineb eespooltoodust. Kui see on nii, võib ettevõtja kasutada tippjuhtkonna puhul omaenda määratlust ning avalikustada selle asjaolu ja oma määratluse. Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu AR 72. Madalaim palk arvutatakse madalaima töötasukategooria alusel, v.a praktikandid ja õpipoisid. See põhineb põhipalgal ja kindlaksmääratud lisatasudel, mis on tagatud kõigile palgatöötajatele. Madalaimat töötasu vaadeldakse eraldi iga riigi puhul, kus ettevõtja tegutseb, v.a EMP-välised riigid, kui asjakohane piisav või miinimumtöötasu on kindlaks määratud riigi tasandist madalamal tasandil. AR 73. Piisava töötasu võrdlusalus, mida kasutatakse madalaima töötasuga 182  (a) EMPs: minimaalne töötasu, mis on kehtestatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 110 mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus Kuni direktiivi (EL) 2022/2041 kohaldamiseni ja kui EMP riigis ei ole õigusaktidega või kollektiivläbirääkimistega kindlaks määratud kohaldatavat minimaalset töötasu, kasutab ettevõtja piisava töötasu võrdlusalust, mis ei ole madalam kui sarnase sotsiaalmajandusliku staatusega naaberriigi miinimumpalk või madalam mõnest üldtunnustatud rahvusvahelisest normist, nt 60 % riigi mediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast. (b) EMP-välistes riikides: i. kehtivates rahvusvahelistes, riiklikes või piirkondlikes õigusaktides, ametlikes normides või kollektiivlepingutes kehtestatud palgatase, mis põhineb inimväärse elatustaseme tagamiseks vajaliku palgataseme hinnangul; ii. kui pole kättesaadav ükski alapunktis i nimetatud vahenditest, siis õigusaktidega või kollektiivläbirääkimistega kehtestatud mis tahes riiklik või piirkondlik minimaalne töötasu, või iii. kui ükski alapunktides i või ii nimetatud vahenditest ei ole kättesaadav, siis mis tahes võrdlusalus, mis vastab kestliku kaubanduse algatuses (IDH) sätestatud kriteeriumidele („Roadmap on Living Wages - A Platform to Secure Living Wages in Supply Chains“ [„Äraelamist võimaldava töötasu tegevuskava – platvorm äraelamist võimaldava töötasu tagamiseks tarneahelates“]), sh kohaldatavad võrdlusalused, mis on kooskõlas Ankeri metoodikaga või mida pakub Wage Indicator Foundation või Fair Wage Network, tingimusel et töötingimuste kehtestamisel on tagatud kollektiivläbirääkimiste ülimuslikkus. AR 74. Direktiivis (EL) 2022/2041 piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus viidatakse nii rahvusvahelisel tasandil üldiselt kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele, nagu 60 % brutomediaanpalgast ja 50 % keskmisest brutopalgast, kui ka riiklikul tasandil kasutatavatele soovituslikele võrdlusväärtustele. Andmed võrdlusväärtuste kohta – 60 % riigi keskmisest brutopalgast või 50 % riigi keskmisest brutopalgast – on kättesaadavad Euroopa tööjõu- uuringust. Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse AR 75. Sotsiaalkaitse hõlmab kõiki meetmeid, mis tagavad juurdepääsu tervishoiuteenustele ja sissetulekutoetusele keeruliste elusündmuste korral, nagu töökoha kaotamine, haigus ja arstiabi vajadus, lapse sünnitamine ja kasvatamine või pensionile jäämine ja pensioni vajadus. Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed AR 76. Andmepunktis 77 nõutava teabe avalikustamisel puuetega inimeste kohta esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Näiteks teave puuetega inimeste erinevate õiguslike määratluste mõju kohta eri riikides, kus ettevõtja tegutseb. Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud AR 77. Korraline arenguvestlus on määratletud kui töötajale ja tema ülemusele teadaolevatel kriteeriumidel põhinev hindamine, mis toimub töötaja teadmisel vähemalt kord aastas. Arenguvestlus võib hõlmata hinnangut töötaja otseselt ülemuselt ning lähematelt ja kaugematelt kolleegidelt. Arenguvestlusele võib olla kaasatud ka personaliosakond. Andmepunkti 83 alapunktis a nõutud teabe avalikustamiseks kasutab ettevõtja nimetajas 110 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33). 183  avalikustamisnõudes ESRS S1–6 esitatud töötajate arvu näitajaid, et arvutada: (a) arenguvestluste arv/osakaal töötaja kohta ja (b) arenguvestluste arv osakaaluna juhtkonna poolt kokku lepitud arenguvestlustest. AR 78. Andmepunkti 83 alapunkti b kohaselt nõutava keskmise avalikustamiseks teeb ettevõtja järgmise arvutuse: töötajatele pakutud ja nende poolt läbitud koolitustundide koguarv sookategooria kohta jagatuna töötajate koguarvuga sookategooria kohta. Koolituse keskmise kogunäitaja ja soopõhise keskmise näitaja puhul kasutatakse töötajate koguarvu ja soopõhiste koguarvude näitajaid, mis on esitatud avalikustamisnõudes ESRS S1-6. AR 79. Töötajate kategooriad on töötajate jaotus tasandite (nt kõrgem juhtkond, keskastme juhid) või funktsioonide (nt tehniline, halduslik, tootmine) kaupa. Sellekohane teave pärineb ettevõtja enda personalisüsteemist. Töötajate liigitamisel määrab ettevõtja kindlaks mõistlikud ja sisulised töötajate kategooriad, mis võimaldavad teabe kasutajatel mõista eri kategooriate tulemuslikkusnäitajaid. Ettevõtja võib kohaldada juhtivtöötajate ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate töötajate kategooriaid. Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud AR 80. Seoses andmepunkti 88 alapunktiga a avalikustatakse nende töötajate protsentuaalne osakaal ettevõtja oma töötajaskonnast, kes on hõlmatud ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, pigem töötajate arvu kui täistööaja ekvivalendi alusel. AR 81. Kui ettevõtja tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi või selle teatavate osade suhtes on läbi viidud siseaudit või välissertifitseerimine, võib ettevõtja seoses andmepunktiga 90 märkida selle asjaolu või sellise auditi või sertifitseerimise puudumise ning vajaduse korral selliste auditite/sertifitseerimiste aluseks olevad standardid. AR 82. Surmajuhtumite avalikustamisel võib eristada tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest tingitud surmajuhtumeid. Suunised mõiste „tööga seotud“ kohta AR 83. Tööga seotud vigastused ja tööga seotud tervisehäired tulenevad kokkupuutest ohtudega tööl. Sellest olenemata võib esineda muud liiki juhtumeid, mis ei ole seotud töö endaga. Näiteks kui kohaldatavates siseriiklikes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, ei loeta üldjuhul tööga seotud juhtumiteks järgmisi juhtumeid: (a) töötajat tabab tööl südameatakk, mis ei ole tööga seotud; (b) töötaja saab autoga tööle või töölt koju sõites autoõnnetuses vigastada (kui sõiduki juhtimine ei ole töö osa ja transporti ei ole korraldanud ettevõtja) ja (c) epileptikust töötajat tabab tööl haigushoog, mis ei ole tööga seotud. AR 84. Mis puutub tööreisidesse, siis on töötaja reisimise ajal tekkinud vigastused ja tervisehäired seotud tööga, kui vigastuse või haigestumise ajal töötaja tegeles tööandja huvides töise tegevusega. Selliste tegevuste hulka kuuluvad näiteks sõitmine kliendi juurde ja sealt tagasi; tööülesannete täitmine ja töölõuna korraldamine või sellel osalemine äri tegemise või äriasjade arutamise eesmärgil (tööandja korraldusel). Kui ettevõtja vastutab töötajate tööle- ja kojusõidu eest, loetakse töölesõidul toimunud juhtumid tööga seotud juhtumiteks. Sellegipoolest võib eraldi teatada juhtumitest, mis tekivad reisimise ajal väljaspool ettevõtja vastutusala (st tavapärane tööle- ja töölt koju sõit), tingimusel, et ettevõtjal on sellised andmed kogu ettevõtja ulatuses kättesaadavad. AR 85. Kodukontoris töötamisel tekkivad vigastused ja tervisehäired on seotud tööga, kui vigastus või tervisehäired tekivad ajal, kui töötaja teeb kodus tööd ning vigastus või terviseprobleem on otseselt seotud töö tegemisega, mitte üldise kodukeskkonnaga. AR 86. Psüühikahäire loetakse tööga seotud tervisehäireks, kui asjaomane isik on sellest vabatahtlikult teatanud ja seda toetab asjakohase koolituse ja kogemustega litsentseeritud tervishoiutöötaja arvamus, milles väidetakse, et haigus on tööga seotud. AR 87. Tervisehäireid, mis tulenevad näiteks suitsetamisest, uimastite ja alkoholi kuritarvitamisest, 184  vähesest kehalisest aktiivsusest, ebatervislikust toitumisest ja tööga mitteseotud psühhosotsiaalsetest teguritest, ei peeta tööga seotuteks. AR 88. Kutsehaigusi ei käsitata tööga seotud vigastustena, vaid tööga seotud tervisehäirete all. Suunised tööga seotud vigastuste määra arvutamiseks AR 89. Tööga seotud vigastuste määra arvutamisel jagab ettevõtja juhtumite arvu oma töötajaskonna töötatud tundide koguarvuga ja korrutab selle arvuga 1 000 000. Seega väljendavad need määrad vastavate juhtumite arvu ühe miljoni töötatud tunni kohta. Määr, mis põhineb 1 000 000 töötunnil, näitab tööga seotud vigastuste arvu 500 täistööajaga töötaja kohta ühe aasta jooksul. Võrreldavuse huvides tuleb 1 000 000 töötunnil põhinevat määra kasutada ka vähem kui 500 töötajaga ettevõtjate puhul. AR 90. Kui ettevõtja ei saa töötundide arvu otseselt arvutada, võib ta seda hinnata tavapäraste või standardsete töötundide alusel, võttes arvesse õigust tasustatud puhkusele (nt tasustatud puhkus, tasustatud haiguspuhkus, riigipühad), ning selgitada seda oma avalikustatavas teabes AR 91. Ettevõtja võtab tööga seotud vigastuste arvu ja määra arvutamisel arvesse tööga seotud vigastuste tagajärjel toimunud surmajuhtumeid. Suunised registreeritavate tööga seotud tervisehäirete kohta AR 92. Tööga seotud tervisehäired võivad hõlmata akuutseid, korduvaid ja kroonilisi terviseprobleeme, mida põhjustavad või süvendavad töötingimused või -tavad. Nende hulka kuuluvad luu- ja lihaskonna vaevused, naha- ja hingamisteede haigused, pahaloomulised vähkkasvajad, füüsikalistest mõjuritest põhjustatud haigused (nt mürast põhjustatud kuulmislangus, vibratsioonist põhjustatud haigused) ja vaimuhaigused (nt ärevus, traumajärgne stressihäire). Avalikustamisnõude täitmiseks avalikustab ettevõtja vähemalt need juhtumid, mis on loetletud ILO kutsehaiguste loetelus. AR 93. Standardi kontekstis kuuluvad tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused tööga seotud tervisehäirete (mitte vigastuste) alla. AR 94. Andmepunkti 88 alapunktis d avalikustatavad juhtumid on seotud tööga seotud tervisehäirete juhtumitega, millest ettevõtjale on teatatud või mille ettevõtja on tuvastanud tervisekontrolli käigus aruandeperioodil. Ettevõtjat võidakse teavitada tööga seotud tervisehäiretest kannatanute, hüvitusasutuste või tervishoiutöötajate teatistega. Avalikustamine võib hõlmata tööga seotud tervisehäireid, mis avastati aruandeperioodil endistel töötajatel. Suunised kaotatud päevade arvu kohta AR 95. Ettevõtja arvestab kaotatud päevade arvu hulka äraoleku esimese täispäeva ja viimase päeva. Arvutuses võetakse arvesse kalendripäevi, nii et kaotatud päevade hulka loetakse päevad, mil asjaomane isik ei pidanud töötama (nt nädalavahetused, riigipühad). Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu AR 96. Perepuhkus hõlmab emapuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust ja hooldaja puhkust, mis on ette nähtud siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute alusel. Standardi kohaldamisel on need mõisted määratletud järgmiselt: (a) emapuhkus (mida nimetatakse ka rasedus- ja sünnituspuhkuseks) – puhkus töötavatele naistele vahetult enne ja pärast sünnitust (või mõnes riigis lapsendamise) ajal; (b) isapuhkus – isale või – kui liikmesriigi õiguses seda tunnustatakse ja selles õiguses tunnustatud määral – võrdväärsele teisele vanemale lapse sünni korral (või lapsendamise ajal) lapse eest hoolitsemiseks ette nähtud puhkus; (c) vanemapuhkus – lapsevanemate puhkus töölt tulenevalt lapse sünnist või lapsendamisest, et hoolitseda lapse eest, nagu iga liikmesriik on määratlenud; 185  (d) hooldaja puhkus – töötajate puhkus, et pakkuda isiklikku hooldust või tuge sugulasele või samas leibkonnas elavale isikule, kes vajab olulist hooldust või tuge tõsise meditsiinilise põhjuse tõttu kooskõlas iga liikmesriigi määratlusega. AR 97. Mis puudutab andmepunkti 93 alapunkti a, siis õigust perepuhkust saada on töötajal, kes on hõlmatud määruste, organisatsiooni poliitika, kokkulepete, lepingute või kollektiivlepingutega, mis sisaldavad perekonnaga seotud puhkuseõigusi ja kes on teatanud oma õigusest ettevõttele või ettevõtjale või ettevõtja on nende õigusest teadlik. Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu) Palgalõhe AR 98. Andmepunkti 97 alapunkti a kohaselt nõutava teabe koostamisel naiste ja meeste palga erinevuse (palgalõhe) kohta kasutab ettevõtja järgmist metoodikat: (a) hõlmab kõigi palgatöötajate brutotunnitasusid ja (b) kohaldab palgalõhe arvutamiseks järgmist valemit: (Keskmine meestöötajate brutotunnitasu − keskmine naistöötajate brutotunnitasu) _________________________________________________________ 𝑥 100 Keskmine meestöötajate brutotunnitasu AR 99. Andmepunkti 97 alapunktis a nõutava teabe avalikustamisel esitab ettevõtja kogu taustteabe, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest (metoodika). Võib esitada teabe selle kohta, kuidas soolist palgalõhet mõjutavad objektiivseid tegureid, nagu töö liik ja töökohariik. AR 100.Ettevõtja palgalõhe näitaja esitatakse jooksva aruandeperioodi kohta ja, kui seda on kajastatud eelmistes kestlikkusaruannetes, kahe varasema aruandeperioodi kohta. Üldine töötasu suhtarv AR 101.Andmepunkti 97 alapunkti b kohaselt nõutava teabe avalikustamisel ettevõtja: (a) võtab arvesse kõik palgatöötajad; (b) kaalub sõltuvalt ettevõtja tasustamispoliitikast kõiki järgmisi aspekte: i. põhipalk, mis on tagatud, lühiajalise ja muutumatu rahalise hüvitise summa; ii. rahalised hüvitised, mis on põhipalga ja rahaliste toetuste, preemiate, komisjonitasude, rahalise kasumiosaluse ja muude muutuvate rahaliste väljamaksete summa; iii. mitterahalised hüvitised, nagu autod, eratervisekindlustus, elukindlustus, heaoluprogrammid, ja iv. otsene töötasu, mis on rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste ja iga-aastaste pikaajaliste stiimulite (näiteks aktsiaoptsioonid, piiratud õigustega aktsiad või osakud, tulemuspõhised aktsiad või osakud, nn fantoomaktsiad, aktsia väärtuse suurendamise õigused ja pikaajalised rahalised preemiad) õiglase väärtuse summa; (c) kohaldab aastase kogutöötasu suhtarvu arvutamisel järgmist valemit: Ettevõtja kõige suurema töötasuga isiku aastane kogutöötasu ________________________________________________________ Mediaantasu saava töötaja aastane kogutöötasu (v.a kõige suurema töötasuga isik) 186 AR 102.Ettevõtja võib taustteavet täiendada selgitusega, mis aitab mõista andmeid ja seda, kuidas need on koostatud (metoodika). Kvantitatiivsed andmed, näiteks aastase kogutöötasu määr, ei pruugi üksi olla piisavad, et mõista palgaerinevusi ja selle põhjustajaid, Palgamäärasid võivad mõjutada näiteks ettevõtja suurus (nt tulud, töötajate arv), sektor, personalistrateegia (nt tuginemine allhangetele või osalise tööajaga töötajatele, kõrge automatiseerituse tase) või valuuta volatiilsus. Avalikustamisnõue S1-17 –juhtumid, kaebused ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsine mõju AR 103.Lisaks andmepunktides 103 ja 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada juhtumite ja/või kaebuste ja võetud meetmete seisuga seoses järgmisega teabe: (a) juhtumid, mille ettevõtja on läbi vaadanud; (b) rakendamisel olevad heastamiskavad; (c) rakendatud heastamiskavad, mille tulemused vaadatakse läbi tavapärase organisatsioonisisese läbivaatamisprotsessi käigus, ja (d) juhtumid, mille suhtes enam meetmeid ei võeta. AR 104. Kui ettevõtja kogub kohaldamisnõudes AR 105 kirjeldatud teavet, võtab ta arvesse järgmist: (a) juhtumi suhtes ei võeta enam meetmeid, kui see on lahendatud, juhtum on lõpetatud või ettevõtja ei nõua edasisi meetmeid. Juhtum, mille puhul ei ole vaja edasisi meetmeid võtta, võib hõlmata näiteks juhtumeid, mis on tühistatud või mille puhul juhtumini viinud asjaolusid enam ei eksisteeri; (b) parandusmeetmed on suunatud väidetavale ahistajale ja väidetavale ohvrile. Ohvrile suunatud parandusmeede võib hõlmata pakkumist tasuda tema nõustamisseansside kulud, palgaliste puhkepäevade pakkumist, haiguspäevade/puhkepäevade ennistamise pakkumist, kui ohver on kandnud ahistamise tõttu kulusid (nt pidanud kasutama haigus- või puhkepäevi), ja (c) ahistaja suhtes võetavad parandusmeetmed võivad hõlmata ahistajale verbaalse ja/või kirjaliku hoiatuse tegemist, ahistamisvastase nõustamise kohustuslikuks tegemist või ahistaja saatmist asjakohasele seminarile, ahistamisalast teadlikkuse tõstmist ja ennetavat koolitust. Üks võimalus võib olla ka töösuhte peatamine ilma palgata. Kui ahistaja suhtes on varem võetud distsiplinaarmeetmeid, kuid ahistamine ei lõpe, võivad osutuda vajalikuks rangemad distsiplinaarmeetmed. AR 105.Tõsised inimõigustega seotud juhtumid hõlmavad kohtuasju, ametlikke kaebusi ettevõtja või kolmandate isikute kaebuste esitamise mehhanismide kaudu või tõsiseid süüdistusi avalikes teadetes või meedias, kui need on seotud ettevõtja oma töötajaskonnaga, ning ettevõtja ei ole juhtumite toimumise fakti vaidlustanud, samuti mis tahes muud tõsist mõju, millest ettevõtja on teadlik. AR 106.Lisaks eespool andmepunktis 104 nõutud teabele võib ettevõtja avalikustada selliste tõsiste inimõigustega seotud juhtumite arvu, mille puhul ettevõtja mängis rolli õiguskaitsevahendite tagamisel isikutele, keda sellised juhtumid on aruandeperioodil mõjutanud. Liide A.1. ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded See liide on standardi S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa. See toetab standardis ESRS 2 187 sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Selles on esitatud mittetäielik loetelu teguritest, mida ettevõtja peab arvesse võtma standardi ESRS 2 avalikustamisnõuete SBM-2 ja SBM-3 täitmisel. Käesolevas liites ei ole esitatud allpool mainitud terminite määratlusi. Kõik määratletud terminid on esitatud II lisas „Lühendid ja terminite sõnastik“. Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused Mittetäielik loetelu teguritest, mida tuleb olulisuse hindamisel arvesse võtta Tööhõivekindlus % ajutiste lepingutega töötajatest, mittepalgatöötajate ja palgatöötajate suhtarv, sotsiaalkaitse Tööaeg Osalise tööajaga või nulltunnilepingutega töötajate protsent, töötajate rahulolu tööajaga Piisav töötasu Piisava töötasu, õiglase töötasu ja minimaalse töötasu ELi, riiklikud või kohalikud õiguslikud määratlused Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu Töökoha, piiriülese ja juhatuse tasandi ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja esindatuse ulatus ametiühingute ja/või osalemisõigus töönõukogude kaudu Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, Kollektiivlepingutega hõlmatud oma sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate töötajaskonna protsent, töökatkestused määr Töö ja eraelu tasakaal Perepuhkus, paindlik tööaeg, juurdepääs lapsehoiule Tervishoid ja ohutus Hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga, surmajuhtumite määr, mittesurmavad õnnetused, tööga seotud tervisehäired, kaotatud tööpäevad Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk Naiste osakaal tippjuhtkonnas ja võrdväärse töö eest töötajaskonnas, meeste ja naiste palgalõhe Koolitus ja oskuste arendamine Koolituse maht ja jaotus, töötajate protsent, kellega toimuvad regulaarsed arenguvestlused Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Puuetega inimeste protsent töötajatest ja ligipääsetavusmeetmed Meetmed vägivalla ja ahistamise Vägivalla ja ahistamise esinemine vastu töökohal Mitmekesisus Naiste ja/või etniliste rühmade või vähemuste esindatus ettevõtja oma töötajaskonnas Oma töötajaskonna vanuseline jaotus Puuetega inimeste protsent oma töötajaskonnas. Lapstööjõu kasutamine Lapstööjõu kasutamise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad 188  Sunniviisiline töö Sunniviisilise riskiga tegevuste liik ja geograafilised piirkonnad Liide A.2. ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1–1 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues näiteid avalikustamise kohta. Sotsiaalsed ja inimõigustega Poliitika näited: seotud küsimused Tööhõivekindlus Koondamistest hoidumise poliitika, ajutiste lepingute pikendamise piirangud, tööandjapoolne sotsiaalkaitse tagamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud Tööaeg Piirangud ületunnitööle, pikkadele vahetustele ja tööpäeva tükeldamisele ning öö- ja nädalavahetusetööle, mõistlikud töögraafikud Piisav töötasu Poliitika, millega tagatakse piisav töötasu kogu töötajaskonnale Sotsiaaldialoog, töönõukogude Poliitika, millega ergutatakse sotsiaalse dialoogi olemasolu ning töötajate teavitamis-, institutsioone, edendatakse töötajate esindajate konsulteerimis- ja osalemisõigus korrapärast teavitamist ja nendega konsulteerimist ning konsulteerimist enne lõplike otsuste vastuvõtmist tööhõivega seotud küsimustes Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimi Sekkumisest hoidumine ametiühingute sed, sh kollektiivlepingutega hõlmatud moodustamisel ja liikmete värbamisel (sh töötajate määr takistamata ametiühingute juurdepääsu ettevõtetesse), heas usus peetavad läbirääkimised, töötajate esindajatele piisava aja ja tingimuste võimaldamine nende kohustuste täitmiseks, töötajate esindajate kaitse vallandamise eest, ametiühinguliikmete ja töötajate esindajate diskrimineerimise vältimine Töö ja eraelu tasakaal Perepuhkuse, paindliku tööaja ja päevahoiuvõimaluste võimaldamine kõigile töötajatele Tervishoid ja ohutus Kogu ettevõtja oma töötajaskonna hõlmatus tervishoiu- ja ohutussüsteemiga Sooline võrdõiguslikkus ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse töö eest võrdse võrdväärne töö võrdse töötasu eest palga maksmise poliitika Koolitus ja oskuste arendamine Töötajate oskuste ja karjäärivõimaluste parandamise poliitika Puuetega inimeste tööhõive ja Puuetega inimestele töökohtade ligipääsetavuse kaasamine tagamise poliitika Meetmed vägivalla ja ahistamise Nulltolerantsi poliitika vägivalla ja ahistamise vastu töökohal suhtes töökohal 189  Mitmekesisus Kaasamispoliitika (st etniline mitmekesisus või vähemusrühmad) ja positiivsed meetmed. Lapstööjõu kasutamine Poliitika, millega tehakse kindlaks lapstööjõu kasutamise koht, tehakse kindlaks, kus toimub noorte töötajate kokkupuude ohtliku tööga, ning välditakse kokkupuuteohtu Sunniviisiline töö Poliitika sunniviisilise töö asukoha kindlakstegemiseks ja sunniviisilise töö ohu vähendamiseks Liide A.3. ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-4 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues avalikustamise kohta näiteid: Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud Näited: küsimused Tööhõivekindlus Ajutise töölepinguga töötajatele tähtajatute töölepingute pakkumine, sotsiaalkaitsekavade rakendamine juhul, kui riiklikud meetmed on puudulikud Tööaeg Vahetustega töö rotatsioon, töögraafiku koostamine etteteatamisega, ülemäärase ületunnitöö vähendamine Piisav töötasu Läbirääkimised õiglase palga üle kollektiivlepingute sõlmimisel, kontrollimine, kas tööhõiveametid maksavad õiglast töötasu. Sotsiaaldialoog, töönõukogude Sotsiaaldialoogis käsitletavate olemasolu ning töötajate teavitamis-, kestlikkusküsimuste laiendamine, koosolekute konsulteerimis- ja osalemisõigus arvu suurendamine, töönõukogude ressursside suurendamine Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimise Kollektiivläbirääkimistel käsitletavate d, sh kollektiivlepingutega hõlmatud kestlikkusküsimuste laiendamine, töötajate töötajate määr esindajate ressursside suurendamine. Töö ja eraelu tasakaal Perepuhkuse saamise õiguse ja paindliku tööaja laiendamine, suurendades päevahoiuteenuste pakkumist. Tervishoid ja ohutus Tervise- ja ohutusalase koolituse suurendamine, investeerimine ohutumatesse seadmetesse Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö Naiste sihipärane värbamine ja edutamine, võrdse töötasu eest palgalõhe vähendamine kollektiivlepingute läbirääkimiste kaudu Koolitus ja oskuste arendamine Oskuste auditid, koolitus oskuste nappuse kõrvaldamiseks 190  Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Ligipääsetavusmeetmete suurendamine Meetmed vägivalla ja ahistamise Kaebuste esitamise mehhanismide vastu töökohal parandamine, vägivalla ja ahistamise vastaste sanktsioonide karmistamine, ennetuskoolituse pakkumine juhtkonnale Mitmekesisus Mitmekesisuse ja kaasamise alane koolitus (sh etnilise kuuluvusega seotud kaalutlused), alaesindatud rühmade sihipärane värbamine Lapstööjõu kasutamine Vanuse kontrollimise meetmed, partnerlus organisatsioonidega lapstööjõu kasutamise lõpetamiseks, meetmed lapstööjõu kasutamise halvimate vormide vastu võitlemiseks Sunniviisiline töö Meetmed, millega tagatakse vabatahtlik nõusolek töötamiseks ilma ähvardava karistuseta, arusaadavas keeles lepingud, vabadus lõpetada töösuhe ilma karistuseta, distsiplinaarmeetmed ei tohiks teha tööst kohustust, vabatahtlik nõusolek ületunnitööks, liikumisvabadus (sh vabadus töökohast väljuda), võõrtöötajate õiglane kohtlemine, järelevalve tööhõiveametite üle. Liide A.4. ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded Käesolev liide on standardi ESRS S1 „Oma töötajaskond“ lahutamatu osa ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. See toetab avalikustamisnõude ESRS S1-5 kohaldamist sotsiaal- ja inimõigustega seotud küsimustes, tuues avalikustamise kohta näiteid: Sotsiaalsed ja inimõigustega seotud küsimused Eesmärkide näited: Tööhõivekindlus Töölepingutega (eelkõige tähtajatute töölepingutega) ja sotsiaalkaitsega töötajate osakaalu suurendamine Tööaeg Paindliku tööaja korraldusega töötajate osakaalu suurendamine Piisav töötasu Piisava töötasu tagamine kogu töötajaskonnale Sotsiaaldialoog, töönõukogude olemasolu ning Sotsiaaldialoogi laiendamine rohkematele töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja tegevuskohtadele ja/või riikidele osalemisõigus Ühinemisvabadus / kollektiivläbirääkimised, sh Kollektiivläbirääkimistega hõlmatud kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate määr töötajate osakaalu suurendamine töötajaskonnas, läbirääkimiste pidamine kollektiivlepingute üle kestlikkusküsimustes Töö ja eraelu tasakaal Töö ja eraelu tasakaalu meetmete laiendamine suuremale osakaalule töötajaskonnast 191  Tervishoid ja ohutus Vigastuste määra ja vigastuste tõttu kaotatud tööaja vähendamine Sooline võrdõiguslikkus ja võrdväärne töö võrdse Naiste osakaalu suurendamine töötasu eest töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas, meeste ja naiste palgalõhe vähendamine Koolitus ja oskuste arendamine Koolitusi läbinud töötajate osakaalu suurendamine, oskuste arengu korrapärane läbivaatamine Puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine Puuetega inimeste osakaalu suurendamine töötajaskonnas Meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal Meetmete laiendamine kõigile töökohtadele Mitmekesisus Alaesindatud rühmade osakaalu suurendamine töötajaskonnas ja tippjuhtkonnas Lapstööjõu kasutamine Meetmete laiendamine, et suuremal protsendil tegevustest vältida noorte kokkupuudet ohtliku tööga Sunniviisiline töö Sunniviisilise töö vältimise meetmete laiendamine suuremale tegevuste arvule ESRS S2 TÖÖTAJAD VÄÄRTUSAHELAS Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika o Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga o Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid A liide. Kohaldamisnõuded  Eesmärk 192   ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 –sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika o Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga o Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid Eesmärk 1. Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaade olulisest mõjust väärtusahela töötajatele, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab oma väärtusahela töötajaid, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (c) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, sh riskid ja võimalused, mis on seotud tema mõjuga väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist, ning kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja (d) oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh mõju, mis tuleneb ettevõtja mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist. 2. Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele seoses järgmisega: (a) töötingimused (näiteks tööhõivekindlus, tööaeg, piisav töötasu, sotsiaaldialoog, ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu, kollektiivläbirääkimised, töö ja eraelu tasakaal ning tervishoid ja ohutus); (b) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest, koolitus ja oskuste arendamine, puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine, meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ning mitmekesisus); (c) muud tööga seotud õigused (nt lapstööjõu kasutamine, sunniviisiline töö, piisav eluase, vesi ja kanalisatsioon ning eraelu puutumatus). 3. Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma väärtusahela töötajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju väärtusahela töötajatele häirida ettevõtja tegevust (kuna kliendid keelduvad tema tooteid ostmast või riigiasutused konfiskeerivad tema kaubad) ja kahjustada tema 193  mainet. Seevastu töötajate õiguste austamine ja aktiivsed toetusprogrammid (näiteks finantskirjaoskuse algatuste kaudu) võivad luua ärivõimalusi, nagu usaldusväärsem pakkumine või tulevase tarbijabaasi laiendamine. 4. Standard hõlmab kõiki ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajaid, keda ettevõtja mõjutab või võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda (oma töötajaskond hõlmab palgatöötajaid, üksikuid töövõtjaid, st iseenda tööandjaid, ja töötajaid, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevustega tegelevad kolmandatest isikutest ettevõtjad. Oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Näiteid käesoleva standardi kohaldamisala kohta vt kohaldamisnõudes AR 3. Seosed teiste ESRSidega 5. Standardit kohaldatakse juhul, kui oluline mõju väärtusahela töötajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused on kindlaks tehtud standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus. 6. Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. 7. Standardikohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S1 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 8. Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides (SBM) nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardis ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad 9. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites avalikustab ettevõtja, kuidas ta võib oluliselt mõjutada oma väärtusahela töötajate huve, seisukohti ja õigusi, sh nende inimõiguste austamist, ja kuidas neid huve, seisukohti ja õiguseid võetakse arvesse ettevõtja strateegias ja ärimudelis. Väärtusahela töötajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga 10. Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tema väärtusahela töötajatele, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos tema väärtusahela töötajatega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. 194 11. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki väärtusahela töötajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus väärtusahela töötajate liikidest, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevuse kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste ning ärisuhete kaudu, ning täpsustada, kas need on: i. töötajad, kes töötavad ettevõtja tegevuskohas, kuid ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonna hulka (oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1), st kes ei ole iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“; ii. töötajad, kes töötavad ettevõtja väärtusahela eelneva etapi üksuste heaks (nt need, kes tegelevad metallide või mineraalide kaevandamisega või saagikoristusega, rafineerimise, tootmise või muude töötlemisviisidega); iii. töötajad, kes töötavad väärtusahela järgneva etapi üksuste heaks (nt logistika- või turustusteenuste pakkujate, frantsiisivõtjate ja jaemüüjatega seotud töötajad); iv. töötajad, kes töötavad aruandva ettevõtjaga seotud ühisettevõttes või eriotstarbelises majandusüksuses; v. töötajad, kes kas oma omaduste või konkreetse olukorra tõttu on eriti haavatavad negatiivse mõju suhtes, nagu ametiühinguliikmed, võõrtöötajad, kodutöötajad, naised või noored (võivad kuuluda ka eelmistesse kategooriatesse); (b) mis tahes geograafilised piirkonnad (riigi või muul tasandil) või kaubad, mille puhul ettevõtja väärtusahelas esineb märkimisväärne oht, et kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist või kohustuslikku tööd111. (c) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö teatavates riikides või piirkondades, eelkõige kaupade tarneahelates) või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt tööstusõnnetus või naftareostus) või konkreetsete ärisuhetega. See hõlmab sellise mõju arvessevõtmist, mis võib väärtusahela töötajatele tuleneda üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalik mõju hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; (d) olulise positiivse mõju korral selliste tegevuste lühikirjeldus, millel on positiivne mõju (nt ajakohastatud ostutavad, tarneahela töötajate suutlikkuse suurendamine), sh töötajatele võimaluste pakkumine nt töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis, ning väärtusahela töötajate liigid, keda on või võivad olla positiivselt mõjutatud; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (e) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele või sõltuvusest nendest. 12. Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise 111 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajatena nr 12 ja 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“ ja „Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 195  alusel väärtusahela töötajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes töötavad või konkreetset tegevust teostavad töötajad võivad olla suuremas ohus. 13. Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused (kui neid on), mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju pigem väärtusahela töötajate konkreetsetele rühmadele (nt teatavatele vanuserühmadele, teatava tehase või riigi töötajatele) kui kõigile väärtusahela töötajatele. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika 14. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. 15. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab väärtusahela töötajatega seotud olulisi riske või võimalusi. 16. Andmepunktis 14 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab väärtusahela töötajate konkreetseid rühmi või kõiki väärtusahela töötajaid. 17. Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi112, mis on seotud tema väärtusahela töötajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele113. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) töötajate inimõiguste, sh tööõiguste austamine; (b) väärtusahela töötajate kaasamine ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. 18. Samuti märgib ettevõtja, kas tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust114, sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. Samuti märgib ta, kas ettevõtjal on tarnija tegevusjuhend115. 112 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 113 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 114 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 115 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 4 („Tarnija tegevusjuhendi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 196 19. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika kooskõlas nende jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega 116. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud väärtusahela töötajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi 117. Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga 20. Ettevõtja avalikustab üldised protsessid väärtusahela töötajate ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. 21. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse väärtusahela töötajate seisukohti. 22. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas väärtusahela töötajate vaatenurk on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; (d) vajaduse korral üldised raamlepingud või kokkulepped, mis ettevõtjal on üleilmsete ametiühingute liitudega ja mis on seotud väärtusahela töötajate inimõiguste austamisega, sh nende kollektiivse läbirääkimisõigusega, ning selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaate nende töötajate väljavaadetest, kui see on asjakohane; ja (e) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab väärtusahela töötajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. 23. Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste töötajate vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad). 24. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess väärtusahela töötajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. 116 See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2. 117 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ ja „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2. 197 Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada 25. Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine väärtusahela töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida väärtusahela töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. 26. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil väärtusahela töötajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste töötajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. 27. Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud olulist negatiivset mõju väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma väärtusahela töötajatele, et nad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või on need kolmandate osapoolte mehhanismid; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohas või nõuab seda, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. 28. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et väärtusahela töötajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. 29. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus 30. Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju korral ning väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. 31. Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ennetada, leevendada ja heastada negatiivse olulise mõju avaldumist väärtusahela töötajatele ja/või (b) saavutada oluline positiivne mõju väärtusahela töötajatele. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisidest, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab väärtusahela töötajatega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab 198  oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud väärtusahela töötajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 32. Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada väärtusahela töötajatele avalduvat olulist negatiivset mõju; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju väärtusahela töötajatele, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust väärtusahela töötajate jaoks tulemuste saavutamisel. 33. Seoses andmepunktiga 30 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida väärtusahela töötajatele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; (b) meetmete võtmine seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga väärtusahela töötajatele, sh mis tahes meetmed, mis on seotud tema enda ostu- või muude sisetavadega, samuti suutlikkuse suurendamine või muud väärtusahela üksustega suhtlemise vormid või koostöövormid tööstusharu kolleegide või muude asjaomaste pooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad. 34. Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust ja sõltuvusest seoses väärtusahela töötajatega, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses väärtusahela töötajatega. 35. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad, sh, kui see on asjakohane, tema hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad, ei põhjusta olulist negatiivset mõju töötajatele ega aita sellele kaasa. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. 36. Samuti avalikustab ettevõtja, kas on teatatud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need118. 37. Andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2(Vt ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. 38. Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. 118 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 199 Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid 39. Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) väärtusahela töötajatele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) väärtusahela töötajatele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. 40. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme väärtusahela töötajatele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. 41. Väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid. 42. Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse väärtusahela töötajate, nende seaduslike või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud. A liide. Kohaldamisnõuded See liide on standardi ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ lahutamatu osa. See toetab standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi ESRS S2 muudel osadel. Eesmärk AR 1. Lisaks lõikes 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses väärtusahela töötajate tervishoiu ja ohutusega pandeemia ajal. AR 2. Punktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses väärtusahela töötajatega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. AR 3. Standardi kohaldamisalasse kuuluvad nt järgmised töötajad: (a) allhanke korras ettevõtja töökohas teenuseid osutavad töötajad (nt kolmandast isikust toitlustus- või turvatöötajad); (b) ettevõtja lepingulise tarnija töötajad, kes töötavad tarnija ruumides tarnija töömeetodeid kasutades; 200  (c) väärtusahela järgneva etapi üksuse – mis ostab ettevõtjalt kaupu või teenuseid – töötajad, (d) ettevõtjale seadmete tarnija töötajad, kes mõnes ettevõtja kontrollitud töökohas hooldavad korrapäraselt tarnija seadmeid (nt koopiamasinat) vastavalt seadmete tarnija ja ettevõtja vahelisele lepingule, ja (e) tarneahelas kaugemal asuvad töötajad, kes kaevandavad toorainet, mis seejärel töödeldakse ettevõtja toodete koostisosadeks. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 4. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida väärtusahela töötajatele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. AR 5. Kuigi väärtusahela töötajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada väärtusahela töötajate ja väärtusahela töötajate esindajate seisukohad. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 6. Mõju ettevõtja väärtusahela töötajatele võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt madalaima hinnaga toodete või teenuste pakkumine või kiire kohaletoimetamine viisil, mis ohustab väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajate õigusi), tema väärtusahelaga (nt sõltuvus ebaselge päritoluga toodetest, mille mõju töötajatele ei ole selge) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (nt laovarudega seotud riski ülekandmine tarnijatele, mis mõjutab nende töötajate õigusi). AR 7. Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju väärtusahela töötajatele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks pandeemia või muu tõsise tervishoiukriisi ajal võib ettevõtja, kes toetub ajutisele tööjõule, kellel puudub piisav juurdepääs haigus- ja tervisehüvitistele; kokku puutuda tõsiste tegevus- ja talitluspidevuse riskidega, kuna töötajatel ei ole haigena muud valikut kui töötamist jätkata, mis suurendab veelgi haiguse levikut ja põhjustab suuri tarneahela häireid. Teine näide on olukord, kus kaupade müügi lubadus klientidele kõige odavamate hindadega tekitab operatsiooniriske, sest äärmusliku hinnasurve all võivad tarnijad tootmist allhankida, mille tulemuseks on madalam kvaliteet ning pikem, vähem läbipaistev ja vähem kontrollitav tarneahel. Suurenevad ka maine ja ärivõimaluste riskid, mis on seotud madala kvalifikatsiooni ja madalapalgaliste töötajate ekspluateerimisega geograafilistes piirkondades, kus nende kaitse on minimaalne: sagenevate meediarünnakute taustal eelistavad tarbijad üha enam eetilisema päritoluga ja kestlikumaid kaupu. AR 8. Ettevõtja väärtusahela töötajate eriomadused, mida ettevõtja võib punkti 12 kohast avalikustamisnõuet täites arvesse võtta, on seotud näiteks noortega, kes võivad olla vastuvõtlikumad oma füüsilisele ja vaimsele arengule avalduva mõju suhtes, või naistega olukorras, kus naisi sageli töötingimustega diskrimineeritakse, või sisserändajatega olukorras, kus tööjõuturg on halvasti reguleeritud ja töötajatelt nõutakse tavapäraselt töölevõtmistasu. Mõne töötaja puhul võib risk seisneda nende töökohustuste olemuses (nt inimesed, kes peavad töötama kemikaalidega või käitama teatavaid seadmeid, või 201  madalapalgalised töötajad, kellel on nn nulltunnilepingud). AR 9. Seoses punktiga 13 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu väärtusahela töötajatest, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: nt kui üleilmne pandeemia põhjustab tõsist mõju väärtusahela kõigi etappide töötajate tervisele, mis toob kaasa suured tootmis- ja tarnekatkestused. Muud näited riskist, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, on oskustööliste nappus või poliitilised otsused või õigusaktid, mis mõjutavad logistikaettevõtjate juures töötavaid väärtusahela töötajaid. Näiteks kui mõne töötaja puhul esineb sunniviisilise töö risk ja ettevõtja impordib tooteid riikidesse, kus seadus lubab konfiskeerida importkaupa, mille puhul kahtlustatakse, et see on toodetud sunniviisilise töö abil. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika AR 10. Kui mõnda poliitikat kohaldatakse ainult ettevõtja oma töötajaskonna suhtes ja see ei hõlma ahela eelneva ja järgneva etapi töötajaid ja suhteid, ei avalikustada seda käesoleva nõude, vaid standardi ESRS S1 kohaselt. AR 11. Kui standardi ESRS S1 alusel avalikustatav teave sisaldab väärtusahela töötajate jaoks olulist teavet, võib sellele viidata siin; ülejäänud elemendid avalikustatakse seejärel käesoleva avalikustamisnõude kohaselt. AR 12. Ettevõtja võib avalikustada selgitused aruandeaasta jooksul vastu võetud oluliste muudatuste kohta poliitikas (nt uued ootused tarnijatele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). AR 13. See poliitika võib olla eraldiseisev väärtusahela töötajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. AR 14. Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste põhiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioonile ja seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. AR 15. Avalikustades, kuidas väljapoole suunatud poliitikameetmed on integreeritud, võib ettevõtja näiteks kaaluda vastutustundliku hankimise sisepoliitikat ja kooskõla muu teabega, mis on väärtusahela töötajate seisukohast oluline, nt seoses sunniviisilise tööga. Tarnija tegevusjuhendite kohta, mis ettevõtjal võivad olla, märgitakse, kas need sisaldavad sätteid, mis käsitlevad töötajate ohutust, ebakindlat tööd (st töötajate kasutamine lühiajaliste või piiratud töötundidega lepingute alusel, kolmandate isikute kaudu töötavad töötajad, allhanked kolmandatele isikutele või mitteametlike töötajate kasutamine), inimkaubandust, sunniviisilise töö või lapstööjõu kasutamist, ning kas need sätted on täielikult kooskõlas kohaldatavate ILO standarditega. AR 16. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. 202 Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga AR 17. Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 18. Andmepunkti 22 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt, projekti või äriprotsessi teatavates punktides, nt uue saagikoristusperioodi alguses või kui avatakse uus tootmisliin, samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. AR 19. Ülemaailmsete raamlepingute eesmärk on luua püsiv suhe hargmaise ettevõtte ja ülemaailmse ametiühingute liidu vahel, et tagada, et ettevõtja järgib samu standardeid igas riigis, kus ta tegutseb. AR 20. Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas väärtusahela töötajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada AR 21. Avalikustamisnõude ESRS S2-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD hargmaiste ettevõtete suunistele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. AR 22. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalite hulka kuuluvad kaebuste esitamise mehhanismid, vihjeliinid, ametiühingud (kui töötajad kuuluvad ametiühingutesse), dialoogiprotsessid või muud vahendid, mille kaudu väärtusahela töötajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjuga või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. Need võivad hõlmata nii ettevõtja poolt otse pakutavaid kanaleid kui ka nende üksuste pakutavaid kanaleid, kus väärtusahela töötajad töötavad, lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada ülevaade töötajatele avalduva mõju juhtimisest, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 23. Selleks, et saada parem ülevaade avalikustamisnõudega ESRS S2-3 hõlmatud teabe kohta, võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas väärtusahela töötajatel, kes võivad olla mõjutatud, on seoses iga olulise mõjuga juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kus nad töötavad või kellega on sõlminud töövõtulepingu. AR 24. Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile töötajatele, keda 203  ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik. AR 25. Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega kättemaksu eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas töötajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). AR 26. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et väärtusahela töötajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta väärtusahela töötajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud töötajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. AR 27. Väärtusahela töötajate probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes: (a) kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? (b) kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) kas kanalitel on selged ja teadaolevad menetlused koos soovitusliku ajakavaga? (d) kas kanalid tagavad sidusrühmadele mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 28. Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) oma üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; (b) oma algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavale olulisele positiivsele mõjule; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. AR 29. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 30. Võttes arvesse, et aruandeperioodil väärtusahela töötajatele avaldunud oluline negatiivne 204  mõju võib olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes selle mõju juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või töötajate õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku värbamise algatused või töötajatele piisava töötasu tagamine). AR 31. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S2-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 32. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 33. Avalikustades, kuidas ta jälgib oma meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. AR 34. Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 35. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. Näiteks selleks, et näidata oma selliste meetmete tõhusust, mille eesmärk on toetada oma tarnijaid töötingimuste parandamisel, võib ettevõtja avalikustada tarnijate töötajatelt saadud küsitluse tagasiside, mis näitab, et töötingimused on paranenud alates ajast, mil ettevõtja hakkas nende tarnijatega koostööd tegema. Lisaks võib ettevõtja esitada näiteks sõltumatutel audititel põhinevaid andmeid, mis näitavad tuvastatud juhtumite arvu vähenemist. AR 36. Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud töötajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) kas ja kuidas väärtusahela töötajad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende algatuste või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta väärtusahela töötajate jaoks. AR 37. Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada väärtusahela töötajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 8 „edendada jätkusuutlikku, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja tootlikku tööhõivet ning inimväärset tööd kõigile“, võib ettevõtja aidata oma tarneahela väiketalunikel suutlikkuse suurendada, mille tulemusel suureneb nende sissetulek; samuti võib ta toetada koolitust, et suurendada nende naiste osakaalu, kes on võimelised töötama kullerina ettevõtja väärtusahela järgnevas etapis. AR 38. Avalikustades, millised on meetmete kavandatud või saavutatud positiivsed tulemused väärtusahela töötajate jaoks, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x töötajat on läbinud finantskirjaoskuse koolituse) ja tõendeid töötajate tegelike tulemuste kohta (nt et x töötajat on teatanud, et nad suudavad paremini hallata oma pere- eelarvet ja viia ellu oma säästmisplaane). AR 39. Avalikustades, kas algatustel või protsessidel on roll ka olulise negatiivse mõju leevendamisel, võib ettevõtja näiteks kaaluda naistöötajate finantskirjaoskuse edendamise programme, mille tulemusena suureneb edutatud naiste arv ning on teatatud seksuaalse 205  ahistamise vähenemisest töökohal. AR 40. Ettevõtja võib väärtusahela töötajatega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga väärtusahela töötajatele, võivad hõlmata maine- või õigusriski, kui leitakse, et väärtusahela töötajate suhtes rakendatakse sunniviisilist tööd või lapstööjõu kasutamist; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, võivad hõlmata äritegevuse katkemist, kui pandeemia sulgeb olulise osa tema tarneahelast või turustusvõrgust; (c) võimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga väärtusahela töötajatele, võivad hõlmata turu diferentseerimist ja suuremat klientide huvi, kui mittepalgatöötajatele on tagatud õiglane palk ja head töötingimused, ja (d) ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega väärtusahela töötajatest, võivad hõlmata mõne tooraine jätkusuutlikku tarnet tulevikus, kui väiketalupidajatele tagatakse piisav teenistus selleks, et veenda tulevasi põlvkondi seda põllukultuuri kasvatama. AR 41. Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 42. Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. AR 43. Ettevõtja kaalub, kas ja kuidas on väärtusahela töötajatega seotud olulise riski juhtimise protsess(id) integreeritud tema olemasoleva(te)sse riskijuhtimisprotsessi(de)sse. AR 44. Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 45. Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 39 võib ettevõtja avalikustada: (a) väärtusahela töötajate elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; (b) eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada ajaline võrreldavus, (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhend, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 46. Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk saavutada tarneahela töötajatele äraelamist võimaldav piisav töötasu võib vähendada nendele töötajatele avalduvat mõju ja sellest tulenevaid riske seoses nende toodangu kvaliteedi ja usaldusväärsusega. AR 47. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtjal olla pikaajaline eesmärk vähendada teatava tarnija töötajaid mõjutavate tervise- ja ohutusalaste juhtumite arvu 2030. aastaks 80 % võrra ning lühiajaline eesmärk vähendada kullerite ületunnitööd 2024. aastaks x % võrra, säilitades samal ajal nende sissetuleku. AR 48. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 206  „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. ESRS S3 MÕJUTATUD KOGUKONNAD Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika o Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal o Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid A liide. Kohaldamisnõuded  Eesmärk  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika o Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal o Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S3-5 –olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid 207 Eesmärk 1. Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate olulisest mõjust, mis avaldub mõjutatud kogukondadele seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab kogukondi piirkondades, kus riskid on kõige tõenäolisemad ja tõsised, pidades silmas olulist positiivset ja negatiivset tegelikku või võimalikku mõju; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (d) ettevõtja mõjust mõjutatud kogukondadele ja nendest sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju mõjutatud kogukondadele seoses järgmisega: (a) kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (nt piisav eluase, piisav toit, vesi ja kanalisatsioon, maaga ja julgeolekuga seotud mõjud); (b) kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus, mõju inimõiguste kaitsjatele) ja (c) konkreetsed põlisrahvastega seotud õigused (nt eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek, enesemääramine, kultuurilised õigused). 3. Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus mõjutatud kogukondadest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võivad negatiivsed suhted mõjutatud kogukondadega häirida ettevõtja enda tegevust või kahjustada tema mainet, samal ajal kui konstruktiivsed suhted võivad tuua ärikasu, nt stabiilse ja konfliktivaba tegevuse ning hõlpsama kohaliku värbamise kaudu. Seosed teiste ESRSidega 4. Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju mõjutatud kogukondadele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused. 5. Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 6. Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. Strateegia 208 Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad 7. Täites standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 alapunkti 43 nõudeid, avalikustab ettevõtja, kuidas mõjutatud kogukondade seisukohad, huvid ja õigused, sh nende inimõiguste (ja kui on tegemist põlisrahvastega, siis ka nende kui põlisrahvaste õiguste) austamine, on aluseks tema strateegiale ja ärimudelile. Mõjutatud kogukonnad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga 8. Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas mõjutatud kogukondadele avalduv tegelik ja võimalik mõju, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos mõjutatud kogukonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. 9. Alapunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki mõjutatud kogukondi, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus kogukondade liikidest, millele ta avaldab olulist mõju enda tegevuse või väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kaudu, koos täpsustusega, kas need on: i. kogukonnad, kes elavad või töötavad ettevõtja tegevuskohtade, tehaste, rajatiste või muudes füüsiliste käitiste ümbruses või kaugemad kogukonnad, keda nende tegevuskohtade tegevus mõjutab (nt veereostuse allavoolu kandumise kaudu); ii. kogukonnad ettevõtte väärtusahelas (nt need, keda mõjutab tarnijate rajatiste käitamine või logistika- või turustusteenuste pakkujate tegevus); iii. väärtusahela ühes või mõlemas lõpp-punktis asuvad kogukonnad (nt metallide või mineraalide kaevandamise või tooraine kogumise kohas või jäätmekäitluse või ringlussevõtu kohtade ümbruses); iv. põlisrahvaste kogukonnad; (b) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt tõrjutud elanikkonnarühmad, kelle tervis ja elukvaliteet kõrgelt industrialiseeritud piirkonnas kannatab) või ii) seotud üksikute juhtumitega ettevõtja enda tegevuses (nt mürgiste jäätmete leke, mis mõjutab kogukonna juurdepääsu puhtale joogiveele) või konkreetses ärisuhtes (nt kogukondade rahumeelne protest äritegevuse vastu, millele ettevõtja julgeolekuteenistused reageerisid vägivaldselt). See hõlmab sellise mõju arvessevõtmist, mis tuleneb mõjutatud kogukondadele üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalik mõju hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; (c) olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks (nt suutlikkuse suurendamine, et toetada rohkemaid ja uusi kohalikke elatusallikaid), ja kogukondade liigid, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja 209  võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest. 10. Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel kogukondade peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes elavad konkreetset tegevust teostavad mõjutatud kogukonnad võivad olla suuremas ohus. 11. Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjutatud kogukondadele avalduvast mõjust ja sõltuvusest nendest, on seotud pigem mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade kui kõigi mõjutatud kogukondadega. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika 12. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks. 13. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt mõjutatud kogukondade oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi riske või võimalusi. 14. Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki mõjutatud kogukondi. 15. Ettevõtja avalikustab kõik konkreetsed poliitikasätted põlisrahvaste kogukondadele avalduva mõju ärahoidmiseks ja käsitlemiseks. 16. Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi119, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele120 ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste inimõiguste austamine; (b) suhtlemine mõjutatud kogukondadega ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. 17. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud poliitika kooskõlas kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja 119 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 120 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 210  avalikustab ka selle, mil määral on tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi121. 18. See poliitika võib olla eraldiseisev kogukondi käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal 19. Ettevõtja avalikustab üldised protsessid mõjutatud kogukondade ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal. 20. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse mõjutatud kogukondade seisukohti. 21. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse mõjutatud kogukondade seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; (d) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab mõjutatud kogukondadega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. 22. Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste mõjutatud kogukondade vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud ja mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade (nt naised ja tüdrukud) vaatepunktist. 23. Kui mõjutatud kogukonnad on põlisrahvad, avalikustab ettevõtja ka selle, kuidas ta võtab sidusrühmade kaasamise lähenemisviisis arvesse nende konkreetseid õigusi ja tagab nende austamise, sh nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õiguse seoses: i) nende kultuurilise, intellektuaalse, religioosse ja vaimse varaga; ii) nende maad ja territooriume mõjutava tegevusega ja iii) neid mõjutavate seadusandlike või haldusmeetmetega. Eelkõige juhul, kui kaasamisel on tegemist põlisrahvastega, peab ettevõtja avalikustama ka selle, kas ja kuidas on põlisrahvastega konsulteeritud kaasamise viisi ja parameetrite osas (nt kaasamise 121 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega; ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2. 211  tegevuskava, laadi ja sobiva ajastuse kavandamisel). 24. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele üldist protsessi mõjutatud kogukondadega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. Avalikustamisnõue S3-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada 25. Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine mõjutatud kogukondadele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida mõjutatud kogukondadel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. 26. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil mõjutatud kogukonnad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma äripartnerite juures, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste kogukondadega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. 27. Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud olulist negatiivset mõju väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub mõjutatud kogukondadele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate osapoolte mehhanismides; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma äripartnerite juures, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh nende kanalite kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. 28. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et mõjutatud kogukonnad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. 29. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma äripartnerite juures, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus 30. Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab mõjutatud kogukondadele avalduva olulise mõju korral ning mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oma oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. 31. Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja 212  algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada negatiivse olulise mõju avaldumist mõjutatud kogukondadele ja/või (b) saavutada oluline positiivne mõju mõjutatud kogukondadele. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 32. Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada mõjutatud kogukondadele avalduvat olulist negatiivset mõju; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju mõjutatud kogukondadele, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust mõjutatud kogukondade jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel. 33. Seoses andmepunktiga 29 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida mõjutatud kogukondadele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; (b) Oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga kogukondadele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud maa omandamise, planeerimise ja ehitamise, käitamise või sulgemise tavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad. 34. Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest, ning kirjeldab, kuidas ta praktikas nende tõhusust jälgib, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses mõjutatud kogukondadega. 35. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid vältimaks, et tema enda tavad ei põhjusta ega aita kaasa olulisele negatiivsele mõjule mõjutatud kogukondadele, sh, kui see on asjakohane, tavad, mis on seotud planeerimise, maa omandamise ja kasutamise, rahastamise, tooraine kaevandamise või tootmisega, loodusvarade kasutamisega ja keskkonnamõju juhtimisega. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. 36. Samuti avalikustab ettevõtja, kas seoses mõjutatud kogukondadega on teatatud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab 213  need122. 37. Andmepunkti 31 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel. 38. Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid 39. Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) mõjutatud kogukondadele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) mõjutatud kogukondadele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. 40. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme mõjutatud kogukondadele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. 41. Mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid. 42. Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse mõjutatud kogukondadega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest. A liide. Kohaldamisnõuded See liide on standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Eesmärk AR 1. Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe 122 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 214  avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses mõjutatud kogukondadega ja vajaduse korral avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad olulised mõjud, riskid või võimalused. AR 2. Lisaks andmepunktis 2 loetletud aspektidele võib ettevõtja kaaluda ka teabe avalikustamist muude aspektide kohta, mis on seotud olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused seoses äärmuslikest ja äkilistest ilmastikutingimustest tingitud mõjuga ettevõtja tegevusega seotud kogukondadele. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 3. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida mõjutatud kogukondadele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõjuga tegelemiseks. AR 4. Kuigi mõjutatud kogukonnad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada mõjutatud kogukondade ja mõjutatud kogukondade esindajate seisukohad. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 5. Mõjutatud kogukondadele avalduv mõju võib tuleneda ettevõtja strateegiast või ärimudelist mitmel viisil. Näiteks võib mõju olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (nt selliste projektide ehitamine või käivitamine, mille ajakava ei jäta piisavalt aega konsulteerimiseks projektidest mõjutatud rühmadega), väärtusahelaga (nt maakasutus riikides, kus omandiõigus on sageli vaidlustatud või kus andmed on ebausaldusväärsed või sellised maakasutajad nagu põlisrahvad ei ole tunnustatud) või ettevõtte kulustruktuurist ja tulumudelist (nt agressiivsed strateegiad maksustamise minimeerimiseks, eelkõige seoses tegevusega arengumaades). AR 6. Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju mõjutatud kogukondadele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja strateegia hõlmab teatava tooraine otsingul suurema riskiga geograafilistesse piirkondadesse siirdumist ja mõjutatud kogukonnad on tema sealviibimise vastu või tema kohalike tegutsemistavade vastu, võib see põhjustada ulatuslikke ja kulukaid viivitusi ning mõjutada ettevõtja võimet hankida edaspidi maakontsessioone või lube. Teine sarnane näide: kui ettevõtja ärimudel põhineb intensiivsel veevõtul oma tehastes määral, mis mõjutab kogukondade juurdepääsu veele tarbimiseks, hügieeniks ja elatusvahendina, võib see kaasa tuua mainet kahjustavaid boikoteerimisi, kaebusi ja kohtuprotsesse. AR 7. Näiteks mõjutatud kogukondade konkreetsetest omadustest, mida ettevõtja võib andmepunkti 10 nõuete täitmisel arvesse võtta, võib olla mõjutatud kogukond, mis on füüsiliselt või majanduslikult isoleeritud ning on eriti vastuvõtlik sissetoodud haigustele või kellel on piiratud juurdepääs sotsiaalteenustele ning kes seetõttu sõltub ettevõtja loodud infrastruktuurist. See võib olla tingitud sellest, et kui ettevõtja ostab naiste haritavat maad ja raha selle eest läheb meessoost leibkonnapeadele, kaotavad naised kogukonnas veelgi enam õigusi. Põhjuseks võib olla ka see, et tegemist on põlisrahvaste kogukonnaga, mille liikmed püüavad olukorras, kus riik ei kaitse nende õigusi, teostada kultuurilisi või majanduslikke õigusi maa suhtes, mida omab või kasutab ettevõtja või mõni üksus, kellega tal on ärisuhe. Lisaks kaalub ettevõtja, kas erinevad omadused kattuvad. Näiteks sellised omadused nagu etniline päritolu, sotsiaal-majanduslik staatus, sisserändaja staatus ja sugu võivad tekitada kattuvate kahjuriskide ohu teatavatele mõjutatud kogukondadele või 215  mõjutatud kogukondade mõnele osale, sest mõjutatud kogukonnad on oma olemuselt sageli heterogeensed. AR 8. Seoses andmepunktiga 11 võivad olulised riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvuse tõttu mõjutatud kogukondadest, kui väikese tõenäosusega, kuid suure mõjuga sündmused võivad tekitada finantsmõju: näiteks kui loodusõnnetus põhjustab ettevõtte tegevust mõjutava tööstuskatastroofi, mis põhjustab tõsist kahju mõjutatud kogukondadele. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika AR 9. Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada mõjutatud kogukondadega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgitusi oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued või täiendavad lähenemisviisid kaasamisele, hoolsuskohustusele ja heastamisele). AR 10. Avaldades oma poliitika kooskõla ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste deklaratsioonile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, samuti ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonile, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioonile (ILO nr 169) ning seda toetavatele põhikonventsioonidele, ning võib avalikustada oma tegevuse kooskõla nende õigusaktidega. AR 11. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. AR 12. Tõsiste inimõigustega seotud probleemide ja juhtumite avalikustamisel kaalub ettevõtja kõiki maaõigustega ning põlisrahvaste eelneva vabatahtliku ja teadva nõusolekuga seotud õigusvaidlusi. Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal AR 13. Selgitused selle kohta, kuidas ettevõtja võtab arvesse põlisrahvaste kogukondade eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õigust ja tagab selle austamise, võivad sisaldada teavet protsesside kohta, mille eesmärk on konsulteerida põlisrahvastega sellise nõusoleku saamiseks. Ettevõtja kaalub, kuidas konsulteerimine hõlmab heas usus peetavaid läbirääkimisi mõjutatud põlisrahvastega nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku saamiseks, kui ettevõtja mõjutab maad, territooriume või ressursse, mida põlisrahvad tavapäraselt omavad või muul viisil kasutavad, või paigutab nad ümber nende põlismaadelt või tavapäraselt nende kasutuses olnud maalt või territooriumidelt või mõjutab või ekspluateerib nende kultuurilist, intellektuaalset, religioosset ja vaimset vara. AR 14. Kirjeldades, milline funktsioon või roll on sellise kaasamise ja/või lõpliku vastutuse eest operatiivselt vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi roll või funktsioon või osa üldisemast rollist või funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV- 1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. 216 AR 15. Andmepunkti 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) näited etappidest, kus kaasamine toimub: i) leevendusviisi kindlaksmääramine ja ii) leevendamise tõhususe hindamine; (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt või projekti või äriprotsessi teatavates punktides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. Põlisrahvastele avalduva oluliste mõjude, riskide ja võimaluste korral hõlmab see põlisrahvaste õiguste alast koolitust, sh eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku teemal. AR 16. Ettevõtja võib tuua näiteid käesolevast aruandeperioodist, et näidata, kuidas kogukondade seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada AR 17. Avalikustamisnõude ESRS S3-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. AR 18. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu mõjutatud kogukonnad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada, et saada teavet kogukondadele avalduva mõju juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma äripartneritelt saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 19. Standardis ESRS S3-3 käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on kogukondadel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. Asjakohane teave hõlmab teavet selle kohta, kas mõjutatud kogukondadel on juurdepääs kanalitele keeles, millest nad aru saavad, ja kas nendega on selliste kanalite kavandamisel konsulteeritud. AR 20. Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Ettevõtja võib avalikustada, kas kanalid on kättesaadavad kõigile mõjutatud kogukondadele, keda ettevõtja olulisel määral tegelikult mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik. AR 21. Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi, ning kas neid mehhanisme saab kasutada anonüümselt (näiteks kolmanda isiku poolt esindatuna). AR 22. Põlisrahvastele õiguskaitse pakkumise ja õiguskaitsevahendite võimaldamisega seotud protsesside avalikustamisel hõlmab asjakohane teave seda, kas ja kuidas ettevõtja on arvestanud nende tavasid, traditsioone, eeskirju ja õigussüsteeme. AR 23. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et mõjutatud kogukonnad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta mõjutatud kogukondade endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud kogukondade liikmete kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. AR 24. Mõjutatud kogukondade probleemidest teatamise kanalite tõhususe kirjeldamisel võib 217  ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes, eelkõige põhimõttes 31. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes: (a) kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? (b) kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) kas kanalite kasutamise menetlused on selged ja teada, tähtajad kindlaks määratud ja protsessid selged? (d) kas kanalid tagavad mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 25. Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega. Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) ettevõtja üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; (b) Ettevõtja sotsiaalsed investeeringud või muude arenguprogrammid, mille eesmärk on täiendada olulist positiivset mõju; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. AR 26. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 27. Võttes arvesse, et aruandeperioodil esinenud, kogukondi mõjutav oluline negatiivne mõju võib olla ka seotud muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes nende mõjude juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või põlisrahvaste õiguste alase suutlikkuse suurendamise pakkumine üksustele, millega ettevõtjal on ärisuhe) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt algatused, mille eesmärk on minimeerida julgeolekuga seotud mõju kogukondadele, või osalemine ettevõtete ja kogukondade partnerlustes) AR 28. Mõju kogukondadele võib tuleneda keskkonnaküsimustest, mille ettevõtja avaldab standardite ESRS E1–E5 alusel. Näiteks: 218  (a) ESRS E1 „Kliimamuutus“: Kliimamuutuste leevendamise kavade rakendamise käigud võidakse ettevõtjalt nõuda, et ta investeeriks taastuvenergia projektidesse, mis võivad mõjutada põlisrahvaste maad, territooriume ja loodusvarasid. Kui ettevõtja ei konsulteeri mõjutatud põlisrahvaste kogukonnaga, võib see negatiivselt mõjutada mõjutatud kogukondade õigust eelnevale vabatahtlikule ja teadvale nõusolekule; (b) ESRS E2 „Reostus“: Ettevõtja võib mõjutatud kogukondi negatiivselt mõjutada näiteks suutmatusega kaitsta neid saaste eest tootmisrajatisest, mis põhjustab neile terviseprobleeme; (c) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“: Veevõtuga suure veestressiga aladel võib ettevõtja negatiivselt mõjutada kogukondade juurdepääsu puhtale joogiveele; (d) ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“: Ettevõtja võib negatiivselt mõjutada kohalike põllumajandustootjate elatusvahendeid nt pinnast saastavate toimingute kaudu. Muud näited hõlmavad maa katmist uue taristu rajamise kaudu, millega võidakse hävitada taimeliike, mis on kriitilise tähtsusega näiteks kohaliku elurikkuse jaoks või kogukondade jaoks vee filtreerimisel või invasiivsete liikide (taimed või loomad) sissetoomist, mis võib mõjutada ökosüsteeme ja põhjustada hilisemat kahju; (e) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“: Ettevõtja võib kogukondade elu negatiivselt mõjutada, kahjustades nende tervist ohtlike jäätmete vale käitlemise kaudu. Kui avalikustamisnõuete ESRS E1–E5 kohases avalikustatavas teabes käsitletakse keskkonnamõju ja kohalike kogukondade vahelist seost, võib ettevõtja viidata nendele andmetele ja sellise avalikustamise selgelt esile tuua. AR 29. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S3-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 30. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse mõjutatud kogukondadele avalduvat tegelikku ja võimalikku mõju ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. AR 31. Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. AR 32. Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 33. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tõhusa juhtimise vahel. AR 34. Algatuste või protsesside kohta, mille esmane eesmärk on saavutada positiivne mõju mõjutatud kogukondadele, mis põhineks mõjutatud kogukondade vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) kas ja kuidas mõjutatud kogukonnad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed esindajad osalevad otsuste tegemisel nende investeeringute või programmide kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende investeeringute või programmide kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks. (c) selgitus kirjeldatud sotsiaalsete investeeringute või arenguprogrammidega hõlmatud mõjutatud kogukondade ligikaudse ulatuse kohta ning vajaduse korral põhjendus, 219  miks teatava sotsiaalse investeeringu või arenguprogrammi rakendamiseks valiti just need kogukonnad. AR 35. Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada mõjutatud kogukondadele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 5 – „Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi“, võib ettevõtja võtta kaalutletud meetmeid, et kaasata naised konsultatsiooniprotsessi mõjutatud kogukonnaga, et täita tõhusa sidusrühmade kaasamise standardeid, mis võib aidata suurendada naiste mõjuvõimu nii asjaomase protsessi käigus kui potentsiaalselt ka nende igapäevaelus. AR 36. Avalikustades teavet oma meetmete kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta mõjutatud kogukondade jaoks tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (nt et x arvule kogukonna liikmetest naistele on pakutud koolitust selle kohta, kuidas saada ettevõtja kohalikuks tarnijaks), tõenditest mõjutatud kogukondade tegelike tulemuste kohta (nt et x arvul kogukonna liikmetest naisi on asutanud väikeettevõtted ja nende lepinguid ettevõtjaga on aasta-aastalt uuendatud). AR 37. Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka olulise negatiivse mõju leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on parandada ettevõtja tegevusega seotud kohalikku taristut, nt maanteed, mis on viinud kogukonna liikmetega seotud raskete liiklusõnnetuste arvu vähenemiseni. AR 38. Ettevõtja võib mõjutatud kogukondadega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga mõjutatud kogukondadele, võivad hõlmata maine- või õigusriske, samuti tegevusriske, kui mõjutatud kogukonnad protestivad ümberasustamise või maale juurdepääsu kaotamise vastu, põhjustades kulukaid viivitusi, boikotte või kohtuasju; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega mõjutatud kogukondadest, võivad hõlmata talitluspidevuse kadumist, kui põlisrahvaste kogukonnad otsustavad oma maal mõnele projektile antud nõusoleku tagasi võtta, sundides ettevõtjat projekti oluliselt muutma või sellest loobuma; (c) ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga mõjutatud kogukondadele, võivad hõlmata projektide lihtsamat rahastamist ning kogukondade, valitsuste ja muude ettevõtjate valitud partneriks olemist, ja (d) võimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega mõjutatud kogukondadest, võivad hõlmata positiivsete suhete arendamist ettevõtja ja põlisrahvaste kogukondade vahel, mis võimaldab olemasolevate projektide laiendamist tugeva toetuse najal. AR 39. Kohaldamisnõude AR 41 kohase teabe avalikustamisel võib ettevõtja kaaluda selgitusi keskkonnaga seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste kohta (täpsem teave on esitatud avalikustamisnõudes AR 31), sh sellega seotud inimõigustealase (või sotsiaalse) mõju kohta. Näiteks on maineriskid, mis tulenevad kontrollimata saastavate heidete mõjust kogukondade tervisele, või selliste meeleavalduste finantsmõju, mis võivad häirida või katkestada ettevõtja tegevust, nt vastuseks veestressiga piirkondades toimuvale tegevusele, mis võib mõjutada mõjutatud kogukondade elu. AR 40. Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 41. Avalikustades teavet oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta, võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma poliitika, meetmete, ressursside ja eesmärkide kohta avalikustatud teabele. AR 42. Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud olulise riski juhtimise protsessid on integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. AR 43. Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, 220  millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 44. Eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel vastavalt andmepunktile 38 võib ettevõtja avalikustada: (a) mõjutatud kogukondade elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; (b) eesmärkide määratluste ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada ajaline võrreldavus, (c) eesmärkide aluseks olevad standardid või kohustused (nt käitumisjuhendid, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 45. Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk taastada pärast ümberasustamist täielikult mõjutatud kogukondade elatusvahendid võib vähendada nii nendele kogukondadele avalduvat mõju kui ka sellega seotud riske, nagu kogukonna protestid. AR 46. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla võtta kohalikus kaevanduses tööle kogukonnaliikmeid, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % töötajaid kohaliku kogukonna liikmed ning lühiajalise eesmärgiga lisada igal aastal kuni 2025. aastani kuni x protsenti kohalikke töötajaid. AR 47. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, muudatust selgitada, sidudes selle oluliste muudatustega ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. ESRS S4 TARBIJAD JA LÕPPKASUTAJAD Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted o Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal o Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada 221  o Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid A liide. Kohaldamisnõuded  Eesmärk  ESRS 2 Avalikustamise üldised reeglid Strateegia o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted o Avalikustamisnõue S4-2 –protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal o Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada o Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid Eesmärk 1. Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvast olulisest mõjust, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulistest riskidest ja võimalustest, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab oma toodete ja/või teenuste tarbijaid ja/või lõppkasutajaid (standardis „tarbijad ja lõppkasutajad“) seoses olulise positiivse ja negatiivse tegeliku või võimaliku mõjuga; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtjale tarbijate ja lõppkasutajatele seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja (d) ettevõtja tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. 2. Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju oma toodete ja/või teenuste tarbijatele ja/või lõppkasutajatele seoses järgmisega: (a) teabega seotud mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele (nt eraelu puutumatus, 222  sõnavabadus ja juurdepääs (kvaliteet)teabele; (b) tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus (nt tervis ja ohutus, isiku turvalisus ja laste kaitse); (c) tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine (näiteks mittediskrimineerimine, juurdepääs toodetele ja teenustele ning vastutustundlikud turundustavad). 3. Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ning ettevõtja sõltuvus tarbijatest ja/või lõppkasutajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju ettevõtja toodete ja/või teenuste mainele halvendada tema majandustulemusi, samal ajal kui usaldus toodete ja/või teenuste vastu võib tuua ärikasu, nt suurema müügi või tulevase tarbijabaasi laienemise. 4. Ettevõtja toodete ja teenuste ebaseaduslik kasutamine või väärkasutamine tarbijate ja lõppkasutajate poolt ei kuulu käesoleva standardi kohaldamisalasse. Seosed teiste ESRSidega 5. Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused. 6. Standardit tuleb tõlgendada koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S3 „Tarbijad ja lõppkasutajad“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 7. Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega. Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad 8. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites peab ettevõtja avalikustama, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad tarbijate ja/või lõppkasutajate huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Tarbijad ja/või lõppkasutajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga 9. Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva mõju ja nendega seotud sõltuvusest 223  tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel. 10. Andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus tarbijate ja/või lõppkasutajate liikidest, millele ta avaldab olulist mõju enda tegevuse või väärtusahela kaudu, koos täpsustusega, kas need on: i. inimestele olemuslikult kahjulike ja/või krooniliste haiguste riski suurendavate toodete tarbijad ja/või lõppkasutajad; ii. selliste teenuste tarbijad ja/või lõppkasutajad, mis võivad negatiivselt mõjutada nende õigusi eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõnavabadusele ja mittediskrimineerimisele; iii. tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes sõltuvad täpsest ja kättesaadavast toote või teenusega seotud teabest, nagu käsiraamatud ja tootemärgised, et vältida toote või teenuse võimalikku kahjustavat kasutamist; iv. tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes on eriti haavatavad tervise või eraelu puutumatusega seotud mõju või turundus- ja müügistrateegiate mõju suhtes, näiteks lapsed või rahaliselt haavatavad isikud; (b) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja oma tooteid või teenuseid müüb või osutab (nt riiklik järelevalve mõjutab teenuse kasutajate eraelu puutumatust), või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt konkreetse tootega seotud puudus) või konkreetsete ärisuhetega (näiteks äripartner kasutab turundust, mis on suunatud noortele tarbijatele viisil, mis ei ole sobilik); (c) olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks (nt disain, mis parandab toote juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks), ning tarbijate ja/või lõppkasutajate liigid, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades, ja (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sõltuvusest nendest. 11. Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel tarbijate ja/või lõppkasutajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetseid tooteid või teenuseid kasutavad tarbijad ja/või lõppkasutajad võivad olla suuremas ohus. 12. Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju konkreetsetele tarbijate ja/või lõppkasutajate rühmadele (nt konkreetsetele vanuserühmadele), mitte kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika 13. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille ta on vastu võtnud olulise mõju juhtimiseks, mida tema tooted ja/või teenused avaldavad tarbijatele ja lõppkasutajatele, ja sellega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks. 14. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt tarbijate ja/või lõppkasutajate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud olulisi riske või võimalusi. 224 15. Andmepunktis 13 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid. 16. Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi123, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega 124: (a) tarbijate ja/või lõppkasutajate inimõiguste austamine; (b) tarbijate ja/või lõppkasutajate kaasamine ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks. 17. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud poliitika kooskõlas tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi 125. Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal 18. Ettevõtja avalikustab üldised protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku mõju teemal. 19. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti. 20. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; 123 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 124 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. 125 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2. 225  (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel, ja (d) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab tarbijatega ja/või lõppkasutajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh sellisest suhtlemisest tulenevad mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused. 21. Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta võtab eesmärgiga saada ülevaade oma selliste tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt puuetega inimesed, lapsed jne). 22. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess tarbijate ja/või lõppkasutajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada. Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada 23. Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tarbijatel ja lõppkasutajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks. 24. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma ärisuhetes, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste tarbijate ja/või lõppkasutajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest. 25. Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulist negatiivset mõju või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub tarbijatele ja lõppkasutajatele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate osapoolte mehhanismides; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma ärisuhetes, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu. 26. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning lasta neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika üksikisikute kaitsmiseks survemeetmete eest, kui nad selliseid struktuure või protsesse kasutavad. Kui selline teave on avalikustatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata. 27. Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma ärisuhetes, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua. Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja 226 lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus 28. Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduva olulise mõju korral ning tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta. 29. Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvat olulist negatiivset mõju ja/või (b) saavutada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulist positiivset mõju. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimalustega. 30. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud tarbijate ja lõppkasutajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“. 31. Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulist negatiivset mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada õiguskaitsevahendeid seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad algatused või protsessid, mis on kehtestatud esmase eesmärgiga aidata kaasa parematele sotsiaalsetele tulemustele tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel. 32. Seoses andmepunktiga 28 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; (b) oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud ettevõtja tootedisaini-, turundus- ja müügitavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad. 33. Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega. 34. Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid selleks, et vältida oma tavadega, sh, kui see on asjakohane, turundus-, müügi- ja andmekasutustavadega olulise negatiivse mõju põhjustamist tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sellele kaasaaitamist See võib hõlmata 227  teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel. 35. Selle avalikustatava teabe ettevalmistamisel kaalub ettevõtja, kas on teatatud tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need126. 36. Kui ettevõtja hindab meetme tulemuslikkust eesmärgi seadmisega, arvestab ta andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“. 37. Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid 38. Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine. 39. Avalikustamisnõude eesmärk on võimaldada mõista, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et edendada ja mõõta edusamme olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamisel ja/või tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel. 40. Kokkuvõtlik kirjeldus eesmärkidest, millega hallatakse olulist mõju, riske ja võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabele esitatavate nõuete kohast teavet. 41. Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse tarbijate ja lõppkasutajatega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest. A liide. Kohaldamisnõuded See liide on standardi ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud nõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. 126 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 228 Eesmärk AR 1. Ettevõtja võib juhtida tähelepanu eriküsimustele, mis on olulised seoses olulise mõjuga lühema aja jooksul, nt algatused, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajate tervise ja ohutusega seoses toote saastumisega või eraelu puutumatuse tõsise rikkumisega andmete massilise lekkimise tõttu. AR 2. Andmepunktis 2 esitatud ülevaade sotsiaalsetest ja inimõigustega seotud aspektidest ei tähenda, et käesoleva standardi igas avalikustamisnõudes tuleks kõiki neid aspekte käsitleda. Pigem on need mõeldud loeteluna aspektidest, mida ettevõtja peab kaaluma olulisuse hindamisel (standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“ ja standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1) seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja seejärel olulisena avalikustama standardi kohaldamisalasse kuuluvad mõjud, riskid või võimalused. ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Strateegia Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad AR 3. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega SBM-2 on nõutud, et ettevõtja annab teavet selle kohta, kas ja kuidas ta võtab arvesse rolli, mida tema strateegia ja ärimudel võivad mängida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva märkimisväärse olulise mõju tekitamisel, süvendamisel või leevendamisel, ning kas ja kuidas on ärimudelit ja strateegiat kohandatud sellise olulise mõju käsitlemiseks. AR 4. Kuigi tarbijad ja lõppkasutajad ei pruugi ettevõtjaga strateegilisel või ärimudeli tasandil suhelda, võib ettevõtja nende seisukohti oma strateegia ja ärimudeli hindamisel arvesse võtta. Ettevõtja võib avalikustada (tegelike või võimalike) oluliselt mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate seaduslike esindajate või nende olukorda mõistvate usaldusväärsete esindajate seisukohad. Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga AR 5. Mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võib tuleneda ettevõtja ärimudelist või strateegiast mitmel erineval viisil. Näiteks võivad mõjud olla seotud ettevõtja väärtuspakkumisega (näiteks võib ta pakkuda veebiplatvorme, mis võivad tekitada kahju internetis ja väljaspool seda), väärtusahelaga (näiteks toodete või teenuste kiire väljatöötamine või projektide elluviimine, millega kaasnevad tervise- ja ohutusriskid) või tema kulustruktuuri ja tulumudeliga (näiteks müügi maksimeerimisele suunatud stiimulid, mis ohustavad tarbijaid). AR 6. Strateegiast või ärimudelist tulenev mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele võib põhjustada olulisi riske ka ettevõtjale. Näiteks kui ettevõtja ärimudel põhineb tema müügipersonali motiveerimisel müüa kiiresti suurel hulgal toodet või teenust (nt krediitkaardid või valuvaigistid) ja see põhjustab tarbijatele ulatuslikku kahju, võib ettevõtjat ähvardada kohtuasi ja mainekahju, mis mõjutab tema tulevast äritegevust ja usaldusväärsust. AR 7. Tarbijate ja/või lõppkasutajate konkreetsed omadused, mida ettevõtja võib andmepunkti 11 nõuete täitmisel arvesse võtta, hõlmavad näiteks tarbijate ja/või lõppkasutajate noorust: noored tarbijad võivad olla vastuvõtlikumad füüsilisele ja vaimsele arengule avalduva mõju suhtes, või puudulikku finantskirjaoskust, mis teeb inimese agressiivsetele müügi- või turundustavadele vastuvõtlikumaks. Arvesse võib võtta ka naisi kontekstis, kus naisi sageli diskrimineeritakse teatavatele teenustele juurdepääsu puudumisega või teatavate toodete turundamisel. AR 8. Seoses andmepunktiga 12 võivad riskid tekkida ka ettevõtja sõltuvusest tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, kui väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga sündmused võivad 229  põhjustada finantsmõju, näiteks juhul, kui ülemaailmne pandeemia avaldab tõsist mõju teatavate tarbijate elatusvahenditele, tuues kaasa suured muutused tarbimisharjumustes. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika AR 9. Kirjeldus sisaldab põhiteavet, mis on vajalik selleks, et tagada tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika usaldusväärsus, ning seetõttu kaalub ettevõtja selgituste lisamist oluliste muudatuste kohta aruandeaasta jooksul vastu võetud poliitikas (nt uued ootused äriklientidele, uued või täiendavad lähenemisviisid hoolsuskohustusele ja heastamisele). AR 10. See poliitika võib olla eraldiseisev tarbijaid ja/või lõppkasutajaid käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele. AR 11. Avalikustades teavet oma poliitika vastavusseviimise kohta ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega, võtab ettevõtja arvesse, et juhtpõhimõtetes viidatakse rahvusvahelisele inimõiguste koodeksile, mis koosneb inimõiguste ülddeklaratsioonist ja kahest seda rakendavast paktist, ning võib anda aru oma poliitika vastavusse viimisest nende dokumentidega. AR 12. Avalikustades teavet väljapoole suunatud poliitikameetmete integreerimise kohta, võib ettevõtja näiteks kaaluda sissepoole suunatud müügi- ja turunduspoliitikat ja kooskõla muu poliitikaga, mis on tarnijate ja/või lõppkasutajate seisukohast oluline. Ettevõtja kaalub ka oma poliitikat, millega tagatakse nii enne kui ka pärast müüki potentsiaalsetele ja tegelikele tarbijatele ja/või lõppkasutajatele esitatud teabe õigsus ja kasulikkus. AR 13. Ettevõtja võib esitada illustreeriva teabe viiside kohta, kuidas ta teavitab oma poliitikast üksikisikuid, üksikisikute rühmi või üksusi, kelle jaoks see on asjakohane kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja palgatöötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et nad on nende rakendamisest otseselt huvitatud (näiteks oma töötajad, investorid). Avalikustada võib kommunikatsioonivahendid ja -kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, töötajate esindajad), mille eesmärk on tagada poliitika kättesaadavus ja selle mõju arusaadavus eri sihtrühmadele. Ettevõtja võib ka selgitada, kuidas ta tuvastab ja kõrvaldab levitamise võimalikud takistused, näiteks tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal AR 14. Usaldusväärsed esindajad, kes on teadlikud tarbijate ja lõppkasutajate huvidest, kogemustest või seisukohtadest, võivad mõne tarbija puhul hõlmata riiklikke tarbijakaitseasutusi. AR 15. Kirjeldades, milline funktsioon või ametikoht on sellise kaasamise eest tegevustasandil ja/või lõplikult vastutav, võib ettevõtja avalikustada, kas see on eraldi ametikoht või funktsioon või osa üldisemast funktsioonist ning kas töötajatele on pakutud suutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada neid kaasamisel. Kui ettevõtja ei suuda sellist ametikohta või funktsiooni tuvastada, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. Selle avalikustamisnõude täitmisel võib ta viidata ka standardi ESRS 2 avalikustamisnõude GOV-1 „Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll“ kohaselt avalikustatud teabele. AR 16. Andmepunkti 20 alapunktides b ja c kirjeldatud teabe koostamisel võib kaaluda järgmist illustreerivat materjali: (a) etapi(de) puhul, kus kaasamine toimub, võib tuua näiteid leevendusmeetmete kindlaksmääramisest või nende tõhususe hindamisest; 230  (b) kaasamise liigi puhul võib eristada osalemist, konsultatsiooni ja/või teavitamist; (c) kaasamise sagedusega seoses võib esitada teavet selle kohta, kas kaasamine toimub regulaarselt või projekti või äriprotsessi teatavates punktides, samuti selle kohta, kas see toimub õiguslike nõuete alusel ja/või vastusena sidusrühmade taotlustele ning kas kaasamise tulemustega arvestatakse ettevõtte otsustusprotsessides, ja (d) tegevustasandil vastutava ametikoha puhul, kas ettevõtja vajab kaasamiseks teatavate oskustega töötajaid või kas ta pakub kaasamisega tegelevatele töötajatele koolitust või suutlikkuse suurendamist. AR 17. Ettevõtja võib tuua aruandeperioodist näiteid, et näidata, kuidas tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohad on olnud ettevõtja konkreetsete otsuste või tegevuse aluseks. Avalikustamisnõue S4-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada AR 18. Avalikustamisnõude ESRS S4-3 täitmisel võib ettevõtja juhinduda ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest ning OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, milles keskendutakse heastamisele ja kaebuste esitamise mehhanismidele. AR 19. Probleemide või vajaduste tõstatamise kanalid hõlmavad kaebuste esitamise mehhanisme, vihjeliine, dialoogiprotsesse või muid vahendeid, mille kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad või nende seaduslikud esindajad võivad teada anda oma muredest seoses mõjudega või selgitada vajadusi, millele vastamist nad ettevõtjalt soovivad. See võib hõlmata otse ettevõtja pakutavaid kanaleid ja avalikustatakse lisaks mis tahes muudele mehhanismidele, mida ettevõtja võib kasutada selleks, et saada teavet tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva mõju juhtimise kohta, näiteks vastavusauditid. Kui ettevõtja tugineb selle nõude täitmisel üksnes oma ärisuhete kaudu saadud teabele selliste kanalite olemasolu kohta, võib ta teha selle asjaolu teatavaks. AR 20. Standardis ESRS S4-3 käsitletud teabe arusaadavamaks esitamiseks võib ettevõtja selgitada, kas ja kuidas on tarbijatel ja/või lõppkasutajatel, kes võivad olla mõjutatud, iga olulise mõju puhul juurdepääs kanalitele ettevõtja tasandil, kes neid mõjutab. AR 21. Kolmanda osapoole mehhanismid võivad hõlmata valitsuse, valitsusväliste organisatsioonide, tööstusühenduste ja muude koostööalgatuste pakutavaid mehhanisme. Nende mehhanismide ulatuse kohta võib ettevõtja avalikustada, kas need on kättesaadavad kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada, või üksikisikutele või organisatsioonidele, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik, ning kelle kaudu tarbijad ja/või lõppkasutajad (või üksikisikud või organisatsioonid, kes tegutsevad nende nimel või kellel on muul põhjusel vaja olla negatiivsest mõjust teadlik) võivad esitada kaebusi või probleeme seoses ettevõtja enda tegevusega. AR 22. Seoses neid mehhanisme kasutavate üksikisikute kaitsega survemeetmete eest võib ettevõtja kirjeldada, kas ta käsitleb kaebusi konfidentsiaalselt ning austades eraelu puutumatuse ja andmekaitse õigusi ning kas tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad neid kasutada anonüümselt (näiteks nii, et neid esindab kolmas isik). AR 23. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja teab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on neist kanalitest teadlikud ja usaldavad neid, võib ettevõtja esitada asjakohaseid ja usaldusväärseid andmeid nende kanalite tõhususe kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate endi seisukohast. Teabeallikate näiteks on uuringud tarbijate ja/või lõppkasutajate kohta, kes on selliseid kanaleid kasutanud, ning nende rahulolu selle protsessi ja tulemustega. Selliste kanalite kasutamise taseme näitlikustamiseks võib ettevõtja avalikustada tarbijatelt ja/või lõppkasutajatelt aruandeperioodil saadud kaebuste arvu. AR 24. Kirjeldades tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks probleemide tõstatamiseks kasutatavate kanalite tõhusust, võib ettevõtja juhinduda järgmistest küsimustest, mis põhinevad kohtuväliste kaebuste esitamise mehhanismide tõhususe kriteeriumidel, nagu on sätestatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetes. Allpool esitatud kaalutlusi võib kohaldada üksikute kanalite või kanalite süsteemi suhtes: 231  (a) kas need kanalid on õiguspärased, vastutades oma õiglase käitumise eest ja luues sidusrühmade usaldust? (b) kas kanalid on sidusrühmadele teada ja kättesaadavad? (c) kas kanalite kasutamise menetlused on selged ja teada, tähtajad kindlaks määratud ja protsessid selged? (d) kas kanalid tagavad mõistliku juurdepääsu teabeallikatele, nõuannetele ja eksperditeadmistele? (e) kas kanalid pakuvad läbipaistvust, andes piisavalt teavet kaebuse esitajatele ja vajaduse korral vastates avalikele huvidele? (f) kas kanalite kaudu saavutatud tulemused on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigustega? (g) kas ettevõtja tuvastab kanalite kaudu saadud teadmised, mis toetavad pidevat õppimist nii kanalite täiustamisel kui ka tulevaste mõjude ärahoidmisel? (h) kas ettevõtja keskendub kaebuste esitajatega peetavale dialoogile kui kokkulepitud lahendusteni jõudmise vahendile, selle asemel, et tulemuse üle ühepoolselt otsustada? Lisateabe saamiseks vt ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete 31. põhimõte. Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks ning nende meetmete tõhusus AR 25. Selleks, et mõista negatiivset mõju ja seda, kuidas ettevõte võib sellega oma väärtusahela järgnevate etappide kaudu seotud olla, ning ka selleks, et määrata kindlaks asjakohased vastumeetmed ja rakendada neid praktikas, võib kuluda aega). Seetõttu võtab ettevõtja arvesse järgmist: (a) ettevõtja üldised ja konkreetsed lähenemisviisid olulise negatiivse mõju käsitlemiseks; (b) ettevõtja algatused, mille eesmärk on aidata kaasa täiendavale olulisele positiivsele mõjule; (c) teave selle kohta, milliseid edusamme on ettevõtja aruandeperioodil teinud, ja (d) ettevõtja pideva täiustumise eesmärgid. AR 26. Asjakohased meetmed võivad varieeruda sõltuvalt sellest, kas ettevõtja avaldab olulist mõju või aitab sellele kaasa või on ta kaasatud seeläbi, et mõju on otseselt või ärisuhte kaudu seotud tema tegevuse, toodete või teenustega. AR 27. Võttes arvesse, et aruandeperioodil tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avaldunud oluline negatiivne mõju võib olla seotud ka muude üksuste või tegevustega, mis ei ole ettevõtja otsese kontrolli all, võib ettevõtja avalikustada, kas ja kuidas ta püüab kasutada oma mõjujõudu oma ärisuhetes selle mõju juhtimiseks. See võib hõlmata ärilise mõjujõu kasutamist (nt lepinguliste nõuete jõustamine ärisuhetes või stiimulite rakendamine), muid mõjutusvahendeid (nt koolituse või suutlikkuse suurendamise pakkumine äripartneritele toodete nõuetekohase kasutamise või müügitavade valdkonnas) või ühist mõjujõudu teiste osalejatega (nt vastutustundliku turunduse või tooteohutuse algatused). AR 28. Kui ettevõtja avalikustab oma osaluse tööstusharu või mitut sidusrühma hõlmavas algatuses osana meetmetest, mille eesmärk on võidelda olulise negatiivse mõjuga, võib ettevõtja avalikustada, kuidas algatuse ja tema enda osalusega kavatsetakse asjaomast mõju vähendada. Ettevõtja võib standardi ESRS S4-5 raames avalikustada algatuses seatud asjakohased eesmärgid ja nende saavutamisel tehtud edusammud. AR 29. Avalikustades, kas ja kuidas ettevõtja võtab ärisuhete lõpetamise otsustes arvesse tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ning kas ja kuidas ta püüab käsitleda lõpetamisest tuleneda võivat negatiivset mõju, võib ettevõtja lisada näiteid. 232 AR 30. Avalikustades, kuidas ta jälgib meetmete tõhusust olulise mõju juhtimisel aruandeperioodil, võib ettevõtja avalikustada kõik aruandeperioodil ja varasematel aruandeperioodidel saadud õppetunnid. AR 31. Meetmete tõhususe jälgimiseks kasutatavad protsessid võivad hõlmata sise- või välisauditeid või -kontrolle, kohtumenetlusi ja/või seotud kohtuotsuseid, mõjuhinnanguid, mõõtmissüsteeme, sidusrühmade tagasisidet, kaebuste esitamise mehhanisme, väliseid tulemushinnanguid ja võrdlusuuringuid. AR 32. Tõhususe aruandluse eesmärk on anda ülevaade seostest ettevõtja võetud meetmete ja mõju tulemusliku juhtimise vahel. AR 33. Ettevõtja algatuste või protsesside kohta, mis põhinevad mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajate vajadustel, ning selliste algatuste või protsesside rakendamisel tehtud edusammude kohta võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) Teave selle kohta, kas ja kuidas tarbijad ja/või lõppkasutajad ja seaduslikud esindajad või nende usaldusväärsed esindajad osalevad otsuste tegemisel nende programmide või protsesside kavandamise ja rakendamise kohta ja (b) teave nende programmide või protsesside kavandatud või saavutatud positiivsete tulemuste kohta tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks. AR 34. Ettevõtja võib avalikustada, kas mis tahes algatused või protsessid, mille peamine eesmärk on avaldada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele positiivset mõju, on kavandatud ka selleks, et toetada ühe või mitme ÜRO kestliku arengu eesmärgi saavutamist. Näiteks võttes kohustuse edendada ÜRO kestliku arengu eesmärki nr 3 – „Tagada hea tervis ja heaolu kogu elukaare jooksul“, võib ettevõtja aktiivselt töötada selle nimel, et muuta oma tooted vähem sõltuvust tekitavaks ning füüsilisele ja psühholoogilisele tervisele vähem kahjulikuks. AR 35. Avalikustades oma meetmete kavandatud positiivseid tulemusi tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, tuleb eristada tõendeid teatavate tegevuste toimumise kohta (näiteks seda, et x arvul tarbijat on saanud teavet tervislike toitumisharjumuste kohta) tõenditest tarbijate ja/või lõppkasutajate tegelike tulemuste kohta (näiteks, et x arvul tarbijaid arv on muutnud oma toitumisharjumusi tervislikumaks). AR 36. Avalikustades, kas algatused või protsessid aitavad kaasa ka olulise negatiivse mõju leevendamisele, võib ettevõtja näiteks kaaluda programme, mille eesmärk on toetada suuremat teadlikkust internetipettuste ohust, mille tulemusena väheneb selliste juhtumite arv, kus lõppkasutajad puutuvad kokku andmekaitsenõuete rikkumisega. AR 37. Ettevõtja võib tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjust või sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste avalikustamisel kaaluda järgmist: (a) riskid, mis on seotud ettevõtja mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, võivad hõlmata maine- või õiguslikke riske, kui halvasti disainitud või defektsed tooted põhjustavad vigastusi või surma; (b) riskid, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, võivad hõlmata talitluspidevuse katkemist, kui majanduskriisi tõttu ei ole tarbijatel võimalik endale teatavaid tooteid või teenuseid lubada; (c) ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, võivad hõlmata turu diferentseerumist ja suuremat klientide huvi, kui pakutavad tooted on ohutud ja teenused austavad eraelu puutumatust, ja (d) ärivõimalused, mis on seotud ettevõtja sõltuvusega tarbijatest ja/või lõppkasutajatest, võivad hõlmata lojaalse tulevase tarbijabaasi saavutamist, kui ettevõtja tagab LGBTQI-inimeste austamise ja hoidub nende välistamisest oma pakutavate toodete ja teenuste sihtrühmast. AR 38. Avalikustades, kas sõltuvus muutub riskideks, võtab ettevõtja arvesse väliskeskkonna arengut. AR 39. Oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud poliitikat, meetmeid, ressursse ja eesmärke avalikustades võib ettevõtja juhul, kui riskid ja võimalused tulenevad olulisest 233  mõjust, viidata selle mõjuga seoses oma avalikustatud poliitikale, meetmetele, ressurssidele ja eesmärkidele. AR 40. Ettevõtja kaalub, mil määral ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimise protsessid integreeritud tema olemasolevatesse riskijuhtimisprotsessidesse. AR 41. Olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursside avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada, millised ettevõtjasisesed funktsioonid on seotud mõju juhtimisega ning milliseid meetmeid nad võtavad negatiivse ja positiivse mõju käsitlemiseks. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid AR 42. Tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud eesmärkide avalikustamisel võib ettevõtja avalikustada järgmise teabe: (a) tarbijate ja/või lõppkasutajate elus saavutatavad oodatavad tulemused, mis avalikustatakse võimalikult konkreetselt; (b) mõistete ja meetodite stabiilsus ajas, et tagada võrreldavus, ja/või (c) viited eesmärkide aluseks olevatele standarditele või kohustustele (nt käitumisjuhendid, hankepoliitika, ülemaailmsed raamistikud või tööstuskoodeksid). AR 43. Oluliste riskide ja võimalustega seotud eesmärgid võivad olla samad või erinevad olulise mõjuga seotud eesmärkidest. Näiteks eesmärk tagada alateenindatud tarbijatele võrdne juurdepääs rahastamisele võib nii vähendada nende tarbijate diskrimineerimist kui ka suurendada ettevõtja kliendibaasi. AR 44. Ettevõtja võib teha vahet ka lühiajalistel, keskmistel ja pikaajalistel eesmärkidel, mis hõlmavad poliitika raames võetud sama kohustust. Näiteks võib ettevõtja peamine eesmärk olla oma internetiteenuste puuetega inimestele ligipääsetavaks tegemine, seades pikaajaliseks eesmärgiks, et 2025. aastaks on 100 % ettevõtja teenustest kohandatud, ja lühiajaliseks eesmärgiks, et igal aastal kuni 2025. aastani lisandub x arvul ligipääsetavaid funktsioone. AR 45. Kui ettevõtja muudab aruandeperioodil mõnd eesmärki või asendab selle, võib ta selleks, et anda taustteavet vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“, selgitada muudatust, viidates olulistele muudatustele ärimudelis või üldisematele muudatustele tunnustatud standardis või õigusaktides, millest eesmärk on tuletatud. ESRS G1 ÄRILINE KÄITUMINE Sisukord Eesmärk Seosed teiste ESRSidega Avalikustamisnõuded  ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ Juhtimine o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine 234  o Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus o Avalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika o Avalikustamisnõue G1-2 –suhted tarnijatega o Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue G1-4 – kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid o Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö o Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad A liide. Kohaldamisnõuded Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine o Avalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika o Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega o Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine Mõõdikud ja eesmärgid o Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö o Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad Eesmärk 1. Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad ettevõtja kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja strateegiat ja lähenemisviisi, protsesse ja protseduure ning tema ärilist käitumist. 2. Standardis keskendutakse järgmistele küsimustele, millele ühiselt viidatakse kui „äriline käitumine või ärilise käitumise küsimused“: (a) ärieetika ja ettevõtluskultuur, sh korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane tegevus, rikkumisest teatajate kaitse ja loomade heaolu; (b) suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. (c) ettevõtja tegevus ja kohustused, mis on seotud poliitilise mõju avaldamisega, sh lobitegevus. Seosed teiste ESRSidega 3. Standardi osi, mis käsitlevad avalikustamise üldreegleid, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist ning mõõdikuid ja eesmärke tuleb tõlgendada koostoimes vastavalt standardiga ESRS 1 „Peamised põhimõtted“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Avalikustamisnõuded ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ 4. Käesoleva osa nõudeid tuleks tõlgendada koostoimes ja teavet avalikustada kõrvuti teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 juhtimist, strateegiat ning mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist käsitlevate osadega. Juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll 5. Teabe avalikustamisel haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kohta käsitleb ettevõtja järgmisi aspekte: 235  (a) haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll seoses ärilise käitumisega ja (b) haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmised ärilise käitumise küsimustes. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus 6. Ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi kirjeldamisel avalikustab ettevõtja kõik protsessis kasutatud asjakohased kriteeriumid, sh asukoha, tegevuse, sektori ja tehingu struktuuri. Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur 7. Ettevõtja avalikustab oma ärilise käitumise küsimustega seotud poliitika ja teabe ettevõtluskultuuri edendamise kohta 8. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. Samuti on selle eesmärk anda ülevaade ettevõtja lähenemisviisist ettevõtluskultuurile. 9. Andmepunkti 7 kohaselt nõutav avalikustamine hõlmab seda, kuidas ettevõtja loob, arendab, edendab ja hindab oma ettevõtluskultuuri. 10. Andmepunktis 7 osutatud avalikustatav teave hõlmab järgmisi aspekte, mis on seotud ettevõtja ärilise käitumise küsimustega: (a) ebaseadusliku käitumise või käitumisjuhendi või sarnaste dokumentidega vastuolus oleva käitumisega seotud probleemide tuvastamise, nendest teatamise ja nende uurimise mehhanismide kirjeldus ning kas see hõlmab asutusesiseste ja/või -väliste sidusrühmade aruandlust; (b) kui ettevõtjal ei ole korruptsiooni- või altkäemaksuvastast poliitikat, mis oleks kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga 127, teatab ta sellest asjaolust, annab teada, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; (c) kuidas ettevõtja kaitseb rikkumisest teatajaid, sh: i. asutusesiseste rikkumisest teatamise kanalite loomise üksikasjad, sh teave selle kohta, kas ettevõtja pakub oma töötajatele teavet ja koolitust, ning teavet teateid saavate töötajate määramise ja koolitamise kohta ja ii. meetmed, mille eesmärk on kaitsta oma töötajaid, kes on rikkumisest teatajad, survemeetmete eest kooskõlas kohaldatava õigusaktiga, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937128; (d) kui ettevõtjal ei ole rikkumisest teatajate kaitse poliitikat129, teatab ta sellest asjaolust, annab teada, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; (e) lisaks menetlustele, mille alusel võetakse rikkumisest teatajate teadete suhtes järelmeetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega, millega võetakse üle direktiiv (EL) 127 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 15 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 128 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17). 129 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 6 („Rikkumisest teatajate ebapiisav kaitse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 236  2019/1937, kas ettevõtjal on menetlused ärilise käitumisega seotud juhtumite, sh korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite kiireks, sõltumatuks ja objektiivseks uurimiseks; (f) vajaduse korral teave selle kohta, kas ettevõtja on kehtestanud loomade heaoluga seotud poliitika; (g) ettevõtja ärilise käitumise alase koolituse poliitika organisatsioonis, sh teave sihtrühma, sageduse ja ulatuse kohta, ja (h) ettevõtja need funktsioonid, kus korruptsiooni ja altkäemaksu oht on kõige suurem. 11. Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse rikkumisest teatajate kaitse suhtes direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtva liikmesriigi õiguse kohaseid õiguslikke nõudeid või samaväärseid õiguslikke nõudeid, võivad täita andmepunkti 10 alapunktis d sätestatud avalikustamise nõudeid, teatades, et nende suhtes kohaldatakse neid õiguslikke nõudeid. Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega 12. Ettevõtja annab teavet tarnijatega suhete haldamise kohta ja oma mõju kohta tarneahelale. 13. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja hankeprotsessi juhtimisest, sh õiglasest käitumisest tarnijate suhtes. 14. Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille eesmärk on vältida maksete hilinemist, eelkõige VKEdele tehtavate maksete puhul. 15. Andmepunkti 12 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) ettevõtja lähenemisviis suhetele tarnijatega, võttes arvesse ettevõtja tarneahelaga seotud riske ja mõju kestlikkusaspektidele, ja (b) kas ja kuidas võetakse tarnijate valikul arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume. Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine 16. Ettevõtja annab teavet oma süsteemi kohta, mis võimaldab korruptsiooni ja altkäemaksuga seotud väiteid või juhtumeid vältida ja avastada, uurida ja neile reageerida, sh teavet asjaomase koolituse kohta. 17. Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus ettevõtja peamistes menetlustes korruptsiooni ja altkäemaksu juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks. See hõlmab oma töötajatele pakutavat koolitust ja/või asutusesiseselt või tarnijatele pakutavat teavet. 18. Andmepunkti 16 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) ülevaade menetlustest, mis on kehtestatud väidetavate korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite või väidetavate juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks; (b) kas uurijad või uurimiskomisjon on juhtumiga seotud juhtimisahelast eraldiseisvad ja (c) haldus-, juht- ja järelevalveorganitele tulemuste esitamise protsess, kui see on olemas. 19. Kui ettevõtjal selliseid menetlusi kehtestatud ei ole, avalikustab ta selle asjaolu ja oma plaanid nende vastuvõtmiseks, kui ta kavatseb need vastu võtta. 20. Andmepunktis 16 nõutav avalikustamine hõlmab teavet selle kohta, kuidas ettevõtja teavitab oma poliitikast neid, kelle jaoks see on asjakohane, et tagada, et poliitika on neile kättesaadav ja nad mõistavad selle mõju. 21. Andmepunkti 16 nõuete kohaselt avalikustatakse järgmine teave koolituse kohta: 237  (a) ettevõtja pakutavate või ettevõtjale vajalike korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste koolitusprogrammide laad, ulatus ja põhjalikkus; (b) koolitusprogrammidega hõlmatud, riskile avatud funktsioonide protsent ja (c) mil määral pakutakse koolitust haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele. Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue G1–4 – korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid 22. Ettevõtja esitab teabe aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite kohta. 23. Avalikustamisnõude eesmärk on tagada aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite ja nendega seotud tulemuste läbipaistvus. 24. Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus 130 ja (b) mis tahes meetmed, mis on võetud korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste menetluste ja standardite rikkumistega tegelemiseks131. 25. Ettevõtja võib avalikustada järgmise teabe: (a) kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite koguarv ja laad; (b) nende kinnitatud juhtumite arv, mille puhul oma töötajad korruptsiooni või altkäemaksuga seotud juhtumite tõttu vallandati või kohaldati nende suhtes distsiplinaarmeetmeid; (c) kinnitatud juhtumite arv seoses äripartneritega sõlmitud lepingutega, mis korruptsiooni või altkäemaksuga seotud rikkumiste tõttu lõpetati või mida ei pikendatud, ja (d) aruandeperioodil ettevõtja ja tema töötajate vastu algatatud korruptsiooni või altkäemaksuga seotud avalike kohtuasjade üksikasjad ning selliste juhtumite tulemused. See hõlmab varasematel aastatel algatatud juhtumeid, kus tulemus selgus alles aruandeperioodil. 26. Nõutav avalikustatav teave peaks hõlmama ettevõtja väärtusahela osalistega seotud juhtumeid üksnes juhul, kui ettevõtja või tema palgatöötajad on otseselt seotud. Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö 27. Ettevõtja annab teavet tegevuse ja kohustuste kohta, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, sh tema oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud lobitööga. 28. Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus seoses ettevõtja tegevuse ja kohustustega, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, seejuures näidatakse ära lobitöö liigid ja 130 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 17 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, Ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“ II lisa punktides 1 ja 2. 131 See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 16 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardite rikkumise kõrvaldamiseks võetud meetmed on ebapiisavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. 238  eesmärk. 29. Andmepunktiga 27 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) vajaduse korral nende tegevuste järelevalve eest vastutavad esindajad haldus-, juht- ja järelevalveorganites; (b) rahalise või mitterahalise poliitilise toetuse kohta: i. ettevõtja poolt otseselt ja kaudselt tehtud rahalise ja mitterahalise poliitilise toetuse rahaline koguväärtus, mis on vajaduse korral koondatud riigi või geograafilise piirkonna ning abisaaja/toetusesaaja liigi kaupa, ja ii. teave selle kohta, kuidas hinnatakse mitterahaliste sissemaksete rahalist väärtust, kui see on asjakohane; (c) ettevõtja lobitöö põhiteemad ja lühidalt tema peamised seisukohad nendel teemadel. Lisatakse selgitused selle kohta, kuidas see on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, mis on kindlaks tehtud tema olulisuse hinnangus vastavalt standardile ESRS 2, ja (d) kui ettevõtja on registreeritud ELi läbipaistvusregistris või mõnes samaväärses liikmesriigi läbipaistvusregistris, siis sellise registri nimi ja ettevõtja identifitseerimisnumber registris. 30. Avalikustamine hõlmab ka teavet haldus-, juht- ja järelevalveorganite selliste liikmete määramise kohta aruandeperioodil, kes töötasid ametisse nimetamisele eelnenud kahe aasta jooksul avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes) võrreldaval ametikohal. Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad 31. Ettevõtja esitab teabe oma maksetavade kohta, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). 32. Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade lepingulistest maksetingimustest ja ettevõtja maksekäitumisest, eelkõige selle kohta, kuidas need mõjutavad VKEsid, ja täpsemalt VKEdele tehtud hilinenud maksetest. 33. Andmepunktiga 31 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) keskmine aeg päevades, mis kulub ettevõtjal arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama lepingulist või seadusest tulenevat maksetähtaega; (b) ettevõtja tüüpiliste maksetingimuste kirjeldus päevade arvuna peamiste tarnijate kategooriate kaupa ja nende tüüptingimustega kooskõlas olevate maksete protsent; (c) hilinenud maksetega seotud pooleliolevate kohtumenetluste arv ja (d) täiendav teave, mis on vajalik piisava konteksti loomiseks. Kui ettevõtja on alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks kasutanud representatiivset valimit, teatab ta sellest ja kirjeldab lühidalt kasutatud metoodikat. A liide. Kohaldamisnõuded See liide on standardi ESRS G1 „Äriline käitumine“ lahutamatu osa. See toetab käesolevas standardis sätestatud avalikustamisnõuete kohaldamist ja sel on sama tähtsus nagu standardi muudel osadel. Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur 239 AR 1. Ettevõtja võib andmepunkti 7 kohase avalikustamise kindlaksmääramisel võtta arvesse järgmisi aspekte: (a) ettevõtluskultuuri teemad, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid arvesse võtavad ja arutavad ning millise sagedusega; (b) peamised teemad, mida edendatakse ja edastatakse osana ettevõtluskultuurist; (c) kuidas ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed annavad suuniseid ettevõtluskultuuri edendamiseks ja (d) konkreetsed stiimulid või vahendid ettevõtja oma töötajatele ettevõtluskultuuri edendamiseks. Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega AR 2. Standardi kohaldamisel võib tarnijatega suhete haldamine hõlmata järgmist: (a) kuidas ettevõtja tavad, sh tegevus tarneahela häirete mõju vältimiseks või minimeerimiseks, toetavad tema strateegiat ja riskijuhtimist; (b) ettevõtja hanke-/tarneahela valdkonna töötajate koolitamine tarnijate kaasamise ja nendega peetava dialoogi valdkonnas ning hangetega tegeleva personali stiimulid, sh teave selle kohta, kas stiimulid on seotud hinna, kvaliteedi või kestlikkusaspektidega; (c) tarnijate sotsiaalsetel ja keskkonnakriteeriumidel põhineva tulemuslikkuse seire ja hindamine; (d) kohalike tarnijate kaasamine tarneahelasse ja/või sertifitseeritud tarnijate kaasamine; (e) millised on ettevõtja tavad seoses haavatavate tarnijatega; (f) ettevõtja eesmärgid ja meetmed seoses tarnijatega suhtlemise ja suhete haldamisega ja (g) kuidas hinnatakse nende tavade tulemusi, sh tarnijate külastused, auditid või uuringud. AR 3. „Haavatavad tarnijad“ – tarnijad, keda ohustavad märkimisväärsed majanduslikud, keskkonnaalased ja/või sotsiaalsed riskid. Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine AR 4. „Riskile avatud funktsioonid“ – funktsioonid, mis on oma ülesannete ja kohustuste tõttu seotud korruptsiooni ja altkäemaksu riskiga. AR 5. Avalikustamine võib hõlmata üksikasju riskihindamiste ja/või kaardistamise ning järelevalveprogrammide ja/või sisekontrollimenetluste kohta, mida ettevõtja rakendab korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite avastamiseks. AR 6. Ettevõtja korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane poliitika võib olla oluline ka teatavatele rühmadele, kas seetõttu, et neilt oodatakse selle rakendamist (nt ettevõtja töötajad, töövõtjad ja tarnijad), või seetõttu, et neil on otsene huvi selle rakendamise vastu (nt väärtusahela töötajad, investorid). Ettevõtja võib avalikustada selliste rühmade poliitikast teavitamise vahendid ja kanalid (nt teabelehed, uudiskirjad, spetsiaalsed veebisaidid, sotsiaalmeedia, näost näkku suhtlemine, ametiühingud ja/või töötajate esindajad). See võib hõlmata ka levitamise võimalike takistuste kindlakstegemist ja kõrvaldamist, näiteks poliitika tõlkimisega asjaomastesse keeltesse või graafiliste kujutiste kasutamisega. AR 7. Ettevõtja võib avalikustada oma koolitustegevuse analüüsi nt koolituspiirkondade või oma töötajaskonna kategooriate põhjal, kui tema programmid selliste tegurite tõttu märkimisväärselt varieeruvad ja selline teave oleks kasutajatele kasulik. AR 8. Ettevõtja võib esitada koolituse kohta nõutava teabe, kasutades järgmist tabelit: 240  Illustreeriv näide korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase koolituse kohta Majandusaasta 20XY jooksul pakkus ABC oma riskile avatud töötajatele koolitus oma poliitika alal (vt lisa x). Riskile avatud funktsioonide puhul on see koolitus kohustuslik, kuid ABC tegi vabatahtliku koolituse kättesaadavaks ka teistele oma töötajatele. Üksikasjalik teave aasta jooksul pakutud koolituse kohta on esitatud allpool: Riskile avatud Muud oma Juhid HJJO132 funktsioo töötajad nid Koolitusega hõlmatus Kokku 20 000 200 16 70 000 Koolitustel osalemine kokku 19 500 150 8 5 000 Koolituse meetod ja kestus Koolitus klassiruumis 5 tundi Arvutipõhine koolitus 1 tund 2 tundi 1 tund Vabatahtlik arvutipõhine 1 tund koolitus Sagedus Kui sageli koolitust vajatakse Igal aastal Igal aastal Iga kahe – aast a järel Käsitletud teemad Korruptsiooni mõiste X X X X Poliitika X X X X Toimingud X X kahtluse korral / tuvastamiseks jne X Mõõdikud ja eesmärgid Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö AR 9. Käesolevas standardis mõistetakse „poliitilise toetuse“ all rahalist või mitterahalist toetust, mida antakse otse erakondadele, nende valitud esindajatele või poliitilist ametikohta taotlevatele isikutele. Rahaline toetus võib hõlmata annetusi, laene, sponsorlust, ettemakseid teenuste eest, piletite ostmist rahakogumisüritustele jms. Mitterahalised toetused võivad hõlmata reklaami, ruumide kasutamist, disaini ja trükkimist, seadmete annetamist, juhtorgani liikmesuse pakkumist, tööd või nõustamist ametisse valitud või ametisse kandideerivate poliitikute heaks. AR 10. „Kaudne poliitiline toetus“ on vahendusorganisatsiooni, näiteks lobi- või heategevusorganisatsiooni kaudu antud poliitiline panus või toetus, mis on antud organisatsioonile, nt mõttekojale või kutseliidule, mis on seotud konkreetsete erakondade või poliitiliste eesmärkidega või toetab neid. AR 11. Käesoleva standardi kohaselt „võrreldava ametikoha“ kindlaksmääramisel võtab ettevõtja arvesse erinevaid tegureid, sh vastutuse taset ja tegevuse ulatust. Haldus-, juht- ja järelevalveorganid. 132 241 AR 12. Ettevõtja võib esitada oma lobitööga seotud rahalise või mitterahalise toetuse kohta järgmise teabe: (a) selliste sise- ja väliskulude rahaline kogusumma ja (b) lobiorganisatsioonide liikmesuse eest makstud kogusumma. AR 13. Kui ettevõtja on õiguslikult kohustatud olema kaubanduskoja või muu tema huve esindava organisatsiooni liige, võib ta sellest teatada. AR 14. Andmepunkti 29 alapunktis c sätestatud nõude täitmisel kaalub ettevõtja, kas tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi käsitlevate avalike teadaannete ning lobitöö tasakaalu. AR 15. Sellise avalikustatava teabe näide: Illustreeriv näide poliitilise kaasatuse (sh lobitöö) kohta Majandusaasta 20XY jooksul osales ABC kavandatud määrusega XXX seotud tegevuses. Praegusel kujul rakendamise korral võib määrusel olla märkimisväärne negatiivne mõju tema ärimudelile. ABC leiab, et kuigi kavandatud määrusega parandatakse teataval määral regulatiivset korda, näiteks xxx, kaaluvad praegusel kujul xxx-i rakendamisega seotud kulud üles sellest saadava kasu. ABC ja sektori teised ettevõtjad jätkavad selle tasakaalu parandamiseks koostööd XXXga (reguleeriv asutus). ABC toetas ka erakonda QRP riigis X ja erakonda EFG riigis Y, kuna mõlemad.... ABC on registreeritud kohalikus läbipaistvusregistris XYZ ja selle registreerimisnumber on 987234. Summad (tuhandetes eurodes) 2023 2022 [kinnitami sel] Antud poliitiline rahastus 100 Rahastus QRP-le 75 Rahastus EFG-le 25 100 Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad AR 16. Mõnel juhul võivad ettevõtja tüüpilised lepingulised maksetingimused sõltuvalt riigist või tarnija liigist märkimisväärselt erineda. Sellistel juhtudel võib teave tüüptingimuste kohta peamiste tarnijate kategooriate või riikide või geograafiliste piirkondade kaupa olla näide täiendavast taustteabest andmepunkti 33 alapunktis b nimetatud teabe selgitamiseks. AR 17. Näide selle kohta, milline võiks olla lepingu tüüptingimuste avalikustamise kirjeldus, mida on mainitud andmepunkti 33 alapunktis b: ABC lepingu tüüptingimuseks on tasumine hulgiarvete alusel, mis moodustavad väärtuse järgi ligikaudu 80 % tema aastastest arvetest. Ettevõtja tasub saadud teenuste eest 30 päeva jooksul pärast arve saamist; sellised arved moodustavad tema aastastest arvetest ligikaudu 5 %. Ülejäänud arved tasutakse 60 päeva jooksul pärast arve saamist, v.a riigis X, kus arved tasutakse vastavalt turutingimustele 90 päeva jooksul pärast arve saamist. 242  EUROOPA KOMISJON Brüssel, 31.7.2023 C(2023) 5303 final ANNEX 2 LISA järgmise dokumendi juurde: Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega ET ET  II LISA LÜHENDID JA TERMINITE SÕNASTIK Selles lisas on esitatud kõik Euroopa kestlikkusaruandluse standardites (ESRS) esinevad suurtähtlühendid (tabel 1) ning kõik neis määratletud mõisted (tabel 2). Tabel 1. Lühendid AMS Automaatsed mõõtmissüsteemid AQI Õhukvaliteedi näitajad AR Kohaldamisnõuded AWS Veemajanduse liit (Alliance for Water Stewardship) PVT Parim võimalik tehnika PVT-SHT Heitetase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga PVT-SKTT Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav parima võimaliku tehnikaga PVT-viitedokumendid Parima võimaliku tehnika viitedokumendid Btu Briti soojusühik (British thermal unit) CapEx Kapitalikulud CBD Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon CDDA Määratud alade ühine andmebaas CEN Euroopa Standardikomitee CENELEC Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee CH4 Metaan CICES Ühtne rahvusvaheline ökosüsteemiteenuste klassifikatsioon CO2 Süsinikdioksiid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr (EL) 757/20131 (kapitalinõuete CRR määrus) DEGURBA Linnastumise määr DR BP-1 Avalikustamisnõue – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus DR BP-2 Avalikustamisnõue – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega DR GOV-1 Avalikustamisnõue – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll Avalikustamisnõue – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud DR GOV-2 teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid Avalikustamisnõue – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine DR GOV-3 motivatsioonikavadesse DR GOV-4 Avalikustamisnõue – avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta DR GOV-5 Avalikustamisnõue – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll DR SBM-1 Avalikustamisnõue – turupositsioon, strateegia, ärimudel(id) ja väärtusahel DR SBM-2 Avalikustamisnõue – sidusrühmade huvid ja seisukohad Avalikustamisnõue – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende DR SBM-3 koostoime strateegia ja ärimudeli(te)ga Avalikustamisnõue – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise DR IRO-1 ja hindamise protsesside kirjeldus ESRSi avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja DR IRO-2 kestlikkusaruannetega DNSH Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 757/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). 1  DR Avalikustamisnõuded EBA Euroopa Pangandusjärelevalve EK Euroopa Komisjon EMP Euroopa Majanduspiirkond EFRAG Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma EFRAG SRB kestlikkusaruandluse komisjon KMH Keskkonnamõju hindamine EMAS Keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem EPC Energiamärgis E-PRTR Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister ESA Euroopa järelevalveasutus ESMA Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ESRS Euroopa kestlikkusaruandluse standardid ESRS 1 Euroopa kestlikkusaruandluse standard 1 – Peamised nõuded ESRS 2 Euroopa kestlikkusaruandluse standard 2 – Avalikustamise üldised reeglid ESRS E1 Euroopa kestlikkusaruandluse standard E1 – Kliimamuutus ESRS E2 Euroopa kestlikkusaruandluse standard E2 – Reostus ESRS E3 Euroopa kestlikkusaruandluse standard E3 – Vee- ja mereressursid Euroopa kestlikkusaruandluse standard E4 – Bioloogiline mitmekesisus ja ESRS E4 ökosüsteemid Euroopa kestlikkusaruandluse standard E5 – Ressursikasutus ja ESRS E5 ringmajandus ESRS G1 Euroopa kestlikkusaruandluse standard G1 – Äriline käitumine ESRS S1 Euroopa kestlikkusaruandluse standard S1 – Oma töötajaskond ESRS S2 Euroopa kestlikkusaruandluse standard S2 – Töötajad väärtusahelas ESRS S3 Euroopa kestlikkusaruandluse standard S3 – Mõjutatud kogukonnad ESRS S4 Euroopa kestlikkusaruandluse standard S4 – Tarbijad ja lõppkasutajad EL Euroopa Liit ELi HKS Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem EWC Euroopa töönõukogu FPIC Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek FTE Täistööaja ekvivalent GAAP Üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted KHG Kasvuhoonegaas GJ Gigadžaul GRI Globaalne aruandlusalgatus GSP Globaalse soojendamise potentsiaal HFCd Fluorosüsivesinikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75//EL2 (tööstusheidete IED direktiiv) IFC Rahvusvaheline Finantskorporatsioon IFRS Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17). 2  Valitsustevaheline elurikkust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik- IPBES poliitiline foorum IPCC Valitsustevaheline kliimamuutuste eksperdirühm Rahvusvaheline Sotsiaalse ja Keskkondliku Akrediteerimise ja Märgistuse ISEAL Liit ISO Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISSB Rahvusvaheline kestlikkusstandardite nõukogu ITS Rakenduslikud tehnilised standardid IUCN Rahvusvaheline Looduskaitseliit KBA Võtmetähtsusega elurikkad alad Kg Kilogramm Lb Nael (kaaluühik) LEAP Leia, hinda üldiselt ja konkreetselt, valmista ette LGBTQI Lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised ning queer-inimesed MDR Avalikustamise miinimumnõue MWh Megavatti tunnis N2O Dilämmastikoksiid NACE Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NF3 Lämmastiktrifluoriid NGO Valitsusväline organisatsioon NH3 Ammoniaak NOX Lämmastikoksiidid NUTS Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus O3 Osoon OKA Osoonikihti kahandavad ained OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECM Ühe Maa kliimamudel (One Earth Climate Model) OpEx Tegevuskulud PBT Püsiv, bioakumuleeruv ja toksiline aine PCAF Süsiniku arvepidamise finantspartnerlus PCF Perfluorosüsinik PM Peenosakesed PMT Püsivad, liikuvad ja toksilised ained POP Püsivad orgaanilised saasteained REACH Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine SBTi Teaduspõhiste eesmärkide algatus SBTN Teaduspõhiste eesmärkide võrgustik SCE Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) SDA Sektoripõhine lähenemine CO2 heite vähendamisele SDGd Kestliku arengu eesmärgid SDPI Kestliku arengu tulemusnäitaja SE Euroopa äriühing (Societas Europaea) SEEA Integreeritud keskkonnamajanduslik arvepidamise süsteem Ökosüsteemide arvepidamine integreeritud keskkonnamajandusliku SEEA EA arvepidamise süsteemi raames 3  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088 3 (jätkusuutlikkust SFDR käsitleva teabe avalikustamise määrus) SOX Vääveloksiidid VOA Väga ohtlik aine TCFD Kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühm TNFD Loodusega seotud finantsteabe avalikustamise töörühm ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon UNEP ÜRO Keskkonnaprogramm UNESCO ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon vPvBd Väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained vPvMd Väga püsivad ja väga liikuvad ained WDPA Maailma kaitsealade andmebaas WRI Maailma Loodusvarade Instituut WWF Maailma Looduse Fond Tabel 2. ESRSis määratletud terminid Selles tabelis on määratletud terminid, mida tuleb kasutada juhendmaterjalina kestlikkusaruannete koostamisel kooskõlas ESRSiga. Määratletud termin Määratlus Meetmed Meetmed hõlmavad: i. meetmeid ja tegevuskavasid (sealhulgas üleminekukavasid), mida rakendatakse tagamaks, et ettevõtja täidab seatud eesmärke ja mille kaudu ettevõtja püüab käsitleda olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, ning ii. otsuseid toetada neid majanduslike, inim- või tehnoloogiliste ressurssidega. Väärtusahelas osaleja Väärtusahela eelnevates või järgnevates etappides osalevad üksikisikud või üksused. Osalejat käsitatakse ettevõtjast järgneva etapi osalejana (nt turustajad, kliendid), kui ta saab ettevõtjalt tooteid või teenuseid; seda käsitatakse ettevõtjale eelneva etapi osalejana (nt tarnijad), kui ta pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja toodete või teenuste väljatöötamisel. Piisav töötasu Töötasu, mis rahuldab töötaja ja tema perekonna vajadused, võttes arvesse riigi majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganid Juhtorganid, millel on ettevõtja üle kõrgeim otsustusõigus, sealhulgas komiteed. Kui ettevõtja juhtimisstruktuuris puudub haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, kuuluvad siia tegevjuht ja sellise ametikoha olemasolu korral tegevjuhi asetäitja. Mõnes riigis koosnevad juhtimissüsteemid kahest tasandist, kus järelevalve ja juhtimine on eraldatud. Sellistel 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1). 4  juhtudel kuuluvad mõlemad tasandid haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganite määratluse alla. Mõjutatud kogukonnad Samas piirkonnas elavad või töötavad inimesed või rühm(ad), keda/mida aruandev ettevõtja oma tegevuse või väärtusahela eelneva ja järgneva etapi kaudu on mõjutanud või võib mõjutada. Mõjutatud kogukondade hulka võivad kuuluda kogukonnad alates ettevõtja tegevuspaiga kõrval elavatest (kohalikud kogukonnad) kuni kaugemal elavate kogukondadeni. Mõjutatud kogukondade hulka kuuluvad tegelikult ja potentsiaalselt mõjutatud põlisrahvad. Aastane kogutöötasu Oma töötajatele makstav aastane kogutöötasu hõlmab palka, preemiaid, aktsiaid, optsioone, mittekapitalipõhiste stiimulite kavasid, pensionivara väärtuse muutust ja aasta jooksul makstavat mittekvalifitseeruvat edasilükkuvat hüvitist. Prognoositav finantsmõju Finantsmõju, mis ei vasta aruandeperioodil finantsaruande kirjetes kajastamise kriteeriumidele ja mida praegused finantsmõjud ei hõlma. Veeriskile avatud piirkond Valgala, kus veega seotud mitme füüsilise aspekti tõttu ühe või mitme veekogu seisund ei ole hea ja/või halveneb (nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ4), osutades seega olulistele vee kättesaadavuse, kvaliteedi ja kvantiteediga (sealhulgas suure veestressiga) seotud probleemidele, i. ja/või ii. esineb ettevõtja rajatiste ja võtmetähtsusega tarnija(te) rajatistega seotud probleeme seoses vee kättesaadavusega, regulatiivsete või mainega seotud küsimustega (sh vee ühine kasutamine kogukondadega ja vee taskukohasus). Suure veestressiga ala Piirkond, kus Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) veeohu atlase vahendi „Aqueduct“ kohaselt on veevarudest ära kasutatud vee koguosakaal suur (40–80 %) või äärmiselt suur (üle 80 %). Vt ka „veenappus“. Seotud protsessimaterjalid Materjalid, mida on vaja tootmisprotsessi jaoks, kuid mis ei ole lõpptoote osa, näiteks määrdeained masinate valmistamiseks. Järeldused parima võimaliku tehnika (PVT) Dokument, mis sisaldab PVT-viitedokumendi osi, kohta milles esitatakse järeldused parima võimaliku tehnika kohta, selle tehnika kirjeldus, teave selle rakendatavuse hindamiseks, parima võimaliku tehnikaga saavutatud heitetasemed ja keskkonnatoime tasemed, keskkonnajuhtimissüsteemi miinimumsisu, sh parima võimaliku tehnikaga seotud võrdlusalused, sellega seotud seire ja 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1). 5  tarbimistasemed ning vajaduse korral asjakohased heastamismeetmed tegevuskohas5. Heitetase, mis on saavutatav parima Heitetasemete vahemik, mis on saadud võimaliku tehnikaga tavapärastes tegutsemistingimustes PVT- järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnika või parimate võimalike tehnikate kombinatsiooni kasutades, väljendatuna teatava aja keskmisena kindlaksmääratud võrdlustingimustes – st PVTga seotud heitetase. Keskkonnatoime tase, mis on saavutatav Keskkonnatoime tasemete vahemik (v.a parima võimaliku tehnikaga heitetasemed), mis on saadud tavapärastes tegutsemistingimustes, kasutades PVTd või PVTde kombinatsiooni6. Parim võimalik tehnika (PVT)7 PVT on tehnilise arendustegevuse ja selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusam ja paremini välja arendatud aste, mis näitab selle praktilist sobivust heite piirnormide ja muude loa tingimuste määramise aluseks võtmiseks, et vältida või, kui see ei ole teostatav, vähendada heidet ja selle mõju keskkonnale tervikuna: i. „tehnika“ – hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui ka käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi, ii. „võimalik tehnika“ – niisugusel arengutasemel tehnika, mis võimaldab selle kasutamist vastavas tööstussektoris, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt otstarbekas, olenemata sellest, kas seda tehnikat kasutatakse või luuakse kõnealuses liikmesriigis, kui see tehnika on käitajale mõistlikul viisil kättesaadav, ja iii. „parim“ – keskkonna kui terviku kaitse kõrge üldise taseme saavutamiseks kõige tõhusam. Elurikkuse kadumine Bioloogilise mitmekesisuse mis tahes aspekti (st mitmekesisus geneetilisel, liigi ja ökosüsteemi tasandil) vähenemine konkreetses piirkonnas surma (sh väljasuremise), hävitamise või käsitsi eemaldamise tõttu; see võib viidata elurikkuse skaala eri osadele alates üleilmsest väljasuremisest kuni populatsiooni väljasuremiseni, mille tulemuseks on kogu elurikkuse vähenemine samas mahus. Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus Mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisus, sh maismaa-, mere- ja muudes veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides. See hõlmab geneetiliste, fenotüübiliste, fülogeneetiliste ja funktsionaalsete omaduste arvukuse ja leviku varieeruvust ning muutusi ajas ja ruumis liikide, 5 Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). 6 Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta (ELT L 63, 2.3.2012, lk 1). 7 Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv)) artikli 3 punkt 10. 6  elukoosluste ja ökosüsteemide sees ja vahel. Elurikkuse seisukohast tundlik ala Natura 2000 kaitsealade võrgustik, UNESCO maailmapärandi objektid ja võtmetähtsusega elurikkad alad ning muud kaitsealad, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa D liites8. Biosfääri terviklikkus ehk ökoloogiline Ökosüsteemi võime toetada ja säilitada terviklikkus ökoloogilisi protsesse ja mitmekesist organismide kooslust. Sinine majandus Sinine majandus hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas need asuvad merekeskkonnas (nt laevandus, kalandus, energia tootmine) või maismaal (nt sadamad, laevatehased, maismaavesiviljelus ja vetikate tootmine, rannikuturism). PVT-viitedokument ehk ELi parima võimaliku Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tehnika viitedokument 2010/75/EL9 (tööstusheidete kohta) artikli 13 kohaselt korraldatud teabevahetuse tulemusel koostatud dokument, mis on koostatud määratletud tegevusalade jaoks ning milles kirjeldatakse eelkõige rakendatavaid tehnikaid, praeguseid heite- ja tarbimistasemeid, parima võimaliku tehnika kindlaksmääramisel kaalutavaid tehnikaid ning PVT-järeldusi ja kõiki kujunemisjärgus tehnoloogiaid, pöörates erilist tähelepanu direktiivi 2010/75/EL III lisas loetletud kriteeriumidele. Altkäemaksu andmine Kellegi teise ebaaus veenmine enda kasuks tegutsema, pakkudes talle raha või muud meelehead. Ärimudel Süsteem, kuidas ettevõtja muudab sisendid oma tegevusega väljunditeks ja tulemusteks, mille eesmärk on täita ettevõtja strateegilisi eesmärke ning luua väärtust lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. ESRSis kasutatakse mõistet „ärimudel“ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla rohkem kui üks ärimudel. Ärisuhted Ettevõtja suhted äripartnerite, oma väärtusahela üksuste ja mis tahes muude mitteriiklike või riiklike üksustega, mis on otseselt seotud tema äritegevuse, toodete või teenustega. Ärisuhted ei piirdu otseste lepinguliste suhetega. Need hõlmavad kaudseid ärisuhteid ettevõtja väärtusahelas väljaspool esimest tasandit ja osalusi ühisettevõtetes ja -investeeringutes. Kõrvalsaadus Kõrvalsaaduse, mitte jäätmetena, käsitatakse ainet või eset, mis saadakse sellise tootmisprotsessi tulemusel, mille esmane eesmärk ei ole toota kõnealust ainet ega eset, kui täidetud on järgmised tingimused: i. aine või eseme edasine kasutamine on kindel; ii. ainet või eset võib kasutada vahetult ilma 8 Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, p. 1). 9 Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). 7  igasuguse täiendava töötlemiseta peale selle, mis on antud tööstusharus üldiselt tavaks; iii. aine või ese on toodetud tootmisprotsessi lahutamatu osana ning iv. edasine kasutamine on seaduslik, st aine või ese vastab konkreetse kasutamise osas kõigile asjakohastele tootele esitatavatele ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning ei avalda lõppkokkuvõttes ebasoodsat mõju keskkonnale ega inimese tervisele. CO2 arvestusühik Ülekantav või kaubeldav instrument, mis kujutab endast ühe CO2 ekvivalenttonni heite vähendamist või sidumist ning mis on välja antud ja mida on kontrollitud tunnustatud kvaliteedistandardite kohaselt. Süsinikdioksiidi (CO2) ekvivalent Universaalne mõõtühik, mis näitab iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaali (GWP), väljendatuna ühe süsinikdioksiidi ühiku globaalse soojendamise potentsiaalina. Seda kasutatakse ühtse alusena selleks, et hinnata erinevate kasvuhoonegaaside vabanemist või nende vabanemise vältimist. Lapstööjõu kasutamine Töö, mis jätab lapsed ilma lapsepõlvest, arengupotentsiaalist ja väärikusest ning kahjustab nende füüsilist ja vaimset arengut. Selle all mõeldakse tööd, mis: i. on vaimselt, füüsiliselt, sotsiaalselt või moraalselt ohtlik ja lastele kahjulik ja/või ii. häirib nende kooliskäimist, jättes nad ilma võimalusest koolis käia; kohustab neid koolist enneaegselt lahkuma või nõuab neilt, et nad püüaksid kombineerida kooliskäimist liiga pika ja raske tööga. Lapsena määratletakse alla 18-aastane isik. See, kas teatavat töövormi võib nimetada lapstööjõu kasutamiseks, sõltub lapse vanusest, tehtud töö liigist ja tööajast ning töötingimustest. See varieerub sõltuvalt konkreetsest riigist ja majandussektorist. Vastavalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonile nr 138 vanuse alampiiri kohta ei tohiks töötamise vanuse alampiir olla madalam kui vanus koolikohustuse lõppedes ning igal juhul mitte alla 15 aasta. Erandeid võib teha teatavates riikides, kus majandus ja haridusasutused ei ole piisavalt arenenud ning kehtib vanuse alampiir 14 aastat. Need erandlikud riigid määrab kindlaks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon vastuseks asjaomase riigi eritaotlusele ning konsulteerides tööandjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonidega. Siseriiklikud õigusaktid võivad lubada 13– 15aastaste isikute töölevõtmist kerge töö tegemiseks, kui ei ole tõenäoline, et see kahjustab nende tervist või arengut või piirab nende kooliskäimist või osalemist kutse- või koolitusprogrammides. Vanuse alampiir sellisele 8  tööle lubamisel, mis oma laadi või töötamise asjaolude tõttu ohustab tõenäoliselt noorte tervist, turvalisust või kõlblust, ei tohi olla alla 18 aasta. Ringmajandus Majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtust majanduses säilitatakse nii kaua kui võimalik, tõhustades nende kasutamist tootmises ja tarbimisel ning vähendades seega sellise kasutamise keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete keskkonda sattumist olelusringi kõigis etappides, sh jäätmehierarhia kohaldamise kaudu. Ringmajanduse põhimõtted Euroopa ringmajanduse põhimõtted on i. kasutatavus, ii. korduskasutatavus, iii. parandatavus, iv. demonteerimine, v. taastamine või uuendamine, vi. ringlussevõtt, vii. ringlus bioloogilise tsükli alusel, viii. toote- ja materjalikasutuse muu võimalik optimeerimine. Materjali ringkasutuse määr Materjalide, komponentide ja toodete ringlus praktikas pärast esmast kasutamist, kasutades järgmisi strateegiaid (eelistuse järjekorras): i. hooldus / pikem kasutusaeg; ii. korduskasutamine/ümberjagamine; iii. uuendamine/taastamine; iv. ringlussevõtt, kompostimine või anaeroobne lagunemine. Kasutusmäär on materjalide ringkasutuse ja materjalide üldise kasutamise suhe. Salastatud teave ELi salastatud teave, nagu on määratletud nõukogu otsuses 2013/488/EL10 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta, või liikmesriigi salastatud teave, mis on tähistatud kõnealuse nõukogu otsuse B liite kohaselt. Kliimamuutustega kohanemine Tegelike ja eeldatavate kliimamuutuste ja nende mõjuga kohanemise protsess. Kliimamuutuste leevendamine KHG heite vähendamise protsess ja üleilmse keskmise temperatuuri tõusu hoidmine 1,5 °C juures võrreldes industriaalühiskonnaeelse tasemega, kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Kliimamuutustele vastupanu võime Ettevõtja suutlikkus kohaneda kliimamuutustega ja nendega seotud suundumuste ja ebakindlusega. Kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab suutlikkust juhtida kliimaga seotud 1. valdkonna KHG heidet ja saada kasu kliimaga seotud võimalustest, sh võimet reageerida üleminekuriskidele ja füüsilistele riskidele ning nendega kohaneda. Ettevõtja kliimamuutustele vastupanu võime hõlmab nii tema strateegilist vastupanuvõimet kui ka tegevuse vastupanuvõimet kliimamuutustega seotud muutustele, suundumustele või 10 Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1). 9  ebakindlusele. Kliimaga seotud võimalus Kliimamuutustega seotud võimalik positiivne mõju ettevõtjale. Jõupingutused kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks võivad pakkuda ettevõtjatele võimalusi. Kliimaga seotud võimalused varieeruvad sõltuvalt piirkonnast, turust ja tööstusest, kus ettevõtja tegutseb. Kliimaga seotud füüsiline risk Kliimamuutustest tulenevad riskid, mis võivad (kliimamuutustest tulenev füüsiline risk) olla tingitud sündmusest (akuutsed riskid) või pikemaajalistest (kroonilised riskid) kliimamustrite muutustest. Akuutsed füüsilised riskid tulenevad konkreetsetest ohtudest, eelkõige sellistest ilmastikunähtustest nagu tormid, üleujutused, tulekahjud või kuumalained. Kroonilised füüsilised riskid tulenevad pikemaajalistest kliimamuutustest, nagu temperatuurimuutused ja nende mõju meretaseme tõusule, vee kättesaadavuse vähenemine, elurikkuse kadumine ning maa ja mulla viljakuse muutused. Kliimaga seotud üleminekurisk Riskid, mis tulenevad üleminekust vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele. Tavaliselt hõlmavad need poliitilisi riske, õiguslikke riske, tehnoloogiariske, tururiske ja maineriske. Kollektiivläbirääkimised Kõik läbirääkimised, mis toimuvad ühelt poolt tööandja, tööandjate rühma või ühe või mitme tööandjate organisatsiooni ja teiselt poolt ühe või mitme ametiühingu või nende puudumisel nende poolt vastavalt siseriiklikele õigusnormidele nõuetekohaselt valitud ja volitatud töötajate esindajate vahel, eesmärgiga: i. määrata kindlaks töö- ja töölepingutingimused ja/või ii. reguleerida töötajate ja tööandjate vahelisi suhteid ja/või reguleerida suhteid tööandjate või nende organisatsioonide ja töötajate organisatsiooni(de) vahel. Kinnitatud juhtum (lapstööjõu kasutamine või Lapstööjõu kasutamise või sunniviisilise töö või sunniviisiline töö või inimkaubandus) inimkaubanduse juhtum, mis on kinnitust leidnud. Kinnitatud juhtumid ei hõlma lapstööjõu kasutamise, sunniviisilise töö või inimkaubanduse juhtumeid, mida aruandeperioodil veel uuritakse. Kinnitatud korruptsiooni- või Korruptsiooni- või altkäemaksujuhtum, mis on altkäemaksujuhtum kinnitust leidnud. Kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid ei hõlma korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumeid, mida aruandeperioodi lõpu seisuga veel uuritakse. Võimalikke nõuete täitmata jätmise juhtumeid võib kinnitatuks lugeda kas ettevõtja vastavuskontrolli spetsialisti või muu samalaadset funktsiooni täitva isiku või asutuse otsusel. Kohtulik kinnitus ei ole nõutav. Tarbija Üksikisikud, kes soetavad, tarbivad või kasutavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbeks kas enda või teiste jaoks, kuid mitte edasimüügiks, ettevõtluseks või kaubandus-, äri- 10  , käsitöö- või kutsetegevuseks. Ettevõtluskultuur Ettevõtluskultuur väljendab eesmärke väärtuste ja veendumuste kaudu. See suunab ettevõtja tegevust ühiste eelduste ja kontserni normide kaudu, nagu väärtused, ülesannete kirjeldused või käitumisjuhend. Korruptsioon Isikule usaldatud võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil, mille ajendiks võivad olla nii üksikisikud kui ka organisatsioonid. See hõlmab sellist tegevust nagu meelehea, pettus, väljapressimine, kokkumäng ja rahapesu. See hõlmab ka mis tahes isikule või mis tahes isikult kingituse, laenu, tasu, preemia või muu eelise pakkumist või saamist, kui see on mõeldud stiimulina sellise teo tegemiseks, mis on ebaaus, ebaseaduslik või kujutab endast usalduse kuritarvitamist ettevõtja äritegevuses. See võib hõlmata rahalisi või mitterahalisi hüvitisi, nagu tasuta kaubad, kingitused ja puhkused, või spetsiaalseid isiklikke teenuseid, mida osutatakse põhjendamatu eelise saamiseks või mis võivad põhjustada moraalset survet sellise eelise saamiseks. Usaldusväärsed esindajad Isikud, kellel on piisavalt põhjalikud kogemused suhtlemisel konkreetsest piirkonnast pärinevate või konkreetse taustaga mõjutatud sidusrühmadega (näiteks naistöötajad põllumajandusettevõtetes, põlisrahvad või võõrtöötajad) ja kes saavad aidata nende tõenäolisi muresid tõhusalt edastada. Praktikas võib see hõlmata arengu ja inimõigustega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone, rahvusvahelisi ametiühinguid ja kohalikku kodanikuühiskonda, sealhulgas usupõhiseid organisatsioone. Praegune finantsmõju Jooksva aruandeperioodi finantsmõju, mida kajastatakse raamatupidamise põhiaruannetes. CO2 heite vähendamise hoovad Leevendusmeetmete koondkategooriad, nagu energiatõhusus, elektrifitseerimine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toodete muutmine ja tarneahela CO2 heite vähendamine, mis sobivad kokku ettevõtja konkreetsete meetmetega. Raadamine Metsastatud maa ajutine või püsiv muutmine inimtegevuse tulemusel metsastamata maaks11. Degradeerumine või degradeerunud Krooniline inimmõju, mis põhjustab elurikkuse ökosüsteem kadumist ning ökosüsteemi struktuuri, koostise ja funktsionaalsuse häireid. Sõltuvus Olukord, kus ettevõtja sõltub oma äriprotsessides looduslikest, inim- ja/või sotsiaalsetest ressurssidest. Sadestumine vette ja pinnasesse Kas regulaarse tegevuse või juhtumite või ettevõtjate jäätmete kõrvaldamise tagajärjel 11 Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1)) I lisa punkt 21. 11  keskkonda – vette või pinnasesse – kogunenud teatud hulk ainet, olenemata sellest, kas selline kogunemine toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda. Kõrbestumine Maa degradeerumine kuivadel ja poolkuivadel aladel ning alaniiskete alade kuivades osades mitmesuguste tegurite, sealhulgas kliimamuutuste ja inimtegevuse tagajärjel. Kõrbestumine ei tähenda olemasolevate kõrbete loomulikku laienemist. Vettejuhtimine Reovee vettejuhtimise all mõistetakse punkt- või ka hajureostusallikast veekogusse lisatud/lastud veehulka (m 3) või ainet (kg BHT/päev või samaväärne mõõtühik). Heitvee väljavoolu (või vettejuhtimise) all mõistetakse töödeldud reovett, mis juhitakse vette reoveepuhastist. Diskrimineerimine Diskrimineerimine võib toimuda otseselt või kaudselt. Otsene diskrimineerimine toimub siis, kui isikut koheldakse halvemini võrreldes sellega, kuidas teisi sarnases olukorras olevaid isikuid on koheldud või koheldaks, ning selle põhjus on isiku konkreetne tunnus, mis kuulub mõiste „kaitstav põhjus“ alla. Kaudne diskrimineerimine leiab aset siis, kui näiliselt neutraalne eeskiri seab mõne isiku või teatavate samade tunnustega rühma ebasoodsasse olukorda. Tuleb tõendada, et otsus paneb mõne rühma võrreldes võrdlusrühmaga ebasoodsamasse olukorda. Topeltolulisus Topeltolulisusel on kaks mõõdet: mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kestlikkusaspekt vastab topeltolulisuse kriteeriumile, kui see on oluline mõju perspektiivist või majanduslikust perspektiivist või mõlemast. Toote, komponendi või materjali Toote, komponendi või materjali võime säilitada vastupidavus funktsioonid ja otstarve, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil. Ökoloogiline künnis Künnis, mida ületades välistingimuste suhteliselt väike muutus põhjustab kiire muutuse ökosüsteemis. Kui ökoloogiline künnis on ületatud, ei pruugi ökosüsteemi sisemisest vastupanuvõimest enam piisata selle varasema olukorra taastumiseks. Ökosüsteemi ulatus Ökosüsteemi vara suurus: ökosüsteemi vara on konkreetse ökosüsteemitüübiga, mida iseloomustavad eri biootilised ja abiootilised komponendid ning nende vastastikmõjud, külgnev ruum. Ökosüsteemi taastamine Mis tahes tahtlik tegevus, millega algatatakse degradeerunud ökosüsteemi taastumine või kiirendatakse seda. Ökosüsteemi teenused Ökosüsteemide panus hüvedesse, mida kasutatakse majanduslikus ja muus inimtegevuses, seega kasu, mida inimesed ökosüsteemidest saavad. Millenniumi ökosüsteemi hinnangu järgi saab ökosüsteemi teenused jagada toetavateks, reguleerivateks, varustavateks ja kultuurilisteks. Ökosüsteemi 12  teenuste ühtses rahvusvahelises klassifikatsioonis (CICES) on esitatud ökosüsteemi teenuste liigitus. Ökosüsteem(id) Taime-, looma- ja mikroorganismikoosluste dünaamilisest kompleksist ja eluta keskkonnast koosnev ja nende vastastikustel mõjudel põhinev funktsionaalne üksus. Ökosüsteemide tüpoloogia on esitatud IUCNi ülemaailmses ökosüsteemide tüpoloogia 2.0 versioonis. Heide Ainete, vibratsiooni, soojuse või müra otsene või kaudne eraldumine punkt- või hajaallikatest õhku, vette või pinnasesse12. Palgatöötaja/töötaja Isik, kes on ettevõtjaga töösuhtes vastavalt siseriiklikule õigusele või tavale. Lõppkasutajad Üksikisikud, kes lõppkokkuvõttes kasutavad konkreetset toodet või teenust või kellele konkreetne toode või teenus on mõeldud. Võrdsed võimalused Üksikisikute võrdne ja mittediskrimineeriv juurdepääs haridus-, koolitus-, töö- ja karjäärivõimalustele ning õiguste kasutamisele, ilma et nad oleksid ebasoodsamas olukorras selliste kriteeriumide alusel nagu sugu, rassiline või etniline päritolu, rahvus, usutunnistus või veendumused, puue, vanus või seksuaalne sättumus. Võrdne kohtlemine Võrdse kohtlemise põhimõte on Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõte, mis eeldab, et sarnaseid olukordi või sarnases olukorras olevaid isikuid käsitletakse või koheldakse ühtemoodi. ESRS S1 kontekstis tähistab mõiste „võrdne kohtlemine“ ka mittediskrimineerimise põhimõtet, mille kohaselt ei tohi esineda otsest ega kaudset diskrimineerimist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Finantsmõju Selliste riskide ja võimaluste mõju, mis mõjutab ettevõtja finantspositsiooni, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Majanduslik olulisus Kestlikkusaspekt on majanduslikult oluline, kui see tingib riske ja loob võimalusi, mis mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Sunniviisiline töö Igasugune töö või teenistus, mida nõutakse mis tahes isikult ükskõik missuguse karistusega ähvardades ning milleks see isik ei ole ennast vabatahtlikult pakkunud. Terminiga tähistatakse kõiki olukordi, kus inimesi mis tahes meetodiga sunnitakse tööd tegema, sh nii traditsioonilist nn orjatööd kui ka tööalase ärakasutamisega seotud kaasaegseid sunnivorme, mis võivad hõlmata 12 Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). 13  inimkaubandust ja kaasaegset orjandust. Fossiilkütus Süsinikul põhinev taastumatu energiaallikas, näiteks tahke kütus, maagaas ja nafta. Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek väljendab põlisrahvaste õigust määrata ise kindlaks oma poliitilised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised prioriteedid. See kätkeb põlisrahvaste kolme omavahel seotud ja kumulatiivset õigust: õigus olla ära kuulatud, õigus osaleda ning õigus oma maale, territooriumidele ja ressurssidele. Eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek kehtib põlisrahvaste puhul ja seda tunnustatakse rahvusvahelises inimõigustealases õiguses, nimelt põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsioonis. Magevesi Põhjavesi ja pinnavesi, mille keskmine soolsus aastas on < 0,5 ‰ (s.o vee raamdirektiivi II lisas nimetatud piirmäär). KHG heite vähendamine Ettevõtja KHG 1., 2. ja 3. valdkonna heite või KHG koguheite vähenemine aruandlusperioodi lõpus võrreldes võrdlusaasta heitega. Heite vähendamine võib tuleneda muu hulgas energiatõhususest, elektrifitseerimisest, tarnijate CO2 heite vähendamisest, elektrienergia allikate jaotuse CO2 heite vähendamisest, säästvate toodete arendamisest või aruandluspiiride või tegevuste muutumisest (nt allhange, vähenenud võimsus), tingimusel et see saavutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevas ja järgnevas etapis. Sidumist ja välditud heidet ei arvestata heite vähendamisena. KHG sidumine ja säilitamine (Inimtekkeline) sidumine tähendab KHG kõrvaldamist atmosfäärist tahtliku inimtegevuse tulemusena. See hõlmab CO2 inimtekkeliste bioloogiliste sidujate tõhustamist ning keemiatehnoloogia kasutamist, et saavutada pikaajaline sidumine ja säilitamine. Tööstuslikest ja energiaga seotud allikatest pärit süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, mis üksinda ei eemalda atmosfäärist süsinikdioksiidi, võib CO2 atmosfäärist siduda, kui seda kombineeritakse bioenergia tootmisega (bioenergia tootmine koos CO2 kogumise ja säilitamisega). Sidumisel võib toimuda taasvallandumine, mis tähendab säilitatud KHG mis tahes liikumist kavandatud hoidlast välja, nii et see siseneb uuesti atmosfääri. Näiteks kui teatava koguse CO2 eemaldamiseks kasvatatud metsas toimub metsapõleng, vallandub puudesse kogutud heide uuesti. Globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) Tegur, mis kirjeldab konkreetse KHG ühe ühiku kiirgusmõju (atmosfäärile tekitatava kahju määr) võrreldes ühe CO2 ühikuga. Kasvuhoonegaasid (KHG) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 14  2018/1999 V lisa 2. osas loetletud gaasid 13. Nende hulka kuuluvad süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), väävelheksafluoriid (SF6), lämmastiktrifluoriid (NF3), fluorosüsivesinikud (HFCd) ja perfluorosüsivesinikud (PFCd). Kaebuste esitamise mehhanism Kõik korralised, riiklikud või mitteriiklikud, kohtulikud või kohtuvälised protsessid, mille kaudu sidusrühmad saavad esitada kaebusi ja taotleda õiguskaitset. Riiklike kohtulikke ja kohtuväliseid kaebuste esitamise mehhanisme pakuvad näiteks kohtud, töökohtud, riiklikud inimõiguste institutsioonid, OECD suuniste kohased riiklikud kontaktpunktid hargmaistele ettevõtjatele, ombudsmani büroo, tarbijakaitseasutused, reguleerivad järelevalveasutused ja valitsuse juhitavad kaebuste lahendamise bürood. Mitteriiklikud kaebuste esitamise mehhanismid on need, mida ettevõtja haldab kas üksi või koos sidusrühmadega, näiteks tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ja kollektiivläbirääkimised, sealhulgas kollektiivläbirääkimistega loodud mehhanismid. Need hõlmavad ka tööstusliitude, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna organisatsioonide või mitut sidusrühma hõlmavate rühmade hallatavaid mehhanisme. Tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanisme haldab organisatsioon kas üksi või koostöös teiste osapooltega ning need on organisatsiooni sidusrühmadele vahetult kättesaadavad. Need võimaldavad kaebusi varakult ja otse tuvastada ja lahendada, vältides seeläbi nii kahju suurenemist kui ka kaebuste tõsisemaks muutumist. Samuti annavad need otseselt mõjutatud isikutelt saadavat olulist tagasisidet organisatsiooni hoolsuskohustuse täitmise tulemuslikkuse kohta. ÜRO 31. juhtpõhimõtte kohaselt on tõhusad kaebuste esitamise mehhanismid õiguspärased, kättesaadavad, prognoositavad, õiglased, läbipaistvad, õigustega kooskõlas ja pideva õppimise allikad. Lisaks nendele kriteeriumidele põhinevad tõhusad tegevustasandi kaebuste esitamise mehhanismid ka kaasamisel ja dialoogil. Organisatsioonil võib olla keerulisem hinnata nende kaebuste esitamise mehhanismide tõhusust, milles ta osaleb, võrreldes nendega, mille ta on loonud. Põhjavesi Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastusvööndis ja on otseses kokkupuutes 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1). 15  pinnase või aluspinnasega14. Elupaik Organismi või populatsiooni loodusliku esinemise paik või maa-ala liik. Kasutatakse ka konkreetse liigi või selle ökoloogilise niši jaoks vajalike keskkonnatunnuste tähistamiseks. Elupaikade killustumine Üldmõiste, mis kirjeldab protsesse, mille käigus elupaiga kadumine toob kaasa pidevate elupaikade jagunemise suuremaks arvuks väiksemateks, väiksema üldsuurusega paikadeks, mis on üksteisest eraldatud erinevate elupaikade maatriksiga. Elupaikade killustumine võib toimuda looduslike protsesside (nt metsa- ja rohumaapõlengud, üleujutused) ja inimtegevuse (metsandus, põllumajandus, linnastumine) tulemusena. Ahistamine Olukord, kui esineb kaitstud diskrimineerimisalusega seotud (nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ 15 alusel sugu või nõukogu direktiivi 2000/78/EÜ 16 alusel religioon või veendumus, puue, vanus või seksuaalne sättumus) soovimatu käitumine, mille eesmärk või tagajärg on isiku väärikuse alandamine ning ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine. Ohtlikud jäätmed Jäätmed, millel on üks või mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ 17 (mis käsitleb jäätmeid) III lisas loetletud ohtlikku omadust. Suure kliimamõjuga sektorid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/200618 I lisa A–H ja L jaos loetletud sektorid (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/128819). Mõju Mõju, mida ettevõtja avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh mõju nende inimõigustele, ja mis on seotud tema enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Mõju võib olla tegelik või võimalik, negatiivne või positiivne, lühiajaline, keskmine või pikaajaline, kavandatud või tahtmatu ning tagasipööratav või pöördumatu. Mõju võib avalduda lühikeses, keskpikas või pikas perspektiivis. Mõju näitab ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088, ELT L 198, 22.6.2020, lk 13) artiklid 2 punkt 20. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, 26.7.2006, lk 23). 16 Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (ELT L 303, 2.12.2000, lk 16). 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1). 19 Komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/1288, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ seotud teabe sisu ja esitamise üksikasjad, kestlikkuse näitajate ja kestlikkusele avalduva negatiivse mõjuga seotud teabe sisu, metoodika ja esitusviis ning keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste edendamise ja kestliku investeerimise eesmärkidega seotud teabe sisu ja esitusviis lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja perioodilistes aruannetes (ELT L 196, 25.7.2022, lk 1). 16  arengusse. Mõjurid Kõik tegurid, mis põhjustavad muutusi looduses, inimtekkelises varas, looduse panuses inimeste heaks ja heas elukvaliteedis. Muutusi esile kutsuvad otsesed mõjurid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Neil on otsene füüsikaline (mehaaniline, keemiline, müra, valgus jne) ja käitumist mõjutav mõju loodusele. Need hõlmavad muu hulgas kliimamuutusi, saastet, eri liiki maakasutuse muutust, invasiivseid võõrliike ja zoonoose ning ekspluateerimist. Kaudsed mõjurid toimivad hajutatult, muutes ja mõjutades nii otseseid mõjureid (nende taset, suunda või kiirust) kui ka muid kaudseid mõjureid. Kaudsete ja otseste mõjurite vastastikmõju loob erinevaid suhete, omistamise ja mõju ahelaid, mis võivad varieeruda sõltuvalt liigist, intensiivsusest, kestusest ja kaugusest. Need suhted võivad kaasa tuua ka eri liiki ülekanduva mõju. Üleilmsed kaudsed mõjurid hõlmavad majanduslikke, demograafilisi, juhtimis-, tehnoloogilisi ja kultuurilisi mõjureid. Kaudsete mõjurite hulgas pööratakse erilist tähelepanu institutsioonide (nii ametlike kui ka mitteametlike) rollile ning tootmis-, tarne- ja tarbimismudelite mõjule, mis avalduvad loodusele, looduse panusele inimeste heaks ja heale elukvaliteedile. Mõjuga seotud olulisus Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Mõju seisukohast oluline kestlikkusaspekt hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelneva ja järgneva etapiga seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. Juhtum Ettevõtja või pädevate asutuste poolt ametliku menetluse teel registreeritud õigustoiming või kaebus või ettevõtja kehtestatud korra kohaselt tuvastatud nõuete rikkumine. Nõuete rikkumise juhtumite kindlakstegemiseks kehtestatud menetlused võivad hõlmata juhtimissüsteemi auditeid, ametlikke järelevalveprogramme või kaebuste esitamise mehhanisme. Põletamine Põletamine on jäätmete kontrollitud põletamine kõrgel temperatuuril koos energia taaskasutusega või ilma selleta. Juhtorgani sõltumatu liige Juhtorgani liikmed, kes teevad sõltumatuid otsuseid ilma igasuguse välise mõju või huvide konfliktita. Sõltumatus tähendab üldiselt objektiivset ja takistamatut otsustamist. Kui seda kasutatakse meetmena, mille abil hinnata sõltumatust või liigitada haldus-, juht- ja järelevalveorganite või nende komiteede tegevjuhtkonda mittekuuluv liige sõltumatuks, tähendab see sellise huvi, ametikoha, seotuse või suhte puudumist, mis mõistliku ja teadliku kolmanda isiku seisukohast hinnates võib otsuste tegemist nõuetevastaselt mõjutada või 17  põhjustada erapoolikut otsuste tegemist. Põlisrahvad Rahvusvahelisel tasandil ei ole kokku lepitud põlisrahvaste ühtset määratlust. Tegelikkuses valitseb rahvusvahelistes asutustes üksmeel selle suhtes, milliseid rühmi võib pidada põlisrahvasteks ja tuleks sellisena eriliselt kaitsta. Üks põlisrahvaste määratlemise oluline kriteerium puudutab nende seotust traditsioonilise alaga, nagu on määratletud ILO konventsiooni nr 169 artiklis 1, milles sätestatakse, et konventsiooni kohaldatakse „a) iseseisvate riikide hõimurahvaste suhtes, kelle sotsiaalsed, kultuurilised ja majanduslikud tingimused eristavad neid teistest rahvusgruppidest ning kelle staatust reguleerivad täielikult või osaliselt nende endi tavad või traditsioonid või eriseadused või -eeskirjad; b) iseseisvate riikide rahvad, keda peetakse põlisrahvasteks, kuna nad pärinevad rahvastest, kes asustasid seda riiki või geograafilist piirkonda, kuhu riik kuulub, vallutuse või koloniseerimise või praeguste riigipiiride kehtestamise ajal, ja kes, olenemata oma õiguslikust staatusest, on säilitanud osaliselt või täielikult oma sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja poliitilised institutsioonid.“ ILO konventsiooni nr 169 artikli 1 lõikes 2 on samuti sätestatud, et „nende rühmade kindlaksmääramisel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid, käsitatakse põhikriteeriumina põlis- või hõimude enesemääratlemist“. Kaudne KHG heide KHG heide, mis tuleneb ettevõtja tegevusest, kuid tekib teise ettevõtte omanduses või kontrolli all olevatest allikatest. Kaudne heide on 2. ja 3. valdkonna KHG heide kokku. Käitis Paikne tehniline üksus, kus viiakse läbi üht või mitut tegevust, mis võib mõjutada heidet ja saastust. Ettevõttesisene CO2 hind Hind, mida ettevõtja kasutab, et hinnata investeerimis-, tootmis- ja tarbimisharjumuste muutuste finantsmõju ning võimalikku tehnoloogilist arengut ja tulevase heite vähendamise kulusid. Ettevõttesisene CO2 heite maksustamise Organisatsiooniline korraldus, mis võimaldab kava ettevõtjal kohaldada CO2 hindu strateegiliste ja operatiivsete otsuste tegemisel. Ettevõtjad kasutavad ettevõttesiseselt tavaliselt kahte liiki CO2 hindu. Esimene liik on varihind, mis on teoreetiline kulu või tinglik summa, mida ettevõtja sisse ei nõua, kuid mida saab kasutada majandusliku mõju või kompromisside hindamiseks selliste asjade puhul nagu riskide mõju, uued investeeringud, projektide nüüdispuhasväärtus ja eri algatuste tasuvus. Teine liik on ettevõttesisene maks või tasu, mis on CO2 hind, mida nõutakse äritegevuselt, tooteliinilt või muult äriüksuselt ja mis põhineb KHG heitel (need ettevõttesisesed maksud või tasud sarnanevad ettevõttesiseste 18  siirdehindadega). Invasiivsed või võõrliigid Liigid, mille sissetoomine ja/või levimine inimtegevuse tõttu väljaspool nende looduslikku levilat ohustab bioloogilist mitmekesisust, toiduga kindlustatust ning inimeste tervist ja heaolu. „Võõrliik“ tähistab liiki, mis on sisse toodud väljaspoole selle looduslikku levilat (võõrliigi sünonüümid on „eksootiline liik“ ja „mittepärismaine liik“). „Invasiivne“ tähistab liiki, mis laieneb ökosüsteemides, kuhu see on sisse viidud, ja muudab selliseid ökosüsteeme. Seega võib liik olla võõrliik, ilma et see oleks invasiivne, või piirkonnas pärismaise liigi puhul võib see kasvada ja muutuda invasiivseks, olemata tegelikult võõrliik. Võtmetähtsusega elurikas ala Alad, mis aitavad märkimisväärselt kaasa elurikkuse säilimisele kogu maailma maismaa-, magevee- ja mereökosüsteemides. Ala kvalifitseerub üleilmse võtmetähtsusega elurikkaks alaks, kui see vastab ühele või mitmele kriteeriumile 11st, mis on jagatud viide kategooriasse: ohustatud elurikkus, geograafiliselt piiratud elurikkus, ökoloogiline terviklikkus, bioloogilised protsessid ja asendamatus. Võtmetähtsusega elurikaste alade üleilmset andmebaasi haldab võtmetähtsusega elurikaste alade partnerluse nimel BirdLife International. Maa degradeerumine Paljud protsessid, millest tulenevalt vähenevad või kaovad elurikkus, ökosüsteemi funktsioonid või nende kasulikkus inimestele; mõiste hõlmab kõigi maismaaökosüsteemide seisundi halvenemist. Prügila Jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks maa peale või maa sisse20. Maasüsteem (muutus) Maasüsteemi maismaakomponent, mis hõlmab kõiki inimeste maakasutusega seotud protsesse ja tegevusi. Nende seas on sotsiaal- majanduslikud, tehnoloogilised ja organisatsioonilised sisendid ja korraldused, samuti maast saadav kasu ning ühiskondliku tegevuse soovimatud sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed. Mõiste „maasüsteemid“ hõlmab maakasutust (maakasutusega seotud tegevused, korraldused ja sisendid) ja maakatet (maa füüsiliste omaduste kogum, mida saab jälgida Maa seire abil). Maakasutus (muutus) Konkreetse maa-ala inimkasutus teataval eesmärgil (nt elamiseks, põllumajanduseks, puhkuseks, tööstuslikuks kasutamiseks jne). Maakate mõjutab seda, kuid need ei ole sünonüümid. Maakasutuse muutus tähendab muutust maa kasutamises või majandamises inimeste poolt, mis võib kaasa tuua maakatte muutuse. Seaduslikud esindajad Seaduse kohaselt või praktikas tunnustatud isikud, näiteks töötajate puhul ametiühingu valitud esindajad või muud mõjutatud 20 Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ (prügilate kohta, EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1) artikli 2 punkt g. 19  sidusrühmade sarnaselt vabalt valitud esindajad. Mõjujõud Ettevõtja võime muuta sellise teise isiku õigusvastaseid tavasid, kes on seotud kestlikkusega seotud negatiivse mõjuga. Lobitöö Tegevus, mille eesmärk on mõjutada poliitika või õigusaktide koostamist või rakendamist või valitsuste, valitsusasutuste, reguleerivate asutuste, Euroopa Liidu institutsioonide, organite ja asutuste või standardite kehtestajate otsustusprotsesse. Selline tegevus hõlmab järgmist (loetelu ei ole täielik): i. koosolekute, konverentside ja ürituste korraldamine ning nendel osalemine; ii. avalikele konsultatsioonidele, kuulamistele või muudele sarnastele algatustele kaasaaitamine või neil osalemine; iii. teavituskampaaniate, platvormide, võrgustike ja rohujuuretasandi algatuste korraldamine; iv. poliitika ja seisukohadokumentide, arvamusküsitluste, küsitluste, avalike kirjade ja teadusuuringute ettevalmistamine/tellimine seoses läbipaistvusregistri eeskirjadega hõlmatud tegevusega. Tulevane KHG heide Hinnangud tulevase KHG heite kohta, mida tõenäoliselt põhjustavad ettevõtja põhilised varad või müüdud tooted oma kasutusaja jooksul. Pikk kasutusiga Kavandatud hooldust ja vastupidavust silmas pidades viisil, mis soodustab pikemat kasutamist kui tööstusharu tavapraktika ning seda ulatuses ja viisil, mis ei kahjusta ringluspõhist töötlemist funktsionaalse eluea lõpus. Mereressursid Meredes ja ookeanides leiduvad bioloogilised ja mittebioloogilised ressursid. Siia kuuluvad näiteks süvameremineraalid, kruus ja mereannid. Olulised võimalused Kestlikkusega seotud võimalused, millel on positiivne majanduslik mõju, mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Olulised riskid Kestlikkusega seotud riskid, millel on negatiivne majanduslik mõju, mis oluliselt mõjutavad (või millest võib põhjendatult eeldada, et need mõjutavad) rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Olulisus Kestlikkusküsimus on oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse, majandusliku olulisuse või mõlema määratlusele. Mõõdikud Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed näitajad, mida ettevõtja kasutab, et mõõta kestlikkusega seotud põhimõtete rakendamise tulemuslikkust aja jooksul, lähtudes seatud eesmärkidest, ja anda selle kohta aru. Mõõdikud aitavad samuti mõõta ettevõtja tulemusi seoses mõjutatud inimeste, 20  keskkonna ja ettevõtjaga. Mikroplast Väikesed plastitükid, tavaliselt väiksemad kui 5 mm. Keskkonnas, sh meres, ning toidus ja joogivees leidub üha rohkem mikroplasti. Kui mikroplast satub keskkonda, siis see ei biolagune ja kipub kuhjuma, v.a juhul, kui see on spetsiaalselt kavandatud avatud keskkonnas biolagunevaks. Biolagunevus on keerukas nähtus, eriti merekeskkonnas. Üha enam tuntakse muret mikroplasti esinemise pärast eri keskkonnaosades (nt vesi), nende mõju pärast keskkonnale ja potentsiaalselt inimeste tervisele. Avalikustamise miinimumnõue Avalikustamise miinimumnõue määrab kindlaks selle teabe nõutava sisu, mille ettevõtja esitab põhimõtete, meetmete, mõõdikute või eesmärkide kohta aru andmisel kas vastavalt mõne ESRSi avalikustamisnõudele või üksusepõhiselt. Loodusvarad Looduses esinevad loodusvarad (toorained), mida saab kasutada majanduslikuks tootmiseks või tarbimiseks. Looduspõhised lahendused Meetmed, mille abil kaitstakse, säilitatakse, taastatakse, kasutatakse kestlikult ja majandatakse looduslikke või muudetud maismaa-, magevee-, ranniku- ja mereökosüsteeme ning mille eesmärk on tegeleda tulemuslikult ja kohanemisvõimeliselt sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaprobleemidega ja tagada samal ajal inimeste heaolu, ökosüsteemi teenused, vastupanuvõime ja elurikkusega kaasnevad hüved. Nullnetoeesmärk Ühiskondlike kliimaeesmärkide saavutamisega kooskõlas nullnetoeesmärgi kehtestamine ettevõtja tasandil tähendab i. väärtusahela heite sellise vähendamise ulatuse saavutamist, mis vastab heite vähendamise ulatusele ülemaailmsel nullnetoheite saavutamisel 1,5 °C juures ning ii. jääkheite mõju neutraliseerimist (pärast ligikaudu 90–95 % KHG heite vähendamist sektoripõhise varieeruvuse võimalusega, kui see on põhjendatud kooskõlas tunnustatud valdkondliku suunaga), kõrvaldades püsivalt samaväärse CO2 koguse. Mittepalgatöötajad Ettevõtja oma töötajaskonna hulka kuuluvad mittepalgatöötajad hõlmavad nii üksikettevõtjaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Taastumatu energia Energia, mida ei saa pidada taastuvatest energiaallikatest pärinevaks. Kontroll tegevuse üle Kontroll tegevuse (üksuse, tegevuskoha, tegevuse või vara) üle on olukord, kus ettevõtja suudab juhtida üksuse, tegevuskoha, tegevuse 21  või varaga seotud tegevust ja suhteid. Võimalused Kestlikkusega seotud võimalused, millel on positiivne majanduslik mõju. Ületunnitöö Töötaja tegelikult töötatud tundide arv, mis ületab tema lepingujärgset tööaega. Oma töötajaskond / oma töötajad Ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad (töötajad) ja mittepalgatöötajad, kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Osoonikihti kahandavad ained Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollis loetletud ained. Pakend Mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse tootjalt kasutajale või tarbijale ettenähtud kaupade (alates toorainetest kuni töödeldud kaupadeni) pakkimiseks, kaitsmiseks, käitlemiseks, tarnimiseks, ladustamiseks, veoks ja esitlemiseks21. Palk Harilik põhi- või miinimumtöötasu või mõni muu tasu kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt (täiendavate või muutuvtasudena) saab. Palgatase – aastane brutopalk ja vastav brutotunnipalk. Mediaanpalgatase – sellise palgatöötaja palk, kellest pooled palgatöötajad teenivad rohkem ja pooled vähem. Puuetega inimesed Isikud, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel mitmesuguste takistustega tõkestada nende täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel. Füüsilised riskid Kõik üleilmsed majandusettevõtted sõltuvad maasüsteemide toimimisest, näiteks stabiilsest kliimast ja ökosüsteemi teenustest, nagu biomassi (tooraine) pakkumine. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad otseselt organisatsiooni sõltuvusest loodusest. Füüsilised riskid tekivad siis, kui looduslikke süsteeme ohustavad ilmastikutingimused (nt äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu põud), geoloogilised sündmused (nt seismilised sündmused, nagu maavärin), ökosüsteemi tasakaalu muutused, näiteks mulla kvaliteet või mereökoloogia, millest sõltuvad ökosüsteemi teenuste organisatsioonid. Need riskid võivad olla akuutsed, kroonilised või mõlemat. Loodusega seotud füüsilised riskid tulenevad muutustest biootilistes (eluskeskkonnaga seotud) ja abiootilistes (eluta keskkonnaga seotud) tingimustes, mis toetavad terveid ja toimivaid ökosüsteeme. Füüsilised riskid on tavaliselt asukohapõhised. Loodusega seotud füüsilisi riske seostatakse sageli kliimaga seotud füüsiliste riskidega. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiivi (94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta, EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10) artikli 3 punkt 1. 22  Planeedi taluvuspiirid See mõiste võimaldab hinnata ohutut tegutsemisruumi, mis on inimkonnal Maa toimimise seisukohast. Kvantifitseeritud on iga olulise Maa süsteemi protsessi piirtase, mida ei tohiks ületada, kui soovime vältida vastuvõetamatuid ülemaailmseid keskkonnamuutusi. Poliitika Üldeesmärkide ja juhtimispõhimõtete kogum või raamistik, mida ettevõtja kasutab otsuste tegemisel. Poliitika kaudu rakendatakse ettevõtja strateegiat või juhtimisotsuseid, mis on seotud olulise kestlikkusaspektiga. Iga poliitika eest vastutab/vastutavad kindlaksmääratud isik(ud), selles on kindlaks määratud selle kohaldamisala ja see sisaldab üht või mitut eesmärki (mis on võimaluse korral seotud mõõdetavate eesmärkidega). Poliitika kinnitatakse ja vaadatakse läbi vastavalt ettevõtjate kohaldatavatele juhtimiseeskirjadele. Poliitikat rakendatakse meetmete või tegevuskavade kaudu. Saastaja Õhus, vees või pinnases eksisteeriv aine, vibratsioon, soojus, müra, valgus või muu saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna nautimist või keskkonna muud õiguspärast kasutamist22. Saaste Inimtegevusest tulenev saastajate otsene või kaudne viimine õhku, vette või pinnasesse, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist23. Pinnase saastamine Inimtegevusest tulenev ainete, vibratsiooni, soojuse või müra viimine pinnasesse olenemata sellest, kas see toimub ettevõtja tootmiskohas või väljaspool seda või ettevõtja toodete ja/või teenuste kasutamise kaudu, mis võib ohustada inimeste tervist ja/või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist24. Pinnase saastajate hulka kuuluvad anorgaanilised saasteained, püsivad orgaanilised saasteained, pestitsiidid, lämmastiku- ja fosforiühendid jne. Kaitseala Selgelt määratletud geograafiline ala, mida tunnustatakse, kasutatakse sihtotstarbeliselt ja hallatakse õiguslike või muude tõhusate vahenditega, et saavutada looduse (koos sellega seotud ökosüsteemi teenuste ja kultuuriväärtuste) pikaajaline kaitse. Ostetud või omandatud elektri-, soojus-, Elektri-, soojus-, auru- või jahutusenergia, mille auru- või jahutusenergia ettevõtja on saanud kolmandalt isikult. Termin „omandatud“ tähendab olukorda, kus ettevõte ei pruugi osta elektrit otse (nt hoone üürnik), vaid 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik) artikli 2 punkt 10. 23 Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). 24 Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). 23  energia tuuakse ettevõtte rajatisse kasutamiseks. Tooraine Toote valmistamiseks kasutatav esmane või teisene materjal. CO2 arvestusühikute tunnustatud CO2 arvestusühikute kvaliteedistandardid, mida kvaliteedistandardid kontrollivad sõltumatud kolmandad isikud ning millega tehakse nõuded ja projektiaruanded üldsusele kättesaadavaks ja tagatakse vähemalt täiendavus, püsivus ja topeltarvestuse vältimine ning sätestatakse projekti KHG heite ja sidumise arvutamise, seire ja kontrolli eeskirjad. Registreeritav tööga seotud vigastus või Tööga seotud vigastus või tervisehäire, mis toob tervisehäire kaasa ükskõik millise järgmistest tagajärgedest: i. surm, töölt eemal oldud päevad, piiratud töö või üleviimine teisele töökohale, esmaabist kaugemale minev ravi või teadvuse kaotus või ii. märkimisväärne vigastus või tervisehäire, mille on diagnoosinud arst või muu tegevusloaga tervishoiutöötaja, isegi kui see ei põhjusta surma, töölt eemalviibimist, piiratud tööd või üleviimist teisele töökohale, esmaabist kaugemale minevat ravi või teadvuse kaotust. Taaskasutamine Mis tahes toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt25. Ringlussevõtt Taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete taastöötlemist, kuid ei hõlma jäätmete energiakasutust ega taastöötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Ressursside taastamine Looduslike süsteemide eneseuuendamisvõime soodustamine eesmärgiga taaskäivitada inimtegevuse tõttu kahjustatud või ülekasutatud ökoloogilised protsessid. Õiguskaitsevahend/Heastamine Vahendid negatiivse mõju vastu võitlemiseks või selle heastamiseks. Näited: vabandused, rahaline või mitterahaline hüvitis, kahju ennetamine ettekirjutuste või mittekordumise garantiide kaudu, karistusmeetmed (kriminaal- või halduskaristused, näiteks trahvid), tagastamine, taastamine, rehabiliteerimine. Taastuvenergia Taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia: tuuleenergia, päikeseenergia (soojusenergia ja fotogalvaaniline), geotermiline, ümbritseva keskkonna, loodete ja lainete energia, muu ookeani- ja hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti 25 Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 15. 24  gaasist ja biogaasist toodetud energia26. Taastuvad materjalid Materjalid, mis on saadud ressurssidest, mille ökoloogilised tsüklid või põllumajandusprotsessid kiiresti taastavad, nii et nende ja muude seotud ressursside pakutavad teenused ei satu ohtu ja jäävad kättesaadavaks järgmisele põlvkonnale. Ressursside sisend Ettevõtja rajatistesse sisenev ressurss. Ressursside väljund Ettevõtja rajatistest väljuv ressurss. Ressursikasutuse optimeerimine Materjalide ja toodete kavandamine, tootmine ja turustamine eesmärgiga hoida neid kasutuses kõige suurema kasutusväärtusega. Ökodisain ja pikka kasutusiga, parandamist, korduskasutamist, kasutusotstarbe muutmist, demonteerimist ja taastamist võimaldav disain on näited ressursikasutamise optimeerimise vahenditest. Korduskasutamine Mis tahes toiming, millega tooteid või komponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti samal otstarbel, milleks need on loodud. See võib tähendada puhastamist või väikseid kohandusi, nii et toode/komponent on valmis järgmiseks kasutamiseks ilma oluliste muudatusteta. Valgla Maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede ja mõnikord ka järvede kaudu merre ühe jõesuudme, estuaari või delta kaudu. Riskid Keskkonna-, sotsiaal- või juhtimisaspektidest tulenevad kestlikkusega seotud negatiivse finantsmõjuga riskid, millel võib olla negatiivne mõju ettevõtte finantspositsioonile, finantstulemustele, rahavoogudele, juurdepääsule rahastamisele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Stsenaarium Usutav kirjeldus selle kohta, milliseks tulevik võib kujuneda; see lähtub sidusast ja sisemiselt järjepidevast eelduste kogumist peamiste liikumapanevate tegurite (nt tehnoloogiliste muutuste kiirus, hinnad) ja suhete kohta. NB! Stsenaariumid ei ole prognoosid ega ennustused, vaid neid kasutatakse selleks, et anda ülevaade arengu ja meetmete mõjust. Stsenaariumianalüüs Ebakindlatest tingimustest lähtuv tulevaste sündmuste võimalike tulemuste kindlakstegemise ja hindamise protsess. 1. valdkonna KHG heide Otsene KHG heide ettevõtja omandis või kontrolli all olevatest allikatest. 2. valdkonna KHG heide Ettevõtja tarbitava ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- või jahutusenergia tootmisel tekkinud kaudne heide. 3. valdkonna KHG heide Kogu kaudne KHG heide (mis ei kuulu 2. valdkonna KHG heite alla), mis tekib aruandva ettevõtja väärtusahelas, sh nii eelnevate kui ka järgnevate etappide heide. 3. valdkonna KHG heite võib jagada 3. valdkonna kategooriatesse. 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 2 punkt 1. 25  3. valdkonna kategooria Üks 15st 3. valdkonna KHG heite liigist, mis on kindlaks määratud KHG protokolli ettevõttestandardis ja mida on üksikasjalikult kirjeldatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardis (kohandatud KHG protokolli ettevõtete väärtusahela (3. valdkond) arvestus- ja aruandlusstandardi põhjal, sõnastik (2011. aasta versioon)). Ettevõtjad, kes otsustavad arvestada oma 3. valdkonna heite standardi ISO 14064–1:2018 kaudse KHG heite kategooriate alusel, võivad viidata ka ISO 14064- 1:2018 punktis 5.2.4 määratletud kategooriale (v.a imporditud energiast tulenev kaudne KHG heide). Tundlik teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/69727 (millega luuakse Euroopa Kaitsefond) määratletud tundlik teave. Tegevuskoht Ühe või rohkema füüsilise käitise asukoht. Kui on tegemist rohkema kui ühe käitisega, millel on sama omanik või käitaja või erinevad omanikud või käitajad, ning teatavat taristut ja rajatisi jagatakse, võib kogu ala, millel käitis asub, pidada tegevuskohaks. Sotsiaaldialoog Igat liiki läbirääkimised, konsultatsioonid või lihtsalt teabevahetus valitsuste esindajate, tööandjate, nende organisatsioonide ja töötajate esindajate vahel või nende seas majandus- ja sotsiaalpoliitikaga seotud ühist huvi pakkuvates küsimustes. See võib olla kolmepoolne protsess, kus valitsus on dialoogi ametlik pool, või see võib koosneda kahepoolsetest suhetest ainult töötajate esindajate ja juhtkonna (või ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide) vahel. Sotsiaalkaitse Meetmed, mille eesmärk on vähendada ja ennetada vaesust ja haavatavust kogu elutsükli jooksul. Pinnas/muld Maakoore pindmine kiht, mis asub aluspõhjakivimi ja maapinna vahel. Pinnasesse kuuluvad mineraalide osakesed, orgaaniline aines, vesi, õhk ja elusorganismid28. Mulla degradeerumine Mulla vähenev võime pakkuda sidusrühmade soovitud ökosüsteemi kaupu ja teenuseid. Mulla katmine Mulla katmine nii, et kaetud ala ei lase vett läbi. Pinnase muutmine vett mitteläbilaskvaks võib mõjutada keskkonda, nagu on kirjeldatud komisjoni määruses (EL) 2018/202629. Erikoormus Eralduva saasteaine mass valmistatud toote massi kohta. Erikoormus võimaldab võrrelda käitiste keskkonnatoimet, olenemata nende erinevast tootmismahust, ja seda ei mõjuta 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149). 28 Direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv)) artikli 3 punkt 21. 29 Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18). 26  segamine ega lahjendamine30. Sidusrühmade kaasamine Pidev suhtlus ja dialoog ettevõtja ja tema sidusrühmade vahel, mis võimaldab ettevõtjal kuulda sidusrühmade huvidest ja muredest, neid mõista ja neile reageerida. Sidusrühmad Isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmi on kaks peamist rühma: i. mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad positiivselt või negatiivselt mõjutada ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas, ning ii. kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse rühma. Ained Keemilised elemendid ja nende ühendid, v.a järgmised ained: i. radioaktiivsed ained, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 96/29/Euratom31 (millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest) artiklis 1; ii. geneetiliselt muundatud mikroorganismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/41/EÜ 32 (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta) artikli 2 punktis b; iii. geneetiliselt muundatud organismid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ 33 (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta34) artikli 2 punktis 2; Probleemne aine Aine, mis: 30 Komisjoni 10. veebruari 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) osutatud andmete kogumist ning PVT-viitedokumentide väljatöötamist ning nende kvaliteedi tagamist käsitlevate suuniste kohta. 31 Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest (EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/41/EÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta (ELT L 125, 21.5.2009, lk 75). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1). 34 Direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (tööstusheidete direktiiv). 27  i. vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/200635 artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on määratletud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1, ii. on klassifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/200836 VI lisa 3. osas ühte järgmisse ohuklassi või -kategooriasse:  kantserogeensus, 1. ja 2. kategooria,  suguraku mutageensus, 1. ja 2. kategooria,  reproduktiivtoksilisus, 1. ja 2. kategooria,  Inimese endokriinfunktsiooni häired,  endokriinsed häired keskkonnas,  püsivad, liikuvad ja toksilised ning väga püsivad ja väga liikuvad ained,  püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ning väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained,  hingamiselundite sensibiliseerimine, 1. kategooria,  naha sensibiliseerimine, 1. kategooria,  krooniline oht veekeskkonnale, 1.– 4. kategooria,  ohtlik osoonikihile,  mürgisus sihtelundi suhtes, korduv kokkupuude, 1. ja 2. kategooria,  toksilisus sihtelundi suhtes, ühekordne kokkupuude, 1. ja 2. kategooria või iii. mõjutab negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu tootes, milles seda esineb, nagu on määratletud asjakohastes liidu tootepõhistes ökodisaininõuetes. Väga ohtlik aine (VOA) Aine, mis vastab määruse (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja on kindlaks tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 59 lõikega 1. Tarnija Üksus, mis asub organisatsioonile väärtusahelas eelnevates etappides (st organisatsiooni tarneahelas) ja pakub toodet või teenust, mida kasutatakse organisatsiooni enda toodete või teenuste arendamiseks. Tarnija ärisuhe organisatsiooniga võib olla otsene (sageli nimetatakse teda esimese tasandi tarnijaks) või kaudne. Tarneahel Kõik tegevused või protsessid, mida teostavad ettevõtjale väärtusahela eelnevates etappides 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1). 36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1). 28  asuvad üksused, kes pakuvad tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja enda toodete või teenuste arendamiseks ja tootmiseks. See hõlmab väärtusahela eelnevates etappides tegutsevaid üksusi, kellega ettevõtjal on otsene seos (neid nimetatakse sageli esimese tasandi tarnijaks), ja üksusi, kellega ettevõtjal on kaudne ärisuhe. Pinnavesi Siseveekogud, v.a põhjavesi; üleminekuvesi ja rannikuvesi, välja arvatud keemilise seisundi osas, mispuhul on hõlmatud ka territoriaalvesi37. Kestlikkusaspektid Keskkonna- ja sotsiaalsed ning inimõigustealased ja juhtimistegurid, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/208838 artikli 2 punktis 24 määratletud jätkusuutlikkustegurid. Kestlikkusaruanne Ettevõtja haldusaruande eraldi osa, kus esitatakse kestlikkusaspekte käsitlev teave, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EÜ39 ja ESRSiga. Kestlikkusega seotud võimalused Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist positiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja ja tema äripartnerite otsuseid seoses kestlikkusaspektidega. Nagu mis tahes muid võimalusi, mõõdetakse kestlikkusega seotud võimalusi kombinatsioonina mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest. Kestlikkusega seotud riskid Keskkonna, sotsiaalvaldkonna või juhtimisega seotud ebakindlad sündmused või tingimused, mis realiseerumise korral võivad avaldada olulist negatiivset mõju ettevõtja ärimudelile või strateegiale ja eesmärkide saavutamise ja väärtuse loomise võimekusele ning võivad seega mõjutada ettevõtja otsuseid ja ärisuhteid seoses kestlikkusaspektidega. Nagu mis tahes muud riskid, on kestlikkusega seotud riskid kombinatsioon mõju ulatusest ja esinemise tõenäosusest. Kestlikkusega seotud mõju Mõju, mida ettevõtja oma tegevuse või ärisuhetega avaldab või võib avaldada keskkonnale ja inimestele, sh inimõigustele. Mõju võib olla tegelik või võimalik, negatiivne või positiivne, lühiajaline, keskmine või pikaajaline, kavandatud või tahtmatu ning tagasipööratav või pöördumatu. Mõju näitab ettevõtja negatiivset või positiivset panust kestlikusse arengusse. Süsteemsed riskid Riskid, mis tulenevad kogu süsteemi 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. Määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste 38 sektoris 39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19). 29  kokkuvarisemisest, mitte selle üksikute osade rikkest. Neid iseloomustavad tagasihoidlikud murdepunktid, mis kaudselt kombineerudes tekitavad suuri tõrkeid koos füüsiliste ja üleminekuriskide vastasmõju kuhjumisega (ülekanduv mõju), kuna üks kadu vallandab teiste ahela ja süsteemid ei suuda pärast šokki tasakaalu taastada. Näiteks võib tuua mõne ökosüsteemide koosluste struktuuris kriitilist rolli täitva tugiliigi, näiteks kalaani kadumise. Kui 1900. aastatel olid kalaanid küttimise tõttu peaaegu välja suremas, muutusid ranniku ökosüsteemid järsult ja biomassi tootmine vähenes märkimisväärselt. Eesmärgid Mõõdetavad, tulemustele orienteeritud ja ajaliselt piiritletud sihid, mida ettevõtja soovib saavutada seoses olulise mõju, riskide või võimalustega. Ettevõtja võib need kehtestada vabatahtlikult või need võivad tuleneda ettevõtja suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest. Ohustatud liigid Euroopa punasesse raamatusse või IUCNi punasesse raamatusse kantud ohustatud liigid, sealhulgas taimestik ja loomastik, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 II lisa 7. jaos. Koolitus Ettevõtja tehtud algatused, mille eesmärk on säilitada ja/või parandada oma töötajate oskusi ja teadmisi. Koolitus võib hõlmata erinevaid meetodeid, näiteks kohapealset koolitust ja veebikoolitust. Üleminekukava Konkreetset liiki tegevuskava, mille ettevõtja võtab vastu seoses strateegilise otsusega ja milles käsitletakse järgmist: i. avaliku poliitika eesmärk ja/või ii. üksusepõhine tegevuskava, mis on korraldatud struktureeritud eesmärkide ja meetmete kogumina, mis on seotud olulise strateegilise otsuse, ärimudeli olulise muutuse ja/või eriti oluliste meetmete ja eraldatud ressurssidega. Kliimamuutuste leevendamise Ettevõtja üldise strateegia osa, milles üleminekukava sätestatakse ettevõtja eesmärgid, meetmed ja ressursid üleminekuks vähese CO2 heitega majandusele, sh sellised meetmed nagu KHG heite vähendamine seoses eesmärgiga hoida globaalne soojenemine alla 1,5 °C ja kliimaneutraalsus. Üleminekuriskid Riskid, mis tulenevad vastuolust organisatsiooni või investori strateegias ja juhtimises ning muutuvast regulatiivsest, poliitilisest või ühiskondlikust maastikust, kus organisatsioon tegutseb. Muutused, mille eesmärk on kliimale või loodusele tekitatud kahju peatamine või ümberpööramine, nagu valitsuse meetmed, murranguline tehnoloogia, turumuutused, kohtuvaidlused ja tarbijaeelistuste muutumine, võivad kõik tekitada või muuta üleminekuriske. Kasutajad Kestlikkusaruannete kasutajad on üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, 30  laenuandjad ja muud võlausaldajad, sealhulgas varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased. Väärtusahel Kõik tegevused, ressursid ja suhted, mis on seotud ettevõtja ärimudeli ja väliskeskkonnaga, milles ta tegutseb. Väärtusahel hõlmab tegevusi, ressursse ja suhteid, mida ettevõtja kasutab ja millele ta tugineb oma toodete või teenuste loomisel alates väljatöötamisest kuni tarnimise, tarbimise ja olelusringi lõppemiseni. Asjakohased tegevused, ressursid ja suhted on muu hulgas: i. need, mis on osa ettevõtja tegevusest, nt inimressursid, ii. need, mis kuuluvad tema tarne-, turundus- ja müügikanalitesse, nagu materjalide ja teenuste hankimine ning toodete ja teenuste müük ja kohaletoimetamine, ning iii. majanduslik, geograafiline, geopoliitiline ja regulatiivne keskkond, milles ettevõtja tegutseb. Väärtusahel hõlmab osalejaid, mis asuvad väärtusahelas ettevõtjast eelnevates ja järgnevates etappides. Väärtusahelas ettevõtjast eelnevates etappides osaleja (nt tarnijad) pakub ettevõtjale tooteid või teenuseid, mida kasutatakse ettevõtja oma toodete ja teenuste väljatöötamisel. Väärtusahela järgnevate etappide üksused (nt turustajad, kliendid), saavad ettevõtjalt tooteid või teenuseid. ESRSis kasutatakse terminit „väärtusahel“ ainsuses, kuigi tunnistatakse, et ettevõtjatel võib olla mitu väärtusahelat. Väärtusahela töötaja Isik, kes teeb tööd ettevõtja väärtusahelas, olenemata ettevõtjaga sõlmitud lepinguline suhte olemasolust või sellise suhte olemusest. ESRSis kuuluvad väärtusahela töötajate hulka kõik ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajad, keda ettevõtja oluliselt mõjutab või võib mõjutada. See hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevusega, ja väärtusahelat, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu oma töötajate määratluse alla (oma töötajad on ettevõtjaga töösuhtes olevad palgatöötajad (töötajad) ja mittepalgatöötajad, kes on kas üksikettevõtjad, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu (iseenda tööandjad), või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“). (NACE kood N78). Töötasu Brutotöötasu, mille hulka ei kuulu muutuvkomponendid, nagu ületunnitöö ja tulemuspalk, ega toetused, välja arvatud juhul, kui need on garanteeritud. 31  Jäätmed Kõik ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama40. Jäätmehierarhia Jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse tähtsuse järjekord41: i. ennetamine; ii. korduskasutamiseks ettevalmistamine; iii. ringlussevõtt, iv. muu taaskasutus, nt jäätmete energiakasutus, ning v. kõrvaldamine. Jäätmekäitlus Jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sh nende toimingute järelevalve ning jäätmekõrvaldamiskohtade järelhooldus, sh vahendaja ja edasimüüja meetmed42. Reovesi Vesi, mis oma kvaliteedi, kvantiteedi või esinemise aja tõttu ei oma edasist otsest väärtust seoses otstarbega, milleks seda kasutati või milleks seda toodeti. Ühe kasutaja reovesi võib olla mõne teise kasutaja jaoks potentsiaalne sisend. Jahutusvett ei loeta reoveeks. Veetarbimine Ettevõtja (või rajatise) piiridesse võetud vee hulk, mida aruandlusperioodi jooksul ei ole suunatud tagasi veekeskkonda või kolmandale isikule. Veeheide Organisatsiooni piiridest väljuvate ja aruandeperioodi jooksul pinnavette, põhjavette või kolmandatele isikutele suunatavate heitvee ja muu vee summa. Veemahukus Parameeter, mis näitab seost vee mahulise aspekti ja loodud tegevusühiku (tooted, müük jne) vahel. Vesi (ringlusse võetud ja korduskasutatud) Vesi ja reovesi (puhastatud või puhastamata), mida on enne ettevõtja territooriumilt ärajuhtimist kasutatud rohkem kui üks kord, et vähendada veenõudlust. See võib toimuda sama protsessi käigus (ringlussevõtt) või muu protsessi osana samas (oma või teiste ettevõtjatega jagatavas) rajatises või ettevõtja mõnes teises rajatises (korduvkasutus). Veenappus Mageveeressursi mahuline küllus või selle puudumine. Nappust põhjustab inimtegevus ja see sõltub inimeste veetarbimise mahust võrreldes teatava piirkonna veeressursside mahuga. Olukorda kuivas piirkonnas, kus vett on väga vähe, kuid puudub ka inimeste veetarbimine, ei käsitata seega veenappusena, vaid pigem kuivusena. Veenappus on füüsiline ja objektiivne tegelikkus, mida saab piirkonniti ja aja jooksul järjepidevalt mõõta. Veenappus kajastab pigem magevee füüsilist küllust kui seda, kas see vesi sobib kasutamiseks. Näiteks võib piirkonnas olla rikkalikult veevarusid (ja seega ei peeta seda veenappuses piirkonnaks), kuid seal võib olla nii tõsine reostus, et need varud ei sobi inim- või ökoloogiliseks kasutuseks. 40 Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 1. 41 Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 4 punkt 1. 42 Direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid) artikli 3 punkt 9. 32 Veevõtt Kõigist allikatest ettevõtja piiridesse võetud vee kogus, mis on ette nähtud kasutamiseks aruandeperioodil. Töötajate esindajad Töötajate esindajad tähendab järgmist: i. ametiühingu esindajad ehk riigi õigusnormide ja tavade kohaselt ametiühingute või selletaoliste ühingute liikmete poolt määratud või valitud esindajad; ii. nõuetekohaselt valitud esindajad, kes on organisatsiooni töötajate poolt vabalt valitud, ilma tööandja valitseva seisundi või kontrollita, vastavalt siseriiklikele õigusnormidele või kollektiivlepingutele ning kelle ülesannete hulka ei kuulu tegevus, mis on asjaomase riigi ametiühingute ainupädevuses ja kelle olemasolu ei kasutata asjaomaste ametiühingute või nende esindajate positsiooni kahjustamiseks. Töö ja eraelu tasakaal Inimese töö- ja eraelu rahuldav tasakaal. Töö- ja eraelu tasakaal laiemas tähenduses ei hõlma mitte ainult perekondlike või hoolduskohustustega seotud töö- ja eraelu tasakaalu, vaid ka aja jaotust tööl oldud aja ja peale perekondlike kohustuste ka muu eraelu vahel. Tööga seotud ohud Tööga seotud ohud võivad olla järgmised: i. füüsikalised (nt kiirgus, äärmuslikud temperatuurid, pidev vali müra, leke põrandal või komistamisoht, valveta masinad, defektsed elektriseadmed); ii. ergonoomilised (nt ebakorrektselt reguleeritud tööjaamad ja toolid, ebamugavad liigutused, vibratsioon); iii. keemilised (nt kokkupuude kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, lahustite, süsinikmonooksiidi või pestitsiididega); iv. bioloogilised (nt kokkupuude vere ja kehavedelike, seente, bakterite, viiruste või putukahammustustega); v. psühhosotsiaalsed (nt verbaalne väärkohtlemine, ahistamine, kiusamine); vi. töökorraldusega seonduvad (nt liigne töökoormus, vahetustega töö, pikad töötunnid, öötöö, vägivald töökohal). Tööga seotud juhtum Töö tagajärjel või töö käigus tekkinud juhtum, mis võib põhjustada või põhjustab vigastusi või tervisehäireid. Juhtumid võivad olla tingitud näiteks elektriprobleemidest, plahvatusest, tulekahjust, ülevoolust, ümberpaiskumisest, lekkest, veevoolust, purunemisest, lõhkemisest, lõhustamisest, kontrolli kaotamisest, libisemisest, komistamisest ja kukkumisest, keha liikumisest pingevabas olukorras, keha liikumisest pingeolukorras, šokist, hirmust, vägivallast töökohal või ahistamisest (nt seksuaalne ahistamine). Vigastust või tervisehäiret põhjustavat juhtumit 33  nimetatakse sageli õnnetuseks. Juhtumit, mis võib põhjustada vigastusi või tervisehäireid, kuid ei tee seda, nimetatakse ohuolukorraks, äärepealseks juhtumiks või riskantseks situatsiooniks. 34 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Rahandusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-01709 Resolutsiooni teema: Kestlikkusaruandluse standardid Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) …/…, 31.7.2023, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL seoses kestlikkusaruandluse standarditega, C(2023) 5303. EISi toimiku nr: 23-0388 Tähtaeg: 18.09.2023 Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Rahandusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 15.09.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 27.09.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (20.09.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 18.09.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 08.09.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201